TÄNA LEHES:

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA, ASUTATUD 1925. AASTALNR 9 • 6. MAI 2009

Iga liige loeb! | www.koda.ee

� Muudatustesttöölähetuse kuludehüvitamisel ja päeva-rahade maksmisel

� Kaubanduslike loteriide reklaamist

� Korporatiivsest sümboolikast

� Sotsiaalse ettevõtlusetoetamisest

� Uudised Euroopast

� Juhtimisveerg: Kas tasub palka juurde küsida?

TEATAJAEESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

Kaubanduskoja traditsiooniline ke-

vadball toimus seekord 25. aprillil

Tallinnas, restoranis Gloria ning oli

pühendatud Eesti Kaubandus-Töös-

tuskoja taasloomise 20. aastapäe-

vale. Nagu tavaks on saanud, andis

Kaubanduskoda ka seekord ballil üle

Kaubanduskoja aumärgid. Eesti

Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse

jaoks on see võimalus esile tõsta ning

avaldada omapoolset tunnustust et-

tevõtjatele, juhtidele ja ametnikele,

kes on andnud suure panuse Eesti et-

tevõtluse ning majanduse arengusse.

Eriliste teenete eest Eesti ette võt -

luse edendamisel ja puidutööstuse

pikaaegsel arendamisel pälvis I klas -

si aumärgi Ago Soomre (Haapsalu

Uksetehas AS) ja Eesti ettevõtluse

edendamisel ning Eesti-Rootsi

majandussuhete arendamisel DagHartelius, Rootsi suursaadik Eestis

aastatel 2003-2008.

II klassi aumärgi eriliste teenete eest

Eesti ettevõtluse ja panganduse

pikaaegsel arendamisel ning maksu -

halduri töö reformimisel sai AivarRehe (Danske Bank A/S Eesti filiaal)

ning Erkki Raasuke, Swedbank pan-

ga grupi finantsjuht pikaaegse panu -

se eest panganduse arendamisel.

Alates taasasutamisest 1989. aas -

tal kuni tänaseni on Kaubandus -

koda andnud aumärke kokku 65 ini -

mesele.

Osalejatele mängis tantsuks Estoni -

an Dance Big Band Jüri Leiteni juhen-

damisel, solistidena astusid üles

Reelika Ranik, Marilin Kongo, Silver

Laas ja Uku Suviste. Veinikeldris asu-

vas salongis musitseeris noor talent

Peeter Ott. Tantsusamme õpetas

Kristine Esko-Veskimäe. Külalistele

esines mustkunstnik Kevin ja

tantsu kooli Nove tantsijad, samuti

toimus meeleolukas viktoriin ning

osalejate vahel loositi välja Estonian

Airi edasi-tagasi lennupiletid kahele

7. juunil avatavale Amsterdami lii -

nile. Õhtut juhtis Marko Reikop.

Kaubanduskoda andis üle aumärgid

� Haapsalu Uksetehas AS peadirektor Ago Soomre pälvis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärgi Eesti ettevõtluse edendamise ja puidutööstuse pikaaegse arendamise eest.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 20092 Kevadball

� Kaubanduskoja juhatuse esimees ToomasLuman kõnet pidamas.

Kaubanduskoja I klassi aumärgi pälvisid Ago Soomre ja Dag Hartelius ning II klassiaumärgi said Aivar Rehe ja Erkki Raasuke.

� Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja peadirektor Siim Raie ballikülalisi vastu võtmas.

Veinikeldris joonistas ballikülastajatestportreesid kunstnik Anna Litvinova-Merilo.

� Kaubanduskoja peadirektor Siim Raie ja Kristine Esko-Veskimäe avavalsil.

Kaubanduskoda tänab koostööpartnereid:Silberauto AS, Avision AS, Restoran Gloria,

Kristine Esko-Veskimäe Tantsusalong,Prike AS, Disainikorp OÜ, Tantsukool Nove,

Paulig Baltic AS, Iloprint AS,Estonian Air AS, Overall Eesti AS

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 2009 3Toomas Lumani kõne kevadballil

ustatud daamid ja härrad,

head ettevõtjad, 23. aprillil

peetud Kaubandus-Tööstuskoja üld-

koosolekul valisid liikmed juhatuse

ja juhatuse esimehe. Enamus vali-

jatest usaldas Koja juhtimise järg -

nevaks kaheks aastaks minule.

Tahaksin teid tänada selle usalduse

eest. Tõeline heameel oli mul aga

üldkoosoleku osalejate arvu üle. Ma

usun siiralt, et meie ühised otsused

ja esindusorganisatsioon on seda

tugevamad, mida suurem hulk ette -

võtjaid nende tegemisel osaleb.

Aasta tagasi nimetasin balli kõnes

olukorda majanduses buumijärg -

seks stabiliseerumiseks. Täna otsi -

me kõik märke kriisijärgsest stabili -

seerumisest, kuid kahjuks ei leia

neid veel. Küll aga leiame Eesti ette -

võtluses märke senisest tihedamast

koostööst ja meie ambitsioonid on

jätkuvalt kõrged.

Tänanegi kevadball on oodatust

rohkema osavõtuga ehk seetõttu, et

koos olles ja arutledes on raskeid

aegu kergem üle elada. Ma küll

soovin, et te ennast täna õhtul hästi

tunneks ja lõõgastuks, aga samas

ka, et loodaks mõni uus tutvus ja

äriidee alge.

Toeks peame ettevõtjatena olema

mitte ainult teineteisele, vaid ka rii -

gile. Ja ma ei pea silmas, seda et

peaksime vabatahtlikult rohkem

maksu maksma hakkama, vaid otse

vastupidi. Ma näen, et ettevõtjad

üksi ja organiseeritult peavad aita -

ma riiki efektiivsemaks teha. Meie

surve peab olema tuntav mitte

ainult majanduselu reguleerimisel ja

korrastamisel, vaid ka Eesti sot siaal-,

tervishoiu-, haridus- ja haldussüstee -

mid peavad saama jätkusuutlikuks ja

kaasa aitama majanduse kasvule.

1939. aasta kõnes küsib Joakim Puhk

riigiisadelt retooriliselt: „Mida soovi -

vad majanduslikud ringkonnad?” Ja

vastab ise: „Nad soovivad, et riik ko-

da niku majanduslikku tegevust ei

köidaks kammitsasse. /.../ Riik suu -

nab, riik annab hädatarvilisi määru -

si, aga kodanikud ise majandavad”.

Sama kehtib ka täna. Mul on julgust

arvata, et täna siin olevatest ini -

mes test sõltub meie ühine helge

tulevik palju enam, kui võrdväärsest

hulgast poliitikutest. Seega, julgeid

ettevõtmisi teile!

Märtsikuus möödus 20 aastat Kau -

banduskoja tegevuse taastamisest.

Sarnast juubelit peavad sel aastal

ka mitmed ettevõtted. Nende aas-

tate jooksul oleme välja andud

65 Kaubanduskoja aumärki. Meie

aumärgi statuut ütleb, et Eesti

Kaubandus-Tööstuskoja aumärk on

austus- ja tunnustusavaldus ini -

mestele, kes on oma aktiivse tege-

vusega mänginud olulist rolli

Eesti ettevõtluskeskkonna kujun-

damisel ning kelle isiklikke saavu-

tusi ettevõtluses saab seada ees -

kujuks.

Daamid ja härrad, mul on hea meel

kuulutada välja neli Kaubanduskoja

selle aasta aumärgi kavaleri.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juha-

tuse otsusega 12. märtsist 2009 on

antud eriliste teenete eest Eesti

ettevõtluse edendamisel ja pui-

du tööstuse pikaaegsel arendami-

sel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

esi me se klassi aumärk hr Ago

Soomrele.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juha-

tuse otsusega 12. märtsist 2009 on

antud eriliste teenete eest Eesti

ettevõtluse edendamisel ja Eesti-

Rootsi majandussuhete arenda -

misel Eesti Kaubandus-Tööstus-

koja esimese klassi aumärk hr Dag

Harteliusele.

Hr Hartelius ei saa täna siin viibida,

küll aga saatis ta meile väga sü-

damliku kirja, milles ütleb: „Mõeldes

meie suurepärasele koostööle ja

lähedasele meeskonnatööle, olen

seda autasu vastu võttes väga uhke

ja tänulik.”

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juha-

tuse otsusega 12. märtsist 2009 on

antud eriliste teenete eest Eesti et-

tevõtluse ja panganduse pikaaegsel

arendamisel ning maksuhalduri töö

reformimisel Eesti Kaubandus-Töös-

tuskoja teise klassi aumärk hr Aivar

Rehele.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juha-

tuse otsusega 12. märtsist 2009 on

antud eriliste teenete eest Eesti

ettevõtluse edendamisel ning pika -

aegse panuse eest panganduse

arendamisel Eesti Kaubandus-Töös-

tuskoja teise klassi aumärk hr Erkki

Raasukesele.

Suur tänu aumärgi saajatele nende

panuse eest, kõikidele teistele et-

tevõtjatele ja meie koostööpartne -

ritele!

A

Ettevõtjad peavad olema toeksnii üksteisele kui riigile

TOOMAS LUMANJuhatuse esimees

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 20094 Teejuht

Sisukord Kalender

KaubanduskodaEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid

Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad

Tel: 604 0081 • Kölni messid • Tel: 604 0082 • Stockholmi messid

Tel: 604 0082 • koostööpakkumised • raamatukogu

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • liikmesuhted • avalikud suhted • Tel: 604 0085

Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee

Raamatupidamine Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

12. mai Konkursi Konkurentsivõime Edetabel 2009 väljakuulutaminewww.konkurents.eePiret Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee

Seminar „Uus töölepinguseadus”12. mai Kerese 20, Narvas (seminari töökeeleks on vene keel)

Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee 13. mai Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3, Haapsalu)

Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee14. mai Atlantise Konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)

Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

14. mai Euroopa Parlamenti kandideerivate erakondade debatt„Energeetika ja keskkond – sõbrad või vaenlased”Jõhvi Kontserdimaja kammersaalis (Pargi 40, Jõhvi)Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

Messikoolitus14. mai Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)18. mai Atlantise Konverentsikeskus (Narva mnt 2, Tartu)

Liis Liivoja • Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee

18. mai Kontaktkohtumised Rootsi ettevõtetegaKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kristina Bondarenko • Tel: 604 0083 • kristina.bondarenko@koda.ee

19. mai Infopäev „Ehitustoodete nõuetele vastavus Euroopa Liidus”Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

19. mai Ekspordi Akadeemia „Eksport ja poliitika”Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kristina Bondarenko • Tel: 604 0083 • kristina.bondarenko@koda.ee

19. mai Seminar „Kliendihaldus kaasaegses ettevõttes”Atlantise Konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

Toomas Lumani kõne kevadballilEttevõtjad peavad olema toeks 3nii üksteisele kui riigile

SeadusandlusKavandatud ja varem seadustatud 5muudatused töölähetuse kulude hüvitamisel ja päevarahade maksmisel

Kaubanduslike loteriide reklaam 7Korporatiivne sümboolika 8kui autoriõigusega kaitstav teos

Uudised EuroopastOhtlike kaupade avastamise juhtude arv 12ELi turul suureneb

Ettevõtted saavad taotleda 12ELi kaubamärki odavamalt

Sotsiaalne ettevõtlusMiks peaksid ettevõtted sotsiaalset 13ettevõtlust toetama?

JuhtimisveergKas ikka tasub praegu palka juurde küsida – 14kui sa just pankrotihaldur pole?

InnovatsiooniveergTark tegu toob tulu 15

Teated 16

Liikmelt liikmele 20

Riigihanketeated • Koostööpakkumised 21

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 2009 5Seadusandlus

MAIT PALTSPoliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja

iseriiklike lähetuste puhulei maksta enam päevaraha

Uue töölepinguseaduse peatse

jõustumisega on nii formaalne kui

ka praktiline vajadus muuta senist

korda töölähetuse kulude hüvitiste

maksmisel. Sisuline vajadus senise

korra muutmiseks tuleb eelkõige

sellest, et uue töölepinguseaduse

kohaselt ei kuulu enam siseriiklike

lähetuste puhul maksmisele päeva -

raha.

Samuti võttis riigikogu veebruari

lõpul vastu seadusemuudatused,

mis viisid senised päevarahade piir-

määrad ka tulumaksuseadusesse.

Nii on alates juulist juba tulumaksu -

seaduses kirjas järgmiselt:

„(3)Tulumaksuga ei maksustata:

1) avalikule teenistujale, töötajale

või juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorgani liikmele tööandja

või tema asemel kolmanda isiku

makstavat teenistus-, töö- või

ametilähetusega seotud sõidu-,

majutus- ja muude kulude hüvi-

tist ning välislähetuse päevaraha

ja välislähetustasu, samuti tee -

nistuja perekonnaliikme eest

makstavat nimetatud kulude

hüvitist ning teises paikkonnas

asuvale ametikohale nimetami -

sega seotud kolimiskulude hüvi-

tist. Majutuskulude hüvitise

maksuvaba piirmäär riigisisese

lähetuse korral on 1200 krooni

ööpäevas ja välislähetuse korral

2000 krooni ööpäevas ning välis-

lähetuse päevaraha maksuvaba

piirmäär on 500 krooni. Käesole -

va punkti esimeses lauses nime -

tatud kulude hüvitiste ja välis -

lähetuse päevaraha maksmise

korra kehtestab Vabariigi Valit-

sus määrusega.”

Samuti ütleb uus töölepinguseadus,

et töötajal on õigus nõuda töölähe -

tusega tekkinud kulude hüvitamist

ning välislähetuse päevaraha vasta -

valt Vabariigi Valitsuse poolt keh -

testatud alammäärale.

Kaob sätestatud piirang muude lähetusega seotud kulude hüvitamisel

Kuna 1. juulil 2009 jõustuv uus töö -

lepinguseadus ei näe ette riigisisese

lähetuse korral päevaraha maks -

mist, käsitleti ka tulumaksuseaduse

maksuvabastuste juures üksnes

välislähetuse päevarahaga seondu-

vat. Oluline muudatus seaduses oli

seegi, et enam ei kehtestatud seni

määruses sätestatud piirangut,

mille kohaselt muid lähetusega seo-

tud kulusid tohtis hüvitada vaid kuni

35% päevaraha summast välislähe -

tuse korral ja kuni 100% päevara-

hast riigisisese lähetuse korral. Kuna

kuludokumendiga tõendatud ja

lähe tusülesande täitmiseks vaja-

likke kulusid peaks olema võimalik

teha summaarse piiranguta, siis

vastavad muudatused viidi seadu -

sesse ka sisse. Viimast põhimõtet

on järgitud ka uues töölähetuste

korra ja päevarahade alammäära

määruses, mille eelnõu hiljuti minis -

teeriumitevahelisele kooskõlastuse -

le saadeti. Uus kord töölähetuse

kulude hüvitiste ja välislähetuse

päevaraha piirmäärade ning nende

maksmise kohta väljendab siiski

suures osas sarnaseid põhimõtteid

nagu seni. Kõik kulud tuleb jätkuvalt

tõendada ning lähetused korrektselt

vormistada.

Kaotatakse töölähetuse päevaraha alammäär riigisisesellähetusel ning välja jäetaksemajutuskulude alammäärad

Nagu öeldud, on peamiseks erine-

vuseks võrreldes hetkel veel kehtiva

korraga tööandjal riigisiseste töö -

lähetuste puhul päevaraha maks -

mise kohustuse puudumine. Kulude

piirmäärasid muudetakse ainult sel -

les osas, et kaotatakse töölähetuse

S

Kavandatud ja varem seadustatud muudatusedtöölähetuse kulude hüvitamiselja päevarahade maksmisel

Lühidalt:Tööandjal puudub riigisi -seste töölähetuste puhulpäevaraha maksmise ko-hustus.

Enam ei kehtestatud senimääruses sätestatud pii -rangut, mille kohaseltmuid lähetusega seotudkulusid tohtis hüvitadavaid kuni 35% päevarahasummast välislähetusekorral ja kuni 100% päe-varahast riigisisese lähe -tuse korral.

Kaotatakse töölähetusepäevaraha alammäär riigi-sisesel lähetusel ning täie -likult jäetakse välja ma ju-tus kulude alammää rad.

Seoses riigisisese päeva -raha maksmise kohustusekaotamisega jäetakse äraka maksu vabastus riigisi -sese lähetuse päevarahalt.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 20096 Seadusandlus

päevaraha alammäär riigisisesel

lähetusel, ning jäetakse täielikult

välja majutuskulude alammäärad.

Praegu on majutuskulude alam-

määr seotud töötaja õigusega keel-

duda lähetusest, kui majutuskulud

on alammäärast väiksemad. Tööle -

pinguseaduse kohaselt on lähetus -

se saatmine reguleeritud seaduse

tasandil (TLS § 21) ning lähetusse

minemise korraldus on töötajale

täitmiseks kohustuslik. Seega ei saa

lähetusse minemisest keeldumise

õigus sisalduda määruses ning seis -

neda nt selles, et reaalne majutus -

kulu on väiksem kui määruses

kir jas.

Riigisisese lähetuse päevarahamaksmise kohustuse kaotamisega jäetakse selleltära ka maksuvabastus

Maksuvabastuse piirmäärad jäetak -

se samaks, kuid seoses riigisisese

päevaraha maksmise kohustuse

kaotamisega (TLS § 40) jäetakse

ära ka maksuvabastus riigisisese

lähetuse päevarahalt. Siseriikliku

lähetuse päevaraha maksmine on

küll kokkuleppel töötajaga jätkuvalt

võimalik, kuid kuna sellise päeva -

raha maksmise kohustust tööand-

jale töölepinguseadusega ei panda,

ei kehtestata päevarahale miini-

mummäära ega anta siseriiklikule

päevarahale maksuvabastust. Nagu

kirjeldatud, sisaldub sama põhi -

mõte ka tulumaksuseaduse muu-

datustes, mis jõustuvad samuti

juulist. Maksuvabalt on võimalik

vaid otseste lähetusega seotud ku-

lude hüvitamine.

Nii nagu ütleb uus töölepingu -

seadus, on ka määruse eelnõus kir-

jas, et töötajal on õigus nõuda

tööandjalt töölähetusega kaas-

nevate sõidu- ja majutuskulude

ning lähetusülesande täitmisega

kaasnevate muude mõistlike kulude

hüvitamist ning välislähetuses

oldud aja eest päevaraha maksmist

vähemalt päevaraha alammäära

ulatuses. Täiendavalt soovitakse

määruses aga selgitada, millised

need muud kulud on. Eelnõus sisal-

du va avatud loetelu kohaselt on sel-

listeks kuludeks näiteks sõidu pile -

tite ostmisega kaasnevad, reisikind-

lustuse, viisa vormistamise, paga-

siveo, valuutakursside vahest tule -

nevad või muud sarnased kulud.

Töölähetusega seotud kulud hüvi-

tatakse nagu ikka kulu tõendava

dokumendi ja tööandja kirjalikult

väljendatud otsustuse alusel. Lähe -

tuskulude väljamaksmise aluseks

olevas dokumendis näidatakse töö -

lähetuse sihtkoht, kestus ja üles-

anne ning hüvitatavate lähetus -

kulude ja päevaraha määrad. Kulude

hüvitamise otsustus saab näiteks

väljenduda nii tööandja antud kor-

ralduses, käskkirjas vms, või töötaja

poolt koostatud taotluses (esildi -

ses), millele tööandja teeb märke

kulude hüvitamise otsustuse väl-

jen damiseks.

Uue töölähetuste kulude japäe varahade määruse eelnõu -ga on kõigil huvitatutel võima-lik tutvuda tavapäraselt Kojaveebilehel www.koda.ee/?id=1300. Loomulikult on oodatudka tagasiside ning märkusedeelnõus sisalduvate võimalikeprobleemide kohta.

Koja gallupid

Kas esitate majandusaasta aruandeid äriregistrile elektroonsel kujul,kui ei, siis mis põhjusel?

Jah, esitan – 57%

Ei ole siiani esitanud, agaplaanin edaspidi esitada – 18%

Ei esita, kuna puudub ID-kaartvõi võimalus digitaalseks allkirjastamiseks – 9%

Ei esita, kuna ei tunne elektroonse vormi nõudeid – 16%

(Vastajaid 45)

Kas ajatatud maksuvõlg peaks olema ettevõtjale tegevuspiiranguteseadmise aluseks, nt oleks piiratud toetuste saamine, hangetel osale -mine vms?

Jah, kindlasti – 27%

Pigem mitte – 30%

Ei, kindlasti mitte – 43%

Ei oska öelda – 0%

(Vastajaid 30)

Täname kõiki ja palume oma liikmetel ka edaspidimeie küsitlustele Kaubanduskoja veebilehel ak tiivseltvastata. Teie vastuste põhjal saame kujundada oma ar-vamused ja ettepanekud, mille edas tame seadus andjale.Teie arvamusest sõltub palju!

Töölähetusega seotud kuludhüvitatakse nagu ikka kulu tõendava dokumendi ja tööandjakirjalikult väljendatud otsustusealusel. Lähetuskulude välja-maksmise aluseks olevas doku-mendis näidatakse töölähetusesihtkoht, kestus ja ülesannening hüvitatavate lähetuskuludeja päevaraha määrad.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 2009 7Seadusandlus

ehtiv seadusandlus tekitab kaubanduslike loteriide korraldajatessegadust

2008. aasta oktoobris jõustus ha -

sart mänguseadus, millega tunnis -

tati kehtetuks loteriiseadus ning

kaubanduslike loteriide läbiviimist

hakkas reguleerima hasartmängu -

seadus. Samuti jõustus 2008. aasta

novembris uus reklaami sea dus, mil-

lega kehtestati rangemad nõuded

hasartmängu reklaamidele, öeldes,

et hasartmängu, selle mängukoha

ja hasartmängukorraldaja reklaam

on keelatud, välja arvatud näiteks

hasartmängu korraldamise kohas,

rahvusvahelisel reisijate veol kasu-

tatava vee- ja õhusõiduki pardal,

hotellis, kus asub mängukoht,

ha sart mängukorraldaja veebilehel

jne.

2008. aastal jõustunud regulat-

siooni kohaselt on kaubanduslik

loterii üks loterii korraldamise või-

malus, mida võib teha klassi kalise

või kiirloteriina. Kaubanduslik loterii

on sisuliselt olukord, kus ostjale

pakutakse korraga kahte toodet, st

võimalust osaleda loteriis ning

samaaegselt omandada kaup või

teenus. Näiteks nii, et kauba müüja

lisab oma tootele loterii, samuti

võivad nii kauba müüja kui ka loterii

korraldaja organiseerida kaubandus -

likku loteriid koostöös. Kauban -

dusliku loterii võidufond piirati

100 000 euro ülempiiriga.

Kehtiv seadusandlus on aga jätnud

kaubanduslike loteriide korraldajad

segadusse ja seda eelkõige väik-

sema väärtusega tarbijamängude

puhul, kus võidufond ei ületa 10 000

eurot ning on välistatud ka hasart-

mänguseaduse range regulatsiooni

alt. Samas on aga reklaamiseaduse

hasartmängu reklaami keeld üle üldi -

ne ning mingeid erandeid ei tehta.

Seetõttu algatas riigikogu reklaa mi -

seaduse muutmise, välistamaks kau -

banduslikud loteriid range ha sart -

mängu reklaami regulatsiooni alt ja

esitas eelnõu arvamuse küsi miseks

nii Vabariigi Valit susele kui ka riigi -

kogu õigus- ja analüüsiosakonnale.

Kaubandusliku loterii reklaami ei loeta enam hasartmängu reklaamiks

Täpsemalt reguleerib hasartmängu

reklaami reklaamiseaduse § 21 ja

selle paragrahvi lõige 5, mis sätes -

tab, mida ei loeta hasartmängu

reklaamiks – uue sõnastuse järgi ka

kaubandusliku loterii reklaami. Kui

enne hasartmänguseaduse jõustu-

mist reguleeriti kaubanduslikku lo-

teriid ja selle läbiviimist loteriisea -

dusega, siis hasartmänguseadus

tunnistas loteriiseaduse kehtetuks

ning kaubanduslike loteriide läbivii -

mist hakati esmakordselt regulee -

rima just hasartmänguseadusega.

Hasartmänguseaduse kohaldumine

kaubanduslikele loteriidele tõi kaasa

nende reklaami keelustamise kehti-

vas reklaamiseaduses.

Kaubandusliku loterii eesmärk on müügi edendaminekas kaupade või siis tootjatereklaami kaudu

Eelnõu seletuskirjas on muudatuse

põhjenduseks toodud, et Euroopa

Liidu riikides on kaubanduslikud lo-

teriid lubatud ning täiesti seaduslik

on ka nende reklaamimine. Kauban-

duslikke loteriisid kasutatakse ühe

majandusmeetmena kaubanduse

elavdamiseks. Kaubanduslike lote -

rii de põhieesmärk on brändieelis-

tuste kujundamine ning kauban -

duse elavdamine. Reklaamita kao-

tavad kaubanduslikud loteriid oma

mõtte.

Ka juba hasartmängu seaduses too -

dud kaubandusliku loterii definit-

sioonis on öeldud, et kaubandusliku

loterii eesmärk on müügi eden-

damine kas kaupade või siis tootjate

reklaami kaudu. Üldised reklaami -

nõuded jäävad kaubanduslike lote -

riide reklaamidele kehtima nagu ka

üle 10 000 euro väärtuses loterii

kor raldamise registreerimine Ma-

jandustegevuse registris.

K

Riigikogu majanduskomisjon algatas 15. aprillil reklaamiseaduse eelnõu,

mille üks punk on kaubanduslike loteriide reklaami regulatsiooni muutmine.

Kaubanduslike loteriide reklaam

2008. aastal jõustunud regulatsiooni kohaselt onkaubanduslik loterii üks loterii korraldamise võimalus, mida võib tehaklassikalise või kiirloteriina.Kaubanduslik loterii onsisuliselt olukord, kus ostjale pakutakse korragakahte toodet, st võimalustosaleda loteriis ningsamaaegselt omandadakaup või teenus.

KOIDU MÖLDERSONPoliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

Seaduse muutmise eelnõugaon võimalik tutvuda veebilehelhttp://www.koda.ee/?id=1300,samuti on oodatud kõik ette -panekud ja kommentaarid eel-nõu kohta.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 20098 Seadusandlus

ee, kas ja mis mahus lähevad

autorile kuuluvad õigused üle

tellijale ja tellija võib temale loodud

teoseid kasutada, sõltub poolte

vahel sõlmitud lepingust. Lepingu

puudumine või ebapiisav regulat-

sioon toob kaasa mitmeid praktilisi

probleeme.

Tellija õigused on piiratud

Olukorras, kus poolte kokkuleppeks

oli ettevõtja korporatiivse sümboo-

lika väljatöötamine, võib poolte

tahte tõlgendamisel üldjuhul (ehkki

ka siin võib tekkida vaidlusi) asuda

seisukohale, et koos tellitud tööga

anti tellijale ka õigus temale loodud

lahendusi kokkulepitud viisil (nt logo

või kaubamärgina) oma majandus -

tegevuses kasutada. Samas on

praktikas tellijale sellise kasutus -

õiguse kõrval enamasti olulised ka

muud, hoopis laiemad õigused.

Näiteks on enamasti tellija huvides

omandada temale loodud lahen-

duste hilisem iseseisvalt muutmise

ja täiendamise õigus, näiteks vär -

vilist logo kasutada ka mustvalgena

või vastupidi; tellija muu sümboolika

või üldiste trendide muutumisel

teha logos muudatusi. Samuti võib

tellija olla huvitatud temale loodud

lahenduste alusel iseseisvalt uute

logode või kaubamärkide kujun-

damisest, näiteks enda tütarühin -

gu tarvis. Kui tellija ja autori vahel

vastav kokkulepe puudub, siis tel-

lija eelnimetatud õigusi ei oma ja

mistahes muudatuse või täien-

duse tegemiseks tuleb alati eel-

nevalt küsida autori sellekohast

eraldi nõusolekut. Autori nõus ole -

kuta tehtud muudatused ja täien-

dused ning loodud uued lahen du-

sed loetakse autoriõiguse rikku-

miseks.

Seejuures tuleb arvestada, et prak-

tikas võib senise sümboolika muut-

mise ja täiendamise ning sellega

seoses autori nõusoleku vajadus

tekkida alles aastate pärast, kui au-

tori leidmine võib olla keeruline või

koguni võimatu (autori elukoht võib

olla teadmata, ta võib elada välis-

maal, olla surnud ja pärijad tead-

mata vms), samas autoriõigus teose

suhtes kehtib.

Välistatud ei ole ka olukord, kus

autor nõuab hilisema nõusoleku

eest täiendavat tasu. Juba töö tel-

limisel kõikides vajalikes õigustes

kokku leppimisel oleks autorile

lõppastmes makstav tasu ilmselt

hoopis väiksem sellest, mida autor

nõuab tellijalt n-ö sundolukorras,

kus korporatiivne sümboolika on

turul juba tuntuks saanud ja tellija

valmis vajalike õiguste eest maks -

ma ka kõrgemat hinda.

Autoril säilib loodud lahenduse kasutamisõigus

Lisaks eeltoodud tellijapoolse kasu-

tusõiguse piiratusele, tuleb arves-

tada, et kui autori ja tellija vahel

puudub selge kokkulepe seadusega

autorile kuuluvate õiguste tellijale

loovutamises või litsentsimises, siis

jäävad kõik õigused täies mahus

autorile. See tähendab muu hulgas,

et autoril on õigus sama või sarna-

seid lahendusi jätkuvalt kasutada ka

oma muudes töödes. Kui tähis re -

gistreeritakse kaubamärgina, siis

kaubamärgiõigusest tulenevalt on

küll välistatud teiste isikute poolt

sama või sarnase tähise kasutamine

sama ja sama liigiliste kaupade ja

teenuste puhul, ent originaalse la-

hen duse tellimisel ja sellesse inves -

teerides on tellija enamasti huvitatud

eksklusiivsu sest ja soovib, et sarnase

lahenduse kasutamine oleks välis-

tatud ka muudel tegevusaladel.

Korrektne leping aitab!

Eeltoodud probleemide lihtne lahen-

dus on juba tööde tellimisel autoriga

korrektse autorilepingu sõlmimine.

Leping peaks selgelt sätestama nii

autorile endale jäävad õigused (kas ja

mis mahus võib autor ise loodud la-

hendusi edaspidi kasutada) kui ka tel-

lija õigused – kes (kas ainult tellija või

ka temaga seotud isikud) ja kuidas

(kas vaid Eesti kaubamärgina või ka

välisriikides või ka muul viisil) võib

loodud lahendusi kasutada, sealhul-

gas kas neid võib iseseisvalt muuta,

täiendada, kujundada nende põhjal

uusi lahendusi jne. Vaidluste väl-

timiseks on kindlasti soovitatav need

kokkulepped fikseerida kirjalikult.

S

Ettevõtja korporatiivse sümboolika (kaubamärgi, logo, spetsiifilise stiliseeritud

kirjastiili vms) väljatöötamisel kunstnike, disainerite, reklaamibüroode või muude

isikute kaasamisel on oluline meeles pidada, et loodavad objektid on üldjuhul teosed

autoriõiguse seaduse tähenduses ja teose autoril tekib vastavatele teostele autoriõigus.

Korporatiivne sümboolika kuiautoriõigusega kaitstav teos

KAIRI KURISOOAdvokaadibüroo Luiga ModyHääl Borenius vandeadvokaat

Teoses mistahes muudatuse või täiendusetegemiseks tuleb alati eelnevalt küsida autori sellekohast eraldi nõusolekut.Autori nõus ole kuta tehtud muudatused ja täiendused loetakse autori õiguse rikkumiseks.

Juba töö tellimisel kõikides vajalikes õigustes kokku leppimisel oleks autorile lõppastmes makstav tasu ilmselt hoopis väiksem sellest,mida autor nõuab tellijalt n-ösundolukorras, kus korporatiivnesümboolika on turul juba tuntuks saanud ja tellija valmisvajalike õiguste eest maks ma ka kõrgemat hinda.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 2009 9Tagasivaade

ui omal oskustest ja koge-

mustest väheks jääb, on hea

neid omandada naabrite juures.

Seepärast võtsidki partnerid ette

õppereisi Lõuna-Rootsis asuvasse

126 000 elanikuga Pärnu sõprus -

linna Helsingborgi.

Edu taga on koostöö

Edukates ja arenenud riikides on

ammu aru saadud hariduse ja os-

kuste tähtsusest majanduse ja

ühis konna arengus. Teadmised ja

kompetents ei ole mitte ainult koo-

lis käimine ja õppimine, vaid

eelkõige nende rakendamine äri ja

ettevõtete huvides. Nii ongi Põhja-

maade ja Lääne-Euroopa riikide

majandusedu taga olnud oskuslik

in novatsioonipoliitika, mille nurga -

kiviks on riigi ja kohalike omavalit-

suste, ülikoolide ja nende kolledžite

ning ettevõtjate koostöö ja ühine

nägemus.

Kui Pärnus tegutseb Tartu Ülikooli

Pärnu kolledž, siis Helsingborgis

Rootsi ühe kuulsama Lundi Ülikooli

Helsingborgi campus. Ajaloolise ja

konservatiivse Lundi Ülikooli tulek

Helsingborgi sai teoks just tänu ko-

haliku omavalitsuse initsiatiivile.

Selles nähti ülisuurt potentsiaali

piirkonna edaspidise arengu taga-

jana. Kuigi õppeasutus on tegut-

senud alates 1996. aastast, on sel -

lest tänaseks saanud linna haridus-

ja majanduselus tähtsal kohal olev

õppe- ja teadustegevuspaik, uute

ettevõtete tekkekoht, inkubatsioo -

nikeskus ning lihtsalt uute ideede

kohtumispaik ja ümbruskonna aren-

gukeskus.

Ülikooliga koostegevusse on vää ra-

matult kaasatud ettevõtjad. Objek-

tiivseid põhjuseid on mitmeid –

ettevõtetele on möödapääsmatu

leida noori kõrgharidusega tööta-

jaid, saada abi ja tuge ülikooli poolt

pakutavast teaduspotentsiaalist

toote- ja teenusarenduslike telli -

muste esitamise näol. Campus

Helsingborg on 9 aastaga raken-

danud 11 diplomiõppekava, lähtu -

dest eelkõige kohalike tööandjate

nõudlusest. Samas on ettevõtjaid

kaasatud õppeasutuse juhtimisse.

Teaduskondade juures tegutsevad

ettevõtjatest koosnevad nõukojad.

Ärimehed ja ettevõtjad on sage -

dased külalislektorid. Üle 60 ette -

võttega on sõlmitud strateegiline

koostööleping tudengite juhenda -

miseks, praktikavõimaluste loo mi -

seks ja õppekavade arenguks.

Kui Eestis tähendab koostöö üli koo -

lidega põhiliselt teadus- ja arengu -

tegevust, siis Rootsis osatakse näha

üliõpilastes peituvaid võimalusi.

Neile pakutakse koostööd ette võt -

luse arendusgruppides, erguta takse

innovaatiliste äriideede konkurs -

sidega, vahendatakse töövõimalusi

ja piirkonna arenguaruteludes osa -

lemist.

Tuleb tõdeda, et Eestis on selles

vallas Põhjamaade tasemele jõud-

miseks käia veel pikk tee. Ühelt

poolt on eestlane oma loomult ja

ajaloolise pärandina harjunud roh -

kem individuaalsema käitumismal -

liga. Teiseks on taasiseseisvumis -

järgses Eestis valitsenud iseregu -

leeruva ja ise hakkama saava ma-

janduse ideoloogia, mis on võõruta -

nud ettevõtjad riigistruktuuridest

(sh ülikoolid) ja harjutanud neid ise

toime tulema. Kolmandaks on meie

majandussturktuur selline, kus va-

jadus teadmistepõhiste töökohtade

järgi on olnud seni küllalt margi -

naalne. Kui tahame jõuda arenenud

riikide tasemele, tähendab see

eelkõige muutust majanduslikus ja

sotsiaalses paradigmas, mille järel

alles võime loota paljuräägitud ma-

janduse restruktureerimisele või

ülikoolide teadusliku ja tehno loo -

gilise potentsiaali rakendamisele

tööandjate ja majandusarengu hu-

vides.

Ärihommikusöögil 220 inimest

Meid paluti reede hommikul kell seit -

se osalema Helisingborgi Kaubandus -

ettevõtete Assotsiatsiooni poolt

korraldatavale ärihommikusöögile.

Ürituse formaat oli sarnane meie

Kaubanduskoja ärihommiku sööki -

dega – esmalt hommiku eine koos

sotsiaalse suhtlemisega, siis ette -

kanne Lundi Ülikooli emeriitprofesso-

rilt, lühike muusikaline ette aste ja

loterii. Hoolimata varajasest hom-

mikutunnist hämmastas enam kui

paarisajane kohaletulnud inimes te

arv, lisaks ettevõtjatele oli avaliku

sektori töötajaid ja üliõpilasi. Kõiki

neid oli kannustanud soov saada osa

pakutavatest teadmistest, infovahe -

tusest ja suhtlemisest kolleegide või

äripartneritega. Üritus lõppes enne

kella üheksat, et kõik õigeks ajaks

oma tööpostile jõuaksid. Järgmine

kord saadakse kokku nädala pärast.

Ja nii aastaringselt, välja arvatud

suvine puhkuseperiood.

Peale ärihommikusööki siirdusime

Helsingborgi linnapea juurde tegema

visiidist kokkuvõtteid. Linnapea sõ -

num oli selge – ülikooli areng ning et-

tevõtluse elavdamine linnas on olnud

juba 15 aastat erinevate võimukand-

jate prioriteet ja poliitiline konsen-

sus – teema, mille üle ei vaielda.

K

Triple Helix (kolmekordne spiraaljoon) on rahvusvaheline märksõna,

mis tähendab riigi, ülikoolide ja erasektori koostööd majanduse ja ühiskonna arengu

eesmärgil. Sama eesmärk on aasta algul loodud 11 partneriga Pärnumaa oskusteabe

koostöövõrgustikul – kuidas meilgi saavutada majandusarengu huvides senisest

parem osapoolte mõistmine ja koostöö?

Helsingborgis Triple Helix´it avastamas

TOOMAS KUUDAPärnu esinduse juhataja

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 200910 Haridus

uus nädalat väldanud kooli-

tusel omandati program-

mee rimisvaldkonna praktilised põ hi -

oskused. Kursuse läbivaks teemaks

oli erinevate andmebaaside alusel

interaktiivsete veebilehtede loo mi -

ne ning tänapäeval eriti olulised

teadmised meeskonnatööst ja juh-

ti misest. Koolituse lõpetajad on val -

mis rakendama tarkvaraarendusala-

seid oskusi eeldavates tegemistes.

Veelgi enam aga ametites, kus on

vaja ühendada IT-teadmised äriprot-

sesside mõistmisega. Just selliseid

spetsialiste on Eesti ettevõtetes

kõi ge rohkem puudu.

BCS Koolituse juhataja Urve Metsa

sõnul oli õppijate valik keeruline,

sest ühele õppekohale kandideeris

5 inimest. Tänaseks on selge, et

tehtud sai õige valik – kõik kaks -

kümmend alustajat on vaatamata

pingelistele päevadele lõpuni vastu

pidanud ja valmis tegema sertifit-

seerimiseksamid, mistõttu võib

koolitust kindlasti kordaläinuks lu -

geda.

Tarkvaraarendajate intensiivkursus

toimus pilootprojektina. Projekti

rahastaja Microsoft Eesti esinduse

juhi Rain Laane sõnul peab antud

pilootprojekt andma vastuse, kas

lühiajalise täiendõppe kaudu on

võimalik tuua väärtuslikku täien-

dust IT-tööjõuturule. „Otsus, kas

selliseid intensiivkursusi ka edas-

pidi ellu kutsutakse, sõltub tänaste

lõpetajate hakkamasaamisest uuel

ametipostil,” on veendunud kooli-

tusprojekti eestvedaja, Eesti Kau -

bandus-Tööstuskoja peadirektor

Siim Raie.

Head Koja liikmesettevõtted! Kõikkursuse lõpetajad ei ole veel hõi-vatud. Täpsema info saamisekspöörduge: urve.mets@bcs.ee.

K

Lähipäevil lõppes Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel ja Microsofti toel

ellu kutsutud tarkvaraarendajate koolitusprojekt. Projekti raames sooviti anda

eelnevalt IT-vallas eriharidust mitteomavatele, kuid sellest valdkonnast tõsiselt

huvitatud ja esimesi iseseisvaid käeharjutusi teinud noortele algtõuge tõsisemaks

enesearenduseks IT-valdkonnas.

Tööjõuturule on saabumas defitsiitseid tegijaid

Intensiivkursusel õpiti: mõistma veebilehestiku tehnilisi võimalusi ja looma ASP.NET tehnoloogia abil veebiteenuseid;tundma programmeerimise aluseid ja terminoloogiat:

programmeerimine C# keeles,baasteadmised JavaScript´ist,andmevahetus XML formaadis;

looma andmebaase MS SQL-serveri baasil ja manipuleerima andmeid SQL lausete abil;tegema animatsioone Veebidisain’is ja Silverlight’is;ennast juhtima:

enesejuhtimise põhimõtted ja töömeetodid,ajaplaneerimise põhimõtted ja töömeetodid;

meeskonnatöö oskusi:töökorralduse põhiprintsiibid ja -meetodid;

mõistma protsesse ja protsessijuhtimist, lihviti oskust analüüsida tööprotsesse ja neid kirjeldada;analüüsima organisatsiooni IT-vajadusi ja neid planeerima;mõistma IT-juhtimise ja IT-projektide juhtimise põhimõtteid ja meetodeid.

TIIA RANDMAHaridusnõunik

Tarkvaraarendajate intensiivkursus toimus pilootprojektina. Projekti rahastaja Microsoft Eestiesinduse juhi Rain Laanesõnul peab antud piloot-projekt andma vastuse, kas lühiajalise täiendõppekaudu on võimalik tuuaväärtuslikku täiendust IT-tööjõuturule.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 2009 11Euroopa Liit

TransCoSME projekti raames on loodud partnerotsingu andmebaas,

mille abiga loodetakse tuua rohkem 7. raamprogrammi raha Eestisse.

7. raamprogramm onpõhiline rah vusvahelisteteadusprojektide rahas-

tamise vahend Euroopas.Raha saavad taotledamitme riigi osa lusega

projektikonsortsiumid,kuhu on kaasatud

vajalikud teadmised jakompetents projekti

elluviimiseks.

is on 7. raamprogramm?

7. raamprogramm on põhiline rah -

vusvaheliste teadusprojektide ra-

has tamise vahend Euroopas. Raha

saavad taotleda mitme riigi osa -

lusega projektikonsortsiumid, kuhu

on kaasatud vajalikud teadmised ja

kompetents projekti elluviimiseks.

Osalemine on avatud kõigile – üli -

koolidele, teadusasutustele, ette -

võtetele, riiklike asutustele, mitte -

tulundussektorile ning eraisiku tele.

Aastatel 2007–2013 kestva prog -

rammi kogueelarveks on 53,2 mil-

jardit eurot. Raamprogramm on

struktureeritud eraldi valdkond -

li keks blokkideks ja alaprogram-

mideks, kus toimuvad regulaarselt

projektikonkursid. Esitatavaid taot -

lusi menetleb Euroopa Komisjon

ning finantseerimist leiavad kõige

perspektiivikamad ideed, mis kan-

navad endas nii teaduslikku uudsust

kui ka praktilist majanduslikku po-

tentsiaali.

ValdkonnadKoostöö – toetab tööstus- ja

akadeemiliste ringkondade va-

helist koostööd, saavutamaks

juhtpositsiooni tehnoloogia võt-

mevaldkondades.

Ideed – toetab teaduse eesliini -

del läbiviidavaid põhiuuringuid

(rakendajaks on Euroopa teadus -

uuringute nõukogu).

Inimesed – toetab nii Euroopast

kui ka väljastpoolt pärit tead-

laste mobiilsust ja karjääri aren -

gut.

Võimekus – aitab välja arendada

võimekust, mida Euroopa vajab

eduka teadmistepõhise majan-

duse ülesehitamiseks.

Tuumaenergiaalased teadus-uurin gud (Euratomi programm) –

arendab Euroopa tuumalõhus-

tamise ning -sünteesi alast või -

mekust.

Rohkem informatsiooni 7. raamprog-

rammi kohta: http://www.archime

des.ee/teadus/index.php?leht=9.

Abivahendina VKE-dele on loodud projekt TransCoSME

Projekti raames on võimalik saada

abi, kui on plaanis esitada projekt,

taotlemaks FP7 toetust, kui on soov

moodustada konsortsiumi ja otsida

oma projektile kas partnereid ja/või

koordinaatorit (juhul, kui ei soovi ise

projekti koordineerida).

Partneri otsingut saab algatada

igalt maalt, mida hõlmab NCP SME

Network [partneri otsinguvahend,

mis aitab leida partnereid VKE

(väike- ja keskettevõtete) projek-

tidele 7. raamprogrammi raames]

ning selleks kasutatakse partner -

otsingu andmebaasi.

Miks kasutada partnerotsingu and-mebaasi?

Kiireim viis moodustada kon-

sortsium, päevade või isegi tun-

dide jooksul.

Võimalik sulgeda otsing niipea,

kui sobivad partnerid on leitud,

vältides edasisi vastuseid.

Tegemist on ülemaailmse koor -

dineeritud võrgustikuga.

Andmebaasi on lihtne kasutada.

Rohkem informatsiooni andme -

baa si kohta: http://www.ncp-sme.

net/.

M

Kuidas tuua rohkem EuroopaLiidu teadusraha Eestisse?

REGINA HERODESInnovatsiooni divisjoni arenduskonsultant

Lisainformatsioon: REGINA HERODES

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse innovatsiooni

divisjoni arenduskonsultantE-post: regina.herodes@eas.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 200912 Uudised Euroopast

Ettevõtted saavad taotledaELi kaubamärkiodavamalt

Kui praegu tasuvad ettevõtjad

kaubamärgi kaitsmiseks kahte

lõivu – taotlemis- ja registreeri -

mistasu, siis alates maikuust

asendatakse see ühega. Ettevõtja

jaoks väheneb kogukulu 1750

eurolt 1050 eurole, kui taotlus esi-

tatakse paberkandjal. Elektrooni -

lise taot luse esitavad ettevõtted

maksavad senise 1600 euro asemel

ainult 900. See kehtib ELi väljas-

tatavate kauba märkide puhul. Kui

EL kinnitab rahvusvahelise kauba -

märgi, vähe neb tasu seniselt 1450

eurolt 870 eurole. Tänaseks on EL

registreerinud kogu maailmas üle

500 000 kaubamärgi, mis takistab

teistel ette võtetel kasutamast

samu nime sid, sümboleid ja tun-

nuslauseid. Kaubamärgi väärtus

seisneb ettevõtte jaoks selles, et ta

eristab ettevõtet ja selle tooteid

teistest. Kaubamärk aitab ka tarbi-

jatel näha, kas toode on algu pä ra -

ne või imitatsioon.

Avanes algajateleettevõtjatele suu natud Erasmusprogrammitaotlusvoor

Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja

tööstuse peadirektoraat kuulutas

välja konkursi algajatele ettevõt-

jatele. Konkursi eesmärgiks on lei -

da avalikke ja eraasutusi, kes look-

sid üle-euroopalisi partnerlusi, mis

omakorda aitaksid algajatel et-

tevõtjatel mõne teise liikmesriigi

ettevõttes praktiseerida.

Väljavalitud asutused hakkavad ka

haldama Euroopa Komisjoni toetu-

seid, mis võimaldavad algajatel et-

tevõtjatel töötada kuni 6 kuud

mõne teise liikmesriigi väikese või

keskmise suurusega ettevõttes.

Selle ettevõtmise kogueelarve on

4,3 miljonit eurot.

Noortele ettevõtjatele suunatud

programm Erasmus võimaldab al-

gajatel ettevõtjatel õppida koge -

nud ettevõtja juures ning soodus -

tab kogemuste vahetust. Samuti

aitab programm suunduda uutele

turgudele ning leida võimalikke äri-

partnereid. Juba kogenud ettevõt-

jad saavad programmi abil luua

uusi kaubandussuhteid ja avastada

uusi ärivõimalusi teises ELi liik -

mes riigis.

Taotluste esitamise tähtaeg on 29.

mai 2009. Konkurssi tutvustav se-

mi nar toimub Brüsselis 28. aprillil

ning seda on ka veebi vahendusel

võimalik jälgida. Osalemiseks on

vajalik eelnev registreerumine.

Ajakohastati Euroopa õhu-ruumis keelatudlennuettevõtetenimekirja

Euroopa Komisjon võttis sel näda -

lal vastu ajakohastatud musta

nimekirja, kuhu on kantud lennu -

ettevõtted, kellel on ohutusprob-

leemide tõttu keelatud lendamine

Euroopa Liitu.

Komisjon kehtestas tegevuskeelu

kuue Kasahstani lennuettevõtte,

ühe Tais sertifitsee ritud lennu -

ettevõtte, ühe Ukrai na lennuet-

tevõtte ning kõikide Beninis

sertifitseeritud lennuette võtete

suhtes.

Ohtlike kaupadeavastamise juhtude arv ELiturul suureneb

Sel nädalal avaldas Euroopa Ko -

misjon toiduks mittekasutatavate

ohtlike toodete kiirhoiatussüs-

teemi (RAPEX) aruande, mis näi -

tab, et ELi turult kõrvaldatud

ohtlike tarbekaupade arv suurenes

2008. aastal võrreldes 2007. aas -

taga 16%.

Kõige sagedamini on teatatud prob-

leemidest seoses mängu asjade,

imikutarvete, elektriseadmete ja

mootorsõidukitega ning suurim osa

tõsist ohtu kujutava test toodetest

on valmistatud Hiinas.

RAPEXi süsteemis osalevad kõik

ELi liikmesriigid. Sealhulgas on

Saksamaa, Hispaania, Slovakkia,

Kreeka ning Ungari osalemisaktiiv-

sus olnud kõige suurem, moodus-

tades 50% kõikidest ohtlike too -

dete teatistest.

RAPEXi aruande põhjal mää -

ratakse kindlaks, millele tuleks

Euroopa tasandi tooteohutuse

valdkonna tegevuses edaspidi

keskenduda ning millest juhin-

duda järeluuringute tegemisel

Hiinas.

Uudised ilmuvad ka Kaubanduskoja veebilehel: Enterprise Europe Network →Uudised Euroopast.

Külastage Euroopa Komisjoni portaali Your Europe – Business, mis aitab ettevõte-tel teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ärivõimalusi leida. Rohkem teavet:http://ec.europa.eu/youreurope/business/.

i ole uudiseks, et rasketel

aeg adel on ettevõtetes üha

suurema küsimärgi all ühiskond-

likud toetustegevused, heategevus-

projektid ja sponsorlepingud. Kas

ühiskondlike valupunktidega tege -

levad sotsiaalsed ettevõtted on

määratud hääbumisele või on või-

malus läbimõeldult siiski aidata sot-

siaalsetel ettevõtetel ühiskonda

paremaks muuta?

E-Bay asutaja Jeff Skoll lõi 1999.

aastal fondi, mis toetab sotsiaalseid

ettevõtjaid. Ta korraldab üht maa -

ilma suurimat sotsiaalse ettevõt -

luse konverentsi: „Skoll World

Forum”, kus on öelnud: „Filant -

roopia (ettevõtete toetus, lahen-

damaks mõnda ühiskondliku prob -

leemi) on üks viis loomaks positiiv -

set muutust maailmas. Selleks

tuleb lihtsalt pühendada oma aega

ja ressursse ettevõtmistesse, mil-

lesse Sa sügavalt usud. Ma toetan

sotsiaalset ettevõtlust siis, kui

leian, et „palju head tuleb väikes -

test asjadest. Teisisõnu, toetan sot-

siaalset algatust siis, kui tulemus

on suurem kui panustatud raha ja

aeg.”

Eestis toetavad mitmed ettevõtted

ja vabatahtlikud sotsiaalset ette -

võtlust eesmärgiga panustada ja

toetada ühiskonda, kus nad tegut-

sevad. Ühelt poolt tähendab see ra-

halist toetust, teisalt panustamist

läbi ettevõtte tugevuste, näiteks

läbi mentorluse, koolituste, kom-

munikatsiooni või toodete-teenuste

pakkumise.

Üks positiivne näide Eestist on

Heateo SA portfelliorganisatsiooni

SINA jõuline kasvamine tänu mit-

mete ettevõtete ja ettevõtjate toe-

tusele. SINA (Suured Ideed Noorte

Algatusel) aitab koolinoortel are -

neda inimesteks, kes julgevad olla

ettevõtlikud ja mõelda suurelt.

Üheksakuulises haridusprogrammis

osalemine annab tänastele noortele

E

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 2009 13Sotsiaalne ettevõtlus

algatamis- ja juhtimiskogemuse.

Programmi läbinutel on vajalikud

oskused ja hoiakud tuleviku Eesti

edule kaasa aitamiseks. Noored al-

gatavad ja viivad programmi jooksul

ellu projekti, mis on suunatud posi-

tiivse muutuse loomisele oma

kogu konnas. Tänu sellele on osale-

vatel noortegruppidel võimalus

läbida edukogemuse saamise prot-

sess alates idee väljatöötamisest

kuni tulemuste nägemiseni.

Mida annab ettevõttele sotsiaalse ettevõtluse toetamine?

Peep Vain (Vain and Partners) viib

kord aastas läbi SINA noortele suur -

koolitust. Peebu sõnul on sotsiaalse

ettevõtluse toetamine vajalik just

seetõttu, et teravdada rohkemate

inimeste sotsiaalset närvi ning luua

ühiskonda suuremat teadlikkust

positiivsest algatusest. „Usun, et

ettevõttel tasub ning tuleb noor te -

programmi (ja just sotsiaalselt ak -

tiiv sete noorte) tegevust toetada.

Toetan neid osalt ka eestvedajate

innukuse ja pühendumise tõttu. Ja

kolmandaks, sest mulle meeldib

hakkajate noorte inimestega koos

asju teha,” ütles ta.

Heiki Urbala ja Dreamers OÜ aitavad

läbi mõelda ja kujundada SINA

2009-2010 hooaja laienemiskam-

paania materjali. Heiki arvates la-

hendavad ettevõtted piltlikult

öeldes sotsiaalse ettevõtlusega

tegeledes globaalset energiakriisi.

„On arvatud, et seda kohta inimeste

südameis, mida vanasti täitis kirik,

täidavad nüüd brändid. Ma arvan, et

see kirjeldus käib eilse päeva kohta.

Täna muutuvad üha tähtsamaks

kogukonnad – inimesed, kes tegut-

sevad sarnaste väärtuste nimel.

Need väärtused ei pea olema mate-

riaalsed, kuigi võivad seda ka olla.

Oleme õppinud hindama brände

nende tuntuse põhjal, kogukondliku

tegutsemise energiat aga ei oska

veel hästi mõõta. Samas tunneme

kõik, kuidas hea idee nimel asja sü-

damega võttes ja tegutsedes annad

küll teatud hulga energiat ära, saad

aga vastu veel suurema hulga. Sot-

siaalse ettevõtluse toetamine annab

positiivset energiat. Ja arusaamise,

et president Lennart Meri sõnad –

„Eesti on ainus riik maailmas, kus sa

võid lähimast talust võhivõõrana

kummikud laenata” – peavad paika.

Eesti inimesed hoolivad üksteisest ja

toetavad üksteist.

Jätkame eelmistes numbrites kajastatud sotsiaalse ettevõtluse teemadel – mis on

sotsiaalne ettevõtlus, miks ja kuidas sotsiaalset ettevõtlust ka rasketel aegadel toetada?

Miks peaksid ettevõtted sotsiaalset ettevõtlust toetama?

SINA kutsub kõik ettevõtteid-ettevõtjaid ja vabatahtlikke in-vesteerima tulevikku ning hak -kama ettevõtliku Eesti akt-sionäriks. Lisainfo veebileheltwww.sinanoored.ee.

Teised Heateo SA portfellior-ganisatsioonid ja nende toeta -mise võimalused leiate veebi -lehelt www.heategu.ee.

MARIS OJAMURUHeateo SA vabatahtlik

Üks positiivne näide Eestist on Heateo SA portfelli-organisatsiooni SINA jõulinekasvamine tänu mitmete ettevõtete ja ettevõtjate toetusele. SINA (Suured IdeedNoorte Algatusel) aitab koolinoortel areneda inimes-teks, kes julgevad olla ette -võtlikud ja mõelda suurelt.

� Projekt „Auh”

Soovime vähendada lemmik-loomade sattumist kodututeloomade varjupaika. Selleks peame oluliseks teadvustada inimestele olukorda kodututeloomade varjupaigas, aidata loomaomanikel oma lemmikuidparemini mõista ning teadvustada inimestele, millised on Viljandis võimalused oma koeraga tegeleda.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 200914 Juhtimisveerg

uidas siis ikkagi praegustes

oludes oma positsiooni tööl

kindlustada ja võib-olla isegi paran-

dada? Küsisin tuttavatelt juhtidelt,

sirvisin pühade ajal juhtimisajakirju

ning vähemalt üks vastus on mul

käes: enesekiitmine on sedavõrd

tähtis asi, et seda ei tohi mitte

teiste hooleks jätta. Olgu lisatud, et

hea töötulemus on elementaarne,

sellest me ei räägi.

Kuidagi keharakkudega tunnen, et

iseenda nina upitamine on deli -

kaatne teema. Vististi on see nii

olnud juba Kalevipoja aegadest

saadik (... keskmised koju tulevad).

Vist just seetõttu on suurriigi

taustaga leedukad teinud rahvusva-

helistes firmades eestlastest tun-

duvalt paremini karjääri. Nad lihtsalt

oskavad endast väga head muljet

jätta. Juhtide treener ja mentor

Daisy Wademan Dowling on öelnud

oma kogemusele toetudes, et isegi

väga head töötajad jagunevad ka-

heks. Ühed arvavad, et hea töö kii -

dab neid ise, teised räägivad aga

kohe kõigile, kui nad on millegi vah-

vaga valmis saanud, mõistagi ka

ülemusele. Just nemad ongi selgelt

eelisolukorras, kui on juhuslikult

vaja kedagi edutada või palka lisada.

Dowlingi sõnul on täiesti võimalik

silma paista, teenimata samas pu -

geja või tõusiku tiitlit.

Siinkohal mõned lihtsad soovitu-

sed:

Kiida oma ülemusele noore kol -

leegi tööd. Sellega näitad, et

oled meeskonnamängija, kelle

jaoks on tähtis kogu tiimi tule-

mus.

Ära küsi bossilt hinnangut mitte

oma saavutuste, vaid prioritee-

tide kohta; tee nimekiri ees -

märkidest ja projektidest ning

vaata need koos ülemusega läbi.

Nõnda näitad, et oled sihipärane

tegutseja.

Tule vara tööle. Vanemad kol -

leegid, kes tihti tippjuhi siseringi

kuuluvad, on pigem varajased

tõusjad.

Otsi võimalust õpetada/juhen-

dada nooremaid ja vähem koge -

nud kolleege.

Need mõtted ei pruugi küll kõigile

sobida, ent näitavad ometi kätte

suuna, kuidas ennast müüa nõnda,

et see enesele ja teistele tuska ei

tekita.

Aga kui tulla tagasi palgajutu juur -

de, siis selgub, et uskumatult sageli

lähevad inimesed palka juurde küsi -

ma siis, kui nende elustiil on haka nud

üle jõu käima. Ja üllatus-üllatus – nad

ütlevadki oma ülemusele otse: „Sa

pead mu palka tõstma, sest ma ei

tule rahaga välja!“ Enne, kui sellele

mõtled, tasub järgida kahte põhi -

mõtet:

Vaata asju läbi ülemuse silmade:

kas sa ikka oled kolleegide seas

(ja turul) nii väljapaistev, eriliste

oskuste ja võimetega. Kas sinu

töö tulemus on selgelt silmaga

näha?

Kas oled valmis loobuma pal-

gatõusust, et su firma vaese-

maks ei muutuks (iga kroon

palgatõusu tähendab firmale

pea kaks korda nii suurt summat

miinusmärgiga), ning pakkuma

välja win-win lahendusi, näiteks

kasumi jagamine või müügi-

boonus?

Kui vastus on mõlemal puhul jah,

siis on aeg palka juurde küsida

küll.

K

Lühivastus on, et alati tasub, sest sina kui töötaja ei tohiks kunagi oma huve

unustada. Iseasi, kuidas ülemus sellele kallil säästuajal reageerib.

Äkki jõuad hoopis kähku koondamise kiirteele. Pankrotihaldurid tunduvad

tõesti olema praegusel ajal vist ainsad, keda tööpuudus ei kummita.

Kas ikka tasub praegu palka juurde küsida – kui sa just pankrotihaldur pole?

TAIVO PAJUJuhtimisajakirja Director peatoimetaja

Väga head töötajad jagunevadkaheks. Ühed arvavad, et hea töö kiidab neid ise, teised räägivad aga kohe kõigile,kui nad on millegi vahvagavalmis saanud, mõistagi ka ülemusele. Just nemad ongi selgelt eelisolukorras, kui onjuhuslikult vaja kedagi edutada või palka lisada.

aplas 17. aprillil toimunud Et-

tevõtluspäev kinnitas ilme -

kalt, et head ning targad mõtted ei

ole Eestist kusagile kadunud. 30

minuti jooksul suutsid töögrupid

välja mõelda ideed, mille elluviimisel

võidaks kogu Eesti majandus, rääki-

mata veel Raplamaa kohalikust

ärielu elavdamisest.

Ettevõtluspäeva avaettekande pi-

danud ES Sadolini tegevjuht Piret

Minn sõnas, et nemad on ettevõtte

ülesehitamisel ja arendamisel läh-

tunud jätkusuutliku kasvu (ingl k

balanced growth) strateegiast. Ta

tõdes, et ettevõte on väga palju

panustanud tootearendusse ja töö-

tajatele heade töötingimuste taga -

misse. ES Sadolini tulemused kin -

ni tavad, et need targad teod ja va-

likud on õiged olnud.

Kohaliku ettevõtja Avo Kulli ette -

kanne keskendus finantspoolele ehk

tulu toomisele. Avo jagas oma ette -

kandes osalejatele mitmeid näiteid

enda kogemustest, kuidas ette võt -

te tulu poolt hallata. Esimene näpu -

näide tema poolt oli omanikesuhete

määratlemine, täpsemalt – ette-

võtte omanike arv peaks olema

paaritu arv, mis on väiksem kui 3.

„Elu on kindlasti kõige parem õpe -

taja, kuid tema õpetusest, mis omal

nahal järele proovitud sai ja 5 miljoni

krooni kaotamise kaasa tõi, võiks ju

õppust võtta,” ütles Avo Kull. Sa -

muti andis Avo näpunäiteid tege-

vustest, mida tingimata tuleks

teha, et ettevõtmine edukas oleks.

Ta rõhutas uuenduste ning teise

nurga alt vaatamise oskust ja vaja-

likkust. Samuti suutis ta läbi nalja -

kate juhtumiste tuua välja, mis on

isiklik kasu ettevõtjaks olemise

juures: „Kui enne oli Avol 20 alluvat

ja 30 ülemust, siis eraettevõtja Avol

on vaid üks ülemus – abikaasa”.

Lõpetuseks tõdes Raplamaa ette -

võtja, et kindlasti on vaja pühendu-

must ning kirge, et oma ettevõte

luua ja seda arendada.

Ettevõtlusega pikemat aega lähe -

dalt seotud ning tegelevad inime -

sed, kes olid aga rühmatööde käigus

tekkinud ideesid kommenteerima

palutud, kinnitasid kui ühest suust,

et välja pakutud mõtted on head

ning väärivad teostamist. Nad rõ -

hutasid, et läbimõeldud idee ning

tegevusplaani korral on ka praegusel

ajal võimalik nii finants- kui konsul-

tatsiooniabi saada. Tähtis on usku -

da oma idee headusesse ning samal

ajal olla teadlik selle nõrkadest koh -

tadest.

Kujutage ette, et kõik Ettevõtlus-

päevadel loodud ideed ka ellu vii -

daks! Täna tõin näiteid vaid ühest

ettevõtluspäevast, kus ise mode -

raatori rollis kaasa lõin. Ettevõtlus-

päevi on toimumas pea kõikides

maakondades ning olen veendunud,

et samasuguseid mõtteid tekib igalt

ürituselt. Mis veelgi tähtsam –

se minaridel on võimalik kohtuda

ka ettevõtlike inimestega, kellega

koos töös neid ideid ellu viia saaks.

Tarku ideid ning tulusaid ettevõt-

misi!

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 2009 15Innovatsiooniveerg

Innovatsiooniaasta projekti init -siaatoriks on Majandus- ja Kom-munikatsiooniministeerium ningsee viiakse ellu EASi Innovat-siooniteadlikkuse programm raa -mes. Innovatsiooniaasta patroonon Eesti Vabariigi PresidentToomas Hendrik Ilves.

Raplas toimunud Ettevõtluspäev kinnitas, et head ning targad mõtted eiole Eestist kusagile kadunud. 30 minuti jooksul suutsid töö-grupid välja mõelda ideed, milleelluviimisel võidaks kogu Eestimajandus, rääkimata Raplamaakohalikust ärielu elavdamisest.

R

Missugune on praeguses majandussituatsioonis tark tegu, mis samaaegselt

ka tulu tooks? Just sellele ning teistele ettevõtlust, uusi ideid ja lahendusi

käsitlevatele küsimustele EASi ning maakondlike arenduskeskuste poolt

korraldatavatel Maakondlikel Ettevõtluspäevadel 2009 vastuseid otsitaksegi.

Tark tegu toob tulu

PIRET POTISEPPInnovatsiooniaasta partnersuhete juht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 200916 Teated

Infopäev

„Ehitustoodete nõuetele vastavus Euroopa Liidus”19. mail Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 19. mail kell 10.00-

14.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) infopäeva

teemal „Ehitustoodete nõuetele vastavus Euroopa Liidus”.

Ehitusmaterjalide kvaliteedi ja ohutuse eest vastutab tootja

või toote maaletooja. Euroopa Liidus kaasneb ehitusmater-

jalide tootmise ja turustamisega toote vastavuse tõen-

damise nõue. Ehitustooted, mille kohta on olemas ELi

ühtlustatud standardid, peavad olema varustatud CE-mär-

gistusega. Infopäeval antakse ülevaade antud valdkonda

puudutavatest seadustest, standarditest jne ja jagatakse

praktilisi näpunäiteid nii tootjatele kui maaletoojatele.

9.45 Registreerimine10.00 Üldised nõuded

Enno Rebane,

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu

tegevdirektor

Ehitustoodete nõuete taust.

Nõuetele vastavuse tõendamise põhimõtted.

Ehitustoodete standardid ja tehnilised

tunnustused, tõendamissüsteemid,

teavitatud asutused.

Informatsiooni hankimise allikad.

Nõuded ja puudused Eestis kehtivas süsteemis.

11.30 Kohvipaus11.45 Nõuded ja dokumendid ehitustoodete

vastavuse tõendamisel Toomas Laur,

TTÜ Sertifitseerimisasutuse direktor

Dokumendid ehitustoote vastavuse

tõendamiseks.

CE-märgistus.

Ehitustoodete nõuetele vastavuse järelvalve.

Näited toodete nõuetele vastavuse tõen-

damise kohta, tähelepanekud sertifikaatide ja

deklaratsioonide koostamisel.

13.15 Küsimused

Infopäeva osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 350

krooni, mitteliikmetele 700 krooni (sisaldab käibemaksu).

Hinnas sisalduvad teabematerjalid ja kohvipaus.

Info ja registreerimine:LIDIA FRIEDENTHALTel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Seminar 19. mail Tartus, Atlantise konverentsikeskuses

„Kliendihaldus kaasaegses ettevõttes”

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 19. mail kell 10.00–16.00 Tartus, Atlantise

konverentsikeskuses (Narva mnt 2) seminari kliendihaldusest kaasaegses et-

tevõttes. Seminari sihtgrupp on ettevõtete omanikud, juhid, turundusjuhid,

müügiinimesed, kliendihaldurid, sekretärid ja juhiabid. Lektor on Mare Teichmann,

Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogiaprofessor, P. & M. Curie nimelise Pariisi

Ülikooli erakorraline professor, Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia

Professorite Nõukogu (ENOP) liige.

Tänases märksa keerukamaks muutunud majandusolukorras tuleb ettevõtetel

konkurentsivõime säilitamiseks järjest enam pöörata tähelepanu klientidega

suhtlemisele. Millised seni veel kasutamata võimalused ja vahendid aitavad kliente

hoida ja juurde meelitada? Kuidas parandada müügitööd ja saavutada klientide

rahulolu?

Käsitletavad teemad:müüja professionaalsus;

uute kontaktide loomine;

kümme käsku klientidega suhtlemisel;

suhtumine klienti;

kliendi isiksuse taju;

tuttavate klientidega seotud ohud;

müügitöö eesmärkide püstitamine;

lähi- ja kaugeesmärgid müügitöös;

probleemide audit (Kepneri meetod);

probleemi lahendamine;

kliendi ootused ja kliendi riskid;

professionaalsus kliendi nõustamisel;

kommunikatsioon, info edastamine;

sõnumi planeerimine, edastamine ja arendamine;

sagedased vead, mille tõttu kliendid ei saa meist aru;

suhtlemisvahendid;

mitteverbaalsed suhtlemisvahendid;

ohud klientide haldamise juures;

kliendiregistrid;

müüja suhtumine töösse;

„raske klient”;

müügi- ja mõjustamisvõtted – manipuleerimine.

Seminari osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 750 krooni, mitteliikmetele

1300 krooni (hindadele lisandub käibemaks). Hinnas sisalduvad teabematerjalid,

tunnistus, lõuna ja kohvipausid.

Info ja registreerimine:TOOMAS HANSSON Tel: 744 2196E-post: tartu@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 2009 17Teated

Seminar

Uus töölepingu-seadus 11. mail Radisson SAS Hotelis

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 11. mail RadissonSAS Hoteli konverentsikeskuses (Rävala pst 3, Tallinn) ettevõtete juh tidele, personalitöötajatele, juristidele ja kõig-ile teistele huvilistele seminari uuest töölepinguseadu sest.Lektor on Heli Raidve.

Käsitletavad teemad: töölepingu sõlmimise eelsed läbirääki mised; töölepingu sõlmimine, kohustuslikud ja vali ku lisedtingimused, ärisaladus ja konkurentsikeeld; töölepingu muutmine ja täitmine; puhkus, tööaeg, palk; poolte varaline jm vastutus; töölepingu ülesütlemine ja selle vaidlustamine.

Seminari osalemistasu Kaubanduskoja liikmetele on 950krooni ja mitte liikmetele 1900 krooni (lisandub käibemaks).Hinnas sisalduvad teabematerjalid (ka uus töö lepinguseadus),kohvipausid ja lõuna.

Info ja registreerimine:KATI KRASSTel: 443 0989E-post: kati@koda.ee

Info ja registreerimine:LIIS LIIVOJA Tel: 604 0081 E-post: liis@koda.ee

Messikoolitused

„Tulemuslik messiturundus –töö enne messi, messi ajal ja pärast messi”14. mail Tallinnas, Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, Toom-Kooli 1718. mail Tartus, Atlantise Konverentsikeskuses, Narva mnt 2

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutusega koolitused Tallinnas ja Tartus. Koolituste korraldamist rahastab

EASi Teadmiste ja oskuste arenguprogrammi raames Euroopa Sotsiaalfond.

Tooteid ja teenuseid ning nende omadusi peab klientidele järjest rohkem ja

täpsemalt selgitama, kuna valik mis turule jõuab on väga mitmekesine ja

muudab otsuse langetamise kliendile väga raskeks. Üha tiheneva konkurentsi

tingimustes hakkavad äris järjest enam tähtsust omama isiklikud suhted. Ja

nende arendamiseks pole paremat kohta kui messid või näitused, kus on või-

malik suhelda ja otsest kontakti saavutada potentsiaalse või ammuse äri-

partneriga. Et messil osalemine oleks edukas, vastaks ettevõtte ootustele ja

tagaks tehtava investeeringu tasuvuse, tuleb kindlasti pikalt ja põhjalikult pla-

neerida messil osalemist, realiseerida messil püstitatud eesmärgid ning teha

sihikindlalt järeltööd saadud kontaktidega pärast messi. Antud koolituse

käigus antakse põhjalik ülevaade kõikidest etappidest ning jagatakse kasu-

likke näpunäiteid.

Seminaril leiavad käsitlust järgmised teemad:

Konkurentsieelis, sihtturg, messi valik.

Messi ettevalmistus: eesmärgid, messiboksi planeerimine, meeskond,

eelarve, logistika, ühisstendid, kliendisuhted, messiturundus.

Messiboksis osalemine, töökorraldus, klientidega suhtlemine,

mida teha, mida mitte.

Järeltöö pärast messi: tulemuste analüüs, edasised sammud.

Messikoolitused viib läbi Jakob Saks, kes on pikaajalise praktilise kogemusega

eksportöör, tunnustatud koolitaja ja konsultant. Viimase kuue aasta jooksul on

ta organiseerinud erinevatele ettevõtjatele messistende 2–4 rahvusvahelisel

messil aastas (sh Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika). Tal on 11 aastat ekspordi-

juhtimise kogemust (sh töötades 5 aastat väljaspool Eestit) ning magistri -

kraad Copenhagen Business School’ist.

Koolituse osalemistasu on 300 krooni (hind sisaldab käibemaksu). Hind kehtib

osalemiseks ainult ühel päeval. Palume eelnevalt registreeruda.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 200918 Teated

Info ja registreerimine: VIIVE RAIDTel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee

Info ja registreerimine: TOOMAS HANSSON • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

Kutsume Teid osa võtma Kaubanduskoja ja EASi poolt orga -niseeritavast ärivisiidist Ukrainasse, mis toimub 15.–19. juunil.Ärivisiidi eesmärk on leida Eesti ette võtetele ekspordivõi-malusi Ukrainas. Selleks korraldame Ukraina ja Eesti ette -võtete vahelised individuaalkohtumised nii Kiievis kui ka Dnepropet rovskis. Dnepropetrovskis osaleme äriseminaril,külastame kohalikke ette võtteid ning investeerimisobjekte.Kohtume ka Eesti ettevõtjatega, kes juba töötavad Ukrainas.

Reisipaketi hinnaks on 14 350 krooni (osaliselt lisandub käibe-maks). Pakett sisaldab: lennupileteid Tallinn–Kiiev-Tallinn jaKiiev–Dnepropetrovsk–Kiiev, bussitransporti Kiievis ja Dnep-ropetrovskis, majutust, äriprogrammi.

Delegatsiooni suuruseks on arvestatud 10 inimest, väiksemaosalejate arvu puhul võivad hinnad muutuda. Individuaalkoh-tumiste organiseerimiseks palume kirjeldada ankeedis oma ettevõtte toodangut ja koostöösoovi. Ankeedi saate Kauban-duskoja teenuste osakonnast.

Tähtaeg osavõtust teatamiseks on 11. mai!

Ootame Teie aktiivset osavõttu!

Ärivisiit Kiievisse ja Dnepropetrovskisse15.-19. juunil

Seminar

Äriühingu juhatuse ja nõukogu liikme isiklik vastutus20. mail Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 20. mail Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari äriühingu juhatuse ja nõukogu liikme isiklikust vas-tutusest. Seminar toimub koostöös Advokaadibüroo Paul Varuliga, esinevadadvokaadid dr Paul Varul, Ants Mailend, Aldo Kaljurand, Marko Kairjak ja Helmut Pikmets. Seminaril käsitletakse juhtorgani liikme tsiviilõiguslikku vas-tutust äriühingu ees, samuti võimalusi, kuidas võlausaldaja saab pöörata omanõude otse juhatuse liikme vastu (otsevastutust võlausaldaja ees). Antakseülevaade juhatuse liikme karistusõiguslikust vastutusest ning käsitletaksemaksu õi gussuhetest tulenevaid kohustusi ja vastutust maksuhalduri ees.

Seminari kava9.30 Kogunemine10.00 Juhtorgani liikme kohustused kui vastutuse lähtealus (Paul Varul)

Äriühingu juhtorgani liikmete õiguslik staatus, nende suhe äriühin-guga. Juhtorgani liikmete üldised kohustused: hoolsuskohustus ja lo-jaalsuskohustus. Muud juhtorganite liikmete kohustused. Juhtorganiliikmete kohustuste seos nende õiguste ja vastutusega.

11.30 Kohvipaus11.45 Juhtorgani liikme vastutus äriühingu ees (Ants Mailend)

Vastutuse kohaldamise eeldused, vastutus lepingulise kahju eest,vastutuse solidaarsus, vastutuse piiramine ja vastutusest vabasta-mine, nõuete aegumine.

13.00 Lõuna13.30 Juhtorgani liikme otsevastutus võlausaldaja ees (Aldo Kaljurand)

Juhtorgani liikme, samuti pankrotihalduri ja likvideerija kohustusedseoses abinõude tarvitusele võtmisega maksevõime säilitamiseksning võlausaldajate kaitseks, otsevastutuse kohaldamise eeldused,vastutuse solidaarsus, nõuete maksmapanek.

14.15 Juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus (Marko Kairjak)Kriminaalmenetlus ühingutega seotud süütegude puhul. Usaldusekuritarvitamise koosseisu kohaldumine juhatuse liikme ja ühingu va-helistes suhetes ning muud juhatuse liikme vastu suunatud erikoos-seisud. Juhatuse liikme vastutus füüsilise isikuna.

15.15 Kohvipaus15.30 Juhtorgani liikme kohustused ja vastutus maksuõigussuhtes

(Helmut Pikmets)Kohustuse tekkimine, aegumise kulgemise peatumine ja katkeminening lõppemine, kohustuse asendustäitmine ja sunniraha määraminetäitmata jätmise eest. Vastutus võõra maksuvõla ees. Süüteod mak-suõiguses ja süüdimõistetu vastutus seoses maksuvõlaga.

Seminari osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 800 ja mitteliikmetele1600 krooni (lisandub käibemaks). Hinnas sisalduvad materjalid, lõuna ja kohvipausid. Seminari materjalid sisaldavad juhatuse liikme lepingu näidistja kommentaare ning soovitusi lepingu sõlmimiseks.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 2009 19Teated

Info ja registreerimine: KRISTINA BONDARENKO • Tel: 604 0083 • E-post: kristina.bondarenko@koda.ee

Kontaktpäeval osalemine on Eesti ettevõtetele tasuta, kuid nõuab eelregistreerimist. Kohtumised toimuvad personaalselt, kindla ajagraafiku alusel. Kõik

alltoodud koostööpakkumistest või kogemuste vahetamisest huvitatud Eesti ettevõtjad on oodatud!

Rootsi ettevõtted otsivad koostööpartnereid EestisPakume Eesti firmadele võimalust kohtuda Rootsi ettevõtetega 18. mail Tallinnas, Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, aadressil Toom-Kooli 17

AREA TECH VÄSTERÅS AB (www.area-tech.se)

Hoonete konstruktsioonide mõõtmine/kontroll(nt elumajad, korterelamud, muud hooned, fas-saadid) ning pindala kalkulatsioonid vastavaltRootsi SIS standardile:

digitaalsed suhtediagrammid;kinnisvaraettevõtete ja -haldajate joonistearhiivide haldamine ja arendamine;projekteerimine, maastikuarhitektuur; tuleohutusega seotud dokumentide koos ta-mine vastavalt kehtivatele nõuetele;CAD koordineerimine ja juhtimine, st eri -nevat tüüpi jooniste koordineerimine (ntsoojustus, ventilatsioon ja sanitaartööd, elek-t ri tööd, ehitus- ja arhitektuurijoonised).

Ettevõte on huvitatud teadmiste ja kogemustevahendamisest Eesti ettevõtetega kinnisvaradokumentatsiooni vallas ja jooniste vallas (di -gitaliseerimisprotsessi valdkonnas). Ettevõteotsib koostööpartnereid Eesti arhitektuuri - bü roode ja kinnisvarafirmade hulgast.

SENTIDO VERKSAMHETSUTVECKLING

Tegevusala: rõivaste müük (lihtsa stiiliga ja mugavadloo duslikust materjalist naisterõivad);aksessuaarid (rõivastega sobivad käsitsitehtud aksessuaarid – nt kotid, käekotid,rihmad, nööbid, ehted, sallid jms, mis onkaunistatud kangamustriga, tikandiga, ap-likatsioonidega, nahast elementidega, jms.

Ettevõte soovib arendada koostööd käsitöö -meistritega, kes suudavad toota väiksemahulisinaisterõivaste ja juurdekuuluvate aksessuaa -ride kollektsioone. Toodete disain jääb Rootsiettevõtte omaniku ülesandeks ning Eesti koos -

tööpartnerite kanda jääb teostus. Käsitöö -meistrid võivad olla koondunud ka väikse -matesse gruppidesse. Ettevõtte omanik soovibluua tihedad koostöösidemed ning pakub soovikorral väljaõpet. Ettevõtte eesmärk on luua uusbränd, mis toob kasu mitte ainult emaettevõttele,vaid ka koostööpartneritele. Ettevõtte omanik onkäsitööõpetaja taustaga ning omab pikaajalistkogemust turunduse ja müügi valdkonnas.

SADELMAKARE LILIA ÅGREN

Ettevõte on välja töötanud erinevatest osadestkoosneva multifunktsionaalse hobuserakendi,mida on võimalik erineval viisil kombineeridalähtuvalt rakendi iseloomust (pildimaterjal:www.flexselen.se). Kvaliteeti ja vastupidavustväärtustav ettevõte soovib arendada koostöödsadulseppadega, kes on võimelised valmis-tama sadula erinevaid elemente.

LINOLIN HB (www.linolin.se)

Ettevõttel on kaks kauplust ja online-pood, mismüüvad naturaalsetest materjalidest naisterõi-vaid (nt lina, kanep, orgaaniline puuvill, siid, villjms). Ettevõte tegeleb erinevate brändideedasimüügiga ning soovib pakkuda alternatiivikaasaegsele moetööstusele. Ettevõtte omanikkavandab oma rõivakollektsiooni väljatoomistning otsib potentsiaalseid koostööpartnereid,kes on võimelised tegema kavandeid, õmb lus -töid ja kudumeid ning samuti kangatootjaid.

ORDBRUKAREN HB (www.broarne.se)

Ettevõttel on online-kauplus, mis tegeleb kodu -sisustuse otsemüügiga eraklientidele. Toote-

valikusse kuuluvad muuhulgas tekstiilid, kan-gad ja dekoratsioonid. Ettevõte otsib koostöö-partnereid kahes valdkonnas:

Kodusisustus. Koostööpartnerina soovi-takse näha kangatootjaid, kes on võime -lised tootma trükitud mustreid multifunkt -sionaalsele puuvilltvillile. Ettevõte ei ole hu-vitatud eksklusiivsest toodangust. Kangaspeab sobima ka lapitööks.Rõivad. Ühtlasi otsib ettevõte koostööpart-nereid, kes on võimelised tootma kangaidrõivaste jaoks. Ettevõtte on esmajoones hu-vitatud mustriga kangast, kuid huvi on kastruktuurkangaste vastu. Pea miseks kri-teeriumiks on kanga naturaalsus (lina-,rami-, kanep-, puuvill-, siidkangas).

PRAZZEL

Ettevõte soovib avada online-kaupluse kodu-tarvete müügiks (peamiselt kilekotid toidu-ainete säilitamiseks) eraklientidele. Lisakssisaldab tootevalik ka muid kodutooteid. Sel-lest tulenevalt otsib ettevõte koostöökontaktejärgmiste toodete importimiseks:

suletavad kilekotid (säilitamiseks või kül mi -kus kasutamiseks);mikrolaineahjudes kasutatavad kilekotid;„lõhnakindlad” kilekotid (neutraliseerimaksebameeldivat lõhna);nööriga suletavaid kilekotte;muid kodumajapidamises vajalikke tarbe -esemeid (nt mustriga paberist küpsetus -korvikesed, lastemustriga kilekotid jms).

Ettevõte on huvitatud koostööst kilekottide võimuude tarbeesemete tootjatega, kes on võime -lised valmistama erilahendusega kilekotte ninglähtuvad oma tegevuses keskkonnahoiust jasotsiaalsetest kaalutlustest.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 200920 Liikmelt liikmele

Head Kaubanduskoja liikmed!

Alustame uuesti Teataja veergudel Kaubanduskoja liikmete oma vaheliste koostöö- ja sooduspakkumiste avalda mist. Nüüd on Teil taasvõimalus leida koos tööpartnereid ning uusi kliente teiste Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete hulgast, samuti saate soovi korral tehaliikmesette võte tele oma toodete või teenuste sooduspakkumisi. Huvi korral palun saatke oma koostöösoov või sooduspakku mine e-posti -aadressile kadri@koda.ee. Koostöösoov või sooduspakkumine peab sisaldama järg misi andmeid: sooduspakkumist/koostöösoovi, tege-vusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-postiaadressi, kontaktisiku andmeid ning pakkumisekehti vusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehti mine kõi gile Kaubanduskoja liikmetele. NB! Avaldame ainult Eesti Kauban-dus-Tööstuskoja liikmete pakkumisi.

Lugege koostööpakkumisi nüüd ka Kaubanduskoja veebilehel Teenused – Koostööpakkumised ja info – Liikmelt liikmele aadressilhttp://www.koda.ee/?id=46026.

Lisainfo: KADRI LIIMAL • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee

KUUL OÜKuul OÜ, mille tegevusvaldkond on esitlus- jamessitooted (bännerid, stendid, lauad, telgidjmt koos trükiga), otsib koostööpartnereid. Lisainfo: Margus TammisteTel: 510 3797 • 518 2228 • E-post: kuul@kuul.ee

TEMPER OÜEesti kuulventiilide valmistaja pakub soodsaidhindu toodetavatele kuulventiilidele. Valmis-tame ka erimõõdulisi kuulventiile. Standard-ventiilid kohe laos saadaval. Lisainfo:Raivo Ruuto • Fax: 323 3410Tel: 516 4742 • 32 33430E-post: raivo@temper.ee • www.temper.ee

TEMPER OÜOtsib allhankepartnerit, kellel on olemas 1000 Thüdrauliline press. Minimaalne käigupikkus500mm. Pressvormi kõrgus 400mm. Kõik vaja-likud matriitsid, toorikud, abivahendid on ole-mas. Pressimist vajavad kuulventiilide kuulidDN 200 ja DN 250. Lisainfo: Rein Ruuto • Tel: 505 4044E-post: rein@temper.ee • www.temper.ee

AS TERMOXAS Termox otsib koostööpartnereid. Firma onteinud projektipõhist koostööd järg mistes vald-kondades: energiasäästu projektid koostöösTaani, USA ja Saksamaaga; EL energiavõr-gustiku partner. Firma kompetentsi kuuluvad:energiasäästu alased tööd; katlamajade projek-teerimine, remont, opereerimine ja val mista-mine. Ettevõte pakub tõid alates projek tee -

rimisest paigaldamise ja järelteeninduseni. Ettevõte on võimeline tootma/remontima energeetika valdkonda me tallkonstruktsioone(katlad, korstnad, õhu eelsoojendid, hüdrau -lilised rooppõrandad kütuse vahepunkrid ja et-teande seadmed jne) hüdrojaamu, elektri jaautomaatika kaitse- ja juht kilpe, jalgratta-garaaže, infobokse, tehas valmidu ses täis -automaatseid konteinerkatlamaju, ehituslikkemetallkonstruktsioone nagu fermid, kande -talad, väravad, postid, torupiirded jne, paadireelinguid roostevabast torust, loomsete orgaa -niliste ühendite põletuse ahjusid, rõhutõstekollektoreid roostevaba terasest jne.Lisainfo: Tel: 736 7339 • Faks: 736 7344E-post: termox@termox.ee • www.termox.ee

ADDENDA OÜAddenda OÜ pakub kõikidele aktiivsetele Kojaliikmetele võimalust osaleda 100-300 kroonieest erinevatel juriidilistel ja finantsala kooli-tustel, mis on korraldatud eesmärgiga toetadaettevõtluse jätkuvat arengut. Pakkumise keh -tivusaeg kuni 23. juunini 2009. Lisainfo: Kristina Tšumakov • Tel: 55 662 741 E-post: koolitused@addenda.eewww.addenda.ee/avatudarengule

OÜ VARMAPARTNEROÜ VarmaPartner pakub Kaubanduskoja liikme-tele kõikide vertikaalsete pallipresside hinnast10% soodustust. Pakume ka presside rendivõi-malust – vähemalt aastase rendilepingu sõl mi -mise korral esimene kuu tasuta! Pakkuminekehtib kuni 31.12.2009. Nüüdsest pakume

täielikku valikut jäätmekäitlusseadmeid – palli-pressid, vaadipressid, presskonteinerid, pu rus -tid, võsahakkeseadmed jne. Leiame lahenduseigasugusele jäätmeprobleemile! Lisainfo: Riho Saksus • Tel: 524 0614 • 660 0165E-post: varmapartner@varmapartner.eewww.varmapartner.ee

BELLATRIX LIGHTING OÜBellatrix Lighting OÜ tegeleb valgustite toot-mise ja müügiga. Kaubanduskoja liikmetelekuni jaanipäevani kõik tooted meie interneti -kaubamajast www.light24.ee -10%. Lisaks sel-le le konsultatsioonid, valgustuse täislahen -dused jms. Otsime pikaajalisi lepingulisi koos -tööpartnereid nii Eestis kui mujal, kellega saaksarendada vastastikku kasulikke ärisuhteid. Lisainfo: Aarne Sulev • Tel: 518 4133E-post: aarne@bellatrix.ee • aarne@light24.ee

TRIO LSL RAADIOGRUPPTrio LSL Raadiogrupp teeb kevadeks ja suveksKoja liikmetele eripakkumise, et anda ka omalt -poolt panus majanduse elavdamiseks. Iga telli-tud reklaamikampaaniaga Trio raadiojaama -desse, mis läheb eetrisse kuni 31. august 2009,pakume tavaklipi valmistamist tasuta võireklaamikampaaniale lisaks 10 klipikorda tasu -ta. Pakume oma jaamadega teile parimat või-malust saavutada maksimaalne kontakt justoma sihtgrupis. Aitame teil valida õige lahen-duse, millega saate selgelt kätte soovitud siht -rühma. Võtke meiega ühendust ja reklaa migekasulikult. Lisainfo: www.trio.eeTel: 630 7008 (Tallinnas) • Tel: 742 0303 (Tartus)

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 2009 21Riigihanketeated • Koostööpakkumised

Valgevene klaaskiu materjalide tootja otsib

koostööpartnereid. Kood 12285Rootsi internetikauplus pakub edasimüügi-

teenuseid kangaste ja sisustuskaupade

tootjatele. Kood 12286Iiri ratsavarustuse edasimüüja otsib tootjat

(how jumping fences and equine tack for

miniature horses). Kood 12287Taani torude tootja (bended pipes) otsib

edasimüüjaid. Kood 12288Ungari seadmeosade tootja otsib koostööd.

Kood 12289Portugali ettevõte soovib osta veisenahku.

Kood 12290Türgi šokolaadivormide ja -tootmissead-

mete tootja otsib edasimüüjaid. Kood 12291Türgi seebitootja otsib edasimüüjaid.

Kood 12292Poola logistikaettevõte pakub transpordi-

teenuseid. Kood 12293Ühendkuningriigi meditsiinitehnika edasi -

müüja otsib tootjaid (in particular in vascular,

cardiovascular and surgical medical devices).

Kood 12294Ühendkuningriigi poolkorruste (mezzanine

floor) lahenduste pakkuja otsib edasimüü-

jaid. Kood 12295Türgi pakkematerjalide (poly-ethylene-tetre -

flat folio, transparent or colored PET sheets,

Lenticular sheets) tootja otsib edasimüüjaid.

Kood 12296Belgia finants- ja raamatupidamisteenuseid

pakkuv ettevõte otsib äripartnereid.

Kood 12297

Riigihanketeated: Koostööpakkumised:

Täpsem info:LEA AASAMAA

Tel: 604 0090 • E-post: lea@koda.ee

Täpsem info:JULIA MALEV

Tel: 604 0082 • E-post: julia@koda.ee

SoomeOstetakse tööstusmasinaid. Tähtaeg pakku-

miste esitamiseks 08.06.2009. Kood 2408Hange raudteerööbaste hooldusteenuste

osu tamiseks. Tähtaeg osalemistaotluste esi-

tamiseks 19.05.2009. Kood 2409Ostetakse alusrõivaid. Tähtaeg pakkumiste

esitamiseks 10.06.2009. Kood 2410Ostetakse ratastoole. Tähtaeg pakkumiste

esitamiseks 01.06.2009. Kood 2411Hange laevade ja paatide korrastustööde

teostamiseks. Tähtaeg 15.06.2009.

Kood 2412

RootsiOstetakse reklaammaterjali sh kingitused ja

auhinnad, kaubandusreklaam, ärikataloogid

ja käsiraamatud, info- ja reklaamitooted.

Täht aeg 22.05.2009. Kood 2413Hange testribade, vereanalüüsi reaktiivide,

laboratooriumireaktiivide ostmiseks. Tähtaeg

01.06.2009. Kood 2414Hangitakse jäätumisvastaseid vahendeid.

Tähtaeg 22.06.2009. Kood 2415Ostetakse ratastoolide osi ja lisaseadmeid,

invasõidukite mootoreid. Tähtaeg pakku-

miste esitamiseks 05.06.2009. Kood 2416Ostetakse tänavapühkimissõidukeid. Täht -

aeg 05.05.2009. Kood 2417Hangitakse koolimööblit, sh kirjutuslauad,

arvutimööbel, arvutilauad, laegastega kapid.

Tähtaeg 27.05.2009. Kood 2418Hange veevärgiseadmete ostmiseks sh toru-

juhtmed, torustik, korpused ja seonduvad

tooted, torustiku seadmed, torud ja liitmikud,

torumaterjalid, lõdvikud, tõusupead ja muh -

vid. Tähtaeg 08.06.2009. Kood 2419Diisliõli, diislikütuse, kütteõlide hange. Täht -

aeg 12.06.2009. Kood 2420Ostetakse kutserõivaid, eritöörõivaid ja ma -

nu seid, kaitsevarustust, veekindlaid rõivaid.

Tähtaeg 12.06.2009. Kood 2421Hangitakse lahingumundreid. Tähtaeg pakku -

miste esitamiseks 17.08.2009. Kood 2422Hange kiirteede ehitustööde teostamiseks.

Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 16.06.2009.

Kood 2423Hange röntgenoloogiaseadmete ostmiseks.

Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 27.05.2009.

Kood 2424

LeeduOstetakse erinevaid ravimeid, sh antibiooti -

kumid ja kemoterapeutilised ained dermato -

loogiliseks kasutuseks, seedetrakti ja aine -

vahetust puudutavad ravimid, insuliin, vita-

miinid, vere ja vereloome ravimid, aneemia -

vastased ained, kardiovaskulaarsüsteemi

ravimid, diureetikumid, salitsüülhapped,

põletikuvastased ja reumavastased tooted,

urogenitaalsüsteemi ja hormoonide ravimid,

mükobakterivastased ained, antiseerumid,

endokrinoloogilise teraapia ravimid, närvisüs-

teemi ravimid, anesteetikumid, analgeetiku-

mid, hingamissüsteemi ravimid, anti hista -

miinsed ained süsteemseks kasutamiseks.

Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 16.06.2009.

Kood 2425Hangitakse maastikusõidukeid ja minibusse.

Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 15.06.2009.

Kood 2426Spordikaupade ja -varustuse ning lauamän-

gude hange. Tähtaeg pakkumiste esitami -

seks 09.06.2009. Kood 2427Hangitakse diislikütust, pliivaba bensiini,

veeldatud propaani. Tähtaeg pakkumiste esi-

tamiseks 08.06.2009. Kood 2428Ostetakse operatsioonisaali seadmeid. Täht -

aeg 21.05.2009. Kood 2429Hange vee- ja kanalisatsioonitorustike ning

pumbajaamade ehitustööde teostamiseks.

Tähtaeg pakkumiste esitamiseks on

08.06.2009. Kood 2430Ostetakse laua- ja sülearvuteid ning

monitore. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks

02.06.2009. Kood 2431

Vaata lisainfot Kaubanduskoja tasuta part-nerotsinguteenustest ja koostööpakku-miste loetelu veebilehelt www.koda.ee �

teenused � koostööpakkumised ja info-teenused (ülevaade partnerotsingutee -nustest) � viimased koostööpakkumised(loetelu pakkumistest).

Vaata kõiki kehtivad hanketeateid meie kodulehelt www.koda.ee � teenused � valikriigihanketeateid.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 6. mai 200922 Juubilarid

Õnnitleme maikuu juubilare!

95

TALLINNA FARMAATSIATEHASE ASliige aastast 1995

90

PATENDIAMETliige aastast 2001

70

EESTI ENERGIA ASliige aastast 1989

35

DESINTEGRAATOR ASliige aastast 1982

15

A.P.E. ELEKTER ASliige aastast 2003

ANRO PT OÜliige aastast 1999

DDP EST OÜliige aastast 2000

EPICOR SOFTWARE ESTONIA ASliige aastast 1997

HERMESE KINNISVARA OÜliige aastast 2001

KC GRUPP ASliige aastast 1996

KEMEHH OÜliige aastast 2003

M.V.WOOL ASliige aastast 1997

MISS-L OÜliige aastast 1999

MOBICOM ASliige aastast 2004

MSI GRUPP ASliige aastast 1995

NBI EKSPEDITSIOONI ASliige aastast 1995

RAKISTE TEHAS ASliige aastast 1996

RETTIG RADIAATOR ASliige aastast 1997

SANWOOD ASliige aastast 1995

SEKTOPLAST OÜliige aastast 2001

SIEMENS ASliige aastast 1996

SILVA - AGRO ASliige aastast 2006

SPRAYTEC OÜliige aastast 1997

TANTER CONSULTING OÜliige aastast 1997

10

AARA METALL OÜliige aastast 2006

AON EESTI KINDLUSTUSMAAKLER ASliige aastast 2000

ATRI INVEST OÜliige aastast 2000

BOSTIK ASliige aastast 1999

BROWIK EESTI OÜliige aastast 2005

DAVELEST OÜliige aastast 2000

FORMA MEDIA ASliige aastast 2006

LRF AUDIITORBÜROO OÜliige aastast 2004

LÄÄTSA KALATÖÖSTUS ASliige aastast 2000

SKS VÕRU OÜliige aastast 2002

SOEAUTO OÜliige aastast 2007

TOPFLOOR ASliige aastast 2006

Paekivitoodete Tehase OÜstsai jääkaru

Nord ristiisa

Juba kaks nädalat on Tallinna Loomaaias

uus asukas – jääkaru Nord. Jääkaru

„ristiisaks” sai Paekivitoodete Tehase OÜ.

Tehase juht Vladimir Libman räägib sel -

lest, kuidas kõik alguse sai. 2008. aasta

sügisel oli ta kutsustud Eesti Kaubandus-

Tööstuskoja hooaja avamisüritusele, mis

leidis aset Tallinna Loomaaias. Libman oli

meeldivalt üllatunud, milline töö oli

loomaaias ära tehtud, sest ta polnud seal

käinud oma kümme aastat.

ETA Monitooring

Info ja registreerimine: Annika Eesmaa • Tel: 604 0094 • E-post: annika@koda.eeKoostöösoovid: Piret Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee

Toetajad:

Kaubanduskoja 13. TenniseturniirLaupäeval, 30. mail kell 10.00 Pärnu Kesklinna Tenniseväljakutel

Eelmisel aastal toimunud turniiri võitsid Jüri

Vellerand (Universal Industries OÜ) ja Tiit Roben

(E.L.L Kinnisvara AS). Kaubanduskoja ränd-

karikas ootab uusi tenniseturniiri võitjaid!

Seekordne turniir toimub 30. mail algu sega kell

10.00 Pärnu Kesklinna Tennise väljakutel (Ringi

14a, Pärnu). Võistlus viiakse läbi lihtsas „iga

mehe paarismängu” süsteemis. Võistlus kaas -

lased ja turniiritabel loositakse kohapeal kõigi

juuresolekul, tugevusgrupid moo dustatakse

eelregistreerunud mängijate seniste tennise-

tulemuste põhjal Eesti Tenniseliidu eksperdi ja

harrastusliigade korraldaja Toomas Kuuma

poolt. Regist ree runutele saadetakse täpsem

ülevaade turniiri süsteemi ja ürituse enda

kohta.

Ootame Kaubanduskoja liikmeid koos pere kon-

dade ja kolleegidega nautima meeldejäävat

võistlust ja ettevõtlike ini meste seltskonda.

Osa lemistasu võist lejatele on 350 krooni (lisan-

dub käibemaks). Arve saadetakse registreeru-

misel. Registreerumistähtaeg on 22. mai.