TERAVILJA SAAGIKUSE SÕLTUVUS

ILMASTIKUTINGIMUSTEST EESTI

MAAKONDADES PERIOODIL 1994 -

2007

Veronika Grezeva

Teraviljasaagi kujunemine sõltub väga paljudest teguritest. Laias laastus võib neid jagada kahte suurde rühma.

Esimesse kuuluvad need, mis seostuvad üldise maaviljeluskultuuriga (mullaviljakus, agrotehnika, väetiste kasutamine, sortide kvaliteet, tehniline varustatus ja muud majanduslikud tegurid).

Teise rühma jäävad need tegurid, mis põhjustavad saagikuse juhuslikkuse kõikumisi aastate viisi, millest peamised on ilmastikuolud.

Töö aluseks on võetud statistaka andmed teravilja saagikuse ja kasvupindade kohta.

Samuti on töös kasutatud keskmisi õhutemperatuure, sademete hulki ja ilmastikutingimusi iseloomustavaid koefitsiente, mille abil on teostatud korrelatsiooni analüüs, mis aitab hinnata ilmastiku mõju teravilja saagikusele nii kogu teravilja kui ka erinevate teraviljaliikide lõikes.

Käesoleva töö eesmärk on hinnata teravilja kasvupindu, saagikust ja selle muutlikkust ning ilmastikufaktorite ja teraviljade saagikuse vahelisi seoseid nii Eestis tervikuna kui ka maakondade lõikes.

Ilmastikutingimuste mõju saagikusele kirjeldatakse käesolevas töös nii kuu keskmiste õhutemperatuuride ja kuu sademete hulkade abil kui ka spetsiaalsete agrometeoroloogiliste näitajate kaudu.

TÖÖS KASUTATUD ILMAJAAMADE NIMETUSED ON KAARDIL VÄLJA KIRJUTATUD.

Teraviljakasvatuse jaoks tarvilikke soojusressursse kirjeldatakse aktiivsete temperatuuride summa (ATS) väärtustega. Need leitakse, kui summeerida kõikide nende päevade ööpäeva keskmised õhutemperatuurid, mille korral nende väärtus on alates kevadest püsivalt üle 10°C.

Teise peamise agrometeoroloogilise näitajana on töös kasutatud Seljaninovi hüdrotermilist koefitsienti (HTK). See on üheks peamiseks niiskusolude agrometeoroloogiliseks näitajaks.

Mida suurem on HTK, seda niiskemate tingimustega on tegemist, ja mida väiksem HTK on, seda põuasemad on ilmaolud.

ATS ja HTK väärtused on arvutatud mai, juuni, juuli ja augusti jaoks, sest see kujutab Eestis põhilist taimekasvu perioodi suviviljade jaoks ja selle perioodi ilmastik mõjutab saagi kujunemist.

Taliviljade talvitumistingimuste kirjeldamiseks on kasutatud talvekuude detsembri, jaanuari ja veebruari keskmisi õhutemperatuure ja sademete hulki. Taliviljade saagikuse kujunemine sõltub ka soojaperioodi ilmastikufaktorite mõjust.

Saagikuse muutlikkuse juhuslikku komponendi variatsiooninäitajate (V%, σ) analüüs näitab, et iga-aastast teravilja saagikust mõjutab ilmastiku muutlikkus.

Kõikidest teraviljaliikidest oli kõige suurema külvipinnaga kogu vaadeldud perioodi jooksul oder.

Teiste teraviljaliikide kasvupindade suurused varieerusid märgatavalt. Nisu kasvupind on perioodi lõpuks tõusnud teisele kohale ja talirukki kasvupind on langenud kaera järel neljandaks.

KÕIKIDE TERAVILJADE KESKMINE SAAGIKUS EESTI MAAKONDADES PERIOODIL 1994-2007.

Erandiks on Järva maakond, kus kogu teravilja saagikuse aegrida iseloomustab nõrk negatiivne trend.

Variatsioonikoefitsientide analüüsist selgub, et kõige suuremad kõikumised iseloomustavad Ida-Virumaad, Valgamaad ja Hiiumaad.

№ Maakond Trendi võrrand Keskmine saak Variatsioon  

        σ V%

1Harju y=61,83x + 1564 2 029 258,5 13

2Hiiu y=71,95x + 1185 1 725 301,0 17

3Ida-Virumaa y=86,89x + 1176 1 828 363,5 20

4Jõgeva y=16,11x + 2339 2 460 67,4 3

5Järva y=-28,81x + 2605 2 389 120,5 5

6Lääne y=51,75x + 1452 1 841 216,5 12

7Lääne-Viru y=54,15x + 1791 2 198 227,3 10

8Põlva y=48,88x + 1809 2 176 204,5 9

9Pärnu y=49,59x + 1543 1 915 209,2 11

10Rapla y=33,93x + 1846 2 101 141,9 7

11Saare y=31,75x + 1487 1 725 132,8 8

12Tartu y=90,52x + 1723 2 403 383,6 16

13Valga y=107x + 1416 2 219 447,6 20

14Viljandi y=69,35x + 1543 2 064 290,1 14

15Võru y=68,07x + 1361 1 872 284,8 15

Variatsioonikoefitsientide analüüs näitab, et kõige madalam varieeruvuse tase erinevatel teraviljaliikidel maakondade lõikes ilmneb Järvamaal ja Jõgevamaal.

See näitab, et just nendes maakondades on ilmastiku mõju saagikusele kõige suurem. Kõrgema saagikuse tasemega maakondades (Jõgeva, Järva) on saagikuse iga-aastased kõikumised oluliselt väiksemad.

Selleks, et uurida millised ilmastutingimused on olulised tulevase saagikuse kujunemisel, on tehtud korrelatsioonianalüüs, mille abil on leitud seosed ilmastiku faktorite ja teraviljade saagikuste vahel.

Uurimistulemused näitavad, et kõige olulisemaks ilmastikuteguriks nii teravilja kogusaagikusele kui ka erinevate teravilja liikide saagikusele on kasvuperioodi õhutemperatuur.

Kõigi teravilja liikide jaoks on iseloomulik tugeva positiivne korrelatsioon kasvu algfaasides maikuus ja lõppfaasides augustis.

Korrelatsioonikordajad kuu keskmiste õhutemperatuuride ja kogu teravili saagikuse vahel. Statistiliselt oluline korrelatsioon p<0,1 tasemel on trükitud jämedas kirjas.Maakond V VI VII VIII

Harju 0,464 -0,453 -0,155 0,368

Hiiu 0,239 0,024 0,139 0,298

Ida-Virumaa 0,657 -0,433 -0,086 0,343

Jõgeva 0,244 -0,374 -0,571 0,466

Järva -0,089 -0,244 -0,645 0,009

Lääne 0,514 -0,432 -0,249 0,255

Lääne-Viru 0,481 -0,333 -0,405 0,501

Põlva 0,373 -0,149 -0,291 0,619

Pärnu 0,048 -0,664 -0,192 0,135

Rapla 0,375 -0,511 -0,250 0,362

Saare 0,260 -0,396 -0,418 0,019

Tartu 0,395 -0,184 -0,253 0,541

Valga 0,385 -0,355 -0,099 0,573

Viljandi 0,404 -0,130 -0,181 0,412

Võru 0,412 -0,232 -0,259 0,549

Kogu teravilja saagikuse sõltuvus mai keskmisest temperatuurist Ida-Virumaal (r = 0,657).

Kogu teravilja saagikuse sõltuvus augusti keskmisest temperatuurist Põlvamaal (r = 0,619).

1 5001 7001 9002 1002 3002 500

2 7002 9003 1003 3003 500

1414,51515,51616,5

1717,51818,519

Kogu teravili Keskmine õhutemperatuur

Juunis ja juulis esineb valdavalt negatiivne korrelatsioon keskmiste õhutemperatuuride ja teravilja saagikuste vahel.

Kogu teravilja saagikuse sõltuvus juuni keskmisest temperatuurist Pärnumaal (r = -0,664).

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2 000

2 200

2 400

2 600

12

13

14

15

16

17

18

19

20

Kogu teravili saagikus (kg/ha) Keskmine õhutemperatuur

Ainult talirukkil on positiivne korrelatsioon juuli temperatuuriga. Siis hakkab rukkil vili juba valmima.

Oluliselt mõjutab tulevase teravilja saagikuse kujunemist niiskuse tase keskkonnas.

Maikuus, juulis ja augustis on enamikul teraviljaliikidest (nisu, kaer, talirukis) saagikuse ja hüdrotermilise koefitsienti vahel tugev positiivne korrelatsioon.

Erandina võib tuua odra saagikuse ja HTK vahelise negatiivse korrelatsiooni maikuus. See näitab, et külvi, idanemise ja tärkamise ajal on sajused ilmad ebasoodsateks.

Juunis ei mängi kõrge sademete hulk nii olulist rolli tulevase saagikuse tase kujunemisel.

Hüdrotermiliste koefitsientide analüüs näitas, et kaera saagikus sõltub kõige tugevamini kõrgetest niiskuse tasemest keskkonnas. Korrelatsioonikordajad kuude hüdrotermiliste koefitsientide ja kaera saagikuse vahel. Statistiliselt oluline korrelatsioon p<0,1 tasemel on trükitud jämedas kirjas.

Maakond V VI VII VIII

Harju 0,579 -0,015 0,161 0,073

Hiiu 0,096 0,027 0,252 0,363

Ida-Virumaa 0,119 0,209 0,240 -0,271

Jõgeva -0,268 0,202 0,001 -0,003

Järva 0,156 -0,350 0,091 -0,028

Lääne 0,145 0,031 0,346 0,295

Lääne-Viru 0,367 0,204 0,542 -0,272

Põlva 0,217 0,014 0,213 -0,163

Pärnu 0,232 0,120 0,141 0,267

Rapla 0,508 -0,088 0,230 -0,097

Saare -0,155 0,304 0,525 0,235

Tartu -0,009 0,055 0,165 -0,072

Valga -0,106 -0,231 0,151 0,100

Viljandi 0,002 -0,418 -0,053 -0,133

Võru 0,266 -0,006 0,242 0,036

Aktiivsete temperatuuride summade ja kõikide teravilja liikide saagikuste vaheliste korrelatsioonide analüüsis on selgunud, et ainult maikuus tekib selle näitajaga tugev positiivne korrelatsioon.

See kinnitab, et maikuus toimuvates idanemise ja võrsumise kasvufaasides on eriti oluliseks kõrge soojuse tase keskkonnas.

Teistel kuudel esineb kõikide teraviljaliikide saagikuste ja ATS näitajate vahel negatiivne korrelatsioon.

Üldiselt võib märkida, et kõikide ilmnenud seoste tugevused on maakondade vahel väga varieeruvad, mis on põhjustatud Eesti looduslike tingimuste ja eriti mullastiku mitmekesisusest.

Talirukki saagikuse kujunemisel mängivad olulist rolli talvised ilmastikuolud.

Korrelatsioonikordajad kuu keskmiste õhutemperatuuride ja talirukki saagikuse vahel. Statistiliselt oluline korrelatsioon p<0,1 tasemel on trükitud jämedas kirjas.

Maakond XII I II

Harju 0,303 0,439 -0,190

Hiiu 0,195 -0,193 -0,107

Ida-Virumaa 0,252 0,178 -0,148

Jõgeva 0,352 0,056 -0,237

Järva 0,151 0,504 -0,350

Lääne 0,409 0,286 -0,161

Lääne-Viru 0,216 0,301 -0,199

Põlva -0,037 0,287 -0,162

Pärnu 0,656 -0,188 -0,258

Rapla 0,014 0,288 -0,163

Saare 0,554 -0,424 -0,161

Tartu 0,240 0,037 -0,246

Valga 0,307 0,076 -0,097

Viljandi 0,232 0,389 -0,185

Võru 0,339 0,139 -0,453

Siinkohal võib järeldada, et talirukki paremaks talvitumiseks sobivad enam kõrged temperatuurid detsembris ja jaanuaris ning suur sademete hulk jaanuaris.

Korrelatsioonikordajad kuu keskmiste sademete hulkade ja talirukki saagikuse vahel. Maakond XII I II

Harju -0,435 0,533 -0,187

Hiiu 0,048 -0,150 0,041

Ida-Virumaa 0,024 0,351 -0,096

Jõgeva -0,145 0,341 -0,184

Järva -0,284 0,570 -0,285

Lääne -0,155 0,385 -0,388

Lääne-Viru -0,449 0,566 -0,363

Põlva -0,471 -0,146 -0,050

Pärnu 0,278 -0,199 -0,599

Rapla -0,067 0,211 -0,142

Saare 0,177 -0,314 -0,093

Tartu -0,197 0,321 -0,105

Valga -0,186 0,284 -0,154

Viljandi -0,514 0,387 -0,162

Võru -0,274 0,145 -0,206

KOKKUVÕTE

Kõige olulisemaks ilmastikuteguriks nii teravilja kogusaagikusele kui ka erinevate teravilja liikide saagikusele on kasvuperioodi õhutemperatuur.

Kõigi teravilja liikide jaoks on iseloomulik tugeva positiivne korrelatsioon kasvu algfaasides maikuus ja lõppfaasides augustis.

Juunis ja juulis esineb valdavalt negatiivne korrelatsioon keskmiste õhutemperatuuride ja teravilja saagikuste vahel.

KOKKUVÕTE

Maikuus, juulis ja augustis on enamikul teraviljaliikidest (nisu, kaer, talirukis) saagikuse ja hüdrotermilise koefitsienti vahel tugev positiivne korrelatsioon.

Hüdrotermiliste koefitsientide analüüs näitas, et kaera saagikus sõltub kõige tugevamini kõrgetest niiskuse tasemest keskkonnas.

KOKKUVÕTE

Aktiivsete temperatuuride summade ja kõikide teravilja liikide saagikuste vaheliste korrelatsioonide analüüsis on selgunud, et ainult maikuus tekib selle näitajaga tugev positiivne korrelatsioon.

Talirukki paremaks talvitumiseks sobivad enam kõrged temperatuurid detsembris ja jaanuaris ning suur sademete hulk jaanuaris.

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!