2
TEHNOLOOGIA ARENG KEEMIA ASPEKTIST Keemikute ning inseneride panused energeetika ja transpordi vallas võimaldavad meil elada ning liikuda nii maal, õhus kui ka kosmoses. 19ndal sajandil kütsid inimesed oma kodusid puidu või kivisöega, kasutasid valgusallikatena petrooleumlampe ning küünlaid ja reisisid jala, rongide, aurikute või hobustega. Viimase kahe sajandi jooksul suurenenud energianõudlus on viinud efektiivsemate energiaallikate nagu vedelkütuse, akumulaatorite ning veel mitmete teiste energiamuundamise tehnoloogiate väljatöötamiseni. Edusammud keemias on aidanud kaasa revolutsioonile transpordi alal, andes panuse läbi uute materjalide kasutuselevõtu nii liiklusvahendite tootmises kui ka teedeehituses. Looduslikest ressurssidest metallide, mineraalide ja kütuste ammutamine ning ka uute materjalide loomine on inimkonna elu oluliselt muutnud. I.1. Energiaallikad Kivisöe kasutuselevõtt Nafta puurimine ja töötlemine Tuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad I.2. Elektrienergia talletamine ja teisaldamine Ühekordsed patareid Taaslaetavad akud I.3. Tee- ja sillaehitusmaterjalid Betoon Asfalt Metallid ja sulamid Hooldus- ja remonditehnoloogia I.4. Naftal baseeruvad kütused Toornaftast bensiini eraldamine Kütuselisandid Katalüsaatorid I.5. Sõidukid Kõrgetasemelised materjalid disanilahendusteks, mugavuseks ja ohutuseks Plastikkomponendid Rehvitehnoloogia I.6. Aeronautika Kuumaõhupallid Heelium Raketikütused Õhusõidukite ja süstikute koostematerjalid I. ENERGEETIKA JA TRANSPORT

TEHNOLOOGIA ARENG KEEMIA ASPEKTIST

  • Upload
    vadin

  • View
    85

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

I. E NERGEETIKA JA TRANSPORT. Keemikute ning inseneride panused energeetika ja transpordi vallas võimaldavad meil elada ning liikuda nii maal, õhus kui ka kosmoses. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: TEHNOLOOGIA ARENG KEEMIA ASPEKTIST

TEHNOLOOGIA ARENG KEEMIA ASPEKTIST

Keemikute ning inseneride panused energeetika ja transpordi vallas võimaldavad meil elada ning liikuda nii maal, õhus kui ka kosmoses. 19ndal sajandil kütsid inimesed oma kodusid puidu või kivisöega, kasutasid valgusallikatena petrooleumlampe ning küünlaid ja reisisid jala, rongide, aurikute või hobustega. Viimase kahe sajandi jooksul suurenenud energianõudlus on viinud efektiivsemate energiaallikate nagu vedelkütuse, akumulaatorite ning veel mitmete teiste energiamuundamise tehnoloogiate väljatöötamiseni. Edusammud keemias on aidanud kaasa revolutsioonile transpordi alal, andes panuse läbi uute materjalide kasutuselevõtu nii liiklusvahendite tootmises kui ka teedeehituses. Looduslikest ressurssidest metallide, mineraalide ja kütuste ammutamine ning ka uute materjalide loomine on inimkonna elu oluliselt muutnud.

I.1. Energiaallikad Kivisöe kasutuselevõtt Nafta puurimine ja töötlemine Tuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad

I.2. Elektrienergia talletamine ja teisaldamine Ühekordsed patareid Taaslaetavad akud

I.3. Tee- ja sillaehitusmaterjalid Betoon Asfalt Metallid ja sulamid Hooldus- ja remonditehnoloogia

I.4. Naftal baseeruvad kütused Toornaftast bensiini eraldamine Kütuselisandid Katalüsaatorid

I.5. Sõidukid Kõrgetasemelised materjalid disanilahendusteks, mugavuseks ja ohutuseks Plastikkomponendid Rehvitehnoloogia

I.6. Aeronautika Kuumaõhupallid Heelium Raketikütused Õhusõidukite ja süstikute koostematerjalid

I. ENERGEETIKA JA TRANSPORT

Page 2: TEHNOLOOGIA ARENG KEEMIA ASPEKTIST

Kronoloogia

1882 Rajatakse esimene kivisöe baasil töötav elektrijaam, mis varustab majapidamisi elektriga.

1884 Sakslane Gottlieb Daimler ehitab esimese sisepõlemismootoriga auto.

1902 Toornaftast alustatakse asfalti tootmist.

1913 Kütusetootmise efektiivistamiseks naftast võetakse kasutusele pikkade süsivesinikuahelate lammutamine kuumutamise abil.

1921 Thomas Midgley, Jr. kasutab tetraetüülpliid bensiini oktaanarvu tõstmiseks.

1936 Prantslane Eugene Houdry töötab välja kütuse katalüütilise krakkimise tootmaks kõrge oktaanarvuga bensiini.

1947 Ameeriklase B. F. Goodrichi firma toob turule esimesed õhukummita rehvid.

1949 Eveready Battery Co hakkab tootma minimeeritud mõõtmetega leelisakusid.

1954 Bell Labsi laboratooriumis töötatakse välja esimene räni baasil päikesepatarei.

1958 Boeing 707 reaktiivmootoritega lennukite debüüt ning edasine ulatuslik mõju õhutranspordi arengule.

1970ndad Turule tuuakse pliivaba kütus ning võetakse suund pliilisandite vähendamisele bensiinis.

1975 Katalüsaatorite ulatuslik kasutuselevõtt sõiduautodes.

1980-1990ndad Liitiumioonakude laialdane kasutamine mobiiltelefonides ja sülearvutites.

1981 Kosmosesüstikust Columbia Space Shuttle saab maailma esimene korduvkasutatav kosmosesõiduk.

I. ENERGEETIKA JA TRANSPORT

Eugene Houdry katalüüsmuunduri

mudeliga

Daimleri sõiduk margil

Boeing 707

Kosmosesüstikud

Söe baasil töötav elektrijaam

Asfaltkattega tee rajamine

Thomas Midgley Jr.

Endisaegne Goodrichi õhukummita rehvi tutvustav plakat

Esimene räni baasil päikesepatarei

Katalüsaatori tööpõhimõte

Liitiumioonaku tööpõhimõte