Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja ......2 2011–2013 keskmine töötajate arv OSKA alusandmestiku põhjal, kus tööjõu-uuringu tööhõive andmed on ühendatud

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele:

info- ja kommunikatsiooni-

tehnoloogiaUuringu lühiversioon 2016

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond

Koostajad: Urve Mets, SA Kutsekoda ja Rain Leoma, SA KutsekodaRetsensendid: Hele Tammenurm, Heli Mattisen, Maria Kütt, Margit Grauen, Ants Sild, Jüri Jõema,

Ivo Lasn, Siim Sikkut, Kristjan RebaneAkadeemiline toimetaja: Olav Aarna, SA KutsekodaKeeletoimetaja: Villu Känd ja Kadri MägerKujundus: Disainikorp ASInfograafika: Sten KivissaarFotod: Kaupo Kikkas, Aivo Kallas, Kutsekoja arhiivRaport terviktekst on leitav: oska.kutsekoda.ee

Täname raporti koostamisel osalenud eksperte: Jaak Anton, Lauri Ilison, Gert Jervan, Jüri Jõema, Andrus Järg, Arno Kolk, Marek Kusmin, Maria Kütt, Agu Leinfeld,Heli Mattisen, Milko Milatškov, Avo Ots, Peeter Normak, Ülle Nõmmiste, Tauno Otto, Kristjan Rebane, Tiina Saar-Veel-maa, Kalle Sammal, Ants Sild, Hele Tammenurm, Kairit Tammets, Tiit Tammiste, Teet Tiko, Piret Treiberg, Varmo Vene,Jaak Vilo.

Käesolev rakendusuuring on valminud „Ühtekuuluvuspoliitika fondiderakenduskava 2014 – 2020” prioriteetse suuna „Prioriteetne suund1: Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osale-maks tööturul“ EL vahendite kasutamise eesmärgi 5: „Õpe kutse- jakõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega” meetme„Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse „Tööjõuvajaduseseire- ja prognoosisüsteemi loomine” ehk OSKuste Arendamisekoordinatsioonisüsteemi loomine (edaspidi OSKA) eesmärkide ellu-viimiseks ja tulemuste saavutamiseks.

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele:

info- ja kommunikatsiooni-

tehnoloogia

SA Kutsekoda Tallinn 2016

Uuringu lühiversioon

OSKA IKT valdkond28 850 inimest

IKT-sektor Teised sektorid

Tugipersonal5 880 inimest

IKT kutsealad14 180 inimest

IKT kutsealad8 790 inimest

• IKT-kompetentsiga juhid• Elektroonikainsenerid• Elektroonikatehnikud• Tootmise operaatorid• Seadmete ja kaablite koostajad• Tarkvaraanalüütikud / arhitektid

• Tarkvaraarendajad• IKT-süsteemide analüütikud / arhitektid• IKT-süsteemide arendajad ja haldajad• Telekommunikatsiooniinsenerid• Telekommunikatsioonitehnikud

raamatupidajad, sekretärid,müüjad jne

Mis on OSKA?

JOONIS 1. OSKA IKT valdkond.

4 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond

Vabariigi Valitsus kiitis 2014. aasta veebruarisheaks tööturu vajaduste ja koolituspakkumiseparemaks sidumiseks loodava tööturu seire japrognoosi ning oskuste arendamise koordinat-sioonisüsteemi (edaspidi OSKA) kontsept-siooni.

OSKA eesmärk on tööturul toimuvate muu-tuste ja ühiskonna vajaduste võimalikult kiire

jõudmine koolituspakkumisse. OSKA seob eri-nevate tööturu osapoolte ekspertteadmiseharidus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahu jasisu planeerimist toetavaks süsteemiks ningtoetab tööandjate ja õppeasutuste koostöödõppekavade arendamisel ning ajakohase töö-turu info jõudmist karjääriteenustesse.

1 Järve, J., Lepik, K.-L., Märgi, A. (2014). Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, InterAct Projetid & Koolitus OÜ. Tellija: Riigikantselei. Metoodikaraport. Kvantitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi andmestiku ja kvalitatiivse tööturu seire ühitamise metoodika väljatöötamine ja piloteerimine

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA 5

OSKA IKT valdkondKäesolev lühiversioon koondab olulisema infoOSKA raames korraldatud esimese valdkond-liku rakendusuuringu tulemustest, mis otsib la-hendust probleemile, kuidas muuta koolitus-pakkumist, et täita IKT valdkonna tööjõu ja os-kuste vajadust lähema 10 aasta vaates?

IKT valiti esimeseks uuritavaks valdkonnakspeamiselt seetõttu, et tegemist on Eesti ma-jandusarengu ühe olulisema alaga, millel on ula-tuslik mõju kõigile teistele sektoritele. IKTvaldkond OSKA kontekstis (IKT valdkond)hõlmab kõiki IKT-sektori töötajaid ja lisaks IKTametialadel hõivatuid teistes sektorites.

RAKENDUSUURINGU LÄBIVIIMISE METOODIKA

Uuringu tegemisel võeti aluseks Riigikantseleitellitud pilootprojekti raames valminud metoo-diline kontseptsioon1. OSKA valdkondliku raken-dusuuringu metoodika kogemuspõhine täius-tamine kestab aga jätkuvalt, sh käesolevaanalüüsi tulemustele tuginedes.

Püstitatud uurimisprobleem oli jagatud järg-misteks uurimisküsimusteks:

1 Millised on valdkonna (tuleviku)põhikutse-alad?

2 Milline on valdkonna majanduslik seisundtäna (sh hõive) ja milline on olnud sellearengudünaamika lähiminevikus?

3 Millisena nähakse valdkonna arenguid lähi-aastatel ja lähima kümne aasta vaates?

4 Kui palju vajatakse põhikutsealadel töö-jõudu lähiaastatel ja lähima kümne aastavaates?

5 Milliste oskustega töötajaid vajatakse lähi-aastatel ja lähima kümne aasta vaates?

6 Milline on valdkonna tänane koolituspakku-mine?

7 Kuidas vastab koolituspakkumine prognoo-sitavale tööjõuvajadusele?

8 Mida muuta õppekavade arenduses, kooli-tuskohtade arvus õppetasemeti ning täien-dus- ja ümberõppes, et täita valdkonnakoolitusvajadust lähiaastatel ja lähimakümne aasta jooksul?

OSKA IKT valdkonna analüüsimiseks ja sellepõhjal ettepanekute tegemiseks moodustativaldkondlik eksperdikogu (VEK). Valdkondlikueksperdikogu töö eesmärk oli ettepanekute sõ-nastamine koolituspakkumise muutmiseks vald-konna tööjõu- ja oskuste vajadusest lähtuvalt.IKT valdkondlik eksperdikogu koondas vald-konna kutseliitude, tööandjate, õppeasutuste jaavaliku sektori esindajaid.

Eksperdikogu ülesanded olid:

● hinnata, kuidas globaalsed tulevikutrendid jaEesti strateegilised arengueesmärgid mõju-tavad valdkonna võimalikke arenguid lähi-aastatel ja lähima kümne aasta vaates;

● hinnata, kui palju ja milliste oskustega töö-tajaid vajab Eesti majandus lähiaastatel jalähima kümne aasta vaates;

● hinnata valdkonna koolituspakkumist jasõnastada valdkonna koolitusvajadus;

● teha ettepanekuid tegevusteks, mis toetak-sid koolitusvajaduse täitmist.

Uurimisküsimustele vastamiseks läbi viidudanalüüse eristab traditsioonilisest uurimistege-vusest eeskätt see, et tulemusi valideeritisamm-sammult valdkonna eksperdikogus jakaasatud ekspertidega. Protsess oli kahesuu-naline – ühelt poolt eksperdid vaatasid üle jaandsid oma heakskiidu analüüsi vahetulemus-tele, samas ekspertkogus toimunud aruteludetulemusi tõlgendati ja analüüsiti paralleelseltekspertintervjuudega, võttes arvesse konkreet-se teema konteksti ja selle kohta kogutud taus-tamaterjale.

2 2011–2013 keskmine töötajate arv OSKA alusandmestiku põhjal, kus tööjõu-uuringu tööhõive andmed on ühendatud REL2011 ametialade andmestikuga


Rakendusuuringu põhitulemused on esitatudkaheksas lõikes

1 MILLISED ON VALDKONNA (TULEVIKU)PÕHIKUTSEALAD?

IKT valdkonnas on eristatud lähtuvalt tööiseloomust 4 alavaldkonda: elektroonika, tark-varaarendus, IKT- süsteemid ja -teenused, tele-kommunikatsioon ning valdkondade üleseltjuhtimine.

Alavaldkondade ja põhikutsealade moodus-tamisel on lähtutud tegevusalade klassifikaatori(EMTAK) jaotustest ja alavaldkonna sisemisehomogeensuse põhimõttest. Selleks et alavald-konna tööjõuvajaduse teemadel ekspertideltsisukaid hinnanguid saada, peab koos käsitle-tavatel kutsealadel olema piisav vajalike tead-miste ja oskuste ühisosa. Valdkonna kutse-aladesse kuuluvad ametialad, kus hakkama-saamiseks on vaja vähemalt 2/3 ulatuses IKT-alaseid oskusi.

TABEL 1. IKT valdkonna alavaldkonnad ja põhikutsealad.

IKT-süsteemideanalüütikud/arhitektid

900

● infotehnoloogiliste vajaduste, äriprotsesside ja süsteemide funktsionaalsuste analüüsimine;

● ettepanekute ja kavade väljatöötamine olemasole-vate infosüsteemide parendamiseks või uuteloomiseks;

● süsteemide juurutamise juhtimine.

● IKT-süsteemide ehitamiseks ja arendamiseks vajalikestrateegiate ja lahenduste väljatöötamine;

● IKT-süsteemide arendamine, rakendamine, haldamine,hooldamine ja konfigureerimine (talitluse optimeeri-mine).

● infosüsteemide arhitektuuri ja äriprotsessideanalüüsimine eesmärgiga planeerida ja tagada tark-vara ning IKT- süsteemide integreeritus, tehniliste la-henduste ajakohasus ja turvalisus.

● vajadustest lähtuvalt väärtust loovate turvaliste tark-varasüsteemide loomine ja testimine.

● IKT-süsteemide ja -võrkude projekteerimine - välja-ehitamise ja integratsioonide juhtimine;

● kasutusel olevatest IKT-süsteemidest, äriprotsessidestja äristrateegiast lähtuvalt süsteemi komponentide janendevaheliste ühenduste valimine;

● riskianalüüside koostamine ja riskide maandamiseksmeetmete kavandamine ning rakendamine.

Alavaldkond Töö sisuPõhikutseala/Töötajate arv 2011–20132

IKT-SÜSTEEMID JA TEENUSED

TARKVARA-ARENDUS

IKT-süsteemide arendajad ja haldajad

3 880

Tarkvaraanalüütikud/arhitektid1 610

Tarkvaraarendajad3 880

Telekommunikatsiooni-insenerid490

TELEKOMMU-NIKATSIOON


Telekommunikatsiooni-tehnikud3 230

Alavaldkond Töö sisuPõhikutseala/Töötajate arv 2011–20132

TELEKOMMU-NIKATSIOON

ELEKTROONIKA

Elektroonikainsenerid940

Elektroonikatehnikud700

JUHTIMINE

● telekommunikatsioonilahenduste paigaldamine,seadistamine ja hooldamine;

● probleemide põhjuste tuvastamine ja nende kõrval-damine;

● klientide nõustamine.

● terviklike automatiseeritud süsteemide ja toodetetehniliste lahenduste ning protsesside planeerimine,projekteerimine, integreerimine ja juurutamine;

● tootmisprotsessi loomine ja käigushoidmine;● tehniliste lahenduste ja arendusmudelite ajakohasuse

ja kooskõla tagamine;● spetsialistide meeskonna juhtimine.

● elektroonikaseadmete valmistamine, häälestamine, remontimine ning vigade tuvastamine kogu tootmis-protsessi ulatuses vastavalt etteantud dokumentat-sioonile;

● tootmisseadmete ettevalmistamine (sh programmee-rimine), hooldamine, tõrgete tuvastamine ja remon-timine;

● tootmisprotsesside toimimise jälgimine.

● elektroonikakoostude või neid sisaldavate toodetekoostamine vastavalt etteantud dokumentatsioonileja juhistele;

● juhtmeköidiste koostamine vastavalt juhendile.

● organisatsiooni kui terviku eesmärkidest lähtuvalt IKT-protsesside sidustamine äriprotsessidega;

● konkurentsivõimet tagavate turvaliste IKT-lahendusteloomine;

● IKT-meeskonna juhtimine ja arendamine.

IKT-kompetentsiga juhid2 770

Tootmise operaatorid(sh seadmete ja juhtmeköidiste

koostajad)

4 570 (+u 1 000 kajastatud teiste OSKA

valdkondade all)

2 MILLINE ON VALDKONNA MAJANDUSLIKSEISUND TÄNA (SH HÕIVE) JA MILLINE ONOLNUD SELLE ARENGUDÜNAAMIKA LÄHI-MINEVIKUS?

Kuigi IKT valdkond on oluliselt laiem ühest ma-jandussektorist, siis antud uuringu raames onpiirdutud valdkonna majandusliku seisundi hin-

damisel IKT-sektoriga. Samas, IKT-lahendustelaialdase kasutuselevõtu tulemusena nähakseEesti keskmisest suuremat kasvu- ja lisand-väärtuse loomise potentsiaali eelkõige teistessektorites3.

Aastatel 2011–2013 moodustasid IKT-sek-tori ettevõtted keskmiselt 4,1% kõigist Eesti

3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2013). Eesti infoühiskonna arengukava 2020. https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

4 Kasutatud majandusstatistika põhineb Statistikaameti andmebaasi tabelitel IT55 ja EM001 (http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majan-dus/05Infotehnoloogia/01Info-_ja_kommunikatsioon/01Info-_ja_kommunikatsioon.asp ja http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majan-dus/03Ettevetete_majandusnaitajad/06Ettevetete_tulud_kulud_kasum/02Aastastatistika/02Aastastatistika.asp)

5 Ettevõtete palgakulu kokku/töötajate arv


ettevõtetest4. IKT- sektori ligi 3 000 ettevõttest94% olid alla 10 töötajaga mikroettevõtted. IKT-sektoris töötas samas 3% kõigist töötajatest.Vaatamata suhteliselt väikesele hõivatute osa-tähtsusele annavad IKT-sektori ettevõtted ligi6% Eesti majanduse müügikäibest. See osa-tähtsus on kahekordistunud võrreldes 2005–2007. a keskmisega. Ekspordinäitajate poolestpaistavad silma nii IKT-teeninduse kui IKT töötl-eva tööstuse tegevusalad. IKT-sektoris moo-dustas eksport 2011–2013. a keskmisena 67%müügikäibest, samal ajal oli Eesti keskmine35%.

IKT-sektori töötajad on reeglina hästi tasus-tatud. Sektori keskmine palk on Eesti ettevõte-te keskmise palgaga võrreldes oluliselt kõrgem(2013. aastal IKT-sektoris 1 325€ ja kogu ette-võtlussektoris 856€5). Kõrgeimad palgad onprogrammeerimise ja konsultatsioonide tege-vusalal (1 619€) ja telekommunikatsiooni tege-vusalal (1 434€), kus vahe Eesti keskmisega onpea kahekordne.

IKT-sektori lisandväärtus moodustab 7,1% koguettevõtlussektoris loodavast lisandväärtusest.Lisandväärtuse loomisse panustavad rohkem

010100011100010001010110

001010111010001000101010

IKT SEKTORI PALKADE SUHEEESTI KESKMISESSE

TARKVARAARENDAJATEKESKMISED

BRUTOPALKAD2015

1

1,50

1,191,09

0,94

1,79 1,70

1260

€

303

0€

255

0€

TELE-KOMMUNIKATSIOON

PROGRAM-MEERIMINE JA

KONSULTATSIOONID

IT-SEADMETEPARANDAMINEJA TARKVARAKIRJASTAMINE

ARVUTITE JA ELEKTROONIKA-

SEADMETE TOOTMINE

ANDME-TÖÖTLUS,

VEEBIHOSTING JAVEEBIPORTAALIDE

TEGEVUS

IKT SEKTORIKESKMINE

EESTIKESKMINE

NOOREMTARKVARA-ARENDAJA

TARKVARA-ARENDAJA

VANEMTARKVARA-

ARENDAJA/ARHITEKT

JOONIS 2. Palgad IKT sektoris ja alavaldkondades.

IKT sektori keskmine palk on Eesti keskmisest oluliselt kõrgem.IKT alavaldkondades on keskmised palgad väga erinevad.Valdkonna sees karjääriredelit mööda liikudes kasvab palk oluliselt.


6 2011–2013 keskmine töötajate arv MKM OSKA andmestiku põhjal (MKM tööjõuprognoosi aluseks olev andmestik, mis põhineb tööjõu-uuringu and-metel tööga hõivatute arvu ning sektoriti jagunemise kohta ning REL2011 andmetel tööjõu jagunemise kohta ametialati)

7 Hüsing, T., Korte, W.B., Dashja, E., (2015). E-skills and e-leadership skills 2020. Trends and forecasts for the European ICT professional and digitalleadership labour market. Empirica Working Paper

8 Eurostat, Statistics Explained. ICT specialists in employment. http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/ ICT_specialists_in_employment#ICT_specialists_by_gender

IKT-sektori teeninduse ettevõtted, moodus-tades 2011–2013. a keskmisena 11,6% kogu tee-nindussektoris loodud lisandväärtusest. IKT-sektoris keskmiselt moodustasid tööjõukulud50% lisandväärtuse mahust, mis on sarnaneettevõtluse keskmisega, kus palgad moodus-tavad 53% lisandväärtusest. Kõrgeim on töö-jõukulude ja lisandväärtuse suhe programmee-rimise ja konsultatsioonide tegevusalas, kustööjõukulud moodustavad 72% lisandväärtusemahust. Sellel tegevusalal on kõrged palga-kulud hakanud piirama ettevõtete kasvu.

IKT-sektor paistab silma kõrge lisandväär-tuse, ekspordivõimekuse ja keskmisest olu-liselt kõrgemate palkade poolest, toetadessel moel Eestile olulisi strateegilisi aren-gusuundi.

IKT kutsealadel oli 2011–2013 keskmisena hõi-vatuid 22 9706, neist IKT-sektoris 62% (14 180)ja teistes sektorites vaid 38% (8 790). Võrd-luseks, Euroopas keskmiselt oli IKT kutsealadelhõivatuid IKT-sektoris 42% ja teistes sektorites58%7. 2005. aastaga võrreldes on IKT-sektoritöötajate arv kasvanud 32%. IKT-sektori tööta-jate arvu kasv on toimunud IKT-teenindusetegevusaladel, kus hõive on suurenenud 89%võrreldes 2013. a.

Kõige rohkem IKT põhikutsealade esindajaid(IKT-juhid, IKT-süsteemide ja -teenuste arenda-jad ning haldajad, tarkvaraarendajad) on väljas-pool IKT-sektorit avaliku halduse ja riigikaitse,töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubandusetegevusaladel.

IKT valdkonna põhikutsealade hõive on arvu-liselt suures osas (55%) tippspetsialistide jajuhtide keskne. Põhikutsealade esindajatestligi poole (hinnanguliselt 10 270) moodustavad

tarkvaraarenduse ning IKT-süsteemide ja -tee-nuste kutseala tippspetsialistid, kuhu kuuluvadnii tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajad kuitarkvara- ja IKT-süsteemide analüütikud/arhi-tektid.

Kõrgharidusega töötajate osa kõigist hõi-vatutest moodustab Eestis 52%, mis on alla Eu-roopa Liidu riikide keskmist8. Inseneriharidusteeldavatel põhikutsealadel (tippspetsialistid)domineerivad kõrgharidusega töötajad, kel val-davalt on akadeemiline kõrgharidus. Tehnikuteja tootmise operaatorite seas on ligikauduvõrdselt kõrghariduse ja kutseharidusega töö-tajaid.

IKT valdkonnas hõivatute puhul (v.a insenerid)on üldharidusega töötajate osakaal suhteliseltkõrge. Ilma erialase hariduseta töötajate suurosakaal viitab suurele täiendõppe vajaduselening tõstatab küsimuse omandatud teadmisteja oskuste formaliseerimise võimaluste kohta,et tagada selle tööjõu konkurentsivõime katulevikus. Samas võib ka suur üldharidusegatöötajate osakaal anda märku poolelijäänudjätkuõpingutest.

Vanusestruktuuris domineerivad kuni 40-aas-tased, neid on ligi 65% kõigist IKT põhikut-sealadel hõivatutest. Vanemaealised töötajadon ülekaalus telekommunikatsiooni ja elekt-roonika alavaldkonnas, kus tööjõuvajaduseprognoosis tuleb arvestada ka asendusvaja-dust. Samal ajal on tarkvaraarenduse ning IKT-süsteemide ja teenuste alavaldkonnas hõivatudpigem nooremapoolsed ning pensionile mine-kust tingitud asendusvajadusega nende põhi-kutsealade esindajate puhul arvestama lähi-aastatel ei pea.

IKT-sektori tööhõive on koondunud peamiseltTallinnasse ja Harjumaale, kus töötab 67,5%IKT valdkonnas hõivatutest ning 12,5% töötabTartumaal.

9 Eurostat, Statistics Explained. ICT specialists in employment. http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/ICT_specialists_in_employment#ICT_specialists_by_gender

10 Kindsiko, E., Türk, K., Kantšukov, M. (2015). Naiste roll ja selle suurendamise võimalused Eesti IKT sektoris: müüdid ja tegelikkus. Skype Eesti,Tartu Ülikool. http://www.mtk.ut.ee/sites/default/files/www_ut/naiste_roll_ikt._tu_mj-skype_uuring_2015.pdf


JOONIS 3. IKT valdkonna töökohad on koondunud Tallinna ja Harjumaale.

Võru

Viljandi

Valga

TartuSaare

Rapla

Pärnu

Põlva

Lääne-Viru

Lääne Järva

Jõgeva

Ida-Viru

Hiiu

Harju

Välismaa1,7%

67,5%

0,4%

5,1%

0,5%

1% 1%

2%

0,5%

3,4%

0,6%

1,6% 12,1%

0,6%

1,4%

0,7%

Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuring; Majandus- ja Kommunikat-siooniministeeriumi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos

IKT valdkonna sooline struktuur on tugevaltmeestekeskne, moodustades 71% valdkonnapõhikutsealadel töötajatest. Euroopa Liidu rii-kides keskmisena moodustavad IKT kutsealadeltöötajatest 82% mehed ja vaid 18% naised9.Vaatamata naiste suhteliselt heale hõivatuseleIKT valdkonnas võiks naiste jõulisem raken-damine IKT valdkonnas Eestile olulise hüppeanda eeskätt spetsialistide puuduse leeven-damiseks10.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et IKT põhikut-sealadel töötavad valdavalt nooremapoolsed jakõrgemalt haritud mehed. Ilma erialase hari-duseta on üle 15% põhikutsealadel töötajatest.Suurim mahajäämus võrreldes Euroopa kesk-misega on IKT-spetsialistide hõivatute arvusmitte-IKT sektorites.

3. MILLISENA NÄHAKSE VALDKONNA ARENGUID LÄHEMA 10 AASTA VAATES?

IKT jätkuvalt kiire areng, globaliseerumine,andmemahtude drastiline suurenemine jaandmesidevõrkudesse ühendatud eritüübilisteseadmete kasvav arv omavad suurt mõju niiinimeste igapäevaelule, majandusele kui ka rii-kide toimimisele. Suurandmete (ingl big data)töötlemise ja asjade interneti (ingl Internet ofThings) abil luuakse uusi ärimudeleid tootmi-ses, allhankes, logistikas jm. Asjade internettähendab andurite ja kontrolleritega varustatudning internetiga ühendatud seadmete aina suu-remat levikut. Sellised arvutisüsteemi kompo-nentidega täiendatud seadmed võimaldavadneisse lisada „nutikust”, ent veelgi olulisemana,tänu andmeedastuskiiruste olulisele kasvule,

10

IKT valdkonna töökohad on koondunudTallinna ja Harjumaale.

11 4G – (ingl k fourth generation) neljas põlvkond12 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2014). Küberjulgeoleku strateegia 2014–2017. https://www.mkm.ee/sites/default/files/

kuberjulgeoleku_strateegia_2014-2017.pdf 13 ITL (2014). Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori visioon infoühiskonnast Eestis aastal 2020.

http://www.itl.ee/public/files/Visioon2020.pdf14 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2013). Eesti infoühiskonna arengukava 2020). https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/ar-

ticle_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf15 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2014). Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020.

http://kasvustrateegia.mkm.ee/pdf/Eesti%20ettevotluse%20kasvustrateegia%202014-2020.pdf16 Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2014). Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni stra-

teegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”. https://www.hm.ee/sites/default/files/59705_teadmistepohine_eesti_est.pdf17 Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum. (2014). Eesti elukestva õppe strateegia 2020. https://hm.ee/sites/

default/files/strateegia2020.pdf


võimekust seadmete tööd jälgida ja neid ee-malt juhtida. Nutikate lahenduste laialdasemlevik seab omakorda vajaduse suuremate mah-tude ja kiirustega võrgu turule tulekuks (4Gvõrk11→ 4.5G võrk → 5G võrk), et veel rohkemseadmeid reaalajas omavahel suhtlema panna.Tehnoloogiatrendidest lähtuvalt muutuvad ühaolulisemaks IKT-spetsialistide teadmised ja os-kused andmekaevest ja -analüüsist, pilvetehno-loogiatest, küberturvalisusest. Võtmesõnaksmuutub kasutuslihtsate ja -mugavate e-teenus-te loomine. Tegevuste globaliseerumine seabesiplaanile võimekuse toodete ja teenuste eks-portimiseks, aga ka koostööoskuse rahvusva-helistes meeskondades.

Mida kättesaadavamaks muutub internet, suu-reneb selle kasutajate arv, uute tehnoloogilistelahenduste ja teenuste keerukus ning nõud-mised tõrkekindlusele, seda suurem on võima-like küberrünnete arv ja keerukus. „Küberjulge-oleku strateegias 2014–2017”12 on eesmärginavälja toodud vajadus suurendada Eesti küber-turvalisuse alast võimekust ja inimeste tead-likkust küberohtudest, tagamaks usaldust kü-berruumi vastu.

IKT valdkonna jätkuva eduka arengu toetami-seks koostas Eesti Infotehnoloogia ja Telekom-munikatsiooni Liit (ITL) „Info- ja kommunikat-sioonitehnoloogia sektori visiooni infoühiskon-nast Eestis aastal 2020”13. ITL-i visioon täiendabriigi erinevaid arengukavasid tervikliku stra-teegilise vaate loomisel Eesti infoühiskonnatulevikust ja arvestab IKT globaalseid arengu-trende. Visioonis püstitatakse kolm suurteesmärki:

● IKT mõjutab kogu elukorraldust Eestis.Mida selgem on ühiskonnas arusaam IKT kasu-tamise võimalustest, seda rohkem tekib uusitooteid, teenuseid ja ärimudeleid.

● Eesti on usaldusväärsete infoühiskonnateenuste kasutamisel maailmas esikohal.

Usaldusväärsete ja kasutajasõbralike e-teenus-te arendamine ning lai kasutamine on aastaks2020 viinud Eesti e-riigiarenduses maailmatippu. E-teenuste kasutuslihtsus ja -mugavuspeavad käima käsikäes teenuste turvalisuse jausaldusväärsusega.

● IKT-lahenduste kasutuselevõtt annab põhi-listes rakendusvaldkondades poole lisand-väärtuse kasvust.

„Eesti infoühiskonna arengukava 2020”14

visioonis käsitletakse IKT-sektorit aastal 2020Eesti juhtiva majandusharu ja suurima toot-likkuse kasvu panustajana. Arengukava kesk-mes on IKT kasutamist ja nutikate lahendusteloomist võimaldava keskkonna tagamine. Ees-märk on tõsta IKT-lahenduste laialdase kasu-tuselevõtuga Eesti ettevõtete tootlikkus vähe-malt 80%-ni Euroopa Liidu keskmisest. IKT ka-sutamisel teistes sektorites nähakse keskmisestsuuremat kasvu- ja lisandväärtuse loomise po-tentsiaali, mis eeldab ka suuremaid investee-ringud IKT valdkonna teadus- ja arendustege-vusse. IKT-lahendused sektorites on positsio-neeritud eelisarendatavaks kasvualaks ka seo-ses nutika spetsialiseerumisega ning see kajas-tub läbivalt riigi strateegilistes arengudoku-mentides („Eesti ettevõtluse kasvustrateegia2014-2020”15, „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020”16, „Elukestva õppe strateegia 2020”17,„Infoühiskonna arengukava 2020”).

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond12



IKT-lahenduste rakendamisel erinevatel eluala-del ja majandussektorites on võrdselt olulisednii kasutajate oskused ja teadmised kui ka teh-noloogiate kasutusmugavus ning usaldusväär-sus. Kasutusvaldkondade laiendamisel, tehno-loogiate rakendamisel ning arendamisel on olu-line praegusest märksa suurema hulga ja aren-gutest lähtuvate kaasaegsete IKT-lahendusteloomise oskustega IKT-spetsialistide olemasolu.Vaid siis õnnestub meil saavutada lähiaastatelmärkimisväärne lisandväärtuse kasv IKT-lahen-duste abil.

Eeltoodud kolme eesmärgi realiseerimisekson vaja aastaks 2020 IKT-oskustega spet-sialiste 37 000, seda on aastaga 2013 võr-reldes üle 1,5 korra enam.

4. KUI PALJU VAJATAKSE PÕHIKUTSE-ALADEL TÖÖJÕUDU LÄHIMA 10 AASTAVAATES?

IKT valdkonna eeldatavad arengud lähema 10aasta vaates viivad järgmistele muutustelevaldkonna tööhõives:

● IKT-spetsialistide arvu kasvuks (37 000)peab enam huvilisi olema valmis asuma õp-pima taseme- või ümberõppes IKT-d või IKT-sektoris töötamist toetavaid erialasid. IKT-spetsialistide nappust aitab leevendada katööealise elanikkonna IKT-oskuste arenda-misele suunatud täiend- ja ümberõpe. IKT-spetsialiste on aastas juurde vaja umbes1 580 inimest. Suurem osa valdkonna tööjõu-vajadusest (1 125 töötajat aastas) eeldabkõrgharidust ja vaid 30% vajadusest eeldabkutseharidust (u 455 töötajat aastas);

● IKT laialdasem kasutuselevõtt teistes majan-dusharudes tekitab juurde täiendava vaja-duse tööjõu järele: kõrghariduse tasemelIKT-oskustega juhid ja IKT-lahenduste ana-lüütikud/arhitektid/arendajad, kutsehariduse

tasemel IKT-lahenduste ja -süsteemide hal-dajad;

● IKT-lahenduste kasutuselevõtuks teistes sek-torites on vaja oluliselt kasvatada magist-rikraadiga IKT-spetsialistide arvu, kes on või-melised integreerima valdkonnapõhiseid teh-noloogiaid IKT-lahendustega;

● elektroonika ja telekommunikatsiooni ala-valdkondadega seotud põhikutsealadel kas-vab kõige kiiremini vajadus uusi tooteid jateenuseid loovate inseneride järele. Vajadustehnikute ja tootmise operaatorite järele pü-sib pigem stabiilsel tasemel, seadmete- jajuhtmeköidiste koostajate järele vajaduskahaneb.

5. MILLISTE OSKUSTEGA TÖÖTAJAID VAJATAKSE 10 AASTA VAATES?

Kasutusvaldkondade laiendamisel ja uute teh-noloogiate rakendamisel ning arendamiselmuutuvad lähema 10 aasta vaates oluliseksjärgmised IKT valdkonna oskused:

● suurandmete töötlemise ja asjade internetiareng kasvatavad nõudlust andmekaevetehnoloogiate rakendamisoskusega ja and-meanalüüsi sügavuti tundvate spetsialistidejärele;

● uute tehnoloogiliste lahenduste ja teenustekeerukus kasvatab vajadust küberturbealaste teadmiste ja oskuste arendamiseks niiIKT kui teiste valdkondade spetsialistidel;

● e-teenuste laialdane kasutamine eeldab tur-valisi, kasutuslihtsaid ja -mugavaid teenu-seid, mis omakorda seavad nõudmised aren-dajate ja haldajate oskustele;

● erinevate IKT alavaldkondade vahel piiridhägustuvad ja kohati suisa kaovad. Teistelemajandussektoritele IKT-lahenduste välja-

14

ELEKTROONIKA-TEHNIKUD

TOOTMISEOPERAATORID

SEADMETE JAKAABLITE

KOOSTAJAD

TARKVARA-ARENDAJAD

IKT SÜSTEEMIDEARENDAJAD

JA HALDAJAD

TARKVARAANALÜÜTIKUD/

ARHITEKTID

IKT SÜSTEEMIDEANALÜÜTIKUD/

ARHITEKTID

TARKVARAANALÜÜTIKUD/

ARHITEKTID

IKT SÜSTEEMIDEANALÜÜTIKUD/

ARHITEKTID

TARKVARA-ARENDAJAD

IKT SÜSTEEMIDEARENDAJAD JA

HALDAJAD

TELE-KOMMUNIKATSIOON-

IINSENERID

TELE-KOMMUNIKATSIOONI-

TEHNIKUD

IKTVALDKOND

KOKKU

300

-275

25

1,7

85

-50

35

1,1

35

0

352,2

125

-20

1050,3

895

-380

515

2,2 25

230

2551,1

230

-65

1651,8

35

-25

10

1,5

45

-25

20

1,5

35

-25

101,8

1395

-755

640

2,1 415

120

535

1,2

KÕRG-HARIDUS

KUTSE-HARIDUS

KÕRG-HARIDUS

KÕRG-HARIDUS

KÕRG-HARIDUS

KÕRG-HARIDUS

KÕRG-HARIDUS

KÕRG-HARIDUS

KÕRG-HARIDUS

KÕRG-HARIDUS

KUTSE-HARIDUS

KUTSE-HARIDUS

Ekspertide tööjõuvajaduse prognoos aastas Lõpetajad (2012/2014) Vajaduse ja lõpetajate vahe Katkestajate arv lõpetaja kohta (2012/2014)

JOONIS 4. Kõrgharidusega IKT inseneride hulk peab kasvama oluliselt.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA

arendamine, juurutamine ja haldamine eel-dab IKT-spetsialistilt ulatuslikke baastead-misi tarkvaraarendusest, kommunikatsiooni-tehnoloogiast, andmesidevõrkudest, IKT-süsteemidest ja -teenustest. Valdkonna kva-lifitseeritud tööjõudu iseloomustavaks märk-sõnaks muutuvad valdkonnast laiapõhjalise-mad teadmised ja oskused.

● üha kaalukamat rolli mängivad üldoskused –võimekus teha koostööd ka rahvusvahelistesmeeskondades, kliendi vajadustele orien-teeritus, projektide ja protsesside juhtimiseoskus, loov lähenemine probleemilahen-

dusele, erinevaid perspektiive arvestavüldistus- ja terviku nägemise oskus, müügi-oskus ja ekspordisuutlikkus, esinemisoskusjne. Valdkonna kvalifitseeritud tööjõudu ise-loomustavaks märksõnaks muutub võime-kus neid oskusi kasutada kombineeritunaspetsiifiliste erialaste oskustega;

● IKT-lahenduste arendamine ja laialdasem ka-sutuselevõtt toob omakorda kaasa vajadusenn targa tellija võimekusega spetsialistidejärele teistes sektorites – erialaste IKT-kom-petentsidega teiste valdkondade spetsialis-tid.

15

Kõrgharidusega IKT inseneride hulk peab kasvama oluliselt.Probleemiks on suur õpingute katkestajate hulk.


6. MILLINE ON VALDKONNA TÄNANE KOOLITUSPAKKUMINE?

IKT valdkonna tasemeõppena käsitletaksekäesolevas ülevaates kõiki neid õppekavasid,mille puhul IKT erialaainete osakaal on pealeüldainete mahaarvamist vähemalt 70% õppe-kava mahust. 2015/2016 õppeaastal toimusvastuvõtt 31 kõrghariduse (9 rakenduskõrg-hariduse, 7 bakalaureuse-, 12 magistri- ja 3 dok-toriõppekava) õppekavale ning kutseharidu-ses IKT valdkonnas 6 õppekavale: 3 IKT ning 3elektroonika ja automaatika.

Eksperdikogu hinnangul pakuvad piisavaltkvaliteetset IKT-alast kõrgharidust neli õppe-asutust: Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool,

Tallinna Ülikool ja Eesti Infotehnoloogia Kolledž.Igal aastal asub IKT kõrghariduse õppekavadelõppima kokku 1 500 uut üliõpilast, neist 27%rakenduskõrghariduse ja 44% bakalaureuse-õppekavadel, 27% magistriõppes ja 2,5% dok-toriõppes. Lõpetajate koguarv aastas jääb580–660 vahele. Õpingute katkestamise määr18

on 24%, mis on suurem Eesti keskmisest ja kaEuroopa arvutiteaduste üliõpilaste keskmisestehk õpingud katkestab peaaegu iga neljas IKTõppekaval õppija. Viis aastat tagasi IKT baka-laureuseõppesse sisse astunutest oli 2015. aas-taks õpingud katkestanud 60%, sarnane kat-kestajate protsent on rakenduskõrghariduseõppes. Magistriõppes on viis aastat tagasi sis-seastunute osas katkestajate protsent ca 50%19.

UUSVÄÄRTUS

KÜBERTURBEALASEDTEADMISED

LAIAPÕHJALISEMADBAASTEADMISED IKT-ST

UUTE DIGITEHNOLOOGIATETUNDMINE

SÜSTEEMIDE ARHITEKTUURJA NENDE KOOSVÕIME

SÜSTEEMNE-, ANALÜÜTILINE-JA ALGORITMILINE MÕTLEMINE

LOOVUSINNOVATSIOON

INTERDISTSIPLINAARSEDTEADMISED

PROBLEEMILAHENDUSEOSKUS

ARUSAAM „ÄRIPROTSESSIDE“TOIMIMISEST

TERVIKUNÄGEMISE VÕIME

SUHTLEMISOSKUS

PROTSESSIDEJUHTIMINE

TEADMISEDJURIIDIKAST

SEADMETEMITMEKESISUSE

KASV

ALGORITMILISELÄHENEMISEKASUTUSEL-

VÕTTKÕIKJAL

UUEDÄRIMUDELID

JOONIS 5. Töökohtade ja oskuste muutusi enim mõjutavad trendid/faktorid valdkonnas.

18 Õpingute keskmine katkestamise määr aastas19 Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (2015). Tudengite õpingute katkestamise põhjused IKT kõrghariduses.

http://www.centar.ee/case-studies/ikt-katkestajad/

16


IKT erialade tudengite töötamise uuringutule-mused20 kinnitavad, et nominaalajaga lõpeta-jate osakaal on madal tudengite hulgas üldiseltja IKT-tudengite hulgas eriti. IKT-tudengite hul-gas varieerub nominaalajaga lõpetajate osakaalkõrghariduse esimese astme õppes 20% piiri-mail, mis on madalam kui muude õppekavadetudengite vastav number. Magistriõppes onnominaalajaga lõpetajate osakaal sõltuvalt aas-tast 30% ja 40%. Meessoost tudengid lõpe-tavad nominaalaja jooksul väikesema tõenäo-susega kui naistudengid.

IKT-alast kutseharidust pakutakse 18 koolis,neist täisakrediteeringu on saanud 11 kutseõp-peasutust. Enim õppekavasid pakub TallinnaPolütehnikum. Kõige enam pakutakse noorem-tarkvaraarendaja ja IKT-süsteemide noorem-spetsialisti ettevalmistust. Viimase kolme aastakeskmine vastuvõtt IKT-alases kutseõppes onolnud 1 100 õpilast. Lõpetajate arv on aasta-aastalt kasvanud ning 2014/2015 õppeaastal olilõpetajaid 574 (keskmine lõpetajate arv on520). Analoogselt kõrgharidusega on ka kutse-õppes katkestamise määr kõrge, jäädes vahe-mikku 24–28%.

Tasemeõppe lõpetab IKT erialadel kokku ligi-kaudu 1 150 inimest aastas. Ilma magistriastmelõpetajateta on see arv umbes 950. Samas onsisseastujate koguarv 2 600, mis on tunduvaltüle IKT valdkonna prognoositud vajaduse.

IKT-ala kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hinda-mises osalenud eksperdid21 ja rõhutasid vaja-dust elukestva õppe süsteemi paremaks seos-tamiseks tööturu vajadustega.

Positiivsena on välja toodud:

● heal tasemel koolide IKT-taristut;● ülikoolide head koostööd tööandjatega,

õppejõudude motiveeritust, sobivat õpi-keskkonda ning suhtumist üliõpilastesse kuikoostööpartneritesse.

Kutsehariduse parendusvaldkondadena on välja toodud:

● õpet toetava praktika korraldamist;● suurem koostöövajadus tööandjatega, prak-

tiliste tööde osakaalu suurendamine õppes;● vajadust keskenduda teiste valdkondade

IKT-spetsialistide väljaõppele; ● õpetajate IKT-alase kvalifikatsiooni tõstmise

vajadust.

Kõrghariduse parendusvaldkondadena on välja toodud:

● vajadust õpingute seostamiseks praktilistenn päriselu töödega;

● fookuse seadmist kas rakendusliku, teo-reetilise või teadustöö suunaga õppele;

● vajadust arvestada õppekavades enam vald-konna tulevikuvajadustega;

● vajadust arendada lõpetajate üldoskustetaset ja suutlikkust kombineerida üldoskusioma erialaoskustega.

Tööandjate hinnangul on tõsiseks prob-leemiks, et nii kõrg- kui ka kutsehariduseõppekavade lõpetajatel jääb vajaka töölerakendumiseks vajalikest praktilistest os-kustest. Eriti kehtib see bakalaureuseõppelõpetanute kohta. Ühine suur probleem onkõrge katkestamise määr ja väga madalnominaalajaga lõpetajate osakaal, mistähendab, et tööturule jõuab vähem kvali-fitseeritud tööjõudu.

20 Anspal. S, Bogdanov. D, Kamm. L, Kubo. B, Sokk. V, Talviste. R, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, Cybernetica, ITL (2015). Uuringutulemuste lühikokkuvõte IKT erialade tudengite töötamine, http://www.centar.ee/uus/wp-content/uploads/2015/10/IKT-tudengite-töötamise-uuringu-lühikokkuvõte.pdf

21 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri koduleht. http://ekka.archimedes.ee/kutsekoolile/kutseoppe-oppekavaruhmade-akrediteerimine/hindamistulemused/

17


7. KUIDAS VASTAB KOOLITUSPAKKUMINEPROGNOOSITAVALE TÖÖJÕU VAJADUSELE?

IKT-kompetentsiga kõrg- ja kutseharidusegaIKT-spetsialiste on ekspertide hinnangul aastasjuurde vaja umbes 1 580 inimest. Suurem osavaldkonna tööjõuvajadusest (1 125 töötajat aas-tas) eeldab kõrgharidust ja vaid 30% vajadus-est eeldab kutseharidust (u 455 töötajat aas-tas). Tasemeõppe lõpetab IKT erialadel kokkuligikaudu 1 150 inimest aastas. Ilma magistri-astme lõpetajateta on see arv umbes 950.Samas on sisseastujate koguarv 2 600, mis ontunduvalt üle IKT valdkonna prognoositud va-jaduse.

Suurimaks IKT valdkonna tööjõuvajadustpuudutavaks muutuseks hindasid eksper-did kasvavat vajadust magistritasemel IKTspetsialistide järele.

Kõrgharidusega töötajate osas ei vasta pakku-mine nõudlusele ehk lõpetajate arv on peapoole võrra väikesem oodatavast iga-aastasesttööjõuvajadusest. Haridustasemete osas eel-datakse, et magistrikraadi omandanute osakaalkõrgharidusega IKT-spetsialistidest peab olu-liselt suurenema.

Kutsehariduse tasemel IKT-spetsialistidehõives ei prognoositud olulist muutust.

Kutseharidusega lõpetajate järele on IKT vald-konnas märkimisväärselt madalam nõudlus,kokku hinnanguliselt 455 lisanduvat töötajataastas. Pakkumine jääb samal ajal aga umbes520 lõpetaja tasemele. Ilmneb, et kutsehari-dusega töötajate osas pakkumine vastab üld-joontes nõudlusele.

TOOTMISEOPERAATORID

TELEKOMMUNIKATSIOONI-TEHNIKUD

IKT INIMESTEARV KOKKU

TELE-KOMMUNIKATSIOONI-

INSENERID

TARKVARAARENDAJAD

TARKVARAANALÜÜTIKUD/ARHITEKTID

SEADMETE JAKAABLITE

KOOSTAJAD

IKT SÜSTEEMIDEARENDAJAD JA HALDAJAD

IKT SÜSTEEMIDEANALÜÜTIKUD/ARHITEKTID

IKT KOMPETENTSIGA JUHID

ELEKTROONIKA-TEHNIKUD

ELEKTROONIKA-INSENERID

940

700

2770

4280

900

1375

3880

5945

2640

2815

22 970

1610

2465

3880

6215

490 660

3230

3620

1930

2230

Hõivatuid 2011/13 Hõivatuid 2020 (prognoos)

TARKVARA-ARENDAJATEHULK KASVAB

OLULISELT

+430

+1510+390+2335

+300

+475

+2065

+175

+170

+855

+1325

JOONIS 6. Hõive jagunemine põhikutsealati võrdluses tööjõuvajaduse prognoosiga.

18


Targa tänava lahendus Kalarannatänaval, mis võimaldab reaalajasjälgida tänava seisundit. Arenda-jaks OÜ Eliko Tehnoloogia Aren-duskeskus.

Foto: SA Kutsekoda


Kutsehariduses pakutav IKT-õpe ei arvestahõivestruktuuri ning on ebaühtlase tasemega.Ekspertide hinnangul tuleks kvaliteetse kutse-hariduse tagamiseks lõpetada osas koolidesIKT-alase õppe pakkumine. Erialade struktuuriosas nähakse, et tarkvaraarenduse alavaldkon-nas tuleks vähendada kutsehariduse mahtusidja suunata pakkumine ümber elektroonika jatelekommunikatsiooni alavaldkonda.

Kõrgharidusega töötajate osas ei vastapakkumine nõudlusele, kõrgharidusegalõpetajate arv ei kata prognoositud vaja-dust.

IKT-spetsialistidele pakutavad täiendusõppevõimalused on:

● reeglina tootjapõhised (Microsoft, Oracle,IBM jt) ning suunatud konkreetsete eriala-oskuste täiendamisele;

● valdkonnapõhiselt suunatud üldoskustearendamisele, nt IT strateegiline juhtimine,IT-protsesside juhtimine, IT-projektide juh-timine, IT-teenuste haldamine, turvalisusetagamine.

Nende koolituste läbiviimise aluseks on rahvus-vaheliselt tunnustatud metoodikad. Positiivsekasvutrendiga on täiendusõppes osalemine e-õppe teel. Õppe läbimisel on võimalik sooritadaeksam ja omandada vastav tootjasertifikaat.

Arvestades võimalikke tulevikuarenguid on va-jadus IKT-spetsialistide täiendusõppe järelejärgmistes suundades: andmeanalüütika ja and-mekaeve, küberturvalisus ning IKT-teenustehaldamine. Kasvav vajadus on üldoskusi aren-davate koolituste järele, nt meeskonna juhti-mine ja arendamine, esinemisoskus, ekspordi-võimekuse arendamine.

Suurim vajadus on teiste valdkondade spetsia-listide IKT-spetsiifilise täienduskoolituse järele.„Tark tellija“ mõistab IKT-lahenduste tellimise,arendamise ja rakendamise protsessi, omadesülevaadet uudsetest IKT-lahendustest ja tehno-loogiatest.

IKT valdkonnas on levinud ümberõppe teelvaldkonda sisenemine järgmistel kutsealadel:

● IKT-spetsialist (võimalikud ametid: IT-tugi-isik, IT-spetsialist, klienditugi, süsteemi-administraator);

● tarkvaraarendaja (võimalikud ametid noo-rem-tarkvaraarendaja, -testija);

● telekommunikatsioonivaldkonna klienditee-nindaja.

Ümberõppe kaudu IKT valdkonda sisenejatevajadus on arvestatud lisaks tasemeõppesttööturule sisenejatele. Kõige kiiremini kasvavümberõppe vajadus (u 1 100 inimest aastas) ontarkvaraarendajate ja IKT-spetsialistide järele.

8. KOKKUVÕTE OSKA IKT VALDKONNAEKSPERDIKOGU ETTEPANEKUTEST

Eeltoodud analüüsile tuginedes teeb IKT vald-kondlik eksperdikogu järgmised ettepanekud:

Sõnum 1: Eesti majanduse konkurentsivõimehoidmiseks ja tõstmiseks on vaja täna-sega22 võrreldes 1,5 korda enam IKT-spetsialiste.

Eesmärk on tagada IKT-spetsialistide arvu vas-tavus Eesti arenguvajadustele IKT-sektoris jateistes majandusvaldkondades. Aastaks 2020töötab IKT valdkonnas kokku 37 000 IKT-spet-sialisti.

22 2011-2013. a keskmisega võrreldes

21Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA

Vajalikud tegevused:

● kõrg- ja kutsekoolid töötavad välja tegevus-kava õpingute katkestamise vähendamiseks;

● tööandjad rakendavad töötavate õppijateõppimist ja õppe lõpetamist soosiva töö-korralduse;

● Haridus- ja Teadusministeerium tagab töö-turu perspektiive arvestava karjäärinõusta-mise kõigile põhikooli õpilastele;

● Vabariigi Valitsus koostöös sotsiaalpartne-ritega leiab lahendused toetusmeetmeteväljatöötamiseks teistel erialadel töötavateinimeste ümberõppeks IKT-spetsialistideks;

● kaasata välismaalasi õppetöösse ja sidudatööga Eestis tööjõuturu nõudluse leevenda-miseks.

Sõnum 2: Jätkuvalt kasvab vajadus suurematlisandväärtust loovate magistrikraadi-ga IKT-spetsialistide järele.

Eesmärk on luua paindlikud õppimis- ja töö-tamisvõimalused ning karjääriteenused, et ta-gada IKT-erialase kvalifikatsiooniga spetsialis-tide arvu vastavus Eesti majanduse arengu-vajadustele.

Vajalikud tegevused:● kõrgkoolid kaasavad õppetegevusse roh-

kem praktikutest õppejõude;● Vabariigi Valitsus töötab välja paindlikke

töövorme soosiva seadusandluse ettepane-kud;

EESTI ELKESKMINE

IKT spetsialistide osakaal IKT sektoris

IKT spetsialistide osakaal teistes sektorites

38%

TEISTES SEKTORITES

JOONIS 7. Lisandväärtuse kasvatamiseks on vaja oluliselt kasvatada IKT-spetsialistide hulka teistes sektorites.

Lisandväärtuse kasvatamiseks on vaja oluliselt kasvatada IKT spetsialistide hulka teistes sektorites.


● tööandjad viivad sisse õppijate töötamist,õppimist ja õppe lõpetamist soosiva töö-korralduse;

● kõrgkoolid töötavad välja tegevuskava õpin-gute katkestamise vähendamiseks;

● kõik valitsemise tasandid panustavad lasteja noorte tehnikaalasesse huvitegevusse.

Sõnum 3: IKT valdkond vajab laiapõhjaliste vald-kondlike ja valdkonnaüleste teadmistening oskustega kõrg- ja kutseharidu-sega spetsialiste.

Eesmärk on tagada innovatiivseid IKT-lahen-dusi loovate ja töös hoidvate spetsialistide ole-masolu.

Vajalikud tegevused:● ülikoolid orienteerivad IKT bakalaureuse-

õppekavad kahele suunale: tarkvarasüstee-mide arendus ja IKT-süsteemide arendus;

● kõrg- ja kutsekoolid toetavad õppejõududening õpetajate kompetentsuse arendamistIKT uute võimaluste ja tulevikutehnoloogiateosas;

● kõrg- ja kutsekoolid koostöös tööandjateesindajatega töötavad välja lahendusedõppekavade interdistsiplinaarsuse suuren-damiseks;

● ülikoolid väärtustavad rohkem õppejõududetulemuslikku osalemist rakenduslikes pro-jektides.

Sõnum 4: Õpe kõrg- ja kutsekoolis peab andmaIKT-spetsialistidele paremad praktili-sed tööoskused.

Eesmärk on kindlustada tööturule siirduvatetasemeõppe lõpetanute võimalikult kiire töössepanustamine.

Vajalikud tegevused:● kõrg- ja kutsekoolide õppekavades kasuta-

takse ulatuslikumalt probleemõpet ja pro-jektipõhist õpet;

● tööandjad pakuvad koolidele nn päriseluprojektide (sh lõputööd) teemasid;

● tööandjad pakuvad võimalusi õppejõududeja õpetajate stažeerimiseks;

● Haridus- ja Teadusministeerium töötab väljameetmed suurendamaks tööandjate moti-vatsiooni praktikakohtade pakkumise vastu;

● IKT bakalaureuseõppekavades nähakse ettevalikuvõimalus akadeemilise ja rakenduslikusuuna vahel. Rakenduslikus suunas suuren-datakse praktiliste tööde ja praktika mahtu,arvestades töömaailma vajadusi ja arengu-suundumusi;

● Kõrg- ja kutsekoolid kaasavad õppetege-vusse rohkem praktikutest õppejõude.

Sõnum 5: Eesti majandus vajab igas valdkonnasspetsialiste, kes oskavad tellida jarakendada uusi IKT-lahendusi.

Eesmärk on tagada erialaspetsiifilise IKT-kom-petentsiga valdkonnaspetsialistide olemasolu

Vajalikud tegevused:● kõrg- ja kutsekoolid suurendavad valdkon-

naspetsiifiliste IKT-teadmiste ning -oskusteosakaalu kõigi õpetatavate erialade õppe-kavades;

● täiend- ja ümberõppe pakkujad loovad töö-tavatele mitte-IKT valdkonna spetsialistideleIKT-kompetentse sisaldavad koolituspro-grammid;

● Vabariigi Valitsus loob meetmed töötavateinimeste valdkonnaspetsiifiliste IKT-oskusteomandamiseks täiendus- ja ümberõppe teel;

● Haridus- ja Teadusministeeriumi eestveda-misel täiendatakse kutsestandardeid nendearendamise protsessis IKT-kompetentside-ga.


Targad masinad iseteeninduskassadesasendavad lihtsama töö tegijad. Koha-nemine tehnoloogiliste lahenduste ka-sutamisega igapäeva elus mõjutab tule-vikus ühiskondlikku kihistumist.

Foto: Aivo Kallas/ SA Kutsekoda

Järgmisena ilmumas:Metalli- ja masinatööstus

SotsiaaltööTervishoid

Energeetika ja kaevandamineKeemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstus

Toiduainetööstus ja põllumajandus

Ilmunud: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, Metsandus ja puidutööstus, Arvestusala

Documents

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja ......2 2011–2013 keskmine töötajate arv OSKA alusandmestiku põhjal, kus tööjõu-uuringu tööhõive andmed on ühendatud