Upload
amish
View
70
Download
4
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Tuulte geograafia. Tuule suund ja kiirus. Tuule suund määratakse selle ilmakaare järgi, kust see puhub Tuule kiirust mõõdetakse harilikult meetrit sekundis (m/s), kilomeetrit tunnis (km/h) või pallides Tuul puhub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Tuulte geograafia
Tuule suund ja kiirus
• Tuule suund määratakse selle ilmakaare järgi, kust see puhub
• Tuule kiirust mõõdetakse harilikult meetrit sekundis (m/s), kilomeetrit tunnis (km/h) või pallides
• Tuul puhub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas
Mõõteriist tuule kiiruse ja suuna mõõtmiseks
anemomeeter
Tuule kiirus
Tuule kiirus
Lingid
• http://www.climate-charts.com/World-Climate-Maps.html
• http://earthobservatory.nasa.gov/images/imagerecords/1000/1824/wind_speed_month.mov
Tuule purustav jõud
Tornaado
• http://esminfo.prenhall.com/science/geoanimations/animations/Tornadoes.html
Coriolise jõud
• http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/visualizations/es1904/es1904page01.cfm?chapter_no=19
• http://www.youtube.com/watch?v=_36MiCUS1ro
• http://www.youtube.com/watch?v=nDhOKR6gKzc&feature=related
Madalrõhkkond
• Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala
• Madalrõhualas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvede teket
http://visibleearth.nasa.gov/view_rec.php?id=112
Kõrgrõhkkond
• Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala
• Kõrgrõhualas valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist
http://visibleearth.nasa.gov/view_rec.php?id=111
Tuule liikumine erineva rõhuga alade vahel
Tuule liikumine erineva rõhuga alade vahel (lõunapoolkera)
Animatsioonid
Lingid
• http://www.bom.gov.au/lam/Students_Teachers/pressure.shtml
• http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/visualizations/es1902/es1902page01.cfm?chapter_no=visualization
Tuulte jaotumine Maal I
• Ekvaatori kohal soojeneb aluspind tugevasti ning tekivad tõusvad õhuvoolud (madalrõhkkond)
• 30.-35. laiuskraadidel tekivad laskuvad õhuvoolud (kõrgrõhkkond) – kujuneb selge ja tuuletu ilm
• 30.-35. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks
Tuulte jaotumine Maal II
• Teine osa 30.-35. laiuskraadidel laskuvast õhust suundub 60. laiuskraadide poole
• Polaaraladel tekivad kõrge õhurõhuga alad, kust õhk liigub 60. laiuskraadidele
• 60. laiuskraadidel kohtuvad külm arktiline õhk sooja troopilise õhuga, tekivad madalrõhkkonnad ja läänetuulte vööndid
Tuulte jaotumine Maal
Animatsioonid