Ülevaade MAK 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise tegevustest

Ülevaade MAK 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise tegevustest

Mati Mõtte

Tallinn 2009

Maamajanduse uuringute ja analüüsi teostaja

• EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut on MAK perioodi 2007-2016 Püsihindaja. Koostööleping sõlmiti 12. veebruaril 2009. a. PM ehk Korraldusasutusega.

• Seoses hindamise piisavalt suure töömahuga ja informatsiooni jagamise parendamiseks lõime 15. mail 2009. a maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna.

• Püsihindaja pädevus on määratletud põllumajandus-ministri 7. jaanuari 2009. a määrusega nr 3 „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seire ja hindamise kord“.

Püsihindamise alustalad

Püsihindaja lähtub:•Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) toetuste kohta kehtivast Nõukogu määrus (EÜ) 1698/2005 artiklist 86, mille alusel liikmesriigid kehtestavad maaelu arengu iga programmi kohta jooksva hindamise süsteemi;

•CMEF juhenditest (Common monitoring and evaluation framework)

Mis on püsihindamise eesmärgid?

• Jälgida arengukava rakendamise kulgu;• Teha ettepanekuid rakendamise kvaliteedi parandamiseks;• Vaadata läbi rakenduskava muudatusettepanekud, et tagada

arengukava eesmärkide efektiivsem saavutamine;• Teha ettevalmistused ja anda sisend arengukava vahe- ja

järelhindamiseks.

Seega püsihindamine on protsess, mis annab hinnangu sekkumiste vajadustele läbi tulemuste, mõju ning vajaduste järgi, mille täitmiseks need on mõeldud. Hindamisel uuritakse sekkumise tulemuslikkust, tõhusust (ressursside ja saavutatud tulemuste suhet) ning otstarbekust. Püsihindamine toimub rakendatavate toetuste lõikes.

Püsihindamise väljundid (1)

• Püsihindaja esitab igal aastal 15. märtsiks eelmise aasta kohta aruande püsihindamisalaste tegevuste osas- 1., 3., ja 4. telje iga meetme rakendamise tulemustest ja nende seosest ning mõjust meetme eesmärkide saavutamisele.

• Püsihindaja esitab igal aastal 15. märtsiks analüüsi MAKi meetmete rakendamise koosmõjust. Sisaldab analüüsi sektorite olukorrast, struktuuridest, tööhõivest ja lisandväärtuse kasvust jm sektoreid iseloomustavatest näitajatest. Eraldi analüüs teostatakse mõjude osas kohalikule arengule, sh 2. telje meetmete mõjud (st elukeskkonna, sissetulekute, tööhõive jms analüüs piirkonniti).

Püsihindamise väljundid (2)

• Teostab valdkonna või meetmepõhiseid uuringuid, mis on kokkulepitud aastases hindamisplaanis. Tulemused avaldatakse Hindamiskomisjonis kokkulepitud ajal.

• Tegevuste ja analüüside ülevaade Seirekomisjonile vastavalt seirekomisjoni toimumisaegadele (sh Seirekomisjoni poolt soovitud analüüsid).

• Andmete tagamine vahe- ja järelhindamiseks.

• PRIA rakendusskeemide parendamisele kaasa aitamine.

• Osaletakse EK algatusel teostatavates valdkonnauuringutes ning hindamisvõrgustiku tegevuses.

• Teadustööle kaasa aitamine.

Püsihindamise teostajad

Mati Mõtte, 2009

Andmekogujad (abitööjõud, tudengid)

Ekspertide kaasamine instituudist ja väljastpoolt

Mati Mõtte – koordineerimine, metoodikad, analüüs, ülevaated.Kersti Aro, Risto Räisa – põllu- ja maamajanduse analüütikud. Informatsiooni ja andmete töötlemine (sh ökonomeetrilised mudelid). Uuringute teostamine. Tulemuste vormistamine ja esitamine (analüüsid, aruanded).Toomas Kangur – analüütik. Andmebaasi haldamine. Päringute koostamine, analüüsid.

Andmete kogumine

Püsihindamiseks vajalike andmete koondamisega oleme tegelenud alates 23. märtsist 2009. a (7 kuud);

PRIAga sõlmisime lepingu 29. mail, mis kehtib kuni 2016. aasta lõpuni;

Äriregistrist saame sel aastal andmed päringute korras vastavalt 06.09 esitatud taotlusele. Järgnevad aastad ei ole ette teada.

Eesmärgiks on tagada jätkusuutlik ja toimiv andmete kogumise ja analüüsimise süsteem

Kogutavate andmete jaotus

Püsihindamiseks meetmete lõikes on vajalikud :

Kohustuslikud sisendindikaatoridKohustuslikud väljundindikaatorid

Kogub PRIA ja esitab

seirearuandesse

Kohustuslikud tulemusindikaatoridKohustuslikud mõjuindikaatori

Kogub EMÜ ja

analüüsib.

Problemaatiliseks

kujunevad võrdlused

Siseriiklikud sisendindikaatorid Siseriiklikud väljundindikaatorid

PRIAl olemas. Vaja

koguda EMÜl

toetustaotlustest

Planeeritav koostöövõrgustik

• Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)• Maamajanduse Infokeskus • Eesti Statistikaamet• Registrite ja Informatsiooni Keskus (RIK)• Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI)• Eesti teadusasutused ja kõrgkoolid • Tootjaorganisatsioonid ja maamajanduslikud ettevõtjad• Välisriikide asutused (TIKE – Maa ja Metsätalousministeriön

Tietopalvelukeskus, Läti Agroökonoomika Instituut jne).

Teostatud hindamistööd (1)

Hindamine jaguneb etappideks:

• Struktureerimine – oleme tegelenud sekkumisloogika defineerimisega ja näitajate määratlemisega. Kooskõlastatud on seireandmete koontabelid iga meetme kohta. Põhiterminite ja algandmete leidmise metoodika ja seirearuande analüüside metoodika on kooskõlastamiseks esitatud.

• Vaatlemine – peamiselt oleme tegelenud andmekogumisvahendite koostamisega ja andmete kogumisega. Võtsime kasutusele andmebaasi.


• Analüüsimine - töötlema ja sünteesima andmeid suures mahus ei ole hakatud. Andmelünkade täitmise jaoks oleme kavandanud erinevaid modelleerimise võimalusi ja üldistamise võimalusi. Välja on vaja töötada veel mõõtmismeetodid oletusliku olukorra suhtes (nt meetmeid ei võeta kasutusele) ning ka sihttasemete suhtes.

Analüüsi osas oleme teinud BLV prognoosi ja sihttaseme arvutused, uuringu põllumajandustootmise investeeringu-toetuste taotlejate finantsolukord ja väljavaated 2009. aastal, meetme 1.6 konkurentsivõime uuringu. Tegeleme hetkel meetmete 1.2, 1.4.1, 1.4.2 ja 3.1 analüüsiga.


• Hinnangu andmine – Anname järeldused ja soovitused, mis seonduvad nii üksikmeetmete kui ka programmi kui terviku tulemustega. Järeldused ja soovitused põhinevad kvantitatiivse ja kvalitatiivse hindamise tõendusmaterjalil.

Teostatud ja järgnevalt planeeritud tööde alusel loodame võimalikult objektiivselt hinnangute andmisega tegeleda, teha ettepanekuid meetmete sisu ja nende rakendusskeemide parendamiseks.

Teostamisel olevate analüüside lähteülesanded (1)

Meede 1.2. Analüüsitakse noorte tootjate struktuuri meetme 1.2

osa (keskmine vanus, kasutusele võetud hektarite arv, loomade

arv, töötajate arv, haridus ja nende kasutuses olevaid ressursse).

Tuuakse eraldi välja alustavad ettevõtjad ning ettevõtjad, kes on

omandanud põllumajandusega tegeleva ettevõtte. Meede 1.2

kuulub teadmiste suurendamisele ja inimpotentsiaali

parandamisele suunatud meetmete hulka, mistõttu analüüsitakse

andmestikku toetust saanud taotlejate hariduse ja töökogemuse

kohta ning nende omandamise kohustuse kohta.

Teostamisel olevate analüüside lähteülesanded (2)• Meede 1.4.1 ja 1.4.2. Toetust saanud ettevõtte vanust ja müügitulu

analüüsitakse maakondade lõikes tuues välja ka investeeringu

summad. Toetuse saajad jaotatakse müügitulu alusel suurus-

gruppidesse ning analüüsitakse nende töötajate arvu, müügitulu ning

investeeringu suurust. Analüüsitakse kasumi suurust (kui paljudel

juhtudel ettevõtja kasum on lähenemas 1 miljoni kroonile).

• Analüüsitakse keskmist loomakoha maksumust meetme 1.4.2 puhul.

Analüüs teostatakse loomaliikide lõikes. Analüüs teostatakse I ja II

taotlusvooru lõikes eraldi.

• Tööviljakust. Tööviljakust iseloomustab ettevõtte müügitulu hõivatu

kohta.

Teostamisel olevate analüüside lähteülesanded (3)Meede 3.1. Analüüsi ülesanneteks on:

• selgitada, kas toetuse taotlemise tingimused on kooskõlas eesmärgiga

maamajanduse mitmekesistamiseks lähtuvalt ettevõtjate

majandusseisust;

• esitada ettepanekud, milliseid spetsiifilisi tegevusvaldkondi võiks

rohkem toetada tuues välja tegevusvaldkondade võrdluse.

• Seega analüüsitakse meede 3.1 taotlejate põhitegevusvaldkondade

osakaalu EMTAK klassifikaatori tegevusalade kogumis ja antakse

hinnang olukorrale ning võimalikele arengusuundadele.

Analüüsitakse majandusnäitajaid (BLV, ettevõtjate varad, müügitulu

ja finantsseisund).

Püsihindamise andmebaas

• Kes ajalugu ei mäleta, see elab tulevikuta. Ajaloo talletamiseks on kõik andmed koondatud andmebaasi. Andmebaasi töösse jõudmine toimus oktoobri lõpus;

• Andmebaasi keskkonnaks on Oracle Database 10g Express Edition;

• Päringute ja osaliselt ka analüüsi keskkonnaks on Business Objects Infoview programm;

• Programm võimaldab siduda erinevad andmetabelid tervikuks, lihtsustab andmete päringuid, sh võimaldab kiirpäringuid ja isegi eeldefineeritud analüüsi.

• Täiendavalt on kasutada SPSS ja Statistica programm.

Kogutud andmete maht 2007-2008. a kohta (1)

PRIA poolt edastavad andmed

kirjeridade arv veergude arv

Taotlejate tabel 6086 34

Tegevuste tabel 32297 17

Koolitatute tabel 881 18

MAK seire 5539 57

Kokku 44803 126

Hetkel puuduvad veel meetme 1.5.1 ja 1.5.3 puhul metsaregistrist vajalikud andmed ja osaliselt meetmete mõju hindamiseks vajalikud andmed.

Kogutud andmete maht 2007-2008. a kohta (2)

EMÜ poolt täiendavalt kogutud

Meedetaotluste kirjeridade arv

finantsmõõdikute kirjed kokku

muude mõõdikute kirjete arv kokku

1.2 416 0 116481.4.1 610 11590 341601.4.2 238 4800 57601.4.3 29 464 7831.6 49 343 8331.8 146 0 8763.1 399 7182 15963.2 206 0 1236Kokku 2093 24339 56844

Kogutud andmete maht (3)

• Äriregistrist kogutud finantskirjete arv ühe aasta kohta on 60600;

• Äriühingute finantsandmed hõlmavad ca 140 mõõdikut ehk bilansi ja kasumiaruande ridu;

• Töötajate arvu, EMTAK koodide, Juhatuse liikmete ja osanike kirjete arv kokku on 14796

• Kokku on kogutud andmemaht üle 350 000 kirje;

• Hetkel puuduvad siiski lõplikud andmed 2008. aasta kohta. Sh PRIA poolt määratud toetused.

Meetmete hindamise lähteülesanded

Hindamise metoodika (1)

Hindamise teostame määratud ja makstud toetusega ettevõtjate kohta. Vajadusel teeme võrdlused toetust mitte saanutega, kuid üldjuhul sektori keskmiste näitajatega.

Andmete usaldusväärsuse tagamiseks võtame analüüsi alla maksimaalse võimaliku arvu ettevõtjaid. Usaldusnivoo määramisel peame oluliseks tagada üle 95% usutavus.

Teostatud analüüsi kirjeldatakse ja tulemused salvestame andmebaasiserveris.

Püsihindamise metoodika keskendub väljund- ja tulemusnäitajate analüüsile ja selleks oleme andmebaasi põhjal valmis.

Hindamise metoodika (2)

Andmete analüüsimisel kasutame eelkõige kirjeldava statistika meetodeid, millest olulisemad on variatsiooniread, sagedustabelid, risttabelid, arvkarakteristikud iseloomustamaks jaotuse keskmist tendentsi (mood, mediaan, aritmeetiline keskmine), hajuvust iseloomustavad arvkarakteristikud (ulatus, standardhälve).

Analüüs kajastab järgmisi iseloomustavaid seirenäitajate gruppe:- tootjate majanduslik struktuur;- tootjate sissetulekud ja lisandväärtus;- konkurentsivõime analüüs;- jätkusuutlikkus ja finantsseisund.

Väljund- ja siseriiklikel indikaatoritel põhinev analüüs (1)

Analüüsime:

Toetuste jagunemist kohalike omavalitsuste tasandil;

toetuse saajate vanuseline struktuur ja müügitulu;

toetuse saajate jaotus töötajate ja müügitulu alusel ning investeeringute suurus;

toetust varem saanud ja mitte saanud tootjate võrdlev analüüs pindala ning majandusnäitajate alusel;

Väljund- ja siseriiklikel indikaatoritel põhinev analüüs (1) noorte tootjate analüüs (meede 1.2);

nõuandeteenuse kasutamine (aktiivsus);

mitmekesistajate tegevusharud ja investeeringute suunad;

LEADER-tegevusgruppide tasandil jaotatavate toetuste jagunemine;

Midagi veel….? Võimalusi on palju.

Tulemusindikaatoritel põhinev analüüs (1)

- brutolisandväärtus;- varade käibekordaja;- uut toodet või tehnoloogiat juurutavate ettevõtjate arv;- loodud töökohtade arv;- tunnustatud kvaliteedimärgi all toodetud põllumajandus-toodete väärtus;- koolituse edukalt lõpetanute arv;- teenuste kättesaadavuse paranemine;- metsamaa kasutuse paranemist.

Brutolisandväärtuse (BLV) kasv Meetmed 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5.2, 1.6, 1.7, 1.8, 1.9 ja 3.1

2007

kr kr % kr % kr % kr % kr %

PõllumajandusToiduainete tööstusMetsandus

KOKKUPõllumajandusToiduainete tööstusMetsandus


KOKKU

PõllumajandusMuud


KOKKU

1.1

1.2

1.3

Sektori keskmine

BLV

3.1

2009 2016meede

2008sektor

krkasv '08/'09 kasv '07/'09 kasv '15/'16 kasv '07/'16

krkasv '07/'08

kr

Uute tehnoloogiate ja innovatsiooni

juurutamine (1)

Hindamisküsimused:

• Mil määral on toetatud investeeringud aidanud kaasa tootmistegurite paremale kasutamisele põllumajandusettevõtetes? Kuidas on teostatud investeeringud mõjutanud uute tehnoloogiate ja innovatsiooni juurutamist? (Meede 1.4)

• Mil määral on toetatud investeeringud toetanud uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist ja innovatsiooni? (Meede 1.6)

• Ettevõtluse uuenduslikkuse suurendamine läbi uudsete lahenduste, sh mobiilsed lahendused kaupade ja teenuste pakkumisel (Meede 3.1)

Uute tehnoloogiate ja innovatsiooni

juurutamine (2)

toodetehno-loogia

toode ja tehnol. toode

tehno-loogia


tehno-loogia


tehno-loogia

toode ja tehnol.

PõllumajandusToiduainete tööstusMetsandus

KOKKU

sektor

tootmise ümberkorraldamise tüüp2008 2009 20132007

2007, krooni 2008, krooni Muutus, %

Müügitulu tööjõutunni kohta, krooni

haritava maa kohta, krooni

loomühiku kohta, krooni

Tootmiskulud haritava maa kohta, krooni

Koos tehnoloogia uurimisega teostada tootmiskulude ja tulu analüüs seoses põhivara ja investeeringute mahuga

Turulepääs ja turuosa (1)

Hindamisküsimused:

• Mil määral on toetatud investeeringud suurendanud põllumajandusettevõtte turulepääsu ja turuosa? (Meede 1.4, 1.7)

• Mil määral on toetatud investeeringud suurendanud põllumajandus- ja metsandusettevõtete turulepääsu ning suurendanud nende turuosa, kaasa arvatud taastuvenergia sektor? (Meede 1.6)

Problemaatiline küsimus ja seega soovituslik oleks lahendada täiendava uuringuga.

Turulepääs ja turuosa (2)

2008 2009 kasv, % mahe tava mahe tava mahe tava

Põllukultuurid Aiandus Püsikultuurid Piimakarjakasvatus Loomakasvatus, v.a piimakari Seakasvatus Linnukasvatus Segatootmine

Müügitulu omatoodetud põllumajandustoodete müügist ja nende töötlemisest

Koolituse edukalt lõpetanute arv

Koolituseteema Koolita-tava

tegevus-valdkond

Sugu Vanus Kokku mees naine kuni 39 a 40 a ja

vanem

Juhtimis-, haldamis- ja turustamisoskused

…. …. ….

Side- ja infotehnoloogia koolitus …. ….

Uued tehnoloogilised protsessid ja masinad/uuenduslikud tavad

Uued standardid Toote kvaliteet Maastiku säilitamine, parandamine või keskkonnakaitse

Muu Kokku

Meetmed 1.1, Leader. Analüüs teostatakse osalejate vanuse ja soo lõikes, samuti arvestatakse, mis erialal osaleja töötab ning mis oli koolituse teema.

Teenuste kättesaadavuse parandamine

Toetust saanud piirkonnad Eesti maa-asulad* 2008 2009 Muutus,

% 2008 2009 Muutus,

% Teenuste parandamisest kasusaavate maainimeste arv

- - -

Internetivõimaluse kättesaadavus (kodune internetiühendus)

77500 89200

*Allikas: Statistikaamet

Meede 3.2

Kahjustatud metsaala taastamine ja

ennetamise tegevused

Tegevus

Taastatud metsamaa pindala, ha

Ennetusetegevusega seotud metsamaa pindala, ha

Osatähtsused kogu metsamaast, %

2008 2009 muutus, %

2008 2009 muutus, %

2008 2009 muutus, %

Metsatulekahju Torm või tromb Ennetustegevused

Põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori

konkurentsivõime ja tööviljakus (1)

Hindamisküsimused:Mil määral on toetatud investeeringud aidanud kaasa tootmistegurite paremale kasutamisele põllumajandusettevõtetes? Kuidas on teostatud investeeringud mõjutanud uute tehnoloogiate ja innovatsiooni juurutamist? (Meede 1.2, 1.4, 1.6, 3.1)

Missugust mõju avaldas koolitus, informatsiooni ja teadmiste omandamine põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris tööviljakusele ja konkurentsivõimele? (Meede 1.1.)

Mil määral on toetus suurendanud põllumajandussektori konkurentsivõimet? (Meede 1.4, 1.3, 1.6, 1.7, 1.8, 1.9 )



• Põllumajandusettevõtete konkurentsivõime näitajad

Müügitulu; puhaskasum; omakapitali rentaablus; käibe ärirentaablus; tööjõukulu 1 töötaja kohta; tööjõu tootlikkus 1 töötaja kohta; investeeringud aruandeaastal; BLV ja NLV ettevõtja kohta

*Põllumajandus ja metsandus on koos. Allikas: ESA.



Tabel 1. Valik konkurentsivõimet iseloomustavatest näitajatest (2007).

*Põllumajandus ja metsandus on koos. Allikas: ESA.

Kasum, tuh kr

Lisandväärtus, tuh kr

Omakapitali tootlikkus, %

Käibe-rentaablus, %

Põllumajandus 1 145 102 3 078 715* 21,69 21,24

Metsandus 1 129 459 -* 36,42 34,23

Toiduainete tootmine

1 116 785 4 473 093 11,48 9,98



2. Tööviljakus müügitulu alusel.

Tabel 2. Tööviljakus müügitulu alusel hõivatu kohta 2007. aastal, tuhat krooni.

Põllumajandus 666

Metsandus 1679

Toiduainete tootmine 1276

Konkurentsivõime analüüs 2006-2007 +n

aastat

2007 2008 n kasv, % 2007 2008 n kasv, %Müügitulu, kr/ettevõtePuhaskasum, kr/ettevõteOmakapitali rentaablus, %Käibe ärirentaablus, %Tööjõukulu töötaja kohta, kr/töötajaTootlikkus töötaja kohta, kr/töötajaInvesteeringud, kr/ettevõteNLV, kr/ettevõteBLV, kr/ettevõte

Toetuse saajad (meetmete, sektorite või valdkondade lõikes)

Eesti keskmine (sektorite või valdkondade lõikes)

näitaja

Tööviljakus ja palk, krooni töötaja kohta

2007 2008 kasv, % 2007 2008 kasv, %PõllumajandusToiduainete tööstusMetsandus


KOKKU

toetusesaajad sektori keskmine

Tööviljakus müügitulu alusel hõivatu kohta, kr/töötaja

Keskmine brutopalk kuus,

kr/töötaja

näitaja sektor

Ettevõtte jätkusuutlikkuse näitajad (1)

Hindamisküsimused:Mil määral on toetatud investeeringud soodustanud

põllumajandusettevõtja kestvat jätkusuutlikkust? (Meede 1.4)Mil määral on koolitus avaldanud mõju jätkusuutliku

maamajanduse, sh loodusressursside säästlikuma majandamise, püsivale paranemisele? (Meede 1.1)

Mil määral on toetuste mõjul paranenud põllumajandustootja ja metsaomaniku ettevõtte juhtimine ja majandustulemused? (Meede 1.3)

Mil määral on meede mõjutanud Natura 2000 jt loodusväärtuslike alade jätkusuutlikku majandamist ja arendamist ja maaelanikkonna keskkonnateadlikkust? (Meede 3.2)


1) Ettevõtte kasumlikkuse, kohustuste täitmise, palga maksmise võime, loodud/säilitatud töökohtade arvu alusel VÕI …

• Ärikasum• Aastane intressikulu• Käibevara• Lühiajalised kohustused• Koguvara• Kohustused• Puhaskasum• Müügitulu


2) Ettevõtete küsitlus ja tulemuste analüüs (küsimused puudutavad majanduslikku, keskkondlikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust).


tk %põllumajandustoiduainete tööstusmetsandus

KOKKUpõllumajandustoiduainete tööstusmetsandus






KOKKU

Tootmisvarude käibekordaja

Intressikulude kattekordaja

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja

Võlakordaja

Käibe ärirentaablus

Varade rentaablus

Omakapitali rentaablus

näitaja alla keskmisenäitaja sektor 2007 2008

muutus, %

Eesti keskmine või toetuse

saajate keskmine

Suhe keskmisega võrreldes

toetuse-saajaid, tk

n

Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas

Meetme 3.1 hindamisküsimused: Kas toetus on kaasa aidanud täiendavate tööhõivevõimaluste loomisele väljaspool põllumajandust ja kokku maapiirkonnas?

Kas toetus on kaasa aidanud tegevuse mitmekesistamise ja ettevõtluse edendamisele?

Meede 3.1 kõigi taotlejate kohta on olemas taotluse esitamise aastal planeeritud loodavate töökohtade arv. Äriühingute kohta on olemas ka tegelikud andmed. Tööjõu produktiivsuse muutus: kogulisandväärtuse muutus/ loodud täistööajaga töökohtade arv (GVA/FTE).

Elukvaliteedi paranemine maapiirkonnas

Meetme 3.2 hindamisküsimus

Vastab ära suure osa meede 3.2 ja LEADER-meetme hindamisküsimustest.

1) Elanike arv ja asustustiheduse võrdlus toetust saanud taotlejate piirkondadega

ESA 01.01.2009: Valdades elas 35,3% elanikkonnast, asustustihedus 11,1 in/km2 (Eestis keskmiselt 30,9 in/km2)

2) Ränne

ESA 2008. Võrdlus maakondade tasandil.

Elukvaliteedi paranemine maapiirkonnas (2)

4) Tööhõive määr, palgatöötajate arv.Tabel 4. Hõivatute ja palgatöötajate arv 2008. aastal.

Allikas: ESA

5) Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu (ESA). Võrdlus sektorite lõikes ja Eesti keskmisega.

Hõivatud, tuhat Palgatöötajad, tuhat

Taime- ja loomakasvatud, jahindus

17,2 11,2

Metsamajandus 7,1 5,0

Toiduainete tootmine 17,6 17,2

Elukvaliteedi paranemine maapiirkonnas (3)

6) Ettevõtete iive (loodud ja likvideeritud ettevõtted) (ESA, Äriregister) VÕI elanikkonna ettevõtlusalane aktiivsus (ettevõtete arv 1000 elaniku kohta).

7) Ettevõtluse mitmekülgsus (tegevusvaldkonnad).

8) Investeeringute maht 1 elaniku kohta.

9) Loodud/säilitatud töökohtade arv.

10) Tööpuuduse määr (ESA) 2008. a töötuid maa-asulas 11 300. Eestis kokku 38 400.

Parimate tavade ja koostöö edendamine

maapiirkondades Meetme 3.2 hindamisküsimus

Samuti vastab ära suure osa LEADER-meetme hindamisküsimustest.

1) Külade arv, kel on oma arengukava

2 ) Avalike ürituste arv

3) Kolmanda sektori kasv (seltside, MTÜde arv jms)

4) Koostööprojektide arv

5) LEADER tegevusgruppide strateegiate mõjude hindamine

Küsitlused

1. Meetme 1.1 uuring. Põllumajandus-, metsandus- ja toidusektori tööjõu kvaliteet.

2. Meetme 1.3 uuring. Nõuandeteenuse mõju põllumajandus- ja metsandussektorile.

3. Meetme 3.2 uuring. Meetme mõju küla arengule ja elukeskkonna parandamisele. Esmatasandi teenuste kättesaadavus.

4. LEADER-meetme uuring. Ühildada 3.2 uuringuga?

Hindamisküsimused:Mil määral on koolituskursused vastavuses vajadustega ja seonduvad teiste

programmi meetmetega? (Meede 1.1)Mil määral on toetusskeem parandanud inimpotentsiaali (ressurssi)

põllumajandussektoris? (Meede 1.3)Mil määral toetatud tegevused on mõjutanud elukvaliteedi paranemist

maapiirkondades? (Meede 3.2 ja LEADER-meede)

Ettepanekud andmete avalikustamiseks

Statistilised kokkuvõtted PM ja EMÜ kodulehel;

Oleme pakkunud investeeringutoetuste veebikaardi tarbeks infot. Ettepanek on tagada valla tasandil järgmised näitajad:

• Toetuste summa meetmete lõikes. Suhe haritava maa ja elanikkonna kohta;

• Müügitulu toetuse saajate kohta kokku;• Lisandväärtus kokku ja keskmine lisandväärtus;• Tööjõud toetuse saajate kohta kokku;• Tööjõu tootlikkus.

Täname!

Mati Mõtte, [email protected] Aro, [email protected]

Risto Räisa, [email protected] Kangur, [email protected]

mailto:[email protected]

mailto:[email protected]

Documents

Ülevaade MAK 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise tegevustest