2
TILLEORU MAASTIKUKAITSEALA TILLEORU MAASTIKUKAITSEALA Tilleoru maastikukaitseala on vanemaid kaitsealasid nii Eestis kui Pılvamaal, moodustatud 1957.a. Paikneb Ahja jıe ülemjooksul Tille ja Mksi veski vahelisel alal. Kaitseala eesmrk: silitada Ahja jıe, selle sügava ürgoru koos lisaorgudega ja jnukkırgendike ning oruveerudel kasvava metsa maastikuline terviklikkus. Lıunaedelast pıhjakirde suunas kulgev Tilleorg lbib Kagu-Eestile tüüpilise lavamaa, mille aluspıhja moodustavad 350-400 miljonit aastat tagasi kujunenud devoni liivakivid. Devonile eelnenud ajal oli Eesti pikka aega maismaa, keskdevoni teisel poolel ujutati ala üle merega ja sel ajal settisid ulatuslikel rannikutasandikel liivad, mida praegu tunneme vana punase liivakivina. See liivakivi paljandubki ürgoru veerudel paljanditena, mida Tilleoru kandis on vhe, kuid allavoolu Koorverest alates on paljan- did vga mrkimisvrsed, eriti muidugi Taevaskojad. Tilleoru lnepoolses veerus on kaitseala prliks Varbuse oja paremal kaldal püstloodis paljanduv tumepunane liivakivisein ja selle alt koopalıhest vlja voolav allikas Merioone, mille vooluhulk erineva- tel aastatel 16 kuni 23 liitrit sekundis. Legendi jrgi olevat kohaliku mıisa ülekohtuselt süüdistatud ja piinatud vaht saanud pıgenema ja kaljuni jıudes palunud, et meri teda neelaks. Kaljusse oligi tekkinud auk, mille eest hommikul leiti mehe surnukeha. Arvatakse, et kalju alt kulgeb kik kuni mereni. Tilleorus on Erastvere jrvest alguse saanud vikesest veenirest arenenud noor jıgi, millel laiust kohati 10 meetrit, sügavus 2 meetrit. Jıesng silmuskleb tugevasti, moodustades arvukaid lookeid, krusid, silmuseid. Terrassiderikka oru lammil avanevad arvukad allikad ja allikasooned, mitmes kohas on kujunenud vikesed allikasood. viljakusega mullale. Kaitsealal vıib vıib leida ka taimharuldusi: I kategooria kaitsealust liiki jalgtarna, samuti haruldast sınajalgtaime kivi-imarat. Oru nılvadel kasvab üksikuid pıliseid tammi, millest üks vga vana ja soliidne püüab matkarajal liikuja pilku. Matkarada algab Tartu-Vıru vana maanteesilla juurest ja kulgeb jıe vasakul kaldal mda jıelammi, lbi metsade kuni Meriooni allikani, sealt tuleb ronida oruveerust üles ja mda metsateed ja rada Hurmi oja vasakkaldal kuni maanteeni ja tagasi alguspunkti silla juures. Org moodustus viimase mandrij sulavete erodeeruva tegevuse tulemusena, tema laius on valdavalt 400-500 meetrit, veerude kalded kuni 37 kraadi, suurim oru sügavus 42 meetrit. Orgu suubuvad, eriti lne poolt, mitmed viksemad slkorud, lisaks neile ilmestavad maastikku jra- kud ja lamedamad ning lühemad lisaorud. rgorumaastikule annavad pıhiilme metsad kuuse- vıi mnnienamusega palumetsad ja salukuusi- kud. Kaunist pilti pakub Tilleorg sügisel kui kuldsed kase ja haavad tumeroheliste kuuskede taustal metsapildi vrviküllaseks muudavad. Vga liigirikas ja lopsakas alustaimestik metsas viitab hea

TILLEORU MAASTIKUKAITSEALA · 2018. 11. 30. · Hiking trayl Information board 1 cm-le kaardil vastab 85 m looduses 0 100 500 m TILLEORG LANDSCAPE PROTECTION AREA 1 : 15 000 LEPPEMÄRGID

  • Upload
    others

  • View
    2

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: TILLEORU MAASTIKUKAITSEALA · 2018. 11. 30. · Hiking trayl Information board 1 cm-le kaardil vastab 85 m looduses 0 100 500 m TILLEORG LANDSCAPE PROTECTION AREA 1 : 15 000 LEPPEMÄRGID

TILLEORU MAASTIKUKAITSEALATILLEORU MAASTIKUKAITSEALA

Tilleoru maastikukaitseala on vanemaid kaitsealasid nii Eestis kui Põlvamaal, moodustatud 1957.a. Paikneb Ahja jõe ülemjooksul Tille ja Möksi veski vahelisel alal.

Kaitseala eesmärk: säilitada Ahja jõe, selle sügava ürgoru koos lisaorgudega ja jäänukkõrgendike ning oruveerudel kasvava metsa maastikuline terviklikkus.

Lõunaedelast põhjakirde suunas kulgev Tilleorg läbib Kagu-Eestile tüüpilise lavamaa, mille aluspõhja moodustavad 350-400 miljonit aastat tagasi kujunenud devoni liivakivid. Devonile eelnenud ajal oli Eesti pikka aega maismaa, keskdevoni teisel poolel ujutati ala üle merega ja sel ajal settisid ulatuslikel rannikutasandikel liivad, mida praegu tunneme �vana punase� liivakivina. See liivakivi paljandubki ürgoru veerudel paljanditena, mida Tilleoru kandis on vähe, kuid allavoolu Koorverest alates on paljan-did väga märkimisväärsed, eriti muidugi Taevaskojad.

Tilleoru läänepoolses veerus on kaitseala �pärliks� Varbuse oja paremal kaldal püstloodis paljanduv tumepunane liivakivisein ja selle alt koopalõhest välja voolav allikas Merioone, mille vooluhulk erineva-tel aastatel 16 kuni 23 liitrit sekundis. Legendi järgi olevat kohaliku mõisa ülekohtuselt süüdistatud ja piinatud vaht saanud põgenema ja kaljuni jõudes palunud, et meri teda neelaks. Kaljusse oligi tekkinud auk, mille eest hommikul leiti mehe surnukeha. Arvatakse, et kalju alt kulgeb käik kuni mereni.

Tilleorus on Erastvere järvest alguse saanud väikesest veenirest arenenud noor jõgi, millel laiust kohati 10 meetrit, sügavus 2 meetrit. Jõesäng silmuskleb tugevasti, moodustades arvukaid lookeid, käärusid, silmuseid. Terrassiderikka oru lammil avanevad arvukad allikad ja allikasooned, mitmes kohas on kujunenud väikesed allikasood.

viljakusega mullale. Kaitsealal võib võib leida ka taimharuldusi: I kategooria kaitsealust liiki jalgtarna, samuti haruldast sõnajalgtaime kivi-imarat. Oru nõlvadel kasvab üksikuid põliseid tammi, millest üks väga vana ja soliidne püüab matkarajal liikuja pilku.

Matkarada algab Tartu-Võru vana maanteesilla juurest ja kulgeb jõe vasakul kaldal mööda jõelammi, läbi metsade kuni Meriooni allikani, sealt tuleb ronida oruveerust üles ja mööda metsateed ja rada Hurmi oja vasakkaldal kuni maanteeni ja tagasi alguspunkti silla juures.

Org moodustus viimase mandrijää sulavete erodeeruva tegevuse tulemusena, tema laius on valdavalt 400-500 meetrit, veerude kalded kuni 37 kraadi, suurim oru sügavus 42 meetrit.

Orgu suubuvad, eriti lääne poolt, mitmed väiksemad sälkorud, lisaks neile ilmestavad maastikku jäära-kud ja lamedamad ning lühemad lisaorud.

Ürgorumaastikule annavad põhiilme metsad � kuuse- või männienamusega palumetsad ja salukuusi-kud. Kaunist pilti pakub Tilleorg sügisel kui kuldsed kase ja haavad tumeroheliste kuuskede taustal metsapildi värviküllaseks muudavad. Väga liigirikas ja lopsakas alustaimestik metsas viitab hea

Page 2: TILLEORU MAASTIKUKAITSEALA · 2018. 11. 30. · Hiking trayl Information board 1 cm-le kaardil vastab 85 m looduses 0 100 500 m TILLEORG LANDSCAPE PROTECTION AREA 1 : 15 000 LEPPEMÄRGID

1 : 15 000KEY TO MAP

Open country

Forest

Yard, Farm

Paved road

Gravel road

Local road

Ride

Body of flowingwater

Contour line

Boundary oflandscape reserve

Hiking trayl

Information board

1 cm-le kaardilvastab 85 m looduses

0 100 500 m

TILLEORGLANDSCAPE

PROTECTION AREA1 : 15 000

LEPPEMÄRGID

Lage

Mets

Õueala, talu

Kõvakattegamaantee

Kruusakattegamaantee

Kohalik tee

Metsarada

Vooluveekogu

Samakõrgusjoon

Tilleoru maastiku-kaitseala piir

Tilleoru matkarada

Infotahvel

1 cm-le kaardilvastab 85 m looduses

0 100 500 m

TILLEORUMAASTIKUKAITSEALA

Külastaja meelespea:- hoidke mets, jõgi ja allikas puhtana- kõndige ainult mööda metsateid, jalgradasid ja matkarada- marju, seeni ja ravimtaimi võib kaitsealal koguda- üle 50 inimesega grupi külastus kooskõlastada kaitseala kaitse korraldajaga- lõket võib teha selleks ettenähtud kohas- eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, muul ajal maaomaniku loal.

Kaitseala valitseja: Põlvamaa keskkonnateenistus Telefon: +372 799 8199, +372 506 3335, [email protected]

Kaitse korraldaja: Riiklik LooduskaitsekeskusTelefon: +372 765 5876, [email protected]