TOOTMISHOONELE SPRINKLERSÜSTEEMI PROJEKTEERIMINEeprints.tktk.ee/3604/1/lõputöö_V.Kütt_2018.pdf · Tabel 1 Kustutusvee arvutuslikud vooluhulgad Saadud tulemustest võin välja

Valmar Kütt

TOOTMISHOONELE SPRINKLERSÜSTEEMI

PROJEKTEERIMINE

LÕPUTÖÖ

Tehnikainstituut

Masinaehituse eriala

Tartu 2018

Mina/meie,

Valmar Kütt

……………………………………………………………………………………………………...…,

tõendan/tõendame, et lõputöö on minu/meie kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh

juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt.

Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt

ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega.

Lõputöö autor/autorid

Valmar Kütt

Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev

…………………………………………………………………………………………………………

Üliõpilase kood 140820129

Õpperühm KME-81

Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele.

Juhendajad

Mart Rahuoja


…………………………………………………………………………………………………………

Konsultandid

Marek Pakkin


…………………………………………………………………………………………………………

Kaitsmisele lubatud „…………“…………………………..20….a.

Tehnikainstituut direktor Vello Vainola ……………………………………………………………..

3

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 5

1. SPRINKLERSÜSTEEM............................................................................................................... 7

Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................................... 7

Alusdokumendid .................................................................................................................... 7

1.2.1. Hoone lähteandmed ........................................................................................................ 7

Projekteerimise normdokumendid ......................................................................................... 8

2. LAHENDUS ................................................................................................................................. 9

Süsteemi kirjeldus .................................................................................................................. 9

Kaitstavate tsoonide iseloomustus ....................................................................................... 10

2.2.1. Tootmishoone ............................................................................................................... 10

2.2.2. Teritusruum .................................................................................................................. 11

2.2.3. Sprinklerkeskus ............................................................................................................ 11

Alljärgnevalt on näha sprinklerkeskuse iseloomustus: ............................................................... 11

2.2.4. Riietus- ja puhkeruumid ............................................................................................... 12

2.2.5. Elektri-, kilbiruum ........................................................................................................ 12

Alljärgnevalt on näha elektri-, kilbiruumi iseloomustus: ........................................................... 12

Kustutusvee arvutuslikud vooluhulgad ............................................................................... 12

Veevarustus ......................................................................................................................... 13

Sprinklerpumpla ja pumbad ................................................................................................. 14

2.5.1. Pumpade kävitamine .................................................................................................... 14

Juhtsõlm ehk häireklapp ...................................................................................................... 15

Sprinklerpead ....................................................................................................................... 16

Torustik ................................................................................................................................ 19

2.8.1. Maa-alune torustik ........................................................................................................ 19

2.8.2. Maapealne torustik ....................................................................................................... 19

Torustiku värvimine ............................................................................................................ 19

Torutoed ........................................................................................................................... 19

Voolusulgurid .................................................................................................................. 22

SISUKORD

4

Elektrilised veevoolu- ja survelülitid ............................................................................... 22

Üleandmise katsed ........................................................................................................... 22

2.13.1. Kogu torustik ............................................................................................................ 22

2.13.2. Vesiajamiga alarmseadme katsetamine .................................................................... 22

2.13.3. Pumpade automaatse käivitamise katsed .................................................................. 23

2.13.4. Dokumenteerimine ................................................................................................... 23

Kasutaja poolt läbiviidava inspekteerimis- ja kontrolltegevuse plaan ............................. 23

3. PÕHILISTE MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON .............................................................. 25

4. MAJANDUSLIK OSA ............................................................................................................... 26

Tootmishoone materjalide hinnakalkulatsioon .................................................................... 26

Sprinklerkeskus materjalide hinnakalkulatsioon ................................................................. 27

Hoone montaažitööde hinnakalkulatsioon ........................................................................... 29

Sprinklerkeskus montaažitööde hinnakalkulatsioon ........................................................... 30

Projekti materjalide ja ehitustööde maksumus kokku ......................................................... 30

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 31

SUMMARY ....................................................................................................................................... 32

VIIDATUD ALLIKAD ...................................................................................................................... 33

LISAD ................................................................................................................................................ 35

Lisa 1. Hüdraulilised arvutused tootmishoone. Soodsama ala valik .............................................. 36

Lisa 2. Hüdraulilised arvutused tootmishoone. Ebasoodsama ala valik ......................................... 38

Lisa 3. Hüdraulilised arvutused. Teritusruum ................................................................................ 40

Lisa 4. Hüdraulilised arvutused. Riietus- ja puhkeruumid ............................................................. 42

Lisa 5. Hüdraulilised arvutused. Sprinklerkeskus .......................................................................... 44

Lisa 6. Pumbakomplekti andmeleht ............................................................................................... 46

Lisa 7. Sprinklersüsteemi põhimõtteline skeem ............................................................................. 47

Lisa 8. Sprinklersüsteemi paigaldusplaan ...................................................................................... 48

Lisa 9. Sprinklertorustiku 3D joonis ............................................................................................... 49

5

Nimetatud lõputöö raames projekteerin spinklersüsteemi (automaatne tulekustutussüsteem) uuele

rajatavale tootmishoonele. Ettevõte kellele projekti koostan, tegeleb igapäevaselt puidutöötlemisega.

Lõputöö teostatakse ettevõttes KE INFRA AS. KE INFRA AS eelkäija Küte ja Ehitus AS asutati

1993. aastal eesmärgiga osutada kvaliteetset ehitus- ja torutehnilisi lahendusi pakkuvat teenust

peamiselt energeetikaobjektidel. Tänaseks on ettevõte kasvanud Eesti suurimaks soojusenergia

infrastruktuuri ja tuleohutussüsteemide planeerimisele, rajamisele ning renoveerimisele keskendunud

insenerorganisatsiooniks. [1]

KE INFRA AS peamisteks klientideks on energeetikakontsernid, tööstused ja suurehituse

peatöövõtuettevõtted. Ettevõtte missiooniks on pakkuda oma klientidele pikaajalist partnerlust

energiainfrastruktuuri ja tuleohutussüsteemide planeerimisel, haldamisel ning arendamisel vastavalt

kaasaaja parimatele praktikatele ning tehnoloogiatele tagamaks energiatõhusust, minimeeritud

keskkonnamõju ning kõrgendatud ohutusstandardite täitmist. AS KE INFRA kogemustepagas

erinevate energeetika-, tööstus- ja äriprojektide insenertehniliste lahenduste pakkujana on väga lai,

tihti töötame oma klientide individuaalsest vajadusest lähtuvate ülesannete lahendustega ideefaasist

teostuseni. [1]

Tuleohutuse osatähtsus kaasaegsetes hoonetes muutub üha olulisemaks. Sprinklersüsteeme vajavad

nii tootmishooned kui ka äri- ja eluhooned. Meie spetsialistid omavad pikaajalist kogemust selles

valdkonnas. Oleme paigaldanud sprinklersüsteeme koostootmisjaamadele, logistika-,

kaubanduskeskustele ning paljudele teistele äri-, elu- ja tootmishoonetele. [2]

AS KE INFRA omab järgmisi juhtimissüsteeme ISO 9001:2008, ISO 14001:2004 ja

OHSAS 18001:2007.

Minu panus nimetatud töösse on koostada projekt, seletuskiri ning kõik vajalikud joonised, mille järgi

on võimalik ehitust teostatavatel ettevõtetel koostada hinnapakkumine Tellijale ja teostada

ehitustööd. Töös lähtun Eesti Vabariigis kehtivatest normidest, standarditest ning Tellija soovidest.

SISSEJUHATUS

6

Tegemist on märgtoruinstallatsiooniga, mis tähendab, et torustik on pidevalt täidetud survestatud

täidetud veega. Vajalikud hüdraulilised arvutused teostan Tyco poolt välja töötatud spetsiaalse

tarkvaraga „SprinkCad“, mille tulemuse järgi teen valikud toru diameetritele ja pumpadele.

Lõputöö lisadena esitan:

sprinklersüsteemi paigaldusplaan;

sprinklertorustiku 3D joonis;

sprinklersüsteemi põhimõtteline skeem;

pumbakomplekti andmeleht;

hüdrauliliste arvutuste aruanded.

7

Projekteerimistöö piiritlus

Käesolevas lõputöös kirjeldan uue rajatava puidutöötlemisettevõtte tootmishoone sprinklersüsteemi

(automaatne tulekustutussüsteem) ja selle projekteerimist. Enne sprinklersüsteemi projekteerimist on

tehtud ülevaade rajatava tootmishoone hetkeseisust ning selgitatud Tellija poolsed sprinklersüsteemi

vajaduse põhjused. Sprinklersüsteemi vajadust hoonetele määrab Vabariigi Valitsuse seadus Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele.

Vastu võetud 30.03.2017 nr 17, § 37. [3] Nimetatud projekti raames ei nõua seadusandlus hoonele

sprinklersüsteemi. Tellija soovis sprinklersüsteemi omaalgatuslikult, vältimaks tulekahju korral suurt

materiaalset kahju (inimelud, kallid seadmed, materjal, jne.), saada kindlustusfirma tasud

soodsamaks.

Alusdokumendid

1.2.1. Hoone lähteandmed

Tegemist on ehitatava ühekorruselise puidutöötlemisettevõtte tootmishoonega, mis tegeleb

puitmaterjali väärindamisega:

Ehitusalune pind: 2307 m²;

Suletud netopind: 2270 m²;

Hoone tuleohutusklass: TP3;

Hoone kandekonstruktsioon on tuldkartev;

Ehitise kasutusviisi klass: VI, Puidutööstushoone.

Nimetatud parameetrid on kajastatud ja kinnitatud hoone arhitektuurses projektdokumentatsioonis.

1. SPRINKLERSÜSTEEM

8

Projekteerimise normdokumendid

Sprinklersüsteemi projekteerimisel lähtun järgmistest normdokumentidest:

EVS-EN 12845:2015, Paiksed tulekustutussüsteemid. Automaatsed sprinklersüsteemid.

Projekteerimine, paigaldamine ja hooldus;

EVS 812-4:2018, Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus;

EVS 812-6:2012, Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;

Tyco projekteerimistarkvara SprinkCAD Pro II;

Arhitektuurne projektdokumentatsioon.

9

Süsteemi kirjeldus

Tegemist on märgtoruinstallatiooniga, mis on pidevalt täidetud survestatud veega. Standardi

EVS-EN 12845:2015 tootmistegevuse järgi kuulub hoone OH3 kategooriasse (keskmine tuleohu

klass, puidutöötlemise ettevõte). [4]

Kuna kohalik veevarustuse süsteem ei suuda antud ajahetkel tagada nõutud vee hulka nõutaval rõhul,

tuleb rajada veemahuti (veemahuti ja imitorude projekteerimine ei kuulu nimetatud projekti mahtu)

ja paigaldada rõhutõstepumbad.

Sprinklersüsteemi tarbeks on projekteeritud 1 elektrimootoriga ja 1 diiselmootoriga tuletõrjepump,

millest üks tagab 100% vajaliku veevooluhulga. Diiselmootoriga pumba tööks varustada ruum

ventilatsiooni ja põlemisõhu tagamise seadmetega. Lisaks on projekteeritud rõhuhoidepump,

kompenseerimaks torustikus väiksemad rõhumuutusi, mille põhjuseks on temperatuuri muutused. [5]

Sprinklerpumpla ehitatakse tootmishoonessse eraldi ruumina ja sissepääsuga väljast, moodustades

omaette tuletõkketsooni EI60. Pumpla tuleb varustada sprinklerkaitsega, lisada veevooluandur

rakenduskoha tuvastamiseks. Temperatuur pumplas ei tohi langeda alla +10°C. [6]

Hoones kasutatakse sprinklerpäid K-faktoriga 80, rakendumistemperatuuriga 68°C, DN15. Kõikidel

sprinkleritel standartne reageerimisaeg. Sprinklerpeade kasutamisel tagatakse rakenduse korral

kandvate tarindite kustutusveega jahutamine, tagades nii parema tulepüsivuse

kandekonstruktsioonile. [7]

Juhtsõlm ehk häireklapp paigaldada pumplasse pumpade väljundkollektorile.

Mahuti täitmine toimub läbi pumba imitoru asula välise veevarustuse kraani mehhaanilise avamise

teel imitorul pumplas. Mahutisse tuleb paigaldada tasapinna andurid informeerimaks mahuti 100%

täisolekut ja veetasapinna langemist mahutis -10%.

2. LAHENDUS

10

Sprinklersüsteemi signaalide ja rakenduste edastamiseks on tootmiskompleksis ATS (automaatne

tulekahjusignalisatsioon), mille kaudu toimub informeerimine sprinklersüsteemi rakendumisest ja

tööreziimi kõrvalekalletest.

Kogu tulekustutussüsteemide info koondada infotabloole, mis asub ATS kõrval tootmisruumis. ATS

kaudu antakse tulekustutussüsteemi rakenduse korral häiresignaal sireenidele tootmises ja

edastatakse Päästekeskusele, veateate korral annab ATS piiksuva helisignaali koha peal. Infotabloo

ja ATS (automaatne tulekahjusignalisatsioon) projekteerimine ei kuulu antud projekti mahtu.

Sprinklersüsteemiga ei ole kaitstud elektri kilbiruum, mis on eraldatud omaette tuletõkketsooniks,

samuti dušširuumid ja WC, kus põlemiskoormus puudub.

Kaitstavate tsoonide iseloomustus

2.2.1. Tootmishoone

Alljärgnevalt on näha tootmishoone iseloomustus:

Pindaala: 2056 m²;

Laealune kõrgeim punkt: 10,7 m;

Kandvate konstruktsioonide materjal: teraskarkass;

Katus: soojustatud sändwich paneel 140 mm, terasroovid Z250, terasferm;

Seinad: sandwich paneel, teraspostid;

Küte: kaugküte aastaringne;

Ladustatud toote kategooria: III, puit ja vineerlehed; [8]

Ladustamise konfiguratsioon: ST1 virn- või plokkladustus; [9]

Materjalide ladustamise kõrgus: kuni 2,1 m; [9]

Tuleohu klass: OH3;

Sprinklersüsteemi arvutuslik ala: 216 m²; [10]

Sprinklerpea pihustusintensiivsus nõutav: 5 mm/min/m²; [10]

Ühe sprinklerpea kaetav lubatud maksimaalne ala: 12,0 m²; [11]

Nõutav süsteemi töötamise aeg: 60 min. [12]

11

2.2.2. Teritusruum

Alljärgnevalt on näha teritusruumi iseloomustus:

Pindaala: 84,1 m²;


Kandvate konstruktsioonide materjal: Fibo plokk;

Katus: raudbetoonpaneel;

Seinad: Fibo plokk;


Ladustatud toote kategooria: ruumis ei ladustata;

Tuleohu klass: OH3;

Sprinklersüsteemi arvutuslik ala: 84,1 m²; [10]




2.2.3. Sprinklerkeskus

Alljärgnevalt on näha sprinklerkeskuse iseloomustus:

Pindaala: 17,8 m²;



Katus: raudbetoon paneel;

Seinad: Fibo plokk;



Tuleohu klass: OH3;





12

2.2.4. Riietus- ja puhkeruumid

Alljärgnevalt on näha riietus- ja puhkeruumide iseloomustus:

Pindaala: 22,8 m²;




Seinad: Fibo plokk;



Tuleohu klass: OH3;





2.2.5. Elektri-, kilbiruum

Alljärgnevalt on näha elektri-, kilbiruumi iseloomustus:

Pindaala: 89,8 m²;




Seinad: Fibo plokk;

Küte: kaugküte aastaringne.

Kilbiruumile ei rakendata sprinkler kaitset.

Kustutusvee arvutuslikud vooluhulgad

Torustiku projekteerimisel hoonesse leidsin toru diameetritele kõige optimaalsema lahenduse. Samas

jälgisin arvutuste teostamisel, et veehulga kiirus ei tohi olla suurem 6 m/s läbi iga klapi ja 10 m/s

süsteemi kõikides teistes punktides. [14]

Minu saadud maksimaalne arvutuslik tulemus 4,77 m/s, seega see tingimus on täidetud.

13

Hüdraulilised arvutused teostasin Tyco poolt välja töötatud spetsiaalse tarkvaraga SprinkCad.

Arvutuste põhjal tegin valikud pumpadele. Saadud tulemused on kajastatud (Tabel 1). Arvutuste

aruanded on välja toodud lõputöö lisades.

Tabel 1

Kustutusvee arvutuslikud vooluhulgad

Saadud tulemustest võin välja lugeda, et minimaalne vajalik töörõhk süsteemis on 3,27 bar, tootlikus

117,39 m³/h ja veemaht 117,39 m³. Kuna pumbad on valitud tootlikusega 128 m³/h ja süsteemi tööaeg

on 60 min, siis vajalik veemaht mahutile peab olema minimaalselt 128 m³.

Veevarustus

Tulekustutusvee allikaks on veemahuti koos tuletõrjepumplaga. Veeallikas peab võimaldama mahuti

uuesti täitma mitte rohkem kui 36 tunniga. [13] Juhul, kui kohalik veevõrk ei suuda seda tingimust

täita, on vajalik kustutusvee juurdevedu mahutisse paakautoga.

Kaitstav tsoon,

arvestusliku ala

suurus

Rakendatud

sprinklerpeade

arv, tk

Vajalik

rõhk,

bar

Vooluhulk,

l / s

Vooluhulk,

l / min

Süsteemi

tööaeg,

min

Vajalik

veemaht,

m³

Tootmishoone,

ebasoodsam ala

216 m²

26 3,27 31,73 1904,18 60 114,25

Toormishoone,

soodsam ala,

216 m²

26 2,95 32,61 1956,66 60 117,39

Teritusruum,

84,1 m²

15 1,49 14,61 877,15 60 52,62

Riietus- ja

puhkeruumid,

22,8 m²

4 1,35 3,90 234,19 60 14,05

Sprinklerkeskus

17,8 m²

4 0,84 3,81 228,56 60 13,71

14

Käesolevas projektis on selleks väärtuseks 128 m³.

Sprinklerpumpla ja pumbad

Sprinklerkeskuses asuvad sprinklerpumbad, pumpade elektri-, automaatikajuhtkilbid, millel on

kuvatud kõikide olekute ja häirete signaalid. Samad signaalid on dubleeeritult edastatud ATS-i

kõrvalolevale sprinklersüsteemi infotabloole. Veateate korral edastatakse signaal veateatena ATS-i.

Pumpade rakenduse, häireklapi (juhtsõlme) rakenduse ja veevooluandurite rakenduse signaalid

edastatakse koondsignaalina samuti ATS-i, rakendades tulekahju häire.

Sprinklersüsteemi pumbad peavad vastama järgmistele kriteeriumitele:

Pumbad peavad töötama kas elektri- või diiselmootoriga, võimaldades arendada vähemalt sellist

võimsust, mis vastab järgmistele nõutele: [5]

Ülekoormust mittelubava võimsuskõveraga pumpadele peab maksimumvõimsus tagama nõutava

võimsusekõvera tipu;

Pumpadele tõusva võimsuskõveraga peab maksimumvõimsus olema tagatud igal koormusel,

alates nullvooluhulgast kuni vooluhulga vastava väärtuseni, kuni pumba nõutav NPSH on võrdne

16 m või maksimaalne staatilise imikõrgusega pluss 11 m, vastavalt kumb on suurem.

Pumbaruumis peab säilitama järgmist või sellest kõrgemat temperatuuri: [6]

+10°C diiselmootoriga pumpadele.

Sprinklerpumpade parameetrid peale arvutusi ja lahendusi on:

P1, Elektriajamiga pump tootlikkusega Q = 128 m³/h, tõstekõrgusega H = 37,0 m;

P2, Diiselajamiga pump tootlikkusega Q = 128 m³/h, tõstekõrgusega H = 37,0 m;

P3, Rõhuhoidepump (jockey) tootlikkusega Q = 1,0 m³/h, tõstekõrgusega H = 45,0 m.

Põhipumbad P1 ja P2 on arvutuslikule tootlikusele lisatud juurde +10% varu.

2.5.1. Pumpade kävitamine

Esimene pump peab käivituma automaatselt, kui surve toitetorus langeb tasemeni 0,8p ja teine

pumbakomplekt 0,6p. Kui üks pump on käivitunud, peab see töötama seni, kuni see käsitsi välja

lülitatakse. [15]

15

Käesoleva projekti raames on süsteemile vajalik töörõhk 3,27 bar. Sellest tulenevalt saan pumpade

käitamiseks vastavad rõhud:

P1, Elektriajamiga pump: 3,27 x 0,8 = 2,61 bar;

P2, Diiselajamiga pump: 3,27 x 0,6 = 1,96 bar;

P3, Rõhuhoidepump (jockey) seadistada töötama rõhuvahemikus, sisselülitus 3,5 bar ja välja

4,5 bar.

Projekteeritud rõhuhoidepump, kompenseerib torustikus väiksemad rõhumuutused, mis on tingitud

peamiselt temperatuuri muutustest.

Juhtsõlm ehk häireklapp

Igas installatioonis peab olema juhtsõlm, mis vastab standardile EN 12259-2 või standardile

EN 12259-3. [16] Juhtsõlm ehk häireklapp asub pumplas, mis on ühendatud mehhanilise vesikellaga

hoone välisseinal ja hakkab tööle häireklapi rakendumisel. Keskmise ohu klassiga „OH“ süsteemi

nagu käesolev projekt tohib ühe juhtsõlmega maksimaalselt sprinklersüsteemiga kaitsta 12 000 m².

[17]

Näitena toon välja paigaldatud juhtsõlmest vaata Sele 1.

Sele 1. Paigaldatud juhtsõlm [18]

16

Sprinklerpead

Kasutada tohib ainult uusi (varem kasutamata) sprinklereid. Sprinklerid ei tohi olla värvitud teisiti

kui standardiga EN 12259-1 lubatud korras. Valmistaja väljastatud toodangu, selle tähistuses ja

kattekihis ei tohi teha mingeid muudatusi. [7]

Sprinklereid peab kasutama OH ohu klassi korral vastavalt (Tabel 2). [7]

Tabel 2

OH ohuklassi sprinklerite tüübid ja K-tegurid [7]

Kui sprinklerite, v.a. laetasandi korral, paigalduskohas on võimalik nende juhuslik mehhaaniline

kahjustamine, peab sprinklerid varustama sobivate metallist kaitsmetega.

Sprinklereid ei tohi paigaldada allapoole kui 0,3 m põlevmaterjalist lae alumisest tasapinnast või 0,45

m kas Euroklassidele A1 ja A2 või siis ekvivalentsetele rahvuslikele klassifikatsioonisüsteemidele

vastavate katuste või lagede alumisest tasapinnast.

Sprinklerid peab paigaldama võimaluse korral nii, et deflektorid paikneksid vahemikus 0,075 m kuni

0,15 m laest või katusest allapool, v.a. kui kasutatakse laetasandi- või süvistatud sprinklereid. Kui

asjaolud ei võimalda piirväärtusest 0,3 m ja 0,45 m kinnipidamist, siis peab sellise kaitstava ala

valima võimalikult väikese.

Sprinklerid tuleb paigaldada nii, et nende deflektorid on paralleelselt katuse- või vahelae kaldega.

Kui kalle on horisontaaltasapinna suhtes suurem kui 30 kraadi, peab kinnitama ühe rea sprinklereid

laeharja alla või piki kallet ja mitte kaugemale kui 0,75 m sellest.

Vahekaugus eenduvast katuseäärest lähima sprinklerini ei tohi olla suurem kui 1,5 m.

Ohuklass Projekteeritud

pihustusintensiivsus,

mm / min / m²

Sprinkleri tüüp Nominaalne

K-tegur

OH 5,0 Universaalne, allasuunas pihustus,

laetasandi- ja lamepiserdussprinkler,

süvistatud, kaetud ja külgsuunas

pihustuv sprinkler

80 või 115

17

Katuseaknad mõõdetuna normaalsest laetasapinnast kõrgemal, on suurem kui 1 m³, peavad olema

sprinkleriga kaitstud, v.a. juhtudel kui, kui vahekaugus normaalsest laetasandist katuseakna ülemise

tasapinnani ei ületa väärtust 0,3 m või kui katuse- või vahelae tasandile on kindlalt kinnitatud

raamistik ja klaasid.

Sprinklerid peab valima sellise temperatuuriklassiga , mis on ligilähedane, kuid mitte alla 30°C

eeldatavast ümbritseva keskkonna temperatuuri maksimumist. [19]

Käesoleva projekti raames on valitud järgmiste parameetriga sprinklerpead kus on arvestatud

standardist tulenevate minimaalsete ja maksimaalsete nõuetega (Tabel 3).

Tabel 3

Projekteeritud sprinklerpead

K - Tegur ehk tootlikuse tegur. K - Tegur sõltub sprinklerpea tüübist.

Pärast projekti koostamist ja hüdrauliliste arvutuste teostamist sain kaitstavate tsoonidele järgmised

tulemused (Tabel 4).

Ohuklass

Sprinklerpea

tüüp

Projekteeritud

pihustus

intensiivsus,

mm / min

Nominaalne

K - Tegur

Rakendumise

nimitemperatuur,

°C

Ühe

sprinklerpea

kaetav

maks. ala,

m²

OH3 Universaalne 5,0 80 68 12

18

Tabel 4

Arvutuslikud tulemused sprinkleritele

Analüüsides omavahel lähteandmeid ja arvutustulemusi, siis koostatud projekt vastab etteantud

kriteeriumitele.

Näitena toon välja sprinklerpea vaata Sele 2.

Sele 2. Sprinklerpea [20]

Kaitstav tsoon

Projekteeritud

pihustus

intensiivsus,

mm / min / m²

Arvutatud pihustus

intensiivsus,

mm / min / m²

Arvutatud ühe

sprinklerpea

kaetav ala,

m²

Tootmishoone ebasoodsam

ala

5 6,1 9,3

Toormishoone, soodsam ala 5 6,8 8,3

Teritusruum 5 10,1 5,6

Riietus- ja puhkeruumid 5 6,1 9,3

Sprinklerkeskus 5 6,1 9,3

19

Torustik

2.8.1. Maa-alune torustik

Torustik peab olema korrosiooni vastu kaitstud ja paigaldatud vastavalt valmistaja soovitustele.

Soovitatud on järgmised torude materjalid: valumalm, tempermalm, raudbetoon, tugevdatud

klaasfiiber, kõrgtihe polüetüleen. Peab rakendama vastavaid meetmeid, mis tagavad torustiku

kahjustamise vältimise, näiteks liiklusvahendite poolt. [21]

2.8.2. Maapealne torustik

Juhtsõlmest allavoolu peab paigaldama terasest või vasest torustikku või siis muust materjalist, mis

vastab kasutamiseks ettenähtud spetsifikatsioonidele. Kui terastorud, millede diameeter on võrdne

või väiksem kui 150 mm, on keermestatud, rillitud või muud moodi masinaga töödeldud, peab nende

väiksem seinapaksus vastama ISO 65 nõuetele. [21]

Kuiv-, universaal- ja eelrakendussüsteemides tuleks eelistada tsingitud terasest torude kasutamist.

Alla 50 mm läbimõõduga torusid ja toruarmatuuri ei tohi keevitada töökohal, väljaarvatult, kui

paigaldaja kasutab automaatkeevituse masinat. Mitte mingi juhul ei ole lubatud teostada keevitamist,

gaaslõikamist, jootmist või muud kuumtööd juba paigaldatud konstruktsioonidel. [21]

Sprinklertorustiku keevitustööd peab teostama nii, et: [21]

kõik ühendused oleksid katkematu keevisega;

keevise sisemine pool ei oleks takistuseks vee voolule;

torustik oleks puhastatud metalli pritsmetest ja räbust.

Keevitajad peavad olema sertifitseeritud vastavalt standardile EN ISO 9606-1 kohaselt.

Torustiku värvimine

Galvaniseerimata raudtorustik peab olema värvitud juhul, kui keskkonnatingimused seda nõuavad.

Galvaniseeritud torustik peab olema värvitud kohtades, kus pealiskiht on vigastatud, nt

keermestamise tagajärjel. [22]

Torutoed

Torutoed peavad vastama EVS-EN 12845: 2015 toodud nõuetele. Vajalikud nõuded on väljatoodud

(Tabel 5) ja (Tabel 6). [24] Torutoed peavad olema kinnitatud vahetult hoone või vajaduse korral

20

masinate, stellaazide või muude konstruktsioonide külge. Neid ei tohi kasutada teiste paigaldiste

toestamiseks. Torutoed peavad võimaldama reguleerimist, et tagada ühtlast kandevõimet. Torutoed

peavad toru täielikult ümbritsema ja neid ei tohi keevitada torude ega toruarmatuuri külge. Ehitise

see osa, mille külge torutoed kinnitatakse, peab suutma torustikku kanda. Torusid, mille diameeter

on suurem kui 50 mm, ei tohi kinnitada terasest laineplekile või kärgbetoonist plokkidele. [23]

Tabel 5

Lamedate raudvarraste ja klambrite miinimummõõtmed [24]

Tabel 6

Torutugede miinimum nõuded [24]

Toru

nominaalläbimõõt

(d),

mm

Lamedad raudvardad Toruklambrid

galvaniseeritud,

mm

galvaniseerimata,

mm

galvaniseeritud,

mm

galvaniseerimata,

mm

d ≤ 50 2,5 3,0 25 x 1,5 25 x 3,0

50 < d ≤ 200 2,5 3,0 25 x 2,5 25 x 3,0

Toru nominaalläbimõõt (d),

mm

Väikseim koormustaluvus

temperatuuril 20°C

(vt. märkus 1),

kg

Väikseim

ristlõige

(vt. märkus 2),

mm²

galvaniseerimata,

mm

(vt. märkus 3),

mm

d ≤ 50 200 30 (M8) 30

50 < d ≤ 100 350 50 (M10) 40

100 < d ≤ 150 500 70 (M12) 40

150 < d ≤ 200 850 125 (M16) 50

21

Jaotustorud ja püstikud peavad teljesuunaliste jõudude seisukohalt omama sobiva arvu

kinnituspunkte. [23]

Torutugede vahekaugused terastorude korral ei tohi olla suuremad kui 4 m. Üle 50 mm diameetriga

torude korral võib neid vahekaugusi suurendada 50% võrra siis, kui on täidetud üks järgnevatest

tingimustest: [23]

kaks iseseisvat torutuge on kinnitatud vahetult ehitise konstruktsiooni külge;

kasutatakse torutuge, mille kandevõime on 50% võrra suurem kui tabelis 40 toodud.

Kui kasutatakse mehhaanilisi toruühendusi: [23]

siis peab igast ühendusest mitte kaugemale kui 1 m paigaldama vähemalt ühe torutoe;

siis peab igasse toru sektsiooni paigaldama vähemalt ühe torutoe.

Vahekaugus iga äärmise sprinkleri ja torutoe vahel ei tohi olla suurem kui: [23]

0,9 m, kui torude diameeter on 25 mm;

1,2 m, kui torude diameeter on suurem kui 25 mm.

Iga ülesse suunatud sprinkleri ja torutoe vahekaugus ei tohi olla väiksem kui 0,15 m. [24]

Vertikaalselt paigaldatud torud peavad olema varustatud täiendavate torutugedega järgnevatel

juhtudel: [24]

kui torud on pikemad kui 2 m;

kui pikemad kui 1 m torud toidavad üksikuid sprinklereid.

Järgmisi torusid, millised paiknevad madalal kõrgusel või muul moel mehhaaniliselt kahjustatavad,

peavad olema eraldi toestatud, väljaarvatult järgnevatel juhtudel: [24]

horisontaalsed torud, mille pikkus on väiksem kui 0,45 m ja millised toidavad üksikuid

sprinklereid;

Märkus 1: Materjali kuumutamisel 200 Celsiuse kraadini ei tohi koormustaluvus halveneda üle

25%.

Märkus 2: Keermestatud toruvarte nominaalristlõiget tuleb ettenähtud vähima läbilõike

saavutamiseks suurendada.

Märkus 3: Ankurpoltide pikkus sõltub kasutatavast tüübist ning selle materjali kvaliteedist ja

tüübist, millesse need kinnitatakse. Toodud väärtused kehtivad betooni korral.

22

püstikud või langustorud, mille pikkus on väiksem kui 0,6 m ja millised toidavad üksikuid

sprinklereid.

Voolusulgurid

Kõik voolusulgurid, mis võivad katkestada sprinklerite veevarustuse, peavad vastama järgmistele

tingimustele: [16]

sulguma päripäeva;

olema varustatud indikaatoriga, mis näitab üheselt, kas sulgur on avatud või suletud asendis;

olema kinnitatud avatud olekusse kas aasa või lukuga või muul võrdväärsel viisil.

Voolusulgureid ei tohi paigaldada juhtsõlmest allavoolu. [16]

Peab tagama, et kõik sulgurid, mille abil teostatakse sulgemis-, katsetamis-, tühjendus- ja

loputustoiminguid, vastaksid süsteemi survetele, eriti sellistes kohtades nagu suure kõrgusevahega

hoonetes, kus esineb kõrge staatiline surve.

Elektrilised veevoolu- ja survelülitid

Elektrilised seadmed, mis fikseerivad sprinklersüsteemide rakenduse, peavad olema standardile

EN 12259-5 vastavad veevoolulülitid või survelülitid. [25]

Üleandmise katsed

2.13.1. Kogu torustik

Kogu installatsiooni torustikku tuleb hüdrostaatiliselt katsetada mitte vähem kui 2 tunni vältel ja mitte

väiksema survega kui 15 bar või 1,5-kordne süsteemile rakendatav maksimumsurve, vastavalt kumb

neist on suurem. [26]

Kõik ilmnenud puudused, nagu jäävdeformatsioon, purunemised või lekked, peavad olema

kõrvaldatud ja pärast nende kõrvaldamist tuleb katset korrata. [26]

2.13.2. Vesiajamiga alarmseadme katsetamine

Iga vesiajamiga akustiline signaal peab kestma vähemalt 30 sekundit. [27]

23

2.13.3. Pumpade automaatse käivitamise katsed

Pumpade automaatse käivitamise katse peab sisaldama järgmist: [27]

diiselmootorite kütuse ja mootoriõli tasemete kontrollimist;

käivituseadme veesurve vähendamist, simuleerides sellega automaatkäivitamise tingimusi;

pärast pumba käivitumist kontrollitakse ja dokumenteeritakse käivitumissurve väärtust;

kontrollitakse diiselpumpade õlisurve väärtust ja avatud ringjahutussüsteemide jahutusvee

tsirkulatsiooni.

2.13.4. Dokumenteerimine

Süsteemi paigaldaja peab kasutajale väljastama järgmised dokumendid: [26]

Vastavusdeklaratsioon, mis kinnitab, et süsteem on kooskõlas standardis toodud nõuetega, või

kirjeldab detailselt iga kõrvalekallet nõuetest;

Täielik komplekt kasutusjuhiseid ja teostuse projektdokumentatsioon, mh kõigi sulgurite ning

katsetoiminguteks ja käitamiseks kasutatud töövahendite identifikatsioon ning kasutaja kava

ülevaatuseks ja kontrolltegevusteks ning teeninduse ja hoolduse plaan.

Kui on olemas muid nõudeid paigaldusele, tuleb kõik installatsioonid, kas uued või uuendatud,

kontrollida kolmanda isiku poolt pärast valmimist ja pädev ametiasutus peab saama selle valmimise

kohta deklaratsiooni ning asjakohased projekteerimisdokumendid. [26]

Kõik vajalikud protseduurid on kirjeldatud standardis EVS-EN12845:2015 peatükkides 19 ja 20.

Kasutaja poolt läbiviidava inspekteerimis- ja kontrolltegevuse plaan

Süsteemile vajalik ja nõutud hooldustegevus on kirjeldatud standardis EVS-EN12845:2015

peatükk 20.

Hooldustsüklid jagunevad järgmiselt:

Iganädalane hooldus;

Igakuine hooldus;

Kvartaalne hooldus;

Pooleaastane hooldus;

Iga-aastane hooldus;

Kolmeaastane hooldus;

24

Kümneaastane hooldus.

Ettevõte, kes hakkab süsteemi hooldama, peab omama vastat tegevusluba, mis on registreeritud

majandustegevuse registris.

25

Järgnevas tabelis toon välja põhiliste materjalide loetelu ja kogused (Tabel 7). Tegemist ei ole

tööprojektiga vaid põhiprojektiga, siis kajastan ainult põhilised materjalid.

Tabel 7

Põhiliste materjalide spetsifikatsioon

3. PÕHILISTE MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON

Jrk. Materjali nimetus Mõõtühik Kogus

1 Märg häireklapp DN100 koos TRIM-ga komp 1

2 Sprinklerpea universaal, K = 80, 68 °C tk 255

3 Vesikell häireklapile komp 1

4 Terastoru DN150, Zn jm 6






10 Veehulga mõõtja DN100 tk 1

11 Rõhutõstepump el.mootoriga Q = 128 m³/h, H = 37 m tk 1

12 Rõhutõstepump diiselmootoriga Q = 128 m³/h, H = 37 m tk 1

13 Rõhuhoidepump el.mootoriga Q = 1 m³/h, H = 45 m tk 1

14 Veevoolu andur tk 3

15 Varupeade kapp tk 1

26

Tavapäraselt majanduslik osa ei kuulu projekti mahtu, kuid nimetatud projekti raames toon selle välja

(Tabel 8), (Tabel 9), (Tabel 10), (Tabel 11) ja (Tabel 12).

Tootmishoone materjalide hinnakalkulatsioon

Tootmishoone materjalide hinnakalkulatsioon (Tabel 8).

Tabel 8

Tootmishoone materjalide hinnakalkulatsioon

Materjali nimetus Ühik Kogus Ühik hind Kokku Sprinklerpead TY-FRB Conventional, DN15, K-80, t = 68°C, messing tk 255 4,05 € 1 033,52 € Varupeadekapp 24 kohta tk 1 34,65 € 34,65 € Pöördklapp DN80, soonitud. el.kontaktid tk 1 156,45 € 156,45 € Pöördklapp DN50, soonitud, el.kontaktid tk 2 133,08 € 266,15 € Kuulkraan, Sk/Vk, DN50 tk 7 32,98 € 230,86 € Veevooluandur DN80 tk 1 116,60 € 116,60 € Veevooluandur DN50 tk 2 84,00 € 168,00 € DN25 tsink (33.7x3.2mm) P235TR1 EN10255 jm 12 2,19 € 26,33 € DN32 tsink (42.4x3.2mm) P235TR1 EN10255 jm 818 2,80 € 2 293,26 € DN50 tsink (60.3x3.6mm) P235TR1 EN10255 jm 6 4,59 € 27,53 € Tsingitud toru 88.9x2.3mm (soonitud) P235TR1 EN10217-1 jm 24 4,91 € 117,94 € Tsingitud toru 114.3x2.3mm (soonitud) P235TR1 EN10217-1 jm 170 6,83 € 1 160,25 € Tsingitud toru 168.3x3.2mm (soonitud) P235TR1 EN10217-1 jm 6 13,03 € 78,18 €

Soonpõlv 90° DN100 tk 2 5,33 € 10,67 €

Soonpõlv 90° DN80 tk 5 3,20 € 16,01 €

4. MAJANDUSLIK OSA

27

Materjali nimetus Ühik Kogus Ühik hind Kokku

Soonkolmik DN100/DN100 tk 2 8,04 € 16,09 € Soonklamber DN100 tk 44 3,93 € 172,79 € Soonklamber DN80 tk 18 2,81 € 50,65 € Soonsadul DN100/DN32 tk 60 6,04 € 362,25 € Ahenev kolmik, Zn, Sk, DN32/DN15 tk 255 3,47 € 883,58 € Torupõlv, Zn, 90°, Sk, DN32 tk 56 2,73 € 152,88 € Torupõlv, Zn, 90°, Sk/Vk, DN32 tk 56 3,18 € 178,16 € Koonusliitmik, Zn, Sk/Vk, DN32 tk 56 7,84 € 439,24 € SPR. FCN-tüüp, Erico Kandurid DN25, M10 tk 6 0,26 € 1,58 € SPR. FCN-tüüp, Erico Kandurid DN32, M10 tk 273 0,28 € 77,30 € SPR. FCN-tüüp, Erico Kandurid DN50, M10 tk 3 0,32 € 0,95 € SPR. FCN-tüüp, Erico Kandurid DN80, M10 tk 8 0,58 € 4,62 € SPR. FCN-tüüp, Erico Kandurid DN100, M10 tk 43 0,64 € 27,22 € SPR. FCN-tüüp, Erico Kandurid DN150, M12 tk 2 1,38 € 2,06 € Kandurid trapetsprofiilplekile tk 334 0,60 € 199,70 € Keermelatt Zn, M10 jm 111 0,55 € 61,04 € Keermelatt Zn, M12 jm 2 0,97 € 1,46 € ABIMATERJALID 10% komp 1 836,80 € Hoone torumaterjalid kokku 9 204,76 €

Sprinklerkeskus materjalide hinnakalkulatsioon

Sprinklerkeskuse materjalide hinnakalkulatsioon (Tabel 9).

Tabel 9

Sprinklerkeskuse materjalide hinnakalkulatsioon

Materjali nimetus Ühik Kogus Ühik hind Kokku Pump elektrimootoriga, Q = 128 m³/h, H = 37 m, 1KDN 80-160/177 30 EN12845 – KVCX tk 1 6 326,25 € 6 326,25 € Pump diiselmootoriga, Q = 128 m³/h, H = 37 m, 1KDN 80-160/177 MD EN12845 tk 1 12 810,00 € 12 810,00 €

28

Materjali nimetus Ühik Kogus Ühik hind Kokku Pump rõhuhoide Q = 1 m³/h, H = 45 m, DAB KIT COUPLING 2KDN 80 EN tk 1 183,75 € 183,75 € Märg häireklapp DN100 koos TRIM tk 1 593,25 € 593,25 € Terastoru, DN200, EN10217-1, P235TR1 jm 6 35,75 € 214,52 € Terastoru, DN150, EN10217-1, P235TR1 jm 6 27,32 € 163,93 € Terapoogen, DN200, EN 10253-2 P235GH TC1 tk 1 60,42 € 60,42 € Terapoogen, DN150, EN 10253-2 P235GH TC1 tk 2 24,44 € 48,89 € Ahenevkolmik, DN200/DN150, EN 10253-2 tk 4 113,47 € 453,89 €

Otsliide, DN200, EN 10253-2 tk 2 33,92 € 67,83 € Kaelusäärik, DN150, EN 1092-1/11 tk 8 69,03 € 552,22 €

Kuulkraan, Sk/Vk, DN50 tk 2 32,98 € 65,96 €

Vesikell, Märg häireklapile tk 1 163,80 € 163,80 €

Pöördklapp DN150, asendikontakt tk 5 117,60 € 588,00 €

Pöördklapp DN100, asendikontakt tk 1 108,15 € 108,15 €

Pumpade tootlikuse mõõtja tk 1 1 995,00 € 1 995,00 €

ABIMATERJALID (poldid, mutrid, seibid jne-si) 10% komp 1 2 439,58 € 2 439,58 €

Sprinklerkeskuse materjalid

kokku 26 835,43 €

29

Hoone montaažitööde hinnakalkulatsioon

Lähtudes ettevõtte KE Infra AS huvidest, ei too nimetatud kalkulatsioon välja üksikasjalikke detaile.

Hoone montaažitööde hinnakalkulatsioon (Tabel 10).

Tabel 10

Hoones montaažitööde hinnakalkulatsioon

Sprinklersüsteem jm Tootlikus,

h / jm Kokku,

h Kogus

Ühik hind

Kokku

Hoones montaažitööd 1036 8 703,15 € Torustiku montaaž magistraalid - hoones 200 2 100,00

17,50 € 1 750,00 €

Torustiku ettevalmistamine haruliinid 818 13 62,92

17,50 € 1 101,15 €

Ettevalmistatud haruliinide montaaž 836 2,5 334,40

17,50 € 5 852,00 €

Käärtõstuk, diisel/iseliikuv, lava <12 m 48 päev

42,60 € 2 056,16 €

Üleandmised-täitedokumentatsioon 1 komp 1 000,00 €

Transport 400 nädal

km17

nädalaid

0,30 € 2 011,73 €

Ööbimine 84 päev

23,00 € 1 927,91 €

Projektijuhtimine 320

tunnid

20,00 € 6 400,00 € Hoones ehitus ja montaazitööd kokku

22 098,96 €

30

Sprinklerkeskus montaažitööde hinnakalkulatsioon

Sprinklerkeskus montaažitööde hinnakalkulatsioon (Tabel 11).

Tabel 11

Sprinklerkeskus montaažitööde hinnakalkulatsioon

Sprinklersüsteem Ühik, h, km,

päev, Eur

Ühik, Eur

Kokku

Sprinklerkeskus montaažitööd 6 400,00 € Keevitusbrigaad (1 keevitaja ja 1 lukksepp) 160 40,00 € 6 400,00 €

Täitedokumentatsioon 1 1000,00 € 1000,00 €

Transport 400 0,3 € 426,67 €

Ööbimine 27 23,00 € 440,00 €

Projektijuhtimine 80 20,00 € 1 600,00 € Sprinklerkeskuses ehitus ja montaazitööd kokku 9 366,67 €

Projekti materjalide ja ehitustööde maksumus kokku

Eelarve projekti materjalide ja ehitustööde maksumus kokku (Tabel 12).

Tabel 12

Eelarve projekti materjalide ja ehitustööde maksumus kokku

Sprinklersüsteem Kokku

Tootmishoone materjalide maksumus 9 204,76 €

Sprinklerkeskus materjalide maksumus 26 835,43 €

Tootmishoones ehitustööd 22 098,96 €

Sprinklerkeskuses ehitustööd 9 366,67 €

Kasum 10% 6 750,58 € Projekti materjalide ja ehitustööde maksumus kokku 74 256,40 €

31

Lõputöö teemaks oli valitud rajatava puidutöötlemisettevõtte tootmishoone sprinklersüsteemi

projekteerimine (tuleohutuskindluse tõstmine). Teema on pakutud tööandjalt KE INFRA AS, kus

töötan eelarvestaja/projektijuhina ning kooskõlastatud Tellija ettevõttega. Sprinklersüsteemi

projekteerimist pakuti selleks, et avardada ja rakendada omandatud tehnilisi teadmisi ja oskusi neid

lahendada.

Tavalised inimesed ei teadvusta sageli valitsevatest ohtudest (tulekahju) töökohtadel,

tootmishoonetes, millega võivad kaasneda suured materiaalsed kahjud (inimelud, kallid seadmed,

materjalid jne.) Oma töös püüdsin kajastada sprinklersüsteemi projekteerimist, lähtudes Eesti

Vabariigi kehtivatest seadustest, normidest, standarditest ning Tellija soove arvestades.

Töös on esitatud projekteeritava süsteemi üldiseloomustus, lähteandmed, normdokumendid, süsteemi

kirjeldus, kaitstavate tsoonide iseloomustus, kasutajale esitatav inspekteerimise ja kontrolltegevuse

plaan - vajaduse põhjused. Materjalide spetsifikatsioon – kuna tegemist ei ole töö- vaid

põhiprojektiga, siis leiavad antud töös kajastust ainult põhilised materjalid. Majanduslik osa – lisatud

hinnakalkulatsioonid, mis tavapäraselt ei kuulu projekti mahtu. Eraldi märgin (tootmis)hoone

montaažitööde hinnakalkulatsiooni, lähtudes KE INFRA AS huvidest, on nim. kalkulatsioon

koostatud detaile kajastamata.

Iga uus sprinklerpaigaldis tuleb ehitada vastavalt nõuetekohasele projektile. Tehnilise kontrolli

käigus hinnati projekti vastavust.

Enda arvates sain püstitatud ülesandega hakkama, kuna töö käigus on seatud nõudmised, lahendatud

ning olen teostatud tööga rahul.

KOKKUVÕTE

32

Designing the Sprinkler System for the Manufacturing Building. The subject of the final thesis was

chosen to be the design of the sprinkler system of the manufacturing building of the wood processing

company to be established (raising the fire safety). The subject has been proposed by the employer

KE INFRA AS, where I work as a budgeter / project manager and has been approved by the Client

company. The design of the sprinkler system was proposed in order to widen and apply the acquired

technical knowledge and skills.

The ordinary people do not usually acknowledge the hazards (fire) at work places, in manufacturing

buildings, which can bring along great material damages (people's lives, expensive equipment,

materials, etc). In my thesis I tried to express the design of the sprinkler system, proceeding from the

valid legal acts of the Republic of Estonia, the norms, standards and the Client's wishes.

The thesis presents the general description of the designed system, the initial data, norm documents,

description of the system, the description of the zones to be protected, the inspection and control

activity plan to be presented to the user and the reasons for necessity. The specification of materials

- as it is not a work project, but basic project, then only the main materials have been specified in the

thesis. The economic part - price calculations have been added, which are generally not included in

the project volume. The price calculation of the installation works of the (manufacturing) building

has been separately noted, without details proceeding from the interests of KE INFRA AS.

Each new sprinkler installation must be built according to the required project. The technical control

examined the compliance of the project.

In the opinion of the author the established task has been accomplished, as the requirements for the

work have been achieved and the work performed is satisfactory.

SUMMARY

33

[1] KE Infra AS, „AS KE INFRA ettevõttest,“ [Võrgumaterjal].

Available: http://www.keinfra.ee/ettevottest/. [Kasutatud 01 märts 2018].

[2] KE Infra AS, „AS KE INFRA sprinklersüsteemid,“ [Võrgumaterjal].

Available: http://www.keinfra.ee/service/sprinklersusteemid/. [Kasutatud 02 märts 2018].

[3] Riigi Teataja, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele,“

[Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014.

[Kasutatud 05 märts 2018].

[4] Eesti Standard, EVS-EN12845:2015 Paiksed tulekustutussüsteemid automaatsed

sprinklersüsteemid projekteerimine, paigaldamine ja hooldus, 2016, p. 128.



















VIIDATUD ALLIKAD

34









[18] Tyco „Fire Protection General Products Catalog“ [Võrgumaterjal].

Available: https://www.slideshare.net/HassanTito/tyco-gen-products. [Kasutatud 06 märts

2018].



[20] Tyco Fire Production Products, „Fire Production Products,“ [Võrgumaterjal].

Available: http://www.tycofsbp.com/TD_TFP/TFP/TFP152_07_2017.pdf.

[Kasutatud 06 märts 2018].















35

LISAD

36

Lisa 1. Hüdraulilised arvutused tootmishoone. Soodsama ala valik

37

38

Lisa 2. Hüdraulilised arvutused tootmishoone. Ebasoodsama ala valik

39

40

Lisa 3. Hüdraulilised arvutused. Teritusruum

41

42

Lisa 4. Hüdraulilised arvutused. Riietus- ja puhkeruumid

43

44

Lisa 5. Hüdraulilised arvutused. Sprinklerkeskus

45

46

Lisa 6. Pumbakomplekti andmeleht

Documents

TOOTMISHOONELE SPRINKLERSÜSTEEMI PROJEKTEERIMINEeprints.tktk.ee/3604/1/lõputöö_V.Kütt_2018.pdf · Tabel 1 Kustutusvee arvutuslikud vooluhulgad Saadud tulemustest võin välja