Urmas LekkUrmas Lekk

Pärnu 2007Pärnu 2007

H O M Ö O S T A A S

12. klassi bioloogia

““Inimese proportsioonid”Inimese proportsioonid” Leonardo da Vinci (15.04.1452 -02.05.1519)

Anatoomia ( kr. anatome – lahtilõikamine) on teadus, mis käsitleb organismi kudede, elundite ja elundkondade ehitust.

Füsioloogia ( kr. physis – loodus, loodusesse puutuv; logos – käsitlus, õpetus) on teadus elusorganismide ( ja nende osade ) talitlusest ja seostest ümbritseva keskkonnaga.

Olulisemad eluavaldused on :Olulisemad eluavaldused on : paljuneminepaljunemine ainevahetusainevahetus erutuvuserutuvus

Nimeta veel eluavaldusi ehk elusatele Nimeta veel eluavaldusi ehk elusatele asjadele iseloomulikke omadusi.asjadele iseloomulikke omadusi.

Eluavaldused ilmnevad :

*ensüümide koostoimes

*kudede talitluses

*elundite koostöös

*funktsionaalsetes süsteemides (elundkonnad)

Kõikide elundkondade omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele :

*kesknärvisüsteem

*endokriinsüsteem (sisesekretsiooninäärmed)

Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt infot sise- ja väliskeskkonna muutuste kohta.Kohanemisel väliskeskkonnaga peab organism säilitama optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Sise- ja väliskeskkonnast pärinevatele ärritajatele reageerivad siseelundite ja meelesüsteemide sensorid. Sensorid võtavad info vastu, töötlevad ja edastavad selle sisenõrenäärmetele ning kesknärvisüsteemile.

Nende nn. regulatoorsete süsteemide vahendusel ja kontrollil kujunevad sisekeskkonna püsimise

– HOMÖOSTAASI –

SÄILIMISELE JA ELU ALALHOIDMISELE

SUUNATUD KÄITUMISREAKTSIOONID

Homöostaasi ( kr. homoios – taoline, sarnane; stasi – seisund ) mõiste ja käsitlus pärineb Walter Cannon´ilt (1871-1945).

Homöostaas on elusorganismide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida eluohtlikke kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega.

Homöostaas on organismi eluks vajalik sisekeskkonna suhteline püsimine.

Homöostaasi säilitamine on reflektoorne tegevus, mida saab kujutada järgmise üldskeemi alusel :

stiimul

retseptor

Sisenõrenääre AAju närvikeskus

vastus

Sisenõrenääre B

Organismi sisekeskkonda iseloomustatakse sageli Organismi sisekeskkonda iseloomustatakse sageli vereplasma näitajate järgi :vereplasma näitajate järgi :

osmootne rõhk osmootne rõhk 7,3 atm ( 745 kPa )7,3 atm ( 745 kPa )

pH 7,37 – 7,43pH 7,37 – 7,43 temperatuur keha temperatuur keha

sisemuses ca´ 37° C sisemuses ca´ 37° C

hemoglobiin hemoglobiin 12-15 mg/l12-15 mg/l

kolesterool 5 mg/lkolesterool 5 mg/l Vererakkude arv ( nt. Vererakkude arv ( nt.

punaseid vererakke on punaseid vererakke on tervel inimesel 1 liitris tervel inimesel 1 liitris veres 4,5-5,5 x 10¹² veres 4,5-5,5 x 10¹²

veresete 9-11veresete 9-11

veresuhkur 3-5 mg/lveresuhkur 3-5 mg/l

Organismi sisekeskkonna suhtelise püsivuse Organismi sisekeskkonna suhtelise püsivuse ( tasakaalu ) tagavad :( tasakaalu ) tagavad :

erituselundiderituselundid veri – aluseliste ja happeliste ainete ning veri – aluseliste ja happeliste ainete ning

vee tasakaal, osmootne rõhkvee tasakaal, osmootne rõhk kehatemperatuuri säilitamine – peaaju osa kehatemperatuuri säilitamine – peaaju osa

( hüpotaalamus ), veri, lihased, nahk( hüpotaalamus ), veri, lihased, nahk

Organismi sisekeskkonna suhtelise püsivuse Organismi sisekeskkonna suhtelise püsivuse ( tasakaalu ) tagavad :( tasakaalu ) tagavad :

higistaminehigistamine värisemine – lihaste korduvad kokkutõmbed värisemine – lihaste korduvad kokkutõmbed

tekitavad soojusttekitavad soojust nahakapillaaride laienemine ja aheneminenahakapillaaride laienemine ja ahenemine hingamise regulatsioonhingamise regulatsioon sisenõrenäärmedsisenõrenäärmed peaaju erinevad piirkonnad kontrollivad kõiki peaaju erinevad piirkonnad kontrollivad kõiki

tegevusitegevusi

Inimese kohastumist ümbritseva ruumi Inimese kohastumist ümbritseva ruumi tingimustega iseloomustab ka see, et tingimustega iseloomustab ka see, et bioloogilistele faktoritele lisanduvad bioloogilistele faktoritele lisanduvad sotsiaalsed faktorid. sotsiaalsed faktorid.

Me saame ümbritsevast infot ka Me saame ümbritsevast infot ka kuuldu või loetu põhjal! kuuldu või loetu põhjal!

KAS MITTE LIIGA SAGELI EI KAOTA MEIE KAS MITTE LIIGA SAGELI EI KAOTA MEIE

ORGANISM TASAKAALU JUST SELLE ORGANISM TASAKAALU JUST SELLE

PÄRAST?PÄRAST?

HOMÖOSTAAS

Ülesanded õpiku ( Kull, T., Ülesanded õpiku ( Kull, T., et al. et al. Bioloogia Bioloogia gümnaasiumile III osa. Tartu : Eesti Loodusfoto, gümnaasiumile III osa. Tartu : Eesti Loodusfoto,

2001, lk.56-74, 119-144 ) põhjal :2001, lk.56-74, 119-144 ) põhjal :

1.Too näiteid endotermsuse ja 1.Too näiteid endotermsuse ja ektotermsuse eelistest ja puudustest.ektotermsuse eelistest ja puudustest.

2.Kuidas töödeldakse närvisüsteemis 2.Kuidas töödeldakse närvisüsteemis informatsiooni?informatsiooni?

3.Millele kulub energiat puhkaval inimesel?3.Millele kulub energiat puhkaval inimesel?4.Milised elundid vastutavad organismi 4.Milised elundid vastutavad organismi

homöostaasi säilitamise eest?homöostaasi säilitamise eest?5.Milles seisnevad maratonijooksja ja 5.Milles seisnevad maratonijooksja ja

sprinteri füsioloogilised erinevused?sprinteri füsioloogilised erinevused?

LISALUGEMISTLISALUGEMIST

Burnie,D. Inimkeha lühientsüklopeedia. Burnie,D. Inimkeha lühientsüklopeedia. Tallinn : Koolibri, 2002, lk.76-77Tallinn : Koolibri, 2002, lk.76-77

Burnie,D. Loodus. Lühientsüklopeedia. Burnie,D. Loodus. Lühientsüklopeedia. Tallinn : Koolibri, 2000, lk.132-133Tallinn : Koolibri, 2000, lk.132-133

Kingissepp,P.-H. Inimese füsioloogia. Kingissepp,P.-H. Inimese füsioloogia. Tartu : Tartu Ülikool, 2006, 279 lk.Tartu : Tartu Ülikool, 2006, 279 lk.

http://www.colorstereo.com/prtfolio/prtfolio.img/lostwood.ht

daodao

Eesti keeles on orientalist Linnart Mäll leidnud Eesti keeles on orientalist Linnart Mäll leidnud sellele mõistele tõlkevaste sellele mõistele tõlkevaste kulgkulg. Dao mõistes . Dao mõistes sisaldub usk, et kõik maailma nähtused, nii suured sisaldub usk, et kõik maailma nähtused, nii suured kui väikesed, on omavahel korrastatud seoses. kui väikesed, on omavahel korrastatud seoses. See kord ei ole staatiline, vaid dünaamiline, mis See kord ei ole staatiline, vaid dünaamiline, mis moodustub ikka uuesti ja mida hoiab ülal dao - moodustub ikka uuesti ja mida hoiab ülal dao - kõigele olemasolevale ja sündivale aluseks jääv kõigele olemasolevale ja sündivale aluseks jääv korrastamis- ja regulatsiooniprintsiip. Dao mõte korrastamis- ja regulatsiooniprintsiip. Dao mõte on toiminud meditsiinis kolmesugusel viisil. on toiminud meditsiinis kolmesugusel viisil.

daodao

Esiteks andis ta arusaamise, et inimese organism Esiteks andis ta arusaamise, et inimese organism kujutab endast korrastussüsteemi, mis tugineb kujutab endast korrastussüsteemi, mis tugineb samasugustele seaduspärasustele, nagu need samasugustele seaduspärasustele, nagu need valitsevad mujalgi looduses. Seetõttu on loodus valitsevad mujalgi looduses. Seetõttu on loodus inimesele kõiges suureks eeskujuks. inimesele kõiges suureks eeskujuks. Inimene peab elama kooskõlas Inimene peab elama kooskõlas loodusega, et hoida end haiguste eest. loodusega, et hoida end haiguste eest.

Teiseks sisaldub dao mõistes terviklikkuse idee. Teiseks sisaldub dao mõistes terviklikkuse idee. Kolmandaks on meditsiinis realiseerunud ka dao Kolmandaks on meditsiinis realiseerunud ka dao

mõistega tihedalt seotud muundumise mõiste, mõistega tihedalt seotud muundumise mõiste, nagu see sündis palju varem kuulsas nagu see sündis palju varem kuulsas oraakliraamatus I-Ging . oraakliraamatus I-Ging .

YANG-YINYANG-YIN

Yang tähendas algselt mäe päiksepoolset külge. Yang tähendas algselt mäe päiksepoolset külge. Lisaks sellele tähendab ta heledat, soojust, õhku, Lisaks sellele tähendab ta heledat, soojust, õhku, dünaamilist, positiivset, sigitavat ja mehelikku dünaamilist, positiivset, sigitavat ja mehelikku printsiipi. Vastupidiselt tähendab Yin mäe printsiipi. Vastupidiselt tähendab Yin mäe varjukülge, tumedat, külma, vett, passiivset, varjukülge, tumedat, külma, vett, passiivset, negatiivset, vastuvõtvat ja säilitavat-hoidvat ning negatiivset, vastuvõtvat ja säilitavat-hoidvat ning naiselikku printsiipi. Yang ja Yin on iga terviku naiselikku printsiipi. Yang ja Yin on iga terviku kaks poolt (teineteist täiendavad osad). Nad on kaks poolt (teineteist täiendavad osad). Nad on omavahel vastastikuses sõltuvusvahekorras. Sel omavahel vastastikuses sõltuvusvahekorras. Sel määral, mil üks kasvab, teine kahaneb. määral, mil üks kasvab, teine kahaneb.

Pole olemas puhast Yangi ja puhast Yini; pigem Pole olemas puhast Yangi ja puhast Yini; pigem sisaldab Yang Yini ja Yin Yangi. Seda piltlikustab sisaldab Yang Yini ja Yin Yangi. Seda piltlikustab järgnev Taiji sümbol, nagu teda on sageli järgnev Taiji sümbol, nagu teda on sageli kujutatud kunstiesemetel. Yangil on tendents kujutatud kunstiesemetel. Yangil on tendents laieneda, Yinil kokku tõmbuda. Oma liikumise laieneda, Yinil kokku tõmbuda. Oma liikumise äärmisel piiril läheb Yang üle Yiniks ja Yin äärmisel piiril läheb Yang üle Yiniks ja Yin Yangiks. Nendevaheline tasakaal on eelduseks nii Yangiks. Nendevaheline tasakaal on eelduseks nii looduse nagu ka inimese elule. Yin ja Yang olid looduse nagu ka inimese elule. Yin ja Yang olid Hiina meditsiinis korrastusprintsiipideks kõigi Hiina meditsiinis korrastusprintsiipideks kõigi nähtuste jagamisel kahte peakategooriasse. nähtuste jagamisel kahte peakategooriasse.