Upload
others
View
10
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Tolerantsid ja istud.
IGOR PENKOV
Vahetatavus
Vahetatavuseks nimetatakse toote koostisosa omadust, mis võimaldab selle kasutada sobitamata.
Vahetatavus kergendab masinate valmistamist, kasutamist ja remonti, võimaldab kulunud või purunenud detaili või koostu asendada varudetaili või –koostuga, ilma et toote kasutusomadused halveneksid.
Vahetatavust saavutatakse vajaliku täpsusega detailide valmistamise ja nende koostamisega.
Vahetatavus tuleb tagada kogu tehnoloogilise protsessi käigus.
Vahetatavus võib olla täielik või osaline.
Tolerantsid
50H7
50u6
Ava Võll
Liite detaili, mis haarab teist detaili ehk mida mõõdetakse seestpoolt, nimetatakse avaks
Võll on haaratav ehk väljast mõõdetav element
Üldjuhul ei pea ava ja võll olema silinderpinnad
- Mõõde on geomeetrilise parameetri (pikkus, laius, kõrgus, vahekaugus,
sügavus) arvväärtus sobivates ühikutes.
- Nimimõõde on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele ja
mille suhtes arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid). Nimimõõtmeid
tähistatakse arvutustes D, d, A või ka indeksiga – Dnom, dnom.
Tolerantsid
Tegelik mõõde – toote valmistamisel saadud ja otseselt mõõdetud mõõde.
Piirmõõtmed – suurim ja vähim lubatav mõõde Dmax, Dmin, dmax, dmin.
Piirhälbed näitavad piirmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet.
Piirhälbed kirjutatakse vahetult nimimõõtme järel (näiteks ,
, , )
1,0
2,040
03,040
025,0401,050
Tolerantsid
Tolerants on mõõtme lubatav muutumise ulatus ehk piirmõõtmete või
piirhälvete vahe. Tolerants on alati positiivne suurus (märgita).
45
H9
f8
ES = 62
EI = 0
es = -25
ei = -64
ES – ava ülemine hälve, EI – ava alumine hälve,
es – võlli ülemine hälve, ei – võlli alumine hälve,
Dmax – ava suurim piirmõõde, Dmin – ava vähim piirmõõde,
dmax – võlli suurim piirmõõde, dmin – võlli vähim piirmõõde,
Dnom – ava nimimõõde, dnom – võlli nimimõõde,
T – tolerants, TD – ava tolerants, Td – võlli tolerants.
nomDDES max nomDDEI min nomddes max nomddei min
EIESTD minmax DDTD eiesTd minmax ddTd
Istud
Istuks nimetatakse detailide liikuvuse astet liite, st kui hästi või kui
halvasti nad üksteise suhtes liiguvad.
Istud liigitatakse:
- liikuvad, ehk garanteeritud lõtkuga,
- liikumatud, ehk garanteeritud pinguga,
- siirdeistud.
Dd
N
d D
S
a)
b)
a) lõtkist, b) pingist.
Liikuva istu puhul on võll enne koostamist alati
avast väiksem, pinguga istu puhul aga suurem.
Siirdeistu puhul on liidetavate detailide piirhälbed
nii valitud, et osa liiteid tuleb lõtkuga ja osa
pinguga.
Ava- ja võllisüsteem
Skemaatilisel kujutamisel nii ava, kui võlli tolerantsid näidatakse
ühepoolsetena.
Nimimõõde võetakse avale ja võllile ühesugune ning see ühtib kas ava
vähima piirmõõtmega – siis on avasüsteem, või võlli suurima
piirmõõtmega – siis on ist võllisüsteemis.
0+
–
Lõtkistud Siirdeistud Pingistud
Nimi-mõõde- ava
- võll
Avasüsteem
Nimi-mõõde
Võllisüsteem
+
–
0
PingistudSiirdeistudLõtkistud
Tolerantsjärkud
ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsjärku, mida tähistatakse IT (International
Tolerance) koos järgneva numbriga IT01, IT0, IT1, IT2, ..., IT18, ning seda tolerantsi
suurenemise (täpsuse kahanemise) järjekorras.
Tolerantsjärke kasutatakse:
IT01 ... IT7 – mõõteriistade ja kaliibrite valmistamiseks,
IT5 ... IT12 – täpsete koostamismõõtmetele, ehk istudele,
IT12 ... IT18 – talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks.
Detaili igat töötlemismeetodit iseloomustab optimaalne töötlemistäpsus.
rämedal hööveldamisel, freesimisel, puurimisel on see IT12 ... IT14,
puhtal freesimisel IT11,
puhastreimisel IT7 ... IT9,
peentreimisel IT8,
peenhõõritsemisel IT7,
peenlihvimisel IT5 ... IT7,
poleerimisel IT5.
Avade tolerantsitsoonid
A
B
C
CDD E EF FGF G H
JS
J
KM N P R S T U V X Y Z
ZAZB
ZC
+350
+300
+250
+200
+150
+100
+50
0
-50
-100
-150
m
Nimi-mõõde
Võllisüsteem
+
–
0
PingistudSiirdeistudLõtkistud
Võllide tolerantsitsoonid
a
b
c
cdd
eef
fg
f
g h
js
j
-350
-300
-250
-200
+150
+100
+50
0
-50
-100
-150
m
k m n p r
s t u v x yz za zb zc
0+
–
Lõtkistud Siirdeistud Pingistud
Nimi-mõõde- ava
- võll
Avasüsteem
Tolerantside väärtused
Võllide tolerantsid
Avade tolerantsid
Tolerantside ja istude märkimine
Tolerantsitsooni tähistatakse tähe ja numbri ühendina (täht näitab
põhihälvet, number aga tolerantsijärku.
Näiteks mõned tolerantsitsoonid: H9, h12, m7, K8, f5, G6.
35H7
35+0.025
35H7(+0.025)
35g6
35g6 35
35
35009.0025.035
009.0
025.0
009.0025.0
025.0
6
7
g
H
009.0
025.0
025.0
6
7
g
H
Näiteks mõned istud.
Avasüsteemis: Võllisüsteemis:9
9
d
H
6
7
js
H
5
6
p
H
9
10
h
D
6
7
h
JS
6
6
h
P
Soovitatavad istud
Detailide pinnakaredus
l
dxxyl
Ra0
1
lähtepikkus l
H3max
H1min
x
y2y3
y1
H1max H5maxH2max H4max
H3min H5minH2min H4min
keskjoon
5
1
minmax5
1
i
ii HHRz
Eelistada tuleb tunnussuurust Ra.
On kehtestatud eelisarvväärtuste pinnakaredusjärgud, millele vastavad Rasuurused m-tes on järgmised:
100; 50; 25; 12,5; 6,3; 3,2; 1,6; 0,8; 0,4; 0,2; 0,1; 0,05; 0,025; 0,012.
Detailide pinnakaredus
Töötlemisviis Ra, m IT
hööveldamine 3,2 ... 25 12 ... 14
freesimine 3,2 ... 50 11 ... 14
treimine 0,4 ... 12,5 7 ... 14
puurimine 6,3 ... 25 12 ... 14
hõõritsemine 0,4 ... 12,5 7 ... 10
lihvimine 0,2 ... 1,6 5 ... 8
poleerimine 0,05 ... 1,6 5, 6
hoonimine 0,05 ... 0,4 6 ... 8
Pinnakaredus ja täpsus sõltuvalt
töötlemisviisist Pinnakareduse tähis
a)
Ra1,6
b) c)
Ra0,2
Poleerida
d)
e)
Ra6,3( )
Pinnakareduse väärtused
Pindade kuju- ja asenditolerantsid
Pindade kuju- ja asenditolerantsid
Geomeetriahälbed
Baaspinna tähis
A
T
a) b)
T
c)
d)
D
a
d
b
D
e)
Rmin
Rmax
f )
g)
h)
Võlli tolerantsid
Võlli tolerantsid
Liistu tolerantsid