Upload
as-eesti-ajalehed
View
277
Download
3
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Maalehe erinumber Talveks valmis
Citation preview
M A ALEHE LISA 10. N OV EMBER 2011
www.chevrolet.ee
I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I II I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I
Tule nüüd lähimasse Chevrolet’ salongi! Ostes meilt uue põlvkonna Aveo, Cruze’i, Orlando või Captiva, säästad kuni 3500 eurot! Ära jäta head võimalust kasutamata
5AASTATG a r a n t i iVÕI 150 000 KM
UUS CHEVROLET’ PÕLVKOND, NÜÜD SUPERSOODSATE HINDADEJA 5-AASTASE GARANTIIGA
I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I
UUS ORLANDO ALATES
15 020 €soodustus kuni 3 500 €
7-kohaline mitmekülgselt praktiline mahtuniversaal, valikus nii manuaal- kui ka
automaatkäigukastiga mudelid
UUS CAPTIVA ALATES
19 360 €soodustus kuni 3 100 €
5- või 7-kohaline maastur, valikus nii nelikveolised kui ka esisillaveolised, samuti automaatkäigukastiga mudelid
Orlando - keskmine kütusekulu kombineeritud 6,0-9,6 l /100 km, CO2 heitmeid 156-186 gr/km. Captiva - keskmine kütusekulu kombineeritud 6,4-10,7 l /100 km, CO2 heitmeid 140-252 gr/km. Kampaania kehtib kuni 30.11.2011.
MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011 2 T A L V E K S V A L M I S
Ootamatute külma-kraadide saabumisel on diiselauto omanikud tihti kimpus sellega, et neljarattaline sõber käivitamisel tõrgub.
Enamasti on hommikuse pahameele põhjuseks kütusepaagi põhja jäänud suvine diislikütus, mille külmakindlus ulatub vaid viie miinuskraadini. Mida sellises olukorras teha ning mida talve kütusele üleminekul silmas pidada?
Esimesel talvehommikul ebameeldiva üllatuse vältimiseks on parim viis auto külmade saabumiseks korralikult ette valmistada. Kui bensiinimootoriga sõidukil piisab tavaliselt aku võimekuse kontrollimisest, siis diisel autol tuleb läbi teha pikem protseduur.
Esmalt peab arvestama sellega, et miinuskraadide saabudes ei ole suvine diislikütus diiselmootorite ekspluatatsioonis enam sobilik, kuna selle külmakindlus on vaid kuni viis miinuskraadi.
Detsembrist veebruarini talvine diislikütus
Auto normaalseks käivitamiseks külmakraadidega tuleb paaki aegsasti talvist diislikütust tankida. Kuidas aru saada, millise külmakindlusega diislikütus kodutanklas parasjagu müügil on?
Eesti seaduste järgi peab tanklates suvel ehk maist septembrini olema müügil suvine diislikütus ning talvel ehk det
sembrist veebruarini talvine diislikütus. Oktoober ja november ning märts ja aprill on üleminekuperioodid, mille jooksul võib diislikütus vastata nii suvise kui ka talvise diislikütuse nõuetele. Reeglina ei jäta tanklaketid talvisele kütusele üleminekut viimasele hetkele, vaid vaheta
vad juba ülemineku alguses suvise diislikütuse välja pooltalvise vastu ja aegsasti enne 1. detsembrit talvise diislikütuse vastu. Kui pooltalvine diislikütus sobib tavaliselt kasutamiseks kuni 15 külmakraadi juures, siis talvine peab vastu pidama vähemalt 26kraadisele pakasele.
Siiski ei ole ainult külmakindla kütuse tankimine piisav. Talve hakul vajab ülevaatust ka toitesüsteem.
Kindlasti tuleb vahetada kütusefilter, sest suvel võib sinna juba olla kogunenud veetilgakesi ja mustust, mis külmade saabudes filtri lõplikult ummistab
ja autoomaniku vihaselt halba kütust kiruma paneb.
Peale selle on külmkäivituse õnnestumiseks väga tähtis akude korrasolek ja mootoriõli õige viskoossusklass – seda selleks, et akul jätkuks jõudu külma mootorit käivitada ja et õli ka külmakraadide juures vedel püsiks.
Kui masin on tehniliselt korras ja külmakindel kütus paagis, ei tohiks ka käre pakane auto käivitamisele mingit mõju avaldada.
Parafiinikristallid võivad ummistada kütusefiltri
Aga kui ometigi on juhtunud nii, et talvekülm saabub ootamatult, paagis on suvine diislikütus ja mootor tõrgub?
Suvises diislikütuses tekivad temperatuuri langedes parafiinikristallid, mis kogunevad kütusefiltrisse ja võivad selle täielikult ummistada. Tähtis on teada, et kui parafiinikristallid kütuses juba moodustunud on, siis talvise kütuse pealetankimisega neid üles sulatada enam ei õnnestu. Parafiini saab lahustada vaid diislikütust soojendades, näiteks soojas garaažis. Tavaliselt tuleb siis ära vahetada ka kütusefilter.
Diislikütuse külmakindlust iseloomustavad hägustumispunkt ja filtri ummistumispunkt. Hägustumispunkt on temperatuur, mille juures tekivad kütusesse esimesed parafiinikristallid. Külmfiltri ummistumispunkt on temperatuur, mille juures on parafiini kristalle nii palju, et need ummistavad sõiduki kütusefiltri. Eestis näeb kütusestandard ette, et talvel on lubatud müüa diislikütust külmfiltri ummistumispunktiga maksimaalselt –26 kraadi ja hägustumispunktiga –16 kraadi.
ANTTI MOppELASi Olerex turundusjuht
Diiselautod talveks valmis?
Jaak NilsoN
Kuidas valida sobiv lumetõrjetehnika?
Vaata lisaks: www.farmest.ee
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi prognoosi kohaselt on novembrikuu teisel poolel oodata külmalaineid
ja lund. Talv pidavat tulema lumerohke, kuid mitte nii külm kui eelmine. Seega on põhjust valmistuda selleks juba varakult, soetades sobivad lumetõrjevahendid.
Esimene samm õige lumetõrjetehnika valimisel on teha selgeks, kas soovitakse professionaalidele või enda otstarbeks mõeldud tehnikat. Ainult professionaalidele mõeldud lumetõrjetehnikat müüb Meiren Engineering OÜ, nii tavakasutajale kui ka profesionaalile pakub lumetõrjevahendeid Estre Productions OÜ, AS Sami ja Farmesti aia ja põllutehnika keskus.
Farmesti aia ja põllutehnika keskus pakub oma klientidele sellel talvel laia valikut traktoritele ja rataslaaduritele mõeldud sahkasid ja lumefreese ning lumelabidaid ja käsi sahkasid omal jõul kasutamiseks. Kuni novembri lõpuni on Farmestites talvekaubad soodsate hindadega.
Keskuse tegevjuhi Veiko Värgi sõnul eelnes kauba valimisele ja koguste tellimisele mahukas analüüs, mille põhjal katsuti vältida eelmisel aastal tekkinud olukorda, kus detsembri lõpuks olid läbi müüdud nii traktorite sahad kui ka lumelabidad.
Hüdrauliliselt pööratavad sahad 20–100hobujõulistele traktoritele„Kui rääkida uutest toodetest, siis on Farmesti keskustest sellel hooajal võimalik endale soetada Euroopas palju kiitust pälvinud Itaalia tootja Deleks lumesahkasid traktoritele,” kin
nitab Veiko Värk. Tegu on hüdrauliliselt pööratavate lumesahkadega, mida praegu on saada kahes mõõdus: 175 cm ja 250 cm. Kõik sahad on varustatud kolme silindriga, kummiteraga ja vedru kaitsega. Deleksi sahad sobivad 30–100hobu jõulistele traktoritele esihaakesse. Tuled saha ülanurkades teevad saha kasutamise ka tänavahoolduses väga mugavaks.
Kuna Farmesti keskuse enim müüdud Fotoni traktorid on 20–40hobujõulised, siis laienes ka sellesse võimususklassi kuuluvatele traktoritele mõeldud lumesahkade ja freeside valik. Kõik sahad on varustatud kolme silindriga, kummiteraga ning sahkadel on olemas ka vedru kaitse, mis takistab saha vigastumise võimalike tõkete esinemisel. Sahad sobivad väiksema ja kesk
mise suurusega majapidamistele ning samuti täna vahooldusesse.
Või hoopis multifunktsionaalne rataslaadur koos sahaga?Keskuse müügijuhi Priit Ummiku sõnul on nende kliendid järjest enam hakanud huvi tundma multi funktsionaalsete rataslaadurite vastu. Nendele masinatele on samuti juurde pakkuda Vsahka, lumesahka, koppa ja kette. Farmesti keskustes on rataslaadureid kolmes võimsusklassis: ZL10, ZL12 ja ZL20. Neist võimsaimal, rataslaadur ZL 20l on hobujõude 76, neljasilindriline mootor ning joystick kontrolleri ja kiirühendusega. Masina teeb efektiivseks selle võimsus ja lai haake riistade valik: sahad, kopad, heinapalli , puidu ja palgihaaratsid ning tõstekäpad. Seetõttu on rataslaadur hinnatud abimees nii tootmisettevõtetes kui ka suuremates põllumajapidamistes.
Lumelabidaga hoovi!Lisaks sahkadele, mis on mõeldud traktorite ja rataslaadurite haakesse, on Farmesti keskustes suur valik lumelabidaid, käsisahkasid ning muid lumetõrjevahendeid. Lumelabidad on peamiselt Kanadast, Poolast ja Hiinast ning kuna Farmesti keskustel on tootjatega otsesuhted, on kliendile ka hind soodne.
Keskuse tegevjuhi sõnul ei ole Farmest ära unustanud ka lapsi ning pakub neile roolikelkusid ja Lätis toodetud Salvo kelkusid. „Ei saa mainimata jätta, et lapsevanemate silmad lähevad nostalgiast särama, kui nad näevad meie keskustes müügil Lätis toodetud raudkonstruktsioonil põhinevaid puidust seljatoega beebikelke,” lisas tegevjuht.
Farmesti keskused asuvad
TarTus Tähe 131f, TaLLinnas Rae vallas Tuleviku tee 10raKVeres Taaravainu külas Ringtee 4. Keskused on avatud e–r 9–18 ja L 9–16.
Foton 404 frontaalkopaga Farmest aia-ja põllutehnika keskuse ees Tartus.
REKLAAMTEKST
Valik lumelabidaid ja kelke Farmestist.
MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011 T A L V E K S V A L M I S 3
Ilmub Maalehe vahel. Toimetaja Piret Tamm, tel 669 8191, e-post [email protected]. Keeletoimetaja Marilin look. Kujundaja Mari Peterson.
Kui suurem osa eest-lasi valmistub sügisel oma elukorralduses (külmaks) talveks, siis põllumees mõtleb juba kevade peale.
Äsja valisid Maaleht ja Eesti PõllumajandusKaubanduskoda taas aasta põllu mehe. Kuid see ei tähenda, et 2010. aasta põllumees Madis Ajaotsa aujärg sellest kuidagi kannatada saaks.
Kõrge tunnustus jääb igavesti külge nagu ka tiitel “Aasta põllumees 2010” ja kohaliku toidu tootja tunnuskleebised tema Subaru Outbackil. Vähemalt konkursi korraldajad, kes need aasta tagasi Madise uhiuuele autole kinnitasid, lubavad kleebiseid kanda kauemgi kui toona kokkulepitud aasta jagu.
“Eks see oli niiöelda auhinna diil, et sain nende sõnumite esitlemise võrra auto odavamalt liisida,” räägib Madis Ajaots ning tunnistab, et vastastikusest reklaamist tundus olevat mitmeti kasu. Inimesed tulid, kiitsid juhti ja Eesti toitu.
“Olin ja olen jätkuvalt Subaruga väga rahul, ka talvel õigustas masin end igati. Uus iludus äratas omakandimeeste tähelepanu ning nüüd sõidab meie küla vahel veel vähemalt neli Subaru Outbacki. Ei ole see maastikumasin ega peps linnaauto – just paras maal sõitmiseks.”
Ajaots tunnistab, et sõiduk osteti toona perre lausa hädavajadusel. “Kolm last said korraga juhiloa ja ma oleks konkurentsis jalameheks või jalgratturiks jäänud. Üheksa kuuga on nüüdseks läbi sõidetud 30 000 kilomeetrit.”
Aeg plaane teha ja arvutada
“Rasvakogumiseks mul talvel aega pole,” mõtiskleb Ajaots. “Masinapark on katuse alla pandud, aga igal sügisel koostan pika nimekirja, mis seal vaja toimetada, et kevade saabudes kõik töökorras oleks.”
Aasta põllumees majandab Pilsu talus ja OÜs Rannu Seeme, harides ühtekokku 2000 ha maad. Aastas tuleb koristada oma 7000–8000 tonni teravil
ja. Sestap töötab Madise põldudel kuus traktorit, üks teleskooplaadur ja kaks kombaini.
“Peale remondi oleme talveajal masinatele ka uuendusi teinud. Näiteks monteerisime väetisekülvikule mugavuse lisamiseks veel ühe astmelaua.”
Ajaots tunnistab, et sügistalv on põllumehele ka see aeg, mil peab esimese saagini ehk augustini plaanid ära tegema. Rahakott tuleb üle vaadata: kas töötegijatele palka jätkub, kas elektri ja liisingu maksmiseks on raha, kui palju jääb kõlisevat üle investeeringuteks. Ja ikka nii edasi. “Rehkendamist on palju. Näiteks kui teraviljasaak liiga kallist väetist tagasi ei teeni, tuleb kuskilt mujalt kokku hoida.”
Ühistegevus viib elu edasi
Pilsu talu ja OÜ Rannu Seeme kuuluvad ka edukasse tulundusühistusse Kevili (lühendist lahtiseletatult KeskEesti vili). “Ühistegevust saavad arendada ainult ühesuguste huvidega inimesed, kes tahavad teha koostööd kõigi osalejate vajaduste rahuldamiseks,” on Ajaots veendunud. “Ühistegevuse suurim vaenlane oleks ühistu liige, kelle tegevusmotiiviks on kasu saamine teiste arvelt.”
Kevilitki ootavad ees suured teod. “Plaanis on peagi kopp maasse lüüa, et uue aasta teravilja saaksime viia juba elevaatorisse Rakveres,” räägib Ajaots. Unistustes seisab ka oma elevaator Tartus, jõusöödatehas, jahuveski, laadimispunkt sadamas, õlitehas...
Eesti poliitikud murravad Brüsselis piike, et meie põllumehi toetuste jagamisel natukenegi võrdsemalt koheldakse. Kuis oleks elu lausa ilma toetusteta? Ajaots rehkendab, et kui oma tootmistegevusega tulla ots otsaga kokku, siis toetuste pool läheb investeeringuteks. Preemiaks toetusraha nimetada ei saa, sest elu viivad edasi vaid investeeringud.
Tõsised tööjutud aetud ja tulevikuplaanid lahti seletatud, lisab Madis Ajaots, et kui tali ei jää taeva, kavatseb ta palju suusatada, võttes sihikule ka Tartu maratoni.
KAJA pRÜGI
Sügis ja talv kuluvad plaanipidamiseks
“Rasvakogumiseks mul talvel aega pole,” mõtiskleb 2010. aasta
põllumees Madis Ajaots. Igal sügisel koostab mees
pika nimekirja talvistest toimetustest, et masina-
park kevade saabudes töökorras oleks.
RaiVo Tasso
MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011 4 T A L V E K S V A L M I S
Kõik on kuulnud ütelust, et pole olemas halba (külma) ilma, on vale riietus. Sama kehtib ka talve ja auto kohta.
Sõidukiga ei tohiks probleeme tekkida, kui ta on vastavalt ette valmistatud ja hooldatud. Et sel aastal ei tuleks tali ootamatult, toon mõned kasulikud näpunäited.
Pese auto puhtaks
Talvist ettevalmistust alusta korraliku pesuga (soe vesi ja šampoon). Tähtis on eemaldada suvega kogunenud pigi ja putukajäänused. Kasuks tuleb ka auto vahatamine, sest vahatatud pinnale ei jää igasugune sodi ja mustus nii kergelt külge. Unustada ei tohi ka velgede puhastust, klaaside sisepesu ja tolmu imemist sõitjateruumis.
Tihendid ja lukud
Selleks et kõik uksed ja luugid külmaga muretult avaneksid, tuleb tihenditelt eemaldada niis
kus ja need silikoonõliga määrida. Selleks võib kasutada vahendit Addinol Silikonspray – ava uksed, pihusta silikoonõli kõigile tihenditele ning lase veidi kuivada. Kui kasutad silikoonõli pudelis, siis vala õli lapile ja määri üle tihendid, kuid hoidu istmekatete vastu minemast.
Õlitada tuleb ukselukud, hinged ja piirajad. Kasuta peenmehaanikaõli (näiteks Addinol XF12). Pihusta lukuaugust pisut õli sisse, hoia lapp käepärast, et lukust väljanirisev ära pühkida, pööra määritud lukuaugus paar korda ka võtit ning pihusta seejärel uksehingedele ja piirajatele.
Rehvivahetus ja tuled
Kuigi talverehvide kasutamine muutub Eestis kohustuslikuks alates 1. detsembrist, siis naastudega rehvid võib autole alla panna juba alates 15. oktoobrist. Lamellrehvidega võib sõita aga aasta ringi. Vastu talve tuleb kindlasti jälgida ka lamellrehvide mustrit. See peab olema korralik, et libeda ja külmaga oma eesmärki täita.
Rehvivahetust soovitan teha vastavas töökojas. Juhul kui talve rehvid on eraldi velgedel, piisab rataste vahetamisest, kuigi rattaid tuleks tasakaalustada vähemalt iga kahe aasta tagant. Tasakaalustamata rattad põhjustavad vibratsiooni ja seega veermikudetailide tunduvalt kiiremat kulumist.
Kontrolli, et kõik tuledpirnid põleksid korralikult, ning vajadusel vaheta läbipõlenud uute vastu. Kasuks tuleb ka autotöö kojas tulede kontrollimine, et need oleksid õigesti reguleeritud. Valesti näitavad tuled pimestavad vastutulijaid ja juhi vaateväli on samuti kehvemini valgustatud. Pane tähele, et tulede ebaõige valgusvihu üks põhjus võib olla ka eri kõrgusega rehvide kasutamine ees ja tagateljel.
Külmumise vastu
Jälgi, et sinu auto jahutus ja klaasipesuvedelik oleksid talvised. Klaasipesuvedeliku külmumispunkt võiks olla vähemalt –20 °C, jahutusvedelikul vähemalt –30 °C. Jahutusvedelikku tasub vahetada iga nelja aasta
tagant, sest lisandite toime aastatega lihtsalt kaob. Need aga on vajalikud, et kaitsta mootori jahutussüsteemi mittesoovitavate keemiliste protsesside eest.
Kui juhtub, et klaasipesuvedelik külmub, ei soovita pesurit kasutada, vaid sooja garaaži minna ja vedelikul üles sulada lasta. Alles seejärel tuleks see külmakindlama vastu vahetada või edaspidise külmumise ärahoidmiseks kontsentraati lisada. Pesuri iga hinna eest käivitamisel põleb läbi kaitse või pesuri mootor ning võivad puruneda juhtvoolikud.
Vaata üle klaasipuhastid ning vajadusel vaheta uute vastu. Vahel aitab ka harjade korralik pesu, mille käigus eemaldatakse hoolikalt pigieemaldusvahendiga sinna kogunenud mustus.
“Selge pilt” on talvisel pimedal ajal tähtis, sest sõites häirivad ja väsitavad silma igasugused liigsed triibud ja täpid esiklaasil. Korrektse ja parema nähtavuse hoidmiseks on vaja, et sõitjateruumi ventilatsiooni ja kütteseadmed töötaksid korralikult. See hoiab ära klaaside külmumise. Kui juhtub, et salon
gi ventilatsioonifilter on vahetamata, on soovitatav seda enne talve teha.
Jälgi mootoriõli viskoossust
Soovitan enne talve vahetada välja mootori õli ja filter – värske ja külmakindlam (SAE 0WX, 5WX või 10WX) õli on kerge külmkäivituse eelduseks. Kui plaanis on sõita eriti külma kliimasse (nt Lapi maale), võiks õli viskoossus olla vähemalt SAE 5WX või 0WX. Unustada ei tohi ka piduri vedeliku vahetust, kui seda ei ole tehtud juba neli aastat.
Käivituskaablid pakiruumis
Enne talve tuleks kontrollida ka akut ja selle võimekust. Kasulik on aku korralikult laadida – seda aitab teha spetsiaalne laadija või pikem sõit (u 150 km).
Igaks juhuks hoidke talve tulles pakiruumis paar kindaid, väike labidas ja nõrgema aku puhul ka käivituskaablid.
KAIdO KööpAddinoli Lääne- ja Kesk-Eesti
müügijuht
MASINATE MÜÜK: AS SAMIHARJUMAA, SAUE, TULE 20. TEL 670 9040, 670 9621, 528 2732.AVATUD E–R 8.00–16.30.
LUMESAHAD
www.sami.ee
LAADURIDLIIVAPUISTURID
Addinol: valmista auto talveks ette juba täna!
MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011 T A L V E K S V A L M I S 5 TiiT BlaaT
Enne talve tuleks vahetada välja automootori õli ja filter – värske ja külmakindlam õli on kerge külmkäivituse eelduseks.
Lamellrehvi muster peab olema korralik – vaid nii täidab see libeda ja külmaga oma eesmärki, rõhutab Kaido Kööp.
Tallinn Pärnu mnt 238, avatud E-P 9 - 20Tartu Ringtee 78, avatud E-R 8 - 19, L 9 - 16Rakvere Lõõtspilli 2, avatud E-R 8 -19, L-P 8 - 15Paide Tööstuse 26, avatud E-R 8 - 18, L 9 - 15, P 9 - 13www.tooriistamarket.ee
Akulaadijad
12V / 6 A• 20 - 60 Ah akudele
Täisautomaatne akulaadija• 6/12V 3,5A • laadimispinge 6 V / 12 V / 5 - 120 Ah• laadimisvool 3,5 A• automaatne ja 4-astmeline laadimine • sobiv kõikidele akudele• ülelaadimis-, ülekuumenemis- ja lühisekaitse
Soojapuhur diiselküttel• soojusvõimsus 10kw 8800 kcal/h• õhuvool 280 m3/h• kütusekulu -1 l/h, paak 15 l• mõõdud 77x30x37 cm• kaal 17 kg
Käivituskaablid• 400A• Ø 25 mm2• pikkus 3,5 m
Kabiini soojendusseadmed
Generaator• 70A Universaalne
Soojapuhur 3,3Kw / 230 VStarter
• Case, Valtra, Zetor
Starter - laadija 12/24V• käivitus 540A • akudele 60 - 1000 Ah• laadimsvool 60 A (max. 90 A)• kaitse 20 A• mõõdud P405 x L315 x K615 mm• kaal 26 kg
CRX306 19.90
MEG033 49 .–
CRX318 49 .– XK6023 49.90
CRX316 199 .–
VARUOSAD
üle
2000 traktorim
ude
lile
12V / 4,3 kW CRX12001 119 .–24V / 4,3 kW CRX24002 119 .–
60Ah 490 A (En) 242x175x190 mm BC49013 69 .–74Ah 640 A (En) 278x175x190 mm BC64013 89 .–100Ah 760 A (En) 353x17x91 mm BC86013 119 .–125AH HD 344x173x275 mm BC80010 149 .–180AH HD 513x223x218 mm BC10313 199 .–
ST0215 99 .–
SM2834A 189 .–
DD10 425 .–
Õlitada tuleb kõik ukselukud, -hinged
ja -piirajad.
Kontrolli, et kõik tuled-pirnid põleksid korralikult.
MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011 6 T A L V E K S V A L M I S
n Esimese asjana soovitab Jaanus Vahesalu otsida välja kasu-tusõpetus, leida jooniste abil üles masinaosad ning lugeda läbi vajalik (hooldus)info.
n Pese niiduk puhtaks. Rohuhake tekitab happelise keskkonna ning terasplekist niiduk võib paarikolme aastaga läbi roostetada. Ära kraabi kinnikuivanud rohtu lahti metallesemega!
Mootorit, jahutussüsteemi ja summutit tuleb puhastada kuivalt harja või suruõhuga. Lase niidukil korralikult ära kuivada, seejärel pihusta roosteõrnad kohad üle universaalmäärdega.
n Maanda süüteküünal! Enne hooldustöid (eriti tera läheduses toimetades) võta alati süüteküünla juhe maha ja kinnita maandamiseks mootorikorpuse külge – nii väldid mootori juhuslikku käivitumist.
n Vaheta õli. Tee seda sooja mootoriga. Keera lahti mootori põhjal olev õlikarteri kork või kasuta õli väljatõmbamiseks vaakumpumpa ning kalla vana õli vanni sisse. Vala mootorisse värske õli. Kontrolli vardaga selle taset. Soovitatav on hoida õli maksimumtasemel, aga ka mitte üle selle, sest siis võib mootor hakata õli välja paiskama.
n Tühjenda bensiinipaak. Kui pärast viimast niitmist jäi paaki veel kütust, vala
see välja. Selleks et saada lahti viimasestki tilgast, lase mootoril käia kuni seiskumiseni. Talveks paaki jäänud bensiin hakkab hapenduma, tekkiv sete sadestub karburaatorile ning rikub selle kummidetaile. Kuigi mootor võib kevadel käivituda ka vana bensiiniga, pikendab paagi tühjendamine niiduki eluiga.
n Puhasta süüteküünal. Kui küünal on väga tahmane, isolaatorid viga saanud või elektroodide otsad põlenud, vaheta need uue vastu välja.
n Õlita silindrit. Enne küünla tagasikeeramist vala silindrisse paar supilusikatäit õli, pane küünal tagasi ja tõmba mootorit paar korda käsitsi, et silindripinnad õlituksid.
n Puhasta õhufilter. Kui õhufilter on must, töötab mootor ebaühtlaselt ja kulutab palju kütust. Väga määrdunud svamm
filter pese puhtaks sooja vee ja vedela nõudepese
vahendiga. Seep
ei sobi, sest lahustab õli halvasti, bensiin aga rikub svammi.
Seejärel õlita svammi kergelt (vala kilekotti veidi spetsiaalset filtriõli ning mudi svammi selle sees). Õlitatud svamm püüab tolmu paremini kinni. Paberfiltrist koputa tolm välja või puhu see autopumbaga läbi (seest väljapoole). Katkine või õline paberfilter vaheta välja.
n Kas tera on terav ja vänt-võll sirge? Kõige kindlam on lasta tera teritada töökojas. Kui teritad käia peal ise, siis jälgi, et mõlemad pooled terituksid võrdselt.
Seda on lihtne kontrollida – võrdselt teritatud tera jääb tasakaalu, kui seda hoida horisontaalasendis. Tera on sirge, kui see liigub ümber väntvõlli ühel tasapinnal.
Kõverat väntvõlli märkab silmaga ja siis, kui tera ringi pöörata. Kõik need vead panevad niiduki vibreerima, mistõttu kinnitused lõdvenevad ja masin
võib laiali laguneda.
n Kontrolli kõi-ki ühenduskoh-
ti. Loksuv masin kulub kiiresti. Korrasta
tud niidukit hoia talvel kuivas ruumis. Ära tõsta seda sangapidi püsti – masin valgub õli täis ja kevadel
on selle kordasaamisega tükk tööd.
TV
Mootorniiduki hooaja lõpetamine
Muruniitmise aeg on läbi ja mootorniidukid kuuri alla pandud. Husqvarna Eesti tegevjuht Jaanus Vahesalu soovitab aga läbi mõelda, kas mootorniiduk ka õigesti hooldatud on, et see kevadel täies elujõus tööd saaks alustada. Ja kus viga näed laita, seal... alusta uuesti.
HUsQVaRNa EEsTi
MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011 T A L V E K S V A L M I S 7
Talv tuleb ka traktoritele
Tänapäeval on hooldusmehe töövahenditeks märksa peenemad riistad kui pelgalt mutrivõti ja kruvikeeraja.
Traktorid võib talve hakul lüüa kahte lehte: ühed, mis lähevad katuse alla kevadet ootama, ja teised, mis peavad edasi rügama.
Uurisime ASi Taure hooldusjuhilt Janek Perult, millist hoolt vajab traktor enne talvepuhkust, et see kevadel probleemideta tööd saaks alustada.
Janek Peru igale traktorile terve talve jagu hõlpu ei ennustagi. “On masinaid, mis jäävad seisma kuni kaheks kuuks. Nende puhul tuleks ära teha järgmised tööd:n Puhastada kogunenud mustus suruõhu või vesipesuga. See on toiming, mis uskumatult sageli tegemata jäetakse. Pärast pesu oleks tark suruõhuga kuivatada märjaks saanud elektriseadmed (starter, generaator, pistikud).n Võtta ette traktori üldine määrimine.n Kontrollida jahutusvedeliku külmakindlust.n Eemaldada kütusepaagist sinna kogunenud sete ja tankida paak täis.
Kui traktor jäetakse seisma kauemaks kui kaheks kuuks, tuleks eespool nimetatud töödele teha lisatoiminguid:n Võtta maha aku ja hoiustada see täislaetuna traktorist eraldi.
n Vahetada mootoriõli ja filter, kui just äsja pole läbitud korralist hooldust.n Välja vahetada kütusefiltrid ja eemaldada toitesüsteemist õhk.n Puhastada õhufiltrid.”
Korduma kippuvad vead
Hooldusjuht tunnistab, et neid traktoriomanikke, kes ei vaevu kütusepaaki puhastama ja täitma, üldisest puhastusest rääkimata, võivad kevadel üllatadaehmatada mitmesugused toite ja elektrisüsteemide vead, sest süsteemi on tekkinud kondensatsioonivett ja roostet ning elektrisüsteemi osad on mustuse mõjul oksüdeerunud.
“Tavaliselt jäetakse traktorilt aku eemaldamata. Kui siis kolme nelja kuu pärast võetakse masin uuesti kasutusse, võidakse olla silmitsi tõsiasjaga, et vaja on soetada uus aku.”
Janek Peru sõnul pole harvad ka juhtumid, kus traktor on hoiustatud mõttega, et seda ei ole tarvis paar kuud kasutada. Kuid keset talve selgub, et siiski oleks mõni pakiline töö vaja ära teha. Loomulikult ei tule keegi selle peale, et paagis on suvine kütus, ja nõnda ongi kohe käes kütusefiltrite ummistus.
AS Taure pole oma klientidele spetsiaalset talveeelset hoiustustööde teenust pakkunud, kuid
tundub, et selle järele juba nõudlust on. Nii mõnigi on enne talve tulekut hooldusmehed kohale kutsunud, et nood masina üle vaataksid, õlidfiltrid vahetaksid ja jahutusvedeliku külmakindlust kontrolliksid.
Traktorid ei tööta ainult põllul, neid vajatakse ka lumekoristusel ja metsatöödel. Toimingud enne talvist hooaega on nende masinate puhul samad mis traktori lühiajalisel hoiustamisel enne külmade tulekut. Kuid Peru teab ka kitsaskohti, kus traktoriomanik võib hätta jääda.
Talvel töötavad masinad
“Põhiline, millele traktoriomanikud enne talvekülmasid tähelepanu peavad pöörama, on see, et juba plusskraadidega tuleb mõelda talvise kütuse või lisandite peale, mis tõstavad suvise kütuse külmakindlust.
Uuemates mootorites kütuselisandeid kasutada ei tohi ning pahatihti seisavad põllu ja metsa mehed olukorras, kus tanklates veel talvist kütust ei ole, aga väljas on juba miinuskraadid. Nii tulebki teha valik, kas panna töö seisma või kasutada siiski kütuselisandeid.
Paraku ei räägi lisandite müüjad sageli seda, et lisandid ja suvine kütus miinuskraadide juures ei segune. Sama kehtib suvise ja talvise kütuse kohta. Nii ongi käes olukord, kus traktoriga tehakse tööd seni, kuni suvine kütus on filtrites hangunud ja masin seiskub. Seejärel vahetatakse filtrid, valatakse paaki lisandit (väljas on –10 kraadi või külmem) ja üritatakse uuesti, aga tulemuseks on taas ummistus. Siis proovitakse paaki valada ka talvist kütust, kuid jälle päevakorral segunemise teema. Selliste lisandite, suviste ja talviste kütustega katsetamise tulemusena kahjustatakse traktori toitesüsteemi, mille remont viib kahjuks rahakotist hulga eurosid.”
KAJA pRÜGI
ERakoGU
ASi Taure laos on alati olemas kõik vajalikud
hooldustarvikud ja määrdeained.
MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011 8 T A L V E K S V A L M I S
ATV on praegusel ajal vaat ehk kõige rohkem meediavalgust saav sõiduriist, mida üht- või teistpidi mototehnikaks nimetada võib.
Pole ka ime – suur sügis väljas, küllap ei jää ka talv taevasse ning lustisõidukite hooaeg on selleks korraks selgelt ühel pool. Aga see on vaid pildi üks tahk. Teine tuleneb ATV erakordsest mitmepalgelisusest.
Ainuüksi liiklusregistri poolt vaadates on ATVl kolm nägu: mitmesugused mudelid ja modifikatsioonid paistavad seadusandjale kas T3kategooria traktori, L7ekategooria neljarattalise mootorratta või MS2kategooria maastikusõidukina.
Asendab nii hobust kui ka mootorratast
Neist igaühel on omad nõuded mootori võimsusele, lubatavale haagise kaalule, nõutavale juhiloale ja paljule muule, mida siinkohal ruumipuudusel lahata ei jõua ega õigupoolest tahagi.
Ei taha sellepärast, et täna ei räägi me mitte ATVst enesest, vaid kõigest sellest, mida talle külge riputada kannatab. Just
need vidinad teevad ühest muidu lihtsalt neljarattalisest tõsiselt mitmepalgelise töömehe.
Pikka ajalootundi ja tegelikult ka detailidesse süüvimata võib öelda, et ATV kui tööriist tekkis kusagil kaheksakümnendate teises pooles, mil kipakas kolmerattaline lõbusõiduk enesele neljanda ratta hankis ning sportlikust tagaveolisest quad’ist lahku kasvas. Nii pole vale öelda, et ATV oma praegusel kujul on üsna täpselt 25 aastat vana, just parajas nooruspõlves ning hoolega enese teed otsimas.
ATV muutus kohe turule ilmudes farmerite lemmikuks. Kohtades, kus tuli karjatada hiigelkarju, selgus kiiresti, et uus neljarattaline asendab suure eduga nii hobust kui ka mootorratast ning kõlbab veel paljuks muukski. Selle “palju muu” tegemiseks tuleb aga ATVle juurde panna sobiv varustus.
Milline lisavidin esimesena ATV külge haagiti, ei saa me ilmselt mitte kunagi enam teada, aga uskuda võib, et see oli midagi lihtsat, näiteks vints või sahk või haagis. Need kolm seadet on tänaseni iga õige ATV lisa varustuse hulgas.
Vintsist rääkides saame arutleda ainult elektriajamiga seadmete üle. End detailidesse upu
tamata piisab teadmisest, et vintsid võivad olla täisportatiivsed ning kasutatavad ka talina, statsionaarsed või sõiduki eest taha kergelt ümberpaigutatavad – ega ju teada või, kummal pool see puu on, mille najal end mülkast välja vintsida saab.
Rikkalik valik sahkasid ja haagiseid
Võimalik mülkasse sattumine pole aga sugugi ainus põhjus masina külge vintsi soetada. Nimelt on see mugavaim ja levinuim viis ATV külge paigutatavat sahka tõsta ja langetada. Nõnda võib öelda, et vints on tegelikult iga töötegemiseks kasutatava ATV enamvähem kohustuslik osa.
Valikut on seetõttu kõvasti, alates Warni ja ComeUp’i tuntud ning järeleproovitud toodetest kuni üsna tundmatute tootjate tõenäoliselt kusagil väga suures ja väga paljude elanikega riigis valmistatud tükkideni.
Saha tõstmiseks ei maksa üle investeerida, aga tõsisema maastikuhuvi korral on ilmselt arukas päris asjale kulutada.
Sahk on loomulik töövahend laiuskraadil, kus vähemalt kolmandikul aastast on raudselt midagi teelt ja hoovist ära lüka
ta, olgu see siis lumi, lörts, pori või segu kõigist kolmest. Nende turule vaadates on põhjust rõõmu tunda – kõike ei peagi piiri tagant sisse vedama ning kodumaiseid tootjaid on päris mitu.
Kuna ATV on täismõõdus traktoriga võrreldes jupi tillem, ei ole nendele mõeldud sahkade mõõdud muidugi just hiiglaslikud, kuid ka umbes pooleteise meetri laiusega saab kõik majapidamises ettetulevad lükkamised tehtud.
Haagis on esmapilgul lihtne vidin – mis seal siis keerulist? Pane aga kastile rattad alla ja haakeseade ette ning vea niipalju, kui kulub. Tegelikkus on muidugi keerulisem ja mitmetahulisem ning lisaks inseneridele ja kasutajatele on siin oma sõna sekka öelda seadusandjal.
Saadaval on kirev valik haagiseid, mis kõlbavad kõigeks, alates pisividinate veost kuni metsatööni välja, kuid arvestama peab, et sugugi kõike ei või igale ATVle külge riputada.
Hoolas ja seaduskuulelik ATVomanik vaatab seetõttu esmalt oma sõiduki registreerimistunnistusse ning teeb valiku selle põhjal, mida seal näeb.
Ka haagiseid saab soetada nii kodu kui ka välismaiseid, kallutatavaid ja mittekallutatavaid,
metsaveoks mõelduid, tsisterne ja lihtsaid madeleid. Valiku teeb eesmärk, rahakott ja seadus.
Roomikud on vajalikud siis, kui asja on väga pehmele pinnale. ATV roomikud asendavad rattaid, andes sõidukile kordades suurema toetuspinna ning sel viisil tagades, et vintsi ei peaks ärauppunud pilli soost või sügavast lumehangest väljapunnimiseks pruukima.
Kuna suure toetuspinnaga kaasneb mõistagi suurem hõõrde takistus, tuleb arvestada sellega, et mõni väiksem, ent muidu väga mõistlik sõiduk võib lintidel sõitmiseks jõuetuks jääda. Mis teha, kõike head korraga ei saa, ning see on kindlasti selline lisavarustus, millest suurema ja võimsama ATV omanikul on rohkem rõõmu.
Ka roolivõimendist on roomikute kasutamisel kindlasti abi. Roomikud võimaldavad neljarattalist tarvitada täiesti ootamatus rollis – nimelt rajatraktorina suusaradade ettevalmistamisel.
Korralik sõiduvarustus aitab talvel tervist hoida
Talvevarustuse osas tegime tegelikult roomikutest rääkides otsa lahti. Neist on aga vähe tol
ku, kui pilli sangas olev tegelane kringliks külmub. Seetõttu on hea plaan peale sõiduki ka iseend talvel korralikult kohelda: lihtsamal juhul soojendusega käepidemed ja käsi kaitsvad soojenduskotid.
Enese tervisest vähegi hooliv sõitja soetab ka korraliku sõiduvarustuse, mille hulka kuulub elektriküttega visiirkiiver. Selle hind on ootamatult mõistlik, ja ka muidu on kaval saanimeeste varustuse poole piiluda, sest selle ala tootjad juba teavad, kuidas liikumist piiramata külma peletada.
Erilisemateks puhkudeks toodetakse muidu lahtistele ATVdele pehmeid kabiine, mis tagavad üsna mõnusa äraolemise.
Lisaseadmete kirev maailm
Eriotstarbelised lisaseadmed on koht, kus paistab välja kogu ATVmaailma kirevus. Kuna ATVl ei ole erinevalt päris traktorist jõuvõlli, tuleb kõiki energiat tarbivaid lisatarvikuid käitada mingi välise jõuallikaga. Selleks võib olla elektrimootor, otseveoga sise põlemismootor või sisepõlemismootoriga hüdroajam.
Kõige levinum ja lihtsam on seadmele paigaldada omaette
ATV – mitme näoga töömees Lumekahur.
VALIK AT V LISA SId
MAZ Eesti pakub universaalset teehooldusautot talvisteks ja suvisteks hooldustöödeks!
Hind
77 000 € + km
Auto kätte nädalaga!Kontakt ja info:- tel 503 2970 (Tartu)- tel 5562 0100 (Tallinn)
Tehnilised andmed:Alusauto: MAZ 5340V4-545-030, mootor MAN D0836LFL63 (184 kW / 250 hp), pealisehituse hüdraulika käitamine toimub hoorattalt (sidu rist sõltumatu). Käigukast ZF 9S1310. Rehvid 315/70 R22,5. Kütusepaak 300 l. Vedrustus: ees parabool, taga pneumo. Päevatüüpi vedrustu-sega kabiin, päikesevari, juhiiste pneumo vedrustusega, soojendu-sega välis peeglid, tahhograaf, CD-raadio, töötuled, tööriistakomplekt.
Pealisehitus: KO-806-60. Komplekti kuulub: veepaak 9000 l, liivapuistur 8000 kg, pööratav hari ja lume-sahk, töölaiusega 2,5–3,2 m, har-ja ja saha kiirkinnitused, 1,2 Mpa töösurvega veepump, abivahen-did vee imemiseks looduslikust veekogust.
Tootja: ISO9001:2000 kvaliteediserti� kaati omav Mtsensk Engieneering Plant-Kommash, Venemaa
Õige aeg valmistuda talveks!
Tehnika 8, 72213 TÜRItel 384 6671, faks 384 6670
MÜÜK: Toomas Jürgen, 504 8564; Janek Rannama, 5302 4858VARUOSAD: Vello Ohu, 509 7584
Tartu mnt 56, ÜLENURMEtel 736 7720, faks 735 2222
MÜÜK: Andres Kontse, 515 4355; Urmas Sarja, 514 3163HOOLDUS: Janek Peru, 515 8356 va
ltra
.fi
valt
ra.c
om
LUMESAHAD:AA 250 AA 285AA 300 AA 320AA 360
LIIGEND-LUMESAHAD:NA 220 NA 240NA 280 NA 320NA 360 NA 400
LIBLIKSAHAD:PA 320 PA 360
Sahad laos, tule ja otsusta!
MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011 T A L V E K S V A L M I S 9
Bearcat 570 XThind 8800 €Mootor 2 takti, lai lint, 8” suusad, elektristarter, tagurpidi-käik, käte soojendus, kõrge tuuleklaas, veokonks jne. Lisavarustusena võimalik paigaldada vints, matkakohvrid jm. Garantii 2 aastat.
Arctic Cat’i mootorsaani ja ATV originaalosad ning lisavarustus* mootorsaanide lindid alates 395 €* sõiduvarustus* ATV roomiksüsteemid paljudele markidele ja mudelitele * hooldus ja remont
Bearcat Z1 XTMootor 4 takti, 123 hobujõudu, lai lint(391 x 50), 8” suusad, elektriline eel soojendi. Garantii 2 aastat.soodushind 10 990 €tavahind 11 900 €
www.freetime.ee * [email protected] * tel 5647 7717
Töökelk parima hinnaga!Töökelk parima hinnaga!
OLE TALVEKS VALMIS!OLE TALVEKS VALMIS!
TiddTech rajamasin.
mootor ning selliseid seadmeid on tõesti igale maitsele, oksapurustist metsaveokraanani.
ATV külge saab kinnitada ka rippsüsteemi, mis muudab ATV täisväärtuslikuks traktoriks – muruniidukid nii ATV ette kui ka taha, mullafreesid, muru ja heinaniidukid, lumepuhurid, teepuhastusharjad, külvikud, taimekaitsepritsid, randaalid, rehad, isegi ader ning tõenäoliselt veel umbes niipalju eri sorti seadmeid, et ainuüksi nende kokkulugemine täidaks kogu artikli jaoks ette nähtud ruumi.
Seetõttu jätame jutu siinkohal rääkimata ning laseme enese loo pajatada hoopistükkis piltidel.
Kokkuvõtteks on paslik öelda, et ATV on muutunud täiesti tõsiseltvõetavaks tööriistaks ning kunagi lõbusõidukina sündinud neljarattalised on täiskasvanuikka jõudnuna ära õppinud suure hulga töid, millest tema sünniajal unistadagi ei osatud.
Areng ei peatu aga hetkekski ning me ei pruugi aimata, mida see sõiduk veel mõnekümne aasta pärast teha oskab. Seniks võtkem viimast olemasolevast – seda on üllatavalt palju.
MARGUS VÄRTON
Võimsama ATV omanikul on roomikutest rohkelt rõõmu.
TooTJaD, ERakoGU
Tänavahari.
Väetisepritser.
Vedela soola laotur.
MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011 10 T A L V E K S V A L M I S
Sellest siis kaminate võidu käik. Samas, kaminal on mitu aga. Võrreldes lõkkega on ta paikne, maja küljes kinni, seotud kulutustega korstnasüsteemi, kamina südamiku jms peale ning selle kütteefekt on üsna hetkeline ja kontrollimatu.
Kaminast on loodud palju modifikatsioone. Ühest küljest on üritatud imiteerida lõkkeefekti, asendades kolde ülatõmmet (ja kubu) äratõmbega leegi alt, või püütud asendada leegi toidet – etanoolikamin ei tahma, leek põleb lõpuni ega eralda vingugaasi. Ometi pole selle hääletu leek,
mis meenutab pigem suuremat küünalt, nii efektne kui halu tule oma.
Tuli on tuline
Kas see teid huvitab või mitte, on tuli peale ilu ka soojaandja. Kuigi enamik leegisoojusest lahkub kamina puhul korstnasse, kandub tuppa vaid leegi soojuskiirgus ja see mõjub üksnes lühikest aega.
Siit tekib kaks vastandlikku probleemi, millele on aga ühine lahendus. Kiire lisasoojus on meeldiv, kui toas on külm. Kui toas on niigi soe, sest kodus on tasakaalustatud ja stabiilne soojussüsteem, on see hetkeline lisasoe lausa ülearune. (Eriti kui kaminamüüja on teile müünud hea ja säästliku, st küttekamina.)
Vahemärkusena: nn küttekaminad püüavad ju osa leegisoojusest kinni ja soojendavad sellega toaõhku. Selline süsteem oli sisuliselt paljudes keskaja kivi hoonetes, ka Tallinna vanalinna kirikutes ja majades. Keldris asunud hüpokaustahi köeti vankritäie halgudega kuumaks, selle poolt soojendatud õhk liikus majas ülespoole ja soojendas tervet maja.
Ka tänapäeval pakutakse võimalust juhtida kaminasoojust torude kaudu kogu majas
se laiali. Siiski esitab see leegile oma nõudmisi. Võimalikult pika tsükli saavutamiseks tuleb piirata õhu juurdevoolu, aga – nokk kinni, saba lahti – see vähendab leegi kiirgus ja visuaalset efekti. Pealegi on selline soojus lühikese vinnaga – kustub leek, on ka soe kadunud.
Niisiis, meil on kaks rahulolematute rühma:
A – neil, kes tulesooja toas säilitada tahaks, on korstna kaudu jäägitult jalga laskvast soojusest kahju. Kõikjalt kostab säästu juttu ja oleks ju tore, kui soojus tuppa jääks.
B – ja neilgi, kel äkiline kaminasoojus soojusbilansi tasakaalust välja lööb, oleks põhjust soovida, et soojus otsese tuppalahvatamise asemel pigem kuhugi taltuks.
Mõlemal juhul oleks abiks ahi.
Ahi: leek + lõõrid
Pottsepakunst on aastasadade jooksul leiutanud kavalaid viise, kuidas tulesoojus kivi sisse püüda. Kui vanasti tehti ahjud tõepoolest savipottidest, mis kivide ja saviliivaga täideti, siis nüüd pakutakse uuest spetsiaalmaterjalist soojust salvesta
vaid moodulplokke (uurige asja näiteks salongist Koltsi Kaminad Järve keskuses).
Ahjul on vaid üks suur puudus – selle leeki ei saa nii hästi nautida. Vanasti ei peetud vajalikuks kütmisel tuld eksponeerida, lausa vastupidi, sageli jäeti “mustad tööd”, nagu puude tuppa toomine ja tuha väljavõtmine, lausa teisele poole seina. Tänapäeval aga ollakse seisukohal, et tuli on tähtsam kui tüli, mis sellega kaasneb. Pealegi on leiutatud hea abimees – leegi tuhatahma ja toaõhu vahele pannakse klaasuksed. Siis pole ka kaminaava suurus nii tihedalt ruumi kubatuuriga seotud ja seetõttu võib enesele suurt leeki lubada ka inimene, kelle tuba on üsna pisike.
Niisiis, kamin? Kui ehitada sellele soojust salvestavast materjalist lõõrisüsteem, millesse väljapääsu otsivad põlemisgaasid jätavad suure osa oma soojusest, siis olemegi kaminale ahju külge ehitanud. Spetsiaal ne materjal hoiab saadud energiat eneses kaua – nii kandub soojus toaõhku pikema aja vältel ja kaminatuli lisab nõnda harmooniliselt oma osa kodu küttebilanssi.
HELMUT BIRNBAUM
Puud, leek ja toasoojus
Tahmavabal etanoolitulukesel puudub kamina kuldne kuma. Etanoolikaminale Piet on see vaimukalt lisatud (disain Fredrik Hyltén-Cavallius).
Ferrel AS | [email protected] Põllu 3a, Sõmeru | 44201 Lääne-Virumaa | tel/faks 322 3421
Liivapuistur
UUDISTOODE!
MAHT 1 tonn
LAOTUSLAIUS 2,2 meetrit
HIND 1550 € + km
TOOTMISTEHNIKA MÜÜK
puidutööpingidmetallitööpingid
metallisaedpõlllumajandustehnika
keskkonnatehnikakommunaalmasinad
haagised, treilerid
Tartu mnt 133, Tallinntel/faks 603 2121
tel 505 5661
Ladu, müük:Rannamõisa tee 4f, Tallinn
tel/faks 607 0048
Miks on paljude koduloojate helesiniseks unistuseks kamin? Sest see annab kiiresti sooja ja lubab imetleda oma leeki, millest inimene paistab ürgset naudingut ammutavat.
n TERVIS. Pika lainepikkusega (soojus)kiirgus on mõnus ja ka väga tervislik.n SÄÄST. Salvestades hoiame kütte pealt raha kokku.n pÜSIV SOE. Leek täidab toa soojusega kiiresti ning lõõrisüsteem püsib kaua soe.
MIK S SALV E S TAdA S O O JUS T ?
kolTsi kaMiNaD
Salongist Koltsi Kaminad leiate soojustsalvestavad lõõri-
plokid, millest kaminale ahi külge ehitada. Plokid võite katta
ka eriilmeliste spetsiaal-
plaatidega.
MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011 T A L V E K S V A L M I S 11
Kes mäletaks, milline oli meie talv aastal 2003? Lumerohke või mustmudane? Igatahes just kaheksa aastat tagasi tekkis kahel Eestimaa mehel – Jaan Meikupil ja Raoul Renseril – mõte hakata lumesahku tootma.
Ühistest õpingutest Tallinna tehnikaülikooli masinaehituse erialal oli selleks ajaks möödunud 19 aastat. Raoulil oli mehaaniku pojana siht juba ammu silme ees ja mitmed sahad juba leiutatudprojekteeritud. Jaan innustus äriplaanist vaat et hetkega.
Firma nime leiutamine osutus lihtsaks: mõlemast perekonnanimest võeti esimene pool ja kokku sai Meiren Engineering OÜ. Ise kiidavad, et tuli rahvusvaheliselt veenev ja kõlav.
Eesti sahkade eduluguIga algus on raske, kuid huvitav. Selleks et kohe konkurentidest paremaks sündida, kaasati tootearendusse tegevkliente, kes oma soovide ja hea nõuga abiks olid.
Praegu projekteerib ja toodab Meiren Engineering OÜ nii maanteelumesahku, linnasahku kui ka lennuväljasahku. Maanteel liikuvate autode lumesahkade turul on nad täna Baltikumis ainukesed tootjad.
Mullu valmis Paide tehases juba üle 130 suure maanteelumesaha, tänavu jääb see arv ennustatavalt 170 kanti. Kogutoodangu kohta käivad arvutused näitavad, et nelja viimase aastaga on firma suurendanud oma müüki koguni viis korda.
Kuid nii nagu prohvetid, pole ka tegijad tootjad alati kõige kuulsamad just omal maal. „Rootsi turul oleme viimaste aastatega kindlalt autode maanteesahkade müügis juhtpositsiooni saavutanud,” tõdeb müügijuht Andrus Malva. „Kusjuures konkurents on seal kõva, Skandinaavia maades on üsna
mitu vägagi arvestatavat lumesahatootjat. Veel oleme tugevad tegijad Soomes, Norras ja loomulikult Eestis.”
Meireni lumesahku leidub nii Lätis kui ka Leedus. Eestisse müüakse stabiilselt 20–30 sahka aastas. „Praeguse seisuga on igast kümnest Eesti lumistel maanteedel töötavatest sahkadest üheksa meie valmistatud. Meie kõige suurem müügi artikkel on just nn autosahad, mis töötavad suurtel maanteedel, ja selles vallas oleme ka Eestis edukaimad.”
Tellimused tehakse varakultAndrus Malva sõnul teevad põhjamaalased, näiteks rootslased ja soomlased, oma sahatellimused ära juba enne jaani. Talveplaanid pannakse varakult paika ning antakse ka sahatootjale aega lepinguid õigel ajal täita. Rootsis on 1. oktoober juba see tähtaeg, kus kõik masinad sõna otseses mõttes talveks valmis peavad olema.
Eestimaale saabub aga talv (eriti lume koristusega seotud ametnikele) alati ootamatult. „Eks me siis pea seda kohalikku eripära arvestama,” muigab müügijuht. „Ja et omad inimesed sahkadest ilma ei jääks, valmistame paraja laoseisu ikka ootevalmis.”
Malva tunnistab, et kuigi äri läheb välja poole Eestit hästi, on suur rõõm toodangut ka omal maal müüa. „Eks see ole nagu missioon. Eesti kliendid sageli imestavad: kas tõesti siinsamas toodetud, polegi sisse toodud, te polegi pelgalt vahendajad? Vaat siis on uhke tunne vastata, et jah, ise projekteerime, ehitame, müüme ja ka vastutame.”
Usaldus tuleb aastategaEnt kuis on Meirenil õnnestunud väljaspool Eestit nii suur usaldus ja ka edumaa kohalike tegijate ees võita? Müügijuht tunnistab, et peale uuenduslike projektlahenduste, kõrge kvaliteedi ja töökindluse tuleb ilmselt kasuks ka firma väiksus. Väikefirma ei saa endale lubada suhtlemises ja asjaajamistes lohakust, venitamist, ükskõiksust. „Kui on probleem, parandame selle kohe ära. Kasuks tuleb ehk seegi, et Soomes räägime soome keeles, Rootsis rootsi keeles, Norras norra keeles ja Venemaal vene keeles. Mõistagi on kõige raskem saada esimene kontakt ja tellimus. Oma klienti tuleb hoida ja hästi teenindada, seejärel hakkab juba maine levima ja tekib uusi ostuhuvilisi.”
Sageli saadakse esimene kontakt messidel. Skandinaavia maades toimuvad need harilikult varakevadel.
Oktoobrikuus käis Meireni müügimeeskond aga Saksamaal. „Seal olime väljas mitme sahaga, millest kõige laiem oli 9meetrine, ja need äratasid suurt huvi.”
Kui sõnal „innovatsioon” sabast kinni võtta, siis millised on need projektlahendused, mis Meirenile konkurentide ees edumaa annavad?
„Saha puhul on kõige tähtsam töökindlus ning puhas jälg,” tõdeb Andrus Malva. „See tähendab, et juba tehtut ei pea üle tegema. Katsetes on meie maan teesahku võrreldud Rootsi omadega ja leitud, et kuna meie sahkade hõlmad on kõrgemad ja lume lõikamise nurk hea, teeb sahk sõna otseses mõttes puhta töö ja lumi lendab kaugele üle valli.
Meie sahad on projekteeritud nii, et neid peaks võimalikult vähe hooldama. Juhendid on sahaga kaasas ja iga omanik saab hüdrosilindrite määrimisega ise hakkama.”
Kuigi maanteesahad on Meireni suurim müügiartikkel, on nad hakanud tähele panu pöörama ka maamehe erivajadustele.
„Oleme oma sahkades teinud selliseid muudatusi, et autosahku saaks kinnitada ka traktoritele. Sest ka maamehele on tähtis, et külavaheteed oleksid kenasti lahti ja sahk viskaks lume üle valli.
Meie müügitöö vaat et olulisim osa on välja selgitada, mis otstarbeks ja kus kavatsetakse sahka kasutada ning kui võimsa traktori (või ka auto) ette on see plaanis rakendada. Sest proportsioonid peavad paigas olema. Kui väiksele sahale pannakse liiga suure jõuga masin taha, ei pea sahk üle ühe hooaja vastu. Õige kasutuse korral peab sahk vastu üle kümne aasta, vahetama peab vaid ainsat kuluosa – tera.”
Kokku on Meirenil pakkuda 29 saha
mudelit – iga olukorra, iga traktori või auto jaoks. Kui lennuväljasahad on kõige hiiglaslikumad, siis milline on kõige väiksem?
Maamehele parimad lahendused„Meie pesamuna on TSL 2100. See on lihtsa konstruktsiooniga, vastates nii kvaliteedilt kui ka kasutusmugavuselt siiski kõrgeimatelegi nõudmistele. Sahk on mõeldud kasutamiseks väikestel ratas laaduritel ja sobilik puhastama pisemaid kõrvalteid ja radasid.”
Ekstra kiidab müügijuht kolme mudelit maamehele sobilikuks olevat.
Eesti sahad talveks valmisÜks on kindel: ka tänavu ei jää lumerohke tali taeva. Seepärast peaks iga tegija maamehe masinaparki kuuluma ka üks korralik lumesahk.
Meiren Engineering OÜ müügijuht Andrus Malva: „Meie firma pole veel masu kogenud, vastupidi, tööpõld aina laieneb.”
Meireni sahkadest teab kõike ja huviliste küsimustele vastab
Andrus Malvatel 5693 4681, 682 5002
e-post [email protected]
Lisa saab lugeda ja toodetega tutvuda firma Meiren Engineering OÜ kodulehel
www.meiren.ee.
MSP 00 seeria sahad on nn viskesahad. Neid saab rakendada nii auto kui ka traktori ette. Eelkõige sobivad need kasutamiseks maanteedel, kus liikudagi tuleb suure kiirusega – ikka selleks, et lumi suure kaarega üle valli lendaks.
TSP seeria sahad on nn sirged sahad, mida pole vaja kiiresti lükata – need on pigem lume kokkulükkamiseks. Nendega saab puhastada platse ja väiksemaid teid.
VTS seeria sahk on libliksahk. Väga universaalne sahk, millega on eriti hõlbus lund koguda.
„Maailm on suur ja teha on nii palju!” rõõmustab Andrus Malva. „Ja lund on nii palju!”
Üks kindel suund, mille poole püüeldakse ja tootearendust edendatakse, on lennuväljasahad. Praegu töötavad Meireni sahad nii Riia kui ka Eesti lennu väljadel. Muidugi jätkab firma oma missiooni Eestis – siin on veel palju tegutsemisruumi.
Nii et kui keskmine eestimaalane kirub meie viimaste talvede lumerohkust, siis Meireni mehed on teises meele olus. Kindlasti pole see kahjurõõm ega ka rõõm rikastumisvõimaluse üle – pigem paneb lumerohkus välja mõtlema aina tõhusamaid sahamudeleid.
Liigendsahk.
Libliksahk.
MAALEHT Nr 45 (1257) 10. november 2011 12 T A L V E K S V A L M I S
MARK KOKKU Osakaal 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999 1998 1997 1996 1995 1994 1993 1992 1991 VanemadVOLKSWAGEN 73 700 13,0% 685 519 734 1 820 2 562 2 377 2 107 2 408 2 270 2 304 2 658 3 121 3 780 4 400 4 506 4 003 4 159 5 282 5 086 5 498 3 602 9 819
FORD 55 831 9,9% 554 555 342 1 279 1 625 1 596 1 410 1 344 1 508 1 640 1 740 1 625 2 608 2 457 3 282 3 535 3 880 3 381 3 341 2 960 2 938 12 231
AUDI 49 020 8,7% 164 184 228 670 986 887 964 1 167 1 250 1 274 1 402 1 750 2 051 2 478 2 546 3 081 3 934 3 451 3 506 4 491 3 393 9 163
OPEL 43 334 7,7% 500 296 201 782 1 279 1 221 896 1 047 1 027 1 042 1 289 1 907 1 962 2 486 2 694 2 808 3 006 2 810 2 439 3 255 2 100 8 287
BMW 34 527 6,1% 185 190 206 703 853 717 866 1 115 1 121 1 289 1 374 1 476 1 675 1 793 1 908 2 166 1 894 2 060 2 232 2 640 2 235 5 829
TOYOTA 34 128 6,0% 1 063 1 304 1 196 3 003 4 179 3 576 2 655 2 179 1 911 1 634 1 309 1 230 1 049 1 356 946 604 573 668 721 473 371 2 128
MERCEDES-BENZ 26 908 4,8% 147 270 223 656 1 140 1 105 942 1 052 1 212 1 292 1 225 1 330 1 262 1 518 1 296 1 195 975 1 130 855 861 850 6 372
MAZDA 23 458 4,1% 181 275 287 1 695 1 940 1 626 1 107 1 261 1 539 1 118 849 994 1 216 1 036 1 040 603 638 702 758 847 559 3 187
HONDA 21 614 3,8% 645 667 675 2 289 3 110 1 916 1 103 1 106 986 754 653 559 550 711 1 267 670 424 476 435 402 363 1 853
NISSAN 20 336 3,6% 520 319 289 1 128 1 000 883 933 872 878 927 777 954 680 868 1 025 957 949 865 1 058 1 368 1 067 2 019
VAZ 19 336 3,4% 0 1 0 0 0 0 2 1 1 0 0 1 14 30 62 230 373 206 242 367 714 17 092
VOLVO 18 499 3,3% 238 220 185 505 854 774 947 1 080 978 1 105 1 136 1 240 1 218 1 167 1 133 810 647 637 493 541 406 2 185
PEUGEOT 14 998 2,7% 721 437 256 504 1 041 1 106 1 116 1 384 1 523 1 561 1 536 889 547 431 503 290 144 103 99 103 124 580
MITSUBISHI 13 131 2,3% 266 221 140 422 497 393 353 311 249 266 390 665 687 819 985 663 605 646 851 727 743 2 232
CITROEN 11 638 2,1% 396 445 443 1 560 1 978 1 352 1 060 792 1 013 642 493 363 235 296 158 62 47 44 58 32 27 142
RENAULT 10 759 1,9% 698 646 566 674 1 001 909 992 868 528 435 576 361 250 387 328 236 165 185 135 137 144 538
SKODA 9 890 1,7% 1 181 1 041 622 1 354 1 351 770 509 450 377 206 241 211 243 382 328 253 197 77 6 8 2 81
CHRYSLER 8 746 1,5% 14 78 52 176 377 408 555 634 477 574 740 597 735 620 653 728 520 306 216 121 62 103
HYUNDAI 8 471 1,5% 458 294 184 1 024 1 209 912 786 516 481 463 219 182 245 468 290 372 97 79 65 55 32 40
KIA 6 442 1,1% 237 198 191 889 884 500 554 441 453 402 267 315 209 446 214 109 95 36 1 1 0 0
29.LADA 2 994 0,5% 0 5 5 14 17 33 71 201 384 574 663 419 97 56 32 111 113 80 25 25 17 52
Kokku 507 760 90%Muud 58 139 10%Kõik Kokku 565 899 100%
Soovitatav kasutada jahutusvedelikku Polar Premium LL Mõlemad kokku 35% 177 457
OAT tehnoloogia (OAT e. orgaanilised manused 100%) Kokku 20% 102 785
LLC tehnoloogia (OAT manuste osakaal 91 ... 99%) Kokku 15% 74 672
Soovitatav kasutada jahutusvedelikku Polar Standard BS 6580 või Polar G36 Mõlemad kokku 61% 307 973
erinevad tehnoloogiad (OAT manuste osakaal 10 ... 90%) Kokku 58% 292 569
mineraalsed manused (OAT manuste osakaal kuni 9%) Kokku 3% 15 404
Soovitatav kasutada jahutusvedelikku Tosool Kokku 4% 22 330
Kokku 4% 22 330
Leia oma sõidukile sobiv Polari jahutusvedelik allolevast tabelist
Liiklusregistris enim arvel olevad sõiduautod(M1 ja m1g kategooria) ehitusaasta ja margi järgi top 20 seisuga 01.08.2011.a.
Jahutusvedelike manused vananevad, sõl-tumata sõiduki läbisõidust. Manuste roll on tagada jahutussüsteemi kaitse korrosiooni ja kavitatsiooni (õhumullide põhjustatud metalli purunemise) vastu. Kui manused on kaotanud oma toime, muutub vedelik korrodeeruvaks. Jahutatavatele pindadele tekivad ka deposiidid (sadestused), mille tagajärjeks on soojusvahetuse halvenemine ning detailide purunemine. Korrosiooni ja kaviatatsiooniproduktid, vananenud ning väljasadestuvad manused ja setted teki-tavad süsteemi lekkeid ja ummistusi ning suurendavad seetõttu ka kütusekulu.
Tänapäeva mootorid on võrreldes vara-sematega muutunud ökonoomsemateks ning tootjad mõtlevad rohkem resursside säästlikkusele ja hoolduskulude vähendami-sele. Jahutussüsteemid on muutunud väik-semateks ja õhemateks. Jahutusvedeliku tsirkuleerimise kiirus ja töötemperatuur on aga tõusnud. Kasutusele on võetud uusi kergmetalle (alumiiniumi, magneesiumi jt sulameid), plaste ja polümeere. Neil põhjustel on kasvanud nõudmised ka jahutusvedelikele. Uued vedelikud on tunduvalt stabiilsemad, ta-gavad parema soojusvahetuse ning kaitsevad mõjusamalt korrosiooni ja kavitatsiooni eest.
Millist jahutusvedelikku kasu-tada ning kas selle vahetamise-ga saadakse ise hakkama?
Vahetamisega saab enamasti hakkama iga vähegi tehnikaga kokkupuutunud auto-omanik. Seda eriti vanemate auto de puhul. Uutel autodel (kuni 5 a) pole jahutusvedelikku enamasti veel vahetada vaja, sest suurel osal neist on sees pikaealine jahutusvedelik.
Miks jahutusvedelikud vajavad vahetamist?Kui jahutusvedelik vajab aga vahetamist
ning te ise seda ette võtta ei julge, ei oska või pole võimalusi, tuleb pöörduda esinduse või mõne usaldusväärse remonditöö koja poole. Uurige enne välja, kui suur on teie sõiduki jahutussüsteemi maht ja ostke piisav kogus sobilikku Polari jahutusvedelikku.
Telko Estonia pakub Polari kaubamärgi all orgaaniliste manustega jahutusvedelikke, nii valmis lahusena (–36 °C) kui ka kontsentraadi-na. Lihtsustatult võib soovitada kõigile sõidu-kitele, mis on uuemad kui 15 aastat, pikaealist Polar Long-Life’i jahutusvedelikku, vanematele aga Polar Standardi jahutusvedelikku.
Vanematele Vene sõidukitele pakume ja-hutusvedelikku Tosoli kaubamärgiga, kuigi ka neis võib kasutada eespool mainitud aja-kohasemaid jahutusvedelikke, mis pakuvad tunduvalt paremat kaitset.
Polari jahutusvedelikud on toodetud Soome keemiakontserni Telko kvaliteedi standardite järgi. Telko on ligi saja-aastase kogemusega firma Aspokem (Aspo Chemicals) uus nimi. Firma omab ISO 9001 kvaliteedisertifikaati ning järgib programme „Hoolime ja vastu-tame” ja ESAD II, mis on suunatud eelkõige ohutuse tagamiseks. Seda nii inimeste tervist kui ka üldist elukeskkonda silmas pidades.
Polari jahutusvedelikud on saadaval paremates autopoodises, tanklates ja marketites.
Mis vahe on tuuleklaasivedelikel?–21 ºC tuuleklaasivedelik on parem
Tuuleklaasivedelikku valides on tähtis, et seda saaks suuremate probleemideta kasuta-da –10…–12 külmakraadiga. Praktikas sobib selleks kõige paremini just –20...–21kraadise külmakindlusega vedelik. Sellise vedeliku tarvitamise korral ei põhjusta pakane isegi madalamal temperatuuril süsteemi purune-mist, sest tekkivad jääkristallid ei moodusta monoliitset jääd.
Nii madalama kui ka kõrgema alkoholisi-saldusega vedelikud võivad põhjustada aga probleeme. Madalamal kontsentratsioonil võivad tekkida monoliitsed jääkristallid, mis lõhuvad süsteemi – jää paisutab, kiilub kinni pesuri pumba, laseb läbi kaitsmed jms. Seega ei taga vähese alkoholisisaldusega vedelik külma vastu piisavat kaitset.
Samas muutub aga kõrgema alkoholi-sisaldusega vedelik liiga viskoosseks (pak-suks) ja venivaks ning seda ei saa enam läbi voolikute ega pihustite pumbata. See võib pesuri pumba mootori üle koormata isegi siis, kui vedeliku külmumispunkt on näiteks 40 miinuskraadi.
Kojamehed olgu korralikud ja puhtad
Jäätumist tuuleklaasil põhjustab alkoholi kiire lendumine, mille käigus alaneb nii klaasi kui kui ka vedeliku temperatuur, ja tuuleklaa-sile võivad korraks tekkida jää lilled. Seda saab ära hoida, kui juhtida tuuleklaasile salongisoojendust.
Jahedama ilma ja suurema kiiruse korral tasub klaasi pestes olla ettevaatlikum.
Sageli langevad miinuskraadide juures pesuvedeliku veejoad alkoholi viskoossuse tõttu tavalisest madalamale. Mida rohkem on lahuses alkoholi, seda paksemaks see temperatuurli alanedes vedeliku muudab.
Lisaks võib lumi või vesi, mis on sattunud pihustile, seal külmuda ja vedeliku väljapääsu sulgeda. Seda võib juhtuda näiteks tihedas lume- või lörtsisajus, ning sel juhul aitab vaid pihustite soojendamine. Õnneks pakuvad mitmed autotootjad juba ka selliseid lisasid tavaautodele.
Ja veel – selleks et tuuleklaasi ikka alati puhtaks saaks, tuleb aeg-ajalt ka kojamehi puhta lapi ja pesuvedelikuga puhastada, ning klaasipuhastusharju on soovitatav vahetada vähemalt korra aastas.
Metanool on eluohtlik > Ära unusta – klaasipesuvedelik on kemikaal!> Metanool on mürgine ja enamik Euroopa riike on selle väga mürgise vedeliku tarbekemikaalides keelustanud või selle kasutamist piiranud.> Juba nelja milliliitri metanooli (puupiirituse) sattu-misel organismi võib jääda pimedaks, 15 ml kogus võib põhjustada surma.> Metanool aurustub sama hästi kui teisedki alkoholid, ent kuna see on lõhnatu, ei tunne me selle lõhna. Kiire aurustumise tõttu imendub metanool hästi nii vedelikuna soolestikus kui auruna kopsudes. See kontsentreerub silma klaaskehas ja nägemisnärvis. > Metanool metaboliseerub ja elimineerub võrreldes etanooliga aeglasemalt, nii et isegi väikesed kogu-sed viivad kergesti ladestumiseni. Metanooli oksü-deerumissaadustena moodustuvad formaldehüüd ja metaanhape. Formaldehüüd pärsib mitmeid raku ensüüme ja pimedusega lõppev võrkkestakahjustus on tõenäoliselt põhjustatud formaldehüüdi toksilisest mõjust. Metaanhape põhjustab metaboolse atsidoo-si, mis võib tekitada kooma ja hingamishalvatuse.> Ägedat, hingamisteedele kahjulikult mõjuvat kogust (HTP-väärtus) selgelt ületavatest kogustest võibki tekkida peavalu, oksendamine, limaskestade ärritus, peapööritus, kesknärvisüsteemi häired ja mööduvad või püsivad nägemishäired, nagu nägemisvälja ahenemine, kahekordselt nägemine ja pimedus.> Soomes korraldatud uuring soovitab asendada metanooli etanooliga, vähendamaks võimalikke terviseriske.> Seega tuleb lugeda toodetel olevatele etikettidele trükitud ohulauseid ning vaadata selle koostist. Kahtlase kirjaga või muidu odavat klaasipesuvede-likku tasuks ohutuse huvides vältida.
Milline on hea pesuvedelik?> Eelkõige peab pesuvedelik olema võimeline tuuleklaasi puhastama, kuid ei tohi kahjustada auto värvipindu (võib tekkida lakikihi tuhmumine, värvi-laigud, korrosioon). > Pesuvedelik peab olema ohutu pesusüsteemi osadele (pump, voolikud, pihustid, kojamehed) ja tuledele (plastkatted).> Etanoolist valmistatud tuuleklaasivedelikud on ohutumad.> Pesu efektiivsust ja vedeliku kaitseomadusi mõõ-detakse Dekra testide abil (Dekra on rahvusvaheline kvaliteedi- ja ohutusuuringute ning eksperthinnan-gutega tegelev sõltumatu organisatsioon).
Polar 21 külmakindlusega tuuleklaasivedeliku tootmisel on kasutatud taastuvatest kultuuri-dest saadud bioetanooli. Polari tootedEI SISALDA METANOOLI!
Metanoolist tuuleklaasivedelik: - sissehingamisel mürgine - nahale sattumisel mürgine - kahjustab elundeid
Meil müüdavate tuuleklaasi-pesuvedelike valik on mit-mekülgne ning nende hinnad erinevad kordades. Kui oma eesmärki täidavad nad enam-vähem siiski kõik, siis miks nende hinnad sedavõrd erine-vad on ja mida eelistada? Suurima erinevuse toob kasutatav külmaagent: metanool või etanool. Samuti tooraine päritolu: kas toor-aine on looduslikult taastuvatest või mittetaastuvatest allikatest.
Müüdavate klaasipesuvedelike suurim erinevus tulenebki eelkõige alkoholist, mida üks või teine ettevõte selle tootmi-seks kasutab. Kuna Eestis pole see vald-kond reguleeritud, on paljud tootmis- ja müügiettevõtted orienteeritud eelkõige hinnale ega arvesta tootega seonduvaid muid aspekte ehk toote kaasmõju inimese tervisele ja elukeskkonnale. Hinna puhul an-nabki suure (nelja- kuni viiekordne on nende alkoholide hinnaerinevus) eelise metanooli kasutamine. Iseenesest on metanool heade külmumis- ja lõhnaomadustega alkohol, kuid paraku väga mürgine. Kui enamik inimesi isegi teavad, et selle joomine põhjustab pimedaks jäämise või surma, siis paraku ei osata arvata, et ka nende aurude sisse-hingamine võib olla mürgine (Soome töö-tervishoiuinstituudi 2008.–2009. a uuring „Development of initial REACH exposure scenarios for methanol”, kus uuriti metanooli sisaldava klaasipesuga kaasnevaid riske.). Siin ei saa süüdistada tootjaid selles, et nad tarbijaid toote ohtudest ei informeeri. Vastavad märgid ja hoiatused on ju toodete etiketidel kirjas. Paraku tarbijad ega turusta-jad ise ei pööra tuuleklaasivedeliku müües ja ostes sellele suuremat tähelepanu. Ka meie sotsiaal ministeerimi ametnike arvates on kõik korras, kui etiketil vastav info olemas. Kuna metanool on lõhnatu, ei teadvusta enamik tarbijaid selle ohtlikkust piisavalt. Metanooliga kokkupuuteks on tavakasutajal kaks tüüpilisemat moodust: pritsmete kau-du läbi naha ning aurude sissehingamisel. Kuna auto ventilatsioon tõmbab välisõhku kinnisesse sõitjateruumi esiklaasi alumisese osa ja mootoriruumi vahelisest alast, siis satuvad sinna paratamatult ka need lõhnatud, tervisele mürgised aurud. Pritsmed võivad
sattuda nahale aga eelkõige paagi täitmisel.
Metanooli mürgitust pole kerge tuvastada, nagu seda näitas Pärnu metanoolidraama 2001. aastal. Mürgituse sümptomiteks on nägemishäired, oksendamine, iiveldus, kõhu-lahtisus, kõhuvalu, teadvushäired jms. Need võivad viidata mitmetele haigustele. Kuna metanool on laialt kasutatav lahusti kee-miatööstuses, siis ELis pole seda valdkonda ühegi direktiivi või määrusega üheselt re-guleeritud. Seega pole seda reguleeritud ka Eestis. Meie ametnikud loodeavad REACHi (Euroopa kemikaalipoliitika) toimimisele mil-lalgi teadmata tulevikus, kuid enamik riike, kus klaasipesuvedelikku suuremas koguses kasutatakse, on leidnud selleks muid moo-duseid. Sealhulgas ka meie naaberriigid, kes ei ole ELis. Venemaal on metanooli ka-sutamine jaetoodetes täielikult keelustatud. Lätis peab müüja enne ostjat mürkkemikaali ohtlikkusest instrueerima ning võtma ostjalt saadud seletusest arusaamise kohta kirjaliku kinnituse. Soomes peab alates selle aasta 1. oktoobrist olema metanooli sisaldavad tooted müügil kinnises lukustatud ruumis. Need on mõningad näited, kuidas on mür-gise kemikaali kättesaadavust reguleeritud meie lähi-naaberriikides. Toode pole sageli keelustatud, kuid tarbijale antakse selge ning tugev signaal selle ohtlikkusest muul viisil kui väikeses kirjas ohumärgistus toote etiketil.
Vastututustundlikud ettevõtted meta-noolist jaetooteid ei valmista ega müü.
Samas on Eestiski etevõtted, kes meta-nooli baasil klaasipesuvedelikke ei tooda ega müü. Nii on korduvalt deklareerinud Soome keemiakontsern Telko, et nad oma toodetes (Polari klaasipesuvedelikes) mürgist metanooli ei kasuta. Metanooli sisaldavaid tooteid pole müügil ka Statoili ega Neste kütusetanklates. See on nende ettevõttete kindel tervist ja keskkonda säästev poliitika, sest on ju olemas ohutumad alternatiivid. Inimeste, eelkõige aga oma klientide tervist rahaks ei vahetata. Ka mõeldakse rohkem keskkonnasäästlikkusele. Nii kasutab Telko oma Polari toodetes bioeta-nooli, mis on saadud taastuvatest kultuuridest (nt suhkruroost, maisist, teraviljast).
Külmumisele avaldavad mõju erinevad olukorrad
Vahel ei pruugi külmakindel vedelik too-te pakendil toodud kraadidel siiski igas olukorras toimida. Näiteks võib öisel ajal kohas, kus sõiduk seisab, temperatuur olla langenud madalamale kui klaasipesuvedeliku külmumispunkt. Teiseks, alkoholi sisaldava vesilahuse pritsimisel tuuleklaasile seguneb see pori, vee, lume või jääkristallidega ning seetõttu vedeliku kontsentratsioon alaneb ja külmumistemperatuur tõuseb. Samuti avaldavad oma mõju ilmastikuolud, klaasi temperatuur ja sõidukiirus.