Upload
katoka
View
69
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
LAPSE TERVIS KOOLITERVISHOIUTÖÖTAJA PILGU LÄBI. TIIU JOOSTI V. HAZINSKAJA, K. LEPP, O. VAARMANN 29. mai 2008. Ettekande sisu. Sissejuhatus Koolitervishoiu olemusest ja järjepidevusest Tallinna koolitervishoiu erinevustest ja tulemustest Koolilaste tervisest - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
TIIU JOOSTIV. HAZINSKAJA, K. LEPP, O. VAARMANN
29. mai 2008
LAPSE TERVIS KOOLITERVISHOIUTÖÖTAJA
PILGU LÄBI
Ettekande sisu
Sissejuhatus Koolitervishoiu olemusest ja järjepidevusest
Tallinna koolitervishoiu erinevustest ja tulemustest
Koolilaste tervisest Kokkuvõte probleemidest ja arengusuundadest
Esimesed märgidTallinna koolitervishoiust
(H. Gustavson “Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917.a.”
XIX saj II poolest töötasid koolides arstid “riigiteenistustest tulenevate õigustega kohustudes
lapsi prii arstima” palgaga 1700 rbl aastas: 1852.a mainiti esmakordselt
kubermangugümnaasiumi (praegune GAG) arsti dr.med. W. Moritz
1881.a. töötas Peetri reaalkoolis (praegune Tallinna Reaalkool) dr.med. A. Lüüs
1888.a. võeti dr.med. Peter Tannebaum tööle 4-kl linnakooli, end. kreiskool Vene t 22
Samal ajal sai alguse kooli hambaravi
Tallinna koolitervishoiusüsteemi areng
1916.a. tegi linnavalitsus linnavolikogule ettepaneku Tallinnas “sisse viia süstemaatiline
koolitervishoiuorganisatsioon” 15. juuni 1916 a linnavolikogu otsusega loodi alates
1917.a. linnale alluvates koolides koolitervishoiusüsteem ja kinnitati kooliarsti põhimäärus:
üks kooliarst 1200 õp kohta (seni oli 1:5000), kokku 5 arsti palgaga 1800 rbl aastas
Kooliarst kuulus linna tervishoiu komisjoni ja arstide nõukogusse.
Omavahel moodustati spetsiaalne kooliarstide kolleegium.
Kooliarsti ülesanded ja töö korraldus eelmisel sajandil
Kooliruumide, sisustuse ja koolikorra sanitaarne kontroll, õpilaste tervisliku seisukorra jälgimine,
epideemiatõrje
Õpilaste vastuvõtt 1 tund päevas õppetöö ajal, vähemalt kord 2 nädala jooksul kooli külastamine, esimest aastat kooli tulevate laste läbivaatused ning vastavalt graafikule kõik lapsed õ-a algul, II p-a nimekiri avastatud terviseprobleemidest
Töö kohta aastaaruande koostamine
Koolitervishoiu lähtekohad täna
Sotsiaalministri määrus nr 51 24.08.1995Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadus
Tervishoiuteenuste korraldamise seadusRavikindlustuse seadus
SM määrus “Nõuded õendusabi iseseisvaks osutamiseks vajalike ruumidele, sisseseadele,
aparatuurile”SM määrus “Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu, vormid ja
dokumenteerimise kord”EHK ja EÕL Koolitervishoiuteenuse
tegevusjuhend 2004Tegevusjuhendid erinevate valdkondade kohta
Koolitervishoiu osapooled
Õpilane
Lapsevanem
Terviseteave õppekavades, terviseharidus
Paikkonna/ perekonna kaasamine
Tervislik kooli-
keskkond
Kehaline aktiivsus
Personali tervise
edendamine
Psühholoogiline ja sotsiaalne nõustamine
Kooli-
toitlustus
Tervishoiut
eenused
www.cdc.gov/nccdphp/dash/about/school_health.htm
Koolitervise mudel
Pedagoog
Tugivõrgustik
Tervisenõukogude areng Tallinna koolides
0
10
20
30
40
50
60
70
1993 2000 2004 2005 2006 2007
TN arv
EsmaabiVigastused, traumad,
HaigestumisedKriisiolukorrad
Tervise ja heaolu edendamine
KoolikeskkondTervisekasvatus
Koolitervise mudeli rakendamine
Haiguste ennetamineSVH, rühi-, söömis-, nägemis-, nakkushaigused,
hammaste tervishoid jne
Tervise järelevalve Terviseseisundi ja arengu hindamine Riskirühma õpilaste tervise jälgimine
Terviseküsitlused
Koolitervishoiu rahastamine
KTH teenuse piirhind alates 01.01.2008.a 32.- krooni õpilase kohta ühes kalendrikuus 11 kuul aastas
Kooliõe täiskoormus tavakoolis 600 õpilast Arsti täiskoormus tavakoolis 6000 õpilast Kabineti kommunaal-, mitte med.sisseseade-
ja aparatuurikulud katab kooli pidaja
Laste tervis Eestis
Täiesti tervete laste arv väheneb (EHK aruanded) 2006.a. läbivaadatud 11 410 1. kl lastest 55% puudus mingi
terviseprobleem, n: 1474 e 13% rühihäired (50 klassitäit lapsi) 709 e 6,2% ülekaal (24 klassitäit lapsi) 249 e 2% alakaal (8 klassitäit lapsi)
Eestis on kuni 14 a laste vigastustest põhjustatud suremus Euroopa kõrgemaid (n Põhjamaades on see 4x madalam)
Alaealiste narkomaaniaprobleemid, käitumis- ja psüühikahäired sagenevad
Eluviisist tingitud riskifaktorid sagenevad (iga päev ei söö hommikusööki 60% ja sooja lõunat 53% lastest, vähemalt 1h päevas liiguvad pooled lastest (53%).
K.Aasvee jt „Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2005/2006 õppeaasta“ TAI, 2007.
Tallinna Linnavolikogu otsus 27.01.2005.a. KTH teenuse osutajaks Tallinna linnas
SA Tallinna Koolitervishoid
Kokku 85 kooli, (6 era-, 7 riigi- ja 72 linnakooli)
Eesti õppekeelega koole ca 2/3 Töötajaid kokku 96,
neist 22 kooliarsti ja 74 -õde Õpilaste arv 44 110 (2007/8 õ-a)
Asutuse struktuur
Missugune on meie koolilaste tervis?
Õpilaste tervise kontroll
Vastavalt EHK lepingule kuuluvad prof. läbivaatusele järgmiste klasside õpilased:
I, III, V, VII, IX, XII ja kõik uued õpilased
2007 aasta jooksul vaadati läbi 21467 õpilast, mis moodustab 46, 6% kogu õpilaste arvust.
Profülaktiliste läbivaatuste tulemused 2006-2007
22136 21467
9430 8021
0
5000
10000
15000
20000
25000
2006 2007
läbivaadatud õpilaste arv
täiesti tervete õpilaste arv
Linear (täiesti tervete õpilaste arv)
Profülaktiliste läbivaatuste tulemused 2006-2007
0100020003000400050006000
Täiesti terveid lapsi 37,4% (2006.a. 42,6%)
19,4%
2,6%
10,6%
2,4%
22,2%
6,4%
7-aastaste laste hõlmatus DT 5 vaktsineerimisega 2007
70,3
69,8
53,8
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Raplamaa
Hiiumaa
Võrumaa
Läänemaa
Valgamaa
Tartumaa
Jõgevamaa
Pärnumaa
Järvamaa
Viljandimaa
Narva
Lääne-Virumaa
Harjumaa
Eesti keskmine
Põlvamaa
Saaremaa
Ida-Virumaa
Tallinn
%
Õpilaste pöördumised (va traumad) ajavahemikul jaanuar-märts 2008
Äge haigestumine31%
Kõhuvalu15%
Peavalu20%
Muud kaebused34%
Kaebustega pöördumised
Individuaalsete tervisekaebustega pöördunud õpilaste arv 2007.a – 74101,mis võrdub 1,6 õpilase kohta. Sagedamini pöörduvad keskastme õpilased.
Kooli tervishoiutöötaja poolt registreeritud vigastused 2007.a.
382; 21%
648; 36%528; 29%
242; 14%
Rasked vigastused
I-III kl
IV-VI kl
VII-IX kl
X-XII kl
Kooli tervishoiutöötaja poolt registreeritud vigastused 2007.a.
44,5%
43,8%
12%
Rasked vigastused toimumiskoha järgi %
keh-kasv tund või spordipäev
vahetund
muu
Vigastusi kokku : 10 001
Väikevigastuste arv: 8 201
Laste tervise suundumused ja seda mõjutavad tegurid
Süvenevad ja uued probleemid (HIV, alkohol, narkomaania, varane seks) lastel
ja ühiskonnas tervikuna (ebavõrdsus) KTH kontseptsioon
E-tervise süsteemi käivitamineKõikide osapoolte teadmiste ja oskuste
suurenemine laste tervise ja arengu positiivseks mõjutamiseks ning koostööks
Tugevused ja nõrkused laste tervise edendamisel
Empaatiavõime ja suurte kogemustega töötajad (pediaatria, kth teenus)
Ühtse organisatsiooni jõud
Süstemaatilised erialased koolitused
Kabinettide hea varustatus ja sujuv kommunikatsioon
Linna toetus (arstide palgad)
Arenev koostöö erinevate partneritega kodu- ja välismaal
Eluviisi muutused, agressiivsuse kasv, suurenenud nõuded koolis-õpiraskused
Riski- ja erivajadustega laste arvu kasv
Koostöö erialaspetsialistide vahel sageli nõrk (tagasiside suunatud õpilaste kohta puudub)
Kehtivad KTH seadused ja määrused puudulikud
Koolitoit, noorsportlased, kutsesuunitlus
Koolitervishoiutöötaja võimalused laste tervise parendamisel?
Asutuse arengukava 2007-2012Põhieesmärk 1
Sihtasutuse töötajad osutavad kvaliteetset koolitervishoiuteenust.
Põhieesmärk 2
Sihtasutuses on loodud progressiivne organisatsioonikultuur ja töötajad on motiveeritud.
Põhieesmärk 3
Sihtasutuses on kaasaegne ning hästitoimiv organisatsioonisisene
ja osapooltevaheline kommunikatsioonisüsteem.
www.kth.ee