NR 4 │3-2013

JUHTKIRI

Sven NuutmannUSS Security Eesti ASjuhatuse esimees

POLE PROBLEEME,ON VÕIMALUSED

14. märtsil tegi USS Security Eesti AS avalikult tea-tavaks, et on sõlminud lepingud turvafirma Alfastar kõigi aktsiate ostuks senistelt omanikelt. Ettevõt-ted ühendatakse, kuid käibele jäävad mõlemad kaubamärgid.

Ostule pühendatud pressikonverentsil teatas USS Security Eesti juhatuse esimees Sven Nuutmann, et ühinemise järgselt koondub valveteenuste osutami-ne USS Security märgi alla, nii et kõik patrullautod muutuvad kollaseks ja turvatöötajad hakkavad kand-ma USS-i mundrit. Alfastari kaubamärgi alt hakkab toimuma valveseadmete maaletoomine, müük ja paigaldus.

Kui USS Security on seni tegelnud vaid valvesead-mete paigalduse ja hooldusega, siis Alfastari üks tu-gevus seisnebki just selles, et nad toovad valvesead-meid ise maale ja tegelevad ka nende hulgimüügiga. See tagab ettevõttele soodsa hinnaga seadmed ja ka täiendava käibe.

Ettevõtete ühendamisega suureneb USS Security patrullide arv ja kasvab juhtimiskeskus. Sven Nuut-mann rõhutas eriti asjaolu, et Alfastari olemasolevad töötajad, sealhulgas kõik võtmeisikud jätkavad tööd. „Sellest saab ebatraditsiooniliselt positiivne tehing,“ lausus Nuutmann. „Kokku pannakse kaks toimivat ettevõtet.“

Ühinenud ettevõtte töötajate arv küünib üle 1500, valvatavaid objekte saab kokku olema üle 16 000 ning ettevõttele kuulub hinnanguliselt ligi kolmandik Eesti valveteenuste turust. Nagu USS Security Eesti nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa pressikonverent-sil ütles, ei ole turuliider enam väga kaugel. Siinkohal tasub meenutada, et 2011. aasta sügisel turule tul-les oli USS-i valveteenuste turuosa vaid ligi 15 prot-senti G4S-i 56 protsendi vastu.

Turvateenistus Alfastar AS asutati 1999. aas-tal ühe kohaliku suurettevõtja kapitali ja objektide

baasil. Lisaks pikaajalisele kogemusele on ettevõte silma paistnud ka stabiilsusega. Teenindusdirektor Jaan Jaaska rõhutas, et enamik administratsioonist, vähemalt pooled patrullteenistuse töötajatest ja kol-mandik mehitatud valve töötajatest on firmas algu-sest peale.

„Oleme suutnud hoida meeldivat tööatmosfääri ja taganud inimestele kindlustunde,“ ütles Jaaska. „Ka kliendibaas on igati korralik ja firma majandusseis hea.“

Nagu Alfastari tegevdirektor Kirill Samsonov pres-sikonverentsil märkis, oli ettevõtte edasise arengu seisukohast probleemiks see, et ei oldud suudetud laieneda väljaspoole Tallinna, Paldiskit ja Maardut. Seega just üle-eestiline haare on Alfastari poolt vaa-dates USS Security selge trump.

„Suhtume USS-iga ühinemisse suurte ootustega ja positiivselt,“ sõnas Jaaska. „Meil ei ole ka omavahel olnud kunagi konfliktseid kokkupuuteid. Kui G4S-iga on meie huvid mõne suure kliendi puhul põrkunud, siis USS-iga mitte; oleme kumbki ajanud oma asja, teineteist segamata.“

Nii Nuutmann kui Jaaska rõhutasid, et kuivõrd ühi-nevad kaks pikaajalise tausta ja kogemusega ettevõ-tet, kus paljudki tööprotseduurid on korraldatud eri-nevalt, seisab ees küll mõningaid kohanemisraskusi, kuid hoopis olulisem on võimalus teineteiselt õppida.

„Meie peame kindlasti õppima elektroonilist as-jaajamist,“ märkis Jaaska. „Kuna oleme tunduvalt väiksemad ja tegutseme ainult Tallinnas, on meil mõnedki asjad olnud korraldatud palju lihtsamalt kui suures firmas, mis töötab üle Eesti.“

USS Security ja Alfastari ühendamine ja kauba-märgi vahetus saab teoks järkjärgult ja sujuvalt. Kõik Alfastari lepingud jäävad kehtima ning ebamugavu-si nii klientidele, koostööpartneritele kui töötajatele püütakse igati vältida.

USS Security ostisALFASTARI

Meie ettevõte on taas kord läbi tegemas tõsist arenguhüpet. Alfastari ühendamisega kasvab USS Security Eesti töötajaskond ligi 300 inimese võrra, ka objekte tuleb kolmandiku jagu juurde. Kuid mah-tude kasv ei saa kindlasti olla eesmärk omaette.

Suuri numbreid on küll kena raporteerida, kuid tegelikult peab kogu meie tegevus, sealhulgas fir-maostud tõstma nii teenuse kui kogu ettevõtte sisu ja kvaliteeti. Isegi kui ühinevad kaks tugevat ettevõ-tet – nagu antud juhul just on -, ei teki efekt iseene-sest, vaid läbi mõlema asjaosalise tõsise suhtumise ja tubli töö.

Pikk ajalugu ja kogemus tähendab hoolega välja kujundatud ja kindlalt paika pandud töökorraldust ja –protseduure. Samas ka töötajate tugevat emotsionaa-lset sidet ettevõttega, ka lihtsalt inimlikke harjumusi käia tööl just selles kohas, just selles vormis, teha asju just nii ja mitte teisiti. Seega on kahe ettevõtte liitmine kaugel külmast matemaatikast, vaid on lisaks kõigele muule ka tugev vaimne ja psühholoogiline pingutus.

Turvaturg on täna jaotatud ja turuosaliste posit-sioonid just nagu paigas. Uusi suuri hankeid pole silmapiiril, ka meeletut ehitustegevust ei käi, uusi suurettevõtteid ja kaubanduskeskusi massiliselt ei rajata. Järelikult, kui oleme kinnitanud soovi jätkuvalt kasvada ja areneda, saab jutt olla lisaks firmaostu-dele vaid olemasoleva turu ümberjagamisest.

Oleme korduvalt välja öelnud soovi olla valvetee-nuste turul number üks. Selle all ei tule tingimata mõista ettevõtte suurust, vaid seda, et kui mis tahes ettevõte või eraisik vajab valvet, siis esimesena tuleb talle selles kontekstis meelde USS Security.

Selle eesmärgini jõudmine on võimalik vaid läbi meie töö kvaliteedi hoidmise ja tõstmise. Kvaliteet sõltub suuresti inimestest, sellest, kuivõrd hästi on nad koolitatud ja motiveeritud. Mis omakorda sõltub ettevõtte rahalistest võimalustest, mis nii madala marginaaliga tegevusalal on alati küllalt pingelised.

Lisaks sisemiste protseduuride täiustamisele ole-me alustanud klientidega kõnelusi teenuse hindade teemal, põhjendades ja selgitades, mil viisil väga madala hinnaga teenus ei ole lõppkokkuvõttes ka kliendi enda huvides.

Kutsun kõiki USS Security Eesti ja Alfastari tööta-jaid ilmutama ettevõtete ühinemisprotsessis rohkesti head tahet ja avatud meelt. On kindel, et erinevatest arusaamadest ja harjumustest tingitult tekib meie teel ka olukordi, mida negatiivse mõtlemise juures võis defineerida probleemidena. Pidagem ikka ja alati meeles, et positiivse lähenemise juures ei ole olemas probleeme, on vaid võimalused.

Tere tulemast, hea Alfastari rahvas, meie ette-võttesse!

NR 4 │ 3-2013 │ 2

Algab koostöö Rimiga Aprillist algab USS Security Eesti AS-i koostöö Eesti ühe suurema jaekau-bandusketiga Rimi Eesti Food AS.

3. aprillist võtame mehitatud val-vesse Tallinnas Tammsaare teel asuva XL-formaadis Säästumarketi, 8. aprillil Õismäel asuva Rimi supermarketi ja Säästumarketi.

Seni valvas neid kauplusi G4S Eesti. Rimi keti valveteenuste partneriteks on varasemast veel Securitas Eesti AS ja Grifs OÜ.

VKG vaid meie valvesAlates 14. aprillist on USS Security Eesti valves kogu Viru Keemia Grupi (VKG) territoorium.

Kui seni valvasime meie 10-11 töö-tajaga umbes neljandikku VKG-st ja ülejäänud osa teenindas G4S Eesti, siis nüüdsest on kogu läbipääsurežiim ja põhiterritooriumi mehitatud valve meie korraldada. Turvatöötajaid lisan-dub orienteeruvalt 30.

3. jaanuarist töötab Põhja regioo-ni teenistusjuhina Rain Annusve-re.

Tema varasem karjäär kulges põhiliselt justiitsüsteemis. 1999-2006 töötas ta Pärnu Vanglas, kus tõusis osakonnajuhatajast vangla direktoriks. 2007-2009 oli Viru Vangla direktori asetäitja vangis-tuse alal ja juhtis ühtlasi vanglate relvastatud eriüksust.

11. märtsist asus Ida regiooni teenistusjuhiks Meelis Tamme-hoid.

Meelisel on pikaajaline koge-mus turvavaldkonnas. 2002-2013 juhtis ta turvafirma SKARABEUS Kesk-Eesti regiooni, enne seda JI Turvateenistuse Kesk-Eesti regioo-ni. Varem on töötanud siseminis-teeriumis, Kaitseliidu Peastaabis ja kriminaaljälituses.

Uued JUHID18. märtsist juhib USS Security Eesti juhtimiskeskust Enn Sõõ-rumaa.

Tegemist on Eesti turvaturu tõelise veteraniga. Enn oli nimelt 1. septembril 1991 esimene tur-vatöötaja, kes vormistati tööle Eesti esimeses eraturvafirmas ESS. Sealt alates kuni käesoleva aastani töötaski ta turvafirmas ESS/Falck/G4S Eesti, olles alates 1996. aastast juhtimiskeskuse va-hetuse ülem.

1. aprillist töötab USS Security Eesti pearaamatupidajana Aili Lipp.

Aili Lipul on väga pikaajaline ko-gemus turvavaldkonna rahaasjade korraldamisel - aastatel 1998-2012 oli ta turvafirma ESS/Falck/G4S Eesti finantsjuht.

Rain Annusvere

Meelis Tammehoid

Enn Sõõrumaa

Aili Lipp

Tõrvast kujunes tõeline turvalinn, kui selgus, et USS Security seal teenust hakkab osutama. Nüüd on selles väikeses Lõuna-Eesti linnas kõrvuti askeldamas koguni kahe turvafirma patrullid.

USS Security Eesti Lõuna regiooni direktor Kalev Ints meenutas, et kõik sai alguse eelmise aasta detsembris, mil tema poole pöördus Tõrva abilin-napea Maidu Ruusmann. Küsimus oli konkreetne: kas USS oleks valmis panema Tõrvas tööle oma patrulli ja võtma ühtlasi tehnilisse valvesse Tõr-vas ja Tõrva ümbruses asuvad objektid linnavalitsusest kuni kodudeni.

Varem Tõrvas 10 aastat ainsa tur-vafirmana tegutsenud G4S Eesti oli nimelt saatnud novembri lõpus oma

kõigile sealsetele klientidele ootamatu kirja, et viib patrullauto Tõrvast ära ja häiretele hakatakse edaspidi reageeri-ma Valgast, Elvast või Viljandist. Linna-valitsuse täiendavale päringule vastas G4S, et jah, otsus on tehtud ja patrull võetakse maha.

Kuivõrd Tõrva piirkonna aktiivsed ini-mesed ja ettevõtjad omavahel tihedalt suhtlevad ja ka regulaarselt ümarlaua vormis koos käivad, tekkiski neil mõte otsida varasemale turvateenusele al-ternatiive. Objekte ju korraliku valveta jätta ei tihkaks ja patrullauto kohalolek linnas on ikkagi kvaliteetse tehnilise valve teenuse peamine komponent.

„Kaalusime pisut tekkinud olukorda ja leidsime, et võtame selle riski ja pa-neme Tõrvasse patrullauto veebruari

algusest välja,“ rääkis Kalev Ints. „Risk on see just selles mõttes, et seni tehni-list valvet kasutanud kliente on Tõrva ja Helme valla peale kokku siiski napilt ühe patrulli jagu. Aga arvestasime ka potentsiaalselt lisanduvate klientide-ga, keda on aktiivse müügitegevusega võimalik juurde saada.“

USS Security aktiivne müügitegevus ja lepingute ümbervormistamine läks-ki jaanuari algusest lahti, kui korraga teatas G4S Eesti, et patrullauto äravii-mine oli viga, vastavad järeldused on tehtud ja auto tuuakse Tõrvasse ta-gasi. Turvaturu liider võttis nõuks käi-vitada klientide tagasiveenmiseks ka tõsise pressingu, pakkudes senisest 30 protsenti odavamat hinda ja lisaks veel 3-6 kuud suisa tasuta teenust.

„Käisin siis ka ise uuesti kohaliku aktiiviga kohtumas,“ sõnas Kalev Ints. „Valdav seisukoht kujunes, et nii, nagu G4S tegi, siiski ei tehta, ja selline käi-tumine ei ole aktsepteeritav. Lõppkok-kuvõttes loobusid meie valvesse tule-mast vaid üksikud kliendid ning lisaks jäid muidugi G4S-i valvesse suurfirma-de esindused, millel on nendega kogu kontserni hõlmav leping.

Nii seisavadki täna Tõrvas sisuliselt kõrvuti kaks patrullautot, üks valge ja teine kollane. Kuidas ja kui kaua püsib seal turvaturgu valitsema harjunud ettevõte, ei ole võimalik prognoosida, küll aga on USS Security andnud Tõr-va rahvale kindla lubaduse, et patrull kindlasti jääb.

„Tõrva linn ja Helme vald kokku on kena ja arenev piirkond,“ leidis Kalev Ints. „Eriti ilus on seal suvel, ja siis on ka sissesõitnuid päris palju. Kindlasti edeneb tulevikus seal kandis nii ette-võtlus kui elujärg.“

Tõrva patrulli tegevust korraldav ja kontrolliv Lõuna regiooni teenistusjuht Janar Stokerman avaldas heameelt, et õnnestus komplekteerida kiiresti väga hea patrullimeeskond. Üks meestest töötaski varem G4S-is ja koondati seo-ses patrulli Tõrvast äraviimisega. Ka ülejäänud kaks meest on pikaajalise turvavaldkonna kogemusega.

Stokerman rõhutas, et Tõrvas on ka-sutuses täiesti uus patrullauto, mitte ei toodud sinna ära mõne muu piirkon-na autot.

„Seni on töö Tõrvas kulgenud igati hästi,“ kinnitas Stokerman. „Suure-maid vahejuhtumeid pole aset leidnud, koostöö Tõrva politseiga on väga hea ja suheldakse omavahel päris palju.“

Eraldi toonitas Stokerman rolli, mida turvafirmade patrullid nii ehk naa män-givad üldise avaliku korra tagamises. Ettevõtete vaheline konkurents ei tä-henda ju sugugi seda, et n-ö eesliini mehed omavahel kuidagi konkureerik-sid või üksteisele viltu vaataksid. Nii on see tegelikult kõikjal Eestis, ja nii see peabki olema.

Tõrva patrullimeeskonna vanemaks on määratud kohalik mees Aivar Tamm.

TÕRVAkujunes tänavu turvalinnaks

NR 4 │ 3-2013 │ 3

Põhja regiooni turvajuht Marko Koka mõtiskleb, et aasta parima turvajuhi tiitli tõi talle ilmselt kalduvus pide-valt sekkuda asjadesse, mis temasse üldsegi ei puutu.

„Sageli olen mõelnud, et minu rida on ju kaubandusobjektid, no mille pärast ma pean siis mujale nina top-pima,“ muheleb Koka. „Aga ju siis on iseloom selline, et ikka lööd kaasa, kus vähegi abi vajatakse.“

Otseseks põhjenduseks Marko autasustamisel oli tema töö suurte kaubandusobjektide mehitatud valve käivitamisel. Seejuures näiteks Rocca al Mare keskuses tuli alustada suisa nullist – eelmisest turvafirmast ei tul-nud üle ühtegi inimest.

Lisaks leidis äramärkimist Marko roll muudes väga suurtes projektides, nagu Tallinna Sadama valve ülevõtmi-ne ja mehitamine või Baltikumi suuri-ma spordiürituse, auto24RallyEstonia turvalisuse korraldamine.

„Kui tekib ootamatu olukord, kus enam kelleltki nõu ei oska küsida, siis võin alati pöörduda Marko poole ja me leiame lahenduse,“ märkis USS Secu-rity Eesti juhatuse esimees Sven Nuut-mann Markot autasustades.

Turvatööle sattus Marko pooljuhusli-kult 15 aastat tagasi, mil oli avastanud, et kutsekoolis omandatud ehitaja elu-kutse pole ikka päris tema kutsumus.

„Kusagil nägin kuulutust, et kaup-lusse vajatakse turvameest,“ meenu-tab Marko. „Ise veel mõtlesin, et no mis turvamees mina olen, aga üks sõ-ber ässitas, et mine, mine.“

Edasi liikus Marko juba USS-i eella-se, K-Grupi ridadesse. Oli valvetöötaja, siis turvatöötaja, seejärel sõitis pat-rullis, kuni läbi mõnede keerdkäikude maanduski turvajuhi ametikohal, kuhu on jäänud tänaseni.

„Turvajuhi töö on ennekõike pikaaja-line ja pidev töö inimestega, ja selles

töös pole ükski päev teisega päris ühe-sugune,“ rõhutab Marko. „Kui suhtlus klapib ja läbisaamine on hea, siis ka asjad sujuvad. Inimesi tuleb muidu-gi tunda – keda kuidas motiveerida. Laias laastus jagunevad ju inimesed kaheks. Ühed tahavad päeva õhtusse saada, teised selle huvitavaks teha. Mina eeldan, et minu meeskonnas tahab igaüks iga päev tööle tulla ja siin ka tööd teha. Minu ja juhtkonna ülesanne on luua selleks koht ja tingi-mused.“

Marko sõnul on turvatöös väga täh-tis selgete ja konkreetsete raamide kehtestamine – töötajale tuleb öelda, kuidas asju tehakse, ja kes standardit ei järgi, sellel ettevõttes pikka karjääri ei ole. Samuti on oluline pidev pisteline kontroll.

„Tuleb käia objektidel, suhelda nii töötajate kui klientidega, juhendada uuemaid töötajaid,“ selgitab Marko. „Püüan jõuda võimalikult paljudesse kohtadesse, olla ka alati juures, kui on suurem probleem või tõsisem juh-tum.“

Marko tõdeb, et töötempo kasvab sageli üle pea ja tegelikult tähendab turvajuhi amet seda, et teenistusko-hustused kestavad 24/7.

„Nädalavahetust eristab sageli see, et kui tööpäevadel ärkan äratuse pea-le, siis laupäeval-pühapäeval telefoni-helina peale,“ muigab Marko. „Siiski olen endale kehtestanud kindla reegli, et pühapäeval ma tööd ei tee... kui just midagi ei juhtu...“

Põhitöö kõrvalt peab Marko koos ühe sõbraga portaali Turvamees.ee,

eesmärgiga populariseerida turvatööd ja koondada ühte kohta selle tegevus-alaga seotud info.

„Kahjuks ei ole olnud aega piisa-valt pühenduda, aga eesmärgid on muidugi suuremad, kui see, mis ta praegu on,“ sõnab Marko. „Tahame teha neutraalset ja mitteärilist por-taali, kus inimesed saavad vastused kõigile valdkonnaga seotud küsimus-tele, kus meie ala inimesed saavad lugeda olulisi uudiseid ja ka omavahel suhelda.“

Kas selline tegevus reedab huvi ka näiteks ajakirjandusliku töö vastu? Marko vastab sellele mõnusa muige-ga: „Asi on ehk lihtsalt selles, et kui väga hea turvamees on lühikese jutu-ga mees, siis mina nii väga lühikesega ei ole.“

Mitte nii väga lühikese jutugaMEES

Rocca keskuses jäid koos Marko Kokaga pildile objektivanem Kristiina Kuulme (vasakul) ja administraator Deana Kütt.

KUTSUSÕBER TÖÖLE!Otsime jätkuvalt üle Eesti:– Valvetehnika paigaldajaid

ja hooldajaid– Juhtimiskeskuse

operaatoreid– Turvatöötajaid

Täiendav info personal@uss.ee Tel 6 191978, 52 62 345

USS Security Eesti Lõuna regiooni kontor töötab märtsi algusest uues kohas – Tartus aadressil Sõbra 54.

Tegemist on Tartu uusima büroo-hoonega, mille omanik on ehitusfirma Rand&Tuulberg. Meie käsutuses on II korrusel üle 90 ruutmeetri pinda, kus on hetkel sisse seatud viis töökohta, kuid tulevikus võimalik ka laieneda.

Kui eelmine kontor asus üsna kesis-tes ruumides Lõunakeskuse majas ehk siis linna kaugemas servas, siis nüüd-ne jääb Tartu ühe elavama liiklusega tänava, Turu tänava äärde ja kesklinn on vaid kiviviske kaugusel.

„Varasema kontoriga ei saa uut võr-reldagi,“ kinnitab Lõuna regiooni juht Kalev Ints rahulolevalt.

Lõuna regiooni KONTOR KOLIS

NR 4 │ 3-2013 │ 4

Tunnustus25. jaanuaril sai teoks USS Security Ees-ti esimene aastaauhindade gala, millest olid osa võtma kutsutud meie parimatest parimad.

Regioonidest ja allüksustest tulnud ette-panekute alusel otsustas ettevõtte juhatu-se poolt moodustatud laiapõhjaline komis-jon anda sel korral välja kuus aasta parima tiitlit, 26 teenetemärki ja 54 tänukirja. Omaette tunnustuseks oli aga loomulikult juba kutse galale.

Autasud ja tänukirjad andsid üle USS Security Eesti nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa, nõukogu liige Indrek Sepp ja juhatuse esimees Sven Nuutmann. Oma sõnavõttudes tänasid nad kokkutulnuid ja nende kaudu kogu USS-i töötajaskonda tehtud suure töö eest.

Meeleolukas õhtu Tallinna Lauluväljaku ruumides sisaldas lisaks ametlikule osale ka rohkesti meelelahutust. Kokkutulnutele esine-sid ansambel Violina, mustkunstnik Charlekas ja Koit Toome. Tantsu jätkus üle südaöö.

NR 4 │ 3-2013 │ 5

PARIMATELETunnustus

Margus TaprimäeSvetlana SimohhinaIvo PõldmannTriin ProosVaido-Robert SuikNadežda SkaburskasGrigori SuvorovRünno TellingFreddie Voola

Dmitry KizilovAivar HromovStepan IljukSergei LopinToivo LvovUrmas VerzibikovsToivo ViholainenJüri SokolovValery Shcherbo

Valeri BõtškovAleksandr SergijenkoDeniss StarodubGennadi PustovalovOleg RassadinovIvan ZagulyaevMarina ŠtšukinaJevgeni BezzaborkinVladislav Koljuhhin

Irina KitsemetsJulia SalnikovaUlvi GillerNatalja MännimägiViktor KreusMargid KaljurAndrei GermanAndres KelderOlev Timberg

Tarmo FimbergJanar StokermanKalev IntsAndres EeskiviRuslan MironovIgor AnnusVadim VildeAnneli EhteIndrek Lindsalu

Katrin PeetsMaret KoppelmaaPjotr Grutkin Pavel Past Kersti Sireli Ago PallumTony Paškovski Irina Aleksandrova Marvi Kašan

KuldmärkSven Nuutmann, USS Security Eesti juhatuse esimees

Urmas Sõõrumaa, USS Security Eesti nõukogu liige

Indrek Sepp, USS Security Eesti nõukogu liige

HõbemärkPaul Muttanen, USS Security Eesti Ida regiooni juht

PronksmärkMait Pärg, USS Security Eesti juhatuse liige, finantsdirektor

Peeter Are, Ida regiooni müügi- ja klienditeenindusjuht

Tiit Moor, Lääne regiooni Haapsalu piirkonna juht

Andrus Moroz, USS Security Eesti teenistusdirektor

Tarmo Hõbe, USS Security Eesti turundusdirektor

Marko Koka, Põhja regiooni turvajuht

Priit Pärgmaa, Põhja regiooni turvajuht

Kristjan Ordabajev, USS Security Eesti juhtimiskeskuse korrapidaja

Artjom Lofitski, Põhja regiooni turvajuht

Olga Liiv, USS Security Eesti personalispetsialist

Vjatšeslav Lukin, Ida regiooni Narva piirkonna juht

Anne Skripka, juhtimiskeskuse operaator

Allan Nabi, juhtimiskeskuse operaator

Nadežda Žukova, Põhja regiooni objektivanem

Tanel Aps, Põhja regiooni turvatöötaja

Andra Oja, Põhja regiooni turvatöötaja

Anatoli Krapivnitski, Lõuna regiooni turvatöötaja

Rainer Kaasik, Lõuna regiooni turvatöötaja ja müügiesindaja.

Aivar Pärna, USS Security Eesti juhatuse nõunik

Maksim Vlassov, Ida regiooni turvatöötaja

Igor Griga, Ida regiooni turvatöötaja

Sergei Potapenko, Ida regiooni turvatöötaja

Sven Nuutmann, USS Security Eesti juhatuse esimees

Tänukiri

USS Security aumärk

Aasta tiitelAasta 2012 Turvatöötaja Aasta 2012 Turvajuht Aasta 2012 Turvajuht

Kristjan Ordabajev, USS Security Eesti juhtimiskeskuse korrapidaja

Urmas Raud, Ida regioon

Marko Koka, Põhja regioon

Aasta 2012 Müügiesindaja

Margit Deket, Ida regiooni Rakvere esindus

Aasta 2012 Meeskond

auto24Rally Estonia turvatiim, mida juhtisid USS Security Eesti sisekontrolli direktor Marko Haruoja (puudub pildilt) ning turvajuhid (vasakult) Artjom Lofitski, Priit Pärgmaa, Janar Stokerman ja Marko Koka

Aasta 2012 Tegija

NR 4 │ 3-2013 │ 6

USS Security Eesti klienditeenindus on viimastel aegadel läbi teinud tõ-sise uuenduskuuri ning täna võib juba öelda, et meie struktuur ja töö-korraldus on suures plaanis paika loksunud.

Kuivõrd Ida regiooni maht on Põhja regiooniga võrreldavas suurusjärgus ja väga oluline on kliendiandmebaa-si korrektsuse tagamine, toimub Ida regiooni kliendihaldus nüüdsest läbi Tallinna. Nii on lihtsam kliendihaldu-reid koolitada ja töö kvaliteeti tagada. See ei tähenda muidugi seda, et Ida piirkond kohapeal klientidega enam ei suhtle. Operatiivtöö kliendi juures toi-mub ikka läbi kohalike inimeste.

Teine ja veelgi suurem muudatus on olnud tehnikaosakonna toomine klien-diteeninduse struktuuri. See oli koht, kus meil kahjuks esines kõige suure-maid lõtke ja vastutus kippus hajuma. Müügiosakond müüs ja klienditeenin-dus teenindas, aga tehnikud ei pruuki-nud jõuda õigeaegselt objektile.

Ühtse tiimina töötades paraneb nii info kui kogemuste vahetamine. Juba on toimunud kliendihalduritele koo-litused tehnilises valves kasutatava turvatehnika osas. Lähiajal hakkame koolitama ka tehnikuid hea kliendi-teeninduse põhimõtetest. On ju tehnik see esimene ja sageli ka ainus USS-i töötaja, kellega klient kokku puutub, kui müügiosakond on lepingu sõlmi-nud. Seega on ta ettevõtte visiitkaart, kelle professionaalsusest ja korrektsu-sest sõltub suuresti kliendi kogu suh-tumine meisse.

Selle aasta aasta märksõnaks klienditeeninduse vallas on just veel-gi usalduslikuma suhte loomine meie klientidega. Ainult siis, kui kliendid et-tevõtet usaldavad, saab see olla jätku-suutlik ja edukas. Turvaäris on usal-dus veel eriti oluline, sest klient annab ju meie hoole alla oma vara ja isikliku turvatunde.

Esimene reegel usalduse saavuta-miseks on lihtne – täida oma lubadu-sed. Kui oleme lubanud tehniku saata, siis tehnik ka ettenähtud ajal saabub. Kui oleme lubanud reageerida häirele teatud aja jooksul, siis peab patrull nendes ajapiirides ka tegutsema. Kui oleme lubanud kliendile täna tagasi helistada, siis seda ka teeme.

Tundub lihtne teoorias, aga osutub sageli keeruliseks praktikas. Eriti, kui selle usalduse loomisega on seotud paljud erinevad osapooled ja kõigil on omad põhjused ja põhjendused, miks ühte või teist teha ei saa. Aga igaüks saab alustada iseendast, sellest töölõi-gust, mida just tema saab mõjutada.

Tihti mõeldakse ekslikult, et klienti-de teenindamine on peamiselt klien-diteeninduse osakonna asi. Samas kliendid kirjeldavad teenindust ikkagi läbi tunnete, mis neid valdavad firma kui tervikuga suheldes. Seega vastu-tab iga töötaja usaldusliku suhte loo-mise eest kliendiga ja enda poolt an-tud lubadustest kinnipidamise eest.

Statistika ütleb, et umbes 65% juh-tudest on kliendikaotuse põhjuseks see, et kliendisuhe jäetakse pärast edukat müüki unarusse. Me kõik tea-me ka seda, et uut klienti võita on kor-dades kallim kui olemasolevat hoida. Seega on meie prioriteet olemasoleva-te klientide hoidmine, nende teenuse-ga seotud vajaduste kiire ja professio-naalne rahuldamine.

Klient väärib alati parimat, sõltuma-ta nädalavahetusest, tehnikute puu-dusest, kliendihalduri haigestumisest. Klienti ei huvita, et me tegime eelmisel õhtul ületunde ja jõudsime hilja koju ning täna pidime uuesti kell 8 alusta-ma.

Parimat teenindust saavad pak-kuda parimad töötajad, kes tegutse-vad meeskonnana ja keskenduvad lahendustele, mitte ei otsi süüdlasi. Meeskonnal on ühine eesmärk, mis on prioriteetne. Igaühe isiklikud eesmär-gid on püstitatud just ühise eesmärgi täitmiseks, ja seda ei tohi unustada.

Anne NurmikUSS Security Eesti klienditeeninduse direktor

KLIENDITEENINDUSläbis uuenduskuuri

Põhja ja Ida regiooni kliendibaasi hallatakse ühest ja samast toast.

Veebruaris läbis USS Security Eesti AS järjekordse ISO välisauditi, mille kokkuvõtted olid igati rahuldavad. USS Press palus ISO-ga seonduvat kommenteerida ettevõtte teenistus-direktoril Andrus Morozil.

Mida tähendab teenindusettevõtte jaoks ISO kvaliteedisüsteem?

„Veidi üldistades võib ju öelda, et kvaliteedisüsteem on sama mis korrali-kud sisekorraeeskirjad, mis on olemas igas endast lugupidavas ettevõttes. Tegemist on ettevõttes toimuvate prot-sesside kirjeldusega, mille eesmärk on tagada, et kõik struktuuriüksused ja töötajad mõistavad asju ühtemoodi ja teevad olulisi toiminguid ühtemoodi. Ainult sellisel juhul saab tagada, et klient saab meilt mis tahes punktis ja ajahetkel samasugust teenust.

Kvaliteedisüsteemi osas on iga ette-võtte enda otsustada, kuidas ta selle üles ehitab. Kui on soov kvaliteedisüs-teem sertifitseerida, mis on eelduseks paljude riigihangete puhul, siis on mõttekas lähtuda mõnest rahvusva-heliselt tunnustatud standardist. Meie

lähtume ISO standardist 9000:2008, kus esimene number (9000) näitab, et tegemist kvaliteedijuhtimissüsteemiga ja teine (2008) tähistab aastat, millest käesolev versioon pärineb.“

Kvaliteedisüsteem seostub ilmselt paljude jaoks suure bürokraatiaga, kus iga liigutus toob kaasa mingi pa-beri täitmise.

„Tegemist ei ole sugugi bürokraatli-ku õudusega, ehkki loomulikult saab kvaliteedisüsteemi ajada ka nii keeruliseks, et see hakkab tekitama juur-de palju mõttetut tööd. Mina olen algusest peale lähtunud põhimõttest, et ISO ei ole asi iseeneses, kvaliteedisüsteem peab olema lihtne ja selge iga-ühe jaoks.

Kirjeldatud on ettevõtte põhitee-nuste protsessid. Kui kõik see on selgelt kirjas, läheb iga töötaja elu märksa lihtsamaks. Otsused sünni-vad kiiremini ja ka vastutus on paigas. Teistpidi: mida vähem peab töötaja

tõlgendama ja improviseerima, seda efektiivsem ja kvaliteetsem on osuta-tav teenus.“

Milline roll on välisauditil ja kas toimuvad ka siseauditid?

„Välisaudit annab ülevaate, kas meie protsessid vastavad ISO standardile ja kas me täidame neid nõudeid, mis me oleme ise endale seadnud. Toimub see kord aastas ning partneriks oleme endale valinud Bureau Veritase.

Audit päädib alati raportiga, kus fikseeri-takse mittevastavused. Väikseid mittevastavusi leiab alati, seda enam, et nii protsessid kui ka näiteks ettevõtte struk-tuur on pidevas muutu-mises, ja eriti meie ette-võtte kiire kasvutempo

juures ei jõua alati kõiki muutusi protsessi kirjeldustes operatiivselt fikseerida.

Ise analüüsime oma tööprotsesse tegelikult igapäevaselt. Võtame näi-teks mehitatud valve objekti: valve-

objektil töötavate turvatöötajate tööd analüüsib vahetuse vanem, tema tööd omakorda objektivanem, (siia vahele jääb ka patrullteenistus ja juhtimis-keskus) sealt edasi turvajuht, regiooni teenistusjuht jne kuni tippjuhtkonnani välja.

Mida võiks ISO kontekstis pidada meie ettevõtte suurimaks problee-miks?

„Hetkel vajab kindlasti paranda-mist info liikumine ettevõtte sees. Tu-leb ette olukordi, kus juhtimiskeskust ei informeerita viivitamatult mõnest objektil toimunud sündmusest. On muidugi tore, et koha peal suudetak-se ka mõni väga tõsine olukord oma jõududega ära lahendada, kuid meie süsteemis peab koordineeriv roll ole-ma ikkagi juhtimiskeskusel. See on ka turvaseadusega paika pandud ja ettevõtte seisukohal on oluline, et see kajastuks meie statistikas. Statistika analüüsi tulemused mängivad määra-vat rolli erinevate otsuste tegemisel. Nende protsesside kohendamisel ja rakendamisel töö käib.“

ISO välisaudit läks edukalt

NR 4 │ 3-2013 │ 7

Jaanuaris 2012 astus Margit Deket USS Security Jõh-vi kontorisse ja teatas, et tuleks hea meelega USS-i tööle. Täpselt aasta hiljem, jaanuaris 2013, tunnista-ti ta USS-i aasta parimaks müügiesindajaks.

„See auhind oli mulle ikka väga suur üllatus,“ rää-gib Margit. „Ettevõttes on ju piisavalt toredaid ja asja-likke müügiinimesi, kes oleksid seda tiitlit väärinud.“

Ida regiooni müügi- ja klienditeenindusjuhi Peeter Are sõnul on Margiti puhul suurim üllatus see, kui kiiresti ta on enda jaoks täiesti võõrasse valdkonda sisse elanud. Kokkupuudet valveteenustega polnud Margitil varem üldse, kuid iseseisvalt ja edukalt müüa ja kliente teenindada suutis ta juba paar-kolm kuud peale tööleasumist.

„Teema oli tõesti täiesti tundmatu ja eks õppimist on ka praegu ja edaspidi,“ tõdeb Margit. „Olin õp-pinud laomajandust ja sellega seotud ärikorraldust ning töötanud sel alal nii Eestis kui Soomes. Kui siis senised tööd otsa said, käisin läbi päris palju Viru-maa firmasid, kes mulle vähegi suuremad ja tõsise-mad tundusid. USS oli lihtsalt üks nendest. Olin kin-del, et kui ka teema on täiesti tundmatu, siis jätkub mul küllaga pealehakkamist, kui ainult töö inspirat-siooni pakub.“

Sujuva alguse eest on Margit tänulik vahetutele juhtidele ja kolleegidele nii Jõhvist kui Tallinnast, kes teda suunasid, õpetasid ja oluliste kontaktideni vii-sid. Esialgne väike hirm klientidega suhtlemise ees sai niiviisi kiiresti ületatud.

„Minu jaoks ei ole inimestega kontakti loomine iseenesest üldse mingi probleem,“ lausub Margit. „Kuna aga valdkond oli võõras, siis pidin tegema li-saks näo, et olen õudne proff. Eriti kartsin tehnika poolt, printisin endale suure hulga valveseadmete kasutusjuhendeid välja, et mitte jänni jääda. Käisin ju muu hulgas ka ukselt uksele, jagasin potentsiaal-

setele eraklientidele visiitkaarte, ja pidin siis valmis olema selleks, et esitatakse ka keerulisi küsimusi.“

Margiti töökoht on USS-i Rakvere esinduses ja tema vastutada on valveteenuste müük valdavalt Rakveres ja selle lähiümbruses. Vastavalt vajadusele tuleb aga abiks käia ka Ida-Virumaal, nii et ringisõit-mist on sageli ja palju.

„Mulle meeldib paindlik ja liikuv töö, kontoris is-tun ikka võimalikult vähe, põhiliselt siis, kui koostan pabereid ja aruandeid,“ ütleb Margit. „Igaks päevaks panen plaani paika, kus ja kellega kohtun Kui vähegi võimalik, tuleb ise kliendi juurde minna, sest klient tahab näost näkku suhelda ja ka mina tahan talle enne pakkumise tegemist silma vaadata. Kuigi ot-seselt on minu töö müük, siis ikka pean jälgima ka seda, kuidas läheb olemasolevatel klientidel, kellega olen varem lepingu sõlminud. Kas nad on rahul ja millised on nende võimalikud uued vajadused.“

Tulevikust rääkides märgib Margit, et tema kindel plaan on jätkata töö kõrvalt ka õppimist. Parasjagu on käsil ärikorralduse stuudium Lääne-Virumaa Ra-kenduskõrgkoolis, mille järel õpib kindlasti edasi äri-juhtimist. Töötada tahab Margit aga ikka USS Secu-rity ridades.

„Ma leian, et see on ülimalt tubli firma juba kas või sellepärast, et ta mind tööle võttis,“ naerab Margit. „Vastutasuks kavatsen siin pikalt töötada. USS-is on väga palju megatöökaid, samas toredaid ja abivalmis inimesi, kes on mulle suureks eeskujuks ja vajadusel ka abiks. Firma ise on tohutu potentsiaaliga; struk-tuur, protseduurid, inimesed – kõik muutub, areneb ja kasvab pidevalt, nii et igav ei saa siin hakata.“

päädis suure tunnustusegaESIMENE TÖÖAASTA

Kätte on jõudnud aeg, kus tööandjal on kohustus kinnitada asutuse tööta-jate puhkuste ajakava. Puhkuste aja-kava tuleb koostada iga kalendriaasta kohta ning puhkuse määramisel võtta arvesse töötajate soove, mis on mõist-likult ühildatavad tööandja huvidega.

Puhkuse eesmärk on anda töötajale aega töövõime taastamiseks ja järg-miseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigust keelduda ja puhkust ei ole lubatud asendada muude hüvedega.

Puhkuse ajakava kalendriaasta koh-ta tuleb teha töötajale teatavaks aasta esimese kvartali jooksul, st hiljemalt märtsi lõpuks. Puhkuse ajakavasse on tööandjal kohustus kanda nii jooksva aasta põhipuhkus kui kasutamata põ-hipuhkus eelnevate perioodide eest.

Puhkusegraafikusse kandmata puh-kust võib töötaja nõuda igal ajal 14-ka-lendripäevase etteteatamisega, mis peab olema esitatud kirjalikku taase-sitamist võimaldavas vormis.

Puhkuste ajakava on pooltele siduv ja seda saab muuta vaid poolte kokkulep-pel, välja arvatud põhipuhkuse osas, kui muutus on tingitud tööandja poolsest töökorralduse hädavajadusest, mida ei olnud võimalik ette näha, või on töötajal õigus põhipuhkust edasi lükata, katkes-tada või enneaegselt lõpetada tema isi-kust tuleneval olulisel põhjusel.

Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Taolise kokkuleppe ole-masolul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 kalendripäeva. Puh-kuse põhjendamatut osadeks jagamist ja seeläbi puhkamisaja pikendamist aitab vältida tööandja õigus keelduda puhkuse andmisest lühemate kui 7-päe-vaste osadena (TLS § 68 lõige 5).

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas aeguvad puhkusenõuded?Kõik nõuded, mis tekkisid enne 1

.juulit 2009, aeguvad 4 aasta jooksul arvates 1. juulist 2009. Iga töötaja jaoks eraldi nõude aegumist välja ei arvutata ehk kõik, mis oli väljatööta-tud ja aegumata 30.06.2009 seisuga, aegub 1.07.2013.

Näiteks kui 30.06.09 seisuga on töötaja välja teeninud 10 puhkusepäe-va, mida ta ei ole ära kasutanud ning mis ei ole aegunud, siis puhkuse nõue aegub 1.07.2013 ehk alates 1.07.2013 seda enam nõuda ei saa.

Seega 1.07.2013 seisuga on aegu-nud:

enne puhkuseseaduse jõustumist (1.01.2002) tekkinud puhkusenõuded;

nõuded, mis tekkisid 1.07.2005-30.06.2009.

Puhkust ei saa nõuda aja eest, mis puhkuseseaduse järgi oli uue Tööle-

pinguseaduse jõustumise ajaks juba aeguda jõudnud.

Kas hooldusleht annab aluse puh-kuse katkestamiseks? Kas puhkuse katkestanud ja hoolduslehel oleval töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast hoolduslehe lõppu?

TLS § 69 lõike 6 kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tule-nevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuh-kuse või streigis osalemise tõttu. Seega võimaldab TLS § 69 lõige 6 puhkust kat-kestada ka ajutise töövõimetuse korral, milleks on ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 3 kohaselt ka hoolduslehel viibimine.

Hoolduslehel olev töötaja saab puh-kuse katkestada, teatades sellest töö-andjale esimesel võimalusel. Samuti on töötajal õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast hoolduslehe lõppemist või poolte kok-kuleppel muul ajal.

Kas töötaja saab kasutada TLS § 135 alusel lapsepuhkust mitme töö-andja juures? Kui kõik tööandjad töö-tajale nimetatud lapsepuhkusepäevi ka võimaldavad, siis kes neist omab õigust saada hüvitist riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu?

Seaduse eesmärk on anda lapse-puhkust ainult ühele vanemale. Puh-kuse eesmärk on see, et töötaja saab lapsega koos olla. Sotsiaalkindlustus-amet hüvitab lapsepuhkuse päevad ainult ühele tööandjale. Töötajal on õi-gus minna teiste tööandjate juurde ja küsida selleks ajaks tasuta vabad päe-vad. Teistel tööandjatel tasustamise kohustust ei ole, aga puhkusepäevad on töötajal õigus saada. Tööandjal on õigus nõuda makstud summad tagasi, kui selgub, et töötaja on teise tööandja juures riigieelarvest hüvitatavat lapse-puhkust juba kasutanud.

Kuidas käituda siis, kui töötaja soovib ootamatult puhkust saada?

Töölepingu seaduse (TLS) § 69 lg 7 järgi on õigus puhkust saada talle sobival ajal:

• naisel vahetult enne ja pärast rase-dus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;

• mehel vahetult pärast lapsehool-duspuhkust või naise rasedus- ja sünni-tuspuhkuse ajal;

• vanemal, kes kasvatab kuni 7-aas-tast last;

• vanemal, kes kasvatab 7- kuni 10-aastast last – lapse koolivaheajal.

Katrin PeetsUSS Security Eesti personalidirektor

Puhkuste planeerimise AEG ON KÄES

NR 4 │ 3-2013 │ 8

Toimetuse kontaktid:

USS Security Eesti ASRavi 2 / Tatari 43 10134 Tallinn Tel: 6 191 980

USS Security Eesti töötajate sportimisvõi-malused on taas kord laienenud. Märtsist alates on kõik USS-i töötajad SportID.ee liik-med, mis tähendab, et senise 20 spordiklubi ja –baasi asemel saame sportida üle Eesti rohkem kui 60 kohas.

Tähtsaim muudatus USS-i töötaja jaoks seisneb selles, et nüüdsest tuleb sportimiskohas vastavat piletit või perioodikaarti ostes öelda, et ollakse SportID.ee liige ja esitada isikuttõendav dokument. Endiselt kehtib põhimõte, et USS Security Eesti katab pileti/perioodikaardi hinnast poole ja see toimub SportID poolt tagantjärele esitatud arvete alusel. Seega koha peal maksab töötaja poole kehtivast SportID liikme hinnast. Teenuste kasuta-mine toimub USS Security Eesti AS-i töötajate nimekirja alusel, mida personaliosakond uuendab sagedusega kord kuus.

Kahjuks ei võimalda leheruum avaldada täielikku tabelit, mis sisaldaks ka kõigi spordibaaside piletihindu. Seepärast toome siinkohal ära loendi kõigist hetkel meie käsutuses olevatest sportimiskohtadest. Hinnainfot saavad huvilised kas koha pealt või siis logides sisse SportID.ee keskkonda.

Paljud töötajad, kes olid esitanud personaliosakonnale oma isikliku mailiaadressi, on saanud e-kirja teel SportID-lt personaa-lsed kasutajatunnused, millega nad saavad siseneda SportID.ee keskkonda. Lisaks on USS-il olemas üldkasutatavad paroolid – kasutaja: uss / parool: 123Uss.

Kuivõrd tegemist on täiesti uue ja alles käivituva süsteemiga, siis palume mõistvat suhtumist, kui ühes või teises kohas esi-neb arusaamatusi. Iga uus asi vajab sissetöötamist ja tehnilisi tõrkeid ei saa kunagi täielikult välistada.

Kõigi küsimuste ja pretensioonidega seoses sportimisvõima-lustega palume pöörduda aadressil sport@uss.ee. Ja kindlasti on oodatud ka ettepanekud selle kohta, milliseid spordiklubisid ja –baase võiks veel süsteemi lisada. Kõik need edastame ope-ratiivselt SportID.ee-le.

Rannahooaeg on kohe käes, nii et – kiiresti kõik sportima!

SPORTmassidesse!

TALLINNArctic Sport Club TallinnUjumine, vesiaeroobika, jõusaalArigato SpordiklubiJõusaal, fitness, võitluskunstid, tantsAurea ajurveeda- ja massaažikeskusMassaaž, erinevad teraapiadCity Dance StudioTantsu- ja treeningtunnid naisteleCitySpaJõusaal, basseinid, spaahoolitsusedEuphoria Dance StudioLadina-Ameerika tants, joogaFittestJõusaal, massaažFitness 4U Sport ClubJõusaal, basseinKadrioru TennisekeskusTennisKalev SpaUjumine, fitnessLasnamäe KergejõustikuhallKergejõustikuareen, jõusaalMeriton SpordiklubiVeekeskus, jõusaalMyFitness TallinnJõusaal, treeningsaalid, Rocca al Mares ka ujulaNõmme UjulaUjuminePirita Top SpaUjumine, vesiaeroobikaPirita Top TennisekeskusTennisReval SportFitnessScala Fitness ClubJõusaal, aeroobikaSparta SpordiklubiJõusaal, pallimängud, võitluskunstid, erinevate alade rühmatreeningudTallinna Ashtanga Jooga KoolJoogaTallinna SpordihallKergejõustikuareen, jõusaalTulbi SpordiklubiJõusaal, rühmatreeningudÕismäe ujulaUjumine, vesiaeroobika, jõusaalZelluloosi SpordiklubiFitness, sulgpall, lauatennis

HARJUMAAKeila TervisekeskusUjumine, jõusaalLaagri ujulaUjumine, rühmatreeningRae Valla SpordikeskusUjumine, jõusaalTabasalu SpordikompleksUjumine, jõusaal, squash, lauatennis, sulgpall, rühmatreeningudTrennielamusAeroobika/rasvapõletus, BodyPump, PilatesViimsi SPAUjula, jõusaal, rühmatreeningudViimsi SportRühmatreeningud

TARTUArctic Sport TartuUjumine, jõusaal, rühmatreeningudEesti Maaülikooli SpordiklubiJõusaal, rühmatreeningudFitlife Tartu EedenRühmatreeningudFitlife Tartu TammeRühmatreeningudMyFitness Tartu LõunakeskusJõusaal, rühmatreeningud

Tervise- ja Spordiklubi ArenaJõusaal, ujula, rühmatreeningud, squash

HIIUMAAKäina UjulaUjumine, sõudeergomeetrid

IDA-VIRUMAANarva MyFitnessJõusaal, rühmatreeningudNarva SpordikeskusJõusaal

JÕGEVAMAAKuremaa UjulaUjumine, jõusaalSpordiklubi VirtusJõusaal, aeroobika

JÄRVAMAASA Paide Spordi- ja TervisekeskusUjumine, jõusaalTüri UjulaUjumine, vesiaeroobika, jõusaal

LÄÄNEMAAHaapsalu VeekeskusUjumine, vesivõimlemineHaapsalu Wiedemanni Spordihoone JõusaalHaapsalu SpordikeskusJõusaalHaapsalu UniversaalhallTennis, sulgpall

LÄÄNE-VIRUMAAAqva SpaUjumine, veekeskus, jõusaal

PÄRNUMAAFitlifeRühmatreeningudMyFitness PärnuJõusaal, rühmatreeningudPärnu TennisekeskusTennis, sulgpall, jõusaal

RAPLAMAAMärjamaa UjulaUjumine, jõusaalSadolin SpordihooneJõusaal, squash, sulgpall, lauatennis

SAAREMAAFitlife KuressaareRühmatreeningudKuressaare Gümnaasiumi UjulaUjumine

VALGAMAAKääriku SpordikeskusJõusaal, kergejõustikustaadionTehvandi SpordikeskusKergejõustikuareen, jõusaal

VILJANDIMAAMyFitness ViljandiJõusaal, rühmatreeningudHOPE SpordiklubiJõusaal, aeroobika

VÕRUMAAVõru SpordikeskusKergejõustikuareen, staadion, jõusaal, aeroobikaVäimela TervisekeskusUjula, vesiaeroobika