LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 19 (2930) Kolmapäev, 27. mai 2009

Tondipoiste mälestus-sammas taastatud

15. mail taasavati Tondi kasarmute ees mälestusmärk Tondi sõja-kooli kursantidele, kes tapeti 1. detsembril 1924. aastal punaste rii-gipöörajate poolt. Mälestusmärk asub hoone ees Tondi tänav 55, kus asus sõjakool, praegu tegutseb siin Audentese ülikool.

Tondipoiste mälestussamba avamise tseremooniat juhtis Kris-tiine linnaosa vanem Mihhail Korb. Ürituse avasõnad ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar, seejärel said sõna Riigikogu liige Mart Laar ja Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Kõnelenud rõ-hutasid, et 1924. aasta 1. detsembril rippus Eesti saatus juuksekarva otsas. Enne 1. detsembri mässu tundus Tartu rahuga garanteeritud Eesti iseseisvus olema iseenesestmõistetav, mida ei ähvarda enam ei seestpoolt tulenevad ega välised ohud. Alles verised mässusünd-mused 1924. aasta 1. detsembri öösel avasid paljude Eesti riigimees-te sinisilmad idanaabri tegelike kavatsuste suhtes. Eestis seadusliku võimu kukutamiseks ei põrkutud kommunistlikul Venemaal tagasi ühegi abinõu ees, ükskõik, kui verine see ka ei oleks olnud.

Tondi kasarmuid ründasid Nõukogude Venemaalt saadud juhiste järgi mässulised, tulistades ja heites granaate magavate kadettide ehk aspirantide, nagu neid tol ajal kutsuti, hulka. Kuna osa ründaja-test kandsid Eesti ohvitserimundreid, siis eksitas see esialgu valves olevaid sõjakooli kadette, kuid selguse saabudes osutati kohe tõsist vastupanu. Tondi kasarmute ründajad lootsid eriti just ootamatuse momendile, kuid kiire kaitse korraldamine oli ootamatuseks hoopiski nende eneste jaoks ja sundis riigipöörajaid Tondi sõjakooli kasarmu-test põgenema. Siiski hukkus mässajate käe läbi neli sõjakooli kadet-ti: Aleksander Tomberg, August Udras, Arnold Allebras ja Aleksander Teder, oli ka hulgaliselt haavata saanuid.

Hukkunute mälestuseks ja Tondi sõjakooli kadettide kangelaslik- kuse jäädvustamiseks rajatigi 1928. aastal Tondi kasarmute ette mäles- tussammas, mille autoriks oli vanameister Amandus Adamson. Mä-lestusmärk oli oma lihtsuses ja selguses väga mõjuv. Nõukogude okupatsiooni ajal tabas Tondi-poiste monumenti sama saatus nagu enamikku Vabadussõja mälestusmärke ‒ see lõhuti juba esimesel okupatsiooniaastal.

Võrreldes teiste hävitatud monumentide-ga on Tondi-poiste mälestusmärgil siiski üks eripära ‒ omal ajal nurgakivi sisse pandud metallvutlaris olnud trükised ja dokumendid jõudsid arhiivi, kus neist moodustati omaette säilik, mis tänaseni tallel. Juba ammu tekkinud mõte otsustati ellu viia 2007. aastal. Algataja-teks olid eruohvitserid ja ka Tallinna linnavo-likogu ning -valitsus. Rohkem kui kahe meetri kõrguse monumendi skulpturaalse osa taasta-mine toimus Jaak Soansi poolt modelleeritu-na. Makett valmis 2008. aasta 11. septembril ja nurgakivi pandi paika käesoleva aasta 10. märtsil. Monumendi aluse rajas Tallinna Teede AS ja monumendi kogumaksumuseks kujunes viis ja pool miljonit krooni.

Ausambalt eemaldasid katte linnapea Edgar Savisaar ja tänased sõjakooli kursandid. Mäles-tussamba õnnistas Tallinna praost Jaan Tamm-salu. Ausamba jalamile asetati kohaletulnute poolt hulgaliselt pärgi ja lilli. Mälestussamba juurde oli rivistatud sõjakooli kadettide au-vahtkond ja mängis Kaitseväe orkester. Pärast tseremooniat toimus koosviibimine Audente-se ülikooli kohvikus, kus näidati materjale val-mivast filmist „Tondipoisid“, mille režisöör on Asko Kase ja produtsent Artur Talvik.

Taastatud Tondipoiste monument jäädvus-tab ühte olulist seika meie ajaloos ja on ühtlasi meeldetuletuseks, et riigikaitse alast valvsust ei tohi kunagi unustada, ei praegusel hetkel ega ka mitte tulevikuski.

Peep PillakTaasavati mälestusmärk Tondi sõjakooli kursantidele.

President Toomas Hendrik Il-ves kirjutas täna alla otsusele va-bastada peaminister Andrus An-sipi ettepanekul ametist senise valitsuse sotsiaaldemokraatidest liikmed: siseminister Jüri Pihli, rahandusminister Ivari Padari ja rahvastikuminister Urve Palo.

Seoses sellega tegi Vabariigi President avalduse:

“Nii nagu suur osa Eesti inime-si, olen ka mina muutumas järjest murelikumaks olukorra pärast, mis meie valitsuses on tekkinud. Eesti vajab praegu valitsust, mis suudab vastu võtta raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid, mida hetkeseis meile dikteerib. Eesti rahvast ei huvita praeguse ma-janduskriisi ajal koalitsioonisi-sesed konfliktid, vastastikused süüdistused ega meediasse le-kitatud või läkitatud omavahe-lised solvangud. Selline piinlik-kust tekitav käitumine ei pärsi mitte ainult valitsuse toimimist, vaid süvendab võimu irdumist rahvast ja vastupidi.

See kõik viib tähelepanu ee-male põhilisest: kuidas me välju-me kriisist, kuidas me taastame oma majanduse usaldusväärsu-se ja majandusele hädavajali-kud investeeringud. Meil kõigil ‒ valitsusel ennekõike ‒ tuleb aru saada: kui Eesti ei suuda rii-gi kulusid ja tulusid sedavõrd tasakaalustada, et pääseksime eurotsooni, siis kaotame veelgi olulisemalt oma usaldusväärsust ning sellega kaasnevad vaid hal-vad tagajärjed.

Kui vana valitsus enam ei toi-mi, tuleb moodustada uus. Aga sellisel juhul peab uus valitsus ka tõesti olema tegus ja otsu-sekindel ning tegutsema selge eesmärgi nimel ning selge ja rahvale arusaadava tegevuskava alusel. Mul on kahju, et valitsus-kriis üldse puhkes, kuna see ei lase keskenduda põhilisele, kül-vab ebastabiilsust ja kahandab meie usaldusväärsust väljapoo-le. Aga kui valitsus ei ole enam töövõimeline, siis parem tõesti uus ja töövõimeline.

Töövõimeline valitsus saab tekkida juhul, kui seda moodus-tades on järgitud head poliitilist kultuuri ning poliitikat kujun-dades on lähtutud reaalsetest eeldustest seda ellu viia. Teoree-tiliselt on ju veel napid nädalad aega, et tegelikult vajalik lisaee-larve ära esitada, ning see lisa-eelarve ütleb meile suuresti, kas

President Ilves: poliitilise kultuuri kohaselt vajab uus valitsus Riigikogult uut mandaati

2011. aastat alustame euroala liikmesriigina või mitte. Sellest eesmärgist loobumine on minu meelest andestamatu. Selle ees-märgini mittejõudmine paneb koondhinde valitsusele ja pea-ministrile.

Rääkides poliitilistest kultuu-rist ja reaalsetest eeldustest pean ma silmas väga konkreet-seid asju, milles need väärtused väljenduvad.

Esiteks: kui moodustatakse sisuliselt uus valitsus, koos uue koalitsiooni ja koalitsioonilepin-guga, on minu hinnangul vägagi soovitav ja põhjendatud, et uus valitsus saaks Riigikogult man-daadi selle lepingu elluviimi-seks. Minu põhjendus on lihtne ‒ praegune valitsus moodusta-ti hoopis teistsugustel alustel, kuivõrd Riigikogu valiti hoopis teistsuguses Eestis. Olen kordu-valt kutsunud Andrus Ansipi va-litsuse erakondi loobuma 2007. aastal antud, kuid tänaseks keh-tetuiks muutunud lubadustest, millest kinnihoidmine takistab meil majanduskriisi ületamist. Siinkohal on tarvilik ja mõistetav, et rahvalt raskeid loobumisi ja katsumusi nõudev plaan kriisist väljumiseks nõuab esindusdemokraatlikus riigis parlamendi man-daati. Ühtlasi oleks see parim võimalus esitleda korralikku, usutavat ja teostatavat tegevuskava, milleta uut valitsust on raske ette kujutada.

Sellest johtuvalt ja tei-seks: ma eeldan, et samal ajal koos valitsuse koos-seisuga on uus valitsus valmis esitama negatiiv-se lisaeelarve eelnõu. Ning negatiivsele lisaeel- arvele oleks lisatud ka võimalikult täpne eelar-vestrateegia 2010. aas-taks ja olulisemad polii-tikate piirjooned 2011. aasta eelarve kohta. Seda on vaja meie kodanike veenmiseks, et uus valit-sus pole ajutine, parema puudumisel kokku pan-dud nn hädavariant, ning et selle loomise alused on kindlad ja kõigile mõiste-tavad.

Seda on vaja ka veen-maks maailma meie ümber, et me teame, mida me vajame, ja tea-me, kuidas sinna jõuda.

Ometi on ka siin objektiivset eba-kindlust palju ‒ seni on valitsuse-rakonnad rääkinud negatiivsest lisaeelarvest mahuga alla kahek-sa miljardi krooni, mis on ometi nii Eesti Panga kui sisuliselt ka IMF-i hinnangul hädavajalik piir, et Eesti riigi rahandus püsiks jät-kusuutlikul teel. Praegu ei ole aeg negatiivset lisaeelarvet teha poole rehkenduse kaupa, sest kolmandat lisaeelarvet sel aastal põhjendada on äärmiselt keeru-line ning koostada ajaliselt sisu-liselt võimatu, arvestades kulu-poliitika õiguslikke piiranguid.

Eestis ei vali president, mil-lised erakonnad moodustavad valitsuskoalitsiooni. President ‒ kelle ülesanne on sõnastada mitte parteide erakondlikke, vaid rahva ühiseid ootusi ‒ saab aga öelda, et uus valitsus peab olema tegus, otsusekindel ning tegutsema selge eesmärgi ni-mel ja konkreetse tegevuskava alusel. Ja muidugi peab edukas valitsus olema sisemiselt ühtne.”

Kristel PetersonVabariigi Presidendi kantselei,

21. mail 2009

2 “MEIE KODU” 27. mai 2009

Peaminister Andrus Ansip kin-nitas, et ta oleks uue koalitsioo-ni sündimisel nõus minema uue mandaadiga riigikogu ette, kuid see ei eelda tagasiastumist.

Ansip ütles “Aktuaalsele kaa-merale” antud intervjuus, et president Toomas Hendrik Ilves pole oma tänases avalduses kor-dagi nimetanud tagasiastumist.

“President ütles seda, et kui moo-dustub sisuliselt uus valitsus, luu-akse uus koalitsi-oon ja sõlmitakse uus koalitsiooni-leping, siis tema hinnangul tuleks saada riigikogult uus mandaat. Ja selle lähenemi-sega olen mina täiesti nõus,” rää-

kis peaminister.Ansip kinnitas, et ta oleks

nõus uue koalitsiooni sündimi-sel minema uue mandaadiga riigikogu ette. “Kuid Eesti põhi-seadus ei nõua taolistel puhku-del ei tagasiastumist ega ka uut mandaati. Ja ka sellised tavad ei ole seda eeldanud, et kui valit-susest üks erakond lahkub, siis

Ansip: uus koalitsioon ei nõua tagasiastumist astutakse tagasi,” märkis ta.

“Näiteks kui Reformierakond lahkus 1996. aastal Tiit Vähi va-litsusest, siis Tiit Vähi valitsus tagasi ei astunud,” tõi Ansip näi-teks.

“Sisuliselt uue valitsuse loo-mine tähendab, et kaasatakse uus koalitsioonipartner,” selgi-tas peaminister.

Reformierakond pöördus täna koos Isamaa ja Res Publica Liidu-ga Rahvaliidu poole, et alustada uusi koalitsioonikõnelusi. “Kuid me ei tea, kas me pöördumi-sele vastatakse jaatavalt, ja kui vastatakse jaatavalt, kas need kõnelused viivad ka uue koalit-siooni moodustamiseni või mit-te,” arutles peaminister.

Ansipi sõnul on ka võimalus, et praegune valitsus jätkab vä-hemusvalitsusena.

ERR, 21.05.2009

Välisminister Urmas Paet rõ-hutas täna, 19. mail Budapestis oma Ungari kolleegi Peter Balaz-siga kohtudes, et Euroopa Liidu laienemine peab hoolimata Eu-roopa riikide keerulisest majan-duslikust olukorrast ja pooleli- olevatest ELi institutsionaalse-test reformidest jätkuma senis-tel alustel.

„Loodame, et Horvaatia ja Sloveenia piirivaidlus leiab la-henduse ning ELi liitumisläbi-rääkimised Horvaatia ja Tür-giga jätkuvad konstruktiivses

õhkkonnas,“ ütles Paet. Samas rõhutas välisminister Paet, et liitumisläbirääkimiste edukaks kulgemiseks on vaja riikidel ka ise teha piisavat kodutööd ja näidata üles tahet ELi suunaliste reformidega edasi minekul.

Eesti ja Ungari kahepoolsetest suhetest rääkides tõstis välismi-nister Paet esile riikidevahelist koostööd kultuuri ja hariduse ning konsulaarkoostöö valdkon-nas. „Eesti ja Ungari haridusasu-tuste vahel toimub tihe koostöö, riigid vahetavad õppejõude ja

üliõpilasi. Eesti keele lektorid töötavad Budapestis, Szombat-helys ja Debrecenis, ungari keele lektor aga Tartu Ülikoolis,“ rääkis Paet. Ühtlasi avaldas välisminis-ter heameelt Eesti ja Ungari tihe-da konsulaaralase koostöö üle. „Viimati avasid Ungari, Eesti ja Sloveenia 7. aprillil 2009. aastal ühise viisakeskuse Istanbulis,“ märkis Paet näitena. Samuti es-indab Ungari Eestit viisade väl-jastamisel Moldovas.Välisministeeriumi pressitalitus

19. mai 2009

Eesti ja Ungari välisminister innustasid ELi laienemist jätkama

Välisminister Paet avas Eesti saatkonnahoone Budapestis

Välisminister Urmas Paet rõhutas täna pärastlõunal, avades Eesti Vabariigi suursaatkonna uut hoonet Budapestis Eesti välisesinduste võrgu tähtsust välissuhtluse hoidmisel ja arendamisel ning Eesti ko-danike aitamisel.

Välisminister Paeti sõnul on praegune aeg väljakutseid pakkuv ning nende ületamiseks on vajalik olla senisest veelgi enam avatud ning teha oma partneritega tihedat koostööd. „Saatkond Budapestis on Eestile oluline nii Eesti ja Ungari kahepoolsete suhete arendami-seks kui koostööks Ungariga Euroopa Liidus ja NATOs,“ ütles Paet. „Loodetavasti arenevad Eesti ja Ungari head kahepoolsed suhted edaspidi veelgi aktiivsemalt ning vastavatud saatkonnahoone Bu-dapestis on heaks töökohaks meie diplomaatidele Eesti ning Eesti inimeste ja ettevõtete huvide kaitsmisel ‒ tänase majandusolukor-ra saame enda kasuks pöörata senisest veelgi rohkem pingutades ja lisaväärtusi luues,“ lisas ta.

Välisministeerium ostis saatkonnahoone Ungaris 2007. aastal. Hoone renoveerimise põhitöö tehti Eesti ehitajate poolt 2008. aastal. Senini Eesti saatkonnal Budapestis oma hoonet ei olnud ja tegutseti kortermajas saatkonnaks kohandatud ruumides.

Välisminister Urmas Paet avas saatkonna Budapestis täna, 19. mail Ungarisse toimunud töövisiidi raames, kus Paet kohtus ka Ungari vä-lisministri Peter Balazsiga.

Välisministeeriumi pressitalitus19. mai 2009

Ansip: töötuskindlustuse maksemäära tuleb ilmselt tõsta

Reformierakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi sõnul tu-leb töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks tõenäoliselt vähendada uues töölepinguseaduses ette nähtud hüvitisi ja lisaks sellele tõsta ka töötuskindlustuse maksemäära.

Ansip ütles, et seni on tööandjad ja töövõtjad pidanud võimalikuks tõsta töötuskindlustuse maksemäära nelja protsendini. “Minu isiklik suhtumine sellesse küsimusse on selline, et ei ole alternatiiv, kas hü-vitiste vähendamine või maksumäära tõus. Minu analüüs ütleb, et mõlemat tuleb ilmselt teha,” ütles Ansip ja kinnitas, et see pole tema südamest tulev tahe, vaid paratamatus.

Ansip lisas, et praegu käib jutt maksemäära tõstmisest kolmelt protsendilt neljani, kuid lõplikult selgub see pärast täpsete arvutuste tegemist. Tema sõnul on töötukassa rahavoogusid planeerida kaunis raske ja sel puhul tuleb arvestada umbes kümmet muutujat, millest tööpuudus on vaid üks.

BNS, 19.05

Evelin Ilves osales Norra-Eesti sõpruspäevalEvelin Ilves pidas täna tervituskõne Norra Rahvuspüha puhul korraldatud Norra-Eesti sõpruspäeval

Raekoja platsil.Evelin Ilves tunnustas oma kõnes Norra traditsiooni tähistada rahvuspüha lastepidustuste ja laste

rongkäikudega.“Mina käisin Norras esimest korda juba lapsepõlves ‒ tänu norra lasteraamatutele. Usun, et ka teile,

lapsed, meeldivad sellised raamatud nagu “Sööbik ja Pisik”, “Vaikivad trollid” või “Kitsetall, kes oskas lu-geda kümneni”,” lausus Evelin Ilves ja kutsus lapsi üles maailma avastama kõigepealt raamatute kaudu.

Intervjuus Norra televisioonile õnnitles Evelin Ilves norralasi nende rahvuspüha ning samuti Eurovisi-ooni lauluvõistluse võidu puhul ja kutsus kõiki juuli alguses Eestisse laulu- ja tantsupeole.

Norra-Eesti sõpruspäeva tähistatakse Eestis esimest korda. Sõpruspäeva korraldas Norra-Eesti Kauban-duskoda koostöös Norra Suursaatkonnaga Tallinnas.

Vabariigi Presdendi Kantselei avalike suhete osakond, Tallinnas, 17. mail 2009

Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kommentaar sisepoliitilisest olukorrast

Globaalses majandus- ja finantskriisis radikaalseid lahendusi ot-siv Eesti kaotab valitsusliidus puhkenud tüli tõttu aega ja usaldus-väärsust. Seepärast on võimukriis Eestile halb.

Niisama halb on ka otsustusvõimetu valitsus, kes ei suuda leida kiireid ja ammendavaid lahendusi ning takerdub sisetülidesse.

Kas Eestis jätkab senine koalitsioon või moodustatakse uus või-muliit, igal juhul on vaja valitsuse selget ja parlamendi enamuse toetusega plaani, mille toel tuleb Eesti toime ähvardava eelarve-kriisiga nii sellel kui järgnevatel aastatel.

Eesti vajab otsustusvõimelist, vastutustundlikku ja tegusat valit-sust. Just seda ootan ma presidendina peaministrilt ja tema kabi-netilt, sõltumata sellest, kas praegune koalitsioon suudab taastada oma töövõime või luuakse uus koalitsioon.

Kaidi Aherpresidendi kantselei avalike suhete osakond

Kadriorus 18. mail 2009

President Ilves kohtus Lähis-Ida oluliste poliitikutega President Toomas Hendrik Il-

ves, kes osaleb Maailma Majan-dusfoorumi Lähis-Ida piirkond-likul konverentsil, kohtus täna sealse regiooni mitmete võtme-poliitikutega.

Kohtumisel Jordaania kunin-ga Abdullah II-ga tunnustas Eesti riigipea kõrgelt Jordaania aktiivset rolli Lähis-Ida poliitilis-tes arengutes, eriti tegutsemist Lähis-Ida konfliktile lahenduse leidmisel.

President Ilves ja kuningas Abdullah II kõnelesid ka Eesti-Jordaania järjest tihedamateks muutuvatest suhetest.“Eestile on tähtis otsesidemete loo-mine Jordaania ettevõtluse edendajatega,”ütles president Ilves. “Mul on hea meel, et Jor-

daania on huvitatud Eesti põ-levkivienergeetikaalastest koge-mustest.”

Kuningas Abdullah II väljendas suurt huvi Eesti e-valitsuse koge-muse vastu, mis võiks aidata Jor-daania kaheksa aastat kestnud samasuunalisi pürgimusi.

President Ilves ja kuningas Abdullah II väljendasid hea-meelt, et läbirääkimised Eesti-Jordaania investeeringute kaitse lepingu sõlmimiseks on jõudnud lõpusirgele.

Eesti riigipea kohtus ka Iraa-gi asepresidendi Adil Abd Al-Mahdi’ga.

“Loodan, et üldiselt para-nenud julgeolekuolukord Iraa-gis võimaldab keskenduda riigi

tsiviilsele ülesehitamisele,” ütles president Ilves, meenutades, et Eesti kaitsevägi osaleb NATO Iraagi-treeningmissioonis ja praegugi viibib Tallinnas Eesti Diplomaatide kooli ja välismi-nisteeriumi korraldatud kolme-nädalasel koolitusel 10 Iraagi diplomaati.

President Ilvese ja asepresi-dent Al-Mahdi kohtumisel rää-giti pikemalt infotehnoloogia lahendusest, mis kergendavad riigiametite tööd ja tõstavad sel-le tulemuslikkust. “Oleme valmis tutvustama ka Iraagile Eestis väl-jatöötatud e-lahendusi ‒ e-valit-sust, X-teed, ID-kaardi projekti,” ütles president Ilves.Vabariigi Presidendi Kantselei

Ammanis 15. mail 2009

3“MEIE KODU” 27. mai 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Leedu presidendivalimised pühapäeval kindlalt võitnud Euroopa Liidu eelarvevolinikust Dalia Grybauskaitest saab riigi esimene naispresident. 53-aas-tast Grybauskaitet toetas Leedu pühapäevastel presidendivali-mistel 68,17 protsenti valimistel osalenuist, mis on suurim toetus presidendivali-mistel pärast taa-siseseisvumist, teatas keskvali-miskomisjon esmaspäeval. ❖ Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip ei pea tõsiseltvõetavaks opositsioo-ni-lise Keskerakonna ettepanekut moodustada laiapõhjaline krii-sikoalitsioon, kuhu oleksid kaa-satud kõik parlamendiparteid. Ansip ütles esmaspäeval pärast valitsusliidu eestseisuse koo-solekut ajakirjanikele, et ei pea selliseid poliitilise süsteemi pea peale pööramise ettepanekuid väga tõsisteks. ❖ USA Marylandi osariigi kuber-ner Martin O’Malley allkirjastas esmaspäeval Annapolises koos-tööleppe Harjumaaga, maava-nem Värner Lootsmanni tegi seda juba varem Eestis. Lepingu järgi hakkavad kaks piirkonda te-gema koostööd haridus-, kultuu-ri- ja majandusvaldkondades. ❖ Tallinna linnavalitsus avab suvel venekeelse ajalehe Stolit-sa internetiportaali, mis läheb maksma 100.000 krooni, kirjutab Eesti Päevaleht. Seni oli interne-tis vaid linnavalitsuse rahastata-va ajalehe Pealinn eestikeelne versioon. ❖ Peaminister Andrus Ansip kiitis neljapäeval riigikogus esinedes Eesti konservatiivset eelarvepoliitikat ning ütles sot-siaaldemokraatidele viidates, et valitsusse kuulumist ei tohi kasutada valimiskampaania te-gemiseks.❖ Reformierakondlane Jürgen Ligi andis neljapäeval Reformie-rakonna ning Isamaa ja Res Pub-lica Liidu (IRL) nimel riigikogus üle palju vaieldud töölepinguse-aduse muutused. ❖ Peaminister Andrus Ansip tegi neljapäeval avalduse, mil-les kutsus opositsioonilist Rah-valiitu koalitsiooni. “Riik vajab teovõimelist valitsust, paraku on Reformierakonna ja IRL-i koos-töö Sotsiaaldemokraatliku Era-konnaga ummikusse jooksnud,” põhjendas Ansip. ❖ Haridusministeerium teatas neljapäeval, et arvestades rii-gi rasket majandusolukorda ja 2009. aasta lisaeelarve etteval-mistamist, sõlmisid Eesti Hari-dustöötajate Liit ning ministee-rium kokkuleppe, mille kohaselt taastatakse alates 1. juulist õpe-tajate palga alammäärad 2008. aasta tasemel. ❖ Majandusminister Juhan Partsi sõnul langes Eesti rahvusvahelise ärikooli IMD riikide konkurent-sivõime edetabelis märgatavalt allapoole halvenenud makronäi-tajate ja ettevõtjate kindlustun-de alanemise tõttu. Eesti langes IMD 57 riiki hõlmavas edetabelis eelmise aasta 23. kohalt 35. po-sitsioonile.

(Allikas: BNS, 16.05.-21.05)

❖ Ainsa parlamendiparteina hea valimistava leppele allkirja mitte andnud Keskerakonna peasekretär Priit Toobal nime-tas lepet Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) valimisrelvaks. Lepe näeb muu hulgas ette valimis-kampaaniaga seotud kulude läbipaistvust ning valimistel osalevate kandidaatide avalik-ku kinnitust selle kohta, kas nad asuvad valituks osutudes esin-duskogusse ka tööle. ❖ Euroopa Liitu astunud 10 endise idabloki riigi, sealhulgas ka Eesti sisemajanduse kogu-produkt (SKP) peaks sel aastal vähenema kolm protsenti, ütles Maailmapank oma majandus-ülevaates. Parimas seisus neist riikidest on Poola, head on ka Tšehhi väljavaated. Suurimaid probleeme on Lätil, Ungaril ja Rumeenial. ❖ Eesti Panga asepresident Märten Ross peab senise pensio-nisüsteemi ja teiste sotsiaaltoe-tuste reformimist vältimatuks, kuna need ei vasta majandus-keskonna muutustele. Keskpan-ga asepresident märgib, et kui praegusi reegleid ei muudeta ja majanduse maht kahaneb, ei ko-handu pensionisüsteem jätku-suutlikule rajale enam kunagi. ❖ Sotsiaaldemokraatliku Era-konna (SDE) esimees Jüri Pihl kinnitas reedel kohtumist Kesk-erakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaarega, kuid ütles, et väited võimaliku uue koalitsiooni moodustamise kohta on spekulatsioon. Ta mär-kis, et poliitikud ikka omavahel kohtuvad, ning lisas BNS-ile, et sellel kohtumisel arutati Tallin-na teemasid. ❖ Töötukassa registreeris viima-se nädala jooksul 2300 uut töö-tut ning registreeritud töötute üldarv läheneb 10 protsendile tööealisest elanikkonnast. Vii-mase nädala jooksul registree-ritud töötutest oli eelmisest töö-kohast koondatuid 514. Kokku on Eestis 64.397 registreeritud töötut. Üldarv on nädala jooksul kasvanud 1892 inimese võrra. ❖ Peaminister Andrus Ansip ei pea pensionide vähendamist vajalikuks. Ansip ütles mee-dianõuniku vahendusel BNS-ile, et alates kohustusliku kogumis-pensioni rakendamisest 2002. aastal on kõigil Eesti valitsustel olnud teada, et paljude järg-nevate aastate jooksul ei kata sotsiaalmaksu laekumised täie-likult kulutusi riikliku pensioni maksmiseks. ❖ Maailma riigid peaksid ole-ma valmis senisest tõsisema-teks nakatumisteks A-gripi uue viirustüvega H1N1 ja enama-teks surmajuhtumiteks, hoiatas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor Margaret Chan reedel. ❖ Tallinna börsil liikusid akt-siahinnad reedel valdavalt mii-nuspoolel, indeksit hoidis posi-tiivsena Eesti Telekomi aktsia. Indeks OMXT kasvas 0,34 prot-senti 316,23 punktini. Kokku oli 383 tehingu käive 7,08 miljonit krooni.

(Allikas: BNS, 21.05-22.05)

Ergma: rahvas kiidaks Reiljani otsust parlamendist lahkuda

Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul kiidaks Eesti rahvas ilmselt heaks, kui esimese astme koh- tus süüdi mõistetud parlamendi rahvaliitlasest liige Villu Reiljan riigikogust lahkuks.

“Minu meelest on Eestis poliitikud võtnud pal-ju väiksemate asjade eest vastutuse ja läinud ära ja rahvas on seda hinnanud,” ütles Ergma “Aktu-aalsele kaamerale” antud intervjuus.

Ergma tuletas meelde, et kunagine kultuurimi-nister Signe Kivi astus oma kohalt tagasi Kultuur-kapitali raha kuritarvitamise afääri pärast, mille-ga oli seotud kapitali tollane juht Avo Viiol.

“Järgmistel riigikogu valimistel sai ta (Kivi) vist peaaegu 5000 häält. Inimesed hindavad seda. Aga see on härra Reiljani otsustada,” sõ-nas Ergma.

Riigikogu esimees lisas, et Reiljan on süüdi mõistetud alles esimese astme kohtus ja enne lõplikku süüdimõistmist ei saa keegi nõuda, et ta end riigikogu tööst taandaks.

Harju maakohus mõistis Rahvaliidu endise juhi ja riigikogu liikme Villu Reiljani süüdi suu-res ulatuses pistise nõudmises ning karistas teda tingimisi kahe aasta ja kolme kuu pikkuse van-gistusega kolmeaastase katseajaga.

BNS, 22.05

Ilves soovib võimlikult ruttu teovõimelist valitsust

President Toomas Hendik Ilvese sõnul oleks vaja, et Eestis taastuks võimalikult ruttu teovõi-meline valitsus.

Kolmapäeval Võrumaa omavalitsusjuhtidega kohtunud Ilvese sõnul soovib ta, et riigis taastuks võimalikult kiiresti teovõimeline ja Eestile vajalik-ke otsuseid langetav tegus valitsus, kellel on par-lamendi toetus.

“Meil ei ole aega kaotada nädalaid omavaheli-sele tülitsemisele ja üksteise süüdistamisele, me vajame vastutustunnet ja otsustusvõimet,” rõhu-tas riigipea presidendi kantselei teatel.

BNS, 20.05

Pihl: jutud koalitsioonist Kesk-erakonnaga on alusetud

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Jüri Pihl kinnitas reedel kohtumist Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaarega, kuid ütles, et väited võimaliku uue koalitsiooni moodustamise kohta on spekulatsioon.

Pihli sõnul oli sel nädalal toimunud kohtumine Tallinna linnapea Edgar Savisaarega kokku le-pitud juba paar nädalat varem. Ta märkis, et polii-tikud ikka omavahel kohtuvad, ning lisas BNS-ile, et sellel kohtumisel arutati Tallinna teemasid.

Väiteid, nagu oleks kaalumisel uue koalitsiooni moodustamine SDE, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liiduga, nimetas Pihl spekulatsi-ooniks ning osutas, et praegune koalitsioon on teinud võimukõneluste alustamiseks ettepaneku Rahvaliidule.

SDE peasekretär Randel Länts ütles reede lõunal BNS-ile, et kahe erakonna esimehed on viimastel päevadel arutanud tekkinud poliitilist olukorda ning uurinud võimalikke puutepunkte.

President Toomas Hendrik Ilves vabastas nel-japäeval peaminister Andrus Ansipi ettepanekul ametist SDE-sse kuuluvad ministrid: rahandusmi-nister Ivari Padari, rahvastikuminister Urve Palo ja siseminister Jüri Pihli.

Ansip tegi ühtlasi praegu opositsioonis olevale Rahvaliidule ettepaneku alustada koalitsioonilä-birääkimisi.

BNS, 22.05

Ilves: Tšehhi presidendi sõnad on kahetsusväärsed

President Toomas Hendrik Ilves nimetas kahet-susväärseteks Tšehhi riigipea Vaclav Klausi sõnu ajalehes Lidove Noviny, milles Klaus jagas Euroo-pa Liidu liikmeid olulisteks ja vähem olulisteks.

“Arvan teadvat, et president Klausi poolt öeldu ei kajasta ei tšehhi rahva ega Tšehhi valitsuse seis-ukohti. Küll aga olen üllatunud, et sellise kahet-susväärse lausega - mis jagab Euroopa riigid olu-listeks ja ebaolulisteks - esines justnimelt tšehh,” ütles Ilves reedel BNS-ile.

Euroopa Liidu ja Venemaa tipkkohtumise eel üt-les Klaus laupäeval ajalehele, et “ma ei näe Vene-maad kui ähvardavat ohtu, pigem kui suurt, tuge-vat ja ambitsioonikat riiki, millele peame pöörama rohkem tähelepanu kui sellistele Euroopa Liidu liik- metele, nagu on Eesti ja Leedu”.

Ilves märkis, et tšehhid teavad ju hästi, kuhu sarnane suhtumine viis nende riigi 1938. aasta Münchenis. “Oli ju ka siis mõnede riigijuhtide seisukohaks, et “Saksamaad peetakse suureks, tugevaks ja ambitsioonikaks riigiks, millele peab roh-kem tähelepanu pöörama kui näiteks väike-sele Tšehhoslovakkiale”,” sõnas president.

Ilves kinnitas samas, et Euroopa Liidu ja NATO kahe liikmesmaa ning kahe liitlase Eesti ja Tšehhi suhted on väga head.

Vaclav Klaus tegi Balti riike hämmastanud aval-duse EL-i ja Venemaa tippkohtumise avapäeval Habarovskis. Kohtumist võõrustab Vene presi-dent Dmitri Medvedev, EL-i delegatsiooni juhivad eesistuja Tšehhi president ja Euroopa Komisjoni juht Jose Manuel Barroso.

BNS, 22.05

Eesti innovaatilised elektroonikud tutvustasid end Londonis

Neljapäeval, 21. mail toimus Eesti saatkonnas Londonis kõrgtehnoloogia alane seminar, kus Eesti ettevõtjad tutvustasid kohalikele spetsialis-tidele Eesti innovaatilist elektroonikat. Seminari eesmärgiks oli tutvustada Suurbritannia turule Eesti elektroonika sektorit ning leida tulevikus koostöö arendamiseks uusi kontakte.

Suursaadik Margus Laidre hinnangul on kõrg-tehnoloogia kindlasti üks neist valdkondadest, kus ka väike riik võib pakkuda suuri lahendusi. “Mitmed Eesti e-saavutused on rahvusvaheliselt teada ja tuntud, kuid ka teistes kõrgtehnoloogia valdkondades on meil välisturule konkurentsi-võimelisi tooteid pakkuda,” ütles Laidre.

Seminaril tutvustasid Eesti elektroonikasekto-rit ettevõtete Artec Group, Cybernetica, Nordic Sonar, Smartfid ja Regio esindajad.

Elektroonikute seminar toimus koostöös EASi Londoni esinduse ning Briti kaubandus- ja in-vesteeringuteorganisatsiooniga (UK Trade and Investment - UKTI).

Eesti saatkond LondonisTiina-Maria Väravas

Välisministeeriumi pressitalitus21. mai 2009

Üheksa linna lõid üleriigilise kultuurilinnade võrgustiku

Tallinna algatusel sõlmisid üheksa linna reedel hea tahte protokolli, millega moodustati üleriigi-line kultuurilinnade võrgustik.

Lisaks Tallinnale andsid protokollile allkirja veel Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tartu, Vil-jandi ja Võru esindajad.

Tallinna volikogu esimehe Toomas Vitsuti sõ-nul on võrgustiku loomise eesmärk otsida ühi-selt võimalusi, kuidas tähtustada Eestit tuleviku Euroopas.

“Tallinna missioon on suurem kui sisustada üks-nes ühe aasta kultuuriprogramm,” selgitas Vitsut pealinna algatust võrgustiku loomiseks.

Linnasid ajendas kultuurikoostööd tegema eel-kõige asjaolu, et Tallinn on 2011. aastal Euroopa kultuuripealinn. Hea tahte protokolliga ühinenud linnad leiavad, et Tallinna valimine Euroopa kul-tuuripealinnaks on suurim ja tähtsaim rahvusva-heline kultuurisündmus Eesti taasiseseisvumise järel ning sellega avaneb Tallinnale ja kogu Eestile ainulaadne võimalus viibida Euroopa ja maailma tähelepanu keskmes.

BNS, 15.05

4 “MEIE KODU” 27. mai 2009

Ostke ESTO 2009 pass ‒ praegu 50% odavam ESTO 2009 passide eelmüük kestab vaid kuni 31.05.09!

ESTO 2009 passi hind on € 100.ESTO passiga saad külastada kõiki üritusi festivali ajal, nagu

näiteks Rahva- ja Valguspidu, kunstinäitusi, kontserte, teatrie-tendusi, kinolinastusi jne. Lastele kuni 6. eluaastani on kõigile üritustele vaba sissepääs.

ESTO päevade ajal on võimalik osta kohapeal päeva-, õhtu-kassast pääsmeid, kusjuures üksikhinnad on kuni 50 % täiskas-vanutele ja kuni 25% noorukitele, tudengitele kallimad.

ESTO passi on võmalik osta ESTO 2009 esindajalt Austraalias Sulev Kalamäe, (M) 0414 601050PO Box 9 Balmain NSW 2041Email: sulev@ozemail.com.au

Sõrve noorte suvelaager

8.-15.01.2010

Info: 0409 658 591

SESKiuudised

SESKi koosviibimisel 14. mail meenutati äsja möödunud emadepäeva. Maud Kaljot esi-tas sellekohalist luulet, Juhan Liivi „Ema“ ja „Hällilaul“, Peeter Sink’i „Ema laul“ ja „Emale“.

Heidi Aedma tutvustas kahte hiljuti Austraaliasse saabunud noormeest, kes lühidalt kirjel-dasid oma kogemusi siinsel mandril.

Peale lõunasööki vaadati fil-me Öisest laulupeost ja Balti ketist.

T.P.

Laupäeval, 9. mail kogunes kolmkümmmend meie sõpradest ‒ emad, isad ja lapsed ‒ Wollongongi Luteri kiriku saalis, et ema-depäeva pühitseda. Oli tore, et nii palju inimesi said kokku tulla, et austada emasid ja vestelda jälle sõpradega.

Seal olid lilled, et panna emadele rinda ja siis hakkas koosviibimise ametlik osa. Seltsi kirjatoimetaja, Reet Heylin tervitas kõiki tulijaid ja esimeseks lauldi ühislaulud ‒ Üks paigake siin ilmas on, Eidekene ketrab, heietab lõnga ja teised. Erich Ups tuli Thirlmerest, et män-gida kaasa kandlel. Palju tänu!

Järgmiseks Reet luges Kadi Viljaku artikli “See salmik on nagu ju-malast”, mis ilmus Ōhtulehes 13.09.2003. See artikkel kirjeldab, kui-das üks võõras mees tagastas endise WES esimehe, Lembit Lainela sajaaastasele emale, neiu-eas kirjutatud armastusluuletustega sal-miku, mille mees oli pööningult leidnud. Lembit oli ise tahtnud seda lugu jutustada, aga kahjuks ta ei saanud koosviibimisele tulla.

Ellen Ups luges, kuidas ema elu ei ole alati kerge ja et emad pea-vad lastele palju õpetama. Just tähtis on, et teisi inimesi tuleb austa-da ja vääristada ja et lapsele peab öpetama, kuidas ema austada ja vääristada. Eks need ideed panid kõiki kuulajaid mõtlema.

Pärast oli aega nautida maitsvat külmlauda, mille kokad olid val-mistanud. Lõpuks oli kohv ja koogid ja kringel. Tuju oli hea ja vanad sõbrad said jälle uudiseid vahetada. Oli tore vestelda inimestega, keda polnud kaua aega näinud.

Palju, palju tänu kõigile, kes aitasid teha selle päälelõuna nii mõ-nusaks!

Meie järgmine üritus on Wollongongi Eesti Seltsi viiekümnes juu-bel, mida pühitseme koos Taasiseseisvuse päevaga 23. augustil Sak-sa Klubis Berkeley’s. Loodame rohket osavõttu!

Reet

WESi uudised

Baltisakslased elasid Eestis ja Lätis kuni 1939. aastani.

Nad kaotasid poliitiliste muutuste tõttu 1. Maailmasõja aegu (Eesti ja Läti lahku löömi-ne Vene riigist ning iseseisvate riikide asutamine) küll auto-riteedi ja mõju, jäid aga siiski oma kodumaale truuks. 1939. aastal sõlmitakse Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel Hitleri-Stalini pakt koos salajaste lisa-protokollidega, millega kuulu-vad Soome, Eesti, Läti ja Leedu nõukogude mõjupiirkonda. Nõukogude Liit sunnib ülalni-metatud riikidele peale abipak-tid, paigutab sinna rohkearvu-lised trupid ja võtab need 1940. aastal (ise nimetavad nad seda “vabatahtlikuks”) Nõukogude Liidu riikide hulka. Väga palju eestlasi ja lätlasi küüditatakse Siberisse, suur hulk inimestest langeb punaterrori ohvriks.

1939. aastal asustatakse Bal-tisakslased Eestist (ligi 13.700) ja Lätist (ligi 51.000) ümber. Umbes 12.500 inimest jäävad maha.

Pärast lühiajalist peatumist enamasti pommeri vahekorte-ris, ei jõua ümberasustatavad vastavalt algsetele ootustele „koduriiki“, vaid niinimetatud „selle koosseisu lülitatud ida-aladele“. 11.000 inimese ringis jõuavad riigi maakonda Danzig-Westpreußen`isse ja 51.000 rin-gis riigi Wartheland`i nimelisse maakonda, niinimetatud Wart-hegausse. Ümberasustatavad majutatakse enamasti eelmiste poolakatest või juutidest ela-nike maalt välja saatmise/pa-

gendamise teel „vabastatud“ korterites, majades, talundites ja töökohtadel peakuberman-gus. Me teame inimeste käest, kes seda oma silmaga nägid, et mõned korterid olid veel soo-jad, mõnes seisis laual veel au-rav supp... Me teame ka seda, et paljud “uusomanikest” nägid endid vaid eelmiste omanike volinikena ja tajusid ebaõiglust, mis elupaiga varasematele asu-katele tehti, vägagi selgelt.

1941. aasta varakevadel järgnes „järelümberasustami-ne“, mille käigus saadeti Ees-tist ja Lätist välja veel 17.500 isikut, nendest 5.000 dekla-reeriti „mitte-sakslasteks“. „Jä-relümberasustatavad“ majutati „põgenikena“ ja „poliitiliselt ebausaldusväärsete isikutena“ eranditult „Vanasse Riiki“.

1944/1945 jõuab Punaar-mee üha lähemale ja lähema-le ning koos sellega ka õudus,

terror ning hirmud. Paljud Balti-sakslased põgenevad ‒ paljud hukkuvad ‒ paljud pagendatakse. Um-bes 65 % allesjäänutest asuvad esialgu elama Niedersachseni, Schleswig-Holsteini, Hambur-gi ja Nordrhein-Westfaleni Lii-dumaale, mõned ka Baierisse ning Baden-Württembergi, et asuda alles hiljem samuti ela-ma teistesse läänepoolsetesse liidumaadesse. Näituse pani kokku abielupaar Heinichen (Baltisakslaste sõpradering Ba-den-Württembergis) ja selle eesmärgiks on tuua lähemale Balti-sakslaste saatus, kusjuu-res põhirõhk on asetatud Balti-sakslastest ümberasustatutele Eestist. Pildid ja dokumendid räägivad iseenese eest. Selgi-tused ning kirjeldused piltide juurde on koostatud nii saksa kui ka inglise keeles.

www.esto2009.de

Fotonäitus„Ümberasustamine – põgenemine – Balti-sakslaste pagendamine 1939 – 1945“

Moderne ja müstiline Jüri Reinvere „Reekviem“, koos spetsiaalselt teose jaoks austraalia filmirežissööri Catherine Jarvis’e tehtud filmi-ga, on pilk eestlaste ning eestluse minevikku, äratades hetkeks ellu aegadesse vajunud Eestimaa. Film on koostatud eesti arhiivifilmide 1911-1944 materjalide põhjal. Tegijad soovivad oma teosega aval-dada au lahkunud eestlaste põlvkondadele: nende unistustele oma laste paremast tulevikust, nende igapäevaelule, nende lootustele ja nende lahkumisele üksteise järel Eestimaa pinnalt. Nende loobumis-tele ja uuestisünni korduvusele.

Jüri Reinvere „Reekviem“ on moderne versioon vanast ja väärikast zhanrist, kirjutatud sooloflöödile, episoodilisele neljale meeshäälele ja loetud tekstile. Tegemist on helitööga, kaasaegse kunstiga, mis ei järgi traditsioonilisi ettekujutusi reekviemidest.Melanhoolne elu pühitsus:tervist, surnud, tervist, elavadEi ole surma, me tantsime igavesti,ei ole elu, me lahkume igavesti,ei ole aega, on vaid viirastus ja mälestus viirastusest,mõlemad haihtunud, mõlemad igavesedhiljem pole meil aega ‒ ega elavate riiki enam,kuid surnute oma, jah.(tõlkinud Doris Kareva)

Teose ettekandjateks Münsteris on: kaasaegse muusika virtuoos, ameeriklannast flötist Helen Bledsoe, neli Eesti Filharmoonia Kam-merkoori lauljat ning tekstid on sisse loetud Catherine Jarvise poolt.

Jüri Reinvere (sündinud 1971 Tallinnas) on helilooja, kelle identi-teedi suur osa on olla mõtleja ja poeet. Oma kompositsiooniõpinguid alustas ta prof. Lepo Sumera juures Tallinna Muusikaakadeemias. Raudeesriide avanemisega aastal 1990 siirdus ta kõigepealt Poola, seejärel 14-aastaks Soome, kus ta 2004. aastal lõpetas Sibeliuse Aka-deemia magistrikraadiga. Alates 2005. a. elab Reinvere Berliinis.

Reinvere kui Eesti helilooja töid on kahel korral hinnatud Rahvus-vahelisel Rostrumil Pariisis, aastail 2000 ja 2006.

Jüri Reinvere „Reekviemi“ esmaettekanne toimus käesoleva aasta 23. märtsil Helsingis.

www.esto2009.de

Jüri Reinvere „Reekviemi“ Saksamaa esiettekanne ESTO 2009 raames esmaspäeval, 29.06.09, Apostelkirche, kell 21.00

Helilooja Jüri Reinvere Foto: Aaron Nace

Childhood journeys from terror and loss in Estonia to Displaced Persons camps in post-WWII Germany, and on to New Worlds.

The book is compiled by Mai Madisson. Edited and designed by Priit Vesilind.

To be launched in ESTO 2009 Halle Münsterland Weisser Saal 29 June 11.30 amFurther information: whennoiseended@gmail.com

5“MEIE KODU” 27. mai 2009

2008. aasta möödus kiiresti ‒ nagu ikka siis, kui on palju töid ja tegemisi. Kuna meie sõber Eesti Rahva Muuseum elas väga intensiivset elu uue hoone tule-kuga seotud tööde ja suure juu-beli ettevalmistuste tähe all, ei saanud seltski maha jääda. ERMi Sõprade Seltsi töö eesmärgiks oli populariseerida muuseumi tulevast kodu Raadit, näidata, et muuseum on elav, toimiv, sõb-ralik ja külalislahke.

Lõpuks kroonis edu selt-si ammuseid püüdlusi aidata muuseumi Raadi vabaõhuala planeerimisel ja seega külasta-jale atraktiivsemaks muutmisel. Ettevõtluse Arendamise Sihta-sutusele kirjutatud projektiga saadi 349 625 EEK, et töötada koos spetsialistidega välja ala ideekontseptsioon. Projekt lõ-peb 2009. aasta mai keskel.

ERMi Sõprade Selts pidas kaks aastakoosolekut ‒ 27. märtsil Tallinna Rahvaülikooli ruumides ja 12. aprillil Tartus. Seadsime asjad nii, et Tallinna koosoleku-lised said enne osa ERMi teabe-päevast. Lisaks traditsioonilisele aruandele, mille esitasid seltsi juhatuse esimees Tanel Linnus ja aseesimees Riin Alatalu, tegi meeleoluka etteaste seto leelo-koor Hõpõhõim. Koosolekust võttis osa umbes 40 inimest.

12. aprillil Tartu Ülikooli raa-matukogu konverentsisaalis toi-munud koosolekule tuli kohale üle 120 inimese. Seltsi liikme-tele esinedes peatus muuseumi direktor Krista Aru kahel teemal ‒ ERMi uus hoone ja lähenev juubel - ning avaldas lootust, et muuseumil on sõprade näol kin-del tugi. Ülevaate ERMi sõprade poolt aasta jooksul tehtust esi-tas seltsi juhatuse esimees Tanel Linnus, seltsi rahaasju selgitas revisjonikomisjoni esimees Ardi Sild ja emotsionaalse ettekan-dega teemal Koostöö ja kon-flikt eestlaste traditsioonis esi-nes seltsi liige ajaloolane Aadu Must. Aastaraamatu värsket 14ndat numbrit, milles seekord oli mitmeid artikleid seltsi välis-liikmetelt, tutvustas selle koos-taja Sirje Madisson. Täname siinkohal meie toetajaid Eesti Kultuurkapitali, Eesti Kultuurka-pitali Tartumaa ekspertgruppi ja Eesti Rahva Muuseumi, tänu kel-lele väljaanne ilmuda sai.

Koosolek valis ühehäälselt oma uueks auliikmeks Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi loomise idee algataja Tõnis Lu-kase.

ERMi Sõprade Seltsi kuulub üle 1000 liikme Eestis ja välismaal. Kokku saime aasta jooksul uusi sõpru juurde 56, lisaks Eestile oli liitujaid ka Austraaliast, Rootsist, Kanadast ja Venemaalt.

Kenasti teeb oma tööd ERMi Sõprade Seltsi Tallinna osakond eesotsas juhatuse aseesimehe Riin Alataluga. Koostöös seltsi juhatuse ja Tallinna Rahvaüli-kooliga korraldati 6 ERMi tut-vustavat teabepäeva, millest esimesed muuseumi kogusid puudutavatel teemadel: “Silm-

Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi 2008. aasta kroonikakoeesemed ERMi kogudes“, “Aja jälg vaibal“, „Tikitud soo-vid ja õpetussõnad“. Sügisest jätkati hoopis uues valdkonnas ‒ alustati loengusarja „Eesti Rahva Muuseum räägib oma välitöödest“, kus teemadeks olid „Kauge ja lähedane Narva“, „Üliõpilaste välitöökogemusi aastatel 2002‒2003“, „Eksperi-mentaalne alepõld ‒ interdistsi-plinaarne välitööde katsebaas“ ja „Eesti inimesed läbi fotosilma 2008. aastal“. Teabepäevade sarja jätkatakse kuni 2009. aas-ta maini ja seda kõike Eesti Kul-tuurkapitali toel.

Seltsi vahendusel on tellitud muuseumi programme laste-le ja ekskursioone täiskasva-nuile. Avalikkusele suunatud reklaamüritustest on olulisem jaanuaris 2008 koos EMSL-iga tehtud üleskutse jäädvustada vabariigi juubeliga seotut, mil-le tulemusel laekus Eesti Rahva Muuseumi kogudesse arvukalt materjale Eestist ja välismaalt. Vastuseks väliseestlastele suu-natud palvele täiendada ERMi fonde teabega nende igapä-evaelust, saime oma Austraalia liikmetelt mitmeid huvitavaid filmimaterjale. Selts oli oma muuseumiga koos ka kirjandus-festivalil Prima Vista ja veebrua-rikuisel turismimessil Tallinnas.

2008. aastal jätkasime rahva-kalendri tähtpäevadele pühen-datud ülelinnaliste ürituste kor-raldamist Raadi mõisas. Aasta algas vastlapäeva tähistamise-ga 5. veebruaril, millest lume-vaegusest hoolimata kujunes meeleolukas päev. Rahvaroh-keim ettevõtmine oli muidugi jaanipäev, mis kestis 9 tundi ‒ algul perepäev ja alates kl 20 traditsiooniline jaaniõhtu. Eri-nevalt vastlapäevast oli nüüd sademeid küllaga - joonistus-stuudio, viltimis- ja savitöökojad ning jaaniussijooks pidid kolima varju alla, batuudil toimus hüp-pamine vaheldumisi ujumisega ning orienteerumismängust osavõtjad olid mähkunud kile-desse nagu tulnukad. Õhtu aga oli ilus, avasime koostöös Mul-gi Kultuuri Instituudiga näituse ”Minu mulgi muster”, Kaitseliidu Tartu maleva esindajad süütasid jaanitule, ansambel Zetod Värs-kast viljeles punkloori ja nei-dude ansambel Tsibihärblaseq laskis seto leelodel kõlada. Üle südaöö kestnud tantsuõhtut täitis ansambel Mosquito Pär-numaalt.

Värviline oli ka meie mihklipä-ev 29. septembril, mida seekord soosis erakordselt ilus ilm. Nii lapsed kui ka täiskasvanud said oma loovuse proovile panna savikojas ja joonistusstuudios, huvilised said õlgedest punuda, viltida ja klaasitükkidest kauni vitraaži valmistada ning loomu-likult käia Raadi näitustel. Nagu viimastel aastatel traditsiooniks, avasime jääkeldris uue näituse ‒ seekord siis ülevabariigilise õpilastööde näituse Minu klaas 2008. Rahvatarkus ütleb, et Mih-kel saadab saagi salve ‒ seepä-rast ärgitasime perenaisi kohale

tulema oma hoidistega. Oma oskusi suurhoidistamise vallas demonstreeris ka kodulinna esi-number selles vallas AS Salvest. Folklorist Mall Hiiemäe tuletas kõigile meelde, miks õigupoo-lest Mihkel on tähtis mees, käsi-tööstuudio Raudrohi Tallinnast demonstreeris omavalmistatud rahvariideid ning oma ukraina rahvariided olid kaasa võtnud ka kultuuriseltsi Promin liikmed. Päeva lõpetasid lõõtsalood ja segarahvatantsurühm Viker-kaar, kes kutsus kõiki tantsule. Kohal käis umbes 3000 pidulist.

Need üritused ei oleks saanud toimuda, kui meid ei oleks to-etanud Tartu linn, Eesti Kultuur-kapital, Eesti Rahva Muuseum, Tartu Kultuurkapital, Tartu vald ,Hasartmängumaksu nõukogu ja sponsorina A. Le Coq. Suur tänu neile kõigile! Suur tänu ka Koha-liku Omaalgatuse Programmile, mille toel oleme saanud muret-seda mitmeid Raadil ürituste korraldamiseks hädavajalikke vahendeid ‒ 2008. aastal siis suure telgi ja varem hangitud pinkidele lisaks ka lauad. Kokku hoitud rendirahadega saab ehk edaspidi rohkem panustada kul-tuuriprogrammi.

Seltsi liikmed käisid aasta jooksul mitmel õppereisil. Ees-timaal külastasime seekord 30. mail ja 1. juunil paljudele seni tundmatuid saari ‒ Pakrit ja Os-mussaart. Edasi viis rännutee meid 7.-10. augustini Soome Vabariiki, kus käisime vähem-tuntud radu ‒ osalejad said ela-muse, mis õigustas reisi pealkir-ja Päris Soome. 16.-19. oktoobril sõitsime avastama Valgevene-maad, mida viimasel ajal tun-takse ainult meedia vahendusel. Tuleb tunnistada, et isiklik ko-gemus oli tunduvalt mitmekül-gsem ja lootustandvam. Aasta lõpetas Eesti Rahva Muuseumi Sõprade seltsi traditsiooniline kodumaine lossireis ‒ seekord Alatskivile, kus tutvusime Soo-me aasta lõpuga seonduvate rahvakommetega. Seltsi liige soomlanna Marja Korpimäki oli valmistanud meile imelise soo-me rahvustoitudest koosneva

toidulaua, soome rahvatantse esitas-seletas ingerisoomlaste rahvatantsuansambel Röntys-kä Juha-Matti Aroneni eestve-damisel, meie hea abiline Eesti Kirjandusmuuseumist Mall Hiie-mäe toetas teemat sõnavõtuga Joulu joutui ja pisikesed taid-lejad esitasid kohalikus murra-kus etenduse Naesse ja miesse tüüd.

Trükiseid on seekord nime-tada kolm. Lisaks meie aasta-raamatule Lee14 sai sügiseks valmis ka seltsi tutvustav voldik. Suur tänu Eesti Kultuurkapita-lile ja Eesti Kultuurkapitali Tar-tumaa ekspertgrupile. Kevadel ilmusid käsitöömeister Aino Praakli voldikud Kirikindaid Virumaalt, mille väljaandmist rahastas osaliselt Hasartmängu-maksu Nõukogu.

Aasta möödus kiiresti ja te-gusalt. Finantsiliselt ebastabiil-semate aegade saabumine an-dis endast juba märku. Ärevust tekitab SEB Panga võlakirjafondi konto seis, kus seisab Eesti Rah-va Muuseumi uue hoone fondi annetatud raha seis on väga muutlik ja 2008. aasta lõpul oli sellel 509 529, 22 EEK.

Eesti Rahva Muuseumi Sõp-rade selts tänab kõiki asutusi, organisatsioone ja üksikisikuid, kes toetasid meie ettevõtmisi nõu ja jõuga - kui saame kuidagi abiks olla, võite meie peale loo-ta. Soovime Eesti Rahva Muu-seumile edu ja õnne ning tema sõpradele tarkust ja tragidust edasi tegutseda.

Sirje MadissonERMSS sekretär

Vahetusõpilased otsivad Eestis lahkeid peresid

Augustis avaneb Eesti peredel suurepärane võimalus lihvida oma inglise keelt ning õppida tundma võõrast kultuuri, võttes aastaks oma koju elama välismaalasest vahetusõpilase.

Rahvusvaheline õpilasvahetusorganisatsioon YFU otsib augustis Eestisse saabuvatele noortele peresid. Siia tuleb 23 vahetusõpilast kaheksast riigist, millest võib eksootilisematena välja tuua Tai, Ecu-adori ja Moldova.

Noored käivad aasta aega Eesti keskkoolis, õpivad eesti keelt ja teevad tutvust siinse kultuuriga.

Sõbralikud pered, kes on valmis välismaise noore enda sekka võt-ma, võivad asuda nii linnas, alevis kui külas. Kool valitakse elupaiga järgi.

Kõik noored kõnelevad lisaks oma emakeelele inglise keelt, mida pereliikmed aasta lõpuks tänu praktikale kindlasti paremini oska-vad. Lisaks saab ülevaate võõrast kultuurist, ilma et peaks kuhugi reisima.

Praegugi õpib Eesti peredes 23 vahetusõpilast.YFU Eesti on eri riikide õpilasi vahendanud alates 1992. aastast.

Sakala, 19.05.2009

1922. aastast kuni 1944. aastani asus ERM Raadi mõisahoones. ERM Fk 1126:16.

ERM RaadilNarva mnt 177, TartuTelefon tööpäevadel 735 0442Lisainfowww.erm.eeRaadi mõisapark on avatud iga päev kella 7-22

6 “MEIE KODU” 27. mai 2009

Viido veerg - Europarlamendi valimiste eel

Eelmisel nädalal ilmus Tunne Kelamilt uus raamat pealkirjaga „Eesti eest Euroopas“, mida esit-leti tema kui Euroopa Parlamen-di saadiku büroos Tallinnas. Te-gemist on rohke pildimaterjaliga teosega, milles antakse ülevaa-de Tunne Kelami tööst europar-lamendis. Kahtlemata võib tema tegevust Brüsselis pidada kõige tulemuslikumaks, võrreldes teis-te Eesti saadikutega. Tunne Ke-lami eestvedamisel võeti aprillis 2009 vastu resolutsioon, milles on kirjas, et mõistetakse huk-ka „… kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide toime pandud kõik inimsusevastased kuriteod ja rasked inimõiguste rikkumised“.

14. mail aga kõneles Tunne Kelam oma tegemistest koosvii-bimisel Eesti Majas. Ta rõhutas seda, kui tähtsad on isiklikud kontaktid Brüsselis, et oma ette-panekuid ellu viia. Kõik parla-mendiliikmed peaksid töötama koos ühise eesmärgi nimel.

Ma tunnen Tunne Kelamit juba palju aastaid ja tean, et ta on üks kõige otsekohesemaid ja töö-kamaid inimesi. Eestil ei saakski olla paremat esindajat Brüsselis, kui on tema, sest Tunne seisab tõepoolest kindlalt Eesti eest Eroopas.

Üks koosolekul osalejatest, kes teeb äri Venemaal, rääkis sellest, mis seal praegu toimub. Tema sõnade järgi hoiavad paljud kubernerid täna eemale Putini Moskva-liinist. Peterburi huvi-des aga ei ole see, kui ei arenda-ta suhteid Balti riikidega, nemad teevad tööd suhete parandami-seks. Balti riikidel ja Venemaal on vastastikused huvid ekspordi

Teater VariusSoovitan Tallinnas toimuvale Üldlaulupeole sõitjatele huvitavat teatrietendust: “HIS MASTER ‘S VOICE”

Teater VARIUS mängib laulupeolistele ja külalistele 1 ja 2. juulil kell 18 Eesti Rahvusraamatukogu saalis Heidi Sarapuu lavastust “HIS MASTER ‘S VOICE”. See on lugu ARTUR RINNEST, BENNO HAN-SENIST, AGU LÜÜDIGIST ja teistest ESTONIA teatri artistidest, nende elu- ja loometeest, 1939. aastal salvestatud helindite saatusest. La-vastuses on palju tuttavaid ja unustatud viise.

Mängivad RENE SOOM, PRIIT VOLMER, TIIU LAUR (Rahvusoope-rist ESTONIA) ja Peeter Kaljumäe, Indrek Sarapuu, Raivo Mets. Laule saadavad klaveril Hain Hõlpus, Alar Villems viiulil ja Sander Udikas klarnetil. Etendus kestab üle kahe tunni.

Kuna lavastus on ülimenukas ja kohtade arv saalis on piiratud, palub teater suurematel kollektiividel broneerida piletid 5. juunini aadressil: kontor@varius.ee. Pileti hind on 180 EEK. Piletite üksik-müük algab 8. juunist Eesti Rahvusraamatukogu infoletis (telefon +372 6307611 )

Täpsem info www.varius.ee Tervitustega!

Aho RebasRahvastikuministri nõunik

ÜEKN Esindaja Eestisepost: aho.rebas@riigikantselei.ee

Olgugi, et teatrirahvas on siis juba suvepuhkusel, otsustasid tea-ter „Varius” tegelased kokku tulla, et mängida ülalmainitud näiden-dit laulupeolistele ja külalistele, eriti välismaalt. Lavastust soovitab Eesti rahvastikuministri nõunik ja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esindaja Eestis Aho Rebas, kes on saatnud ülaloleva teate ka Aust-raalia Eesti Seltside Liidule Melbourne’i ja selle kaudu AESLiidu liik-mesorganisatsioonidele.

Lavastuse saamisloost võiks siinjuures lisada, et 2008. aasta ke-vadel anti Eesti Rahvusraamatukogule Taani rahvusliku heliarhiivi poolt pidulikult üle 200 matriitsi eesti muusikaga, mille salvestas 1939. aastal suurkonstern „The Gramophone Company”. Selle ha-rukontor „His Master’s Voice” asus Kopenhaagenis. Aastakümneid ei teatud salvestistest midagi ning arvati, et nad on sõjakeerises kadunud. Alles 2003. aastal selgus, et suurem osa salvestistest on säilinud.

Lavastus toetub sellele ajaloolisele faktile ning tutvustab Estonia teatri lauljate elu ja loomingu kaudu omaaegset teatri- ja muusika-elu. Keskseteks tegelasteks on Artur Rinne (Peeter Kaljumäe), Agu Lüüdik (Rene Soom Rahvusooperist Estonia), Benno Hansen (Priit Volmer Rahvusooperist Estonia), Milli Rebane (Tiiu Laur Rahvus-ooperist Estonia), teistes osades ülalmainitud Raivo Mets ja Indrek Sarapuu. Muusikajuht on Hain Hõlpus ja näidendi autor ja lavastaja Heidi Sarapuu. Lavastus valmis Eesti Rahvusraamatukogu 90. juu-beliks ja esietendus toimus 27. novembril

2008. Hiljuti käis teater “Varius” selle näidendiga esinemas Göte-borgis Rootsis, kus sai suure kiituse ja tänu osaliseks.

Tallinnast edastatud informatsiooni põhjal Tiiu Kroll-Simmul

Ülimenukas Heidi Sarapuu näidend „His Master’s Voice” laulupeolistele ja külalistele Tallinnas

Stseen etendusest „His Master’s Voice”

ja impordi küsimuses.Tunne Kelam ütles, et Vene-

maa suudab alati olla omaenda kõige suurem vaenlane. Just siis, kui Euroopa Liit vajas kindlat energiaallikat ja Venemaa ning Saksamaa arendasid Gazpromi, siis sulges Venemaa gaasikraa-nid Ukrainale poliitilistel põhjus-tel, olles kinnituseks faktile, et Venemaa ei ole usaldusväärne partner. Veel tõi Tunne huvitava paralleeli: Nelson Mandela, kes oli 24 aastat vangis, sai Lõuna-Aafrika presidendiks. Nüüd aga on saanud Venemaal paljudele poliitikutele ohtlikuks Hodor-kovski, kes mõne aasta pärast vabaneb vanglast. Putin ja ta sõbrad ei oska temaga midagi muud peale hakata, kui hoida endiselt vanglas ja esitada talle üha uusi süüdistusi.

Kui Moskvas lõppes just kõigi aegade kõige kallimalt eten-datud Eurovisiooni lauluvõistlus ‒ Eesti esines seal väga hästi ‒, siis meie ootame Eestis oma laulupidu, mis toimub juuli al-gul. Loodetavasti näen ma suve ilusaimal kuul Eesti Majas kõi-ki oma vanu sõpru ‒ neid, kes elavad koduses Euroopa Liidus, kui ka neid, kes tulevad siia üle ookeani. Eelmise nädala lõpul saingi siin lõunasöögiks kokku Toomas Tuulinguga, globaalse eestlasega, kes rääkis mulle, kui-das ta kohtus hiljuti Charlie ja Jaak Pärliga Palm Beachis Flori-das ning Aavo Kõivuga Jupiteris. Vanadest semudest on ikka tore kuulda.

Need, kes pole kaua aega Tal-linnas käinud, võivad jälle üllatu-da, kui siia tulevad. Vana Sakala Keskuse asemel on valmimas

uus kontserdimaja. Olin algul selle ehitamise vastu, kuna mul-le ei meeldinud, kui barbaarselt asi ära otsustati ja vana lõhuti, nüüd ei jää üle muud, kui loota, et uus asendab vana väärikalt.

Vana aega sain meenutada koos Ameerika kindraliga, kes oli Eesti Majas koos ühe turismigru-piga. Ta mäletas kunagist SADM-programmi. Rääkisin talle, kui-das ma omal ajal USA sõjaväes olles tegin langevarjuhüppeid, aatompomm seljakotis. Kindral juhtis mu tähelepanu sellele, et SADM-programm oli 1970-nda-te aastate keskpaigani täiesti salajane. Kinnitasin talle, et olin sellest teadlik, ja kinkisin talle CD oma lauludega. Ta vaatas seda ja küsis, kas see pole mitte jälle üks pomm?

Kui kõik ümberringi muutub moodsamaks, siis pean ütlema, et Eesti Majas Tallinnas suuri muutusi olnud ei ole. Toit on siin ikka endiselt eestimaine: sült, rosolje, heeringas, hapukapsas, hernesupp, must leib etc. Li-sanud oleme aga „õnneliku tun-ni“ ehk happy hour´i.

Eesti Maja avas oma kodulehel www.eestimaja.ee uue lingi ne-ndele, kes tulevad laulupeo ajal Eestisse. Sellel võib jätta teateid oma sõpradele kohtumiseks Ees-ti Majas. Miks mitte pidada siin maha mõnigi hea ja lõbus pidu. Selle toreda mõtte eest oleme tänulikud Juta Ristsoole.

Eesti Maja restoran Tallinnas aadressil Lauteri 1 (avatud 11 - 23)

Viido PolikarpusEesti Maja, Tallinn

viido@eestimaja.ee

Eestile tõi edu tagasihoidlikkus Tänavusel Eurovisioonil sai ülekaaluka võidu Norra (387 punkti),

lauluga “Fairytale” (muinasjutt), mille autoriks ja esitajaks on valge-vene päritolu Alexander Rybak. Järgnesid Island (218), Aserbaidžaan, Türgi ja Suurbritannia. Eestil kogus 129 punkti ja sai kuuenda koha. Järgnesid Kreeka, Prantsusmaa, Bosnia, Armeenia ja Venemaa.

Eurovisiooni asjatundja Olavi Pihlamägi sõnul saavutas Eesti 54. Eurovisiooni lauluvõistlusel kuuenda koha tänu esituse tagasihoid-likkusele. Meie olime tagasihoidlikud, mis viis meid ka võidule, mär-kis Pihlamägi. “Kõige tähtsam oli laul ja laul oli hea.”

Pihlamägi sõnul pääses Eesti Eurovisiooni teisest poolfi naalist eda-si kolmandana. “Me ei olnud mitte napilt fi naalis, vaid väga kindlalt, mis näitas, et see kuues koht, mille me nüüd kätte saime, oli igati õigustatud,” rääkis Pihlamägi.

Iga-aastast suurüritust jälgib igal aastal enam kui 100 miljonit ini-mest peamiselt Euroopas.

Katrin Jüriso, ERR, 17.05.2009

Tallinnas algab esinduslik kirjandusfestival

Kirjandusfestivalil astub üles ligi seitsekümmend kirjanikku Eestist, Venemaalt, Ungarist, Itaaliast, Inglismaalt ja mujalt.

Kirjanduspeo sündmused leiavad suures osas aset Harju tänavale Kirjanike Maja vastu püstitatud kirjandustelgis. Kok-ku toimub nelikümmend luge-mist, vestlusringi, lastehommi-kut, kontserti ja ekskursiooni.

Esmakordselt toimuv Tallinna kirjandusfestival sündis tradit-siooniliste Sotsia ja Põhjamaa-de luulefestivali ühendamisel. Festivali üks eesmärke on saada siia erinevatest žanridest maail-manimega autoreid.

Esinevad tänase Eesti sära-vamad prosaistid ja luuletajad Andrei Hvostov, Kristiina Ehin, Doris Kareva, Tõnu Õnnepalu, Tarmo Teder jpt. Oma just eesti keeli ilmunud raamatust „Pu-hastus“ räägib Soome hetke tuntuim ja mõjukaim kirjanik Sofi Oksanen. Lisaks neile veel põnevaid, ehk lausa eksootilisi-gi väliskülalisi.

ERR, 13.05.2009.Eestit esindanud Sandra Nurmsalu ja Urban Symphony saavutasid Eurovisioonil lauluga “Rändajad” suurepärase kuuenda koha

7“MEIE KODU” 27. mai 2009

Austraalia päritolu ettevõttel pole õnnestunud aasta jook-sul alustada Virumaal hinna-liste metallide otsinguid, kuna ettevõtte taotlused takerdusid bürokraatiasse ning seadu-semuudatus piiras uuringuteks lubatava ala suurust.

Mullu kevadel pöördus Aust-raalia firmale Monaro Mining NL kuuluv OÜ Balti Kaevandus-ed ja Uuringud keskkonnami-

Kullaotsingutest Virumaal pole asja saanud

nisteeriumi poole taotlustega saada luba üldgeoloogiliste uurimistööde teostamiseks, et teha kindlaks metallide sisaldus Virumaal, kirjutab Põhjarannik.

Firma soovis saada teavet raua-, molübdeeni-, vase-, plii-, tsingi-, nikli-, uraani-, vanaa-diumi-, kulla-, hõbeda- ja plaati-nasisalduse kohta maapõues.

Austraalia firma siinne nõus-taja, Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi direktor Alvar Soesoo sõnul on uuringu-kavatsused takerdunud büro-kraatiasse, kuna taotluste me-netlemine hakkas venima ning keskkonnaministeerium soovis

taotlustele saada hulganisti täpsustusi ja täiendusi.

Soesoo sõnul aga tõmbas põhilise piduri peale maapõue-seadusesse tehtud muudatus, mis sätestas, et üks firma ei või geoloogiliseks uuringuks taot-leda ühele maavarale suuremat ala kui 100 ruutkilomeetrit.

«Kuna tegu on üldisemate uu-ringutega, siis see on liialt väike ala. Firma ja tema investorid peavad kulutama uuringuteks palju raha, aga tõenäosus, et nii väiksel maa-alal võib leiukohta tabada, jääb väga väikseks,» lisas ta.

Postimees, 13.05.2009

RAHVUSKAPITALI 2009. AASTA KORJANDUSE ANNETAJATE ESIMENE NIMEKIRINSW$250 Romeo Stockholm$100 E. ja V. Annuk$75 Lidia Polly$50 Vivi ja Ago Kuru, Lembit Lainela, Eesti Meeskoor Austraalias, Eesti Sõjaveteranide Liit, Eesti Võitlejate Ühing Austraalias $30 Kaljo Aare,Tõnu Meiusi, E. ja E. Ups$25 Wollongongi Eesti Selts$20 Raivo Kalamäe, Ülo Kampus, H. Konbe, Leo Laanemaa, H. Mahe, Bruno Tohver, Viktor Valk$10 Barbara Kalamäe, Lehtsalu perekond, Aino Matwisyk, Rahnel Nelson, A. ja V. Põder, Udo Valgemäe$5 Maie Pikkat, Agnes Tukk

ACT$10 Lembit Suur,$5 N. Warner

VICTORIA$300 Arvi ja Saima Parbo$100 Lily Kocins, Väino Mankin, Melbourne’i Eesti Skautlike Noorte Sõprade Selts, M.E.Ü. „Kodu“ Naiskoor$50 B. ja E. Tekström$20 Heino Tõnisson$10 Siigi Kangur, A. Mikkor, Glory ja Hilja Toom, Hugo Tõnisson, J. Upser, H. Õunapuu, L. Vann$3 V. Sverns

Austraalia Eesti Seltside Liidu juhatus tänab siiralt kõiki heldeid annetajaid!

State Champion in the Looveer Family (again) !!!!!

Two weeks ago, at our own Zone ShowJumping Championships, Cassandra rode in A-grade against generally older riders; did well and came away as Reserve Champion for the Zone.

Last weekend (10-11 May), we went to Morisset for Zone 26 Championships. Cass had to ride against older riders (some nearly 25 years), and three of whom are in the senior State team (over 17 years). She was 2nd overall again and Reserve Champion.

This weekend, (17-18 May) we went to the NSW Pony Club State Equitation Championships. Equitation is basically Showjumping, however riders and horses are judged for their skill, technique and style.

This year’s Championships were held at “The Rock”, a small town about 40 km south-west of Wagga Wagga, and under the shadow of an eroded geological syncline which gives the town its name.

Cassandra competed in the under-15’s age-group, and in the three classes, she scored a 1st, 2nd and 3rd. This resulted in her being crowned overall Champion for her age-group. Cass was also in the winning team of four riders for the Champion Zone.

A couple of weeks rest (if you can call half-yearly exams rest), and then preparations for State ShowJumping and then the nationals.

And we continue to look for the next horse for the next few years; hopefully then we can move on to the Estonian Tori horses, and we will see an Estonian girl winning on Estonian horses!

RegardsJuho & Denise & Cass & JFK

Austraalia Eesti Seltside Liidu Rahvuskapitali 2009. a korjandus kestab kuni 30. juunini.

Annetuse suurus $...........................

Annetaja nimi (trükitähtedes)...........................................................................................................................

Elukoht (linn, osariik)............................................................................................................................................

Tšekid palume kirjutada Council of Estonian Societies in Australia nimele ja saata koos selle väljalõikega AESL laekurile aadressil: Mrs Milvi Vaikma, 83 Devereaux Street, Oak Park, VIC 3046

TTÜ teadlased loodavad läbimurret päikeseenergeetikas

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased loodavad saavutada maailmas läbimurret päikeseenergeetikas, kasutades päikesepaneelide val-mistamisel kõrgvaakumtehnoloogiast odavamaid - pulbrilisi teh-noloogiaid. Pulbriosakestest valmistatakse päikesepaneeli kihti, mis püüab päikeseenergiat.

TTÜ materjaliteaduse instituudi direktor Enn Mellikov selgitas, et olenevalt sellest, kui tihedalt suudetakse pulbriosakesi aluspinnale pakkida, saadakse luua kas madalama või kõrgema efektiivsusega päikesepatarei.

Arvestades energiavajaduse suurenemist maailmas, tuleb paa-rikümne aasta pärast üle poole elektrienergiast saada päikesepa-neelide kaudu.

«Üks meie peamisi eesmärke on see, et meie patareisid saab in-tegreerida ehitusmaterjalidesse - seintesse ja katusesse, kahhelp-laatidesse, kuid neid saab kasutada ka elektrigeneraatorites,» rää-kis TTÜ materjaliteaduse instituudi professor Dieter Meissner.

Mellikovi sõnul ollakse baseerunud eelkõige sellele, et saada väl-jund energia suurtootmisesse.

Postimees, 18.05.2009

Eesti nais- leiutajad võitsid Koreas kõrge autasu

Eesti naisleiutajad võitsid mai alguses Koreas Soulis ülemaa-ilmsel naiste leiutiste näitusel KIWIE 2009 kuldmedali juus-tutööstuses kasutusele võetud bakteri Laktobacillus plantarum tensia eest.

Kuldmedali võttis vastu Eesti naisleiutajaid esindanud MTÜ QUIN-Estonia juhataja Anne-Mari Rannamäe, teatas ettevõte E-Piim.

Bakter avastati tervisliku piima biotehnoloogiate aren-duskeskuse ja Tartu ülikooli teadlastele viieaastase töö tu-lemusel.

Pühapäeval toimub Tallinnas Olümpia hotelli konverentsisaa-lis rahvusvaheline Rootsi ja Eesti leiutajate seminar, mille käigus antakse KIWIE 2009 kuldmedal koos diplomiga võitjale üle.

BNS, 17.05

Enamik eestlastest peab oma toitumist tervislikuks

Möödunud aasta lõpus Toi-duliidu tellimusel läbi viidud uuring tervisliku toitumise si-sust ja tähendusest näitas, et 63% inimestest peab oma toi-tumist tervislikuks. Need 36% tarbijaskonnast, kes arvavad, et toituvad ebatervislikult, toovad selle peamiseks põhjenduseks ajapuuduse.

“Uuringust selgub, et eesti-maalased lähtuvad tervislikku toitumist puudutavate otsus-te langetamisel eelkõige ter-vest mõistusest ehk omaenda sisetundest ning tervislikuks peetakse mitmekesist ja värske-test toiduainetest menüüd,” is-eloomustas Eesti tarbijate üldist hoiakut Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Priit Luts, ERR, 20.05

Cassandra and her horse J.F.K. jumping at SIEC (the Sydney Interna-tional Equestrian Centre), whilst representing Cherrybrook Technology High School at the NSW Interschools’ in 2008.

Eestlaste seas oli mullu loomulik iive positiivne

Loomulik iive oli 2008. aastal eestlaste seas esmakordselt 17 aasta järel positiivne, kogu Eesti elanikkonna seas jäi iive siiski negatiiv-seks. Statistikaameti andmetel sündis 2008. aastal 11.578 eestlast ning suri 10.983, seega oli eestlaste seas mullu iive 595 inimesega plussis.

Enne 2008. aastat oli viimati eestlaste seas iive positiivne 1990. aastal, kui sündis 14.751 ja suri 13.654 eestlast. Siis oli iive 1097 ini-mesega plussis.

Kogu iseseisvuse taastamise järgse aja kuni 2007. aastani on eest-laste iive olnud negatiivne. Kõige negatiivsem oli eestlaste iive 1994. aastal, kui sündis 10.403 ja suri 14.726 eestlast. Siis oli iive 4323 ini-mesega miinuses.

2007. aastal sündis 11.195 ja suri 11.372 eestlast ning iive oli 177 eestlasega miinuspoolel.

Kogu Eesti elanikkonna iive oli mullu siiski negatiivne, statistikaa-meti andmetel sündis 2008. aastal Eestis 16.028 ja suri 16.675 ini-mest. Sellega oli iive 647 inimesega miinuses.

Kogu Eesti elanikkonna iive oli viimati positiivne 1990. aastal, kui sündis 22.304 ja suri 19.531 inimest. Sel aastal oli iive 2773 inimesega plussis.

BNS, 13.05

8“MEIE KODU” 27. mai 2009

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113

Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetaja abi, küljendaja ja talituse ametnik: Aune Vetik - puhkuselToimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasTalituse ametnik: Kadri StamosToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 _ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 17.00 neljapäeval kell 10.00 ‒ 13.30Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd tracing as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tos and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys

Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am - 1pm

40 Nicholson St., Balmain East NSW 2041

Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886Email: sydney@estonianconsul.orgwebsite: sydney.estonianconsul.org

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Neljapäeval, 28. mail:SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas. Muusajüngrid loevad Hando Runneli luu-let. Telefilm ”Katuselappija Hando Run-nel 60” (1998).Laupäeval, 30. mail:Sõrve Sõprade Trivia Night kell 18.30 Eesti Majas.Laupäeval, 6. juunil:SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell 10.00 Eesti Majas. Neljapäeval, 11. juunil: Eesti Sõjaveteranide Liidu korraline kuu koosolek kell 11.00 Eesti Maja klubiruu-mis. Juhatus loodab heaarvulist osavõttu.Laupäeval, 13. juunil:Eestlaste oma ”Biggest Morning Tea” ehk heategevuslik pealelõuna kell 14.00-17.00 Eesti kiriku saalis. Pakume klas-sikalisi inglise teevõileibu, pirukaid ja kooke. Pilet $20, lastele tasuta. Oma osa-võtust teatada Kadrile 0400 986 866 või kadrio21@hotmail.com Pühapäeval, 14. juunil: Ühendatud Balti Komitee korraldamisel küüditamisaastapäeva mälestusaktus

kell 14.00 Sydney Läti Majas, 32 Parnell St. Strathfield. Kavas koorid, solistid j.m. Kõik teretulnud.

THIRLMERENeljapäeviti:Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.Esmaspäeval, 1. juunil: Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla saa-lis. Videoseriaal ”Õnne 13”.Laupäeval, 20. juunil:Võidupüha tähistamine küla saalis kell 13.00.

CANBERRAPühapäeval, 28. juunil:Jumalateenistus St. Petersi kirikus. Ar-mulaud. Teenib õp. Meelis Rosma, orelil Astrid Bowler. Pärast jumalateenistust kohvilaud kiriku saalis.

BRISBANELaupäeval, 30. mail:Emadepäeva tähistamine, õnneloos; 2009-2010 BES tegevuskava hääletusele panek. BES juhatuse ettepanek pidada BES koosolekuid keskmiselt iga kolman-da kuu viimasel laupäeval kell 13.30 aad-ressil 12 Hawthorne St, Woolloongabba. Koosolekute vahele jääval ajal korralda-da üritusi väljaspool saali. Palume kõigil koosolekust osa võtta.

MELBOURNEKolmapäeviti: Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Eesti Majas. Info Karin Adamson tel (03) 9439 4157.Laupäeval, 6. juunil:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.

E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUSKIRIKUSAALIS sõnajumalateenistus pü-hapäeval, 7. juunil kell 11.00, teenib dr. Inno Salasoo. Järgneb kohvilaud.THIRLMERE küla saalis sõnajumalatee-nistus pühapäeval, 14. juunil kell 13.30. KIRIKUSAALIS armulauaga jumalatee-nistus pühapäeval, 21. juunil kell 11.00, järgneb kohvilaud. CANBERRAS St. Peters’i kirikus armu-lauaga jumalateenistus pühapäeval, 28. juunil kell 14.00. Teenib õp. Meelis Ros-ma, orelil Astrid Bowler. Peale jumala-teenistust kohvilaud kiriku saalis.KIRIKUSAALIS armulauaga jumalatee-nistus pühapäeval, 5. juulil kell 11.00, järgneb kohvilaud.KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.auÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta teade automaatvastajale.

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSLeinapäeva jumalateenistus toimub pü-hapäeval, 14. juunil kell 15.00 läti kirikus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Mar-garet Palm.Kolmainu püha jumalateenistus toimub pühapäeval, 19. juulil kell 15.00 eesti ki-rikus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E. E. L. K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Jumalateenistus armulauaga toimub pü-hapäeval, 7. juunil kell 14.00 St. John kiri-kus Teenivad õp. Meelis Rosma ja õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvi-laud koos kookidega Eesti Majas.Järgmine jumalateenistus on pühapäe-val, 5. juulil kell 14.00 St. John kirikus Teenib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti Majas.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

Neljapäeval, 11. juunil: Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 14. juunil:Videofilmi pealelõuna kell 13.00 Eesti Majas.

ADELAIDEEsmaspäeval, 1. juunil: Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 1. juunil: Kunsti- ja Käsitööringi tööpäev kell 10.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 1. juunil: AES Naisringi töökoosolek kell 13.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 3. juunil:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 14. juunil: Küüditamispäeva jumalateenistus kell 15.00 läti kirikus.Kolmapäeval, 17. juunil:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.

PERTHEestikeelsed raadiosaated on igal nel-japäeval kell 15.00-16.00 lainepikkusel FM 96.9.

1 2 3 4 5 6 7 8

9

10 11

12 13 14

15 16

17 18

19

20 21 22 23

24 25

26

27 28 29 30

31

32 33

34 35

RISTSÕNAD nr 2381

PAREMALE: 1. Tarretama, kangestuma 5. Mõruvõitu 9. Voorus10. Liharoog11. Tundetu12. Ähmane ettekujutus13. Ega siis, kõnek.15. Piirkond, ala17. Hool, hoolitsus19. Jordaania pealinn20. Esimene abistamine õnnetuse puhul24. Lillede v. aedvilja kasvuala25. Jaam Lelle ja Türi vahel26. Väga kokkuhoidlik27. Elamu29. Eksisteerima31. Leotis õlletegemiseks32. Virk, kärmas33. Palavust kiirgav34. Kihar, keerd, kõnek.35. Aeglaselt edasi liikudes

ALLA: 2. Kasutamata 3. Tung alkoholi joomiseks 4. Suur nõutäis 6. Hubane, mõnus 7. Läbilõikav (hääl) 8. Papagoi liik11. Saabuma14. Riidesort15. Tallamine, sõtkumine16. Oluline ja tähtis toit18. Veest kantud saama20. Lahkuminek21. Vaatamisabinõu ühe silma jaoks22. Telg23. Nurjuma (lõikus)28. Nõrgamõistuslik30. Sooraud33. Kahjur

LAHENDUS NR 2380

PAREMALE:

1. Skopje 5. Ajaja 8. Villu10. Tall12. Aktsia13. Sumatra14. Aam15. Plaat17. Müüma20. Ihes22. Laam24. Are26. Nisu27. Ahma28. Prees29. Varna31. Tee33. Vestlus35. Algama37. Aste38. Murdu39. Astal40. Saturn

ALLA:

2. Kaasa 3. Pulm 4. Evitama 5. Alk 6. Jutuaine 7. Jäistes 9. Laap11. Lummama14. Aula16. Ahistus18. Ümardama19. Arp21. Suhe23. Ah valus25. Eristus30. Avar32. Ester34. Lant36. Mul