Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2008. a riigipühad, õpingud ...Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 26.03.2009 Avaldamismärge:

Väljaandja: Vabariigi ValitsusAkti liik: korraldusTeksti liik: algtekstJõustumise kp: 26.03.2009Avaldamismärge: RTL 2009, 31, 407

Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2008. akorralduse nr 494 „2009. aasta riiklikestatistiliste vaatluste loetelu” muutmine

Vastu võetud 26.03.2009 nr 108

«Riikliku statistika seaduse» § 3 lõike 2 alusel muuta Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2008. a korralduse nr 494«2009. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu» (RTL 2008, 99, 1410) punkte 112 ja 152 ning sõnastada needjärgmiselt:

Jrknr

Vaatlusenimetus

Vaatlusekood

Vaatlus-periood

Kogutavad jakasutatavad andmed

112. Ajakasutuseuuring[1]

40101 aasta I. Isikuküsitlus

Töötamine eelmisel nädalal(töötatudvähemalt 1 tund tasueest). Ettevõtlusega,talupidamisega,äri- võivahendustegevusega,individuaaltöögategelemine,vabakutselisenategutsemine,maksuametisvõi äriregistrisregistreeritudettevõtjana jasaadud (saab) sellesttulu; töötamineilma otsese tasutapereettevõttes võitalus, mille tuludestsaadakse osa;põllumajandussaadustemüügiks tootmisegategelemine; töökoht,kust eelminenädal puuduti, võiettevõte, millegaajutiselt ei tegeldud;töölt puudumisepõhjus (puhkus,sundpuhkus,riigipühad, õpingud,täiendus- võiümberõpe, endahaigus või vigastus,rasedus- võisünnituspuhkus,lapsehoolduspuhkus,vajadus hoolitsedalaste võihooldamist vajavatetäiskasvanute eest;muud isiklikud

Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2008. a korralduse nr 494 „2009. aasta riikl... Leht 1 / 46

#_ftn1

või perekondlikudpõhjused, töögraafik,töövaba hooaeg,streik, töösulg,tellimuste või töövähesus, remont,rike, materjali võitooraine vähesus;ilmastik), kas oneeldus, et saab selleletöökohale hiljemtagasi pöörduda;ajutiselt puudumiseaeg (arvestadesjuba puudutud aegaja aega, mil veelpuudutakse) (kuni3 kuud, üle 3 kuu);raha saamine (palk,vanemahüvitis,haigushüvitis vm)eelmisel nädalaltöölt puudutud ajaeest (poole palgaulatuses või rohkem,vähem kui poolepalga ulatuses);põhitöökohaettevõtte/asutusetäielik nimi; selleletööle asumise aasta jakuu; ettevõtte/asutusepõhitegevusala;erineval aadressilasuva või erinevategevusalagaallüksuse täieliknimi; allüksusepõhitegevusala;vastaja amet;peamisedtööülesanded;millisesse hõivatuterühma kuulub(palgatöötaja,palgatöötajategaettevõtja,palgatööjõugatalupidaja,üksikettevõtja,palgatööjõutatalupidaja,vabakutseline,palgata töötajapereettevõttesvõi talus); kastöö on alaline võiajutine; töötajatearv ettevõttes/asutuses/üksuses(k.a küsitletav)(1 kuni 10 (arv), 11kuni 19, 20 kuni49, 50 või rohkem;ei tea täpselt, kuidvähem kui 11; ei teatäpselt, kuid rohkemkui 10); ettevõtte/asutuse omanik (riik,kohalik omavalitsus,Eesti eraõiguslik isik,välismaa eraõiguslik

Leht 2 / 46 Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2008. a korralduse nr 494 „2009. aasta riikl...

isik, Eesti ja/võivälismaa eraõiguslikisik, muu); nädalastavaliselt töötatudtundide arv; tavalisekuutöötasu summa;tavaline kuukeskmine sissetulekpalgatööst bruto-või netotasuna (kuni3000 krooni, 3001–4500 krooni, 4501–6000 krooni, 6001–7500 krooni, 7501–10 000 krooni,10 001–15 000 krooni,15 001 krooni võienam).

Kõrvaltööd eelmisel nädalal.Kõrvaltöökohtadearv; kõrvaltöödelnädalas tavaliselttöötatud tundide arv;tavalise kuutöötasusumma sellelkõrvaltööl / kõigilkõrvaltöödel kokku.Brutotasu ja netotasu.

Töötamine väljaspool tööaeganeljaviimase nädalajooksul. Kas ontöötatud vahetustega,õhtusel ajal (6st 10niõhtul), öiselajal (pärast 10öösel), laupäeviti,pühapäeviti;sagedase väljaspooltööaega töötamisepeamine põhjus(hea viis korraldadalapsehoidu,parem töötasu,vajadus hoolitsedahooldamist vajavatetäiskasvanute eest,võimaldab ühendadakoolis ja tööl käimist,lihtsam reisida,vähem liiklust, eiolnud võimaliksaada muud tööd,tööandja nõudmine,töö iseloom onselline, muu);kas on töötatudkodus, kasutatudkaugtöötamisevõimalust, st töötatud(osaliselt) väljaspooltööandja tavapäraseidtööruume (kodus,kaugbüroos vms)ja oldud tööandjagaühenduses, kasutades


infotehnoloogia- jatelekommunikatsioonivahendeid.

Mittetöötamine nelja viimase nädala (k.a eelmise) jooksul.Kas on töödotsitud; kasutatudvõimalused:Tööturuameti (TTA)kaudu; eratööbörsikaudu; pöördumineotse tööandjapoole; sugulastevõi tuttavate poole;tööpakkumiskuulutustelevastamine;tööotsimiskuulutusteavaldamine,tööpakkumiskuulutustejälgimine; tööandjajuures vestluselkäimine; testi võieksami tegemine;maa, ruumide,seadmete ostminening töötajatevärbamine jmsettevõtlusealustamiseks / talurajamiseks; ettevõtte/talu registreerimise,tegevusloa,kauplemisloa,laenu taotlemine;töösaamiseavalduselevastuse ootamine;Tööturuametistteate ootamine;riigi- või kohalikuomavalitsusasutuseametikohaletoimunud konkursitulemuste ootamine(„Avaliku teenistuseseaduse” järgi);varem kokkulepitudtöö alguse ootaminekuni 3 kuud, varemkokkulepitud tööalguse ootaminerohkem kui3 kuud; muu. Töömitteotsimise põhjus:tööhooaja alguseootamine; tööandjaltteate ootamine(sundpuhkuselolija); õpingud,täiendus- võiümberõppekursused,elukohavahetus,vajadus hoolitsedapere eest jm;ajateenistus, vanglasviibimine; endahaigus, vigastus võipuue; rasedus- võisünnituspuhkus,lapsehoolduspuhkus;vajadus hoolitsedalaste võihooldamist vajavate


täiskasvanute eest;muud isiklikudvõi perekondlikudpõhjused;pensioniiga, tööloavõi elamisõigusepuudumine;lähikonnas tööpuudumine;töö leidmisesseusu kaotamine;tulemustetatööotsimisesttüdinemine; töö(kohe uue töö)tahtmise/vajadusepuudumine. Kassaaks lähema kahenädala jooksuloletatavale pakutudtööle asuda.

Põhiline sotsiaal-majanduslik seisund:täisajaga töötav,osaajaga töötav,töötu, (üli)õpilane,mittetasustatudpraktikant, pensionär,eelpensionil, on omaäritegevusest tagasitõmbunud, ei töötatervislikel põhjustel,töövõimetuspensionär,ajateenija, kodune,muu mitteaktiivne.

Haridus.Üldhariduskoolis(keskkoolis,gümnaasiumis,põhikoolis vms)omandatud haridus(keskharidus,põhiharidus(mittetäielikkeskharidus),algharidus,algharidustei ole); koolilõpetamise aasta;kõrgeim lõpetatudkutse-, ameti- võierialaharidus (eioma kutse-, ameti-või erialaharidust,keskeri- võitehnikumiharidus,kutseharidus,kõrgharidus,kutsekeskharidus,doktor (varasemteaduste kandidaat));kõrgeim omandatudkõrgharidus(kutsekõrgharidus,rakenduskõrgharidus,diplomiõpe,


bakalaureus,enne 1992. aastatomandatudkõrgharidus,magister); koolitäielik nimi,lõpetamise aasta,nõutav haridustasesisseastumisel (eiolnud nõutavat taset,põhiharidus); kooskutseharidusegasaadudüldharidustase(ainult kutseharidus,põhiharidus,keskharidus),nõutav haridustasesisseastumisel(põhiharidus,keskharidus); kasõpitakse praeguüldhariduskoolis,kutseõppeasutusesvõi kõrgkoolis;millist haridustomandatakse(algharidust,põhiharidust,keskharidust,kutseharidust,kutsekeskharidust,rakenduskõrgharidust,bakalaureuse-,magistri-,doktorikraadi),kooli täielik nimi,nõutav haridustasesisseastumisel (eiolnud nõutavattaset, põhiharidus,keskharidus); kooskutseharidusegasaadavüldharidustase (ei,ainult kutseharidus;keskharidus),töötamisega seotudõppekursuselosalemine (tööajast,väljaspool tööaega,ei osale); töögamitteseotudenesetäiendamisekursusel osalemine(jah, ei).

Tervis. Oma tervisehindamine (vägahea, hea, ei heaega halb, halb,väga halb); mõnepikaajalise haigusevõi terviseprobleemiolemasolu(sh hooajalised(heinanohu)ja korduvadprobleemid);viimase kuue kuujooksul mõneterviseprobleemi


tõttu piiratustegevustes, midainimesed tavaliseltteevad (oluliseltpiiratud; piiratud, agamitte oluliselt; ei oleüldse olnud piiratud);toimetulekukskõrvalist abivajamine (ei vaja,vahetevahel,pidevalt).

Kuulumine kodanikuühendustesse.Kuuluminemittetulundusühendustesse(jah, osaletaksetegevuses; jah, kuidei osale tegevuses;oldi liige aastatel1990–2007, kuidenam ei ole; ei olekunagi olnud liige):ametiühingusse;erakonda;kirikukogudusse vmusulisse ühendusse;korteri-, garaaži-,suvilaühistusse;ettevõtjate võitööandjateorganisatsiooni;kutseühendussevõi erialaliitu;kunsti ja kultuurivaldkonna ühendusse(nt rahvakultuuri-vm kultuuriseltsid);vaba aja veetmiseühendusse(nt huviklubid,Rotary, Zonta,Lions Clubs);spordiseltsi vmspordiorganisatsiooni;haridusühendusse(nt haridusseltsid,huvikoolid,rahvaülikoolid);noorteühendusse(nt üliõpilasorganisatsioonid,-korporatsioonid,skaudid ja gaididjm noorteühingud);lasteühendussevõi laste heaoluedendavasseühendusse(nt lastekaitseseltsid,orbude ühendused);rahvusvähemusteühendusse võikultuuriseltsi;teaduse valdkonnastegutsevasseühendusse(nt mõttekojad,uuringukeskused);


puuetega inimestevõi tervisehäiretegaisikute ühendusse;sotsiaalteenuseidosutavasse ühendusse(nt varjupaigad,turvakodud,hooldekodud);keskkonna- jalooduskaitseühendusse(nt loodushoiu,loomakaitsegategelevadühendused);piirkondlikku/kohalikku eluedendavasseühendusse(nt külaseltsid,maanaisteühendused);kodanikuõigustekaitse ja eestkostening teatudelanikegrupi huvidekaitsega tegelevasseühendusse(nt pensionärideühendused,represseerituteühendused,rahvusvähemustekaitse ühendused);tööhõive valdkonnastegutsevadühendused(kutsenõustamine,karjääriplaneerimine,kutserehabilitatsioon);muu. Kas ollaksekuulunud võikuulutakse mõnefondi või sihtasutusenõukogusse;kooli või lasteaiahoolekogusse. Kastöötati eelmiselnädalal vähemaltüks tund ja saadiselle eest tasu mõnesmittetulunduslikusorganisatsioonis(nt ametiühingus,erakonnas,mittetulundusühingusvõi sihtasutuses); kastöötati töölepingu,töövõtulepingu,käsunduslepingu,suulise töölepinguvõi kokkuleppealusel; kas see tööon põhitöökoht,mille kohta esitatudküsimustele vastatijuba varem; selleorganisatsioonitäielik nimi,tegevusala;amet sellesorganisatsioonis;


peamisedtööülesanded; kastöötatakse täis- võiosaajaga; kas onjuhtimiskohustusi(juhendatakseteisi töötajaid,vastutatakse teatudtööde täitmiseeest vms); mitu tundinädalas seda töödtavaliselt tehakse;viimane kuutöötasusellel töökohal(bruto- või netotasu).

Vabatahtlik töö(tööd,mida tehaksevabatahtlikult rahalisttasu saamata) neljaviimase nädalajooksul. Peamisedtööülesanded, millestöö on seisnenud,mitmel korral neljaviimase nädalajooksul seda töödon tehtud; iga kordtööle kulutatud aegtundides; kas tööon tehtud mõneorganisatsiooniheaks või mõneorganisatsioonikaudu;organisatsiooninimetus, tegevusala.

Transpordi kasutamine.Eelmisel tööpäeval jaeelmisel puhkepäevaltehtud käikudeeesmärk: töölkäimine; kooliskäimine; vaba ajaveetmine (kino,teater, spordiüritus,huviring jms);poes, apteegis,postkontoris, arstijuures käiminejms; ei teinudkäike. Põhjus, miksei tehtud käike.Kuidas liiguti:auto, mootorratta,rolleri või muumootorsõidukiga;ühistranspordiga;jalgsi, jalgrattaga.Käigu pikkus (km).Kulunud aeg(tundi ja minutit).Mitu km (m) asubpõhitöökoht kodust,ööbimiskohast.


Vaba aeg. Kasollakse töötanudviimase 12 kuujooksul. Viimase12 kuu jooksulviibitud korraliselvõi palgata puhkusel:võetud välja kogupuhkus, võetud väljaosa puhkusest; eiole olnud puhkusel.Enamik puhkusestveedetud kooskogu perega; mittekogu perega, kuidpeamiselt kooslastega; mittekogu perega,kuid peamiseltkoos abikaasaga/elukaaslasega; koossõprade/tuttavatega;üksinda (peresteraldi). ReisidesEestis; reisides japuhates välisriigis;kodus; suvilas,maakodus; sugulastevõi tuttavate pool;puhkeasutuses(SPA, sanatoorium,suusakeskus, mujal);muu; veedetudpäevade arv. Mitukorda viimase 12 kuujooksul käidudteatrietendustel,ooperi-, balleti- võitantsuetendustel;kontserdil; kinos;muuseumis;kunstinäitusel;raamatukogus;avalikel lugemistel,kirjanikegakohtumistel;kultuurimälestisikülastamas (lossid,kirikud jne);spordivõistlustel;muudelkultuuriüritustel.Mitu korda viimase12 kuu jooksulkäidud restoranis,baaris, kohvikus,ööklubis võiklubimuusika-,tantsuüritustel;kasiinos; tivolis,loomaaias;reisil, matkal,ekskursioonil;looduses (väljasõidul,piknikul, marjul jne);kodustel pidudel,külas; muudelmeelelahutusüritustel.Mitu korda viimase12 kuu jooksultegeldud mõnespordiharrastusega:


tervisejooks, -kõnd; jalgrattasõit;suusatamine;ujumine;võimlemine,aeroobika,shaping; jõusaal,jõuharjutused;pallimängud;idamaisedvõitluskunstid;orienteerumine;mõttemängud (male,bridž jt); mõniteine spordiala.Kultuuriüritustelvõi -asutustes,muuseumis võikunstinäitustel,raamatukogus,sportimasmittekäimise (harvakäimise) kolmpõhjust: ei meeldisellistel üritustel /sellises kohas käia,ei huvita; käib sealpiisavalt sageli;elukoha läheduses eiole vastavat asutust;piletite hinnadon liiga kallid; eiole vaba aega; eiole kaaslast; polesõidukit / halvadsõiduvõimalused;pakutav ei olehuvitav; vajadushoolitseda omapereliikmete eest(väikesed lapsed,haiged jne); on nendekohta vähe infot;terviseseisundi/puudetõttu on sellist kohtakeerukas külastada.Ajalehtede,ajakirjade lugemine:iga päev või peaaeguiga päev, vähemaltkord nädalas (agamitte iga päev),vähemalt kord kuus(aga mitte iga nädal),harvem kui kordkuus, mitte kunagi.Raamatute lugemineviimase 12 kuujooksul: töö võiõppimise jaoks;muul eesmärgil; eilugenud. Kirjandus,mida loetakse:proosa (ilukirjandus);luuletused;teatmekirjandus,käsiraamatud;majandus-,


õigusalane kirjandus;teaduskirjandus;ajalooraamatud;elulood,reisikirjeldused;kokaraamatud,käsitööraamatud;tervise-,eneseabiraamatud;usualasedraamatud; muud.Lapsepõlvekodusolnud raamatute arv:kuni 25 raamatut,26–100 raamatut,101–500 raamatut,501–1000 raamatut,rohkem. Raadiokuulamise sagedus:iga päev, mitukorda nädalas,kord nädalas,harvem, mittekunagi. Kuulatavateraadiosaadeteliik: uudised,päevasündmused;muusika; sport;probleemsaated;kultuurisaated,raadioteater;ususaated;vestlussaated,intervjuud;muud tüüpimeelelahutussaated(hommikuprogramm,mängud,huumorisaated jne),muu. Televiisorivaatamise sagedus:iga päev, mitukorda nädalas,kord nädalas,harvem, mittekunagi. Vaadatavatetelesaadeteliik: uudised,päevasündmused;seriaalid,„seebiooperid”;muusika, sport;mängufilmid;dokumentaalfilmid,tõsielusaated;kultuurisaated;lastesaated,vestlussaated,intervjuud;ostukanalid,telepood; muudtüüpi meelelahutus(telemängud,kokandussaated,reality show jne),muu. Videote,DVDde, filmidearvutist võiinternetist vaatamisesagedus: iga päevvõi peaaegu igapäev, vähemalt kord


nädalas (aga mitteiga päev), vähemaltkord kuus (aga mitteiga nädal), harvemkui kord kuus, mittekunagi. Internetikasutamise sagedus:iga päev, mitukorda nädalas, kordnädalas, harvem,mitte kunagi.Interneti kasutamiseeesmärk: suhtlemine(e-post, messenger,jututoad, internetitelefonid jne), infootsimine (toodeteja teenuste kohta,tervise teemadel,ilmateade jm),pangatehingud ja ost-müük, asjaajamine(näitude teatamine,blankettide/deklaratsioonidetäitmine, digitaalneallkirjastamine,hääletamine jne),kultuur jameediatarbimine(tele- ja raadiosaated,e-väljaanded,audioraamatud,graafika, muusika,filmid jne),meelelahutus (on-line-mängud, -kasiinod jne),muu. Laulmisega,tantsimisega,pillimängimisega,näitlemisega,fotograafiaga(pildistades hobinaloodust, portreesid,arhitektuuri vms),filmi või videoga,hobi korrasfilmimisega, kunstiga(joonistamine,maalimine,(arvuti)graafika,skulptuur vms),proosa, lühilugude,luuletuste vmskirjutamisega,käsitööga võimeisterdamisegategelemise sagedus(mitte kordagi, kordvõi paar korda aastas,kord või paar kordakuus, 1–3 kordanädalas, enam kui3 korda nädalas).

18-aastasteja vanemate


leibkonnaliikmetesuhtlemineleibkonnast eraldielavate 0–18-aastastelastega (jah, ei).

II. Isikupäevik

Täidavad 10-aastased ja vanemadleibkonnaliikmed.Märgitaksekõik tegevused10-minutilisteintervallidena2 päeva (üks argipäevja üks nädalavahetusepäev).

III. Nädalapäevik

Täidavad need, keson uuringunädalalvähemalt ühe päevatööl käinud. Antakseülevaade ühe nädalatöötundidest.

IV.Leibkonnaküsitlus

Leibkonna üldandmed:iga liikme kohtaküsitakse nimi, sugu,sünniaeg (päev, kuu,aasta), seaduslikperekonnaseis(vallaline, polekunagi abielus olnud;abielus, lahutatud,lesk), kas elabkoos seaduslikuabikaasaga, kas onvabaabielus; kason töötav, töötu,pensionär, muu;leibkonnaliikmetevahelisedsugulussidemed:abikaasa/elukaaslane, laps(ka lapsendatud),kasulaps(sh abikaasa/elukaaslaselaps, kes polebioloogiline laps),vanem, kasuvanem(sh abikaasa/elukaaslase lapsele,kes pole bioloogilinelaps), vanavanem(sh vanavanemaabikaasa/elukaaslane,kes pole bioloogilinevanavanem),lapselaps(sh lapsendatud võiabikaasa/elukaaslaselapselaps, kespole bioloogilinelapselaps),


minia/väimees(sh (kasu)lapseabikaasa/elukaaslane), ämm/äi (sh abikaasa/elukaaslase(kasu)vanem), õde/vend (sh kasuõde/kasuvend), muusugulane võimittesugulane.

Demograafilisedandmed: rahvus,kodakondsus,sünniriik.

Tervis: arstlikuekspertiisi määratudtööjõukaotus võipuue (jah, ei).

Alla 10-aastaste laste hoid.Lapse vanus; mitutundi nädalas viibiblaps tüüpiliselnädalal jaanuaristmaini lasteaias(sh lastesõim,eralasteaed,erilasteaed);päevakeskuses,mängutoas(lapsehoidväljaspool kodu,v.a lapsehoidjaga,lasteaias võilastesõimes); koolipikapäeva- võiparandusõpperühmas.Mitu tundi nädalaskasutatakse tüüpiliselnädalal jaanuaristmaini järgmisilapsehoiu variante:last hoiab palgalinelapsehoidja (kaslapsehoidja või lapsekodus); last hoiabtasuta keegi, kesei kuulu leibkonda(vanavanemad,tuttavad, naabrid võisugulased).

Elamistingimused.Eluruumi omanik:leibkond (mõniselle liikmetest),teine eraomanik,riik või omavalitsus.Eluruumi kasutamisetingimused: üürimineturuhinnaga,üürimine turuhinnastmadalamal tasemel,kasutatakse tasuta.


Eluruumi üüritaksesuulise lepingualusel, kirjalikulepingu alusel.Leibkonna eluruumitüüp: talumaja,ühepereelamu;kahepereelamu;ridaelamu; kortervõi tuba vähemkui 10 eluruumigaelamus; korter võituba 10 või enamaeluruumiga elamus;ühiselamu; muu.Maja ehitamiseaasta. Leibkonnalekuuluvate tubadearv, ruutmeetritearv. Eluruumiseisund: eluruumon uus, värskeltremonditud; eluruumon heas seisukorras;eluruumil onmõningaid puudusi;eluruumil on suurija olulisi puudusi.Kanalisatsiooniolemasolu:on ühendatudkanalisatsioonivõrku,lokaalne,kanalisatsioonpuudub. Jooksvakülma veeolemasolu; jooksvasooja vee olemasolu.Pesemisvõimalused:omaette vann võidušš; ühiskasutusesvann või dušš; ei ole.Sauna kasutamisevõimalus: omaettesaun, ühiskasutuses,sauna ei ole.Kütmisvõimaluseluruumis:tsentraalne keskküte,kohalik keskküte(sh gaasiküte),ahiküte või pliit,elektriküte, muuvõimalus. Leibkonnakasutuses olevadpüsikaubad(on leibkonnakasutuses; ei, sestei saa seda endalelubada; ei kasutamuul põhjusel):lauatelefon,mobiiltelefon (arv),värviteleviisor(arv), koduneinternetiühendus,pesumasin, auto(arv), personaal-või sülearvuti (arv),DVD-süsteem võivideomagnetofon(sh integreeritud


teleriga), külmikvõi sügavkülmik,nõudepesumasin.Omatavate autodeaastane läbisõit.Raamatute arv kodus:kuni 25, 26–100,101–500, 501–1000,rohkem kui 1000raamatut.

Leibkonna sissetulek.Leibkonnasissetulekuallikadviimase kolmekuu jooksul:palk, töötasu,tulu ettevõtlusest/talupidamisest/äritegevusest;omanditulu,sissetulekudkapitalilt (renditulu,dividendid,intressid);põllumajandussaadusedoma tarbeks;abikaasa, vanematevõi teiste sugulaste/lähedaste sissetulek;pension; stipendium,õppetoetus;töötuskindlustushüvitis,töötutoetus, muudTööturuameti kaudumakstud rahad;vanemahüvitis(vanemapalk);lastega seotudtoetused, sh elatis(alimendid); puudeja tervisega seotudtoetused; muudtoetused; laenud(sh õppelaen);hoiused, säästud,vara müük; asutuse(institutsiooni)ülalpidamisel;muu. Loetletudsissetulekuallikatestsuurim. Tavaliseltkuu jooksulleibkonna käsutusesolev raha kroonidesvõi märgitaksesissetulekuvahemik.Põllumajanduslikumaa olemasolu,suurus hektarites,põllumajandussaadustemüük (jah, ei).

152. Tööelu-uuring[2]

40901 aasta I. Töötajate ankeet

Leibkonna ja selle liikmete üldandmed.Leibkonnaliikmetearv. Igaleibkonnaliikme


#_ftn2

sugu, sünniaeg,seaduslikperekonnaseis, kaselab seaduslikuabikaasaga, kas onvabaabielus, tööalanestaatus (töötav; töötu;pensionär; muu).Leibkonnaliikmetevahelisedsugulussidemed:abikaasa/elukaaslane, laps(ka lapsendatud),kasulaps(sh abikaasa/elukaaslaselaps, kes polebioloogiline laps),vanem, kasuvanem(sh abikaasa/elukaaslase lapsele,kes pole bioloogilinelaps), vanavanem(sh vanavanemaabikaasa/elukaaslane,kes pole bioloogilinevanavanem),lapselaps(sh lapsendatud võiabikaasa/elukaaslaselapselaps, kespole bioloogilinelapselaps),minia/väimees(sh (kasu)lapseabikaasa/elukaaslane), ämm/äi (sh abikaasa/elukaaslase(kasu)vanem), õde/vend (sh kasuõde/kasuvend), muusugulane võimittesugulane.Vastaja rahvus,kodakondsus,sünniriik, emakeel.Kas vastaja hoolitsebregulaarselt haiguse,puude või kõrgevanuse tõttuhooldamist vajavate15-aastaste võivanemate sugulastevõi lähedaste eest.

Töö. Töötamiseolulisus vastajajaoks (ei ole üldseoluline – vägaoluline); praeguseletööle asumise aastaja kuu; tegevus ennepraegusele tööleasumist (töötassamas ettevõttes/asutuses; töötasteises ettevõttes/asutuses; oli töötu;õppis, käis koolis; olilastega kodus; muu);


rahulolu praegusetööga (ei ole üldserahul – väga rahul);amet; peamisedtööülesanded;lepingu tüüp(tööleping;töövõtuleping;„Avaliku teenistuseseadus” võiteenistusleping;käsundusleping;leping tööjõudurentiva firmaga;muu); töö vastavustöö kirjelduseleametijuhendis võilepingus (üldse eivasta – täielikultvastab); alaline võiajutine töö; ajutisetöö liik (hooajatöö;lühiajaline töö/projektitöö;mittepidevanõudlusega/rahastamisega töö;töö tootmismahuajutise suurenemiseajal; töö katseajal;alalise töötaja ajutineasendamine; töö oniseloomult alaline,kuid asutus/ettevõteei soovi alalistlepingut sõlmida;muu); mitu kuudsaab veel ajutisttööd teha; praegusestöökohas sõlmitudajutiste lepingutearv; kas erinevateajutiste lepingutepuhul tegi enamastierinevat tööd(jah; ei); võimalusedasi töötadasamas ettevõttes/asutuses pärastlepingu lõppemist(jah, alaliselepinguga; jah,ajutise lepinguga; ei);kas eelistab/eelistaksalalist või ajutisttööd; ajutise tööeelistamise isiklikudvõi perekondlikudpõhjused(õpingud; endaterviseprobleem,puue; vanemlikudkohustused;täiskasvanudlähedase hooldamisekohustus; hobid,harrastused;muu); kas töö on


mitmekesine (ei oleüldse nõus – täiestinõus); kas saabpidevalt omandadauusi oskusi jateadmisi (ei ole üldsenõus – täiesti nõus);kas töötamisel peabmõtlema välja uusilahendusi (ei oleüldse nõus – täiestinõus); kas töö onvastutusrikas jamõjutab oluliseltkaastöölisi jaettevõtet/asutusttervikuna (ei oleüldse nõus – täiestinõus); kas töötabpalju koos teistega,teeb meeskonnatööd(ei ole üldse nõus –täiesti nõus); rahulolutööülesannetega (eiole üldse rahul –väga rahul); kas saabvalida või muutaoma tööülesandeid;tööülesannetejärjekorda;töötegemise viisi,meetodeid; töötempot; töö algus-ja lõpuaega;puhkepauside aega(jah piisavalt; jah,aga ebapiisavalt;üldse ei saa);töökorraldusesõltumine kolleegidetehtud tööst;klientidest,koostööpartneritest;ettevõtte/asutuseseatud eesmärkidest,tähtaegadest;masinate, vahenditetööst, liikumisest;juhi, juhtidekorraldustest jakontrollist (vägaoluliselt; oluliselt;vähe; üldse mitte);aja piisavustööülesannetetäitmiseks (olekstihti vaja rohkemaega; tuleb enamastiettenähtud ajajooksul toime; aegaon enamasti rohkemkui vaja); kaugtöötegemine viimase4 nädala jooksul (jah;ei); kui suure osaajast tegi kaugtööd(kogu tööajajooksul; enamikutööajast; pooltööajast; veeranditööajast; allaveerandi tööajast);


kas eelistaksteha kaugtööd(jah, sooviksintöötada ainultkaugtöö vormis;jah, sooviksin osaoma tööajast töötadakaugtöö vormis; ei,sooviksin töötadaettevõtte/asutusetööruumides);kaugtöö eelistamiseisiklikud võiperekondlikudpõhjused(õpingud; endaterviseprobleem,puue; vanemlikudkohustused;täiskasvanudlähedase hooldamisekohustus; ettevõtte/asutuse kauguskodust; saabparemini töödteha; muu); kasliigub vähemaltveerandi omatööajast erinevateklientide, ettevõtete,asutuste, sihtkohtadevahel või töötab seal(jah; ei); karjääri- jaarenguvõimalusteolulisus (ei oleüldse oluline –väga oluline);kindlustundeolulisus, et saabühes ettevõttes/asutuses töötadapikka aega (ei oleüldse oluline – vägaoluline); praegusetöö kaotamisevõimalikkus tööandjaalgatusel (jah,kindlasti; tõenäoliseltjah; tõenäoliseltmitte; kindlastimitte); praeguselttöölt lahkumisevõimalikkus omalsoovil (jah, kindlasti;tõenäoliselt jah;tõenäoliselt mitte;kindlasti mitte);kas praeguselt tööltlahkudes õnnestuksleida ametioskusteleja kogemustelevastav töökoht (jah,kindlasti; tõenäoliseltjah; tõenäoliselt ei;kindlasti mitte);tõenäoline tegevuspraeguselt tööltlahkudes (asuks


uuele tööle Eestis;asuks uuele töölevälismaal; asutaksoma ettevõtte,mittetulundusühingu;pühenduks pereelule;pühenduks muuleeraelule, nt hobidele;muu); rahulolukarjäärivõimalustegapraegusel töökohal;rahulolu töösuhtekindlusega praeguseltöökohal (üldse ei olerahul – väga rahul).

Töö- ja puhkeaeg.Tööajakorralduseolulisus (ei oleüldse oluline –väga oluline);lepingujärgnetöönädala pikkus;soovitav töönädalapikkus; millistelpõhjustel eelistab/eelistaks osaajatööd(õpingud; endaterviseprobleem,puue; vanemlikudkohustused;täiskasvanudlähedase hooldamisekohustus; hobid,harrastused; muu);tööpäevade arvnädalas; kas tavaliseltöönädalal töötabiga päev enam-vähem sama arvtunde (jah; ei); kastööaega arvestataksesummeeritult (jah;ei); töötatud tundidearv eelmisel nädalal;kui sageli töötabrohkem kui 10 tundipäevas (iga päev;paar korda nädalas;kord nädalas; paarkorda kuus; harvem;mitte kunagi); kuisageli töötab üle48 tunni nädalas (iganädal; paar kordakuus; kord kuus;paar korda kolmekuu jooksul; kordkolme kuu jooksul;harvem; mittekunagi); suhtumineületunnitöösse(pigem keeldub;nõustub, kunatööandja kohustab;pigem nõustub);kas ületunnitööstkeeldumine toobkaasa probleemesuhetes juhtidega(jah; ei); kas onteinud viimase


12 kuu jooksulületunnitööd (jah;ei); kas on saanudületunnitöö eestlisatasu; vabu päevi(jah; ei); kas töötabvahetustega (jah; ei);kui suure osa tööajasttöötas eelmiselkuul päevasel ajal;õhtusel ajal; öiselajal; millisel ajalsooviks töötada(ainult päevasel ajal;osaliselt päevasel,osaliselt õhtusel/öisel ajal; ainultõhtusel/öisel ajal);õhtusel või öiselajal töötamiseeelistamise isiklikudvõi perekondlikudpõhjused(õpingud; endaterviseprobleem,puue; vanemlikudkohustused;täiskasvanudlähedase hooldamisekohustus; hobid,harrastused; muu);kui sageli saab vabaltvalida puhkuse,vabade päevadeaega (alati; sageli;mõnikord; harva;mitte kunagi);puhkusel viibitudpäevade arv viimase12 kuu jooksul;õppepuhkuselviibitud päevadearv viimase 12 kuujooksul; rahulolutööaja ja puhkeajakorraldusega (üldseei ole rahul – vägarahul).

Suhted tööl. Headesuhete olulisus tööl(ei ole üldse oluline –väga oluline).Suhted juhtidega;kaastöötajatega;klientidega,õpilastega,patsientidega,koostööpartneritega(väga halvad – vägahead). Vahetu juhton usaldusväärne,peab lubadustestkinni; arvestabtöötajate arvamuseja huvidega; mõistabja arvestab, ettöötajal on kohustusi


ka väljaspooltööd; innustabtöötajaid omandamauusi oskusi,teadmisi; kohtlebtöötajaid õiglaselt;annab piisavaltinformatsioonija tagasisidet;saab juhtimisegahästi hakkama;ootab töötajateltiseseisvat tegutsemistja vastutamist(üldse ei ole nõus –täiesti nõus).Viimase 12 kuujooksul juhtidega;kaastöötajatega;klientidega,õpilastega,patsientidega,koostööpartneritegaesinenud konfliktidesagedus (pidevalt;sageli; harva; üldsemitte); kelle pooletööalaste konfliktidelahendamisekspöördutakse (omajuhi, juhtide poole;kaastöötajatepoole; töötajateusaldusisiku poole;ametiühingu poole;töövaidluskomisjonipoole;tööinspektsioonipoole; kohtu poole;muu). Viimase12 kuu jooksulpõhjendamatuebavõrdse kohtlemisekogemine töölevõtmisel; töötasustamisel;mitterahalistesoodustustesaamisel; edutamisel,karjäärivõimalustes;tööülesannetejagamisel; tööalaseinfo jagamisel jakaasarääkimisevõimalustes;töösuhte lõppemisel;kaastöötajatevõi juhtidesuhtumises; tööalasestunnustamises (jah;ei). Ebavõrdsekohtlemise alus(sugu; vanus; puuevõi pikaajalineterviseprobleem;rahvus; vähene eestikeele oskus; rasedus;perekond, lapsed;töötajate esindamine,ametiühingussekuulumine;seksuaalne


orientatsioon;poliitilised vaated jakuulumine; usulisedtõekspidamised;rass; muu). Viimase12 kuu jooksultöötegemiselsolvamise, sõimu;vägivalla, ründavakäitumise; töötamisepahatahtlikutakistamise,häirimise; seksuaalseahistamise kogemisesagedus (pidevalt;sageli; harva; üldsemitte); halvastikohtleja (juht,juhid; kõrgemalametiastmel olevadtöötajad; samalametiastmel olevadtöötajad; madalamalastmel olevadtöötajad; keegi teine);tegevus olukorralahendamiseks(püüdis olukordaise lahendada;pöördus kaastöötajapoole; pöördustööandja, juhi poole;pöördus ametiühinguesindaja, usaldusisikupoole; pöördusametivõimudepoole).

Kollektiivne töösuhe.Kuulumineametiühingusse(jah; ei). Arvamusedametiühingu kohta:on hästi kursisametiühingutetegevustega;ametiühingud saavadtöötajate huvideeest seismisegahästi hakkama;ametiühingudpakuvad töötajaleolulist ja tarvilikkuõigusabi; tööalastehuvide kaitsmiseksei ole ametiühingutvaja; tööandja suhtubametiühingutessetõrjuvalt (üldse ei olenõus – täiesti nõus).Kas töötingimusedon määratud kakollektiivlepinguga(jah; ei). Kuidastuleks pidadaläbirääkimisitööaja; puhkuste;töötasustamise;


tööohutuse jatöötervishoiu;töökorralduse;koolituse jatäiendusõppe üle(individuaalselt;töökohal kooskaastöötajatega;ametiühinguvõi usaldusisikukaasabil).

Töötajate kaasamine.Ettevõtte/asutusetegevustest,töökorraldusestja töötingimustestinformeerituseolulisus (ei oleüldse oluline – vägaoluline). Ettevõtte/asutuse tegevuste,töökorralduseja töötingimusteteemadelkaasarääkimisvõimaluseolulisus (ei oleüldse oluline –väga oluline). Kasettevõttes/asutuseson usaldusisik;töökeskkonnavolinik(jah; ei); kui hästisaab usaldusisikhakkama töötajateja tööandjaseisukohtadeesindamisega (vägahalvasti – vägahästi); kui hästi saabtöökeskkonnavolinikhakkama töötajateja tööandjaseisukohtadeesindamisega (vägahalvasti – vägahästi); kas ettevõttes/asutuses töötamiseajal on osalenudtöötajate esindajavalimisel (jah; ei);kuidas tavaliseltinformeeritakseettevõtte/asutusetegevustest,töökorraldusestja töötingimustest(informeerib juht;informeerib infojuht,kommunikatsioonijuht;informeeribusaldusisik,töökeskkonnavolinik;kaastöötaja; eiinformeerita); kassaab tavaliseltarutada ettevõtte/asutuse tegevuste,töökorralduseja töötingimusteteemadel (jah,saab avaldada


arvamust juhile;jah, saab avaldadaarvamust töötajateesindajale; ei saa);kas saab tavaliseltosaleda ettevõtte/asutuse tegevusi,töökorraldust,töötingimusipuudutavateotsuste tegemisel(jah; ei); millisteteemade puhul eisaanud piisavaltinformatsioonining kaasa rääkida(tööaeg ja puhkused;töötasustamine;tööohutus jatöötervishoid;töökorraldus;töötajate värbamine;koolitus,täiendusõpe;ettevõtte/asutusetegevusplaanid;muu); rahuloluinformeeritusegaettevõtte/asutusetegevustest,töökorraldusestja töötingimustest(üldse ei ole rahul –väga rahul); rahulolukaasarääkimisvõimalusegaettevõtte/asutusetegevuste,töökorralduseja töötingimusteküsimustes (üldseei ole rahul – vägarahul).

Töötervishoid.Tervisele ohututöö olulisus (ei oleüldse oluline – vägaoluline). Kes peaksvastutama vigastusteja terviseprobleemidevältimise eest; töötajapikaajalise tervise jatöövõime säilitamiseeest (töötaja; pigemtöötaja; töötajaning ettevõte/asutusvõrdselt; pigemettevõte/asutus;ettevõte/asutus).Kui sageli esinebtöös vähemalt 5 kgraskuste tõstmine,langetamine,liigutamine;üksluised liigutusedvõi kurnatust javalu tekitavadsundasendid; müra,


mis on nii tugev,et töökaaslastegarääkimiseks peabhäält kõrgendama;vibratsioon;radiatsioon;kokkupuudekeemiliste toodeteja ohtlike ainetega;kokkupuudebioloogiliste janakkusohtlikeainetega, mis võivadtekitada mürgistusi,haigusnähte; halb,silmi väsitavvalgustus; vähe võiliiga palju valgust,vilkuv valgus,pimestav valgus;halb kliima, sh kõrge,madal temperatuur,õhuniiskus,tuuletõmme,õhupuudus;töötamine kuvariga,monitoriga; ohtkukkuda võivaringu alla jääda;masinate võitööriistade liikuvateosade põhjustatudoht, põletusoht,külmetusoht,elektrilöögioht;põletus- japlahvatusoht (eipuutu kokku; kuniveerand tööajast;veerand kuni pooltööajast; üle pooletööajast). Tegevusedtööohutusetagamiseks(ohutute töövõtetekasutamine;isikukaitsevahenditekasutamine;ühiskaitsevahenditekasutamine;töövahendite,töökeskkonna,töökorraldusekohandaminevastavalt töötajavajadusteleja võimetele;muu); hinnangtöö ohutusele(ohutu – ohtlik).Viimase 12 kuujooksul juhtunudtööõnnetuste arv;tööõnnetuste tõttutöölt eemal oldudkalendripäevade arv;„õnnelike” õnnetustearv. Kas viimase12 kuu jooksul ontöö põhjustanudvõi süvendanudterviseprobleeme


(jah; ei); tööstpõhjustatudtervisehäiretetõttu töölt eemaloldud päevade arvviimase 12 kuujooksul. Viimase4 nädala jooksultöötamist häirivastressi; tööpingesttuleneva närvilisuse;tööpingest tulenevakurvameelsuse;füüsilise või vaimsekurnatuse kogemisesagedus (pidevalt;sageli; harva; üldsemitte). Kas onpiisavalt teadmisi, etvältida tööl vigastusija terviseprobleeme(piisavalt; pigempiisavalt; pigemebapiisavalt;ebapiisavalt).Kas asjaomasesettevõttes/asutuses töötamisejooksul on käinudtöötervishoiuarstijuurestervisekontrollis(jah; ei); viimatitöötervishoiuarstijuurestervisekontrolliskäimise aastaja kuu; kas saitervisekontrollistpiisavalt tagasisidet,millele tulekstähelepanu pöörata,et töötamine oleksohutu (piisavalt;pigem piisavalt;pigem ebapiisavalt;ebapiisavalt); kasviimase 12 kuujooksul on võtnudosa ettevõtte/asutuse pakutavatesttervist edendavatesttegevustest(tervisespordivõimalused;vaktsineerimine;esmaabikoolitus;muu).

Töötasustamine.Kõrge töötasuolulisus (ei oleüldse oluline –väga oluline). Brutokuutöötasu viimaselkuul; neto kuutöötasuviimasel kuul.Millest koosnesviimase kuu töötasu


(kindlaksmääratudpõhipalk; tasu tükitöövõi tootlikkusealusel; lisatasulisa- või ületundideeest; lisatasuhalbades või ohtlikestöötingimustestöötamiseeest; lisatasunädalavahetusel,pühadel töötamiseeest; lisatasudõhtusel või öiselajal töötamiseeest; tulemustasu;sissetulek ettevõtteaktsiate, osakutenäol; muu). Viimasekuu fikseeritudbruto põhipalk.Kas viimase12 kuu jooksul onsaadud tulemustasu(individuaalsetetöötulemusteeest; osakonnavõi meeskonnatöötulemuste eest;ettevõtte/asutusetöötulemuste eest;ei ole saanudtulemustasu). Kasomab selle ettevõtteaktsiaid, osakuid,kus töötab (jah; ei);millisel juhul oleksvalmis omandamaoma ettevõtteaktsiaid, osakuid(ostaks osaluseturuhinnaga; ostaksosaluse turuhinnastodavamalt;saaks lisatasu,tulemustasu asemelosaluse; muu). Kasettevõte/asutuspakub või hüvitabauto kasutamisevõimalust; telefonikasutamisevõimalust;toitlustamist; eluaset;sportimisvõimalusi;tööga mitte seotudkoolitusvõimalusi;muud (jah; ei).Kas on viimase12 kuu jooksulolnud probleemepalga kättesaamisel(viivitused palgamaksmisel; palgamaksmata jätmine;kokkulepitustväiksema palgamaksmine; muu;ei ole olnudprobleeme). Kason viimase 12 kuujooksul saanud


„ümbrikupalka” (jah;ei); kui sageli onviimase 12 kuujooksul saanudümbrikupalka (igakuu; kord kolmekuu jooksul; kordpoole aasta jooksul;harvem); kui suureosa eelmise kuunetotöötasustmoodustasümbrikupalk.Rahulolutöötasustamisega(ei ole üldse rahul –väga rahul).

Haridus ja koolitus.Üldhariduskoolisomandatud haridus(keskharidus;põhiharidus(mittetäielikkeskharidus);algharidus;algharidust eiole); selle koolilõpetamise aasta;kõrgeim lõpetatudkutse-, ameti- võierialaharidus (eioma kutse-, ameti-või erialaharidust;kutseharidus;kutsekeskharidus;keskeri- võitehnikumiharidus;kõrgharidus;doktor (varasemteaduste kandidaat));kõrgeim omandatudkõrgharidus(kutsekõrgharidus;rakenduskõrgharidus,diplomiõpe;bakalaureus;enne 1992. aastatomandatudkõrgharidus;magister); sellekooli täielik nimi;eriala; selle koolilõpetamise aasta;nõutav haridustasesisseastumisel;kas sai kooskutseharidusegaüldhariduse. Kastehtav töö ningoskused ja teadmisedon kooskõlas (jah,tööülesandedvastavad hästipraegusteleoskustele,teadmistele; ei,tööülesanded


eeldavad kõrgematoskuste ja teadmistetaset; ei, oskusedja teadmisedvõimaldaksid kanõudlikematetööülesannetegatoime tulla);tööalaseltvajalikud keeled;enesetäiendamisevõimaluste olulisustöökohal (ei oleüldse oluline –väga oluline);ettevõtte/asutusepoolt viimase 12 kuujooksul pakutudvõimalused tööalasteoskuste ja teadmistearendamiseks(tööalasedtäiendus- võiümberõppekursused;tööalasedkonverentsid,seminarid,komandeeringudõppimise eesmärgil;iseseisev tööalaneõppimine, nt erialasekirjanduse lugemine;õpperühmadtöökohal, õppeeesmärgil teiselametikohaltöötamine; muu).Kas õpib praeguüldhariduskoolis,kutseõppeasutusesvõi kõrgkoolis (jah;ei); kas lõpetas võikatkestas õpingudüldhariduskoolis,kutseõppeasutusesvõi kõrgkoolis neljaviimase nädalajooksul (jah; ei);millist haridustomandab (algharidust1.–6. klassis;põhiharidust7.–9. klassis;keskharidust10.–12. klassis;kutseharidust võikutsekeskharidust;rakenduskõrgharidust;bakalaureuse-;magistri-;doktorikraadi(sh residentuur));selle kooli täieliknimi; eriala;sisseastumiselnõutav haridustase(ei olnud nõutavattaset; põhiharidus;keskharidus);kas saab kooskutseharidusegaüldhariduse (ei,


ainult kutsehariduse;keskhariduse); kasettevõte/asutus toetabeespool mainitudõpinguid (jah, tasubtäielikult või osaliseltõppemaksu; jah,maksab õppetoetust;jah, võimaldabtööpäevadel kooliskäia; jah, võimaldabõppepuhkust; jah,muu). Rahuloluuute teadmiste jaoskuste omandamisevõimalustegaettevõttes/asutuses(ei ole üldse rahul –väga rahul). Kaslisaks kõnealuseletööle oli eelmiselnädalal veel mõnitöö, kus töötas võikust ajutiselt puudus(jah; ei); kõrvaltöödeltöötatud tundide arveelmisel nädalal.Ettevõtete/asutustearv, kus vastaja onoma elu jooksultöötanud.

Isiku tervis. Hinnangoma tervisele (vägahea; hea; ei hea egahalb; halb; vägahalb); kas on mõnipikaajaline haigusvõi terviseprobleem(jah; ei); kas onviimase kuue kuujooksul olnud mõneterviseprobleemitõttu piiratudtegevustes, midainimesed tavaliseltteevad (oluliseltpiiratud; piiratud,aga mitte oluliselt;ei ole üldse olnudpiiratud); kas vajabtoimetulekukskõrvalist abi (eivaja; vahetevahel;pidevalt).

II. Tööandja ankeet

Taustandmed.Juriidilise isikuomanik (riik; kohalikomavalitsus; Eestieraõiguslik isik;välismaa eraõiguslikisik; muu), õiguslikvorm, töötajate arv,kulud 2008. aastal,kulud 2009. aastal,


tulud 2008. aastal,tulud 2009. aastal,põhivarad2008. aastal,põhivarad2009. aastal,brutotasu töötajatele2008. aastal;kohustuslikud,leppekohasedja vabatahtlikudmaksedsotsiaalkindlustusskeemidesse2008. aastal;hüvitised jasotsiaaltoetused2008. aastal;kulutused tööalaselekoolitusele2008. aastal.Toimlate arv;töötajate arvigas toimlas;uuritava toimla/majandusüksusetegutsemiskoht;kas uuritav toimlaon peakontor;majandusüksusepõhitegevusala;põhitegevusalaltegutsemaasumise aeg;peamiste klientide,sihtrühmadepaiknemine;juhtimistasanditearv; toimla kuludeosakaal juriidiliseisiku kuludest;toimla tulude osakaaljuriidilise isikutuludest; toimlapõhivarade osakaaljuriidilise isikupõhivaradest;majandusüksustetööjõukulud2008. aastal;miinimumpalkasaavate töötajate arvmajandusüksuses.

Majandusüksuse töötajad.Majandusüksusetöötajate arv; juhtide,spetsialistide-oskustööliste jalihttööliste arv;naistöötajate,alaealiste töötajate,noorte töötajate,eakate töötajate, venekeelt emakeelenakõnelevate töötajate,välismaalaste arv.Viimase 12 kuujooksul tööle võetudtöötajate arv;majandusüksusejuhtkonna soovillahkunud töötajate


arv (koondatud,vallandatud);omal soovillahkunud töötajatearv; kõrgemaleametikohale,madalamaleametikohale ja samatasandi ametikohaleliikunud töötajatearv; töölepinguga,töövõtulepinguga,teenistuslepinguga,käsunduslepingugaja suulise lepingugatöötavate töötajatearv; töötajate arv,kelle lepingus onkonkurentsipiirang;töötajate arv, kellelepingus on saladusehoidmise kohustus.Viimase 12 kuujooksul tööõnnetustearv; tööõnnetustetõttu võetudhaiguspäevade arv;„õnnelike” õnnetustearv.

Töökorraldus. Kuioluline on, et töötajadoleksid rahul oma tööja organisatsiooniga(ei ole üldseoluline – vägaoluline); rahulolutöötajatega (üldseei ole rahul – vägarahul). Ajutise võitähtajalise lepingugatöötajate arv; ajutistelepingute sõlmimisepõhjused (hooajatöötegemiseks;lühiajalise töö,projektitöötegemiseks;mittepidevanõudlusega võirahastamisegatöö tegemiseks;tootmismahuajutise suurenemiseajaks; töötajatekatseajal; alalistetöötajate ajutiseksasendamiseks;töötajate soovil,nt töötajate soovühildada tööeluja eraelu; muu).Kaugtööd tegevatetöötajate arv;suurema osa tööajastkaugtööd tegevatetöötajate arv;kaugtöötamise


võimalusepakkumise põhjused(puuduvad sobivadtööruumid; töötajadtöötavad kodustulemuslikumalt;võimaldaborganisatsioonilkokku hoidakulusid; töökoha jatöötajate elukohavaheline kaugus;töötajate soov,muu); kas kaugtöödtegevaid töötajaidjuhendatakse, kuidastöötada ohutult; kaskontrollitakse, etkaugtööd tegevadtöötajad järgiksidohutusnõudeid.Suurema osaajast liikuvat töödtegevate töötajatearv. Viimase 12 kuujooksul rotatsioonikasutamine (jah;ei); arenguvestlusteläbiviimine juhtidegaja teiste töötajatega(juhtide arv; teistetöötajate arv).Kui olulised onheade töötulemustesaavutamiseltugev järelevalvetöötajate üle, headtöötingimused,töötajate soovidelevastav töökorraldus,huvitav ja arendavtöö, motiveerivtöötasu, töötajateleiseseisvuse jaotsustusõiguseandmine, töötajatekindlus töö püsivusesuhtes, muu (ei oleüldse oluline – vägaoluline).

Töö- ja puhkeaeg.Kuivõrd oluline onarvestada töötajatesooviga ühildadatööelu ja pereelu (eiole üldse oluline –väga oluline).Tööaja kujuneminemajandusüksuses(majandusüksusmäärab ja töötajad eisaa muuta; töötajadsaavad tööaegateatud piirides valida;töötajad saavadtööaega täies ulatusesise valida); osaajagatöötajate arv;osaajaga töötamisepeamine põhjus(töötajate soov;


majandusüksusesoov; mõlema soov);kas majandusüksuseson regulaarseltõhtusel ajal töötajaid(jah; ei); kasmajandusüksuses onregulaarselt öisel ajaltöötajaid (jah; ei);kas majandusüksuseson regulaarseltnädalavahetusteltöötajaid (jah; ei);vahetustega töötajatearv; töömahu ajutisesuurendamisevajadus viimase12 kuu jooksul(jah; ei); töömahusuurendamisemoodused(olemasolevadtöötajad tegidlisatöötunde;värvati lisaks ajutisitöötajaid; töö ostetiallhankena teisteltorganisatsioonidelt;olemasolevatetöötajate puhkusedlükati edasi;olemasolevadtöötajad töötasidintensiivsemalt, samaajaga viljakamalt;töö planeeriti pikemaaja peale ningtöötajad ei pidanudkokkulepitustenam töötama;muu); summeeritudtööaja arvestamisekasutamine (jah; ei);ületunnitööd teinudtöötajate arv; hinnangtöötajate suhtumiseleületunnitöösse(keelduvad;nõustuvad vastutahtmist; nõustuvad);ületunnitööhüvitamise viisid(hüvitatakserahaliselt;hüvitatakse vabadepäevadega; eihüvitata).

Suhted majandusüksuses.Hinnang juhtideja töötajateomavahelistelesuhetele (vägahalvad – väga head);juhtide ja töötajatevaheliste konfliktidearv; juhtide jatöötajate vaheliste


konfliktide põhjused(halb infoliikumine,informeeritus; töötajatöölt puudumine;tööga seotudkokkulepete täitmatajätmine; varalisekahju tekitamine;mitterahaliste huvidekahjustamine;petmine, valetamine;iseloomust tulenevsobimatu käitumine;muu); kasutatudkäitumisviisidkonfliktidelahendamiseks(töötajaga probleemiarutamine; töötajakorralekutsumine,noomimine;käskkirjagakaristamine;rahatrahv; töölteemaldamine, teiseletööle viimine;töösuhte lõpetamine;usaldusisiku poolepöördumine;kohtussepöördumine;töövaidluskomisjonipoole pöördumine;muu; ei oleaktiivselt konfliktelahendatud); kasmajandusüksuseson viimase 12 kuujooksul töötajaidtööl solvatud võisõimatud, rünnatudvõi vägivaldseltkoheldud,pahatahtlikult töötegemisel takistatud,seksuaalseltahistatud (jah;ei); käitumisviisidsellistes olukordades(töötajad onise olukorradlahendanud; juhid onsekkunud olukorralahendamiseks;olukorrad onlahendatud töötajateesindaja, usaldusisikuabil; olukorradon lahendatudametivõimude(kohus, politsei) abil;muu; ei ole midagitehtud).

Kollektiivne töösuhe.Ametiühingutegutseminemajandusüksuses(jah; ei); millisedametiühingud onmajandusüksuses(juriidilise


isiku juures,organisatsioonisloodud ametiühing;tegevusala tasandiametiühing; regioonitasandi ametiühing;regionaalnetegevusala tasandiametiühing; muu);ametiühingussekuuluvate töötajatearv; kui hästi saabametiühing hakkamatöötajate ja tööandjaseisukohtadeesindamisega (vägahalvasti – väga hästi).Majandusüksusekuuluminetööandjaidesindavasseorganisatsiooni (jah;ei). Kas töötajatetöötingimusedon kokku lepitudkollektiivlepinguga(jah; ei);millise tasandikollektiivlepingugaon töötingimusedkokku lepitud(ettevõtte, asutuse,organisatsioonitasandi leping;tegevusala tasandileping; regioonitasandi leping;regionaalnetegevusalaleping; muu);kollektiivlepingutegakaetud töötajatearv; töötingimustekollektiivsekokkuleppimiseolulisusmajandusüksusejaoks (ei ole üldseoluline – vägaoluline).

Töötajate kaasamine.Kuivõrd oluline onmajandusüksusele,et töötajad oleksinformeeritudorganisatsioonitegevustest,töökorraldusest jatöötingimustest (eiole üldse oluline –väga oluline); ettöötajatel oleksvõimalus väljendadaoma arvamustorganisatsioonitegevuste,töökorralduse ja


töötingimuste kohta(ei ole üldse oluline –väga oluline); ettöötajatel oleksvõimalus osaledaorganisatsioonitegevusi,töökorraldustja töötingimusipuudutavate otsustetegemisel (ei oleüldse oluline – vägaoluline). Töötajateesindusvormidmajandusüksuses(töötajateüldkoosolekulvalitud usaldusisik;ametiühingu liikmetevalitud usaldusisik;töökeskkonnavolinik;töökeskkonnanõukogu;Euroopatöönõukogu võinimetatud liikmedtöönõukokku; muutöötajate ja tööandjakoostöökogu);töötajate esindajatearv; kas samaesindaja täidabusaldusisiku jatöökeskkonnavolinikurolli (jah; ei);kui hästi saabusaldusisik töötajateesindamisegahakkama (vägahalvasti – vägahästi); kui hästi saabtöökeskkonnavoliniktöötajateesindamisegahakkama (vägahalvasti – vägahästi); usaldusisikuosalemine töötajateesindamiselekaasa aitavalkoolitusel viimase12 kuu jooksul(jah; ei); kuidasinformeeritaksemittejuhtidesttöötajaidmajandusüksusetegevustest,töökorraldusestja töötingimustest(informeerib juht;informeerib infojuht,kommunikatsioonijuht;informeeribusaldusisik,töökeskkonnavolinik;informeerib töötajaesindaja, kaastöötaja;ei informeerita);kas mittejuhtidesttöötajategaarutatakse tavaliseltorganisatsiooni


tegevusi,töökorraldustja töötingimusipuudutavaidküsimusi (jah,töötajad arutavadjuhiga; jah,töötajad arutavadtöötajate esindajaga,nt usaldusisikuga,töökeskkonnavolinikuga;ei arutata);mittejuhtidesttöötajate kaasamineettevõtte,asutuse tegevusi,töökorraldustja töötingimusipuudutavate otsustetegemisse (jah; ei).

Töötervishoid.Peamine põhjustööohutuse jatöötervishoiugategelemiseks(organisatsiooni heamaine hoidmine;organisatsioonitulemuslikkusetõstmineterviseprobleemideennetamise javähendamiseabil; töötajatemotivatsioonihoidmine; seadustenõuete täitmine;töötajate tervisehoidmine; muu;ei tegeletatööohutusega,töötervishoiuga).Kes peaks vastutamavigastuste jaterviseprobleemidevältimise eest(töötaja üksinda;pigem töötaja; töötajaning majandusüksusvõrdselt; pigemmajandusüksus;majandusüksusüksinda); kes peaksvastutama töötajapikaajalise tervise jatöövõime säilitamiseeest (töötaja üksinda;pigem töötaja; töötajaning majandusüksusvõrdselt; pigemmajandusüksus;majandusüksusüksinda).Terviseohudmajandusüksusetöökeskkonnas(vähemalt 5 kg


raskuste tõstmine,langetamine,kandmine,liigutamine;üksluised liigutusedvõi kurnatust javalu tekitavadsundasendid; müra,mis on nii tugev,et töökaaslastegarääkimiseks peabhäält kõrgendama;vibratsioon;radiatsioon;kokkupuudekeemiliste toodeteja ohtlike ainetega;kokkupuudebioloogiliste janakkusohtlikeainetega, mis võivadtekitada mürgistusi,haigusnähte; halb,silmi väsitavvalgustus; vähevõi liiga paljuvalgust, vilkuvvalgus, pimestavvalgus; halb kliima;töötamine kuvariga;oht kukkuda võivaringu alla jääda;masinate võitööriistade liikuvateosade põhjustatudoht, põletusoht,külmetusoht,elektrilöögioht;põletus- japlahvatusoht);terviseohtudemaandamise abinõud(ohutute töövõtetekasutamine;ühiskaitsevahenditekasutamine;isikukaitsevahendite(nt kiiver)kasutamine;töövahendite,töökeskkonnaja töökorraldusekohandaminevastavalt töötajatevajadusteleja võimetele;muu; ei tehtamidagi); hinnangtöö ohutuselemajandusüksuses(ohutu – ohtlik);tööohutuse jatöötervishoiugategelevad inimesed(töökeskkonnaspetsialist(-id);töökeskkonnanõukogu;juhid; muu; mittekeegi); töötervishoiuja tööohutusegategelevate inimesteuute oskuste


ja teadmisteomandamise viisid(käinud koolitustel,seminaridel,konverentsidel;vahetanud kogemusiteiste ettevõtetega,asutustega; tutvunudkirjandusega,juhendmaterjalidega;tutvunudõigusaktidega;saanud juhiseidTööinspektsioonilt;muu; ei ole uusioskusi ja teadmisiomandanud);hinnang tööohutuseja töötervishoiugategelevate töötajateteadmistele (head –halvad); hinnangtööohutuse jatöötervishoiugategelevate töötajatehakkamasaamisele(hästi – halvasti);millal viiakseläbi terviseohtudehindamist(regulaarselt, kindlaajaperioodi tagant;tööülesannetemuutumisel;töökeskkonnaja töökorraldusemuutumisel; uuteametikohtadeloomisel; uutetöövahenditekasutuselevõtul;muu;organisatsioonisei ole ohtusidhinnatud);terviseohtudehindamise läbiviija(organisatsioonitöötervishoiuküsimustegategelevad töötajad;töötervishoiuteenuseid pakkuvettevõte, asutus;töötervishoiu teenusepakkuja koostöösorganisatsioonitöötervishoiuküsimustegategelevatetöötajatega;muu); ohtudegakokkupuutuvatetöötajate kaasamineterviseohtudehindamisel (jah;ei); kas ohtudehindamine andis


piisavalt hea ülevaatetööga seotud ohtudest(jah, pigem jah,pigem ei, ei).Viimase 3 aastajooksul töötervishoiuarsti juurestervisekontrolliskäinud töötajate arv;kas tervisekontrollandis piisavalt headtagasisidet ohutuseparandamiseks (jah,pigem jah, pigem ei,ei); majandusüksusepakutavadterviseedendamisevõimalused(tervisespordivõimalused;vaktsineerimine;esmaabikoolitus;muu).

Töötasustamine.Kuivõrd oluline ontäiendavalt tasustadaületunnitööd, lisatööd(ei ole üldse oluline –väga oluline);kuivõrd oluline ontäiendavalt tasustadatööd halbades võiohtlikes tingimustes(ei ole üldse oluline –väga oluline);kuivõrd oluline ontäiendavalt tasustadatööd nädalavahetuselvõi pühadel (ei oleüldse oluline – vägaoluline); kuivõrdoluline on täiendavalttasustada töödõhtusel või öisel ajal(ei ole üldse oluline –väga oluline).Lisasoodustusteolulisustöötasustamisesüsteemis (ei oleüldse oluline –väga oluline);töötulemustearvestamise olulisustöötasu määramisel(ei ole üldseoluline – vägaoluline); tulemustasusaanud juhtide,spetsialistide-oskustöölisteja lihttöölistearv; tulemustasumaksmise alused(individuaalsetetöötulemusteeest; osakonnavõi meeskonnatöötulemuste eest;asutuse või ettevõttetöötulemuste eest);kas see, millistele


töötulemustele kuisuur tulemustasuvastab, on eelnevalttäpselt kindlaksmääratud (jah; ei);kas on töötajaid,kellel on võimalussaada töötasu aktsiatevõi osakute näol võiosta neid turuhinnastsoodsamalt (jah; ei);millistel töötajategruppidel on sellinevõimalus (ettevõtteasutanud omanikesttöötajatel; juhtidel;spetsialistidel,oskustöölistel;lihttöölistel).

Koolitus. Töötajateoskuste ja teadmistearendamise olulisus(ei ole üldse oluline –väga oluline);rahulolu töötajatesooviga omandadauusi oskusi jateadmisi (üldse ei olerahul – väga rahul);juhtide teadmistepiisavus hästitöötamiseks (jah,ei); spetsialistide,oskustöölisteteadmiste piisavushästi töötamiseks(jah, ei); lihttöölisteteadmiste piisavushästi töötamiseks(jah, ei). Viimase12 kuu jooksuljuhtide oskuste jateadmiste arendamiseviisid (tööalasedtäiendus- võiümberõppekursused;tööalasedkonverentsid,seminarid,komandeeringudõppimise eesmärgil;iseseisev tööalaneõppimine, nt erialasekirjanduse lugemine;õpperühmadtöökohal, õppeeesmärgil teiselametikohaltöötamine; muu;ei ole arendatud);spetsialistide jaoskustöölisteoskuste ja teadmistearendamiseviisid (tööalasedtäiendus- võiümberõppekursused;


tööalasedkonverentsid,seminarid,komandeeringudõppimise eesmärgil;iseseisev tööalaneõppimine, nt erialasekirjanduse lugemine;õpperühmadtöökohal, õppeeesmärgil teiselametikohaltöötamine; muu;ei ole arendatud);lihttööliste oskuste jateadmiste arendamiseviisid (tööalasedtäiendus- võiümberõppekursused;tööalasedkonverentsid,seminarid,komandeeringudõppimise eesmärgil;iseseisev tööalaneõppimine, nt erialasekirjanduse lugemine;õpperühmadtöökohal, õppeeesmärgil teiselametikohaltöötamine; muu;ei ole arendatud).Peamine viisvajalike oskuste jateadmiste toomiseksmajandusüksusesse(olemasolevatetöötajatekoolitamine, neileõppimisvõimalusteloomine; töötajatevärbamine ningseejärel nendekoolitamine, neileõppimisvõimalusteloomine; vajalikeoskuste jateadmistega töötajatevärbamine).

Peaminister Andrus ANSIP

Riigisekretär Heiki LOOT

______________________________

[1]Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel.

[2]Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel.

* Korraldus on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 jariigisekretäri 27.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01878.)


#_ftnref1

#_ftnref2

Documents

Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2008. a riigipühad, õpingud ...Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 26.03.2009 Avaldamismärge: