Embed Size (px)
Citation preview
Tervishoiu ja hariduse koostöö vaimse tervise probleemidega
laste huvidesAnne Kleinberg
MD, PhD
Tallinna Lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja
27.11.2014
Sissejuhatus
Integreerimata innukad grupid
Tänaste laste tervena elatud aastad
53,752,8
49,1
44,4
39,7
56,755,8
52,1
47,4
42,7
0
10
20
30
40
50
60
0 1-4 5-9 10-14 15-19
Mehed
Naised
Vaimse tervise probleemidega lastearv aastal 2014
73673 73072
61283 61311
14735 1461412257 12262
0
10000
20000
30000
40000
50000
60000
70000
80000
0-4 5-9 10-14 15-19
Vanus
Mehed ja naised
Vaimse tervise probleemidega 10-20%
Vaimse tervise probleemidega lastearv aastal 2024 ?
52715
69325
7310071226
10543
13865 14620
10543
0
10000
20000
30000
40000
50000
60000
70000
80000
1-4 5-9 10-14 15-19
Vanus
Mehed ja naised
Vaimse tervise probleemidega 10-20%
Uued psühhiaatrilised haigusjuhud 100 000 elaniku kohta 2003-2013 (TAI, 2014)
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Aasta
1–4
5–9
10–14
15–19
Uued psühhiaatrilised haigusjuhud 100 000 elaniku kohta soo ja vanuse järgi aastal 2013
(TAI,2014)
1010
4120
3669
2396
421
1705
22482368
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
1–4 5–9 10–14 15–19
Vanus
Mehed
Naised
Uued psühhiaatrilised haigusjuhud 100 000 elaniku kohta vanusegrupis 0-19 aastat aastal
2013 (TAI, 2014)
61
181
62
772
1777
277
35
632
2801
2417
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
F00-F09 F10-F19 F20-F29 F30-F39 F40-F49 F50-F59 F60-F69 F70-F79 F80-F89 F90-F98
Psühhiaatri poolt ambulatoorselt konsulteeritud isikud:F80-89/ 0-14a. 2013
aastal
700
818
5
813799
48
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
..Kõne ja keelespetsiifilised
arenguhäired (F80)
..Õpivilumustespetsiifilised häired (F81)
..Motoorika spetsiifilinearenguhäire (F82)
..Segatüüpi spetsiifilisedarenguhäired (F83)
..Pervasiivsedarenguhäired (F84)
Muud ja täpsustamata(F88-89)
Psühhiaatri poolt ambulatoorselt konsulteeritud isikud:F90-99/ 0-14a.
2013 aastal 1733
290239
269
84112
408
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
2000
..Hüperkineetilisedhäired (F90)
..Käitumishäired(F91)
..Segatüüpi käitumis-ja tundeeluhäired
(F92)
..Lapseleiseloomulikud
tundeeluhäired (F93)
..Lapse või noorukisuhtlemishäired
(F94)
..Tikid (F95) ..Lapse või noorukimuud käitumis- ja
tundeeluhäired (F98)
Vaimse alaarengu, arenguhäirete ja käitumishäirete ambul. konsulteeritud juhud 0-14a.
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
F70-F79
F80-F89
F90-F98
ATH (F90), PA(F84) ja KH(F91) ambulatoorselt konsulteeritud juhud 0-14a.
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
2000
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
F84Kokku
F90Kokku
F91Kokku
F84Uus
F90Uus
F91Uus
Kes aitab keda?
Segaduses võitüdinenud
täiskasvanuidnõutuks tegev
poiss, kes keeldubkooli minemast või
käitub seal väljakannatamatult
Lapsevanem
ja neid ühendavadorganisatsioonid
Kool ja Rajaleidjakeskused
Lastekaitsetöötaja
Politsei jne.
Regionaalsedlaste vaimse
tervise keskusedja
perearst
Parimad praktikad loomaks turvalistja edukat kooli
Integreeri täielikult õppimist toetavad tugiteenused koos juhenditega terviklikuks lähenemiseks
Rakenda mitmekihilist toetamise süsteemi, mis haarab
ennetamise,
heaolu edendamise
sekkumised, mille hulk suureneb vastavalt õpilase vajaduste intensiivistumisega ja edendab tihedat kooli-kogukonna koostööd
Parimad praktikad loomaks turvalistja edukat kooli
Paranda juurdepääsu vaimse tervise tugisüsteemidele koolis suurendades vastavat personali, kes on koolitatud integreerima ennetamise ja edendamise teenuseid õpiprotsessiga
Integreeri olemasolevat positiivset õhkkonda ja turvalisust tagavaid tegevusi
kriisiennetusega,
kriisiks valmisoleku,
reageerimise ja paranemisega tagades, et kriisikoolitus ja plaanid on koolikontekstis sisulised,
tugevdavad kogemustest õppimist,
annavad maksimumi olemasolevast personalist,
toetavad efektiivset ohu hindamist ja
on pidevalt uuendatud ja praktiseeritud.
Parimad praktikad loomaks turvalistja edukat kooli
Tasakaalusta füüsiline ja psüühiline turvalisus vältimaks üleliia piiravaid meetmeid, mis alavääristavad õpikeskkonda ja rakenda mõistlikku füüsilist turvalisust koos usalduslike suhetega julgustades õpilasi ja täiskasvanuid teatama võimalikust.
Rakenda efektiivset, positiivset koolikorda, mis toimib kooskõlas eesmärkidega tagada turvaline õhkkond, pole ainult karistav, on selge, püsiv ja õiglane ning kinnitab positiivset käitumist.
Kaalu iga kooli ja piirkonna kontekstis vajalike teenuste tagamist spetsiifilistele sihtgruppidele.
Anna aru, et säästvad ja efektiivsed muutused võtavad aega ning et koolid erinevad oma valmisolekult rakendada parandusi ning neile peab tagama aega ja vahendeid saavutamaks muudatusi.
http://www.nasponline.org/resources/handouts/Framework_for_Safe_and_Successful_School_Environments.pdf
Turvalise õpikeskkonna alused
Struktuurid ja kodukord, mis tähendavad demokraatliku koolikorraldust,
ettevõtlikkuse ja kodanikualgatuse soodustamist, avatust ja koostööd.
Vaimsus ja suhted, mis tähendavad koolikultuuri ja väärtuseid, traditsioone, käitumisharjumusi, koolisuhteid, õpilaste ja töötajate vaimset tervist.
Otsene õppetöö, mis tähendab kooli õppekava, hindamispraktikat, õpetamismetoodikat valikuid, õppevahendeid
Hoone ehitus, ruumide paigutus, kujundus ja sisustus, mis tähendavad stimuleerivat, arenguvõimalusi pakkuvat, ohutut keskkonda, keskkonnateadlikkust, tervislikke eluviise, liikluskasvatust, aktiivsuse ja loovuse soodustamist.
Teabekeskkond, keel ja kommunikatsioon, mis tähendavad IT-alast turvet, virtuaalseid õpikeskkondi, läbimõeldud avalikkusega suhtlemist, kooli veebilehte, teadetetahvlit, infovahetust sidusrühmadega ja andmekaitset.
(Haridusministeerium, 2014)
Mis õpetajaid aitab?
Põhiõppevara juurde kuuluvad õppematerjalid
Surdologopeedi käsiraamat
Individuaalne õppekava kui õpilase individuaalse arengu toetamise üks tugimeede
Õpiraskustega õpilaste toetamine põhikoolis (ainealased metoodilised- ja õppematerjalid)
Märka ja toeta last.Teatmik õpetajatele
Seks@autism
“Kiusamisest vabaks” metoodika
KiVa
TORE tugiõpilasliikumine
Jne.
Tartu Ülikooli eetikakeskuse poolt korraldatud väärtuskasvatuse koolitus
“Oleme lastevanematele aastate jooksul pakkunud erinevaid koolitusi, kuid üsna keeruline on olnud lapsevanemat kooli koolitusele saada. Asi hakkas sujuma siis, kui tegime koolitused väga suunatud seltskonnale…”
(KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA JA VÄÄRTUSKASVATUS KOOLIS: KAASAMINE VÕI KONFLIKTIDE OHJAMINE? Saku Gümnaasium, 2012)
Väikeklassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus
1) Väikeklassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kellel on raskest kroonilisest psüühikahäirest tulenev püsiv
normikohasest erinev käitumismuster ja/ või õpivõime langus, mis takistavad õpilase enda ja teiste õpilaste õppimist ning ohustavad turvalisust tavaklassis (näiteks autismi spektri häired, sõltuvushäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäired/keskendumisraskused, füüsiline vägivaldsus kaaslaste suhtes, agressiivsus keskkonna suhtes) või kes on lastepsühhiaatri poolt suunatud pikaajalisele rehabilitatsiooniteenusele.
(2) Väikeklassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane tähtajaliselt, mille määrab üleriigiline nõustamiskomisjon.
(3) Õpetamisel kasutatakse erivajaduse spetsiifikast tulenevat struktureeritud õppekorraldust, õppemetoodikat ja jõukohast õppevara ning vajadusel tagatakse õpilasele logopeediline abi.
(4) Koolis võimaldatakse õpilasele rehabilitatsiooniplaani või sotsiaalprogrammi rakendamine või ravi kättesaadavus õpilase psühhosotsiaalseks abistamiseks ning käitumise korrigeerimiseks.
(5) Vajadusel korraldatakse koolis psühhoteraapia teenuse kättesaadavus vastava koolituse läbinud spetsialisti poolt.
(6) Õpilasele rakendatud tugimeetmete tõhusust hinnatakse õpilasega tegelevate spetsialistide meeskonna poolt koostöös õpilase vanemaga vähemalt poolaastas ning tulemused fikseeritakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil ja rehabilitatsiooni plaanis.
(7) Kui üleriigilise nõustamiskomisjoni määratud tähtaja möödumisel ilmneb vajadus jätkata õpet väikeklassis, siis esitab vanem või vanema nõusolekul kool üleriigilisele nõustamiskomisjonile põhjendatud taotluse tähtaja pikendamiseks.
Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamine
(1) Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse erandjuhtudel väga raske ja püsiva psüühikahäirega õpilasele, kes on
laste psühhiaatri otsusega suunatud pikaajalisele rehabilitatsiooniteenusele või kohtumääruse alusel suunatud sotsiaalhoolekande asutusse ja üleriigiline nõustamiskomisjon on soovitanud ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamist.
(2) Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse õpilasele, kellele on määratud raske või sügav puudeaste ning kellel on psüühilise tegevuse eripärast tulenev äärmuslik ja püsiv normikohasest erinev käitumismuster, mis ohustab õpilase enda ja teisteõpilaste õppimist ning turvalisust klassi tingimustes (ennast vigastav või apaatne käitumine; enda ja teiste suhtes ohtlikultagressiivne, destruktiivne, vägivaldne ja impulsiivne käitumine) ja nõuab pidevat täiskasvanute järelevalvet.
(3) Õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel.
(4) Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse tähtajaliselt, mille määrab üleriigiline nõustamiskomisjon.
(5) Õpetamisel kasutatakse haridusliku erivajaduse spetsiifikast tulenevat struktureeritud õppekorraldust, eripedagoogilise õppemetoodika rakendamist ja jõukohast õppevara ning vajadusel tagatakse õpilasele logopeediline abi.
(6) Koolis võimaldatakse õpilasele rehabilitatsiooniplaani või sotsiaalprogrammi rakendamine või ravi kättesaadavus õpilase psühhosotsiaalseks abistamiseks ning käitumise korrigeerimiseks.
(7) Vajadusel korraldatakse koolis psühhoteraapia teenuse kättesaadavus vastava koolituse läbinud spetsialisti poolt.
(8) Õpilasele rakendatud tugimeetmete tõhusust hinnatakse õpilasega tegelevate spetsialistide meeskonna poolt vähemalt kord poolaastas ning tulemused fikseeritakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil ja rehabilitatsiooni plaanis.
(9) Kui üleriigilise nõustamiskomisjoni määratud tähtaja möödumisel ilmneb vajadus jätkata ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet, siis esitab vanem või vanema nõusolekul kool üleriigilisele nõustamiskomisjonile põhjendatud taotluse tähtaja pikendamiseks.
Väike elevant päästab...
...ennast ise
Kuidas need asjad selgeks saab?
Kuidas mõista oma tundeid ja nende mõju käitumisele?
Kuidas kannatada välja enda ja teise abitust või küündimatust?
Mida teha autistliku poisiga, kes loobib sind pinaliga?
Millal on kolleeg vaja puhkepausile saata?
Kuidas teha keeruliste või vastumeelsete inimestega piisavalt kaua sihipärast koostööd?
Kuidas jagada konfidentsiaalset infot, mis aitaks lapse olukorda lahendada?
Kuidas julgeda abi paluda?
Kuidas mitte teha pinnapealseid järeldusi?
Miks ta siis ikka ei taha kooli tagasi minna?
Hariduse ja tervishoiu koostööd soodustavad faktorid
Organisatsioonidevahelised lähetused
Personali palkamise paindlikkus
Selge arusaam personali erinevatest rollidest ja tööülesannetest
Selge meeskonnas kokku lepitud tööplaan
Koos töötamine
Mitteformaalsed kohtumised, suhtlemine ja meeskonna ülesehitamine.
Samas on oluline säilitada põhivaldkonnaga suhe sh. erialaline supervisioon.
Hariduse ja tervishoiu koostööd soodustavad faktorid
Üksteisele selgete ootuste sh. suunamise kriteeriumite sõnastamine
Korraldatud info jagamine, ühised juhtumiarutelud
Erialade ülene rahastamine
Haridustöötajate koolitamine
Eri valdkondade spetsialistide teavitamine erinevate valdkondade väärtushinnagutest
Võimekus töötada paindlikkult ja loovalt.
Taustal peab olema koostööd toetav poliitikadokument.
(Effective Joint Working between Child and Adolescent Mental Health Services (CAMHS) and Schools, 2003. http://www.healthcareforlondon.nhs.uk/wp-content/uploads/2011/03/Effective-Joint-Working-working-CAMHS-and-Schools.pdf.)
Kohalik koostööd puudutav strateegia
Vaimse tervise teenuseid pakkuvate spetsialistide koostöö vastavates meeskondades
Nt. KOV psühholoogide, kooliõdede ja koolide HEV meeskondade spetsialistide koostöö arvestades ka Rajaleidja keskuste integreerimist koostöösse vastavalt nende töökorraldusele ja mehitatusele.
Ühine eelarve sotsiaal-ja haridusvaldkonna ühistele teenustele
Arvestama teenusesaajate arvamusega
Lingid sotsiaalhoolekandega
Ühine strateegia konfidentsiaalsuse osas, mille olemasolus on veendunud ka vanemad ja lapsed
The common core ofskills and knowledge
Suhtlemine
Lapse ja nooruki areng
Heaolu tagamine ja edendamine
Sh. enda piiride ja võimete teadvustamine
Tugi üleminekuperioodidel
Sh.kriisidega toimetulek
Integreeritud töötamine
Sh. teiste valdkondade väärtushinnnagute teadvustamine
Info jagamine
Sh. erineva tähtsusega info liigid
Laste Vaimse Tervise Keskuse projekti eesmärk
Pakkuda kvaliteetseid psühhiaatrilise ravi teenuseid patsientidele ja koolitusvõimalusi spetsialistidele nende pädevuse tõstmiseks.
LVTK projekti eesmärgid
• Vaimse Tervise Keskuse ehitamine
• Vaimse Tervise Keskuse kontseptsiooni loomine
• sh teadmiste vahetamine Norra partneritega integreeritud teenuste süsteemi välja arendamiseks-
• ARENAFLEXIBLE meetod
• Laste väärkohtlemise diagnostilise süsteemi arendamine
• „mobiilse“ („out-reach“) meeskonna koolitamine
• personali koolitamine tööks Vaimse Tervise Keskuses
• võrgustikusüsteemi välja arendamine koostöös teiste sektoritega vaimse tervise teenuste edendamiseks ja probleemide varajaseks märkamiseks
• regionaalsete vaimse tervise keskuste arendamise koordineerimine
• Regionaalsed vaimse tervise kabinetid+regionaalsed Rajaleidja keskused
• uurimuse läbiviimine tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks.
Teenused
• Ambulatoorne abi 0-18 a.lastele
– Sh. psühhoteraapiagrupid
– Ind.psühhoteraapia
– Pereteraapia
– Vanemate nõustamisgrupid
– Out-reach teenus
• Statsionaarne abi
– Psühhiaatriaosakond sõltuvus-ja käitumishäiretega lastele ja noorukitele 6 voodikohta
– Lastepsühhiaatriaosakond 10 voodikohta
– Söömishäirete osakond 5 voodikohta
Teenused
• Konsultatsioonid
– Sh. Supervisioonigrupid
– Telefoni –ja internetinõustamine
• Laste väärkohtlemise diagnostikasüsteem
Koolitus-ja arendustegevus
• Koolitus
– Psüühikahäirete ABC
– Ennetus
– Erialaspetsiifiline
• Arendustegevus
– Kvaliteediindikaatorid
– Teenuste/sekkumiste kirjeldused
• Teadustöö
• Sh.õendusalane teadustöö
Inimesed
• 5 käivitatud meeskonda
Lastepsühhiaatria polikliinik
Psühhiaatriaosakond
Väikelastepsühhiaatria osakond
Söömishäirete ravi meeskond=>osakond
Mobiilne kriisimeeskond
Out-reach teenus
Mobiilne kriisimeeskond
Out-reach meeskond
Aitame psühholoogilisse kriisi sattunud lapsi ja nende peresid või nendega töötavaid professionaal nende tavapärases keskkonnas (kodu, kasvatus-, haridusasutus).
Kriisisituatsiooniks võib olla nii peres toimunud vägivallajuhtum, suitsiidkatse või ka nt haigestumine esmasesse psühhoosi, kuid keeldumine pöörduda meditsiiniasutusse abi järele. Kriisiolukord võib olla ka koolis toimunud sündmus, kus abi vajavad nii õpilane kui looga seotud haridustöötajad.
Mobiilsesse kriisimeeskonda kuuluvad psühhiaater, psühholoog, õed ja sotsiaaltöötajad. Töötame kaheliikmeliste väljasõidumeeskondadena lapsevanema nõusolekul ning lastekaitsetöötaja teadmisel ja/või osalusel.
Out-reachi meeskonna abiga toimub esmane kriisisekkumine või juhtumi arutelu, mis viib kas olukorra lahenemiseni või lõpeb patsiendi liikumisega tervishoiusüsteemi pikemajalisele ravile koos tugivõrgustiku jõustamisega.
Projekt toimub Tallinna linna piires ja on osalejatele tasuta.
Vastame pöördumisele 48 h jooksul
Telefon 529 4675 E-R 13:00-14:00
Weaver ants use their skills to help each other cross from leaf to leaf
