USSID

Viive Viller Vasta Kool

Kes on ussid?

• Tavaline arvamus– pikk– pehme– sageli lüliline keha

• Kuid ametlikult– Kindla kehaehitusega selgrootud loomad– Pikk kitsas jalgadeta keha– Saab eristada eesosa ja sabaosa– Neil on eristunud koed, organid, elundkonnad

Ussid

Lameussid

Ümarussid

Rõngussid

Rõngussid

• Elavad vabalt veekogudes või mullas

• Kõigil neil on lüliline keha

• Vihmauss on 15cm pikk ja koosneb 180 lülist

• Pikk, mõlemast otsast ahenev keha

• Eesmine ots pisut jämedam

• Iga lüli külgedel asetsevad paarikaupa väikesed harjakesed → väheharjasussid

Vihmauss

• Keha katab õhuke rakukiht – epiteel• Selle all paikneb ringlihaskiht ja pikilihaskiht• Epiteel koos lihaskihtidega moodustab

kehaseina ehk nahklihasmõigu• Nahklihasmõigust sissepoole jääb vedelikuga

täidetud kehaõõs, milles paiknevad siseelundid

• Kehaõõs on vaheseintega jaotatud osadeks, mistõttu ei ole ühe kehalüli vigastus eluohtlik.

Vereringe

• Vihmaussil suletud - veri voolab mööda veresooni• Keha eesotsas paiknevad jämedamad ringsooned,

mis täidavad osaliselt südame ülesannet• Ringsooned on varustatud lihastega, mis tõmbuvad

regulaarselt kokku ning pumpavad vere kõhtmisesse pikisoonde

• Kõhtmises veresoones liigub veri eest taha, selgmises pikisoones vastupidi

• Selja-, kõhu- ja ringsoontest saavad alguse peenemad veresooned ehk kapillaarid

• Veres sisalduva hemoglobiini tõttu on vihmaussid roosaka värvusega

Närvisüsteem

• Jagunenud tänkudeks, mis asuvad iga lüli kõhtmisel poolel

• Kõik tängud on omavahel ühendatud ja moodustavad närviketi

• Vihmaussil on olemas ka aju• Peaosas asuvad neelualune ja neelupealne tänk, mis

moodustavad koos neid ühendavate närvikiududega neeluümbrise närvirõnga

• Ärritusi võtavad vihmaussid vastu meelerakkudega, mis on ühendatud närvitänkudega

• Vihmaussid on võimelised eristama pimedust ja valgust, tundma toidu maitset ja puudutusi

• Helisid ta ei taju, küll aga maapinna võnkumisi

Hingamiselundkond

• Pole vihmaussil hästi arenenud• Hapniku omastamine toimub naha kaudu• Nahapinnale ulatuvad kapillaarid, millesse

tungib hapnik• Veri on hapniku laialikandja organismis• Hapniku saab vihmauss omastada ainult läbi

niiske naha, mistõttu ei tohi ussi kehapind kunagi kuiv olla

• Vihmauss saab hingata ainult õhurikkas mullas

Seedeelundkond

• Algab suuavaga• Torujas seedesüsteem –sooltoru – läbib kogu

keha, lõpeb pärakuga• Toit liigub läbi keha järk-järgult seedudes• Seedimisjäägid eritab vihmauss päraku kaudu

maapinnale• Seega, taimejäänuste ja muu orgaanilise aine

liikumine tema seedesüsteemis on järgmine:– suuava → suuõõs → neel → söögitoru → pugu→

lihaseline magu → sooltoru → pärak

Sigimine

• Olemas nii emas- kui ka isassuguorganid st nad on liitsugulised

• Ennast ise EI viljasta• Kaks vihmaussi paarituvad ja vahetavad

seemnerakke• Pärast seemnerakkude vahetust hakkab vöökoht

ohtralt lima eritama, millest moodustub KOOKON• Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need

partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja

• Mõne aja pärast kooruvad munadest noored vihmaussid ning väljuvad kookonist – arenevad otse s.o MOONDETA

Liikumine• Kui pikilihased kokku tõmbuvad, suruvad nad

kehalülisid lühemaks ja jämedamaks; ringlihased jälle pikemaks ja peenemaks

• Sellised kokkutõmbelained liiguvad vaheldumisi eest tahapoole

• Eespoolne osa peeneneb ja nihkub ettepoole, siis jämeneb ja tõmbab järgmisi, parasjagu peenenevaid lülisid järele

• Tahapoole suunatud harjased ankurdavad paisunud lülisid käigu seinte külge

• http://www.youtube.com/watch?v=29EoiDO4oBY&feature=relmfu

Vihmausside tähtsus

• Lagundajad

• Parandavad mulla viljakust

• Parandavad õhu ja vee juurdepääsu mullaosakestele

• On oluline toiduahela lüli

EESTI VIHMAUSSID

• Harilik vihmauss- kuni 30 cm pikk, kõige suurem, elab sügaval.

• Punane vihmauss- kuni 15 cm, väga liikuv, elab kõdukihis ja mulla ülemises kihis.

• Tume vihmauss- kuni 85 mm elab mullas ja kõdukihis, pole haritavates muldades.

• Suur mullauss- väga sarnane hariliku vihmaussiga, eristatakse tunnuste järgi, mida palja silmaga ei näe.

• Harilik mullauss- kuni 17 cm, meie kõige arvukam liik.

• Roheline mullauss- kuni 85 mm, eelistab niiskemaid looduslikke muldi.

• Roosa mullauss- kuni 15 cm, nii haritavates kui looduslikes muldades.

• Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked mullad.

• Sinakas soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast.

• Nelikant- kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes.

• Kaheksakant-kõduuss- kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus.

• Peen kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas.

• Sõnnikuuss- kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis, ainuke liik, keda inimene on äri eesmärgil kultuuristanud.

Kasutatud allikad

• Martin, M., Bioloogia 8. klassile II osa, Avita, 2008. Lk 18-23• http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vihmauss_karolinliikaljula.htm• http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-13-2.htm• http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/paasusaba_marisulg.htm• http://www.isgtw.org/feature/isgtw-feature-footprint-keeps-pesticides-out-water• http://pilt.delfi.ee/en/picture/921745/• http://www.hullumaja.com/?pg=main&i=140259• http://www.ebio.ru/zoo14.html• http://www.free-lance.ru/users/unpro/viewproj.php?prjid=21779• http://byaki.net/kartinki/18826-ogromnye-dozhdevye-chervi-iz-yuzhnoj-ameriki.html• http://humangarden.ru/books/chervi.htm