Taotlemine k eskkonnaprogrammist

Taotleminekeskkonnaprogrammist

Joel RandveerProjektispetsialist

Rakvere 13.12.2012

Kes me oleme

• KIK asutati sihtasutusena keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse ja selle muutmise seaduse alusel rahandusministeeriumi haldusalas 2000. aasta maikuus.

• Meie põhitegevuseks on rahastada erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ning rakendada rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodimüük ja toetuste vahendamine). Samuti on KIKist võimalik taotleda sihtotstarbelist keskkonnalaenu soovitud projekti elluviimiseks.

KIKi kaudu liikuvad vahendid

• KESKKONNAPROGRAMM s.o keskkonnatasude seaduse alusel riigieelarvest eraldatud vahendid (loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu).

• ÜHTEKUULUVUSFOND (endine ISPA) - ÜF keskkonnasektori projektide eesmärk on viia sektori olukorda kirjeldavad näitajad vastavusse EL-i nõuetega ning vähendada EL liikmesriikide arengulisi erinevusi. ÜF toetab veemajanduse ja jäätmekäitluse valdkonda.

• STRUKTUURIFONDID - Euroopa Liidu ERF ja ESF vahendid. ERFi üldeesmärk on toetada majandustegevuse ja infrastruktuuride, sealhulgas keskkonnainfrastruktuuri arendamist. ESFi üldeesmärk on toetada tööhõive tõstmist inimressursi arendamisega.

• CO2 KVOODIMÜÜK- taastuvenergeetika (Austria, Hispaania)

• KESKKONNALAEN - keskkonnakaitselisteks investeeringuteks veemajanduse, jäätmekäitluse, taastuvenergeetika ning teiste keskkonda säästmist ja taastamist aitavate projektide arendamiseks.

Keskkonnaprogramm

• loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine, keskkonnaseisundi taastamine, taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine, taastumatute loodusvarade täiendavate varude ning jäätmete taaskasutamise võimaluste uuringud;

• keskkonnaseisundi jälgimine, saastamist vähendavate keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine, keskkonnauuringute ning loodusobjektide kaitse korraldamine;

• keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise seisundi taastamisele suunatud tegevus, kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hüvitamine.

Keskkonnaprogrammi õigusraamid

• Seadus• Keskkonnatasude seadus

• Määrus• Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13

“Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord”

• Finantseerimise kord• Keskkonnaprogrammi finantseerimise kord• Finantseerimise korra lisad

• Regionaalabi grupierand• Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast regionaalabi

andmise tingimused

Keskkonnaprogrammi jagunemine

• Keskkonnaprogramm jaguneb 10 valdkondlikuks programmiks• Kalandus• Veemajandus• Merekeskkond• Jäätmekäitlus• Looduskaitse• Metsandus• Atmosfääriõhu kaitse• Maapõu• Keskkonnakorraldus• Keskkonnateadlikkus

Esitatud ja rahastatud projektide arv keskkonnaprogrammist 2000-2012

Aasta Esitatud projekte (tk)

Rahastatud projekte (tk)

2000 - 860

2001 1620 956

2002 1873 998

2003 2329 1340

2004 2627 1658

2005 2407 1533

2006 2813 1467

2007 2719 1390

2008 2496 1370

2009 1398 668

2010 1623 974

2011 1744 1184

2012 2060 353*

KOKKU 25 682 14 751

Eraldused keskkonnaprogrammi projektidele 2000-2012

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 20120

10,000,000

20,000,000

30,000,000

40,000,000

50,000,000

60,000,000

70,000,000

12,812,721

17,524,267

20,878,109

25,165,62026,884,779

28,441,477

38,098,935

44,433,332

55,931,717

30,364,441

44,254,669

57,812,471

21,826,429

Keskkonnaministri 17.02.2006 a määrus nr 13

Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13

• § 2 kalanduse programm• (1) Kalanduse programmi eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja

kasutamise vahel ning tagada bioloogiline mitmekesisus, kalavarude pikaaegne säilimine ning püügivõimalus nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele praegu ja tulevikus.

• (2) Kalandusuuringute valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kalavarude jätkusuutliku kasutamise alaste otsuste tegemiseks vajalikke kalandusalaseid prognoose ning uuringuid, et viia ellu Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat ja täita rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest, riigisisestest õigusaktidest ja arengu- ja ning tegevuskavadest tulenevaid nõudeid; 2) kalavaru mõjutavate tegurite ja taastootmise efektiivsuse uuringuid ning kalandussektori analüüse.

• (3) Vee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kalavarude suurendamiseks ja kaitseks kudealade või elupaikade loomist, taastamist või nendele juurdepääsu tagamist; 2) riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmise programmis nimetatud prioriteetsete kalaliikide ning harrastuskalapüügi arengukavas nimetatud kalaliikide asustamist või taasasustamist.


• § 2 kalanduse programm• (4) Kalandusalaste arendusprojektide valdkonnas toetatakse järgmisi

tegevusi: 1) kalanduse valdkonna arengudokumentide ning tegevuskavade koostamist tasakaalustatud arengu ja kalavaru säästliku kasutamise eesmärgil; 2) trükiste koostamist ja avaldamist ning seminaride ja koolituste korraldamist, et tõsta säästva kalanduse alast teadlikkust; 3) kalavarude kasutamisega seotud andmete ning teabe kogumist ja avaldamist; 4) kalandusliitude osalemist rahvusvahelises kalandusalases koostöös ja rahvusvaheliste kalandusürituste läbiviimist Eestis; 5) harrastuskalapüügi arengukavas nimetatud keskkonnasäästlikku harrastuskalapüüki toetava taristu (näiteks juurdepääsuteede, parklate, paadisildade, vettelaskmiskohtade, püügiplatvormide, teavitustahvlite) arendamist avalikes huvides.

• (5) Kalavarude kaitse ja järelevalve valdkonnas toetatakse kalapüügi ning sellega seotud tegevuse üle järelevalve teostamist, lähtudes eelkõige Euroopa Liidu ning teistest rahvusvahelistest kokkulepetest ja kohustustest.


• § 3 Veemajanduse programm• (1) Veemajanduse programmi eesmärk on säilitada ja saavutada veekogude ja

põhjavee hea seisund ning tagada nõuetele vastav joogivesi.• (2) Reoveekäitluse valdkonnas toetatakse olemasolevate

kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimist kehtivatele nõuetele ja reoveekogumisalade piires kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamist. Reoveekäitluse valdkonnas ei toetata tegevusi, mis on seotud prügilate või muude jäätmekäitluse objektide opereerimisel tekkiva heitvee käitlemisega.

• (3) Nõuetekohase joogiveevarustuse tagamisega seoses toetatakse joogivee süsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist koos joogivee puhastusseadmetega ning põhjavee hea seisundi säilitamist.

• (4) Jääkreostusega seoses toetatakse pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamist jääkreostuskollete likvideerimise või ohutuks muutmise teel.

• (5) Arendustöödega seoses toetatakse veemajanduse võimalikult paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ning arendustöid.

• (6) Pinnaveekogude tervendamise ja korrashoiuga seoses toetatakse tegevusi, mis aitavad säilitada või saavutada nende head või väga head seisundit või ökoloogilist potentsiaali.


• § 31 Merekeskkonna programm• (1) Merekeskkonna programmi eesmärk on Läänemere merekeskkonna hea seisundi

saavutamine ja säilitamine, selleks vajalike uuringute ja arendustööde toetamine ning võimalike suurõnnetuste efektiivse reostustõrje tagamiseks vajaliku ennetava tegevuse toetamine.

• (2) Merekeskkonna tervendamise ja hea keskkonnaseisundi säilitamisega seoses toetatakse tegevusi, mis aitavad saavutada merekeskkonna head või väga head seisundit ja tõsta mere ökosüsteemi teenuste ehk mereandide kasutamise potentsiaali.

• (3) Arendustöödega seoses toetatakse merekeskkonna kaitse ja kaitstavate merealade haldamise paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ja arendustöid.

• (4) Merekeskkonna seisundi hindamise ja seire kvaliteedi tõstmisega seoses toetatakse metodoloogia alaseid uuringuid ja arendustöid.

• (5) Innovaatiliste keskkonnatehnoloogiate arendamisega seoses toetatakse tööstuslikke tehnoloogiaarendusi, mis on otseselt suunatud merekeskkonna seisundi hindamise, seire ja uuringute tõhustamisele.

• (6) Võimalike suurõnnetuste efektiivse reostustõrje tagamisega seoses toetatakse ennetavaid tegevusi nagu sadamate reostustõrje valmisoleku suurendamine, reostustõrjealase valmisoleku suurendamine merega piirnevate kohaliku omavalitsusüksuste territooriumitel ja selleteemaliste koolituste korraldamine.


• § 4 Jäätmekäitluse programm• (1) Jäätmekäitluse programmi eesmärk on ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine

tasemeni, mis haaraks kõik maakonnad ja kohalikud omavalitsused, jäätmete liigitikogumise ja taaskasutuse infrastruktuuri arendamine ning jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamise vältimine ja vähendamine tänapäevaste jäätmekäitluspõhimõtete rakendamise kaudu. Programmi eesmärk on ka vähendada lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitistest põhjustatud keskkonnariske või negatiivset mõju keskkonnale, maastikule ja inimese tervisele.

• (2) Ohtlike jäätmetega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:1) ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mille osaks on piirkondlikud ohtlike jäätmete kogumiskeskused ja kohalike kogumispunktide võrgustikud, väljaarendamine;2) ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine mittelinnalistes asulates, kus majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi;3) selliste ohtlike jäätmete, mille puhul ei ole võimalik omanikku kindlaks teha, käitlemine;4) elanikkonnalt ohtlike jäätmete (välja arvatud probleemtoodete jäätmed) kogumine ja käitlemine nõutud tegevuslube omavas kohalikule omavalitsusele või kohalike omavalitsuste poolt moodustatud juriidilisele isikule kuuluvas ohtlike jäätmete kogumiskohas, jäätmejaamas, ümberlaadimisjaamas või jäätmekäitluskeskuses, juhul, kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus või kohalike omavalitsuste poolt moodustatud juriidiline isik.


• § 4 Jäätmekäitluse programm• (3) Tavajäätmetega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:

2) jäätmejaamade ja ümberlaadimisjaamade ehitamine, juhul kui toetuse suurus ilma käibemaksuta ei ületa 320 000 eurot projekti kohta, lähtuvalt kohaliku omavalitsuse jäätmekavast;3) jäätmekogumiskoha rajamine lähtuvalt kohaliku omavalitsuse jäätmekavast;4) Eestis uudse tehnoloogilise lahendusega taaskasutussüsteemi kasutusele võtmine, sealhulgas käitlustehnoloogia soetamine.

• (5) Maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalangenud ehitiste likvideerimisega seoses toetatakse kohaliku omavalitsuse hinnangul maastikupilti kahjustava lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise lammutamist ja sellest tekkinud jäätmete käitlemist, sealhulgas taaskasutuse ja ringlussevõtu soodustamist ja maa-ala koristamist.


• § 5 Looduskaitse programm• (1) Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle

mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine.


• § 5 Looduskaitse programm• (2) Looduskaitse pikaajalise arengu kavandamiseks ja arengu

jätkusuutlikkust tagavate meetmete elluviimiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:1) kaitstavate väheuuritud elupaikade, looma-, taime- ja seeneliikide esinemisalade väljaselgitamine (inventuurid) või rakendusuuringud;2) kaitstavate looma-, taime- ja seeneliikide ning elupaikade soodsat seisundit taotlevate tegevuskavade koostamine;3) riiklikult kaitstud parkide hooldamiskavade, restaureerimis- ja rekonstrueerimisprojektide koostamine ja elluviimine;4) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud meetmete rakendamise ja kaitstavate alade võrgustiku toimimise tõhususe hindamine (ekspertiisid);5) probleemliikide tõrjemeetmete kavandamine ja nende rakendamine;6) kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hindamine ja selle hüvitamine;7) metsloomade rehabilitatsioonimeetmete rakendamine.


• § 5 Looduskaitse programm• (3) Looduslike elupaikade ning kaitsealade, hoiualade, riiklikult kaitstud

parkide ja üksikobjektide hooldamiseks ja kaitse korraldamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:1) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud meetmete rakendamine2) kaitstavate loodusobjektide hooldamine;3) kaitstavatel aladel poollooduslike koosluste taastamine;4) kaitstavate looma-, taime- ja seeneliikide ning elupaikade soodsat seisundit taotlevate tegevuskavade realiseerimine.

• (4) Üleriigilise looduskaitselise infrastruktuuri arendamise tagamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:1) kaitsealade külastuskeskuste väljaarendamine;2) kaitsealade külastuskeskuste loodusõppe püsiekspositsioonide rajamine;3) matkaradade kompleksne väljaehitamine;4) vaatetornide, infopunktide ja muude ehitiste rajamine.


• § 6 Metsanduse programm• (1) Metsanduse programmi eesmärk on metsanduse pikaajaliste

arengusuundade ellurakendamine, metsade uuendamise ja taasmetsastamise tagamine, metsaökosüsteemide kaitse, erametsanduse arendamine ühistegevuse ning erametsaomanike organisatsioonide tugevdamise kaudu, säästva metsanduse alase koolituse, teavituse ja uuringute edendamine, jahiulukiarvu taastusvaruna säilimise tagamine, ulukikahjustuse ulatuse vähendamine ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja jahindusalase teadlikkuse tõstmine.


• § 6 Metsanduse programm• (2) Metsanduse jätkusuutliku arengu tagamisega seoses toetatakse

järgmiseid tegevusi:1) metsanduse arengukava elluviimine ja täitmise järgimine;2) makromajanduslike analüüside koostamine metsanduse olulisuse hindamiseks Eesti Vabariigi majandusliku ning sotsiaalse arengu kindlustajana;3) metsanduslike infosüsteemide ja e-teenuste arendamine;4) riigi metsandusadministratsiooni suutlikkust tõstvate tegevuskavade koostamine ja elluviimine;5) metsa mitmekülgse kasutuse edendamine ning pärandkultuuri objektide kaardistamine ja kaitse.

• (3) Erametsade säästva arenguga seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:1) «Metsaseadusest» tulenevate metsandusülesannete ja metsakasvatuskulude osaline kompenseerimine;2) erametsaomanike koolitamine;3) erametsaomanike nõustamine;4) erametsaomanike ühistegevuse edendamine.


• § 6 Metsanduse programm• (4) Metsaökosüsteemide kaitsega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:

1) tavamaastike ja biomitmekesisuse säilimise seisukohast oluliste poollooduslike alade määratlemine ja inventuur ning majandamise toetamiseks sobiva programmi käivitamine; 2) metsa ja kultuurmaastiku territoriaalse vahekorra kujunemise analüüs ning potentsiaalse metsa territooriumi rekonstrueerimine; 3) Eesti olulisemate metsaelupaikade põhiste katusliikide ning nende elupaigaliste nõudluste selgitamine; 4) metsamajandusliku tegevuse käigus looduslike protsesside imiteeritavuse analüüs; 5) erineva majandamisrežiimiga metsade biomitmekesisuse seire metoodika väljatöötamine ning olemasolevate metoodikate ühtlustamine; 6) inventeerimisprogrammi läbiviimine rangelt kaitstavate metsade osakaalu ja paigutuse selgitamiseks; 7) majandusliku analüüsi teostamine, leidmaks kuluefektiivseimat teed rangelt kaitstavate metsade pindala tõstmiseks 10%-ni; 8) metsade tulekaitsealaste analüüside ja tegevuskavade koostamine.

• (5) Metsade majandamise ja uuendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) metsaseemnevaru loomine ning täiendavalt vajaminevate geenireservi metsade ja valikseemnepuistute eraldamine, klooniarhiivide rajamine; 2) lehtpuutaimede ja suletud juurekavaga taimede tootmise programmi toetamine; 3) metsauuenduse mahu suurendamiseks kavandatud järelevalve tõhustamisega seonduvate tegevuste toetamine; 4) inventuuride läbiviimine metsade uuenemisest ülevaate saamiseks.


• § 6 Metsanduse programm• (6) Metsateaduse, -hariduse ja teavitamisega seoses toetatakse järgmiseid

tegevusi: 1) metsandusüliõpilaste ja -õppejõudude rahvusvaheliste koolitus- ja õppevahetusprogrammide käivitamine; 2) metsahariduse ja -teadusega tegelevate asutuste infrastruktuuri kaasajastamise probleemi väljaselgitamine ja analüüsimine lähtudes kõrg- ja kutsehariduse, teaduse ja innovatsiooni kui terviku vajadustest; 3) metsade säästlikku majandamist ning Eesti metsandust ja selle ajalugu tutvustavate teabematerjalide (trükiste, filmide ja näituste) koostamine; 4) puidu kui taastuva loodusressursi säästva kasutamise võimaluste tutvustamine ja propageerimine; 5) puidu kui toorme ja energiakandja paremate kasutusvõimaluste propageerimine ja seeläbi puidu rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine (eriti seni vähem kasutust leidnud puuliikide osas); 6) metsanduslike teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine; 7) kommunikatsiooniprojektid avalikkuse metsandusalase teadlikkuse tõstmiseks.


• § 6 Metsanduse programm• (7) Jahinduse valdkonnas toetatakse järgmiseid tegevusi:

1) jahimaade korraldamine ja jahimaade kvaliteedi hindamine; 2) jahinduse arengukava täitmiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine; 3) jahinduse teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine; 4) jahiulukite asurkondade seire; 5) jahimeeste ja jahikorraldajate täiendusõppe korraldamine; 6) kommunikatsiooniprojektid avalikkuse ja jahimeeste jahindusalase teadlikkuse tõstmiseks.


• § 61 Atmosfääriõhu kaitse programm• (1) Atmosfääriõhu kaitse programmi eesmärk on toetada välisõhu kvaliteedi

parandamist, kliimamuutuste tagajärgede leevendamist ja kiirgusohutuse tagamist.

• (2) Välisõhu kvaliteedi parandamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine; 2) kütuse kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine; 3) osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine; 4) välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine; 5) meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine; 6) suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine; 7) kliimamuutustega, saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvaliteediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkondadest ülevaate andmine avalikkusele.


• § 61 Atmosfääriõhu kaitse programm• (3) Transpordisaaste vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:

1) transpordist põhjustatud välisõhusaaste vähendamise meetmete rakendamine, sealhulgas ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ning liikluse ohjamine; 2) rakendusuuringute teostamine keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele soodustuse tegemise võimalikkusest; 3) rakenduslikud uuringud alternatiivkütuste kasutamise võimalikkusest transpordis; 4) transpordis kasutatavate alternatiivkütuste ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise propageerimine.

• (4) Kiirgusohu vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) radioaktiivsete jäätmete nõuetele vastava käitlemise tagamine; 2) elanikkonna tervise kaitse ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, sealhulgas rakenduslikud uuringud ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele; 3) radioaktiivse saaste avastamise ja kiirgusohu korral elanike kiire informeerimise süsteemi arendamine; 4) kiirgusmõõtmiste meetodite ühtlustamine ja akrediteerimine.


• § 61 Atmosfääriõhu kaitse programm• (5) Keskkonna füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostuse vähendamisega

seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostust vähendavate süsteemide ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine; 2) füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostuse vähendamise tegevuskavade, füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostuse vähendamist käsitlevate rakenduslike uuringute koostamine ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele.

• (6) Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) erinevate põletusseadmete välisõhu saasteainete puhastussüsteemide ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine; 2) elektri ja soojuse koostootmise arendamine; 3) katlamaja üleviimine taastuvale kütusele või taastuval kütusel töötava katlamaja rajamine; 4) päikeseenergial, tuuleenergial või soojuspumbal põhineva elektritootmise või küttesüsteemi rajamine.


• § 61 Atmosfääriõhu kaitse programm• (7) Välisõhu keemilise saaste allikatega seonduvate tervise- ja

keskkonnaohtude ning riskide väljaselgitamiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate toodete väljaselgitamine, asjakohase arvestuse korraldamine, andmekogude koostamine või ühildamine; 2) ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate toodete riskihindamine, nende kasutamisega seotud riskide vähendamise võimaluste uurimine, väljatöötamine või sellest ülevaate andmine avalikkusele; 3) ohtlikest kemikaalidest tingitud keskkonna saastatuse näitajate või keskkonnatervise indikaatorite hindamine.


• § 62 Maapõue programm• (1) Maapõue programmi eesmärk on toetada maapõueressursside säästlikku

kasutamist ja maastike korrastamist ning maapõuealase teabe korrastamist ja levitamist.

• (2) Maastike korrastamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) hüljatud ja peremeheta karjääride korrastamine, eelkõige reostusohtlike või kaitsealadel asuvate karjääride korrastamine; 2) kaevandatud ja mahajäetud turbaalade korrastamine ja nendel aladel maaviljeluse (näiteks marjakasvatuse) arendamine.

• (3) Maapõuealase teabe korrastamise ja levitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) geoloogilise informatsiooni süstematiseerimine, kaasajastamine ja kirjastamine; 2) geoloogiliste loodusmälestiste korrastamine ja eksponeerimine; 3) kogutud kivimimaterjali korrastamine ja süstematiseerimine ning säilitamistingimuste parandamine; 4) maavarade ressurssidega seotud uuringud; 5) maapõue keskkonnakahjulike komponentide uurimine kasutades geokeemilisi ja biogeokeemilisi meetodeid; 6) geoloogiliste uuringute ja maapõue kasutamisega seotud teabe tutvustamine avalikkusele.


• § 7 keskkonnakorralduse programm• (1) Keskkonnakorralduse programmi eesmärk on toetada saaste vältimise

tehniliste ja oskusteabega seotud meetmete väljatöötamist ja juurutamist, sealhulgas ulatuslikku keskkonnakahju põhjustavate hädaolukordade tarbeks.


• § 7 keskkonnakorralduse programm• (2) Saastamise ennetamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:

1) tööstuses, välja arvatud energeetika, ehituses, teeninduses või olmes soojus- ja elektrienergia või vee säästmisele suunatud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine; 2) toorainet või abimaterjale säästvate tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine; 3) tootmises jäätmeteket vähendavate tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine; 4) integreeritud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine vähendamaks saasteainete sattumist õhku, vette ja pinnasesse; 5) keskkonnajuhtimissüsteemide või nende osade väljatöötamine või juurutamine; 6) keskkonnastandardite rakendamine; 7) uuemate keskkonnakorralduslike meetodite nagu toote elutsükli analüüs mingi valitud toote kohta, ühendatud tootepoliitika, keskkonnamõju strateegilise hindamise rakendusvõimaluste uurimine; 8) paindlike majanduslike meetodite väljatöötamine saasteennetusliku tegevuse tõhustamiseks.


• § 7 keskkonnakorralduse programm• (21) Parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alaste uuringute ja muude

teabematerjalide koostamise, avaldamise ja levitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) olemasolevate Euroopa Liidu parima võimaliku tehnika dokumentide (BREF) või nende osade alusel kasutusjuhiste koostamine, kohaldamine konkreetsetele tingimustele ja juhtumikirjelduste avaldamine; 2) Eesti vajadustele vastavate parima võimaliku tehnika kirjelduste või nende osade koostamine BREF-ga mittekaetud põlevkivitööstuse ja loomakasvatuse valdkondades; 3) infotehnoloogiliste nüüdislahenduste väljatöötamine informeerimiseks, aruandluse koostamiseks, keskkonnalubade taotluste menetlemiseks ja keskkonnalubade väljaandmiseks ning avaldamiseks elektroonsel kujul; 4) Euroopa Liidu keskkonnategevuskava prioriteetide järgsete ja Eesti oludesse sobivate uuringute kaasrahastamine.(10) Hädaolukorraks valmistumise, hädaolukorra lahendamise ja hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamise ja koostöö võimekuse suurendamisel toetatakse nende asutuste tegevust, kes on kindlaks määratud hädaolukorra lahendamise plaanis ja osalevad suurt keskkonnakahju põhjustavate olukordade lahendamisel.


• § 8 keskkonnateadlikkuse programm• (1) Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on Eesti elanike väärtushinnangute

ja käitumisharjumuste kujundamine keskkonnasäästlikuks, rakendades selleks teavitustööd ja edendades riiklikke õppekavasid toetavat keskkonnaharidust.

• (2) Elanike väärtushinnangute ja käitumisharjumuste keskkonnasäästlikuks muutmisega seoses toetatakse järgnevaid tegevusi: 1) riiklikke õppekavasid toetava aktiivõppe meetoditel põhineva keskkonnaharidusliku tegevuse arendamine ja läbiviimne; 2) keskkonnateadlikkust tõstvate teavitustegevuste ja -kampaaniate korraldamine määratletud sihtrühmadele; 3) rahvusvahelises keskkonnahariduse alases koostöös osalemine.

• (3) Riiklikke õppekavasid toetava aktiivõppe meetoditel põhineva keskkonnaharidusliku tegevuse arendamise ja läbiviimisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) aktiivõppemeetodil põhinevate riiklikke õppekavasid toetavate keskkonnahariduslike õppeprogrammide läbiviimine vabas õhus või riiklikke õppekavasid toetavaid programme pakkuvas asutuses/keskuses; 2) riiklikke õppekavasid toetavate õppeprogrammide ja -materjalide väljatöötamine koos nende rakendamise juhenditega;


• § 8 keskkonnateadlikkuse programm• (4) Määratletud sihtrühmale suunatud keskkonnateadlikkust suurendavate

teavitustegevuste korraldamisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) varem algatatud regulaarsete keskkonnateadlikkust tõstvate teavitustegevuste jätkamine; 2) määratletud sihtrühmale suunatud keskkonna- või keskkonnahariduse alase teavitustegevuse korraldamine; 3) perioodiliselt elanikkonna keskkonnateadlikkuse alaste uuringute korraldamine ja nende tulemuste avalikustamine; 4) määratletud sihtrühmale suunatud säästva eluviisi ja tarbimise alase teavitustegevuse korraldamine.

• (7) Rahvusvahelises keskkonnahariduse alases koostöös osalemisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) üldhariduskoolide õpilastele suunatud rahvusvaheliste keskkonnaprojektide ja korraldamine ja/või neis osalemine; 2) piiriülestes keskkonnahariduslikes projektides osalemine.

Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 § 10

• (1) Toetuse taotlejaks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad olla taotlejaks, kui nende põhikiri näeb ette loodus- või keskkonnakaitselist tegevust või koolituse alast tegevust keskkonnateadlikkuse projektide korral.

• (2) Jäätmekäitluse programmis saab kohaliku omavalitsuse üksus olla taotleja, kui kohaliku omavalitsuse poolt on vastu võetud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, kehtestatud jäätmehoolduseeskiri ning kohaliku omavalitsuse üksuste puhul, mille haldusterritooriumil elab enam kui 1500 inimest on korraldatud jäätmevedu.

• (3) Kui jäätmekäitluse programmis on taotlejaks juriidiline isik, mille liikmeteks on kohalikud omavalitsused, siis kõikidel liikmetel peavad olema täidetud § 10 lõikes 2 nimetatud kohustused.

• (4) Kui jäätmekäitluse programmi tavajäätmete ja ohtlike jäätmete alamprogrammides taotletakse toetust üle 65 000 euro ilma käibemaksuta, saab taotlejaks olla vähemalt 5 omavalitsuse poolt moodustatud juriidiline isik, välja arvatud väikesaartel, ning omavalitsustel peab olema ühiselt koostatud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri.

• (5) Kui veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammi taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsev vee-ettevõte, peab taotlejal olema vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava.

Taotluse esitamine

• KIK teavitab vooru avamisest vähemalt 30 päeva jooksul• Taotlus esitatakse läbi elektroonilise andmesüsteemi

KIKAS• Taotlus esitatakse ühes voorus samade tegevuste kohta

vaid ühte valdkondlikusse programmi• SA KIK edastab hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul

taotluste laekumise tähtpäevast arvates kõik nõuetele vastavalt esitatud taotlused koos kontroll-lehega Keskkonnaministeeriumile hindamiseks.

• Taotluste menetlemiseks moodustab keskkonnaminister hindamisgrupid

• Rahastatakse projekte mis on saanud vähemalt 60% hindepunktidest

Taotluse esitamine

• KIK teeb esmase vastavushindamise ja Keskkonnaministeerium teeb sisulise hindamise

• Ettevõtjast taotleja peab enne toetuse taotlemist veenduma, et tema toetamine ei ole riigiabi andmine või selleks on olemas õiguslik alus (nt vähese tähtsusega abi või KIKi regionaalabi grupierand), ja/või teadvustama, millisesse lubatava riigiabi kategooriasse tema projekt võiks kuuluda ja milliseid toiminguid (nt riigiabi loa taotlemine Euroopa Komisjonilt) tuleb riigiabi saamiseks täiendavalt teha.

Finantseerimise kord

Finantseerimise kord

• Reguleerib SA KIK poolt antavate toetuste kasutamist ja keskkonnaprojektide elluviimise aruandlust.

• Reguleerib KIKi tegevust keskkonnatasude seaduse alusel KIK poolt antavate toetuste menetlemisel.

Omafinantseering• Avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel (v.a riigiasutused) peab omafinantseering olema

vähemalt 10% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest.

• Omafinantseering ei ole nõutav omavalitsustelt, kui hooldatakse või korrastatakse riigi maal või omandis olevaid objekte. See erand ei kehti veemajanduse programmi pinnaveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammist, joogivee alamprogrammist ja reoveekäitluse alamprogrammist rahastatavate objektide korral.

• Kui riigiabi reguleerivatest õigusaktidest ja vastavatest Euroopa Komisjoni otsustest lubadest ei tulene suuremat omafinantseeringu määra, peab ettevõtjatel olema omafinantseering vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest (v. a juhtudel juhul, kui taotlejaks on vee-ettevõte, mille osa- või aktsiakapitalist 51% või rohkem kuulub kohalikule omavalitsusele).

• Veemajanduse programmi reoveekäitluse või joogiveevarustuse projektide arendamisel peab omafinantseering olema vähemalt 15% KIKi finantseeritava projekti või projektietapi kulutuste maksumusest.

• Kui kanalisatsiooni ja/või reoveepuhasti rekonstrueerimise või ehitamise korral põhjustab üle 50% reostuskoormusest tööstusreovesi, siis peab omafinantseering olema vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest.

Omafinantseering• Kui veetorustiku ja/või puurkaev-pumpla rekonstrueerimise või ehitamise korral tarbib

üle 50% joogiveest tööstus, siis peab omafinantseering olema vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest.

• Lahkvoolse kanalisatsioonitorustiku (sademeveetorustiku) rajamise või rekonstrueerimise korral peab omafinantseering olema vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest.

• Päikese- ja tuuleenergial ning soojuspumpadel põhinevate elektri või küttesüsteemide ehitamisel peab omafinantseering olema vähemalt 50% projekti abikõlblike kulude maksumusest ja toetuse taotlejateks võivad olla ainult avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja neile kuuluvad asutused.

• Elektri ja soojuse koostootmise arendamisel, katlamaja üleviimisel taastuvale kütusele või taastuval kütusel töötava katlamaja rajamisel peab omaosalus olema 50% projekti abikõlblike kulude maksumusest.

• Sihtasutustel ja mittetulundusühingutel on soovitatav omafinantseering vähemalt kümme protsenti KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulude maksumusest.

• Kui sihtasutuse või mittetulundusühingu projekti eesmärk või tulemus on seotud sihtasutuse ja/või mittetulundusühingu asutajate ja/või liikmete ja/või partnerite ettevõtlusega ja/või projekti tulemust kasutatakse hiljem otseselt või kaudselt ettevõtluses, lähtutakse p-st 4.4 (50%)

Omafinantseering• Omafinantseering ei ole nõutav keskkonnateadlikkuse programmis avalikelt alus-, põhi-

ja keskharidust andvatelt haridusasutustelt ning huvikoolidelt.• Keskkonnateadlikkuse programmist filmi tootmiseks toetuse taotlemisel peab

omafinantseering olema vähemalt 50% projekti abikõlblike kulude maksumusest ja KIKi toetuse suurus ei tohi ületada 65 000 eurot ilma käibemaksuta.

• Kui riigiabi tingimustest tuleneb suurem omafinantseeringu nõue, järgitakse riigiabi tingimusi. Kui riigiabi võib anda väiksema omafinantseeringu määraga, võib KIK põhjendatud juhtudel kohaldada väiksemat omafinantseeringu määra.

Abikõlbulik ajaperiood• Sihtfinantseeritavate kulutuste abikõlblikkuse perioodi vahemik algab taotlusvooru

tähtajast ja lõpeb rahastamise otsuse kehtivusaja möödumisel. Projekti abikõlblikkuse periood määratakse sihtfinantseerimise lepingus projekti alguse ja lõpuga ning see peab jääma eelpool nimetatud vahemikku.

• Omafinantseeritavate kulutuste abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru avalikustamise kuupäevast, kui see on eraldi kokku lepitud sihtfinantseerimise lepingus ja lõpeb sihtfinantseerimislepingus märgitud lõpptähtajaks, mis ei tohi ületada rahastamise otsuse kehtivusaega.

• Euroopa Komisjoni poolset riigiabi luba eeldatavate projektide puhul ei tohi töödega alustada s.h siduvaid lepinguid sõlmida enne vastava riigiabi loa saamist.

• Rahastamise otsuse kehtivusaeg on 24 kuud alates KIKi nõukogu otsuse tegemise kuupäevast.

Taotluse hindamine ja rahuldamine

• Taotluste nõuetele vastavuse hindamise viib läbi KIK vastavalt keskkonnaministeeriumiga sõlmitud halduslepingule.

• KIK võib nõuda taotluses esitatu täpsustamist ja konkretiseerimist. Võib juurde küsida täiendavaid dokumente.

• KIK võib keelduda taotluse hindamisest, kui toetuse saajal on KIKi ees aruande või muid võlgnevusi või toetuse saajal on maksevõlgnevused riigile (v.a ajatatud maksevõlgnevused) või aruande võlgnevused riiklikele registritele.

Abikõlbulikud kulutused

Kulude abikõlbulikkus programmiti

• Reoveekäitluse ja joogivee alamprogrammi raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud: • Kinnistu- ja hoonesisese joogivee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus, välja arvatud

järgmistel erandjuhtudel: • rajatakse avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja pinnasevee

kogumiseks ja ärajuhtimiseks sademeveetorustikku; • rajatakse ühisvee- ja/või ühiskanalisatsioonitorustiku läbi kinnistu mahus, mis

on tehniliselt ja majanduslikult parim lahendus kõrvalasuvale kinnistule liitumisvõimaluse tagamiseks,

• rekonstrueeritakse kinnistusiseseid joogivee-ja kanalisatsioonisüsteeme avalikku teenust pakkuvale asutusele, tööstus-ja äriettevõttele tingimusel, et teenust kasutab üle 50 inimese päevas.

• Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumise tasu. • Ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus väljaspool reoveekogumisala.

Ühisveevarustussüsteemide ehitamine väljaspool reoveekogumisala on abikõlblik ainult tingimusel, et alternatiivsed lahendused elanike varustamiseks terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele vastava

• Lahkvoolse kanalisatsiooni (sademeveetorustiku) ehitus ja rekonstrueerimine väljaspool reoveekogumisala.

Abikõlbulikkus programmiti

• Biotiikide puhastamisega seotud kulud juhul, kui taotlus hõlmab ainult muda eraldamisega seotud kulusid

• Ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus uuselamupiirkonnas. Uuselamupiirkond on alles arendamisel või juba olemasolev selgelt eristuv piirkond, kus on üle 50% elamuid, mille ehitusluba on antud pärast 1. jaanuari 2005.

• Joogivee ja reoveekäitluse projektidega seotud kulud, kui taotlus hõlmab mitut asulat või reoveekogumisala. Taotluse saab esitada vaid ühe asula või reoveekogumisala lõikes. Nõue ei kehti joogiveetöötlusseadmete ja -hoonete rekonstrueerimise projektide korral, kui taotluses on asulate kaupa selgelt välja toodud ja eristatavad taustaandmed (liitunute arv, veeanalüüsid jne) ning kulud iga objekti kohta.

Abikõlbulikkus

• Veemajanduse programmi jääkreostuse alamprogrammi raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud: • Jääkreostusobjektil asuva reostuse likvideerimine, juhul kui taotluses esitatud

maa-alal asuva reostunud pinnase, -rajatiste ja -ehitiste likvideerimise või puhastamise kohustus lasub taotlejal või maa-ala omanikul. Käesolev piirang ei kehti riigi või jätkuvalt riigi omandis oleval maal asuvale jääkreostusobjektile.

• Veemajanduse programmi siseveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammi raames on abikõlblikud järgmised vooluveekogude seisundit parandavad tegevused: • Kalapääsu rajamine ja rekonstrueerimine olemasolevale paisule, vajadusel koos

paisu rekonstrueerimisega. Paisu rekonstrueerimine on abikõlblik mahus, mis on vajalik kalapääsu rekonstrueerimiseks või rajamiseks.

• Paisjärve sette eemaldamine tingimusel, et eemaldatud setteid ei paigutata veekaitsevööndisse.

• Lõhelaste sigimis- ja noorjärkude kasvuala renoveerimine ning rajamine. • Kalade rännet soodustavate truupide rekonstrueerimine jõgedel.• Kalade rännet takistavate paisu või paisuvare likvideerimine, vajaduse korral koos

sette eemaldamisega paisjärvest.

Abikõlbulikkus

• Sootide avamine ja endiste jõesängide taastamine ainult keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ või 2002. a määruses nr 58 „Lõheliste ja karpkalaliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalaliste riikliku keskkonnaseire jaamad“ nimetatud veekogudel.

• Kaldapuistute mosaiiksuse kujundamine ja veetaimestiku niitmine. Tegevused on abikõlblikud tingimusel, et veekogu äärsed (1 km raadiuses) punktreostusallikad on likvideeritud või vastavad õigusaktide nõuetele. Ainult veetaimestiku niitmine on abikõlblik, kui on esitatud vastava erialaeksperdi arvamus, mis kinnitab, et veetaimestiku niitmine on parim lahendus säilitada või saavutada veekogumi head seisundit.

• Hajureostusest tingitud toitelementide veekogusse jõudmise vähendamine (näiteks kaldaäärsete puhverribade rajamine).

• Koprapaisude likvideerimine. • Paisjärve veetaseme säilitamiseks mõeldud paisu või regulaatori avariiohtlikkuse

likvideerimine.

Abikõlbulikkus

• Veemajandusprogrammi siseveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammi raames on abikõlblikud järgmised seisuveekogu seisundit parandavad tegevused: • Tegevused veekogu kaldaalal, mis on suunatud hajureostusest tingitud

toiteelementide veekogusse jõudmise vähendamisele (näiteks kaldaäärsete puhverribade rajamine/hooldamine, jne).

• Setete eemaldamine veekogust tingimusel, et eemaldatud setteid ei paigutata veekogu veekaitsevööndisse

• Ülemäärase veetaimestiku niitmine ja eemaldamine veekogu kinnikasvamine vältimise eesmärgil. Tegevused on abikõlblik tingimusel, et veekogu äärsed (1 km raadiuses) punktreostusallikad on likvideeritud või vastavad õigusaktide nõuetele.

• Järve suubuvate sissevoolude korrastamine (näiteks sissevooludes setete eemaldamine, puhastuslodude või puhveralade rajamine järve suubuvatele sissevooludele jne).

Abikõlbulikkus

• Veemajanduse programmi siseveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammi raames ei rahastata taotlusi järgmistel juhtudel: • Veekogu tervendamiseks planeeritud tegevused toimuvad veekogul, millel on

piiratud või ei ole tagatud avalik juurdepääs. • Vooluveekogu tervendamiseks planeeritud tegevused toimuvad vooluveekogul,

mille valgala on alla 25 km2. See piirang ei kehti keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimetatud veekogudel

• Veekogu tervendamiseks planeeritud tegevusi tehakse veekogumil, mille seisund ei ole määratud Vabariigi Valitsuse 1. aprillil 2010. a korraldusega kinnitatud veemajanduskavades. v.a juhul kui veekogu seisund on määratud või kirjeldatud erialaeksperdi poolt koostatud uuringus

Abikõlbulikkus

• Jäätmekäitlusprogrammi raames ei ole järgmised kulutused abikõlblikud: • Ohtlike jäätmete kogumispunktide halduskulu, välja arvatud ohtlike jäätmete

käitlemiskulu • Jäätmejaamade, ümberlaadimisjaamade ja jäätmekäitluskeskuste halduskulu,

välja arvatud ohtlike jäätmete kätlemiskulud • Probleemtoodete hulka kuuluvate jäätmete jäätmehoolduse kulud • Probleemtoodetest tekkinud jäätmete, pakendi- ja segaolmejäätmete konteinerite

soetuskulutus• Jäätmejaamade ja kokkukandepunktide rajamine, mille puhul on piiratud või ei ole

tagatud avalik ligipääs ja kasutamine

Abikõlbulikkus• Maapõue programmi raames ei ole järgmised kulutused abikõlblikud:

• Eraomanikule kuuluva kinnistu või kehtiva maavara kaevandamise või kasutamisloaga kinnistu korrastamise kulutus;

• Erastamislepingu alusel eraomanikule kuuluva maa korrastamise kulutus, kui maa on maavara kaevandamisega rikutud enne erastamist, kuid erastamislepingus sätestatud saneerimine või sulgemine ei ole riigi kohustus.

• Metsanduse programmi raames ei ole järgmised kulutused abikõlblikud:• Ulukite lisasöötmise kulutus

• Keskkonnateadlikkuse programmi raames ei ole järgmised kulutused abikõlblikud:• Hoonete ehituse ja remonditööde teostamise kulutus • Kontori-, majapidamis-, hooldus-, audio- ja visuaalse salvestamise ja esitamise

ning muu sarnase tehnika soetuskulud • Sõiduvahendite soetuskulutus

Abikõlbulikkus

• Atmosfääriõhu kaitse programmi raames ei ole järgmised kulutused abikõlblikud: • Soojatrasside ehitamise ja renoveerimise kulutus • Hoonete ehitamise, sealhulgas rekonstrueerimise kulud (v.a katlaruumide ja

kütuse ladustamiseks vajalike ruumide korrastamine ning välja ehitamine mahus, mis on vajalik taastuval kütusel töötava katla kasutusele võtmiseks )

• Hoone siseste küttesüsteemide rajamisega seotud kulud (torustikud, radiaatorid, soojusvahetid, isolatsioonid, ventiilid jne)

Taotluse kohustuslikud lisad


• Ehituslikud projektid:• Koopia eelprojektist või ehitusprojektist (ehituslikud projektid ilma

käibemaksuta maksumusega üle 40 tuh euro). Eelprojekt või ehitusprojekt peab kirjeldama ehitusliku projekti täpset tehnoloogilist lahendust koos joonise, seletuskirja ja projekti eelarvega, milles on detailselt kajastatud kõik planeeritavad kulutused. Alates 120 tuh eurost (käibemaksuta) ehitusliku projekti puhul peab eelprojekt või ehitusprojekt sisaldama ka alternatiivide võrdlust, mille põhjal on selgunud tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt selgelt parim alternatiiv.Eelprojekti koostaja peab vastama Ehitusseaduses § 41 lg 1 kehtestatud tingimustele, mille kohaselt on isikul õigus projekteerida kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ja tal on kehtiv MTR registreering ning peab olema pädev isik kellel on olemas nõutud kvalifikatsioon vastavat tööd teha. Eelprojekt või ehitusprojekt ei tohi olla vanem kui kaks aastat.

Taotluse kohustuslikud lisad• Koopia tasuvusuuringust on nõutav infrastruktuuri rajamise- ja

rekonstrueerimise ehitusprojektidele, kui projekti maksumus ilma käibemaksuta on üle 640 tuh euro. Juhul, kui projekti investeering toimub jätkuprojektidena etappide kaupa ning kõikide etappide koguinvesteering viimase ning järgneva 3 aasta jooksul ületab 640 tuh eurot, on kohustus esitada tasuvusuuring.Tasuvusuuring (finantsanalüüs) peab olema koostatud eelprojekti või ehitusprojekti alternatiivide võrdluse põhjal selgunud parimale alternatiivile. Tasuvusuuringus peavad olema hinnatud projekti elluviimisega (ehitusega) ja ekspluatatsiooniga seotud kulud ja tulevikus teenitav tulu. Tasuvusuuring peab olema koostatud 30. aastase perioodi kohta ning kogu taotluse koostaja tegevuspiirkonna põhiselt. Tasuvusuuring ei tohi olla vanem kui kaks aastat.

Taotluse kohustuslikud lisad• Koopia erastamise- või ostu-müügi lepingust või mõnest muust

dokumendist millest nähtub, et reostuskolde likvideerimise või objekti korrastamise kohustus ei lasu taotlejal.

• Tõend maa, ehitise, vara või seadmete omandi või valduse kohta, kokkulepe maa või ehitise omanikuga/valdajaga projekti tegevuste lubamiseks või munitsipaliseerimise algatamist tõendav dokumentatsioon või tõendusmaterjal vara ja seadmete omandi kohta (keskkonnakorralduse, atmosfääriõhukaitse, maapõue, jäätmekäitluse ja looduskaitse programmi projektide, korral).

• Keskkonnaameti nõusolek kui MTÜ/SA, ettevõtja, omavalitsus või haridus/teadusasutus viib töid läbi tema poolt hallataval objektil või kaitsealal.

• Koopia hinnapakkumisest võimalikult tarnijalt või tööde teostajalt (kohustuslik lisada alla 40 tuh euroste ehitustööde tellimisel, ilma käibemaksuta, kui pole lisatud eelprojekti).

• Joonis mõõtkavas 1:10000 objekti asukoha kohta. • Väljavõte kaitsekorralduskavast kui töö viiakse läbi kaitsealal (võib lisada

elektroonilise dokumendi veebipõhise lingina).

Taotluse kohustuslikud lisad• Väljavõte riiklikust jäätmekavast, kohaliku omavalitsuse jäätmekavast

ja jäätmehoolduseeskirjast (jäätmekäitluse projektid, lisades elektroonilise dokumendi veebipõhise lingi, lisada juurde viited vastavatele lehekülje numbritele).

• Väljavõte volikogu määrusest korraldatud olmejäätmeveo kohta kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil elab enam kui 1500 inimest (jäätmekäitluse projektid, võib lisada elektroonilise dokumendi veebipõhise lingina).

• Dokumendid, mis kinnitavad konkursi korraldamist vastavalt Kaugkütteseadusele §14¹ ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 47, „Soojuse ostmiseks konkursi korraldamise kord ja pakkumiste hindamise metoodika“. Kohustuslik lisada atmosfääriõhu kaitse programmis juhul kui projekti sisuks on kaugküttevõrguga seotud katlamaja renoveerimine või ehitus. Lisada tuleb soojuse tootmise leping, otsus konkursi korraldamise ja võitja kohta või muu asjakohane konkursi korraldamist selgitav dokument.

Taotluse kohustuslikud lisad• Kinnituskiri, et ohtlike jäätmete käitlemiseks (kogumiseks, veoks,

taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks) on olemas vastavalt Jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 1 kohane jäätmeluba (välja tuua jäätmeloa number) jäätmevaldajal või jäätmekäitluskoha kasutusõigust omaval isikul. Nõutud ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise projektide puhul.


• Mitteehituslikud projektid:• Projektijuhi CV (lisada kui taotleja on ise tööde teostaja, ei ole nõutud

riigiasutuste puhul).• Seletuskiri ja kalkulatsioon eelarves olevate kulude ja ühikhindade

selgituseks juhul kui ei ole võimalik lisada hinnapakkumisi.• Koopia hinnapakkumisest eelarves olevate kulude selgituseks võimalikult

tarnijalt, asjade müüalt, tööde teostajalt.• Väljavõte kaitsekorralduskavast kui töö viiakse läbi kaitsealal, (võib lisada

elektroonilise dokumendi veebipõhise lingina).• Väljavõte riiklikust jäätmekavast või kohaliku omavalitsuse

jäätmekavast ja jäätmehoolduseeskirjast (jäätmekäitluse projektid, lisades elektroonilise dokumendi veebipõhise lingi lisada juurde viited vastavatele lehekülje numbritele).

• Väljavõte volikogu määrusest korraldatud olmejäätmeveo kohta kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil elab enam kui 1500 inimest (jäätmekäitluse projektid, võib lisada elektroonilise dokumendi veebipõhise lingina).

Taotluse kohustuslikud lisad• Keskkonnaameti nõusolek kui MTÜ/SA, ettevõtja, omavalitsus või

haridus/teadusasutus viib töid läbi tema poolt hallataval objektil või kaitsealal • Omavalitsuse kirjalik nõusolek/kooskõlastus rajatiste ja väikeehitiste

rajamise kohta.• Joonis mõõtkavas 1:10 000, millel on näidatud projekti teostamise alad

(looduskaitse programmist rahastatavate kaitsealade hooldustööde korral)

Taotluse kohustuslikud lisad• Trükised ja multimeedia (raamatud, ajakirjad, voldikud, ajalehed, filmid,

tele- ja raadiosaated, CD ,DVD, veebilehed jms.).• Lühikokkuvõte kavandatud trükise, CD-l, DVD-l või multimeedia-

infokandjal üllitise sisust ja projektitulemist.• Koopia levitamise-, tõlkimise-, litsentsi- või muust sellisest lepingust.• Trükiste, CD-de, DVD-de ja muude infokandjate jaotuskava: millistele

asutustele ja kui palju jaotatakse ning kuidas või kus saaja seda saab kasutada.

• Filmide puhul selgitada näitamise aeg ja kanal või muu kasutamise ja levitamise viis.

• Tele- ja raadiosaadete puhul raadio- või telekanali kinnitus saate eetrisse saatmise kohta või taotleja selgitus viisist, kuidas tagatakse saadete eetrisse edastamine taotluses osutatud perioodil

• Trükise müügi korral kalkulatsioon kaanehinna kujunemise ja planeeritava tulu kohta. Planeeritav tulu tuleb näidata projektis omaosalusena.

• Ajakirjade puhul koopia väljaandja majandusaasta aruandest.


• Kõik projektid:• Põhirahastaja rahastamise tingimused ja esitatud taotluse koopia, kui

taotletakse KIKist kaasrahastamist (võib lisada elektroonilise dokumendi veebipõhise lingina).

• Mittetulundusühingutel ja sihtasutustel põhikirja koopia.• Kaasfinantseerijate kinnituskiri projekti rahastamise kohta (projekti

partnerid, välisabi, doonorid, fondid jne.).• Maa- või rajatise kasutusega seotud projektide puhul esitada asukoha

skeem ja tõendusmaterjal objekti kasutusõiguse kohta.• Kinnituskiri käibemaksukohustusluse staatuse ja mitte tagasi küsimise

kohta, esitavad käibemaksukohustuslased seadusest tulenevate erisuste korral koos viitega Käibemaksuseadusele ja vastavale erisuse paragrahvile (v.t abikõlblike kulude juhend p.3.16.2).

• Tõend riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega riigiabi (https://www.riigiteataja.ee/akt/12801802?leiaKehtiv) ja piiratud riigiabi saamise kohta viimase kolme aasta jooksul (esitavad äriühingud).

https://www.riigiteataja.ee/akt/12801802?leiaKehtiv

Taotluse kohustuslikud lisad• Maksuameti tõend maksuvõlgade puudumise kohta (äriühingud,

mittetulundusühingud, sihtasutused).• Viimasel 3 aastal arendatud sarnaste projektide loetelu (ainult

MTÜd ja SAd).• Esindusõiguse volitus, kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleva

asutuse seaduslik esindaja.• Kulu omahinna arvutamise metoodika (mootorsõiduki kasutamine,

sõidukulu, sidekulu, üldkulu).


• Nõuded veemajanduse programmi projektidele:• Eelprojekt või ehitusprojekt (40 tuhat eurot ilma käibeta).

Eelprojekt või ehitusprojekt peab kirjeldama ehitusliku projekti täpset tehnoloogilist lahendust (veepuhastustehnoloogia ja reoveepuhastustehnoloogia korral puhastusetappide kaupa) koos joonise, seletuskirja ja projekti eelarvega, milles on detailselt kajastatud kõik planeeritavad kulutused. Juhul, kui projektitaotluse raames ehitatakse või rekonstrueeritakse reoveepuhasti või veetöötlusjaam (olenemata projekti ehituslikust maksumusest) või projektitaotluse raames ehitatakse või rekonstrueeritakse veevarustus- ja/või kanalisatsioonisüsteeme, sh sademevee kanalisatsioonisüsteeme, mille ehituslik maksumus on üle 120 tuh euro (ilma käibemaksuta), peab eelprojekt või ehitusprojekt sisaldama ka alternatiivide võrdlust, mille põhjal on selgunud projekti eesmärkide täitmiseks tehniliselt ja majanduslikult selgelt parim alternatiiv. Analüüs tuleb teostada ainult joogiveevarustuse- või reoveekäitluse alamprogrammi esitatud projektitaotluste kohta, arvestades, et majanduslik analüüs (rajamis- ja ekspluatatsioonikulude võrdlus) teostatakse 30-aastase ajaperioodi kohta.

Taotluse kohustuslikud lisad• Koopia tasuvusuuringust on nõutav kui projekti maksumus ilma

käibemaksuta on üle 640 tuh euro. Juhul, kui projekti investeering toimub jätkuprojektidena etappide kaupa ning kõikide etappide koguinvesteering viimase ning järgneva 3 aasta jooksul ületab 640 tuh eurot, on kohustus esitada tasuvusuuring.

• Tasuvusuuring (finantsanalüüs) peab olema koostatud eelprojekti või ehitusprojekti alternatiivide võrdluse põhjal selgunud parimale alternatiivile. Tasuvusuuringus peavad olema hinnatud projekti elluviimisega (ehitusega) ja ekspluatatsiooniga seotud kulud ja tulevikus teenitav tulu. Tasuvusuuring peab olema koostatud 30. aastase perioodi kohta ning kogu taotluse koostaja tegevuspiirkonna põhiselt (näiteks ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide haldamise mõttes).

Taotluse kohustuslikud lisad• Veemajanduse programmi projektide tasuvusuuringus tuleb eelnevalt nimetatud

perioodi jooksul hinnata vee-ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujunemist ehk prognoosida toetuse saaja rahavoogusid (tulusid ja kulusid). Rahavoogude prognoosimisel tuleb aluseks võtta olemasolevate varade väärtust ning investeeringuid, mida tegevuspiirkonnas soovitakse ühisveevärgi-ja kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks teha lähima 10. aasta jooksul. Lisaks peab tasuvusuuring analüüsima ühikhindade taskukohasust, lähtudes hinnangulisest piirangust, mille kohaselt kogu veemajandusteenuse eest võetav tasu ei tohi arvestusperioodi vältel ületada 4% leibkonnaliikme netosissetulekust. Veemajanduses kasutatavale varale rakendatakse tasuvusuuringu koostamisel järgmised arvestuslikud majanduslikult kasulikud eluea pikkused: 1) võrgustikud, torustikud - 40 aastat; 2) tootmishooned - 40 aastat; 3) reservuaarid ja mahutid - 40 aastat; 4) masinad ja seadmed - 15 aastat. Tasuvusuuringus tuleb eraldi välja tuua tegevuskulud aastate lõikes. Tegevuskulu arvestatakse järgmiste kululiikide kaupa: toormaterjal; tööjõu- ja personalikulu; energiakulu; spetsiifilise tehnoloogia kulu; rendikulu (seadmed ja masinad); transpordikulu; juhtimiskulu; ülalpidamiskulu; kaupade ja teenuste vahendamise kulu; keskkonnatasud, mitte trahvid. Tööjõukulu prognoosimisel tuleb kasutada nominaalpalga kasvumäära aastas. Kõigi ülejäänud kulude prognoosimisel tuleb kasutada makromajanduslikku inflatsioonimäära aastas.

Taotluse kohustuslikud lisad• Sademeveeprojektide tasuvusuuringus tuleb välja tuua sademeveesüsteemi

rajamis-ja hoolduskulud 30. aastase perioodi kohta. Lisaks peab uuring kajastama infot selle kohta, kas sademeveesüsteemide rajamis- ja hoolduskulud kaetakse kohaliku omavalitsuse eelarvest või kajastatakse neid vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnas. Juhul, kui reinvesteeringu- ja hoolduskulusid kajastatakse vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnas, siis tuleb tasuvusuuringus eelnevalt nimetatud perioodi jooksul hinnata vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujunemist (rahavooge). Rahavoogude prognoosimisel tuleb aluseks võtta olemasolevate varade väärtust ning investeeringuid, mida tegevuspiirkonnas soovitakse ühisveevärgi-ja kanalisatsioonisüsteemi (sealhulgas sademevee kanalisatsioonisüsteemi) arendamiseks teha lähima 10. aasta jooksul. Lisaks peab tasuvusuuring analüüsima ühikhindade taskukohasust. Juhul kui kulud kaetakse kohaliku omavalitsuse eelarvest tuleb samuti esitada rahavoogude prognoos aastate lõikes ning ära näidata kuidas suudetakse katta rahavooge.

Taotluse kohustuslikud lisad• Kinnituskiri koos kalkulatsiooniga (kui ei ole esitatud tasuvusuuringut), et taotluses

kavandatud asula ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja/või rajamiseks planeeritud investeeringute maht viimase ning järgneva 3 aasta jooksul jääb käibemaksuta alla 640 tuhande euro. Kogumaksumuse arvutamisel peab lähtuma ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavas kinnitatud investeeringutest. Eelneva kolme aasta investeeringuna võib kajastada asulas reaalselt teostatud tööde maksumust.

• Koopia hinnapakkumisest võimalikult tarnijalt või tööde teostajalt (kohustuslik lisada alla 40 tuh euroste ehitustööde tellimisel, ilma käibemaksuta, kui pole lisatud eelprojekti).

• Joonis mõõtkavas 1:10 000 objekti asukoha kohta• Joogivee ja reovee projektide korral joogivee ja reovee analüüside koopiad. • Sõltuvalt projektiga kavandatud tegevuste ulatusest lisada atesteeritud proovivõtja

poolt võetud analüüside koopiad nii tarbija juurest kui enne/peale veetöötlust. Heitveeanalüüs tuleb võtta vee-erikasutusloaga ette nähtud kohast.

Taotluse kohustuslikud lisad• Kehtiv keskkonnaameti kooskõlastuse ja volikogu otsuse koopia ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni arendamise kava kooskõlastamise ja kinnitamise kohta.• Kehtiv ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ning lisada täpsed viited

esitatud taotluse ja meetmekava ühilduvusele (võib lisada elektroonilise dokumendi veebipõhise lingina).

• Taotleja kinnitus, et toetust ei taotleta uuselamu piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks (veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse projektid).

• Koopia erastamise- või ostu-müügi lepingust või mõnest muust dokumendist millest nähtub, et reostuskolde likvideerimise või objekti korrastamise kohustus ei lasu taotlejal.

• Kinnitus selle kohta, et veemajanduse programmi joogivee ja reoveekäitluse alamprogrammi on esitatud taotlus vaid ühe asula või reoveekogumisala lõikes. Nõue ei kehti joogiveetöötlusseadmete ja -hoonete rekonstrueerimise projektide korral, kui taotluses on asulate kaupa selgelt välja toodud ja eristatavad taustaandmed (liitunute arv, veeanalüüsid jne.) ning kulud iga objekti kohta.

• Koopia ühisveevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kehtestamist kinnitavast dokumendist (veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse projektid) - taotlusele tuleb lisada kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud dokumendid, mis tõendavad planeeritavas projektipiirkonnas taotluse esitamise hetkel kehtivaid vee-ja kanalisatsiooniteenuse hindasid.

Taotluse kohustuslikud lisad• Koopia vee-erikasutusloast. • Koopia erastamise- või ostu-müügi lepingust või mõnest muust

dokumendist millest nähtub, et reostuskolde likvideerimise kohustus ei lasu taotlejal (jääkreostuse projektid).

• Tõend maa, ehitise, vara või seadmete omandi või valduse kohta, kokkulepe maa või ehitise omanikuga/valdajaga projekti tegevuste lubamiseks või munitsipaliseerimise algatamist tõendav dokumentatsioon või tõendusmaterjal vara ja seadmete omandi kohta

• Kinnitus selle kohta, et veemajanduse programmi jääkreostuse likvideerimiseks ja siseveekogude tervendamiseks esitatud taotluse rahastamisel tellib toetuse saaja omanikujärelevalve teenuse Majandustegevuse registris (MTR) registreeritud eksperdilt, kui projekti abikõlblike kulude summa on üle 32 tuhande euro. Siseveekoguse tervendamise korral võib toetuse saaja tellida omaniku järelevalve teenuse ka Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registris (MATER) registreeritud eksperdilt. Võimalusel lisada eksperdi nimi.

Taotluse kohustuslikud lisad• Kinnitus selle kohta, et veemajanduse programmi siseveekogude

tervendamise ja korrashoiu alamprogrammi esitatud taotluse rahastamisel esitab taotleja lõpparuandes veekogu seisundi seireandmed (toiteained: Nüld, Püld, org. aine sisaldus ning kalastikuga seotud meetmete korral kalastikuseire tulemused) enne projekti algust ning peale projekti lõppu.

• Veemajanduse programmi siseveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammi esitatava taotluse korral erialaeksperdi (loodusteadused) poolt koostatud uuring, mis annab hinnangu veekogu seisundist (setted, kalastik, hüdromorfoloogia jms tegurid) ning toob välja põhilised survetegurid, mis mõjutavad negatiivselt veekogu. Uuring peab andma esialgsed suunised, mida on vaja veekogu seisundi parandamiseks või säilitamiseks ette võtta. Taotluse esitamise hetkel ei tohi uuring olla vanem kui 3 aastat.

Taotluse kohustuslikud lisad• Veemajanduse programmi siseveekogude tervendamise ja

korrashoiualamprogrammi esitatud taotluse korral keskkonnamõjude hindamise lõpparuanne, kui keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevalt planeeritakse taotluses tegevusi, millega kaasneb olulise keskkonnamõju seaduse § 6 lõike 1 kohaselt. Juhul, kui seadusest tulenevalt ei ole keskkonnamõjude hindamine vajalik, peab taotleja taotlusmaterjalidele lisama Keskkonnaameti seisukoha keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta. Kui Keskkonnaameti seisukoht on, et taotluses planeeritava tegevuse elluviimiseks on vajalik korraldada keskkonnamõjude hindamine, tuleb taotlejal esitada keskkonnamõjude hindamise lõpparuanne

• Siseveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammist ainult veetaimestiku niitmiseks toetuse taotlemisel lisada erialaeksperdi (hüdrobioloog) arvamus, mis kinnitab, et veetaimestiku niitmine on parim lahendus säilitada või saavutada veekogumi head seisundit.

Taotluse kohustuslikud lisad• Kohaliku omavalitsuse hinnang selle kohta, et tegu on maastiku

pilti kahjustava ja kasutusest välja langenud ehitisega. Kohustuslik lisada ainult maastikupilti kahjustava lagunenud ja kasutusest välja langenud põllumajandus-, tööstus-, või militaarehitise või –rajatise likvideerimise korral.

Muudatused• Alates 2013 I voorust ei ole enam keskkonnateadlikkuse

maakondlikku ja maakondliku programmi• 2013.a taotlusvoorudes ei ole abikõlblik ühisveevarustuse ja

kanalisatsioonisüsteemide (v.a sademeveesüsteemide) rekonstrueerimine ega ehitus üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel.

Tähelepanekud!• Projekti tuleks hakata ette valmistama juba varakult;• Kohustuslikud lisad (ÜVK, eelprojekt/ehitusprojekt jne) oleksid

kehtivad;• Dokumendid oleksid loetavad;• Eelprojektid ja tasuvusuuringud võiksid olla kokku pakitud ühte faili

(.zip; .rar);• Eelarve ja hinnapakkumised läheksid kokku;• Hinnapakkumise/kalkulatsiooni sisu läheks kokku projekti

tegevustega;• Kui tegemist kohustusliku lisaga ja mingil põhjusel ei ole vaja seda

juurde lisada, siis kindlasti märkida selgitus mitte lisamise kohta;• Tondilosside lammutamine ja tulu teenimine.

Tänan tähelepanu eest!

Joel [email protected]

322 3351

Documents

Taotlemine k eskkonnaprogrammist