Tervis ja hea vorm | sept 2012

& September 2012

Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Janno Lamsoo, [email protected], tel 680 4646.

Toimetaja: Kristiina Viiron, [email protected]

Tervis Hea Vorm

Pärnu suurimSPORDIKLUBI

Täpsem info: www.terviseparadiis.ee/sport

jõusaali ja25 m pikkust

ujumisbasseini2

Rühmatreeningudaeroobikasaalis, jõusaalisja basseinis

www.terviseparadiis.ee

Tervise ParadiisSide 14, PärnuTel. 445 [email protected]

Uustreeningprogramm

Tervis kõigile

STARDIPAUKTREENINGHOOAJALE!

Dr Marju PastEesti diabeedikeskuse juhataja

Diabeetikute arv on Eestis viimase 13 aastaga peaaegu neljakordis-tunud. Ülekaalulisus kui nüüdisaja surmatõbi kõlab tihti sõnakõlksu-na. Sõnumi tõsidus selgub alles siis, kui tuleb hakata ravima haigu-sest tingitud tüsistusi. On tõsi, et enam kui igal teisel juhul kujuneb ülekaalulistel patsientidel II tüüpi diabeet. Olukorra muudab veelgi kurvemaks see, et suur osa meist pole haiguse riskirühma kuulumi-sest või omamisest teadlikud.

II tüüpi diabeeti põdevatest patsientidest on 90% ülekaalulised – see väljendab hirmuäratavat ja

Diabeedi ehk epideemiaks tituleeritud haiguse leviku takistamine on enda kätes.

Diabeet ohustab kõiki

otsest seost liigse kehakaalu ja diabeedi kujunemise vahel. Diabeeti-kute arv on Eestis viimase 13 aas-taga peaaegu neljakordistunud, kuni 70 000 haigeni. Epideemiaks on kujunemas eelkõige II tüüpi ehk insuliinisõltumatu diabeet. Et aga teadmised haigust soodusta-vatest teguritest ja kaasuvatest tüsistustest on pinnapealsed, ei osata diabeeti karta ega kahtlusta-da. Kogemus näitab, et kehakaalu langetamiseks ja seeläbi haiguse kulu peatamiseks asutakse tegut-sema alles siis, kui tõsine haigus on käes.

Mida diabeet tähendab?II tüüpi diabeedi ehk suhkurtõve korral suudab inimorganism küll

Diabeedi korral tuleb vere glükoosisisaldust mõõta vähemalt kaks korda päevas.

Optium Plustestribade nimi on nüüd

FreeStyleOptium testribad

Märka muutust! Soovitame FreeStyle Optium testiribasid:• Kõik endised head omadused

• Nüüdsest kodeerimisvabad• Kasutamiseks olemasoleva glükomeetriga

ssttrriibbaadd

dd:

a

[email protected]

tel 670 7077

MUUDAME ELULIHTSAMAKS

2 Tervis ja Hea Vorm

eritada insuliini, kuid selle toime on ülekilode tõttu oluliselt häi-ritud. Suurimaks riskirühmaks peetakse peamiselt ülekaalulisi üle 45-aastaseid naisi. Haigust soodustavad nii ülekilod kui ka ebaterved eluviisid: vähene lii-kumine või ka liigne füüsiline koormus, suitsetamine, alkoholi tarbimine, ühtlasi suur vaim-ne koormus ja stress. II tüüpi diabeedi tunnused on tihti eba-määrased ja vaevumärgatavad, kuid peamised sümptomid on tavalisest suurem janu, rohke urineerimine, tuhm nägemine, korduvad naha-, suu- ja põiein-fektsioonid, paranematud haa-vad, tuimus kätes või jalgades. Kahjuks ei paista haigestumisel tihti esimesed ohumärgid välja, mistõttu võib haigus enne ilm-nemist organismi aastaid kur-nata. Haiguse hiline avastamine võib aga tähendada tõsiseid tüsistusi, mis nõuab kulukat ja aeganõudvat ravi. Seejuures on peamised komplikatsioonid südame- ja veresoonkonnahai-gused, ateroskleroosi väljaare-nemine, neerupuudulikkus või isegi jäsemete amputeerimine ja

nägemiskaotus. Haigust aitavad vältida profülaktiline kontroll ja tervislikud eluviisid.

Haigus võib taandudaVaieldamatult on üks olulise-maid diabeedi vältimise tegureid normkaal. Juba kilogrammine kaalulangus vähendab riski hai-gestuda diabeeti 16% ning viie-kilone isegi kuni 50%. Eelkõige on riskirühma kuulujatel vaja diabeedi vältimiseks ja varaseks avastamiseks käia regulaarselt vere glükoosisisalduse kontrol-lis vähemalt kord poole aasta jooksul. Varakult avastatud suh-kurtõve arenemist saab sageli pidurdada õige dieediga ja teatud juhtudel on haiguse taandumine võimalik. Diabeeti saab sporti-des, toitumist planeerides, va-jalikke ravimeid manustades ja korrapäraselt veresuhkrut mõõ-tes kontrolli all hoida. Suhkurtõ-ve korral on oluline mõõta vere glükoosisisaldust vähemalt kaks korda päevas ning võrrelda kind-lasti enne ja pärast sööki saadud näite. Veresuhkru kõikumist ja võimalikke mõjutegureid teades saab arst määrata kõige täpsema raviplaani.

Enneta haigust!Veresuhkrut saab mõõta igaüks ise ja kodus glükomeetriga. Val-davalt annavad kõik glükomeet-rite tootjad diagnoositud haige-tele pere- või eriarsti vahendusel glükomeetri tasuta. Tuntumad ja moodsamad on näiteks Accu-Chek, X-meter, Optium X-ceed jt, mis annavad vastuse viie sekun-diga, salvestavad eelmiste mõõt-miste tulemusi kuupäeva ja kel-laajaga, märgivad eraldi tähisega üles vere glükoosisisaldused enne ja pärast sööki ning kanna-vad infrapunaliidese abil aparaa-di näidud arvutisse. See tagab täpsed mõõtmistulemused, mis on salvestatavad elektroonilisse analüüsiprogrammi ja hõlbustab omakorda põhjaliku ning tõhusa raviplaani koostamist. Diabeet on eluaegne haigus ja selle ärahoid-miseks või varaseks avastami-seks on tarvilik korrapärane vere glükoosisisalduse kontroll. Seega on arstide sõnul epideemiaks titu-leeritud haiguse leviku takistami-ne igaühe enda kätes.

Foto: Shutterstock

3Tervis ja Hea Vorm

10 eluliselt vajalikku vitamiini, lisaks tsink, kroom, seleen ja magneesium.

Spetsiaalselt väljatöötatud diabeetikutele, kellel range dieedi tõttu jääb toidus sisalduvate vitamiinide ja mineraalide hulk sageli ebapiisavaks. Seetõttu tuleb tarbida lisaks vitamiine ja mineraalaineid.

Vaid 1 tablett päevas.

Saadaval apteegis!

DIABEETIKULEenergiatervekspäevaks

Doppelherz aktiv DIABEETIKUTE vitamiinid

Kristiina [email protected]

Juba päris väikest lastki ei maksa potilillekesena kohelda, ütleb Tõs-tamaa perearst Madis Veskimägi.

„Lapsed on esimesel eluaas-tal üsna terved tänu emalt saa-dud antikehadele,” räägib doktor. Lapse aastaseks saades nende mõju taandub, seepärast on väga oluline, et laps saaks – minimaal-selt pool aastat – rinnapiima, mis sisaldab imikuid haiguste eest kaitsvaid antikehi. Eriti hinnaline on ternespiim, kus on palju antike-hasid. „See on kümme korda kallim kui kuld,” rõhutab dr Veskimägi, kui oluline on, et laps saaks pärast sündi kiiresti rinnale.

Tavaliselt hakkavad tõved sa-gedamini ligi hiilima, kui laps saab aasta-paari vanuseks. Dr Madis Veskimäe sõnul põdevad tihedami-ni need lapsed, kes elavad suhteli-selt eraldatuna. „Ja siis vahel tuleb keegi külla või võetakse laps külla kaasa – seal on terve pilv mikroor-ganisme ja laps korjab kohe omale midagi külge,” märgib perearst, lisades, et igasugune mõõdukas läbikäimine teiste perede ja ea-kaaslastega on lapsele kindlasti kasulik. „Kui lapsel on koduloom, ta sööb otse puu alt nopitud õuna, on ta tervem kui laps, kellele seda ei võimaldata,” osutab doktor. „Paras kontrollitud mikroorganismide ko-gus tekitab olukorra, kus inimene ei haigestu, kuid immuunsüsteem on toimekas ja võitleb.”

Tohter osutab, et immuunsüs-teemiga on nagu autoga, mis on lii-kuma, mitte garaaži seisma loodud – nii peab ka immuunsüsteemil olema parasjagu tegevust.

Paljud lapsevanemad, kes on äsja oma lapse lasteaeda pannud, kogevad, et esimesel aastal kipub maimuke sageli põdema, ent aja-pikku justkui kasvaks sellest välja ning ei „korja” iga pakkumises ole-

Toimekas immuunsüsteem on võitlusvalmis

vat köha või nohu endale külge. Dr Madis Veskimägi tõdeb, et sellega on niisamutigi kui eeltoodud näite puhul, kus laps satub terve pilve mikroorganismide keskele ning üsna tõenäoliselt haigestub. Selle vältimiseks soovitab ta võimaluse korral last mõne tunni kaupa laste-aia ja sealse bakteritekooslusega pikkamööda harjutada, siis ei kar-ga ka tõbi nii kergesti külge.

Vaktsineerimine kaitsebTõsiseks probleemiks peab koge-nud perearst asjaolu, kui vanemad ei lase oma lapsi riikliku immuni-seerimiskava järgi vaktsineerida (näiteks tuberkuloosi, difteeria, teetanuse, leetrite jt sotsiaalmi-nistri määrusega kehtestatud ras-kete haiguste vastu).

„Kui vaktsineeritud on 90–95% lapsi, ei ole veel väga viga, aga probleem on siis, kui tekivad ko-barad – à la ühes lasteaia rühmas on vanem, kes oma last vaktsinee-rida ei luba ja ta teeb kihutustööd, misjärel teised ka ei luba ning nii on terve rühm vaktsineerimata. Mumps, leetrid, läkaköha ja teised haigused ei ole aga kuhugi kadu-nud ning vaid ootavad võimalust, kellele külge hakata,” selgitab dr Veskimägi. „Selline olukord mee-nutab väga vaktsineerimiseelset aega. Tõenäosus, et haigust teki-

Liigse „pühkimise, nühkimise, pritsimise ja küürimisega” võid oma immuunsüsteemile karuteene teha. Mõõdukas mikroorganismide kogus hoiab immuunsüsteemi toimekana, võitlusvalmina ja nii ei hakka ka haigused kergesti külge.

Foto: iStockphoto

tav mikroorganism satub kaitseke-hadeta laste seltskonda on suur, haigestuvad nõrgema vastupanu-võimega lapsed ja siit edasi ei taha mõteldagi. Kirjanik Tammsaare kir-jeldab olukorda, kus külades levis kurgutõbi (difteeria), mis viis hau-da igast perest kas osa või enamik lapsi. Tänapäeval sarnase olukorra tekitamine tuginedes väiklusele ja müütidele on kuritegelik.”

Tohter osutab, et muidugi ei pea igaüks laskma end vaktsinee-rida väljapool immuniseerimiskava olevate haiguste vastu, aga teatud puhkudel küll.

„Kindlasti ei peaks näiteks gripi vastu end vaktsineerima noor ja terve inimene, aga vanemas eas inimestele, kroonilisi südame ja kopsuhaigusi põdejatele, suhk-ruhaigetele jt on see soovitav,” märgib dr Veskimägi. „Sama on pneumokokiga, mis võib põhjusta-da keskkõrva-, kopsu- ja ajukelme-põletikku. Ütlen ikka, et kui lähete vanemale inimesele sünnipäevale ja olete kimbatuses, mida kinkida, siis kinkige talle pneumokoki vakt-siin. Väga soovitav on puukent-sefaliidivastane vaktsineerimine riskipiirkondade elanikel.”

Põhjus hoopis muusMitte alati ei maksa sagedast põde-mist panna nõrga immuunsüstee-

mi süüks. „Kui näiteks paariaasta-sel lapsel on nohu nohu otsa, tihti ka kõrvapõletik, peab uurima, kas põhjuseks ei või olla ninaneelu-mandli suurenemine ehk adenoid,” selgitab arst. „Vanemad on mures, laps saab raviks korduvalt antibioo-tikume ja räägitakse, et immuun-süsteem on nõrk, aga enne haigus-tele piiri ei tule, kui adenoidid on eemaldatud.”

Samuti võib lapse sagedase põdemise põhjus peituda hoopis ühekülgses toidulauas. „Laps ei saa toiduga organismi ja immuun-süsteemi toimimiseks vajalikku ehitusmaterjali ja arvatakse, et immuunsüsteem on nõrk. Aga ei ole. Või on tütarlapsel päevad suh-teliselt vererohked ja tekib raua-puudus, laps on väsinud ja nõrk ning haigestub sageli. Aga ta ei põe sellepärast, et immuunsüsteem on nõrk,” selgitab doktor, lisades, et harva on sagedaste haigestumiste põhjuseks immuunsüsteemi oma haigus, mis avaldub immuunsüs-teemi nõrkusena. Immuunsüs-teem on tohutult keerukas, kus osalevad erinevad valgeverelibled (õgirakud, tapjarakud), kaitse-kehad. Immuunsusrakud peavad eristama oma keha rakke ja võõ-raid rakke ning valke. Häire kuskil tasandil viibki immuunsushäireni. Kõige tuntum niisugune haigus on aids.

Kõigi nende toidulisandite ja vahendite, nagu punane päeva-kübar, küüslauk, ingver, sibul jms, mille manustamisega loodetak-se immuunsüsteemi tugevdada, kohta ütleb dr Veskimägi, et tea-duspõhiselt tõendatud toimet neil immuunsüsteemi tugevdajana ei ole. Ta tõdeb, et perearstid prak-tikas üht-teist nende seast ikka soovitavad. „Eks loodetakse plat-seeboefektile ja teinekord see ju aitab ka, aga kui laps või täiskas-vanu sageli põeb, peame uurima, milles põhjus on.”

Kui lapsel on koduloom, ta sööb otse puu alt nopitud õuna, on ta tervem kui laps, kellele seda ei võimaldata.


Vilve [email protected]

Kui patsient saab arstikabinetis reumaatilise haiguse diagnoosi, on mõistetav, et esimese tundmu-sena valdab teda mure ja hirm. Mis nüüd edasi saab? Kas ma saan ja tohingi enam kunagi liikuda? Milli-seid harjutusi pean tegema ja kes mulle neid õpetab? Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst dr Eve Soo-ba ütleb, et esmane kohkumus on igati mõistetav, kuid mitte mingil juhul ei tohi koju nelja seina vahele ennast haletsema jääda. Füüsiline aktiivsus ei ägesta ühtegi reumaa-tilist haigust, oluline on vaid see, et kodus tuleb teha harjutusi õigesti ja järjepidevalt.

Liiges tahab liigutamistFüüsiline aktiivsus on reumaatiliste haiguste puhul väga oluline.

Reumaatiliste haiguste puhul on väga oluline, kas tegemist on põletikulise või mittepõletikulise vormiga. Näiteks põlveartroosi puhul aitab isegi tavaline kõndi-mine valusid leevendada ja pat-sient pöördub arstile vähem. Kui patsiendil diagnoositakse aga reumaatilise haiguse põletikuline vorm, vajab ta kohe nõustamist, kus pannakse paika taastusravi vajadus ja kestus.

Võimle järjepidevalt!Dr Sooba ei eita, et taastusarsti või füsioterapeudi tööks on sa-geli ka inimeste julgustamine ja veenmine. Põletikulise liigese-haiguse puhul jäävad liigesed kinni, sest inimesed ei taha neid

Füüsiline aktiivsus ei ägesta ühtegi reumaatilist haigust.

Toodete müük ka Liisi järelmaksuga

Empatrax OÜ E-pood: www.invaabi.eeNõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: [email protected]

� Ortopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid)� Songavööd/bandaažid� Ravisukatooted� Valmislahased (sõrme, käe, jala)� Välised rinnaproteesid� Silikoonist ortopeedilised abivahendid� Ortopeedilised jalanõud, tallatoed� Taastusravivahendid� Nahahooldusvahendid� Inva- ja liikumisabivahendid

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

E, T, N, R 9 - 17, K 9 - 19, L 10 - 13Tartu mnt 32 Tallinn 10115, Tel 600 0666

NÕMME SPORDIKLUBI SPORDIKOOLIS

Külmallika 15 A

SAAVAD KOOLIEALISED LAPSED TEGELDA alljärgnevate aladega

Kontakttelefon

Kergejõustik 6770908

Tennis 6572488

Korvpall(poisid) 6718544

Suusatamine 6718544

Laskesuusatamine 6718544

Kahevõistlus 5015110

Ujumine 6574654

Lauatennis 55579902

Klubi liikmeskonda kuulub üle tuhande Tallinna noore, kes tahavad tegelda spordiga.Suvel ootab klubi liikmeid spordilaager Haanjas Kurgjärvel.

TULE KA SINA MEIE KLUBISSE, NOOR SPORDIHUVILINE!


valu tõttu liigutada. Isegi kui vä-himgi liigutus teeb piina, tuleb arsti sõnul pehmelt ja pikkamöö-da võimelda, kuigi jah, vahel peab end selleks sundima. Mõne reu-maatilise haiguse puhul ei peagi patsient pidevalt taastusravis käima, piisab paarist korrast. Pärast seda, kui füsioterapeut on vajalikud harjutused selgeks õpetanud, saab patsient neid kodus tegema hakata. Oluline on, et vähemalt üks kord tuleb need harjutused koos füsioterapeudi-ga läbi teha, et kogu harjutuste kava selgeks saaks. Lihtsamate hädade (põlve-, selja- puusava-lud) puhul saab abi www.liiges.ee kodulehelt. Seal on põhjalikud videod, kuid ka pildiseeriad har-jutuste tegemiseks. Tihti on suur abi ka ujumisest ja vesivõimle-misest. Lisaks muidugi taastus-ravikeskustes pakutavad prot-seduurid: külmakambrid, paikne külm (põletikulised haigused ja paistetus), soe ravi, kui pole turseid, parafiinmähised, oso-keriit-parafiinravi, mudavannid, elektriravi. Koostöös taastus-arstiga leitakse igale patsiendile

sobivaim protseduur, julgustab dr Sooba.

Omaette lugu on patsientide-ga, kes põevad luuhõrenemist ehk osteoporoosi. Neil haigetel on lihastreening väga vajalik, aga haiguse iseloomu arvestades valitakse neile harjutused väga hoolikalt. Selle haiguse puhul on välistatud hüpped ja järsud pöör-ded, samas on näidustatud harju-tused seljale ja alaseljale, kõndi-mine, käte treening, spetsiaalsed lihasharjutused. Väga oluline on tasakaalutreening – see aitab kukkumisi ennetada ja vältida. Tasakaalutreeninguks sobivad dr Sooba sõnul väga hästi nii Tai Chi kui ka Body Balance.

Ärge olge paigal!Dr Sooba ütleb, et talle teeb arsti-na muret hoopis see, et füüsilise aktiivsuse hulk aina väheneb, ja seda igas vanuserühmas. Paraku vajavad aga nii noored kui ka va-nad üldist füüsilist aktiivsust. Iga tervisest hooliv inimene peaks sportima vähemalt pool tundi vä-hemalt viiel päeval nädalas. Mui-dugi võib seda ajahulka võimeku-

•• www.liiges.ee•• www.reumaliit.ee•• www.osteoporoos.ee•• www.epikoda.ee

KasuLiKKu LugemisT!

Foto: EPL-i arhiivse paranedes alati suurendada. Sportliku eluviisi osas sobib nii jooksmine, kepikõnd, sörkjooks kui ka jalutamine. Talvel teeb head suusatamine. Dr Sooba rõhutab siiski, et vanuse lisandudes ei ole vaja enam ülemäära rabeleda. Olu-line on pigem see, et me hakkaks endale üha rohkem teadvustama, et harjutusi tehes toidetakse oma lihaseid ja nii elavad ka liigesed paremini.

Suur abi oleks sellest, kui ko-halikud omavalitsused mõtleksid rohkem seenioride sportimisvõi-malustele. Praegused ujulad ja jõusaalid ei ole neile enamasti sobivad, sest eakad armastavad soojema veega basseine, nende-le mõeldud treeninguseadmed peavad olema turvalisemad. Halli-päine memm või taat ei pea kohe kümmet kilo rinnalt tõukama hak-kama.

Füüsiline aktiivsus ei ägesta ühtegi reumaatilist haigust.

Müstik a Tantsustuudio esitleb:

Lastele:- Trikituba

- Maailmatantsud

Lastele:- Trikituba

- Maailmatantsud

Müstika pakub veel:- Ruumide rentimine tähtpäevadeks ja üritusteks

- Showprogrammid (kõhutants, tuleshow, burlesque jpm).- Kursused ja koolitused mujal Eestis

- Eratunnid ja treeningud




Registreeru trenni kohe või küsi julgelt lisainfot: [email protected] või tel. 5245629


Täiskasvanutele ja noortele:- Trummiõpetus- Heviaeroobika- Tribal fusion- Kõhutants- Tuleshow- ZUMBA- ATS- Ballett- Pilates- Stretching- India tants- Metal-Jooga- Armeenia tants- Kõhutants daamidelejpm!


Müstik a Tantsustuudio esitleb:

Lastele:- Trikituba

- Maailmatantsud

Lastele:- Trikituba

- Maailmatantsud











Müstika Tantsustuudio asub: Pärnu mnt. 41, Tallinna kesklinnas,“Kosmose” bussipeatuses, R-kioski taga.Müstika Tantsustuudio asub: Pärnu mnt. 41, Tallinna kesklinnas,“Kosmose” bussipeatuses, R-kioski taga.

7Tervis ja Hea Vorm

N

ORDIC ECOLAB

EL

Recommended in co-operation with the

Danish Asthma-Allergy Association

LÕHNAAINED EI HOOLI NAHAST - SA TEAD SEDA!

SINU

L›HNAVABA

TSOON

L›HNAAINED SUURENDAVAD ALLERGIARISKIIga päev puutub nahk kokku lõhna-, värv- ja teiste mittevajalike lisaaine-tega, mida sisaldavad enamus puhastus- ja pesuvahendeid, samuti seebid, hampoonid ja ihupiimad. Kui tahame vähendada allergiasse haigestu-

mise ohtu, on tähtis, et väldiksime tooteid, mille koostises olevad lõhnaai-ned võivad allergiat tekitada. Dermatoloogiliselt testitud Neutral tooted annavad võimaluse öelda ei lõhnaainetele ja teistele mittevajalikele lisa-ainetele ilma, et peaks tegema järelandmisi toote kvaliteedis ja efektiiv-suses, millega oled harjunud. Kõik Neutral tooted on valminud koostöös Taani Astma- ja Allergia Assosatsiooniga ning heaks kiidetud Eesti Allergialiidu poolt. Enamus toodetest kannavad Põhja-Euroopa keskon-nasõbraliku toote „roheline luik‰ märgistust. Soovides hoolida oma nahast ja hoolitseda keskkonna eest, vali järgmisel korral Neutral tooted ja loo iseenda lõhnavaba tsoon. Loe juurde www.neutral.lt/ee

Vilve [email protected]

Eestis põeb psoriaasi Pärnu linna täis inimesi. Vaatamata nii suurele haigestunute arvule ei kao endiselt väärarusaamad psoriaasist ja hai-geid tõrjutakse siiani. Põhja-Eesti regionaalhaigla naha- ja suguhai-guste keskuse ülemarst-juhataja Maigi Eisen ütleb, et XIV sajandil visati psoriaasihaiged ja pidalitõ-bised kõik ühtsele tuleriidale. Täna elame XXI sajandil, kuid see ühtne tuleriit lõõmab ikka veel. See väide leidis dr Eiseni sõnul taas kinni-tust suvel Stockholmis toimunud maailma psoriaasikonverentsil, kus kõrvuti arstidega jagasid seiku oma elust ka haiged. Ettekandega esines 20-aastane noor mees, kes tunnistas, et arst kirjutab talle küll vajalikud ravimid, aga ei õpeta teda selle haigusega elama. See pat-sient tunnistas ausalt, et tal pole

Psoriaasihaige ootab võrdset kohtlemistPsoriaasihaigete elukvaliteedi parandamiseks tuleb avardada sportimisvõimalusi.

lähisõpru ja -suhteid, ta ei julge end riidest lahti võtta ega end näidata, vahendab dr Eisen. Et psoriaas on haigus kogu eluks, hakkavad väga paljud patsiendid selle karmi teadmise valguses jooma ja suit-setama.

Madala enesehinnangu ja psüh-holoogiliste probleemide peapõhju-seks on ühiskonna halvustav suh-tumine psoriaasihaigetesse. Neid ei võeta tööle, neid tõrjutakse nak-kusekartuses eemale saunadest, ujulatest ja spordisaalidest. Neid jõllitatakse altkulmu isegi mere või järve ääres, kuigi ebameeldivust ei tohiks keegi kunagi välja näidata. Psoriaasihaige pole mingil moel ohtlik.

Sport on psoriaasihaige elus väga tähtsal kohal. Nad peavad säilitama normkaalu, sest keha-kaalust sõltub psoriaasi ägedus ja ravivastus. Ülekilod sillutavad teed diabeedile, kõrgvererõhktõvele,

südame-veresoonkonna-, luu- ja liigesehaigustele. Sestap peavadki nad end pidevalt liigutama, kuid siin tekibki nõiaring. Et psoriaasi-haigeid enda kõrval näha ei taheta, pole neil kusagil sportida. Ja nii jää-vadki paljud nelja seina vahele en-nast haletsema ja loobuvad lõpuks ka ravist. Teisalt saadab psoriaasi-haige üksinda metsa vahele jooks-ma või põõsa varju kükke tegema ainult väga piiratud mõtlemisega inimene. Need haiged vajavad sa-mamoodi suhtlust ja lähedaste toetust nagu me kõik, sest stress ja vilets ilm on ühed olulised pso-riaasi ägestajad.

Suhtumist tuleb muutaDr Eiseni sõnul tuleks alustada kol-me osapoole kokkukutsumisega: patsiendid, lektorid ning ujulad, spaad ja spordisaalid. Sellises rin-gis tuleb harima hakata just klien-diteenindajaid-ametnikke, kuid ka koristajaid. Ainult seeläbi paraneks sportimisvõimalused ja vähenek-sid suhtlusprobleemid. »

Pane mõttes selle keha külge oma pea ja katsu elada sellise nahaga, nagu pildil näha. Kerge see ei ole.

Foto: Shutterstock

Kuiva naha eest hoolitseb

Linola® Lotion Igapäevaseks nahahoolduseks.

Linola® F Kuivale, sügelevale või põletikulisele nahale. Sobib hästi ka külmakaitseks.

Linola - tootesari kuivale, põletikulisele ja allergilisele nahale. Samuti psoriaasi korral.

Linola® Shower and Bath Oil (Linola® Ölbad) Vanniõli kuivale nahale.Põletiku- ja sügelusvastase toimega.Muudab naha pehmemaks ja tervemaks.

Normaalse ja tundliku naha õrnaks ja taastavaks puhastamiseks.

Linola® Dusch und Wasch

Linola® Shampoo Kuivale ja õrnale peanahale.Eemaldab tõhusalt ketenduse.Sobib beebikõõma (gneiss) korral.

Kannabalsam CCS Heel Balm – tõhus abi lõhenenud jakaredatele kandadeleParandab lõhenenud kandu.Vähendab naha karedust ning muudab naha pehmeks ja siledaks. Nähtavad tulemused 7 päeva pärast (uuringutega tõestatud toime). Kõrge uurea (25%) ning piimhappe sisaldusega. Dermato-loogiliselt testitud.

9Tervis ja Hea Vorm

Arctic Sport Clubi tegevjuhi Rein Reitalu sõnul on nemad valmis teemaga edasi minema. Ka Eesti spaaliidu president Irene Väli üt-leb, et ettepanek on väga teretul-nud. End Eesti suurimaks spordi-klubide ketiks nimetav MyFitness koostöövalmidust e-kirja teel kahjuks üles ei näidanud.

AS-i Audentes turundus- ja kommunikatsioonijuht Helen Vihtol ütleb, et nende juures käivad regulaarselt treenimas mitmed psoriaasihaiged. Vihtol leiab aga: „Probleem polegi nii-võrd töötajate, kuivõrd klientide koolitamisega, ja seda mõlemal suunal, st psoriaasihaige klient võiks valida endale treeninguteks alad, mis ei ole seotud ujulaga, puhtalt esteetilistel põhjustel ja

teised kliendid omakorda võiks olla tolerantsemad ning saadud infot haiguse kohta ka mõistlikult tõlgendada.”

Dr Eisen lisab viimase tsitaa-di kommentaariks, et just sellise mõtteviisi muutmiseks ongi vii-mane aeg anda teemale laiem kõlapind.

Psoriaasiliidu juhatuse esi-mees Georg Jurkanov töötab selle nimel, et üha rohkem inimesi liitu kaasata. Liidus osalemine muu-dab haige sotsiaalsemaks, aitab ühiseid sportimisvõimalusi lei-da, terviseteadlikkust tõsta ning ühiskonda ja kaasinimesi harida. Ja kui haige lõpuks adub, et ta ei peagi oma murede kallal üksi pu-sima, suudab ta paremini ka eelar-vamustele vastu seista.

Marge (49, nimi muudetud) on psoriaasiga koos elanud 22 aas-tat. Kahjuks on tal haiguse raskem vorm – lööbest on haaratud kogu keha ja see õgib pikkamisi ka liige-seid ning siseorganeid. Õige nime all ei taha naine rääkida seetõttu, et tema kahel lapsel kolmest on ka juba nüüdseks psoriaas, kuigi prae-gu veel kergemal kujul. Oht psoriaasi haigestuda on juba ka Marge kahel lapselapsel.

Marge haigusest annab aimu vaid see, et kaunis ja särav Marge kannab suvesoojas pikki pükse ning sõrmenukkideni ulatuvate käistega jakki. Näonaha sai Marge puhtaks laserraviga.

„Ma haigestusin psoriaasi teist last oodates. Kui sulle pannakse diagnoos ja sa tead, et seda haigust pole võimalik ravida, on esimene reaktsioon väga valus ja ehmatav. Sestap on kõige olulisem, kuidas pere ja lähedased sinusse suhtuma hakkavad ja kas nad on sulle igati toeks. Mina perelt tuge ei saanud.” Vaatamata haigusele sünnitas Mar-ge ka kolmanda lapse, ehitas endale raskuseid trotsides ilusa kodu ja rüh-kis haigusele vaatamata elus edasi. Paraku ei talunud muutusi Marge abi-kaasa. „Mu abikaasa häbenes mind lõpuks isegi pimedas magamistoas ja sikutas mulle kogu aeg tekki peale. Samuti valvas ta, et oleksin pidevalt pealaest jalatallani riides.” Inetu la-hutus päädis kodu kaotamisega ja naine alustas elu täiesti nullist.

Marge ütleb, et psoriaasihaige-ga koos elamine vajab mõistmist, sest oma piirangud seab isegi toi-du- ja joogisedel. „Ma ei saa parima-

gi tahtmise juures nautida õhtuid veini, šampanja või vürtsikate suu-pistete seltsis, sest need ärritavad nahka. Kui ma leian aga romantilise kaaslase, kes naudib koos minuga hautatud juurvilju ja pitsikest kül-ma viina, on ta igati oodatud,” ütleb Marge naerdes.

Ärge TÕrjuge MeIdPsoriaasihaigete nahale on vesi eluliselt tähtis, kuid naine teab, et ta pole ujulasse väga oodatud. Vaatamata sellele ei tee ta nähva-mistest ja põlglikest pilkudest välja ja sulpsab ikkagi mullivanni. Sau-nadega on veidi parem, sest seal on enamasti hämar ja nii jääb ta keha pilkudest puurimata. Spordisaali ei lähe Marge aga sel põhjusel, et seal on tema jaoks liiga külm.

Väärarusaamade tõttu on Mar-ge kaotanud kolm töökohta. Kahele kohale kandideerides on talle aga otse öeldud, et kaubandusliku väli-muse puudumisel ta tööd ei saa. Nii ongi naine sunnitud väikeettevõt-jana end ise elatama. Vaatamata saatuse nöökidele ei ole Marge al-laandja. juba mitmendat aastat ai-tab tragi naine saatusekaaslastele soojamaareise korraldada, sest merevesi ja päike teevad psoriaa-sihaige nahaga imet ning süstivad vajaliku doosi eneseusku. Samuti ärgitab ta aastast aastasse oma saatusekaaslasi n-ö kapist välja tulema, psoriaasiliiduga ühinema, sportima, ühisüritustel osalema. See annab julgust ja tuge ning aitab paksu nahka kasvatada, ja viimast on meie ühiskonnas praegu veel väga vaja.

Marge: rohkem mõistmist ja sallivust


•• Karastamine peab toimuma järk-järgult, karastamisprotseduuride kestus peab pikenema astmeliselt.•• Karastamine peab olema süstemaatiline ja järjekindel.•• Karastades tuleb arvestada isikupäraseid omadusi ja tervislikku seisundit.Lihtsamad karastusvõtted:- naha hõõrumine rätikuga- kontrastne dušš- paljajalu õues••Karastamise vastunäidustused: - krooniliste haiguste ägenemine- kõrgenenud kehatemperatuur- viirusinfektsioon

KarasTamise PõhireegLiD

Signe [email protected]

Asjatundjad hoiatavad, et mingil juhul ei tohi kohe alustada paljaja-lu lumel kõndimisest või jääaugus suplemisest – see võib viia külme-tuseni. Karastamist alustatakse lihtsatest tegevustest, nagu märja rätikuga hõõrumine või leige dušš. Naha veresoontes ehk kapillaa-rides paiknevate närvilõpmete korduv vahelduva temperatuuriga mõjutamine tõstab veresoonte toonust ja „õpetab” neile kiiret ahe-nemist ja laienemist.

Karastada tuleb end iga päev, sest ainult regulaarse tegevuse-ga sunnitakse organismi meeles pidama õiget külmale ja kuumale reageerimist ning temperatuuri muutustega kohanema. Organism harjub külmaga kiiremini ja paremi-ni, kui karastada end iga päev viis minutit, mitte üle päeva kümme mi-nutit. Kahe-kolmenädalased vahe-ajad nõrgestavad juba omandatud kaitsereaktsiooni või kaotavad selle sootuks. Kui protseduurid on siiski pikemaks ajaks katkenud, tuleb alustada taas algusest.

Türil käib ligi 40 inimest koos külmas vees suplemas, üks neist on ka perearst Piia Tamm. „Mõni meie kambast oli juba aastaid kas just talisupleja, aga kindlasti hi-lissügise- ja varakevadeujuja. Jää-augujutt läks suure kõlakaga lahti ja nii liitus meiega kokku ligi 40 inimest,” pajatab perearst. Mõni neist proovis ühe või kaks korda ja

rohkem ei tahtnud tulla, mõni jäigi käima. Noorim karastaja on olnud kümneaastane, vanim 70 tuuri.

Lõunapausiks jääaukuPiia Tamm on veendunud, et enamik inimesi, kes talvel jääaugus käivad, ei mõtle üldse karastamisele, vaid see on lihtsalt lahe elamus, mis on hakanud väga meeldima. „Ja hai-geks pole meist ükski sellest ekst-reemsusest jäänud. Kui mõni ini-mene käib lõunavaheajal söömas, siis meie lihtsalt sulistame jäises vees, et siis jälle tööle tagasi minna. Ei mingit eelnevat sauna ega leili,” ütleb ta.

Perearst hoiatab, et jääauku minek igaühele ei sobi. Ise alustas ta jääaugus käimist keset sügavat talve selle aasta jaanuaris, kui tali-suplejate eestvedajad Merle Vantsi ja Loona Pärl kutsusid sinna ka pe-rearsti. Basseinis ning suvel järves ja meres ujuja on Piia Tamm lapsest saadik olnud, olgu siis vesi soe või külm. „Aga seda tegin siiani ikka sooja ilmaga. Nüüd siis kaheksa kuud järjest peaaegu iga päev. Kui jää ära läks ja suvi peale tuli, hak-kasime hommikuti enne tööd kol-me-neljakesi järves käima. Ja kuigi suvel on meid veidi vähem korraga kokku saamas, loodan, et kui jääaeg jälle käes on, kohtume kõik iga päev lõuna paiku Türi järve ääres,” lausub Piia Tamm.

Küsimusele, kas karastamine on ka tervisesse muutusi toonud, vastab perearst eitavalt. „Põdesin ennegi väga harva külmetushaigu-

si. Lapsena tahtsin küll mõnikord koos teistega haige olla ja üritasin selle saavutamiseks lume peal pal-jajalu käia, aga kust ma, lollike, siis pidin teadma, et see hoopis vastupi-dise efekti annab,” muigab ta.

Arstina kinnitab Piia Tamm, et üldise karastamise piire ei olegi. Juba vastsündinuga tuleb kohe tegutsema hakata: panna teda iga ilmaga õue magama, riietada nor-maalselt, mitte hoida ülisoojaks köetud toas, vannitada ja hoida imikut iga mähkimise puhul natuke aega palja pepuga.

Külmas vees ärkavad keha ja vaim57-aastane Ester meenutab, et sel-lest on nüüd juba üle kümne aasta tagasi, kui ta suvel avastas hommi-kuse ujumise headuse. Et end hom-mikuti virgemana tunda, hakkas ta kodust ligi 150 meetri kaugusel jões ujumas käima. Ikka igal hommikul kella kuue ajal voodist otse jõkke. „Esimesel talvel ma vist ujumas ei käinud, kuid maikuus sai uuesti jões käima hakatud. Sellest sai meeldiv sõltuvus juba esimesel aastal. Isegi talvel lahtist vett nähes on tahtmine ujuma minna,” ütleb Ester.

Ta tunnistab, et jões ujumisel on muidugi takistavaid asjaolusid. Kevadeti ja sageli ka sügiseti on vett liiga palju, nii et ei pääse üldse jõe äärde, või on vool nii kiire, et viib alla-vett. „Oleme endi turvamiseks isegi köit kasutanud. Talvel jõele tekkiv paks jää katkestab hooaja, sest kes jaksab hommikul kella kuueks seda

lahti raiumas käia. Siis tuleb leppida igahommikuse külma dušiga, mis muidugi ei anna nii mõnusat tunnet, kuid on ikkagi parem kui päris ilma külma veeta,” selgitab Ester.

Talvel on jõevesi kõige vähem kaks kraadi soe. Kuna tegemist on allikarohke jõega, siis ega suvel temperatuur naljalt üle 20 kraadi ei tõuse. Ka kraanist tuleb talvel vaid neljakraadist vett. Enesetundele ja tervisele on ujumine hästi mõjunud. Külmas vees ärkavad keha ja vaim üles ning see muudab päeva alguse kohe tegusaks. „Minu jaoks on see väga oluline, sest öökulli tüüpi ini-mesena on hommikuti väga raske tõusta. Külmetushaigusi me abi-kaasaga naljalt ei põe, ka liigeste ja seljaga on probleeme vähem,” kin-nitab ta. Külmas vees ujudes saab ka mõningase füüsilise koormuse ja see aitab natuke keha vormis hoida. Ester ütleb, et nüüd võivad nad mõ-lemad koos abikaasaga „hilberda-da” külmetumist kartmata. „Näiteks käib abikaasa talvehommikul palja ihuga õues lund pühkimas. Ise olin varem väga külmakartlik inimene. Jalad ja käed alalõpmata külmeta-sid. Nüüd jälle ei talu hästi sooja ja kergesti hakkab palav,” selgitab ta.

Türil käib ligi 40 inimest koos külmas vees suplemas.

Foto: erakogu

11Tervis ja Hea Vorm

Keha palub ja vajab karastamistJärjekindel karastamine treenib kehasoojust reguleerivat mehhanismi. Paraneb ainevahetus, tõuseb meeleolu ja suureneb vastupanuvõime nakkushaiguste suhtes.

Kaire [email protected]

Pole ilmselt inimest, kes poleks pärast rasket tööd või üle pika aja uuesti ja seda innukamalt trenniga alustades järgmisel päe-val tundnud lihastes valu. Seda põhjustab süsivesikute aineva-hetuse lõpp-produkt laktaat ehk piimhape, mis hakkab teatud lii-kumise intensiivsuse piirist veres oluliselt suurenema. „Tuleb lihtsat regulaarselt ja õigete koormuste-ga harjutada. Regulaarselt treeni-

Ülepingutusest annavad märku valutavad lihasedLihasvalust pääsemiseks tuleb regulaarselt ja õigete koormustega harjutada.

des areneb keha ja koormustalu-vus paraneb,” selgitab MyFitnessi treener Kristi Roosimägi. „Samas aga liiga kõrge intensiivsusega treeningud suurendavad ületree-ningu ja vigastuste riski.”

Treeningutega alustades pii-sab, kui harjutada kahel korral nädalas. Edaspidi tuleks aga juba tulemuste saavutamiseks tree-nida 3–4 korral nädalas. Igasu-gune koormus, eriti jõutreening lühendab lihaseid, mis omakorda tekitab ülepinge lihaste kinnitus-kohtades. Üks tugev lihastreening vähendab liikuvusulatust 5–13% ja võib kesta kuni 48 tundi.

Liikuvuse halvenemine koor-mab ülemääraselt liigeseid ja li-haseid, seeläbi kasvab omakorda lihasrebestuste ja põletike oht, seda eriti lühikeste ja jäikade li-

haste puhul. Seepärast soovita-takse samadele lihasgruppidele teha jõutreeningut üle päeva – nii saavad lihased piisavalt aega taastumiseks.

Liikuvusvõimet parandavad painduvusharjutused ehk siis liht-samalt öeldes venitused. Et välti-da lihasvalu või seda leevendada peakski iga treening lõppema ve-nitusharjutustega.

Kui lihas on vigastatudKõige esimene märk sellest, et olete lihast vigastanud, on valu-aisting. „Vigastatud koht annab endast ise märku,” tõdeb Roosi-mägi. Vigastuse tõsiduse saab välja selgitada vaid spetsialistide ja erinevate analüüsidega. „Kin-del on see, et valu kannatades ei peaks trenni tegema, sest siis

Naudi turvalist sügist!

Loe lisaks: www.massuno.ee Küsi Massuno loodustooteid apteekidest. Apteeker annab ka teavet, millises apteegis toodet parajasti saada on.

PAPS-20 spordigeel ja vedelikKas tunnete, et olete sportides lihastele või liigestele liiga teinud? Või häirivad teid nahamarrastused ja -kriimustused? Ehk on teid hammustanud mõni putukas?

Paps-20 koosneb looduslikest preparaatidest: agaav, sirel, taruvaik (vedelikus) ning etüülalkohol. Geeli komponendid on karbomeer Carbopol 980 ja trolamiin.

Ülitundlikkuse korral üksikkomponentide suhtes tuleb pidada nõu arstiga.

Kandke spordigeel või PAPS-20 vedelik õhukese kihina vastavale kehapiirkonnale kuiva naha peale, soovitatavalt 3–4 korda päevas.


Foto: Shutterstockvõib seisund veelgi halvemaks minna.” Lihtsamate vigastuste korral jagab ta KKK printsiipi: külma, kõrgem asend vigastatud kohale, kompressioon.

Vahetult pärast vigastuse tekkimist võiks valutavale ko-hale asetada midagi külma (jää-kott, külmapihusti) või kui mi-dagi muud pole käepärast, siis hoida vigastatud kohta külma vee all. Esimestel päevadel on soojaprotseduurid (ka kõiksugu soojendavad salvid, pihustid, vedelikud, massaaž) vastunäi-dustatud. „Soojakompressidega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, vigastuste alguses on need ta-valiselt keelatud,” rõhutab Roo-simägi.

Soovitusi enda hoidmiseksÕige lihashooldus aitab kiiremini taastuda ja taas treeningute-ga alustada. Pärast treeningut on tõhus käia saunas, infrapu-nasaunas, ujumas või vannis. Vannivette võiks lisada näiteks meresoola ja lõdvestavaid ekst-rakte (lavendel, männiokas jt).

Ka massaaž on väga tõhus. Pärast iga treeningut tuleks

lihaseid venitada ja ühte ve-nitust hoida vähemalt 20–30 sekundit, hea oleks kui saak-site kord nädalas käia mõnes pikemas venitustreeningus. Venitama peaks võimalikult lõd-vestunud lihast ja mitte kunagi ületama valuläve. Rahulik ja sügav hingamine aitab oluliselt venitusele kaasa, vältima peaks liiga järske ja äkilisi liigutusi.

Väga tõhus vahend veni-tamiseks on Foam Roller ehk vahurull. „Neid võisid tähelepa-nelikumad lugejad näha kerge-jõustiklastel ka viimasel OM-il. Foam Rollerite populaarsus kas-vab ka Eestis, ja need, kes ka-sutavad on väga rahul. Lihtsus-tatult seletades, teed lihastele spetsiaalse rulliku peal rullides tõhusa ja taastava massaaži,” kirjeldab Roosimägi.

Kui liigeses on tunda ägedat valu, hiljuti on olnud nikastus, rebestus, äge liigesepõletik, siis tuleb venitusharjutustega olla ettevaatlik või neid pigem üldse mitte teha.

Pärast iga treeningut tuleks lihaseid venitada ja ühte venitust hoida vähemalt 20–30 sekundit.

Kulunud ja haiged liigesed vajavad liikumist, aga haiged ja valusad liigesed ei lase harjutusi teha. Tagajärg: lihased jäävad nõrgaks, ei toeta piisavalt liigeseid, haigus süveneb...Suletud ring...NANOHAP ™ on end prakti kas edukalt tõestanud selle surnud ringi algpõhjuse tõhusa leevendajana võimaldades taas oluliselt kergemini oma igapäevaeluga toime tulla.

Nanohap (Ca10(PO4)6(OH)2) on maailmas seni kõige täpsemini järele tehtud inimkeha materjali analoog. Teda kasutatakse väga laial-daselt erinevate kehasse paigaldatavate implantaati de koosti ses – tunnistus materjali ohutusest. Kaltsiumist ja fosforist koosneva aine üliväikesed (nano)osakesed tungivad läbi rakuseina ning mõjutavad protsesse otse rakutuuma tasandil. Nanohap toimib ka veres olevatele hormoonidele LDH, AST, CKMB ja T

3 - thyroxin, mis juhivad organismi elutähtsaid protsesse, tõhustades sealhulgas ka (südame)lihaste tööd ning hoides ära nende krambid.

Nanoosakeste kokkupuutepind on kuni 1250 korda suurem kui tavaainetel ning seetõtt u on nende toime organismile palju intesiivsem kui mikrodimensionaalsel kaltsiumil.

Kuigi positi ivne toime avaldub kiiresti , on oluline kasutada Nanohap-i vähemalt paar-kolm kuud järjest, hiljem toetava vahendina vaja-duse tekkimisel. Toimib organismis ilma kahjulike kõrvalmõjudeta.

Kuna materjali sissevõtmise positiivne kogemus ei ole vormis-tatud kliinilise ravimiuuringuna, saab selle kasutamine

olla vaid iga soovija vabatahtlik valik.

Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget...

Rohkem infot ning tellimisvõimalus Internetis www.nanohap.eu

või telefonil 5567 0607.

Pakendi hind 34 € NB! Hind telefoniklientidele septembri

lõpuni 30 €. Lisandub saatekulu - üle Eesti 1.50 €.

Medicate Est OÜ


Kestvussportlastele – jooksjatele, ratturitele, krossisõitjatele jne on ammu teada tõde, et gaseeritud vee joomine „kuivatab keha” ja põhjus-tab gaase. Põhjus on gaseerimiseks kasutatavas süsihappegaasis. Nimelt on süsihappegaas meie igapäevase elutegevuse ainevahetuse lõpp-pro-dukt ja me eritame seda väljahinga-misel meid ümbritsevasse õhku. Kui juua gaseeritud vett, siis imendub vees sisalduv süsihappegaas otse verre ja suurendab meie vere süsi-happegaasisisaldust ning põhjustab oma happelisusega ka suurema vee-vajaduse ning rakkudel on keeruli-sem vett omastada.

Sportimise ajal on soola kaotus orga-nismis intensiivse higistamise tõttu väga suur. Seepärast on mineraalid sportlase jaoks hädavajalikud ja mi-neraalvesi on sellel puhul parim la-hendus. Paljud mineraalveed on aga karboniseeritud ja seepärast püü-takse gaasi mineraalveest väljutada, näiteks pudelit loksutades või seda üle öö avatuna hoides. Tegelikkuses muidugi jääb suur osa süsihappe-gaasi siiski vette ega välju. Seega on palju otstarbekam tarbida gaseeri-mata mineraalvett ja soovituslikult aluselist.

Miks aluselist mineraalvett? Inten-siivse sportimise käigus on orga-nism tihti hapnikuvaeguses nagu kinnise siibriga küdev ahi. Sellistes anaeroobsetes ainevahetusprotses-sides tekib suurtes kogustes hap-pelisi ainevahetuse vaheprodukte. Enamikele sportlastele on tuttavad

Aluselise vee tarbimine suurendab kestvusspordialadel sooritusvõimet

piimhappest põhjustatud valusad lihased. Samasse kategooriasse lii-gituvad veel püroviinamarjahape ja näiteks alkoholi lagunemisel tekkiv etaanhape. Happeline keskkond te-kitab väsimust, halba enesetunnet, soodustab käärimist ja krooniliste põletike teket soolestikus ning võib põhjustada tõsiseid allergilisi reakt-sioone ja ülitundlikkust. Lihtne ja kergesti ellu viidav lahendus oma keha aitamiseks on teadlikult tarbi-da aluselist vett. Näiteks on meie poeriiulitele jõudnud looduslikult tugevalt aluseline mineraalvesi De-vin (pH 9,1). Aluselises vees leiduvad aluselised HCO3 ja CO3 ioonid seo-vad erinevate hapete vesinikioone (H+), mistõttu on organismil lihtsam hakkama saada happeliste vahepro-duktide tulvaga.

Organismi võimet happelistest jääki-dest vabaneda pärsib stress, ületöö-tamine, vähene uni, suitsetamine ja vedelikupuudus. Tihti annab sellest meile märku suus olev kergelt hapu-kas maik ja kuivav kurk. Kui organismi pH on jõudnud sellesse staadiumi, kus ideaalsest pH-st on kaldutud happelisema poole (vesinikioonide kontsentratsioon suureneb ja pH lan-geb), väheneb aga organismi võime omastada toitaineid ning vitamiine ja mineraale, langeb rakkude ener-giatootlikkus ja kahjustub rakkude taastumisvõime, nõrgeneb keha võime toota ensüüme ja hormoone ning keha muutub vastuvõtlikuks rasvumisele ja paljudele muudele tervisehädadele. Häiritud on ka see-desüsteem.

Selle pika ja teoreetilise jutu kinnitu-seks ka lugu Tartu rattarallil osalenud Maris Aagverilt: „Eelmisel aastal ka-sutasin joogiks gaseeritud mineraal-vett, sellel aastal otsustasin aluselise Devini mineraalvee kasuks ja vahe oli hämmastav – tulemus võrreldes eelmise aastaga oli 20 minuti võrra parem. Hämmastav seda enam, et treenitud ei ole käesoleval hooajal rohkem ja eale on lisandunud järje-kordne aasta. Usun tõsiselt, et aluse-lise veega on organismi sooritusvõi-me oluliselt parem, kui gaseeritud ehk „happeliste” jookide tarbimi-sel.”

Kokkuvõtvalt võib öelda otse: „Sportlase jaoks on aluselise mine-raalvee tarbimine igati tark otsus ja suurendab nii sooritusvõimet kui ka taastumist pingutusest.”

Jaanus Lemberbiokeemik

www.devin.ee

Kristiina [email protected]

„Oh, appi, ma unustasin!” Tõstku käsi, kes saab väita, et ta ei ole mit-te kunagi mitte midagi unustanud. Miskipärast tundub, et kätemeri jääb kerkimata. Ikka läheb ju va-hel üks või teine asi meelest ära. Ega asjata öelda, et unustamine on inimlik ja eks ta nii ongi, kuniks see meile probleeme tekitama ei hakka.

Tõstamaa perearst Madis Veski-mägi ütleb, et mälu parandamisega on nagu immuunsüsteemi tugev-damisega, millest ka käesolevas erilehes juttu on. Kõige tähtsam on hoida aju tegevuses. „Rääkida, lihtsalt sõpradega lobiseda, lahen-dada ristsõnu, õppida keeli,” loetleb tohter.

Samuti võiks õppida pähe luu-letusi ja laulude sõnu ning neid siis muidugi ka esitada – kasvõi näi-teks iseendale duši all.

Tihti käivad vanemaealised – aga kaugeltki mitte üksnes ne-

et need asjad peaks püsiksmad – kaupluses ostunimekirjaga ning ajavad sealt siis näpuga jär-ge. Mälu parandamise nimel võiks aga ostunimekirja koju jätta ning püüda kõik vajalik poest ära tuua ilma „spikrita”. Nii on ajul jällegi te-gevust.

Hommikul koosta oma peas läbi päevaplaan, just nagu märkmikus-ki ja mõtle päeva hakul läbi, mis sul seal tänase peal „kirjas” on.

Muidugi ei tähenda see, et päris märkmik tuleks ära visata. Kõik kohustused võib sinna kirja panna ja muidugi sealt ka vaadata, mis tööd te-gemist vajavad.

Ei saagi ju eelda-da, et näiteks kogu tutvusringkonna sün-nipäevad peas püsiks.

Kirjalik sünnipäevakalender on siin igati omal kohal.

Ka mitmesugused seltskond-likud mängud, nagu „Eesti mälu-mäng”, „Alias” vms pakuvad ajule tegevust ning hoiavad mõtet erk-sana.

Võib proovida ka raamatut luge-des loetud lõiku meenutada – kas nimed ja sündmused jäid meelde. Lugemine on üldse mälule hea.

Hästi aitab uusi asju juurde õp-pida ja meeles pidada seoste

loomine juba kogetu-õpitu ja uudse vahel. Osates

seda teha, püsivad as-jad (kasvõi uus võõr-keelne sõna) hästi meeles.

On olemas ka spet-siaalseid mälutree-

ningud (koolitusfirmad

•• Üle 70-aastastel eakatel võib liigsöömine suurenda-da mäluhäirete riski, näitab Ameerika teadlaste uuring.•• Teadlaste uuringu jär-gi võib päevas 2100–6000 kilokalori tarbimine kahe-kordistada üle 70-aastastel inimestel kliinilise mäluhäire tekke riski. See on haigus-seisund, mille korral esineb inimesel mälu- või mõt-lemistegevusega seotud probleeme, mis ei piirdu ta-vapärasest vananemisprot-sessist tingitutega.•• Kõik uuringus osalenud jagati kaloritarbimise järgi kolme rühma. Neil, kes sõid päevas üle 2100 kcal oli mä-luhäire esinemise risk üle kahe korra suurem.

Allikas: Novaator

Liigsöömise risK

pakuvad neid), kus õpitakse tehni-kaid, kuidas süsteemselt meelde jätta numbreid, nägusid, fakte, kõ-nesid jms.

Foto: Shutterstock

Oluliste mineraalide kolmikjõud ter-vete luude, südame-veresoonkonna, juuste, naha ja küünte tarbeks

Kaltsimag Forte:

• Aitab tugevdada luid ja hambaid

• Toetab südame- veresoonkonna normaalset tööd

• Soovitatav raseduse ja imetamise ajal, samuti tervise taastumisel ning suurenenud kehalise aktiivsuse korral

Mälu ja kontsentratsiooni naturaalne parandaja

Letsitiin edendab närvisüsteemi korrektset tööd ja aitab pa-randada kontsentratsiooni ning mälu. Ta on vajalik kasva-misel ning nii mentaalseks kui füüsiliseks arenguks. Letsitiin aitab tugevdada keha immuunsüsteemi ja tagada südame--veresoonkonna normaalset toimimist. Lisaks eelnevale aitab letsitiin hoida kolesterooli normaalsel tasemel.

Letsitiin:

• Parandab mälu ja kontsentratsiooni

• Aitab organismis säilitada normaalset kolesteroolitaset

• Aitab hoida südame- veresoonkonna normaalselt toimimas

• Edendab närvisüsteemi korrektset tööd

Letsitiin

S A A D AVA L A P T E E K I D E S J A E - P O E S w w w. w a l m a r k . e e ,

M A A L E T O O J A : O Ü R E M E D E X , H A R J U M A A , w w w. re m e d e x . e e

Kaltsimag

Kaltsimag Forte sisaldab olulisi inimkeha toimimiseks tarvilikke mineraale. Kaltsium ja magneesium on vajali-kud hoidmaks hambaid ja luid tervete ning tugevatena. Samuti aitavad nad säilitada vererõhu tervislikul tasemel ning toetavad närvi- ja lihassüsteemi toimimist. Tsink ai-tab kaasa immuunsüsteemi tööle ning on vajalik naha kvaliteedi parandamiseks. D-vitamiin soodustab kalt-siumi imendumist ja aitab sellega hoida organismi kalt-siumitaseme õiges vahekorras, mis omakorda on tugeva luustruktuuri aluseks.


KULDNE SÜGIS (3 päeva, 2 ööd) 31.08 – 31.10Hind alates 95 EUR/inimene

Paketti kuulub:• majutus kaheses toas (2 ööd)• 2 hommikusööki• 2 õhtusööki• Hommikumantlid toas Hoolitsustest valikuliselt 3 protseduuri: Kiire üliniisutav näohooldus 30 min. või “Viinamarja värskus” 40 min. (jalgade mähis kerge massaažiga) -saab valida 1 kord Šampanja ja roosiõie kätehoolitsus (ei sisalda maniküüri) Šampanja ja roosiõie jalahoolitsus (ei sisalda pediküüri) Maasikane kätehoolitsus (ei sisalda maniküüri) “Lavendli lõõgastus” vannihooldus vannitrühvliga “Apelsini kirkus” vannihooldus vannitrühvliga Massaažitool Massaažisaapad Soolakamber Infrapunasaun• Saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel.Check in 14.00 Check out 12.00

Viiking Spaa-Hotelli SÜGISESED HINNAÜLLATUSED

Lisainfo aadressil [email protected] või telefonil +372 449 0500 (hotelli vastuvõtt) või +372 449 0505 (müük);

Spaa Hotell Viiking, Sadama 15, 80012 Pärnu

Klassikaline taastusravipakett (alates 5 päevast), Hind alates 41 €/inimene/ööpäev (norm.hind 51 €/inim/ööpäev) Kehtib 01.09-30.10

Pakett sisaldab:• majutust kahekohalises toas • täispansioni (3 söögikorda päevas) • arsti vastuvõttu • 3 raviprotseduuri päevas (E-R), laupäeviti ja pühapäeviti

2 protseduuri: 20 minutit käsimassaaži, veealune duššmassaaž, ürdi-pärlivann 20 min, vannihooldus meresoolaga (virgutav, lõõgastav, looduslik,muda-soolakonsentraadiga), para� in-osokeriitravi 15 min, turbaravi 20 min, rapsiravi kätele 20 min, paikne külmaravi 10-15 min, massaažitool 15 min,Darsonvalisatsioon 10-20 min, ultraheliuuring, inhalatsioon 10 min, elektriravi, magnetravi, veeniravi geeliga (jalad), lõõgastusravi 30 min, valgusravi 20 min, ravivõimlemine rühmas 30 min, individuaalne ravivõimlemine 30 min, vesivõimlemine rühmas 30 min (E-R)

• Saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel.Tuleku- ja lahkumispäeval ravisid ei toimu!Check in 14.00Check out 12.00

Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul. Nende ja paljude teiste pakkumistega tutvu meie koduleheküljel

www.viiking.ee Sinu südame SPAA

Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul. Nende ja paljude teiste pakkumistega tutvu meie koduleheküljel

Documents

Tervis ja hea vorm | sept 2012