Turvalisus noorsootöös - AvalehtAvaleht > Turvalisus, risk ja ohusituatsioonid Turvalisus, risk ja ohusituatsioonid Võib paista, et turvalisust ei ole tarvis üldse defineerida,

Turvalisus noorsootöös - Avaleht

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/[26.06.2013 8:19:23]

Last update:June 12. 201317:57:19

Turvalisus noorsootöös

Avaleht

Avaleht

Õpiobjekt on koostatud TLÜ Pedagoogilise Seminari üliõpilastele jateistele õppijatele. Mooduli õppematerjal on oluline noorsootöö erialaõppijatele ning täiendkoolituses ja laagrikasvatajate koolitusesosalejatele. Paberkandja vältimiseks ja endale sobiva aja leidmisel onvõimalik materjali iseseisvalt läbi töötada.

Paindliku ja üliõpilasele sobiva ajakava järgi omandab ta teoreetiliseosa, sooritab nõutud ülesanded ja testi iseseisvalt.

Käsitletavad teemad:

lühiülevaade turvalisuse, riski ja riskijuhtimisega seonduvast(mõisted,aspektid, rakendamine töös).

ohusituatsioonid ja nendes käitumine (tule-, vee-, elektriohu,lõhkekehade, ohtlike ainete ohu korral).

turvaline keskkond

turvaline tegevuste korraldamine

noorsootöö ja turvalisuspoliitika põhimõtted

infoturve ja turvalisus internetis

seadusandlusest tööks noortega

kordamisküsimused

Õpiobjekt sisaldab õppematerjalidena tekstimaterjale, õppeülesandeid(3), kordamisküsimused, viiteid

Materjal on valminud BeSt programmi raames

Koostaja: Maarika Veigel MA/ TLÜ PS lektor

Aeg: mai, 2013

Submenu

Avaleht

Õpiväljundid ja õpijuhised

Noorsootöö alused

Turvalisus, risk jaohusituatsioonid

Käitumine õnnetuse korral

Turvaline keskkond

Turvalisuspoliitikapõhimõtted

Infoturve

Turvalisust tagavadseadused

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

Print VersionSitemap


http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/[26.06.2013 8:19:23]


| TOP | >

Powered by CMSimple | Designed by TemPlug_XH | Login

http://www.cmsimple.org/http://www.ge-webdesign.de/templug/

Turvalisus noorsootöös - Õpiväljundid ja õpijuhised

http://www.tps.edu.ee/...13/turvalisusNTs/?Avaleht_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B:%D5piv%E4ljundid_ja_%F5pijuhised[26.06.2013 8:19:28]



Avaleht > Õpiväljundid ja õpijuhised


Mooduli läbimisel õppija:

teab turvalisuse, riski ja ohu mõistetega seonduvat

analüüsib noorsootöös ettetulevaid riske ja nende ennetamist

tunneb erinevate ohtude korral käitumise aluseid

teab infoturve ja turvalise internetiga seonduvat

kirjeldab turvalise keskkonnaga seonduvat

tunneb ülevaatlikult riskijuhtimisega seonduvat

tunneb turvalisusega seonduvaid seadusi

Õpijuhised:

alustage õppimist alateemade kaupa

alateemasid saate valida klikkides menüü vastavale alajaotusele

tutvuge õppematerjalidega: lugege konspekte, vastakeõppeülesannetele

vastake mooduli lõpus olevatele kordamisküsimustele

Tehnilised nõuded õppija arvutile on lihtsad ja ei esita suuri nõudmisi:

õppimiseks veebikeskkonnas vajab arvuti internetiühendust jabrauserit e. veebilehitsejat (Google, Internet Explorer, Mozilla jt)

< | TOP | >


Avaleht


Noorsootöö alused



Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad



Turvalisus noorsootöös - Noorsootöö alused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Noorsoot%F6%F6_alused[26.06.2013 8:19:30]



Avaleht > Noorsootöö alused

Noorsootöö alused

Esmalt tutvustuseks mõningat olulist noorsootöö alustest.

Noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine,mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspoolperekonda, tasemeõpet ja tööd.

Noorsootöö subjektiks on 7-26aastane ühiskonnaliige.

Noorsootöö eesmärk on luua eeldusi ja toetada noore toimetulekutühiskonnaliikmena.

Noorsootöö algab seal, kus on noored oma vaadete, arvamuste jahuvidega.

Noorsootöö loob noorele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) jasotsiaalseks arenguks uute teadmiste ja oskuste omandamise kaudumitteformaalse ning informaalse õppimise keskkonnas.

Noorsootöö aitab kujundada noore eetilisi tõekspidamisi,kodanikutunnet ja austust teiste kultuuride vastu.

Noorsootöö aitab noorel õppida iseenda, teiste ja ümbritsevaühiskonna kohta kavandatud ja kavandamata tegevuse kaudu.

Noorsootöö taotleb noorte kaasatust ühiskonna-korraldusse, innustabnoori võtma vastutust ning tegema teadlikke otsuseid oma elu,väärtushinnangute ja ühiskonna arengu osas.

Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvaliteetne,mitmekesine, uuenduslik ja uute (lisa)väärtuste loomisele suunatud.

Noorsootöö teostamise keskkond on noorte poolt aktsepteeritavning soodustab mitteformaalset ja informaalset õppimist (Noorsootööstrateegia 2006-2013).

Submenu

Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-2018

< | TOP | >

Avaleht

Noorsootöö alused

Euroopa noortevaldkonnauuendatud koostööraamistik2010-2018



Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad



http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Noorsoot%F6%F6_alused[26.06.2013 8:19:30]



Turvalisus noorsootöös - Turvalisus, risk ja ohusituatsioonid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvalisus%2C_risk_ja_ohusituatsioonid[26.06.2013 8:19:31]



Avaleht > Turvalisus, risk ja ohusituatsioonid

Turvalisus, risk ja ohusituatsioonid

Võib paista, et turvalisust ei ole tarvis üldse defineerida, sest kõik juteavad mis see on. Kui me tunneme end turvaliselt, siis me saame jukohe aru, et meil on turvaline. Eraldi mõistena leiab käsitlustturvatunne.

Esmalt mõistetest:

Turvalisus – paljude kaasabil loodav ühiskonna seisund, millesinimene tunneb ennast kaitstult ja tagatud on tegelik ohutuelukeskkond, vähendades tõenäosust sattuda ohuolukorda,suurendades võimekust ohule reageerida ja leevendada ohurealiseerumisel tekitatud kahju. Paljude kaasabil tähendab igaühe,sealhulgas nii avaliku, mittetulundus- ja erasektori kui ka igaüksikisiku, kohustust aidata kaasa turvatunde kui psühholoogiliseheaolu ja ohutu elukeskkonna säilitamisele oma õiguskuuleka jakohusetundliku käitumisega.

Oht on olukord või asjaolude kogum, mis võib põhjustada kahjuinimestele, materjalidele, varustusele, maale jne

Erinevad ohud:- Objektiivsed ohud võivad olla looduslikud varingute ja kaljude näol,ilmastikust tingitud või ajalised (aastaaeg, päev, öö)- Füüsilised ohud põhjustavad ebapiisav varustus, loomad, taimestik,erinevad tegevused- Inimeste põhjustatud ohud võivad olla põhjustatud grupi juhist võigrupi siseselt, milles mängivad rolli erinev vanus, psühholoogiline taustja varasemad kogemusedOhust kasvab välja risk.

Risk on võimalus, kas suur või väike, et kedagi või midagikahjustatakse ohu poolt

Tähtis on noori teavitada võimalikest ohtudest, sõlmidaomavastutuslepingud, püüda vältida ohte.

Riske aitavad vähendada:- õigeaegselt jagatud juhised ja reeglid- noorte eelnev tundmaõppimine- professionaalne õpetamine - noorte teavitamine võimalikest ohtudest - viia läbi tegevusi, mis on kooskõlas sihtgrupi taseme ja oskustega

Submenu

Risk ja selle esinemine

Avaleht

Noorsootöö alused


Risk ja selle esinemineRiskijuhtimisest üldiseltEnnetusÕppeülesanne 1


Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad



http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvalisus%2C_risk_ja_ohusituatsioonid[26.06.2013 8:19:31]

Riskijuhtimisest üldiselt

Ennetus

Õppeülesanne 1

< | TOP | >



Turvalisus noorsootöös - Käitumine õnnetuse korral

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?K%E4itumine_%F5nnetuse_korral[26.06.2013 8:19:32]



Avaleht > Käitumine õnnetuse korral


Järgnevalt olulisemast, kui kellegagi on juhtunud õnnetus. Kindlastijärgida kirjeldatud aspekte:

Rohkem ohvreid ei ole vaja!

Jälgi enda turvalisust

Vaadata, et ülejäänud grupp oleks turvaliselt ja keegi ei teeksrumalaid otsuseid

Tegutseda vastavalt oma asutuse hädaolukordade tegevuskavale(protseduurid, teavitusahel)

Vastavalt olukorra tõsidusele abistada kannatanut või määrta abistajagrupiliikmete seast

Kui oht möödas küsida kogu grupi arvamust toimunu suhtes jaselgitada asjaolusid

Kui olukord ei ole tõsine, siis ikkagi on oluline, et nii kannatanu kui teised noored veenduksid, et sa teed midagi nende heaks

Ühe hea tunnistaja ütlus lõpetab kohtuasja kiiremini, kergemini javalutumalt kui miski muu

Märkida enda jaoks võimalikult täpselt üles kogu toimunu

Helistades 112 teata:

kes oled,

kus oled,

mis juhtus,

kui palju ja mis seisundis on kannatanud.

Submenu

Tuleoht ja käitumine

Matkal ja metsas

Liikluses

Veeohutus

Elektriõnnetused

Lõhkekehad ja ohtlikud ained

< | TOP | >

Avaleht

Noorsootöö alused



Tuleoht ja käitumineMatkal ja metsasLiiklusesVeeohutusElektriõnnetusedLõhkekehad ja ohtlikud ained

Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad



http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?K%E4itumine_%F5nnetuse_korral[26.06.2013 8:19:32]



Turvalisus noorsootöös - Turvaline keskkond

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvaline_keskkond[26.06.2013 8:19:34]



Avaleht > Turvaline keskkond

Turvaline keskkond

Keskkond on kõik inimest ümbritsev. Keskkonnas toimivadfüüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilisedtegurid ei või ohustada noore, töötaja ega muu (töö)keskkonnas viibivaisiku elu ega tervist.

Tegevuse keskkonna tuleb kujundada ja sisustada nii, et on võimalikvältida õnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada osalejate töövõime jaheaolu.

Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus(ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) jaelektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madalõhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustusepuudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsedtegurid.

Eraldi võiks nimetada vesi, mis jaguneb joogi-, suplus- ning heitveeks.Veeseadusest leiad joogivee kvaliteedinõuded. Näitajad on jagatudkolme rühma:

mikrobioloogilised näitajad;

keemilised näitajad;

indikaatornäitajad.

Joogivee kvaliteedi tagamine on käitleja kohustus, kuid võimalikeeksituste ja ebatäpsustuste vältimiseks uurib ka Terviseamettäiendavalt joogivee kvaliteeti vastavalt veevärgi riskikategooriale.Tuleb jälgida veekogu puhtust.

Õhk- jaguneb sise- ja välisõhuks. Välisõhukvaliteeti mõjutavad tegurid:

mitmesugused keemilised ühendid, ühed tervisele kahjulikud, teisedneutraalsed inimese, kuid mitte keskkonna suhtes (näitekssüsihappegaas CO2);

müra; vibratsioon;

tolm;

ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele;

mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus;

elektromagnetväljad.

Avaleht

Noorsootöö alused



Turvaline keskkond

TervisekaitseTurvaline sportimineTurvalisus mängudesÕppeülesanne 2


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad




Kõrge temperatuur, niiskus, tugev päikesekiirgus võivad põhjustadavedeliku ja soolade kaotust, ülekuumenemist, psüühika- javereringehäireid, infarktiohtu, päikesepõletusi.

Siseõhu puhul on vajalik jälgida niiskustaset ja ohuks tervisele võivadolla ka hallitusseente eosed ruumiõhus, mis on paljudel puhkudelnoortele allergia põhjuseks.

Müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Mürakahjulikkus oleneb:

müratasemest,

sagedusest,

iseloomust,

toimeajast,

inimese individuaalsetest omadustest.

Kõige ohtlikum on kõrgsageduslik ja impulssmüra, eriti pikemaajalisetoime korral. Kõige ebameeldivamaks peetakse muutuva intensiivsuseja helisagedusega müra.

Kestev müratase 60 dB võib häirida elulisi toiminguid nagu mõtlemineja keskendumine. Pidevat mürataset 65 dB peetakse üldjuhul talutavamüra ülempiiriks.70 dB taustamüra raskendab kõnesid ja kõnest arusaamist. Pidevaviibimise korral üle 75 dB tugevusega müratsoonis sagenevad elanikekaebused ja võimalikud tervisehäired.

Keemilised ohutegurid on ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavadmaterjalid.

Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused,seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid,rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliseltaktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat võimürgistust.

Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö/tegevuse raskus, samatüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja-liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksulviia tervisekahjustuseni.

Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või võimetelemittevastav töö/tegevus, halb (töö)korraldus ja pikaajaline töötamineüksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksulpõhjustada muutus noore psüühilises seisundis.

Rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudegainimestele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused.

Loe SIIT : Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015heakskiitmineTöö tervishoiu ja tööohutuse seadus SIIT !

Submenu

Tervisekaitse

https://www.riigiteataja.ee/akt/12979629https://www.riigiteataja.ee/akt/12979629https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561



Turvaline sportimine

Turvalisus mängudes

Õppeülesanne 2

< | TOP | >



Turvalisus noorsootöös - Turvalisuspoliitika põhimõtted

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvalisuspoliitika_p%F5him%F5tted[26.06.2013 8:19:35]



Avaleht > Turvalisuspoliitika põhimõtted

Turvalisuspoliitika põhimõtted

(Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015, 2008)

6.1. Igaühe vastutus. Esmatähtis on inimese enda vastutus jakohustus oma seadusekuuleka käitumisega suurendada enda ja omalähedaste turvalisust ning kasvatada oma lastest vastutustundlikudühiskonna liikmed. Oma käitumisega ohu tekitanud või korda rikkunudisikud peavad esmalt ohu tõrjuma või korrarikkumise kõrvaldama.Ametiisikud peavad kaalutlema, kuidas nende poolt tehtavad otsused jarakendatavad meetmed mõjutavad turvatunnet ja turvalisust.

6.2. Kaasamine. Korrarikkumisi ei ole võimalik vältida või märgatavaltvähendada üksnes täidesaatva riigivõimu abil. Turvalise elukeskkonnaloomisesse tuleb kaasata elanikud, kohalikud omavalitsused, era- jamittetulundussektor ning võimaldada neil osaleda neid mõjutavateotsuste tegemisel.

6.3. Koostöö. Turvalisuspoliitika põhisuundade elluviimiseks tulebavalikul, era- ja mittetulundussektoril ning inimestel teha koostöödriiklikul, kohalikul ja üksikisiku tasandil. Hea koostöö tunnuseks onühisosa leidmine avaliku korra kaitse tegevustes, nende tegevustekoordineeritud planeerimine ja elluviimine ning vastastikunekonsulteerimine ja koostöös osalejate ühiskasu saavutamine turvalisuseloomisel.

6.4. Ennetus. Sotsiaalsete ja olustikuliste ennetusmeetmetekasutamine turvalisuse tagamiseks aitab vähendada kannatusi ning onodavam ja tulemuslikum kui korrarikkumiste tagajärgedega tegelemine.Ennetus saab alguse iga inimese teadlikkusest planeerida omaelukorraldust selliselt, et tõenäosus sattuda ohuolukordadesse on viidudmiinimumini.

6.5. Pikaajaline planeerimine. Ühiskonna turvalisuse suurenemine onvõimalik vaid koordineeritud ja pikaajalise töö tulemusena. Ennekõiketähendab see järjepidevat eelarve planeerimist ja väliskeskkonnamuutuste arvestamist ning avatud mõtlemist uute lahendusteleidmiseks.

< | TOP | >

Avaleht

Noorsootöö alused



Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad


Turvalisus noorsootöös - Turvalisuspoliitika põhimõtted

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvalisuspoliitika_p%F5him%F5tted[26.06.2013 8:19:35]



Turvalisus noorsootöös - Infoturve

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Infoturve[26.06.2013 8:19:36]



Avaleht > Infoturve

Infoturve

Infoturve käsitleb turvaülesannet, kus varadena vaadeldakse andmeid,andmekogumeid ja nende kasutamiseks vajalikke teenuseid ja tehnilistinfrastruktuuri.

Infovarad: andmed ise, infoteenused, infotehniline aparatuur,andmesidekanalid, baas- ja rakendustarkvara.

Samuti organisatsioon, personal, andmekandjad, dokumendid, rajatised,kommunikatsioonid

Submenu

Turvalisus internetis

Õppeülesanne 3

< | TOP | >


Avaleht

Noorsootöö alused



Turvaline keskkond


Infoturve

Turvalisus internetisÕppeülesanne 3


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad



Turvalisus noorsootöös - Turvalisust tagavad seadused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvalisust_tagavad_seadused[26.06.2013 8:19:37]


Avaleht > Turvalisust tagavad seadused

Turvalisust tagavad seadused

AlkoholiseadusAlkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi jamuu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2mahuprotsendi§46. Alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keeld Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud §47. Meetmed alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keelu tagamiseks (1) Alaealisel on keelatud omandada alkohoolset jooki (4) Täisealisel on keelatud osta, pakkuda või üle anda alaealiselealkohoolset jooki

Alaealisel on õigus nõuda, kui teda kahtlustatakse alkoholi tarbimises,alkoholi ekspertiisi

Submenu

Tubakaseadus

Rahvaterviseseadusest

Töölepinguseadus

Isikuandmed ja arhiveerimine

Korrakaitseseadus

Looduses liikumine

Spordiseadus(2005)

Noorsootöö seadus(2010)

Tervisekaitsenõuded noorte püsilaagritele

Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded...

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Autoriõiguse seadus

Tarbijakaitseseadus

Liiklusseadus

< | TOP | >

Avaleht

Noorsootöö alused



Turvaline keskkond


Infoturve


TubakaseadusRahvaterviseseadusestTöölepinguseadusIsikuandmed jaarhiveerimineKorrakaitseseadusLooduses liikumine Spordiseadus(2005)Noorsootöö seadus(2010)Tervisekaitsenõuded noortepüsilaagriteleNoortelaagri ningprojektlaagri juhataja jakasvatajakvalifikatsiooninõuded...Töötervishoiu ja tööohutuseseadusAutoriõiguse seadusTarbijakaitseseadusLiiklusseadus

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad


Turvalisus noorsootöös - Turvalisust tagavad seadused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvalisust_tagavad_seadused[26.06.2013 8:19:37]




Turvalisus noorsootöös - Kordamisküsimused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Kordamisk%FCsimused[26.06.2013 8:19:39]



Avaleht > Kordamisküsimused

Kordamisküsimused

1. Mis on oht?2. Mis on risk ja selle liigitused?3. Mida seostate riskijuhtimisega?4. Mis on intsident?5. Milles väljendub õnnetusjuhtum?6. Kuidas tegutseda veeõnnetuse kooral?7. Mida teha elektriõnnetuse korral?8. Kuidas õigesti käituda põlengu puhul?9. Mida arvestada noortega liikluskeerises viibides?10. Kuidas õigesti looduses liikuda?11. Mis on infoturve?12. Kuidas ohutult internetis tegutseda?13. Selgitage laagrite korraldamisega seonduvat seadusandlust14. Milles seisneb turvalisuspoliitika?15. Kuidas reguleerib seadusandlus noorte töötamisega seonduvat?16. Milised lõhkeained võivad olla?17. Turvalise keskkonna komponendid ja ohutegurid?

< | TOP | >


Avaleht

Noorsootöö alused



Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad



Turvalisus noorsootöös - Kasutatud allikad

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Kasutatud_allikad[26.06.2013 8:19:40]



Avaleht > Kasutatud allikad

Kasutatud allikad

Avaliku kogunemise seadusest http://humanrights.ee/inimoiguste-aruanne-2/740-2/kogunemiste-vabadus/Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani2015 https://www.riigiteataja.ee/akt/12979629Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-2018Igaüheõigus http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Igayheoigus_Eestis.pdfKorrakaitse seadus(2011) https://www.riigiteataja.ee/akt/KorSKangur(2008) Noortelaagri pidamise õiguslikke aspekteLaagrikorraldaja käsiraamat (2005). ENTKLaste ujuma õpetamine (2001). Tartu. Selts Eesti VetelpäästeLaste ujumisõpetus Eesti Ujumisliit (1996)Liiklusseadus(2012) https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012009Looduskasvatus. http://www.looduskasvatus.ee/Mida teha liiklusõnnetusekorral https://www.politsei.ee/et/nouanded/liiklus/mida-teha-liiklusonnetuse-korral/Noorsootöö seadus(2010) https://www.riigiteataja.ee/akt/NTSNoorsootöö strateegia 2006-2013 http://www.entk.ee/sites/default/files/noorsoot%C3%B6%C3%B6%20strateegia%202006-2013.pdfNoortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvatajakvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise kordNõuded laagrikorraldajale.ENTK. http://www.entk.ee/noortelaagrikorraldajaleTargalt internetis http://www.targaltinternetis.ee/noortele/Tervisekaitsenõuded noorte püsilaagritele(2012)https://www.riigiteataja.ee/akt/129032012009Tervis reisil https://www.eesti.ee/est/teemad/tervisekaitse/tervishoid/tervis_reisil_1Tervisekaitsenõuded noorte püsilaagritele(2010).https://www.riigiteataja.ee/akt/13353151 . 01.sept.2010Tulekahju kustutamine ja esmasedvahendid http://opetaja.edu.ee/112/112/61.htmTuleoht. http://koolielu.edu.ee/112/112/49.htmTöötervishoiu ja tööohutuseseadus .https://www.riigiteataja.ee/akt/834134Veeseadus(2001).Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid.https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=133. 31.juuli2001.Veigel,M.(2006). Ohutu ujumine. TPS loengumaterjalVeigel,M.(2012). Turvalisus noorsootöös- noorsootöö põhimõisted jaseadusandlusest. ENEB ESF koolitus.Veigel,M.(2012). Mis on turvalisus? Turvaline sportimine. EttekanneENEB ESF koolitus.

< | TOP |

Avaleht

Noorsootöö alused



Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad


http://humanrights.ee/inimoiguste-aruanne-2/740-2/kogunemiste-vabadus/http://humanrights.ee/inimoiguste-aruanne-2/740-2/kogunemiste-vabadus/https://www.riigiteataja.ee/akt/12979629http://www.entk.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_uuendatud_koostooraamistik_2010-2018.pdfhttp://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Igayheoigus_Eestis.pdfhttp://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Igayheoigus_Eestis.pdfhttps://www.riigiteataja.ee/akt/KorShttp://www.entk.ee/sites/default/files/igusabi.pdfhttps://www.riigiteataja.ee/akt/125052012009http://www.looduskasvatus.ee/https://www.politsei.ee/et/nouanded/liiklus/mida-teha-liiklusonnetuse-korral/https://www.politsei.ee/et/nouanded/liiklus/mida-teha-liiklusonnetuse-korral/https://www.politsei.ee/et/nouanded/liiklus/mida-teha-liiklusonnetuse-korral/https://www.politsei.ee/et/nouanded/liiklus/mida-teha-liiklusonnetuse-korral/https://www.riigiteataja.ee/akt/NTShttp://www.entk.ee/sites/default/files/noorsoot%C3%B6%C3%B6%20strateegia%202006-2013.pdfhttp://www.entk.ee/sites/default/files/noorsoot%C3%B6%C3%B6%20strateegia%202006-2013.pdfhttps://www.riigiteataja.ee/akt/13358340https://www.riigiteataja.ee/akt/13358340http://www.entk.ee/noortelaagrikorraldajalehttp://www.targaltinternetis.ee/noortele/https://www.riigiteataja.ee/akt/129032012009https://www.riigiteataja.ee/akt/129032012009https://www.eesti.ee/est/teemad/tervisekaitse/tervishoid/tervis_reisil_1https://www.eesti.ee/est/teemad/tervisekaitse/tervishoid/tervis_reisil_1http://opetaja.edu.ee/112/112/61.htmhttp://koolielu.edu.ee/112/112/49.htmhttps://www.riigiteataja.ee/akt/12883561https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561https://www.riigiteataja.ee/akt/834134https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=133.

Turvalisus noorsootöös - Kasutatud allikad

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Kasutatud_allikad[26.06.2013 8:19:40]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?&print[26.06.2013 8:19:41]

Avaleht

Õpiobjekt on koostatud TLÜ Pedagoogilise Seminari üliõpilastele ja teistele õppijatele. Mooduli õppematerjalon oluline noorsootöö eriala õppijatele ning täiendkoolituses ja laagrikasvatajate koolitusesosalejatele. Paberkandja vältimiseks ja endale sobiva aja leidmisel on võimalik materjali iseseisvalt läbitöötada.

Paindliku ja üliõpilasele sobiva ajakava järgi omandab ta teoreetilise osa, sooritab nõutud ülesanded ja testiiseseisvalt.


lühiülevaade turvalisuse, riski ja riskijuhtimisega seonduvast(mõisted, aspektid, rakendamine töös).

ohusituatsioonid ja nendes käitumine (tule-, vee-, elektriohu, lõhkekehade, ohtlike ainete ohu korral).

turvaline keskkond





kordamisküsimused

Õpiobjekt sisaldab õppematerjalidena tekstimaterjale, õppeülesandeid (3), kordamisküsimused, viiteid



Aeg: mai, 2013

Turvalisus noorsootöös - Sitemap

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?&sitemap[26.06.2013 8:19:42]



Sitemap

Sitemap

Avaleht


Noorsootöö alused

Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-2018




Ennetus

Omavastutuseleping

Õppeülesanne 1



Matkal ja metsas

Millega peab arvestama looduses liikuja,

Liikluses

Veeohutus

Ujuja turva ABC

Tegutsemine veeõnnetuste korral

Õnnetuse äratundmine ja reageerimine

Elektriõnnetused


Turvaline keskkond

Tervisekaitse


Vigastused


Õppeülesanne 2

Turvalisuspoliitika põhimõtted

Infoturve

Turvalisus internetis

Avaleht

Noorsootöö alused



Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad


Turvalisus noorsootöös - Sitemap

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?&sitemap[26.06.2013 8:19:42]

Õppeülesanne 3

Turvalisust tagavad seadused

Tubakaseadus

Rahvaterviseseadusest

Töölepinguseadus

Üldsätted

Isikuandmed ja arhiveerimine

Korrakaitseseadus

Looduses liikumine

Spordiseadus(2005)

Noorsootöö seadus(2010)

Tervisekaitsenõuded noorte püsilaagritele

Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvatajakvalifikatsiooninõuded...

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Autoriõiguse seadus

Tarbijakaitseseadus

Liiklusseadus

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

| TOP | >



Turvalisus noorsootöös - Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Avaleht_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B&login[26.06.2013 8:19:43]



Login

Login

This system is for the use of authorized users only.

| TOP | >


Avaleht

Noorsootöö alused



Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad




http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Avaleht_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B[26.06.2013 8:19:45]



Avaleht

Avaleht

Õpiobjekt on koostatud TLÜ Pedagoogilise Seminari üliõpilastele jateistele õppijatele. Mooduli õppematerjal on oluline noorsootöö erialaõppijatele ning täiendkoolituses ja laagrikasvatajate koolitusesosalejatele. Paberkandja vältimiseks ja endale sobiva aja leidmisel onvõimalik materjali iseseisvalt läbi töötada.

Paindliku ja üliõpilasele sobiva ajakava järgi omandab ta teoreetiliseosa, sooritab nõutud ülesanded ja testi iseseisvalt.


lühiülevaade turvalisuse, riski ja riskijuhtimisega seonduvast(mõisted,aspektid, rakendamine töös).

ohusituatsioonid ja nendes käitumine (tule-, vee-, elektriohu,lõhkekehade, ohtlike ainete ohu korral).

turvaline keskkond





kordamisküsimused

Õpiobjekt sisaldab õppematerjalidena tekstimaterjale, õppeülesandeid(3), kordamisküsimused, viiteid



Aeg: mai, 2013

Submenu

Avaleht


Noorsootöö alused



Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad



http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Avaleht_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B[26.06.2013 8:19:45]


| TOP | >




http://www.tps.edu.ee/...alisusNTs/?Avaleht_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B:%D5piv%E4ljundid_ja_%F5pijuhised&login[26.06.2013 8:19:46]



Login

Login


| TOP | >


Avaleht

Noorsootöö alused



Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad



Turvalisus noorsootöös - Õpiväljundid ja õpijuhised

http://www.tps.edu.ee/...26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B_%26nbsp%3B:%D5piv%E4ljundid_ja_%F5pijuhised&print[26.06.2013 8:19:47]


Mooduli läbimisel õppija:

teab turvalisuse, riski ja ohu mõistetega seonduvat

analüüsib noorsootöös ettetulevaid riske ja nende ennetamist

tunneb erinevate ohtude korral käitumise aluseid

teab infoturve ja turvalise internetiga seonduvat

kirjeldab turvalise keskkonnaga seonduvat

tunneb ülevaatlikult riskijuhtimisega seonduvat

tunneb turvalisusega seonduvaid seadusi

Õpijuhised:

alustage õppimist alateemade kaupa

alateemasid saate valida klikkides menüü vastavale alajaotusele

tutvuge õppematerjalidega: lugege konspekte, vastake õppeülesannetele

vastake mooduli lõpus olevatele kordamisküsimustele

Tehnilised nõuded õppija arvutile on lihtsad ja ei esita suuri nõudmisi:

õppimiseks veebikeskkonnas vajab arvuti internetiühendust ja brauserit e. veebilehitsejat (Google, InternetExplorer, Mozilla jt)

Turvalisus noorsootöös - Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-2018

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Noorsoot%F6%F6_alused:Euroopa_noortevaldkonna_uuendatud_koost%F6%F6raamistik_2010-2018[26.06.2013 8:19:48]



Avaleht > Noorsootöö alused > Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik2010-2018

Euroopa noortevaldkonna uuendatudkoostööraamistik 2010-2018

Oluline on märkida, et koostööraamistik seab muuhulgas tähelepanuvaldkonnale: Tervis ja heaolu, mis kirjeldab järgnevat:

Eesmärk: toetada noorte tervist ja heaolu, pannes rõhku vaimse jaseksuaalse tervise tugevdamisele, spordile, kehalisele aktiivsusele jatervislikele eluviisidele ning vigastuste, söömishäirete, sõltuvuste jaainete kuritarvitamise vältimisele ja ravile

Toetada noorte kehalist vormi ja füüsilist aktiivsust käsitlevaidsuuniseid.

Noorte tervise ja heaolu edendamisel arvestada, et tervis eiole pelgalt haiguse või puude puudumine, vaid täielikukehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.

Edendada noorte seas tervislikke eluviisekehalise kasvatuse, toitumisalase hariduse, kehalise aktiivsusening koolide, noorsootöötajate, tervishoiuspetsialistide jaspordiorganisatsioonide koostöö toetamise teel.

Rõhutada spordi rolli meeskonnatöö, kultuuridevahelise õppimise, fairplay ja vastutustundlikkuse arendamisel.

Parandada noorsootöötajate ja noortejuhtide teadmisi ja teadlikkustterviseküsimustes.

Kaasata kohalikul tasandil huvitatud isikuid, et leida jaaidata riskirühmade noori ning vajadusel suunata neid muudeteenuste juurde.

Ergutada vastastikust õppimist tervisevaldkonnas.

Edendada laste ja noorte kaitset, eelkõige uue meedia tundmist ningkaitset teatavate uue meedia kasutamisest tulenevate ohtude eest,tunnustades samas võimalusi, mida uus meedia võib noortelepakkuda.

Soodustada juurdepääsu olemasolevateletervishoiuteenustele, muutes neid noortesõbralikumaks.

< | TOP | >

Avaleht

Noorsootöö alused

Euroopa noortevaldkonnauuendatud koostööraamistik2010-2018



Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad


Turvalisus noorsootöös - Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-2018

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Noorsoot%F6%F6_alused:Euroopa_noortevaldkonna_uuendatud_koost%F6%F6raamistik_2010-2018[26.06.2013 8:19:48]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Noorsoot%F6%F6_alused&print[26.06.2013 8:19:49]

Noorsootöö alused

Esmalt tutvustuseks mõningat olulist noorsootöö alustest.

Noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba tahtealusel tegutseda väljaspool perekonda, tasemeõpet ja tööd.

Noorsootöö subjektiks on 7-26aastane ühiskonnaliige.

Noorsootöö eesmärk on luua eeldusi ja toetada noore toimetulekut ühiskonnaliikmena.

Noorsootöö algab seal, kus on noored oma vaadete, arvamuste ja huvidega.

Noorsootöö loob noorele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) ja sotsiaalseks arenguks uute teadmisteja oskuste omandamise kaudu mitteformaalse ning informaalse õppimise keskkonnas.

Noorsootöö aitab kujundada noore eetilisi tõekspidamisi, kodanikutunnet ja austust teiste kultuuride vastu.

Noorsootöö aitab noorel õppida iseenda, teiste ja ümbritseva ühiskonna kohta kavandatud ja kavandamatategevuse kaudu.

Noorsootöö taotleb noorte kaasatust ühiskonna-korraldusse, innustab noori võtma vastutust ning tegemateadlikke otsuseid oma elu, väärtushinnangute ja ühiskonna arengu osas.

Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvaliteetne, mitmekesine, uuenduslik ja uute(lisa)väärtuste loomisele suunatud.

Noorsootöö teostamise keskkond on noorte poolt aktsepteeritav ning soodustab mitteformaalset jainformaalset õppimist (Noorsootöö strateegia 2006-2013).


http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Noorsoot%F6%F6_alused&login[26.06.2013 8:19:50]



Login

Login


| TOP | >


Avaleht

Noorsootöö alused



Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad



Turvalisus noorsootöös - Risk ja selle esinemine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvalisus%2C_risk_ja_ohusituatsioonid:Risk_ja_selle_esinemine[26.06.2013 8:19:51]



Avaleht > Turvalisus, risk ja ohusituatsioonid > Risk ja selle esinemine


Hoides eelnevaid kolme komponenti lahus väheneb ka õnnetus- juhtumipotentsiaal.

Tegelik risk on reaalne potentsiaalne kahju, mis ilmneb tegevusekäigus. See on tegelik eksisteeriv risk antud ajahetkel

Tajutavaks riskiks saab pidada inimese subjektiivset hinnanguttegelikule riskile antud ajahetkel. Tegeliku riski parim võimalik oletus

Absoluutseks riskiks peetakse aga situatsioonile omase riskiülemist piiri

Riski esineb kahel kujul:

Hädaoht, mis on kahju tekkimise allikas

Juhuse näol tingimused, mis suurendavad kahju tekkimise tõenäosust

Milles risk väljendub?Riski hindamise puhul on olulised kolm põhiaspekti: inimesed,keskkond ja varustusInimene Osalejad: meditsiiniline põhjus, eelnev kogemus, vaimne seisund –ravimid, narkootikumid, alkohol, kehaline vormTöötajad: meditsiiniline taust otsustusvõime, õpetamise stiil, vaimne jafüüsiline vormInimesed väljaspoolt: olulised tuttavad ja lähedased, meedia,kriminaalsed isikud

VarustusTegevus: varustus, sobilikud tehnikad, loogiline ülesehitusVahendid: hooldus, ebasobiv kasutusviis, mitteteadlik kasutamine,puudumine või tekitatud kahjuTransport: hooldus ja seisukord, võimsus ja mahutatavus, laadimine,teeolud

Keskkond

Sihtkoht: olemasolev seisukord

Informatsiooni täpsus ja kaasaegsus

Ilm

Loodusjõud

Intsident on potentsiaalselt ohtlik situatsioon, kus ohutustkompromiteeriti, kuid ei lõpe ettekandmist nõudva kahjuga

Õnnetus või halb õnn? Öeldakse, et 92% õnnetustest on välditavad javaid 8% kontrollimatud. Õnnetus võib juhtuda, kas halva planeerimise

Avaleht

Noorsootöö alused




Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad


Turvalisus noorsootöös - Risk ja selle esinemine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvalisus%2C_risk_ja_ohusituatsioonid:Risk_ja_selle_esinemine[26.06.2013 8:19:51]

või halva õnne tõttu

Õnnetusjuhtum on soovimatu juhtum, mis lõpeb kahjuga inimese võiorganisatsioonile või varale tegevuse käigus

< | TOP | >



Turvalisus noorsootöös - Riskijuhtimisest üldiselt

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvalisus%2C_risk_ja_ohusituatsioonid:Riskijuhtimisest_%FCldiselt[26.06.2013 8:19:53]



Avaleht > Turvalisus, risk ja ohusituatsioonid > Riskijuhtimisest üldiselt


Riskijuhtimine hõlmab selliseid protseduure, mida kasutataksepotentsiaalsete riskide suhtes.

Riskijuhtimist on defineeritud ka kui: „omandi kahjustamise võihävitamise ärahoidmine, indiviidide võimalike vigastuste või kannatusevähendamine või ärahoidmine, kahju vähendamise ja preventsiooniprogrammide asutamine ja ülekandemehhanismide abil nende kaotusteeemaldamine, mida ei saa teiste meetmetega kontrollida“

Riski juhtimine on protsess vähendamaks võimalikke ohtevastuvõetavale tasemele. Tegevusega kaasnevate riski faktoritejuhtimine selliste poliitikate, praktikate ja protseduuride abil, midapotentsiaalse riski puhul kasutatakse, eesmärgiga vähendadaõnnetusjuhtumi potentsiaali ja/või minimiseerida isikliku või kaorganisatsioonilise kahju tekkimist.

Riskijuhtimise peamiste strateegiatena võib nimetadaülekandmist, vähendamist, vältimist ja säilitamist.

Ülekandmine tähendab noortele riskide varajast teavitamist ningvastutuse ülekandmist kolmandale isikule (või kindlustusele)

Riskide vähendamise korral toimub ohtude strateegilinevähendamine.

Riskide vältimisega võetakse vastu otsus tegevus lõpetada,vaatamata püüetele riski vähendada teadvustades olukorra tõsidustning tunnistades kontrolli puudumist tegevuse üle

Nende põhiotsuste eesmärk on asetada grupi juht olukorda, kus võetavrisk oleks aktsepteeritaval tasemel.

Riskjuhtimise sammud on abiks:

Meetod, mis tõestab noorte informeeritust ja piisavat hoiatamist.

Iga turvalisusgarantii võib lugeda avalikuks kutseks korraldajakohtusse kaebamiseks.

Ajakohane esmaabi koolitus kõigile juhendajatele.

Korralikult ettevalmistatud omavastutuse leping/- vorm.

Üks hea tunnistaja ütlus lõpetab kohtuasja kiiremini ja odavamalt.

Omavastutusleping

< | TOP | >

Avaleht

Noorsootöö alused




Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad


Turvalisus noorsootöös - Riskijuhtimisest üldiselt

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvalisus%2C_risk_ja_ohusituatsioonid:Riskijuhtimisest_%FCldiselt[26.06.2013 8:19:53]



Turvalisus noorsootöös - Ennetus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvalisus%2C_risk_ja_ohusituatsioonid:Ennetus[26.06.2013 8:19:54]



Avaleht > Turvalisus, risk ja ohusituatsioonid > Ennetus

Ennetus

Ennetus - sotsiaalsete ja olustikuliste ennetusmeetmete kasutamineturvalisuse tagamiseks aitab vähendada kannatusi ning on odavam jatulemuslikum kui korrarikkumiste tagajärgedega tegelemine. Ennetussaab alguse iga inimese teadlikkusest planeerida oma elukorraldustselliselt, et tõenäosus sattuda ohuolukordadesse on viidud miinimumini.

Sotsiaalsed ennetusmeetmed – korrarikkumisi põhjustavate teguritemõjutamine sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, majandus-,transpordi- jms poliitika abil ning kaasamise head tava arvestades,eesmärgiga luua eeldused iga inimese kaasamiseks ühiskonnaellu,arvestades ühiskonnas seatud arengueesmärke, et sel moel ära hoidatema hälbiv käitumine.

Olustikulised ennetusmeetmed – korrarikkumiste ennetaminevõimaluste vähendamise ja keskkonna kujundamise kaudu, muutesrikkumise sooritamise vähem tasuvaks, ohtlikumaks ja keerulisemaks

Submenu

Omavastutuseleping

< | TOP | >


Avaleht

Noorsootöö alused


Risk ja selle esinemineRiskijuhtimisest üldiseltEnnetus

Omavastutuseleping

Õppeülesanne 1


Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad



Turvalisus noorsootöös - Ennetus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvalisus%2C_risk_ja_ohusituatsioonid:Ennetus[26.06.2013 8:19:54]

Turvalisus noorsootöös - Õppeülesanne 1

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvalisus%2C_risk_ja_ohusituatsioonid:%D5ppe%FClesanne_1[26.06.2013 8:19:56]



Avaleht > Turvalisus, risk ja ohusituatsioonid > Õppeülesanne 1

Õppeülesanne 1

Mõtisklus:

esitage oma töö või mõne tegevuse põhjal 10 riski, mis töös noortegaette võiksid tulla sellise sündmuse korral

eristage neist 5 olulisemat riski

esitage nende 5 riski puhul: põhjus, käitumine, ennetus

< | TOP | >


Avaleht

Noorsootöö alused




Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad




http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvalisus%2C_risk_ja_ohusituatsioonid&print[26.06.2013 8:19:56]


Võib paista, et turvalisust ei ole tarvis üldse defineerida, sest kõik ju teavad mis see on. Kui me tunneme endturvaliselt, siis me saame ju kohe aru, et meil on turvaline. Eraldi mõistena leiab käsitlust turvatunne.

Esmalt mõistetest:

Turvalisus – paljude kaasabil loodav ühiskonna seisund, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja tagatudon tegelik ohutu elukeskkond, vähendades tõenäosust sattuda ohuolukorda, suurendades võimekust ohulereageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Paljude kaasabil tähendab igaühe, sealhulgasnii avaliku, mittetulundus- ja erasektori kui ka iga üksikisiku, kohustust aidata kaasa turvatunde kuipsühholoogilise heaolu ja ohutu elukeskkonna säilitamisele oma õiguskuuleka ja kohusetundlikukäitumisega.

Oht on olukord või asjaolude kogum, mis võib põhjustada kahju inimestele, materjalidele, varustusele,maale jne

Erinevad ohud:- Objektiivsed ohud võivad olla looduslikud varingute ja kaljude näol, ilmastikust tingitud või ajalised(aastaaeg, päev, öö)- Füüsilised ohud põhjustavad ebapiisav varustus, loomad, taimestik, erinevad tegevused- Inimeste põhjustatud ohud võivad olla põhjustatud grupi juhist või grupi siseselt, milles mängivad rollierinev vanus, psühholoogiline taust ja varasemad kogemusedOhust kasvab välja risk.

Risk on võimalus, kas suur või väike, et kedagi või midagi kahjustatakse ohu poolt

Tähtis on noori teavitada võimalikest ohtudest, sõlmida omavastutuslepingud, püüda vältida ohte.

Riske aitavad vähendada:- õigeaegselt jagatud juhised ja reeglid- noorte eelnev tundmaõppimine- professionaalne õpetamine - noorte teavitamine võimalikest ohtudest - viia läbi tegevusi, mis on kooskõlas sihtgrupi taseme ja oskustega


http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvalisus%2C_risk_ja_ohusituatsioonid&login[26.06.2013 8:19:57]



Login

Login


| TOP | >


Avaleht

Noorsootöö alused



Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad



Turvalisus noorsootöös - Tuleoht ja käitumine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?K%E4itumine_%F5nnetuse_korral:Tuleoht_ja_k%E4itumine[26.06.2013 8:19:59]



Avaleht > Käitumine õnnetuse korral > Tuleoht ja käitumine


Tulekahju levinuimad tekkepõhjused:

Hooletus lahtise tule kasutamisel, sh suitsetamine.

Hooldamata küttekolded ja hooletus kütteseadmete kasutamisel(tahmapõlengud).

Elektriseadmete või -süsteemide vale paigaldus, rike.

Tulekahju võib alguse saada ka loodusjõududest, peamiselt siis äikeseajal pikselöögist. Juhul kui hoone või selle osa asetseb ümbritsevatesthoonetest kõrgemal kui 15 m, on vajalik piksekaitse rajamine.Olenemata hoone kõrgusest on piksekaitse vajalik kõigishoolekandeasutustes ja põlevmaterjalist ehitatud majutus- jakogunemishoonetes. Kindlasti tasuks äikese korral hoiduda eemaleseinakontaktidest, telefoniga rääkimisest, antenniga televiisorivaatamisest ja ahju kütmisest. Äikese ajal on kasulik ka hoidudaerinevate elektriliste seadmete kasutamisest, mis võivadelektrisüsteemis esineda võivate üle- või alapingete tõttu rikneda.

Väga oluline on aeg (sekundid loevad). Mida kiiremini avastataksetulekahju, seda kiiremini saadakse tulekahju kustutatud.

Esmased tulekustutusvahendid (kõige esmasemad on need, miskohe olemas – vesi, muld jne.). Kuid mis võiks olemas olla –suitsuandur (hooldus – tolmuimejaga augud puhtaks; kontroll –vähemalt kord kuus, tihedamalt kontrollides saab patarei kiirestitühjaks), tulekustutusvaip (köök), tulekustuti (liigid, klassid). Samutivõiks läbi mõeldud olla evakuatsioon ruumidest (ka kodus).

Õnnetusteadete edastamine hädaabinumbril 112Häirekeskusesse helistamisel ütle:

Mis on juhtunud?

Kus on õnnetus juhtunud?

Kas õnnetuses on kannatanuid?

Kas põlevas hoones võib olla lisaohtusid, INIMESI?

Enda nimi ja kontakt telefon (telefoni number millelt oledkättesaadav)

ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE KUI OLED SELLEKS LOA SAANUD!

Käitumine tulekahju korral (ruumis tegutsemine)

Ohutut teed pidi ruumist väljumine

Enne ruumist väljumist sulge aknad; välju ruumist ning sulge uks

Liigu võimalikult ohutut teed pidi hoonest välja

Avaleht

Noorsootöö alused




Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad


Turvalisus noorsootöös - Tuleoht ja käitumine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?K%E4itumine_%F5nnetuse_korral:Tuleoht_ja_k%E4itumine[26.06.2013 8:19:59]

Hoonest väljudes liigutakse kokkulepitud kogunemispunkti, kuskontrollitakse, kas kõik on välja saanud

Kui ruumist väljumine pole võimalik

Ruumi jäädes sulge uks (mitte lukustada)

Ava aknad ja mine akende lähedusse – nähtavaks tegemine

Kui ukse pragudest tuleb suitsu, kata need riietega kinni (võimaluselkasta riided märjaks)

Läbi suitsuse ruumi liikumine

Kaitsmaks oma hingamisteid, kata kinni suu ja nina soovitavalt märjariidega.

Suitsuses ruumis liigu võimalikult põranda lähedal.

Leidmaks teed väljapääsuni, liigu seinte ääres.

Oluline on, et kõigil oleks teada kogunemiskoht! Peita ennast ei tohi, lahkuda ei tohi.

Tuleohtlik aeg – algab varakevadel lume sulamisega, lõpeb sügiselvihmaste ilmadega. Siinjuures räägime lähemalt metsatulekahjudest,aga kindlasti ka lõkkest ja selle tegemisest (tingimused).Ohutusnõuded!

Loe ja vaata tulekahju kustutamisest SIIT!

< | TOP | >


http://opetaja.edu.ee/112/112/61.htmhttp://www.cmsimple.org/http://www.ge-webdesign.de/templug/

Turvalisus noorsootöös - Matkal ja metsas

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?K%E4itumine_%F5nnetuse_korral:Matkal_ja_metsas[26.06.2013 8:20:00]



Avaleht > Käitumine õnnetuse korral > Matkal ja metsas

Matkal ja metsas

Oletatav marsruut ja tagasipöördumise aeg peab olema teavitatud

Vali sobiv riietus ja varustus.

Lae mobiiltelefon.

Esmaabivahendid kaasa.

Eksimise vältimiseks jäädvusta teekond või märgista

Hoidke gruppi koos (Ära eraldu üksinda grupist!)

Hoidu maas lebavatest ja rippuvatest juhtmetest eemale (needvõivad olla pingestatud)

Leides kahtlase eseme, suhtu sellesse ettevaatusega (mingil juhul eitohi eset kolkida, saagida ega muul viisil mehaaniliselt mõjutada.Teavita leiust telefonil 112)

Lõket tehes valmista ette lõkkekoht, olles eelnevalt kontrollinudhoolikalt aluspinnast (ära jäta lõket järelevalveta, lahkumisel kustutalõkkekolle)

Tunne Igaüheõigust, loe SIIT!

Looduses võib:

Liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal, kus seeei ole seadusega või seaduse alusel keelatud.

Viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi.

Korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muidloodusande, mis ei ole looduskaitse all.

Kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseksmääratud veekogudel.

Looduses ei või:

Liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel,viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellegakahju.

Süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata.

Pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatudlihtkäsiõngega.

Vigastada puid ja põõsaid.

Häirida kohalike elanike kodurahu.

Kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nendemune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile muul viisil kahju.

Kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike.

Avaleht

Noorsootöö alused



Tuleoht ja käitumineMatkal ja metsas

Millega peab arvestamalooduses liikuja,

LiiklusesVeeohutusElektriõnnetusedLõhkekehad ja ohtlikud ained

Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad


http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Igayheoigus_Eestis.pdf

Turvalisus noorsootöös - Matkal ja metsas

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?K%E4itumine_%F5nnetuse_korral:Matkal_ja_metsas[26.06.2013 8:20:00]

Kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud.

Saastada loodust

Avastades koopaid või kahtlaseid käike ja avausi, ära sisene nendesseega luba seda lastel teha (varinguoht, eksimisvõimalus)

Ole ettevaatlik vanades, lagunenud hoonetes, pööra tähelepanukandvate detailide olukorrale

Submenu

Millega peab arvestama looduses liikuja,

< | TOP | >



Turvalisus noorsootöös - Liikluses

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?K%E4itumine_%F5nnetuse_korral:Liikluses[26.06.2013 8:20:01]



Avaleht > Käitumine õnnetuse korral > Liikluses

Liikluses

Jalakäijana liikluses:

Jalakäija peab kasutama liikumiseks kõnniteed, selle puudumisel peabliikuma teepeenral, kusjuures valgustamata asulateel ning asulaväliselteel kahesuunalise liikluse korral vasakpoolsel teepeenral

Sõiduteed tohib ületada ülekäigurajal (väljumata selle piirest)

Reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal peab juhinduma foorituledest või reguleerija märguandest

Kui ülekäigurada ei ole sõiduteel tähistatud, peab jalakäija sõiduteedületama kõnniteede kulgemise suunas (väljaspool asulat risti teetelgjoonega), lühimat teed pidi ning mõlemas suunas heanähtavusega

LE prg 46.

Koolieelikut saatev täiskasvanu peab jälgima last ja vältima lapseootamatut sattumist sõiduteele.

Koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm võib liikuda ainulttäiskasvanute saatel, kaks last kõrvuti, kõnniteel, selle puudumiselteepeenral, seejuures valgustamata asulateel ning asulavälisel teelainult valge ajal ja kahesuunalise liikluse korral vasakpoolselteepeenral.

Täiskasvanud saatjaid peab olema nii palju ja nende asukoht selline,et nad suudaksid jälgida liiklusolusid, laste tegevust ning suudaksidvajaduse korral ohtu ennetada.

Muutmaks lastegruppi kergesti märgatavaks tuleb kasutadaabivahendeid ( vestid vms )

LE prg 47.Juht peab andma teed:1) Sõiduteed ületavatele lastele lasterühma saatja märguandel.2) Sõiduteel olevatele lastele bussi juures, millel on kohane lasterühmatunnusmärk

Kui sõidutee ületamiseks ettenähtud koht ei ole kaugemal kui 100meetrit, tuleb tee ületamiseks kasutada seda. Kui aga kaugemal kui100 m, siis võib teed ületada vaid mõlemas suunas hea nähtavuseganing tekitamata ohtu liikluses.

Reguleerimata ristmikul peab kasutama lühimat teed, ohutussaarteolemasolul nende kaudu.

Reguleeritaval ristmikul tuleb juhinduda foori tuledest või reguleerijamärguandest.

Kui ülekäigurada ei ole tähistatud , tuleb teed ületada kõnniteedekulgemise suunas, ohutussaarte olemasolul nende kaudu.

Avaleht

Noorsootöö alused




Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad


Turvalisus noorsootöös - Liikluses

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?K%E4itumine_%F5nnetuse_korral:Liikluses[26.06.2013 8:20:01]

Suurte lastegruppide puhul tuleb teed ületades jaotada lapsedväiksematesse gruppidesse.

Mida teha liiklusõnnetuse korral, loe SIIT!Adekvaatne olukorra hinnang :

Kannatanute olukord

Süttimisoht (esmased tulekustutusvahendid)

Muud ohud (ohtlikud ained vms)

Kannatanut liiguta vaid otsese ohu korral

Esmaste vahenditega sõiduki (-te) fikseerimine

Õnnetuskoha märgistamine

Muud tähelepanekud (õnnetuses osalejad, pealtnägijad)

< | TOP | >


https://www.politsei.ee/et/nouanded/liiklus/mida-teha-liiklusonnetuse-korral/http://www.cmsimple.org/http://www.ge-webdesign.de/templug/

Turvalisus noorsootöös - Veeohutus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?K%E4itumine_%F5nnetuse_korral:Veeohutus[26.06.2013 8:20:03]



Avaleht > Käitumine õnnetuse korral > Veeohutus

Veeohutus

Vees tegevuste korral on oluline kõikide oskuslik tegutsemine jajuhendajate või tegevuste korraldajate vastutus,tähelepanelikkus,nõudlikkus, informeeritus ning oskus õnnetuste ennetamisel.

Ujumisel:

Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelvalveta

Ujuma ei minda üksinda ja oluline on teavitada kaaslasi

Ülekuumenenult või alajahtunult ei ujuta

Järgida tuleb ohutusnõudeid, personali ja vetelpääste korraldusi

Vette ei hüpata

Ujutakse tähistatud ja selleks ettenähtud kohas

Ujuda tuleks eelkõige piki kallast või kalda poole ja sellisel sügavusel,et jalad ulatuksid põhja

Tundes väsimust tuleb veest väljuda

Kunagi ei mängita uppumist

Ei tohiks võistelda hinge kinni pidamises ja vee all ujumises

Kedagi ei tõmmata ega suruta vee alla

Lapsed ei tohiks mängida ujumismaski ja-toruga väikse kopsumahutõttu

Tähelepanelik tuleks olla veemadratsite ja teiste erinevate ujuvatemänguasjade kaugele libisemise osas

Basseinides, sildadel, kaidel, purretel:

Lapsi ei jäeta järelvalveta

Personali, vetelpääste korraldusi tuleb järgida

Ei tõugelda ega lükata kedagi vette

Vette ei hüpata pea ees, vaid minnakse rahulikult

Ei tohi ujuda sildade, kaide, paatide jms alla või alt läbi

Sillad ei ole mõeldud hüppetornideks

Paadisõidul:

Lapsed on järelevalve allVeekogul viibides tuleb järgida kohalikkeseadusi

Järgida, et kogu vajalik päästevarustus on paadis ja töökorras ningpäästevestid seljas

Avaleht

Noorsootöö alused



Tuleoht ja käitumineMatkal ja metsasLiiklusesVeeohutus

Ujuja turva ABCTegutsemine veeõnnetustekorralÕnnetuse äratundmine jareageerimine

ElektriõnnetusedLõhkekehad ja ohtlikud ained

Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad


Turvalisus noorsootöös - Veeohutus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?K%E4itumine_%F5nnetuse_korral:Veeohutus[26.06.2013 8:20:03]

Paati sisenedes või liikudes kasuta paadi keskosa

Paadis ollakse üldjuhul istudes

Paati ei kiigutata, seal ei tõugelda ega lükata kedagi

Kui on vajadus kohti vahetada, liigutakse üks inimene korraga

Veeparkides:

Lapsed on järelvaleve all!

Järgitakse juhendaja ja vetelpääste poolt esitatudnõudeidArvestatakse, et atraktsioonide juures on erinõuded ja veesügavus võib varieeruda

Kasutatakse soovitavat liikumisstiili (näiteks liumäel laskumine jaladees)

Märjal pinnal ei joosta!

Saunasid kasutatakse täiskasvanu loal ja järelvalve all

Peab teadma, kus asub telefon ja vajadusel kasutama hädaabi 112

Kalastamisel:

ära jäta lapsi, sõltumata vanusest, järelevalveta

Kanna ilmastikule vastavat riietust

Kanna päästevesti

Vaata, kuhu sa astud järgmise sammu

Submenu

Ujuja turva ABC

Tegutsemine veeõnnetuste korral

Õnnetuse äratundmine ja reageerimine

< | TOP | >



Turvalisus noorsootöös - Elektriõnnetused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?K%E4itumine_%F5nnetuse_korral:Elektri%F5nnetused[26.06.2013 8:20:04]



Avaleht > Käitumine õnnetuse korral > Elektriõnnetused

Elektriõnnetused

Elektrilöök põhjustab organismile: südamelihastekorrapäratu/virvendava kokkutõmbumise e fibrillatsiooni.Elektrilöök võib tekitada kudede paikse kahjustuse (naha põletus)Pinge alla jäädes võib tekkida lihaskramp (kannatanu haarab tahtmatultpingestatud esemest)Lihase valu, teadvuskadu, südame seiskus, hingamise lakkamine.

Elektrivoolu mõju sõltub lisaks voolu tugevusele ka selle kestvusest,kannatanu tervislikust seisundist, voolu kulgemise suunast kehas. Kõigeohtlikum on voolu läbimine suunaga ühest käest teise või vasakustkäest jalgadesse. Üliohtlik on ka elektrilöök pea piirkonda.

Pinge alt vabastamine

Elektrilöögi puhul tuleb kannatanu võimalikult kiiremini voolustvabastada, sest voolu mõjumise ajast sõltub elektritrauma raskus.

Pinge all oleva inimese puudutamine on abistaja elule ohtlik, seegapeab vältima otsekontakti kannatanuga.

Lülita võimalusel vool välja

Kannatanu eemaldamiseks vooluallikast haara teda riietest (kui needon kuivad ja hoiduvad kehast eemale)

Kasuta köit, lauajuppi või muud kuiva elektrivoolu mittejuhtivat esetjuhtme eemaldamiseks

Abistades kasuta üht kätt, mähi käe ümber sall, müts, kummeeritudriie või lihtsalt kuiv riie

Abistaja saab end isoleerida maapinnast astudes kuivale lauajupile,kummimatile või muule voolu mittejuhtivale alusele.

Voolu isoleerivat alust võib proovida lükata kannatanu alla

Juhet võib proovida läbi lõigata isoleeritud käepidemega tööriistakasutades või raiuda läbi kasutades kuivast puidust käepidemegakirvest

< | TOP | >

Avaleht

Noorsootöö alused




Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad


Turvalisus noorsootöös - Elektriõnnetused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?K%E4itumine_%F5nnetuse_korral:Elektri%F5nnetused[26.06.2013 8:20:04]



Turvalisus noorsootöös - Lõhkekehad ja ohtlikud ained

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?K%E4itumine_%F5nnetuse_korral:L%F5hkekehad_ja_ohtlikud_ained[26.06.2013 8:20:05]



Avaleht > Käitumine õnnetuse korral > Lõhkekehad ja ohtlikud ained


Lahingumoon (mürsud, miinid, granaadid, raketid, lennukipommid,imitatsioonilaengud jms )

Lõhkeained (trotüül , plastiit , dünamoon jms )

Lõhkeseadeldised - kehad (kahtlased esemed, isevalmistatudlõhkekehad jms)

Tegutsemine lõhkekeha leidmisel:

Helista hädaabinumbrile 112 ja teavita leiust

Ära liiguta eset ega mõjuta teda mehaaniliselt

Hoiata teisi isikuid kes asuvad leiule ohtlikult lähedal

Märgista ohtliku eseme asukoht ning oota abijõudude saabumistohutus kauguses, väldi teiste isikute lähenemist esemele

Abista igati sündmuskohale saabunud spetsialiste, andes neileinformatsiooni objekti kohta

Pommiähvarduse korral eemalduge ilma paanikata objektilt võiväljuge hoonest millele on pommiähvardus tehtud

Tegutsemine pommiähvarduse puhul:

Kui tegu on hoonesisese situatsiooniga siis esmane tegevus oninimeste evakueerimine (väldi paanika tekkimist)

Teavita kõiki hoones viibivaid isikuid tekkinud situatsioonist

Pommiähvarduse korral püüa tähele panna mingeid esemeid midaantud ruumis või hoones varem pole olnud (“võõras antudkeskkonnas”)

Kui pommiähvardus on tehtud telefoni teel, püüa meelde jätta, kastegu on lapsega, milline on helistaja sugu, kas helistaja häälel onmidagi erilist (aktsent, kõnedefekt) jms

Mitte kasutada mobiilsidevahendeid

Koheselt teavitada Häirekeskust numbril 112

Püüdke takistada ohutsooni sisenemast isikuid kes ei valdainformatsiooni toimuvast

Jää ohutusse kaugusesse abi ootama, selle saabumisel annaigakülgset informatsiooni situatsioonist, hoone ehitusest,tähelepanekutest jne

Kui leiad tundmatu taara, pakendi vms, ära püüa seda avada (väldivõimalikku kontakti nahapinnaga, sattumist limaskestale jne)

Lõhkeained:

Avaleht

Noorsootöö alused




Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad


Turvalisus noorsootöös - Lõhkekehad ja ohtlikud ained

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?K%E4itumine_%F5nnetuse_korral:L%F5hkekehad_ja_ohtlikud_ained[26.06.2013 8:20:05]

Põlevgaasid (gaasid, mis põlevad vähemalt 12% segus õhuga,olgugi et alumine süttimislävi võib olla veelgi madalam)

Inertsed gaasid (gaasid, mis ei põle, aga võivad toetada põlemist,olles seega oksüdeeriva toimega)

Toksilised gaasid (gaasid, mis põhjustavad terviseohtu)

Ohtlikud ained:

Põlevvedelikud

Põlevad tahked ained

Iseenesest süttida võivad tahked ained (õhuhapnikugakokkupuutel)

Ained, mis kokkupuutel veega eraldavad põlevaid gaase.

Oksüdeerivad ained

Mürgised ained

Nakkusohtlikud ained

< | TOP | >




http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?K%E4itumine_%F5nnetuse_korral&print[26.06.2013 8:20:06]


Järgnevalt olulisemast, kui kellegagi on juhtunud õnnetus. Kindlasti järgida kirjeldatud aspekte:

Rohkem ohvreid ei ole vaja!

Jälgi enda turvalisust

Vaadata, et ülejäänud grupp oleks turvaliselt ja keegi ei teeks rumalaid otsuseid

Tegutseda vastavalt oma asutuse hädaolukordade tegevuskavale (protseduurid, teavitusahel)

Vastavalt olukorra tõsidusele abistada kannatanut või määrta abistaja grupiliikmete seast

Kui oht möödas küsida kogu grupi arvamust toimunu suhtes ja selgitada asjaolusid

Kui olukord ei ole tõsine, siis ikkagi on oluline, et nii kannatanu kui teised noored veenduksid, et sa teedmidagi nende heaks

Ühe hea tunnistaja ütlus lõpetab kohtuasja kiiremini, kergemini ja valutumalt kui miski muu

Märkida enda jaoks võimalikult täpselt üles kogu toimunu

Helistades 112 teata:

kes oled,

kus oled,

mis juhtus,

kui palju ja mis seisundis on kannatanud.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?K%E4itumine_%F5nnetuse_korral&login[26.06.2013 8:20:07]



Login

Login


| TOP | >


Avaleht

Noorsootöö alused



Turvaline keskkond


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad



Turvalisus noorsootöös - Tervisekaitse

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvaline_keskkond:Tervisekaitse[26.06.2013 8:20:09]



Avaleht > Turvaline keskkond > Tervisekaitse

Tervisekaitse

Tervisekaitse on inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamiselening elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimiselesuunatud tegevus.

Tervis reisil, loe SIIT olulisemaid nõudeid

< | TOP | >


Avaleht

Noorsootöö alused



Turvaline keskkond



Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad


https://www.eesti.ee/est/teemad/tervisekaitse/tervishoid/tervis_reisil_1http://www.cmsimple.org/http://www.ge-webdesign.de/templug/

Turvalisus noorsootöös - Turvaline sportimine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvaline_keskkond:Turvaline_sportimine[26.06.2013 8:20:10]



Avaleht > Turvaline keskkond > Turvaline sportimine


Tähtsamad absoluutsed vastunäidustused spordigategelemiseks:

rasked organismi üldhaigused, sealhulgas ortopeedilised jareumaatilised

südamelihase põletik

raske südame pärgarterite patoloogia, rinnaangiin

rasked südamerütmi häired

rasked südameklapirikked

äge haigestumine – palavikuga kulgevad nakkushaigused, värskedembooliad jm

raske suhkruhaigus, kilpnäärmehaigused, neerupealise patoloogia

kõrgvererõhutõve raske staadium

äge südameinfarkt jm

Sagedasemad haigused, millega ei tohi sportida:

Palavik

Kõhulahtisus, oksendamine

Ägedad respiratoorsed haigestumised

Hepatiit

Puukborrelioos, puukentsefaliit

SVH – südame-vereringe haigused

- Müokardiit (südamelihase põletik)- Rütmihäired- Kõrgenenud vererõhk

Hingamissüsteemi haigused (Bronhiaalastma, krooniline nohu,adenoidid )

Epilepsia

Hüpertermia

Hüpotermia

Lokaalne külmakahjustus

Mäestikuhaigus

Submenu

Vigastused

Avaleht

Noorsootöö alused



Turvaline keskkond

TervisekaitseTurvaline sportimine

Vigastused

Turvalisus mängudesÕppeülesanne 2


Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad


Turvalisus noorsootöös - Turvaline sportimine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvaline_keskkond:Turvaline_sportimine[26.06.2013 8:20:10]

< | TOP | >



Turvalisus noorsootöös - Turvalisus mängudes

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvaline_keskkond:Turvalisus_m%E4ngudes[26.06.2013 8:20:11]



Avaleht > Turvaline keskkond > Turvalisus mängudes


Turvalisus tähendab selle tajumist, et ollakse tunnustatud iseendana:

tegelik ehk faktiline turvalisus on olukord, kus inimese mina-olemine ei ole ohustatud

turvalisustunne on emotsioon, mis on seotud (sõltuvuses) tegelikuturvalisusega ehk faktilise turvalisusega

ülehinnatud turvalisus on olukord, kus inimene tunneb endturvalisena, tajumata, et tema mina-olemine on tegelikult ohustatud

alahinnatud turvalisus on olukord, kus inimene võib tunda ennastväga abituna, kuigi tema mina-olemine ei ole tegelikult ohustatud

Turvalisus sünnib:

usalduslikkusest (usaldamisest ja usaldatavaks osutumisest)

avameelsusest

tunnustamisest

toe andmisest ja saamisest

gruppi kuulumisest

Füüsilise turvalisuse tagamine tekitab usalduse ja see läbi kapsüühilise turvalisuse.Tähtis osa füüsilistele tegevustel ja harjumustel õppimine on protsess,mis eeldab vastastikkust mõistmistMängudes:

kogu tegevusele, mitte ainult detailidele

tundma oma juhendamisstiili ja tunnistama oma nõrkusi

püüa olla enda arvates õigel ajal õiges kohas

õnnetus on eranditult mitme vea koosmõju tagajärg

ole tegevustes alati mängijatest samm eespool

alati käi mõttes läbi kõige hullem, mis võib juhtuda

juhina ära seikle ise, vaid tee sellest turvaline seiklus oma rühmale

tutvu võimalikult kiiresti ohutusreeglites esitatud nõuetega

tegevuspaigas leiduvad kivid, kännud, oksad, seda eriti mahakukkuva hüppava) inimese raadiuses. Seega püüa leida selline koht,mida on võimalik teha puhtaks ilma loodust kahjustamata

tee kindlaks kõik kinnituskohad, kus kasutada nööri, et oleksidvastupidavad. Olenemata kõrgusest teeb igasugune kukkumine haigetja jätab ebameeldiva mälestuse

kui kasutada oma tegevuses juba köit ja lased selle peal inimestkõndida, siis ära unusta talle kiivrit andmast. Selleks sobib, mis tahes

Avaleht

Noorsootöö alused



Turvaline keskkond



Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad


Turvalisus noorsootöös - Turvalisus mängudes

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvaline_keskkond:Turvalisus_m%E4ngudes[26.06.2013 8:20:11]

kiiver

hea tegevuspaigana võib tunduda vana metsatee, aga sama teedvõivad kasutada nii jooksjad kui jalgratturid. Niisiis oma tegevuseplaneerimisel tuleb arvestada ka teiste soovide ja tegemistega

kui oled eramaal, siis kindlasti küsida enne tegevuste kavandamistmaaomanikult luba seal liikumiseks

kasuta ainult eelnevalt kontrollitud ja toimivaid abivahendeid

ole loodusesõber, viska jäätmed prügikasti

et välja elataks ja analüüsitaks kõik kogemused, mis on tekitanudnegatiivseid tundeid, kuid ka positiivseid tundeid tekitanud kogemusivõib välja elada ja analüüsida.

Turvalisus on üksikisiku või rühma seisund (olukord), milles onvõimlikult vähe tema mina-olemist ohustavaid tegureid, mis võivadpõhjustada hirmu, valu, süü või väärtusetuse tunnet

< | TOP | >



Turvalisus noorsootöös - Õppeülesanne 2

http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvaline_keskkond:%D5ppe%FClesanne_2[26.06.2013 8:20:12]



Avaleht > Turvaline keskkond > Õppeülesanne 2

Õppeülesanne 2

Tutvunud eelnevalt õppematerjalidega turvalisuse, riski ja käitumisestõnnetuste korral, arutlega (paarilisega) vabalt esitatud näite põhjaloma praktika(te)st, tuues välja:

- risk(id),- nende ennetamisvõimalused, - käitumise õnnetuse korral (1 valitud juhus)

mida olete õppinud, teada saanud, et sarnastest ohtlikestolukordadest hoiduda?

< | TOP | >


Avaleht

Noorsootöö alused



Turvaline keskkond



Infoturve


Kordamisküsimused

Kasutatud allikad




http://www.tps.edu.ee/materjalid/2013/turvalisusNTs/?Turvaline_keskkond&print[26.06.2013 8:20:13]

Turvaline keskkond

Keskkond on kõik inimest ümbritsev. Keskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised,füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada noore, töötaja ega muu (töö)keskkonnas viibivaisiku elu ega tervist.

Tegevuse keskkonna tuleb kujundada ja sisustada nii, et on võimalik vältida õnnetusi ja tervisekahjustusining säilitada osalejate töövõime ja heaolu.

Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunanekiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ningmuud samalaadsed tegurid.

Eraldi võiks nimetada vesi, mis jaguneb joogi-, suplus- ning heitveeks. Veeseadusest leiad joogiveekvaliteedinõuded. Näitajad on jagatud kolme rühma:

mikrobioloogilised näitajad;

keemilised näitajad;

indikaatornäitajad.

Joogivee kvaliteedi tagamine on käitleja kohustus, kuid võimalike eksituste ja ebatäpsustuste vältimiseksuurib ka Terviseamet täiendavalt joogivee kvaliteeti vastavalt veevärgi riskikategooriale.Tuleb jälgida veekogu puhtust.

Õhk- jaguneb sise- ja välisõhuks. Välisõhukvaliteeti mõjutavad tegurid:

mitmesugused keemilised ühendid, ühed tervisele kahjulikud, teis

Documents

Turvalisus noorsootöös - AvalehtAvaleht > Turvalisus, risk ja ohusituatsioonid Turvalisus, risk ja ohusituatsioonid Võib paista, et turvalisust ei ole tarvis üldse defineerida,