F,=#:

ANATOLE FRANCT

l

THAISa

KUNINGATARHANE.JALAPRAEKoOT<

,,EEST I RAAMAT" . TALLI N N 1969

T (Pr8nt!ulc)F60 THAISOrlglnaall tlltlld:

Anatole FranceThais

Oeuvres compldtes illustrdes VParis, Calmann-Ldvy, 1925

La r6tisserie de la Reine P6dauque

Oeuvres compldtes illustrdes VIII- Paris, Calmann-L6vy, 1926

Prantsuse keelest tdlkinud:

ifr€riffiCi ja Aita Kurfeldt

Kunstiliselt kujundanud:Aleksander Koemets

I

LOOTOS

Tol ajal elas korbes palju riksiklasi. Niiluse m6lemalekaldale olid erakud oma kdtega ehitanud loendamatuidokstest ning savist onne, mis seisid iiksrihest veidi maadce,mal, nii et nende asukad voisid elada omaette ja siiskivajaduse korral iiksteist aidata. Ris,tiga kirikuid k6rgussiin-seal o,nnide vahel, ja mungad kdisid seal piiha-pdeviti, et jumalateenistust kuulata ning piihadest sak-ram,entid'est osa saada. Otse joe kaldal aga oli maju, kusmungad elasid igaiiks oma kitsasse kongi sulertuna jatulid kokku vaid selleks, et veelgi enam nautida iiksin-rlust.

Uksikl'ased ja kloostriv,or,nsd elasid kasi,nuses, v6ttestoitu vaid pdrast piievaloodet, ainsaks roaks leib vdhesesoola ja iisopiga. Nende hulgas oli niisuguseid, kes puge-sid pdris liiva sisse: valisid oma varju,paigaks mdnek,rnpa v6i haua ja elasid veel veidr'amat elu.

Koik pidasid karskust, kand'sid johvszirki ja koredatpcakotiga nnantlit, rnagasid pdrast pikki valvusi paljanlaa peal, palvetasid, laulsid salme, liihidalt, saatsid igapiiev korda patukahet,suse suurtegusid. Pdrispattu silmaslrirlades keelasid nad oma ihule nii naudinguid ja m6nu-sirl kui ka seda hoolitsust, mida il,malaste arvamustrrtiioda peetakse hzidavajalikuks. Nad us'ku,sid, et meieilrrrliikmete rtdved ravivad meie hinge ning koige aulise,mt'lre m,e,ie ihul on paised ja verrned. Nonda ldks tziideprohveti sdna, ke,s oli iitelnud: <Ja k6rb loob oitsele.>

Teeba* piiha korbe elanikest saatsid m6ned oma pdevirttoijda lihasureta,mises ja vagas motiskluses, t,eised tee-rrisid iilalpidamist palmikiududest asjade punumisegavrii kauplesid end l6ikuse ajaks liihedal elavate talunike

juulde tocjle. Monda kahrtlr-rstasid paganad ekslikult, etnad elavad roovlielu ja kdivad koos rdndlevate 'araab-

lastega karavane r,iisumas. Tegelikult aga polgasid needmungad rikkust ja nende vooruslikkuse hong t6usis tae-vant.

Inglid kiiisid noormeeste ndol, sauad kde,s nagu r,oisi-meestel, eraklates k;irlas, kurjad vaimud aga luusisidetiooplaste voi elajate kujul iiksiklaste iimber, et neidkiusatusse viia. Kui mungad hommikuti allikale ldksidoma kruuse tdilma, ndgid nad liival saatiirite ja kentau-ride jalajdlgi. Vai,mu vaatekohalt o,li korb toeline voit-lusvdli, kr-rs igal ajal ning eriti oositi peeti imelisi lahin-

ja nende kaebed sulasid tiihirstaeva all iihte ndljastehii6dnide ulgurnisega. Siis ilmusidki neile deemonid iga-Sugr,se v6luva vdlimuse all. Sest kuigi deemonid on tege-likult inet,nd, ehivad nad end vahel ndilise kaunidusega,mis varjab nende toelist olemust. Oudust tundes ndgidkorbeaskeedid offra kambrikestes sddraste naudingute

nres, v?rStates kiisijale: <<Ma nutan' j4 ka,eban, sest iiksristiinirnene peksis mind vitstega ja kihutas mu h:ibigarni'ne,ma.>>

Korbe vanemat,el oli'voim ka patuste ni'ng jumala-vallatute iil,e. Ne,nde headus oli monikord kohutav. Nadolid apostlit,elt saanud meelevall'a karistada ToeliseJu,mala teota,mise eest ja miski ei ,suutnud pddsta neid,keda van,e'mad olid hukka m6istnud. Oudusega juturstatilinnades ja isegi Aleksandriaja neelas ne,ed patused, kedaloonud. Seepdrast tundsid nensid kolvatut elu, isedranis anaitunud preestrid ja l6bunaised.*

Nende tnunkade vooruse'viigi oli nii suur, et isegimetselajad s,ellele alistusid. Kui riks erakutest oli sure-mas, tuli lovi ja kaevas talle oma kiirintega hiua. Piiha-rnees mdrkas,sellest, et Jumal teda enda juurde kutsub,ning ldks ja suudles koiki oma vendi p6sele. Siis heitistzr ro6muga maha, et Issandas uinuda.

Ni.iud, pzirast seda, kui Antonius* oli enant kui saja-irastasena iihes oma armastatud ooila'st,e Makarios,e iaAlnathasega Kolzimi mdele tagasi tombunud, polnddl<ogu korbes vaga,mat munka kui Paphnutios, Antinoeial<loostriiilem. Tosi ktill, Ephraimile ja Serapionile- allusrohkem munki ja nad paistsid silma-oma kloostrite vai-Inuliku ning il,maliku juhtimisega. Kuid Paphnuitiospirastu,s k6ige range,malt ja vah,el ei vdtnud tervelt kol-rttcl pdeval toitu. T.a kandis tipris karedat johvsiirki, piit-srrtas end hommikul ja ohtul ning polvitas pikki tunde,l;rtro vastu maad.

Tema kakskii,mrme,nd neli jiingrit olid oma onnid ehita-rrrrcl tema onni ldhedusse ning jiiljendasid ,rtema- rangetr'lrrviisi. Ta ar,rnastas neid siidarnest Jele,sus,es l(ri,stusesj;r rnanitses neid lakkamatult meeleparandusel'e; Temav;ritnsete poegade hulgas oli mdhi; kes olid pikki aastaidriliivlielu elanud ja keda priha kloostriiilema'manitsused:riis nii vdga olid liigutanud, et nad.murng,aks hakkasid.Ncnde elu puhtus iilendas kaaslaste meeli. Silma paist-',irl nende hulgas iihe Abessiinia kuninganna endineI'rrlil<, kelle Antinoeia abt oli samuiti patust pooranud jaI't's ei lakanud pisaraid vala,mast; ning diakon Flavia-trrrs, kes tundis kirja ning oli osav k6rn'es. Ent koige imet-Irrsvzidrsom Paphnutiose jiingreist oli noor talupoegrritrrcga Paulus, keda hihiti Kohtlapeks te,ma ddretu lap-',ilirrsc tottu. Inimresed pilkasid tema lihtsat meelt, kuid,lrrtrral laskis talle oma armu osa,ks saada, liikitades tallerr;igctnusi jzi kinkides talle prohvetiande.

I):rphnu,tios elas vaga elu, piihendas oma pzievad jiing-tilt' opetamisele ja lihasuretamisele. Ka ,m6tiskles ta';rgt'li piihade raamatute iile, et leida sealt tdhenda,rnis-',orrrr. N6nda oli ta, e'hkki ealt alles no'or, omreti tdis k6r-yit'l vooruslikkust. Kuradid, kes hziid erakuid ,nii julmaltr iitrrlrrvad, ei julgenud t,e'male ldheneda. Oositi kuuvalgelr' lrr:; lcma ko'ngi ukse ees s'eitse vdikest Saakalit liikuma-

i-l

r r_- ', -*,o*--,ntrnftTthaIil j, .,' .r'!, I,F(fpri'Fi4dtr!

tult, vaikides, k6rvad kikkis. Ning Ltsuti, crt need onseitse paha vaimu, keda ta oma piihadLrsc vdega ldvelkinni peab.

Paph,nuti,os oli siindinud Aleksandrias suursugustevanemate lap,sena, kes olid lasknud talle opetada ilma-likke teadusi. Teda olid kiltkestanud isegi poeetide valedja oma vaimu hdlbi'muses ning motete segaduses oli tavarases nooruses uskunud, et inimsugu hu,kkud Deuka-lioni ajal veeuputuses, ja ta oli vaielnud kaas6pilastegaJumala loo,muse ja omadust,e ning isegi te,ma olemasoiuiile. Ta elas siis priisates ja lobutsedes, nagu teevadpaganud. Seda aega rmeenutas ta ve,el vaid hd,bi ia hdm-minguga.

<Noil pdevil,> taotse,s ta r,,endadele iitelda, <<keesin mavddrnaudingute katlas.>>

Ta tahtis sellega iitelda, et oli stjonud maitsvalt val-mistatud liharoogi ja kiii,nud avalik,es saunades. T6e-poolest oli ta elanud oma kahekiimnenda eluaastani sedail,n-ralasie ,elu, mida oleks 6igem nirrnotada surmaks kuieluks. Kuid kui ta oli kuulanud preester Makrinose 6pe-tusi, sai ,temast uus inimen,e.

Tode vallutas tema tziielikult ja ta1 oli viisiks ritelda, etsee oli tunginud temasse nagu mook. Ta vottis omaksKolgata usu ning hakkas krurnmarda,ma risti,loodud Jee-sust. Pdrast ristirmist elas ta veel aasta paganate il,ma-likku elu, mil1e kiiljes teda harjumuse siderned kinnihoidsid. Aga astunud ilhel piieval kirikrrsse, kuulis tadiakonit lugevat piihakirjasona: <<Kui sa tah,ad tdielineolla, siis mine, mtiii oma varandus dra ia anna vaestele.>>Otsekohe miirjs ta oma varanduse, jagas saadud rahaalmusteks ja hakkas mungaks.

Sestsaadik kui ta ktimne aasta eest ini,meste hulgasttagasi t6mbus, ei keenud ta enam lihalike r66mude kat-las, vaid leotas end oma hinge kasu,ks patukahetsusepalsamis.

Uhel piieval, kui ta oma vaga harjumust mooda mee-nutas aega, mil ta oli elanud Jumalat tundmata, ja iiks-haaval oma patte vaatles, et potrjalikult nend,e inetustm6ista, tuli talle ,m,eelde, et ta oli kunagi Aleksandriateatris niiinud iilikaunist ndi,tlejannat, kelle nimi oliThais. See naine nditas end teatrimdngudes ja jultus esi-

tama tanrtse, kus illiosavasti seatud liigutused meenu-tasid koige koledamaid kirgi. Voi jd,ljendas ta m6ndaneist hdbitegudest, mida paganate muinasjurttude jdrgioli teinud Venus, Leda v6i Pasiphae.x Nonda siiiitas takoigis vaatajais iharuse tule, ja kui kaunid noor;mehedvoi rikkad raugad saabusid tulvil arrrnastust puisrtamalilli tema maja ldrrele, siis v6ttis ta nad vastu ning sainende omaks. Nii hukutas ta oma hinge hukutades vdgasuure hulga teisi hingi.

Ei puudunud palju, ja ta oleks Paphnutiose endagilihapattu ahvatlenud. Ta oli stiiidanud iha noormeheveres ja kord oli Paphnutios ldhenenud Thaise majale.Kuid lobunaise ldvel oli teda peata,nud vdga varaselenoorusele omane loomulik arglikkus (ta oli siis viisteist-liiim,mend aastat vana) ja hirm, et teda raha puuduselkuulda ei voeta, sest vanemad valvasid, et ta suuri kulu-lrrsi teha ei saaks. Jumal oli oma ha,lastuses kasutanudrre'id ka,hte abin6u, e da. KuidI)aphnutios ei olnud , sest tolirjal ei osanud ta ve s tuli, jailrkas petlikke hrives kambrisr isti ees, mis ju oli tolle 6nnistegeva puu jdljendus,nrille kiiljes otsekui vaekausil oli rippunud maail,maIrrnastus, hakkas Paphnutios m6tle,ma Thaisele, sest'l'lrais oli tema patt; ja ta motiskles kaua, koigi asketismirt'cglite ko,haselt, nende lihalike rodmude kohutava ine-Irse ril,e, mida see nain,e teda segaduse ja teadmatuselriicvil oli ihkama pa,nnud. Kui ta mitu tundi oli meditee-rirrud, ilmus Thaise kuju ,mata selgenarririst taas sellisena, nagu ud teda kiusalilralikult kaunis T,hais iti kui Leda,lriiatsintidest asernel leba kuklas, sil,maj;r tdis sira, s66rmed v6belermas, suu paokil, rind 6itsevil kdsivarr,ed vdrsked nagu kaks ojakest. Seda piltirriilres l6i Paphnutios endale vastu rinda ia iitles:

<Ma kutsun sind tunnistajaks, mu Ju,mal, et ma vaa-l;rr oma patu inetust!>>

Vzrhepeal muutus pilt nrdrkamatult. Thaise suunurgadlorrrbusid allapoole ja tema huultele il,mus vdhehaaval',rrlrrpdrane kannatus. Pdrani silmad olid tziis pisaraid ja;ilcndasid; rind paisus ohetest ni,ng,sell,est tousis hin-

lll0

gus, mis oli nagu algava tornti llttltzrtlgucl. Seda ndh.es

Jrutus Paphnutios hinge pohjani. Ta langes silmili mahaja palvetas nonda:

,iole kiidetud, oiglane ja halastaja Jumal, kes Sa saa-dad kaastunde rneie siidam'esse nagu ho,mrmikus'e kaster,ohumaadele! Au ja kiitus Sulle! V6ta o'ma sulase hin-gest se,e vddr h'ellus, ,mis t6ukab meid lihahimusse, ningiita ar,muliku1i, et ma ikka ilksn'es Sinus armastaksink6i,ki Sinu loodud olevusi, sest nemad kaovad ja Sina

suurem patune ta on, seda rohkem peab teda hal'etsema.Ma nutan. kui ma 'm6tlen 'sellele, kuidas kuradid teda

navad.>>I kombel motiskles, vdikese Saa-

lge ees istuvat. See suuresti, sestri uks oli suletud aadik: Loom

ndis abti liPutas koer'Paphnutio kadus. S ?uPtt-nutios, et kurat te liPsa-nud, ja t seejdrel jzilleThaisele.

<<Jum:ala abiga,> titles ta endamisi, <pean ma te'mapddstma.>>

ei kiusanud teda..jumrt olgu kiidetud, mu vend Paphnutios!> iitles ta

<Rahu olgu ka sinuga, vend Paphnutios!> vastas munkPalaim,on ja ptihkis kziisega higi oma palgelt.

<Vend Palai,mon, olgu mei,e jutt iiksainus kiitus Sel-lcle, kes t6otas olla nende keskel, kes Te,ma nimel kokkr-rlLrlevad. Seepdrast tulin ma sinuga rddkima iihest noust,rrris minus tdrkas, et Issanda au suur,endada.>>

<<Ornnistagu siis Issand is,e sinu nou, Paphnutios, nagu1a on 6nnistanud minu salatitaimi! Igal hommikul valab'l'a mu aia peal,e koos kastega oma heldust ja Tema hea-rlLrs 6hutab mind kiitma Teda kurkides ja k6rvitsates,Inida Ta mulle kingib. Palugem Teda, et Ta meid hoiaksottta rahu sees! Sest pole midagi kardetavamat kui ohjeslroidmata meeleliigutused, rnis siidamerahu roovivad. Kuitrced me,eleliigutused meie peale tulevad, siis me ole'meotsekui joodikud, k,es taaruvad kord vasakul'e, kord pare-tttale ja kipuvad iga silmapilk oma hzibiks maha kuk-lirrma. Monikord sr.innitavad need tuhinad meis talitse-tttatut ro6mu. Ja kes sellele tundel'e idrele annab. seeriivctab enda iimber ohku naeruga, mii loomalikult too-rcs. See haletsusvdiirt room kisub patutegijat mitmelet'lisitee,le. Vahel aga saadavad need hinge ja me,ele sega-rlrrsed 'meid jumalavallatu kurbuse siss'e, mis to'ob tu,hatliorda enam hukatust kui r6orn. Vend Paphnutios, maolcn riksn,es 6nnetu patune, kuid oma pika elu sees olentrur kogenud, et riksiklasel ei ole kurje,m,at vae,nlast kuillrrbus. Ma m6tlen seda visa nukram'eelsust, mis mdssiblrirrge nagu mingisse udusse ja varjab ta, eest Ju,malar rrlguse. Miski ei ole hingeonnistusele ohtlikum, ja kuradihoigc suurrem voit on m6ru ning musta tusa kiilv munga',(irlames. Kui ta saada,ks rneile ainult r66msaid kiusatusi,li olcks ta pooltki nii kardetav. Ent oh hZida! ta oskabrrrcirl ajada meelt h,eitma. Eks ndidanud ta meie isale,'\trtoniusele nii kaunist musta,nahalist lasi, et selle nege-rrrirrc pisarad silmi toi? Ju'mala abiga suutis meie isa

'\rrlonius ennast saatana priiinistest hoida. Ma tundsinllrlrr, kui ta meie seas elas: ta oli r66mus oma jiingri-l('[lir lring iial ei langenud ta nukram,eelsusse. Aga muvlrrrl, kas ei tulnud sa rddkima mulle ii'hest noust,rrris sinu vai,mus tdrganud? Hea ,meelega kuulan ma',,'rlrr - muidugi, kui see s,iinnib Jumala auks ja kiitu-',t'l(s.))

labidale toetudes.<<Jumal olgu kiidetud!>> vastas

olgu minu vennaga!>> '

Paphnutios. <Ja rahu

lz l3

<<Vend Palaimon, ma olcrr tocsl i t,tlt' virlrrrrrl lssandalekiitust tuua. Toeta mind ontit rrotrirrrrlt'gl, scst sul onpalju vaimuvalgust ja patt polc iialgi trrrrrcstanud sinum6istuse selgust.>>

<<Vend Paphnutios, ma pole vddrt sLr kingapaclzrgilahti pddstma ja mu pahategusid on nii palju kui liivak6rbes. Ent ma olen vana ega ritle dra sind aitamas't onrakogemuste v aral.>>

<<Ma usaldan siis sinu kdtte, vend Palaimon, omasiigava valu motte juur,es, et Aleksandrias on iiks lobu-naine, Thais nimi, kes elab patuelu ja on inimesteleoahanduseks.>>-

<<Vend Paphnutios, see on t6epoolest j6ledus, mis oietikurvaks teeb. Paljud naised uskmatute seas elavad nagutema. Kas sa oled leidnud nou selle suure kurja vastu?>>

<<Vend Palaimon, ma tahan minna Aleksandriasse iaotsida selle naise iiles ning Jumala abiga patust iilapoorata. See on minu nou; kas sa kiidad selle heaks?>>

<<Vend Paphnutios, ma olen vaid vilets patune, kuidmeie isa Antonius taotses iitelda: <<Kus sa ka iganesoled, dra kiirusta sealt dra rninema, et mujale j6uda.>>>

<<Vend Palaimon, kas sa leiad midagi halba selles ette-vottes, mis mul meeles molgub?>

<<Armas Paphnutios, hoidku Jumal mind oma vennan6u peale kahtlust heitmast! Aga meie isa Antonius iitlesn6ndagi: <<Kuivale tommatud kalad surevad; nondh-samuti juhtub, et mungad, kes oma kambritest vZilja tule-vad ja ilmalaste sekka ldhevad, kallavad kdrvale hean6u teelt.>>>

Nonda rddkinud, vajutas vanake Palaimon labidaterajalaga mulda ja hakkas agarasti kaevama maad noore6unapuu iimber, Kuni ta kaevas, kargas iiks antiloopounapuu uIl'lb€f: Kunl ta kaevas, kafgas ukiire soostuga iile aeda iimbritseva heki, po

uks antllo()poosaste lehtiKllre SOOSIUga Ule 2€OZ UTITIDI'lISeVa neKl, pOOSaSIe lentl

riivamata, peatus iillatunult ja drevalt, kinnerde vdri-sedes, ldhenes siis paali hiippega vanakesele ni,ng peitisoma hurtja pea sobra poue.

<<Jumal olgu kiidetud korbegasellis!>> iitles Palaimon.Ja ta ldks ja toi tiiki musta leiba, mida ta kergejalg-

sel loomal oma oihust siiria laskis.Paphnutios seisis natuke aega aru pidad,es paigal, pilk

ainiti tee kividel. Siis leiks ta pikl<amisi tagasi oma

liirmbrisse, moteldes selle rile jdrele, mis ta dsja oli kuul-rrLrd. Tema hing oli ra,hutu ja'muret tdis.

<<See erak,>> arvas la endamisi, <<on hea n6uandj a,lcmas elab ettevaatuse vaim. Ja ta kahtl,eb minu kavat-sLrse m6istlikkuses. Ometi oleks mul raske jdtta Thaistl<auemaks saatana krir.isi, kes ,tema iile valitseb. Jumalvalgustagu ja juhtigu mind!>

Oma teekonda jzitkates ndgi ta tririlindu v6rgus, millelifitt oli liivale la,otanud, ja mdrkas, ,et see oli emalind,st'st isane oli piiiinise juurde lennanud ja rebis nokagaiilishaaval vorgusilmi puruks, kuni piiiinisesse tekkisrvaus, mille kaudu tema kaasa v6is p6geneda. 'Vagarrrces silmitses seda vaa,temdngu, ja et ta oma piihaduser iiel asjademiistilisest ,tdhendusest holpsasti aru sai, siislrripas ta, et piiiinisesse sattunud lind polnud keegi muulirri j6leduste paelus Thais ja et tema ise pidi nokagali;rnepisi paelu katkestava tiirilinnu eeskujul sona joullrrrrustama ndhtamatud sidemed, mis Thaist patus kinnilroir.lsid. Seepdrast kiitis ta Jumalat ja tema esialgneolsus muutus kindlamaks. Aga kui ta siis ndgi, kuidasliirilind jalgupidi kinni jdi ning ise sattus v6rku, millelrr oli puruks rebinud, loi vagamees Paphnutios jrillelidlrklema.

Kogu oo ei saanud ta magada ja koidu eel nzigi tarriigemust. Jdll,egi ilmus talle Thais. Tema ndgu ei vdl-icrrdanud patust iharust ja ta polnud r6ivastatud kibi-Jrrristvaisse looridesse nagu harilikult. Surilina kattislcrla iileni ja varjas isegi osa tema nd,ost, nii et abt niigiiilisnes kaht silma, millest voolas heledaid, raskeid pisa-r ;r id.

Seda ndhes hakkas vagamees ka ise nutrna ning arva-It's, et see ndgemus tuli talle Jumalalt, ei k6hel,nud ta('rrirm. Ta t6usis, haaras pahkliku saua, ristiusu v6rd-I'rrju, astus vdlja oma kongist ning sulges hoolikalrt ukse,.l korbeelajad ega linnud taeva alt ei saaks tulla riive-l;rrna prihakirja, mida ta hoidis oma aseme peatsis. SiisLrrtsus ta diakon Flavianuse, et usaldada tema kdttel';rhektimne kolme jiingri juitrtimine, ning 16ivastatrrd;rirrLrlt pikka mungakuube, isus ta teele Niiluse poole,l';rvaga minna jalgsi mooda Liibiia-poolset kallast kuni\\;rkcdoonlase rajatud linnani.* Puhteajast peale kondis

t+l5

ta mooda k6rbeliiva, hoolimata vdsimuscst, ndljast jajanust; p?iike oli juba madalal, kui ta ndgi hirmsat j6geveeretavat oma verevaid vooge kulla ja tule karva kalju-seint'e vahel. Ta sammus mooda korget kallast, iiksi,kultsiin-sea,l seisvate onnide uste taga Jumala nim,el leibakerjates ja roomuga vastu v6ttes soimu, ,keeldumist ningdhvardusi. Ta ei kartnud ei roovl'eid ega loomi, kuid

taja rdndas li,nnast linna ja soi ohtust oma jtingrirtega.Voorused, mida erakud hoolikalt usukangale tikivad,on niisama haprad kui suurepdrased: uskmatute hinge-ohk voib nende meeldivad vdrvid turtrmuma panna.Sellepdrast hoiduski Paphnutios linrtadesse jalgat6,s,tmast, kartes, et tema siida inimesi ndhes pehmeksldheb.

Nii kondis ta siis riksildasi teid. Ohtu saabudes panidkerge tuul,e kalli'stus,el sahisevad tamariskid teda vdri-sema ja ta t6mbas peakoti sil'mil'e, et mitt,e enam ndhaasjade ilu. Pdrast kuuepdevast teekonda joudis ta paika,mille nimi on Silsilis. Jogi voolab seal kitsas orus, midapii raudkivimdgede ahel. Seal tahusideg uslikke, tol ajal kui nad deemo,neidku hnutios ndgi seal tohutu suurt, poo-leldi alles kalju kiitkes olevat sfinksipead. I(artes, et sel-les v6is peiituda m6ni kuratlik vdgi, t'egi ta ristimzirgi jalausus Jeesuse nime. Otsekohe lendas looma k6rvastnahkhiir ohe ning Paphnutios m6istis, et ta oli viilja aja-nud paha vaimu, mis palju sajandeid oli selles kujus ela-nud. See t6stis t'ema indu; ta vottis maasrt suure kivi japaiskas puusli,kule n:ikku. Seepeale lSks sfinksi ndgu niisiigavalt kurvaks, ert s'ee Pap,hnutiost liigutas. Toestigioleks r.ileinimlik valu, mis ses kivindos kajastus, liiguta-nud koige kalgimatki ini,mest. Seepdrast iitles Paphinutiossf inksile:

<Oh loom, tunnista, et Jeesus Kristr-rs on Jumala Poeg,n6ndasamuti nagu tunnistasid saatiirid ia kentaurid,

keda m,eie isa Antonius k6rbes niigi! Ja ma onnistan sindIsa, Poja ja Piiha Vaimu nimel.>>

Ning ennde: sfinksi silmi loi roosatav helk, elaja ras-l<ed laud v6patasid ja graniirthuuled laususid vaevaliselt,otsekui inimese hddle kajana, Jeesuse I(ristuse piihanime; seepdrast sirutas Pap,hnLr,tios parerna kiie v:iljaning onnistas Silsilise sfinksi.

Siis jzitkas ta oma teekonda, ja kui org avardns, ndgita tohutu linna varemeid. Teel piisti seisvaid templeidl<andsid sammaste asemel puuslikud ning Jumal s'allis.ct lehma'sarvedega naisepcad silmitsesid Paphnutiostpikal pi'lgul, mis pani teda kahvatama. Niiviisi kondista seitseteist pdeva, toitudes ainuiiksi tooreist rohulible-rlcst ning oobides kokkuvarisenud paleedes ,metskassideia vaaraorottide keskel, kellega seltsis naisi inimese illa-licha ja kalataolise soomustega kaetud allkehaga. Paph-trutios t,eadiS, et need naised tulid porgust, ja peletas neidlistimdrgi abileemale.

Kaheksateistkumnendal pdeval ndgi ta kriladest kau-gcl riht viletsat palmilehtedest hiitti seisvat. See oli poo-Icldi ma.ttunud korbetuulest kokkuaetud liivasse. Rdn-rlaja ld,henes onnile lootuses, et seal elab moni vagaiiksiklane. Et onnil ei olnud ust ees, ndgi ta selle sise-nLuses veekruusi, sibulakuhja ja kuivanud lehtedest;rset.

<Ennd,e lihasuretaja tarbeasju,>> m6tles ta. <l-Iar,ilikultci l:ihe iiksiklased oma htitist kaugele. Kindlasti kohtanvarsti siinset asukat. Annan talle rahusuudlus,e, naguIt'gi priha iiksiklane Antonius, kui ,ta eremiit Pauluseirrurde joudis ja sellele kolm korda suud andis. Me aru-lirme igavesi asju ja voib-o1la saadab Issand meile m6ner'ongaga leiva, mida mu vo6rustaja mind lahkelt palLrbrrrrrrda.>>

Sedaviisi iseenesega koneldes tegi ta ringi iimber hiiti,t'I tnond hingelist leida. Ta polnud sadat sam,mugi astu-ttrtd, kui niigi Niiluse jzirsul kaldal meest ristijalu istu-rrras. See mees ol,i alasti, tema juuksed ja habe olid tdiestilr;rllid ja tema ihu telliskivist puna,sem. Paphnutios eili;rh,elnud, et se,e oligi iiksiklane. Ta teretas teda s6na-rlt'ga, mida mungad taotsevad riksteisega kokku saadeslrlrrukida.

t6 2 A. France t7