Isiksushäire

Iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Tavaliselt ilmneb isiksushäire hilises lapse- või noorukieas ja ulatub täiskasvanuikka. Isiksushäire põhjuseks pole ajukahjustus ega –haigus ega mõni muu psüühiline häire. Isiksushäire diagnoosimisel arvestatakse järgmisi kriteeriumeid: 1. märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis tavaliselt hõlmab

mitut valdkonda, nt. emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis- ja tajumisviisi ning teistega suhtlemise stiili;

2. ebanormaalne käitumisviis on püsiv ja pikaajaline ega piirdu ainult vaimuhaiguse episoodidega;

3. ebanormaalne käitumisviis on laialdane: avaldub paljudes erinevates isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ning takistab nendega toimetulekut;

4. ülaltoodud nähud ilmuvad alati lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna;5. häire tekitab olulisi isiklikke kannatusi, mis võivad ilmsiks tulla alles hilisemas

arengujärgus;6. häire on tavaliselt, kuigi mitte alati, seotud tööalase ja sotsiaalse toimimise taseme

olulise langusega.Enamiku alatüüpide diagnoosimiseks on vajalik, et vähemalt kolm kirjelduses antud joont või käitumisviisi oleksid selgelt olemas.Psühhopatoloogia korral on isiksuse skeemid:Tugevad ja jäigad;Idiosünkraasilised.Isiksuseomadusi käsitleb A.Beck kõrgemat järku skeemidena. A.Beck arvab, et häireid soodustab kaks isiksuseomadust – autonoomsus ja sotsiotroopsus. Eristatakse ka teadlikke ja alateadlikke kognitiivseid struktuure.A.Freeman arvab, et isiksuse struktuuuri määrab:1.arvamus iseendast2.arvamus teistest3.põhilised uskumused 4.põhilised strateegiad5.põhilised afektidNende kategooriate abil on võimalik isiksushäired jagada kolme gruppi:Veidrad e. ekstsentrilised (paranoidne, skisoidne, skisotüüpne);Dramaatilised e. emotsionaalsed e. korratud (antisotsiaalne, piirialane, teatraalne, nartsitsislik);Ärevad e. hirmul (vältiv, sõltuv, obsessiiv-kompulsiivne, passiiv-agressiivne).

Paranoidne isiksushäireKõikehõlmav ja põhjendamatu kalduvus tõlgendada inimeste tegusid alandavate ja ähvardavatena kõikvõimalikes olukordades ja juba varases täiskasvanu eas. Diagnoosimiseks peab esinema vähemalt 4 tunnust:1. ootab alusetult, et teised teda ära kasutavad või kahjustavad;2. paneb õigustamatult kahtluse alla sõprade usaldusväärsuse või lojaalsuse;3. loeb teiste tegudest välja tagamõtteid;4. peab salaviha ega andesta;5. ei usalda teisi;

6. väga kergelt riivatav, reageerib viha ja rünnakuga;7. kahtlustab alusetult abikaasat. Isiksuse kognitiivne profiil:Arvamus iseendast: õiglane inimene, kellele tehakse liiga.Arvamus teistest: petlikud, paha plaanitsevad.Strateegiad: ülivalvsus, ettevaatlikkus.Afekt: peamiselt viha liigategemise pärast.

SKISOIDNE isiksushäireKõikehõlmav ükskõiksus inimsuhete vastu, emotsionaalse kogemise ja väljenduse piiratuses. Algab varases eas.Diagnoositakse, kui esineb vähemalt 4 tunnust alljärgnevaist:

1. Ei soovi ega naudi lähisuhteid, sealhulgas perekonnaliikmeks olekut.2. Valib üksitegutsemise.3. Ei väida endal olevat tugevaid tundeid nagu viha või rõõm, ega väljenda neid

või teeb seda väga harva.4. Ilmutab vähe või üldse mitte huvi sekssuhetes (iga arvestades).5. On ükskõikne teiste kiituse ja kriitika vastu.6. Ei ole peale esimese astme sugulaste lähedasi sõpru (või on ainult üks).7. Hoiab tundeid kontrolli all, st. eemalhoidev ja jahe.

Skisoidse isiksuse profiil: “isolatsioon” – autonoomsuse kehastus.Arvamus iseendast: hindab oma sõltumatust, üksitegutsemist, tahab ise teha, otsustada.Arvamus teistest: pealetükkivad, kasutavad lähedust ära, uskumused.

Tuumuskumused: “Ma olen põhiliselt üksi”, “Lähedased suhted ei tasu ära, toovad korralagedust”, “Lähisuhted takistavad tegevusvabadust”.Tingimususkumused: “Kui ma inimesega lähedaseks saan, võtab ta mu õnge”, “Ma ei saa olla õnnelik ilma täieliku tegevusvabaduseta.”Instrumentaaluskumused: “Hoia distantsi”, “Ära lase kaasa kiskuda”.Strateegiad: Hoia distantsi nii palju kui võimalik.Afekt: Kui distants püsib, kerge kurbus. Kui teda lähedusele sunnitakse, võib ta ärevaks muutuda.

SKISOTÜÜPNE isiksusehäireKõikehõlmav inimestevaheliste suhete puudulikkuses ning veidrused mõtlemises, välimuses, käitumises, mis algavad varases täiskasvanueas ja ilmnevad kõikvõimalikes olukordades. Esineb vähemalt 5 tunnust alljärgnevaist:1. Suhtumismõtted (v.a. suhtumisluul)2. Ülemäärane sotsiaalne ängistus, nt. äärmuslik ebamugavus võõraste ees.3. Veidrad uskumused või maagiline mõtlemine, mis mõjutab käitumist ja pole

kooskõlas kultuurinormidega.4. Ebatavalised tajuelamused, nt. illusioonid, jõu või inimese kohaloleku tunne,

kuigi tegelikult kedagi pole (nt. “Tundsin nagu mu kadunud sõber oleks toas”).

5. Veider või ekstsentriline käitumine või välimus, nt. ebatavaline maneersus, välimus, räägib iseendast.

6. Tal pole peale esimese astme sugulaste sõpru või on üksainus.

7. Veider kõne (ebaabstraktne, vaesustunud, kõrvalekaldumine ilma seoslikkuseta).

8. Kohatu või piiratud afekt, nt. kohtlane, äraolev, žestid ei vasta väljendustele jne.)

9. Kahestumine ehk paranoiline mõtlemine. (Samal ajal on välistatud skisofreenia või luulu häre).

Sksiotüüpse isiksuse kogutiivset profiili ei ole võimalik korrastada, kuna veidruses on igaüks neist nii erinev.

PIIRIALANE isiksushäireKõikehõlmav ebastabiilsus meeleolus, inimestevahelises suhetes ja mina pildis, mis algab varases täiskasvanu eas ja ilmneb kõikvõimalikes olukordades. Esineb vähemalt 5 tunnust:

1. Ebastabiilne ja intensiivne suhtemudel, millele on iseloomulik kõikumine äärmusliku üle ja alahindamise vahel (ideaalsest kõlbmatuseni).

2. Impulsiivsus vähemalt kahes potentsiaalselt ennastkahjustavas valdkonnas, nt. raiskamine, seks, olluste kasutamine, näppamine, hooletu autosõit, söömishood (siia ei kuulu enesetapukatsed ega enesevigastamine, mis käib 5. punkti alla.)

3. Tunnete ebapüsivus: märkimisväärsed nihked põhimeeleolust depressioonini, ärritusse, ängistusse, mis kestavad tavaliselt mõne tunni, harva mõne päeva.

4. Kohatu tugev viha või enesekontrolli kaotus, nt. sagedased tupikushood, püsiv viha, korduvad kaebused.

5. Korduvad enesetapuähvardused ja –katsed või enesevigastamine.6. Märkimisväärne ja püsiv identiteedihäire, mis ilmneb ebakindlusena vähemalt

kahes järgnevaist: mina-pilt, seksuaalne sõltumatus, elusiht, elukutse, soovitavate sõnade tüüp, eelistatud väärtused.

7. Krooniline tühjuse ja tüdimuse tunne.8. Pöörased jõupingutused, et vältida tegelikku või kujutlikku hülgamist (siia

alla ei kuulu enesetapukatsed, -vigastamine 5. punkt)

Piirialase isiksuse koginitiivset profiili ei saa A.F. võimalikuks esitada tema muutlikkuse ja äärmuslikkuse tõttu. Arvamus iseendast, kui teistest on väga muutlik – mustast valgeni. Ravile võivad nad ilmuda iga kord uue häirega.

HISTRIOONNE e. TEATRAALNE isiksushäireKõikehõlmav ülemäärane emotsionaalsus ja tähelepanuotsimine, mis algab varases täiskasvanueas ja ilmneb kõikvõimalikes olukordades. Esineb vähemalt 4 tunnust alljärgnevaist:

1. Pidevalt otsib või nõuab kinnitust, heakskiitu või tunnustust.2. On kohatult võrgutava välimuse või käitumisega.3. Kannab ülimalt hoolt välise ligitõmbamise eest.4. Väljendab emotsioone kohatu liialdusega.5. Tunneb end ebamugavalt olukordades, kus pole tähelepanu keskpunktis.6. Ilmutab kiiresti muutuvad emotsioone. Tujukus.7. Mina-keskne. Ei talu frustratsioone.8. Kõnestiil ülemäära muljetel põhinev ja ebakonkreetsus, nt. iseloomustab “Ta

on suurepärane inimene”.Arvamus iseendast: lummav, tähelepanuvääriv

Arvamus teistest: soodne niikaua, kuni talle tähelepanu pööratakse.Tuumuskumused: “Põhiolemuselt ma ligitõmbav ei ole”, “Ma vajan teiste imetlust, et õnnelik olla.”Kompensatoorsed uskumused: “Olen väga huvitav, vajan imetlust”.Tingimususkumused: “Kui ma inimest lummata ei suuda, pole ma midagi väärt”.Instrumentaalne uskumus: “Juhindu tunnetest”.

Strateegiad: Dünaamilised ja demonstratiivsed, inimesi köitvaid. Teatraalse isiksuse kognitiivse suletuse aluses on tema kognitiivne allstruktuur “Olen elus ise toimetulemiseks liiga nõrk ja saamatu.”

ANTISOTSIAALNE isiksusehäire1. Võimetu püsivat töökohta pidama2. Ei allu seadustele (vabaduskaotusega karistatavad teod).3. On ärrituv ja agressiivne, mis ilmneb korduvates kehastustes kokkupõrgetes

või rünnakutes (sh. abikaasa või lapse peksmine).4. Vajakajäämised finantskohustuste täitmisel.5. Ei suuda tegusid planeerida, impulsiivne.6. Vahetamised, petmised omakasu või lõbu pärast.7. On hooletu omaenese turvalisuse suhtes, mis ilmneb purjus peaga sõitmises.8. Ei tule toime oma kohustustega lapsevanema või hooldajana.9. Pole kunagi suutnud pidada täiesti monogaanset suhet kauem kui üks aasta.10.Ei aja õiglust taga.

Arvamus endast: Üksik autonoomne, tugev. Mõni peab end ühiskonna ohvriks ja see annab õiguse teisi ohvriks tuua. Mõni päev näeb end lihtsalt “hundina huntide seas”.Arvamus teistest: Ärakasutajad ja seetõttu on nad ära teeninud, et neid ära kasutatakse. Nõrgad ja saamatud.Tuumuskumused: “Igaüks on ainult enda eest väljas”, “Pole mõtet reeglite järgi tegutseda , see edu ei too”.Instrumentaalsed uskumused: “Kasuta teist enne, kui tema sind ära kasutab

Strateegiad: Varjamatult antisots. Ründab, röövib ja võtab avalikult. Peenem tüüp “pettuskunstnik” – manipuleerib varjatult.Afektid: Peamised. “Miks teisel on ja mul ei ole”.

NARTSISTLIK isiksusehäireKõikehõlmav grandioossus (fantaasias ja käitumises empaatia puudumine, ülitundlikkus teiste hinnangute suhtes, mis algab varases täiskasvanueas. Esineb vähemalt 5 tunnust alljärgnevaist:

1. Kriitikale reageerib raevu, häbi või alandustunne (ka siis kui välja ei näita).2. Inimestevahelistes suhetes kasutab teisi ära: paneb neid oma eesmärkide

heaks tegutsema.3. Grandioosne tähtsusetunne. Liialdab oma annete ja saavutustega.4. Usub, et tema probleemid on erilised ja neid suudavad mõista üksikud.5. On hõivatud piiramatu edu, sõna, ilu või ideaalse armastuse fantaasiates.6. Omab eesõigustatuse tunnet: põhjendamatuid ootuseid erilisele kohtlemisele.7. Nõuab pidevalt tähelepanu, imetlust.8. Empaatiavõimetu (imestab kui haige sõber palub kohtumist muuta).

9. On hõivatud kadedusest.

Kognitiivne profiil:Arvamus iseendast: eriline, unikaalne. Tavalise inimese reeglid tema osas ei kehti.Arvamus teistest: alamad olendid. Erinevalt antisots. isiksusest ei oota nad aga teistest midagi halba, vaid imetlust.Tuumuskumused: “Kuna olen eriline, vajan eritingimusi “Olen teist kõrgemal”.Tingimususkumused: “ Kui teised mu eriseisundist aru ei saa, tuleb neid karistada”.Instrumentaaluskumused: “Näita oma üleolekut”.Strateegiad: Teha kõike, mis tõstab staatust. Manipuleerimine teistega. Reegleid peavad ühiskondl. vajalikuks, kuid iseendale mitte kohustuslikuks.Afekt: Viha. Vahel ka depressioon, kui nende manipuleerimine on läbi kukkunud.

OBSESSIIV – KOMPULSIIVNE isiksushäireKõikehõlmav perfektsionism ja paindumatus, mis algab varases täiskasvanueas ja ilmneb kõikvõimalikes olukordades. Esineb vähemalt 5 tunnust alljärgnevaist:

1. Perfektsionism, mis takistab ülesande lõpetamist. Üliranged kriteeriumid töö suhtes

2. Ülehõivatus üksikasjadest, reeglitest, nõnda, et peamine sisu silmist kaob.3. Põhjendamatu nõudmine, et teised teeksid täpselt tema moodi ja

põhjendamatu tõrkumine lasta teistel, mida teha, veendumisest, et nad ei tee õigesti.

4. Ülemäärane tööle ja tulemusele pühendumine kuni vaba aja tegevusest ja sõpradest täieliku lahtiütlemiseni.

5. Otsustamatus: otsuse langetamist kas lükatakse edasi või venitatakse.6. Ülimalt südametunnistuse ja sisetunde küüsis ja paindumatu moraali, eetika

väärtuste küsimustes.7. Kiindumuse väljendamine on piiratud, kui isiklik kasu mängus pole.8. Ei suuda ärakantud ega väärtuseta asju minema visata ka juhul, kui neil

sentimentaalset väärtust pole.Kognitiivne profiil: “kontroll”, “peab”. Vahend saab tähtsamaks kui eesmärk.Arvamus iseendast: vastutav enda ja teiste eest. Selles, et midagi tehtud saaks, loodab vaid iseendale. Sügaval sisimas võimetus ja abitustunne, mille vastu püüabki korraga võidelda.Arvamus teistest: Järjekindlusetud, vastutustundetud, ebakompetentsed.Tuumuskumus: “Ma upun kohustustesse”, “Et ellu jääda, vajan reegleid”.Tingimususkumused: “Kui süsteemi pole, pudeneb kõik laiali”.Instrumentaaluskumused: “Ma pean kontrolli säilitama”.Strateegiad: reeglid, “peab”, hindavad end ja teisi vastavalt standardile.Afekt: Ängistus, kuna näevad ette standardile allajäämist.

VÄLTIV ISIKSUSKõikehõlmav sots. ebamugavus, hirm negatiivse hinnangu ees, arglikkus. Esineb vähemalt 4 tunnust:1. Kriitika teeb talle kergesti haiget.2. Tal pole pale 1. astmesugulaste lähedasi sõpru, või ainult 1.3. Teeb ainult siis inimestega tegemist, kui teab, et ta neile meeldib.4. Väldib sotsiaalseid või tööalaseid tegevusi, mis nõuavad kontakti inimestega.5. Sotsiaalsetes situatsioonides vaikib hirmust ja ei oska ka küsimustele vastata.6. Kardab punastamist.

7. Liialdab võimalikke raskusi ja ka midagi teha väljaspool igapäevast harjumust.

Kognitiivne profiil.Keskne on konflikt lähedussoovi ja haigetsaamise hirmu vahelArvamus iseendast: suhtlemisvõimetu, ebakompetentne õppimises ja töös.Arvamus teistest: võivad kritiseerida, mitte huvi tundaTuumuskumused: “Ma olen vilets”, “Ma ei suuda tundeid välja kannatada”.Instrumentaalsed uskumused: “Parem mitte riskida”.Strateegiad: väldivad olukordi, kus nad hindamise all oleksid. Tööl ei võta vastu uusi ülesandeid ja ametikõrgendust.Afektid: domineerib düsfooria. Ängistus, kurbus. Põhjuse naudingute defitsiit.

SÕLTUV isiksushäireKõikehõlmav ja sõltuv alluv käitumine. Esineb 5 tunnust alljärgnevaist:

1. Ei suuda igapäevaseid otsuseid teha ilma teiste kinnituseta.2. Laseb teistel teha oma olulisi otsuseid.3. Nõustub inimestega ka siis, kui arvab, et nad eksivad, kuna kardab tõrjumist.4. Raske on ise midagi alustada.5. Et teistele meele järele olla, teeb vabatahtlikult asju, mis on ebameeldivad või

alandavad.6. Üksi olles tunneb abitust. Läheb pika maa taha, et seltsi leida.7. Tunneb end laastatuna, kui lähedussuhe lõpeb.8. On sageli haaratud hirmust mahajätmise ees.9. Kriitika haavab kergelt.

Kognitiivne profiil:Arvamus endast: vilets, abitu, ebakompetentne.Arvamus teistest: tugev idealiseeritud, kompetentne.Tuumuskumus: “Ma olen täiesti abitu”, “Ilma suhteta ma elada ei suuda”.Tingimususkumus: “Ma suudan tegutseda vaid siis, kui keegi kompetentsem on käepärast”.Instrumentaaluskumus: “Ära pahanda hooldajat”.Ohud: Tõrjumine ja hülgamine.Afektid: Ängistus – mure suhte võimaliku purunemise pärast. Ängistus, kui suhe pingestub. Depressioon, kui suhtest ilma jääb. Eufooria kui sõltuvussuhe saab täidetud.

PASSIIV – AGRESSIIVNE isiksusehäireKõikehõlmav passiivne vastupanu nõuetele töö –ja ühiselu alaseid kohuseid täita. Esineb 5 tunnust:

1. Viivitab.2. Muutub tusaseks, ärritavaks, kui talt palutakse teha, mida ta ei taha.3. Töötab aeglaselt ja halvasti seal, mida teha ei taha.4. Protesteerib ka alusetult kui teised temalt liiga palju nõuavad.5. Jätab kohustused täitmata, väites, et “unustas”.6. Usub, et ta teeb palju paremat tööd, kui teised arvavad.7. Paneb pahaks teiste kasulikke ettepanekuid selle kohta, kuidas tema tegevus

tulemusrikkam saaks olla.8. Nurjab teiste jõupingutusi sellega, et jätab oma osa tööst tegemata.

9. Kritiseerib ja põlastab alusetult autoriteete ja ülemusi.

Kognitiivne profiil:Põhiprobleemiks 2 vastandlikku soovi – autoriteetide poolt saadavate hüvedest (tunnustus, toetus) osa saada ja autonoomsust säilitada.Arvamus iseendast: iseeneses küllaldane, kuid haavatav.Arvamus teistest: pealetükkivad, nõudvad, domineerivad, kuid suutelised hoolimist ilmutama.Tuumuskumus: teiste kontrollile allumine on talumatu.Tingimususkumus: kui allume reeglitele, kaotan iseseisvuse.Afektid: Viha.Kognitiivne seletus: viha ja õiglus on põhilisteks teemadeks.