Kolmapäev, 3. mai 2017 Tsooru kandi rahva teabeleht

nr 123

Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu

Elu Roosiku südamesRoosiku süda tuksub täie võimsusega. Viimase paari aastaga on elu Roosiku südames teinudkannapöörde. Mõned aastad tagasi panid Liina (Jas-ka) ja Kristjan Prii aastaid tühjalt seisnud koolimajasüdame taas tuksuma. Aasta hiljem kostusid kooli-õuelt juba lastekilked ning möödunud kevadel võttiskikoolihoone juhtohjad enda kätte perekond Alev. Li-saks suurtele sisetöödele puhastati vahepeal kasevõs-sa kasvanud kooliaed. Tänavu varakevadest käib vil-gas tegevus pargis. Aivo on justkui Vargamäe Andres,kes tööd tehes endale armu ei anna. Plaanid ja unistu-sed on suured, mida üksi ära teha ei suuda. Ja enampole tarviski. Lühikese ajaga on ta enda ümber koon-danud mitmeid mõttekaaslasi ja abilisi. Alates möö-dunud aasta kevadest võib igal päeval kooli ümbrusesmärgata askeldamas Kalle Jäägerit. Oktoobris leidsidendises koolimajas talvevarju ka muusikud MadisMeister ja Eva-Lotta Vunder.

Lõuna-Ameerikast Roosikusse

Madis Meister ja Eva-Lotta Vunder. Foto: internetist

Madis Meister, kes elanud peamiselt Põhja-Eestis jaViljandi tüdruk Eva-Lotta Vunder on läbi ja lõhkimuusikalise taustaga. Mõlemal on muusikaline hari-dus ja on tegevmuusikud mitmes ansamblis. Madismängib ansamblites Gretagrund ja Abraham's Café.Ta on koostööd teinud paljude erinevate artistidega,sealhulgas Kadri Voorannaga, Meelis Vindiga, MartenAltroviga, Mick Pedajaga, Siim Aimlaga, HolgerMarjamaaga. Ta on osalenud seitsme heliplaadiväljaandmises ning pälvinud ka Tiit Pauluse nimelisenoore kitarrimängija preemia (2014).Eva-Lotta laulab vokaalansamblis Maneo, millega2016. aastal ilmus ka CD plaat "Kodu kaugel".Varemalt on ta osalenud paljudes erinevates vokaal-ja instrumentaal koosseisudes nii jazz-, pop-, kuimaailmamuusika suunal. Sealhulgas Tanel Rubeni

ansamblis Rütmiallikal ja Eva-Lotta enda eestveda-misel projektansamblis Puzle. Mõlema ansambliga onvälja antud ka CD plaat. Eva-Lotta tunnistati TartuJazz 2008 rahvusvahelisel konkursil parimaks vokaal-solistiks ja samal aastal sai Grand Prix tiitli Saaremaaühisgümnaasiumis toimunud vabariiklikul solistidekonkursil. 2011. aastal omistati talle Viljandi linna„Aasta Noor” preemia. Ansamblitest, milles Eva-Lotta osales, sai 2013. aastal vokaalansambel MixtetLeipzigi rahvusvahelisel "A Capella" konkursil teisekoha ja ansambel Maneo pärjati tiitliga Grand Prixüleriigilisel vokaalansamblite konkursil "Tuljak". Madis Meister ja Eva-Lotta Vunder teevad koos duo-projekti, millel kaks erinevat suunda - kontsertmuusi-ka, mis inspireeritud nii eesti- kui maailmamuusikastkombineeritult omaloominguga ning teine suund onhelirännakud ja lamamiskontserdid, kus inimesedsaavad rahulikult lamades lõõgastuda ja sisekaemustpidada. Hetkelist tegevust nimetavad mõlemad naljatlemisiloominguliseks logelemiseks. Sai ju ikkagi aasta ta-gasi käidud viis kuud Lõuna-Ameerikas maad ja ise-ennast avastamas. See lõunapoolne osa hakkas niimeeldima, et tagasi Eestisse jõudes otsustati suvimööda saata Lõuna-Eestis Viitina kandis Madisevana-vanemate talus. Kuna talu seal talvemõnusid eivõimaldanud nautima jääda, leitigi uus peatuskohtRoosikus perekond Alevite juures. Eva-Lotta regis-treeris end sisse Roosiku külla, Madis aga Viitinasse.Külmadel pimedatel talvekuudel küünlatule ja ahju-soojuse lähistel kuulasid mõlemad perekonnad muu-sikat ning üheskoos peeti ka tulevikuplaane. Aastaalguseks jõutigi selleni, et neljakesi (Aivo, Merike,Madis ja Eva-Lotta) moodustasid nad mittetulundus-ühingu „Roosiku südames”. Eva-Lotta loominguliselogelemise all tuleb mõelda raamatu „Aeg avada sü-da” kirjutamist, mis jutustab läbielatut ja nähtutLõuna-Ameerikas. Raamatu esitlus on kavandatud15. juuliks, kui Roosiku küla pargis algab kahepäe-vane „Südamemuusika festival”. Kuna mõlemad on„Südamemuusika festivali” kunstilised juhid, siis onneil kuhjaga niinimetatud loomingulist logelemist.Madis ja Eva-Lotta, olles kaugel tempokast linna-elust, tunnevad ennast Roosikus maaelu vaikuseshästi.

Mittetulundusühing „Roosiku Südames”moodustamise vajadus tekkis seetõttu, et korraldadasiinset elu selle nurga alt, nagu ühingu liikmed sedanäevad. Samuti vajab iga ettevõtmine ka juriidilistalust. Moodustatud ühingu eesmärk on elavdadaRoosiku külaelu ning tutvustada seda üleriigiliselt.Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks ongi korraldada15.–16. juulil Roosikus endise Lepistu kooli vastasasuvas pargis „Südamemuusika festival”. Sellekstaotlesid nad Antsla vallalt pargi oma ühingu kasu-tusse. 21. märtsil rahuldaski Antsla vallavolikogutaotluse ning andis kümneks aastaks pargi MTÜRoosiku südames haldusesse.

Võsast puhastatud Roosiku pargist avaneb ilus vaade Mustjõeäärsele karjamaale. Pilt on tehtud 30. märtsil 2017.

Foto: Kalle Nurk

Juba mitmendat nädalat on Roosiku küla elanikKalle Jääger puhastanud parki võsast. Suvel, kui puudlehes, vaadatakse park veelkord hindava pilguga üle.Plaan on siia rajada teed, paigaldada pargipingid jaehitada väike lava suveetenduste tarbeks. Unistusedon lennulised, kuid esialgu on suurem energia suuna-tud südasuvise festivali ettevalmistamisele. Samutisoovib perekond Alev võimalikult kiiresti tööle saadašokolaadivabriku ning avada kohviku. Šokolaadivabrikust ja kohvikust pikemalt jubajärgnevas Külalehes.

6. mail Teeme Ära!

Talgud.

Teeme Ära talgupäev on kuju-nenud tuhandete eestimaalasteigakevadiseks suursündmuseks,kui tullakse kokku ning võetakse

ühiselt käsile kodukandis kõige pakilisemad tööd. Nüüd, kui on peagi saabumas Eesti Vabariigi 100.sünnipäev, kutsutakse talgutega tegema kingitust omakodukohale. Eesti riigi sünniprotsessi alguseks peetakse Eesti-maa ja Põhja-Liivimaa ühendamist 1917. aastal. 16.aprillil anti Kurgjal Carl Robert Jakobsoni talumuu-seumis Eesti 100. juubeliaastale avapauk. Pidustusedkestavad kuni 2020. aastani.

Üheks üle-eestiliseks talgupäeva üleskutseks on tä-navu lipuväljakute korrastamine ning lipumastidepüstitamine ja seoses 12. noorte laulu- ja tantsupeogaoma kodukandi väikeste ja suurte laululavade ningtantsuplatside korda tegemine. Kutsume ka kõiki tsoorulasi ühinema MTÜ„Roosiku südames” algatusega Roosikus park kordateha, sest muutub tänavu südasuvel just see maa-alasuureks laulu- ja tantsulavaks. Talgutööd Roosikus algavad 6. mail kell 10. Kaasavõiks võtta töökindad ja kui võimalik, ka reha. Toreoleks, kui see päev kirjutataks Tsooru kandi ajalukkunagu on laulusõnades – „Käib töö ja vile koos”.

Südamemuusika Festival.

Suve südames 15. juulil kell 15 alustab Roosiku külas„Südamemuusika Festival”. Internetist aadressilhttps://www.facebook.com/sudamemuusika/ saameteada, et selle suve südames näeb ilmavalgust uusmuusika- ja maitseelamuste festival "SüdamemuusikaFestival", mis toob Eesti tippmuusikud jagama omaloomingut ning südant Võrumaa kauni looduse rüppe,Roosiku küla parki. Kahel päeval on võimalik kuulajatel oma hinge ko-sutada hea muusika saatel ning nautida ka maitseela-musi kohaliku magusameistri šokolaadi- ning jäätise-letist. Kohapeal on vegansõbralik toitlustus ningööbimist korraldame festivalile kohaselt telkimisplat-sil. Peavarju pakuvad läheduses ka mitmed majutus-asutused. Festivali teisel päeval toimuvad lisaks mitmed töö-toad ning kohalike meistrite laat "Südamestsüdamesse". Esinevad ESTONIAN VOICES, MICK PEDAJAJA ANGEELIA, RÄNDAJA, MARI KALKUN,GRETAGRUND, ANNA PÕLDVEE JA ERKIPÄRNOJA, NDIOBA (Senegal-Soome) Austusest esinejate, looduse ja üksteise vastu onüritus alkoholivaba. Korraldajad loodavad, et siia tuleb inimene, kesoskab hinnata siinset vaikust ja ilu ning saab omaltpoolt midagi vastu anda.

https://www.facebook.com/sudamemuusika/

Madis Meister räägib, kuidas ta on Roosiku looduserüpes avastanud sõnade „Aigu om” tähenduse. Neiskahes sõnas on peidus kogu Võrumaa iva. Suureslinnas, kus elutempo kiire, on selle sõna mõttest raskearu saada. Alles siin, pargis ringi jalutades saab aru,mida see tähendab. „Aigu om” ei tähenda kaugeltkimitte seda, et midagi peab tegemata jätma. Üritus„Südamemuusika Festival” ei ole ellu kutsutud rahateenimiseks. Korraldajad on täis entusiasmi, aga pealemaksta neil pole. Seetõttu on kõik sponsorid tere-tulnud. Kõige esmane toetamise võimalus on soetadapilet festivalile, mida jagataksehttp://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/muusika/sudamemuusika-festival-2017-49092/ Külalehe toimetus soovib edu ettevõtlikele roosiku-lastele ning ootab südasuvist romantilist, hingelist jasüdamlikku festivali.

Kalle Nurk

Vargamäe karjamaa ja sooasub Roosiku külas

Suurima mastaabiga film vabas EestisEesti riigi 100. sünnipäevaks vändatakse mitu filmi,aga kõige suurem ja vastutusrikkam on kahtlemataTammsaare "Tõe ja õiguse" esimese osa ekranisee-ring, mille režissöör on vaid 34aastane Tanel Toom,kes on oma lühifilmidega osalenud paljudel rahvus-vahelistel festivalidel ja võitnud arvukalt auhindu. Andrese ja Krõõda kodu ehk Vargamäed otsiti filmijaoks pea pool aastat. Lõpuks leiti see Läti piiri ääresVastse-Roosa külas. "Tõe ja õiguse" filmi jaoks ehita-ti üles seitse maja, mis on uued, aga näevad välja na-gu vanad. Pika otsingu tulemusena leitud Vargamäe pole siiskilõplikult täiuslik. Siin muudetakse hiljem arvutigraa-fika abil palju ümber, et luua ideaalselt sobiv maastik.Filmi peategelasteks on Endla teatri näitleja PriitLoog (Andres), Linnateatri näitleja Maiken Schmidt(Krõõt) ja vabakutseline Priit Võigemast (Pearu). Kokku on plaanitud 70 võttepäeva, mis on jaotatudkahele aastale läbi nelja aastaaja. Sellise mastaabigapole vabas Eestis filmi salvestatud. Filmi pikkuseksplaneeritakse kaks ja pool tundi."Tõde ja õiguse" esilinastust plaanitakse 2019. aastaveebruaris.

Vargamäe karjamaa ja soo asub Roosiku külas.Aprillikuu esimestel päevadel võis Mustjõe silla lä-histel märgata imelikku askeldamist. Üles pandi rii-dest varjualune ja kohale toodi mõni heinarullgi.Olukord kulmineerus, kui väikesesse aedikusse pai-gutati paariks päevaks beeži värvi lehm vasikaga.Rahvasuus käis ringi igasugu jutte toimuva kohta.Kuna see karjamaa on Lehar Neve renditud, siis seos-tati toimuvat peamiselt temaga. Selgus tuli majja pühapäeval, 9 aprillil, kui algas esi-mene „Tõe ja õiguse” filmimise võttepäev. Kuigi fil-mis Vargamäe taluhooned ehitati Vastse-Roosa külla,toimuvad karjamaaga ja sooga seotud filmivõttedRoosiku külas Mustjõe luhal Peesus.

Lätlastest udu tekitamise meistrid Tõe ja õiguse filmivõtetepäeval Roosikus Mustjõe äärsel karjamaal. Fotod: Kalle Nurk

Lepistu talu rahvas Roosiku külas sai filmimisestteada sama päeva hommikul, kui õuele ilmusid kakslätlast, kes soovisid bensiinimootorilt küünla maha-keeramise võtit. Saadi teada, et talust kilomeetri kau-gusel toimuvad mingisugused filmivõtted ja neil eilähe elektrigeneraator käima. Filmivõtted seal pididvältama terve päeva. Kuna Lepistu pererahvas toime-tabki seda Külalehte, siis võib öelda, et „õnn tulimeie õuele”. Filmigrupiga olid esimesed sidemedloodud. Päeval sai kohapealset saginat salvestatud jafilmi tegevprodutsendi Johanna Trassiga juttu aetud.

Filmi „Tõde ja õigus” tegevprodutsent Johanna Trass.

Miks just Roosiku küla valiti välja filmi „Tõe jaõiguse” üheks võttekohaks?Me leidsime Mõniste kandis Vastse-Roosas Varga-mäe. Et mitte sõita pikki vahemaid, hakkasime sellelähedalt otsima võimalikult palju teisi võttekohti.Lõuna-Eestist leidsimegi soo, kus me praegu asume.

http://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/muusika/sudamemuusika-festival-2017-49092/http://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/muusika/sudamemuusika-festival-2017-49092/

Siin on Vargamäe lepikualune ja Vargamäe soine kar-jamaa. Lõuna-Eestist leidsime veel Aasamäe kõrgen-diku, Aasamäe veski, Vastseliina kõrtsi ja veel mõnedkarja-heinamaad.Palju inimesi korraga filmivõtetel ametis on?Igapäevane põhigrupp koosneb 45 inimesest. Lisakssellele on kaks kuni seitse inimest igapäevaselt juuresvastavalt vajadusele. Kas Roosikus veel on ees ootamas mõnedfilmivõtted?Siia tuleme tagasi veel mai keskel ja ka suvel olemeühe päeva. Alati, kui on tarvis filmida soist karja-maad, tuleme siia. Kuidas on lugu massistseenidega?Neid eriti ei ole. Kui, siis ainult küla kogunemineõuele. Külainimesteks on enamuses valitud professio-naalsed näitlejad, vabakutselised, teatrikooli õpilasedja noored tudengid. Suuremad massistseenid on Kesk-Eestis. Seal on valitud filmimiseks ka Järva-Peetri jaJärva-Madise kirik. Filmimispäev kestis kella üheksani, mis kujunestöökaks ja küllaltki raskeks. Pärastlõunal hakkas sa-dama rahet ja vihma. Viimased filmiga seotud ini-mesed lahkusid võttekohalt pimedusevarjus kella 10paiku. Külalehe toimetus tänab filmivõtete peret, kes meidlahkesti vastu võttis ja selgitusi jagas. Soovime, etnad lisaks vihmasele ja jahedale kevadele saaksidnautida päikeselist Võrumaa suve. Kindlasti kohtumenendega veel edaspidigi. Kavas on panna kokku oma-poolne nägemus „Tõe ja õiguse” filmimise kulgemi-sest ning 2019. aastal, pärast filmi esilinastust, saabseda vaadata. Internetileheküljel Tsooru kant on jubaüleval kokkuvõted ka filmide „Rehepapp” ja „Needpäevad ajasid segadusse” valmimisloost.

Kalle Nurk

Valguskaabel Roosiku külla

Kuigi haldusreformi käigus uute piirijoonte tõmbamise-ga jääb Roosiku küla ääremaa staatusesse, jätkub siinneelutegevus kasvavas tempos. Roosiku küla võib eeskujukstõsta juba selle poolest, et see on ainuke koht Antsla vallas,kus aasta jooksul pärast küla-vanemate statuudi vastuvõt-mist on valitud külavanem. Tänavu sügiseks peaks maasse paigaldatama kaasaegnevalguskaabel, mis läbib Roosiku küla ja ühendatakse Pulstimäe otsas asuva mobiilimastiga. Iga kilomeetri järel asubvälja-võttekoht, mis siis hiljem võimaldab külal ühise taot-luse alusel tõmmata kaabel oma majani. Selline kaabelsüs-teemi väljaarendamine Roosikus annab soodsa aluspõhjaküla veelgi lootusrikkamale tulevikule. 13. mail kell 11 toimub järjekordne Roosiku külakoosolek, kus siis külavanem Aivo Alev jagab täpse-mat informatsiooni valguskaabli paigaldamisest.

KL

tsooru rahvamaja saatuson lahtine

Pärast väikeses võimuladviku ringis arutletud ver-siooni, et Tsooru rahvamaja võiks seltsimajaks muuta,on tsoorulaste hulgas tekkinud erinevaid arvamusi.Seda näitas ka 22. märtsil vallavalitsuse kokkukutsu-tud rahvakoosolek Tsoorus. Taotles ju V-klubi 1. ap-rillist Tsooru rahvamaja oma haldusesse ülevõtmist.V-klubi esindaja Jarek Jõela on mitmel korral rõhu-tanud, et neile on see ettepanek välja käidud ning nadhaarasid sellest kinni.

Tsooru kandi rahva üldkoosolekul osales veerandsada inimest.Pildil räägib V-klubi liige Jarek Jõela, mis on praegu Tsoorukultuurielus halvasti ja mida nad paremini teeksid.

Foto: Kalle Nurk

Tõenäoliselt puudub ümberkorraldajatel Tsooruelust täielik ülevaade. Ega seda ei saagi olema, kuivõimuorganid asja tõsiselt ei võta! Nii näiteks olirahvaga kohtuma tulnud 13 volikogu liikmest ainultKristina Kreevald. Vallavolikogu haridus- ja kultuuri-komisjoni kümnest liikmest oli kohal vaid valla noor-soo- ja kultuurispetsialist Merle Tombak ning arengu-ja planeerimiskomisjoni kaheksast liikmest vallaarenguspetsialist Kalev Joab. Vallavalitsuse neljastliikmest puudusid pooled. Kui arvestada sellega, eteelnimetatud juhtorganites pole ühtegi Tsooru kandieluga igapäevaselt seotud inimest ja otsustajad ei leiavõimalust nii määrava tähtsusega koosolekulegi tulla,siis mille järgi nad valla otsuseid vastu võtavad Võib-olla siin peitubki iva, miks Antsla vald onjõudnud sellisesse olukorda. Kui piltlikult võrrelda,siis nii nagu ei teata Tallinnas Võrumaa probleemi-dest, ei teata Antslas, mis Tsoorus toimub. Ega jäägi muud üle, kui Tsooru kandi kaheksa külaelanikud peavad ise oma huvide eest seisma hakkamaning mitte jääma lootma infovaeguses viibivate otsus-tajate otsustele. Rahvakoosoleku käigus toodi välja pikk loeteluaasta jooksul toimuvatest üritustest ja tegevustest,millega on võimalus vabal ajal tegeleda. Enim huvi-tavad rahvast kevadlaat (19), mälumäng (13), näite-ringi etendused (13), kesksuve pidu (10), jaaniõhtu(9), kodukandipäev (8) ja jäärajasõit (6). Siit saame teha järelduse, et hinnatakse nii rahva-maja, seltsingute kui ka aktiivsete külaelanike tege-misi. Kui arvestada sellega, et viimase 20 aasta jook-

sul on Tsooru kandi kogukond kahanenud 800 inime-selt poole võrra, peame tugevamalt ühte hoidma, etsuudaksime alles hoida oma lemmiktegemised. Et hundid oleksid söönud ja lambad terved, saabV-klubi oma tegemisi teha jätkuvalt edasi ilma rahva-maja sulgemise taotluseta. Seisab ju tema tegevus-plaanis pärast rahvamaja ülevõtmist Tsooru pargihooldamine ja parki valgustatud jalgtee rajamine. Sa-muti on tema haldusesse antud juba viis aastat tagasiendise kolhoosikontori esine parkimisplats, et see kor-da teha tantsu- ja korvpalli mängimiseks. Üheks põh-jenduseks, miks parkla eraldati rahvamaja haldusestneile, oli ka V-klubi kesksuve pidude korraldamine.Takistuseks ei tohiks olla ka savivoolimise ringiavamine ning V-klubi liikmetele sobiva rahvatantsu-ringi juhendaja leidmine. Ka Tsooru kevadlaat arenebtõusvas joones ning ei näe põhjust, miks selle korral-dusõigus V-klubile tagasi peaks minema. Edasi võiks tegutseda ikka nii, et üks kõigi, kõikühe eest, sest kaigaste kodaratesse loopimine kahan-dab teotahtelistes tegutsemislusti.

Kalle Nurk

Kes TEGELIKULT otsustab? Aprilli kuu Antsla Valla Lehe esilehel artiklis „KesTEGELIKULT otsustab? tõstatab vallavanem MerikePrätz üles küsimuse, kes tegelikult Antsla vallas ot-sustab. Küsimuse püstitamine on õige ja päevakoha-ne. Pikalt selgitab vallavanem, kui demokraatlikultmeie vallas ikkagi juhitakse ning kui olulised ja mää-ravad on vallavalitsuse ja volikogu otsused. Artiklistvõib välja lugeda, et isegi infovaeguses ja kiirustatultvastu võetud volikogu otsust pole soovitav muuta,sest sellest võib tekkida päris korralik segadus ja kanende ettevõtete pahameel, kes on planeerinud, et nadsaavad hakata teetöid teostama. Milline roll on agatema arvates rahva arvamusel, seda ei loe mitte ühest-ki lausest välja. Küll on teksti sisse põimitud volikogukomisjonide tegevus, mis omab vallavalitsusest veellaiemat vaadet. Ometi on komisjoni otsused vallava-litsusele ainult soovituslikud. Vallavanemal ja vallavalitsusel on otsuste vastuvõt-misel väga kandev roll. Et kõik kulgeks korrektselt,peab täitevorgan otsustajatele ette valmistama põhja-liku eelinformatsiooni ja jälgima, et otsused olekskooskõlas seadustega. Seega volikogu teeb küllsuuremad poliitilised otsused, kuid valitsuse liikmete-le jääb siiski kaudne vastutus. Jälgides meediat, näe-me, et just vallaametnike nõrga eeltöö tulemusena onnii mõneski omavalitsuses avaldatud vallavanemaleumbusaldust ning vallavalitsus on sunnitud tagasiastuma.

Kes meist ei tahaks rõõmsat kevadet ja elada ikkademokraatlikus riigis edasi!? Kerkib ainult küsimus,miks astus vallavolikogust välja lugupeetud vallako-danik Peeter Lemats. Samuti ei soovinud pärast pike-malt haiguslehel olekut volikogu liikmest väljaarva-tud Kalle Nurk naasta volikokku ja osaleda otsustevastuvõtmisel. Aprilli kuu Antsla Valla lehest saameteada, et volikogus koalitsioonile lojaalsust näidanudsotsiaalkomisjoni aseesimees Ly Kalmet on ühtäkkiloobunud tööst komisjonis. Otsustajate ridades onmõned isikud, kes mõjutavad ametnikke maha salga-ma kodanikukohust ning täitma lojaalselt vastuvõetudotsuseid. Siin peaks siiski toetuma vanasõnale: „Kusviga näed laita, tule ja aita!“, mitte summutama mahatähelepanekuid. 17. aprillil ilmus „Postimehes“ Tiiu Kuurmeartikkel „Eesti ühiskond elab totalitarismi varjus“,mille sisu paneb võrdlema meie vallas toimuvaga.

Tiiu Kuurme Foto: internetist

„Eesti ühiskond elab totalitarismi varjus“kirjutise autor, 1953. aastal sündinud Tiiu Kuurme, oneesti kasvatusteadlane, Tallinna Ülikoolipedagoogikadotsent alates 2004. Tiiu Kuurme arvateson tema kutsumuseks läbi teadliku elu olnud mõtelda,lugeda ja kirjutada. Millest siis kirjutab Tiiu Kuurme?„Igal hommikul läheb märkimisväärne hulk inimesimeie omas, end demokraatlikuks deklareerinud riigistööle asutustesse, mille juhtimine on autokraatlik.Nad veedavad seal oma päevi ja aastaid, kujundadesmuu kaasandena ühtaegu isikliku arusaama sellest,«kuidas elu tegelikult käib».Nende isiksus paindub ja muutub pigem igapäevako-gemuste, mitte deklareeritud seaduste alusel. Kas onneed inimesed aga enam demokraatliku riigi demo-kraatliku eluhoiakuga kodanikud, kes järgivad vaba-del valimistel südametunnistuse häält?Kas tohibki riik end määratleda demokraatlikuna, kuimärkimisväärne hulk tema kodanikke elab igapäeva-ses autokraatlikus õhustikus, mille seinaääri möödahiilib hirm? Teame, et sedalaadi riikides jätkavad«läbi vabade valimiste» needsamad juhid 98-prot-sendilise tõenäosusega. Miks peaks see olema teisitivastava iseloomuga asutustes?

Autoritaarses õhustikus on palju keelatud teemasidning puudub solidaarsus ja usaldus. Kõigil tasanditelvalitseb seadus: teha võib, aga rääkida sellest ei või.Inetu või kahjulik tegu kaotab tähenduse olenevalttegija positsioonist. Võimu ja temale lähedal seisvateisikute teod ei kuulu isegi mainimisele, või siis sosinalja koridoris kempsu ukse taga. Jutud keerlevad selleümber, kuidas häda kellestki mööda läks ja seekordvähema valuga pääseti. Seintel on mõistagi kõrvad.Hea ja vastutustundlik juht kuuleks sedalaadi seinteltkiitust ja poolehoidu, ent tema kõrvadega seinu eivajagi. Neid vajab ebakindel juht. Ta on leidnud va-hendid palgata ametisse fassaadimeistrid, moodsaskõnes PR-tegelased, kelle professioonile ei käi üle jõuKim Jong-Ili moodi pimestava naeratuse ja töövõitu-de loosungite tootmine ja levitamine.Toimuva avalikum arutamine ja arvustamine pälvibkaristuse. Meie päevil on selleks väljaheitmine. Kuu-led näiteks pereliikmelt, kuidas meie suurim kontser-diorganisatsioon laskis lahti inimese, kes julges asu-tuse siselistis kritiseerida asutuse bürokraatide suhtu-mist loovisiksustesse.Ebasoosingus olija on kui katkupisiku kandja, kellestpöördutakse ära. Sest esiplaanil on autoritaarsesõhustikus ellujäämisväärtused, mis väljenduvad ellu-jäämisstrateegiates – tõmbuda seina sisse, olla näh-tamatu, teeselda juhmi, kes pole näinud ega kuulnud,olla olemas olematuna. Et nad ei saaks aru, et minasaan aru. Õiglus ja muu selletaoline enam ei loe.Rahvusvaheliselt tuntud väärtuste uurija RonaldInglehart on aastaid võrdlevalt analüüsinud erinevatemaailma riikide kodanikkonnas domineerivaid vää-rtusi. Eesti püsib endiselt nende liigas, kus dominee-rivad ellujäämisväärtused, seevastu kui kõrge õnne-indeksiga maades on esiplaanil eneseteostuslikudväärtused. ...“

Järjekordne rünnak Külaleheväljaandmise lõpetamiseks

Külalehes ilmuvates artiklites esineb sageli valla-valitsuse vaenulikke kirjutisi. Suhtudes mõnes ar-tiklis vallavalitsuse tegevusse kriitiliselt, on infolehtühtlasi tunnistatud niinimetatud vallavaenulikuks.Sellised süüdistused pole Tsooru kandi rahva teabe-lehe toimetajale esmased. Vallavanem Merike Prätzisõnade kohaselt on isegi paar Tsooru kandi inimestanonüümselt helistanud ja soovinud teada, kas valla-valitsusel tõesti pole jõudu ning vahendeid Külaleheilmumise lõpetamiseks. Et õigustada oma ametikohta,ongi vallavanem sunnitud rahva soovidele vastu tule-ma. Tõsi, sõnavabaduse vastu ta ei saa. Elame ikkagivabas Eestis. Seetõttu tuleb leida inimeste kuuletuma

sundimiseks teised meetodid. Kuna vallavanemale onantud õigus ainuisikuliselt vallaametnike töölevõtmi-ne ja vabastamine, siis on Antsla vallas ta paljudeleinimestele justkui tööandjaks. Üldiselt võib Antslavald olla uhke selle üle, et suurem osa vallaametnikkeon jätkuvalt pikaajalise tööstaažiga. On aga ka neid,kes pannud avalduse lauale ja sunnitud minema töödotsima kodukohast kaugemalt.

Allasutuste juhtide nõupidamisel 18. aprillil väitisvallavanem, et rahva seas leviv jutt, nagu ta piiraksinimeste sõnavabadust ja ei arvesta rahva soovidega,on järjekordne vale süüdistus tema vastu. Ometi tegita järgneva sõnavõtuga teatavaks, et mitmed valla-valitsuse palgal olevad ametnikud ei kuuletu vallava-litsuse ja vallavolikogu otsustele ning ütlevad ava-likult välja oma arusaama ja nägemuse toimuvast.Sellised ametnikud, kui meelt ei muuda, peavad leid-ma endale uue töökoha. Kes on vallamajas needametnikud, kes sattunud vallavanema „kulliküünte”vahele, jäi sel korral teadmata. Küll aga selgus kolmhäbiposti pandud allasutuse juhti: Ly Kalmet- kes ei poolda Antsla linna kahe 30.kohaga erihoolekandeasutuse maja ehitamist. Internetis on avatud isegi portaal „Hoiame Antslat”,kus on hulgaliselt vallaametnikele suunatud halvusta-vaid väljaütlemisi. Teisipäevases 18. aprilli VõrumaaTeatajas selgitab Kadri Kõiv, millise eesmärgi nimelon ellu kutsutud erihooldekodude ehitamine EuroopaLiidus ja kuidas seda rakendatakse Antsla vallas. Ar-tikli lõpus on pikk küsimuste loetelu, millele Antslakandi elanikud soovivad vastust saada. Inimesed onalustanud allkirjade korjamisega, et peatada praegunetegevus ning võtta aeg maha selguse saamiseks palju-dele lahendamata ja vastusteta küsimustele. Liana Allas – kes ei jaga Võrumaa Teataja leheveer-gudel tegelikku olukorda, mis Antsla vallas toimub,vaid kajastab omapoolset arusaamist. Mõned kuud oleme nautinud Võrumaa Teataja peaigas numbris Antsla kanti puudutavaid huvitavaid ar-tikleid. Leheveergudelt oleme saanud mahukamatteavet sündmuste kohta, mis varem ilmus mõnesõna-liselt kas Antsla Valla Lehes või Võrumaa Teataja„Nädal vallas” rubriigis. Vallavanem on varasemaltisegi Liana Allasele avaldanud tunnustust selle eest,et Linda raamatukogu juhataja on leidnud võimaluseendale põhipalgale lisa teenida. Nüüd aga selgus, etLianal põhitöökoha kõrvalt lisasissetuleku saamisevalik polnud ikkagi päris õige. Nii ongi Liana Alla-sele saanud esimeseks komistuskiviks artikkel, miskajastab Antsla linnas toimunud suurt rahvakoos-olekut. Kalle Nurk - ei ole lojaalne vallavalitsusele Küla-lehe toimetamisel. Oleme palju kuulnud ja lugenud lugusid kui kitsastja ohtlikku teed mööda peavad mõnikord info edas-tajad käima. Nii on ka Külalehe toimetamisega. Sa-

mas me kogeme tihti, kuidas inimesed oma õigusiotsides põrkuvad vastu poliitikute või ametnike bar-jääri ja õiguse saamiseks on võimalik ainult kohtuteejalge alla võtta. Eks aeg näitab, mis edasi juhtub juba enne haldus-reformi.

Kalle Nurk

Tsooru - ja Kõrgepalu kandisidemed tihenevad

Kõrgepalulased on Tsoorus sagedased külalised jaka rahvamajas on nad oma temperamendiga silmapaistnud. Tunduvalt vähem teavad tsoorulased, mistoimub naaberkogukonnas. Kuni 1955. aastani moodustasid kaks suurt kogu-konda Tsooru valla. 1971. aastani suunas kogukonda-de elu Varstu külanõukogu, siis viidi Tsooru kandirahvas Antsla külanõukogu alluvusse. 1967. aastalsuleti Kõrgepalu kool ja paljud õpilased valisid koo-litee jätkamiseks Lepistu kooli. Tol korral ei küsitud rahvalt, kas nad tahavad sedavõi mitte. Vahepeal on peale kasvanud mitu põlvkon-da ja sisse-väljarännegi on oma töö teinud. Tihti onjust jõuliselt vahele tõmmatud piir üheks põhjuseks,mille tulemusena on inimene sunnitud valima harju-muspärasele vastupidise tee. Pool sajandit sai sedaolukorda tunda kogu eesti rahvas. Lähikuul peakslõplikult selguma, kas pool sajandit tagasi ise otsuseidteinud Tsooru muutub veelgi väiksemaks täpiks suu-res poliitilises elus.

Kõrgepalus on mõndagi kadestamapanevat. Eluon näidanud, et vaatamata ajale ja muutustele säilibpõlvkondade vahel side, mis loomulik ja looduslähe-dane. Nõnda on lugu ka Tsooru ja Kõrgepalu kandirahvaga. Üha rohkem on tsoorulaste hulgas kõneai-neks Kõrgepalu seltsielu.

Kõrgepalulaste seltsielu keskus. Pildil ees on näha mänguväl-jak, vasakul laululava ning taga valge laudisega seltsimaja.Pilt on tehtud 14. aprillil 2017. Foto: Kalle Nurk

Sealne elu aktiviseerus veelgi enam, kui Varstuvallavalitsus andis külaseltsi kasutusse peremehetuksjäänud maja. Omavalitsus leidis igal aastal ka vahen-deid, et halvas olukorras olnud elumaja muutuks ka-sutuskõlblikumaks. Korrastati välisfassaad, pandiuued plastikaknad, korda tehti köögiruum ja kakstuba. Valla abiga saadi LEADER programmi kauduraha mänguväljaku rajamiseks ja igal aastal saab seltsrahalist toetust ürituste korraldamiseks. Möödunudaastal aga ehitasid kõrgepalulased oma vahendite jajõududega laululava. 14. aprillil võtsid mõned tsoorulased vastu Kõrge-palu seltsi kutse osaleda sealsetel lauatennise võist-lustel, mida sealmail peetakse juba kolmandat aastat.Kõrgepalu kandist on kujunemas maakonnas kõigeenam väljaarenenud lauatennisistide kogukond. Nadvõivad uhkust tunda, et just nende külas elab maa-konna parim naislauatennisist Kristella Valge. Tolpäeval oli Tsooru kandist esindatud neli võistlejat,kellest meeste arvestuses võtsid kaksikvõidu vennadJanel ja Janek Sisas. Kalle Nurk sai viienda koha jaSirle Nurk oli naiste arvestuses neljas. Laste arvestu-ses Tsooru esindatud ei olnud. Mängiti ühel laual javõistluspäev kestis seitse tundi.

Kalle Nurk

LauatennisevõistlusTsooru karikale

Esimene Tsooru karikavõistlus lauatennises toimus2012. aasta kevadel ning seega 16. aprillil selgusidTsooru meistrid lauatennises juba kuuendat korda.Rõõmu valmistab see, et nii Kõrgepalus kui ka Tsoo-rus on märgata mängijate juurdekasvu noorte hulgas.Nii näiteks on Roosikus endise koolihoone saalis ülespandud lauatennise laud, millel on Kaspar Avo Šultsja Kaspar Alev ennast üpris heasse vormi mänginud.

Kaspar Alev (vasakul) ja Kaspar Avo Šults Tsooru lauatennise võistlustel. Foto: Sirle Nurk

On teada, et peale Kõrgepalu ja Tsooru peetakseveel lähiümbruses kohalikke võistlusi Sõmerpalus(kinnised) ja Harglas ning maakondlikke võistlusiVäimelas. Kristella Valge Kõrgepalust on tänavunaiste arvestuses kõigil võistlustel parim olnud.

Lauatennis on spordiala, mis ei vaja suuri kulutusining sobib igati just talviseks sportlikuks tegevuseks.Seetõttu ongi mõtteid mõlgutatud, et olemasolevaidvõistlusi võiks kuidagi omavahel siduda. Keegi peaksainult juhtohjad enda kätte võtma.

16. aprillil Tsooru lautennise võistlustel osalejad. Kuna päevlanges kokku munapühadega, sai iga võistleja auhinnaks kavärvilise õhupalli.

Tsooru karikavõistluste kuue aasta kolm paremat

Kalle Nurk

Võrumaa Mängud

Sõnapaar- Võrumaa mängud- võib tekitada kahtemoodi mõtlemist. Üks nendest on Võrumaal toimuvadvõistlused, teine aga Võrumaa Mängude sari. Meil on palju kauneid ja turvalisi liikumisradu, pal-liplatse ja muid spordirajatisi, et harrastus- ja tervise-spordiga tegelemine oleks mugav, meelepärane jamotiveeriv. Kuigi Võrumaa Mängudel kaasalöömisetulemuseks on osaluskordade kogumine, on soovikorral alati võimalik kontrollida ka oma sooritusvõi-met erinevatel kavas olevatel spordialadel, -sarjadesja -sündmustel ning seda igas eas nii individuaalseltkui ka pere või sõpruskonnana.

„Võrumaa Mängude” arvestuse pidamisega alustasVõrumaa Spordiliit 10 aastat tagasi esialgu EXEL-itabeliga, kuid 2009. aastal koostöös Põlvamaagasaadi LEADER programmist toetust ja kasutuselevõeti spordi-ID-kaart. Igal sarjaga liitunud inimesel ehk mänguril on omanumbriline elektrooniline kaardike, mis salvestabosaluskorra spordikalendris oleval rahvaspordiüritu-sel ja vajab „piiksutamist” orienteerumisest tuttavalSI-lugemisjaamal. Kaardikesi saab Võrumaa Spor-diliidust.

2014. aastal täienessüsteem veelgi. Kuitelefonis on QR-koodilugemise rakendus, võibnutikas mängur sisseastuda oma telefonimängupoodi, kust saablaadida tasuta rakenduse

nimega „Võrumaa nutimängud”. Lingi rakenduseleleiab ka „Võrumaa mängude” veebist. Seejärel ontähtsaim tegevus oma andmete sisestamine. Ja kuirakendus seadistatud, saab telefoniga pildistaminehoopis teise tähenduse senise selfide tegemiseasemel. Ennem kui astute kõige raskema sammu – lähetesportima – on eelnevalt üks lihtne ülesanne: leidkeüles ja tutvuge Võrumaa interaktiivse spordikalend-riga, et teada saada, kuhu oma liikumise järgi igatsevsamm seada, SI-kaart või nutitelefon taskus. Kõigest sellest ja muustki rääkis Võrumaa Spordi-liidu tegevjuht Merike Õun, kes oli kokku kutsunudVõrumaa kultuurijuhid, et anda uut infot ja innustustVõrumaa Mängude kümnendast hooajast osa võtma.

Nüüd on SI-lugemisjaam ka Tsooru rahvamajakäsutuses. Piiksumasin on seni aktiivses kasutusesolnud Kubijal, Misso rahvamajas ja Lasva valla raa-matukogudes. Mõned aastad tagasi võttis piiksu-masina enda vastutusele ka Antsla vallas Ülar Morel.Aparaadi haldamine käib vabatahtlikkuse alusel.Selle kasutamine pole küll keeruline, kuid panebaparaadi eest vastutaja ajaliselt üpris rakkesse, sestigal päeval teatud kellaajal tuleb see tühjaks laadida.See on ka üheks põhjuseks, miks selline ettevõtminepole Põlvamaal käivitunud ning Võrumaa valdadesnii vähestes kohtades kasutusel.

Tsoor u ka r ika v õist l used l a ua t ennises

Aasta Meister Teine Kolmas Osalejaid2012 M Janek Sisas Kalle Nurk Jaan Veide 52013 M Germo Alliksoo Janek Sisas Kustas Puija 162013 N Liia Sibul Egle Veinberg Evelin Veinberg 62014 M Eerik Paas Leho Laidver Janek Sisas 82015 M Janel Sisas Küllo Kender Janek Sisas 82015 N Kati Rästa Kristella Valge Kristiina Demant 62016 M Rando Vent Peeter Veedler Janek Sisas 42016 N Kristella Valge Karin Kender Kati Baranov 62017 M Janek Sisas Kalle Nurk Janel Sisas 52017 N Kristella Valge Sirle Nurk Kersti Jõgi 4

Kaspar Avo Šults Kaspar Alev Karin Kender 42017 (kuni 16)

Et elavdada sportlikku liikumist Tsoorus, haakusMerike Õuna hasardiga ka Tsooru rahvamaja ningomab nüüd piiksumasinat. Siit saab ka endale spordi-ID-kaardi. Tule, võta kaart, tutvu Võrumaa interak-tiivse spordikalendriga ja astu julgelt tervisele vastu! Tsooru SI-lugemisjaama on juba kasutatud Kõrge-palus ja Tsoorus toimunud lauatennise võistlustel.

Kalle Nurk

Kevadpidu Tsoorus

Igal kevadel on rahvamaja isetegevuslased püüdnudikka meeles pidada omakandi rahvast ning andnudneile väikese kontserdi hooajal õpitust. Nii ka tänavu21. aprillil esinesid nii naisrahvatantsurühma tantsi-jad, segarahvatantsurühm kui ka lauljad.

Segarahvatantsurühma tantsijad kolisid Mõnisterahvamaja katuse alla. Neli hooaega on käinudtsoorukad Mõniste segarühmas tantsimas ja nii jätkubka esinemislusti kahel pool. Huvi Mehkamaa ja tsoo-rulaste tegemiste vastu on vastastikune. 12. mail kell20 tähistab Mõniste segarühm Mõniste rahvamajasKalle juhendamisel koosveedetud kümmet aastat.Kontserdil esinevad ka Tsooru naisrühma tantsijad.Peole on oodatud kõik, kel soov üks mõnus õhtu koosveeta.

Aare Kroonmäe on suure panuse andnud Tsoorukandi reklaamimisele.

Ansambel Irena&Ivar Hansen Tsooru kevadpeol. Foto: Kalle Nurk

Kevadpeol mängis tantsuks ansambel Irena&IvarHansen Tallinnast, kes tundis huvi Aare vastu. Onvaremgi ette tulnud, et kaugema kandi rahvas onTsooru kandiga tuttav „AareVideo“ kaudu. Nii jutus-taski Irena, et kui nad kaks aastat tagasi Tsooruskevadpeol mängisid, jäädvustas Aare filmi, mis olineist esimene. Seda filmiklippi kasutasid nad hiljemoma reklaamileheküljel. 22. märtsi Tsooru rahvakoosolekul rääkis Aare ise,kuidas ta on maailma erinevatest kohtadest saanudenda tehtud filmide kohta kiidusõnu. Kuigi ta võtabfilmimist hobina, on tunnustuse saamine teinekordmääravama tähtsusega kui krõbisev rahatäht. Kahjuks Aare seda pidu jäädvustada ei saanud, sestviibib juba pikemat aega Tallinnas haiglas. Soovimetalle kiiret paranemist, sest Tsooru kroonika ootabjäädvustamist! Kalle Nurk

Tsooru mälumängukarikas jäi Tsooru

19. märtsil järjestus lõplikult 16 võistkonda, kesosales mälumänguturniiril „Tsooru mälumängur2017“. Kui 2014 hooajal võidutses perekond Eili jaTõnu Valling Tsoorust, siis kolm aastat hiljem võitsidtaas tsoorulased Krista, Kustas ja Mariann Puija„Mäha“ (93 punkti) võistkonna nime all. Kaks punktisai neist vähem „Võru“ (91 punkti) võistkond, kesomakorda „Hauka Serviti“ (90 punkti) võistkondaedestas ühe punktiga. Tänavu oli Tsooru kant esinda-tud kolme võistkonnaga, kus „Mälujad“ ja „300+“kogusid võrdselt 71 punkti. Tsooru mälumängurid onolnud esindatud ka Võrumaa teistes sarjades.

Võistkond „Mäha“ võidukarikaga. Foto: Kalle Nurk

Nii näiteks tulid Aivar Jõevere, Krista ja KustasPuija koju Sõmerpalu mälumängusarja üldvõiduga,Rõuges jäädi neljandaks ja Võrus „Õlle 17“ jõukat-sumises viiendaks. Võrus võistlesid tsoorulastegakoos ka Viljar Libba ja Väino Villemson. 9. aprillil toimus teine Võrumaa maakondlik mälu-mäng Rõuges, aga kolmandat maakondlikku mälu-mängu korraldab taas Tsooru.

Kalle Nurk

Kalevipoeg Tsoorus 17. märtsil tõi Lutsu teater Tsooru rahvamaja lava-laudadele Aidi Valliku kirjapandud etenduse „Kalevi-poeg ehk Kroonikad kuninga elust“. Etendus tekitasvaatajaskonnas erinevaid arvamusi. Need, kes panus-tasid naljatükile, pidid seekord pettuma. Teated Kalevipoja elust ja tööst on levinud pikki sa-jandeid, ehk isegi aastatuhandeid, suusõnaliselt edasi-kantavas vormis, omistades legendaarsele hiiule nii-,küll naasuguseid iseloomuomadusi, võimeid ja soo-ritusi.

20. sajandi alguses arvas suurkuju Johannes AavikFr. R. Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ põhjal, et Kalevi-poeg on eesti viletsuse, armetuse, hõreduse, viriluse,lodevuse, lohakuse, maitsetuse ja puuduliku keeleos-kuse hästivastav sümbol ja hästivastav mälestusmärk. Täna me näeme hoopis, et vast polegi Kalevipoeginimesena meile nii võõras ja kauge, nagu võiks arva-ta. Nii võiski etendust jälgides tunda kohati meileomast tänapäeva.

Janno Rüütle ja Aveli Asber etendusega „Kalevipoeg” Tsooru rahvamaja laval. Pilt on tehtud 17. märtsil 2017.

Foto: Kalle Nurk

Etendus „Kalevipoeg“ oli Tsooru lavalaudedel mi-dagi sellist, mida varem pole siin kutselised teatridkiesitanud. Oli kohe aru saada, et Lutsu teater võtaboma tööd tõsiselt. Hiljem arutluste käigus hinnatiJanno Rüütle lavalolekut kõrgemaks Jan Uuspõllust.Muusika ja värvide mäng lisas näitlejate kõrgetase-melisele etteastele veel omajagu juurde. Pole ime, etLõuna-Eesti maateatrite päeval tunnistati parimaksnaisnäitlejaks Siili, Saarepiigat, Soome seppa, Lindat,Sõnumitoojat, Vetevaimu, Soolasortsi, Põrgupiigat jaTeetöölist mänginud Aveli Asber. Sel korral kahjuks paljud Tsooru teatrihuvilised ko-hale ei jõudnud. Suurimad tänud neile, kes oskavadhinnata näitlejate tööd. Maateater jääb püsima vastas-tikul mõistmisel. Kui pole publikut, sureb välja teaterja kui pole teatrit, pole publikul midagi vaadata.

Kalle Nurk

Külaskäik vanemuise teatrisse

22. aprilli pärastlõunal võttis 28 teatrihuvilist bus-sis istet ja sõit Tartu poole võis alata. Puhus külm tuulja sadas vihma-lume segu, kuid seltskond bussis olilusti täis. Tsooru rahvamaja soovis tsoorulastele kor-raldada tasuta sõidu Tartu, teha seal tunniajase eks-kursiooni Vanemuise teatrimajas ning pärast sedavaadata (seda muidugi oma rahakoti arvelt) komöö-dialavastust „Minu järel, seltsimees!”.

MÄHA TALU 20 18 0 20 18 17 93VÕRU 13 20 0 18 20 20 91HAUKA SERVITI 16 17 0 19 19 19 90MAM 19 0 17 17 18 18 89KRAAVI 17 13 19 17 0 13 79RUUDA 14 19 15 13 15 0 76VELLED 15 16 20 0 14 11 76MÄLUJAD 10 16 18 17 10 0 71300+ 18 12 17 11 13 0 71METSAPOOLE 13 0 12 14 16 14 69KOSTILISED 10 12 15 11 10 0 58MENDIS 11 14 13 12 0 6 56INNO 10 8 0 11 13 10 52ME ELAME SIIN 6 10 9 6 0 11 42FAASID 7 0 9 7 8 10 41MUHV 0 0 0 0 7 7 14Mitte osaletud 0Mahaarvatud väikseimad punktid 0Tsooru mälumängur 2017 kuuest viie Enim kogutud punktide koondtabel

See jättis aga rahva ükskõikseks. Raske on inimestesisse näha ja siis nende soove täita. Tsooru kandi 400inimesest oli esindus nelja inimese näol siiski olemas.Suurem seltskond täitis bussi Antslas, kes tänu Kraavikülas elava Anne Uppini üleskutsele suurima heamee-lega soodsa teatriskäiguvõimaluse ära kasutas. Anneon suurte reisikogemustega ja teab täpselt, kuidasbussis seltskonna olemist mõnusaks muuta. Teatrimajas meid juba oodati. Tunnike mööda majaliikudes ja oma silmaga salapärast teatrimaailma tel-gitagust nähes ning giidi juttu kuulates möödus ime-kähku. See, mida nähti lava taga, pani nii mõnegi üm-ber mõtlema ning tunnistama, et 19 eurot maksev pi-let pole sugugi kallis. Seda enam, kui rahvas etenduseajal näitlejate mängu nautis ja üpris kõvasti naerdasai. Oli isegi natuke üllatuseks, et ka eestlane oskabennast vabaks lasta ja nii südamest naerda.

Rekvisiidid, mis olid lava taga näitlejate jaoks valmis pandud. Foto: Kalle Nurk

Oskasime ka ise oma elu põnevaks teha. Etendustettevalmistav meeskond paneb lava taha näitlejatejaoks valmis alati kindlas asetuses olevad rekvisiidid,mida siis näitleja pimedas lavale minnes peab kaasahaarama. Meile meeldis ära arvata ja vaadata, millinenäitleja mida sealt laualt endaga kaasa lavale oli too-nud. Tagasiteel peeti plaani, millist etendust ja millalvõiks jälle vaatama sõita.

Kalle Nurk

Midad Tsooru rahvasootab ja vajab?

Millega sisustada tsoorulase vaba aega, et ta tulekskoduseinte vahelt välja ja naudiks seltsielu? Just seeoli 22. märtsil toimunud rahvakoosoleku peaeesmärk.Seda, millega rahvas rahul pole, on juba aastaid koge-tud, aga mida oodatakse? Kuigi valla esindus oli ko-hale kutsunud mõttetalgute läbiviijateks vastava alaspetsialistid, arvas hiljem nii mõnigi, et mõttetu koos-olek. Teatud mõttes õiguski, sest need paarkümmendinimest, kes kohal olid, on peaaegu alati seltskonnasnäha. Võib küll igasugu tegevusi välja pakkuda jaäragi teha, aga see oleks justkui väikese lapse lusika-ga söötmine. Me ei tea iial, kas ta võtab söögi vastuvõi mitte.

Ei tohi ära unustada, et üritusi teeme ja pingutamenende nimel, kes soovivad kaasa lüüa. Peame lugupidama ka nendest vähestest, kes seda vankrit veavad.

Tsooru rahva mõttetalgud 22. märtsil 2017. Foto: Sirle Nurk

Tsooru noorte mõttetalgud 31. märtsil 2017. Antsla valla noorsoo- ja kultuurispetsialist Merle Tombak tutvustab, mida arvasid täiskasvanud, et noored vajavad. Foto: Kalle Nurk Teine lugu on laste ja noortega. Nemad on allesarenguteel ja siin mingi väike tegemata asi võib hil-jem kalliks maksma minna. Nii kutsusidki valla noor-tejuhid 31. märtsil Tsooru noored kokku, et arutadanendega rahvakoosoleku tulemusi. See, mida kardeti,ka juhtus. Rahvakoosolekul pöörati mitmel korral tä-helepanu sellele, et vanemad inimesed võivad küll ar-vata, mis noortele meeldib, kuid ei tea noorte arva-must. Tänapäeva noortel ongi teised huvid, mis ena-muses suunatud IT valdkonda. Teiseks suuremaksprobleemiks on see, et Tsoorus on kõigest kümme-kond noort, kelle vanusevahe suur ja soolised huvidkierinevad. Noorte juhtidel ja lapsevanematel on, milleüle pead murda.

Kalle Nurk

Elulõnga 10. aastakäik

Elulõnga 10. sünnipäev. Foto: Krista Puija

12. aprillil kogunes eakate seltsing „Elulõng” igakuiselekokkusaamisele. Sel korral oli rohkem teemaks möödunudkümme aastat. Algusaastatel oli neid, kes kahtlesid Elulõn-ga ellujäämises. Hetkel püsib ta küll raudselt koos. Ainulthaigus ja surm lahutab seda seltskonda. Hetkelise vaikusening heade sõnadega mälestati igavikuteele lahkunud TiiuJänest ja Elmo Meierit. Haiguse tõttu on pikemat aegaseltskonnast eemal Enda Väits ja Hilja Valling. Kaugemas-se kanti oli sunnitud kolima Eha Uibo ja ka Elsa Jaarmaviibib suurema aja laste läheduses. Rõõmu tunti TiiuLeimanni üle, kes liitus nendega hiljem ja on püsima jää-nud. Üksmeelel oldi sellega, et samal päeval, kui laialiminnakse, hakatakse pikisilmi ootama taaskohtumist.

17. detsembril 2008 Elulõng Toomeoru baaris.

Aastad teevad oma töö. Kahjuks ei jõua Elulõngaliikmed enam külastada rahvamaja kõiki ettevõtmisi.Pole hullu, jäägu rahvamaja elushoidmine pealegiteiste õlule. Rahvamaja perel on hea meel, kui te kor-ra kuuski siia teel olete. Jätkugu teil vastupidavustjärgnevateks aastateks!

Kalle NurkRahvamaja juhataja

õnnitlemesünnipäevalapsi

Tsooru kandi rahva teabeleht

Väljaandja ja toimetaja: Kalle Nurk tel: 5193 0084Kuulutused ja kaastööd: nurgake@hot.ee

Külaleht Internetis: http:/tsoorukant.planet.ee

86 PÜTSEP LILLI 30.05.1931 Roosiku küla84 HORG ERIKA 11.05.1933 Savilöövi küla78 TALJA ILME 11.05.1939 Tsooru küla73 BERGMANN VÄINO 15.05.1944 Tsooru küla70 VÕRO TOIVO 14.05.1947 Kikkaoja küla70 PÄRNA MALLE 06.05.1947 Savilöövi küla69 KIKAS HEINO 03.05.1948 Roosiku küla69 VAAB ELMAR 16.05.1948 Tsooru küla63 VEIDE MATI 05.05.1954 Tsooru küla61 JÜRISOO ARNOLD 18.05.1956 Savilöövi küla60 LUST MAIA 11.05.1957 Tsooru küla59 ORG SIRJE 31.05.1958 Savilöövi küla58 SPRENK PEETER 06.05.1959 Tsooru küla56 MANDEL EHA 20.05.1961 Luhametsa küla56 VIIMNE ENE 09.05.1961 Tsooru küla55 NIILUS ANDRUS 31.05.1962 Tsooru küla55 NIILUS MART 31.05.1962 Tsooru küla51 NIILUS VIRGE 21.05.1966 Tsooru küla