Upload
zarifa
View
111
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Tippspetsialistist õppejõuks! ... AGA miks? ja kuhu edasi?. Töötoa päevakava. TIPPSPETSIALISTIST ÕPPEJÕUKS! ... AGA MIKS? JA KUHU EDASI? Kas on ja milles seisneb probleem? – Elina , PAO juhataja Milline peaks olema SKA erialaõppejõud? – Shvea , SJI lektor - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
TÖÖTOA PÄEVAKAVA• TIPPSPETSIALISTIST ÕPPEJÕUKS! ... AGA MIKS? JA
KUHU EDASI? Kas on ja milles seisneb probleem? – Elina, PAO juhataja
• Milline peaks olema SKA erialaõppejõud? – Shvea, SJI lektor
• Miks ei soovita tulla erialaõppejõuks? – Anne, ÕSK juht
• Millised võiksid olla erialaõppejõu karjääri- ja rotatsioonisüsteemi võimalused? – Mairit, ÕSK lektor
• HEAD MÕTTED LAUALE! – 5 küsimust ja 5+n lahendust
• KOKKUVÕTE: millise sõnumi anname teistele?
ÕPPEJÕU AMETIKOHA ERIPÄRA
• Erialaõppejõu eeldus on erialane tööstaaž, st ta tuleb SJV-st
• Õppejõud on oma eriala tippspetsialist, kes vastutab oma tulevaste kolleegide arendamise eest, st ta on ...:
• tippspetsialistina – oma valdkonna professionaal, tal on asjakohased teadmised ning soov arendada oma valdkonda
• õppejõuna – võimeline viima läbi õppetööd ja osalema TAL-s
• inimesena – soovi ja võimega ise areneda. Iga päev.
• Õppejõul on tähtajaline töö/teenistussuhe, st pärast iga teatud perioodi ta peab otsustama – kas jääda, minna edasi või minna tagasi SJV põhitööle
• SKA-s töötasustamisel õppejõud on õppejõud (SKA-s 5 palgaastet ja 7 palgaklassi, norm-õppetöömaht 30 EAP-d)
=> Nõuded kõrged, garantiid osalised
ROTATSIOON ÕIGUSAKTIDES
• ATS2013 § 33: tähtajaline üleviimine ühest ametiasutusest teise ametiasutusse, puhkusearvestus jätkub, max tähtaeg ei ole sätestatud, lubatud 1 pikendamine
• PPVS 5. ptk 41. jagu: tähtajaline üleviimine politseiasutusest teise valitsusasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse või rahvusvahelisse organisatsiooni, puhkusearvestus katkeb, max 2 x 3 aastat
• Eraldi PPVS § 61 lõiked 1 – 3: üleviimine SKA-sse. Tagasipöördumine politseiasutusse reguleeritud piiratud ulatuses, max 1 x 5 õppeaastat
• PäästeS § 101: tähtajaline üleviimine päästeasutusest teise valitsusasutusse või rahvusvahelisse organisatsiooni, puhkusearvestus jätkub, max 2 x 3 aastat
• VangS § 128 lg 51: ATS2013 § 33 ei kehti vanglateenistuses. Oma regulatsioon §-d 129 ja 1291: muu ametikoht riigiasutuses, max 2 x 5 aastat
=> Regulatsioon ebaühtlane, reeglina roteerutakse eriteenistusest välja; SKA-sse õppejõuks roteerumine (st ka tagasiviimine) seadustatud vaid PPVS-s
SKA ÕPPEJÕUD 2012/2013
2012 septemberKoguarv Keskmine
vanus aastates
Keskmine staaž SKA-s aastates
Mehed: arv ja %
Politsei- ja piirivalvekolledž 23 47 9,9 16 ehk 70%
Päästekolledž 19 44 6,2 14 ehk 74%
Finantskolledž 5 43,6 4,8 3 ehk 60%
Justiitskolledž 9 35,1 2,7 3 ehk 33%
ÕSK, keeled, sport, SJI 21 46,4 11 3 ehk 14%
SKA kokku 77 44,5 8,1 39 ehk 51%
STAAŽ AMETIKOHTADEL
õppejõudude arv 01. septstaaž
sept20122008 2009 2010 2011 2012
Professor 6 4 4 4 2 16,2
Dotsent 2 2 1 1 3 4,7
Lektor 45 40 42 41 43 7,9
Assistent 17 13 8 7 14 7,7
Õpetaja/kutseõpetaja 19 18 16 16 15 8,8
Kokku 89 77 71 69 77 8,1
ÕPPEJÕUDUDE VOOLAVUS
Õppejõudude voolavus 2008 - 2012 2008 2009 2010 2011 2012
SKA-st lahkunud õppejõud 10 15 9 8 6
Sh omal soovil lahkunud 5 8 2 4 1
Õppejõudude keskmine arv 88 79 69 68 73
Koguvoolavus 11,36% 18,99% 13,04% 11,76% 8,18%
Vabatahtlik voolavus 5,68% 10,13% 2,90% 5,88% 1,36%
SIKARO TEGEVUSED• SKA TAL uuring „Eelduste loomine Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku
kutse- ja kõrghariduse erialaõppejõudude jätkusuutliku karjääri- ja rotatsioonimudeli väljatöötamiseks Siseministeeriumi haldusalas“:
• Kas ja millised on meie probleemid? Uuringu peamiseid tulemusi tutvustame tänases töötoas.
• ESF kaasfinantseeritav projekt „Sisejulgeoleku õppejõudude akadeemia“:
• Projektirühm: Elina Orumaa, Elina Siimon (SiM), Maris Puust (PPA), Häli Allas (PÄA), Sigrit Lilleste, eksperdid PPAst, PÄAst, SiM-st
• Tegevused: erialaõppejõudude teenistusliku liikumise kaardistamine ja analüüs, 7 seminari välisekspertidega väliskogemuse kaardistamiseks, mentorlusprogramm erialaõppejõudude reservile
• Teostus: 2012/2013 õppeaasta
• ÜHINE EESMÄRK: SiM asutuste koostöös SJV erialaõppejõudude karjääri- ja rotatsioonisüsteemi loomine ning sellele õigusraamistiku kujundamine
• Uuring - Eelduste loomine Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku kutse- ja kõrghariduse erialaõppejõudude jätkusuutliku karjääri- ja rotatsioonimudeli väljatöötamiseks Siseministeeriumi haldusalas
• Läbiviijad: Anne Valk, Mairit Kratovitš, Triin Roosve, Mari Käbi (SKA ÕSK), Shvea Järvet (SKA SJI), Elina Orumaa, Oliver Pagel (SKA PAO)
UURINGU TAUST
Uuringu eesmärgiks on selgitada välja SKA kutse-ja kõrghariduse erialaõppejõudude värbamisega seotud probleemid ja huvigruppide ootused ning pakkuda välja SKA-le sobivaim karjääri-ja rotatsioonisüsteem.
Uurimisküsimused:
1. Milline peaks olema SKA erialaõppejõud?
2. Millised on põhjused, miks ei soovita tulla SKA-sse erialaõppejõuks?
3. Millised on erialaõppejõudude karjääri-ja rotatsioonisüsteemi ülesehitamise erinevad võimalused?
UURIMISKÜSIMUSED
METODOLOOGIA
• Uurimisstrateegia - fenomenograafia • Andmete kogumise meetod – poolstruktureeritud
süvaintervjuud (mai 2012 – august 2012)• Andmete analüüs – intervjuude transkribeerimine
ja kodeerimine, content analüüs, Nvivo• Valim – 53 intervjuud – 4 erinevat kategooriat
SKA õppeüksuste juhid ja PAO juht (14) SJ ametite, SiM juhid (14)
SKA koosseisulised erialaõppejõud (13) SKA koosseisuvälised erialaõppejõud (12)
ÕPPEJÕU ERIALANE KOGEMUS
Täiskasvanute koolitaja professionaalse identiteedi konstrueerimise protsessi mõjutavad koolitaja varasemad professionaalsed identiteedid ja elukogemused (Karm 2007:35)
SKA juht Ameti juht
vähemalt 5-10 aastat Alla 3 keeruline, pigem 5-10
SKA koosseisuline õppejõud Koosseisuväline õppejõud
Vähemalt 5 aastat 3-5 aastat
ÕPETAMISKOGEMUSSKA juht Ameti juht
Võiks olla (KV õppjõud, sisekoolitaja) aga
pigem ei nõuaks
See on oluline aga seda saab SKA ise arendada, pakkuda koolitusi
„ Kui inimesel teadmiste edasi andmise oskust ei ole, siis võib olla nii tark, et hiilgab öösel, aga kasu sellest midagi pole“ (Ameti
juht)
SKA koosseisuline õppejõud Koosseisuväline õppejõud
Kasuks tuleb kindlasti eelnev kogemus, ilma eelneva kogemuseta
on keeruline„aga selliseid õpetaja pädevusi ja oskusi tundsin ma 3 aasta pärast, et nüüd ma
oskan piisavalt hästi õpetada“ (SKA õppejõud)
jah peab, võiks olla, ei saa nõuda, ei pea olema
„ kui mina tulin alguses lugema, siis mul ei olnud mingit õpetamise kogemust ja ma olin alguses ikka hädas tegelikult“
(KV õppejõud)
TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS
SKA juht Ameti juht
Värbamisel ei saa nõuda aga valmisolek peaks olema
EÕJ kaasamine teadustegevusse, süsteemne lähenemine, teaduslike
meetodite kasutamine, koostöö rahvusvahelise tasandil,
„Vot see teaduse pool ongi see, mida amet kolledžilt ja õppejõult ootab /…/“
(ameti juht)
SKA koosseisuline õppejõud Koosseisuväline õppejõud
Väga erinev suhtumine - •SKA ootab ÕJ teadustegevust; •teadustulemusi saab rakendada õppes ja toetada ameti arengut; •pigem sooviks arendada ja koostada õppevahendeid
Pigem hirmutab, ametis ei ole põhitöö kõrvalt aega teadusega tegeleda aga vajadust SJ alaste uuringute järele
tunnetatakse tugevalt
VEEL VAJALIKUD KRITEERIUMID
KEELEOSKUS POSITSIOON
Kindlasti vajalik väga heal tasemel – rahvusvaheline koostöö, loengute
lugemine, teadusuuringute tulemuste integreerimine õppesse
Erisus valdkonniti –
Piirivalve – juhtPolitsei – hea spetsialist, ekspert
Pääste – pigem juht
HARIDUSTASE MUUD OMADUSED
Sõltub, millisel tasemel õpetab – kõrgharidus on miinimumnõue, pigem
vähemalt magister
Soov areneda, väga hea eneseväljendus- ja esinemisoskus, soov töötada noorte ja aktiivsete inimestega,
paindliku mõtlemisega, hea ajaplaneerija ja suhtleja, motiveeritud ja hea
empaatiaga, entusiastlik
KES SOBIB ERIALAÕPPEJÕUKS?• „Kui mõelda ideaalkuvandi peale, siis ta peaks olema oma
eriala arvamusliider“ (SKA juht)• „Ma olen isegi mõelnud, et millal ma kooli tagasi lähen –
siis kui pensioni ära vormistan, siis läheksin“ (Ameti juht)• „Me ju näeme siin, et kes on organisatsioonis juba
ammendunud ja läbi põlenud, siis saab nagu teha ka inimesega mingi kokkuleppe, et lähed ja oled kolm aastat seal õppejõud“ (Ameti juht)
• „Supi maitse läheb ainult siis paremaks, kui vürtse juurde panna. Ja neid vürtse tulebki kooli juurde tuua“ /rhv tasandil tuleb kogemusi saada/ (Ameti juht)
ERIALAÕPPEJÕU MÄÄRATLUSÕJ professionaalse identiteedi omaks võtmine ja kujunemine
ÕJ professionaalse identiteedi areng
Praktiline SJ valdkonna kogemus – enda määratlemine alguses pigem SJ valdkonna eksperdina kui koolitaja/ õppejõuna
Tugev SJ valdkonna väärtushinnangute ja organisatsioonikultuuri kandmine
Õpetamise kogemus (sisekoolitaja, KV õppejõud, koolitaja)
Õppimise mõistmine ja väärtustamine – muutus hoiakutes ja tegevustes
TAL kogemus ja uuringu tulemuste rakendamine õpetamises
Koolitused, enesearendamine, organisatsiooni toetus
Mitteformaalne suhtlemine õppejõududega
Kokkuvõte: 1. uurimisküsimus(Milline peaks olema SKA erialaõppejõud?)
• Õppejõudude suured nõudmised ja ootused – lõpetajad on tihti õppejõudude peegeldus:– erialane kogemus– õpetamise kogemus– teadus-, arendus- ja loometegevus (TAL)– haridustase– keeleoskus– positsioon ametis– isikuomadused
• Ameti juhtide ja KV õppejõudude – ootus, et SKA toetaks õppejõuks kujunemist ja toetaks õppejõu arengut
KARJÄÄRIVALIKU ALUSED TEOORIAS• Arusaam sellest, kes ma olen (usk oma
võimetesse, ettekujutus ülesande raskusest,
eduootus)
• Teadmine, millised on tööga seotud võimalused
ja tingimused (rahuldus, mida ülesandest
saadakse ja kasulikkus tulevikuks)
• Oskus ratsionaalselt kahte esimest kombineerida
(kui suurt pingutust ülesande tegemine nõuab,
mida peab ohverdama seda tehes - valents)
Parsons 1909, ref Albion & Fogarty; Vroom, 1964
MIKS EI TULDA ERIALAÕPPEJÕUKS?Karjääri katkemise tunne
•KV õppejõud: „… kardetakse, et sa jääd nagu kadunuks süsteemi jaoks“•Ameti juht: „… ma arvan, et selle teravuse ma kaotan ise paari aastaga kindlasti“
Palk•SKA juht: „… nad ei ole nõus tulema madalama baastöötasu peale“•SKA õppejõud: „… lektori palgatase peaks olema kusagil 2000 eurot, siis saame hakata valima tippspetsialiste“•KV õppejõud: „… nõuded õppejõule ei vasta tasule“
Asukoht•Ameti juht: „… et teatud vanuses inimesed ei ole valmis enam nii, et nad elavad kolm päeva Paikusel ja kaks päeva Murastes“.
Meeldib olemasolev töö•Ameti juht: „… eks nad janunevad jätkuvalt niisuguse käegakatsutava operatiivtöö järgi …“•KV õppejõud: „… mis on ehk kõige olulisem, et ma tunnetan seda, et ma praegu suudan igapäevaseid tööprotsesse mõjutada...“
MIKS EI TULDA ERIALAÕPPEJÕUKS?
Informatsioonipuudus•Ameti juht: „…. inimesed eeldavad, et ühest e-mailist peaks piisama aga ei piisa. Just heade inimestega tuleb personaalselt läheneda, rääkida, toetada.“
Suur koormus •SKA õppejõud: „Sama palga eest tehakse ametis vähem tööd“,
•KV õppejõud: „Suure koormuse juures ei saa ennast arendada“
Õppejõu töö keerulisus ja suur vastutus•KV õppejõud: „Minu jaoks just ongi peamine see, et mis asja ma päevast päeva räägin“;• „… vastutus on suur, et mida sa seal räägid, see kõik peab ju ikka õige olema“
MIKS EI TULDA ERIALAÕPPEJÕUKS?
Ebakindlus töö sisu osas•SKA juht: „… see on juba väljapoole ka levinud, et on pidev heitlik tõmblemine koormuste täissaamise nimel“.•SKA õppejõud: „… suures ja mitmesuguseid töid tegevas organisatsoonis ei saa kõiki kasti sisse võrdseks taguda, kuna see on tegelikult kõige ebavõrdsem süsteem“•KV õppejõud: „… teatud asjade puhul tagasiulatuvalt ilmselt ei ole õige õigusakte muuta ….. kokkulepped ei kehti ja poolel teel vahetatakse hobuseid“
MIKS EI TULDA ERIALAÕPPEJÕUKS?
Segadused SKA identiteediga SKA õppejõud: „… kõrgkooli juhtimine käib nagu bürokraatliku organisatsooni juhtimine“
KV õppejõud: „Mingisugune jama on kõrgharidusega, et on nagu kutseõppega seotud rohkem …. ja magistriõppes on liiga palju sellist „põllu“ teemat – menetlus, praktikad jms“
SKA õppejõud: „… mind häirib see liigne kallutatus TAL tegevuste poole“
Ameti juht: „… selle asemel, et olla parim rakenduskõrgkool, te soovite konkureerida Tartu Ülikooliga … “
Ameti juht: „SKA soovib olla alma mater, amet soovib kutsekooli“
MIKS EI TULDA ERIALAÕPPEJÕUKS?
• Enesearendamine ja enese proovile panek (k.a rahvusvahelised koolitused)
• Millegi uue tegemine, vaheldus
• Paindlik tööaeg
• Muudatused ametis, ametipoolne suunamine, ülemuse käsk
MIKS VALITAKSE ÕPPEJÕUKARJÄÄR?
Eduootus Kasulikkus Valents
Meeldib olemasolev töö
Informatsiooni puudus, müüdidSuur koormus
Õppejõu töö keerulisus ja suur vastutus
Palk
Enesearendamine ja enese proovile panek (k.a rahvusvahelised koolitused)
Karjääri katkemise tunne
Asukoht
Segadused SKA identiteediga
Ebakindlus töö sisu osas
Muudatused ametis, ametipoolne suunamine, ülemuse käsk
Millegi uue tegemine, vaheldus
Paindlik tööaeg
ÕPPEJÕUKARJÄÄRI VALIKU MÕJUTAJAD
Kokkuvõte: 2. uurimisküsimus (Millised on põhjused, miks ei soovita tulla SKA-sse
erialaõppejõuks?)
1. Õppejõuks pürgija soovib teha midagi uut ja on valmis erialaseks arendustööks
2. Eduootuse ja kasulikkuse toetamiseks ja nende seose tugevdamiseks tuleb tegeleda sisemise selguse loomisega ja koostöö kujundamisega:
• õppejõu kui professionaali väärtustamine,• bürokraatlike raamide vähendamine;• identiteedi selgus, töösisu selgus;• arusaam, et palgaküsimus ja karjäärijuhtimine on
SKA ja ametite ühine mure eriala ja SJ valdkonna arendamisel
Millised on erialaõppejõudude karjääri- ja rotatsioonisüsteemi
ülesehitamise erinevad võimalused?
Mairit Kratovitš
I
Erialaõppejõu rotatsioonisüsteem
II
Erialaõppejõu akadeemiline
karjäär
III
Erialaõppejõu arendussüsteem
IV
Uued erialaõppejõud
I ERIALAÕPPEJÕU ROTEERIMISSÜSTEEM:
ETTEPANEKUD1. EÕJ pidev liikumine ametikohtade vahel (6 k, 2,3,5 aastat)
2. Õppejõutöö kõrvalt osaajaga töötamine ametis
3. Konkreetne grupp inimesi, kes pidevalt roteeruvad (nt ühe aine raames)
4. Ühe haldusala koolitajate terviklik rotatsioonisüsteem (sisekoolitaja/õppejõud)
I ERIALAÕPPEJÕU ROTEERIMISSÜSTEEM:
TINGIMUSED• Integreeritud rotatsioonisüsteem kõikide sisejulgeolekuasutuste vahel• Roteerimine põhivaldkonna ametisse,
ministeeriumidesse (Siseministeerium, Justiitsministeerium), teise valdkonna ametitesse
• Formaalsed kokkulepped (tippjuhid, keskastmejuhid, personalijuhid)
• Selged reeglid: liikumine mõlemas suunas peab olema selge ja arusaadav
• Ühtlustamine: palgasüsteemid, sotsiaalsed garantiid ja töötingimused jm
I ERIALAÕPPEJÕU ROTEERIMISSÜSTEEM:
KAHTLUSED• Süsteem ei sobi kaasaega, soositud peaks olema inimeste vaba liikumine
• Ametikohti ei saa garanteerida
• Süsteemi asemel peaks panustama tihedale koostööle ja lühiajalistele praktikatele
• Rotatsioon ei hakka tööle, sest inimesed lahkuvad
• Kokkulepped ei pea või neid ei ole võimalik tagada
• Paindumatu süsteemi loomine („paneme kõigile ühe numbriga kingad jalga“)
II ERIALAÕPPEJÕU AKADEEMILINE
KARJÄÄRIMUDEL: ETTEPANEKUD
• Mudeli teadvustamine: motiveeriv, perspektiivikas seoses teadusuuringutega
• Õppetoolide ja üksuste akadeemiline struktuur: SKA-s liiga vähe doktorikraadiga dotsente/professoreid: iga suuremas õppetoolis peaks olema koht täidetud
• Akadeemiline järelkasv: professor/assistent süsteem
III ERIALAÕPPEJÕU ARENDUSSÜSTEEM(MILLISED ON EÕJ VÕIMALUSED OLLA KURSIS
PRAKTILISE ELUGA?)Formaalne ja mitteformaalne koostöö
Teadusalane ja rahvusvah. koostöö
Koostöö õppetöö läbiviimisel
Kõikvõimalikud koostöögrupid (komisjon, koostöökoda, nõukogu, mõttekoda, töökohtumine, ühiskoolitused, õppused jne)
Tööpraktika (koos kõigi töötamise õigusega) ja vaatluspraktika
Ametite andmebaasid, intranet, listid
Mitteformaalne suhtlemisvõrgustik
Rakendusuuringud ja ühisartikli produtseerimine
Ühised uurimisgrupid ja laborid
Koostöö välisriikide ja Eesti teiste õppeasutustega
Ühised välisprojektid
Suuremate sündmuste ühisanalüüs ja õppematerjali loomine
Ühiste loengute pidamine (õppejõud ja 2-3 praktikut)
Loengute raames ametite (praktikute) külastamine
IV ALGAJA ERIALAÕPPEJÕU TOETAMINESisseelamistegevused
• Õppejõuks valmistumine veel ametis tööl olles• Süsteemne sisseelamisprogramm – paindlik, vastavalt
vajadustele• Koormuse vähendamine esimese aasta jooksul• Töö ümberkorraldamine (esimesel poolaastal
arendustegevused, teisel poolaastal loengud)• Juhendaja/mentor• Analüüs – eneseanalüüs, õppematerjalide analüüs,
loengute analüüs• Koolitus (õppemeetodid, õppekorraldus)
Kokkuvõte: 3. uurimisküsimus(Millised on erialaõppejõudude karjääri- ja
rotatsioonisüsteemi ülesehitamise erinevad võimalused?)
• Vajadus luua paindlik EÕJ karjääri- ja rotatsioonisüsteem, mis sisaldaks alljärgnevaid elemente:– EÕJ roteerimise põhimõtted ja praktika– EÕJ akadeemilise karjäärimudeli põhimõtted EÕJ
mitmekesised arendustegevused (luua süsteemne seos praktilise eluga)
– uute EÕJ järelkasv ja toetus töösuhte alguses
ARUTELU • Mida saaks SKA teha selleks, et suurendada ametnike
valmisolekut tulla õppejõuks? – Triin
• Mida saaks ametid teha selleks, et suurendada ametnike valmisolekut tulla õppejõuks? – Shvea
• Milliseid karjääri- ja rotatsioonisüsteemi ülesehitamise võimalusi te toetaksite ja miks? – Mairit
• Kuidas vähendada vastuolusid bürokraatliku organisatsiooni nõudmiste ja õppejõurollist tuleneva loomingulisuse ja akadeemilisuse vahel? – Anne
• Millisel määral ja kuidas võiks õppejõuks roteerumine olla reguleeritud seadusetasandil? – Mari ja Elina