Värska päästekomando detailne analüüs

VÄRSKA PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.

1

Värska päästekomando

Päästeteenistujaid: 11

Sõidukid:

põhiauto-1

tulekustutusauto-1

paakauto-1

sõiduauto-1


2

1. Ümberkorralduse eesmärk, tulemus ja kriteeriumid

Päästekomandode võrgustiku ümberkorralduse laiemaks eesmärgiks on riikliku elupäästva

päästetegevuse kättesaadavuse suurendamine riigis eesmärgiga vähendada hukkunute ja

vigastatute arvu ning tagada päästesündmusel kiirem ja professionaalsem abi, päästeteenistujate

ohutus riskikeskkonnas ning vabatahtlike päästekomandode kaasamisel abikaugetes piirkondades

päästetöö tegemine ja kogukonna turvatunde suurendamine.

Värska päästekomando ümberkorralduse tulemusena suurendatakse naabruses asuvate

päästekomandode päästetöö baasteenuse osutamise võimekust ning valmisolekut reageerida

päästesündmusele.

Riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimise kriteeriumid

Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid riiklike päästekomandode võrgustiku

planeerimisel:

1) Riiklik päästekomando peab osutama päästetöö baasteenust, reageerima päästesündmusele

24/7 vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine,

elupäästevõime tagamine) (2011 tase 26);

2) Riiklik päästekomando peab olema piirkonnas, mille elanike arv on vähemalt 5000 (2011

aasta tase 57);

3) Riiklik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 1 minuti jooksul alates

Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamisest;

4) Riikliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 9 minutit (2011 aasta

tase 8.50 minutit);

5) Riiklike päästekomandode baasteenus tagatakse kuni 15 minuti jooksul vähemalt 90%

elanikkonnale (2011 tase 4-liikmelise komando (26) piirkonnas 72,86% elanikest);

6) Elupäästevõime ja ründava taktika kasutamise tagab kuni 10 minuti jooksul sündmuskohal

olev päästeressurss, mis on üle 25 000 elanikuga piirkonnas 5- liikmeline ja 1 põhiautoga

päästemeeskond ning üle 50 000 elanikuga piirkonnas 9- liikmeline ja 2 põhiautoga

päästemeeskond;

Värska päästekomando ümberkorraldamise kriteeriumid

Värska päästekomando ümberkorraldamise põhjused on:

1) Päästekomando ei taga aastaringset elupäästevõimet (4-liikmelist valvet) (Päästetöö

infosüsteem OVA);

2) Elanike arv komando teeninduspiirkonnas on alla 5000 (SiM, Rahvastikuregister);

3) Päästekomando töökoormus ja riskide tase on madal võrreldes ülejäänud riiklike

päästekomandodega (Päästetööde valdkonna analüüs ja hindamine, ekspertarvamus);

2. Analüüs


3

Ümberkorraldusest mõjutatud piirkond

Värska päästekomando ümberkorraldamine puudutab peamiselt Värska ja Mikitamäe ja Orava

valda, aga mõjutatud on ka Põlva maakonna Veriora vald ning Võru maakonna Meremäe vald.

Mikitamäe, Orava ja Veriora jäävad Räpina ja Vastseliina päästekomandode teeninduspiirkonda

ja Meremäe jääb Võru päästekomando teeninduspiirkonda.

Kaart: Kohalikud omavalitsused Värska päästekomando tööpiirkonnas

Värska vald

Värska vald asub Põlvamaa kaguosas ja piirneb Vene Föderatsiooniga, Võru maakonna

Meremäe vallaga, Põlva maakonna Orava, Veriora ja Mikitamäe vallaga. Vald koosneb kolmest

piirkonnast: Värska, Saatse ja Matsuri, keskele jäävad metsamassiivid ja Mustoja kaitseala.

Värska valla teede pikkus on 110 kilomeetrit, sh kohalikke teid 62 km, maanteid, 43 km ja

tänavaid 5 km. Valda läbib Tartu-Petseri ja Valga-Petseri raudtee, enne riikidevahelist piiri asub

Koidula raudtee tolli-piirijaam. Peamisteks tegevusaladeks on puhkemajandus, sh

tervishoiuteenus; puidutööstus, mineraalvee tootmine ning jaekaubandus ja teenindus. Suuremad

ettevõtted on AS Värska Sanatoorium (113 töökohta) ja AS Värska Vesi (38 töökohta), Koidula

raudtee piiri- ja tollijaam.

Täpsem info Värska valla kohta: http://www.polvamaa.ee/index.php?page=266&.


4

Orava vald

Orava vald asub Põlvamaal, valla keskuseks on Orava küla (vallas kokku 30 küla). Valla

territooriumi suurus on 17567,4 ha. Tihedama hoonestusega piirkondadeks on Orava, Hanikase

ja Lepassaare külad. Valda läbib raudtee. Metsa all on ca 10 000 ha, põllumaa all ca 7 000 ha.

Vallas on kolm looduskaitseala kogupindalaga 34,7 ha.

Elanikkonna põhiliseks tegevuseks on põllu- ja metsamajandus. Domineerival kohal on isiklikud

majapidamised. Täpsem info Orava valla kohta: http://www.polvamaa.ee/index.php?page=287&

Mikitamäe vald

Mikitamäe vald asub Põlvamaal, idas on piiriks Pihkva järv, põhjapiiriks on Võhandu jõgi,

läänes piirneb Veriora valla ja Orava vallaga, lõunas Värska vallaga. Vallakeskus asub

Mikitamäe külas. 104 km2

pindalaga valla territooriumil on 18 küla ja NATURA 2000 kaitsealad:

Karisilla oja, Mädajõe jõgi, Lüübnitsa sooala. Täpsem info Mikitamäe valla kohta

http://www.polvamaa.ee/index.php?page=272&.

Piirkonna ohud

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Mõisted tulenevad kemikaaliseadusest ja tähistavad teatud alammäärast (ohtlik ettevõte) või

künniskogusest (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte)

suuremas koguses ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid. Nimetatud ettevõtetele on viidatud ka

hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing

tööstus-või laohoonetes“ riskianalüüsis. NB! Andmed pärinevad Maa-ameti ohtlike ainete

kaardirakendusest. 1. oktoobrist 2011 muutusid teatud ohtlike ainete kemikaaliseadusest

tulenevad alammäärad, mistõttu näiteks tanklad ei kuulu enam kemikaaliseaduse mõistes ohtlike

ettevõtete alla. Seda uuendust Maa-ameti kaardirakenduses veel ei ole ja tulemus annab hetkel

ka tanklate ohu kategooriaks ohtlik. Samas jäävad ka tanklad hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju,

plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“ mõistes ohtlike ainete käitlejateks ning seetõttu on

nende äratoomine ohtliku objektina siinkohal ikkagi põhjendatud.

II Metsatulekahjud

Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“

riskianalüüsis on kajastatud kahte metsade tuleohuga seotud kaarti:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – metsatulekahjude esinemissagedust arvestades on

vastavalt keskkonnaministri 21.02.2007 a määrusele nr 14 „Suure, keskmise ja väikse tuleohuga

maakondade jaotus“ jaotatud Eesti erineva tuleohuga maakondadeks. Tegemist on maakonna

täpsusega, sellest tulenevalt on kõik ühe maakonna vallad ühesuguse tuleohuga.

B Tuleohtlik mets – tulenevalt metsade kasvukohast, vanusest ja seal kasvavatest puuliikidest on

Eesti vallad jagatud metsade tuleohtlikkuse osas kolme kategooriasse (madal, keskmine ja

kõrge).

III Üleujutusalad


5

Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskianalüüsis on

toodud üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Eestis, kus üleujutus võib mõjutada

rohkem kui 500 inimest. Ükski nimetatud valdadest ei kuulu olulise riskipiirkonna hulka.

Mõnedes toodud valdades võib küll esineda üleujutusi (eelkõige kevadisest suurveest

põhjustatud), kuid kuna seeläbi mõjutatud inimeste hulk ei ole suur, ei ole neid olulise

riskipiirkonnana nimetatud.

IV Rannikureostus

Kõik rannikul asuvad vallad on ära nimetatud potentsiaalse rannikureostuse riskipiirkonnana,

mida saab seostada ka hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Ulatuslik

rannikureostus“ riskianalüüsiga.

V Raudteeõnnetused

Kõik vallad, mida läbib raudtee on ära nimetaud potentsiaalse raudteeõnnetuse kohana. Antud

oht on seotud hädaolukorra seadusest tulenevate hädaolukordade „Paljude kannatanutega

õnnetus reisirongiga“ ja „Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus

ohtlikke aineid vedava rongiga“ riskianalüüsidega.

VI Maanteed

Ära on toodud põhimaanteede (nimeliselt) ja tugimaanteede olemasolu vallas. Oht seotud

hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Paljude kannatanutega õnnetus maanteel“

riskianalüüsiga.

Värska vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:

Ett

evõtt

e nim

i

Ohu

kat

egoori

a

Kem

ikaa

lid

(t)

Aad

ress

Asu

la

Om

aval

itsu

s

Maa

kond

AS Mahta

Värska tankla Ohtlik

bensiin(25,9);

diislikütus(168); propaan-

butaan(0,42) Pikk 32 Värska

alevik Värska vald Põlva

maakond

II Metsatulekahjud:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – Suur tuleoht

B Tuleohtlik mets - Kõrge

III Üleujutusalad:

A Oluline riskipiirkond - EI

IV Rannikureostus – EI

V Raudteeõnnetus – EI


6

VI Maanteed:

A Põhimaantee – EI

B Tugimaantee - JAH

Orava vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI

II Metsatulekahjud:



III Üleujutusalad:


IV Rannikureostus - EI

V Raudteeõnnetus – JAH

VI Maanteed:


B Tugimaantee – JAH (ca 2 km)

Mikitamäe vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted – EI

II Metsatulekahjud:



III Üleujutusalad:


IV Rannikureostus - EI

V Raudteeõnnetus – EI

VI Maanteed:


B Tugimaantee - JAH

Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid

Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse puhul

ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju. Nimetatud

objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatusi vastavalt riskihindamistele kord ühe

kuni viia aasta jooksul.


7

Objekt Vald Aardess Objekti liik

Värska Gümnaasium Värska vald Värska, Pikk 13 gümnaasium

Saatse Pansionaat OÜ Värska vald Saatse hooldekodu

Mineraalvee SPA Hotell Värska vald Väike- Rõsna hotell

Värska Külalistemaja Värska vald Värska, Silla 3 külalistemaja

Värska Lasteaed ja raamatukogu Värska vald Värska, Lasteaia 1 lasteaed

Hirvemäe Puhkekeskus Värska vald Värska, Silla 4 majutusasutus

Seto Talumuuseum Värska vald Värska, Pikk 40 muuseum

Värska Sanatoorium AS Värska vald Väike- Rõsna sanatoorium

Mahta Kütus Värska tankla Värska vald Värska, Pikk 32a tankla

Verska Mineraalvee OÜ Värska vald Väike- Rõsna toiduainetetööstus

Värska Vesi AS Värska vald Verhulitsa toiduainetetööstus

Koidula Tolli- ja Piiripunkt Värska vald Koidula Piirivalveasutus

Orava Põhikool ja noortekeskus Orava vald Orava kool

Orava Lasteaed Orava vald Orava lasteaed

Mikitamäe Valla Hooldekodu Mikitamäe vald Mikitamäe hooldekodu

Mikitamäe Kool ja lasteaed Mikitamäe vald Mikitamäe kool

Tabel: Kõrgendatud riskitasemega objektid Värska, Orava ja Mikitamäe vallas

Tulekahju häireedastusteenusega liitunud objektid

Häireedastusteenus on mõeldud kõrgendatud riskiga objektidele. Kõrgendatud riskiga

objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning

võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja

majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid ja

laohooned, kultuuriasutused, jne. Vastavalt siseministri määrusele "Nõuded automaatsele

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" on teatud objektidel

kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse.

Maakond Linn-vald Aadress Objekti nimetus

Põlvamaa Värska vald Väike- Rõsna 64001 Värska Sanatoorium

Tabel: Piirkonna kõrgendatud riskiga objektid, milledel on kohustuslik tulekahjuteadete

edastamine Häirekeskusesse

Piirkonna elanikud

Värska vallas on 1466 elanikku (01.01.2011), territoorium on 187,7 km² ning püsielanike tihedus

on 7,7 in/km2

(Eesti keskmine 31,3 in/km2

). Suuremateks asustusüksusteks on Värska alevik,

Treski ja Väike-Rõsna külad. Ülejäänud 31. külas on alla 100 elaniku.


8

Mikitamäe vallas on elanike arv 1129 (seisuga 01.01.2007). Vallas on 18 küla, neist suurimad

Mikitamäe küla (300 elanikku), Võõpsu, Toomasmäe, Lüübnitsa, Rõsna ja Selise külad.

Orava vallas on 816 elanikku (seisuga 05.11.2009), territoorium on 175,6 km² ning püsielanike

tihedus on 4,65 in/km2

(Eesti keskmine 31,3 in/km2

). Orava vallas on suuremaks

asustusüksusteks 285 elanikuga Orava alevik, ülejäänud alevikud on alla 100 elanikuga.

Värska päästekomando on esmareageerija piirkonnas, kus on vähem kui 5000 elanikku. Värska

päästekomando on lähimaks komandoks 2972 püsielanikule, mis jaotub järgmistesse

ajatsoonidesse:

- 5 minuti ajatsoonis elab 689 inimest;




- 29 minuti ajatsoonis elab 2972 inimest.

Vaadeldavat piirkonda peale muudatust 10 minutiga ei kaeta. Riiklikud päästekomandod katavad

elanikke järgmistes ajatsoonides:

- 15 minuti tsoonis elab 567 inimest;




- 46 minuti tsoonis elab 2972 inimest.

ASULA TÜÜP VALD

VÄRSKA

KOMANDO

AEG (min)

2

KOMANDO

2 KOMANDO

AEG (min)

ELANIKE

ARV

Mikitamäe küla Mikitamäe 7 Räpina 13 313

Usinitsa küla Mikitamäe 9 Räpina 14 46

Toomasmäe küla Mikitamäe 10 Räpina 14 79

Karisilla küla Mikitamäe 4 Räpina 15 64

Verioramõisa küla Veriora 14 Räpina 15 65

Rääsolaane küla Mikitamäe 11 Räpina 16 17

Kahkva küla Mikitamäe 13 Räpina 16 46

Lobotka küla Värska 2 Räpina 18 88

Treski küla Värska 6 Räpina 18 112

Igrise küla Mikitamäe 9 Räpina 19 15

Rõsna küla Mikitamäe 9 Räpina 19 57

Puugnitsa küla Mikitamäe 14 Räpina 19 16

Nohipalo küla Veriora 18 Räpina 19 25

Värska alevik Värska 3 Räpina 20 537

Soe küla Orava 8 Räpina 20 1

Niitsiku küla Mikitamäe 9 Räpina 20 20

Selise küla Mikitamäe 9 Räpina 20 65

Luuska küla Orava 19 Vastseliina 20 2

Päka küla Orava 10 Räpina 21 9

Järvepää küla Mikitamäe 11 Räpina 21 20

Võpolsova küla Värska 12 Räpina 21 9

Kliima küla Orava 18 Vastseliina 21 13

Tonja küla Värska 9 Räpina 22 21

Korgõmõisa küla Orava 17 Vastseliina 22 21

Kõliküla küla Orava 20 Vastseliina 22 9

Madi küla Orava 20 Vastseliina 22 19

Marga küla Orava 21 Vastseliina 22 17


9

Kremessova küla Värska 6 Räpina 23 20

Verhulitsa küla Värska 6 Räpina 23 21

Kahkva küla Orava 12 Räpina 23 16

Rebasmäe küla Orava 17 Räpina 23 16

Võmmorski küla Meremäe 21 Vastseliina 23 29

Väike-Rõsna küla Värska 7 Räpina 24 104

Riihora küla Orava 11 Räpina 24 5

Rõssa küla Orava 13 Räpina 24 42

Orava küla Orava 16 Vastseliina 24 285

Popovitsa küla Värska 7 Räpina 25 12

Kostkova küla Värska 8 Räpina 25 16

Kakusuu küla Orava 19 Vastseliina 25 19

Kamnitsa küla Orava 19 Räpina 25 16

Määsovitsa küla Värska 8 Räpina 26 19

Matsuri küla Värska 14 Räpina 26 43

Säpina küla Värska 14 Räpina 26 30

Hanikase küla Orava 22 Võru 26 87

Liinamäe küla Orava 24 Vastseliina 26 3

Lutepää küla Värska 10 Räpina 27 7

Podmotsa küla Värska 10 Räpina 27 16

Õrsava küla Värska 11 Räpina 27 7

Koidula küla Värska 15 Räpina 27 1

Nedsaja küla Värska 15 Räpina 27 27

Pääväkese küla Orava 16 Räpina 27 1

Vivva küla Orava 21 Vastseliina 27 23

Oro küla Orava 24 Vastseliina 27 32

Velna küla Värska 10 Räpina 28 33

Vaartsi küla Värska 16 Räpina 28 12

Kolodavitsa küla Värska 25 Vastseliina 28 34

Sesniki küla Värska 13 Räpina 30 22

Vedernika küla Värska 18 Räpina 30 6

Kõvera küla Orava 18 Räpina 31 7

Kundruse küla Värska 15 Räpina 32 11

Voropi küla Värska 20 Räpina 32 9

Kõivsaare küla Orava 27 Vastseliina 32 7

Ulitina küla Värska 17 Räpina 34 20

Saabolda küla Värska 18 Räpina 35 37

Korela küla Värska 19 Räpina 36 9

Saatse küla Värska 21 Räpina 38 81

Litvina küla Värska 22 Räpina 39 18

Pattina küla Värska 22 Räpina 39 20

Perdaku küla Värska 22 Räpina 39 20

Kolossova küla Värska 25 Räpina 42 11

Samarina küla Värska 26 Räpina 43 5

Rääptsova küla Värska 29 Räpina 46 7

Tabel: Värska piirkonna asustusüksuste ajaline katmine riiklike päästekomandode poolt.

Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode võrgustik

Lähimad riiklikud päästekomandod Värskale on:

- Räpina (23 km, 20 min).

- Põlva (39 km, 28 min);

- Võru (47 km, 32 min);

- Vastseliina (40 km, 38 min);

Lähim vabatahtlik päästekomando Värskale on:


10

- Orava (26 km, 25 min);

- Lasva (39 km, 28 min).

Värska päästekomandol on iseseisev teeninduspiirkond. Samas katavad piirkonda baasteenusega

Räpina, Põlva, Võru ja Vastseliina päästekomandod. Baasteenuse osas ümberkorraldamine

muudatusi kaasa ei too.

Ümberkorralduse tulemusena jaotatakse endine Värska päästekomando teeninduspiirkond

Räpina, Vastseliina ja Võru päästekomandode vahel. Riiklikele päästekomandodele lisandub

piirkonnas kaks vabatahtlikku (Orava ja Lasva) päästekomandot ja planeeritav Värska

vabatahtlik päästekomando.

Piirkonna päästesündmuste analüüs

Peamised sündmused Värska vallas 2008 - 2010 olid loodusjõududest põhjustatud sündmused

(11) ja tulekahjud (15). Nimetatud perioodil hukkus tulekahjus (2009) – 1 inimene ja

veeõnnetuses uppus ( 2010) - 1 inimene.

Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku

Värska LIIKLUSÕNNETUS 3 0 4 7 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 4 2 5 11 LOOM/LIND 0 3 1 4 LÕHKEKEHA 2 1 1 4 MUUD 4 2 14 20 ÕPPUS 11 7 4 22 TULEKAHJU 7 7 1 15 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 7 1 3 11 TULETÕRJE ALARM 10 5 2 17 ÕNNETUS VEEKOGUL VŌI RAN.MEREL 1 0 1 2

Värska vald kokku 49 28 36 113

Tabel: Pääste sündmused Värska vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Värska vallas:

- II astme sündmus 2.01.2010, hoone tulekahju Lobotka külas;

- II astme sündmus 12.07.2010, õnnetus veekogul Värska alevikus.

Peamised sündmused Orava vallas 2008 - 2010 olid tulekahjud (9). Nimetatud perioodil

hukkunuid tulekahjudes ega uppunuid veeõnnetustes ei olnud.


Orava TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 1 2 3 LÕHKEKEHA 4 1 5 ÕPPUS 5 1 6 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 1 2 3 TULEKAHJU 4 3 2 9 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 1 1

Orava vald kokku 14 7 6 27


11

Tabel: Pääste sündmused Orava vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Orava vallas:

- II astme sündmus 7.07.2010, hoone tulekahju Kõivsaare külas.

Peamised sündmused Mikitamäe vallas 2008 - 2010 olid tulekahjud (18). Nimetatud perioodil

hukkunuid tulekahjudes ei olnud. Veeõnnetuses uppus (2008) 1 inimene.


Mikitamäe TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 5 1 6 LÕHKEKEHA 1 1

LIIKLUSÕNNETUS 2 3 2 7

LENNUÕNNETUS 1 1

ÕPPUS 1 1 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 5 4 2 11

MUUD 3 2 5 10

TULEKAHJU 3 9 6 18

LOOM/LIND 2 2 Mikitamäe vald kokku 18 22 17 57

Tabel: Pääste sündmused Mikitamäe vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad sündmused Mikitamäe vallas:

- II astme sündmus 26.04.2010, õnnetus õhusõidukiga Järvepää külas;

- II astme sündmus 4.05.2010, hoone tulekahju Beresje külas;

- II astme sündmus 5.10.2011, hoone tulekahju Võõpsu külas.

Värska päästekomando väljasõitude analüüs

Kuu keskmine väljakutsete arv perioodil 2008-2010 on 7,4 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja

antud perioodil on 35,4 väljasõitu kuus.


12

Joonis: Värska piirkonna riiklike päästekomandode töökoormus 2008-2010.

SÜNDMUSE LIIK ME

RE

MÄ

E

VA

LD

MIK

ITA

MÄ

E

VA

LD

OR

AV

A

VA

LD

VA

ST

SE

LII

N

A V

AL

D

VE

RIO

RA

VA

LD

VÄ

RS

KA

VA

LD

KO

KK

U

ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND 1 1 2 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 2 2 LENNUÕNNETUS 4 4 LIIKLUSÕNNETUS 2 3 6 2 4 17 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 3 2 2 3 6 5 21 LÕHKEKEHA 6 7 1 14 MUUD 5 14 2 13 34 TULEKAHJU 8 15 8 40 15 8 94 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 1 1 4 11 1 4 22 TULETÕRJE ALARM 7 2 9 ÕNNETUS VEEKOGUL 3 6 9 ÕPPUS 3 4 7

KOKKU 14 30 14 92 37 48 235

Tabel: Pääste väljasõidud Värska ja ümberkaudsete valdade sündmustele 2010.

Värska päästekomando oli 2010. aastal esmareageerija (st jõudis esimesena sündmuskohale)

Värska valla 36 sündmusest 32 korral.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

0 4 8 12 16 20 24 28 32 36

PÕLVA PÄÄSTEKOMANDO

RÄPINA PÄÄSTEKOMANDO

VASTSELIINA PÄÄSTEKOMANDO

VÕRU PÄÄSTEKOMANDO

VÄRSKA PÄÄSTEKOMANDO

Eesti keskmine


13

VALLA NIMETUS VÄRSKA 11 VÄRSKA 21 VÄRSKA 31 VÄRSKA 32 KOKKU

MIKITAMÄE VALD 7 5 12 ORAVA VALD 3 3 RÄPINA VALD 1 1 VERIORA VALD 1 1 VÄRSKA VALD 28 2 2 32

KOKKU 40 5 2 2 49

Tabel: Värska päästekomando esmareageerimine Värska ja naabervaldadesse 2010.

VALLA NIMETUS VÄRSKA 11 VÄRSKA 21 VÄRSKA 31 VÄRSKA 32 KOKKU

MEREMÄE VALD 1 1 2 MIKITAMÄE VALD 9 7 16 MOOSTE VALD 1 1 ORAVA VALD 5 1 6 RÄPINA VALD 16 9 25 VERIORA VALD 4 4

VÄRSKA VALD 30 1 3 2 36

KOKKU 66 19 3 2 90

Tabel: Värska päästekomando sõidud valdadesse 2010.

Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Väljasõitude arv 78 62 63 110 78 95 81 90

Tabel: Värska päästekomando väljasõidud perioodil 2003-2010.

Värska päästekomando tööpiirkond kuulub Eesti mõistes väikse väljasõidukoormusega

piirkonda. Värska päästekomando väljasõitude arv perioodil 2008-2010 oli 266 väljasõitu.

Lähimatel Räpina päästekomandol oli antud perioodil 499, Vastseliina päästekomandol 449,

Põlva päästekomandol 1010 ja Võru päästekomandol 1777 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja

perioodil 2008-2010 on 1045 väljasõitu.


14

Joonis: Perioodi 2008-2010 päästekomandode töökoormuse võrdlus

Piirkonna ajalise katmise analüüs

Piirkonna ajalise katmise hindamiseks analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandodega.

Analüüsi tulemusena hinnati, millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas

kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade

kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt

lähemal.

Analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandode poolt osutatavate teenustega. Analüüsi

tulemusena saab hinnata:

millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on

komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade kattuvuse

korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale ajaliselt lähemal

(alus väljasõiduplaani koostamisel).

Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde teenustega.

Päästeamet edastas AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul. Regio

geokodeeris, st sidus tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil.

Järgnevalt genereeriti kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio

käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route. Logistikamaatriks

on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus) ning vastavalt

tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja tänavate suund ning

eksisteerivad teesulud.

Värska piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Pruun värv tähistab

10 minuti, kollane 15 minuti ja roheline värv 20 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone.

1010

499

1777

266

449

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

PÕLVA PÄÄSTEKOMANDO

RÄPINA PÄÄSTEKOMANDO

VÕRU PÄÄSTEKOMANDO

VÄRSKA PÄÄSTEKOMANDO

VASTSELIINA PÄÄSTEKOMANDO


15

Värska vald kaetakse riiklike päästekomandode võrgustikuga selliselt, et päästemeeskond jõuab

sündmusele 13 - 46 minuti jooksul. Lähimad riiklikud päästekomandod on Räpinas, Põlvas,

Võrus ja Vastseliinas. Räpina ja Vastseliina päästekomandode valvekoosseis planeeritakse 2012

aastal suurendada järjepidevat elupäästevõimekust pakkuvateks päästekomandodeks.

Ümberkorraldamisel jaotuvad elanikud Räpina, Võru ja Vastseliina päästekomandode vahel.

Suuremaid asustusüksusi, näiteks Värska alevikku teenindab Räpina riiklik päästekomando 20

minutiga ja Mikitamäe küla 13 minutiga; Vastseliina päästekomando teenindab Orava küla 24

minutiga.

Värska piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv

tähistab 15 minuti ja roheline värv 30 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone.

Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 20 minuti vabatahtlike

päästekomandode kaugustsoone.

Kaart: Piirkonna ajaline katmine lähimate riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt.


16

Kaart: Piirkonna ajaline katmine riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt peale

ümberkorraldamist.

3. Valvekoosseis

Värska päästekomando isikkoosseis - 11 päästeteenistujat, sh komandopealik. 10-e liikmelise

valvekoosseisuga ei ole võimalik tagada 2- mehelist valvet. Komandode inimressursi

arvestamine valve tagamiseks on toodud alljärgnevas tabelis:

24h valvekooseis komandos 1 2 3 4

Arvestuslik koosseis 5,2 10,3 15,4 20,5 Valvekoosseis kokku 6 11 16 21 Valvekoosseis kokku komandopealikuga 7 12 17 22

Tabel: Päästekomando koosseisu planeerimine

Päästekomando 10 -liikmelise koosseisuga ei ole võimalik tagada järjepidevat riiklikku

päästeteenust, rääkimata elupäästeteenuse osutamisest, milleks peaks päästekomando

kogukoosseisu suurus olema minimaalselt 22 päästeteenistujat.

Näiteks perioodil 1. mai 2011 – 31. august 2011 (123 päeva) tagati 2- liikmeline valve 98

ööpäeval ning 1- liikmeline valve 24-l ööpäeval.

Samas, 22 päästeteenistujaga riikliku päästekomando loomine Värskas on väljakutsete mahtu

arvestades selgelt ebaproportsionaalne ning seetõttu on otstarbekam tagada piirkonna päästealane

teenindamine lähedalpaiknevate päästekomandode baasil.


17

Värska päästekomando töötajatele on kavas pakkuda töökohti Räpina ja Vastseliina jt piirkonna

päästekomandodes.

4. Komandohoone

Siseministeeriumi omandis olev Värska päästekomando hoone külgneb KOV ruumidega. Hoone

on kahekorruseline, mille esimesel korrusel asuvad autode garaažid (6 autokohta) ja

teenindusruumid. Valvemeeskonna ruumid asuvad nii esimesel kui ka teisel korrusel. Hoone

asub peatänavast 100 meetri kaugusel, neid ühendav asfalttee on rahuldavas korras. Hoone on

gaasiküttel. Hoone siseruumid ja garaažid vajavad sanitaarremonti.

Värska päästekomando hoones on planeeritud renoveerida ja soojustada fassaad ja katus ning

vahetada aknaid ja uksi ning rajada osaline ventilatsioon (CO2 projekti raames kokku summas

56 800.- eurot).


18

5. Päästetehnika

Lõuna-Eesti Päästekeskusele kuuluv Värska päästekomando päästetehnika on kavas rotatsiooni

korras anda teistele Lõuna-Eesti Päästekeskuse riiklikele ja vabatahtlikele päästekomandodele.

Citroen Berlingo liising lõppeb 2012. Värska päästekomandos on kasutusel alljärgnev

päästetehnika:

689ANS Päästeauto Põhiauto SCANIA P94GB4X2 1999 LÕEPK 359AOT Päästeauto Paakauto SCANIA VABIS 1963 LÕEPK 402OAE Päästeauto Tulekustutusauto GAZ 66 1982 LÕEPK 804 MKK Sõiduauto Tüüp 3 Citroen Berlingo 2007 Liising

Tabel: Värska päästekomando päästetehnika 2011 seisuga

6. Värska vabatahtlik päästekomando

Värska piirkonda on päästetöö teenuste osutamiseks vajalik edaspidi toetada ja arendada

vabatahtlikku päästekomandot, kuna piirkond asub riiklikust päästekomandost kaugemal kui 20

minutit.

Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid uue Värska vabatahtliku päästekomando

planeerimisel on järgmised:

- Vabatahtlik päästekomando peab osutama tulekustutusteenust, reageerima

päästesündmusele 1 tulekustutusauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga;

- Vabatahtlik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 10 minuti jooksul peale

väljakutse saamist Häirekeskuselt;

- Vabatahtliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 10 minutit.


19

Päästeamet loob rahastamise tingimused Värska vabatahtliku päästekomando tekkeks ning on

valmis toetama ka tehnika ja varustuse vabatahtlike kasutusse andmisel, vabatahtlike päästjate

koolitamisel jm toetavateks tegevusteks samadel alustel nagu seda tehakse juba täna 84

lepingulises vabatahtlikus päästekomandos üle Eesti. Värska päästekomando hoone võimaldab

tagada vabatahtliku päästekomando aastaringse valmisoleku, lisaks planeeritakse hoonet

renoveerida CO2 vahenditest.

Piirkonna kogukondlik aktiivsus

Siseministeerium on analüüsinud piirkonna kogukondlikku aktiivsust, mille tulemused leiab

kokkuvõtlikult alltoodud tabelist:

Pii

rko

nd

Kü

la-

ja

ku

ltu

uri

selt

sid

e

hu

lk p

iirk

on

nas

Kogu

ko

nn

a ü

ldis

e

ak

tiiv

suse

näit

aja

d –

la

ad

ad

,

turu

d j

ms

Ko

hali

ku

om

av

ali

tsu

se

ak

tiiv

sus

ko

gu

ko

nd

lik

u

teg

evu

se

toet

am

isel

Mu

ud

kog

uk

on

dli

kk

u

ak

tiiv

sust

isel

oom

ust

av

ad

nä

itaja

d

VÄRSKA - 22 erinevat

traditsioonilist

üritust

2011 kohta andmeid ei

ole saanud

3 kultuuriasutust,

taidluskollektiivid ja

huvialaringid

Tabel: Värska valla piirkondlik aktiivsus

Documents

Värska päästekomando detailne analüüs