TARTU HANSA KOOL Ainevaldkond VÕÕRKEELED ÕPPE ......TARTU HANSA KOOL Ainevaldkond VÕÕRKEELED Ainevaldkonda kuuluvad: B-võõrkeel saksa keel 6.-9. klass, vene keel 6.-9. klass

TARTU HANSA KOOL

Ainevaldkond VÕÕRKEELED

Ainevaldkonda kuuluvad:

B-võõrkeel

saksa keel 6.-9. klass,

vene keel 6.-9. klass

ÕPPE-KASVATUSEESMÄRGID

B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

● saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;

● huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;

● omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;

● tunneb võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;

● huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

● oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid,

internetti), et leida vajalikku infot teisteski valdkondades ja õppeainetes.

ÜLDPÄDEVUSED

B-võõrkeele (saksa keel, vene keel) teemade õppimine arendab kõiki üldpädevusi.

kultuuri - ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide

seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste

maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja

kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja

looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid.

sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja

vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida

ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku

mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates

situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid

suhtlemisel.

enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi;

analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise;

lahendada suhtlemisprobleeme.

õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida

õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist

ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada

omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust

ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi.

suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka

võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda,

oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning

ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat

stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi.

matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale

omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma

loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista

loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt.

ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi

erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa

probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada

ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt,

uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske.

digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas

ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada

digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses

sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada

probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates

digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid

ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

LÕIMING TEISTE AINETEGA

Võõrkeelte ainekavad arvestavad teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste

ainevaldkondade kaudu. Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane

omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelevahendid erinevate valdkondadega seonduvate

teemade käsitlemiseks. Võõrkeelte, k.a eesti keele kui teise keele omandamisel tuleks kasutada koostöös

teiste ainevaldkondadega keeleoskuse integreeritud õppematerjale, s.o lõimitud aine- ja keeleõpet (LAK-

õpe, keelekümblus). Võõrkeeleoskus võimaldab muu hulgas õppijale ligipääsu lisateabeallikaile

(teatmeteostele, võõrkeelsele kirjandusele, internetile jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise

õppeaine jaoks.

Keel ja kirjandus. Võõrkeeltel on kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes

rakendatakse emakeeles omandatud teadmisi: arendatakse kirjalikku ja suulist eneseväljendusoskust,

luuakse tekste ning õpitakse neist aru saama. Kõik need teadmised ja oskused kantakse järgmist keelt

õppides üle uude kultuurikonteksti.

Matemaatika. Matemaatikapädevuse arengut toetab numbrite tundmise ja arvutamise kõrval erinevates

alustekstides leiduvate sümbolite, graafikute, tabelite ja diagrammide mõistmise ning tõlgendamise

oskuse arendamine.

Loodus- ja sotsiaalained. Lõiming kujundatakse erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate

alustekstide ning õppe kaudu. Võõrkeelte õppes juhitakse õpilasi muu hulgas väärtustama looduslikku

mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; ära tundma kultuurilist eripära ja järgima

üldtunnustatud käitumisreegleid; kujundama oma arvamust ning olema aktiivne ja vastutustundlik

kodanik.

Kunstiained. Kunstipädevusega puututakse kokku kultuuriteadlikkuse kujundamise kaudu, õppides

tundma erinevate maade kultuurisaavutusi nii teemade (nt „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“) kui ka

vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused, muuseumid jm). Õpilasi

suunatakse märkama ja väärtustama erinevaid kultuuritraditsioone ning maailmakultuuri mitmekesisust.

Tehnoloogia. Erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide ning õppe kaudu

teadvustatakse tehnoloogia arengusuundumisi, seejuures arutletakse nt tehnoloogia kasutamisega

kaasnevate võimaluste ja ohtude üle või tutvutakse eri valdkondade teadussaavutustega.

Kehaline kasvatus. Kehakultuuripädevus seostub võõrkeeltes tervisliku eluviisi ja kehalise aktiivsuse

väärtustamisega. Võõrkeeleõppes (nii nagu kehalises kasvatuseski) tuleb sallivalt suhtuda kaaslastesse,

järgida ausa mängu reegleid ning teha koostööd.

LÄBIVATE TEEMADE RAKENDAMINE

Võõrkeelte õppe eesmärgid ja teemad toetavad erinevais kooliastmeis õpilase algatusvõimet,

mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid)

alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid. Eelkõige on läbivad teemad seotud

järgmiste teemavaldkondadega:

elukestev õpe ja karjääri planeerimine: Kujundatakse iseseisva õppimise oskus, mis on oluline alus

elukestva õppe harjumuste ja hoiakute omandamisel. Erinevate õppevormide kaudu arendatakse õpilaste

suhtlus- ja koostööoskusi, mida on muu hulgas vaja tulevases tööelus. Võõrkeelt õppides omandatakse

eneseanalüüsiks ja enda tutvustamiseks vajalikku sõnavara, et ennast võõrkeeles esitleda ja oma mõtteid

arusaadavalt edasi anda. Õpe võimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga, nt käivad õpilased

ettevõtteis, tutvuvad ainevaldkonnaga seotud ametite, erialade ja edasiõppimisvõimalustega. Nii kujuneb

oskus koostada õpinguile ja tööle kandideerimiseks vajalikke dokumente.

keskkond ja jätkusuutlik areng: Taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks,

vastutustundlikuks ning keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning,

väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma vastuseid keskkonna- ja inimarengu küsimustele;

kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: Taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks

kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning

kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ja toetub oma tegevuses riigi

kultuuritraditsioonidele ning arengusuundadele;

kultuuriline identiteet: Taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab

kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel

on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktika eripärast ning kes

väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on salliv ja koostööaldis;

teabekeskkond: Taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab

teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas

omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;

tehnoloogia ja innovatsioon: Taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegset tehnoloogiat

eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-,

õpi- ja töökeskkonnas;

tervis ja ohutus: Taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt

terveks ühiskonnaliikmeks, kes järgib tervislikku eluviisi, käitub turvaliselt ning aitab kaasa tervist

edendava turvalise keskkonna kujundamisele;

väärtused ja kõlblus: Taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb

ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää

ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

6. klass – 3 tundi nädalas (saksa keel)

ÕPPESISU- JA TEGEVUSED

Teemavaldkonnad

MINA JA TEISED: enese ja kaaslaste tutvustus (nimi, rahvus, sugu, vanus, elukoht ) , enesetunne (hea/halb

tuju ); ühised tegevused sõpradega (mis mulle ja mu sõpradele meeldib teha); viisakusväljendid (kellele mida

ja kuidas öelda, kuidas käituda).

KODU JA LÄHIÜMBRUS : pereliikmete ja lähisugulaste tutvustus (nimi, vanus, sugu); kodu asukoha

lühikirjeldus (riik, linn/maakoht, mõni iseloomustav omadussõna).

KODUKOHT EESTI: Eesti riigi nimi, asukoht, pealinn, oma rahvus, keel; linna ja maad iseloomustav

põhisõnavara (maja, park, mets, mägi jmt); aastaaegade nimetused ja põhilised aastaaegade ilma kirjeldavad

väljendid (hea/halb ilm, päikseline, vihmane jmt).

IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ: päevakavajärgsed tegevused kodus, koolis (päevaplaan, kellaajad,

õppevahendid jmt); peamiste söögikordade nimed (hommik, lõuna, õhtu) ja mõned olulisemad söögid-joogid

VABA AEG: lihtsamad tegevused ja eelistused

KEELETEADMISED

Sõnajärg lihtlauses.

Satzklammer modaaltegusõnade, lahutatava eesliitegategusõnadega.

Präsens; Präteritum: sein, haben+ modaaltegusõnad (müssen, können, wollen) 1. ja 3. pöördes;

Käskiv kõneviis (2. pööre): Entschuldigen Sie!(püsiväljendina).

Modaaltegusõnad: mögen (ich mag, ich möchte), dürfen, können, müssen, wollen;

Nimisõna sugu, mitmus, käänamine: Nominativ, Akkusativ;

Dativ kindlates väljendites in der Schweiz, am Montag;

Määrav ja umbmäärane artikkel, artikli puudumine; eitussõna kein.

Omadussõna öeldistäitena ja määrsõnalises kasutuses

Isikuline asesõna. Käänamine: Nominativ; Akkusativ;

Omastav asesõna (mein, dein);

Küsiv asesõna Wer? Was? Wie viel?...;

Umbmäärane asesõna (viele, nichts, etwas, ...);umbisikuline asesõna es püsiväljendites Wie geht es?

Püsiväljendid: am Montag, in der ersten Stunde, 20 vor drei, um fünf Uhr, ... in Estland, nach Berlin, aus

Deutschland

Põhiarvsõna (1−100):

Rinnastavad sidesõnad: und, und auch, oder, aber

Liitsõnade moodustamine: hellblau, Schneemann, Schwimmbad, ...enam kasutatavad tegusõnade liited:

mitspielen

Praktilised tööd ja ITK

● arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend.

● materjali otsimine internetist;

● keeletehnoloogilised rakendused igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid,

arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne;

● referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine;

Õpitulemused_6. klass (saksa keel)

1. trimetser 2. trimetser 3. trimester

Õpilane:

● tunneb kirja- ja trükitähti

● oskab neid kirjutada

● oskab õigesti hääldada erinevaid

tähekombinatsioone/õpitud sõnu

● oskab lugeda

● oskab vastavalt päevaajale ja situatsioonile

tervitada ja ka hüvasti jätta

● oskab numbreid 1-20

● oskab aastaaegade nimetusi

● oskab nädalapäevade nimetusi

● oskab kasutada kõiki pöördelõppe

● oskab nimetada paljusid vabaaja tegevusi

● oskab moodustada kas- küsimust

● oskab moodustada küsisõnaga küsimust

● oskab moodustada eitavat lauset

● oskab nimetada paljude maade nimetusi

● oskab end esitleda

● oskab öelda, kus on pärit ja kus elab

● oskab õppeainete nimetusi

● oskab öelda, mis talle meeldib, mis mitte

● oskab öelda, mida oma sõpradega meeleldi teeb

Õpilane:

● tunneb kooli õppeainete ja

koolitarvete nimetusi

● oskab esmaseid vabaaja tegevuste

nimetusi

● oskab öelda kellaaega

● oskab kõiki päevaaegu


● oskab kõiki verbi pöördelõppe

● oskab kasutada osastavat käänet

● oskab kasutada lauses modaalverbi

müssen

● oskab kasutada lauses modaalverbi

müssen

● oskab rääkida oma tunniplaanist

● oskab küsimusele nii positiivselt

kui ka negatiivselt vastata

● oskab oma soovi väljendada

● oskab ettepanekuga nõustuda, seda

vastu võtta või tagasi lükata

Õpilane:

● oskab perekonnaliikmete nimetusi

● oskab rääkida oma perest (nimi, vanus)

● oskab elementaarseid elukutsete nimetusi

● oskab elementaarseid toiduainete ja jookide

nimetusi


● oskab nimetada ja küsida asjade ja esemete

hindu

● oskab valikut maade nimetusi ja keeli

● oskab kasutada omastavat asesõna -

mein/dein /sein/ihr vastava lõpuga

● oskab kasutada omastavat käänet nimede

puhul

● oskab kasutada lahutuva eesliitega verbe

● oskab kirjeldada oma päeva

● oskab viisakalt tervitada, hüvasti jätta ja

vabandada

● oskab öelda, kust ise või keegi teine pärit on

6. klass – 3 tundi nädalas (vene keel)


KUULAMISEL

● saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;

● reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja korraldustel.

KÕNELEMISEL

● tähemärkide häälikuline tähendus;

● sõnarõhk;

● täishäälikute hääldamine eel-ja järelrõhulistes silpides, reduktsioon;

● kaashäälikud. Sisihäälikute hääldamine;

● häälikute sarnastumine: helilised/helitud, palataalsed/mittepalataalsed;

● sõnarõhk tegusõna быть vormides;

● sõnarõhu muutumine nimisõnade nimetava käände mitmuse vormi moodustamisel.

LUGEMISEL

● tunneb õpitava keele tähemärke;

● tunneb tekstis ära tuttavad nimed, sõnad fraasid. Loeb sõnu, fraase ja lauseid õpitud

sõnavaraulatuses; arusaamist võib toetada pildimaterjal;

● omandanud esmased teadmised õpitava keelega seotud kultuuriruumist.

KIRJUTAMISEL

● vene tähestik;

● nimede kirjutamine vene ja eesti keeles, translitereerimisreeglid;

● valdab kirjatehnikat, oskab õpitud fraase ja lauseid ümber kirjutada (ärakiri);

● oskab kirjutada isikuandmeid (nt vihiku peale);

● koostab lühikesi lauseid õpitud mallide alusel.

Kõnearendus-, lugemis--, kuulamis- ja kirjutamisteemad:

Mina

Minu sõbrad

Minu perekond ja kodu

Minu ja pereliikmete

Euroopa ja Venemaa kaart

Tegevused täna, sel nädalal, möödunud suvel, möödunud aastal.

Värvid

Kool ja ained

Keeleteadmised

Tähestik (tähtede nimed ja sõnade häälimine)

Õigekiri (suur ja väike täht)

Nimisõna (ainsus, mitmus)

Sugu

Omadussõnad (rahvused, vastandid)

Arvsõna (põhiarvud, telefoninumber, kuupäev, kellaaeg, vanus)

Asesõna (nimetavad, omastavad, osastavad asesõnad, näitavad asesõnad, küsivad asesõnad)

Tegusõna

Sidesõna

Eessõna

Lauseõpetus

Õpitulemused_6. klass_vene keel


Õpilane:

● tunneb kirjatähti ja trükitähti;

● oskab kirjutada ja hääldada tähti;

● oskab nimetada asju;

● oskab kasutada jaatust ja eitust;

● oskab teretada ja jätta hüvasti sõpradega ja vanematega;

● oskab lugeda ja kirjutada;

● oskab helistada ja kutsuda telefoni juurde kedagi;

● oskab vastata telefonikõnele;

● oskab küsida kes sa oled? kas on inimene kodus?

● oskab öelda kelle oma on ese või kelle sugulane keegi on?

● oskab küsida ja vastata asja omaniku kohta;

● oskab pidada dialoogi;

● oskab kasutada digiharjutusi sõnavara omandamiseks;

● oskab nimetada pere liikmeid;

● tunneb vene nimede kasutamise omapära;

● oskab pildi järgi jutustada, kes seal on;

● oskab kirjeldada, mis suunas, mis esemed on;

● oskab nimetada koolikoti sisu;

● oskab küsida ja oskab vastata;

● oskab lugeda.

Õpilane:

● tunneb 12 tegusõna ja oskab öelda mida ta

teeb;

● oskab pöörata olevikus erandlikke tegusõnu;

● tunneb värve, oskab öelda mis värvi on

asjad (oskab ühildada omadus- ja nimisõna);

● oskab kirjeldada asjade omadusi

pikk, meeldiv;

● tunneb susisevaid häälikuid ja tähti ja oskab

neid kirjutada;

● oskab tõlkida lauseid õpitud teemal;

● oskab küsida infot, tunneb küsisõnu;

● oskab lugeda, tõlkida dialooge;

● oskab öelda millises keeles ta räägib ja

millist keelt õpib;

● oskab vastata asesõnadega küsimusele keda-

mida?;

● oskab pöörata erandlikke sõnu;

● oskab öelda minevikus, mida ta tegi?;

● oskab küsida, kes mida tegi ja millal?

Õpilane:

● oskab nimisõna mitmust

moodustada;

● oskab öelda - millised asjad

tal on?;

● oskab oma isikuandmeid

edastada kirjalikult;

● oskab ühildada omadussõna

nimisõnaga;

● oskab kirjeldada enda

välimust ja küsida teise

inimese välimuse kohta;

● oskab õigesti kirjurada

numbreid ühelisi, kümnelisi,

teistkümnelisi;

● oskab kirjeldada kooli ja

öelda kus mis asub.



MINA JA TEISED : minu pere ja mina, tüüpiline tüdruk, tüüpiline poiss; võimed, tugevused ja nõrkused:

mida oskan/suudan teha, milles olen tugev/nõrk (sama teiste kohta); iseloomu ja välimust kirjeldav sõnavara;

kehaosad, kuidas olla terve, kergemad terviseprobleemid; suhted sõpradega.

KODU JA LÄHIÜMBRUS: minu kodu ja tuba - sõnavara (korter, maja, eri ruumid, oma tuba, sisustus

jmt), koduümbrust kirjeldav sõnavara (majad, park, põld, teed, väljakud jmt); sündmuste ja tähtpäevade

tähistamine perekonnas ja kodukohas; elukoha kirjeldus (maja, tuba jmt); kodukoha vaatamisväärsuste

tutvustamine, pereliikmete kodused tööd ja tegevused

KODUKOHT EESTI : ilm Eestis; Eesti lühikirjeldus (riigikord, naaberriigid jmt), põhiline sümboolika

(lipp, rahvuslill ja, -lind jmt), põhilised tähtpäevad (jõulud, jaanipäev jmt) ja kultuuritavad (laulu- ja

tantsupeod jmt); mõned tuntumad Eesti vaatamisväärsused

RIIGID JA NENDE KULTUUR : pere- ja riigipühad; õpitava keele riikide olulisemad sümbolid, põhilised

tähtpäevad ja kombed, mõned tuntumad sündmused ja saavutused ja nendega seotud nimed ajaloo- ja

kultuurivaldkonnast; õpitava keelega seotud kultuuriruumi kuuluvate riikide lühitutvustus (pealinnad,

rahvad, keeled, eripära jmt); Eesti naaberriigid ja tuntumate maailmariikide nimed, rahvused ja keeled.

IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ : jälle koolis; seitsmendas klassis, laisad ja hoolsad õpilased;

probleemid meie elus – kuidas aidata?; tee küsimine ja juhatamine (parem/vasak pool, otse jmt),

transpordivahendid; koolitee ja koolipäeva kirjeldus; kooli ja klassi iseloomustav sõnavara, tunniplaan,

koolivaheajad; toiduained, tervislik toiduvalik, igapäevane hügieen; sisseostud ja suhtlemine teeninduses ja

helistamine; tuntumad ametid, nendega seotud tegevused.

VABA AEG: vaheaeg; sporditähed ja-fännid; huvid (sport, filmid, raamatud, kollektsioneerimine, reisimine

jmt); erinevad vaba aja veetmise viisid (üksi, sõprade, pereliikmetega jmt)

Keeleteadmised

Sõnajärg lauses: sõnajärg kõrvallauses wenn, weil;

Lause: liitlause; kõrvallause; käskiv lause, küsilausete moodustamine

Tegusõna pööramine: liht- ja täisminevik, abitegusõnad, modaal- ja enekohased tegusõnad;

Tegusõna: reegli- ja ebareeglipärased verbid; modaaltegusõnad; enesekohased tegusõnad,

käskiv kõneviis; rektsioon

Nimisõna ja artikkel: liitnimisõnad, määrava ja umbmäärase artikli käänamine;

Omadussõna: omadussõna võrdlemine, käänamine

Asesõna: omastav ja isikuline asesõna;

Aega väljendavad eessõnad: im, zu

Kohta väljendavad eessõnad: eessõnad akkusatiivi ja daativiga

Muud eessõnad: eessõnad daatiivi ja akkusatiiviga, rektsioon

Arvsõna: põhi- ja järgarvud

Sidesõnad: weil, denn

Siduvad määrsõnad deshalb

Sõnatuletus: nimi- ja tegusõnade tuletusliited

Õppetegevused: mudeli järgi lühijutu koostamine ja ettekandmine; mudeli järgi dialoogide koostamine ja

esitamine; häälega õpetaja ja diktori (CD) järgi kordamine; mudeli järgi kirjutamine -visiitkaart, kirjasõbrale

enda tutvustamine; sõnavara kinnistamine online-harjutuste abil; koolisõnaraamatu kasutamine; rühmatööd ja

rollimängud; faktilise info leidmine tekstist. 7. klassis on kasutatusel õpimapp (keelemapp), kuhu õpilane

kogub oma tööd ja kirjalikud kokkulepped. Õpilasi suunatakse õpimappi süstematiseerima, andma endale kui

õppijale hinnangut ja kaaslasele põhjendatud tagasisidet. Keeleoskuse arengut aitab hinnata keelemapi

enesehindamisskaala, keelemapp toetab ka arutlemist ja mõtlemist oma keeleõppe kogemuse ja

kultuurikontaktide üle.



Õpilane:

● oskab õigesti kasutada pöördelõppe;

● oskab numbreid 1-100;

● oskab kasutada nädalapäevi, aastaaegade

nimetusi;

● oskab moodustada küsimusi ja neile vastata;

● oskab hobide nimetusi;

● oskab rääkida missugune hobi talle meeldib,

mis mitte;

● oskab kehaosade nimetusi;

● oskab väljendada, mis tal valutab;

● oskab soovide head paranemist;

● oskab kasutada verbe „haben” ja „sein”

lihtminevikus ja neid eristada;

● oskab kasutada eessõnu „mit” ja „zu”;

● oskab öelda oma aadressi ja telefoninumbrit;

● oskab liiklusvahendite nimetusi;

● oskab teed kirjeldada;

● oskab kasutada isikulist asesõna osastavas

käändes.

Õpilane:

● saab aru kellaajast ja oskab seda öelda;

● tunneb liiklusvahendite nimetusi;

● tunneb riietusesemete nimetusi;

● oskab kirjeldada inimeste välimust;

● oskab rääkida oma tegevustest

minevikus kasutades täisminevikku;

● oskab kasutada lahutuva eesliitega

verbe;

● oskab moodustada reeglipäraste verbide

täisminevikku;

● oskab kasutada modaalverbi könne;

● oskab kasutada eessõnu” zu” ja” mit”;

● oskab kasutada eessõnu” in” nach”-

linnade/ maade kontekstis;

● oskab kasutada eessõna „für”;

● oskab kasutada eessõnu „an”, „auf”,

„in” koos daativ käändega.

Õpilane:

● oskab ruumide nimetusi;

● oskab kirjeldada oma korterit/tuba/maja;

● oskab koduloomade nimetusi;

● tunneb puhkuse ja vaheajaga seotud sõnavara;

● tunneb pühade ja tähtpäevade nimetusi;

● oskab kirjutada sünnipäevakutset;

● oskab rääkida oma sünnipäevast;

● oskab nende puhul reageerida/ja/või õnne

soovida;

● oskab kasutada eessõnu „vor”, „nach” ajalises

kontekstis;

● oskab moodustada täisminevikku

ebareeglipäraste verbidega;

● oskab moodustada täisminevikku

abiverbiga”sein”;

● oskab kasutada modaalverbi „wollen”;

● oskab moodustada ja kasutada järgarvu;

● oskab rääkida oma vaheajast.



KUULAMISEL

● kuulata õpetaja korraldusi ja neid täita;

● saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, luuletustest, lauludest;

● oskab eristada kuulamisel tekstist vajalikku infot.

KÕNELEMOSEL

● rääkida oma igapäevastest tegevustest;

● oskab väljendada heakskiitu ja üllatust; oskab õnnitleda, kella küsida ja vastata;;

● oskab pilti kirjeldada.

LEGEMISEL

● loeb lühikesi lihtsaid tekste ja leiab neist vajaliku faktiinfo;

● saab aru lihtsatest kirjalikest tööjuhistest.

KIRJUTAMISEL

● kirjutada õnnesoovikaarti ja tänukirja kingituse eest;

● kirjutada näidise järgi sõbrale kirja;

● Oskab lühidalt kirjutada iseendast ja teisest inimesest;

● Oskab täita lihtsat küsimustikku:

● Tunneb õpitud sõnavara õigekirja;

● Kasutab lause alguses suurtähte ja lause lõpus õiget kirjavahemärki.

Rakendab õpetaja juhendamisel varemomandatud õpioskusi ja –strateegiaid.

Töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas.

Seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi.

Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis-ja kirjutamisteemad:

Sport ja tervislik eluviis

Vaba aeg (lugemine, kirjanikud, raamatukogus; suvised tegevused, rannas, sport, sisseostude tegemine,

söömistraditsioonid, söök, jook)

Reisimine

Transport

Tähtpäev

Toiduained

Sünnipäev

Vene lastekirjandus

Keeleteadmised:

Käänded

Kellaaeg

Tulevik

Minevik

Arvsõnad (aastaarvud, kuupäevad, järgarvud)

Tegusõnad (minevik, olevik, tulevik)

Eessõnad

Lauseõpetus

Venemaa tähtpäevad

Omadussõnad

Õigekiri

Õpitulemused_7. klass (vene keel)


Õpilane:

● oskab nimetada inimesi, nende staatuse järgi;

● tunneb asesõnu;

● oskab küsida inimest telefonile;

● oskab nimetada koolikoti sisu;

● loetleb linna objekte;

● nimetab korteri elemente, ruume, mööblit;

● oskab moodustada nimisõnade mitmust;

● tunneb toiduaineid ja öelda mis suunas nad

asetsevad;

● nimetab lauanõusid;

● oskab küsida kelle kuulub mingi asi;

● oskab iseloomustada asju ja inimesi omaduse

ja värvi järgi;

● oskab küsida lemmikvärvi.

Õpilane:

● tunneb 20 tegusõna ja oskab pöörata

erandeid olevikus ja minevikus;

● oskab öelda kes millega tegeleb;

● oskab küsida (10 küsisõna) kes, kus, kelle

oma, mida teeb, millal, kui palju, miks,

milleks, kuidas?;

● oskab kasutada 2 tegusõna õppima,

õppima keeli, rääkima keeltes;

● tunneb ajaühikuid (nädalapäevad, päeva

osad, aastaajad, kuud (millal);

● oskab väljendada oma arvamust, andes

hinnanguid, (viisimäärus);

● oskab pidada dialoogi (kes kus puhkas);

● oskab jutustada kodulinnast, kus mis asub;

● oskab nimetada riike, keeli ja rahvuseid;

● oskab tutvustada ennast ja teisi.

Õpilane:

● oskab nimetada asju, mis kuuluvad talle,

kellel mis on;

● dialoog pereliikmetest;

● oskab kirjeldada oma korterit ja küsida

sõbra korteri kohta.

● oskab lugeda kirja ja ise koostada kirja

endast;

● tunneb kella, oskab küsida aega;

● oskab jutustada oma päevaplaani

(aeg+tegevus) oskab küsida ja vastata

vanuse ja asjade hulga kohta;

● oskab Roditelnõi käänet kasutada;

● oskab kirjeldada aastaaegu ja ilma;

● tunneb numbreid 100-1000-ni;

● oskab poest osta riideid ja toitu;

● oskab pidada dialoogi müüjaga.



MINA JA TEISED: võimed, tugevused ja nõrkused: mida oskan/suudan teha, milles olen tugev/nõrk

(sama teiste kohta); mina ja mu kaaslased, isiksused; sõbrad

KODU JA LÄHIÜMBRUS: kodu/elukoha sõnavara (korter, maja, eriruumid, oma tuba, sisustus jmt),

koduümbrust kirjeldav sõnavara (majad, park, põld, teed, väljakud jmt); sündmuste ja tähtpäevade

tähistamine perekonnas ja kodukohas; elukoha kirjeldus (maja, tuba jmt); kodukoha vaatamisväärsuste

tutvustamine, pereliikmete kodused tööd ja tegevused; keskkonnakaitse

KODUKOHT EESTI: kirjasõbra võõrustamine, Eesti tutvustamine; loodusrikkused, Eesti lühikirjeldus

(riigikord, naaberriigid jmt), põhiline sümboolika (lipp, rahvuslill ja-lind jmt), põhilised tähtpäevad (jõulud,

jaanipäev jmt) ja kultuuritavad (laulu- ja tantsupeod jmt); mõned tuntumad Eesti vaatamisväärsused; linna-

ja maaelu kirjeldav sõnavara; loodusrikkused

RIIGID JA NENDE KULTUUR: Saksamaa maiskonnalugu; rahvused, keeled; õpitava keele riikide

olulisemad sümbolid, põhilised tähtpäevad ja kombed; mõned tuntumad sündmused ja saavutused ja

nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast; õpitava keelega seotud kultuuriruumi kuuluvate

riikide lühitutvustus (pealinnad, rahvad, keeled, eripära jmt); Eesti naaberriigid ja tuntumate maailmariikide

nimed, rahvused ja keeled.

IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ: reisimine; tee küsimine ja juhatamine (parem/vasak pool, otse

jmt), transpordivahendid; suhtlemine teeninduses; vanasti ja tänapäeval

VABA AEG: reisimine; liiklusvahendid; rattasport, ohutus ja esmaabi; huvid (teater, kino); eelistuste

põhjendamine; erinevate kultuuride eripära mõistmine ja kooseksisteerimise aktsepteerimine/mõistmine;

meediavahendid (Internet) ja nende eakohased kasutamisvõimalused, meediavahenditest saadav kasu ja

võimalikud ohud;

Keeleteadmised

Sõnajärg lauses: kõrvallause weil, dass;

Lause: liitlause um ...zu; kaudküsimused

Nimisõna ja artikkel: nimisõna käänamine; genitiiv, nimisõna artikkel ja sugu, nullartikkel

Omadussõna: käänamine; võrdlusastmed;

Tegusõna pööramine: olevikus, lihtminevikus, täis- ja enneminevikus, tulevikus

Tegusõna: tuletus, rektsioon

Sõnatuletus: tegu- ja nimisõnade moodustamine;

Asesõna: isikulise ja omastava asesõna käänamine;

Aega väljendavad eessõnad: in, vor, seit, bis

Kohta väljendavad eessõnad: eessõnad akkusatiivi jadaativiga; wo? wohin? woher?

Muud eessõnad: genitiiviga, daativi ja akkusatiiviga

Arvsõna: põhi- ja järgarvsõnad, lihtmurrud, kellaaeg, arvsõnad mõõtühikutega

Sidesõnad: obwohl, weil, denn

Siduvad määrsõnad: deshalb, trotzdem;

Õppetegevused: mudeli järgi lühijutu koostamine ja ettekandmine; mudeli järgi dialoogide koostamine;

tekstide lugemine ja küsimustele vastamine; erinevad kuulamisharjutused; rollimängud, paaris-ja

rühmatööd.



Õpilane:

● oskab mööbli ja teiste

sisustuselementide nimetusi;

● oskab oma tuba/ korterit/ maja

kirjeldada;

● oskab võrrelda, st kasutada

võrdlusastmeid;

● oskab kirjeldada, kus miski asub;

● oskab kasutada omastavat asesõna

unser, euer;

● oskab kirjeldada oma enesetunnet ja

tundeid;

● oskab inimesi iseloomustada ja

välimust kirjeldada;

● oskab erinevate pidude tähtpäevade

nimetusi;

● oskab moodustada eitust koos

eitussõnadega kein ja nicht ja oskab

neil vahet teha;

● oskab kasutada eessõna „zu” ;

● oskab kasutada eessõna „ohne” .

Õpilane:

● oskab rahvuste nimetusi naissoo ja meessoo

kohta;

● oskab teed küsida;

● oskab kirjeldada teed punktist A punkti B;

● tunneb kooliga seonduvat sõnevara ja oskab

avaldada arvamust teemal „kool”;

● tunneb lauanõude nimetusi;

● oskab kasutada modaalverbi ”dürfen”;

● oskab kasutada modaalverbi „sollen”;

● oskab moodustada ja kasutada lauses

keskvõrret;

● oskab moodustada ja lauses kasutada

ülivõrret;

● oskab kasutada verbe: legen, stellen,

hängen;

● oskab kasutada lauses sidesõna „denn”;

● oskab rääkida teemal: minu staarid.

Õpilane:

● tunneb arvuti ja internetiiga seonduvat sõnavara

ja oskab seda lauses kasutada;

● oskab kirjeldada inimese välimust;

● tunneb linnaekskursiooniga seonduvat sõnavara;

● oskab kasutada kõiki eessõnu nii Dativis kui

Akkusativis teemal „Wechselpräpositionen”;

● oskab lauses kasutada sidesõna „weil”;

● oskab lauses kasutada sidesõna „dass”;

● oskab moodustada ja kasutada järgarvu;

● oskab moodustada ja kasutada „ihr” vormi

käskivas kõneviisis;

● oskab e-mailis kõnetada/kirja alustada ja teksti

lõpetada/tervitada.



KUULAMISEL

● saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, luuletustest, lauludest, samuti passiivset sõnavara

sisaldavatest tekstidest;

● mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu;

● oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku infot;

● eristab selgelt kuni kolme vestluses osaleva inimese kõnet;

● vajab kordamist ja selget hääldust.

KÕNELEMISEL

● kirjeldada pilte;

● vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires;

● küsitleda oma kaaslast ja saadud infot edasi anda;

● kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga;

● hääldada kõiki võõrhäälikuid korrektselt.

LUGEMISEL

● leida tekstist olulist;

● on tuttav erinevate lugemisstrateegiatega;

● tekstist arusaamiseks oskab kasutada koolisõnastikku.

KIRJUTAMISEL

● kirjutada eeskuju järgi tänukaarti, sõbrale kirja;

● kirjutada lühijutukesi õpitud teemadel.

Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis-ja kirjutamisteemad.

Tutvumine ja viisakas pöördumine

Venemaa koolid

Vene kunstnikud

Keeleteadmised

Koolielu

Muusikapillid ja lemmik muusika.

Tähtpäevad: Uus aasta ja Jõulud.

Lastekirjandus.

Keeleteadmised:

Nimisõna (Nimisõna mitmuse moodustamine, kasutamine koos asesõnaga.)

Eituse moodustamine

Asesõna

Tegusõna, tegusõna aspektid

Verbirektsioon

Omadussõna (omadussõna mitmuse moodustamine, kasutamine koos arvsõnaga; keskvõrde ja ülivõrde

moodustamine)

Määrsõna

Arvsõna

Kellaaeg

Käänamine (nimisõna, omadussõna + nimisõna, järgarvude käänamine)



Õpilane:

● oskab mõista, Interneti märksõnu;

● oskab lugeda teksti, leida küsimustele vastused;

● oskab leida endale meeldiva rubriigi Internetis;

● oskab jutustada teemal „Mina ja Internet“;

● oskab kasutada liikumise tegusõnu kõikides aegades ja

suundades;

● oskab kasutada eesliiteid välja, sisse, ära, saabuma, liikuma

hakkama;

● oskab kirjutada, kuhu ta liikus päeva jooksul „ Minu päev“?;

● oskab lugeda ja tõlkida teksti;

● oskab kasutada õpitud sõnavara;

● oskab koostada kava ümberjutustuseks;

● oskab jutustada „Minu reis Moskvasse“;

● oskab muuta sõnaliiki;

● oskab anda hinnangut, kuidas kusagil oli;

● oskab nimetada linna objekte, mis on seotud liiklusega;

● tunneb liiklusmärke ja mõistab asutuste silte, kust leida abi;

● oskab juhatada teed Tartus;

● oskab jutustada kooliteest;

Õpilane:

● oskab kasutada Vinitelnõj käänet

tekstis ja kõnes;

● oskab ise koostada korrektset teksti;

● saab suulise oskuse kontrollil aru

mida küsitakse ning vastata esitatud

küsimustele;

● oskab rääkida teemal „Kino, teater“;

● saab aru kuulamisülesandes öeldut –

teemal „Kino, teater“;

● oskab kasutada Roditelnõj käänet

tekstis ja kõnes;

● oskab rääkida teemal „Eesti ja selle

vaatamisväärsused“;

● oskab kasutada õpitud sõnavara ja

grammatikat kõnes ja kirjas;

● saab aru kuulamisülesannetes –

teemale „Vaatamisväärsused“;

● oskab rääkida vastaval teemal, saab

aru küsimustest ja oskab neile

vastata.

Õpilane:

● oskab kasutada Predlozhõj käänet

tekstis ja kõnes;

● oskab rääkida teemal „Minu

kodumaa“;

● oskab kasutada vastavalt teemale

sõnavara, väljendeid ja


● saab aru kuulamisülesannetest,

vastavalt teemale;

● oskab rääkida teemal „Tervis,

enesetunne, haigused.“;

● oskab kasutada teemale vastavat

sõnavara, väljendeid ja


● saab aru kuulamisülesannetest,

vastavalt teemale;

● oskab kasutada võrdlusastmeid.



MINA JA TEISED: isiksused; inimesed minu ümber; tüdrukute sõprus; esimene kohtumine;

suhtlemine; võimed, tugevused ja nõrkused; iseloomu ja välimust kirjeldav sõnavara; suhted

sõprade ja lähikondlastega: tunded, sõprus- ja armastussuhted ja nendega seonduvad

probleemid.

KODU JA LÄHIÜMBRUS: maa- ja linnaelu; kodukoha vaatamisväärsused; sündmuste ja tähtpäevade

tähistamine perekonnas ja kodukohas, koduümbrust kirjeldav sõnavara; elukoha kirjeldus (maja, tuba jmt);

kodukoha vaatamisväärsuste tutvustamine, pereliikmete kodused tööd ja tegevused

KODUKOHT EESTI: kodukoht Eesti; Tere tulemast Eestisse ja Tallinna; kirjad puhkuselt; Eesti

lühikirjeldus (riigikord, naaberriigid jmt), põhiline sümboolika (lipp, rahvuslill ja-lind, põhilised tähtpäevad

(jõulud, jaanipäev jmt) ja kultuuritavad (laulu- ja tantsupeod jmt); mõned tuntumad Eesti

vaatamisväärsused; linna- ja maaelu kirjeldav sõnavara; ilmastikunähtused; käitumine ja tegevused looduses

eri aastaaegadel; loodusrikkused ja nende hoidmine linnas ja maal

RIIGID JA NENDE KULTUUR: saksakeelsete riikide olulisemad sümbolid, põhilised tähtpäevad ja

kombed mõned tuntumad sündmused ja saavutused ja nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast;

õpitava keelega seotud kultuuriruumi kuuluvate riikide lühitutvustus (pealinnad, rahvad, keeled, eripära

jmt); Eesti naaberriigid ja tuntumate maailmariikide nimed, rahvused ja keeled.

IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ: õppima õppimine; tulevikuplaanid; elukutsed; hobid; edasiõppe

võimalused (koolitüübid); koolipäeva kirjeldus; kooli ja klassi iseloomustav sõnavara, tunniplaan,

koolivaheajad; toiduained, tervislik toiduvalik, igapäevane hügieen; sisseostud ja suhtlemine teeninduses;

tee küsimine ja juhatamine (parem/vasak pool, otse jmt), transpordivahendid; koolitee.

VABA AEG: huvid (sport, filmid, raamatud, kollektsioneerimine, reisimine jmt); erinevad vaba aja

veetmise viisid (üksi, sõprade, pereliikmetega), eelistuste põhjendamine; erinevad spordialad, kirjanduse-,

kunsti- ja muusikaliigid; erinevate kultuuride eripära mõistmine ja kooseksisteerimise

aktsepteerimine/mõistmine; meediavahendid (ajakirjandus, raadio, televisioon, Internet) ja nende eakohased

kasutamisvõimalused, meediavahenditest saadav kasu ja võimalikud ohud; erinevate reklaamtekstide

mõistmine tarbija seisukohast.

Keeleteadmised

Sõnajärg lauses: Aja- ja kohamääruste järjestus lauses

Lause: relatiivlaused, kõrvallause alistavate sidesõnadega weil, dass, wenn

Nimisõna ja artikkel: käänamine määrava ja umbmäärase artikliga; anglitsismid,

Omadussõna: omadussõna täendina

Tegusõna: pööramine; tingiv ja käskiv kõneviis, umbisikuline tegumood, modaaltegusõnad;

enesekohased tegusõnad; tegusõnade rektsioon

Sõnatuletus: omadus- ja tegusõnast nimisõna moodustamine;

Asesõna: siduv asesõna, umbmäärane asesõna man;küsiv asesõna welcher/es/e, was für ein/e

(Nominativ, Akkusativ); umbisikuline asesõna es;näitav asesõna: dieser

Aega väljendavad eessõnad: in, seit, von ..bis, ab

Kohta väljendavad eessõnad: daatiivi ja akkusatiiviga

Muud eessõnad: genitiivi, daativi ja akkusatiiviga

Arvsõna: põhi- ja järgarvsõnad, kellaaeg,

Sidesõnad obwohl, weil, denn

Siduvad määrsõnad: deshalb



Õpilane:

● oskab kasutada näitavat asesõna dies;

● oskab kirjeldada linna ja erinevaid kohti

seal;

● oskab kirjeldada pilti;

● saab aru menüüst ja oskab endale

meelepärast /toitu ja jooki tellida;

● oskab riietusesemete nimetusi;

● oskab asju ja inimesi kirjeldada;

● oskab kasutada tingivat kõneviisi;

● oskab kasutada käskivat kõneviisi kõigis

kolmes vormis;

● oskab kasutada omadussõna nimisõna

ees nii nimetavas kui ka osastavas

käändes;

● oskab erinevate elukutsete nimetusi nii

nais- kui meessoo vorme;

● oskab kasutada modaalverbe

lihtminevikus;

● oskab kirjutada lühijutte õpitud teemade

piires.

Õpilane:

● oskab koostada lühikuulutust ja sellest aru

saada;

● oskab numbreid 100-100 000;

● oskab väljendada oma soove;

● tunneb sõnavara teemal Freizeit” ja oskab

rääkida sel teemal;

● tunneb sõnavara teemal „Ferien und Urlaub”

ja oskab sel teemal rääkida;

● oskab kasutada umbmäärast artiklit koos

nimisõnaga;

● oskab kasutada sidesõna „denn”;

● oskab moodustada lihtminevikku ja seda

kasutada;

● oskab moodustada ka kasutada tingivat

kõneviisis;

● oskab väljendada soove ja pettumust;

● oskab teha erinevaid ettepanekuid;

● oskab midagi viisakalt paluda, näiteks: ei

saanud aru/ rääkige palun aeglasemalt.

Õpilane:

● tunneb sõnavara teemal ilm ja ilmakaared ja

oskab neid vestluses kasutada;

● oskab erinevaid asju/esemeid ja nende

omadusi kirjeldada;

● tunneb transpordi ja liiklusega seonduvat

sõnavara ja oskab neid vestluses kasutada;

● tunneb elukutsega seonduvat sõnavara ja

oskab seda suuliselt ja kirjalikult kasutada;

● oskab moodustada kaudset küsimust;

● oskab kasutada eessõna „seit” ja eessõna

„aus”;

● saab aru ja oskab kasutada lauses tegusõna

rektsiooni;

● oskab moodustada ja kasutada aastaarve;

● oskab kasutades täisminevikku jutustada

teiste inimeste elust;

● oskab rääkida oma tulevikuplaanidest.



KUULAMISEL:

● suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetust ning eristada olulist infot.

● saab aru olmesfääris kuuldud üldkeelse suhtluse sisust.

● vajab sageli kuuldu täpsustamist.

KÕNELEMISEL:

● oskab rääkida oma huvidest ja tegevustest.

● tuleb toime olmesfääris suhtlemisega.

● oskab väljendada oma suhtumist ja eelistusi.

● suudab alustada, jätkata ja lõpetada vestlust tuttaval teemal, kuid võib vajada abi.

● kõne on arusaadav, kuigi esineb hääldusvigu ja sõnade otsimist

LUGEMISEL:

● saab õpitud temaatika piires aru lausetest.

● suudab mõnikord aimata sõnade tähendust konteksti toel.

KIRJUTAMISEL:

● kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires.

● koostab lihtsaid isiklikke kirju.

● rakendab õpitud õigekirjareegleid.

Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis-ja kirjutamisteemad.

Koduloomad

Toit

Venemaa linnad

Kodupaik

Oma korter

Vene maiustused ja suveniirid

Minu pere

Sõprus

Keeleteadmised

Käänded

Omadussõna käänamine

Omadussõna võrdlusastmete moodustamine.

Määrsõna

Asesõna käänamine

Eessõnade kasutamine

Tegusõnad

Järgarvsõnad

Tingiv kõneviis ja selle vormi moodustamine.

Käskiv kõneviis ja selle vormi moodustamine.



Õpilane:

● oskab kasutada raudvara;

● meeskonna tööna oskab koostada juttu,

millega tegelesid suvel klassikaaslased;

● oskab lugeda, tõlkida, leida tekstist infot;

● oskab inimest kirjeldada (välimus ja

iseloom);

● oskab lugeda ja tõlkida;

● oskab kuulata võõrast kiiret jutustust ja

leida tuttavat infot;

● oskab koostada jutt enda klassi kohta

kasutades analoogiat tekstiga;

● oskab tõlkida tekste läbitud teemade

kohta („Mina“, „Sõber“ , „Klass“);

● oskab kirjeldada ja anda hinnangut

teguviisile (viisimääruse moodustamine).

Õpilane:

● oskab rääkida teemal „Minu päev“

dialoogis õpetajaga;

● vastavalt teemale, saab küsimustest aru

ette valmistamata ning oskab nendele

mingil määral vastata;


sõnavara, väljendeid ja grammatikat

kõnes ja kirjas;

● vastavalt teemale, saab aru

kuulamisülesannetest;

● oskab kasutada Tvoritelnõj käänet

tekstis ja kõnes;

● tunneb imperfektiivset ja perfektiivset

aspekti ning saab põhimõttest aru;

● oskab rääkida teemal „Kodused

kohustused. Minu kodu.“ dialoogis

õpetajaga;




Õpilane:

● oskab kasutada Datelnõj käänet tekstis ja kõnes;

● oskab rääkida teemal „Riietus“ dialoogis õpetajaga;

● vastavalt teemale, saab küsimustest aru ette

valmistamata ning oskab nendele mingil määral

vastata;

● oskab kasutada vastavalt teemale sõnavara,

väljendeid ja grammatikat kõnes ja kirjas;

● vastavalt teemale, saab aru kuulamisülesannetest;

● oskab rääkida teemal „Arsti juures käik“ dialoogis

õpetajaga;



vastata. Oskab ise küsida;

● oskab kasutada teemale vastavat sõnavara,

väljendeid ja grammatikat kõnes ja kirjas;

● vastavalt teemale, saab aru kuulamisülesannetest;

● oskab nimetada kõiki kehaosi ning öelda, kus, mis

valutab;

● oskab õigesti kasutada ja pöörata liikumisverbe;

● oskab rääkida teemal „Söök - poes ja restoranis.“

● oskab kasutada teemale vastavat


kõnes ja kirjas;


kuulamisülesannetest;

● tunneb tingiva kõneviisi vormi;

● oskab rääkida teemale „Ilm,

ilmastikuolud“ dialoogis õpetajaga;






kõnes ja kirjas;


kuulamisülesannetest.

dialoogis õpetajaga;



vastata;

● oskab kasutada vastavalt teemale sõnavara,

väljendeid ja grammatikat kõnes ja kirjas. Oskab

küsida restoranis, poes, mida ta süüa soovib ning

saab vastustest aru;

● vastavalt teemale, saab aru kuulamisülesannetest.

Documents

TARTU HANSA KOOL Ainevaldkond VÕÕRKEELED ÕPPE ......TARTU HANSA KOOL Ainevaldkond VÕÕRKEELED Ainevaldkonda kuuluvad: B-võõrkeel saksa keel 6.-9. klass, vene keel 6.-9. klass