Väikelinnad - Eesti ruumilise planeerimise

teejuhid?

25.04.2008

Pille Metspalu

Eesti Planeerijate ÜhingHendrikson&Ko

Maakonna-planeering

Üldplaneering

Detailplaneering

Üleriigiline planeering

maakasutus

strateegia

Ruumilise planeerimise tasemed Eestis

Ruumiline planeerimine - demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.

Teoreetiline lähtekoht

1900

1945

1960

1970

1980

1990

2000

Utopistlik terviklikkus, anti-urbanistlik esteetikanormatiivne kontekst, konsensus planeerimise eesmärkide osas, füüsiline determinism

Planeerimine - kunst

Pl– pigem teadus kui kunst, Substantiivne – süsteemiteooria, Protseduuriline - ratsionaalse protsessi vaatenurk, tehniline vaatenurk

Planeerimise tagajärgede teooria (marksistlik maj.pol)

Pl.teooria killustumine (turu suhtes kriitilised - regulatiivne planeerimine vs turu suhtes soosivad – trendiplaneerimine)

“Keskkonnaplaneerimine”, säästlik planeerimine

Kommunikatiivne planeerimine

Aja jooksul on arusaamad ruumilisest planeerimisest muutunud

Samuti on muutunud planeerija roll

1945-19601850-1945 1960` 1970´-1980´ 1990´....´

kunstnik

arhitekt läbirääkijatehnik

analüüsija

osaleja poliitilistes

protsessides

Ruumilises planeerimises osaleb aina rohkem inimesi

1945-19601850-1945 1960` 1970´-1980´ 1990´....´

Osa

lem

ine

pla

neeri

ng

up

rots

ess

is

Kodaniku/avalikkuse kontroll

Delegeeritud võim

Partnerlus

Lepitus

Konsulteerimine

Informeerimine

Teraapia

Manipulatsioon

Kodaniku võimu aste

Minimaalse seadusega nõutu aste

Mitteosale-mise aste

S.Arnsteini avalikkuse osalemise redelEesti seis?

Soome kogemus

Viimased suundumused ruumilises planeerimises Lääne-Euroopas (Brindley, Rydin, Stoker ’96 alusel)

Planeerimisstiil Eestvedaja Suhtumine majanduslikesse turuprotsessidesse

Kasusaajad

Regulatiivne planeerimine

KOV Turu suhtes kriitiline – eesmärk turu poolt tekitatud tasakaalutuse ja ebavõrdsuse muutmine

Kohalikud maa- ja kinnisvaraomanikud

Trendi-planeerimine

KOV Turu poolt juhitud – ebaefektiivsuste korrigeerimine turuprotsesse toetades

Väljastpoolt tulevad arendajad

Populaar-planeerimine

MTÜ, VVO

Turu suhtes kriitiline – eesmärk turu poolt tekitatud tasakaalutuse ja ebavõrdsuse muutmine

Kohalikud madala sissetulekuga grupid

Mõjutav planeerimine

Poolvalit-suslik

Turu poolt juhitud – ebaefektiivsuste korrigeerimine turuprotsesse toetades

Väljastpoolt tulevad arendajad

Avaliku sektori investeerimispla-neerimine

Poolvalit-suslik

Turu suhtes kriitiline – eesmärk turu poolt tekitatud tasakaalutuse ja ebavõrdsuse muutmine

Kohalikud madala sis-setulekuga grupid

Erasektori korraldav planeerimine

Erasektor Turu poolt juhitud – ebaefektiivsuste korrigeerimine turuprotsesse toetades

Erasektor

Ruumilise planeerimise olukord Eestis.Avaliku planeerimisprotsessi kitsaskohad

konsultandi vaatenurgast

Traditsioon nõrk, nõukogude plaanimajanduse taak Planeerimisalase erihariduse puudumine,

planeerimisspetsialistide puudumine omavalitsustes Hea tava ja parima praktika puudumine Amerikaniseeruv ühiskonnakorraldus vs põhjamaade

traditsioonidest kantud planeerimisseadus Planeerimistegevuse korraldamine omavalitsuses

sageli keerukas – suures OV-ses ei tee osakonnad/ametid omavahel koostööd, väikses OV-s spetsialistid ülekoormatud

Ruumilise planeerimise olukord Eestis.Avaliku planeerimisprotsessi kitsaskohad

konsultandi vaatenurgast

Omavalitsustes ruumiline planeerimine taandatud täidesaatva võimu ülesandeks, kohalike volikogude – kes strateegiliste planeeringute puhul rahva esindajatena kõige olulisemad – roll on pigem kontrolliv ja järelvalvav, mitte osalev

Vähene koostöö strateegia staadiumis Vähesed teadmised planeerimise olemusest Institutsionaalne mitmekesisus ei ole välja

kujunenud, III sektor alles väljakujunemisjärgus

Kasvav NIMBYism – ebakonstruktiivne vastuseis

Väikelinnad eelised ruumilise planeerimise seisukohast

Territoorium kompaktne, “haaratav” Lihtsam leida tasakaalu säilitamist vajavate väärtuste ja

arenguvõimaluste vahel Töötavad sotsiaalsed võrgustikud Väärtushinnangud ühtlasemad Selgem identiteet, kodukohatunne Koostöö huvigruppidega efektiivne Optimaalse suurusega “omavalitsusaparaat” Poliitilised protsessid tajutavamad On olemas tahe ja võimalus ruumilist arengut suunata

Seega, just väikelinnades võiks toimuda

Eesti kaasaegse ruumilise planeerimise rätsepatöö –

uute lähenemiste, parima praktika väljatöötamine, innovaatiliste meetodite

rakendamine, tasakaalustatud kokkulepeteni jõudmine ning

reaalsuses toimivate strateegiliste plaanide väljatöötamine.

Saku lapsed planeerimas

Aitäh kuulamast!

pille@hendrikson.ee7 409 804