21
C M Y K SESTA 23 OUTUBRU 2015 www.diariutimorpost.tl email: [email protected] EDISAUN NO. 08343334 SESTA 23 OUTUBRU 2015 24 Paginas/ 50 Centavos Diariu Telepon TLP:3321696 Kontinua ba Paj.23 Kontinua ba Paj.23 IJE Hahú Investiga Naturalizasaun DILI—”Ha’u aseita ho PM nia despasu para ita bele haree, sé mak bele hetan osan hanesan ne’e no sé mak labele hetan osan hanesan ne’e”, Lino Bermiro ba diariu ne’e iha ninia kna’ar fatin Bebora, Kin- ta, (22/10). Cobra: “Ha’u Nonok Demais Ona” DILI— Inspesaun Jerál Estadu (IJE) hahú loke investigasaun ba Diresaun Nasionál Rejistu Notariadu ne’ebé hasai pasaporte no bilhete indentidade ba jogador Brazileiru na’in hitu (7) ne’ebé oras ne’e tama iha ekipa selesaun nasionál Timor-Leste nian. Asesór Konkorda PM Rui Reduz Saláriu Kontinua ba Paj.23 DILI—Ministru Obras Públikas, Transporte no Komunikasaun (MOPTK) Gastão de Sousa informa, governu selu de’it projetu emer- jénsia ne’ebé Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN) verifika ona. DILI—Uma ne’ebé mak governu oferese liu-hosi Ministériu Solidar- idade Sosial (MSS) barak mak abandonu tanba veteranu sira la-utili- za ho razaun uma ne’e ki’ik liu. Kontinua ba Paj.23 sionál Rejistu Notariadu. “Ita tuir regulamentu ne’e buka jogadór ne’ebé mak nia iha ligasaun ran, Timor-oan mak bele mai joga iha ita nia nasaun, la’ós bolu fali jogadór naturali- zasaun”, Aleixo Cobra hatete ba diariu ne’e iha ninia servisu fa- tin, Kinta, (22/10). Nia dehan, durante ne’e laiha koñesementu kona-ba jogadór naturalizasaun. “Ha’u mak tenki hatene uluk, maibé ne’e laiha. Derepenti sira mai dehan jogadór sira ne’e Timor-oan, entaun la- buat ida, sira Timor-oan bele joga de’it”, katak tan. Emprezáriu ne’e realsa, la’ós obrigatóriu ba FFTL buka jogadór hosi rai seluk mai de- fende TL, sira ne’ebé nu’udar membru ezekutivu nunka hatene kona-ba asuntu jogadór natural- Veteranus Abandona ‘Ajudus’ Governu Governu Selu De’it Projetu Emerjénsia Verifikadu “Sé uma ne’e mak fó ha’u mós ha’u lakohi tanba ki’ik oan liu, Il- iomar ne’eba uma sira ne’e aban- donadu hotu inklui iha Lospal- os”, deputada hosi bankada CNRT, Albina Marçal hato’o iha plenária Parlamentu Nasionál, Kinta, (22/10). Albina Marçal la-informa kla- ru kona-ba uma hira mak veter- anu sira abandona. Ho problema ne’e, deputada ne’e husu ba MSS atu halo planu ida ne’ebé mak integradu hodi harii uma ne’ebé mak di’ak ho espasu ne’ebé luan antes fó ba veteranu sira. Foto TP Acacio Pinto Ministru Interior, Longuinhos Monteiro (loos), Deputadu hosi bankada FRETILIN, David Dias Ximenes (klaran), Maijor Jeneral Lere Anan Timur (klaran/karuk) no Adjunta Prokuradoria Jerál Repúblka, Zélia Trindade (karuk), tuir semináriu Intrenasional CPLP ho tema “Prol da Segurança Humana e Global, iha Hotel Timor – Dili, Kinta (22/10). “Depois hetan orientasaun hosi Primeiru Ministru, ami forma ona ekipa ida hodi loke investigasaun. Agora ami sei rekolla dokumen- tus no dokumentus balun sei iha Diresaun Nasionál Rejistu Notariadu mak seidauk ko- mpletu. Ami sei hein hela dokumentu sira ne’e”, Inspetór Jerál Estadu (IJE), Francisco de Carvalho ba Timor Post iha salaun Min- istériu Solidariedade Sosial (MSS), Kaikoli, Kinta, (22/10). Relasiona ho kazu ne’e, Vise Prezidenti Federa- saun Futeból Timor-Leste (FFTL) asuntu relasaun internasionál informa tan, rejimentu interna FFTL bandu atu lori jogadór naturalizasaun nian mai joga iha Timor-Leste (TL). Entretantu, Inspesaun Jerál Estadu hahú loke investigasaun ba Diresaun Na- izasaun tanba laiha desizaun ko- letivu. “Ha’u servisu iha federasaun tinan 10 ona, ha’u la-defende ema ida, ha’u defende federa- saun. Kuandu sé mak sala nia tenki ba hatan, la’ós halo sala,

Timor post 23 10 2015

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Timor post 23 10 2015

Citation preview

Page 1: Timor post 23 10 2015

C M Y KC M Y K

SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

www.diariutimorpost.tlemail: [email protected]

EDISAUN NO. 08343334 SESTA 23 OUTUBRU 2015

PUBLISIDADE

24 Paginas/ 50 Centavos

Diariu24Telepon TLP:3321696

Kontinua ba Paj.23

Kontinua ba Paj.23

IJE Hahú Investiga Naturalizasaun

DILI—”Ha’u aseita ho PM nia despasu para ita bele haree, sé makbele hetan osan hanesan ne’e no sé mak labele hetan osan hanesanne’e”, Lino Bermiro ba diariu ne’e iha ninia kna’ar fatin Bebora, Kin-ta, (22/10).

Cobra: “Ha’u Nonok Demais Ona”DILI— Inspesaun Jerál Estadu (IJE) hahú loke investigasaun baDiresaun Nasionál Rejistu Notariadu ne’ebé hasai pasaporte nobilhete indentidade ba jogador Brazileiru na’in hitu (7) ne’ebéoras ne’e tama iha ekipa selesaun nasionál Timor-Leste nian.

Asesór Konkorda PMRui Reduz Saláriu

Kontinua ba Paj.23

DILI—Ministru Obras Públikas, Transporte no Komunikasaun(MOPTK) Gastão de Sousa informa, governu selu de’it projetu emer-jénsia ne’ebé Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN) verifika ona.

DILI—Uma ne’ebé mak governu oferese liu-hosi Ministériu Solidar-idade Sosial (MSS) barak mak abandonu tanba veteranu sira la-utili-za ho razaun uma ne’e ki’ik liu.

Kontinua ba Paj.23

sionál Rejistu Notariadu.“Ita tuir regulamentu ne’e

buka jogadór ne’ebé mak nia ihaligasaun ran, Timor-oan makbele mai joga iha ita nia nasaun,la’ós bolu fali jogadór naturali-zasaun”, Aleixo Cobra hatete badiariu ne’e iha ninia servisu fa-tin, Kinta, (22/10).

Nia dehan, durante ne’e laihakoñesementu kona-ba jogadórnaturalizasaun. “Ha’u mak tenkihatene uluk, maibé ne’e laiha.Derepenti sira mai dehan jogadór

sira ne’e Timor-oan, entaun la-buat ida, sira Timor-oan bele jogade’it”, katak tan.

Emprezáriu ne’e realsa, la’ósobrigatóriu ba FFTL bukajogadór hosi rai seluk mai de-fende TL, sira ne’ebé nu’udarmembru ezekutivu nunka hatenekona-ba asuntu jogadór natural-

Veteranus Abandona‘Ajudus’ Governu

Governu Selu De’it ProjetuEmerjénsia Verifikadu

“Sé uma ne’e mak fó ha’u mósha’u lakohi tanba ki’ik oan liu, Il-iomar ne’eba uma sira ne’e aban-donadu hotu inklui iha Lospal-os”, deputada hosi bankadaCNRT, Albina Marçal hato’o ihaplenária Parlamentu Nasionál,Kinta, (22/10).

Albina Marçal la-informa kla-

ru kona-ba uma hira mak veter-anu sira abandona. Ho problemane’e, deputada ne’e husu ba MSSatu halo planu ida ne’ebé makintegradu hodi harii uma ne’ebémak di’ak ho espasu ne’ebé luanantes fó ba veteranu sira.

Foto TP Acacio Pinto

Ministru Interior, Longuinhos Monteiro (loos), Deputadu hosi bankada FRETILIN, David Dias Ximenes (klaran), Maijor Jeneral Lere AnanTimur (klaran/karuk) no Adjunta Prokuradoria Jerál Repúblka, Zélia Trindade (karuk), tuir semináriu Intrenasional CPLP ho tema “Prol daSegurança Humana e Global, iha Hotel Timor – Dili, Kinta (22/10).

“Depois hetan orientasaun hosi PrimeiruMinistru, ami forma ona ekipa ida hodi lokeinvestigasaun. Agora ami sei rekolla dokumen-tus no dokumentus balun sei iha DiresaunNasionál Rejistu Notariadu mak seidauk ko-mpletu. Ami sei hein hela dokumentu sirane’e”, Inspetór Jerál Estadu (IJE), Franciscode Carvalho ba Timor Post iha salaun Min-

istériu Solidariedade Sosial (MSS), Kaikoli, Kinta,(22/10).

Relasiona ho kazu ne’e, Vise Prezidenti Federa-saun Futeból Timor-Leste (FFTL) asuntu relasauninternasionál informa tan, rejimentu interna FFTLbandu atu lori jogadór naturalizasaun nian mai jogaiha Timor-Leste (TL). Entretantu, Inspesaun JerálEstadu hahú loke investigasaun ba Diresaun Na-

izasaun tanba laiha desizaun ko-letivu.

“Ha’u servisu iha federasauntinan 10 ona, ha’u la-defendeema ida, ha’u defende federa-saun. Kuandu sé mak sala niatenki ba hatan, la’ós halo sala,

Page 2: Timor post 23 10 2015

C M Y K C M Y K

2 23 KONTINUASAUNSESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015KAPITAL

Tanba ne’e merenda eskolartenke, defini nia produtu atu kon-sumu ne’e hosi rai laran, labelefoti fali produtu importasaunhodi fo merenda ba alunu sira.

“Merenda eskolar ne’e, itapresiza haree ninia objektivu

ne’e lolos, hanesan deputadu sirakestiona, ha’u dehan merendaeskolar ne’e halo ho hanoin idamós atu kontribui ba ekonomialokal nomós produsaun nasion-ál ninian, ne’e signifika saida,signifika katak, alunu tenki kon-

sumu labele dependente de’it baprodutu importasaun, hanesandehan atu muda merenda es-kolar ne’e, entaun ne’e presizaami tetu lai halo didiak nomóspresiza halo kalkula montanteosan atu despoin ba kada esko-la,” António da Conceição baJornalista sira iha ParlamentuNasionál Kinta (22/10).

Nia hatete, agora dadauk ne’ekada alunus hetan centavus ruanulu resin lima, ne’ebé mak Gov-ernu tau para apoiu ba merendaeskola. Tanba ne’e sura ba kuan-tia alunu kada eskola governukoloka osan ho fos, maibé ba oinhosi programa merenda eskolariha hanoin atu tau mós prior-idade ba iha produtu lokal ihamerenda eskolar, nune’e belehasa’e ekonomia rai laran.

Aliende ne’e Eis MinistruMCIA hatete, osan konsesaun es-kolar ne’e latama ho osan meren-da eskolar ninian, maibé meren-da eskolar nian ne’e lao ketak puralunu centavus rua nulu resinlima fó ba sira hodi kontribui bamerenda eskolar.

“Ha’u hanoin montante ne’edepende ba númeru do alunus,kuandu orsamentu bo’ot ita lapresiza fos, utiliza osan sira ne’ehodi sosa produtu lokal sira ne’ehodi troka menu sira ne’e,”niahaktuir.(fer)

DILI—Ministru Estadu Koordenador Asun-tus Sosiais no Ministru Edukasaun, Antónioda Conceição hatete, programa merenda es-kolar ne’e presiza tenki hare ninia objektivuloloos, tanba ho hanoin ida mós atu kontri-bui ba ekonomia lokal no mós produsaunnasionál ninian.

Asesór .................. HUSI PAJ.1

Lino nu’udar asesór tékni-ku ba ministériu komersiu, in-dustria no ambiente hatete,asesór polítika la-hanesan hoasesór tékniku.

Asesór tékniku diresaunnasionál promosaun no mar-keting ne’e hatutan, apresiatebes ho despasu PM, tanbabele poupa osan povu nian.

Tuir nia haree, asesór ihatipu rua mak polítika no tékni-ku. Asesór tékniku salariu ki’ik$1.250 no kona-ba asesór polí-tika nia saláriu, nia la hatene.Tanba ne’e, nia afirma, presi-za regras di’ak para regula as-esór nia saláriu.

Asesór Lino mós esplika,tau asesór ba termu referensiane’ebé di’ak ba ema atu haloservisu tuir pozisaun ne’ebénia hetan. Sé nia servisu grauoituan entaun nia saláriu ne’eki’ik, se nia servisu pozisaunbo’ot entaun tuir ezijensiane’ebé nia servisu.

Iha fatin hanesan, asesoramídia MCIA ne’ebé mak la-hatete sai nia naran hatete,reduz orsamentu pagamentuba asesór sira laiha problema.

“Kona-ba redus orsamen-tu pagamentu ba asesór sira,ba ha’u la-problema, ha’uservisu la’ós atu haree banúmeru. Maibé ha’u servisuatu serve nasaun ida ne’e, aju-da ministru hodi bele hetansusesu iha servisu ne’e”, dehannia ho hamnasa.

Nia hatutan, pagamentu ba

nia nu’udar asesora kada fulannia simu $1.300 no antes ne’e saiasesora ba ministru nia hetanpagamentu $500.

Sikun seluk, Primeiru VisePrezidenti Parlamentu Nasionál,Adriano do Nascimento hatete,Timor-oan sira ne’ebé sai fali as-esór internasionál iha institui-saun governu laiha nasionalizmu.

“Loos duni, asesór balu la’ósba Portugal, sira la-ba Portugalida, maibé sira ba trata pasaportePortugal ne’ebé hodi hetan osanbo’ot hanesan ne’e”, deputaduhosi bankada Partidu Demokra-tiku ne’e dehan ba diariu ne’e ihaPN, Kinta, (22/10).

Tuir nia, Timor-oan ne’ebé uti-liza pasaporte estranjeiru hodiapply osan bo’ot ne’e nasional-izmu laiha. Segundu, instituisaunne’ebé kontratu asesór ne’e hatenenia Timor-oan nusa mak uza falipasaporte estranjeiru hodi halodehan fali asesór internasionál,ne’e sala governu, sala mós insti-tuisaun ida ne’ebé rekruta.

Tuir deputadu ne’e niahatene, Timor-oan sira ne’ebé saiasesór internasionál iha institu-isan governu barak liu mak ihaMinistériu Finansas (MF) inkluiministériu sira seluk.

“Ne’e iha Ministériu Finansasbarak, inklui mós ministériu lu-buk ida halo hanesan ne’e, ne’ebéha’u husu ba Primeiru Ministruatu haree fila fali ida ne’e”, depu-tadu ne’e sujere.

Deputadu ne’e dehan, Timor-oan sira ne’ebé mai servisu ihaTimor ne’e tenki Timor, ba ihaAustrália mak bele Australianuno ba iha Portugal mak bele Por-tuguese.

“Ita nia konsitituisaun dehansidadania bele rua mais kuandumai Timor ne’e Timor, la-bele taufali internasionál, ne’ebé ha’u ha-ree buat ida hanesan ne’e barakla-halimar”, deputadu ne’e espli-ka.

Deputadu PD ne’e mós kon-sidera Timor-oan ne’ebé makhalo hanesan ne’e bosok estadu,bosok povu no bosok nia-án tan-ba laiha nasionalizmu.

“Membru governu ka institu-isaun orgaun estadu nian ne’ebésimu Timor-oan ne’e hanesan faliinternasionál ne’e mós bosok falinia-án, ne’e buat ida ke la-di’ak,tanba ne’e husu Primeiru Minis-tru atu haree buat sira ne’e”, afir-ma tan.

Nia husu ba PM atu rezolvelalais tanba halakon estadu nianno mós halakon ispiritu servi na-saun nian.

Nune’e mós deputada banka-da FRETILIN, Josefa AlvesSoares hatete, Timor-oan sirane’ebé hela iha estranjeiru nomós Timor-oan sira ne’ebé helaiha rai laran hotu-hotu iha dire-itu ne’ebé ke hanesan.

“Agora atu regula mak iha sal-ariu tanba salariu ne’e mak im-portante. Agora saida mak tau baita ne’e mak ne’e, labele halo dife-rensa entre sira ne’ebé mai hosiestranjeiru no sira ne’ebé iha railaran. Ne’e ha’u hanoin katak ne’ela-loos ona ne’e ita halo buat idake diskriminativu liu”, deputadane’e afirma.

Deputada ne’e dehan tan, sal-ariu tenki iha kriterius ne’ebé ketenki define halo loloos para la-bele jerál diskontentamentu.(lj1/jos)

DILI—Universidade NasionálTimor Lorosa’e (UNTL) sei hari’itan nia liras iha Munisipiu Man-ufahi parte Betano no iha Muni-sipiu Covalima iha parte Tilomar.

Vice Reitor Asuntu Akademi-ka, Edmundo Viegas informa,UNTL atu haluan liu tan hodisimu kapasidade estudante foun,ne’ebé sira iha planu atu oporson-aliza hotu nia polu Universitári-us ne’ebé mak atu hari’i iha Bet-anu no Tilomar, kuandu sira niapolu universitáris ne’e mak hokondisoens hotu ona nomósmestri sira ne’ebé mak sei taumatan hodi hanorin iha polu sirane’e, kuandu formadu hotu onamak ita foin hatene los simuestudante foun ne’e hira hira de-

pende hosi kondisoens sira ne’e.“Ami UNTL atu haluan liu tan

hodi simu kapasidade estudantefoun, ne’ebé ami iha planu atuoporsonaliza hotu nia polu Uni-versitarius ne’ebé mak atu hari’iiha Betano no Tilomar, kuanduami nia polu universitáris ne’ebémak ho kondisoens hotu onanomós mestri sira ne’ebé mak seitau matan hodi hanorin iha polusira ne’e, kuandu formadu hotuona iha altura ne’eba mak ita foinhatene los,” Edmundo Viegas baJornalista sira iha Kampuz IndukUNTL, Terta (20/10).

“Agora iha progresu oituan,maibé la premite UNTL simuestudante foun ne’e aumentanúmeru ida ne’ebé mak maka’as,

ne’ebé haree mós númeru grad-uadu ka out put ne’ebé mak saitinan tinan, ami simu ema 2.000no ami gradua mós pursentu ualunulu to’o pursentu sia nulu,” niahaktuir.

Karik UNTL iha ona ninia ka-mpuz ne’ebé mak fó espasu bo’otno luan liu no mestri sira agoradadaun ne’e tuir hela pos gradu-asaun kaundu hotu ona UNTLsimu nia estudante foun aumen-ta liu númeru ne’ebé maka agoradadauk halo.

Aleinde ne’e Vise Reitor Asun-tu Akademika Edmundo Viegasesplika, iha tinan 2014 – 2015UNTL ofrese kursu pos gradua-saun iha nivel mastradu no niveldotoramentu.(fer)

DILI—Programa Vizita Saúdeba Familia oras ne’e dau-dauMinistériu Saúde (MS) liu hosiSaúde Munisipiu Dili alarga tanba postu admistrativu hotu ihamunisipiu Dili atu ekipa saúdesira bele tama sai ona komu-nidade nia uma atu foti dadusno identifika moras ne’ebé makkomunidade sira hasoru.

Tanba ne’e komesa ihaloron 19 fulan ne’e alrga tihaona vizita saúde ba familia bapostu admistrativu sira hotuiha Munisipiu Dili hanesanPostu Admistrativu Atauro,Metinaro, iha Dili laran komesatama vizita komunidade sirania uma komesa iha Becora,Vera Cruz no Comoro.

“Ita espera katak, ihasemana ida ne’e postu admis-trativu sira seluk bele lao tamasai ona kada uma ka’in”Diretora Saúde Munisipiu Dili,Agostinha da Costa Seguradoba Timor Post iha nia kna’arfatin Bairo Formoza Kuarta(21/10).

Tuir nia katak hare ba vizitasaúde ba familia importante,tanba ne’e Saúde MunisipiuDili iha hanoin halo uluk onakoordenasaun ho autoridadelokal sira atu husu ba sira niakomunidade atu simu vizitahosi pesoal saúde.

Nia husu ba komunidadesira atu koopera didi’ak hopesoal ka ekipa saúde sira nopasa informasaun ida di’ak atusira bele rekolla dadus hodiidentifika ba sira nia moras.

Entretantu nia dehan,programa vizita saúde bafamilia antes ne’e hahu ihaloron 2 fulan jullu to’o loron 2fulan outubru remata pilotu ihasuku Akadiru Hun.

Hosi pilotu ne’ebé mak ihasuku Akadiru Hun konsegevizita uma kain hamutuk 342total populasaun 2.599 maksimu asistensia médiku.

Hare ba idade tuir grupumenus hosi tinan 1 iha 69, hosiidade tinan 1 to’o tinan 4 iha220, tinan 4 to’o tinan 14 iha

614, hosi tinan 15 to’o 60 iha1.560, hosi tinan 60 ba leteniha 36 ba grupu idade iha sukuAkadiru Hun.

Hosi grupu idade sira ne’eharee ba despensarizasaunne’ebé médiku sira halo ihabaze hetan kazu barak hanesan,ema moras tanba fuma tabako,moras tanba ambitu ba ijiene,ema moras tan komsumualkohol, moras tanba mamamalus no moras seluk tan.

Depois hotu iha sukuAkadiru Hun sentru SaúdeFormoza alarga tan ba sukuLahane Oriental tama iha aldeiaZenbatan Besi durante loron 7ekipa sira konsege vizita onauma kain hamutuk 58 familiane’ebé mak ekipa sira vizita iha78 depois total ema ne’ebé foasistensia mak iha 407.

Hosi numeru ne’e ekipa siraidentifika ema mane hamutuk240 iha feto hamutuk 193 ne’emetade populasaun hosi aldeiaZenbatan Besi identifika emaiha idozu, veteranus.(gus)

DILI—Ministériu Saúde (MS) liuhosi Departementu Moras lahada’et iha trimestral daruak ,konsege identifika tan ema homoras mental hamutuk 221.

“Konaba moras mental ba tri-mestral daruak iha tinan 2015, itakonsege identifika tan ema homoras mental hamutuk 221” XefiDepartementu moras la hada’etMinisteriu saúde, HerculanoSeixas dos Santos haktuir baTimor Post iha nia kna’ar fatinLahane Tersa (20/10).

Hosi númeru ne’e ba ema siraagora halo hela tratamentu iha121, ne’ebé reprezenta 51% makhalo tratamentu.

Entretantu xefi departe-mentu ne’e haktuir tan katak,iha ema ho moras mental ha-mutuk 500mak konsege maihalo tratamentu, maibé la reg-ular ba periodu ba primeiru tri-mestral hosi númeru ne’e ihaema na’in rua ona mak matetanba moras mental.

Nia dehan, pasiente sirane’ebé mak baixa iha klinika in-

ternamentu Laklubar durante baprimeiru trimestral iha 12 pesoasho durasaun fulan tolu no halohela rehabilitasaun psikologiasosial ba sira ne’ebé moras men-tal hamutuk 12 iha hospital Na-sionál Guido Valadares (HNGV)halo kooperasaun ho PRADET.

“Moras mental ita halo asis-tensia saúde ba sira tenke komp-rensivu holistiku, halo promo-saun edukasaun saúde ba komu-nidade sira hotu atu identifikasintomas jerais ne’ebé mak ihaindikasaun katak ema ida homoras mental” Herculano, de-han.

Portantu MS mos hala’o pro-grama vizita regular ba kumarkaatu halo tratamentu ba ema siraiha prizaun Becora no Gleno halomos konsulta regular fulan toluto’o fulan 6 ba sentru saúde siraiha munisipiu sira karik sira kazubarak.

“Ita hotu konsiente katakmoras mental, ne’e moras idakroníku, presija halo tratamentuhosi tinan rua ba leten” Hercul-

ano, dehan.Tuir nia katak, moras men-

tal 75% mak ema bolu dehanmoras ne’e nia kauza deskoiñe-sidu, ne’e la hatene tuir niakauza agora iha 25% nia kauzahosi faktores external hanesanestres, ema balu sente tristedemais, iha balu sosiu ekono-mia baixu, iha balu hasoru vi-olensia domestika, iha balufunu lori tempu naruk makhalo nia estres no iha moskondisaun jinetétika ba niaoan atu hetan moras mental.

Iha mos ema sira ko-msumu droga bele hetan mo-ras mental, komsumu ba állo-hol ne’e kontribui hotu ba mo-ras mental.

Nia espera katak liu hosiprograma vizita saúde ba fa-milia ne’ebé mak governu liuhosi MS agora dau-daun hala’oba oin bele hetan tan dadus idadi’ak liu tan konaba ema siraho moras mental, tanba ihaema barak mak iha hela de’ituma. (gus)

Produtu LokalTenke Sustenta baMerenda Eskolar

Ministru Estadu Koordenador Asuntu Sosiai no Ministru Edukasaun,António da Conceição

UNTL Sei Hari’i Liras Iha Betanu noTilomar

MS Alarga Vizita Saúde ba Familia

MS Identifika Moras Mental 221

DILI—Ministériu SolidaridadeSosial ho organijasaun nounGovernmentais (ONG) PRADEThodi hala’o operasaun kalan ha-ree ema ne’ebe maka morasmental.

“Ha’u ema ne’ebé maka gostalao kalan, hau hatene laos deit ihaPateo nian, ha’u sempre telefoniba diretor para halao asaun” ViceMinistru Solidariedade Sosial,Miguel Manetelu ba jornalista ihaParlamentu Nasional (PN) Kinta(22/10).

Aliende ne’e sei hala’o móskordenasaun ho Seguransa civil

ne’ebé mak hala’o patrullamentuatu bele lori mós moras mentalsira ba iha fatin sira ne’ebé makgovernu prepara tiha ona.

“Atu fó asistensia ba pasientemoras mental sira ne’e, governuKoopera ho PRADET hodi beleresolve problema refere” Manete-lo dehan.

Eis sekretariu estadu Juven-tude no Desportu sempre kontak-tu ba nia estrtutura sira ne’ebéiha responsabilidade ba kazu ne’eatu bele iha alternativu ruma.

Aliende Vice Ministru husuba familia sira, atu bele toma

atensaun mós ba ema hirakne’ebé mak sofre moras ref-ere, “lo-los ne’e familia siramaka la tratamentru niamaluk sira ne’ebe maka mo-ras mental ne’e, tenke infor-ma ba estadu para ita bele bahalao tratamentu ne’ebe bamoras mental.

kasu ida iha Ailok Laran,komosariu Olandina Cairo in-forma ba MSS dehan ema ihane’eba iha moras mental.Nune’e lori kedas ba iha fatinne’ebé mak prepara hodi belehala’o tratamentu.(Lj7)

MS - PRADET Sei hala’o Operasaun Moras Mental

Veteranus.......... HUSI PAJ.1

Parte seluk, deputada ne’emós husu nafatin ba MSS atukria kondisaun dignu ba F-FDTL na’in 26 ne’ebé refor-ma iha 20 fulan-Agostu 2015.

“Ha’u hakarak ko’alia 26pesoas ne’ebé reforma foin la-lais ne’e hosi estadu TimorLeste, aleinde sira nia pen-

saun, iha kondisaun balu ne’ebéministériu prepara ba sira kala’e”, deputada ne’e katak.

Hatan ba ne’e, Ministra Soli-daridade Sosial, Maria IsabelGuterres rekoñese uma sira ne’eabandona duni. “Uluk halo duniiha Primeiru Governu to’o Kuat-ru Governu, maibé uma ne’e ha-nusa, ita nia veteranus sira ladungosta i uma sira ne’e abandonadude’it tanba ema ida la-hela”, min-istra hatete.

Nune’e mós kona-ba 26 pe-soas ne’ebé foin lalais reformahosi instituisaun F-FDTL, agoradau-daun sira ne’e simu helaosan veteranus nian.

“Ita hatene katak veteran sirasei simu simu osan veteranusnian no mós ajudus hosi selukhanesan moras karik fasilita barai liur”, ministra hatan bainhiraaprejenta rezultadu ezekusaunorsamentu jerál estadu ba PN,Kinta, (22/10). (jos)

DÍLI–Komisaun Antí Korup-saun (KAK) bolu ona funsion-áriu Rádiu no TelevizaunTimor-Leste, Empreza Púb-liku (RTTL,E.p) iha semanakotuk hodi presta deklarasaunkona-ba paradeiru osan ha-mutuk $34000 ne’ebé selu baKompañia Formo UnipessoalLda iha tinan 2014.

Tuir parte lojístikuRTTL,E.p katak iha Dezemb-ru 2014, xefe boot sira ihaRTTL, E.p desidi hodi seluosan hamutuk $34000 ba Ko-mpañia Formo atu fornese eki-

Deskonfia Halakon Osan $34000KAK Bolu Ona Funsionáriu RTTL,E.p

pamentu tékniku ba RTTL,E.phodi hadi’a torre transmisaunsira iha teritóriu tomak maibérealidade hatudu to’o ohin loronekipamentu hirak ne’e seidauktama. Prafuju ida mós laiha.

“Ha’u le’e hela notísia ihaTimor Post ne’e kona-ba kazuRTTL,E.p. Ami agora Investigahela,” hatete Komisária OlandinaCaeiro bainhira dada lia ho Ko-misariu KAK, Aderito Pinto Til-man iha salaun Ministériu Soli-dariedade Sosial (MSS), Caicoli-Díli, Kinta (22/10).

Komisária Olandina hatete,

KFP nia prosesu investigasaunne’e hare liu ba funsionalizmupúbliku nian, maibé sei persijatempu atu hare didiak hodi belefinaliza kazu ne’e rasik.

Hafoin ida ne’e, KomisariuKAK mós dehan; “kazu ne’e mósagora ami investiga hela, maibéseidauk hotu,” responde Komis-ariu Aderito Tilman ba KomisáriaOlandina.

Enretantu, kompñia FormoUnipessoal Lda maka manantender fornese ekipamentutékniku ba RTTL-E.p iha tinan2014 hodi hadi’a torre transmi-

saun sira iha teritóriu tomak,maibé realidade hatudu torrehirak ne’e seidauk hadi’a, tan-ba de’it kompañia Formomaka seidauk hatama ekipa-mentu hirak ne’e maske pros-esu pagamentu ramata 100%tiha ona tiha tinan kotuk.Hafoin kompañia Formomanan tiha tender ne’e, nia babolu tan kompañia Hard Rockhodi bele hatama sasan sirane’e, maibé seidauk hela de’itto’o ohin loron.

Entretantu, kompañiaHard Rock rekoñese ona pros-esu pagamentu ba tenderfornese ekipamentu téknikuba Rádiu no TelevizaunTimor-Leste, Empreza Púb-liku (RTTL-E.p) ramata tiha

ona iha tinan 2014, maibé rajaunto’o oras ne’e seidauk hatama eki-pamentu hirak ne’e, tanba Italiaoras ne’e afeta hela krize finansei-ru mundial.

Diretur Kompañia HardRock, Denys hatete, tenderiza-saun ne’e Kompañia Formo Uni-pessoal maka manan no nature-za prosesu tenderizasaun ne’emós Emerjensia, entaun xefe bootsira iha RTTL-E.p ne’eba bolude’it Formo Unipessoal Lda makatama iha tenderizasaun ne’e.

“Waktu itu kan emerjensi,kalau tidak takutnya uang mere-ka hilang karena mereka sudahmau mendekati penutupan bukuannual. Jadi kita yang tangungjawab untuk memasukan alat-alat itu, tetapi, sementara belummasuk karena Italia lagi kenakrisis keuangan. Kalau kita pe-san dari Indonesia itu gampangdan cepat, tetapi alat ini kita pe-san dari Italia yang sampai hariini juga mereka belum produk-

si,” hatete Diretur KompañiaHard Rock, Denys ba Timor Postiha nia serbisu fatin Colmera-Díli, Segunda (31/08).

“Peralatan ini tinggal didatang-kan aja, tetapi sekarang kita masihmeeting sama RTTL-E.p lagi kare-na tidak tahu mereka ada peruba-han misalnya kadang-kadang adabarang lai yang rusak kita akangantikan, begitu,” esplika Denys honia pozisaun parte liman loos kaerhela osan lobuk ida hodi fó ba Jor-nalista Timor Post, maibé Jornalis-ta ne’e rejeita hodi simu osan hirakne’e maske Denys tenta dala tolukedas hodi fó osan sira ne’e ba Jor-nalista.

Denys mós konsiente, prose-su hatama ekipamentu hirak ne’eba RTTL-E.p kleur demais, tan-ba nia hamenon husi Italia, la’oshusi Indonézia.

“Karena mereka ada krisis diEropa sehingga belum bisaproduksi alat-alat ini juga,” esp-lika Denys. (oki)

DÍLI—Arguidu Jacinto Araújoiha nia deklarasaun ba TribunálDistritál Díli iha Kinta (22/10)iha sala audiénsia julgamentukatak atividade arguidu Ricardola’o antes ona iha Dolok-Oan,área Kristu Rei, hafoin Governufó aluga rai refere ba KompañiaTimor Development ne’ebé na’inba kompañia ne’e maka Japekhon Chu (na’inTimor Plaza)hodi halo investimentu.

Tuir nia, ativdade ne’ebé ag-ora la’o iha área Dolok-Oan kafatin disputa ne’e, arguidu halouma permanente kle’ur ona, nosira maka halo serbisu hodi kon-tinua rehabilita uma refere.

Momentu ne’ebá, arguiduhala’o nia serbisu hamutuk honia kolega Alcino no João Car-valho hanesan sira nia manajer.Nune’e, iha dader sira atu tamaba serbisu haree ai-rin taka onadalan tama ba sira nia fatin ser-bisu. Ho nune’e, sira simu ori-entasaun hosi manajer hodi tesiai-rin lezadu Jape nian.

“Momentu ne’ebá, ami ser-bisu hela, manajer João boluami dehan tesi tiha besi sira ne’e.Ne’ebe, nu’udar ami nia superióriha kompañia ami kumpri hoditesi, maibé ai-rin sanulu ne’e ami

tesi hotu tau iha fatin agora latanhela no sei bele uza,” deklara ar-guidu Jacinto iha audiénsia julga-mentu, Kinta (22/10).

Purtantu, iha akuzasaun Min-istériu Públiku kondena arguiduJacinto Araújo, Ricardo CardosoNheu, Alcino Soarea nu’udar ar-guidu tanba komete kazu krimedanu simples no okupasaun ilegálkontra lezadu Jape Kong Su.

Jacinto hatutan, nia parte larona direta hosi arguidu Ricardoko’alia ba manajer João, maibé niasó rona de’it hosi manajer katakpatraun maka haruka sira sobubesi rin ne’e.

Entretantu, lezadu Jape KongSu afirma iha nia deklarasaunkatak iha loron 18 Fevereiru 2010nia hanesan diretór Kompañia DíliDevelopment Lda nian halo asinarai ho estadu liu-hosi SekretariaEstadu Terras no Propriedades(SETP) iha área Dolok-Oan, Met-inaro nian. Depois asina estadu fóatensaun ba nia katak duranteloron 30 tenke halo netik buatruma.

Ho ne’e maka buat ne’e ebé niahalo primeiru maka ema ke’e raihodi halo baliza harii ai rin, baluntau ona arame no balun seidauk.Tan antes asina kontrau ho estadu

nia husu estatutu rai ne’e duni. Tanne’e, estadu afirma rai ne’e ulukRicardo Cardoso Nheu nian duni,maibé agora estadu hapara tihaona.

Nia tenik tan, depois halo tihakonstrusaun liu tiha tinan ida res-in maka arguidu Ricardo ho niaema ba sobu ai-rin hamutuk 116 hovalór osan rihun 14.900. Ho idane’e maka rai ne’e agora nia partela halo buat ida ona.

Depois rona tiha deklarasaunhosi parte rua ne’e, Tribunál sus-pende fali audiénsia ne’e ba loron5 fulan Novembru 2015 tuku 9:30hodi rona sasin Ministéru Públiku.

Hafoin asiste julgamentu,Di’ariu ne’e hiit án hodi observadisputa rai iha Dolok-Oan, tra-balladór Angelo informa, ai-rinmomentu ne’ebá kolega sira sobusanulu de’it. Agora sei latan helane’e, no oras ne’e konstrusaun umasira rehabilita hela.

Audiénsia julgamentu ne’eprezide hosi juiz koletivu makahanesan José Maria de Araújo,Francisca Cabral ho juis estajiáriuJosé Uscural. Ministériu Públikureprezenta hosi prokuradora LídiaSoares no arguidu hetan asistén-sia leg’al hosi advogadu privadu,José Guterres. (Max)

IJE........................... HUSI PAJ.1

ema seluk mak atu ba hatanne’e la-loos”, nia afirma.

Nia hatutan tan, “ha’uservisu kle’ur ona iha ne’eba,ha’u hatene buat barak makla-la’o, tanba ne’e ema ne’ebémak halo sala, di’ak liu niasai duke estraga fali federa-saun, tanba nasaun ne’e hariiho ruin no ran”.

Tanba ne’e nia husu parahalo investigasaun profunduba jogadór naturalizasaunsira ne’e para bele hatene sémak halo buat sira ne’e belemosu, nune’e bele lori bahatan iha justisa, tanba emahotu tenki hakruk ba leine’ebé mak vigora iha nasaunida ne’e.

Aleixo Cobra dehan,rekomendasaun SekretariúJerál FFTL, jogadór natural-izasaun ne’e maske moris ihaBrazil, maibé abo, inan noaman Timor-oan.

“Loloos ha’u mak ba trata

ema sira ne’e mai, ha’u ihakompetensia ba trata sira ne’e,la’ós sekretariu jerál niakompetensia, ne’ebé ha’uhatene katak naturalizasaunne’e laiha, sé iha naturalizasaunduni, ema sira ne’e orijinálBrazileiru duni, hatan batribunál, sulan kadeia”, afirmatan.

Katak tan, “jogadór ne’emaun sira hili tia mai makhatete katak jogadór mak ne’eona, oke joga ba, mas ha’uhatete naran Timor-oan, lohito’o padre hotu, e justisa makbele identifika sé mak loos, sémak sala”.

Aleixo dehan, kazu sira ne’ehanesan parte exekutivu ne’ebékompetensia ba asuntu estran-jeiru la’ós fase lima ba proble-ma sira ne’e, mas durante ne’eexekutivu sira seluk laihakoñesementu ba jogadórnaturalizasaun e hatene de’itmak jogadór sira ne’e Timor-oan.

Aleixo mos informa, tuir niahatene labarik jogadór na’inhitu ne’ebé lori hosi Brazil maihamutuk ho ekipa selesaunnasionál hodi defende ba

nasaun ida ne’e, balu hatetekatak sira ne’e ema Brazil la’óssidadaun Timor.

“Agora labarik sira ne’ebéBrazil sira lori mai, nia hatetedehan ha’u ema Brazil, lohi sa”,tenik tan.

Nia reafirma, segredu barakmak arkivu ona iha tribunál.Tanba ne’e, nia husu ba SekjerFFTL atu hatudu PrezidenteFFTL para assume responsabil-idade ba informasaun ne’ebé saipolemika iha públiku nia le’et.

“Ha’u nonok demais ona,agora mak tenki ko’alia parapúbliku tenki hatene, federa-saun ha’u defende to’o mate,ema nauk-ten ha’u la-defende,ema mafiozu ha’u la-defende”,afirma tan.

Realsa tan, “ha’u sei hateteba Amandio para hatuduFrancisco, Francisco nunkakastigu, sulan nia ba kadeia,agora ha’u konfronta nia sa,ha’u hakarak haree nia to’one’ebé”, Aleixo deklara.

Emprezariu Timor-oan ne’erealsa, FFTL ne’e harii ho ruinno ran, ema hotu nia terus, la’óstanba ema ida rua nia kosar bende’it. (way/flo/oki)

Atividade La’o Antes iha Dolok-Oan Hafoin Sobu Ai-rin

Governu.............. HUSI PAJ.1

“ADN indentifika 57 pro-jetu emerjénsia ho $23 mil-hoens, maibé ADN foin verifi-ka montante $9 milloens ital”,Gastão esplika ba jornalistasira iha ninia kna’ar fatinKaikoli, Kinta, (22/10).

Gastão hatutan, oras ne’esira prepara hela kontratu hodiselu tuir saida mak ADN verifi-ka. Nia dehan, governu aprovaosan milliaun $23 atu selu pro-jetu emerjénsia sira ne’e, maisla’ós MOPTK mak impata hodiselu de’it milloens $9, maibétuir verifikasaun ADN nian makmilliaun dollar sia resin.

Gastão mos esklarese,

montante orsamentu ne’ebé atuselu sei la-hanesan. Tanba, tenkiverifika kustu no sei selu de’itprojetu ne’ebé mak kualidade,governu sei la-selu ba projetune’ebé laiha kualidade.

Sikun seluk, Alarico Daitulahatete, governu iha dever atuselu, maibé labele taka matanhodi selu de’it, governu tenki ha-ree lai projetu emerjénsia sirane’e kualidade duni ka la’e noprienxe duni kriteria ka la’e.

“Tanba osan ne’ebé governuatu selu ne’e osan povu nian, pro-jetu ne’ebé halo tenki ho kual-idade”, katak nia.

Propoin Osanba Portu

Aleinde ne’e, oportunidade

hanesan, ministru Gastão infor-ma, MOPTK iha 2016 sei fó pri-oridade ba estrada, bee mos no-mos portu Dili no Tibar.

“Projetu ne’e multi anual,aloka tuir kapasidade hodi im-plementa no ezekuta, para de-pois labele tau buat barak de-mais”, katan tan.

Nia dehan, portu Dili noTibar infrenta problema, tanbala’ós buat ne’ebé fasil tuir emahotu nia hanoin.

Governante ne’e esplika,proesesu ne’ebé iha, sei liu-hosireferensia, rehabilitasaun kakonstrusaun sei haree orsamen-tu, osan ne’e rasik mai hosi es-tadu ka halo impresta.

“Ita tenki haree detalladusno tenki diskute, avalia, bain-hira loos ona mak foin hanoinkonkursu”, katak tan.

(jxy)

Page 3: Timor post 23 10 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

C M Y K C M Y K

3 LEI&SEGURANSA22

“Ha’u ko’alia kona-ba pre-tesaun de kriansas, ita ihaapoiu ka asistensia ida ba itaninia kriansas sira, mai-zumenus ita nia politíka pro-tesaun de kriansas ne’e du-rante ne’e ita introdusoinsa,”Prezidenti KomisaunF, ne’ebé trata asuntu Saúde,Edukasaun, Joventude,Desportu, Solidaridade Sosialno Igualdade Jeneru, Virgilioda Costa Hornai hato’o ihaplenaria PN, Kinta (22/10).

Tuir Deputadu bankada PDne’e nia hatene politíka pro-tesaun ba labarik sira ne’e,husi madre, padre no sos-iadade sivil sira maka kria.

“Ita hatene katak durantene’e madre sira maka kriabuat ne’e, padre sira, hosi so-

siadade sivil sira maka saida,depois hosi solidaridade so-sial ho asistensia parte balu,maibé deklara iha politíkakatak, sera ke sira iha ka-pasidade para atu halokobertura ba protesaun decrianças ida mais dignu tuirita nia politíka iha ka lae,ne’ebé ministériu tenke ha-ree ona ida ne’e. Ita la’os bafó apoiu tanba sira presijafoos ka hena ruma, maibéministériu tenki defini onaninia politíka oinsa makaobrigasaun estadu nian atu fóprotesaun mais dignu ba itaninia oan sira, ita nia alin sirane’ebé funeral tebes-tebesiha situasaun ida ne’e,” Dep-utadu ne’e sujere.

Hatan ba ida ne’e, Minis-

Tuir oan mane primeiruhosi saudozu Antero dosSantos kódigu Texeira hak-tuir, oras ne’e daudaunagradese ba governu tanbabele hala’o ona teste DNA baruin sira ne’e no ohin bele in-trega ba família.

“Ha’u hanesan oan sentehanesan lakon ema idane’ebé maka uluk militár In-donézia kaer sira hodi ba de-han atu hamoos duut, depoissira ba sai lakon tiha de’itlaiha informasaun. Hanesansidadaun ida orgullu tanbahosi sira nia luta bele atinjiindependénsia Timor-Lesteba ohin loron ema hotugoza,” hateten RolandoClementino Xavier dos San-tos kódiku Kadalak Texeiraba Timor Post iha mortuáriuHNGV, Bidau, Kinta (22/10).

Tuir nia katak, restusmortais tolu ne’e ida hanesansekretaris zona no delegadu

DÍLI—Governu liu-hosi Ministériu Soli-dariedade Sosiál (MSS), Kinta (22/10), in-trega restus mortais hamutuk tolu bafamília hodi hala’o tuir kultura hodi bahalo’ot iha Jardin dos Herois ne’ebé makagovernu prepara ona.

komisáriu maka Afonso Albu-querque Ililai, Benardino Biqu-ismau (primeiru komandantekompaña 818 foti oin) no asis-tente polítika Antero dos San-tos Texeira.

Nia informa katak, Indoné-zia kaptura eroi na’in tolu ref-ere iha KODIM 1629 Lospalosninian iha fulan Dezembrutinan 1979.

Durante fulan 6 iha prizaunKodim Lospalos ne’ebá deten-saun, depois iha loron 15 fu-lan Abril iha tinan 1979 mil-itár sira lori sai sira na’in 7hosi Kodim ne’ebá no hosiparte Louro ninian iha na’in 3katak atu ba hamoos estradadepois fila fali.

Maibé, dezde kedas emalori sira na’in tolu sai ba du-rante tinan 30 maka foinfamília sira buka tuir hodi het-an sira na’in tolu nia restusmortais iha postu Antigu Lau-tem nian liu-hosi fontes infor-

masaun ferik ida naran Raberemaka pasa informasaun kataksira na’in tolu bapa hodi maioho iha fatin ne’e.

“Entaun, hosi informasaunne’e ami ba buka hodi konsegehetan duni sira na’in tolu niaruin ne’ebé maka bapa sira kesihamutuk ho tali parkelista nosei koiñese roupa no sira nianehan, tanba ne’e maka foti tihasira nia ruian hodi tau hamu-tuk iha família Antero Texeirania uma,” Rolando haktuir.

Tuir oan mane hosi saudo-zu Antero katak depois rai tihasira na’in tolu nia ruin famíliahosi matebian na’in tolu ne’etúr hamutuk hodi ba ko’alia hogovernu liu-hosi MSS nokoordena polísia Forénsikuatu halo identifikasaun ba res-tus mortais tolu ne’e hatenetuir loos duni ka lae.

Bainhira governu foti tiharuin sira ne’e depois ba haloteste iha nasaun Austráliakuaze han tinan tolu ho balunliu-hosi família nia ran depoishodi rezultadu mai loos duni.Tuir loloos família seidauk belefoti, maibé família hein to’o in-frenta konsekuénsia ba kultura,entaun mai koordena ho parteforénsiku no governu MSS atubele lori ba knua. (gus)

DÍLI—Badan Narkotik na-sionál (BNN) Propinsi NusaTenggara Timur (NTT) In-donesia simu ona informa-saun kona-ba dadur na’inrua Juga Gama ho AlcinoMendes iha Atambua.

Kepala BNN Kupang KO-MBESPOL SulistiandriatMoko dehan, sira simu onainformasaun kona-ba emana’in rua ne’ebé maka saihanesan buronan PolísiaNasionál Timor-Leste(PNTL) nian, iha ona Atam-bua no sira sei hala’o helaliña koordenasaun halonusa para bele kaptura sirana’in rua.

“Ami mós simu ona in-formasaun ne’e no sei iha

hela koordenasaun nia laranho Polísia Timor-Leste nianoinsá para bele fó informa-saun ba malu atu kaptura sira.Ami rona ona katak sira ihaona Atambua,” dehan Sulisti-andriat Moko ba Timor Postiha Aeruportu Nicolao Loba-to, Díli, Kinta (22/10).

Nia hatutan, sira sei filaba hala’o investigasaun(penyelidikan) nune’e hetansira fiksu ona iha fatin ida.Hein de’it komunika ba malubele ba kaptura sira iha fatinkedas. La presiza l iu-hosiInterpol mós di ’ak. Impor-tante komunikasaun ba malude’it loos ona.

“Ami kontinua buka tanbasira nia data kompletu iha ona

ami nia liman. Hein de’it bainvestiga no komunika de’itmai Timor-Leste bele ba dire-ta hamutuk ho Polísia NTTkaer de’it sira,” dehan XefiBNN ne’e.

Antes ne’e mós, Koman-dante Jerál Polísia NasionálTimor-Leste (PNTL), Ko-misáriu Júlio da Costa Hor-nay dehan, sedu ka tarde seikaptura Juga Gama ho Alci-no Mendes maibé sei kestauntempu.

Juga Gama komete kazudroga no Alcino Mendes ko-mete kazu oho manajer Ho-tel Beach Garden no halai saihosi komarka Becora ihatinan 2013 liu ba hamutuk hoprizioneiru sira seluk. (Way)

Kria PolitíkaProtesaun Labarik

tra Solidaridade Sosial(MSS), Maria Isabel Gu-terres hatete, kona-ba pro-tesaun labrik nian, los dunito’o agora ministériu haloservisu ida ne’e kordena-saun mós ho organizasoensnaun govermentais ne’ebétinan-tinan uma fukun idane’e aprova orsamentu baiha organizasoens hanesanmadre sira, padre sira, or-fonatu, uma mahon inkluisira seluk ne’ebé tau matanlabarik sira.

“Ita mós iha esbosu de-kreitu lei ne’ebé pronto onaatu lori ba iha KonselluMinistru (KM), para atuaprova dekreitu lei ne’ekona-ba protesaun ba la-barik sira,”Ministra ne’eesplika iha plenaria PN.

Ministra hatutan, ihamunisipiu ida-idak iha ofi-sial protesaun labarik nianne’ebé sira nia prezensa ihane’eba atu tau matan ba idane’e mós. (jos)

DÍLI—Kepala Badan Narko-tik nasionál Propinsi NusaTengara Timur (NTT) Indone-sia, KOMBESPOL Sulistiandri-at Moko dehan, mákina Raiu-X ne’ebé maka uza ihaAeruportu InternasionálNicolao Lobato ne’e susar atudetekta droga tanba mákinane’e tuan no la modernu ona,

tan ne’e presiza troka.“Ita hatene iha ona kazu

balun ne’ebé maka detekta onakazu droga ne’e balun tama maitau iha telefone laran no ha’umai haree situasaun ihaaeruportu ne’e halo nusa. Itatenki rekoñese mákina Raiu-Xne’ebé maka agora uza ne’e la-bele detekta ona droga. Tanba

ne’e ha’u husu ba governu TLsé bele troka foun hodi nune’ebele detekta sirkulasaun dro-ga,” dehan Sulistiandriat Mokoba jornalista sira iha Aerupor-tu Nicolao Lobato, Díli, Kinta(22/10).

Nia hatutan, vizita TL tan-ba foin lalais mós ekipa hosi TLkompostu hosi Alfándega, Polí-sia Nasionál Timor-Leste(PNTL) ba Kupang Indonezíahala’o diskusaun kona-ba dro-ga no krimi organizadu sira ihaárea fronteira rai rua ne’e nian.

“Ha’u mai iha ne’e ho obje-tivu atu hametin di’ak liu-tankomunikasaun, fahe informa-saun ba malu ho parte kompe-tenti hosi nasaun ne’e nian hodibele evita droga no krimi or-ganizadu seluk atu tamaTimor-Leste no mós Indon-ezía,” dehan Xefi BNN ne’e.

Nia hatutan, sé haree hosimákina Raiu-X ne’e maka la-bele detekta ona droga ne’epresiza uza fali meius selukne’ebé maka hafasil Alfándegano mós polísia sira ne’ebémaka serbisu iha aeruportune’e hodi detekta sirku; lasaundroga tama TL liu-hosiaeruportu.

Kepala BNN NTT ne’e ako-mpaña hosi Xefi AlfándegaAeruportu Nicolao Lobato Al-berto Saxes no mós Polísia bal-un hodi vizita mákina Raiu-Xno fasilidade serbisu Alfánde-ga nian. (Way)

Mákina Raiu-X iha AeroportuSusar Detekta Droga

DILI—Parlamentu Nasional (PN), liu hosibankada PD husu ba Ministériu Solidar-idade Sosial (MSS), atu kria politíka prote-saun ba labarik sira.

Governu Entrega RestusMortais 3 ba Família

Foto/TP João da Costa

Xefi Alfándega Aeruportu Internasionál Nicolao Lobato akompaña hosiKepala BNN Nusa Tenggara Timur (NTT) hala’o vizita iha Aeruportu.

BNN Simu Ona InformasaunJuga Gama-Alcino iha Atambua

DÍLI—Xefi AlfándegaAeruportu InternasionálNicolao Lobato, AlbertoSexes dehan, Timor Leste(TL) presiza duni ona asune’ebé maka bele buka tuirdroga, tanba tempu agoramodelu operasaun ba sirku-lasaun droga nian ne’e oi-oin,ne’ebé maka mákina Raiu-Xmós labele detekta entaunpresiza asu ne’ebé maka trei-nadu hodi buka tuir.

“Ha’u ba ona Kupang noharee ona oinsá maka asune’ebé maka sira treinu ne’ebele buka tuir droga iha pas-ta no kaisa ka saida de’itmaka droga ne’e iha laransira bele horon no tata

hatudu ba polísia katak sasanka pasta sira ne’e droga iha la-ran ne’e hafasil ona ita atu de-tekta droga ne’e liu hosi ita niaaeruportu ka fatin ne’ebéde’it,” dehan Alberto ba TimorPost iha aeruportu Nicolao Lo-bato, Kinta (22/10).

Nia hatutan, maske nune’ebuat hotu depende ba lideran-sa sira ne’ebé maka kaer iha in-stituisaun relevante sira. Séharee ba uza asu ne’e presizaduni, prontu, sira maka beledisidi.

Iha fatin hanesan, KepalaBadan Narkotik nasionálPropinsi Nusa Tenggara Timur(NTT) Indonesia KOMBESPOL,Sulistiandriat Moko dehan, ho

asu buka droga ne’e bele onaiha skering ne’e rua ona uzaasu no mós mákina Raiu-X.

“Ha’u hanoin sé governuhakarak hamenus ka detektadroga presiza duni asu bukadroga ne’e rua de’it ihaaeruportu ne’e bele ona ajudadetekta droga ne’ebé makamákina Raiu-X labele detek-ta,” dehan Kepala BNN ne’e.

Nia hatutan, iha TL aviaunladun semo. Ne’ebe, asu niaoperasaun ne’e bele iha de’ittempu aviaun tún no mós avi-aun atu semo. Tempu aviaunlaiha asu bele deskansa entaunho asu rua de’it bele ona ko-bre iha aeruportu ne’e hodi’ak. (Way)

TL Presiza Duni Uza Asu Buka Droga

DÍLI—Relasiona ho kazudeskonfia oknum membruFALINTIL-Forsa DefezaTimor-Leste (F-FDTL)ameasa funsionáriu sanea-mentu ne’ebé kazu ne’e kei-sa to’o ona iha ParlamentuNasionál (PN), Xefi EstaduMaior Jenerál F-FDTL,Maijór Jenerál Lere AnanTimur seidauk simu infor-masaun.

Iha entrevista, Xefi Es-tadu Maior Jenerál afirmakatak Kuartel Jenerálseidauk simu keisa rumahosi funsionáriu sira ne’e,tanba funsionáriu sira kon-fundi kuartel jerál ho Par-lamentu Nasionál. Ne’emaka funsionáriu sira halaiba keisa iha ParlamentuNasionál.

“Sira konfundi KuartelJenerál ho Parlamentu Na-sionál. Ne’e maka sira halaiba Parlamentu Nasionál.Tuir loloos karik sira bakuartel jenerál hodi fóhatene ba jenerál sira selukka ba ha’u. Maibé, até ago-ra ha’u seidauk rona infor-masaun ida ne’e,” dehanLere ba jornalista sira iha

Hotel Timor, Kinta (22/10).Xefi Estadu F-FDTL ne’e

hatutan katak, seidauk ronainformasaun maibé rona de’itkomentáriu hosi mídia.

“Ha’u seidauk rona infor-masaun. Ha’u rona de’it ko-mentáriu hosi mídia televiza-un, entaun ne’e keta sira tamasala. Sira tama tanba bainhiraiha problema ruma liga forsaarmadas ba de’it kuartel jen-erál, ba halo surat ami rezolveiha ne’ebá,” afirma Xefi Es-tadu F-FDTL ne’e.

Lere hatutan katak ko-mentáriu sira hanesan ne’e,hakarak provoka ema niniaemosaun, sira komenta ihane’ebá sira na’in sanulu ka ru-anulu duni sai hotu sira sei haloproblema ne’ebé bo’ot liu prob-lema ne’ebé maka iha ne’e.

“Ha’u fila hosi ne’e ba ihane’ebá sira sanulu ka ruanuluha’u duni sai hotu sira sei haloproblema ne’ebé boot liu baprobelma ne’ebé maka ihane’e.” Lere hatete.

Tanba ne’e, Lere apela baukun na’in sira no sira ne’ebémaka iha problema ho frorsaarmada di’ak liu aprezentakeisa ba kuartel jenerál duké

ba Parlamentu no Ministru.Fatin maka Kuartel Jenerálbuka rezolve problema sirane’e.

Nune’e, nia dehan katakema sira ne’ebé nia parte ko-manda ba, la’os ema sirane’ebé maka mai hosi liurmaibé mesak timoroan, tan-ba kastigu ema ne’e fásilmaibé eduka ema atu sai emane’e defisil. Ida ne’e makatenke buka nu’udar lider ida,buka buat ne’ebé maka defi-sil la’os buat ne’ebé maka fá-sil.

“Uluk ita duni ne’e ihatinan 2006 ema 600. Agora,ha’u hanoin ne’e duni ne’ela’os defisil. Ha’u ba duni saimaibé ha’u tauk sira kriaproblema fali. Ne’e maka ha’uhanoin administradór ha’urona, ohin maka ha’u ronasira komentáriu, populasaunkomenta, dehan forsa lori ki-lat ba ameasa sira,” Lere de-han.

Lere husu dala ida tankatak, dalan di’ak maka ten-ke ba hato’o keisa nune’e beleresolve. Dalan di’ak maka bakuartel Jenerál hodi buka re-zolve. (Way)

F-FDTL Ameasa Funsionáriu,Lere Seidauk Simu Informasaun

Page 4: Timor post 23 10 2015

SEGUNDA12 OUTUBRU 2015

SEGUNDA12 OUTUBRU 2015

C M Y K C M Y K

520 PUBLISIDADE

problemas que foram enfren-tados por nos é a falta de águapotável, comparando com oano passado, o Centro deSaúde de Becora não enfren-tou o problema como assim,”disse Anita a este diário, (5/10) no Centro da Saúde deBecora.

Uma vez que tenha faltadaágua potável, mas até hoje o

Centro de Saúde Becora deco-rreu normal de acorcdo como procedimento de trabalhodo Ministério de Saúde.

Por isso, eles solicitaramao governo, respetivamente oMinistério da Saúde para aten-

PORTUGUÊSO Centro da Saúde deBecora enfrenta a falta

de água potávelDÍLI—O Centro da Saúde de Becora está aenfrentar o problema de falta da águapotável assim implica os pessoais da saúdequando terminam de fazer o tratamento.

Anita Mendonça uma far-maceútica revelou que o pro-gresso atingido pelo referidocentro é 75% e o seu atendi-

mento é 24 horas, porém osproblemas enfrentados poreles é a falta de água potável.

“Ao longo deste ano os

cionar também o problemaacontecido nesse centro.

Segundo a observação efet-uada por este diário no Centrode Becora, embora que tenhafaltada a água potável mas acondição desse centro está

bem limpada incluindo aslixeiras.

Além disso, os pacientesefetuaram o tratamentodecorreu baseando aohorário normasl, pelas09h00 até remata. (lj6)

A Presidência francesaconsiderou hoje “extrema-mente preocupante e peri-gosa” a “escalada” de violên-cia nos territórios palestin-ianos e em Jerusalém Orien-tal, segundo um comunicado.

“Tudo deve ser feito paraacalmar a situação e acabarcom este ciclo [de violência]que já causou numerosas víti-mas”, acrescentou a Presidên-cia de François Hollande, no

documento.Já hoje foi noticiado que

uma grávida palestiniana, NurHassan, de 30 anos, e a sua fil-ha Rahaf Hassan, com doisanos, foram mortas num ataqueaéreo de retaliação israelita emGaza que destruiu a sua casa, se-gundo avançaram os médicos,acrescentando que outras trêspessoas estavam presas porbaixo dos destroços da casa dafamília, na zona de Zeitun, na

Faixa de Gaza.Israel disse que tinha

como alvo “duas instalaçõesdo Hamas para o fabrico dearmas”. O ataque surgiu emresposta aos dois ‘rockets’lançados contra Israel nosábado, bem como a váriastentativas violentas de en-trada em Israel a partir deGaza, por palestinianos.

Também hoje, a políciaisraelita evitou impactosmaiores de um atentado sui-cida na Cisjordânia perpe-trado por uma mulher pal-estiniana que fez detonaruma bomba num carro, fi-cando gravemente ferida eferindo um agente israelita,segundo as autoridades is-raelitas.

Desde o início da vaga deviolência de 01 de outubro,23 palestinos foram mortos,incluindo sete supostos au-tores de ataques com armasbrancas e quatro israelitas.

“Este novo agravamen-to da situação também con-firma a urgência do reiníciode esforços políticos”,disse a Presidência france-sa, acrescentando que Par-is “não se poupará a es-forços para trabalhar nessesentido”. (Nm/L)

França considera violência no MédioOriente “extremamente perigosa”

François Hollande

Page 5: Timor post 23 10 2015

C M Y K C M Y K

SEGUNDA12 OUTUBRU 2015

SEGUNDA12 OUTUBRU 20156 19PUBLISIDADE

Healthy children for strong communities Labarik saudavel ba komunidade forte

For more see: www.wvi.org/timor-leste www.facebook.com/wv.timorleste

Growing a nutritious LIFE in her backyard

“Every day I grow vegetables, it is my work and I love it”, says Domingas

Domingas Soares de Deus, 24 years-old, lives in Ehetu sub-village, Fatubosa village, Aileu munic-ipality. It is almost one hour drive from Aileu town centre.

In her garden Domingas has planted a variety of vegetables such as mustard, cabbage, carrot andonion. She never gets tired of helping her husband in the garden as it supplies her family with anincome and lets her stay home with her one year old son, Cristonelos Xavier Ximenes.

She says, “We have gone through difficult situations, unable to acquireplastic tunnelling when we grow the vegetables. I must cart around thevegetables to sell at the local market in Aileu town”.

Each morning for two hours Domingas and her husband take the veg-etables to the market by cart. If they are lucky they can sell the producefor a reasonable price however if they cannot then they must bring theproduce home or sell it at a much cheaper rate.

Since March 2015, Domingas has been a beneficiary of World Vision’sLIFE project. Plastic tunnelling, a hoe, vegetable seeds such as broc-coli, cauliflower, tomatoes as well as compost training have been pro-vided so that Domingas can improve her agricultural techniques.

“I no longer worry now. We have a plastic tunnel that can be used toprotect our gardens and I can continue to grow both in the rainy and dryseason. I feel supported by the LIFE project as I have gained more infor-mation about horticulture, child nutrition, group management and havealso received seeds, agricultural equipment and have also been linked to the market as well”, SaysDomingas.

“I have noticed big changes in my family. I space my vegetables at particular distances and thequality has improved. I no longer have to use my push cart, I just wait at home and Leader super-market come and weighs my vegetables then buys our products. My family’s income has increased”says a happy Domingas.

Now she spends much more time with her son and has more time to tend to the garden with herhusband. After just a few months of LIFE project being implemented she has felt the benefits.“Domingas and her husband have been able to develop their farming capabilities through thetraining they have been provided”, says Imaculada Mendonca, LIFE project Co-ordinator.

Domingas use to get just US$8 to US$10 when she sold her vegetables to the local market but now shegets between US$40 to US$50 each week. The money that she gained she uses to buy milk and eggsfor her son. It is enough to supply her with all her family’s daily necessities and improve their nutrition

She says, “Thank you World Vision as they have linked me to the market. I will grow more vegetablesto increase the income of my family as well as their nutrition.”

Kuda Nutrisaun ba nia Moris.

“Loron-loron hau kuda modo, ne’e mak hau nia serbisu no hau hadomi ida ne’e”. Domingas haktuir

Domingas Soares de Deus, tinan 24, hela iha Aldeia Ehetu, Suku Fatubosa, Municipiu Aileu. Kuazehoras ida viagen husi Aileu Vila.

Iha nia toos laran Domingas planta modo oin-oin hanesan mostarda, ailia, senhora no lis sira. Nia nunkasenti baruk atu ajuda nia kaben iha toos laran tamba ida ne’e mak fornese rendimentu ba nia familia no

nunka hela iha uma ho nia oan mane, Cristonelos Xavier Ximenes.

Nia dehan, “ami liu iha situasaun defisil barak, laiha kbiit atu uza plastictanel sira wainhira ami kuda modo. Hau tenke hodi karosa lao haleumerkadu iha Aileu vila hodi faan”.

Dader-dader kuaze horas rua nia laran, Domingas ho nia kaben ba ku’umodo sira no lori ba merkadu ho karosa. Wainhira sorte iha, sira fa’annetik ho folin nebe diak, maibe karik lae sira tenke lori fila produtu sirane’e ba uma, ou faan ho folin nebe baratu los

Desde Marsu 2015, Domingas sai ona nudar benefisiariu ida World Vision nianliu husi projetu sira LIFE nian. Plastic tannel nian, insadas, fini sira hanesanbroccoli no cauliflower, tomantes inkluindo fo ona treinamentu sira konabauza compost nian nune’e Domingas bele improva nia tekniku agricula nian.

“Hau la preokupa ona agora. Ami iha ona plastic tannel nebe bele utilizahodi proteje ami nia toos ho nune’e hau bele kontinua kuda iha tempuudan no tempu bailoron. Hau senti kontente tebes ho suporta husi

projetu LIFE nian tamba hau gainha ona informasaun barak konaba hortikultura, nutrisaun ba labarik,manjementu grupu no simu mos fini sira no ekipamentu sira agricultura nian no ami mos agora liga onaba supermerkadu sira,” dehan Domingas

“Hau anota ona mudansa boot iha hau nia familia. Hau uza espasu no distansia kuda ba hau nia modosira no kualidade mos improva. Hau la persiza ona hau nia karosa, hau hein deit ona iha uma noSupermerkadu Leader mai hola modo no produto seluk iha ami nia fatin. Rendimentu hau nia familianian sae maka’as” Domingas haktuir ho kontente.

Agora nia gasta tempu barak ho nia oan no tempu naton ho nia familia ba toos. Hafoin fulan hirak liutiha ho apoio projetu LIFE nian nia senti ona nia benefisiu. “Domingas ho nia kaben konsege dezen-volve sira nia abilidade agricultura nian liu husi treinamentu hirak nebe oferese ona ba nia”. Haktuir husiKoordenadora Projetu nian, Imaculada Mendonca.

Domingas babain hetan deit $8 to’o $10 wainhira nia faan modo ba merkadu local, mais agora nia bele hetanentre $40 to’o $50 kada semana. Osan nebe nia hetan, nia uza hodi sosa susu ben no manutolun ba nia oan.Ne’e naton ona atu fornese no sustena ba nesesidade familia nian inklui improva sira nia nutrisaun.

Nia haktuir, “Obrigadu ba World Vision tamba sira konsege lori no liga hau ba merkadu. Hau sei kudamodo barak liu tan no hasae rendimentu familia nian no sira nia nutrisaun.”

PUBLISIDADE

Page 6: Timor post 23 10 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

C M Y K C M Y K

718 INTERNASIONAL

DILI—Primeiru Ministru(PM), Rui Maria de AraújoRekuñese katak, iha Timor-Leste númeru ema ne’ebéfuma tabaku a’as tebes nodefisil atu husik, tanba ne’egovernu sei halo kampañaedukasaun ba públiku to-mak.

Primeiru Ministru dehan,antes ne’e governu liu hosiKonsellu Ministru (KM) ha-sai ona sirkular ida hodihusu atu labele fuma tabakuiha fatin públiku sira.

Eis Ministru SaúdePrimeiru Governu Konstitu-sionál ne’e dehan, fumatabaku hanesan eskolla pes-soal ida. No lejislasaun

ne’ebé iha no governu buka atuaprova ne’e limita iha areaspúblikas.

“Bainhira halo enkontru iha salane’ebé iha AC ema ne’ebé fumadornia labele hasai sigaru atu fuma ihasala laran hodi labele afeita ba emaseluk nia saúde. Nune’e mós iha bisno mikrolet nia laran labele fuma, noita buka impoin regras”PM Ruihatete liu hosi konferénsia imprensane’ebé hala’o iha Palasíu Governu,Kuarta (21/10).

Rui de Araújo dehan, númeruema ne’ebé fuma tabaku iha Timor-Leste mantein nafatin, tanba ne’epresiza iha kampaña edukasaun.

“Tanba ha’u hatene katak atu parafuma ne’e la’os fasil. Sigaru kria de-pendensia, ema ne’ebé fumador

SAUDE

kuandu la fuma nia sente hanesanlabele funsiona ho diak entaun niatenke fuma, maibé ne’e efeitupsikolijiku hosi tabaku, lori tempuema tenke hatene katak ninia fumaida prolongadu ne’e iha konsekuen-sia ba nia saúde, enkuantu ema ne’eseidauk konvensidu katak iha kon-sekuensia ba nia saúde, normal-mente sei susar teb-tebes ba nia atupara,”katak PM Rui.

Tanba ida ne’e maka, Xefe Gov-ernu realsa, presiza tempu no kam-paña edukasaun tenke la’o nafatinpara atu hatete ba ema katak fumane’e eskoila pessoal, maibé nia efeitulongu prazu ba nia saúde no efeitu baema seluk ne’ebé moris hamutuk hoema fumador sira.

(tay)

prevene an rasik ba morasne’ebé maka agora númerukontinua aumenta iha rai la-ran.

Iha fatin hanesan, ArsenioJosé Alves nu’udar xefi un-idade Banco de Sangue hatetehusi komisaun fó servisu batransmisaun ran nian atu beleorganiza doasaun ran iha mu-nisipiu Suai atu nune’e ransira ne’ebé maka hasai iha fa-tin ne’ebé maka atu hasai husikomunidade ka funsionáriuslivre no seksu livre no belehadook-an tan husi moras siraseluk, iha juñu no jullu 2015ne’e dadus husi ministeriusaúde fó ne’e total hamutuk525 pessoas mak hetan morasHIV no 525 ne’e maka sirane’ebé ita konsege hatenemaibé iha ema barak maka itaseidauk hatene. husi munisip-iu Suai nian atu sira bele kon-tribui sira nia ran para bele tauiha ospital referal Suai.

“Ran sira ne’e ami sei kolek-ta no ami sei pasa revista ihaospital referral Suai nian atu ga-rante iha jeleira ran iha Suainian, nune’e bainhira ema mo-ras sira presiza ran entaun husiospital refere bele fó tratamen-tu ba pasiente sira se sira móspresiza halo transferensia maiDili bele mai ho kedas ran ne’ebéiha”.Arsenio dehan. (LJ17)

kan budaya ras Melanesia meratadi seluruh pulau-pulaudi NTT.“Coba perhatikan tentang tradisipiara babi, itu khas ras Melane-sia. Begitu juga dengan ritualmenjinakan leba, itupun khas rasMelanesia. Atau buah sukun se-bagai makanan, itu memang ma-kanan pokok ras Melanesia. Tar-ian tombak atau tarian perangyang ada di Flores, Timor, Alor,Sumba, Maluku, Papua, PapuaNugini, Vanuatu, dll adalah ciri rasMelanesia. Termasuk alat musiksuling bambu, itupun khas rasMelanesia,” rinci Frans Sarongpenuh keyakinan.

Konsepsi MelanesiaLantas seperti apa konsepsi

ras Melanesia sesungguhnya.Konsep awal bangsa Eropa men-genai Melanesia muncul secaraperlahan dari pemetaan KawasanPacific secara keseluruhan mela-lui pendekatan warna kulit sema-ta. Hal yang membuat para penelitiawal tertarik pada ras Melanesiaadalah perbedaan fisik – yang dra-matis - dari kelompok-kelompokdi kepulauan Pacific.

TeoriCharles de Brosses tahun1756 mengatakan bahwa ‘ras hi-tam tertua’ di kawasan Pacificditaklukkan oleh orang-orangyang kini disebut Polynesia, yangberbeda ras dari Melanesia, dima-na mereka berkulit putih. Teori inimengatakan bahwa asal-usulPolynesia merupakan transmisibudaya dari perkembangan lanju-tan dinamika kehidupan Melane-sia (yakni percampuran dramatisantara unsur ras Negroid dan rasAustralasia).

“Baru sekitar tahun 1825 JeanBaptiste Bory de Saint-Vincentmengembangkan usaha lebih lan-jut untuk mendalami temuan diatas. Temuannya hampir sama,yaitu penduduk Melanesia (ataudisebut Melanian) dapat dibeda-kan dari kelompok suku-sukuAustralia dan Neptunian (atau kinidisebut sebagai Polynesia). Teoriini mendeskripsi Melanesia se-bagai ras yang sungguh-sungguheksis dengan pola budaya sendi-ri, namun masih dalam ikatan ke-bersamaan dengan sesama ras lain

seperti ras induk Negroid, Asiadan Australasia,” jelas Neonbasu.

Pada tahun 1832 DumontD’Urville mengklasifikasi pen-duduk-penduduk Oceania kedalam empat kelompok ras besaryakni: Malaya (sia), Polynesia, Mi-cronesia, dan Melanesia. Ada se-mentara pakar ketika itu yang me-masukan ras Australia ke dalam rasbesar Melanesia dengan mengam-bil contoh Orang Aborigin Austra-lia. Melanesia kemudian dikenalsebagai ‘rumah ras Oceania’.

Rumpun Bahasa AustronesiaDikatakan Gregor, sekitar

3000 tahun yang lalu pendudukAustralia bermigrasi ke utara PNGdan bagian tenggara kawasanyang sama. Pada abad ke 20, parapakar – terlebih dari The Austra-lian National University Canberra– memusatkan perhatian pada stu-di serta telaahan dan kajian men-dalam mengenani Bahasa Austro-nesia. Hasil studi sementara ad-alah terdapat diversifikasi dalambahasa, budaya di antara kelom-pok manusia, namun dengan te-kanan pada keutuhan antaraMelanesia dan Polinesia.

Bahasa Austronesia diper-gunakan dalam kawasan-kawasanAsia Tenggara, Asia-Pacific sep-erti dapat dilihat pada uraian berikut:secara akademik dikembangkanteori Bahasa Austronesia (PeterBelwood dan Jame J. Fox), danitu ternyata diminati di kawasanAsia Pacific. Dua teori terkenaldalam mazhab itu (1) Western Aus-tronesia meliputi NTT, NTB, Bali,Sumatera, Kalimantan Sulawesi,RajaAmpat,KepalaBurung, Tai-wan, Formosa, Filipina dan Mada-gaskar; (2) Eastern Austronesia(Oceania): Melanesia (Papua, So-lomon Island, Viji, Tonga, Vanu-watu, New Caledonia), Polinesia(Selandia Barua, Tahiti dan Hawai),Mikronesia (Kawasan Pacific).Pembagian ini ternyata berubah,

dan besar harapan banyak stu-di ethnografi dan terlebih refleksitradisi lisan akan dapat memberisumbangan yang berarti bagi ked-ua mazhab tersebut.

“Hasil studi genetik pada abadke-21 sangat menggemparkan di-

mana ditemukan kaitan eratantara Orang Taiwan Aborigindengan leluhur Melanesia, Po-linesia dan Mikronesia. Ada te-muan akan migrasi para pen-duduk generasi awal ketika parapelayar (pencari ikan) mulaidari Daratan Asia ke Mikrone-sia, lalu melewati kawasanMelanesia ke arah Asia timurdan bergerak menuju berbagaipelosok Pacific hingga keAmerika,” beber Gregor Neo-nbasu.

Tentang bahasa, ada temuanterkini, bahasa-bahasa Melane-sia merupakan anggota rumpunBahasa Austronesia, atau rum-pun besar keluarga Papua.Hingga kini teridentifikasi lebihdari 1.319 bahasa di kawasanMelanesia. Dalam ruang lingk-up bahasa Austronesia,Melanesia dikenal sebagai se-buah jejaring ras yang meliputikawasan Pacific, KepulauanBismarck, Kepulauan Solomon,lalu Kepulauan Santa Cruz,Vanuwatu, rangkaian pulauNew Hebrides, sampai NewCaledonia. Bahkan termasukjuga Pulau-pulau sekitar Loy-alty, Fiji, yang terdiri dari VitiLevu dan Vanua Levu, sertapulau-pulau kecil Lau.

Sesuai hasil penelitian terba-ru, maka Melanesia meliputi,PNG, Papua, Maluku, PulauNorfork di Australia, Raja Am-pat, Rotuma (Viji), PulauSchouten, Pulau-pulau TorresStrait, Kepulauan Trobriand,Kepulauan Woodlark di PNG,kawasan barat Moluccas, ter-masuk Flores, Sumba, Timor,Halmahera, Alor dan Pantar.

Demikianlah catatan keciltentang Ras Melanesia. SemogaFestival Budaya yang akan ber-langsung di Kota Kupaun pada26-30 Oktober 2015 dapat men-jadi ajang yang dapat memper-satukan langkah masyarakatMelanesia dalam pergaulan glo-bal. Diharapkan semua negaradari Ras Melanesiabisa ambilbagian dalam festival budayayang sangat bergengsi ini.

Selamat datang di KotaKupaun tercinta.….!!!

TL Sei Komemora LoronMundiál HIV-SIDA

Selebrasaun loron mun-dial HIV-SIDA ne’ebé sei re-aliza iha loron 1 Dezembrutinan ida ne’e, ho tema jeral“Luta ba Zero” sei selebra ihamunisipiu Suai ho objetivuatu koordena atividadesmulti-sektoriais hodi lutakontra transmisaun HIV-SIDA.

Selebrasaun ida ne’e, het-an apoiu máximu husiparseirus NGO no institui-saun hanesan PNTL, CVTL,WHO, BSN/HNGV, CARRI-TAS de DILI,CODIVA, SEM,CDC/MDS, SHC, MAE, CWS,Bairro-Pite Clinic, Esperan-sa, PLHIV Umbrelha, Estre-la + no Mídia sira.

“HIV ne’e hanesan fuanida husi ema ne’ebé hahalokladiak, ema ne’ebé hahalokladiak ne’e maka hanesanransu livre ho seksu livreema kuando involve maka’asona iha ransu livre ninia kli-manks ka ninia impaktu ne’emaka ba ona iha seksu livre,tanba ema feto ka mane

ne’ebé maka ransu malu onane’e provoka atu ba ona haha-lok seksu livre, ba seksu livrene’e sira la haree ona ba fatinbele iha fatin públiku, iha Ho-tel, iha kost, hanesan mós emafoin kuñese malu hakarak ihaoan pois ikus mai husik maluno ba fali ho ema seluk ida ne’emaka hamosu ona virus HIVne’e no ida ne’e bele daet bamai de’it, tanba ita la hatene itania moras rasik ho ida ne’emaka hili fatin iha Suai atu belefó tan kuñesimentu ba sira oin-sa maka bele hadook an husiHIV”. Daniel dehan ba jor-nalista Timor Post iha CNCS-TL, kinta, (22/10) Pantai Kela-pa Dili.

Nia reafirma tan KomisaunNasionál Kombate HIV-SIDAmós iha ona hanoin balun oin-sa maka bele reduz tiha buatne’ebé maka influensia ba HIV-SIDA hanesan ransu livre noseksu livre atu ema mós belehadook tiha moras sira ne’ehusi ema idak, no sei fó hanoinnafatin ba ema hotu atu bele

DILI—Comisão Nacionál Combate MorasHIV-SIDA hala’o ona enkontru hodiprepara ba selebrasaun loron mundiálHIV-SIDA nian hodi luta kontra transmis-aun HIV iha Timor-Leste.

MELANESIA. Ras ini kini se-dang menata diri. Dimulai denganmencoba menggali asal usul darimana ras ini berasal dan menye-bar kemana. Diskusi demi disku-si dilakukan secara marathon mel-ibatkan pakar dan sederetantropolog. Berbagai temuanmemperlihatkan betapa besar danhebatnya ras Melanesia. Ras initersebar menjangkau sejumlahnegara di dunia, termasuk Indo-nesia dan negara Timor Leste.

Kebesaran dan keberagamanras Melanesia segera menemukansumbu apinya pada Festival Bu-daya Melanesia yang akan ber-langsung di Kota Kupaun, Propin-si Nusa Tenggara Timur (NTT),Indonesia pada 26-30 Oktober2015 yang tersisa beberapa harilagi. Sedikitnya sudah delapannegara yang mendaftar untukmengikuti festival tersebut, yaituFiji, Papua Nugini, Salomon Is-land, Timor Leste, Vanuatu, NewCaledonia, Melanesian SpearheadGroup (MSG) dan Indonesia se-bagai tuan rumah.

“Sudah banyak negara yangmendaftar, termasuk TimorLeste. Saya dapat info TimorLeste datang membawa rombon-gan penari. Tarian yang akandipertunjukkan mencerminkankekhasan budaya Melanesia yangada di negara Timor Leste. Nega-ra-negara lain juga membawa

rombongan yang akan mementas-kan budaya khas Melanesia. Dariseluruh penampilan pada festivalini kita akan bisa seperti apa per-samaan budaya diantara sesamanegara dari ras melanesia ,” kataPater Gregor Neonbasu, seorangantropolog tamatan Australia yangmenjadi salah satu tokoh pentingdalam festival budaya Melanesiadi Kupaun ini.

Selain atraksi budaya dalamwujud seni tari, seni suara, motifkain tenun ikat, juga ritual-ritualadat, maka pada tanggal 28 Okto-ber 2015 sehari penuh akan dige-lar seminar tentang ras Melane-sia. Sejumlah professor dari berb-agai disipilin ilmu akan menjadinara sumber dalam seminar terse-but, diantaranya: Prof. Simanjun-tak, Prof Herawati, Prof JamesMandou, Pastor Dr. Gregor Neo-nbasu, SVD, serta sejumlah pro-fessor dari berbagai negara peser-ta lainnya. Intinya, semua dele-gasi dari negara peserta akanmendapatkan kesempatan yangsama untuk menyampaikan pan-dangan mereka tentang ras ini.

Menurut rencana kegiatan iniakan dibuka oleh Menteri Pendid-ikan dan Kebudayaan Indonesia,Anies Baswedan. Hadir pula parapetinggi dari berbagai negara yangtergabung dalam ras Melanesia.“Nanti akan ada jumpa pers den-gan semua media, baik cetak mau-

pun elektronik. Yang bicara dalamjumpa pers adalah Menteri PDKAnies Baswedan, Menteri LuarNegeri RI, Dirjen MSG dan sayasendiri. Moderator dipercayakankepada Profesor KacungselakuDirjen Kebudayaan RI,” jelas Pa-ter Gregor Neonbasu.

Dalam Festival Budayaini akan diluncurkan pula sebuahbuku berjudul: “PersebaranMelanesia Dalam Perspektif Se-jarah”. Buku ini ditulis oleh sejum-lah pakar yang mencoba men-dudukan Ras Melanesia darisudut pandang sejarah. Buku inidinilai sangat penting untuk diba-ca masyarakat Melanesia, teruta-ma para pelajar dan mahasiswa diberbagai lembaga pendidikan.

Indonesia TerbesarDiantara sejumlah negara yang

tergabung dalam ras Melanesia,ternyata Indonesia menjadi nega-ra terbesar dalam jumlah wargaMelanesia. Ras Melanesia di In-donesia tersebar pada sedikitnyalima propinsi, yaitu Papua, PapuaBarat, Maluku, Maluku Utara danNusa Tenggara Timur. Total jum-lah penduduk Melanesia di Indo-nesia mencapai sekitar 13 jutaanjiwa, dimana NTT sebagai yangterbanyak populasi Melanesia,sebab saat ini jumlah pendudukn-ya mencapai lebih dari 5 juta jiwa.

“Saya selalu katakan di berb-agai pertemuan bahwa NTT ad-alah pusat ras Melanesia dunia,karena jumlah penduduknya ter-besar. Di tempat lain, sepertu Pap-ua, Maluku, Fiji, Vanuatu,Salomon Island, dll, jumlah pen-duduknya kecil, paling satu sam-pai dua atau tiga juta jiwa,” tan-das Gregor Neonbasu.

Sementara itu, wartawan Ko-mpas, sekaligus pemerhatimasalah budaya, Frans Sarong,pun menegaskan hal yang sama.Dia melihat dari sudut pandangkearifan lokal yang memperlihat-

Timor Leste Dipastikan HadirDalam Festival Budaya Melanesia

Oleh: Yoss Gerard Lema

Governu Sei Eduka Povu Husik TabakuKoreksaun;Relasiona ho publikasaun Notisia edisaun Kinta Feira 22 /10 Pagina 7 ho Titlu CVTL lansaLivru Matadalan ba estudante, iha Paragrafu Primeiru iha Sitasaun nebe sita naran JosefaPerreira Conceição persidente CVTL ne’e lalos , tuir lolos José Perreira Conceição baFailansu nee Redasaun hadia ona.

Page 7: Timor post 23 10 2015

C M Y K C M Y K

SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015 178 POLITIK DISTRITU

Are you enthusiastic and committed to development in Timor-Leste and interested in acareer within the UN system? If so, UNDP is keen to hear from you. We have a numberof well paid positions with excellent benefits. UNDP is committed to helping you devel-op your potential career advancement.

1. Project Field Coordinator (Service Contract SB-4 peg-2, (1 post), Dutystation; Ainaro District, with travel throughout the municipality, to othermunicipalities and Dili.

UNDP is an equal opportunities employer. Eligible female candidates are strongly en-couraged to apply.

Job descriptions, benefits, conditions of services and P11 form are available from UNDPHuman Resources, Obrigado Barracks, Caicli Street, Dili. Alternatively [email protected] or visit our website at http://www.tl.undp.org/content/timor_leste/en/home/operations/jobs/

How to apply?

Please submit your letter of application together with CV and P11, a list of reference andother relevant supporting documents (including academic qualification) to below address:

P11 form are mandatory documents to be submit) and failed to submit either one ofthree mention documents will be automatic disqualify.

For Government employee and/or full time service candidate should attach a letter ofacceptance to resign from his/her employment. Failing to submit the letter of accep-tance will be disqualify from the process.

All application should be submit online to [email protected]. For those are notapplying through online please submit your application to above address.

The deadline for submitting applications is 3 November 2015. Only short-listed candi-dates will be notified. Women candidates are strongly encouraged to apply.

“Pensaun vitalisia ne’ehamate dezemvolvimentu,”komunidade Natalino Ferreirahato’o ba Prezidente Repúbli-ka (PR), Taur Matan Ruak, Kin-ta, (22/10) bainhira hala’o di-alogu ho komunidade sira ihasuku Usicai.

Suku Ucicai hanesan sukuida ne’ebé mak hela liu iha arearural, dezemvolvimentu ihasuku refere ladun la’o tanbaestrada, eletrisidade no klini-ka seidauk no povu kontinuamoris kiak maibe lei referehariku ema grupo balun.

“Ita ko’alia kona-ba dezem-volvimentu mak pensaun vi-talisia ne’e, pelumensu oinsa

ZUMALAI—Povu hosi suku Ucicai postu ad-ministrativu Zumalai municípiu Covalimahakilar ba Prezidente Repúblika katak, leipensaun vitalisia hamate dezemvolvimentu.

redus hodi nune’e osan sirane’e bele uza ba dezemvolvi-mentu, hodi dezemvolve povuiha area rural,”dehan nia.

Aliende ne’e, povu hosisuku Mape inklui suku selukne’ebé mak xefe estadu vizitaba, populasaun sira semprehakilar hodi husu ba xefe es-tadu, Taur Matan Ruak oinsamak bele orienta ParlamentuNasional (PN) bele halo reviza-un ba lei refere.

Hatan ba preokupasaunne’e, xefe estadu, Taur MatanRuak hateten, hanesan Prezi-dente halo esforsu tomak hodihusu ba PN para muda lei pen-saun vitalisia.

Xefe estadu afirma, Prez-idente PN, Vicente Guterresno xefe bankada sira iha Par-lamentu Nasional (PN)konkorda ona katak antestama eleisaun jeral 2017 PNsei halo alterasaun ba leipensaun vitalisia.

“Desde uluk iha ha’u niakampaña mós dehan atumuda, Populasaun sirako’al ia, ema hotu-hotuko’alia, ha’u rasik ko’aliaho bankada sira, Prezi-dente Parlamentu Nasion-al, sira hotu hakarak mudamaibe tenki agenda,” PRTaur dehan.

Tanba ne’e xefe estadu,Taur Matan Ruak hateten,espera katak iha tinan 2016xefe bankada sira iha PN beleagenda hodi halo alterasaunba lei refere tanba lei ne’epovu tomak preokupa.(dgx)

Jeneral ho fitun rua (2) ne’ehateten, uniku jeneral ihaTimor-Leste mak bele sai hosijeneral ba vida politiku, iha na-saun seluk ne’e jeneral bukatan fitun tolu no fitun hat to’oreforma de’it, tanba jeneralne’e iha poder kaer forsa.

“Ha’u uluk sei iha jeneral,ita nia bo’ot sira dehan ha’u saitiha, ha’u dehan imi ida hasaitook ha’u, ha’u la sai tanba sai-da, ha’u sai Jeneral ne’e loriha’u nia kosar been, la’os min-istru ida mak fó de’it ba ha’u”PR Taur hateten.

Nia parte sai hosi forsa tan-ba ho nia hakarak rasik, tanbane’e eis gerileiru ne’e hakarakservi nafatin Timor-Leste.

Maske nune’e xefe estaduhusu ba Timor-oan hotu kon-tinua hamutuk hodi serviTimor-Leste.

Xefe estadu hateten, asumiPrezidente Repúblika nia husu bagovernu tenki ukun mós ba emaki’ak, maibe ukun de’it ba emariku ne’e lakonta ho apoiu xefeestadu nian, tanba xefe estaduhateten, nia ema ki’ak nia oan.

“Ha’u la buka riku, ha’u labuka fatin, la buka fama, ha’unia mehi ida de’it servi povuTimor,”dehan PR Taur.

Tanba ne’e xefe estaduhateten lider hotu ne’ebé makhakarak ukun Timor ho laranmoos ne’e konta ho eis gerilei-ru ne’e, se mak ukun harak bukariku ba nia an rasik ne’e la kon-ta ho eis gerileiru ne’e.

Xefe estadu Taur MatanRuak mós kontente tanba ohinloron, jerasaun tuan sira hane-san eis Primeiru Ministru (PM),Kay Rala Xanana Gusmão, eisPM, Marii Alkatiri no eis Prezi-

dente Repúblika, José Ra-mos Horta inklui jerasauntuan seluk bele hamutuk.

Xefe estadu, Taur MatanRuak hateten, nia partehakarak husu ba jerasaunfoun sira karik ukun labelehanoin ba osan maibe oinsamak fó laran hodi servi povune’ebé ki’ak no mukit ne’ebéfó an tomak ba rai ida ne’e.

Xefe estadu husu ba pop-ulasaun tomak hodi involveiha prosesu dezemvolvi-mentu nasioanl tanbadezemvolvimentu ne’e la’osukun na’in sira nian de’it.

Durante iha dialogu ne’e,komunidade sira husu baxefe estadu, Taur MatanRuak para iha tinan 2017harii partido para ukun raiida ne’e hodi dezemvolveTimor-Leste.(dgx)

Tuir komunidade sira, es-trada ne’e importante tanbatransporte publiku no pri-vadu ne’ebe atu ba iha Daral-ata suku Baha-Mori, aldeiaLia-Bala rasik, aldeia Uaibo-bo-Saelari, aldeia Uaicanafatin be’e manas suku Bado-Ho’o no suku Uai-Oli hotu-hotu halai liu hosi estradahirak ne’e.

“Tuir ha’u nia hare Estra-da agora dadauk di’ak onatanba ateru tuir nafatin horai ne’ebe diak no hada onabe’e dalan ho sementu ne’ebediak ona mais estrada makaklot liu, depois suvida barakliu bele halo kareta sira ses

VENILALE—Komunidade aldeia Lia-Balasuku Uato-Haco postu administratisaunVenilale husu ba SEPFOPE atu haluan Es-trada dirasaun Venilale vila ba sira niaaldeia laran ne’ebe halo iha tempu eis sec-retari estadu SEPFOPE, Bendito Freitas.

malu la diak, a’at liutan wain-hira hasoru malu iha suvidane’e araska la halimar,”dehanManuel A. Correia ba jornalis-ta Timor Post, Sabado (17/10).

Manuel esplika katak al-ende Estrada klot, suvida mósbarak depois iha sikun matenmós barak la halimar. dere-penti kareta bo’ot sira halaihasoru araska la halimar atuses ba malu, entaun hakarak kalakohi sira tenki hakiduk ba ihasikun luan maka foin bele halailiu ba malu.

Nia haktuir katak Estradane’e iha kompanha local idamaka oras ne’e dadauk taumatan hela hodi hamos no ate-

ru ba iha fatin sira ne’ebe makakuak nomós fatin suvida sirane’ebe tempu udan fo perigu bamovimentu transporte.

Iha tempu hanesan, JoseA.Correia husu mós ba SEP-FOPE atu, alende loke luanhstrada husu mós atu halossikun maten ne’ebe iha tanbafo ameasa ba ema nia vida. tanne’e sira husu halo pasadeirahodi nune’e wainhira hasorumalu evita asidenti iha futuru.

“Ami kontenti ho programahosi SEPFOPE nian tanba beleloke Estrada baa mi nia aldeiamaibe buat ne’ebe importantehusu ba SEPFOPE katak buatne’ebe ba oin SEPFOPE percisahalao maka iha sikun sira per-cisa hada pasadeira,”husu Jose.

Tuir observasaun jornalis-ta nian iha terenu nota katakba future SEPFOP percisa lokeluan Estrada no halo bareiraba iha fatin sikun ne’ebe kon-sidera perigu atu hetan deza-stre. (gut)

COVALIMA—Xefe Sargen-tu Investigasaun UnidadePolisia Vuneral (VPU), Mu-nisipiu Covalima, Amalia deJesus Amaral hatete, parteVPU to’o agora seidauk ihamakina atu halo teste DNA,problema ida ne’e dalabar-ak difikulta sira nia servisuiha terenu.

“Iha ne’e kazu barakakontese ba feto sira bain-hira kous ona oan aman siralaiha responsablidade hoditau matan ba oan ne’ebekous hela, Makina DNA im-portante atu detekta semaka responsabilidade baoan ne’ebe kous hela,”hateteAmalia bainhira halo dia-logu ho Prezidente Repúbli-ka iha Kuartel Jeral PNTLCovalima, Segunda, (19/10).

Amalia hatete, Laihamakina teste DNA fo impak-tu ba númeru kazu abando-na labarik aumenta makas.No ba futuru sei hasa’e nu-meru feto faluk iha Covalimatanba mane sira buka gostaatu fo oan deit maibe laiharesponsablidade.

Tanba ne’e amalia husu bapresidente repúblika, TaurMatan Ruak atu hatutan bagovernu liu-liu ba sekretar-iu estadu seguransa atu sosamakina teste DNA ba VPUCovalima nune’e sira bele

halao servisu ho diak.Entertantu iha fatin hane-

san, Xefe Sargentu Offisial Poli-sia Suku, Cicilia de Jesus Ama-ral husu ba Prezidete daRepúblika atu hato’o ba partegovernu atu tau atensaun basira hosi polisia komunitariutanba iha membru barak makakoloka mai iha Covalima maibesira laiha transporte no fatinatu hela.

Hatan ba prekupasoenshirak ne’e Taur Matan Ruakaseita ho Xefe Sargentu Inves-tigasaun Unidade PolisiaVuneral (VPU), Munisipiu Co-valima, Amalia de Jesus Ama-ral nia preokupasaun konabamakina teste DNA los duni

seidauk iha, tanba iha proble-ma seluk to’o ohin loron ruinba saudozu sira mos sei haloteste iha estranjeirus.

Tuir xefe estadu problemamakina DNA importante dunitanba problema violensia sex-ual ba minoridade, dalarumafasilita atu halo prosesu ne’esusar.

Entertantu kona ba preku-pasaun polisia komunitariakona ba transporte no uma XefeEstadu hatete, infelismente idane’e governu ka estadu sei daukatu bele atende hotu, maibe ihatinan oin bele responde onabalu, atu responde ba dala idadeit labele tanba ne’e sei persi-za tempu. (azu)

Pensaun Vitalisia OhoDezemvolvimentu

Taur:“Ha’u La Ba Prezidente

Maibe Hakarak Servi Povu”Z U M A L A I — P r e z i d e n t eRepúblika (PR), Taur MatanRuak hateten, iha eisaun jeral2017 nia parte sei la kandida-ta-an ba Prezidente Repúblikamaibe sei kontinua fó kontri-buisaun hodi servi povu ne’ebéterus ba nasaun ida ne’e.

“2017, ha’u lakohi ona Prez-identi, ha’u hodi bainhirahateten ba maun La-sama

(matebian) no maun Lu-Olo,imi hadau malu ba, ha’u kon-tinua servi Timor, i ha’u sei lahusik tan, tanba ha’u terus baTimor,”Prezidente, Taur Ma-tan Ruak hateten ba komu-nidade sira iha suku Mape pos-tu administrative Zumalaimunicipiu Covalima, Kuarta,(21/10) bainhira hala’o dia-logu ho komunidade iha suku

refere.Eis Xefe Estadu Maior das

FALINTIL iha tempu rezis-tensia ne’e hateten durantetinan barak ona fó vida to-mak ba nasaun, desde funuokupasaun Indonesia to’oukun-an fó an tomak ba na-saun durante tinan 40 res-in, tanba ne’e xefe estadu seila buka riku.

DILI—Parlamentu Nasional(PN), liu hosi bankada FRETI-LIN Preukupa ho ejekusaunOrsamentu Jeral do Estado(OJE), 2015 husi MinistériuSolidaridade Sosial (MSS),ne’ebé foin atinji 67 pursentu.

“Ha’u nia intervensaunha’u hahu ha’u nia analizauitoan ba ejekusaun orsamen-tu Ministériu Solidaridade So-sial ate 20 de Outubru 2015,ministériu ida ne’e foin ejeku-ta ninia orsamentu ba 67pursentu,”Deputada BankadaFRETILIN, Florentina Smithhato’o prekupasaun ne’e ihaplenaria PN, Kinta (22/10).

Iha salariu vensimentune’ebé ba iha rubrika oras ex-tra iha orsamentu 2015 ihaU$60,596 mil ne’ebé ezeku-saun foin atinji 25%.

Vens servisu iha rubrikaviajen estranjeiru kabimentuorsamentu ne’e naton i ejeku-saun ne’e liu tiha 196 pursen-tu nune’e mós iha rubrika balu

ninia ejekusaun menus, hane-san manutensaun veiklus foinatinji 4 pursentu, manutensaunde edifisiu foin atinji 4 pursen-tu, servisu diversus atinji 11pursentu.

Kapital menor rejista $1,1miliaun ba atu sosa veiklumaibé nia komprimisiu ne’ehamutuk $791.

Kategoria transferensiapublika iha Diresaun Nasionaldos Asuntus Kombatentes Lib-ertasaun total orsamentu ha-mutuk $126,8 miloens, ejeku-ta ona $97,2 miloens.

Hatan ba ida ne’e, MinistraSolidaridade Sosial (MSS), Mar-ia Isabel mós rekuñese ejeku-saun orsamentu ministériu nianseidauk ezekuta ho masimu.

“Kona-ba ejekusaun orsa-mentu, sim seidauk ejekuta homasimu tanba osan bo’ot liumaka iha area veteranus, ba ihaidozus, ba iha bolsa damãe,”Ministra ne’e esplika.

Ba iha veteranus foin lalais

iha fulan Setembru nian,ministériu hasai osan kuajefulan-fula $4 miloens ba siradala ida. Ba bolsa da mãe,ministériu seidau halo pag-amentu tanba pagamentu seihalo iha fulan ne’e nia laranto’o fulan Novembru.

Ba iha Idozus nian, min-istériu selu ona metade,maibé metade seidauk, ne’ebéosan ba iha ida ne’e mós $30ital miloens. Kona-ba fali baiha viajen estranjeiru, iha ne’ebarak liu tanba foin lalais ne’eTL hanesan uma nain ba ihareuniun CPLP, tana iha reu-niaun ne’e governu TL makaselu hotu sira nia kustu viajenmai hosi ne’eba.

Kona-ba sosa kareta ihatinan oin ne’e, orsamentumós ki’ik ba iha kapitalmenor hamenus hotu ba ihatinan oin, maibé ministériuaproveita sosa ona karetainklui mós materiais ba de-zastre naturais. (jos)

PN Preokupa Ejekusaun OJE Hosi MSS

DILI—Frente RevulusionariuTimor Leste Independente(FRETILIN) liu hosi XefeBankada iha Parlamentu Na-sionál, Deputadu Aniceto Gu-terres hatete, futuru TimorLeste iha seitór edukasauntanba ne’e governu tenki in-vesté makas iha edukasaun.

Deputadu Aniceto hatoonia pozisaun ne’e, bainhiraParlamentu Nasionál halodeskusaun ho MinisteriuEdukasaun hodi ko’alia kona-ba problema ne’ebé eskola sirainfrenta hanesan, infrastrutu-ra ladiak, formasaun ba profe-sores sira, problema merendaeskolar, kurikulu no lingua ihaParlamentu Nasional, Kuarta(21/10).

“Nu’udar país foun, paísdezenvolvidu ha’u hanoin itatenki rekuñese iha edukasaun,tanba ne’e persija investébarak,”Aniceto Sujere ba Min-isteriu Edukasaun.

Tuir Deputadu ne’e nia ha-ree durante ne’e, investimen-tu ba seitór edukasaun la-hanesan ho pais sira seluk, tan-ba esperensia rai sira seluknian kada tinan aloka 20% or-samentu jeral estadu ba seitóredukasaun, tanba sira iha in-terese duni atu investé ihaedukasaun.

“Ita dehan tiha ona eduka-saun gratuita maibé alokasaunorsamentu ne’e la tuir buatne’ebé mak ita hakarak, ne’einkonstensia ida. Agora dezafiuiha mundu globalizadu, kual-idade mak manda la’os ita nia ser-tifikadu no diploma mak manda,sé o la-bele kompete pasensia,tanba ne’e ita tenki adapta ita

politíka ho mundu ida agora glo-bal ne’e,”Deputadu ne’e afirma.

Ho situasaun ida ne’e, Deputa-du ne’e husu ba Ministériu Eduka-saun tenki investé makas hodi had-ia kualidade, komesa husi in-fraestrutura tanba no formasaunprofesores sira kuaze Eskola bar-ak iha TL agora laiha kondisoensladiak.

Deputadu ne’e fó ezempluiha Munisipiu Maliana, iha es-kola bazika Odomau, iha turmahamutuk 12 maibé sala ne’etolu deit, entaun loron ida, 12turma ne’e troka malu, loronida turma ida uja oras rua deit.

“Iha sidade Maliana ,seidauk ba tan area sira ne’ebéfora de sidade Maliana, oras ruane’e ita nia oan sira atu aprendesaida? parese ita dehan asesuedukasaun ne’e ensinu gratui-tu, hotu-hotu ba eskola maibéla aprende buat ida, sé hanesanne’e edukasaun gratuita ne’enia sentidu iha ne’ebé?, asesuedukasaun iha maibé tenkiedukasaun ida iha kualidade,”Deputadu ne’e kestiona.

Governu, tuir Deputadune’e katak tenki investé barakiha profesores sira hodi fó for-masaun hodi hasa’e kualidadeprofessor no profesora sira.

“Ha’u la hatene politíka atuforma profesores sira ne’e, atufortifika profesores sira ne’e,programa ne’e lao halo nusa itala hatene,” Deputadu ne’e de-han.

Kona-ba governu nia polití-ka formasau ne’e, tuir Deputa-du ne’e katak hanesan insiden-tal deit laiha buat ida sistema-tiku, katak tenki masivamenteprofesores sira tenki numerous

mós barak i tenki kuali-fikadu.

Konaba Lingua, Deputa-du ne’e dehan, Konstitui-saun RDTL dehan tiha ona,liangua oficial (Tetun noPortuguesa) maibé ema bal-un sei konfuzaun depois jus-tifika sira nia konfujaunkatak konstituisaun mak salafali.

“Perigoju la-halimar kuan-du iha rai ida, kuandu lei ihatiha, ita konfuzaun la-kohi im-plementa depois dehan lei ne-mak sala sé hanesan ne’e itahalo suversaun ba ita nia estadurasik, bainhira konstituisaun kalei ida kuandu seidauk altera,kontinua sei hanesan lei labeledehan ida ne’e sala hodi lakohihalo tuir,”Deputadu ne’e dehan.

Hatan ba ida ne’e, MinistruKoordenador Asuntu Sosiais iMinistru Edukasaun, Antonioda Conceição hatete, kestoenssira ne’ebé deputadu Parla-mentu Nasionál foti hanesanrefleksaun ba Ministeriu Eduka-saun atu bele halo nia dezen-peñu, intermus atu asumi re-sponsablidade politíka baseitór edukasaun ninian.

“Ita ko’alia iha ne’e sei saihanesan matadalan no hanoinida ne’ebé atu dudu ami atuharee ba edukasaun nudarseitór importansia tanbaedukasaun baze ba formasaunsosiedade ba iha aban bairuanian,”Ministru esplika iha ple-naria PN.

Problema jestaun, meren-da eskolar, kualidade profe-sores kondisaun eskola, Minis-tru dehan, nia arte rejista onabele rejolve. (jos)

Futuru TL Mak Edukasaun

Husu SEPFOPEHaluan Estrada Lia-Bala

Estrada klot, foto google

COVALIMA—PrezidenteCamara Comercio IndustriaMunisipiu Covalima, Juliodo Carmo sente triste tanbadurante ne’e komunidadesira ne’ebe hela iha linafronteira ladun hetan rendi-mentu diak tanba estabeles-imentu merkadu fronteirahamate sira nia negósiu.

“Uluk ita seidauk fo livreba maluk sira hosi Indonesiatama mai ne’e hare komu-nidade sira hetan rendimen-tu diak uituan, maibe kuan-du ohin loron merkado livrene’e mosu iha fronteira, sirane’e la hetan ona rendimen-tu ho diak,”hatete julio bain-hira partisipa iha dialoguPrezidente Repúblika, segun-da, (19/10) iha kuartel jeralPNTL Covalima.

Julio informa katak, du-rante ne’e semana ida maluksira hosi Indonesia tama maiiha Covalima dala 3, sira lorisira nia sasan mai fa’an dire-ita ba iha merkadu kapital nolori tama to’o iha aldeia nosuku sira hotu ida ne’e hodihamate tebes ita nia malukTimor oan sira ne’ebe fa’aniha aldeia no suku sira.

Ho problema hirak ne’enia parte hato’o ona ba ihaministériu relevante maibeseidauk iha rezultadu.

Julio hatutan katak, ko-munidade sira ne’ebe ba sosasasan hosi Dili mai iha Coval-

Komunidade Fronteira Menus Rendimentu

Produtu komunidade fronteira, foto especial

ima konserteza labele iha folintanba maluk sira hosi Indoné-zia tama mai fa’an ho folinbaratu.

Iha parte seluk Julio doCarmo informa ba Xefe Estadukona ba projetu emerjenciane’ebe governu seidauk seluto’o agora tanba, projetu emer-jencia hirak ne’e remata ona ihatinan 2 liuba.

Julio haktuir katak, proble-ma boot ida ne’ebe mak Secre-taria Estadu Obras Publikuhalo iha juli 2013 kona ba pro-jetu emerjensia, projetu emer-jensia ne’ebe halao iha Muni-sipiu 5 maka hanesan, Covali-ma, Ainaro, Viquequqe,Manatutu, no Manufahi.

“Ha’u hanoin iha tempune’eba Prezidente da Repúbli-ka rasik mos tun direita ba ihafatin hirak ne’ebe akontese de-zastre naturais, iha tempune’ebe kompanha local sirahotu hetan orientasaun hosiSecretaria Estadu Obras Pub-liku, maibe to’o ohin loronservisu ba projetu emerjensiane’e hotu ona mos governu seidauk halo pagamaentu nafa-tin” informa Julio do Carmo baPrezidente da Repúblika.

Ho preokupasaun hirakne’e Julio do Carmo husu baPrezidente Repúblika atu boluatensaun ba ministériu rele-vante hodi resolve problemaba projetu emerjensia, tanba

projetu hirak ne’e la’o kuazetinan rua resin ona.

Prezidete Taur MatanRuak hafodak bainhira Prez-idete CCI-Munisipiu Covali-ma, Julio do Carmo informakatak, durante ne’e ema uzapasa fronteira lori tama maifa’an sasan iha Munisipiu Co-valima.

“Ha’u hafodak tanba haurona katak uza pasa frontei-ra ne’e lori vizita familia deit,

laos atu mai hodi halao vidanegósiu, maibe ida ne’e hauaponta hela,”informa PR Taur.

PR Taur promete katak seibolu Ministru Estranjerus noMCIA hodi informa ba sira atuhodi hare ba problema ida ne’e.

Enkuantu hatan kona baproblema projetu emerjensiatuir PR Taur katak, uluk sei ihakuatru governu konstituision-al informa ona ba Maun bootXanana, tanba iha tempu

ne’eba ita nia maun bootXanana mak lidera governuida liu.

“Ha’u uluk kuandu koalia homaun Xanana kona-ba projetuemerjencia tenke selu, tanbahau rasik tun direita ba iha fa-tin akontesementu sira katakponte barak mak kotuk hodidifikulta povu liliu ba iha pon-te fronteira tanba iha tempune’eba ponte refere kotutotral,”PR Taur informa. (azu)

PNTL Covalima LaihaMakina Teste DNA

Teste DNA, foto espesial

MANUFAHI—Estudantesno Juventude maka nudarfuturu ba nasaun foun ne’enian, ho ida ne’e husu tenkihadok án hosi hahalok ransulivre no sexu livre hodi pre-vene án hosi risku HIV.

Secretario Ezekutivo Ko-misaun Nasional KombateHIV/AIDS Timor Leste,

Daniel Marcal, eziji baEstudantes rihun ida resiniha Escola Ensino Sekundar-ia 1912 Manufahi, atu la im-bolve án iha ransu livre nosexu livre hodi nune’e pre-vene HIV labele estraga jo-ven sira nian futuru.

“Hanoin liu hosi hala’o ka-mpaina ne’e husu favor ida bafoinsa’e hotu tantu Juven-tude no estudantes atu la ran-su livre no seksu livre hodi lakauza ba vida ihafuturu,”dehan Samuel iha Es-cola Ensino Sekundaria 1912Manufahi, sesta, (16/10).

Samuel hatete Iha fetobarak mak hetan gravida ouisin rua hodi soe bebe iha fat-fatin to’o ikus rejultadu bavida hodi hetan infeksaunmoras HIV hodi fó impaktuba Inan Aman sente lakonfamilia no ba nasaun.

“Hanesan foinsa’e bain-hira involve án iha hahalokransu livre no seksu livrehodi hetan moras HIV ne’eimi rasik mak estraga imi niafuturu no estraga Inan ho

Aman mak sei terus no lakonba imi ho ida ne’e husu labeleimbolvean hosi hahalok a’t siraransu livre iha kestaun seksulivre ne’e,”tenik Secretarisne’e.

Samuel hatutan, foinsaeEstudantes inklui Juventudetenki hanoin futuru hodi ran-su ho kolega hanoin di’ak baestuda.

Entertantu reprezentanteAdmistrador Munisipiu Man-ufahi, Xefi Official Sosial Eko-nomia, Munisipiu Manufahi,Filomino da Costa Amaral,hateten, foinsa’e sira atu ha-noin mak estuda hodi sai espe-ransa bo’ot iha futuru no banasaun.

Administrador husu jovensira tenki hadokan hosi haha-lok ransu seksu livre ne’ebehamate mentalidade spirituimi nian iha nasaun doben idane’e, husu tenki prebeneanhosi moras Hiv aids ne’ebeprigoju ba isin ema nian hodihabadak vida.

Nia dehan,estudantes siranudar foinsa’e di’ak I imi makfuture nasaun nian hodihatudu ezemplu di’ak ba jera-saun foun sira ho imi niamatenek husu tenki hanoinmak estuda.

“Imi sira ne’e oin deputada,ministru, ministra, secretar-iadu, director no sel-tanba ne’eestuda didiak hodi atinji buathirak ne’e,” administradorhusu ba estudante sira.

Entretantu reprejentanteDiretór Escola 1912 Manufahi,Carlito Belo, afirma, niaagradese tebes ba SecretarisEzekutivo Nasional KombateHIV Timor Leste ho nia ekipane’ebe mai fahe imformasaunimportante ba estuante sira niafuturu.

Diretor fiar katak ho infor-masaun ne’ebe estudante sirahetan bele sai hanesan informa-saun ne’ebe importante hidi sirabele aplika iha sira nia moris lor-loron. Estudantes iha eskola ne’ehamutuk 1112. (tin)

Joven Tenki Hadok Án Hosi Ransu Livre

Foto Google

Page 8: Timor post 23 10 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

C M Y K C M Y K

916 OPINIAUNEDITORIAL

Timor Post Edisaun, 22 Outubru 2015

Pozisaun Aleixo Cobra,Oinsá Sira Seluk?

EKIPA EDITOR: Jose M. Ximenes,(Editor Sénior), Rosa Garcia, Rita Almeida, Xisto Freitas, Augusto Sarmento, Noemio Falcao,Joao A.Damas,Mateus da Cruz, Manuel Pinto, JuliaoFernandes. Koordenador Kobertura: Manuel Pinto (78610515). Reporter: , Marcos da Silva Araújo, José Yesking, Abril Manuel, Joao da Costa,Tripono Marques, José Neves, MarcosFernandes, Florindo Caluna,Raimundo Oki, Evaresto S. Martins, Manuel S. Gusmao, Julio Nacimento da Silva, Deolindo Gusmao Xavier, Acacio Pinto ( Foto Grafer). Korespondente:Caetano Guterres (Baucau/mob:7725 3026), Júlio Soares (Suai/mob:7734 5189), Celestinha da Costa (Same 7737 2578), no Celso Oliveira (Portugal),Yoss Geralrd Lema (Kupang Indo-nesia/+6282237882430). Produsaun: Noemio Falcao (Manajer), Dezeñu/Layout: Domingos Fernandes (77308201), Luis Pinto(77002122), Agostinho Carceres Carvalho (Publisidade).BISNIS & MARKETING : Sirkulasaun Jornál: Levi Gomes (77292986. Advertising : Joséfina Guterres (77259631) Rekursu Humanus : Maria Gonsalves (Manajer Rekursu Umanu/ Mob. 7727 5207), Elisabet G. Leite (Resepsionis/)76829193, Manuel da Costa (Lojistika), Antonio Gusmao Finansa : Cipriana M. Nurjannah (Manajer)Mob.77377245, Doelia M. A. S.M. Freitas (Accounting). Joao Baptista Amaral (Kolektor Sirkulasaun / Mob. 78186622). Joao Montalvao (Kolektor Publisidade/Mob.77290668

FUNDASAUN TIMOR BERAN: Funda iha DÍLI, 29 Februari 2000 - Publisidade hosi Timor Post Ltd. Dirasaun : Rua Don Aleixo Corte-Real No. 6, DÍLI.Telefóne/Fax: +670-3321696 - E-mail : [email protected]. Isi diluar tanggungjawab Percetakan

Diretór : Lourenço Vicente Martins

DEPARTEMENTU NOTISIA

Xefi Redasaun: Santina da Costa AraújoSékretaris Redaksi: Imelda L.Guterres Mota

Aleixo CobraVise Prezidenti FFTL

“Ha’u servisu iha federasaun tinan 10 ona, ha’u la-defende ema ida, ha’u defende fed-erasaun. Kuandu sé mak sala nia tenki ba hatan, la’os halo sala, ema seluk mak atuba hatan ne’e la-loos”.

AvisuFó hatene ba klientes Jornál Diáriu Timor Postkatak, relasiona ho públikasaun Timor PostSegunda too Domingu, maka hahú fulan Abril2015, kompañia Timor Post sei hasa’e folinjornal hosi U$ 10.00 ba U$ 11.00 kada fulan.Ba atensaun hato’o obrigadu barak.

SMS husi PublikuManda ba: 76661985/78021977

7676XXXXBazeia ba Ezizénsia hosi públiku. Parlamentu tenke altera

fila fali lei pensaun vitalisia; tanba lei refere kuandu la altera,povu mak sei sai vítima to forever. Ulun boot sira sadere nafatinba lei pensaun vitalisia tanba lei refere fó mahon det ba nia ulunsira hodi hetan benefisiu. entaun hakarak ka lakohi tenke altera.

*Rejimentu FFTL Bandu Naturaliza-saun- Entaun, konsekuensia viola lei mak tri-bunál.

*Veteranus Abandona ‘Ajudus’ Governu- Rezultadu tanba laiha estudu viabilidade.

*Projetu Verifikadu Mak Hetan Paga-mentu- Importante mak honestu.

*PM Hasai Despasu Redus Salariu Asesór- Asesór nasionál ka internasionál?

DISTRITU

AFINAL, problema sira ne’ebé akontese iha FederasaunFuteból Timor-Leste (FFTL) la’os de’it públiku ninia preokupa-saun. Maibé, strutura importante iha FFTL mos preokupa,mesmu laiha pozisaun ne’ebé ‘firme’.

Situasaun sira ne’ebé AMANTE kestiona, la’os foin akonte-se. Maibé, akontese kle’ur ona bainhira mosu kongresu ne’ebékonsidera invalidu.

Problema lubun ne’ebé FFTL hasoru, sira ne’ebé túr ihastrutura federasaun laiha hanoin di’ak hodi halo mudansa.Ezemplu, eventu internasionál sira ne’ebé hetan partisipasaunhosi selesaun nasionál Timor-Leste sempre fila ho lakon.

La’os de’it lakon iha kompetisaun, irregularidade, irrespon-sabilidade no seluk tan, dala-barak akontese ba jogadór siranomos ofisiais sira hanesan akontese foin lalais ne’e iha Sin-gapura.

Sé kuandu, Francisco Kalbuadi Lay ne’ebé agora dadaunassume kargu nudar ministru turismu iha hanoin di’ak hodihalo mudansa ba strutura FFTL. Konserteza, sei mosu aninfoun iha federasaun nia laran.

Haree de’it saida mak akontese agora, públiku kontinua pre-okupa ba kapasidade jogadór naturalizasaun ne’ebé federa-saun tenki lakon osan bo’ot hodi selu, mais laiha ninia rezul-tadu di’ak tuir públiku nia hakarak.

“Ha’u hatete katak naturalizasaun, ha’u nia tilun di’uk, ha’ula’os halai hosi tangung jawab (responsabilidade), ha’u nunkahalai hosi ha’u nia tangung jawab, iha strutura federasaun ha’utangung jawab e saida mak akontese ha’u defende, mas baproblema krime, aktu ida rua nia hahalok ha’u lakohi”, AleixoCobra nudar Vise Prezidente FFTL asuntu estranjeirus ba TimorPost, Kuarta, (21/10) iha ninia servisu fatin.

Preokupasaun ne’ebé Aleixo Cobra hato’o, ho esperansasei mosu tan sira seluk hodi halo mudansa ba FFTL.

Tempu ona, FFTL presiza fini no adubu foun hodi kuda bafuturu jerasaun ne’ebé ho talentu bola. Sé la’e, tinan ba tinanmak prestasaun futeból kontinua la’o iha fatin e triste liu mak‘satan’ Timor-oan sira seluk hodi hetan oportunidade parahamorin RDTL iha eventu internasionál sira.

Entretantu, ho orientasaun Primeiru Ministru, Rui Maria deAraújo hodi investiga naturalizasaun nain hitu sai naroman bapúbliku atu bele akontese mudansa sira seluk iha FFTL. Alien-de ne’e, investigasaun ne’ebé atu halo hosi Inspetór Jéral Es-tadu ba dokumentus naturalizasaun ho esperansa loke mosinvestigasaun ba kestaun sira seluk ne’ebé durante ne’e púb-liku kestiona.

Importante mak investigasaun atu la’o di’ak, ema sira ne’ebérekolla informasaun nomos oferese informasaun tenki ho hanoin idade’it mak hadi’a nasaun, li-liu FFTL nia di’ak ba futuru. Ita Hein. (*)

BAUCAU—Ministériu Edukasaun (ME) mu-nisipiu Baucau simu ona fos merenda esco-lar hamutuk toneladas 274 hosi nasionalatu distribui ba escola ensinu báziku hotuiha teritóriu munisipiu Baucau.

Parte - 2

ME Baucau SimuFoos Toneladas 274

“Ami simu fos merenda es-cola iha semana foin liuba, I fosne’e hatama ona iha armajenedukasaun munisipiu nian, de-pois teknikamente iha ne’e dis-tribuisaun agora la’odadauk,”dehan diretór eduka-saun munisipiu Baucau, Janu-ario Cabral ba jornalista TimorPost, Tersa, (20/10), iha niaservisu fatin.

Nia hateten fos hirak ne’edistribui hotu ona, area balunla’o dadauk hanesan iha postu

administrativu Vemasse hoVenilale distribui hotu ona,enkuantu postu administrati-vu Baguia oras ne’e dadaukfahe iha suku Afaloicai, Haeco-ni, Osso-Huna, Larisula. en-kuantu escola sira ne’ebe ihaestrada ninin sei distribui ikus.

Entertantu iha postu ad-ministrativu Quelicai ho Bau-cau vila ba escola sira ne’ebeiha area remotas transportedefisil tama oras ne’e dadaukhalo hela distribuisaun fos ba

escola sira ne’e, enkuantupostu administrativu Lagasei distribui ikus tanba esco-la hotu kuaze iha estrada ni-nin.

“Fos ne’ebe aloka mai mu-nisipiu Baucau ne’e officialxefe seccoens sira teknika-mente halo kordenasaun hoema ne’ebe iha transportesira halo dadauk distribui-saun, depois osan hosi dira-saun nasional asaun escolarkuandu mai ona hela selu deittanba sira halo ona konkor-dansia ho ema sira ne’ebedrop fos ne’e,”dehan Januar-io.

Nia hatutan, ema sirane’e mós ema ne’ebe kadatinan drop fos tanba iha kon-fiansa no hetan fiar ona, tan

ne’e maske osan seidauk maimais teknikamente drop ona,mais se’e osan tarde entaunlabarik sira la han, tanba es-cola agora hein loron hodiprepara ba ezame.

Entaun fos sira ne’e distri-bui antes para tein ba labariksira han, hodi hein osan maimaka selu, tanba osan ba sosamodo nian iha hotu ona esco-la so fos maka ita percisa halodistribuisaun lalais.

Nia informa katak fos

tonelada 274 ne’e ba periodeikus nian, signifika katak itakonta hosi fulan Setembru,Otobru, Novembru, maibeprosesu han ne’e kan agora es-cola balun han dadauk, balunfos besik hotu ona.

“Agora problema makakonaba osan distribuisaun fos,maibe ami simu orientasaunkatak sei halo prosesu, maibekomu ami iha konfiansa ba emane’ebe tina-tinan halo distri-buisaun ba fos ne’e, entaun

prontu drop osan mai makselu, entaun ba ami proble-ma laiha”hatete januario.

Sira iha regular meetingne’ebe maka fo orientasaunpara oinsa bele ezekutadidi’ak programa ida ne’etanba programa ida ne’e ben-eficia ba ita nia oan sira laosba ema selu-seluk atu nune’ebele garante ba labarik sirane’e iha animu para kontinuamai tuir escola no estuda,”informa Januario. (gut)

BAUCAU-Amu parokia San-to Antonio Baucau, Pe, Justin-iano de Sousa SDB hateten,povu tomak liu–liu orgaunkompetente tenke halo asaunruma hodi interven problematrafiku umanu iha Timor Leste.

Amu hatete, demokrasiaho globalizasaun ne’ebe hahutama iha ita nia rai laran parteida hamosu dezitendementuno kemasa sobu ona partemoral hosi Timor-oan sira.

Situasaun trafiku umanuliu-liu akontese ba feto siraoras ne’e buras, membru par-lamentu nasional sira nudarmatan no tilun povu nian la-bele koalia deit maibe oinsahalo asaun hodi kontra baproblema ne’e. Tanba proble-ma ne’e la’os deit iha Díli maibéiha Timor laran tomak. Idane’e hatun dignidade fetotimor nian.

“Ne’ebe ita labele hakilar nokoalia deit maibe ita tenki haloasaun ida hodi responde lalaisba situasaun ida ne’e, tanba idane’e ameasa bo’ot ida ba ita nianasaun tanba ne’e iha ligasaunho droga ne’ebe’ebe oras ne’e

dadauk buras iha ita nia rai la-ran ne’e,”dehan Amu Justini-ano, Tersa (20/10) iha niaservisu fatin.

Amu paroku esplika katakasaun ne’ebe ninia parte hahuhalo mak haruka ona membruigreja nian no xefi do suku vilanian organiza oinsa mak tun baiha terenu atu buka fatinne’ebe labarik feto sira barakhela hamutuk mai hosi ne’ebe,ida ne’e mak parte parokiaoras ne’e dadauk halo.

Amu paroku ne’e mós ape-la ba sarani sira iha loron Do-mingo tenke tau matan oanfeto sira, tanba oan feto sirane’e la’os ema seluk ema le’etno la’os mai hosi nasaun selukmaibe ita nia oan rasik, no ha-

halok ida ne’e hatun Timornia dignidade.

Ida ne’e mak medida holatiha ona, inklui liman ain umakreda nian ho mós kolabora-dor igreija nian ho autori-dade local ne’ebe ami korde-na no komunika iha fulan ko-tuk ba inklui mós ita nia en-tidades partes siguranca nian.

Eis amu paroku parokiasagrado coração de JesusVenilale ne’e mós apela bainan aman sira labele de-pende deit ba nai ulun sira,maibe percisa mós familiasira ninia atensaun hodi hareba oan sira ne’ebe ba escolaiha rai oi-oin hetan matenek,inklui hosi foho tun maisidade. (gut)

Amu Paroku St, Antonio BaukauPersiza Asaun Kombate Tráfiku Umanu

MENGEMBANGKAN PROFESIONALISME GURUMELALUI PENDIDIKAN KARAKTER

( Tulisan ini merupakan Makalah Seminar dalan Rangka Peringatanhari Guru sedunia di Aula INFORDEPE 16 Oktober 2015)

Pe. Sebastianus Gaguk, OFMReitor Colegio Sao Francisco de

Asisi-Fatuberliu (+67077192207)

Lalu apa masalahnyasekarang? Permasalah guru diTimor Leste baik secara lang-sung maupun tidak langsungberkaitan dengan masalah pro-fesionalisme guru yang belummemadahi dan jelas ini ikutmenentukan mutu pendidikannasional. Mutu pendidikan na-sional kita posisinya belumjelas, salah satu faktorpenyebabnya adalah rendahnyamutu guru dan faktor-faktorlain.

Pemahaman TentangProfesional

Menurut beberapa ahlidalam dunia pendidikan, profe-sional adalah pekerjaaan ataukegiatan yang dilakukan olehseseorang dan menjadi sumberpenghasilan kehidupan yangmemerlukan keahlian, kemahi-ran atau kecakapan yang me-miliki standar mutu atau nor-ma tertentu serta memerlukanpendidikan profesi. MenurutHerman Sugianto, pekerjaanyang bersifat profesional adalahpekerjaan yang hanya dapat di-lakukan oleh mereka yangkhusus disiapkan untuk itu.Dan menurut Ornstein dan Le-vine2, mengatakan bahwa pro-fesi memerlukan bidang ilmudan keterampilan tertentu di luarjangkauan orang-orang umumdan memerlukan pelatihankhusus dengan waktu yangpanjang.

Dari pemahaman-pemaha-man diatas, dapat ditarik kes-impulan tentang pengertian pro-fesional, yaitu orang yang ter-didik dan terlatih dengan baikserta memiliki pengalaman pa-ham pada bidangnya. Jadi guruyang profesional adalah orangyang memiliki kemampuan dankeahlian khusus dalam bidangkeguruan sehingga ia mampumelakukan tugas dan fungsin-ya sebagai guru dengankemapuan yang maksimal.

Guru : Tugas dan Tang-gung Jawab

Guru adalah gambaran se-orang pemimpin yang mempu-nyai peran untuk membentukdan membangun kepribadiananak didik menjadi seorangyang berguna bagi bangsa. Tu-gas seorang guru bukan hanyasebagai sebuah profesi, tetapijuga sebagai sebuah tugas ke-

manusian. Beberapa ahli pendidi-kan mengatakan bahwa seorangguru memiliki kewajiban3:

1. Menciptakan suasanapendidikan yang bermakna,menyenangkan, kreatif, dinamisdan dialogis.

2. Mempunyai komitmensecara profesional untuk men-ingkatkan mutu pendidikan.

3. Memberi teladan danmenjaga nama baik lembaga, pro-fesi dan kedudukan sesuai den-gan kepercayaan yang diberikankepadanya.

Berdasarkan pandangan-pan-dangan di atas, dapat di pahamibahwa tugas dan kewajiban gurusangatlah mulia. Namun tugas itumemiliki resiko yang tinggi apa-bila tugas tersebut dijalankan tidakdisertai dengan sikap profesion-alisme. Jika dipahami secara men-dalam, tugas seorang guru bukansebatas di dalam pagar sekolah,melainkan juga menjadi peng-hubung antara sekolah danmasyarakat. Menjadi seorangguru mungkin semua orang bisa,tetapi menjadi seorang guru yangmemiliki keahlian, cakap dalammendidikan dan mengajar yangpasti berkualitas hanya orang-or-ang tertentu saja.

Tipe Guru yang ProfesionalKita perlu menyadari bahwa

banyak guru di negeri ini belummemiliki standar profesional. Men-gajar adalah pekerjaan yang begitusulit dan penuh tuntutan, tapi say-angnya mereka yang mempunyaiprofesi ini kurang dibekali pelati-han pengajaran yang memadai.Oleh karena itu, para guru selaludituntut secara terus-menerus un-tuk mengembangkan kemampuanprofesionalnya. Lalu, bagaimana-kah guru yang profesional itu?Menurut Glickman dalam bukun-ya Developmental SupervisionAlternative Practices for HelpingTeachers Improve Instruction4,bahwa keprofesionalan seorangguru ditentukan oleh dua kemam-puan, yakni tingkat komitmen dantingkat berfikir abstrak.

Tingkat komitmen adalah ban-yaknya waktu dan tenaga yangdicurahkan untuk siswa dan pro-fesinya sebagai guru. Guru yangtingkat komitmennya tinggi me-miliki tingkat kepedulian terhadapsiswa dan profesinya. Dia menye-diakan waktu dan tenaga yangcukup untuk membantu parasiswa dan rekan sejawatnya. Se-

baliknya yang terjadi, yaitu seor-ang guru yang mempunyai tingkatkomitmen yang rendah, gurutersebut tidak akan mau meluang-kan tenaga dan waktu untukmembantu siswanya. Sehinggaini akan mengakibatkan adanyakesenjangan antara hubunganguru dan siswanya.

Guru yang berfikir abstrak,utamanya yang berfikir abstraktinggi, yaitu guru yang apabilamenemui masalah selalu mencarialternatif pemecahan. Dia jugadapat merancang berbagai pro-gram kegiatan untuk mencipta-kan suatu kondisi siswa dari ber-fikir konkret ke arah berfikir kon-septual. Guru yang berfikir ab-strak rendah tidak akan mampudan tidak memiliki perilaku yangdemikian.

Menurut Robert W. Richey5,ciri-ciri profesionalisasi jabatanguru akan mulai tampak apabila:

1. Para guru akan bekerja han-ya semata-mata memberikan pel-ayanan kemanusiaan daripada us-aha untuk kepentingan pribadi

2. Para guru secara hukumdituntut untuk memenuhi berb-agai persyaratan untuk menda-patkan lisensi mengajar serta per-syaratan yang ketat untuk men-jadi anggota organisasi guru

3. Para guru dituntut memili-ki pemahaman serta keterampilanyang tinggi dalam bahan pen-gajar, metode, anak didik, danlandasan kependidikan.

4. Para guru dalam organisa-si profesional, memiliki publikasiprofesional yang dapat melay-ani para guru, sehingga tidak ket-inggalan, bahkan selalu mengikuti perkembangan yang terjadi.

5. Para guru, diusahakan un-tuk selalu mengikuti kursus-kur-sus, workshop, seminar, konvensi serta terlibat se-cara luas dalam berbagai kegia-tan in service.

6. Para guru diakui sepenu-hnya sebagai suatu karier hidup(a life career).

7. Para guru memiliki nilai danetika yang berfungsi secara na-sional maupun secara lokal.

Begitu banyak tipe di atas yangharus kita penuhi untuk menjadiseorang guru yang profesional.Namun apabila di dalam diri te-lah terdapat niat yang kuat untukmulai berubah dari yang awal,maka akan sangat mudah untukmemenuhi tipe-tipe yang telah dis-ebutkan.

Membentuk Guru yangProfesional

L. Dee Fink6 mengatakanbahwa guru akan mengalami duakondisi yang diciptakannya

sendiri yaitu kondisi potensial dankondisi stagnan. Kondisi poten-sial akan terjadi ketika guru kon-sisten mengevaluasi kualitas men-gajarnya. Sedangkan pada kondi-si stagnan, guru abai dalam pros-es perbaikan dan evaluasi diri.

Lebih lanjut L. Dee Fink men-gatakan ada lima hal yang bisadigunakan guru untuk mengeval-uasi kompetensinya, diantaranyamelalui aktivitas refleksi diri (self-reflection), rekaman kegiatanpembelajaran, aspirasi dari siswa,hasil belajar siswa dan hasil ob-servasi kelas dari rekan sejawatatau kepala sekolah. Sesungguh-nya musuh terbesar kita adalah dirikita sendiri. Mengapa demikian?Karena sumber persoalan adapada diri kita sendiri. Namun, kitaterlalu fokus menyalahkan kon-disi di luar diri kita. Kita tidak pan-dai untuk mengoreksi diri kitasendiri, menemukan sumbermasalah dalam diri kita. Con-tohnya, seorang guru yang men-geluhkan bahwa siswanya nakaldan tidak pernah serius dalamkegiatan pembelajaran. Siswa se-lalu dianggap bermasalah. Pada-hal, bisa jadi guru itu sendiri yangtidak mau belajar menemukancara untuk mengatasinya. Sam-pai kapan pun guru tersebut aktifmengajar, masalahnya masih yangitu-itu saja. Tidak akan ada pe-rubahan sama sekali.

Ada beberapa program yangdapat dilakukan untuk meningkat-kan mutu guru agar profesional.Menurut Imam Musbikin7 ada 4program yang dapat dikembang-kan dalam rangka pembentukanguru profesional itu: (1) pre-ser-vice education; (2) in-service ed-ucation; (3) in-service training;(4) on-service training.

Program pre-service educa-tion untuk pembentukan guruprofesional dengan cara pen-ingkatan kualitas dalam diri calonguru. Cara ini dengan menetap-kan batas minimal indeks presta-si pada saat penerimaan calonguru, menyesuaikan antara kebu-tuhan formasi penerimaan dariguru dengan keahlian (latar bela-kang/program studi)

Kemudian program in-serviceeducation adalah dengan caramemotivasi guru-guru yang sudahmengajar untuk dapat memperolehpendidikan yang lebih tinggi. Pro-gram ini untuk menyetarakan stan-dar lulusan antar guru denganmelalui kuliah lanjut. Cara lain ad-alah melalui program in-servicetraining yaitu berupa pelatihan,penataran dan diskusi/seminar,seperti yang telah dilakukan.

Distribuisaun fos, foto especialIlustrasaun trafiku umanu,foto google

Page 9: Timor post 23 10 2015

C M Y K C M Y K

SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 201510 15 FIGURA/DIVERTIMENTU

“Governu mós fó prior-idade ba feto sira iha árearural, liu-liu atu hanorinkona-ba kapasitasaun. Gov-ernu kria ona Sekretariaduatu tau matan ba feto siraiha area rural,”PR Taur Ma-tan Ruak hateten ba komu-nidade sira iha suku Beiseucpostu administrative Tilo-mar munisipiu Covalima,Tersa, (20/10) bainhira

hala’o dialogu ho komu-nidade iha suku refere.

Durante dialogu ho komu-nidade iha suku Beiseuc pos-tu administrative Tilomar mu-nisipiu Covalima, feto sirahalerik ba xefe estadu oinsamaka bele kapasita feto siraiha rural hodi nune’e belebuka moris.

Marta da Silva hanesan fetopotensial iha suku refere husu

ba xefe estadu atu enkaminapreokupasaun sira nian baministeriu relevante, oinsamak bele fó kapasitasaun bafeto sira iha Beiseuc.

“Ami feto iha area rural,menus kapasidade atu halobuat ruma hanesan soru taisTimor nian, sebele estadu fóprioridade mós ba feto sira ihaarea rural,”Marta da Silvahusu.

Nune’e mós Bento Amaralhateten, presiza halo kapasita-saun ba feto sira iha rural tan-ba durante ne’e feto sira ihaarea rural infrenta problemaoinsa mak inan atu eduka oansira ho di’ak liu-liu asesu baedukasaun.(dgx)

EKONOMIA

DILI-Organizasaun nonGoverno +One servisu, ha-mutuk hó parseiru sira hodiorganiza halai livre hó naranColour run, Dili festival ofColour husi Bidau MetiautOtel Vitoria nia sorin ba fi-nal iha Dolokoan Kristo Rei.

Tuir Observasaun diarioTimor-Post ba eventu Co-lour run-Dili Festival of Co-lour ba dala rua iha tinan idane’e, komisaun organizadoraorganiza oinsa atu motivajoven sira hadomi sira niasaude.

Iha risku star eventu idane’e reprezentante Sekretar-iú Estadu JuventudeDesportu (SEJD) Direitór jer-al Jose Luis de Padua Oluvei-ra mak simbolikamentehasa’e bandeira star iha OtelVitoria Metiaut nia sorin.

Rute ne’ebé komisaun or-ganizadora deside liu makhalai husi estada to’o sa’e fóKristo Rei fatukama, e mostun fali ba dolo-koan KristoRei nia sorin.

Hafoin partisipantes to’okomisaun organizadoraaluga mos banda muzíkahusi Nasaun Indonesia halokonsertu iha fatin ne’ebéhodi anima foin sa’e feto nomane, katuas no ferik inkluiparseiru sira ne’ebé partisi-pa eventu ne’e.

Direitór +One Event Or-ganizer Grasiana Gunawanhatete, eventu Dili festivalcolour ne’e komesa hahu iha2014 liu ba, e tinan ida ne’erealiza ba dala rua ona.

Grasiana esplika, tinanida ne’e komisaun organiza-dora hasai tema “Enerjik co-lour run” ne’ebé partispan-

tes sira halai sa’e eskada, tuneskada, DC, no konsertu muzí-ka husi Indonesia Ikbal Toubinne’ebé sei harame Dili festivalof colour ida ne’e.

“Eventu Dili festival Colourne’e komesa tinan kotuk ona,ida ne’e ami halo ba dala ruane’ebé hó tema ‘Enerjik colourrun’ ne’ebé ita sa’e eskada, itatun eskada, depois iha DC hópemain dram husi IndonesiaIkbal Toubin mak sei harameDili festival colour tinan idane’e”,dehan Grasiana ba diar-io Timor-Post iha DolokoanKristo Rei hafoin partisipaeventu Color run sabadu,(17/10).

“Ida ne’e motivasaun ida bajoven timor-aon sira, tanba itahare’e joven sira laiha hiburanentaun ita presiza anima sirahó eventu sira ne’e, e nune’emos la’os ba joven sira de’itmaibé ba inan-aman sirane’ebé hadomi sira nia saudefamilia nian”,hatete Grasiana.

Nia reafirma, total partisi-pante ba Dili festival colour

2015 ida ne’e hamutuk ema700, sira ne’e halai tama finissei fó preimu hanesan HandPhone 16, Motor husi Mandi-ri.

Entretantu ReprejentanteBank Mandiri Lourentius ArisBudiyanto hatete, eventune’ebé organiza husi +oneservisu hamutuk hó BankMandiri ne’e importante tebestanba bele organiza joven sirahodi halo exersisu ida liu husihalai bele hetan saude ne’ebédiak no isin diak.

Lourentius esplika, BankMandiri kontente tebes hodiorganiza eventu Dili FetivalColour 2015 ne’e hamutuk hó+one event organizer ne’ebésai ona hanesan planu rutini-tas tinan-tinan realiza.

Tanba ne’e ne’e komitmen-tu Bank Mandiri ba oin kontin-ua suporta eventu color runida ne’e hamutuk hó +one noorganizasaun no Governo siraseluk ne’ebé hakarak organizahamutuk eventu ida ne’e ihatinan oin mai. (f10)

Halai Livre +One Organiza Dili ColourTaur Husu SEM TauMatan Feto Rural

Governu Sei Gasta Billaun$1.85 ba Mega Projetu Suai

ami sukat hotu ona agora atutama iha konstrusaun poishein ba pagamentu,” manajerne’e esplika.

Ba projetu aeroportu Suainian hala’o hosi kompañiaWaskita Karya ho total orsa-mentu hamutuk millaun US67 dollares Amerkanu.

Manajer Timor Gap,Joaquim de Jesus esplika,governu mós prepara helaLokal Content (Osan ne’ebé seisirkula iha Suai) hanesan lokalcontent iha aeroportu ko-mpañia tau pursentu 20, autoestrada pursentu 25 no ihaSupplay Base hamutukpursentu 30.

Tanba ne’e, governu móshalo sosializasaun no kapasita-saun ona ba komunidade nojuventude sira atu bele partisi-pa iha prosesu dezenvolvimetuiha projetu hirak ne’e.

Maske nune’e, nia hatetenjoven sira iha Suai ladu’unpartisipa iha treinamentu balian Inglez, tanba ne’e nia pre-okupa ba situasaun ne’e.

“Ami indetifika projetu ne’eiha nivel setór mina rai entaunpresiza hatene lingual Inglez,ne’ebé ami halo treinamentuiha suku Matai, Labadai no Ca-manasa maibé joven siraladu’un preokupa,” katak nia.

Ho relatoriu ne’e, Prezi-dente Repúblika, Taur MatanRuak husu ba populasaun sirahodi partisipa di’ak liu tan ihaprosesu dezenvolvimentune’ebé la’o iha Suai, nune’e la-bele sai vítima ba dezenvolvi-mentu iha Suai.(dgx)

Projetu 3 ne’e mak hanesanprojetu ba supplay base, autoestrada hosi Suai vila baViqueque no aeroportu Suai.

“Ha’u hakatak hateten de’itkatak projetu tolu hanesanaeroportu ho osan millaun $67,projetu auto estrada hamutukorsamentu millaun $289 noprojetu supplay Base ho orsa-mentu millaun $119. Entaunosan sira ne’e sei aloka mai ihaSuai ba projetu ne’e tomak ha-mutuk biliaun $1.85,”ManajerSupplay Base Timor Gap,Joaquim de Jesus informa baPresidente Republika (PR), TaurMatan Ruak liu hosi diálogu ko-munitaria iha suku Labarai,postu administrativu Suai vila,munisípiu Covalima, Kuarta,(21/10).

Manajer ne’e esplika, kona-ba aeroportu nian governu haloona kompensasaun ba famíliasira ne’ebé nia uma afeitadu bakonstrusaun aeroportu ne’e.

Kona-ba projetu SupplayBase nian dadauk ne’e hahútama ona iha prosesu evalua-saun iha tribunál de kontas atubele implementa iha tinan 2016.

“Ami hosi tékniku MinistériuPetroleum no Rekursu Mineraishalo hela preparasaunserimónia kultural tradisionálmunisípiu Suai antes halokonstruksaun,”katak nia.

Manajer Timor Gap ne’e afir-ma, projetu Supplay base niandadauk ne’e Kompañia Interna-sional Hunday Pt Lda hosi SúlKorea nian mak manan tenderi-zasaun no sei servisu hamutukho kompañia nasionál 3.

Maske nune’e, nia afirma ko-mpañia internasionál ne’e seilori nia traballadores hamutukrihun 2 hosi Korea hodi hala’oprojetu ida ne’e. TrabalhadórTimor-oan sei presiza rihun 1resin ne’ebé mak iha kapasidadeno esperiensia no hatene iha lianInglez hodi hala’o servisu.

“Ha’u ko’alia ho Kompañiaona para uza ita nia traballadóriha Suai hamutuk rihun 1 resin nosira aseita maibé sira husu skill (es-periensia-red) ita nia traballladórnian,” dehan Manajer ne’e.

Nia akresenta, projetu tolune’e ho estandarte internasion-ál hotu ne’ebé kuandu juven-tude no komunidade ne’e lako-hi partisipa treinamentu Inglezno laiha skill kompañia sira la-bele simu sai traballadór.

Kona-ba projetu Auto Estra-da nian, dadauk ne’e tama onaprosesu identifikasaun rai nohetan ona rai hamutuk tolu noluresin rua (32) kilometru no seiimplementa iha tinan 2016.

“kompañia ne’ebé mananne’e ho total Orsamentu Miliaun$289 ba faze Primeiru ne’ebé

SUAI—Governu liu hosi Ministeriu Petróleuno Rekursu Minerais (MPRM) sei gasta osanbillaun S $1.85 ba projetu tolu (3) iha Suaivila, munisípiu Covalima.

SUAI—Prezidente Repúblika (PR), TaurMatan Ruak husu ba Sekretariu EstaduMuller (SEM), Venderanda Lemos atu taumatan no hasa’e kapasidade ba feto maluksira iha area rural.

Foto TP/GPR

Xefe Estadu ho komutiva halo dialogu komunitaria ho komunidade sira iha suku Maudemo, PostuAdministrativa Tiliomar, Munisipiu Covalima.

foto TP/florindo

DILI FESTIVAL RUN-Joven sira kontente hodi partisipa eventu Dili Festi-val of Colour Run husi star husi Metia-aut final iha dolokoan Kristo Rei.

Page 10: Timor post 23 10 2015

C M Y K C M Y K

1114 SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015EKONOMIA11

“Poupansa governu hala’onafatin liu-liu iha prosesuplaneamentu. Ezemplukonkretu, orsamentu ihatinan 2015 nian hamutukbillaun $1.57 no iha tinan2016 ita reduz ba billaun$1.45, signifika ita reduzorsamentu millaun $100, idane’e poupansa maka ne’e,signifika ita poupa no labelegasta demais,”PM Ruiinforma liu hosi konferénsiaimprensa ne’ebé maka hala’oiha Palasíu Governu, Kuarta(21/10).

Xefe governu dehan,bainhira implementa onaorsamentu, buat ne’ebé makako’alia bebeik maka governubuka reduz no hamenusdespeza super plus.

“Despeza super plus ne’ehanesan despeza sira ne’ebémaske ita lahalo, ita servisubele la’o nafatin. Fó ezemplukonkretu ida, dadersan maiservisu ita sempre matabixu,kuandu ita halo reuniaun idaiha tuku 09-10 durante orasida nia laran ita lapresiza ihasnack ona, se laiha snackmós ita nia servisu la’o hela.

Nune’e, bainhira governuhalakon tiha snack ne’e, ne’ehanesan parte ida reduz despezasuper plus.

“Por ezemplu hosi PalasíuGovernu atu ba tuir reuniauniha edifisiu Ministériu Finansas,tanba besik hela ita la-presizaba ho kareta no bele la’o de’it,mesmu ha’u la’o maibé ha’u niaservisu sei la-afeitadu no seibele ba reuniaun, agora sé ha’uba reuniaun iha Komoro beleuza kareta,”katak PM Rui.

PM Rui realsa, kuandugovernu foti medidas ida ne’esignifika hamenus despezasuper plus no au mesmu tempupoupa osan.

“Agora iha buat balun ne’ebéha’u kompriende krítikas sirahotu ne’ebé mosu kona-baviazen estranjeiru ho emabarak, ha’u nia perguntas makane’e, viajem ne’ebé makagovernu halo ne’e lori rezultaduruma mai prosesu governasaunno dezenvolvimentu rai ida ne’eka la’e, sé la lori, se ba pasiarde’it, ba la-halo buat ida ne’ebéiha efeitu pozitivu ba ita niadezenvolvimentu, muito bemha’u aseita krítika dehan ida

JUSTISA

Nia fó ezemplu, oras ne’edadaun Timor Telekom iha onakliente kuaze rihun 450, hosinúmeru ne’e hotu-hotu iha hotutelefonia liman ka telefonia fiksuuma nian.

Kada loron kliente sira ne’esosa pulsa hodi halo komunika-saun ba malu to’o fulan ida katinan ida nia laran maka rendI-mentu hira mak hatama ona baestadu, entaun tenke sosa duni.

“Bazeia ba ekonomia no ko-mersial se ita imajina halo kalku-lasaun hosi 450 ribu kali $20dolar fulan ida bele hetan $9 mil-loens, kuandu tinan ida $108 mil-loens, i ne’e signifika katak, kadatinan ne’e ita nia etadu hetan re-seitas $108 milloens e hosi 108miloens ne’e ita bele hasai $ 27miloens para halo despezas selusalariu ka halo manutensaun, i itasei iha $ 81 milloens ne’ebé profiti ne’e mak presija estadu Timor-Leste tenke hatene,”nia informa.

Tanba ne’e, nia sujere ba es-tadu TL atu tetu didi’ak no labeleatu fo fali asset Timor Telekomne’e ba investidór hosi rai seluk

sosa. Maibé di’ak liu estadu TL

mak tenke sosa de’it tanba sei fóbenefisiu bo’ot ba estadu no povurai ne’e.

Governante ne’e apresia tebesho deklarasaun Vise PrezidenteParlamentu Nasionál AdéritoHugo da Costa ne’ebé husu atuestadu TL tenke halo esforsu,nune’e bele sosa Timor Telekom.

“Ha’u hanoin presija dunipúbliku hatene la kleur tan ihaona desizaun, e ita hein katak di-sizaun ne’e bele pozitivu afavor baiha estadu, atu nune’e estadu mósbele hakmatek e disizaun políti-ka tenke hanesan ne’e,”niaespera.(cos)

DILI-Primeiru Ministru, Rui Maria deAraújo kontinua promete mantein ho polí-tika poupansa liu hosi prosesu planeia-mentu.

DÍLI—Iha loron Kinta (22/10), Ministru In-terior Longuinhos Monteiro hamutuk horeprezentante hosi PT Pindad-Indonézia ha-soru malu ho Primeiru Ministru, Rui Mariade Araújo iha Palasíu Governu hodi deskutikona-ba planu sosa armas.

DILI- Kámara Komersiu In-dústria Timor-Leste (CCI-TL)prontu atria investidór inter-nasionál hodi mai investe ihaTimor-Leste.

Maibé la’os fásil tanba atudada investidór internasionalma Timor-Leste presiza esfor-su maka’as liu hosi intelektu-alidade, nune’e loke kampuserbisu ba Timor-oan sira.

Kámara Komersiu Indús-tria Timor Leste (CCI-TL)hanesan mahon ba setór pri-vadu iha rai ida ne’e.

Diretór Ezekutivu CCI-TL,

Nuno Trindade haktur, esforsune’ebé oras ne’e la’o la’os foinhahú maibé desde mandatu Prez-idente CCI-TL Oscar Lima nianto’o ohin loron.

CCI-TL durante ne’e kooperaona nasaun viziñu Indonézia hoAustrália, hosi parte Indonézianian halo kooperasaun ho GadinKupaun, Bali no Surabaya.

Kooperasaun ne’ebé CCI-TLesforsu ona refere liu ba invisti-mentu indústria, turizmu,agrikultura.

“Esforsu ne’ebé maka CCI-TLliu-liu koordenasaun ho inves-

tidór ka setór privadu hosi na-saun seluk ne’e, hanesan meiusimportante ida para oinsa belekria kampu servisu ba Timor-oansira iha rai ne’e, no oinsa beledezenvolve kapasidade setór pri-vadu Timor-oan sira hodi preparaba futuru,”Trindade informa baTimor Post, iha Sede CCI-TL,Kinta (22/10).

Iha semana kotuk, CCI-TLkonsege hasoru malu ho inves-tidór balun ka delegasaun hosinasaun Malázia, hodi ko’aliakona-ba modelu investimentu baTimor-Leste.(cos)

Ministru Interior, Longuin-hos Monteiro informa, delega-saun hosi PT Pindad mai haloenkontru kortezia ida ho Primei-ru Ministru, no husu mós autor-izasaun para depois delegasaunhosi Indonézia ne’e sei iha dis-kusaun klean hamutuk entreMinistru Defeza no Ministru In-terior.

Ministru Longuinhos dehan,hosi diskusaun hamutuk ho Min-istru Defeza no Ministru Interi-ors para atu haree halo nusamaka atu iha posibilidade parse-ria ho PT Pindad ba iha futuru dearanjas intendementu entre es-tadu rua nian.

Tanba, depois vizita PrimeiruMinistru, Rui Maria de Araújonian ba iha Indonézia, Prezidente

Repúblika Indonézia, Joko Wido-do fó kedas instrusaun para set-óres hotu-hotu tenkeser halokooperasaun diak no hametinrelasaun ho estrutura governa-mentais Timor-Leste ninian.

PT Pindad hanesan kompañaida ne’ebé bo’ot no halo fabrikaba armamentu sira mai hodi hat-utan no kontinua habelar mekan-ismu ne’ebé maka depois sei ihaintendementu foun entre PT Pin-dad ho Ministru Interior no Min-istru Defeza.

“Kona-ba atu sosa tan armasruma hosi PT Pindad, ida ne’eposibilidade ida ne’ebé sei desku-ti klean para identifika, agora ihamerkadu komum (rejiaun Ázia)diferensia entre presu, ho buatsira ne’e hotu bele mós sai hane-

san indikador ida karik abanbairua iha akordu ruma entre dis-kusaun mai oin maka itaharee,”hatete Ministru Lon-guihos.

Nune’e mós tuir Widja Widja-janto hanesan VP Business Devel-opment PT Pindad hatete, ihasorumutu ho Primeiru Ministrune’e hanesan oportunidade ida aturelata kona-ba armas sira ne’ebémaka governu Timor-Leste inter-ese atu sosa hodi reforsa area de-feza no seguransa nian.

“Ami esplika no hato’o baPrimeiru Ministru katak, PT Pin-dad produs tan ona kilat founinklui transporte foun ne’ebémaka bele uza hosi parte defezano seguransa, inklui PT Pindadmós relata ba governu kona-bakilat musan foun,”dehan WidjaWidjajanto.

Widja Widjajanto realsa,hafoin relata tiha informasaunsira ne’e ba governu, PrimeiruMinistru sei foti desizaun bain-hira halo ona enkontru hamutukho Ministru Defeza no MinistruInterior. (tay)

DÍLI—Parlamentu Nasionál(PN) liu-hosi bankada FRETI-LIN preukupa tebes ho prob-lema veteranus sira nian ne’ebéto’o agora sei komplikadutebes.

Deputada Bankada FRETI-LIN, Josefa Alves P. Soareshatete kona-ba falsifikasaun dedadus, hosi Parlametu Nasion-ál haruka dokumentus lubunida ba ona iha Komisaun Hom-enajen atu haree kona-ba idane’e, nune’e mós hosi Asosia-saun Veteranus mós harukadokumentus lubun ida atu de-tekta kona-ba iha falsifikasaunde dadus.

“Ami hatene katak iha bal-un ne’ebé ke falsifika duni atésira simu tiha ema ne’e niniaosan, ne’e ami hatene. Ne’ebe,ami husu ba siñor ministru,siñora ministra, kazu kokretuhira ona maka ita boot sira du-rante ne’e lori ba iha Tribunál,hira ona maka hetan solusaun,hira ona maka depois de ihaTribunál foti tiha medidas, siradevolta fila fali ona osan ba es-tadu, ami hakarak hatene idane’e ho númeru konkretu,”deputada hato’o lia hirak ne’eiha plenária PN, Kinta (22/10).

Membru Komisaun Dne’ebé trata asuntu Ekonomiano Dezenvolvimentu móspreukupa tebes ho problemaveteranus sira nian ne’ebé to’oagora sei komplikadu.

“Ha’u hanoin problema veter-anus nian ne’e komplikadu i ko-mplikadu duni. Problema makane’e siñora ministra ita boot sirane’e ministériu ida, ministériu idaho ninia politíka rasik, maibépolitíka ne’e ema seluk maka kaertiha, ita boot sira kaer de’it ad-ministrativa hanusa maka idane’e, oinsa maka ita boot sira belefoti desizaun ida ne’ebé ezatu baiha veteranus sira,”Deputada ne’eafirma.

“Sé ita boot sira iha kompe-tensia politíka atu bele resolvesituasaun sira ne’e, maibé ko-mpetensia politíka ne’e fó tihaba ema ida, iha fali PrimeiruMinistru nia okos, ita boot sirahatene kaer administrativa-mente, susar, ne’e komplikadune’e komplikadismu tebes atufoti desizaun ida ba iha vetera-nus sira nia situasaun,” deputa-da ne’e lamenta.

Tuir deputada ne’e nia hatenekatak iha grupus ou ema baluaproveita veteranus ba iha niniainterese rasik, ba iha ninia politi-ka rasik ida ne’e la-bele akonteseiha nasaun ida ne’e no ida ne’ehalo veteranus sira maka sai viti-ma ba iha asuntu sira nian rasik,ba direitu sira nian rasik.

“Ha’u hanoin la-bele akonte-se, hau hanoin karik ita boot siraharee tok politika idane’e,”Deputada ne’e sujere.

Hatán ba ida ne’e, MinistraSolidaridade Sosiál (MSS), Mar-

ia Isabel Guterres hatete, laihanúmeru konkretus kona-ba fal-sifikasaun de dadus ba iha vet-eranus ninian.

“Ko’alia kona-ba falsifika-saun de dadus númeru konkre-tus ha’u husu deskulpa, ha’ulaiha númeru konkretus. Ago-ra daudaun iha ha’u nia limanlaran, maibé ami sei harukamai,” Ministra ne’e esplika ihaplenária PN.

Ministra ne’e hatutan, da-dus falsifikasaun ministériuharuka ona ba dezde KintuGovernu, balu ba iha Tribunálmaibé ninia resposta min-istériu seidauk rona.

“Balu ne’ebé ha’u foin het-an porezemplu iha seman idane’e hosi Viqueque iha na’in idake mai hatete katak nia kazune’e ba duni Tribunál, maibéiha ne’aba fó sai katak buat ne’ela-loos, katak nia la-sala ida,laos falsu, maibé ami hein tan-ba ida ne’eba hosi nia defensor,ami tenki hein nota ruma maihosi Tribunál, tanba hatamaona iha Tribunál maibékonkretu liu ami sei harukamai iha tenpu kurtu,”Ministrane’e esplika.

Nune’e mós kona-ba prob-lema veteranus ne’ebé sei ko-mplikadu tanba politíka ihaministériu ida, administrativa-mente iha ministériu seluk,ministériu en’e sei haree hodihadi’a mekanismu ne’e. (jos)

Governu-PT PindadDeskuti Planu Sosa Armas

TR Simu Ona Rekursu João Câncio

João Câncio

DÍLI—Tribunál Rekursu, Ter-sa (20/10), simu ona rekursuhosi kondenadu João CâncioFreitas, ne’ebé nia defeza sirahalo hodi kontra desizaun ako-rdaun hosi Tribunál primeirainstánsia.

“Horseik lokraik ami simuona rekursu hosi arguidu JoãoCâncio Freitas ne’ebe kontradesizaun akordaun ne’ebe fósai hosi Tribunál Distritál Díli,”hateten Sekretária Judisiál Su-premu Tribunál Rekursu, Me-lena Piedade ba jornalista siraiha nia kna’ar fatin, Kaikoli,

Kuarta (21/10).Purtantu, kondenadu na’in

rua antes ne’e Ministériu Públikuakuza komete ba krime partisipa-saun ekonomiq negósiu hodi vi-ola lei artigu 299 Kódigu PenálTL.

Nune’e, ikus iha prosesu pro-dusaun de provas iha audiénsiajulgamentu, Tribunál konferefaktus hotu provadu. Tan ne’e,ikus mai Tribunál aplika penaefetivu tinan hitu ba arguidu JoãoCâncio no selu indeminizasaunrihun 500 dólares amerikanu.

Iha desizaun akordaun, Tri-bunál konsidera faktus ne’ebéprodus hosi Ministériu Públikuaplika pena prizaun tinan hitu (7)ba arguidu João Câncio (Eis Min-istru Edukasaun) no selu indimi-zasaun ba Estadu ho valór rihun$500.

Enkuantu, arguidu Tarcisiodo Carmo, eis Diretór NasionálAdministrasaun Finansas Min-istériu Edukasaun tama kadeiatinan tolu tolu fulan neen inkluiselu indiminizasaun rihun $200.

Iha okaziaun ne’e,Sekretária Judisiál SupremuTribunál Rekursu subliñakatak iha tinan 2015 nia laran,hahú hosi fulan Janeiru to’oOutubru tinan ne’e, TribunálRekursu simu rekurus hamu-tuk 131 hosi prosesu krimi.

Entre númeru 131 rekursukrimi ne’e, kazu 77 maka het-an ona desizaun no sei halohela rekursu 54 ne’ebé seidaukhetan desizaun.

Ba rekursu kazu sivíl hamu-tuk 42. Hosi númeru refere,rekursu 8 hetan ona desizaunhosi Tribunál Rekursu (TR) nosei falta 34 seidauk desidi tan-ba rekrusu iha TR sei menus.

“Rekursu iha Tribunál Re-kursu sei menus tanba juis ihaTR na’in tolu maka toma re-sponsabilidade ba rekursune’ebé parte sira hatama. Idane’e maka difikuldade boot,maibé maske ho númeru juismenus maibé konsege foti de-sizaun ba kazu balun,” Melenainforma. (Max)

Problema VeteranusKomplikadu

Maria Isabel Lahatene Númeru Veteranus

DÍLI—Família hosi saudozuJosé Cerílio, Afonso Reden-tou, Hamis Bassarewan,Soemali no saudoza MariaCelino husu ba governu liu-hosi Ministériu SolidaridadeSosiál (MSS) atu intregarestus mortais.

“Iha biban ida ne’e atuhato’o preukupasaun hosiorfauns hosi restu mortaissaudozu José Cerílio (Brani),saudozu Afonso Redentou,soudoso Hamis Bassarewan,saudozu Soemali no saudozaMaria Celino, sira nia família

hato’o preukupasaun dezde 28de Outubru 2012, família ba fotirestus mortais iha Alas nogovernu lori restus mortais ne’eba halo teste DNA iha Sura-baya-Indonézia kuaze tinan idaresin,” Deputada BankadaFRETILIN hato’o lia hirak ne’eiha plenária PN, Kinta (22/10).

Deputada ne’e hatutan, tuirfamília informa mai, rezultaduteste DNA oras ne’e dau-dauniha Hospitál Nasionál GuidoValadares (HNGV), tanba ne’emaka husu bainhira loos makagovernu intrega restu mortais

sira ne’e ba iha famíliasaudozu sira.

Hatan ba ida ne’e,Ministra Solidariedade Sosiál(MSS), Maria Isabel Guterreshatete, restu mortais saudo-zu sira ne’e nia teste DNAne’e to’o agora seidauk fó sairezultadu tanba eru tékniku.

“Rezultadu teste DNA barestu mortais saudozu sirane’e seidauk fó sai tanba erutékniku, ne’ebe ministériu seiesforsu para atu hadi’a idane’e,”nia esplika iha plenáriaPN. (jos)

Família Hosi Saudozu 5 HusuGovernu Entrega Restus Mortais

Rui Kontinua PrometePolítika Poupansa

PM Rui Maria de Araújo

ne’e despeza super plus itatenke ko’a,”xefe governu ne’eesklarese.

Maibé viazen ne’e ba hoobjetivu ida klaru, atividadesne’ebé klaru ne’ebé iha relasaunho Timor-Leste nia prosesudezenvolvimentu no governa-saun iha Timor, tuir PM Rui niahanoin katak, ida ne’e la’osdespeza super plus ida.

Tanba ne’e maka PrimeiruMinistru hakarak atu ema hotukomprende.

PM Rui akresenta, niaintende preokupasaun hosisosiedade kona-ba kestaun idane’e, liu-liu alegasaun ne’ebéhatete dehan governu la-kumprinia promesa.

“To’o agora buat ne’ebé ha’ubele dehan katak, ho línguaIndonézia nian karik dehan AkuMasih Seperti Yang Dulu, katakgovernu sei nafatin halo tuirbuat ne’ebé makapromete,”tenik eis AsessórMinistériu Finansas ne’e.(tay)

CCI-TL Prontu AtraiInvestidór Internasionál

DILI- Vise Ministru ObrasPúblikas, Transporte no Ko-munikasaun, Inâcio FreitasMoreira fokus liu ba planumestre la’os konstrui jembatanpenyebrangan.

Kompañia konsórsiu Tino-lina ho Star King hamosu ide-ia konstrui jembatan penye-brangan (ponte kruzamentu)iha capital Dili, maibé gover-nu liu hosi Ministériu ObrasPúblikas, Transporte no Ko-munikasaun (MOPTK)Seidauk konkorda ideia ne’e.

Tanba mandatu Vise Min-istru Inâcio nian sei fó aten-saun liu ba implementasaunprojetu sira mne’ebé oras ne’esai problema bo’ot, liu-liukona-ba projetu ne’ebé kontin-ua sobu fila-fali.

“Ha’u tauk maka ita halohotu tiha jembatan penye-brangan ne’e, derepente maka

planu mestre ka planu urbaniza-saun Sidade Dili nian dehan idane’e labele e tenke sobu entaunita só para estraga osande’it,”Vise Ministru Inâcio infor-ma ba Timor Post iha edifísiuMOPTK, Kinta (22/10).

Maibé nia dehan, planu ne’eSeidauk tempu, tanba sei heinplanu mestre ka planu urbaniza-saun ba kapital Dili nian.

Planu ne’e seidauk tama ihaajenda prioridade, tanba oras ne’eVise Ministru Inâcio sei tau aten-saun ba projetu balun ne’ebé orasne’e hadia tiha lakleur sobu fali.

Relasiona ho jembatan penye-barangan ne’e, tuir Inâcio, gover-nu mós antes ne’e hanoin hela atuhalo hodi responde ba atividaderoda ekonomia ne’ebé aumentano sirkula iha sidade Dili.

Atividade seluk hanesanservisu no atividade eskola bar-ak mak nakonu iha sidade Dili,

maibé ho Zebra Cros ne’ebé ihabele fó lai asistensia ka fasilitapopulasaun sira bele liu ba-mai.

Nun’e bele hakata hosi estra-da sorin ba Estrada sorin, notransporte públiku sira iha Dililaran ne’e iha ona koñesementukona-ba regras zebra cross nian.

Antes ne’e, konsorsiu Tinoli-na ho Star King propoin onakatak, iha sidade Dili presiza haloduni jembatan penyebrangan,nune’e bele fasilita populasaunno estudante sira ho di’ak.

Konsorsiu Tinolina ho StarKing relata, jembatan penyebran-gan ne’ebé persija atu halo makiha parte Delta nian, Komoro noparte Bekora.

Tanba iha área ne’ebé deter-minadu ne’e bazeia ba maioriapopulasaun no estudante ne’ebéloron ba loron hala’o movimen-ta, tanba ne’e persija jembatanpenyebrangan.(cos)

Seidauk Tempu KonstruiJembatan Penyebrangan

DILI-Ministériu Obras Publi-ka Transporte no Komunika-saun (MOPTK) iha tempubadak sei aprezenta estudu vi-alibilidade ba Konsellu Minist-ru (KM) kona-ba planu sosaTimor Telekom (TT).

Molok governu deside sosaasaun (saham) Timor Telekomne’e, Konselhu Ministru tenkeaprova uluk estudu viabilidadene’e.

“Semana rua ka tolu tanami nia ekipa sei hato’orelatóriu estudu viabilidadekona-ba sosa Timor Telekomne’ebé ami asenta ona, ba Kon-sellu Ministru atu hetanaprovasaun, i ha’u hanoin ten-ke aprova duni para TimorTelekom ne’e estadu TimorLeste sosa tiha,”informa ViseMinistru MOPTK, Inâcio Frei-tas Moreira informa ba jor-nalista sira iha, MOPTK, Kinta(22/10).

Tuir nia, sekarik TT maka saiduni empreza públika ba estaduTimor-Leste, maka sei kuntribuireseitas ne’ebé as ba estadu.

Planu Sosa TTMOPTK Sei Aprezenta Estudu Viabilidade ba KM

Inâcio Moreira

JK mengungkapkan,penyebab utamanya adalahterlalu kecilnya pendapatan daripekerjaan sebagai petani. Rata-rata penghasilan per bulanpetani di Indonesia hanya Rp 1juta per bulan, jauh di bawahrata-rata buruh industri yanggajinya mencapai Rp 2,2 jutaper bulan (Jabodetabek).

"Kalau kita lihat indekspertanian, pendapatan buruhtani rata-rata hanya Rp 1 jutasebulan. Kalau di industri padatkarya Rp 1,5 juta per bulan.Industri secara umum rata-rataRp 2,2 juta per bulan. Jadimemang penghasilan di industriitu 2 kali lipat dari di perta-nian," kata JK.

Kecilnya pendapatan petanidi Indonesia ini terkait eratdengan kepemilikan lahanpetani. Rata-rata petani diIndonesia hanya memiliki lahanseluas 0,3 hektar (ha). Lahanyang kecil itu pun dikerjakan

oleh lebih dari 1 orang."Lahan pertanian makin kecil

ukurannya per keluarga sehinggapenghasilannya makin menurun.Rata-rata di Jawa 1 keluargahanya 0,3 ha. Kalau yang kerja 3orang, hasilnya 6 ton per panen,penghasilan bersihnya Rp 25juta, dibagi 3 hanya Rp 7-8 jutaper tahun, di bawah Rp 1 juta perbulan," tuturnya.

Akibatnya, banyak pen-duduk yang meninggalkanprofesi petani dan pergi ke kotauntuk bekerja di industri.Urbanisasi meningkat akibathal ini. Untuk mengantisipasin-ya, pemerintah harus menggen-jot investasi di bidang industrisupaya tingkat penganggurantidak bertambah.

"Kalau di industri, UMP diJakarta ini sudah Rp 2,7 juta.Akan terjadi perpindahan-perpindahan, kita harus siapmenantisipasi itu," tutupnya.

(hen/hen)

JAKARTA -Sektor pertanianmasih menjadi penyumbanglapangan kerja terbesar diIndonesia sampai saat ini.Kurang lebih 34% tenagakerja di Indonesia bekerja disektor ini, diikuti oleh sektorperdagangan dan jasa sebany-ak 22%, usaha sosial 16%, dansektor industri 13%.

Demikian disampaikanWakil Presiden Jusuf Kalla(JK) dalam pidatonya saatmelakukan kunjungan keKementerian Tenaga Kerja(Kemenaker) pada Kamis (22/10/2015).

Namun, tenaga kerja dibidang pertanian terusmenurun secara per?sentasedari tahun ke tahun. Beberapatahun lalu sektor pertanianmasih menjadi sumberpenghasilan bagi 40% pen-duduk usia produktif diIndonesia, namun sekarangtinggal 34%.

JK: Penghasilan Pekerja diIndustri 2 Kali Lipat Pertanian

Page 11: Timor post 23 10 2015

C M Y KC M Y K

SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

tak tahu apa yang terjadi denganpemilik klub dan bagaimanasituasinya, tapi terkadang sayapikir ia (Mourinho) seperti min-ta dipecat," kata Dietmar Ha-mann dalam acara Colin Murrayyang dilansir talkSPORT.

"Yang merisaukan saya ten-tang Chelsea adalah sepertinyahubungan dirinya dengan parapemain mulai renggang. KalauAnda ingin mendapat reaksi dariseorang pemain dan menempat-kannya di bangku cadangan sep-erti yang dilakukannya dengan(Eden) Hazard tempo hari (dilaga akhir pekan), hal itu bukanmasalah. Tapi Anda tak bolehmemainkannya di menit ke-89untuk mempermalukannya leb-ih jauh lagi."

"Dan ia sudah melakukan haltersebut dengan banyak pemain-nya sendiri. (Branislav) Ivanovicsudah ditunjuk sebagai pemainyang tak tampil oke musim ini. Itumungkin benar, tak apa kalauAnda cuma melakukannya den-gan satu atau dua pemain untukmendapat reaksi, tapi saya pikiria sudah melakukannya denganbanyak pemain saat ini. Untukbisa sukses, ketika datang hariSabtu, Mourinho tak bisa menc-etak gol. Ia butuh para pemain-nya, para pemain utamanya."

"John Terry telah dipermalu-kan setelah partai ManchesterCity ketika Mourinho bilang,'Saya sudah mendukungnya me-lewati suka dan duka, dan sayabisa melakukan apa saja ter-hadapnya'. Tidak begitu, ia (Ter-ry) bukanlah barang, ia merupa-kan seorang pemain yang sudahmenjadi jantung Chelsea selama15 tahun. Kalau saya melihat ru-ang ganti Chelsea saat ini, apa-kah saya pikir mayoritas pemainingin melihatnya pergi? Ya, saya

pikir mereka berpikir demikian,"tuturnya.

Menurut Hamann, keadaan diawal musim ini memang tidakbagus untuk Chelsea. Tetapimusim masih panjang dan tidak-lah elok untuk memperlakukanpemain-pemain top seperti yangsudah dilakukan oleh Mourinho.

Di saat-saat sulit seperti ini,Hamann menyebut bahwa ker-endahan hati adalah cara yangpaling tepat untuk diperlihatkan.Namun, pada dasarnya ia tetapmenduga Mourinho bakal amatkesulitan mengarahkan timnyabalik ke jalur positif, sampai-sam-pai memprediksi The Special Onesudah akan kehilangan pekerjaansebelum musim ini berakhir.

"Ketika manajer kehilanganrasa hormat dan kepercayaan pe-mainnya, tirai pun turun. Habis-lah sudah. Tamat. Jika ia inginmempertahankan pekerjaannyasampai akhir musim maka harusada Chelsea yang berbeda dalambeberapa bulan ke depan. Apasaya dapat membayangkannya?Saya tak terlalu yakin, saya pikirmereka tdak akan bisa melaku-kannya. Saya akan kaget kalau iamasih ada di Chelsea saat musimberakhir," ujar Hamann mempre-dediksi.

Mourinho sendiri saat inimasih terikat kontrak sampai2019 dengan Chelsea setelahmenyepakati kontrak baru berdu-rasi empat tahun pada bulanAgustus lalu. Maka Chelsea punkabarnya harus memberikandana kompensasi sekitar 37,5 jutapoundsterling, atau setara denganRp 814,2 miliar, jika hendak me-mecatnya sekarang.

[Baca juga: Jika Pecat Mour-inho, Chelsea Harus Bayar Ko-mpensasi Rp 814,2 M]

(krs/mrp)

12 13SESTA23 OUTUBRU 2015

Statistik Manchester City yang gagal clean sheet dalam delapanpertandingan beruntun merisaukan Joe Hart. Lubang di barisan belakangThe Citizens harus ditutup rapat saat mereka berkunjung ke Old Traffordakhir pekan ini.

Lubang di Barisan BelakangCity yang Merisaukan Hart

Jacksen F. Tiago berpengalaman melatih anak-anak Indonesia diajang Danone Nations Cup. Dia tak lupa menyampaikan pesankhusus untuk tim yang akan bertarung di Maroko.

Ini Pesan Jacksen untuk'Garuda Cilik' yang Bertarungdi Marrakesh

Treinador Tae-KwondoMateus J.F. Soares ne’ebéakompañia atleta sira ba par-tisipa eventu informa, totaldelegasaun Timor-Lestene’ebé partisipa eventu ne’ehamutuk ema nain 11.

Treinador nain 2, ofisial 1ne’ebé akompañia atleta nain 8 bapartisipa iha eventu NTT openYouth Bro 2015 iha Kupang Indo-nesia.

Mateus esplika, husi atleta tae-kwondo nain 8 ne’ebé partisipa ia

eventu NTT open Youth Bro 15ne’e atleta nain 7 mak hetanmedalla orsa-mean (Emas), nainida mak hetan medella osan mu-tin (Perak).

“rezultadu ne’ebé mak amihetan iha eventu NTT OpenYouth Bro 2015 iha ne’eba makklase fainter hetan medalla emas6, medalla perak ida, hó atletaBomse medalla emas ida, totalmedalla ne’ebé ami hetan makmedalla emas 7, perak 1,”dehanMateus iha sala reuniaun hafoinaprejenta atleta ba sekretariu Es-tadu Juventude Desportu (SEJD)kinta,(22/10).

Delegasaun Tae-kwondo sai

husi Timor-Leste husi dia 15 ate21 Fulan Outobru ne’e mak filamai, e atleta Tae-kwondo sirapartisipa NTT open ne’e du-rante loron rua, husi dia 18 hó19 Novembro foin lala’is ne’e.

Konaba fundu ne’ebé sirautilize hodi sustenta ekipa ne’eba partisipa eventu NTT OpenYouth Bro 2015 ne’e husi sirania inisiativu rasik mak haliburosan, e la-hetan tulu husi Fed-erasaun nomos SEJD nian.

Total orsamentu ba partisi-pasaun eventu NTT open ne’akauaze osan U$2000,00 gastuba viza, trasporte ba mai, Otel,han no ba ekipamentu sira ne’e.

Iha fatin hanesan Skertear-iu Estadu Juvetude Desportu(SEJD) Leovigildo da CostaHornai sente orgullu ba presta-saun ne’ebé delegasaun AtletaTae-kwondo hetan iha eventuamizade NTT Open Youth Bro2015 iha Kupang.

Leovigildo reafirma, tanbaatleta tae-kwondo Youth sirane’e mak sai potensia ba repre-jentasaun paiz ida ne’e iha fu-turu oin mai, tanba ne’e makpresiza dedika didiak atleta sirane’e hó treinamentu ida ke ko-alidade no kontinua orienta siraeskola.

Nune’e mos Atleta SidonioS.D Guterres ne’ebé hetan espe-rensia barak iha eventu interna-sionál sira ne’e mos hetan tanmedalla Emas iha NTT Openfoin lala’is ne’e.

Sidonio sente kontente baprestasaun ne’ebé mak ninahetan, ne’e la-ses husi kbi’itne’ebé mak Treinador fó ba sira,treinu sira sai atleta Youthne’ebé mak hó koalidade.(f10)

JAKARTA - Cuma ada duatim di La Liga musim ini yangbelum tersentuh kekalahan.Kedua tim itu, Celta Vigo danReal Madrid, akan berhadapanakhir pekan ini.

Sampai dengan jornada 8 LaLiga, Madrid sudah meraih 5kemenangan dan 3 hasil seriuntuk meraup 18 poin sertamencetak 18 gol dan kebobolan2 gol. Tangga teratas klasemenpun dijejak.

Sementara itu Celtameraih hasil persis sama,walaupun bedanya membuat17 gol dan kebobolan 8 gol.Dengan raihan poin setara,Celta duduk di tangga kedua.

Barcelona, yang duduk diperingkat tiga, sebenarnyapunya raihan sama dengandua tim tersebut. Namun,Blaugrana meraih 18 poinmiliknya berkat 6 kemenan-gan dan 2 kekalahan.

MUNICH - Sudah sewajarnyajika seorang pesepakbola sedangtampil bagus, maka dia bakal jadiincaran banyak klub. Itulah yangkini sedang dialami oleh bek Bay-ern Munich Jerome Boateng.

Boateng sendiri sedang men-jalani musim kelimanya berser-agam Die Roten. Sejak pindahdari Manchester City pada 2011,Boateng langsung jadi pilihanutama di lini belakang Bayern.

Total sudah 188 kali dia ber-main di seluruh kompetisi den-gan sumbangan enam gol.Boateng juga mendapatkan tigatrofi Bundesliga dan satu trofiLiga Champions.

Dengan statusnya kini se-bagai bek tengah inti timnas Jer-man, maka nama Boateng kianmenjulang dan seperti kebanya-kan pemain Jerman saat ini, adik

Kevin-Prince Boateng itu punjadi incaran banyak klub Eropa.

Beberapa klub dari PremierLeague serta La Liga diklaim ter-tarik untuk mendatangkanBoateng, meski tak disebut secaraspesifik siapa-siap peminatnya.Namun, hal itu diperkirakan sulitterjadi mengingat Bayern sudahpasti tidak akan melepasnya.

Nerlinger sendiri adalah or-ang yang membawa Boateng keAllianz Arena pada 2011 lalu,saat menjabat Direktur Olahra-ga Bayern, sebelum digantikanoleh Mathias Sammer setahunkemudian.

Setelah itu, Nerlinger beker-ja di perusahaan agensi pemaindi Jerman dan salah satu klien-nya adalah Boateng, yang mulaibekerja sama awal tahun ini.

(mrp/din)

Tae-Kwondo Hatudu Prestasaun

Atleta Lori Emas 7, Perak 1

Treinador, ofisiais no Atleta ne’ebé manan medalla emas 7 no Peral ida iha eventuNTT Open Youth Bro 2015 iha Kupang Indonesia ne’e foto hamutuk hó SEJDLeovigildo da Costa Hornai.foto TP/florindo

DILI—Federasaun Tae-kwondo Timor-Leste (FTTL) liu husi dozo Dragon UNTLdala ida tan hatudu prestasaun diak ba na-saun Timor-Leste tanba atleta nain 8ne’ebé partisipa eventu NTT Open YouthBro 2015 iha Kupang Indonesia, Atleta Tae-kwondo sai vensedor diak liu husi loriEmas 7 no Bronze 1 ba Timor-Leste.

Liga Spanyol Akhir Pekan Ini

Jornada 9 Diramaikan Duel Dua Timyang Belum Terkalahkan

Jornada 9 Diramaikan Duel Dua Tim yang Belum Terkalahkan Olahan(AFP)

Nah, jornada 9 akhir pekan iniakan diramaikan dengan perte-muan dua tim yang belumterkalahkan sekaligus menempatidua tangga teratas La Liga, ketikaCelta menjamu Madrid di Estadiode Balaidos, Sabtu (24/10/2015).

Madrid, yang dalam limapertandingan terakhirnya diseluruh ajang meraih hasil seridan menang secara berselang-seling, tak bisa meremehkanCelta. Di Balaidos pada jornada 5,Iago Aspas cs pernah men-jungkalkan Barca 4-1.

Faktanya, seperti catatanOpta, Celta sudah melewati tujuhlaga kandang berturut-turuttanpa satu pun kekalahan.Untung buat Madrid, merekapunya rekor pertemuan bagusatas Celta: dari tujuh pertemuanterakhir di La Liga, Madridmenang 6 kali dan Celta menang 1kali.

Hasil dalam pertemuan Celtadengan Madrid tersebut bisa sajadimanfaatkan Barca yang akhirpekan ini bakal menjamu timposisi tujuh Eibar. Dalam duapertemuan terakhir kedua tim,Barca keluar jadi pemenang tanpakebobolan berkat hasil 3-0 dan 2-

0.Pertandingan lain yang

tidak kalah seru jornada iniakan mengetengahkan duelantara Atletico Madrid lawanValencia, dua dari lima tim LaLiga yang berpartisipasi diLiga Champions musim inibersama Barca, Madrid, danSevilla. Sama-sama bertolakdari kemenangan matchday 3Liga Champions di tengahpekan, Atletico dan Valenciakini juga sudah merangkaidua kemenangan beruntun diseluruh ajang.

Untuk Atletico, tambahanpoin di jornada ini pentingbukan cuma untuk terusmendaki papan klasementetapi juga menjauhi Villar-real. Kedua tim saat ini sama-sama punya 16 poin danduduk di tangga keempat dankelima secara berurutan.Apalagi pekan ini Villarrealakan berhadapan dengan LasPalmas, tim promosi yang kiniterpaku di posisi dua daridasar klasemen setelah cumabisa meraih 5 poin.

Jadwal Liga Spanyol pekanini (krs/mrp)

Mourinho Diyakini Sudah Menganggur Sebelum Musim Ini HabisLONDON - Seiring denganperforma tak impresifChelsea, posisi Jose Mourin-ho sebagai manajer pun mu-lai dispekulasikan. Bahkanada opini ia takkan langgengsampai akhir musim.

Chelsea masih terpuruk diposisi 12 papan klasemen Pre-mier League walaupun ber-status juara bertahan di ajang

tersebut. Ada jarak 10 poin antaraThe Blues dengan Manchester Cityyang memuncaki klasemen se-mentara.

Sementara di Liga Champions,Chelsea baru meraih 4 poin daritiga pertandingan awal dan untuksementara duduk di posisi tigaGrup G. 'Si Biru' cuma lebih baikdari Maccabi Tel Aviv (0 poin), dantertinggal dari Dynamo Kiev (5

poin) dan Porto (7 poin).Di tengah-tengah usaha mer-

intis jalan menuju kebangkitan,salah satu cara yang dilakukanMourinho adalah mengkritik be-berapa pemain seperti Eden Haz-ard, Branislav Ivanovic, dan JohnTerry.

Kendatipun boleh jadi dimak-sudkan melecut semangat parapemain tetapi menurut Dietmarr

Hamann, mantan pesepakbolayang ngetop bersama Liverpooldan kini juga aktif sebagai pen-gamat sepakbola, langkah Mour-inho itu malah bisa membuatnyakehilangan rasa hormat pemain.

"Hal seputar dirinya saat inidan beberapa pekan terakhirtidak jauh dari sebuah krisis.Semacam (mantan manajer New-castle United) John Carver. Saya

Mourinho Diyakini Sudah Menganggur Sebelum Musim Ini Habis GettyImages/Clive Rose

JAKARTA - Melibatkan rivalsekota yang sedang bersaing diposisi atas klasemen, derbyManchester pada akhir pekanjuga menjanjikan potensi banyakgol jika menilik statistik perte-muan.

MU akan menjamu City diOld Trafford, Minggu (25/10/2015). MU sejauh ini mengoleksi19 poin untuk duduk di posisi tigaPremier League sedangkan Citybertengger di puncak klasemendengan 21 poin.

Balutan persaingan khas se-buah derby ditambah persaingandi papan klasemen terkini ituakan menambah bumbu derbyManchester ke-170 di seluruhajang kompetitif tersebut.

Potensi pertarungan nan sen-git bertambah jika melongok bah-wa dari 12 derby Manchester ter-akhir di seluruh ajang, tak adasatu pun yang berakhir tanpa pe-menang alias seri.

Sudah begitu, gol-gol jugamenjadi hal akrab dalam 10 der-by Manchester terakhir di selu-ruh kompetisi. Total ada 41 gol diperiode itu, membuat ada rata-rata 4,1 gol per pertandingan.

Berikut data dan fakta sepu-tar laga itu seperti dirangkumOpta

- Wayne Rooney sudah men-

Old Trafford Akhir PekanIni: Potensi Duel Super

Sengit dan Gol-golcetak 11 gol dalam derbyManchester (di seluruh ko-mpetisi); lebih banyak dari pe-main lain di kedua kubu saatini.

- Rooney akan genap beru-sia 30 tahun pada satu hari se-belum pertandingan. Tak adapemain yang mencetak lebihbanyak gol Premier Leaguelebih dari dirinya sampai den-gan usia 30 tahun (187 gol).

- City sudah meraih enamkemenangan (dan 2 kali kalah)dalam delapan derby terakhirlawan MU di liga. Sebelum ituCity cuma meraih enam ke-menangan dari 42 derbymenghadapi MU.

- MU telah meraih 17 ke-menangan dari 23 partai kan-dang Premier League di bawaharahan Louis van Gaal (74%),dengan kebobolan 16 gol saja(3 imbang, 3 kalah).

- City berusaha meraih ke-menangan ke-50 atas MUdalam laga kompetitif derbyManchester (49 menang, 50imbang, 70 kalah).

- Dalam 12 derby Manches-ter terakhir di seluruh ko-mpetisi, tak ada yang berakhirseri (MU menang 5 kali, Citymenang 7 kali).

(krs/din)

Jerome Boateng Sedang DilirikKlub-Klub Inggris dan Spanyol

Page 12: Timor post 23 10 2015

C M Y K C M Y K

1114 SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015EKONOMIA11

“Poupansa governu hala’onafatin liu-liu iha prosesuplaneamentu. Ezemplukonkretu, orsamentu ihatinan 2015 nian hamutukbillaun $1.57 no iha tinan2016 ita reduz ba billaun$1.45, signifika ita reduzorsamentu millaun $100, idane’e poupansa maka ne’e,signifika ita poupa no labelegasta demais,”PM Ruiinforma liu hosi konferénsiaimprensa ne’ebé maka hala’oiha Palasíu Governu, Kuarta(21/10).

Xefe governu dehan,bainhira implementa onaorsamentu, buat ne’ebé makako’alia bebeik maka governubuka reduz no hamenusdespeza super plus.

“Despeza super plus ne’ehanesan despeza sira ne’ebémaske ita lahalo, ita servisubele la’o nafatin. Fó ezemplukonkretu ida, dadersan maiservisu ita sempre matabixu,kuandu ita halo reuniaun idaiha tuku 09-10 durante orasida nia laran ita lapresiza ihasnack ona, se laiha snackmós ita nia servisu la’o hela.

Nune’e, bainhira governuhalakon tiha snack ne’e, ne’ehanesan parte ida reduz despezasuper plus.

“Por ezemplu hosi PalasíuGovernu atu ba tuir reuniauniha edifisiu Ministériu Finansas,tanba besik hela ita la-presizaba ho kareta no bele la’o de’it,mesmu ha’u la’o maibé ha’u niaservisu sei la-afeitadu no seibele ba reuniaun, agora sé ha’uba reuniaun iha Komoro beleuza kareta,”katak PM Rui.

PM Rui realsa, kuandugovernu foti medidas ida ne’esignifika hamenus despezasuper plus no au mesmu tempupoupa osan.

“Agora iha buat balun ne’ebéha’u kompriende krítikas sirahotu ne’ebé mosu kona-baviazen estranjeiru ho emabarak, ha’u nia perguntas makane’e, viajem ne’ebé makagovernu halo ne’e lori rezultaduruma mai prosesu governasaunno dezenvolvimentu rai ida ne’eka la’e, sé la lori, se ba pasiarde’it, ba la-halo buat ida ne’ebéiha efeitu pozitivu ba ita niadezenvolvimentu, muito bemha’u aseita krítika dehan ida

JUSTISA

Nia fó ezemplu, oras ne’edadaun Timor Telekom iha onakliente kuaze rihun 450, hosinúmeru ne’e hotu-hotu iha hotutelefonia liman ka telefonia fiksuuma nian.

Kada loron kliente sira ne’esosa pulsa hodi halo komunika-saun ba malu to’o fulan ida katinan ida nia laran maka rendI-mentu hira mak hatama ona baestadu, entaun tenke sosa duni.

“Bazeia ba ekonomia no ko-mersial se ita imajina halo kalku-lasaun hosi 450 ribu kali $20dolar fulan ida bele hetan $9 mil-loens, kuandu tinan ida $108 mil-loens, i ne’e signifika katak, kadatinan ne’e ita nia etadu hetan re-seitas $108 milloens e hosi 108miloens ne’e ita bele hasai $ 27miloens para halo despezas selusalariu ka halo manutensaun, i itasei iha $ 81 milloens ne’ebé profiti ne’e mak presija estadu Timor-Leste tenke hatene,”nia informa.

Tanba ne’e, nia sujere ba es-tadu TL atu tetu didi’ak no labeleatu fo fali asset Timor Telekomne’e ba investidór hosi rai seluk

sosa. Maibé di’ak liu estadu TL

mak tenke sosa de’it tanba sei fóbenefisiu bo’ot ba estadu no povurai ne’e.

Governante ne’e apresia tebesho deklarasaun Vise PrezidenteParlamentu Nasionál AdéritoHugo da Costa ne’ebé husu atuestadu TL tenke halo esforsu,nune’e bele sosa Timor Telekom.

“Ha’u hanoin presija dunipúbliku hatene la kleur tan ihaona desizaun, e ita hein katak di-sizaun ne’e bele pozitivu afavor baiha estadu, atu nune’e estadu mósbele hakmatek e disizaun políti-ka tenke hanesan ne’e,”niaespera.(cos)

DILI-Primeiru Ministru, Rui Maria deAraújo kontinua promete mantein ho polí-tika poupansa liu hosi prosesu planeia-mentu.

DÍLI—Iha loron Kinta (22/10), Ministru In-terior Longuinhos Monteiro hamutuk horeprezentante hosi PT Pindad-Indonézia ha-soru malu ho Primeiru Ministru, Rui Mariade Araújo iha Palasíu Governu hodi deskutikona-ba planu sosa armas.

DILI- Kámara Komersiu In-dústria Timor-Leste (CCI-TL)prontu atria investidór inter-nasionál hodi mai investe ihaTimor-Leste.

Maibé la’os fásil tanba atudada investidór internasionalma Timor-Leste presiza esfor-su maka’as liu hosi intelektu-alidade, nune’e loke kampuserbisu ba Timor-oan sira.

Kámara Komersiu Indús-tria Timor Leste (CCI-TL)hanesan mahon ba setór pri-vadu iha rai ida ne’e.

Diretór Ezekutivu CCI-TL,

Nuno Trindade haktur, esforsune’ebé oras ne’e la’o la’os foinhahú maibé desde mandatu Prez-idente CCI-TL Oscar Lima nianto’o ohin loron.

CCI-TL durante ne’e kooperaona nasaun viziñu Indonézia hoAustrália, hosi parte Indonézianian halo kooperasaun ho GadinKupaun, Bali no Surabaya.

Kooperasaun ne’ebé CCI-TLesforsu ona refere liu ba invisti-mentu indústria, turizmu,agrikultura.

“Esforsu ne’ebé maka CCI-TLliu-liu koordenasaun ho inves-

tidór ka setór privadu hosi na-saun seluk ne’e, hanesan meiusimportante ida para oinsa belekria kampu servisu ba Timor-oansira iha rai ne’e, no oinsa beledezenvolve kapasidade setór pri-vadu Timor-oan sira hodi preparaba futuru,”Trindade informa baTimor Post, iha Sede CCI-TL,Kinta (22/10).

Iha semana kotuk, CCI-TLkonsege hasoru malu ho inves-tidór balun ka delegasaun hosinasaun Malázia, hodi ko’aliakona-ba modelu investimentu baTimor-Leste.(cos)

Ministru Interior, Longuin-hos Monteiro informa, delega-saun hosi PT Pindad mai haloenkontru kortezia ida ho Primei-ru Ministru, no husu mós autor-izasaun para depois delegasaunhosi Indonézia ne’e sei iha dis-kusaun klean hamutuk entreMinistru Defeza no Ministru In-terior.

Ministru Longuinhos dehan,hosi diskusaun hamutuk ho Min-istru Defeza no Ministru Interi-ors para atu haree halo nusamaka atu iha posibilidade parse-ria ho PT Pindad ba iha futuru dearanjas intendementu entre es-tadu rua nian.

Tanba, depois vizita PrimeiruMinistru, Rui Maria de Araújonian ba iha Indonézia, Prezidente

Repúblika Indonézia, Joko Wido-do fó kedas instrusaun para set-óres hotu-hotu tenkeser halokooperasaun diak no hametinrelasaun ho estrutura governa-mentais Timor-Leste ninian.

PT Pindad hanesan kompañaida ne’ebé bo’ot no halo fabrikaba armamentu sira mai hodi hat-utan no kontinua habelar mekan-ismu ne’ebé maka depois sei ihaintendementu foun entre PT Pin-dad ho Ministru Interior no Min-istru Defeza.

“Kona-ba atu sosa tan armasruma hosi PT Pindad, ida ne’eposibilidade ida ne’ebé sei desku-ti klean para identifika, agora ihamerkadu komum (rejiaun Ázia)diferensia entre presu, ho buatsira ne’e hotu bele mós sai hane-

san indikador ida karik abanbairua iha akordu ruma entre dis-kusaun mai oin maka itaharee,”hatete Ministru Lon-guihos.

Nune’e mós tuir Widja Widja-janto hanesan VP Business Devel-opment PT Pindad hatete, ihasorumutu ho Primeiru Ministrune’e hanesan oportunidade ida aturelata kona-ba armas sira ne’ebémaka governu Timor-Leste inter-ese atu sosa hodi reforsa area de-feza no seguransa nian.

“Ami esplika no hato’o baPrimeiru Ministru katak, PT Pin-dad produs tan ona kilat founinklui transporte foun ne’ebémaka bele uza hosi parte defezano seguransa, inklui PT Pindadmós relata ba governu kona-bakilat musan foun,”dehan WidjaWidjajanto.

Widja Widjajanto realsa,hafoin relata tiha informasaunsira ne’e ba governu, PrimeiruMinistru sei foti desizaun bain-hira halo ona enkontru hamutukho Ministru Defeza no MinistruInterior. (tay)

DÍLI—Parlamentu Nasionál(PN) liu-hosi bankada FRETI-LIN preukupa tebes ho prob-lema veteranus sira nian ne’ebéto’o agora sei komplikadutebes.

Deputada Bankada FRETI-LIN, Josefa Alves P. Soareshatete kona-ba falsifikasaun dedadus, hosi Parlametu Nasion-ál haruka dokumentus lubunida ba ona iha Komisaun Hom-enajen atu haree kona-ba idane’e, nune’e mós hosi Asosia-saun Veteranus mós harukadokumentus lubun ida atu de-tekta kona-ba iha falsifikasaunde dadus.

“Ami hatene katak iha bal-un ne’ebé ke falsifika duni atésira simu tiha ema ne’e niniaosan, ne’e ami hatene. Ne’ebe,ami husu ba siñor ministru,siñora ministra, kazu kokretuhira ona maka ita boot sira du-rante ne’e lori ba iha Tribunál,hira ona maka hetan solusaun,hira ona maka depois de ihaTribunál foti tiha medidas, siradevolta fila fali ona osan ba es-tadu, ami hakarak hatene idane’e ho númeru konkretu,”deputada hato’o lia hirak ne’eiha plenária PN, Kinta (22/10).

Membru Komisaun Dne’ebé trata asuntu Ekonomiano Dezenvolvimentu móspreukupa tebes ho problemaveteranus sira nian ne’ebé to’oagora sei komplikadu.

“Ha’u hanoin problema veter-anus nian ne’e komplikadu i ko-mplikadu duni. Problema makane’e siñora ministra ita boot sirane’e ministériu ida, ministériu idaho ninia politíka rasik, maibépolitíka ne’e ema seluk maka kaertiha, ita boot sira kaer de’it ad-ministrativa hanusa maka idane’e, oinsa maka ita boot sira belefoti desizaun ida ne’ebé ezatu baiha veteranus sira,”Deputada ne’eafirma.

“Sé ita boot sira iha kompe-tensia politíka atu bele resolvesituasaun sira ne’e, maibé ko-mpetensia politíka ne’e fó tihaba ema ida, iha fali PrimeiruMinistru nia okos, ita boot sirahatene kaer administrativa-mente, susar, ne’e komplikadune’e komplikadismu tebes atufoti desizaun ida ba iha vetera-nus sira nia situasaun,” deputa-da ne’e lamenta.

Tuir deputada ne’e nia hatenekatak iha grupus ou ema baluaproveita veteranus ba iha niniainterese rasik, ba iha ninia politi-ka rasik ida ne’e la-bele akonteseiha nasaun ida ne’e no ida ne’ehalo veteranus sira maka sai viti-ma ba iha asuntu sira nian rasik,ba direitu sira nian rasik.

“Ha’u hanoin la-bele akonte-se, hau hanoin karik ita boot siraharee tok politika idane’e,”Deputada ne’e sujere.

Hatán ba ida ne’e, MinistraSolidaridade Sosiál (MSS), Mar-

ia Isabel Guterres hatete, laihanúmeru konkretus kona-ba fal-sifikasaun de dadus ba iha vet-eranus ninian.

“Ko’alia kona-ba falsifika-saun de dadus númeru konkre-tus ha’u husu deskulpa, ha’ulaiha númeru konkretus. Ago-ra daudaun iha ha’u nia limanlaran, maibé ami sei harukamai,” Ministra ne’e esplika ihaplenária PN.

Ministra ne’e hatutan, da-dus falsifikasaun ministériuharuka ona ba dezde KintuGovernu, balu ba iha Tribunálmaibé ninia resposta min-istériu seidauk rona.

“Balu ne’ebé ha’u foin het-an porezemplu iha seman idane’e hosi Viqueque iha na’in idake mai hatete katak nia kazune’e ba duni Tribunál, maibéiha ne’aba fó sai katak buat ne’ela-loos, katak nia la-sala ida,laos falsu, maibé ami hein tan-ba ida ne’eba hosi nia defensor,ami tenki hein nota ruma maihosi Tribunál, tanba hatamaona iha Tribunál maibékonkretu liu ami sei harukamai iha tenpu kurtu,”Ministrane’e esplika.

Nune’e mós kona-ba prob-lema veteranus ne’ebé sei ko-mplikadu tanba politíka ihaministériu ida, administrativa-mente iha ministériu seluk,ministériu en’e sei haree hodihadi’a mekanismu ne’e. (jos)

Governu-PT PindadDeskuti Planu Sosa Armas

TR Simu Ona Rekursu João Câncio

João Câncio

DÍLI—Tribunál Rekursu, Ter-sa (20/10), simu ona rekursuhosi kondenadu João CâncioFreitas, ne’ebé nia defeza sirahalo hodi kontra desizaun ako-rdaun hosi Tribunál primeirainstánsia.

“Horseik lokraik ami simuona rekursu hosi arguidu JoãoCâncio Freitas ne’ebe kontradesizaun akordaun ne’ebe fósai hosi Tribunál Distritál Díli,”hateten Sekretária Judisiál Su-premu Tribunál Rekursu, Me-lena Piedade ba jornalista siraiha nia kna’ar fatin, Kaikoli,

Kuarta (21/10).Purtantu, kondenadu na’in

rua antes ne’e Ministériu Públikuakuza komete ba krime partisipa-saun ekonomiq negósiu hodi vi-ola lei artigu 299 Kódigu PenálTL.

Nune’e, ikus iha prosesu pro-dusaun de provas iha audiénsiajulgamentu, Tribunál konferefaktus hotu provadu. Tan ne’e,ikus mai Tribunál aplika penaefetivu tinan hitu ba arguidu JoãoCâncio no selu indeminizasaunrihun 500 dólares amerikanu.

Iha desizaun akordaun, Tri-bunál konsidera faktus ne’ebéprodus hosi Ministériu Públikuaplika pena prizaun tinan hitu (7)ba arguidu João Câncio (Eis Min-istru Edukasaun) no selu indimi-zasaun ba Estadu ho valór rihun$500.

Enkuantu, arguidu Tarcisiodo Carmo, eis Diretór NasionálAdministrasaun Finansas Min-istériu Edukasaun tama kadeiatinan tolu tolu fulan neen inkluiselu indiminizasaun rihun $200.

Iha okaziaun ne’e,Sekretária Judisiál SupremuTribunál Rekursu subliñakatak iha tinan 2015 nia laran,hahú hosi fulan Janeiru to’oOutubru tinan ne’e, TribunálRekursu simu rekurus hamu-tuk 131 hosi prosesu krimi.

Entre númeru 131 rekursukrimi ne’e, kazu 77 maka het-an ona desizaun no sei halohela rekursu 54 ne’ebé seidaukhetan desizaun.

Ba rekursu kazu sivíl hamu-tuk 42. Hosi númeru refere,rekursu 8 hetan ona desizaunhosi Tribunál Rekursu (TR) nosei falta 34 seidauk desidi tan-ba rekrusu iha TR sei menus.

“Rekursu iha Tribunál Re-kursu sei menus tanba juis ihaTR na’in tolu maka toma re-sponsabilidade ba rekursune’ebé parte sira hatama. Idane’e maka difikuldade boot,maibé maske ho númeru juismenus maibé konsege foti de-sizaun ba kazu balun,” Melenainforma. (Max)

Problema VeteranusKomplikadu

Maria Isabel Lahatene Númeru Veteranus

DÍLI—Família hosi saudozuJosé Cerílio, Afonso Reden-tou, Hamis Bassarewan,Soemali no saudoza MariaCelino husu ba governu liu-hosi Ministériu SolidaridadeSosiál (MSS) atu intregarestus mortais.

“Iha biban ida ne’e atuhato’o preukupasaun hosiorfauns hosi restu mortaissaudozu José Cerílio (Brani),saudozu Afonso Redentou,soudoso Hamis Bassarewan,saudozu Soemali no saudozaMaria Celino, sira nia família

hato’o preukupasaun dezde 28de Outubru 2012, família ba fotirestus mortais iha Alas nogovernu lori restus mortais ne’eba halo teste DNA iha Sura-baya-Indonézia kuaze tinan idaresin,” Deputada BankadaFRETILIN hato’o lia hirak ne’eiha plenária PN, Kinta (22/10).

Deputada ne’e hatutan, tuirfamília informa mai, rezultaduteste DNA oras ne’e dau-dauniha Hospitál Nasionál GuidoValadares (HNGV), tanba ne’emaka husu bainhira loos makagovernu intrega restu mortais

sira ne’e ba iha famíliasaudozu sira.

Hatan ba ida ne’e,Ministra Solidariedade Sosiál(MSS), Maria Isabel Guterreshatete, restu mortais saudo-zu sira ne’e nia teste DNAne’e to’o agora seidauk fó sairezultadu tanba eru tékniku.

“Rezultadu teste DNA barestu mortais saudozu sirane’e seidauk fó sai tanba erutékniku, ne’ebe ministériu seiesforsu para atu hadi’a idane’e,”nia esplika iha plenáriaPN. (jos)

Família Hosi Saudozu 5 HusuGovernu Entrega Restus Mortais

Rui Kontinua PrometePolítika Poupansa

PM Rui Maria de Araújo

ne’e despeza super plus itatenke ko’a,”xefe governu ne’eesklarese.

Maibé viazen ne’e ba hoobjetivu ida klaru, atividadesne’ebé klaru ne’ebé iha relasaunho Timor-Leste nia prosesudezenvolvimentu no governa-saun iha Timor, tuir PM Rui niahanoin katak, ida ne’e la’osdespeza super plus ida.

Tanba ne’e maka PrimeiruMinistru hakarak atu ema hotukomprende.

PM Rui akresenta, niaintende preokupasaun hosisosiedade kona-ba kestaun idane’e, liu-liu alegasaun ne’ebéhatete dehan governu la-kumprinia promesa.

“To’o agora buat ne’ebé ha’ubele dehan katak, ho línguaIndonézia nian karik dehan AkuMasih Seperti Yang Dulu, katakgovernu sei nafatin halo tuirbuat ne’ebé makapromete,”tenik eis AsessórMinistériu Finansas ne’e.(tay)

CCI-TL Prontu AtraiInvestidór Internasionál

DILI- Vise Ministru ObrasPúblikas, Transporte no Ko-munikasaun, Inâcio FreitasMoreira fokus liu ba planumestre la’os konstrui jembatanpenyebrangan.

Kompañia konsórsiu Tino-lina ho Star King hamosu ide-ia konstrui jembatan penye-brangan (ponte kruzamentu)iha capital Dili, maibé gover-nu liu hosi Ministériu ObrasPúblikas, Transporte no Ko-munikasaun (MOPTK)Seidauk konkorda ideia ne’e.

Tanba mandatu Vise Min-istru Inâcio nian sei fó aten-saun liu ba implementasaunprojetu sira mne’ebé oras ne’esai problema bo’ot, liu-liukona-ba projetu ne’ebé kontin-ua sobu fila-fali.

“Ha’u tauk maka ita halohotu tiha jembatan penye-brangan ne’e, derepente maka

planu mestre ka planu urbaniza-saun Sidade Dili nian dehan idane’e labele e tenke sobu entaunita só para estraga osande’it,”Vise Ministru Inâcio infor-ma ba Timor Post iha edifísiuMOPTK, Kinta (22/10).

Maibé nia dehan, planu ne’eSeidauk tempu, tanba sei heinplanu mestre ka planu urbaniza-saun ba kapital Dili nian.

Planu ne’e seidauk tama ihaajenda prioridade, tanba oras ne’eVise Ministru Inâcio sei tau aten-saun ba projetu balun ne’ebé orasne’e hadia tiha lakleur sobu fali.

Relasiona ho jembatan penye-barangan ne’e, tuir Inâcio, gover-nu mós antes ne’e hanoin hela atuhalo hodi responde ba atividaderoda ekonomia ne’ebé aumentano sirkula iha sidade Dili.

Atividade seluk hanesanservisu no atividade eskola bar-ak mak nakonu iha sidade Dili,

maibé ho Zebra Cros ne’ebé ihabele fó lai asistensia ka fasilitapopulasaun sira bele liu ba-mai.

Nun’e bele hakata hosi estra-da sorin ba Estrada sorin, notransporte públiku sira iha Dililaran ne’e iha ona koñesementukona-ba regras zebra cross nian.

Antes ne’e, konsorsiu Tinoli-na ho Star King propoin onakatak, iha sidade Dili presiza haloduni jembatan penyebrangan,nune’e bele fasilita populasaunno estudante sira ho di’ak.

Konsorsiu Tinolina ho StarKing relata, jembatan penyebran-gan ne’ebé persija atu halo makiha parte Delta nian, Komoro noparte Bekora.

Tanba iha área ne’ebé deter-minadu ne’e bazeia ba maioriapopulasaun no estudante ne’ebéloron ba loron hala’o movimen-ta, tanba ne’e persija jembatanpenyebrangan.(cos)

Seidauk Tempu KonstruiJembatan Penyebrangan

DILI-Ministériu Obras Publi-ka Transporte no Komunika-saun (MOPTK) iha tempubadak sei aprezenta estudu vi-alibilidade ba Konsellu Minist-ru (KM) kona-ba planu sosaTimor Telekom (TT).

Molok governu deside sosaasaun (saham) Timor Telekomne’e, Konselhu Ministru tenkeaprova uluk estudu viabilidadene’e.

“Semana rua ka tolu tanami nia ekipa sei hato’orelatóriu estudu viabilidadekona-ba sosa Timor Telekomne’ebé ami asenta ona, ba Kon-sellu Ministru atu hetanaprovasaun, i ha’u hanoin ten-ke aprova duni para TimorTelekom ne’e estadu TimorLeste sosa tiha,”informa ViseMinistru MOPTK, Inâcio Frei-tas Moreira informa ba jor-nalista sira iha, MOPTK, Kinta(22/10).

Tuir nia, sekarik TT maka saiduni empreza públika ba estaduTimor-Leste, maka sei kuntribuireseitas ne’ebé as ba estadu.

Planu Sosa TTMOPTK Sei Aprezenta Estudu Viabilidade ba KM

Inâcio Moreira

JK mengungkapkan,penyebab utamanya adalahterlalu kecilnya pendapatan daripekerjaan sebagai petani. Rata-rata penghasilan per bulanpetani di Indonesia hanya Rp 1juta per bulan, jauh di bawahrata-rata buruh industri yanggajinya mencapai Rp 2,2 jutaper bulan (Jabodetabek).

"Kalau kita lihat indekspertanian, pendapatan buruhtani rata-rata hanya Rp 1 jutasebulan. Kalau di industri padatkarya Rp 1,5 juta per bulan.Industri secara umum rata-rataRp 2,2 juta per bulan. Jadimemang penghasilan di industriitu 2 kali lipat dari di perta-nian," kata JK.

Kecilnya pendapatan petanidi Indonesia ini terkait eratdengan kepemilikan lahanpetani. Rata-rata petani diIndonesia hanya memiliki lahanseluas 0,3 hektar (ha). Lahanyang kecil itu pun dikerjakan

oleh lebih dari 1 orang."Lahan pertanian makin kecil

ukurannya per keluarga sehinggapenghasilannya makin menurun.Rata-rata di Jawa 1 keluargahanya 0,3 ha. Kalau yang kerja 3orang, hasilnya 6 ton per panen,penghasilan bersihnya Rp 25juta, dibagi 3 hanya Rp 7-8 jutaper tahun, di bawah Rp 1 juta perbulan," tuturnya.

Akibatnya, banyak pen-duduk yang meninggalkanprofesi petani dan pergi ke kotauntuk bekerja di industri.Urbanisasi meningkat akibathal ini. Untuk mengantisipasin-ya, pemerintah harus menggen-jot investasi di bidang industrisupaya tingkat penganggurantidak bertambah.

"Kalau di industri, UMP diJakarta ini sudah Rp 2,7 juta.Akan terjadi perpindahan-perpindahan, kita harus siapmenantisipasi itu," tutupnya.

(hen/hen)

JAKARTA -Sektor pertanianmasih menjadi penyumbanglapangan kerja terbesar diIndonesia sampai saat ini.Kurang lebih 34% tenagakerja di Indonesia bekerja disektor ini, diikuti oleh sektorperdagangan dan jasa sebany-ak 22%, usaha sosial 16%, dansektor industri 13%.

Demikian disampaikanWakil Presiden Jusuf Kalla(JK) dalam pidatonya saatmelakukan kunjungan keKementerian Tenaga Kerja(Kemenaker) pada Kamis (22/10/2015).

Namun, tenaga kerja dibidang pertanian terusmenurun secara per?sentasedari tahun ke tahun. Beberapatahun lalu sektor pertanianmasih menjadi sumberpenghasilan bagi 40% pen-duduk usia produktif diIndonesia, namun sekarangtinggal 34%.

JK: Penghasilan Pekerja diIndustri 2 Kali Lipat Pertanian

Page 13: Timor post 23 10 2015

C M Y K C M Y K

SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 201510 15 FIGURA/DIVERTIMENTU

“Governu mós fó prior-idade ba feto sira iha árearural, liu-liu atu hanorinkona-ba kapasitasaun. Gov-ernu kria ona Sekretariaduatu tau matan ba feto siraiha area rural,”PR Taur Ma-tan Ruak hateten ba komu-nidade sira iha suku Beiseucpostu administrative Tilo-mar munisipiu Covalima,Tersa, (20/10) bainhira

hala’o dialogu ho komu-nidade iha suku refere.

Durante dialogu ho komu-nidade iha suku Beiseuc pos-tu administrative Tilomar mu-nisipiu Covalima, feto sirahalerik ba xefe estadu oinsamaka bele kapasita feto siraiha rural hodi nune’e belebuka moris.

Marta da Silva hanesan fetopotensial iha suku refere husu

ba xefe estadu atu enkaminapreokupasaun sira nian baministeriu relevante, oinsamak bele fó kapasitasaun bafeto sira iha Beiseuc.

“Ami feto iha area rural,menus kapasidade atu halobuat ruma hanesan soru taisTimor nian, sebele estadu fóprioridade mós ba feto sira ihaarea rural,”Marta da Silvahusu.

Nune’e mós Bento Amaralhateten, presiza halo kapasita-saun ba feto sira iha rural tan-ba durante ne’e feto sira ihaarea rural infrenta problemaoinsa mak inan atu eduka oansira ho di’ak liu-liu asesu baedukasaun.(dgx)

EKONOMIA

DILI-Organizasaun nonGoverno +One servisu, ha-mutuk hó parseiru sira hodiorganiza halai livre hó naranColour run, Dili festival ofColour husi Bidau MetiautOtel Vitoria nia sorin ba fi-nal iha Dolokoan Kristo Rei.

Tuir Observasaun diarioTimor-Post ba eventu Co-lour run-Dili Festival of Co-lour ba dala rua iha tinan idane’e, komisaun organizadoraorganiza oinsa atu motivajoven sira hadomi sira niasaude.

Iha risku star eventu idane’e reprezentante Sekretar-iú Estadu JuventudeDesportu (SEJD) Direitór jer-al Jose Luis de Padua Oluvei-ra mak simbolikamentehasa’e bandeira star iha OtelVitoria Metiaut nia sorin.

Rute ne’ebé komisaun or-ganizadora deside liu makhalai husi estada to’o sa’e fóKristo Rei fatukama, e mostun fali ba dolo-koan KristoRei nia sorin.

Hafoin partisipantes to’okomisaun organizadoraaluga mos banda muzíkahusi Nasaun Indonesia halokonsertu iha fatin ne’ebéhodi anima foin sa’e feto nomane, katuas no ferik inkluiparseiru sira ne’ebé partisi-pa eventu ne’e.

Direitór +One Event Or-ganizer Grasiana Gunawanhatete, eventu Dili festivalcolour ne’e komesa hahu iha2014 liu ba, e tinan ida ne’erealiza ba dala rua ona.

Grasiana esplika, tinanida ne’e komisaun organiza-dora hasai tema “Enerjik co-lour run” ne’ebé partispan-

tes sira halai sa’e eskada, tuneskada, DC, no konsertu muzí-ka husi Indonesia Ikbal Toubinne’ebé sei harame Dili festivalof colour ida ne’e.

“Eventu Dili festival Colourne’e komesa tinan kotuk ona,ida ne’e ami halo ba dala ruane’ebé hó tema ‘Enerjik colourrun’ ne’ebé ita sa’e eskada, itatun eskada, depois iha DC hópemain dram husi IndonesiaIkbal Toubin mak sei harameDili festival colour tinan idane’e”,dehan Grasiana ba diar-io Timor-Post iha DolokoanKristo Rei hafoin partisipaeventu Color run sabadu,(17/10).

“Ida ne’e motivasaun ida bajoven timor-aon sira, tanba itahare’e joven sira laiha hiburanentaun ita presiza anima sirahó eventu sira ne’e, e nune’emos la’os ba joven sira de’itmaibé ba inan-aman sirane’ebé hadomi sira nia saudefamilia nian”,hatete Grasiana.

Nia reafirma, total partisi-pante ba Dili festival colour

2015 ida ne’e hamutuk ema700, sira ne’e halai tama finissei fó preimu hanesan HandPhone 16, Motor husi Mandi-ri.

Entretantu ReprejentanteBank Mandiri Lourentius ArisBudiyanto hatete, eventune’ebé organiza husi +oneservisu hamutuk hó BankMandiri ne’e importante tebestanba bele organiza joven sirahodi halo exersisu ida liu husihalai bele hetan saude ne’ebédiak no isin diak.

Lourentius esplika, BankMandiri kontente tebes hodiorganiza eventu Dili FetivalColour 2015 ne’e hamutuk hó+one event organizer ne’ebésai ona hanesan planu rutini-tas tinan-tinan realiza.

Tanba ne’e ne’e komitmen-tu Bank Mandiri ba oin kontin-ua suporta eventu color runida ne’e hamutuk hó +one noorganizasaun no Governo siraseluk ne’ebé hakarak organizahamutuk eventu ida ne’e ihatinan oin mai. (f10)

Halai Livre +One Organiza Dili ColourTaur Husu SEM TauMatan Feto Rural

Governu Sei Gasta Billaun$1.85 ba Mega Projetu Suai

ami sukat hotu ona agora atutama iha konstrusaun poishein ba pagamentu,” manajerne’e esplika.

Ba projetu aeroportu Suainian hala’o hosi kompañiaWaskita Karya ho total orsa-mentu hamutuk millaun US67 dollares Amerkanu.

Manajer Timor Gap,Joaquim de Jesus esplika,governu mós prepara helaLokal Content (Osan ne’ebé seisirkula iha Suai) hanesan lokalcontent iha aeroportu ko-mpañia tau pursentu 20, autoestrada pursentu 25 no ihaSupplay Base hamutukpursentu 30.

Tanba ne’e, governu móshalo sosializasaun no kapasita-saun ona ba komunidade nojuventude sira atu bele partisi-pa iha prosesu dezenvolvimetuiha projetu hirak ne’e.

Maske nune’e, nia hatetenjoven sira iha Suai ladu’unpartisipa iha treinamentu balian Inglez, tanba ne’e nia pre-okupa ba situasaun ne’e.

“Ami indetifika projetu ne’eiha nivel setór mina rai entaunpresiza hatene lingual Inglez,ne’ebé ami halo treinamentuiha suku Matai, Labadai no Ca-manasa maibé joven siraladu’un preokupa,” katak nia.

Ho relatoriu ne’e, Prezi-dente Repúblika, Taur MatanRuak husu ba populasaun sirahodi partisipa di’ak liu tan ihaprosesu dezenvolvimentune’ebé la’o iha Suai, nune’e la-bele sai vítima ba dezenvolvi-mentu iha Suai.(dgx)

Projetu 3 ne’e mak hanesanprojetu ba supplay base, autoestrada hosi Suai vila baViqueque no aeroportu Suai.

“Ha’u hakatak hateten de’itkatak projetu tolu hanesanaeroportu ho osan millaun $67,projetu auto estrada hamutukorsamentu millaun $289 noprojetu supplay Base ho orsa-mentu millaun $119. Entaunosan sira ne’e sei aloka mai ihaSuai ba projetu ne’e tomak ha-mutuk biliaun $1.85,”ManajerSupplay Base Timor Gap,Joaquim de Jesus informa baPresidente Republika (PR), TaurMatan Ruak liu hosi diálogu ko-munitaria iha suku Labarai,postu administrativu Suai vila,munisípiu Covalima, Kuarta,(21/10).

Manajer ne’e esplika, kona-ba aeroportu nian governu haloona kompensasaun ba famíliasira ne’ebé nia uma afeitadu bakonstrusaun aeroportu ne’e.

Kona-ba projetu SupplayBase nian dadauk ne’e hahútama ona iha prosesu evalua-saun iha tribunál de kontas atubele implementa iha tinan 2016.

“Ami hosi tékniku MinistériuPetroleum no Rekursu Mineraishalo hela preparasaunserimónia kultural tradisionálmunisípiu Suai antes halokonstruksaun,”katak nia.

Manajer Timor Gap ne’e afir-ma, projetu Supplay base niandadauk ne’e Kompañia Interna-sional Hunday Pt Lda hosi SúlKorea nian mak manan tenderi-zasaun no sei servisu hamutukho kompañia nasionál 3.

Maske nune’e, nia afirma ko-mpañia internasionál ne’e seilori nia traballadores hamutukrihun 2 hosi Korea hodi hala’oprojetu ida ne’e. TrabalhadórTimor-oan sei presiza rihun 1resin ne’ebé mak iha kapasidadeno esperiensia no hatene iha lianInglez hodi hala’o servisu.

“Ha’u ko’alia ho Kompañiaona para uza ita nia traballadóriha Suai hamutuk rihun 1 resin nosira aseita maibé sira husu skill (es-periensia-red) ita nia traballladórnian,” dehan Manajer ne’e.

Nia akresenta, projetu tolune’e ho estandarte internasion-ál hotu ne’ebé kuandu juven-tude no komunidade ne’e lako-hi partisipa treinamentu Inglezno laiha skill kompañia sira la-bele simu sai traballadór.

Kona-ba projetu Auto Estra-da nian, dadauk ne’e tama onaprosesu identifikasaun rai nohetan ona rai hamutuk tolu noluresin rua (32) kilometru no seiimplementa iha tinan 2016.

“kompañia ne’ebé mananne’e ho total Orsamentu Miliaun$289 ba faze Primeiru ne’ebé

SUAI—Governu liu hosi Ministeriu Petróleuno Rekursu Minerais (MPRM) sei gasta osanbillaun S $1.85 ba projetu tolu (3) iha Suaivila, munisípiu Covalima.

SUAI—Prezidente Repúblika (PR), TaurMatan Ruak husu ba Sekretariu EstaduMuller (SEM), Venderanda Lemos atu taumatan no hasa’e kapasidade ba feto maluksira iha area rural.

Foto TP/GPR

Xefe Estadu ho komutiva halo dialogu komunitaria ho komunidade sira iha suku Maudemo, PostuAdministrativa Tiliomar, Munisipiu Covalima.

foto TP/florindo

DILI FESTIVAL RUN-Joven sira kontente hodi partisipa eventu Dili Festi-val of Colour Run husi star husi Metia-aut final iha dolokoan Kristo Rei.

Page 14: Timor post 23 10 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

C M Y K C M Y K

916 OPINIAUNEDITORIAL

Timor Post Edisaun, 22 Outubru 2015

Pozisaun Aleixo Cobra,Oinsá Sira Seluk?

EKIPA EDITOR: Jose M. Ximenes,(Editor Sénior), Rosa Garcia, Rita Almeida, Xisto Freitas, Augusto Sarmento, Noemio Falcao,Joao A.Damas,Mateus da Cruz, Manuel Pinto, JuliaoFernandes. Koordenador Kobertura: Manuel Pinto (78610515). Reporter: , Marcos da Silva Araújo, José Yesking, Abril Manuel, Joao da Costa,Tripono Marques, José Neves, MarcosFernandes, Florindo Caluna,Raimundo Oki, Evaresto S. Martins, Manuel S. Gusmao, Julio Nacimento da Silva, Deolindo Gusmao Xavier, Acacio Pinto ( Foto Grafer). Korespondente:Caetano Guterres (Baucau/mob:7725 3026), Júlio Soares (Suai/mob:7734 5189), Celestinha da Costa (Same 7737 2578), no Celso Oliveira (Portugal),Yoss Geralrd Lema (Kupang Indo-nesia/+6282237882430). Produsaun: Noemio Falcao (Manajer), Dezeñu/Layout: Domingos Fernandes (77308201), Luis Pinto(77002122), Agostinho Carceres Carvalho (Publisidade).BISNIS & MARKETING : Sirkulasaun Jornál: Levi Gomes (77292986. Advertising : Joséfina Guterres (77259631) Rekursu Humanus : Maria Gonsalves (Manajer Rekursu Umanu/ Mob. 7727 5207), Elisabet G. Leite (Resepsionis/)76829193, Manuel da Costa (Lojistika), Antonio Gusmao Finansa : Cipriana M. Nurjannah (Manajer)Mob.77377245, Doelia M. A. S.M. Freitas (Accounting). Joao Baptista Amaral (Kolektor Sirkulasaun / Mob. 78186622). Joao Montalvao (Kolektor Publisidade/Mob.77290668

FUNDASAUN TIMOR BERAN: Funda iha DÍLI, 29 Februari 2000 - Publisidade hosi Timor Post Ltd. Dirasaun : Rua Don Aleixo Corte-Real No. 6, DÍLI.Telefóne/Fax: +670-3321696 - E-mail : [email protected]. Isi diluar tanggungjawab Percetakan

Diretór : Lourenço Vicente Martins

DEPARTEMENTU NOTISIA

Xefi Redasaun: Santina da Costa AraújoSékretaris Redaksi: Imelda L.Guterres Mota

Aleixo CobraVise Prezidenti FFTL

“Ha’u servisu iha federasaun tinan 10 ona, ha’u la-defende ema ida, ha’u defende fed-erasaun. Kuandu sé mak sala nia tenki ba hatan, la’os halo sala, ema seluk mak atuba hatan ne’e la-loos”.

AvisuFó hatene ba klientes Jornál Diáriu Timor Postkatak, relasiona ho públikasaun Timor PostSegunda too Domingu, maka hahú fulan Abril2015, kompañia Timor Post sei hasa’e folinjornal hosi U$ 10.00 ba U$ 11.00 kada fulan.Ba atensaun hato’o obrigadu barak.

SMS husi PublikuManda ba: 76661985/78021977

7676XXXXBazeia ba Ezizénsia hosi públiku. Parlamentu tenke altera

fila fali lei pensaun vitalisia; tanba lei refere kuandu la altera,povu mak sei sai vítima to forever. Ulun boot sira sadere nafatinba lei pensaun vitalisia tanba lei refere fó mahon det ba nia ulunsira hodi hetan benefisiu. entaun hakarak ka lakohi tenke altera.

*Rejimentu FFTL Bandu Naturaliza-saun- Entaun, konsekuensia viola lei mak tri-bunál.

*Veteranus Abandona ‘Ajudus’ Governu- Rezultadu tanba laiha estudu viabilidade.

*Projetu Verifikadu Mak Hetan Paga-mentu- Importante mak honestu.

*PM Hasai Despasu Redus Salariu Asesór- Asesór nasionál ka internasionál?

DISTRITU

AFINAL, problema sira ne’ebé akontese iha FederasaunFuteból Timor-Leste (FFTL) la’os de’it públiku ninia preokupa-saun. Maibé, strutura importante iha FFTL mos preokupa,mesmu laiha pozisaun ne’ebé ‘firme’.

Situasaun sira ne’ebé AMANTE kestiona, la’os foin akonte-se. Maibé, akontese kle’ur ona bainhira mosu kongresu ne’ebékonsidera invalidu.

Problema lubun ne’ebé FFTL hasoru, sira ne’ebé túr ihastrutura federasaun laiha hanoin di’ak hodi halo mudansa.Ezemplu, eventu internasionál sira ne’ebé hetan partisipasaunhosi selesaun nasionál Timor-Leste sempre fila ho lakon.

La’os de’it lakon iha kompetisaun, irregularidade, irrespon-sabilidade no seluk tan, dala-barak akontese ba jogadór siranomos ofisiais sira hanesan akontese foin lalais ne’e iha Sin-gapura.

Sé kuandu, Francisco Kalbuadi Lay ne’ebé agora dadaunassume kargu nudar ministru turismu iha hanoin di’ak hodihalo mudansa ba strutura FFTL. Konserteza, sei mosu aninfoun iha federasaun nia laran.

Haree de’it saida mak akontese agora, públiku kontinua pre-okupa ba kapasidade jogadór naturalizasaun ne’ebé federa-saun tenki lakon osan bo’ot hodi selu, mais laiha ninia rezul-tadu di’ak tuir públiku nia hakarak.

“Ha’u hatete katak naturalizasaun, ha’u nia tilun di’uk, ha’ula’os halai hosi tangung jawab (responsabilidade), ha’u nunkahalai hosi ha’u nia tangung jawab, iha strutura federasaun ha’utangung jawab e saida mak akontese ha’u defende, mas baproblema krime, aktu ida rua nia hahalok ha’u lakohi”, AleixoCobra nudar Vise Prezidente FFTL asuntu estranjeirus ba TimorPost, Kuarta, (21/10) iha ninia servisu fatin.

Preokupasaun ne’ebé Aleixo Cobra hato’o, ho esperansasei mosu tan sira seluk hodi halo mudansa ba FFTL.

Tempu ona, FFTL presiza fini no adubu foun hodi kuda bafuturu jerasaun ne’ebé ho talentu bola. Sé la’e, tinan ba tinanmak prestasaun futeból kontinua la’o iha fatin e triste liu mak‘satan’ Timor-oan sira seluk hodi hetan oportunidade parahamorin RDTL iha eventu internasionál sira.

Entretantu, ho orientasaun Primeiru Ministru, Rui Maria deAraújo hodi investiga naturalizasaun nain hitu sai naroman bapúbliku atu bele akontese mudansa sira seluk iha FFTL. Alien-de ne’e, investigasaun ne’ebé atu halo hosi Inspetór Jéral Es-tadu ba dokumentus naturalizasaun ho esperansa loke mosinvestigasaun ba kestaun sira seluk ne’ebé durante ne’e púb-liku kestiona.

Importante mak investigasaun atu la’o di’ak, ema sira ne’ebérekolla informasaun nomos oferese informasaun tenki ho hanoin idade’it mak hadi’a nasaun, li-liu FFTL nia di’ak ba futuru. Ita Hein. (*)

BAUCAU—Ministériu Edukasaun (ME) mu-nisipiu Baucau simu ona fos merenda esco-lar hamutuk toneladas 274 hosi nasionalatu distribui ba escola ensinu báziku hotuiha teritóriu munisipiu Baucau.

Parte - 2

ME Baucau SimuFoos Toneladas 274

“Ami simu fos merenda es-cola iha semana foin liuba, I fosne’e hatama ona iha armajenedukasaun munisipiu nian, de-pois teknikamente iha ne’e dis-tribuisaun agora la’odadauk,”dehan diretór eduka-saun munisipiu Baucau, Janu-ario Cabral ba jornalista TimorPost, Tersa, (20/10), iha niaservisu fatin.

Nia hateten fos hirak ne’edistribui hotu ona, area balunla’o dadauk hanesan iha postu

administrativu Vemasse hoVenilale distribui hotu ona,enkuantu postu administrati-vu Baguia oras ne’e dadaukfahe iha suku Afaloicai, Haeco-ni, Osso-Huna, Larisula. en-kuantu escola sira ne’ebe ihaestrada ninin sei distribui ikus.

Entertantu iha postu ad-ministrativu Quelicai ho Bau-cau vila ba escola sira ne’ebeiha area remotas transportedefisil tama oras ne’e dadaukhalo hela distribuisaun fos ba

escola sira ne’e, enkuantupostu administrativu Lagasei distribui ikus tanba esco-la hotu kuaze iha estrada ni-nin.

“Fos ne’ebe aloka mai mu-nisipiu Baucau ne’e officialxefe seccoens sira teknika-mente halo kordenasaun hoema ne’ebe iha transportesira halo dadauk distribui-saun, depois osan hosi dira-saun nasional asaun escolarkuandu mai ona hela selu deittanba sira halo ona konkor-dansia ho ema sira ne’ebedrop fos ne’e,”dehan Januar-io.

Nia hatutan, ema sirane’e mós ema ne’ebe kadatinan drop fos tanba iha kon-fiansa no hetan fiar ona, tan

ne’e maske osan seidauk maimais teknikamente drop ona,mais se’e osan tarde entaunlabarik sira la han, tanba es-cola agora hein loron hodiprepara ba ezame.

Entaun fos sira ne’e distri-bui antes para tein ba labariksira han, hodi hein osan maimaka selu, tanba osan ba sosamodo nian iha hotu ona esco-la so fos maka ita percisa halodistribuisaun lalais.

Nia informa katak fos

tonelada 274 ne’e ba periodeikus nian, signifika katak itakonta hosi fulan Setembru,Otobru, Novembru, maibeprosesu han ne’e kan agora es-cola balun han dadauk, balunfos besik hotu ona.

“Agora problema makakonaba osan distribuisaun fos,maibe ami simu orientasaunkatak sei halo prosesu, maibekomu ami iha konfiansa ba emane’ebe tina-tinan halo distri-buisaun ba fos ne’e, entaun

prontu drop osan mai makselu, entaun ba ami proble-ma laiha”hatete januario.

Sira iha regular meetingne’ebe maka fo orientasaunpara oinsa bele ezekutadidi’ak programa ida ne’etanba programa ida ne’e ben-eficia ba ita nia oan sira laosba ema selu-seluk atu nune’ebele garante ba labarik sirane’e iha animu para kontinuamai tuir escola no estuda,”informa Januario. (gut)

BAUCAU-Amu parokia San-to Antonio Baucau, Pe, Justin-iano de Sousa SDB hateten,povu tomak liu–liu orgaunkompetente tenke halo asaunruma hodi interven problematrafiku umanu iha Timor Leste.

Amu hatete, demokrasiaho globalizasaun ne’ebe hahutama iha ita nia rai laran parteida hamosu dezitendementuno kemasa sobu ona partemoral hosi Timor-oan sira.

Situasaun trafiku umanuliu-liu akontese ba feto siraoras ne’e buras, membru par-lamentu nasional sira nudarmatan no tilun povu nian la-bele koalia deit maibe oinsahalo asaun hodi kontra baproblema ne’e. Tanba proble-ma ne’e la’os deit iha Díli maibéiha Timor laran tomak. Idane’e hatun dignidade fetotimor nian.

“Ne’ebe ita labele hakilar nokoalia deit maibe ita tenki haloasaun ida hodi responde lalaisba situasaun ida ne’e, tanba idane’e ameasa bo’ot ida ba ita nianasaun tanba ne’e iha ligasaunho droga ne’ebe’ebe oras ne’e

dadauk buras iha ita nia rai la-ran ne’e,”dehan Amu Justini-ano, Tersa (20/10) iha niaservisu fatin.

Amu paroku esplika katakasaun ne’ebe ninia parte hahuhalo mak haruka ona membruigreja nian no xefi do suku vilanian organiza oinsa mak tun baiha terenu atu buka fatinne’ebe labarik feto sira barakhela hamutuk mai hosi ne’ebe,ida ne’e mak parte parokiaoras ne’e dadauk halo.

Amu paroku ne’e mós ape-la ba sarani sira iha loron Do-mingo tenke tau matan oanfeto sira, tanba oan feto sirane’e la’os ema seluk ema le’etno la’os mai hosi nasaun selukmaibe ita nia oan rasik, no ha-

halok ida ne’e hatun Timornia dignidade.

Ida ne’e mak medida holatiha ona, inklui liman ain umakreda nian ho mós kolabora-dor igreija nian ho autori-dade local ne’ebe ami korde-na no komunika iha fulan ko-tuk ba inklui mós ita nia en-tidades partes siguranca nian.

Eis amu paroku parokiasagrado coração de JesusVenilale ne’e mós apela bainan aman sira labele de-pende deit ba nai ulun sira,maibe percisa mós familiasira ninia atensaun hodi hareba oan sira ne’ebe ba escolaiha rai oi-oin hetan matenek,inklui hosi foho tun maisidade. (gut)

Amu Paroku St, Antonio BaukauPersiza Asaun Kombate Tráfiku Umanu

MENGEMBANGKAN PROFESIONALISME GURUMELALUI PENDIDIKAN KARAKTER

( Tulisan ini merupakan Makalah Seminar dalan Rangka Peringatanhari Guru sedunia di Aula INFORDEPE 16 Oktober 2015)

Pe. Sebastianus Gaguk, OFMReitor Colegio Sao Francisco de

Asisi-Fatuberliu (+67077192207)

Lalu apa masalahnyasekarang? Permasalah guru diTimor Leste baik secara lang-sung maupun tidak langsungberkaitan dengan masalah pro-fesionalisme guru yang belummemadahi dan jelas ini ikutmenentukan mutu pendidikannasional. Mutu pendidikan na-sional kita posisinya belumjelas, salah satu faktorpenyebabnya adalah rendahnyamutu guru dan faktor-faktorlain.

Pemahaman TentangProfesional

Menurut beberapa ahlidalam dunia pendidikan, profe-sional adalah pekerjaaan ataukegiatan yang dilakukan olehseseorang dan menjadi sumberpenghasilan kehidupan yangmemerlukan keahlian, kemahi-ran atau kecakapan yang me-miliki standar mutu atau nor-ma tertentu serta memerlukanpendidikan profesi. MenurutHerman Sugianto, pekerjaanyang bersifat profesional adalahpekerjaan yang hanya dapat di-lakukan oleh mereka yangkhusus disiapkan untuk itu.Dan menurut Ornstein dan Le-vine2, mengatakan bahwa pro-fesi memerlukan bidang ilmudan keterampilan tertentu di luarjangkauan orang-orang umumdan memerlukan pelatihankhusus dengan waktu yangpanjang.

Dari pemahaman-pemaha-man diatas, dapat ditarik kes-impulan tentang pengertian pro-fesional, yaitu orang yang ter-didik dan terlatih dengan baikserta memiliki pengalaman pa-ham pada bidangnya. Jadi guruyang profesional adalah orangyang memiliki kemampuan dankeahlian khusus dalam bidangkeguruan sehingga ia mampumelakukan tugas dan fungsin-ya sebagai guru dengankemapuan yang maksimal.

Guru : Tugas dan Tang-gung Jawab

Guru adalah gambaran se-orang pemimpin yang mempu-nyai peran untuk membentukdan membangun kepribadiananak didik menjadi seorangyang berguna bagi bangsa. Tu-gas seorang guru bukan hanyasebagai sebuah profesi, tetapijuga sebagai sebuah tugas ke-

manusian. Beberapa ahli pendidi-kan mengatakan bahwa seorangguru memiliki kewajiban3:

1. Menciptakan suasanapendidikan yang bermakna,menyenangkan, kreatif, dinamisdan dialogis.

2. Mempunyai komitmensecara profesional untuk men-ingkatkan mutu pendidikan.

3. Memberi teladan danmenjaga nama baik lembaga, pro-fesi dan kedudukan sesuai den-gan kepercayaan yang diberikankepadanya.

Berdasarkan pandangan-pan-dangan di atas, dapat di pahamibahwa tugas dan kewajiban gurusangatlah mulia. Namun tugas itumemiliki resiko yang tinggi apa-bila tugas tersebut dijalankan tidakdisertai dengan sikap profesion-alisme. Jika dipahami secara men-dalam, tugas seorang guru bukansebatas di dalam pagar sekolah,melainkan juga menjadi peng-hubung antara sekolah danmasyarakat. Menjadi seorangguru mungkin semua orang bisa,tetapi menjadi seorang guru yangmemiliki keahlian, cakap dalammendidikan dan mengajar yangpasti berkualitas hanya orang-or-ang tertentu saja.

Tipe Guru yang ProfesionalKita perlu menyadari bahwa

banyak guru di negeri ini belummemiliki standar profesional. Men-gajar adalah pekerjaan yang begitusulit dan penuh tuntutan, tapi say-angnya mereka yang mempunyaiprofesi ini kurang dibekali pelati-han pengajaran yang memadai.Oleh karena itu, para guru selaludituntut secara terus-menerus un-tuk mengembangkan kemampuanprofesionalnya. Lalu, bagaimana-kah guru yang profesional itu?Menurut Glickman dalam bukun-ya Developmental SupervisionAlternative Practices for HelpingTeachers Improve Instruction4,bahwa keprofesionalan seorangguru ditentukan oleh dua kemam-puan, yakni tingkat komitmen dantingkat berfikir abstrak.

Tingkat komitmen adalah ban-yaknya waktu dan tenaga yangdicurahkan untuk siswa dan pro-fesinya sebagai guru. Guru yangtingkat komitmennya tinggi me-miliki tingkat kepedulian terhadapsiswa dan profesinya. Dia menye-diakan waktu dan tenaga yangcukup untuk membantu parasiswa dan rekan sejawatnya. Se-

baliknya yang terjadi, yaitu seor-ang guru yang mempunyai tingkatkomitmen yang rendah, gurutersebut tidak akan mau meluang-kan tenaga dan waktu untukmembantu siswanya. Sehinggaini akan mengakibatkan adanyakesenjangan antara hubunganguru dan siswanya.

Guru yang berfikir abstrak,utamanya yang berfikir abstraktinggi, yaitu guru yang apabilamenemui masalah selalu mencarialternatif pemecahan. Dia jugadapat merancang berbagai pro-gram kegiatan untuk mencipta-kan suatu kondisi siswa dari ber-fikir konkret ke arah berfikir kon-septual. Guru yang berfikir ab-strak rendah tidak akan mampudan tidak memiliki perilaku yangdemikian.

Menurut Robert W. Richey5,ciri-ciri profesionalisasi jabatanguru akan mulai tampak apabila:

1. Para guru akan bekerja han-ya semata-mata memberikan pel-ayanan kemanusiaan daripada us-aha untuk kepentingan pribadi

2. Para guru secara hukumdituntut untuk memenuhi berb-agai persyaratan untuk menda-patkan lisensi mengajar serta per-syaratan yang ketat untuk men-jadi anggota organisasi guru

3. Para guru dituntut memili-ki pemahaman serta keterampilanyang tinggi dalam bahan pen-gajar, metode, anak didik, danlandasan kependidikan.

4. Para guru dalam organisa-si profesional, memiliki publikasiprofesional yang dapat melay-ani para guru, sehingga tidak ket-inggalan, bahkan selalu mengikuti perkembangan yang terjadi.

5. Para guru, diusahakan un-tuk selalu mengikuti kursus-kur-sus, workshop, seminar, konvensi serta terlibat se-cara luas dalam berbagai kegia-tan in service.

6. Para guru diakui sepenu-hnya sebagai suatu karier hidup(a life career).

7. Para guru memiliki nilai danetika yang berfungsi secara na-sional maupun secara lokal.

Begitu banyak tipe di atas yangharus kita penuhi untuk menjadiseorang guru yang profesional.Namun apabila di dalam diri te-lah terdapat niat yang kuat untukmulai berubah dari yang awal,maka akan sangat mudah untukmemenuhi tipe-tipe yang telah dis-ebutkan.

Membentuk Guru yangProfesional

L. Dee Fink6 mengatakanbahwa guru akan mengalami duakondisi yang diciptakannya

sendiri yaitu kondisi potensial dankondisi stagnan. Kondisi poten-sial akan terjadi ketika guru kon-sisten mengevaluasi kualitas men-gajarnya. Sedangkan pada kondi-si stagnan, guru abai dalam pros-es perbaikan dan evaluasi diri.

Lebih lanjut L. Dee Fink men-gatakan ada lima hal yang bisadigunakan guru untuk mengeval-uasi kompetensinya, diantaranyamelalui aktivitas refleksi diri (self-reflection), rekaman kegiatanpembelajaran, aspirasi dari siswa,hasil belajar siswa dan hasil ob-servasi kelas dari rekan sejawatatau kepala sekolah. Sesungguh-nya musuh terbesar kita adalah dirikita sendiri. Mengapa demikian?Karena sumber persoalan adapada diri kita sendiri. Namun, kitaterlalu fokus menyalahkan kon-disi di luar diri kita. Kita tidak pan-dai untuk mengoreksi diri kitasendiri, menemukan sumbermasalah dalam diri kita. Con-tohnya, seorang guru yang men-geluhkan bahwa siswanya nakaldan tidak pernah serius dalamkegiatan pembelajaran. Siswa se-lalu dianggap bermasalah. Pada-hal, bisa jadi guru itu sendiri yangtidak mau belajar menemukancara untuk mengatasinya. Sam-pai kapan pun guru tersebut aktifmengajar, masalahnya masih yangitu-itu saja. Tidak akan ada pe-rubahan sama sekali.

Ada beberapa program yangdapat dilakukan untuk meningkat-kan mutu guru agar profesional.Menurut Imam Musbikin7 ada 4program yang dapat dikembang-kan dalam rangka pembentukanguru profesional itu: (1) pre-ser-vice education; (2) in-service ed-ucation; (3) in-service training;(4) on-service training.

Program pre-service educa-tion untuk pembentukan guruprofesional dengan cara pen-ingkatan kualitas dalam diri calonguru. Cara ini dengan menetap-kan batas minimal indeks presta-si pada saat penerimaan calonguru, menyesuaikan antara kebu-tuhan formasi penerimaan dariguru dengan keahlian (latar bela-kang/program studi)

Kemudian program in-serviceeducation adalah dengan caramemotivasi guru-guru yang sudahmengajar untuk dapat memperolehpendidikan yang lebih tinggi. Pro-gram ini untuk menyetarakan stan-dar lulusan antar guru denganmelalui kuliah lanjut. Cara lain ad-alah melalui program in-servicetraining yaitu berupa pelatihan,penataran dan diskusi/seminar,seperti yang telah dilakukan.

Distribuisaun fos, foto especialIlustrasaun trafiku umanu,foto google

Page 15: Timor post 23 10 2015

C M Y K C M Y K

SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015 178 POLITIK DISTRITU

Are you enthusiastic and committed to development in Timor-Leste and interested in acareer within the UN system? If so, UNDP is keen to hear from you. We have a numberof well paid positions with excellent benefits. UNDP is committed to helping you devel-op your potential career advancement.

1. Project Field Coordinator (Service Contract SB-4 peg-2, (1 post), Dutystation; Ainaro District, with travel throughout the municipality, to othermunicipalities and Dili.

UNDP is an equal opportunities employer. Eligible female candidates are strongly en-couraged to apply.

Job descriptions, benefits, conditions of services and P11 form are available from UNDPHuman Resources, Obrigado Barracks, Caicli Street, Dili. Alternatively [email protected] or visit our website at http://www.tl.undp.org/content/timor_leste/en/home/operations/jobs/

How to apply?

Please submit your letter of application together with CV and P11, a list of reference andother relevant supporting documents (including academic qualification) to below address:

P11 form are mandatory documents to be submit) and failed to submit either one ofthree mention documents will be automatic disqualify.

For Government employee and/or full time service candidate should attach a letter ofacceptance to resign from his/her employment. Failing to submit the letter of accep-tance will be disqualify from the process.

All application should be submit online to [email protected]. For those are notapplying through online please submit your application to above address.

The deadline for submitting applications is 3 November 2015. Only short-listed candi-dates will be notified. Women candidates are strongly encouraged to apply.

“Pensaun vitalisia ne’ehamate dezemvolvimentu,”komunidade Natalino Ferreirahato’o ba Prezidente Repúbli-ka (PR), Taur Matan Ruak, Kin-ta, (22/10) bainhira hala’o di-alogu ho komunidade sira ihasuku Usicai.

Suku Ucicai hanesan sukuida ne’ebé mak hela liu iha arearural, dezemvolvimentu ihasuku refere ladun la’o tanbaestrada, eletrisidade no klini-ka seidauk no povu kontinuamoris kiak maibe lei referehariku ema grupo balun.

“Ita ko’alia kona-ba dezem-volvimentu mak pensaun vi-talisia ne’e, pelumensu oinsa

ZUMALAI—Povu hosi suku Ucicai postu ad-ministrativu Zumalai municípiu Covalimahakilar ba Prezidente Repúblika katak, leipensaun vitalisia hamate dezemvolvimentu.

redus hodi nune’e osan sirane’e bele uza ba dezemvolvi-mentu, hodi dezemvolve povuiha area rural,”dehan nia.

Aliende ne’e, povu hosisuku Mape inklui suku selukne’ebé mak xefe estadu vizitaba, populasaun sira semprehakilar hodi husu ba xefe es-tadu, Taur Matan Ruak oinsamak bele orienta ParlamentuNasional (PN) bele halo reviza-un ba lei refere.

Hatan ba preokupasaunne’e, xefe estadu, Taur MatanRuak hateten, hanesan Prezi-dente halo esforsu tomak hodihusu ba PN para muda lei pen-saun vitalisia.

Xefe estadu afirma, Prez-idente PN, Vicente Guterresno xefe bankada sira iha Par-lamentu Nasional (PN)konkorda ona katak antestama eleisaun jeral 2017 PNsei halo alterasaun ba leipensaun vitalisia.

“Desde uluk iha ha’u niakampaña mós dehan atumuda, Populasaun sirako’al ia, ema hotu-hotuko’alia, ha’u rasik ko’aliaho bankada sira, Prezi-dente Parlamentu Nasion-al, sira hotu hakarak mudamaibe tenki agenda,” PRTaur dehan.

Tanba ne’e xefe estadu,Taur Matan Ruak hateten,espera katak iha tinan 2016xefe bankada sira iha PN beleagenda hodi halo alterasaunba lei refere tanba lei ne’epovu tomak preokupa.(dgx)

Jeneral ho fitun rua (2) ne’ehateten, uniku jeneral ihaTimor-Leste mak bele sai hosijeneral ba vida politiku, iha na-saun seluk ne’e jeneral bukatan fitun tolu no fitun hat to’oreforma de’it, tanba jeneralne’e iha poder kaer forsa.

“Ha’u uluk sei iha jeneral,ita nia bo’ot sira dehan ha’u saitiha, ha’u dehan imi ida hasaitook ha’u, ha’u la sai tanba sai-da, ha’u sai Jeneral ne’e loriha’u nia kosar been, la’os min-istru ida mak fó de’it ba ha’u”PR Taur hateten.

Nia parte sai hosi forsa tan-ba ho nia hakarak rasik, tanbane’e eis gerileiru ne’e hakarakservi nafatin Timor-Leste.

Maske nune’e xefe estaduhusu ba Timor-oan hotu kon-tinua hamutuk hodi serviTimor-Leste.

Xefe estadu hateten, asumiPrezidente Repúblika nia husu bagovernu tenki ukun mós ba emaki’ak, maibe ukun de’it ba emariku ne’e lakonta ho apoiu xefeestadu nian, tanba xefe estaduhateten, nia ema ki’ak nia oan.

“Ha’u la buka riku, ha’u labuka fatin, la buka fama, ha’unia mehi ida de’it servi povuTimor,”dehan PR Taur.

Tanba ne’e xefe estaduhateten lider hotu ne’ebé makhakarak ukun Timor ho laranmoos ne’e konta ho eis gerilei-ru ne’e, se mak ukun harak bukariku ba nia an rasik ne’e la kon-ta ho eis gerileiru ne’e.

Xefe estadu Taur MatanRuak mós kontente tanba ohinloron, jerasaun tuan sira hane-san eis Primeiru Ministru (PM),Kay Rala Xanana Gusmão, eisPM, Marii Alkatiri no eis Prezi-

dente Repúblika, José Ra-mos Horta inklui jerasauntuan seluk bele hamutuk.

Xefe estadu, Taur MatanRuak hateten, nia partehakarak husu ba jerasaunfoun sira karik ukun labelehanoin ba osan maibe oinsamak fó laran hodi servi povune’ebé ki’ak no mukit ne’ebéfó an tomak ba rai ida ne’e.

Xefe estadu husu ba pop-ulasaun tomak hodi involveiha prosesu dezemvolvi-mentu nasioanl tanbadezemvolvimentu ne’e la’osukun na’in sira nian de’it.

Durante iha dialogu ne’e,komunidade sira husu baxefe estadu, Taur MatanRuak para iha tinan 2017harii partido para ukun raiida ne’e hodi dezemvolveTimor-Leste.(dgx)

Tuir komunidade sira, es-trada ne’e importante tanbatransporte publiku no pri-vadu ne’ebe atu ba iha Daral-ata suku Baha-Mori, aldeiaLia-Bala rasik, aldeia Uaibo-bo-Saelari, aldeia Uaicanafatin be’e manas suku Bado-Ho’o no suku Uai-Oli hotu-hotu halai liu hosi estradahirak ne’e.

“Tuir ha’u nia hare Estra-da agora dadauk di’ak onatanba ateru tuir nafatin horai ne’ebe diak no hada onabe’e dalan ho sementu ne’ebediak ona mais estrada makaklot liu, depois suvida barakliu bele halo kareta sira ses

VENILALE—Komunidade aldeia Lia-Balasuku Uato-Haco postu administratisaunVenilale husu ba SEPFOPE atu haluan Es-trada dirasaun Venilale vila ba sira niaaldeia laran ne’ebe halo iha tempu eis sec-retari estadu SEPFOPE, Bendito Freitas.

malu la diak, a’at liutan wain-hira hasoru malu iha suvidane’e araska la halimar,”dehanManuel A. Correia ba jornalis-ta Timor Post, Sabado (17/10).

Manuel esplika katak al-ende Estrada klot, suvida mósbarak depois iha sikun matenmós barak la halimar. dere-penti kareta bo’ot sira halaihasoru araska la halimar atuses ba malu, entaun hakarak kalakohi sira tenki hakiduk ba ihasikun luan maka foin bele halailiu ba malu.

Nia haktuir katak Estradane’e iha kompanha local idamaka oras ne’e dadauk taumatan hela hodi hamos no ate-

ru ba iha fatin sira ne’ebe makakuak nomós fatin suvida sirane’ebe tempu udan fo perigu bamovimentu transporte.

Iha tempu hanesan, JoseA.Correia husu mós ba SEP-FOPE atu, alende loke luanhstrada husu mós atu halossikun maten ne’ebe iha tanbafo ameasa ba ema nia vida. tanne’e sira husu halo pasadeirahodi nune’e wainhira hasorumalu evita asidenti iha futuru.

“Ami kontenti ho programahosi SEPFOPE nian tanba beleloke Estrada baa mi nia aldeiamaibe buat ne’ebe importantehusu ba SEPFOPE katak buatne’ebe ba oin SEPFOPE percisahalao maka iha sikun sira per-cisa hada pasadeira,”husu Jose.

Tuir observasaun jornalis-ta nian iha terenu nota katakba future SEPFOP percisa lokeluan Estrada no halo bareiraba iha fatin sikun ne’ebe kon-sidera perigu atu hetan deza-stre. (gut)

COVALIMA—Xefe Sargen-tu Investigasaun UnidadePolisia Vuneral (VPU), Mu-nisipiu Covalima, Amalia deJesus Amaral hatete, parteVPU to’o agora seidauk ihamakina atu halo teste DNA,problema ida ne’e dalabar-ak difikulta sira nia servisuiha terenu.

“Iha ne’e kazu barakakontese ba feto sira bain-hira kous ona oan aman siralaiha responsablidade hoditau matan ba oan ne’ebekous hela, Makina DNA im-portante atu detekta semaka responsabilidade baoan ne’ebe kous hela,”hateteAmalia bainhira halo dia-logu ho Prezidente Repúbli-ka iha Kuartel Jeral PNTLCovalima, Segunda, (19/10).

Amalia hatete, Laihamakina teste DNA fo impak-tu ba númeru kazu abando-na labarik aumenta makas.No ba futuru sei hasa’e nu-meru feto faluk iha Covalimatanba mane sira buka gostaatu fo oan deit maibe laiharesponsablidade.

Tanba ne’e amalia husu bapresidente repúblika, TaurMatan Ruak atu hatutan bagovernu liu-liu ba sekretar-iu estadu seguransa atu sosamakina teste DNA ba VPUCovalima nune’e sira bele

halao servisu ho diak.Entertantu iha fatin hane-

san, Xefe Sargentu Offisial Poli-sia Suku, Cicilia de Jesus Ama-ral husu ba Prezidete daRepúblika atu hato’o ba partegovernu atu tau atensaun basira hosi polisia komunitariutanba iha membru barak makakoloka mai iha Covalima maibesira laiha transporte no fatinatu hela.

Hatan ba prekupasoenshirak ne’e Taur Matan Ruakaseita ho Xefe Sargentu Inves-tigasaun Unidade PolisiaVuneral (VPU), Munisipiu Co-valima, Amalia de Jesus Ama-ral nia preokupasaun konabamakina teste DNA los duni

seidauk iha, tanba iha proble-ma seluk to’o ohin loron ruinba saudozu sira mos sei haloteste iha estranjeirus.

Tuir xefe estadu problemamakina DNA importante dunitanba problema violensia sex-ual ba minoridade, dalarumafasilita atu halo prosesu ne’esusar.

Entertantu kona ba preku-pasaun polisia komunitariakona ba transporte no uma XefeEstadu hatete, infelismente idane’e governu ka estadu sei daukatu bele atende hotu, maibe ihatinan oin bele responde onabalu, atu responde ba dala idadeit labele tanba ne’e sei persi-za tempu. (azu)

Pensaun Vitalisia OhoDezemvolvimentu

Taur:“Ha’u La Ba Prezidente

Maibe Hakarak Servi Povu”Z U M A L A I — P r e z i d e n t eRepúblika (PR), Taur MatanRuak hateten, iha eisaun jeral2017 nia parte sei la kandida-ta-an ba Prezidente Repúblikamaibe sei kontinua fó kontri-buisaun hodi servi povu ne’ebéterus ba nasaun ida ne’e.

“2017, ha’u lakohi ona Prez-identi, ha’u hodi bainhirahateten ba maun La-sama

(matebian) no maun Lu-Olo,imi hadau malu ba, ha’u kon-tinua servi Timor, i ha’u sei lahusik tan, tanba ha’u terus baTimor,”Prezidente, Taur Ma-tan Ruak hateten ba komu-nidade sira iha suku Mape pos-tu administrative Zumalaimunicipiu Covalima, Kuarta,(21/10) bainhira hala’o dia-logu ho komunidade iha suku

refere.Eis Xefe Estadu Maior das

FALINTIL iha tempu rezis-tensia ne’e hateten durantetinan barak ona fó vida to-mak ba nasaun, desde funuokupasaun Indonesia to’oukun-an fó an tomak ba na-saun durante tinan 40 res-in, tanba ne’e xefe estadu seila buka riku.

DILI—Parlamentu Nasional(PN), liu hosi bankada FRETI-LIN Preukupa ho ejekusaunOrsamentu Jeral do Estado(OJE), 2015 husi MinistériuSolidaridade Sosial (MSS),ne’ebé foin atinji 67 pursentu.

“Ha’u nia intervensaunha’u hahu ha’u nia analizauitoan ba ejekusaun orsamen-tu Ministériu Solidaridade So-sial ate 20 de Outubru 2015,ministériu ida ne’e foin ejeku-ta ninia orsamentu ba 67pursentu,”Deputada BankadaFRETILIN, Florentina Smithhato’o prekupasaun ne’e ihaplenaria PN, Kinta (22/10).

Iha salariu vensimentune’ebé ba iha rubrika oras ex-tra iha orsamentu 2015 ihaU$60,596 mil ne’ebé ezeku-saun foin atinji 25%.

Vens servisu iha rubrikaviajen estranjeiru kabimentuorsamentu ne’e naton i ejeku-saun ne’e liu tiha 196 pursen-tu nune’e mós iha rubrika balu

ninia ejekusaun menus, hane-san manutensaun veiklus foinatinji 4 pursentu, manutensaunde edifisiu foin atinji 4 pursen-tu, servisu diversus atinji 11pursentu.

Kapital menor rejista $1,1miliaun ba atu sosa veiklumaibé nia komprimisiu ne’ehamutuk $791.

Kategoria transferensiapublika iha Diresaun Nasionaldos Asuntus Kombatentes Lib-ertasaun total orsamentu ha-mutuk $126,8 miloens, ejeku-ta ona $97,2 miloens.

Hatan ba ida ne’e, MinistraSolidaridade Sosial (MSS), Mar-ia Isabel mós rekuñese ejeku-saun orsamentu ministériu nianseidauk ezekuta ho masimu.

“Kona-ba ejekusaun orsa-mentu, sim seidauk ejekuta homasimu tanba osan bo’ot liumaka iha area veteranus, ba ihaidozus, ba iha bolsa damãe,”Ministra ne’e esplika.

Ba iha veteranus foin lalais

iha fulan Setembru nian,ministériu hasai osan kuajefulan-fula $4 miloens ba siradala ida. Ba bolsa da mãe,ministériu seidau halo pag-amentu tanba pagamentu seihalo iha fulan ne’e nia laranto’o fulan Novembru.

Ba iha Idozus nian, min-istériu selu ona metade,maibé metade seidauk, ne’ebéosan ba iha ida ne’e mós $30ital miloens. Kona-ba fali baiha viajen estranjeiru, iha ne’ebarak liu tanba foin lalais ne’eTL hanesan uma nain ba ihareuniun CPLP, tana iha reu-niaun ne’e governu TL makaselu hotu sira nia kustu viajenmai hosi ne’eba.

Kona-ba sosa kareta ihatinan oin ne’e, orsamentumós ki’ik ba iha kapitalmenor hamenus hotu ba ihatinan oin, maibé ministériuaproveita sosa ona karetainklui mós materiais ba de-zastre naturais. (jos)

PN Preokupa Ejekusaun OJE Hosi MSS

DILI—Frente RevulusionariuTimor Leste Independente(FRETILIN) liu hosi XefeBankada iha Parlamentu Na-sionál, Deputadu Aniceto Gu-terres hatete, futuru TimorLeste iha seitór edukasauntanba ne’e governu tenki in-vesté makas iha edukasaun.

Deputadu Aniceto hatoonia pozisaun ne’e, bainhiraParlamentu Nasionál halodeskusaun ho MinisteriuEdukasaun hodi ko’alia kona-ba problema ne’ebé eskola sirainfrenta hanesan, infrastrutu-ra ladiak, formasaun ba profe-sores sira, problema merendaeskolar, kurikulu no lingua ihaParlamentu Nasional, Kuarta(21/10).

“Nu’udar país foun, paísdezenvolvidu ha’u hanoin itatenki rekuñese iha edukasaun,tanba ne’e persija investébarak,”Aniceto Sujere ba Min-isteriu Edukasaun.

Tuir Deputadu ne’e nia ha-ree durante ne’e, investimen-tu ba seitór edukasaun la-hanesan ho pais sira seluk, tan-ba esperensia rai sira seluknian kada tinan aloka 20% or-samentu jeral estadu ba seitóredukasaun, tanba sira iha in-terese duni atu investé ihaedukasaun.

“Ita dehan tiha ona eduka-saun gratuita maibé alokasaunorsamentu ne’e la tuir buatne’ebé mak ita hakarak, ne’einkonstensia ida. Agora dezafiuiha mundu globalizadu, kual-idade mak manda la’os ita nia ser-tifikadu no diploma mak manda,sé o la-bele kompete pasensia,tanba ne’e ita tenki adapta ita

politíka ho mundu ida agora glo-bal ne’e,”Deputadu ne’e afirma.

Ho situasaun ida ne’e, Deputa-du ne’e husu ba Ministériu Eduka-saun tenki investé makas hodi had-ia kualidade, komesa husi in-fraestrutura tanba no formasaunprofesores sira kuaze Eskola bar-ak iha TL agora laiha kondisoensladiak.

Deputadu ne’e fó ezempluiha Munisipiu Maliana, iha es-kola bazika Odomau, iha turmahamutuk 12 maibé sala ne’etolu deit, entaun loron ida, 12turma ne’e troka malu, loronida turma ida uja oras rua deit.

“Iha sidade Maliana ,seidauk ba tan area sira ne’ebéfora de sidade Maliana, oras ruane’e ita nia oan sira atu aprendesaida? parese ita dehan asesuedukasaun ne’e ensinu gratui-tu, hotu-hotu ba eskola maibéla aprende buat ida, sé hanesanne’e edukasaun gratuita ne’enia sentidu iha ne’ebé?, asesuedukasaun iha maibé tenkiedukasaun ida iha kualidade,”Deputadu ne’e kestiona.

Governu, tuir Deputadune’e katak tenki investé barakiha profesores sira hodi fó for-masaun hodi hasa’e kualidadeprofessor no profesora sira.

“Ha’u la hatene politíka atuforma profesores sira ne’e, atufortifika profesores sira ne’e,programa ne’e lao halo nusa itala hatene,” Deputadu ne’e de-han.

Kona-ba governu nia polití-ka formasau ne’e, tuir Deputa-du ne’e katak hanesan insiden-tal deit laiha buat ida sistema-tiku, katak tenki masivamenteprofesores sira tenki numerous

mós barak i tenki kuali-fikadu.

Konaba Lingua, Deputa-du ne’e dehan, Konstitui-saun RDTL dehan tiha ona,liangua oficial (Tetun noPortuguesa) maibé ema bal-un sei konfuzaun depois jus-tifika sira nia konfujaunkatak konstituisaun mak salafali.

“Perigoju la-halimar kuan-du iha rai ida, kuandu lei ihatiha, ita konfuzaun la-kohi im-plementa depois dehan lei ne-mak sala sé hanesan ne’e itahalo suversaun ba ita nia estadurasik, bainhira konstituisaun kalei ida kuandu seidauk altera,kontinua sei hanesan lei labeledehan ida ne’e sala hodi lakohihalo tuir,”Deputadu ne’e dehan.

Hatan ba ida ne’e, MinistruKoordenador Asuntu Sosiais iMinistru Edukasaun, Antonioda Conceição hatete, kestoenssira ne’ebé deputadu Parla-mentu Nasionál foti hanesanrefleksaun ba Ministeriu Eduka-saun atu bele halo nia dezen-peñu, intermus atu asumi re-sponsablidade politíka baseitór edukasaun ninian.

“Ita ko’alia iha ne’e sei saihanesan matadalan no hanoinida ne’ebé atu dudu ami atuharee ba edukasaun nudarseitór importansia tanbaedukasaun baze ba formasaunsosiedade ba iha aban bairuanian,”Ministru esplika iha ple-naria PN.

Problema jestaun, meren-da eskolar, kualidade profe-sores kondisaun eskola, Minis-tru dehan, nia arte rejista onabele rejolve. (jos)

Futuru TL Mak Edukasaun

Husu SEPFOPEHaluan Estrada Lia-Bala

Estrada klot, foto google

COVALIMA—PrezidenteCamara Comercio IndustriaMunisipiu Covalima, Juliodo Carmo sente triste tanbadurante ne’e komunidadesira ne’ebe hela iha linafronteira ladun hetan rendi-mentu diak tanba estabeles-imentu merkadu fronteirahamate sira nia negósiu.

“Uluk ita seidauk fo livreba maluk sira hosi Indonesiatama mai ne’e hare komu-nidade sira hetan rendimen-tu diak uituan, maibe kuan-du ohin loron merkado livrene’e mosu iha fronteira, sirane’e la hetan ona rendimen-tu ho diak,”hatete julio bain-hira partisipa iha dialoguPrezidente Repúblika, segun-da, (19/10) iha kuartel jeralPNTL Covalima.

Julio informa katak, du-rante ne’e semana ida maluksira hosi Indonesia tama maiiha Covalima dala 3, sira lorisira nia sasan mai fa’an dire-ita ba iha merkadu kapital nolori tama to’o iha aldeia nosuku sira hotu ida ne’e hodihamate tebes ita nia malukTimor oan sira ne’ebe fa’aniha aldeia no suku sira.

Ho problema hirak ne’enia parte hato’o ona ba ihaministériu relevante maibeseidauk iha rezultadu.

Julio hatutan katak, ko-munidade sira ne’ebe ba sosasasan hosi Dili mai iha Coval-

Komunidade Fronteira Menus Rendimentu

Produtu komunidade fronteira, foto especial

ima konserteza labele iha folintanba maluk sira hosi Indoné-zia tama mai fa’an ho folinbaratu.

Iha parte seluk Julio doCarmo informa ba Xefe Estadukona ba projetu emerjenciane’ebe governu seidauk seluto’o agora tanba, projetu emer-jencia hirak ne’e remata ona ihatinan 2 liuba.

Julio haktuir katak, proble-ma boot ida ne’ebe mak Secre-taria Estadu Obras Publikuhalo iha juli 2013 kona ba pro-jetu emerjensia, projetu emer-jensia ne’ebe halao iha Muni-sipiu 5 maka hanesan, Covali-ma, Ainaro, Viquequqe,Manatutu, no Manufahi.

“Ha’u hanoin iha tempune’eba Prezidente da Repúbli-ka rasik mos tun direita ba ihafatin hirak ne’ebe akontese de-zastre naturais, iha tempune’ebe kompanha local sirahotu hetan orientasaun hosiSecretaria Estadu Obras Pub-liku, maibe to’o ohin loronservisu ba projetu emerjensiane’e hotu ona mos governu seidauk halo pagamaentu nafa-tin” informa Julio do Carmo baPrezidente da Repúblika.

Ho preokupasaun hirakne’e Julio do Carmo husu baPrezidente Repúblika atu boluatensaun ba ministériu rele-vante hodi resolve problemaba projetu emerjensia, tanba

projetu hirak ne’e la’o kuazetinan rua resin ona.

Prezidete Taur MatanRuak hafodak bainhira Prez-idete CCI-Munisipiu Covali-ma, Julio do Carmo informakatak, durante ne’e ema uzapasa fronteira lori tama maifa’an sasan iha Munisipiu Co-valima.

“Ha’u hafodak tanba haurona katak uza pasa frontei-ra ne’e lori vizita familia deit,

laos atu mai hodi halao vidanegósiu, maibe ida ne’e hauaponta hela,”informa PR Taur.

PR Taur promete katak seibolu Ministru Estranjerus noMCIA hodi informa ba sira atuhodi hare ba problema ida ne’e.

Enkuantu hatan kona baproblema projetu emerjensiatuir PR Taur katak, uluk sei ihakuatru governu konstituision-al informa ona ba Maun bootXanana, tanba iha tempu

ne’eba ita nia maun bootXanana mak lidera governuida liu.

“Ha’u uluk kuandu koalia homaun Xanana kona-ba projetuemerjencia tenke selu, tanbahau rasik tun direita ba iha fa-tin akontesementu sira katakponte barak mak kotuk hodidifikulta povu liliu ba iha pon-te fronteira tanba iha tempune’eba ponte refere kotutotral,”PR Taur informa. (azu)

PNTL Covalima LaihaMakina Teste DNA

Teste DNA, foto espesial

MANUFAHI—Estudantesno Juventude maka nudarfuturu ba nasaun foun ne’enian, ho ida ne’e husu tenkihadok án hosi hahalok ransulivre no sexu livre hodi pre-vene án hosi risku HIV.

Secretario Ezekutivo Ko-misaun Nasional KombateHIV/AIDS Timor Leste,

Daniel Marcal, eziji baEstudantes rihun ida resiniha Escola Ensino Sekundar-ia 1912 Manufahi, atu la im-bolve án iha ransu livre nosexu livre hodi nune’e pre-vene HIV labele estraga jo-ven sira nian futuru.

“Hanoin liu hosi hala’o ka-mpaina ne’e husu favor ida bafoinsa’e hotu tantu Juven-tude no estudantes atu la ran-su livre no seksu livre hodi lakauza ba vida ihafuturu,”dehan Samuel iha Es-cola Ensino Sekundaria 1912Manufahi, sesta, (16/10).

Samuel hatete Iha fetobarak mak hetan gravida ouisin rua hodi soe bebe iha fat-fatin to’o ikus rejultadu bavida hodi hetan infeksaunmoras HIV hodi fó impaktuba Inan Aman sente lakonfamilia no ba nasaun.

“Hanesan foinsa’e bain-hira involve án iha hahalokransu livre no seksu livrehodi hetan moras HIV ne’eimi rasik mak estraga imi niafuturu no estraga Inan ho

Aman mak sei terus no lakonba imi ho ida ne’e husu labeleimbolvean hosi hahalok a’t siraransu livre iha kestaun seksulivre ne’e,”tenik Secretarisne’e.

Samuel hatutan, foinsaeEstudantes inklui Juventudetenki hanoin futuru hodi ran-su ho kolega hanoin di’ak baestuda.

Entertantu reprezentanteAdmistrador Munisipiu Man-ufahi, Xefi Official Sosial Eko-nomia, Munisipiu Manufahi,Filomino da Costa Amaral,hateten, foinsa’e sira atu ha-noin mak estuda hodi sai espe-ransa bo’ot iha futuru no banasaun.

Administrador husu jovensira tenki hadokan hosi haha-lok ransu seksu livre ne’ebehamate mentalidade spirituimi nian iha nasaun doben idane’e, husu tenki prebeneanhosi moras Hiv aids ne’ebeprigoju ba isin ema nian hodihabadak vida.

Nia dehan,estudantes siranudar foinsa’e di’ak I imi makfuture nasaun nian hodihatudu ezemplu di’ak ba jera-saun foun sira ho imi niamatenek husu tenki hanoinmak estuda.

“Imi sira ne’e oin deputada,ministru, ministra, secretar-iadu, director no sel-tanba ne’eestuda didiak hodi atinji buathirak ne’e,” administradorhusu ba estudante sira.

Entretantu reprejentanteDiretór Escola 1912 Manufahi,Carlito Belo, afirma, niaagradese tebes ba SecretarisEzekutivo Nasional KombateHIV Timor Leste ho nia ekipane’ebe mai fahe imformasaunimportante ba estuante sira niafuturu.

Diretor fiar katak ho infor-masaun ne’ebe estudante sirahetan bele sai hanesan informa-saun ne’ebe importante hidi sirabele aplika iha sira nia moris lor-loron. Estudantes iha eskola ne’ehamutuk 1112. (tin)

Joven Tenki Hadok Án Hosi Ransu Livre

Foto Google

Page 16: Timor post 23 10 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

C M Y K C M Y K

718 INTERNASIONAL

DILI—Primeiru Ministru(PM), Rui Maria de AraújoRekuñese katak, iha Timor-Leste númeru ema ne’ebéfuma tabaku a’as tebes nodefisil atu husik, tanba ne’egovernu sei halo kampañaedukasaun ba públiku to-mak.

Primeiru Ministru dehan,antes ne’e governu liu hosiKonsellu Ministru (KM) ha-sai ona sirkular ida hodihusu atu labele fuma tabakuiha fatin públiku sira.

Eis Ministru SaúdePrimeiru Governu Konstitu-sionál ne’e dehan, fumatabaku hanesan eskolla pes-soal ida. No lejislasaun

ne’ebé iha no governu buka atuaprova ne’e limita iha areaspúblikas.

“Bainhira halo enkontru iha salane’ebé iha AC ema ne’ebé fumadornia labele hasai sigaru atu fuma ihasala laran hodi labele afeita ba emaseluk nia saúde. Nune’e mós iha bisno mikrolet nia laran labele fuma, noita buka impoin regras”PM Ruihatete liu hosi konferénsia imprensane’ebé hala’o iha Palasíu Governu,Kuarta (21/10).

Rui de Araújo dehan, númeruema ne’ebé fuma tabaku iha Timor-Leste mantein nafatin, tanba ne’epresiza iha kampaña edukasaun.

“Tanba ha’u hatene katak atu parafuma ne’e la’os fasil. Sigaru kria de-pendensia, ema ne’ebé fumador

SAUDE

kuandu la fuma nia sente hanesanlabele funsiona ho diak entaun niatenke fuma, maibé ne’e efeitupsikolijiku hosi tabaku, lori tempuema tenke hatene katak ninia fumaida prolongadu ne’e iha konsekuen-sia ba nia saúde, enkuantu ema ne’eseidauk konvensidu katak iha kon-sekuensia ba nia saúde, normal-mente sei susar teb-tebes ba nia atupara,”katak PM Rui.

Tanba ida ne’e maka, Xefe Gov-ernu realsa, presiza tempu no kam-paña edukasaun tenke la’o nafatinpara atu hatete ba ema katak fumane’e eskoila pessoal, maibé nia efeitulongu prazu ba nia saúde no efeitu baema seluk ne’ebé moris hamutuk hoema fumador sira.

(tay)

prevene an rasik ba morasne’ebé maka agora númerukontinua aumenta iha rai la-ran.

Iha fatin hanesan, ArsenioJosé Alves nu’udar xefi un-idade Banco de Sangue hatetehusi komisaun fó servisu batransmisaun ran nian atu beleorganiza doasaun ran iha mu-nisipiu Suai atu nune’e ransira ne’ebé maka hasai iha fa-tin ne’ebé maka atu hasai husikomunidade ka funsionáriuslivre no seksu livre no belehadook-an tan husi moras siraseluk, iha juñu no jullu 2015ne’e dadus husi ministeriusaúde fó ne’e total hamutuk525 pessoas mak hetan morasHIV no 525 ne’e maka sirane’ebé ita konsege hatenemaibé iha ema barak maka itaseidauk hatene. husi munisip-iu Suai nian atu sira bele kon-tribui sira nia ran para bele tauiha ospital referal Suai.

“Ran sira ne’e ami sei kolek-ta no ami sei pasa revista ihaospital referral Suai nian atu ga-rante iha jeleira ran iha Suainian, nune’e bainhira ema mo-ras sira presiza ran entaun husiospital refere bele fó tratamen-tu ba pasiente sira se sira móspresiza halo transferensia maiDili bele mai ho kedas ran ne’ebéiha”.Arsenio dehan. (LJ17)

kan budaya ras Melanesia meratadi seluruh pulau-pulaudi NTT.“Coba perhatikan tentang tradisipiara babi, itu khas ras Melane-sia. Begitu juga dengan ritualmenjinakan leba, itupun khas rasMelanesia. Atau buah sukun se-bagai makanan, itu memang ma-kanan pokok ras Melanesia. Tar-ian tombak atau tarian perangyang ada di Flores, Timor, Alor,Sumba, Maluku, Papua, PapuaNugini, Vanuatu, dll adalah ciri rasMelanesia. Termasuk alat musiksuling bambu, itupun khas rasMelanesia,” rinci Frans Sarongpenuh keyakinan.

Konsepsi MelanesiaLantas seperti apa konsepsi

ras Melanesia sesungguhnya.Konsep awal bangsa Eropa men-genai Melanesia muncul secaraperlahan dari pemetaan KawasanPacific secara keseluruhan mela-lui pendekatan warna kulit sema-ta. Hal yang membuat para penelitiawal tertarik pada ras Melanesiaadalah perbedaan fisik – yang dra-matis - dari kelompok-kelompokdi kepulauan Pacific.

TeoriCharles de Brosses tahun1756 mengatakan bahwa ‘ras hi-tam tertua’ di kawasan Pacificditaklukkan oleh orang-orangyang kini disebut Polynesia, yangberbeda ras dari Melanesia, dima-na mereka berkulit putih. Teori inimengatakan bahwa asal-usulPolynesia merupakan transmisibudaya dari perkembangan lanju-tan dinamika kehidupan Melane-sia (yakni percampuran dramatisantara unsur ras Negroid dan rasAustralasia).

“Baru sekitar tahun 1825 JeanBaptiste Bory de Saint-Vincentmengembangkan usaha lebih lan-jut untuk mendalami temuan diatas. Temuannya hampir sama,yaitu penduduk Melanesia (ataudisebut Melanian) dapat dibeda-kan dari kelompok suku-sukuAustralia dan Neptunian (atau kinidisebut sebagai Polynesia). Teoriini mendeskripsi Melanesia se-bagai ras yang sungguh-sungguheksis dengan pola budaya sendi-ri, namun masih dalam ikatan ke-bersamaan dengan sesama ras lain

seperti ras induk Negroid, Asiadan Australasia,” jelas Neonbasu.

Pada tahun 1832 DumontD’Urville mengklasifikasi pen-duduk-penduduk Oceania kedalam empat kelompok ras besaryakni: Malaya (sia), Polynesia, Mi-cronesia, dan Melanesia. Ada se-mentara pakar ketika itu yang me-masukan ras Australia ke dalam rasbesar Melanesia dengan mengam-bil contoh Orang Aborigin Austra-lia. Melanesia kemudian dikenalsebagai ‘rumah ras Oceania’.

Rumpun Bahasa AustronesiaDikatakan Gregor, sekitar

3000 tahun yang lalu pendudukAustralia bermigrasi ke utara PNGdan bagian tenggara kawasanyang sama. Pada abad ke 20, parapakar – terlebih dari The Austra-lian National University Canberra– memusatkan perhatian pada stu-di serta telaahan dan kajian men-dalam mengenani Bahasa Austro-nesia. Hasil studi sementara ad-alah terdapat diversifikasi dalambahasa, budaya di antara kelom-pok manusia, namun dengan te-kanan pada keutuhan antaraMelanesia dan Polinesia.

Bahasa Austronesia diper-gunakan dalam kawasan-kawasanAsia Tenggara, Asia-Pacific sep-erti dapat dilihat pada uraian berikut:secara akademik dikembangkanteori Bahasa Austronesia (PeterBelwood dan Jame J. Fox), danitu ternyata diminati di kawasanAsia Pacific. Dua teori terkenaldalam mazhab itu (1) Western Aus-tronesia meliputi NTT, NTB, Bali,Sumatera, Kalimantan Sulawesi,RajaAmpat,KepalaBurung, Tai-wan, Formosa, Filipina dan Mada-gaskar; (2) Eastern Austronesia(Oceania): Melanesia (Papua, So-lomon Island, Viji, Tonga, Vanu-watu, New Caledonia), Polinesia(Selandia Barua, Tahiti dan Hawai),Mikronesia (Kawasan Pacific).Pembagian ini ternyata berubah,

dan besar harapan banyak stu-di ethnografi dan terlebih refleksitradisi lisan akan dapat memberisumbangan yang berarti bagi ked-ua mazhab tersebut.

“Hasil studi genetik pada abadke-21 sangat menggemparkan di-

mana ditemukan kaitan eratantara Orang Taiwan Aborigindengan leluhur Melanesia, Po-linesia dan Mikronesia. Ada te-muan akan migrasi para pen-duduk generasi awal ketika parapelayar (pencari ikan) mulaidari Daratan Asia ke Mikrone-sia, lalu melewati kawasanMelanesia ke arah Asia timurdan bergerak menuju berbagaipelosok Pacific hingga keAmerika,” beber Gregor Neo-nbasu.

Tentang bahasa, ada temuanterkini, bahasa-bahasa Melane-sia merupakan anggota rumpunBahasa Austronesia, atau rum-pun besar keluarga Papua.Hingga kini teridentifikasi lebihdari 1.319 bahasa di kawasanMelanesia. Dalam ruang lingk-up bahasa Austronesia,Melanesia dikenal sebagai se-buah jejaring ras yang meliputikawasan Pacific, KepulauanBismarck, Kepulauan Solomon,lalu Kepulauan Santa Cruz,Vanuwatu, rangkaian pulauNew Hebrides, sampai NewCaledonia. Bahkan termasukjuga Pulau-pulau sekitar Loy-alty, Fiji, yang terdiri dari VitiLevu dan Vanua Levu, sertapulau-pulau kecil Lau.

Sesuai hasil penelitian terba-ru, maka Melanesia meliputi,PNG, Papua, Maluku, PulauNorfork di Australia, Raja Am-pat, Rotuma (Viji), PulauSchouten, Pulau-pulau TorresStrait, Kepulauan Trobriand,Kepulauan Woodlark di PNG,kawasan barat Moluccas, ter-masuk Flores, Sumba, Timor,Halmahera, Alor dan Pantar.

Demikianlah catatan keciltentang Ras Melanesia. SemogaFestival Budaya yang akan ber-langsung di Kota Kupaun pada26-30 Oktober 2015 dapat men-jadi ajang yang dapat memper-satukan langkah masyarakatMelanesia dalam pergaulan glo-bal. Diharapkan semua negaradari Ras Melanesiabisa ambilbagian dalam festival budayayang sangat bergengsi ini.

Selamat datang di KotaKupaun tercinta.….!!!

TL Sei Komemora LoronMundiál HIV-SIDA

Selebrasaun loron mun-dial HIV-SIDA ne’ebé sei re-aliza iha loron 1 Dezembrutinan ida ne’e, ho tema jeral“Luta ba Zero” sei selebra ihamunisipiu Suai ho objetivuatu koordena atividadesmulti-sektoriais hodi lutakontra transmisaun HIV-SIDA.

Selebrasaun ida ne’e, het-an apoiu máximu husiparseirus NGO no institui-saun hanesan PNTL, CVTL,WHO, BSN/HNGV, CARRI-TAS de DILI,CODIVA, SEM,CDC/MDS, SHC, MAE, CWS,Bairro-Pite Clinic, Esperan-sa, PLHIV Umbrelha, Estre-la + no Mídia sira.

“HIV ne’e hanesan fuanida husi ema ne’ebé hahalokladiak, ema ne’ebé hahalokladiak ne’e maka hanesanransu livre ho seksu livreema kuando involve maka’asona iha ransu livre ninia kli-manks ka ninia impaktu ne’emaka ba ona iha seksu livre,tanba ema feto ka mane

ne’ebé maka ransu malu onane’e provoka atu ba ona haha-lok seksu livre, ba seksu livrene’e sira la haree ona ba fatinbele iha fatin públiku, iha Ho-tel, iha kost, hanesan mós emafoin kuñese malu hakarak ihaoan pois ikus mai husik maluno ba fali ho ema seluk ida ne’emaka hamosu ona virus HIVne’e no ida ne’e bele daet bamai de’it, tanba ita la hatene itania moras rasik ho ida ne’emaka hili fatin iha Suai atu belefó tan kuñesimentu ba sira oin-sa maka bele hadook an husiHIV”. Daniel dehan ba jor-nalista Timor Post iha CNCS-TL, kinta, (22/10) Pantai Kela-pa Dili.

Nia reafirma tan KomisaunNasionál Kombate HIV-SIDAmós iha ona hanoin balun oin-sa maka bele reduz tiha buatne’ebé maka influensia ba HIV-SIDA hanesan ransu livre noseksu livre atu ema mós belehadook tiha moras sira ne’ehusi ema idak, no sei fó hanoinnafatin ba ema hotu atu bele

DILI—Comisão Nacionál Combate MorasHIV-SIDA hala’o ona enkontru hodiprepara ba selebrasaun loron mundiálHIV-SIDA nian hodi luta kontra transmis-aun HIV iha Timor-Leste.

MELANESIA. Ras ini kini se-dang menata diri. Dimulai denganmencoba menggali asal usul darimana ras ini berasal dan menye-bar kemana. Diskusi demi disku-si dilakukan secara marathon mel-ibatkan pakar dan sederetantropolog. Berbagai temuanmemperlihatkan betapa besar danhebatnya ras Melanesia. Ras initersebar menjangkau sejumlahnegara di dunia, termasuk Indo-nesia dan negara Timor Leste.

Kebesaran dan keberagamanras Melanesia segera menemukansumbu apinya pada Festival Bu-daya Melanesia yang akan ber-langsung di Kota Kupaun, Propin-si Nusa Tenggara Timur (NTT),Indonesia pada 26-30 Oktober2015 yang tersisa beberapa harilagi. Sedikitnya sudah delapannegara yang mendaftar untukmengikuti festival tersebut, yaituFiji, Papua Nugini, Salomon Is-land, Timor Leste, Vanuatu, NewCaledonia, Melanesian SpearheadGroup (MSG) dan Indonesia se-bagai tuan rumah.

“Sudah banyak negara yangmendaftar, termasuk TimorLeste. Saya dapat info TimorLeste datang membawa rombon-gan penari. Tarian yang akandipertunjukkan mencerminkankekhasan budaya Melanesia yangada di negara Timor Leste. Nega-ra-negara lain juga membawa

rombongan yang akan mementas-kan budaya khas Melanesia. Dariseluruh penampilan pada festivalini kita akan bisa seperti apa per-samaan budaya diantara sesamanegara dari ras melanesia ,” kataPater Gregor Neonbasu, seorangantropolog tamatan Australia yangmenjadi salah satu tokoh pentingdalam festival budaya Melanesiadi Kupaun ini.

Selain atraksi budaya dalamwujud seni tari, seni suara, motifkain tenun ikat, juga ritual-ritualadat, maka pada tanggal 28 Okto-ber 2015 sehari penuh akan dige-lar seminar tentang ras Melane-sia. Sejumlah professor dari berb-agai disipilin ilmu akan menjadinara sumber dalam seminar terse-but, diantaranya: Prof. Simanjun-tak, Prof Herawati, Prof JamesMandou, Pastor Dr. Gregor Neo-nbasu, SVD, serta sejumlah pro-fessor dari berbagai negara peser-ta lainnya. Intinya, semua dele-gasi dari negara peserta akanmendapatkan kesempatan yangsama untuk menyampaikan pan-dangan mereka tentang ras ini.

Menurut rencana kegiatan iniakan dibuka oleh Menteri Pendid-ikan dan Kebudayaan Indonesia,Anies Baswedan. Hadir pula parapetinggi dari berbagai negara yangtergabung dalam ras Melanesia.“Nanti akan ada jumpa pers den-gan semua media, baik cetak mau-

pun elektronik. Yang bicara dalamjumpa pers adalah Menteri PDKAnies Baswedan, Menteri LuarNegeri RI, Dirjen MSG dan sayasendiri. Moderator dipercayakankepada Profesor KacungselakuDirjen Kebudayaan RI,” jelas Pa-ter Gregor Neonbasu.

Dalam Festival Budayaini akan diluncurkan pula sebuahbuku berjudul: “PersebaranMelanesia Dalam Perspektif Se-jarah”. Buku ini ditulis oleh sejum-lah pakar yang mencoba men-dudukan Ras Melanesia darisudut pandang sejarah. Buku inidinilai sangat penting untuk diba-ca masyarakat Melanesia, teruta-ma para pelajar dan mahasiswa diberbagai lembaga pendidikan.

Indonesia TerbesarDiantara sejumlah negara yang

tergabung dalam ras Melanesia,ternyata Indonesia menjadi nega-ra terbesar dalam jumlah wargaMelanesia. Ras Melanesia di In-donesia tersebar pada sedikitnyalima propinsi, yaitu Papua, PapuaBarat, Maluku, Maluku Utara danNusa Tenggara Timur. Total jum-lah penduduk Melanesia di Indo-nesia mencapai sekitar 13 jutaanjiwa, dimana NTT sebagai yangterbanyak populasi Melanesia,sebab saat ini jumlah pendudukn-ya mencapai lebih dari 5 juta jiwa.

“Saya selalu katakan di berb-agai pertemuan bahwa NTT ad-alah pusat ras Melanesia dunia,karena jumlah penduduknya ter-besar. Di tempat lain, sepertu Pap-ua, Maluku, Fiji, Vanuatu,Salomon Island, dll, jumlah pen-duduknya kecil, paling satu sam-pai dua atau tiga juta jiwa,” tan-das Gregor Neonbasu.

Sementara itu, wartawan Ko-mpas, sekaligus pemerhatimasalah budaya, Frans Sarong,pun menegaskan hal yang sama.Dia melihat dari sudut pandangkearifan lokal yang memperlihat-

Timor Leste Dipastikan HadirDalam Festival Budaya Melanesia

Oleh: Yoss Gerard Lema

Governu Sei Eduka Povu Husik TabakuKoreksaun;Relasiona ho publikasaun Notisia edisaun Kinta Feira 22 /10 Pagina 7 ho Titlu CVTL lansaLivru Matadalan ba estudante, iha Paragrafu Primeiru iha Sitasaun nebe sita naran JosefaPerreira Conceição persidente CVTL ne’e lalos , tuir lolos José Perreira Conceição baFailansu nee Redasaun hadia ona.

Page 17: Timor post 23 10 2015

C M Y K C M Y K

SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 20156 19PUBLISIDADE PORTUGUÊS

A reunião das CPP-CPLPVisa Partilhar Experiências

Por: Acacio Pinto/TP

DÍLI—A reunião das Comissões de Péritosde Polícia da Comunidade dos Países daLíngua Portuguesa (CPP-CPLP) organiza-do por Timor-Leste visa partilhar ex-periências e partilhar boas práticas entrepolícias de estados membros da CPLP.

“Aquilo que faz bem pos-sa transmitir às outras polí-cias, às outras forças de se-gurança nos restantes país-es da CPLP e possamos to-dos aprender uns aos out-

ros,” afirmou Luís Simões,Périto Superintendente, Polí-cia da Segurança Pública dePortugal aos jornalistas naQuartel Geral da PNTL, Caico-li, esta terça-feira (20/10).

Na referida reunião foi par-ticipada por Angola, Portugal,Moçambique, Brasil, SãoTomé e Principé Guiné-Bissaue Guiné-Equatorial e a própriaTimor-Leste como infitrião.No entanto, os restantes esta-dos membros não marcarama presença devido à logistica.

“Há muitas comissões depéritos no âmbito destas re-uniões dos chefes da polícia daCPLP nem sempre possívelpor motivos logísticos, quetodos países tragam os seus

péritos,” disse.Embora que a reunião

não tenha participada pelasrestantes países, mas, ele in-formou que todo que foi tra-balhado vai ser transmitidoaos restantes países daCPLP e vai ser do conheci-mento dos péritos dos país-es que não puderam estapresente.

Segundo à agenda, a re-união da CPP-CPLP vai serterminada no dia 26 de out-ubro deste ano. (Raf)

DÍLI—Relacionado com oproblema de jogador natural-ização, o Parlamento Nacional(PN), através da comissão F(assunto da saúde, educação,juventude e desporto, solidar-idade social, igualidade degénero e veteranos) solicitouà Fédération Internationalede Football Association(FIFA) para tomar chamada deatenção à Federação de Fute-bol Timor-Leste (FFTL).

O Presidente da ComissãoF, Virgílio da Costa Hornayafirmou, a naturalização dosjogadores já tem acontecidaaos nossos jogadores de fute-bol nacional, há alguns tem-pos passados.

“Eu acho que esta natu-ralização está a indicar que,nós não fazemos umapreparação aos nossos joga-dores nacional. Por isso, euacho a FFTL é uma organiza-ção responsável à modal-idade de futebol tem depreparar já os jogadores pararepresentar a equipa nacio-nal nos eventos internacio-nais. Isso é que a nossa pro-posta. Além disso, oSecretário de Estado Juven-tude e Desporto (SEJD) tem

obrigação para desenvolver apolítica do desporto futebolpor meio das preparações dosjogadores,” o deputado da ban-ca de Partido Democrático (PD)aos jornalistas no PN estaterça-feira (20/10).

O mesmo adiantou, a fim depreparar os jogadores como“semente” para a preparaçãode tornarem a equipa nacional,tem de organizar muitos jogospara que vejam a modalidadedos clubes ou aqueles que têmtalentos e potêncialidade parapodermos recrutar-lhes a fimde fazer formação, assim poder-mos prepará-los a tornar “se-mente” jogadores nacional.

“Agora a questão é a suaimplementação, depois de terfeita a naturalização dos joga-dores estrangeiros a integrarna equipa nacional por eles,houve algumas iregularidadeslá, eu acho que a FIFA é que temde tomar medidas, tomar achamada de atenção,” disse.

Noutro lugar, o SecretárioGeral da Federação de FutebolTimor-Leste (FFTL), AmandioSarmento rejetou de prestarcomentários relativamente aosjogadores naturalização.

“Eu não quero falar sobre

isso. Vocês vão pedir apenas aoPrimeiro-ministro e o mesmotambém ao Presidente,” Aman-dio respondeu aos jornalistas epassou se imediata ao dentrodo caro, terca-feira, (20/10).

É um caso sérioNoutro lado, o Segundo

Vice-Presidente, Coordenadorde AMANTES, Inocêncio deJesus Xavier pediu ao Min-istério Público para investigaros sete jogadores naturaliza-ção, Brasileiros que possuiramdocumentos de Timor, uma vezque considerado por ele, é umcaso sério.

“Uma pergunta para mim éeste, esses brasileiros, os seuspaises são de onde bem comoas suas tradições, assim tam-bém onde é que eles morram,eles foram à II Guerra Mundialou 1975 ou 1999, pois é queeles regressaram, nós temos delhes facilitar, quando os seusavos ou pais são origens deTimor pois é que nós lhes facil-itamos, não lhes gera a falsifi-cação,” Xavier afirmou a estediário no seu escritório Farolesta terça-feira (20/10).

Ele realçou, o MinistérioPúblico tem de efetuar investi-

gação profunda ao assunto danaturalização. Como o co-ordenador de AMANTES,afirmou, o erro foi da feder-ação de futebol, cujo falsific-ar documentos por não terinvestigação.

Além disso, eles tambémpreocuparam com a partedas igrejas que facilitaramdocumentos para fazer assi-natura ao certidão. Por isso,precisa de investigar tambéma parte de igreja bem como onotariado.

Inocêncio sublinhou, se-gundo a lei da FIFA tambémdestacou, as pessoas que es-tão em Timor, 5 a 10 anos temde se jogar no clube nacionale passou se por uma seleçãopois é que podia integrar naseleção nacional.

“Aqueles jogadores nãojogaram num clube, vieramem nome da seleção nacionalpara ir jogar no estrangeiro,isto violar o estatuto da FIFAincluindo a nossa constitu-ição e a nossa lei que regulasobre a cidadania. Por isso,nós queremos dizer que, istocontra a lei e contra o estatu-to da FIFA,” insistiu.

(jos/flo/jxy)

PN solicita à FIFA que tome chamada à FFTL

A população de Timor-Lesteera de 1,16 milhões de pessoasà data de Julho de 2015, umacréscimo de 9,4% relativa-mente a 2010, de acordo comos dados preliminares do Cen-so da População e Habitaçãodivulgados em Dili.

O crescimento populacio-nal – mais 100 mil pessoas –foi menor do que o registadonos períodos entre os anteri-ores censos, quando aumen-tou 15,51% ou 143 mil pessoasentre 2004 e 2010 para 1,06milhões e cresceu 17,26% ou135 mil entre 2001 e 2004para 923 mil.

Os dados preliminaresdemonstram que a populaçãode Timor-Leste mais do queduplicou nos últimos 35 anos– era de cerca de 555 mil em1980 – com um crescimentoanual médio de 1,81% nos últi-mos cinco anos, menor do queos 2,4% anuais dos cinco ante-

riores.Timor-Leste tinha, à data

do censo, 588 561 homens e578 681 mulheres e o municí-pio de Díli registava a maiorpopulação, 252 884 (21,67%do total), dos quais 222 323viviam na zona urbana do mu-nicípio.

A informação preliminarconfirma igualmente que, ape-sar do desenvolvimento dosúltimos anos e do aumentoprogressivo da população nasgrandes cidades, Timor-Lestecontinua a ser um país maiori-tariamente rural.

Timor-Leste tem a segundapopulação mais reduzida doSudeste Asiático, atrás do Bru-nei, a menor densidade popu-lacional da região (78 pessoaspor quilómetro quadrado)mas o segundo maior cresci-mento anual depois de Sin-gapura (1,81%).

(Macauhub/TL)

População de Timor-Leste era de 1,16 milhões

de pessoas em Julho

DÍLI-O Comandante Geral daPolícia Nacional Timor-Leste(PNTL), Comissário Júlio Hor-nay afirmou, a Comunidadedos Países da Língua Portugue-sa (CPLP) estão prontos parase cooperarem a desenvolvero setor da segurança emTimor-Leste.

“A importância desse sem-inário internacional, referiu-seà questão de segurança sobrecomo é que criar a estabilidadeem cada país no âmbito da Co-munidade dos Países da LínguaPortuguesa a fim de se cooper-arem,” ele disse aos jornalistasno Hotel Timor, Díli esta quin-ta-feira (22/10).

O mesmo também realçou,formar o setor da segurança emGuiné-Bissau, o nosso envolvi-mento lá visa prestar apoios

aos seus processos de seg-urança. Atualmente está adecorrer desde 2013 até ao2014, cuja a nossa Polícia Na-cional de Timor-Leste (PNTL)fizeram parte no recrutamen-to da Polícia em Guiné-Bissau,como pode formar as polícias.

“Este seminário internacio-nal falou sobre a segurançaenjeralmente, logo ou amanhã(hoje-red), os chefes da políciairão reunir para discutir pro-funda sobre a cooperação desegurança, pois é que vão pas-sar informações aos media,”sublinhou Hornay.

Os países membros quefazem parte no seminário sãoAngola, Portugal, Moçam-bique, São Tomé e Principé,Brasil, Timor-Leste, Guiné-Bis-sau e Guiné-Equatorial. (Lj11)

CPLP coopera paradesenvolver o setor

da seguransa

O primeiro-ministro israelita,Benjamin Netanyahu, disseque o Estado hebraico está a“travar uma luta até a mortecontra o terror palestino”, eordenou novas medidas, apósa morte de dois israelenses emJerusalém.

“Entre essas medidas, con-sta a aceleração da demoliçãode casas dos terroristas”, disse,num discurso divulgado emvídeo pelo seu gabinete.

Netanyahu convocou, deimediato, os ministros da De-fesa e da Segurança Interna eresponsáveis de segurançamáxima, após ter chegado hojea Israel depois de ter discursa-do na Assembleia-Geral daONU.

Segundo afirma, nessa re-união instruiu os responsáveis

para um faseamento, “de modoa evitar terror e deter e puniros agressores”.

As instruções dadas in-cluem a detenção sem o julga-mento dos suspeitos, umnovo reforço das forças de se-gurança em Jerusalém e naCisjordânia ocupada, e ordenspara manter “instigadores”não especificados à distânciada mesquita de Al-Aqsa mes-quita, à qual se referiu pelonome hebraico de Monte doTemplo.

Hoje a Polícia tomou a rara edrástica de barrar a entrada depalestinianos na “Cidade Velha”de Jerusalém, na sequência deum ataque no sábado em queum palestiniano matou dois is-raelitas e feriu uma criança, noti-ciou a AFP. (Nm/L)

Primeiro-ministro israelita anuncianovas medidas de segurança

Page 18: Timor post 23 10 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

C M Y K C M Y K

520 PUBLISIDADE

Administrador MunisipiuManufahi, Carlito de AraujoPinheiro, husu ba Diretoresdepartamentu interligadushotu iha Munisipiu ne’e tenkikordena ho AdministrasaunMunisipiu Manufahi molokatu implementa programa

dezenbolvimentu ruma tanbaAdministrasaun Munisipiumaka reprezenta governu sen-tral iha Munisipiu ne’e.

“Xefi departamentu sira ten-ki kria kordena ho parte autori-dade admistrasaun nian, tanbasira maka administra teritorial

actividade iha Munisipiu Man-ufahi nian,”dehan AdmistradorMunisipiu Manufahi, Carlito deAraujo Pinheiro ba jornalistasira iha nia servisu fatin, Seg-unda, (19/10).

Nia husu ba Diretores De-partementus Interligadus hotukatak, molok atu implemetaprograma dezenbolvimentuinklui actividade hotu iha Mu-nisipiu ne’e, persiza iha linakordenasaun di’ak atu nune’eiha atendementu servisu belela’o ho di’ak tuir baze legal.

Nia hatutan, actividade

hotu administrasaun mak ad-ministra, entaun koko atu ihakordenasaun tenki la’o di’ak notenki iha konesementu hosiautoridade Admistrasaun Mu-nisipiu, Postu to’o ba Xefi Al-

Instituisaun RelevantePersiza Hamutuk

MANUFAHI—Instituisaun relevantes ihaMunisipiu hanesan Departamentu Interlig-dus hotu tenki kria mekanismu servisu ha-mutuk hodi nune’e bele garante servisu la’oho di’ak iha prosesu atendementu públiku.

deia sira, nune’e halo atende-mentu di’ak iha povu nia le’etho responsablidade.

Enkuantu iha Munisipiune’e iha departamentu interli-gadus hamutuk 21 ne’ebe kada

fulan sempre partisipa ihaenkontru annual hodi hala’oservisu atendementu bapubliku iha munisipiu ne’etuir ida-idak nian departa-mentu. (tin)

MANUFAHI—KonstrusaunPonte Aiasa ne’ebe konstruihosi kompania Konsorsio iha2014 tinan kotuk to’o agoraseidauk remata tanba kompa-nia rasik hasoru difikuldade bamaterial.

Adriano Cort-Real hosiparte kompania hatete, kon-strusaun ne’e lolos remata tihaona maibe tanba material lasufisiente entaun projeitu ne’eextende tan to’o fulan oin mai.

“Ami kompania Konsorsione’e hasoru mak kona ba ma-trial, matrial prinsipal ne’epersiza dunik tanba ne’e makprojeitu seidauk hotu ate ago-ra no agora ita esforsu hela

hodi extende to’o fulan ida tanou loron 180 dias,”hatete Adri-ano iha Aisasa, sabdu, (17/10).

Adriano hatete, sira nia partemós lakohi atu halo servisu ne’eatraju, kompania hakarakservisu ne’e tenke ramata lalaistuir kontratu ne’ebe nune’e belehalo fali servisu seluk.

Portantu Deputadu ManuelCastro, iha ninia vizita ba hareponte Aiasa husu ba kompaniaatu finlija projeitu ne’e tuir kon-tratu ne’ebe trasa hosi governu.

Deputadu hatete, nia parterekomenda ba governu I li-liuparte Ministériu Obras PublikuTransporte no Komunikasaunatu koloka tékniku hodi asegu-

ra kualidade obras ne’ebeimplementa iha teritoriTimor laran.

“Hanoin persiza hare onatékniku professional beletau matan no asegura kual-idade obra ne’ebe hala’o ihanasaun ne’e, tantu hasaiosan lubuk ida tenki grantiamos ninia kualidade,”tenikdeputadu ne’e.

Iha vizita ne’e DeputaduManuel mós halo vizita noobserva ba konstrusaun moruhaleu statua Dom Boaventu-ra ne’ebe atinji ona 65% no osboronjong irigasaun karau,ne’ebe apoiu finanseiru hosiajénsia JICA. (tin)

Konstrusaun Ponte Aiasa Seidauk Remata

Konstrusaun ponte, foto especial

Page 19: Timor post 23 10 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

C M Y K C M Y K

3 LEI&SEGURANSA22

“Ha’u ko’alia kona-ba pre-tesaun de kriansas, ita ihaapoiu ka asistensia ida ba itaninia kriansas sira, mai-zumenus ita nia politíka pro-tesaun de kriansas ne’e du-rante ne’e ita introdusoinsa,”Prezidenti KomisaunF, ne’ebé trata asuntu Saúde,Edukasaun, Joventude,Desportu, Solidaridade Sosialno Igualdade Jeneru, Virgilioda Costa Hornai hato’o ihaplenaria PN, Kinta (22/10).

Tuir Deputadu bankada PDne’e nia hatene politíka pro-tesaun ba labarik sira ne’e,husi madre, padre no sos-iadade sivil sira maka kria.

“Ita hatene katak durantene’e madre sira maka kriabuat ne’e, padre sira, hosi so-

siadade sivil sira maka saida,depois hosi solidaridade so-sial ho asistensia parte balu,maibé deklara iha politíkakatak, sera ke sira iha ka-pasidade para atu halokobertura ba protesaun decrianças ida mais dignu tuirita nia politíka iha ka lae,ne’ebé ministériu tenke ha-ree ona ida ne’e. Ita la’os bafó apoiu tanba sira presijafoos ka hena ruma, maibéministériu tenki defini onaninia politíka oinsa makaobrigasaun estadu nian atu fóprotesaun mais dignu ba itaninia oan sira, ita nia alin sirane’ebé funeral tebes-tebesiha situasaun ida ne’e,” Dep-utadu ne’e sujere.

Hatan ba ida ne’e, Minis-

Tuir oan mane primeiruhosi saudozu Antero dosSantos kódigu Texeira hak-tuir, oras ne’e daudaunagradese ba governu tanbabele hala’o ona teste DNA baruin sira ne’e no ohin bele in-trega ba família.

“Ha’u hanesan oan sentehanesan lakon ema idane’ebé maka uluk militár In-donézia kaer sira hodi ba de-han atu hamoos duut, depoissira ba sai lakon tiha de’itlaiha informasaun. Hanesansidadaun ida orgullu tanbahosi sira nia luta bele atinjiindependénsia Timor-Lesteba ohin loron ema hotugoza,” hateten RolandoClementino Xavier dos San-tos kódiku Kadalak Texeiraba Timor Post iha mortuáriuHNGV, Bidau, Kinta (22/10).

Tuir nia katak, restusmortais tolu ne’e ida hanesansekretaris zona no delegadu

DÍLI—Governu liu-hosi Ministériu Soli-dariedade Sosiál (MSS), Kinta (22/10), in-trega restus mortais hamutuk tolu bafamília hodi hala’o tuir kultura hodi bahalo’ot iha Jardin dos Herois ne’ebé makagovernu prepara ona.

komisáriu maka Afonso Albu-querque Ililai, Benardino Biqu-ismau (primeiru komandantekompaña 818 foti oin) no asis-tente polítika Antero dos San-tos Texeira.

Nia informa katak, Indoné-zia kaptura eroi na’in tolu ref-ere iha KODIM 1629 Lospalosninian iha fulan Dezembrutinan 1979.

Durante fulan 6 iha prizaunKodim Lospalos ne’ebá deten-saun, depois iha loron 15 fu-lan Abril iha tinan 1979 mil-itár sira lori sai sira na’in 7hosi Kodim ne’ebá no hosiparte Louro ninian iha na’in 3katak atu ba hamoos estradadepois fila fali.

Maibé, dezde kedas emalori sira na’in tolu sai ba du-rante tinan 30 maka foinfamília sira buka tuir hodi het-an sira na’in tolu nia restusmortais iha postu Antigu Lau-tem nian liu-hosi fontes infor-

masaun ferik ida naran Raberemaka pasa informasaun kataksira na’in tolu bapa hodi maioho iha fatin ne’e.

“Entaun, hosi informasaunne’e ami ba buka hodi konsegehetan duni sira na’in tolu niaruin ne’ebé maka bapa sira kesihamutuk ho tali parkelista nosei koiñese roupa no sira nianehan, tanba ne’e maka foti tihasira nia ruian hodi tau hamu-tuk iha família Antero Texeirania uma,” Rolando haktuir.

Tuir oan mane hosi saudo-zu Antero katak depois rai tihasira na’in tolu nia ruin famíliahosi matebian na’in tolu ne’etúr hamutuk hodi ba ko’alia hogovernu liu-hosi MSS nokoordena polísia Forénsikuatu halo identifikasaun ba res-tus mortais tolu ne’e hatenetuir loos duni ka lae.

Bainhira governu foti tiharuin sira ne’e depois ba haloteste iha nasaun Austráliakuaze han tinan tolu ho balunliu-hosi família nia ran depoishodi rezultadu mai loos duni.Tuir loloos família seidauk belefoti, maibé família hein to’o in-frenta konsekuénsia ba kultura,entaun mai koordena ho parteforénsiku no governu MSS atubele lori ba knua. (gus)

DÍLI—Badan Narkotik na-sionál (BNN) Propinsi NusaTenggara Timur (NTT) In-donesia simu ona informa-saun kona-ba dadur na’inrua Juga Gama ho AlcinoMendes iha Atambua.

Kepala BNN Kupang KO-MBESPOL SulistiandriatMoko dehan, sira simu onainformasaun kona-ba emana’in rua ne’ebé maka saihanesan buronan PolísiaNasionál Timor-Leste(PNTL) nian, iha ona Atam-bua no sira sei hala’o helaliña koordenasaun halonusa para bele kaptura sirana’in rua.

“Ami mós simu ona in-formasaun ne’e no sei iha

hela koordenasaun nia laranho Polísia Timor-Leste nianoinsá para bele fó informa-saun ba malu atu kaptura sira.Ami rona ona katak sira ihaona Atambua,” dehan Sulisti-andriat Moko ba Timor Postiha Aeruportu Nicolao Loba-to, Díli, Kinta (22/10).

Nia hatutan, sira sei filaba hala’o investigasaun(penyelidikan) nune’e hetansira fiksu ona iha fatin ida.Hein de’it komunika ba malubele ba kaptura sira iha fatinkedas. La presiza l iu-hosiInterpol mós di ’ak. Impor-tante komunikasaun ba malude’it loos ona.

“Ami kontinua buka tanbasira nia data kompletu iha ona

ami nia liman. Hein de’it bainvestiga no komunika de’itmai Timor-Leste bele ba dire-ta hamutuk ho Polísia NTTkaer de’it sira,” dehan XefiBNN ne’e.

Antes ne’e mós, Koman-dante Jerál Polísia NasionálTimor-Leste (PNTL), Ko-misáriu Júlio da Costa Hor-nay dehan, sedu ka tarde seikaptura Juga Gama ho Alci-no Mendes maibé sei kestauntempu.

Juga Gama komete kazudroga no Alcino Mendes ko-mete kazu oho manajer Ho-tel Beach Garden no halai saihosi komarka Becora ihatinan 2013 liu ba hamutuk hoprizioneiru sira seluk. (Way)

Kria PolitíkaProtesaun Labarik

tra Solidaridade Sosial(MSS), Maria Isabel Gu-terres hatete, kona-ba pro-tesaun labrik nian, los dunito’o agora ministériu haloservisu ida ne’e kordena-saun mós ho organizasoensnaun govermentais ne’ebétinan-tinan uma fukun idane’e aprova orsamentu baiha organizasoens hanesanmadre sira, padre sira, or-fonatu, uma mahon inkluisira seluk ne’ebé tau matanlabarik sira.

“Ita mós iha esbosu de-kreitu lei ne’ebé pronto onaatu lori ba iha KonselluMinistru (KM), para atuaprova dekreitu lei ne’ekona-ba protesaun ba la-barik sira,”Ministra ne’eesplika iha plenaria PN.

Ministra hatutan, ihamunisipiu ida-idak iha ofi-sial protesaun labarik nianne’ebé sira nia prezensa ihane’eba atu tau matan ba idane’e mós. (jos)

DÍLI—Kepala Badan Narko-tik nasionál Propinsi NusaTengara Timur (NTT) Indone-sia, KOMBESPOL Sulistiandri-at Moko dehan, mákina Raiu-X ne’ebé maka uza ihaAeruportu InternasionálNicolao Lobato ne’e susar atudetekta droga tanba mákinane’e tuan no la modernu ona,

tan ne’e presiza troka.“Ita hatene iha ona kazu

balun ne’ebé maka detekta onakazu droga ne’e balun tama maitau iha telefone laran no ha’umai haree situasaun ihaaeruportu ne’e halo nusa. Itatenki rekoñese mákina Raiu-Xne’ebé maka agora uza ne’e la-bele detekta ona droga. Tanba

ne’e ha’u husu ba governu TLsé bele troka foun hodi nune’ebele detekta sirkulasaun dro-ga,” dehan Sulistiandriat Mokoba jornalista sira iha Aerupor-tu Nicolao Lobato, Díli, Kinta(22/10).

Nia hatutan, vizita TL tan-ba foin lalais mós ekipa hosi TLkompostu hosi Alfándega, Polí-sia Nasionál Timor-Leste(PNTL) ba Kupang Indonezíahala’o diskusaun kona-ba dro-ga no krimi organizadu sira ihaárea fronteira rai rua ne’e nian.

“Ha’u mai iha ne’e ho obje-tivu atu hametin di’ak liu-tankomunikasaun, fahe informa-saun ba malu ho parte kompe-tenti hosi nasaun ne’e nian hodibele evita droga no krimi or-ganizadu seluk atu tamaTimor-Leste no mós Indon-ezía,” dehan Xefi BNN ne’e.

Nia hatutan, sé haree hosimákina Raiu-X ne’e maka la-bele detekta ona droga ne’epresiza uza fali meius selukne’ebé maka hafasil Alfándegano mós polísia sira ne’ebémaka serbisu iha aeruportune’e hodi detekta sirku; lasaundroga tama TL liu-hosiaeruportu.

Kepala BNN NTT ne’e ako-mpaña hosi Xefi AlfándegaAeruportu Nicolao Lobato Al-berto Saxes no mós Polísia bal-un hodi vizita mákina Raiu-Xno fasilidade serbisu Alfánde-ga nian. (Way)

Mákina Raiu-X iha AeroportuSusar Detekta Droga

DILI—Parlamentu Nasional (PN), liu hosibankada PD husu ba Ministériu Solidar-idade Sosial (MSS), atu kria politíka prote-saun ba labarik sira.

Governu Entrega RestusMortais 3 ba Família

Foto/TP João da Costa

Xefi Alfándega Aeruportu Internasionál Nicolao Lobato akompaña hosiKepala BNN Nusa Tenggara Timur (NTT) hala’o vizita iha Aeruportu.

BNN Simu Ona InformasaunJuga Gama-Alcino iha Atambua

DÍLI—Xefi AlfándegaAeruportu InternasionálNicolao Lobato, AlbertoSexes dehan, Timor Leste(TL) presiza duni ona asune’ebé maka bele buka tuirdroga, tanba tempu agoramodelu operasaun ba sirku-lasaun droga nian ne’e oi-oin,ne’ebé maka mákina Raiu-Xmós labele detekta entaunpresiza asu ne’ebé maka trei-nadu hodi buka tuir.

“Ha’u ba ona Kupang noharee ona oinsá maka asune’ebé maka sira treinu ne’ebele buka tuir droga iha pas-ta no kaisa ka saida de’itmaka droga ne’e iha laransira bele horon no tata

hatudu ba polísia katak sasanka pasta sira ne’e droga iha la-ran ne’e hafasil ona ita atu de-tekta droga ne’e liu hosi ita niaaeruportu ka fatin ne’ebéde’it,” dehan Alberto ba TimorPost iha aeruportu Nicolao Lo-bato, Kinta (22/10).

Nia hatutan, maske nune’ebuat hotu depende ba lideran-sa sira ne’ebé maka kaer iha in-stituisaun relevante sira. Séharee ba uza asu ne’e presizaduni, prontu, sira maka beledisidi.

Iha fatin hanesan, KepalaBadan Narkotik nasionálPropinsi Nusa Tenggara Timur(NTT) Indonesia KOMBESPOL,Sulistiandriat Moko dehan, ho

asu buka droga ne’e bele onaiha skering ne’e rua ona uzaasu no mós mákina Raiu-X.

“Ha’u hanoin sé governuhakarak hamenus ka detektadroga presiza duni asu bukadroga ne’e rua de’it ihaaeruportu ne’e bele ona ajudadetekta droga ne’ebé makamákina Raiu-X labele detek-ta,” dehan Kepala BNN ne’e.

Nia hatutan, iha TL aviaunladun semo. Ne’ebe, asu niaoperasaun ne’e bele iha de’ittempu aviaun tún no mós avi-aun atu semo. Tempu aviaunlaiha asu bele deskansa entaunho asu rua de’it bele ona ko-bre iha aeruportu ne’e hodi’ak. (Way)

TL Presiza Duni Uza Asu Buka Droga

DÍLI—Relasiona ho kazudeskonfia oknum membruFALINTIL-Forsa DefezaTimor-Leste (F-FDTL)ameasa funsionáriu sanea-mentu ne’ebé kazu ne’e kei-sa to’o ona iha ParlamentuNasionál (PN), Xefi EstaduMaior Jenerál F-FDTL,Maijór Jenerál Lere AnanTimur seidauk simu infor-masaun.

Iha entrevista, Xefi Es-tadu Maior Jenerál afirmakatak Kuartel Jenerálseidauk simu keisa rumahosi funsionáriu sira ne’e,tanba funsionáriu sira kon-fundi kuartel jerál ho Par-lamentu Nasionál. Ne’emaka funsionáriu sira halaiba keisa iha ParlamentuNasionál.

“Sira konfundi KuartelJenerál ho Parlamentu Na-sionál. Ne’e maka sira halaiba Parlamentu Nasionál.Tuir loloos karik sira bakuartel jenerál hodi fóhatene ba jenerál sira selukka ba ha’u. Maibé, até ago-ra ha’u seidauk rona infor-masaun ida ne’e,” dehanLere ba jornalista sira iha

Hotel Timor, Kinta (22/10).Xefi Estadu F-FDTL ne’e

hatutan katak, seidauk ronainformasaun maibé rona de’itkomentáriu hosi mídia.

“Ha’u seidauk rona infor-masaun. Ha’u rona de’it ko-mentáriu hosi mídia televiza-un, entaun ne’e keta sira tamasala. Sira tama tanba bainhiraiha problema ruma liga forsaarmadas ba de’it kuartel jen-erál, ba halo surat ami rezolveiha ne’ebá,” afirma Xefi Es-tadu F-FDTL ne’e.

Lere hatutan katak ko-mentáriu sira hanesan ne’e,hakarak provoka ema niniaemosaun, sira komenta ihane’ebá sira na’in sanulu ka ru-anulu duni sai hotu sira sei haloproblema ne’ebé bo’ot liu prob-lema ne’ebé maka iha ne’e.

“Ha’u fila hosi ne’e ba ihane’ebá sira sanulu ka ruanuluha’u duni sai hotu sira sei haloproblema ne’ebé boot liu baprobelma ne’ebé maka ihane’e.” Lere hatete.

Tanba ne’e, Lere apela baukun na’in sira no sira ne’ebémaka iha problema ho frorsaarmada di’ak liu aprezentakeisa ba kuartel jenerál duké

ba Parlamentu no Ministru.Fatin maka Kuartel Jenerálbuka rezolve problema sirane’e.

Nune’e, nia dehan katakema sira ne’ebé nia parte ko-manda ba, la’os ema sirane’ebé maka mai hosi liurmaibé mesak timoroan, tan-ba kastigu ema ne’e fásilmaibé eduka ema atu sai emane’e defisil. Ida ne’e makatenke buka nu’udar lider ida,buka buat ne’ebé maka defi-sil la’os buat ne’ebé maka fá-sil.

“Uluk ita duni ne’e ihatinan 2006 ema 600. Agora,ha’u hanoin ne’e duni ne’ela’os defisil. Ha’u ba duni saimaibé ha’u tauk sira kriaproblema fali. Ne’e maka ha’uhanoin administradór ha’urona, ohin maka ha’u ronasira komentáriu, populasaunkomenta, dehan forsa lori ki-lat ba ameasa sira,” Lere de-han.

Lere husu dala ida tankatak, dalan di’ak maka ten-ke ba hato’o keisa nune’e beleresolve. Dalan di’ak maka bakuartel Jenerál hodi buka re-zolve. (Way)

F-FDTL Ameasa Funsionáriu,Lere Seidauk Simu Informasaun

Page 20: Timor post 23 10 2015

C M Y K C M Y K

2 23 KONTINUASAUNSESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015KAPITAL

Tanba ne’e merenda eskolartenke, defini nia produtu atu kon-sumu ne’e hosi rai laran, labelefoti fali produtu importasaunhodi fo merenda ba alunu sira.

“Merenda eskolar ne’e, itapresiza haree ninia objektivu

ne’e lolos, hanesan deputadu sirakestiona, ha’u dehan merendaeskolar ne’e halo ho hanoin idamós atu kontribui ba ekonomialokal nomós produsaun nasion-ál ninian, ne’e signifika saida,signifika katak, alunu tenki kon-

sumu labele dependente de’it baprodutu importasaun, hanesandehan atu muda merenda es-kolar ne’e, entaun ne’e presizaami tetu lai halo didiak nomóspresiza halo kalkula montanteosan atu despoin ba kada esko-la,” António da Conceição baJornalista sira iha ParlamentuNasionál Kinta (22/10).

Nia hatete, agora dadauk ne’ekada alunus hetan centavus ruanulu resin lima, ne’ebé mak Gov-ernu tau para apoiu ba merendaeskola. Tanba ne’e sura ba kuan-tia alunu kada eskola governukoloka osan ho fos, maibé ba oinhosi programa merenda eskolariha hanoin atu tau mós prior-idade ba iha produtu lokal ihamerenda eskolar, nune’e belehasa’e ekonomia rai laran.

Aliende ne’e Eis MinistruMCIA hatete, osan konsesaun es-kolar ne’e latama ho osan meren-da eskolar ninian, maibé meren-da eskolar nian ne’e lao ketak puralunu centavus rua nulu resinlima fó ba sira hodi kontribui bamerenda eskolar.

“Ha’u hanoin montante ne’edepende ba númeru do alunus,kuandu orsamentu bo’ot ita lapresiza fos, utiliza osan sira ne’ehodi sosa produtu lokal sira ne’ehodi troka menu sira ne’e,”niahaktuir.(fer)

DILI—Ministru Estadu Koordenador Asun-tus Sosiais no Ministru Edukasaun, Antónioda Conceição hatete, programa merenda es-kolar ne’e presiza tenki hare ninia objektivuloloos, tanba ho hanoin ida mós atu kontri-bui ba ekonomia lokal no mós produsaunnasionál ninian.

Asesór .................. HUSI PAJ.1

Lino nu’udar asesór tékni-ku ba ministériu komersiu, in-dustria no ambiente hatete,asesór polítika la-hanesan hoasesór tékniku.

Asesór tékniku diresaunnasionál promosaun no mar-keting ne’e hatutan, apresiatebes ho despasu PM, tanbabele poupa osan povu nian.

Tuir nia haree, asesór ihatipu rua mak polítika no tékni-ku. Asesór tékniku salariu ki’ik$1.250 no kona-ba asesór polí-tika nia saláriu, nia la hatene.Tanba ne’e, nia afirma, presi-za regras di’ak para regula as-esór nia saláriu.

Asesór Lino mós esplika,tau asesór ba termu referensiane’ebé di’ak ba ema atu haloservisu tuir pozisaun ne’ebénia hetan. Sé nia servisu grauoituan entaun nia saláriu ne’eki’ik, se nia servisu pozisaunbo’ot entaun tuir ezijensiane’ebé nia servisu.

Iha fatin hanesan, asesoramídia MCIA ne’ebé mak la-hatete sai nia naran hatete,reduz orsamentu pagamentuba asesór sira laiha problema.

“Kona-ba redus orsamen-tu pagamentu ba asesór sira,ba ha’u la-problema, ha’uservisu la’ós atu haree banúmeru. Maibé ha’u servisuatu serve nasaun ida ne’e, aju-da ministru hodi bele hetansusesu iha servisu ne’e”, dehannia ho hamnasa.

Nia hatutan, pagamentu ba

nia nu’udar asesora kada fulannia simu $1.300 no antes ne’e saiasesora ba ministru nia hetanpagamentu $500.

Sikun seluk, Primeiru VisePrezidenti Parlamentu Nasionál,Adriano do Nascimento hatete,Timor-oan sira ne’ebé sai fali as-esór internasionál iha institui-saun governu laiha nasionalizmu.

“Loos duni, asesór balu la’ósba Portugal, sira la-ba Portugalida, maibé sira ba trata pasaportePortugal ne’ebé hodi hetan osanbo’ot hanesan ne’e”, deputaduhosi bankada Partidu Demokra-tiku ne’e dehan ba diariu ne’e ihaPN, Kinta, (22/10).

Tuir nia, Timor-oan ne’ebé uti-liza pasaporte estranjeiru hodiapply osan bo’ot ne’e nasional-izmu laiha. Segundu, instituisaunne’ebé kontratu asesór ne’e hatenenia Timor-oan nusa mak uza falipasaporte estranjeiru hodi halodehan fali asesór internasionál,ne’e sala governu, sala mós insti-tuisaun ida ne’ebé rekruta.

Tuir deputadu ne’e niahatene, Timor-oan sira ne’ebé saiasesór internasionál iha institu-isan governu barak liu mak ihaMinistériu Finansas (MF) inkluiministériu sira seluk.

“Ne’e iha Ministériu Finansasbarak, inklui mós ministériu lu-buk ida halo hanesan ne’e, ne’ebéha’u husu ba Primeiru Ministruatu haree fila fali ida ne’e”, depu-tadu ne’e sujere.

Deputadu ne’e dehan, Timor-oan sira ne’ebé mai servisu ihaTimor ne’e tenki Timor, ba ihaAustrália mak bele Australianuno ba iha Portugal mak bele Por-tuguese.

“Ita nia konsitituisaun dehansidadania bele rua mais kuandumai Timor ne’e Timor, la-bele taufali internasionál, ne’ebé ha’u ha-ree buat ida hanesan ne’e barakla-halimar”, deputadu ne’e espli-ka.

Deputadu PD ne’e mós kon-sidera Timor-oan ne’ebé makhalo hanesan ne’e bosok estadu,bosok povu no bosok nia-án tan-ba laiha nasionalizmu.

“Membru governu ka institu-isaun orgaun estadu nian ne’ebésimu Timor-oan ne’e hanesan faliinternasionál ne’e mós bosok falinia-án, ne’e buat ida ke la-di’ak,tanba ne’e husu Primeiru Minis-tru atu haree buat sira ne’e”, afir-ma tan.

Nia husu ba PM atu rezolvelalais tanba halakon estadu nianno mós halakon ispiritu servi na-saun nian.

Nune’e mós deputada banka-da FRETILIN, Josefa AlvesSoares hatete, Timor-oan sirane’ebé hela iha estranjeiru nomós Timor-oan sira ne’ebé helaiha rai laran hotu-hotu iha dire-itu ne’ebé ke hanesan.

“Agora atu regula mak iha sal-ariu tanba salariu ne’e mak im-portante. Agora saida mak tau baita ne’e mak ne’e, labele halo dife-rensa entre sira ne’ebé mai hosiestranjeiru no sira ne’ebé iha railaran. Ne’e ha’u hanoin katak ne’ela-loos ona ne’e ita halo buat idake diskriminativu liu”, deputadane’e afirma.

Deputada ne’e dehan tan, sal-ariu tenki iha kriterius ne’ebé ketenki define halo loloos para la-bele jerál diskontentamentu.(lj1/jos)

DILI—Universidade NasionálTimor Lorosa’e (UNTL) sei hari’itan nia liras iha Munisipiu Man-ufahi parte Betano no iha Muni-sipiu Covalima iha parte Tilomar.

Vice Reitor Asuntu Akademi-ka, Edmundo Viegas informa,UNTL atu haluan liu tan hodisimu kapasidade estudante foun,ne’ebé sira iha planu atu oporson-aliza hotu nia polu Universitári-us ne’ebé mak atu hari’i iha Bet-anu no Tilomar, kuandu sira niapolu universitáris ne’e mak hokondisoens hotu ona nomósmestri sira ne’ebé mak sei taumatan hodi hanorin iha polu sirane’e, kuandu formadu hotu onamak ita foin hatene los simuestudante foun ne’e hira hira de-

pende hosi kondisoens sira ne’e.“Ami UNTL atu haluan liu tan

hodi simu kapasidade estudantefoun, ne’ebé ami iha planu atuoporsonaliza hotu nia polu Uni-versitarius ne’ebé mak atu hari’iiha Betano no Tilomar, kuanduami nia polu universitáris ne’ebémak ho kondisoens hotu onanomós mestri sira ne’ebé mak seitau matan hodi hanorin iha polusira ne’e, kuandu formadu hotuona iha altura ne’eba mak ita foinhatene los,” Edmundo Viegas baJornalista sira iha Kampuz IndukUNTL, Terta (20/10).

“Agora iha progresu oituan,maibé la premite UNTL simuestudante foun ne’e aumentanúmeru ida ne’ebé mak maka’as,

ne’ebé haree mós númeru grad-uadu ka out put ne’ebé mak saitinan tinan, ami simu ema 2.000no ami gradua mós pursentu ualunulu to’o pursentu sia nulu,” niahaktuir.

Karik UNTL iha ona ninia ka-mpuz ne’ebé mak fó espasu bo’otno luan liu no mestri sira agoradadaun ne’e tuir hela pos gradu-asaun kaundu hotu ona UNTLsimu nia estudante foun aumen-ta liu númeru ne’ebé maka agoradadauk halo.

Aleinde ne’e Vise Reitor Asun-tu Akademika Edmundo Viegasesplika, iha tinan 2014 – 2015UNTL ofrese kursu pos gradua-saun iha nivel mastradu no niveldotoramentu.(fer)

DILI—Programa Vizita Saúdeba Familia oras ne’e dau-dauMinistériu Saúde (MS) liu hosiSaúde Munisipiu Dili alarga tanba postu admistrativu hotu ihamunisipiu Dili atu ekipa saúdesira bele tama sai ona komu-nidade nia uma atu foti dadusno identifika moras ne’ebé makkomunidade sira hasoru.

Tanba ne’e komesa ihaloron 19 fulan ne’e alrga tihaona vizita saúde ba familia bapostu admistrativu sira hotuiha Munisipiu Dili hanesanPostu Admistrativu Atauro,Metinaro, iha Dili laran komesatama vizita komunidade sirania uma komesa iha Becora,Vera Cruz no Comoro.

“Ita espera katak, ihasemana ida ne’e postu admis-trativu sira seluk bele lao tamasai ona kada uma ka’in”Diretora Saúde Munisipiu Dili,Agostinha da Costa Seguradoba Timor Post iha nia kna’arfatin Bairo Formoza Kuarta(21/10).

Tuir nia katak hare ba vizitasaúde ba familia importante,tanba ne’e Saúde MunisipiuDili iha hanoin halo uluk onakoordenasaun ho autoridadelokal sira atu husu ba sira niakomunidade atu simu vizitahosi pesoal saúde.

Nia husu ba komunidadesira atu koopera didi’ak hopesoal ka ekipa saúde sira nopasa informasaun ida di’ak atusira bele rekolla dadus hodiidentifika ba sira nia moras.

Entretantu nia dehan,programa vizita saúde bafamilia antes ne’e hahu ihaloron 2 fulan jullu to’o loron 2fulan outubru remata pilotu ihasuku Akadiru Hun.

Hosi pilotu ne’ebé mak ihasuku Akadiru Hun konsegevizita uma kain hamutuk 342total populasaun 2.599 maksimu asistensia médiku.

Hare ba idade tuir grupumenus hosi tinan 1 iha 69, hosiidade tinan 1 to’o tinan 4 iha220, tinan 4 to’o tinan 14 iha

614, hosi tinan 15 to’o 60 iha1.560, hosi tinan 60 ba leteniha 36 ba grupu idade iha sukuAkadiru Hun.

Hosi grupu idade sira ne’eharee ba despensarizasaunne’ebé médiku sira halo ihabaze hetan kazu barak hanesan,ema moras tanba fuma tabako,moras tanba ambitu ba ijiene,ema moras tan komsumualkohol, moras tanba mamamalus no moras seluk tan.

Depois hotu iha sukuAkadiru Hun sentru SaúdeFormoza alarga tan ba sukuLahane Oriental tama iha aldeiaZenbatan Besi durante loron 7ekipa sira konsege vizita onauma kain hamutuk 58 familiane’ebé mak ekipa sira vizita iha78 depois total ema ne’ebé foasistensia mak iha 407.

Hosi numeru ne’e ekipa siraidentifika ema mane hamutuk240 iha feto hamutuk 193 ne’emetade populasaun hosi aldeiaZenbatan Besi identifika emaiha idozu, veteranus.(gus)

DILI—Ministériu Saúde (MS) liuhosi Departementu Moras lahada’et iha trimestral daruak ,konsege identifika tan ema homoras mental hamutuk 221.

“Konaba moras mental ba tri-mestral daruak iha tinan 2015, itakonsege identifika tan ema homoras mental hamutuk 221” XefiDepartementu moras la hada’etMinisteriu saúde, HerculanoSeixas dos Santos haktuir baTimor Post iha nia kna’ar fatinLahane Tersa (20/10).

Hosi númeru ne’e ba ema siraagora halo hela tratamentu iha121, ne’ebé reprezenta 51% makhalo tratamentu.

Entretantu xefi departe-mentu ne’e haktuir tan katak,iha ema ho moras mental ha-mutuk 500mak konsege maihalo tratamentu, maibé la reg-ular ba periodu ba primeiru tri-mestral hosi númeru ne’e ihaema na’in rua ona mak matetanba moras mental.

Nia dehan, pasiente sirane’ebé mak baixa iha klinika in-

ternamentu Laklubar durante baprimeiru trimestral iha 12 pesoasho durasaun fulan tolu no halohela rehabilitasaun psikologiasosial ba sira ne’ebé moras men-tal hamutuk 12 iha hospital Na-sionál Guido Valadares (HNGV)halo kooperasaun ho PRADET.

“Moras mental ita halo asis-tensia saúde ba sira tenke komp-rensivu holistiku, halo promo-saun edukasaun saúde ba komu-nidade sira hotu atu identifikasintomas jerais ne’ebé mak ihaindikasaun katak ema ida homoras mental” Herculano, de-han.

Portantu MS mos hala’o pro-grama vizita regular ba kumarkaatu halo tratamentu ba ema siraiha prizaun Becora no Gleno halomos konsulta regular fulan toluto’o fulan 6 ba sentru saúde siraiha munisipiu sira karik sira kazubarak.

“Ita hotu konsiente katakmoras mental, ne’e moras idakroníku, presija halo tratamentuhosi tinan rua ba leten” Hercul-

ano, dehan.Tuir nia katak, moras men-

tal 75% mak ema bolu dehanmoras ne’e nia kauza deskoiñe-sidu, ne’e la hatene tuir niakauza agora iha 25% nia kauzahosi faktores external hanesanestres, ema balu sente tristedemais, iha balu sosiu ekono-mia baixu, iha balu hasoru vi-olensia domestika, iha balufunu lori tempu naruk makhalo nia estres no iha moskondisaun jinetétika ba niaoan atu hetan moras mental.

Iha mos ema sira ko-msumu droga bele hetan mo-ras mental, komsumu ba állo-hol ne’e kontribui hotu ba mo-ras mental.

Nia espera katak liu hosiprograma vizita saúde ba fa-milia ne’ebé mak governu liuhosi MS agora dau-daun hala’oba oin bele hetan tan dadus idadi’ak liu tan konaba ema siraho moras mental, tanba ihaema barak mak iha hela de’ituma. (gus)

Produtu LokalTenke Sustenta baMerenda Eskolar

Ministru Estadu Koordenador Asuntu Sosiai no Ministru Edukasaun,António da Conceição

UNTL Sei Hari’i Liras Iha Betanu noTilomar

MS Alarga Vizita Saúde ba Familia

MS Identifika Moras Mental 221

DILI—Ministériu SolidaridadeSosial ho organijasaun nounGovernmentais (ONG) PRADEThodi hala’o operasaun kalan ha-ree ema ne’ebe maka morasmental.

“Ha’u ema ne’ebé maka gostalao kalan, hau hatene laos deit ihaPateo nian, ha’u sempre telefoniba diretor para halao asaun” ViceMinistru Solidariedade Sosial,Miguel Manetelu ba jornalista ihaParlamentu Nasional (PN) Kinta(22/10).

Aliende ne’e sei hala’o móskordenasaun ho Seguransa civil

ne’ebé mak hala’o patrullamentuatu bele lori mós moras mentalsira ba iha fatin sira ne’ebé makgovernu prepara tiha ona.

“Atu fó asistensia ba pasientemoras mental sira ne’e, governuKoopera ho PRADET hodi beleresolve problema refere” Manete-lo dehan.

Eis sekretariu estadu Juven-tude no Desportu sempre kontak-tu ba nia estrtutura sira ne’ebéiha responsabilidade ba kazu ne’eatu bele iha alternativu ruma.

Aliende Vice Ministru husuba familia sira, atu bele toma

atensaun mós ba ema hirakne’ebé mak sofre moras ref-ere, “lo-los ne’e familia siramaka la tratamentru niamaluk sira ne’ebe maka mo-ras mental ne’e, tenke infor-ma ba estadu para ita bele bahalao tratamentu ne’ebe bamoras mental.

kasu ida iha Ailok Laran,komosariu Olandina Cairo in-forma ba MSS dehan ema ihane’eba iha moras mental.Nune’e lori kedas ba iha fatinne’ebé mak prepara hodi belehala’o tratamentu.(Lj7)

MS - PRADET Sei hala’o Operasaun Moras Mental

Veteranus.......... HUSI PAJ.1

Parte seluk, deputada ne’emós husu nafatin ba MSS atukria kondisaun dignu ba F-FDTL na’in 26 ne’ebé refor-ma iha 20 fulan-Agostu 2015.

“Ha’u hakarak ko’alia 26pesoas ne’ebé reforma foin la-lais ne’e hosi estadu TimorLeste, aleinde sira nia pen-

saun, iha kondisaun balu ne’ebéministériu prepara ba sira kala’e”, deputada ne’e katak.

Hatan ba ne’e, Ministra Soli-daridade Sosial, Maria IsabelGuterres rekoñese uma sira ne’eabandona duni. “Uluk halo duniiha Primeiru Governu to’o Kuat-ru Governu, maibé uma ne’e ha-nusa, ita nia veteranus sira ladungosta i uma sira ne’e abandonadude’it tanba ema ida la-hela”, min-istra hatete.

Nune’e mós kona-ba 26 pe-soas ne’ebé foin lalais reformahosi instituisaun F-FDTL, agoradau-daun sira ne’e simu helaosan veteranus nian.

“Ita hatene katak veteran sirasei simu simu osan veteranusnian no mós ajudus hosi selukhanesan moras karik fasilita barai liur”, ministra hatan bainhiraaprejenta rezultadu ezekusaunorsamentu jerál estadu ba PN,Kinta, (22/10). (jos)

DÍLI–Komisaun Antí Korup-saun (KAK) bolu ona funsion-áriu Rádiu no TelevizaunTimor-Leste, Empreza Púb-liku (RTTL,E.p) iha semanakotuk hodi presta deklarasaunkona-ba paradeiru osan ha-mutuk $34000 ne’ebé selu baKompañia Formo UnipessoalLda iha tinan 2014.

Tuir parte lojístikuRTTL,E.p katak iha Dezemb-ru 2014, xefe boot sira ihaRTTL, E.p desidi hodi seluosan hamutuk $34000 ba Ko-mpañia Formo atu fornese eki-

Deskonfia Halakon Osan $34000KAK Bolu Ona Funsionáriu RTTL,E.p

pamentu tékniku ba RTTL,E.phodi hadi’a torre transmisaunsira iha teritóriu tomak maibérealidade hatudu to’o ohin loronekipamentu hirak ne’e seidauktama. Prafuju ida mós laiha.

“Ha’u le’e hela notísia ihaTimor Post ne’e kona-ba kazuRTTL,E.p. Ami agora Investigahela,” hatete Komisária OlandinaCaeiro bainhira dada lia ho Ko-misariu KAK, Aderito Pinto Til-man iha salaun Ministériu Soli-dariedade Sosial (MSS), Caicoli-Díli, Kinta (22/10).

Komisária Olandina hatete,

KFP nia prosesu investigasaunne’e hare liu ba funsionalizmupúbliku nian, maibé sei persijatempu atu hare didiak hodi belefinaliza kazu ne’e rasik.

Hafoin ida ne’e, KomisariuKAK mós dehan; “kazu ne’e mósagora ami investiga hela, maibéseidauk hotu,” responde Komis-ariu Aderito Tilman ba KomisáriaOlandina.

Enretantu, kompñia FormoUnipessoal Lda maka manantender fornese ekipamentutékniku ba RTTL-E.p iha tinan2014 hodi hadi’a torre transmi-

saun sira iha teritóriu tomak,maibé realidade hatudu torrehirak ne’e seidauk hadi’a, tan-ba de’it kompañia Formomaka seidauk hatama ekipa-mentu hirak ne’e maske pros-esu pagamentu ramata 100%tiha ona tiha tinan kotuk.Hafoin kompañia Formomanan tiha tender ne’e, nia babolu tan kompañia Hard Rockhodi bele hatama sasan sirane’e, maibé seidauk hela de’itto’o ohin loron.

Entretantu, kompañiaHard Rock rekoñese ona pros-esu pagamentu ba tenderfornese ekipamentu téknikuba Rádiu no TelevizaunTimor-Leste, Empreza Púb-liku (RTTL-E.p) ramata tiha

ona iha tinan 2014, maibé rajaunto’o oras ne’e seidauk hatama eki-pamentu hirak ne’e, tanba Italiaoras ne’e afeta hela krize finansei-ru mundial.

Diretur Kompañia HardRock, Denys hatete, tenderiza-saun ne’e Kompañia Formo Uni-pessoal maka manan no nature-za prosesu tenderizasaun ne’emós Emerjensia, entaun xefe bootsira iha RTTL-E.p ne’eba bolude’it Formo Unipessoal Lda makatama iha tenderizasaun ne’e.

“Waktu itu kan emerjensi,kalau tidak takutnya uang mere-ka hilang karena mereka sudahmau mendekati penutupan bukuannual. Jadi kita yang tangungjawab untuk memasukan alat-alat itu, tetapi, sementara belummasuk karena Italia lagi kenakrisis keuangan. Kalau kita pe-san dari Indonesia itu gampangdan cepat, tetapi alat ini kita pe-san dari Italia yang sampai hariini juga mereka belum produk-

si,” hatete Diretur KompañiaHard Rock, Denys ba Timor Postiha nia serbisu fatin Colmera-Díli, Segunda (31/08).

“Peralatan ini tinggal didatang-kan aja, tetapi sekarang kita masihmeeting sama RTTL-E.p lagi kare-na tidak tahu mereka ada peruba-han misalnya kadang-kadang adabarang lai yang rusak kita akangantikan, begitu,” esplika Denys honia pozisaun parte liman loos kaerhela osan lobuk ida hodi fó ba Jor-nalista Timor Post, maibé Jornalis-ta ne’e rejeita hodi simu osan hirakne’e maske Denys tenta dala tolukedas hodi fó osan sira ne’e ba Jor-nalista.

Denys mós konsiente, prose-su hatama ekipamentu hirak ne’eba RTTL-E.p kleur demais, tan-ba nia hamenon husi Italia, la’oshusi Indonézia.

“Karena mereka ada krisis diEropa sehingga belum bisaproduksi alat-alat ini juga,” esp-lika Denys. (oki)

DÍLI—Arguidu Jacinto Araújoiha nia deklarasaun ba TribunálDistritál Díli iha Kinta (22/10)iha sala audiénsia julgamentukatak atividade arguidu Ricardola’o antes ona iha Dolok-Oan,área Kristu Rei, hafoin Governufó aluga rai refere ba KompañiaTimor Development ne’ebé na’inba kompañia ne’e maka Japekhon Chu (na’inTimor Plaza)hodi halo investimentu.

Tuir nia, ativdade ne’ebé ag-ora la’o iha área Dolok-Oan kafatin disputa ne’e, arguidu halouma permanente kle’ur ona, nosira maka halo serbisu hodi kon-tinua rehabilita uma refere.

Momentu ne’ebá, arguiduhala’o nia serbisu hamutuk honia kolega Alcino no João Car-valho hanesan sira nia manajer.Nune’e, iha dader sira atu tamaba serbisu haree ai-rin taka onadalan tama ba sira nia fatin ser-bisu. Ho nune’e, sira simu ori-entasaun hosi manajer hodi tesiai-rin lezadu Jape nian.

“Momentu ne’ebá, ami ser-bisu hela, manajer João boluami dehan tesi tiha besi sira ne’e.Ne’ebe, nu’udar ami nia superióriha kompañia ami kumpri hoditesi, maibé ai-rin sanulu ne’e ami

tesi hotu tau iha fatin agora latanhela no sei bele uza,” deklara ar-guidu Jacinto iha audiénsia julga-mentu, Kinta (22/10).

Purtantu, iha akuzasaun Min-istériu Públiku kondena arguiduJacinto Araújo, Ricardo CardosoNheu, Alcino Soarea nu’udar ar-guidu tanba komete kazu krimedanu simples no okupasaun ilegálkontra lezadu Jape Kong Su.

Jacinto hatutan, nia parte larona direta hosi arguidu Ricardoko’alia ba manajer João, maibé niasó rona de’it hosi manajer katakpatraun maka haruka sira sobubesi rin ne’e.

Entretantu, lezadu Jape KongSu afirma iha nia deklarasaunkatak iha loron 18 Fevereiru 2010nia hanesan diretór Kompañia DíliDevelopment Lda nian halo asinarai ho estadu liu-hosi SekretariaEstadu Terras no Propriedades(SETP) iha área Dolok-Oan, Met-inaro nian. Depois asina estadu fóatensaun ba nia katak duranteloron 30 tenke halo netik buatruma.

Ho ne’e maka buat ne’e ebé niahalo primeiru maka ema ke’e raihodi halo baliza harii ai rin, baluntau ona arame no balun seidauk.Tan antes asina kontrau ho estadu

nia husu estatutu rai ne’e duni. Tanne’e, estadu afirma rai ne’e ulukRicardo Cardoso Nheu nian duni,maibé agora estadu hapara tihaona.

Nia tenik tan, depois halo tihakonstrusaun liu tiha tinan ida res-in maka arguidu Ricardo ho niaema ba sobu ai-rin hamutuk 116 hovalór osan rihun 14.900. Ho idane’e maka rai ne’e agora nia partela halo buat ida ona.

Depois rona tiha deklarasaunhosi parte rua ne’e, Tribunál sus-pende fali audiénsia ne’e ba loron5 fulan Novembru 2015 tuku 9:30hodi rona sasin Ministéru Públiku.

Hafoin asiste julgamentu,Di’ariu ne’e hiit án hodi observadisputa rai iha Dolok-Oan, tra-balladór Angelo informa, ai-rinmomentu ne’ebá kolega sira sobusanulu de’it. Agora sei latan helane’e, no oras ne’e konstrusaun umasira rehabilita hela.

Audiénsia julgamentu ne’eprezide hosi juiz koletivu makahanesan José Maria de Araújo,Francisca Cabral ho juis estajiáriuJosé Uscural. Ministériu Públikureprezenta hosi prokuradora LídiaSoares no arguidu hetan asistén-sia leg’al hosi advogadu privadu,José Guterres. (Max)

IJE........................... HUSI PAJ.1

ema seluk mak atu ba hatanne’e la-loos”, nia afirma.

Nia hatutan tan, “ha’uservisu kle’ur ona iha ne’eba,ha’u hatene buat barak makla-la’o, tanba ne’e ema ne’ebémak halo sala, di’ak liu niasai duke estraga fali federa-saun, tanba nasaun ne’e hariiho ruin no ran”.

Tanba ne’e nia husu parahalo investigasaun profunduba jogadór naturalizasaunsira ne’e para bele hatene sémak halo buat sira ne’e belemosu, nune’e bele lori bahatan iha justisa, tanba emahotu tenki hakruk ba leine’ebé mak vigora iha nasaunida ne’e.

Aleixo Cobra dehan,rekomendasaun SekretariúJerál FFTL, jogadór natural-izasaun ne’e maske moris ihaBrazil, maibé abo, inan noaman Timor-oan.

“Loloos ha’u mak ba trata

ema sira ne’e mai, ha’u ihakompetensia ba trata sira ne’e,la’ós sekretariu jerál niakompetensia, ne’ebé ha’uhatene katak naturalizasaunne’e laiha, sé iha naturalizasaunduni, ema sira ne’e orijinálBrazileiru duni, hatan batribunál, sulan kadeia”, afirmatan.

Katak tan, “jogadór ne’emaun sira hili tia mai makhatete katak jogadór mak ne’eona, oke joga ba, mas ha’uhatete naran Timor-oan, lohito’o padre hotu, e justisa makbele identifika sé mak loos, sémak sala”.

Aleixo dehan, kazu sira ne’ehanesan parte exekutivu ne’ebékompetensia ba asuntu estran-jeiru la’ós fase lima ba proble-ma sira ne’e, mas durante ne’eexekutivu sira seluk laihakoñesementu ba jogadórnaturalizasaun e hatene de’itmak jogadór sira ne’e Timor-oan.

Aleixo mos informa, tuir niahatene labarik jogadór na’inhitu ne’ebé lori hosi Brazil maihamutuk ho ekipa selesaunnasionál hodi defende ba

nasaun ida ne’e, balu hatetekatak sira ne’e ema Brazil la’óssidadaun Timor.

“Agora labarik sira ne’ebéBrazil sira lori mai, nia hatetedehan ha’u ema Brazil, lohi sa”,tenik tan.

Nia reafirma, segredu barakmak arkivu ona iha tribunál.Tanba ne’e, nia husu ba SekjerFFTL atu hatudu PrezidenteFFTL para assume responsabil-idade ba informasaun ne’ebé saipolemika iha públiku nia le’et.

“Ha’u nonok demais ona,agora mak tenki ko’alia parapúbliku tenki hatene, federa-saun ha’u defende to’o mate,ema nauk-ten ha’u la-defende,ema mafiozu ha’u la-defende”,afirma tan.

Realsa tan, “ha’u sei hateteba Amandio para hatuduFrancisco, Francisco nunkakastigu, sulan nia ba kadeia,agora ha’u konfronta nia sa,ha’u hakarak haree nia to’one’ebé”, Aleixo deklara.

Emprezariu Timor-oan ne’erealsa, FFTL ne’e harii ho ruinno ran, ema hotu nia terus, la’óstanba ema ida rua nia kosar bende’it. (way/flo/oki)

Atividade La’o Antes iha Dolok-Oan Hafoin Sobu Ai-rin

Governu.............. HUSI PAJ.1

“ADN indentifika 57 pro-jetu emerjénsia ho $23 mil-hoens, maibé ADN foin verifi-ka montante $9 milloens ital”,Gastão esplika ba jornalistasira iha ninia kna’ar fatinKaikoli, Kinta, (22/10).

Gastão hatutan, oras ne’esira prepara hela kontratu hodiselu tuir saida mak ADN verifi-ka. Nia dehan, governu aprovaosan milliaun $23 atu selu pro-jetu emerjénsia sira ne’e, maisla’ós MOPTK mak impata hodiselu de’it milloens $9, maibétuir verifikasaun ADN nian makmilliaun dollar sia resin.

Gastão mos esklarese,

montante orsamentu ne’ebé atuselu sei la-hanesan. Tanba, tenkiverifika kustu no sei selu de’itprojetu ne’ebé mak kualidade,governu sei la-selu ba projetune’ebé laiha kualidade.

Sikun seluk, Alarico Daitulahatete, governu iha dever atuselu, maibé labele taka matanhodi selu de’it, governu tenki ha-ree lai projetu emerjénsia sirane’e kualidade duni ka la’e noprienxe duni kriteria ka la’e.

“Tanba osan ne’ebé governuatu selu ne’e osan povu nian, pro-jetu ne’ebé halo tenki ho kual-idade”, katak nia.

Propoin Osanba Portu

Aleinde ne’e, oportunidade

hanesan, ministru Gastão infor-ma, MOPTK iha 2016 sei fó pri-oridade ba estrada, bee mos no-mos portu Dili no Tibar.

“Projetu ne’e multi anual,aloka tuir kapasidade hodi im-plementa no ezekuta, para de-pois labele tau buat barak de-mais”, katan tan.

Nia dehan, portu Dili noTibar infrenta problema, tanbala’ós buat ne’ebé fasil tuir emahotu nia hanoin.

Governante ne’e esplika,proesesu ne’ebé iha, sei liu-hosireferensia, rehabilitasaun kakonstrusaun sei haree orsamen-tu, osan ne’e rasik mai hosi es-tadu ka halo impresta.

“Ita tenki haree detalladusno tenki diskute, avalia, bain-hira loos ona mak foin hanoinkonkursu”, katak tan.

(jxy)

Page 21: Timor post 23 10 2015

C M Y KC M Y K

SESTA23 OUTUBRU 2015

SESTA23 OUTUBRU 2015

www.diariutimorpost.tlemail: [email protected]

EDISAUN NO. 08343334 SESTA 23 OUTUBRU 2015

PUBLISIDADE

24 Paginas/ 50 Centavos

Diariu24Telepon TLP:3321696

Kontinua ba Paj.23

Kontinua ba Paj.23

IJE Hahú Investiga Naturalizasaun

DILI—”Ha’u aseita ho PM nia despasu para ita bele haree, sé makbele hetan osan hanesan ne’e no sé mak labele hetan osan hanesanne’e”, Lino Bermiro ba diariu ne’e iha ninia kna’ar fatin Bebora, Kin-ta, (22/10).

Cobra: “Ha’u Nonok Demais Ona”DILI— Inspesaun Jerál Estadu (IJE) hahú loke investigasaun baDiresaun Nasionál Rejistu Notariadu ne’ebé hasai pasaporte nobilhete indentidade ba jogador Brazileiru na’in hitu (7) ne’ebéoras ne’e tama iha ekipa selesaun nasionál Timor-Leste nian.

Asesór Konkorda PMRui Reduz Saláriu

Kontinua ba Paj.23

DILI—Ministru Obras Públikas, Transporte no Komunikasaun(MOPTK) Gastão de Sousa informa, governu selu de’it projetu emer-jénsia ne’ebé Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN) verifika ona.

DILI—Uma ne’ebé mak governu oferese liu-hosi Ministériu Solidar-idade Sosial (MSS) barak mak abandonu tanba veteranu sira la-utili-za ho razaun uma ne’e ki’ik liu.

Kontinua ba Paj.23

sionál Rejistu Notariadu.“Ita tuir regulamentu ne’e

buka jogadór ne’ebé mak nia ihaligasaun ran, Timor-oan makbele mai joga iha ita nia nasaun,la’ós bolu fali jogadór naturali-zasaun”, Aleixo Cobra hatete badiariu ne’e iha ninia servisu fa-tin, Kinta, (22/10).

Nia dehan, durante ne’e laihakoñesementu kona-ba jogadórnaturalizasaun. “Ha’u mak tenkihatene uluk, maibé ne’e laiha.Derepenti sira mai dehan jogadór

sira ne’e Timor-oan, entaun la-buat ida, sira Timor-oan bele jogade’it”, katak tan.

Emprezáriu ne’e realsa, la’ósobrigatóriu ba FFTL bukajogadór hosi rai seluk mai de-fende TL, sira ne’ebé nu’udarmembru ezekutivu nunka hatenekona-ba asuntu jogadór natural-

Veteranus Abandona‘Ajudus’ Governu

Governu Selu De’it ProjetuEmerjénsia Verifikadu

“Sé uma ne’e mak fó ha’u mósha’u lakohi tanba ki’ik oan liu, Il-iomar ne’eba uma sira ne’e aban-donadu hotu inklui iha Lospal-os”, deputada hosi bankadaCNRT, Albina Marçal hato’o ihaplenária Parlamentu Nasionál,Kinta, (22/10).

Albina Marçal la-informa kla-

ru kona-ba uma hira mak veter-anu sira abandona. Ho problemane’e, deputada ne’e husu ba MSSatu halo planu ida ne’ebé makintegradu hodi harii uma ne’ebémak di’ak ho espasu ne’ebé luanantes fó ba veteranu sira.

Foto TP Acacio Pinto

Ministru Interior, Longuinhos Monteiro (loos), Deputadu hosi bankada FRETILIN, David Dias Ximenes (klaran), Maijor Jeneral Lere AnanTimur (klaran/karuk) no Adjunta Prokuradoria Jerál Repúblka, Zélia Trindade (karuk), tuir semináriu Intrenasional CPLP ho tema “Prol daSegurança Humana e Global, iha Hotel Timor – Dili, Kinta (22/10).

“Depois hetan orientasaun hosi PrimeiruMinistru, ami forma ona ekipa ida hodi lokeinvestigasaun. Agora ami sei rekolla dokumen-tus no dokumentus balun sei iha DiresaunNasionál Rejistu Notariadu mak seidauk ko-mpletu. Ami sei hein hela dokumentu sirane’e”, Inspetór Jerál Estadu (IJE), Franciscode Carvalho ba Timor Post iha salaun Min-

istériu Solidariedade Sosial (MSS), Kaikoli, Kinta,(22/10).

Relasiona ho kazu ne’e, Vise Prezidenti Federa-saun Futeból Timor-Leste (FFTL) asuntu relasauninternasionál informa tan, rejimentu interna FFTLbandu atu lori jogadór naturalizasaun nian mai jogaiha Timor-Leste (TL). Entretantu, Inspesaun JerálEstadu hahú loke investigasaun ba Diresaun Na-

izasaun tanba laiha desizaun ko-letivu.

“Ha’u servisu iha federasauntinan 10 ona, ha’u la-defendeema ida, ha’u defende federa-saun. Kuandu sé mak sala niatenki ba hatan, la’ós halo sala,