Kool: Tartu KutsehariduskeskusÕppeasutuse kood: 75024308

Aadress: Kopli 1Telefon/Faks: +372 7 361 866 / +372 7 361 867e-post: info@khk.tartu.ee

Valdkond Arvutiteadused

Õppekava nimetus: Programmeerimine ja infotöötluseesti keeles

Programming and IT data analysisinglise keeles

Õppeaeg (aastates): 2Tase sisseastumisel: üldkeskharidusTase lõpetamisel: kutsekeskharidus keskhariduse baasil

Õppeakava maht (õppenädalates): 80Õppekeel: eesti keelÕppevorm: täiskoormusega õpe

Kinnitan................................................................................................................................................Kooli direktori nimi, allkiri

Käskkirja nr ............................................ kuupäev .......................... pitser

Linna, valla või maakonna kooskõlastus

..............................................................................................................................................................................................Nimi, allkiri

..............................................................................................................................................................................................Asutus, amet

Kuupäev ..................................................... pitser

Kutseliidu või tööandjate esindaja kooskõlastus

..............................................................................................................................................................................................Nimi, allkiri

..............................................................................................................................................................................................Asutus, amet

Kuupäev ..................................................... pitser

Kontaktisik...........................................................................................................................................................................Nimi, allkiri

..............................................................................................................................................................................................amet

..............................................................................................................................................................................................kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

Registreeritud Haridus- ja Teadusministeeriumis................................................................................................................amet

Õppekava kood

Sisukord1 Üldosa 4

1.1. Õppekava eesmärgid ja ülesanded 4

1.2. Kutsestandardist tulenevad oskused ja teadmised 4

1.3. Nõuded sisseastumisel 5

1.4. Õppekava struktuur 6

1.4.1. Moodulite loetelu ja maht õppenädalates 7

1.4.2. Õppeaja jaotus õppekavas 10

1.5. Hindamine 13

1.6. Lõpetamise kord 13

2 Üldoskuste moodulid 142.1. Asjaajamise alused ja bürootehnika 14

2.2. Elektriõpetus 16

2.3. Erialane füüsika 17

2.4. Erialane inglise keel 19

2.5. Ettevõtluse alused 21

2.6. Keskkonnaõpetus 23

2.7. Klienditeenindus 25

2.8. Kõrgem matemaatika 27

2.9. Majanduse alused 29

2.10. Matemaatiline loogika 30

2.11. Organisatsiooni käitumine 32

2.12. Suhtlemise ja meeskonnatöö treening 34

2.13. Suhtlemispsühholoogia 35

2.14. Tööohutus ja ergonoomika 37

2.15. Uurimistööde metoodika 40

2.16. Õiguse alused 41

3 Põhioskuste moodulid 433.1. Andmebaasid 43

3.2. Andmeturve 46

3.3. Andmetöötlus ja statistika 47

3.4. Arvutivõrgud ja andmeside 48

3.5. Esitlusgraafika 50

3.6. e-teenused 52

3.7. Failihaldus 53

3.8. Kommunikatsioon ja infovahetus 56

3.9. Majandus 58

3.10. Majandustarkvara 60

3.11. Objektorienteeritud programmeerimine 61

3.12. Operatsioonisüsteemid 63

3.13. Programmeerimise alused 65

2

3.14. Projektijuhtimine 69

3.15. Riistvara ja tehniline dokumentatsioon 71

3.16. Sissejuhatus infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonna õpingutesse 74

3.17. Sissejuhatus infosüsteemidesse 76

3.18. Tabeltöötlusvahendid 78

3.19. Tekstitöötlusvahendid 82

3.20. Veebiprogrammeerimine 84

4 Valikmoodulid 864.1. Arvutigraafika 86

4.2. Eriprogrammeerimine 88

4.3. Finantsjuhtimine 89

4.4. HTML ja veebidisain 90

4.5. Infosüsteemide arendamine 92

4.6. Kehaline kasvatus 93

4.7. Majandusarvestuse alused 94

4.8. Majandusmatemaatika 95

4.9. Objektorienteeritud programmeerimine II 97

4.10. Programmeerimine Flash MX Action Scriptis 101

4.11. Programmeerimine Pyton keeles 102

4.12. Raamatupidamine 103

4.13. Raamatupidamine arvutil 105

4.14. Turunduse alused 107

4.15. Vabavaralised kontoritöö paketid 108

5 Praktika 1095.1. Praktika töökekkonnas 109

6 Lõputööd 1116.1. Kursusetöö 111

7 Lõpueksamid 1127.1. Kutsehariduslik lõpueksam 112

8 Lisad 1138.1. Õppebaas 113

8.2. Õpetajad ja õpetatavad ained 114

8.3. Õppekava töörühm 115

8.4. Hindamise kord 116

3

1 Üldosa1.1. Õppekava eesmärgid ja ülesanded

Eesmärgid

Õppekava eesmärgiks on võimaldada õppurites arendada oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mison vajalikud efektiivseks tegutsemiseks infotehnoloogia valdkonnas ning kujundada neisvalmisolekut tööks oskaja arvutikasutajana, programmeerijana, tarkvara testijana,klienditeenindajana, andmetöötlejana, klienditeenindajana, raamatupidaja assistendina. Õppekavas läbivate ainete rõhuasetus on selline, mis annab laiapõhjalise IKT alaseettevalmistuse. Õppekava kaugemaks eesmärgiks on kujundada õppurites valmisolek pidevaksenesetäiendamiseks vastavalt ühiskonna vajadustele infotehnoloogia valdkonnas jatoimetulekuks kodanikuna infoühiskonnas.

Ülesanded

Käesoleva õppekava ülesanne on anda teadmised ja oskused, mis võimaldaksid õpilasel: -mõista infotehnoloogia rolli; -orienteeruda arvutite ning arvutisüsteemide riist- ja tarkvaras; -kasutada arvuti operatsioonisüsteeme, luua faile ja katalooge; -toime tulla arvuti andmesisestusega, -töötluse ja -väljastusega; -kasutada arvuti tabel- ja tekstitöötlusvahendeid; - luua ja kasutada andmebaase; - orienteeruda andmeturbes; -tunda multimeedia ja arvutigraafika algtõdesid; -tunda programmeerimise aluseid, osata kasutada erinevaid programmeerimise keeli; -omada teadmisi majandusest ja raamatupidamisest; -teada ja osata algtasemel kasutada sisuhaldussüsteeme; -mõista e-teenuste olemust ja selle loomiseks vajaminevat riist- ja tarkvara; -töötada IKT alase projekti meeskonnas; - omada baasteadmisi erialaga seotud reaalainetest (kõrgemast matemaatikast,füüsikast,loogikast) -tunda erialaga seotud tööseadusandlust; -tunda turustamiseja ettevõtte loomise põhitõdesid ja -hankida erialast oskusteavet; -koostada äriplaani kavandit; -suhelda erialaliselt nii eesti kui inglise keeles; -tulla toime klinditeenindajana; -luua valmisolek jätkuvalt oma teadmisi ja oskusi arendada.

1.2. Kutsestandardist tulenevad oskused ja teadmised

Kooli lõpetajal on teadmised, oskused ja vilumused, et sooritada " Infotehnioloogiaspetsialist I" kutseeksam. Kooli lõpetanu : 5.1Üldoskused ja -teadmised 5.1.1Majandus - algtase 5.1.2Õigusaktid -algtase 1)kutsealaga seonduvad õigusaktid 2)tööõigus 5.1.3Suhtlemine -kesktase

4

1)suhtlemisteooria põhimõisted 2)erinevad suhtlustehnikad - verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine, sealhulgas efektiivnekuulamine, kehakeel, kehtestav käitumine jms 3)kiire orienteerumine situatsioonis, rollitaju 4)meeskonnatööoskus 5.1.4Klienditeenindus-kesktase 1)teeninduskultuuri alused 2)erinevate klientide vajaduste hindamine 3)positiivse mulje loomine 5.1.5Keeleoskus 1)eesti keel-kesktase 2)1 võõrkeel-algtase 5.1.6Töökeskkond 1)tööohutus 2)töötervishoid ja ergonoomika 3)tööhügieen 4)elektriohutus 5)tuleohutus 6)jäätmekäitlus 7)esmaabi 5.1.7Erialane terminoloogia eesti ja inglise keeles - kesktase 5.1.8Reaalained 1)füüsika (elekter, elektrotehnika) - algtase 2)loogika ja kõrgema matemaatika elemendid - algtase 5.1.9Tehnilise dokumentatsiooni lugemine - algtase 5.2Põhioskused ja -teadmised 5.2.1Infosüsteemide kasutamine ja juhtimine 1)organisatsioonid ja infotehnoloogia rakendamine 2)infotehnoloogia juhtimine 3)infotehnoloogia ökonoomika 4)internet ja uus majandus 5)projektihaldus 6)esitlus- ja suhtlusmeetodid 7)juriidilised ja eetilised küsimused 5.2.2Infosüsteemide hankimine, arendus ja teostamine 1)süsteemiarenduse protsess ja meetodid 2)andmehaldus ja andmebaasid 3)programmeerimine 4)kasutajaliides ja veebiarendus 5.2.3Infosüsteemide haldus ja tugi 1)arvutite komponendid ja arhitektuur 2)operatsioonisüsteemid 3)side ja võrgud 4)võrguteenused 5)raadio- ja mobiilside -põhised arvutisüsteemid 6)võrguhaldus 7)teenuse pakkumine ja tugi

1.3. Nõuded sisseastumisel

Programmeermise ja infotöötluse erialal võib õppida keskharidusega õpilane, kelletervisllik seisund võimaldab töötamist antud kutsealal. Vastuvõtul arvestatakse järgmist: -keskkooli lõputunnistuse keskmine hinne;

5

-matemaatika ja inglise keele hinne lõputunnistusel; -test; -vestlus. eeldame, et õpilaskandidaat valdab eesti keelt ja inglise keelt kesktasemel.

1.4. Õppekava struktuur

Õppekava koostamisel on aluseks võetud Infotehnoloogia spetsialisti kutsestandard, mison kinnitatud 26. aprillil 2004 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukoguotsusega nr. 8 ja raamatupidaja assistendi I kutsestandard, mis on kinnitatud on kinnitatud13. detsembril 2002 a. Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu otsusega nr. 11 Õpe toimub 80 nädalat s.o. 3200 tundi, mis jaguneb järgmiselt: 800 tundi üldõpinguid,1080 tundi põhiõpinguid, 440 tundi valikaineid, 800 tundi praktikat, samuti on õppekavasettenähtud aeg kursusetöö tegemiseks ja lõpueksamiks ettevalmistamiseks ja eksamisooritamiseks. Õppekava on ülesehitatud ainemoodulitena. Vastava valikõppeaine õppimine on võimalik, kui selleks on soovi avaldanud vähemalt 10antud eriala õpilast. Erinevate valikainete planeerimisel arvestab kool õpilase soovi,õppegrupi õppijate võimeid ja kooli võimalusi. Valikainete maht on suur seetõttu, et õpilasel oleks võimalus valida 2 erineva suuna vahel-kas majandusinfo töötlemine või programmeerimine.

Esimesel õppeaastal omandatakse teadmised ja oskused järgmistes õppeainetes: sissejuhatus IKT valdkonna õpingutesse, failihaldus, tekstitöötlusvahendid,tabeltöötlusvahendid, andmebaasid, esitlusgraafika ja multimeedia, kommunikatsioon jainfovahetus, operatsioonisüsteemid, riistvara ja tehniline dokumentatsioon,programmeerimise alused, objektorienteeritud programmeerimine, majandusmatemaatika,matemaatiline loogika, erialane füüsika, erialane inglise keel, tööohutus ja ergonoomika,asjaajamine ja bürootehnika, majanduse alused, suhtlemispsühholoogia, klienditeenindus,uurimistööde metoodika. Valikaineid on võimalik õppida 160 tunni ulatuses, valides järgmiste ainete hulgast:majandus, majandusarvestuse alused,turunduse alused, objektorienteeritudprogrammeerimine II. Esimesel kursusel sooritatakse õppepraktika töökeskkonnas. Esimesel kursuse lõpuskaitseb õpilane kursusetöö.

Teisel õppeaastal õpitakse järgmisi õppeaineid:andmebaasid, andmeturve, andmetöötlus jastatistika, arvutigraafika, e-teenused, projektijuhtimine, elektrotehnika, ettevõtluse alused,erialane inglise keel, keskkonnaõpetus, kõrgem matemaatika, organisatsioonikäitumine,suhtlemise ja meeskonnatöö treening, õiguse alused. Valikainetena õpitakse 280 tunni ulatuses, valides järgmiste õppeainete hulgast:sissejuhatus infosüsteemidesse, tabeltöötlusvahendid, veebiprogrammeerimine,infosüsteemide hankimine, arendus ja teostus, majandustarkvara, maksundus,programmeerimine Flash MX Action Scriptis, programmeerimine Python keeles,raamatupidamine, raamatupidamine arvutil. Teisel kursusel sooritatakse 800 tunni ulatuses praktikat töökeskkonnas. Teise kursuse lõpus sooritatakse kutsehariduslik lõpueksam. Selle asemel võib õppursooritada Infotehnoloogia spetsialist I või II kutseeksami.

6

1.4.

1 M

oodu

lite

loet

elu

ja m

aht õ

ppen

ädal

ates

Nr.

Moo

duli

nim

etus

Mah

t õpp

enäd

alat

es

Kok

kuT

eore

etili

ne õ

pePr

aktil

ine

töö

Üld

õpin

gud

1911

,75

7,25

Asj

aaja

mis

e al

used

ja

büro

oteh

nika

1.1

0,25

0,75

Ele

ktri

õpet

us2.

10,

50,

5

Eri

alan

e fü

üsik

a3.

10,

50,

5

Eri

alan

e in

glis

e ke

el4.

30

3

Ette

võtlu

se a

luse

d5.

11

0

Kes

kkon

naõp

etus

6.1

10

Klie

ndite

enin

dus

7.1

0,75

0,25

Kõr

gem

mat

emaa

tika

8.2

20

Maj

andu

se a

luse

d9.

11

0

Mat

emaa

tilin

e lo

ogik

a10

.1

0,25

0,75

Org

anis

atsi

ooni

käi

tum

ine

11.

11

0

Suht

lem

ise

ja m

eesk

onna

töö

tree

ning

12.

10,

250,

75

Suht

lem

isps

ühho

loog

ia13

.1

0,5

0,5

Töö

ohut

us ja

erg

onoo

mik

a14

.1

0,75

0,25

Uur

imis

tööd

e m

etoo

dika

15.

11

0

Õig

use

alus

ed16

.1

10

Põh

iõpi

ngud

2710

,25

16,7

5A

ndm

ebaa

sid

17.

20,

51,

5

And

met

urve

18.

10,

50,

5

And

met

öötlu

s ja

sta

tistik

a19

.1

0,25

0,75

Arv

utiv

õrgu

d ja

and

mes

ide

20.

10,

250,

75

Esi

tlusg

raaf

ika

21.

10,

250,

75

e-te

enus

ed22

.1

0,5

0,5

Faili

hald

us23

.1

0,25

0,75

7

Nr.

Moo

duli

nim

etus

Mah

t õpp

enäd

alat

es

Kok

kuT

eore

etili

ne õ

pePr

aktil

ine

töö

Kom

mun

ikat

sioo

n ja

info

vahe

tus

24.

10,

250,

75

Maj

andu

s25

.1

10

Maj

andu

star

kvar

a26

.1

0,25

0,75

Obj

ekto

rien

teer

itud

prog

ram

mee

rim

ine

27.

10,

250,

75

Ope

rats

ioon

isüs

teem

id28

.2

0,5

1,5

Prog

ram

mee

rim

ise

alus

ed29

.2

0,5

1,5

Proj

ektij

uhtim

ine

30.

10,

50,

5

Riis

tvar

a ja

tehn

iline

dok

umen

tats

ioon

31.

20,

51,

5

Siss

ejuh

atus

info

kom

mun

ikat

sioo

nite

hnol

oogi

a va

ldko

nna

õpin

gute

sse

32.

11

0

Siss

ejuh

atus

info

süst

eem

ides

se33

.2

1,5

0,5

Tab

eltö

ötlu

svah

endi

d34

.2

0,5

1,5

Tek

stitö

ötlu

svah

endi

d35

.1

0,25

0,75

Vee

bipr

ogra

mm

eeri

min

e36

.2

0,75

1,25

Val

ikõp

ingu

d11

5,5

5,5

Arv

utig

raaf

ika

37.

20,

51,

5

Eri

prog

ram

mee

rim

ine

38.

20,

51,

5

Fina

ntsj

uhtim

ine

39.

11

0

HT

ML

ja v

eebi

disa

in40

.3

0,75

2,25

Info

süst

eem

ide

aren

dam

ine

41.

21

1

Keh

alin

e ka

svat

us42

.1

0,25

0,75

Maj

andu

sarv

estu

se a

luse

d43

.2

11

Maj

andu

smat

emaa

tika

44.

11

0

Obj

ekto

rien

teer

itud

prog

ram

mee

rim

ine

II45

.2

0,5

1,5

Prog

ram

mee

rim

ine

Flas

h M

X A

ctio

n Sc

ript

is46

.1

0,25

0,75

Prog

ram

mee

rim

ine

Pyto

n ke

eles

47.

20,

51,

5

8

Nr.

Moo

duli

nim

etus

Mah

t õpp

enäd

alat

es

Kok

kuT

eore

etili

ne õ

pePr

aktil

ine

töö

Raa

mat

upid

amin

e48

.4

1,5

2,5

Raa

mat

upid

amin

e ar

vutil

49.

10

1

Tur

undu

se a

luse

d50

.1

10

Vab

avar

alis

ed k

onto

ritö

ö pa

ketid

51.

10,

250,

75

Pra

ktik

a20

020

Prak

tika

töök

ekko

nnas

52.

200

20

Lõp

utöö

(d)

11

0K

ursu

setö

ö53

.1

10

Lõp

ueks

am(i

d)2

20

Kut

seha

ridu

slik

lõpu

eksa

m54

.2

20

KO

KK

U80

30,5

49,5

9

1.4.

2 Õ

ppea

ja ja

otus

õpp

ekav

as

Nr.

Moo

duli

nim

etus

Mah

t tun

dide

s

Kok

ku1

õppe

aast

a

KT

PI

H

2 õp

peaa

sta

KT

PI

H

Üld

õpin

gud

760

360

150

120

9040

019

011

010

0A

sjaa

jam

ise

alus

ed j

a bü

root

ehni

ka1.

4040

1020

10H

A

Ele

ktri

õpet

us2.

4040

1020

10H

A

Eri

alan

e fü

üsik

a3.

4040

2010

10H

A

Eri

alan

e in

glis

e ke

el4.

120

400

3010

HA

800

6020

HA

Ette

võtlu

se a

luse

d5.

4040

300

10H

A

Kes

kkon

naõp

etus

6.40

4030

010

A

Klie

ndite

enin

dus

7.40

4020

1010

HA

Kõr

gem

mat

emaa

tika

8.80

8060

020

HA

Maj

andu

se a

luse

d9.

4040

300

10H

A

Mat

emaa

tilin

e lo

ogik

a10

.40

4010

2010

HA

Org

anis

atsi

ooni

käi

tum

ine

11.

4040

300

10H

A

Suht

lem

ise

ja m

eesk

onna

töö

tree

ning

12.

4040

030

10A

Suht

lem

isps

ühho

loog

ia13

.40

4010

2010

A

Töö

ohut

us ja

erg

onoo

mik

a14

.40

4020

1010

A

Uur

imis

tööd

e m

etoo

dika

15.

4040

300

10H

A

Õig

use

alus

ed16

.40

4030

010

HA

Põh

iõpi

ngud

1080

640

200

280

160

440

130

200

110

And

meb

aasi

d17

.80

4010

2010

HA

4010

2010

HA

And

met

urve

18.

4040

1020

10H

A

And

met

öötlu

s ja

sta

tistik

a19

.40

4010

2010

HA

Arv

utiv

õrgu

d ja

and

mes

ide

20.

4040

1020

10H

A

Esi

tlusg

raaf

ika

21.

4040

1020

10H

A

e-te

enus

ed22

.40

4010

2010

HA

Faili

hald

us23

.40

4010

2010

HA

10

Nr.

Moo

duli

nim

etus

Mah

t tun

dide

s

Kok

ku1

õppe

aast

a

KT

PI

H

2 õp

peaa

sta

KT

PI

H

Kom

mun

ikat

sioo

n ja

info

vahe

tus

24.

4040

1020

10H

A

Maj

andu

s25

.40

4030

010

HA

Maj

andu

star

kvar

a26

.40

4010

2010

HA

Obj

ekto

rien

teer

itud

prog

ram

mee

rim

ine

27.

4040

1020

10H

A

Ope

rats

ioon

isüs

teem

id28

.80

8020

4020

HA

Prog

ram

mee

rim

ise

alus

ed29

.80

8020

4020

Proj

ektij

uhtim

ine

30.

4040

1020

10H

A

Riis

tvar

a ja

tehn

iline

dok

umen

tats

ioon

31.

8080

2040

20H

A

Siss

ejuh

atus

info

kom

mun

ikat

sioo

nite

hnol

oogi

a

vald

konn

a õp

ingu

tess

e

32.

4040

300

10H

A

Siss

ejuh

atus

info

süst

eem

ides

se33

.80

8040

2020

HA

Tab

eltö

ötlu

svah

endi

d34

.80

4010

2010

HA

4010

2010

HA

Tek

stitö

ötlu

svah

endi

d35

.40

4010

2010

HA

Vee

bipr

ogra

mm

eeri

min

e36

.80

8020

4020

HA

Val

ikõp

ingu

d44

016

040

8040

280

7014

070

Arv

utig

raaf

ika

37.

8080

2040

20H

A

Eri

prog

ram

mee

rim

ine

38.

8080

2040

20H

A

Fina

ntsj

uhtim

ine

39.

4040

300

10H

A

HT

ML

ja v

eebi

disa

in40

.12

012

030

6030

HA

Info

süst

eem

ide

aren

dam

ine

41.

8080

2040

20H

A

Keh

alin

e ka

svat

us42

.40

400

3010

A

Maj

andu

sarv

estu

se a

luse

d43

.80

8040

2020

HA

Maj

andu

smat

emaa

tika

44.

4040

300

10H

A

Obj

ekto

rien

teer

itud

prog

ram

mee

rim

ine

II45

.80

8020

4020

HA

Prog

ram

mee

rim

ine

Flas

h M

X A

ctio

n Sc

ript

is46

.40

4010

2010

HA

11

Nr.

Moo

duli

nim

etus

Mah

t tun

dide

s

Kok

ku1

õppe

aast

a

KT

PI

H

2 õp

peaa

sta

KT

PI

H

Prog

ram

mee

rim

ine

Pyto

n ke

eles

47.

8080

2040

20H

A

Raa

mat

upid

amin

e48

.16

016

060

6040

HA

Raa

mat

upid

amin

e ar

vutil

49.

4040

030

10H

A

Tur

undu

se a

luse

d50

.40

4030

010

HA

Vab

avar

alis

ed k

onto

ritö

ö pa

ketid

51.

4040

1020

10H

A

Pra

ktik

a80

040

00

4036

040

00

4036

0Pr

aktik

a tö

ökek

konn

as52

.80

040

00

4036

0H

A40

00

4036

0H

A

Lõp

utöö

(d)

4040

100

30K

ursu

setö

ö53

.40

4010

030

HA

Lõp

ueks

am(i

d)80

8010

070

Kut

seha

ridu

slik

lõpu

eksa

m54

.80

8010

070

HA

KO

KK

U16

0040

052

068

016

0040

049

071

032

00

12

1.5. Hindamine

1. Õppetöö toimub kursusesüsteemis. Kursusesüsteem on õppesüsteem, kus õppija läbibõppeaineid õppekavas kehtestatud järjekorras, nii et tema üleviimine järgmisele kursuseleeeldab eelmise õppeaasta õppeainete oman-damist ning vastavate arvestuste ja eksamitesooritamist. 2. Õppijate teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusealusel antud määruses sä-testatud skaala järgi. Tulenevalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27. Õppijate teadmisi, oskusi ja vilumusihinnatakse viiepallisüs-teemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» «hea», «3» «rahuldav»,«2» «puudulik» ja «1» «nõrk». Hindamise kriteeriumid Erialaainetes on hindamises järgmisi kriteeriume: ·hinne 5 (väga hea) 95 - 100 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne 4 (hea) 75 - 94 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne 3 (rahuldav) 60 - 74 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne 2 (mitterahuldav) 25 - 59 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne l (nõrk) 0 - 24 % punktide arvust õigesti sooritatud Üldainetes ja üldhariduslikes ainetes kasutatakse järgmisi kriteeriume: ·hinne 5 (väga hea) 90 - 100 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne 4 (hea) 70 - 89 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne 3 (rahuldav) 50 - 69 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne 2 (mitterahuldav) 25 - 49 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne l (nõrk) 0 - 24 % punktide arvust õigesti sooritatud 3.Arvestades õppija individuaalseid võimeid ja suutlikkust võib õpetaja vähendada/ tõstaskaala väärtusi 5% võrra. 4.Õpetajal on õigus vajadusele vastavalt tõsta või alandada õppijate teadmiste ja oskustepõhjal saadud õppe-aine/kursuse hinnet ühe palli võrra, arvestades õppija tunnisülesnäidatud aktiivsust. 5.Õppekavast tulenevalt (lühema kui 40 tunnise ainekursuse korral) võib kasutada kahinnangut “arvestatud” või “mittearvestatud”. 6.Nõutavad õpitulemused, nende kontrollimise aja, vormi ja hindamise põhimõttedsätestab õpetaja ainekavas ja teeb teatavaks ainekursuse algul.

1.6. Lõpetamise kord

Kui programmeeerimise ja infotöötluse eriala õppekava on läbitud täies mahus ja onsooritatud kutseharidusklik lõpueksam, väljastatakse õpilasele lõputunnistus kooshinnetelehega. Kutseharidusliku lõpueksami asemel võib õppur sooritada " Infotehnoloogia spetsialist I"või " Infotehnoloogia spetsialist II" kutseeksami..

13

2 Üldoskuste moodulid

2.1. Asjaajamise alused ja bürootehnika

Maht tundides 40

Eesmärk mõista dokumentide olulisust; õppida tundma dokumentide vormistamise protseduure; teada ja osata kasutada dokumentide vormistuselemente; õppida vormistama ametikirja; õpetada kasutama büroo tehnilisi vahendeid.

Teemad Asjaajamine *Asjaajamise ja dokumendi mõiste -Mõisted asjaajamine, dokumendihaldus *Asjaajamisega seotud tegevused *Asjaajamise, dokumenide vormistamise tähtsus *Dokumendi mõiste ja omadused *Asjaajamiskultuur - nõuetekohane asjaajamine * Dokumentide vormistamise protseduurid Dokumendi loomine Dokumendi viseerimine Dokumendi allakirjutamine, registreerimine Dokumendi kooskõlastamine Dokumendi kinnitamine * Dokumendiplangid ja nende kujundamine -kirjaplank -üldplank -dokumeniliigipkank * Ametikirjade vormistamine -ametikirja liigid -ametikirja elemendid -infot hankiv kiri -tellimiskiri -pakkumiskiri -vastuskiri * Avalduse ja CV vormistamine avaldus (2 vormistusvarianti) CV * Akti vormistamine Akt kui haldusdokument Akti liigid Akti elemendid ja vormistusnõuded Bürootehnika *Büroo tüübid *Kaasaegse kontori sisustus. -Aparaadid ja nende otstarve -Faks. Kasutamine ja hooldamine -Paljundus. Tööpõhimõtte. Erinevad liigid. Kasutamine. -Arvuti kasutamine. Tarkvara bürootehnika ühendamiseks arvutiga * Ergonoomika büroos

14

Ergonoomika tähtsus töö efektiivsuse saavutamisel Ergonoomiline büroomööbel

Õpitulemused Õpilane teab: -asjaajamise korda; -dokumentide vormistamise ja allkirjastamise põhimõtteid; -ametikirjade liike ja nõudeid ametikirjade vormistamisele; -büroos kasutatavate tehniliste vahendite tööpõhimõtteid Õpilane oskab: -vormistada ametikirja, akti, avaldust, CV -valida tehnilisi vahendeid büroo vajadustest lähtuvalt; -kasutada bürootehnikat; -ühendada büroomasinaid arvutiga

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: asjaajamise korra tundmist; ametikirjade vormistamise oskust; büroos kasutatavate tehniliste vahendite töpõhimõtete tundmist.

15

2.2. Elektriõpetus

Maht tundides 40

Eesmärk Omandada põhiteadmised elektri- ja magnetväljast; Tulla toime alalis- ja vahelduvvoolu ahelate koostamise ja arvutamisega; tutvuda tingmärkide ja elektrimõõteriistadega; õppida kasutama mõõteriistu mõõtmiste läbiviimiseks; tutvuda trafode ehituse ja tööpõhimõttega.

Teemad Elektrilaengud. Elektriväli. Kondensaatorid. Vooluring. Ohmi seadus. Voolutugevuse ja pinge mõõtmine. Takistid ja nende ühendused. Alalisvooluallikad ja nende ühendused. Elektrivoolu töö ja võimsus Magnetväli. Ampere’i seadus. Vasaku käe reegel. Elektromagnetiline induktsioon. Parema käe reegel. Pöörisvoolud. Endainduktsioon. Lenzi reegel. Induktiivsus. Elektromagnetism tehnikas. Iseseisev töö.

Õpitulemused Õpilane teab: Õpilane oskab: joonistada lihtsamat elektri skeemi ja arvutada tema elemente; mõõta vooluahela voolutugevust ja pinget; koostada mõõteskeeme ja arvutada takistuste suurust; kirjeldada trafode töörežiime ja nende kasutamise vajalikkust.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse järgmisi oskusi: joonistada lihtsamat elektri skeemi ja arvutada tema elemente; mõõta vooluahela voolutugevust ja pinget; koostada mõõteskeeme ja arvutada takistuste suurust; kirjeldada trafode töörežiime ja nende kasutamise vajalikkust.

16

2.3. Erialane füüsika

Maht tundides 40

Eesmärk Saada teadmised kaasaegse telekommunikatsiooni ja sideüldpõhimõtetest ning teoreetilistest alustest; tutvuda tänapäevase füüsikalise maailmapildi kujunemise juuresinfotehnoloogia rolliga; tutvuda infotehnoloogia rakendustega füüsikalise maailmamodelleerimisel; tutvuda arvutipõhiseid multimeediaprogrammidega füüsikas ja tehnikas, õppida tundma infotehnoloogias kasutatud tehnoloogiate teoreetilisialuseid.

Teemad 1.Elektromagnetlainete leviteooria. 2.Signaalide levimine erinevates keskkondades. 3.Analoogsignaal. Digitaalsignaal. 4.Raadio-, televisioonisüsteemide ja sidesüsteemide töö põhiprintsiibid. 5.Elektronkiiretoru. Kuvarite töö põhimõte. Lamemonitorid. 6.Moduleerimine ja dedekteerimine. 7.Antennid. 8.Erinevate sidevõrkude ehitus ja ekspluatatsioon. 9.Satelliitside. Mobiilside. Traatside. 10.Raadioside ja arvutid. 11.Kiudoptika põhimõtted. Optiline side. Optilised seadmed arvutis jaandmekandjad. 12.Magnetmaterjalide iseloomustus andmekandjatena. 13.Infotehnoloogia roll füüsikalistes eksperimentides. 14.Füüsikaliste protsesside modelleerimine arvutil. 15.Füüsikaliste protsesside arvutipõhised õpiprogrammid

Õpitulemused Õpilane teab: Õpilane tunneb infotehnoloogia rolli ümbritsevas maailmas Õpilane oskab: mõõta voolutugevust ja pinget;lahendada ülesandeid vooluringi ja temaosade kohta; määrata püsimagneti ja vooluga juhtme magnetvälja suunda; vooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu suunda; määrata induktsioonvoolu suunda; tuua näiteid elektromagnetkiirgustest, -lainetest; konstrueerida langevale kiirele vastavat peegeldunud ja murdunud kiirtkahe keskkonna piiril; selgitada valge valguse dispersiooni klaasprismas.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: oskust koostada vooluringi ja lahendada ülesandeid vooluringi ja temaosade kohta; oskust määrata magnetvälja suunda ja magnetvaäljas vooluga juhtmelemõjuva jõu suunda;

17

oskust määrata induktsioonvoolu suunda; oskust kasutada füüsika arvutiprogramme ja nende abiil lahendadaülesandeid.

18

2.4. Erialane inglise keel

Maht tundides 120

Eesmärk Kinnistada eriala ainetes õpitut. Kinnistada ja süvendada keskkoolis omandatud materjali. Arendada keeleoskust autentsetele ja poolautentsetele materjalideletuginedes. Kujundada välja keele iseseisva õppimise oskuseid ning õppida kasutamastrateegiad.

Teemad * Arvuti arvuti põhiosade ingliskeelsed nimetused; arvutite ajaloo lühiülevaade; grammatika põhistruktuuride kordamine * AO tekstitöötlus; kirjutaja abivahendid; tabelid ja graafikud; andmebaasid internet kodulehekülg, sellega seonduvad põhimõisted inglise keeles e-posti terminoloogiar eeglipärane ja ebareeglipärane mitmus * Operatsionisüsteemide terminoloogia. *rollimängud erinevate klienditeenindussituatsioonide kohta. *Tööintervjuuks valmistumine. Küsimuste moodustamine. Kaudne kõne. artikli tööintervjuuks valmistumisest ja tööintervjuul käitumisestlugemine ja tõlkimine. *Kaubandusega seotud põhiterminoloogia. *Kaubamärk. *Import ja eksport. *Läbirääkimised. *Faxi saatmine. Tingimuslaused. *Krediitkiri. *Tööalane stress. *Muutused, kuidas nendega toime tulla. *Koosolek. Koosoleku protokolli koostamine. *kultuur *Eesti ärikultuur. *Rahvuste erinevused kauplemisel. *Modaalverbid. *Külaliste vastuvõtt.

Õpitulemused Õpilane teab: Kursuse lõppedes õpilane teab, kuidas kasutada õpitud keelestruktuure,kuidas koostada temaatilises plaanis ette nähtud kirju ja dokumente,

19

kuidas otsida ja leida erialaga seonduvat ingliskeelset informatsiooni. Õpilane oskab: Kursuse lõppedes on õpilane suuteline kuulama ja lugema erialaseidtekste kursuse temaatika piires, leidma tekstidest vajalikku informatsioonining tegema kokkuvõtteid nii suuliselt kui kirjalikult. Õpilane suudab vestelda inglise keeles kursuse temaatika piires.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: erialase teksti mõistmist kuulamisharjutuste kuulamisel; erialase artili või eriala raamatu teksti lugemise ja sõnaraamatu abiltõlkimise oskust; situatsioonülesannete (telefonivestlus, tellimuse vastuvõtt, infoedastamine) lahendamist inglise keeles.

20

2.5. Ettevõtluse alused

Maht tundides 40

Eesmärk Ettevõtlusaluste teoreetiliste teadmiste omandamine ja rakendamine.Ettevõtlusvõimaluste tundmaõppimine, äriseadustikuga tutvumine jaäriidee kavandamine.

Teemad * Sissejuhatus ettevõtlusesse. Ettevõtlusprotsess. Ettevõtja isiksus. 1.Ettevõtja isiksus. Ettevõte ja ettevõtlus. 2.Ettevõtte funktsioonid. 3.Ettevõtete liigitus -tegevusalad -suurus 4.Ettevõtluskeskkond. Majanduslik ja õiguslik ümbrus. 5.Riiklikud abiprogrammid väikeettevõtjale. * Ettevõtlusvormi valik. Äriseadustik. Ettevõtte loomise võimalused. 1.Omandisuhted ja ettevõtlusvormi valiku kriteeriumid. 2.Ettevõtte alustamise etapid. 3.Ettevõtluse põhivormide erinevused. -osaühing -aktsiaselts -täisühing -usaldusühing -FIE * Ettevõtte loomine. Ostmine. Frantsiisimine. Toetusinstitutsioonid. 1.Uue ettevõtte loomine. 2.Ettevõtte ostmine. 3.Frantsiisimine. 4.Ettevõtluse tugisüsteemid. -www.eas.ee * Äriidee. Äriplaan. 1.Äriidee. Ettevõtte missioon. 2.Äriplaani struktuur ja vormistamine. -lühiiseloomustus -tegevusalad -toodete ja teenuste kirjeldus -aruandlus ( rahavoog, kasumiaruanne, bilanss) * Äriplaani ülesehitus. 1.Tooted ja teenused. Põhitegevusalad. 2.Konkurendid ja nende hindamine. 3.Ettevõtte asukoha analüüs. 4.Ettevõtte keskonna analüüs. * Ettevõtte finantseerimine. Riskid ettevõtluses. 1.Finantseerimine. -osanike kaasamine -laenud ja krediidid -tugisüsteemide toetusvahendid 2.Riskide hindamine.

Õpitulemused Õpilane teab:

21

äriplaani struktuuri ja vormistamise võimalusi; firma analüüsivõimalus; SWOT-analüüsi põhimõtet. Õpilane oskab: kirjeldada ettevõtlusvõimalusi; hinnata toote ja teenuste vajadusi; valida ettevõtlusvormi vastavalt tegevusalale ja tegevuse ulatusele; hinnata ettevõtte asukoha valikut.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: äriplaani põhimõtte ja struktuuri teadmist; oskust analüüsida ettevõtluse hetkeolukorda; teadmist SWOT analüüsist; oskust hinnata konkreetse erialaga seotud situatsioonikirjelduse juurestoote või teenuse vajadust; oskust valida vastavalt etteantud situatsioonikirjeldusekle sobivatettevõtlusvormi ja seda põhjendada; oskust hinnata ettevõtte asukoha valiku konkreetse ettevõtte puhul.

22

2.6. Keskkonnaõpetus

Maht tundides 40

Eesmärk Omandada teadmisi loodusest kui terviklikust süsteemist; väärtustada bioloogilist mitmekesisust; teadvustada inimese sõltuvuse loodusvaradest ja -ressurssidest; omandada teadmisi keskkonnaprobleemidest; kasvatada vastutustundlikust looduskeskkonna suhtes; mõista ja hinnata keskkonda säästvat eluviisi; kasutada info hankimiseks ja võrdlemiseks erinevaid teabeallikaid ningoskab hinnata nende tõepärasust; loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid; tegutseda keskkonnapoliitika eesmärke järgides.

Teemad *Inimtegevuse mõju looduskeskkonnale Inimese positiivne ja negatiivne mõju. Tootmise, tarbimise jakeskkonnaseisundi seosed. *Bioloogiline mitmekesisus Liikide mitmekesisus. Ökosüsteemide mitmekesisus. Bioloogilisemitmekesisuse probleemid. *Loodusvarad Taastuvad loodusvarad. Mittetaastuvad loodusvarad. *Keskkonna- ja looduskaitse Keskkonnakaitse. Säästev areng. Looduskaitse. Keskkonnapoliitika. *Keskkonnaprobleemid Jäätmed. Energiaprobleemid. Vesi ja veekogude reostumine. Jääkreostus.Tehiskeskkond. Õhu saastumine. Globaalprobleemid: hapestumine,osoonikihi hõrenemine ja kasvuhooneefekt.

Õpitulemused Õpilane teab: inimese positiivset ja negatiivset mõju looduskeskkonnale; bioloogilise mitmekesisuse määratlust ja selle esinemisvorme; taastuvaid ja mittetaastuvaid loodusvarasid; keskkonnakaitse ülesandeid ja eesmärke; säästva arengu olemust ja põhimõtteid; looduskaitse eesmärke ja tegevusvaldkondi; Eesti keskkonnapoliitika eesmärke; olulisemaid keskkonnaprobleeme. Õpilane oskab: selgitada inimtegevuse mõju looduskeskkonnale; selgitada tootmise, tarbimise ja keskkonnaseisundi seoseid; selgitada loodusvarade otstarbekat kasutamist; oskab hankida vajalikku infot erinevatest teabeallikatest; lahti mõtestada säästva arengu põhimõtteid; kirjeldada keskkonna- ja looduskaitset Eestis; põhjendada Eesti keskkonnapoliitika eesmärkide vajalikkust; kirjeldada olulisemaid keskkonnaprobleeme ning analüüsida nendelahendusvõimalusi.

23

Hindamine Aine lõpeb arvestusega. Hinnatakse: teadmisi inimese mõjust keskkonnale; teadmisi bioloogilisest mitmekesisusest; teadmisi Eesti loodusvaradest; teadmisi keskkonna- ja looduskaitsest; teadmisi säästvast arengust ja Eesti keskkonnapoliitikast; teadmisi keskkonnaprobleemidest; erinevatest allikatest info otsimise ja selle kasutamise oskust; analüüsioskust.

24

2.7. Klienditeenindus

Maht tundides 40

Eesmärk tundma õppida teeninduse olemust ja sisu. mõista teenindamiseks vajalikku mõttekultuuri. arendada teenindamistööks vajalikke hoiakuid. mõista klienditeenindaja rolli. arendada teenindusvalmidust ja teenindusoskust. tundma õppida teeninduse korraldamise peamisi printsiipe. tundma õppida teenindusstandardeid. tundma õppida klientide, sealhulgas erivajadustega klientide vajadusi. tundma õppida erineva kultuuritaustaga klientide vajadusi. osata toime tulla erinevates teenindussituatsioonides, vea-, eri- jaohuolukordades.

Teemad * Teeninduse mõiste ja olemus Teeninduse mõiste Teenus ja toode. * Kliendisõbralik ettevõte Teenindusettevõte kui teeninduskeskkond. Kliendisõbralik ettevõte. Tartu kliendisõbralikud ettevõtted Miles avaldub IT ettevõtte kliendisõbralikkus. * Klientide rahulolematus ja kaebused. Käitumine veaolukordades Rahulolematu klient. Kaebus ja põhilised kaubanduskonfliktid. Käitumine veaolukorras. * Klientide ootused ja vajadused. Teenindaja väljendusoskus Suhtlemisoskus teeninduses. Kliendi vajadused. Kliendi teekond. Positiivsed ja negatiivsed väljendid teeninduses. * Kliendigrupid. Spetsiifiliste vajadustega ja erivajadustega kliendid IT teenuste erinevate kliendigruppide määratlemine. Erivajadustega kliendid. Spetsiifiliste vajadustega kliendid. * Teeninduse korraldamine. Teenindusstandardid Ärimissioon. Teeninduse korraldamine. Teenindaja otsus. Teenindusstandardid. * Müügisuhtlemine ja müügivastupanu Müügipersonal. Müügi etapid. Küsimuste liigid. Kuulamisoskus. Toimetulek müügivastupanuga. *Klienditeenindaja arvutipoes. *Kasutajatugi kui klienditeenindaja. *Kliendisuhted e-kaubanduses. *Kliendisuhted ja meilindus.

25

Õpitulemused Õpilane teab: teeninduse põhitõdesid; spetsiifiliste ja erivajadustega klientide teenindamise eripära müügisuhtlemise aluseid teeninduse korraldamise põhimõtteid Õpilane oskab: mõista klientide vajadusi käituda erinevates teenindussituatsioonides väljendada end positiivselt tegutseda veaolukordades mõista oma klienditeenindaja rolli suhtlemisel oma töö telijaga meilitsi,arvutipoes müüjana, kasutajatoena, e-poe haldaja või pakkujana.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatake: klienditeeninduspõhimõtete tundmist; oskust analüüsida erinevaid teenindussituatsioone ja pakkuda väljaerinevaid käitumisskeeme; oskust tuua välja erineva IT teenuse erinevaid kliendigruppe ja neidanalüüsida.

26

2.8. Kõrgem matemaatika

Maht tundides 80

Eesmärk Õppida kasutama taskuarvutit ja hindama saadud tulemusteusaldusväärsust. Omandada iseseisev matemaatilise teksti lugemise ja mõistmise oskus. Õppida kontrollima ülesannete lahendamisel saadudtulemusi arvutil. Omandada uurimisülesannete lahendamise oskus.Õppida töötama rühmas. Omandada kutsetööks vajalik matemaatilinekeel.

Teemad * Arvuhulgad. Avaldis 1. Q,I, R ja tehted nendega 2. arvu absoluutväärtus 3. korrutamise abivalemid 4. ratsionaalavaldis 5 .irratsionaalavaldis 6. irratsionaalsuse vabastamine * Kompleksarvud 1. C ja tehted nendega 2. Kompleksarvu algebraline kuju ja tehted 3 .Kompleksarvu trigonomeetriline kuju ja tehted 4. Kompleksarvu eksponentiline kuju ja tehted 5. Fraktalid * Võrrandid. Võrrandisüsteemid 1. lineaarvõrrand 2. ruutvõrrand 3. murdvõrrand 4. juurvõrrand 5 .Kõrgema astme võrrandid 6. Võrrandisüsteemid ja nende lahendusvõtted * Maatriksid. Determinant 1. n järku determinant 2. n järku maatriks 3. pöördmaatriks 4. inversioon 5. permutatsioon 6. Maatriksi astak

Õpitulemused Õpilane teab: N, Z, Q, I, R ja omadusi ,absoluutväärtuse mõistet, ratsionaal- jairratsionaalavaldise lihtsustamise järjekorda, korrutamise abivalemeid; paarisarvulise juure leidmist negatiivsest arvust ja kompleksarvuerinevaid kujusid ja omadusi; erineva astme, murd-ja juurvõrrandeid, võttandisüsteemidelahendusvõtteid; determinandi olemust, n järku determinandi väärtuse arvutamist; maatriksi omadusi ja tehteid nendega; matemaatilise keele käsitlemist arvutis; kompleksarvu rakendamist kutsetöös; kompleksarvu geomeetrilisest rakendusest;

27

kuidas tehakse tehteid arvuhulkadega. Õpilane oskab: sooritada kuut(+ , -, korrutamine, jagamine, astendamine ja juurimine)tehet erinevates arvuhulkades; kasutada absoluutväärtuse mõistet ülesannete lahendamisel; lihtsustada ratsionaal- ja irratsionaalavaldist, vabaneda irratsionaalsusest; sooritada tehteid erineval kujul kompleksarvudega ja kasutadakompleksarve kutsetöös; lahendada ainekavas ettenähtud võrrandeid, võrrandisüsteeme liitmis-,asendus-, muutuja vahetusvõttega ja determinandi abil; lahendada kahe-ja kolmerealist determinanti, leida n järku determinandiväärtust, sooritada tehteid nendega, lahendada võrrandisüsteemekasutades determinante; kontrollida lahendatud ülesannete vastuseid.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: oskust teostada tehteid erinevate arvuhulkade arvudega; oskust lahendada võrrandeid ja võrrandisüsteeme; oskust arvutada n-järku determinandi väärtust; oskust leida pöördmaatriksit, maatriksi astakut, teostada tehteidmaatriksitega.

28

2.9. Majanduse alused

Maht tundides 40

Eesmärk Majandusterminite omandamine ja majandusprotsesside mõistmine.Majandusliku mõtlemise arendamine.

Teemad Sissejuhatus. Majanduslikud seosed ja põhiterminid. Nõudmine ja pakkumine. Turutasakaalu tekkimine. Konkurents.Konkurentsiseadus. Turu puudulikkus. Valitsuse osa. Maksud. Ettevõtte kulud ja tulud. Ettevõtlusvormide põhierinevused.

Õpitulemused Õpilane teab: majandusstermineid ja majanduse toimimise põhimõtteid. turumajanduse põhimõtteid, seoseid. valitsuse rolli majandusprotsesside juhtimisel; majandusarvestuse põhimõtteid. Õpilane oskab: selgitada majanduses toimuvaid protsesse; mõista majandusalaste ariklite sisu; analüüsida turutasakaalu kujunemist mõjutavaid tegureid; selgitada konkurentsivormide põhierinevusi; selgitada turu puuduliku toimimise põhimõtteid; arvutada tulu-, sotsiaal-ja töötuskindlustuse makset, käibemaksu.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: majandusterminoloogia tundmist õpitu piires; oskust mõista firma majandusnäitajaid; oskust lugeda majandusartikleid ja selgitada nednde sisu; oskust selgitada turu situatsiooni; oskust analüüsida eesti majanduse hetkeolukorda õpitud teadmiste piires; erinevate konkurentsivormide teadmist; erinevate makude arvutamise reeglite tundmist ja nende arvutamiseoskust.

29

2.10. Matemaatiline loogika

Maht tundides 40

Eesmärk õppida mõistma matemaatiliste sümbolite keeles väljendatud teksti; osata opereerida erinevate arvusüsteemide arvudega ja teada nendekasutamist infotehnoloogias; loogika s.h. matemaatilise loogika baasteadmiste omandamineerialaõpinguteks.

Teemad *Erinevad arvusüsteemid. Kahendsüsteem, tehted kahendsüsteemis. kaheksandsüsteem. Kuueteistkümnendsüsteem. Erinevate arvusüsteemide kasutamine infotehnoloogias. *Loogika mõiste ja ajalugu *Lausearvutuse põhimõisted, printsiibid. Lausearvutuse süntaks.*Tõeväärtustabelid. *Lausearvutuse semantika. Lausearvutuse Poola kuju. Lausearvutuseteised tehted. *Samaselt tõesed, samaselt väärad, kehtestavad laused. *Loogiliselt samaväärsed valemid. *Järelduvusseos. Disjunktiivne ja konjunktiivne normaalkuju. *Digitaallülitused.

Õpitulemused Õpilane teab: erinevaid arvusüsteeme; reegleid, kuidas teisendada arve ühest arvusüsteemist teise; aritmeetiliste tehete sooritamise reegleid 2nd, 8nd ja 16nd süsteemis; erinevate arvusüsteemide kasutamist infotehnoloogias; loogika erinevaid kliike ja lühidalt loogika ajalugu; lausearvutuse valemeid; tõeväärtustabeli koostamise põhmõtteid; digitaallülitusi ja nende rakendust infotehnoloogias. Õpilane oskab: teisendada arve ühest arvusüsteemist teise ; sooritada tehteid 2nd;8nd ja 16nd süsteemis; koostada tõeväärtustabeleid; määrata kas tegemist on loogiliselt samaväärsete valemitega; koostada lausearvutusvalemit tõeväärtustabeli põhjal; leida disjunktiivset ja konjunktiivset normaalkuju; joonistada lausearvutusvalemi põhjal elektronskeemi.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: oskust teisendada arve ühest arvusüsteemist teise; oskust sooritada tehteid erinevates arvusüsteemides; tõeväärtustabeli koostamise oskust; tõeväärtustabeli põhjal lausearvutusvalemi koostamise oskust; lausearvutusvalemite lihtsustamise oskust samasuste abil;

30

oskust teisendada lausearvutuse valemeid disjunktiivsele jakonjunktiivsele normaalkujule; oskust koostada lausearvutusvalemi põhjal elektronskeemi ja skeemipõhjal valemit; Loogika praktilised harjutused sooritatakse arvutil programmiga Loggics.

31

2.11. Organisatsiooni käitumine

Maht tundides 40

Eesmärk 1. Õpetada analüüsima indiviidi, grupi ja organisatsiooni vahekorda,kasutades selleks erinevaid teooriad 2. Mõista inimese käitumist organisatsioonis ja osata seda selgitada 3. Näha ette inimeste võimalikku käitumist organisatsioonis 4. Õppida tundma isiksuse arengut mõjutavaid tegureid 5. Õppida tundma ja kasutama erinevaid motivatsiooniteooriad töötajatemotiveerimiseks 6. Osata selgitada juhi osa organisatsioonis ja tunda juhile esitatavaidnõudeid 7. Tunda erinevaid juhtimisfunktsioone 8. Tunda suhtlemise põhimõisteid ja eriliike ning osata neid kasutada 9. Osta analüüsida ja hinnata kommunikatsiooniprotsesseorganisatsioonis 10. Mõista organisatsiooni muutmise keerukust ja vajalikkust jamuutustega kaasnevaid probleeme 11. Mõista organisatsioonikultuuri olemust 12. Tunda meeskonnatöö põhimõtteid

Teemad * Sissejuhatus organisatsiooniteooriasse 1. Organisatsiooni ja organisatsioonilise käitumise mõiste 2. Organisatsiooniteootia ajalugu, põhilised arenguetapid 3. Organisatsiooni käitumise käsitlusviisid 4. Uusimad suunad organisatsiooniteoorias 5. Organisatsiooni sotsiaalne tasakaal 6. Organisatsiooni kultuur 7. Muutused organisatsioonis 8. Organisatsioonilise käitumise filosoofia 9. Isiksus - grupp - organisatsioon - ühiskond * Inimene organisatsioonis 1. Inimene, indiviid, isiksus, inimese individuaalsus 2. Väärtushinnangu (Gordon Allport ja Milton Rokeach) 3. Isiksuse tüübid 4. Rollid ja staatus * Inimeste motiveerimine 1. Motivatsiooni mõiste, inimvajadused (Maslow, Hertzberg, Aldefer) 2. Mc. Cellandi motivatsiooni tõukejõud 3. Inimeste käitumise mõjutamine 4. Eesmärgi püstitamine, eesmärgi olulisus 5. Motivatsiooni rakendamine (ootuste teooria, tähtsuse omistamiseteooria, õigluse teooria) 6. Tööga rahulolu * Juht ja juhtimine 1. Erinevaid juhi ja juhtimise definitsioone 2. Juhi funktsioonid 3. Juhi rollid 4. Juhtimise tegevused, juhtimise tasandid, valdkonnad 5. Juhile esitatavad nõuded 6. Juhi tegevuse efektiivsus

32

7. Juhtimisstiilid * Juhtimisfunktsioonid 1. Planeerimine 2. Eestvedamine 3. organiseerimine 4. Otsustamine 5. Kontrollimine * Suhtlemine ja suhted organisatsioonis 1. Suhtlemisprotsess, barjäärid, suhtlemisvahendid 2. Ametlik suhtlemine (ülevalt-alla, alt-üles, horisontaalselt, lateraalselt) 3. Mitteametli suhtlemine 4. Inimese ja organisatsiooni vahelised suhted 5. Legitiimsuse mudel 6. Distsipliin, privaatsus, diskrimineerimine 7. Isikute vaheliste suhete alused 8. Suhtlemisstiilid (eluhoiak, psühholoogiline positsioon jne.) * Meeskonnatöö 1. Grupi ja meeskonna erinevus 2. Kaasaegsed meeskonnatöö alused 3. Meeskonna kujunemine, sünenergia

Õpitulemused Õpilane teab: isiksuse arengut mõjutavaid tegureid; mitmeid erinevaid motivatsiooniteooriad ja suudab neid selgitada; tunneb juhile esitatavaid nõudeid, erinevaid juhtimistegevusi,juhtimisfunktsioone ja suudab neid analüüsida; tunneb ja oskab analüüsida organisatsioonis toimivaid suhteid; teab efektiivselt tegutseva meeskonna tegutsemise meeskonnapõhitunnuseid. Õpilane oskab: analüüsida isiksuse, gupi ja organisatsiooni vahekorda ja seoseid; selgitada inimkäitumist ja näha ette inimeste võimalikku käitumistorganisatsioonis; kasutada lihtsamaid motivatsiooniteooriad; lahendada probleemsituatsioone põhimõttel tunnus - põhjus- tagajärg; selgitada organisatsioonikultuuri olemust; saab hakkama lihtsamates ametialastes vestlustes

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega Hinnatakse: oskust lahendada erinevaid probleemsituatsioone; oskust eraldada probleeme. põhjusi ja tagajärgi; oskust analüüsida õpitu piires juhtimise funktsioone erinevate juhtidetasandil.

33

2.12. Suhtlemise ja meeskonnatöö treening

Maht tundides 40

Eesmärk Saada teadmisi meeskonnatööst; indiviidi osast meeskonnas; koostööviisidest ja erinevatest käitumis- ja suhtlemismudelitest meeskonnas.

Teemad *Grupid, gruppide kujunemine. *Enese ja teiste motiveerimise osatähtsus meeskonnatöös. *Tagasiside andmine ja küsimine. *Läbirääkimised. *Emotsionaalne intelligentsus *Näited meeskonnatööst erinevate IT valdkonna tööde juures.

Õpitulemused Õpilane teab: kuidas analüüsida enda käitumist; oskab mõista inimeste käitumistavade erinevusi ja põhjusi; millised võivad olla ootused meeskonnatöös; millised erialatööd on tavaliselt meeskonnatööd; mõistab üksikisiku tegevuse tähtsust meeskonnatöös. Õpilane oskab: analüüsida enda ja teiste käitumist erinevates suhtlemissituatsioonides; käituda vastavalt olukorrale ning reageerida adekvaatselt teistekäitumisele; kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid; teha meeskonnatööks, suudab ennast kehtestada; pidada läbirääkimisi; anda ja vastuvõtta adekvaatset tagasisidet.

Hindamine Aine lõpeb arvestusega. Hinnatakse: oskust analüüsida oma gruppi kui meeskonda; meeskonnas erinevate meeskonnaliikmete rollide ja sellest tulenevkäitumise analüüsimse oskust; teadmist, kuidas on võimalik ennast ja teisi grupiliikmeid motiveerida; oskust pidada läbirääkimisi etteantud teemal; oskust anda ja saada tegevusest adekvaatset tagasissidet; oskust kirjeldada oma ettevõttepraktika kogemuse põhjal meeskonnatöökogemust.

34

2.13. Suhtlemispsühholoogia

Maht tundides 40

Eesmärk Aine läbimise järel õpilane oskab: analüüsida oma ja teiste käitumist arendada ja kasutada adekvaatseid suhtlemistehnikaid arendada koostööoskusi tõsta oma suhtlemiskompetentsust analüüsida oma käitumist videotreeningus võtta vastu ja anda tagasisidet

Teemad * Sissejuhatus ainesse. Kontakt, suhtlemisetapid. Sotsiaalne roll. Sotsiaalpsühholoogia Suhtlemispsühholoogia SuhtlemineSuhtlemissituatsioon Kontakt Suhtlemise etapid Verbaalne jamitteverbaalne suhtlemine Välised ja sisemised kontakti oskusedSuhtlemist soodustav ja takistav käitumine. Kehakeel Parakeel Roll Põhiroll Rolliootused Ladus rollikäitumineRollikonfliktid Empaatia * Konflikt, käitumine konfliktis. Konflikt Sisekonflikt Konfliktiallikad Domineerimine KohandumineVältimine Probleemi lahendamine Kompromiss Konflikti analüüs Toimetulek konfliktis Käitumine Vajadused Soovid Tunded Hoiakud Empaatia Suhtumised Otsustamine EnesemõistmisedVäärtused. * Kehtestamine, kehtestamise erivõtted, enesehinnang. Adekvaatne enesekehtestamine Adekvaatne enesehinnang Äraütlemine Alistuv käitumine Agressiivne käitumine Ennast kehtestavkäitumine Eneseusk * Kuulamine. Avatud ja suletud küsimused. Kuulamise kaudu vestlusejuhtimine. Aktiivne kuulamine Kuulamistõkked Kuulamisvastused SildistamineEelarvamused Vestluse juhtimine Jätkutehnikad PeegeldamineÜmbersõnastamine Mina- ja sina-sõnumid Empaatia Tunded Emotsioonid * Neurolingvistilise programmeerimine. Motivatsioon, motivatsioonisuunad, eristussüsteemid (NLP põhjal). Visuaalne aistingu süsteem Auditiivne aistigu süsteem Kinesteetile aistingu süsteem Kaart, kaardil liikumine Submodaliteedid Mõttemall Looming Kalibreerimine Ressursid Ressursside leidmine VAK süsteem MotivatsioonMotivatsiooni suunad Valik Kontrollkese Uskumused Irratsionaalseduskumused Ratsionaalsed uskumsed Enesepidurdamine * Kuidas käituda töövestlusel ( näiteks praktika koha otsimisel). Töövestlus Esmamulje Haloefekt Ettevalmistus Intervjuu * Vajadused, väärtushinnangud * Esmased motivatsiooni faktorid *Videotreening.

Õpitulemused Õpilane teab: kuidas analüüsida enda käitumist inimeste käitumistavade erinevusi ja nende põhjusi

35

kuidas käituda erinevates suhtlemissituatsioonides kuidas arendada suhtlemistehnikaid kuidas analüüsida suhtlemissituatsioone kuidas luua eeldused sotsiaalsete oskuste treenimiseks ningsuhtlemiskompetentsuse tõusuks; tunneb oma motivatsioonifaktoreid . Õpilane oskab: analüüsida enda ja teiste käitumist erinevates suhtlemissituatsioonides; käituda vastavalt olukorrale ning reageerida adekvaatselt teistekäitumisele; tuleb toime oma erialal tavasituatsioonides; kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid. ennast kehtestada; käituda töövestlusel; ennast motiveerida.

Hindamine Aine lõpeb arvestusega. Hinnatakse: oskust ennast analüüsida suhtlejana; oskust hinnata oma kuulamisoskust; oskust analüüsida enda kehtestamiseoskust; oskust analüüsida enda käitumist konfliktsituatsioonis; oskust analüüsida erinevaid motivatsioonifaktoreid ja nende mõju endale; oskust mõista psüholoogiaalast teksti.

36

2.14. Tööohutus ja ergonoomika

Maht tundides 40

Eesmärk Tunda töötervishoiu ja tööohutuse korraldust riigi ja ettevõtte tasandil. teada tööandja ja töötaja kohustusi ja õigusi; töökeskonnavoliniku, -nõukogu ja - spetsialisti ametikohale määramise,valimise korda, kohustusi ja õigusi; tööõnnetuste registreerimise, uurimise ja teatamise korda; teada kuvariga töötamise töötervishoiu ja ohutuse nõudeid; kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi; töötajate tervisekontrolli korda; teada esmaabi korralduse põhimõtteid ettevõttes, osata anda lihtsamatesmaabi. teda isikukaitsevahendite valimise ka kasutamise korda. tunda ohumärgistust ruumides. teada tule- ja elektriohutuse nõudeid. teada kuidas töötab riikliku järelvalve süsteem Osata teha ergonoomilisi harjutusi.

Teemad * Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Sissejuhatus ainesse. Seaduse reguleerimisala. Töötervishoiu ja tööohutuse mõiste. Mõisted: töökeskkond, -koht, -vahend, piirnorm. Töökeskkonnas toimivate ohutegurite liigitus Naistöötajate, alaealiste ja puudega töötajate kohta käivad sätted. * Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused. Tööandja kohustused ja õigused. Töötaja kohustused ja õigused. * Töötervishoiu ja -ohutuse korraldus. Töökeskkonnaspetsialist. Töökeskkonna volinik. Töökeskkonnanõukogu. * Töötaja juhendamine ja väljaõpe töökohal. Sissejuhatav juhendamine. Esmasjuhendamine. Väljaõpe. Täiendjuhendamine. Juhendamise, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registreerimine. Töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku väljaõpe ja täiendõpe. Esmaabiandjate väljaõpe ja täiendõpe. * Tööõnnetus ja kutsehaigestumine. Tööõnnetus. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimine. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine. Töötervishoiuteenuse osutaja. * Isikukaitsevahendite valimise ka kasutamise kord Tööandja kohustused Isikukaitsevahendite arvestus Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine.

37

* Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas. Ohumärguannete tüübid. Ohutusmärkide kasutamine. * Kuvariga töötamise töötervishoiu ja ohutuse nõuded. Määruse kohaldusala. Tööandja ülesanded. Nõuded töötamiskohale. Nõuded kuvariga töötamiskohale. * Riiklik järelvalve Tööinspektsioon. Tööinspektori kohustused ja õigused. * Tule- ja elektriohutus. Nõuded tuleohutuse korraldamisele. Elektriohutus, nõuded elektriseadmetele Nõuded tulekahju korral tegutsemisele. *Ergonoomika harjutused. *Esmaabi.

Õpitulemused Õpilane teab: Ettevõtte tööohutuse korraldust. Tööandja kohustusi ja õigusi. Töötaja kohustusi ja õigusi. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe, juhendamise jatäiendjuhendamise korda. Töötajate tervisekontrolli korda. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumiste juhtumiste põhjuseid ja abinõusidnende ärahoidmiseks. Isikukaitsevahendite kasutamise korda Töökeskkonnaspetsialisti kohustusi. Esmamabi korraldust ettevõttes. Tule- ja elektriohutuse korraldust ettevõttes. Nõudeid tööohutusjuhendi koostamiseks. Õpilane oskab: Iseseisvalt leida informatsiooni töötervishoiu ja tööohutusalaste küsimuste lahendamiseks (Vabariigi Valitsuse seadused, määrused,sotsiaalministri määrused). Orienteerub muutuvas seadusandluses, jälgides infot. Oskab iseseisvalt koostada tööohutusjuhendit arvutitööks. Oskab sooritada ergonoomikaharjutusi. Oskab tasakaalustada pingelist tööd puhkusega. Väldib ohtlike olukordade teket, järgides nõudeid töökeskkonnas jatöökohal, Lihtsamaid võtteid enese ja kaastöötajate abistamiseks õnnetuste korral,teab elustamisvõtteid.

Hindamine Aine lõpeb arvestusega. Hinnatakse: tööohutuse alase seadusandluse tundmist; töökoha kujundamise põhimõtete tundmist tööl arvutiga ; teadmist, millised kutsehaigused võivad kaasneda töötamisel arvutiga; arvutiga töö võimalike ohuallikate teadmist: ohumärgistuse tundmist;

38

teadmist, kuidas tuleb reageerida tulekahju või õnnetuse korral; elektriohutusnõuete tundmist; oskust kasutada lihtsamaid esmaabi võtteid; oskust sooritada erinevaid ergonoomika harjutusi.

39

2.15. Uurimistööde metoodika

Maht tundides 40

Eesmärk Õpilane teab teaduslike tööde koostamise nõudeid ja lähtuvalt nendestoskab koostada oma lõputööd ning ettekannet töö auditooriumileesitlemiseks ning ettekannet auditooriumile esitada.

Teemad * Teadusliku töö koostamine Teema valik Töö kava koostamine Materjalide valik, nende piisavus, usaldusväärsus. Materjali süstematiseerimine. * Kirjaliku töö vormistamine Kirjaliku töö vormistamise juhend * Esitluse loomine esitlusprogrammi abil * Esinemiskunst Töö kaitsmine. Kaisekõne, selle struktuur, vajalikud teemad. Küsimustele vastamine.

Õpitulemused Õpilane teab: Mõisteid, mis on seotud teadusliku töö koostamisega. Teadusliku töö koostamise põhimõtteid. Kirjaliku töö vormistamise nõudeid. Esitlusprogrammiga esitluse tegemise nõudeid. Avaliku esinemise põhimõtteid. Õpilane oskab: Vormistada lõputööd Tartu KHK õpilastööde koostamise juhendi (võimõne muu kooli juhendi) kohaselt. Koostada esitlusprogrammi abil esitlust oma ettekande toetamiseks. Teha ettekannet oma töö esitlemiseks. Esineda sobivalt ettekande esitamisel.

Hindamine Aine lõpeb arvestusega. Hinnatakse: 1. praktiline ülsesanne- varasema aasta 1 kursusetöö analüüs kas töö vastab koostamise nõuetele (Kas teema on õigesti sõnastatud? Kastöö sisu vastab teemale? Kas eesmärk on püstitatud ja probleemsõnastatud, mida lõputööga tahetakse lahendada? Kas ülesanded onloetletud, mis on vajalikud teostada probleemi lahendamiseks? jne.) jaanalüüs kursusekaaslaste ees suuliselt esitada. 2. Oma ühe uurimusliku töö või referaadi täiustamine - st. töö tuleb viiavormistuslikult täielikku vastavusse Tartu KHK õpilastööde vormistamisenõuetega. 3. Esitluse koostamine oma uurimuslikule töö või referaadi esitlemiseks.Kaitsekõne koos küsimustele vastamisega 7 minutit.

40

2.16. Õiguse alused

Maht tundides 40

Eesmärk Saada teadmised tööseadusandluse ja infotehnoloogiat puudutavaseadusandluse vallas.

Teemad Tööseadusandluse alused 1.Töösisekorra eeskirjad. 2.Töölepingu olemus. 3.Töölepingu sõlmimise kord ning kohustuslikud punktid. 4.Töölepingu poolte kohustused. 5.Töölepingu peatumise tingimused. 6.Töölepingu muutmise võimalused ja põhjused. 7.Töölepingu lõppemise tingimused, võimalused ja kord. 8.Töövaidluste lahendamise võimalused. 9.Puhkuse liigid. 10.Töötaja õigused puhkuse saamisel. 11.Distsiplinaarvastutuse olemus ja sisu. 12.Distsiplinaarkaristuse liigid ja määrad. 13.Töö- ja puhkeaja mõisted. 14.Tööaja arvestamise iseärasused teenindustööl. 15.Töötasustamise alused. 16.Töökaitseseaduse eesmärgid ja olemus. 17.Materiaalse vastutuse olemus. 18.Ametiühingu ja usaldusisiku roll tööalastes suhetes. IT seotud seadusandlus *Eesti Vabariigi Põhiseadus *Eesti infopoliitika põhialused *Autoriõiguse seadus *Avaliku teabe seadus *Isikuandmete kaitse seadus *Andmekogude seadus *Infoühiskonna teenuse seadus *Elektroonilise side seadus *Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teosteleviku reguleerimise seadus *Sotsiaalministri määrus arvutiga töötamise kohta.

Õpitulemused Õpilane teab: oma tööseadusandlusest tulenevaid õigusi ja kohustusi; töölepingu sõlmimise ja lõpetamise protseduuri; puhkusega seotud õigusi; töövaidluste lahendamise võimalusi; materiaalse vastustuse põhimõtteid; infopoliitika põhimõtteid; avaliku teabe käitlemisega seotud õigusi ja kohustusi; autoriõigust puudutavat seadusandlust; andmekogudega seotud seadusandlust; isikuandmete kaitse põhimõtteid; elektoonse sidega seotud seadusandlust.

41

Õpilane oskab: rakendada saadud teadmisi oma kutsetöös;

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: teadmisi tööseadusandluse kohta; teadmisi autorikaitse seaduse kohta; infopoliitika põhimõtete tundmist Eesti ja Euroopa Liidu tasemel; isikuandme kaitse seaduse ja andmekoguseaduse tundmist.

42

3 Põhioskuste moodulid

3.1. Andmebaasid

Maht tundides 80

Eesmärk Andmebaasi struktuuri ja loomise meetodite omandemine tarkvara MSAccess näitel, saadud teadmiste praktiline rakendamine, loogilisemõtlemise arendamine.

Teemad Andmebaasi põhimõisted Andmebaas ümbritsevas elus. Andmebaas kui fail/failide sisaldav kogum. Erinevad tüübid: - lameandmebaas - relatsioonandmebaas - hierarhiline andmebaas Töö alustamine MS Accessiga. Andmebaasi akna osad. * Andmetabelite loomine. Töö tabelitega. Create table by using Wizard. Create table in Datasheet View. Create table in Design View. Väljade tüübid (Types) ja omadused (Properties). Navigeerimisnupud. * Töö andmetega tabelis. Klahvikombinatsioonid liikumiseks tabeli sees. Andmete otsimine, sorteerimine, filtreerimine (3 erinevat võimalust). Kirjete lisamine/ kustutamine. Väljade külmutamine, peitmine, ümbernimetamine. * Andmetabelite seostamine. Seoste tüübid ja omadused. Relatsioonandmebaas Seos (Relationship) Seos üks-mitmele Seos üks-ühele Seose omadused: - andmete kooskõla kontroll - andmete kaskaadne uuendamine - andmete kaskaadne kustutamine Seose tüübid - valida ainult seostud kirjed - valida kõik kirjed ühest tabelist ja teisest tabelist - ai-nult need, milleleon olemas vasted esimeses tabelis - analoogiline eelmisega, kuid vastupidi * Päringute esitamine. Create Query by using Wizard. Loodud päringu disainiaken. Selle osad. Create Query in Design View. Töö päringuga disainiaknas. * Erivormi loomine vormitarga abil. AutoForm Create Form by Using Wizard

43

* Ekraanivormiga töötamine disainiaknas. Alamvormiga vormi loomine viisardi kasutades. Vormi disainiaken, selle osad. Vormi elemendid. Vormi/ elementide omadused ja sündmused. Chart ja Pivot Table (diagrammi ja liigendtabeli lisamine vormile). Arvutused vormil. * Aruannete koostamine viisardi abil. Create raport by Using Wizard Create raport in Design View *Aruannete koostamine viisardi abil. Aruande disaini - ja eelvaate aken *Veebi lahekülje loomine *Makrode kasutamine andmebaasides. *Andmebaasi haldamine ja turvamine. *VBA *MySQL

Õpitulemused Õpilane teab: - alustada tööd MS Accessiga; - sisse viia andmetabeleid teistest programmidest (nt. MS Excelist); - teab andmebaasi akna osade nimesid ja tähendust; - luua andmetabelit MS Accessis, kasutades selle jaoks kõige sobivamatvõimalust; - valida andmeväljade jaoks sobivat tüüpi ja omadusi; - töötada andmetega ühe tabeli piires; - seostada tabeleid omavahel; - valida selle jaoks sobiva seose; - määrata seosele vajalikke omadusi; - kontrollida andmete sobivust ja vajaduse korral parandada andmeid/andmetüüpi; - moodustada päringut viisardi abil; - moodustada päringut disaini aknas; - esitada erinevaid tingimusi andmetele; - luua ekraanivorme, kasutades selleks erinevaid vahendeid; - lisada vormile andmeid, teostada vormil arvutusi; - luua alamvormiga vormi; - paigutada vormile erinevaid elemente ja se Õpilane oskab: - alustada tööd MS Accessiga; - sisse viia andmetabeleid teistest programmidest (nt. MS Excelist); - teab andmebaasi akna osade nimesid ja tähendust; - luua andmetabelit MS Accessis, kasutades selle jaoks kõige sobivamatvõima-lust; - valida andmeväljade jaoks sobivat tüüpi ja omadusi; - töötada andmetega ühe tabeli piires; - seostada tabeleid omavahel; - valida selle jaoks sobiva seose; - määrata seosele vajalikke omadusi; - kontrollida andmete sobivust ja vajaduse korral parandada andmeid/andmetüüpi; - moodustada päringut viisardi abil; - moodustada päringut disaini aknas;

44

- esitada erinevaid tingimusi andmetele; - luua ekraanivorme, kasutades selleks erinevaid vahendeid; - lisada vormile andmeid, teostada vormil arvutusi; - luua alamvormiga vormi; - paigutada vormile erinevaid elemente ja seostada need elemendidvajalikke tegevustega (nt. käsunupud või rippmenüüd); - kasutada vormide/elementide omadused; - luua aruanne viisardi abil; - vajadusel rühmitada andmeid.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: oskust tuua sisse andmeid teistest programmidest; oskust luua andmetabelit MS Accessis, luua ekraanivorme andmetesisestamiseks erinevate vahendite abil; oskust teha päringuid; oskust luua aruannet ja rühmitada andmeid; oskust luua veebipõhist andmebaasi; oskust kasutada makrosid; oskust hallata andmebaasi; oskust programmeerida kasutades VBAd; oskust programmeeridakasutades SQL.

45

3.2. Andmeturve

Maht tundides 40

Eesmärk Saada selgeks infoühiskonna turvaprobleemid ja aidata kaasa turvaliseinfokeskkonna loomiseks vajalike oskuste omandamisele.

Teemad .Turvalisuse mõiste. 2.Ohud. Ohtude liigid. 3.Turvaaugud. 4.Risk. Riski vähendamine. 5.Turvameetmed. 6.Pääsu reguleerimine. 7.Autentimine. 8.Krüptograafia. protokollid. 9.Digitaalsignatuurid. 10.Ajatemplid. 11.Sertifitseerimine. 12.Steganograafia. 13.Seire. 14.Varundamine. 15.Füüsilised turvameetmed

Õpitulemused Õpilane teab: Õppeaine läbimisel õpilane tunneb andmeturve omadusi ning teab sellekasutamisega seotud eeliseid ning eesmärke. Õpilane oskab: Õppeaine läbimisel õpilane oskab rakendada saadud teadmisi andmeturvevaldkonnas ja lahendada püstitatud ülesanded, kasutades Linux jaWindows operatsioonisüsteemid.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: Kontrolltööd on järgmistel teemadel: 1. Turvaeesmärgid, turvapoliitika, turvaklassid. 2. Audentimismeetodid ja seadmed 3. UNIXi ja WINDOWSi turvamudelid. 4.Tulemüürid 5. UNIX

46

3.3. Andmetöötlus ja statistika

Maht tundides 40

Eesmärk Matemaatiliste oskuste võimete ning loogilise mõtlemise arendamine, mison vajalik erialaainetes kasutatavate meetodite paremaks omandamiseks. Arendada endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamisekserialaga seatud ülesannete lahendamisel. Õppida tundma majandusanalüüsis kasutatavate matemaatiliste meetodeid.

Teemad *Juhuslik suurus. Juhusliku suuruse jaotusseadus, jaotuspolügoon, jaotusfunktsioon jaarvkarakteristikud (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve).Üldkogum ja valim. Andmete sihipärane kogumine. Statistilise andmestiku analüüsimine ühe tunnuse järgi. Normaaljaotus. *Praktilised andmetöötlusülesanded

Õpitulemused Õpilane teab: statistika põhimõisteid, põhikarakteristikuid. Õpilane oskab: arvutada põhikarakteristikuid. lahendada andmetöötluse ülesandeid.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega: Selle mooduli tulemusi hinnatakse järgmiselt -õpiprotsessi jooksvad hinded; -kontrolltöö hinded; -iseseisva töö hinne. Iseseisvaks tööks on etteantud ülesannete lahendamine.

47

3.4. Arvutivõrgud ja andmeside

Maht tundides 40

Eesmärk Õppida tundma andmesidega seotud põhimõisteid, tutvuda erinevateprotokollideg;. mõista arvutivõrkude toimimise põhiprintsiipe; saada teadmised ning oskused lihtsamate arvutivõrkude moodustamiseks.

Teemad *Andmeside 1.Signaalid, edastuskeskkonnad 2.Sünkroonne ja asünkroonne andmeside. 3.Füüsilise kihi protokollid (EIA 232D). 4.Andmevoo juhtimine (ARQ, Sliding Window). 5.Andmekanali protokollid. *Arvutivõrgud 1.ISO-OSI võrguprotokollide mudel: mudeli kihid, kapseldamine,füüsiline kiht, ühenduse kiht, võrgu kiht, transpordi kiht, seansi kiht,esitluskiht, rakenduskiht. 2.Võrguriistvara: hub, switch, ruuter, modem. 3.TCP/IP protokollipere. 4.Võrgu topoloogia. 5.Ethernet. 6.Kaabeldus: koaksiaal, keerupaar, fiiber. 7.Interneti laivõrkude ehitus. 8.Lokaalvõrkude ehitus. 9.Raadiovõrgud. 10.ATM. 11.ISDN. 12.Interneti aadressid. Alamvõrgud. 13.Võrguliideste konfigureerimine. 14.Marsruutimine. ARP. RARP. 15.Võrgu testimise vahendid. 16.Võrguserverid.

Õpitulemused Õpilane teab: võrkude liike, võrguprotokolle, võrguriistvara ja võrgu ehitamisepõhimõtteid. Õpilane oskab: kirjeldada kihtide omadusi; kirjeldada TCP/IP protokolli omadusi; teostada arvutusi alamvõrgu kohta; kirjeldada erinevaid topoloogiaid; kirjeldada laivõrkudes kasutatavaid tehnoloogiaid; häälestada võrgukaarti etteantud tingimustes.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse järgmisi oskusi: kirjeldada kihtide omadusi; kirjeldada TCP/IP protokolli omadusi;

48

teostada arvutusi alamvõrgu kohta; kirjeldada erinevaid topoloogiaid; kirjeldada laivõrkudes kasutatavaid tehnoloogiaid; häälestada võrgukaarti etteantud tingimustes.

49

3.5. Esitlusgraafika

Maht tundides 40

Eesmärk Õppida looma slaidiesitlusi ja kasutama multimeedia vahendeid.

Teemad *Multimeedia Multimeedia, meedia, meedium. Multimeedia tootmisprotsess *Esitlusgraafika Olemasoleva esitluse avamine, selle modifitseerimine ja salvestamineuue nime alla (Open, Save As). Uue esitluse loomine, salvestamine (New, Save). Teksti (Text Box) sisestamine (eri stiilide ja kirjasuuruste kasutamine,rasvane, kald- ja allajoonitud kiri, loetelud). Teksti paigutamine (lehekülje keskele, vasakusse, paremasse äärde,suvaliselt). Joonistamise (Drawing) tööriistade kasutamine - joonte, ristkülikute,ringide ja teiste objektide joonistamine (objektide valimine, nendepiirjoonte stiili ja suuruse muutmine, täitmine värviga ja mustriga,varjutamine, pööramine, liigutamine, kustutamine, kopeerimine,liimimine, ruumilisuse kehtestamine). Toimenuppude kasutamine (Action buttons). Abivõrgustiku (Guides) ja koordinaatriba (Ruler) kasutamine. Päise ja jaluse loomine (Header, Footer). Õigekirja kontroll (Spelling). Makrod (Macro). Programmi põhiparameetrite seadistamine (Tools-Options). Lehekülgede nummerdamine (Numbering). Automaatse kuupäeva (kellaaja) lisamine (Date, Time). Pildi lisamine (Insert -Picture, Clipart). Video lisamine (Movie). Muusika lisamine (Music, CD tracks). Slaidide lisamine (Insert-New), kopeerimine ja kustutamine.Automaatkujundus. Objektide grupeerimine (Group). Diagrammide lisamine (Chart). Tabelite lisamine (Tables). Blokkskeemide (Organization Chart) loomine ja lisamine. Olemasolevate slaidiblankettide kasutamine (Template) ja uute loomine. Slaiditarga kasutamine (Wizard). Slaidi väljatrükkimise tingimuste valik (Page Setup, Print). Trükkimine (kogu esitluse trükkimine, konkreetsete slaidide trükkimine,2 (3,6) slaidi trükkimine ühele leheküljele (handout)). Slaidi tagapõhjade valik (Background, Design Template). Kunstilise teksti tegemine (Wordart). Väliste objektide toomine slaidile (Insert-Object). Graafiliste objektideandmebaas. Animatsiooniefektid (Animation). Slaidide erinevad vaatamisviisid. Presentatsioon. Videoprojektorikasutamine. Automaatne slaidiesitlus. Vaatlusaegade kehtestamine.

50

Slaidi statistilised andmed (Properties). Andmete otsimine ja asendamine (Find, Replace). Abi kasutamine (Help). *Hea ettekande loomise reeglid. *Esitluse loomine praktika aruande kaitsmiseks, kursusetöö kaitsmiseks,ülesande lahenduse tutvustus, asutuse struktuuri tutvustamine, küsitlusetulemuste tutvustamine.

Õpitulemused Õpilane teab: multimeedia valdkond Õpilane oskab: koostada esitlust kasutades MS PowerPointi; koostatud esitlust ette kanda; analüüsida oma esitlust kriitiliselt.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: oskust koostada MS PowerPointi abil esitlust, kujundada sobiv slaiditaust, kasutada sobival viisil animatsioone; oskust kasutada valmis tauste, salvestada mallina; oskust teha ettekanne ja kasutada selle ilmestamiseks esitlust.

51

3.6. e-teenused

Maht tundides 40

Eesmärk Aine läbimise järel omab õpilane algteadmisi ja oskusi mis on vajalikud e-teenuse käivitamiseks ja käigushoidmiseks.

Teemad *Äriprotsessid *erinevad e-teenused, nende ajalugu ja levik *e-teenused Eestis ja Euroopa Liidus *e-teenuse rakendatavus erinevatel elualadel; *ühe e-teenuse komponendid; *e-kauplus *e-teenuse projekt; *e-teenuse edutegurid *Klienditeenindus. Isikuadmete kaitse *Internetiõigus *Digitaalallkiri *Intellektuaalse omandi kaitse küsimusi e-teenuse väljaarendamisel *e-teenuse lahendused programmeerimise seisukohalt; *e-kaupluse kui ühe e-teenuse loomine

Õpitulemused Õpilane teab: e-teenuse ajalugu ja levikut; ühe e-komponente; e-teenindust käsitlevaid Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadusi;internetiuuringuid läbiviivate firmade nimesid ja tegevuse tulemusi. Õpilane oskab: hinnata e-teenustlähtuvalt selle kasutajaliidesest; koostada e-teenuste rajamiseks vajalike tegevuste kava; leida üles ja orienteeruda internetiuuringuid läbiviivate firmadeveebilehtede andmetes; juhinduda e-teenindust käsitlevatest Eesti Vabariigi ja Euroopa Liiduseadustest.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: põhimõistete tundmist; oskust hinnata e-teenust lähtuvalt selle kasutajaliidesst; oskust koostada kava e-teenuse (e-kaupluse) loomiseks; Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu e-teenindust reguleerivate seadustetundmist.

52

3.7. Failihaldus

Maht tundides 40

Eesmärk Õppida kasutama personaalarvutit ja selle operatsioonisüsteemi põhilistefunktsioone. Tulla toime töölaua seadistamise ning akendega töötamisega. Õppida haldama faile ja kaustu. Õppida tundma erinevaid failiformaate. Õppida teostama erinevaid failioperatsioone. Õppida seadistama töölauda, Start-menüüd. Õppima installeerima ja kasutama viirustõrjeprogrammi. Õppida kasutama Total Commanderit.

Teemad * Sissejuhatus. Põhimõisted. AO2. 1. Windowsi keskkond. 2. Hiire tööpõhimõte. 3. Programmide käivitamine, programmi töö korrektne lõpetamine,andmete salvestamine. 4. Mitme programmi paralleelne kasutamine. 5. Faili ja kausta mõiste, failitüübid, faili nimi, faili nime laiend. 6. Failisüsteem, liikumine kaustapuus (Windows Explorer). 7. Kaustade sisu uurimine, etteantud kaustas olevate failide arvu leidmine,failide järjestamine suuruse, nime, tüübi või salvestamisaja järgi(Properties). 8. Lokaalvõrgu ressursside kasutamine ja väljajagamine (NetworkNeighborhood, sharing). 9. Programmide töö lõpetamine nende kinnikiilumisel. Tegutsemineebastandatrsetes olukordadesd (CTRL+ALT+DEL, End Task). *Andmekandjad. * Töö failidega. Failitüübid. Laiendid. 1. Faili ja kausta mõiste. 2. Failitüübid, faili nimi, faili nime laiend. 3. Failisüsteem, liikumine kaustapuus. 4. Õigused failidele ja kaustadele. Nende muutmine. 5. Uue faili loomine ja selle salvestamine kõvakettale õigesti valitudkausta. 6. Faili salvestamine andmekandjale. 7.. Failide järjestamine suuruse, nime, tüübi või salvestamisaja järgi. 8. Failide kopeerimine ja ümberpaigutamine. 9. Failide kustutamine. 10. Faili nime muutmine. * Töö kaustadega. Kaustapuu 1. Kausta ja alamkausta mõiste. 2. Liikumine kaustapuus. 3. Õigused kaustadele. Nende muutmine. 4. Uue kausta/alamkausta loomine. 5. Kaustade sisu uurimine, etteantud kaustas olevate failide arvu leidmine,failide järjestamine suuruse, nime, tüübi, või salvestamisaja järgi. *Failide arhiveerimine. *Failide printimine. * Windows Explorer.

53

1. Faili ja kausta mõiste, failitüübid, faili nimi, faili nime laiend. 2. Failisüsteem, liikumine kaustapuus. 3. Uue kausta/alamkausta loomine. 4. Uue faili loomine ja selle salvestamine kõvakettale õigesti valitudkausta. 5. Faili salvestamine andmekandjale.. 6. Failide järjestamine suuruse, nime, tüübi või salvestamisaja järgi. 7. Failide kopeerimine ja ümbernimetamine. 8. Failide kustutamine. 9. Faili nime muutmine. 10. Failide otsimine. * Otsingud. Otsingute võimalused asukoha määrangud aja määrangud suuruse järgi sisu järgi * Kettaoperatsioonid 1. Ketaste kopeerimine. 2. Ketta korrastamine. 3. Hooldusprogrammide kasutamine. 4. Failide pakkimine. 5. Ketta tihendamine. 6. Viiruskaitse. Viirustõejeprogrammid. Viiruskaitseprogrammi avamine. Viirustebaasiuuendamine. Viiruste otsimine.Viiruse eemaldamine. * Windowsi seaded. 1. Control Panel.Tarkvara installerimine ja deinstallerrimine. 2. Ekraani ja töölaua kujundamine. 3. Ekraanisäästjad, taustad. 4. Tegumiriba ja Start.menüü seadmine. 5. Klaviatuuri seaded (klaviatuuri paigutus). 6. Hiire nupud ja kursorid.. 7. Rahvuskeele valik. 8. Arvude, kuupäeva ja rahaühiku seadmine. 9. Rakenduse akna osade tundmine: tiitelriba, tööriisariba, menüüriba,inforiba, kerimisriba. 10. Akna suurendamine, vähendamine, suuruse taastamine. Aknasulgemine. 11. Liikumine mitme akna vahel. * Lühiülevaade operatsioonisüsteemist MS-DOS * Total Commander 1. Kaustade ja failide loomine. 2. Kaustade ja failide teisaldamine, kopeerimine, ümbernimetamine. Total Commanderi võimalused * PDF *XML

Õpitulemused Õpilane teab: Personaalarvuti ja selle operatsioonisüsteemi põhilisi funktsioone. Õpilane oskab: Orienteeruda arvuti töölaual ja failihaldusprogrammides.

54

Hallata, kopeerida, teisaldada ning kustutada faile ja kaustu. Kasutada operatsioonisüsteemis olevaid otsinguvahendeid.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: failide ja kaustade lomise ja haldamise oskust; erinevate akendega töötamise oskust; oskust seadistada töölauda ja start-menüüd; oskust kasutada viirustõrjeprogrammi. failide printimise oskust; PDF formaadi tundmist ja selle kasutamiseoskust.

55

3.8. Kommunikatsioon ja infovahetus

Maht tundides 40

Eesmärk Interneti ajaloo ja arengu tutvumine, vajaliku info leidmine internetist, e-maili saatmine ja vastuvõtmine, FTP, õppida tundma erinevaid e-teenuseid.

Teemad * Interneti ajalugu ja areng. * Elektronpost 1. Kirjavahetusprogrammi avamine, elektronkirja lugemine. 2. Elektronkirja kirjutamine. 3. Vastamine saabunud kirjale. 4. Saabunud kirja (osaline!) tsiteerimine vastuses. 5. Elektronkirja edasisaatmine. 6. Kirja salvestamine kausta. Kirja kustutamine. 7. Salvestatud kirja taasavamine. 8. Kirja salvestamine failiks. 9. Aadressraamatu koostamine ja kasutamine. 10. Kirjaga kaasapandud failide salvestamine etteantud kataloogi. 11. Faili lisamine kirjale. Signatuuri tegemine. * WWW. Infootsing 1. Brauseri käivitamine. 2. Viitade kasutamine. 3. Tagasipöördumine eelmise vaadeldud lehekülje juurde. 3. URL. 4. Lehekülje avamine URL-i kasutades. 5. Avatud lehekülje URL?i ja tiitli leidmine. 6. Sama raamidega (frames) lehekülje puhul raami sees oleva faili kohta. 7. Sõna(de) otsimine veebileheküljelt. 8. Leheküljel oleva teksti kopeerimine tekstifaili. 9. Otsimine WWW-s. 10. Otsingumootori kasutamine ühe serveri (saidi) piires (nt. arhiivis). 11. Brauseri määrangute muutmine: oma nime ja elektronaadressimuutmine, mailiserveri ja uudisteserveri aadressi muutmine, cacheaadressi muutmine. 12. Brauseriakna kujundamine - nupu-ja menüüribade eemaldamine jalisamine. Järjehoidjate ja lemmikute kasutamine. 13. WWW-lehekülje trükkimine. 14. WWW-lehekülje salvestamine HTML- või teksti kujul. 15. WWW-leheküljel olevate piltide salvestamine. * Postiloendid 1. Listide tellimine. 2. Kirjutamine listi. 3. Listi saabunud kirjale vastamine. 4. Listi kohta info hankimine (listi kirjeldus, tellijate nimekiri). 5. Tellimuse tühistamine. 6. Info hankimine listserveri käskude kohta. 7. Listide nimekirja tellimine listserverilt. * Uudistegrupid 1. Uudisgruppide lugemine WWW-brauseri abil. 2. Gruppide tellimine. 3. Tellimuse tühistamine.

56

4. Kirja saatmine uudisgruppi. * Vestlus reaalajas * FTP 1. Anonüümse FTP-serveriga ühenduse võtmine. 2. Failide leidmine ja kohaletõmbamine. 3. Failide saatmine. * Digitaalsed raamatukogud * Virtuaalne kaubandus * Elektrooniline pangandus *erinevad e-teenused

Õpitulemused Õpilane teab: Interneti ajalugu ja ülesehitust kuidas leida vajalikku informatsiooni Internetist kuidas suhelda e-maili teel kasutades erinevaid mailiprogramme: kuidas kasutada postiloendeid ja uudisgruppe; on kursis erinevate e-teenustega Eestis Õpilane oskab: hankida sihipäraselt ja optimaalsel viisil leida vajalikku informatsiooniInternetist; kasutada postiloendeid, uudisgruppe, reaalajas vestluse võimalusi,erinevaid e-teenuseid faile alla ja ülesalaadida kasutada erinevaid e-teenuseid.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse : oskust elektronkirja saata ja vastu võtta, kasutada adressraamatut,koostada signatuuri, määrata filtreid kirjade paremaks haldamiseks: oskust sihipäraselt ja optimaalsel viisil leida informatsiooni Internetistleida; oskust kasutada postiloendeid; oskust lugeda uudiseid ja lisada uudiseid uudisgrupile; oskust kasutda reelajas suhtlemist läbi Internti oskust saata faile ühest arvutist teise ja vallalaadida teisest arvutist; oskust kasutada virtuaalset raamatukogu, e-panga, e-poe jne. e-teenust.

57

3.9. Majandus

Maht tundides 40

Eesmärk Majandusterminite omandamine , majandusliku mõtlemise arendamine,ühiskonnas toimuvate majandusprotsesside ja majandust mõjutavatetegurite analüüsioskuse arendamine.

Teemad *Sissejuhatus ainesse - makroökonoomika ja rahvusvaheline majandus -tulude ja kulude ringkäik *Rahvatulu ja koguprodukti arvestamine -avatud ja suletud majandus SKP sisemajanduslik koguprodukt -kogunõudmine ja kogupakkumine -kogunõudmise elemendid -kogunõudmise ja kogupakkumise kõverad SKP arvestamise meetodid -kulumeetod -tulumeetod -lisandväärtuse arvestamise meetod -nominaalne ja reaalne SKP *Tööpuudus ja inflatsioon. -tööjõud , heitunud -liikumine tööjõuturul -tööhõive tööpuuduse põhjused ja liigid -siirdetööpuudus, struktuurne, tsükliline, varjatud, vabatahtlik jamittevabatahtlik aktiivne ja passiivne tööpoliitika inflatsiooni põhjused ja mõiste -inflatsiooni liigid -inflatsiooni mõõtmine -inflatsiooni ohjamine inflatsiooni ja tööpuuduse vahelised seosed *Tarbimine , säästmine ja investeeringud. -autonoomne tarbimine -IKT isiklikult kasutatav tulu -Keynes`i rist investeerimisvõimalused -fondid -väärtpaberid -tulu ja riski vahelised seosed investeeringute liigid tulude jaotus ( võrdsus ja ebavõrdsus ) *Majanduskasv ja äritsüklid. Äritsüklite seos tööpuuduse ja tootmisteguritega -kasv, langus, kriis majanduskasvu mõjutavad tegurid -kapital, tehnoloogia, inimressurss, looduslikud ressursid fiskaalpoliitika ja monetaarpoliitika *Rahvusvaheline majandus

58

-rahvusvahelise kaubanduse tekkimise põhjused väliskaubanduspoliitika -tollid ja muud kaubanduspiirangud Rahvusvahelised organisatsioonid *Iseseisev töö Referaat rahvusvaheliste organisatsioonide kohta Essee investeerimisvõimaluste kohta

Õpitulemused Õpilane teab: makromajanduslikke termineid; tööjõupoliitikat mõjutavaid tegureid; tööpuuduse ja inflatsiooni seost; majanduskasvu mõjutavaid tegureid; rahvusvahelise majanduse tekkimise põhjuseid ja mõjutavaid tegureid investeerimisvõimalusi ja riske. Õpilane oskab: selgitada majandustermineid; analüüsida majanduskeskkonda mõjutavaid tegureid; hinnata investeerimisvõimalusi ja hajutada riski.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: makromajanduse teadmisi ja nende kasutamise oskusi; majandusnäitajate leidmise ja selgitamise oskust; teadmisi tööjõu, tööpoliitika ja inflatsiooni mõjutavatest teguritest; investeerimisvõimaluste valiku tegemist ja selle põhjendamise oskust; majandusprotsesside analüüsioskust.

59

3.10. Majandustarkvara

Maht tundides 40

Eesmärk Omandada teadmisi Eestis ettevõtete poolt kasutatavatemajandustarkvarade kohta, selgitada, milliseid toiminguid saab antud tarkvaradega teha. Õppida võrdlema erinevaid tarkvaraprogramme.

Teemad *Majandustarkvara programmid ja nende liigitamine *Raamatupidamisprogrammid *Kliendihaldusprogrammid *Personaliarvestuse programmid *Palgaarvestusprogrammid *Dokumendihaldusprogrammid *Hansaraama programmi tundmaõppimine.

Õpitulemused Õpilane teab: kuidas liigitatakse erinevaid majandustarkvara programme; tunneb erinevat tarkvara ja oskab selgitada milliseid ülesandeid erinevateprogrammidega täita saab. Õpilane oskab: juhendmaterjali abil Hansaraama programmi kasutada.

Hindamine Aine lõpeb arvestusega. Hinnatakse: teadmisi tänapäeva majandustarkvarade kasutamise võimaluste kohta; majandustarkvarade omavahelisel võrdlemisel analüüsi osklust; esitluse koostamise ja ettekandmise oskust.

60

3.11. Objektorienteeritud programmeerimine

Maht tundides 40

Eesmärk Mooduli eesmärk on tutvustada objektorienteeritud programmmeerimise(OOP) omadusi ja põhimõisteid. Näidata OOP kasutamist konkreetse programmeerimiskeele baasil.

Teemad 1.OOP eesmärgid: suurte projektide haldamine taaskasutamine objektipõhine lähenemine reaalsele maailmale objektorienteeritud analüüs ja projekteerimine objektorienteeritud raamistikud 2.Objektid, klassid, pärimine 3.Objekti olek atribuut - ingl.k. attribute omadus -ingl.k. property (isendi)väli - ingl.k. (instance) field (isendi)muutuja - ingl.k. (instance) variable kapseldus (ingl.k. encapsulation) 4.Objekti käitumine avalikud (ingl.k. public) aspektid privaatsed (ingl.k. private) aspektid 5.Objekti identiteet 6.Klass isend (ingl.k. instance isendimuutujad(ingl.k.instance variables) isendimeetodid (ingl.k. instance methods) klassimuutujad (ingl.k. class variables) klassiväljad, (ingl.k. class fields ka staatilised muutujad) klassimeetodid (ingl.k. class methods, ka staatilised meetodid) konstruktor destruktor 7.Päring (ingl.k. inheritance) üldistamine (ingl.k. generalization) spetsialiseerimine (ingl.k. specialization) alamklass (ingl.k. subclass) e. tuletatud klass (ingl.k. derived class);abstraksed omadused ülemklass (ingl.k. superclass) mitmene pärimine (ingl.k. multiple inheritance) ühene pärimine (ingl.k. single inheritance) 8.Teadete saatmine (ingl.k. message passing), polümorfism varane seostamine (ingl.k. early nbinding) hiline seostamine (ingl.k. late binding). polümorfism kompileerimisaegne (üledefineerimine, ingl.k. overloading) käitusaegne (ülekate, ingl.k. overriding).

Õpitulemused Õppeaine läbimisel õpilane tunneb OOP omadusi ning teab sellekasutamisega seotud eeliseid ning eesmärke.

61

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: -8 praktilist tööd 1.objektid, klassid , pärimine 2. objekti olek 3. objekti käitumine 4. objekti käitumine 5. objekti identiteet 6. klass 7. päring 8.teadete saatmine -iseseisev töö -terminoloogia test

62

3.12. Operatsioonisüsteemid

Maht tundides 80

Eesmärk Mõista operatsioonisüsteemide olemust, tema erinevaid tüüpe ja õppidaneid installeerima, häälestama ja kasutama.

Teemad *Operatsioonisüsteemi mõiste, kujunemine. *Operatsioonisüsteemide tüübid. *Operatsioonisüsteemide seos arvuti riistvaraga. *.Operatsioonisüsteemid ja litsentsid nendele. *Dos *Windows 1.WINDOWS keskkonda sisseminek ja töö lõpetamine WINDOWSkeskkonnas. Windows käivitamise re-iimid (F5, F8). 2.Hiire kasutamine: objekti valimine, programmi käivitamine, menüü-korralduse valimine (klõps, topeltklõps, lohistamine). 3.Programmide käivitamine, programmi töö korrektne lõpetamine,andmete salvestamine. 4.Töölaua omadused (Desktop). Töölaua kasutamine ja kohandamine.Hüpikmenüü. 5.Tööakna elemendid (tiitliriba, menüüriba, nupuribad, kerimisribad);tööakna nihutamine, peitmine, suuruse muutmine, sulgemine. 6.Nupuribade toomine ekraanile ja nende peitmine. 7.Mitme programmi paralleelne kasutamine. 8.Mälupuhvri (Clipboard) kasutamine. 9.Printimine, printeri installeerimine, õige printeri valimine mitmeprinteri hulgast. 10.Töö failisüsteemiga. 11.Õigused ressurssidele. 12.Lokaalvõrgu ressursside kasutamine ja väljajagamine (NetworkNeighborhood, sharing). 13.Kiirkorraldused (Shortcuts). 14.Windows keskkonna häälestamine Control Panel abil. 15.Konfiguratsioonifailid. 16.Abivahendid Windowsis (Accessories). 17.Programmide töö lõpetamine nende kinnikiilumisel. Tegutsemineebastandartsetes olukordades (CTRL+ALT+DEL, End Task). 18.Windows versioonide erinevused. *Erinevad vabavaralised operatsioonisüsteemid (Linux, FreeBSD).

Õpitulemused Õpilane teab: erinevaid operatsioonisüsteeme Õpilane oskab installeerida ja häälestada erinevaid operatsioonisüsteeme

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: põhimõistete tundmist; oskust jagada Windowsi partitsioonideks; oskust installeerida erinevaid operatsioonisüsteeme ja

63

oskust kasutada erinevaid alglaadijaid, häälestada ja teha BATH faile; oskust puhastada Dosi BATH registrit; oskust toime tulla vähemalt 1 vabavaralise operatsioonisüsteemiinstalleerimise ja häälestamisega.

64

3.13. Programmeerimise alused

Maht tundides 80

Eesmärk Arendada algoritmilist mõtlemist ja saada oskused lihtsamateprogrammide kirjutamiseks.

Teemad Sissejuhatus ainesse. a.Erinevad programmeerimisekeeled, nende sarnasused ja erinevused. b.Programmeerimiskeelte põlvnemine. c.C keele päritolu. d.Miks C++- e.Java päritolu *Programmeerimiskeele ülevaade a.Objekorienteeritud programmeerimine (OOP). b.Abstraktsioon. c.OOP printsiibid. i.Inkapsulatsioon. ii.Pärimine. iii.Polümorfism. iv.OOP printsiibide koostöö. d.Esimene lihtne programm. i.Programmi teksti (lähtekoodi) kitjutamine. ii.Kompileerimine ja käivitamine. e.Programmi teksti lahti seletus. f.Juhtimisoperaatorid. i.if operaator. ii.for tsükkel g.Koodiplokkid. h.Krijutamisreeglid. i.Tühikud. ii.Identifikaatorid. iii.Trükitüübid. iv.Kommentaarid. v.Eraldajad. vi.Võtmesõnad. vii.Raamatukogud *Andmetüübid. Muutujad. Massiivid a.Lihttüübid. b.Täisarvulised tüübid. c.Ujuvkomaga tüübid. d.Sümbolid. e.Loogilised tüübid. f.Trükitüübid. g.Muutujad. i.Defineerimine. ii.Dünaamiline initsialiseerimine. iii.Nähtavuse piirkond (scope) ja eluiga h.Tüüpide teisendamine ja taandamine. i.Automaatne tüüpide teiseindamine. ii.Kokkusobimatu tüüpide teisendamine. i.Automaatne tüüpide teisendamine avaldises.

65

i.Tüüpide teisendamise reeglid. j.Massiivid. i.Ühemõõtmilised massiivid. ii.Mitmemõõtmelised massiivid *Operaatorid. (1 tund loengus ja 2 tundi praktikumis) a.Aritmeetika operaatorid. i.Põhioperaatorid. ii.Jäägi leidmise operaator. iii.Aritmeetilise omistamise operaatorid. iv.Inkrement ja dekrement. b.Seoseoperaatorid. c.Loogilised operaatorid. i.Lühendatud skeem. d.Omistamisoperaator. e.Operaator -. f.Operaatorite prioriteet. g.Ümarsulude kasutamine *Juhtimisoperaatorid. a.Valiku operaatorid. i.if 1.Sisseehitatud if operaatorid. 2.if-else-if operaatorid. ii.switch 1.Sisseehitatud switch operaatorid. b.Iteratsioon-operaatorid. i.while ii.do-while iii.for 1.Juhtimismuutujate defineerimine for tsükli sees. 2.Komade kasutamine. iv.Erinevad for tsükli variandid. v.Sisseehitatud tsüklid. c.Ülemineku operaatorid. i.break ii.continue iii.return *Klassid. a.Põhilised omadused. i.Klassi defineerimine. ii.Lihtne klass. b.Objektide defineerimine. c.Operaator new d.Muutujad-viited. e.Lihtsad meetodid. i.Meetodi lisamine. ii.Väärtuse tagastamine. iii.Meetodid parameetritega. f.Konstruktorid. i.Konstruktorid parameetritega. g.Võtmesõna this h.Muutujate eksemplaaride ülekatmine *Meetodid/funktsioonid. a.Meetodite üledefineerimine. b.Objektide kasutamine parameetritega.

66

c.Objektide tagastamine. d.Rekursioon. e.Juurdepääsu juhtimine. f.Staatilised andmed. g.Massiivid. h.Käsurea aargumendid. *Pärilus. a.Päriluse alused. i.Pärilus ja juurdepääs klassi elementidele. ii.Võtmesõna super. iii.Mitmekihiline ieraarhia. iv.Konstruktorite välja kutsumine. v.Meetodite ülekatmine. *Erindid. (1 tund loengus ja 2 tundi praktikumis) a.Põhilised printsiibid. b.Erindite tüübid. c.Mitte kinni püütud erindid. d.Operaatorid try ja catch e.Erindite kirjeldus. f.Mitme catch plokkide kasutamine. g.Sisseehitatud try operaatorid. h.Operaator throw i.Operaator throws j.Operaator finally k.Sisseehitatud erindid. l.Oma erindite klasside koostamine. m.Erindite kasutamine *Sisend/Väljund. a.Sisend/Väljund alused. i.Lõimed. ii.Lõimede klassid. iii.Sisend konsoolist. 1.meetod read() 2.Sõne lugemine. 3.Väljund konsoolile. iv.Lugemine failist ja faili sisse kirjutamine *Rakend. a.Töötamise alused. b.Rakendi struktuur. c.Initsialiseerimine ja lõpetamine. i.init() ii.start() iii.paint() iv.stop() v.destroy() d.Väljund ekraanile. e.Seiseundipaneeli kasutamine. f.Sündmuste töötlus. i.Klass Event ii.Hiire sündmuste töötlus. iii.Klaviatuuri sündmuste töötlus. *Graafika töötlus: aknad, graafika, tekst. a.Klassid AWT b.Töötamine aknadega.

67

c.Töötamine Frame objektidega. d.Programm akna liidesega. e.Informatsiooni väljund akna sisse. f.Graafika töötlus. i.Jooned. ii.Ristkülikud. iii.Ellipsid ja ringjooned. iv.Kaared. v.Hulknurgad. vi.Objektide suuruste muutmine. g.Värvide töötlus. h.Fontide töötlus. i.Fonti defineerimine ja loomine. i.Teksti väljund. i.Väljund ekraanile. ii.Tsentreerimine. iii.Joondamine.

Õpitulemused Õpilane teab: erinevate programmeerimiskeelte põhikonstruktsioone Õpilane oskab: kirjutada lihtsamaid programme.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: programmilõigu kirjutamise,salvestamise, kompileerimise oskust; interpreteerimise,kommentaari lisamise, meetod main, parameetrite,printimise oskust; oskust valida muutujad,operaatorid. oskust lahendada lihtsamaid matemaatilisi üledsandeid programmi abil; oskust kasutada tsükleid; oskust kasutada funktsioone programmeerimisel; oskust kirjutada programmijupp graafika töötluseks.

68

3.14. Projektijuhtimine

Maht tundides 40

Eesmärk Anda ülevaade projektijuhtimise ja rahvusvahelise projektijuhtimiseeripäradest. Rahvusvaheliste projektide ettevalmistamise ja elluviimiseprotsessi selgitamine.

Teemad * Projekti planeerimine Projekti olemus Projektitsükli mõiste Projektitsükli kasutamine juhtimismeetodina Olukorra määratlemine Sidusgruppide kaasamine Probleemide analüüs Eesmärgid ja nende analüüs Strateegilised valikud Loogiline maatriks Vertikaalne ja horisontaalne loogika Tööde graafik Eelarve koostamine Lähteülesande otstarve Lähteülesande formaat * Projekti organiseerimine Projekti inimressursid Meeskonna valik Rollid meeskonnas (projektihaldur, töörühm, projekti nõukogu) Kommunikatsioon ja informatsioon Koordineerimine Koosolekud Projekti maine kujundamine * Aruandlus ja hindamine Auandluse eesmärk Aruannete tüübid Aruande struktuur Aruande vormistemine ja esitlemine Hindamiskriteeriumid Hindamise objektid Hindamise liigid * Arvestuslik projekt Tundides käsitletud materjali rakendamine iseseisvas töös * IT alased projektid erinevused infotehnoloogiaprojektide ja muude äriprojektide vahel. erinevate projektihaldustehnikate ja -metoodikate põhikomponendid ; arvutipõhiste projektihaldusvahendite põhilised funktsionaalelemendid. *Leping

Õpitulemused Õpilane teab: ja tunneb projektiga seotud mõisteid projekti algatamise protseduuri

69

vajalikku dokumentatsiooni Õpilane oskab: täita vajalikku dokumentatsiooni

Hindamine Aine lõpeb arvestusega. Arvestuse saamiseks on vajalik: 1. Sooritada kontrolltöö 2. Osaleda rühmatöödes 3. Koostada ja esitleda arvestuslik projekt

70

3.15. Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

Maht tundides 80

Eesmärk Õppida selgeks erinevate arvutikomponentide otstarve ja ehitus ningomandada arvuti komplekteerimise ja testimise oskus

Teemad RIISTVARA JA RIISTVARA SÜSTEEMID Arvuti komponendid ja lisaseadmed. 1.Arvuti arhitektuur. 2.Arvutikorpused. 3.Toiteplokk. 4.Emaplaat. 5.Protsessor, protsessorite põlvkonnad, kiirus ja võimsus. 6.Mälu ja salvestamise põhimõtted, mälu maht, bitt, bait, kilobait,megabait, gigabait, terabait. Informatsiooni esitamise viis arvutis. 7.Erinevad mäluseadmed ja nende funktsioonid. Operatiivmälu (RAM,SPAM, DRAM), püsimälu (ROM), välismäluseadmed. 8.Andmekandjad. Kõvaketas, flopiketas, CD-ROM, DVD, nende otstarveja maht, kettaseadmete tähistus. 9.Kontrollerid (EIDE, SCSI). 10.Siinid (ISA, EISA, PCI, AGP). 11.Pordid (COM, LPT, USB). 12.Videokaart. 13.Helikaart. Arvuti standardne heliseade. 14.TV-raadiokaart. Webcam. 15.Võrgukaart. 16.Modem, modemite andmeedastuskiirused. 17.Klaviatuur. 18.Hiir. Osundusseadmed. Graafikalaud. 19.Monitor, selle tähtsamad parameetrid, sagedus ja suurus. 20.Printerite tüübid (maatriksprinter, tindiprinter, laserprinter), nendekasutusvaldkonnad. 21.Skanner. Digitaalfotoaparaat. Digitaal-videokaamera. 22.Videoprojektor. LCD paneel. 23.Katkematu toite allikas (UPS). 24.Võrguseadmed (hub, switch, repeater, marsruuter). 25.Arvuti juures kasutatavad kaablid. 26.Sülearvutite omapära. 27.Elektrivarustus. Arvuti lülitamine vooluvõrku. Arvuti väljalülitaminevooluvõrgust töö lõpetamisel. 28.BIOS. CMOS Setup. 29.Arvuti taaskäivitamise erinevad võimalused (RESET-nupukasutamine, Ctrl+Alt+Del ). *Arvuti komplekteerimine ja testimine. 1.Komponentide ühilduvus komplekteerimisel. 2.Tuntumate riistvaratootjate, kodumaiste arvutifirmade ja Internetipõhisetehnilise toe kasutamine. 3.Riistvaratoodete garantiitingimused ja nõuded. 4.Praktiline montaa-. Ohutustehnika. 5.Emaplaadi häälestamine tööks. 6.Komplekteeritud arvuti testimine.

71

7.Vigadeotsingu põhiprintsiibid. 8.Operatsioonisüsteemide ja riistvara ühilduvus. 9. Arvuti komplekti komplekteerimine lähtuvalt kasutaja vajadusest. TEHNILINE DOKUMENTATSIOON 1.Mis on tehniline dokumentatsioon, milleks seda on vaja, kust saada,kuidas kasutada ja kuidas hoida. 2.Arvutiga või tema lisaseadmetega kaasasolev dokumentatsioon. Kuidasja milleks seda kasutada. 3.Garantiitingimused, nendest kinnipidamine. 4.Käsiraamatud. 5.Internetist otsimine. Kontroll ja kasutamine. Interneti materjalikasutusõigused 6.Arvuti emaplaadi valmistaja ja plaadi margi tuvastamine. 7.Kaudsed meetodid põhjaplaadi valmistaja ja margi määramiseks (BIOS,protsessor, chipset, siinid, integreeritud välisseadmed jne.) 8.Manuaali kasutamine emaplaadi sättimiseks 9.Protsessorid. Nende sobitamine emaplaadiga. 10.Mälud. Liigitus. Sobivus. Seadistamine. 11.Välismäluseadmed. MFM, IDE,EIDE, SCSI 12.Video ja helikaardid. Sobitamine. Plug and play. Draiverid. 13.Modemid. Võrgukaardid. Draiverid. 14.Arvuti tarkvara. Liigitus. Diagnostika-programmid 15. Kasutusjuhendi loomine mingi arvutikomponendi kasutamiseks 15.Arvuti hoolduse dokumenteerimine.

Õpitulemused Õpilane teab: arvuti komponente ja lisaseadmeid ning nende tööpõhimõtet; arvuti võrguseadmeid ja kasutatavaid kaableid; arvuti komplekteerimise ja testimise põhimõtteid; arvuti hoolduse dokumenteerimise põhimõtteid. Õpilane oskab: arvutit komplekteerida ja testida; otsida ja kasutada manuaale, käsiraamatuid; koostada kasutusjuhendeid seadme kasutamiseks; dokumenteerida oma tegevust arvutihoolduse juures.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: teadmisi järgmiste teemade kohta: Emaplaat, toiteplokk, andmekandjad, kontrollerid, siinid, pordid,võrgukaart. Helikaarti, video-, graafikakaarti, digifotoaparaadi ning video- javeebikaamerate kohta. oskusi, mis saadakse järgmistel teemadel praktikumi ülesannete lomisel: 1.Skänner 2. Graafikalaud 3. Digitaalne fotoaparaat, digikaamera, digitaalse fotoaparaadi mälukaart 4. veebikaamera 5. Alglaadimine 6. Süsteemi loomine 7. Kõvaketta vahetus, CD seadme lisamine, vahetamine,seadistamine.

72

8. Videokaartid 9. Helikaartid 10. Mälud 11. TV kaart 12. Printerid, fotoprint. 13. Toiteplokk, toitepinged 14. CD lugeja puhastus 15. UPS, tema kasutus 16. Monitorid. 17. Emaplaadid. 18. Arvuti komplekti komplekteerimine lähtuvalt kasutaja vajadusest.

73

3.16. Sissejuhatus infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonna õpingutesse

Maht tundides 40

Eesmärk Õppida tundma kooli õppetöökorraldust; õppida tundma õpilaste sisekorra eeskirja; saada teada erinavatest õpilaste toetussüsteemidest; saada ülevaade õpitavast erialast ja õppeplaanist; õppida tundma eriala ja sellega seonduvaid võimalikke ameteid; õppida tundma kooli praktikakorraldust ja sellega seonduvatdokumentatsiooni; Õppida tundma infotehnoloogia põhimõisteid ja mõistma IKT rolliühiskonnas.

Teemad *Õpingukorraldus *Sisekorraeeskirjad. *Praktikakorraldus. *Eriala, õppekava ja võimalik edasine karjäär. * Ülevaade IKT hetkeolukorrast maailmas, Euroopas, Eestis. * Infotehnoloogia põhimõisted. *Riistvara. * Mälu *Tarkvara *Arvutivõrgud *Arvutid igapäevaelus. *Infoühiskond. *Infoallikad veebis. *Turvalisus.

Õpitulemused Õpilane teab: tunneb kooli õppetöökorraldust; teab kooli sisekorraeeskirju; teab kooli praktikakorralduse põhimõtteid ja sellega seonduvatdokumentasiooni; omab ülevaadet erialast ja sellega seotud erinevatest karjäärivõimalustest. tunneb infotehnoloogia põhimõisteid; teab erinevasid arvutiosi, tarkvara liike, arvutivõrkude erinevaid liike,kasutamise aluseid; mõistab tarkvara rakendamise tähtsust ühiskonnas; teab IT arengu ja ajaloo tähtsamaid fakte; mõistab andmete turvalisuse säilitamise tähtsust, teab erineavid turvareegleid. Õpilane oskab: tulle toime oma igapäevase elu korraldamisega koolis. nimetada arvutite erinevaid osi ja lühidalt kirjeldada nende tööpõhimõtet; hinnata ja kirjeldada IT rolli ühikonnas; selgitada eesti hetkesituatsiooni IT vallas Euroopas ja maailmas. nimetada erinevaid IT kontserne Eestis.

74

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: kooli õppekorralduseeskirja tundmist; kooli praktikakorralduse tundmist; kooli sisekorraeeskirjade tundmist; erinevate arvutiosade ja nende tööpõhimõtete tundmist; arvutivõrkude liikide ja kasutuspõhimõtete tundmist; tarkvara erinevate liikide tundmist; infoühiskonna mõistest arusaamist; oskust hinnata eesti IT hetkeolukorda ja positsiooni Euroopas ja maailmas.

75

3.17. Sissejuhatus infosüsteemidesse

Maht tundides 80

Eesmärk Anda üldised teadmised infosüsteemide valdkonnast ja sellega seotudprobleemidest, infosüsteemi ülesehitusest ning rollist oragnisatsioonihalduses.

Teemad *Organisatsioonide tüübid ja struktuurid *Infosüsteemi määratlemine infosüsteemi mõiste infosüsteemi kliendid *Infotehnoloogia mõju organisatsiooni infotöötlusele Andmed ja informatsioon Infotöötlusmudel *Sise- / väliskeskkond *Äriprotsessid *Infosüsteem kui tugi organisatsiooni halduses *Koostöötehnika organisatsioonides *Infosüsteemi komponendid. *Süsteemiarenduse protsess ja meetodid Rakendustarkvara ja süsteemitarkvara Süsteemiarenduse põhimõtted ja metoodikad Süsteemiarenduse vahendid

Õpitulemused Õpilane teab: infosüsteemi olemust ja rolli firma töös; infosüsteemi komponente; erinevusi virtuaalse rühmatöö ja füüsiliselt samades ruumides paiknevarühmatöö vahel; Õpilane oskab: kirjeldada infotehnoloogia rolli organisatsioonis; töövoogu skemaatiliselt esitada mitme erineva organisatsioonilisestruktuuri puhul; määratleda infotehnoloogia otstarve organisatsioonis; määratleda erinevate struktuuride mõju infotehnoloogia haldusele; näidata infotöötlusmudelid skemaatiliselt ; kirjeldada infotehnoloogia roll organisatsiooni infosüsteemidetugitegevustes; selgitada välis- ja sisetegurite mõju keskkonna kaudu; loetleda äriprotsesside toeks levitatavad põhirakendusi infosüsteemis; analüüsida e-õppe eeliseid ja puudusi; loetleda infotehnoloogia eeliseid ja puudusi ühiskonnas kirjeldada digitaalse eraldatuse mõistet.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: infosüsteemi põhimõistete tundmist; oskust määratleda infosüsteemi näite põhjal erinevaid kliente oskust kirjeldada infosüsteemi rolli organisatsioonis;

76

oskust esitada skemaatiliselt erinevate struktuuride töövoogu; oskust erinevate struktuuride mõju infotehnoloogia haldusele; oskust loetleda äriprotsesside toeks levitatavad põhirakendusiinfosüsteemis; oskust analüüsida e-õppe eeliseid ja puudusi; oskust loetleda infotehnoloogia eeliseid ja puudusi ühiskonnas

77

3.18. Tabeltöötlusvahendid

Maht tundides 80

Eesmärk Teada erinevaid tabeltöötlusvahendeid. Õppida kasutama tabeltöötlusprogrammi MS Excel. Teada protseduure Goal Seek, Solver, Pivot table, Subtotals, DataAnalysis ja Macro Teada programmeerimiskeele Visual Basic for Applications käske. Osata kasutada protseduure andmete töötlemisel jaoptimeerimisülesannete lahendamisel. Osata koostada protseduure Visual Basicus algtasemel ja kasutada neidandmete töötlemisel.

Teemad * Põhioperatsioonid failidega. Tööaken. Teksti ja arvandmete sisestaminening redigeerimine 1. Uue töövihiku avamine. 2. Tööakna osad 3. Tööleht, uue töölehe lisamine. 4. Tabeli kavandamine. 5. Töö salvestamine ja tööle nime andmine. 6. Salvestatud tabeli avamine. 7. Andmete muutmine, ümberarvutuste teostamine. Koopia salvestamine. 8. Lahtrite märkimine, kopeerimine, teisaldamina ja kustutamine ningpeitmine. 9. Ridade ja veergude lisamine, kustutamine, kopeerimine, teidaldamineja peitmine. 10. Tableli täitmine andmetega. Andmete parandamine. 11. Eri andmevormingute kasutamine andmete sisestusel ja esitusel -tekst, arv, valemid, kuupäev ja kellaaeg, valuuta, protsendid. 12. Töölehe vaatere?iimid. 13. Prindi eelvaatus * Tabeli/Diagrammi paigutus paberile * Tabeli/Diagrammi printimine 14. Päis ja jalus. 15. Töölehe statistilised andmed. 16. Abi. * Sisestatud andmete vormistamine 1. Lahtrite vormingud - kirjastiilid, kirjasuurus ja joondus. 2. Teksti kirjutamine üle veergude või ühte veergu. 3. Tabeli lahtrite raamimine ja toonimine. 4. Veeru laiuse ja rea kõrguse muutmine. 5. Tingumuslik vormindamine. 6. Vormingupintsel. 7. Automaatne sobitus. 8. Automaatne vorming. 9. Lahtri kommentaarid. 10. Vorminduse kommentaaride eemaldamine lahtrist. * Aadressid, viitamine, andmete ühendamine 1. Valemid. 2. Lahtrite suhteline aadress. 3. Absoluutne aadress.

78

4. Lahtrite teisaldamine. 5. Erivahendid. 6. Lahtri või lahtriploki nimi. 7. Kolmemõõtmelised viited. 8. Viidetega töölehe avamine. 9. Ühendamine. 10 Kohandatud veeted. * Töövihikud. 1. Mitme töölehe kasutamine. 2. Töölehtede * lisamine * kustutamine * ümbernimetamine * peitmine * grupeerimine * kkopeerimine. 3. Töölehe aknad. 4. Seeriad ja automaatne täide. 5. Graafiliste objektide lisamine * joonistamise objektid * väljavalimine * grupeerimine * muutmine * teisaldamine, kopeerimine, kustutamine * asetuse järjekord * tekstikastid * muu graafika * Diagrammid 1. Diagrammide koostamine targa abil. 2. Tööleht ja diagrammi viited 3. Andmeseeriad ja punktid 4. Diagrammitüübid. 5. Diagrammi valikud 6. Tiitlid. 7. Teljed. 8. Abijooned. 9. Legendid 10. Andmesildid. 11. Andmetabel. 12. Diagrammi elementide vormindamine. * Funktsioonid 1. Funktsiooni anatoomia. 2. Argumendid. 3. Funktsioonide sisestamine. 4. Matemaatika ja trigonomeetria funktsioonid. 5. Statistilised funktsioonid. 6. Finantsfunktsioonid. 7. Loogilised funktsioonid. 8. Otsingu funktsioonid. 9. Informaatilised funktsioonid 9. Kuupäeva ja kellaaja funktsioonid. 10. Teksti funktsioonid. * Andmebaasid 1. Erinõuded andmebaasitabelitele.

79

2. Andmete sorteerimine. 3. Andmete filtreerimine. 4. Autofilter. 5. Erifiltrid. 6. Andmete otsimine ja asendamine. 7. Vahesummad. 8. Vahesumma liigendustega töö. 9. Aruannete printimine. 10. Andmebaasi funktsioonid. * Liigendtabelid 1. Liigendtabeli ülesehitus. 2. Arvutused liigendtabelis. 3. Koostamine nõustaja järgi. 4. Andmete filtreerimine. 5. Liigendtabeli seaded. 6. Lahtrite vormindamine. 7. Automaatne vormindamine. 8. Valmis liigendtabeli muutmine. 9. Lähteandmete kuvamine. 10. Andmete grupeerimine. * Arvestuslik töö Tabeli vormindamine Diagrammid Andmebaasi funktsioonid Liigendtabelid. *Solver. Goal Seek, funktsioonid. *Liigendtabel, makro, käsunupud. *Visual Basic.

Õpitulemused Õpilane teab: Kuidas kasutada Exceli põhioperatsioone, mis on seotud tabeli loomise,kujundamise ja viimistlemisega; protseduure Goal Seek, Solver, Pivot table, Subtotals, Data Analysis jaMacro; programmeerimiskeele Visual Basic for Applications käske. Osata kasutada protseduure andmete töötlemisel jaoptimeerimisülesannete lahendamisel; Õpilane oskab: teha operatsioone Exceli failidega; sisestada andmeid, redigeerida ning vormindada; vormistada tabelit; kasutada funktsioone ja valemeid; kasutada andmebaasi funktsioone Excelis. luua ja redigeerida diagramme; kasutada protseduure andmete töötlemisel ja optimeerimisülesannetelahendamisel; koostada protseduure Visual Basicus algtasemel ja kasutada neid andmetetöötlemisel.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse:

80

andmete sisestamist tabeliise, tabeli salvestamist; oskust nimetada ümber töölehte, lisada uusi töölehti; oskust muuta tabelis olevaid andmeid, kasutada erinevaidandmevorminguid; valemite kasutamnise oskust; diagrammide loomise ja kujundamise oskust; sisestatud andmete vormindamise oskust; kommentaari lisamise oskust; erivahendite kasutamise oskust; andmete filtreerimise ja sorteerimise oskust; andmebaasi funktsioonide kasutamise oskust; praktiliste optimeerimisülesannete lahendamise oskust; liigendtabeli koostamise, muutmise, andmete rühmitamise oskust; makro linditamise oskust; erinevatest makrodet menüüriba koostamise oskust; oma finktsioonide loomise ja kasutamise oskust; kasutajavormide programmeerimise oskust.

81

3.19. Tekstitöötlusvahendid

Maht tundides 40

Eesmärk Teada erinevaid tekstitoimeteid. Töö programmiga Microsoft Word mõista ja õppida sooritama tekstitöötluse põhioperatsioone, mis onseotud teksti loomise, parandamise, kujundamise ja viimistlemisega. osatalisada tekti tabelit, pilti ja fotot, tekstiosa teisest failist; osata kujundada tabelit,pilti, fotot tekstis; osata kujundada ja kasutada erinevaid stiile ja laade; osata lisada tektile kuupäeva, kellaaega osata koostada automaatset sisukorda; osata kasutada hulgipostitust; osata printida tektidokumenti.

Teemad *Tektitoimetid. *Tekti sisestamine, salvestamine erinevates formaatides. *Spetsiaalsümbolite ja valemite kasutamine. *Tekstifaili avamine. *Lehekülje häälestus. *Tabelid.Tabelite vormindamine. *Pildi või objekti lisamine tekstifaili. *Teksti kujundamine. *Lehekülje määrangud.Teksti taust. *Teksti liigendamine. *Tekti paigutamine veergudesse. *Loetelud. *Laadid ja stiilid.Lehekülje sundvahetus. *Joonised. Jooniste ja tabelite automaatne nummerdamine. *Referaadi kujundamise põhimõtted. *Hulgipostitus. *Tekstidokumendi printimine. Prindi eelvaade. *Dokumendi kaitsmine parooliga. *Väljad. *Dokumenditark. *Teksti skanneerimine. Skanneeritud teksti äratundmiseks kasutatavtarkvara. *Tektiredaktori seadistamine ja Abi menüü kasutamine. *Töövahendiriba, selle seadistamine.

Õpitulemused Õpilane teab: Kuidas kasutada Wordi põhioperatsioone, mis on seotud teksti loomise,kujundamise ja viimistlemisega. Õpilane oskab: Vormistada referaate Tartu KHK õpilastööde vormistamise nõuetekohaselt.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse:

82

tekstifaili loomise, erinevates formaatides salvestamise oskust; teksti kujundamise oskust; teksti kopeerimise ja ümberpaigutamise oskust; tabelite lisamise ja vormindamise oskust; pildi või objekti lisamise ja vormindamise oskust; teksti liigendamise oskust; oskust kujundada ja kasutada erinevaid laade ja stiile; hulgikirja kasutamise oskust; dokumenditarga kasutamise oskust; töövahendiriba seadistamise oskust; tekstidokumendi printimise oskust.

83

3.20. Veebiprogrammeerimine

Maht tundides 80

Eesmärk Mooduli eesmärk on programmeerimise keele PHP kasutaminedünaamiliste koduleheküljete loomisel

Teemad PHP I moodul 1.Kodulehest portaalini sissejuhatus, HTML vorm. 2.PHP4 häälestused ja reeglid, standardid 3.Hello World - PHP programmikood õppevahendid internetis 4.Keele elemendid (muutujad, viitamine, andmed, operaatorid, konstandid) 5.Andmevood valikud, tsüklid (foreach). 6.PHP funktsioonid (kasutamine, kirjeldamine, dünaamika, nähtavus,argumendid linkimine) 7.Massiivid (loomine, assotseerimine, maatriksid, töötlemine) 8.Objektid (loomine, omadused, meetodid, klass, konstruktor, pärilikkus). Oma klassifaili loomine. PHP II moodul 1.Objekt-orienteeritud lähenemine programmeerimisele 2.PHP HTML vormidega 3.PHP töö failidega 4.Andmebaaside kasutamine 5.PHP ja MySQL koostöö 6.PHP ja Keskonnamuutujad 7.PHP ja kuupäevaandmed 8.PHP ja andmetöötlus PHP III moodul 1.Sõned ja PHP 2.Regulaaravaldised PHP-s 3.Dünaamilised kujutised PHP 4.Seisundi säilitamine 5.Sessioonid ja turvalisus 6.Töö serveriga, protokollid 7.Silumine, vead, turvalisus. 8.PHP autoritehnoloogiad PHP IV moodul 1.PHP Serveritehnoloogiad 2.PHP Installeerimine 3.PHP serveri konfigureerimine 4.Apache konfigureerimine 5.php.ini faili kirjed 6.PHP turvalisus 7.PHP MyAdmn 8.PHP arendusvahendid

Õpitulemused Õppeaine läbimisel õpilane oskab:

84

dünaamilise kodulehe maketi loomist E-Poe ostukeskkonna programmeeerimist PHP serveri installeerimist ja häälestust

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinne moodustub: praktilised tööd 1. dünaamilise kodulehekülje maketi loomine. 2. e-poe ostukeskkonna programmeerimine 3. PHP serveri installeerimine ja häälestus iseseisva töö hinne. Iseseisvaks tööks on ostukorviga administreeritava kodulehekülje tegemine ja selle lahenduse selgitamine.

85

4 Valikmoodulid

4.1. Arvutigraafika

Maht tundides 80

Eesmärk Õppida tundma rastergraafikat ja kasutda seda kodulehekülje loomisel.

Teemad * Sissejuhatus rastergraafikasse Monitori kalibreerimine vastavalt graafika failide loomise vajadustele. Erinevate failiformaatide eelised ja puudused. Erinevate värviskeemide eelised ja puudused. Graafikafailide dimensioonid ja suhtarvud. Erinevad faili pakkimise algoritmid. * Joonistusvahendid rastergraafikas Objektide loomine primitiivobjektide loomise vahenditega. Objektide loomise vahendide parameetrite muutmine. Objektide valimine erinevate vahenditega. Kihtide loomine, kustutamine, liitmine, ümberpaigutamine. Objektide nähtavuse ja modifitsserimise lukustamine. * Objektide omaduste muutmine vektorgraafikas Erinevad värvigamma muutmise võimalused, heledus, kontrast, varjund,heleduse ja kontrasti kõverate rakendamine, erinevate läbipaistvuserakendamine ka sama objekti piires. Loogiliste operatsioonide rakendamine erinevate kihtide vahel. Erinevate maskidega objekti eraldamine, maski omaduste muutmine.Objektide kopeerimine ja liigutamine sama faili ja erinevate failide vahel * Kujutise kvaliteedi parandamine Olemasolevate värvidega identsete värvide valimine ja rakendamineerinevate pintslitega. Filtrite rakendamine kujutise parandamisel ühel kihil või tervel failil. Erinevate maskide rakendamine kujutise osa valimisel. Ühele või mitmele värvile läbipaistvuse rakendamine. * Veebispetsifiilise graafika loomine Graafikafailide optimaalne pakkimine Erinevate effektidega nuppude loomine ja paigutamine veebilehele. Animeeritud graafikafaili loomine. * Alternatiivsed raster- ja vektorgraafika programmid Erinevate graafikapakettide (ka vabavaraliste) ülevaade ja tutvustamine. 3d graafika genereerimine. Reaalajas graafika renderdamise riist- ja tarkvaralised nõuded.

Õpitulemused Õpilane teab: Õpilane teab rastergraafika põhimõtteid, peamisi failiformaate ja nendeeeliseid ja puudusi, failide dimensioone ja pakkimisalgoritme. Õpilane teab kodulehe külje loomisel vajalike graafika failideparameetreid. Teab erinevaid värviskeeme. Õpilane oskab: Õpilane oskab luua raster- ja vektorgraafikas faile ja muuta vastavaltvajadusele olemasolevaid,

86

Oskab luua graafilist kujundust koduleheküljele, kujundada fotosidvastavalt kuva suurusele ja oskab arvesse võtta oletatavat piltideallalaadimise kiirust kliendi poolel. Oskab arvestada kujutise värviskeemi muutumist väljaprintimisel jakuvamisel erinevatel monitoridel.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: luua ja muuta raster- ja vektorgraafika faile; oskust luua veebispetsiifilist graafikat; erinevate graafikapakettide tundmist; oskust kasutada erinevat liiki graafikafaile kodulehekülje kujundamisel; oskust arvestada kujutise värviskeemi muutumist väljaprintimisel jaerinevatel monitoridel kuvamisel.

87

4.2. Eriprogrammeerimine

Maht tundides 80

Eesmärk Omandada C ja C++ programmeerimiskeelte põhimõisteted, süntaks jasaada ülevaade antud keelte erinevatest kasutusvõimalustest. Õppida kasutama C++ ja C keelt erinevate praktiliste ülesannetelahendamisel.

Teemad *Sissejuhatus ainesse Muutujad ja konstandid Väljund Sisend Operaatorid Funktsioonid *Juhtimisoperaatorid Tsüklid Massiivid ja sõned *Struktuurid ja pointerid Väljund kettale või printerile Praktikumisd: *Muutujate defineerimine Omistamisinstruktsioonid Väljund Värvide kasutamine *Sisend Lineaarstruktuurid if lause switch operaator for tsükkel do...while tsükkel while tsükkel *Massiivid * Sõned * Funktsioonid *Failid

Õpitulemused Õpilane teab: C ja C++ keeltes kasutatavaid mõisteid, keele süntaksit ja erineavidkasutusvõimalusi, Õpilane oskab: selgitada programmi struktuuri ja mõistab selle süntaksit; selgitada näidete põhjal erinevaid kasutusvõimalusi; kirjutada lihtsamaid programmilõike C ja C++ keeles.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: C ja C++ keltes kasutatavaid mõistete, keele süntaksi tundmist; oskust kirjutada lihtsamaid programmilõike C ja C++ keeles; oskust töötada õppematerjaliga iseseisvalt.

88

4.3. Finantsjuhtimine

Maht tundides 40

Eesmärk Anda teadmisi finantsarvestuse ja aruandluse baasil tehtavastfinantsanalüüsi võimalustest, meetoditest ja erinevatest analüüsi liikidest.Finantsanalüüsi põhjal tulemuste hindamine ja ettevõtete tegevusetulemuste hindamine

Teemad 1. Finantsanalüüsi eesmärgid 2. Analüüsiks vajalikud lähteandmed 3. Finantsanalüüsi vajadus ja meetodid 4. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs * Ettevõtte likviidsus ja likviidsuse suhtarveud. Dünaamika analüüs 1. Ettevõtte likviidsuse mõiste 2. Likviidsussuhtarvud ja ettevõtte maksevõime jälgimine 3. Ettevõtte maksevõime hindamine 4. Dünaamika analüüs ja analüüsist saadavate tulemuste interpreteerimine * Toimimis-, tulusus- ja kapitalistruktuuri suhtarvud 1. Rahaliste vahendite efektiivsuse näitajad 2.Tulukuse analüüs ja tulemuste tõlgendamine 3. Kapitali struktuurisuhtarvud ja nende tõlgendamine 4. Pankrotianalüüs 5. Aktsiate väärtusnäitajad * Eelarvestamine ja prognoosimine 1. Eelarvete ja prognooside koostamisetähtsus ettevõtte jaoks 2. Kassa eelarve koostamine 3. Eelarveline bilanss ja kasumiaruanne 4. Rahavoogude prognoosimine

Õpitulemused Õpilane teab: 1. Finantsanalüüsi vajalikkust 2. Finantsanalüüsiks lähteandmete saamise dokumente 3. Finantsanalüüsi meetodeid 4. Suhtarvude arvutamist ja nende baasil tulemuste hindamist 5. Eelarvestamise ja prognoosimise põhimõtteid Õpilane oskab: 1. Kasutada erinevaid finantsarvestuse aruandeid analüüsi teostamisel 2. Teha horisontaal- ja vertikaalanalüüsi 3. Arvutada suhtarve ja hinnata tulemusi saadud vastuste põhjal 4.Koostada lihtsamaid prognoose ja eelarveid 5. koostada rahavoogude aruannet erinevatel meetoditel

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Selle mooduli tulemusi hinnatakse järgmiselt: -kokkuvõttev test -iseseisev töö Iseseisveks tööks on ülesanne suhtarvude leidmise kohta ja ettevõttetulemuste hindamine suhtarvude baasil.

89

4.4. HTML ja veebidisain

Maht tundides 120

Eesmärk Anda õpilasele ülevaade HTMLi ja CSSi olemusest ja pakkuda teadmisikujundamaks kodulehekülge arvestades kodulehekülje kasutatavusetõstmise nippe.

Teemad *HTML· Mis on HTML? HTML näiteid *HTMLi praktika HTML koodi kirjutamine Lõigud, pealkirjad, viited, erinevate jaotuste tekitamine Tabeli tegemine ja selle osadele erinevate atribuutide lisamine Vormid (väljad, valikmenüüd jne) *Registreerimisvorm (tabelid, väljad, erinevad atribuudid) *CSSi olemus ja näited Mis on CSS? ·Kus seda kasutatakse? Miks seda kasutatakse? Mis on box model (block ja inline)? CSSi näiteid. *CSSi praktika HTML elementidele laadi määramine Erinevad selektorid (id, class, htmli märgend) <div> märgendi kasutamine veebikujunduse loomisel Block elementide kasutamineInline elementide kasutamine Short-hand deklaratsioonide kasutamine *CSSi struktureerimine ID, CLASS Stiililehe optimeerimine Veebilehitsejate spetsiifiline käitumine CSSiga *CSSi praktika 2 Stiililehe struktureerimine Kujunduse viimine veebikujule CSS abiga. *Kodulehekülje kasutatavus Kuidas hinnata veebilehe kasutatavust?V eebilehe struktuur Navigeerimine Tekstid Veebilehe kujundus Käideldavus *Ühe vabalt valitud kodulehe analüüs *Veebilehe kujundamine Veebilehe struktuuri loomine Navigatsiooni loomine Tekstid Kujundamine Veebikujule viimine Oma kujunduse lõikumine ja veebikujule viimine *Üldine kordamine

90

*Tagasiside *Trendid XML, RSS, XHTML Teised CSSi kasutamisalad Eriefektid CSSi abil

Õpitulemused Õpilane teab: HTML ja CSS kasutamise põhimõtet ning on teadlik võtetest, mistõstavad kodulehekülje kasutatavust. Õpilane oskab: kasutada HTMLi ja CSSi kujunduse veebikujule viimiseks; arvestada erinevate veebilehitsejate spetsiifiliste omadustega.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: omandatud teadmiste rakendamist ja nende mõistmist jaanalüüsimisvõimet iseseisvate tööde põhjal ; osavõttu tundidest ja praktiliste tööde teaotamist.

91

4.5. Infosüsteemide arendamine

Maht tundides 80

Eesmärk Tutvuda infosüsteemi struktuuri ja tema projekteerimise põhietappidega.

Teemad *Süsteemi arendamine Tarkvara ja süsteemi testimine Süsteemi teostus Kontroll ja ohutus süsteemis Süsteemiarenduse ja levituse arengujooned. *Andmehaldus ja andmebaasid Andmed ja informatsioon Andmed ja modelleerimine Failid ja andmebaasid Andmebaasihaldussüsteemid Andmeaidad ja andmekaevandamine Relatsioonmudel Päringud ja aruanded Andmebaasi haldus Andmete turvalisus ja terviklus

Õpitulemused Õpilane teab: infosüsteemi mõistet ja liigitamist; infosüsteemi elutsüklit; kuidas analüüsida infosüsteemi elutsüklit; infotöö tegevusi; projekteerimise põhietappe; meeskonnatöö tähtsust; turvalisuse tagamise põhimõtteid. Õpilane oskab: liigitada infosüsteeme; analüüsida lihtsamaid infosüsteeme, määratleda nende funktsioone; valida projekteerimise meetodit; projekteerida lihtsamat infosüsteemi.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: põhimõistete ja infosüsteemi tööpõhimõtte teadmist; oskust aanlüüsida lihtsamaid infosüsteeme; lihtsama infosüsteemi projekteerimisoskust.

92

4.6. Kehaline kasvatus

Maht tundides 40

Eesmärk Õppida mõistama kehalise koormuse olulisust. Tugevdada oma organismi. Õppida mängima sportmänge. Omandada teadlik iseseisev spordiharrastuse harjumus.

Teemad *Kehakultuuri ja spordi mõju tervisele. *Kehalise koormuse planeerimine *Kehalist võimekust määravad tegurid. *Sportmängud *Kergejõustik

Õpitulemused Õpilane teab: kehakultuuri olulisust oma tervise säästmisel; Õpilane oskab: hinnata lkehakultuuri olulisust tervise säästmisel; mängida sportmänge; endale planeerida sobivat kehalist koormust ja kujundada endalespordiharjumuse.

Hindamine Aine lõpeb arvestusega. Hindamisel võetakse arvesse : tunnist osavõttu ja praktilist harjutuste sooritamist.

93

4.7. Majandusarvestuse alused

Maht tundides 80

Eesmärk Majandusarvestuse aine eesmärgiks on anda õpilastele algteadmisedraamatupidamise teoorast ja praktilistest oskustest kehtivateRaamatupidamise Toimkonna juhendite ja raamatupidamise seadusebaasil.

Teemad * Majandusarvestuse olemus, liigid ja põhimõtted lähtuvaltraamatupidamise seadusest * Majandustehingute dokumenteerimine.Lausendite koostamine. * Bilanss kui kahekordse kirjendamise lähtealus Kontode mõiste * Raamatupidamisregistrid. Vara arvestus * Vara katteallikate arvestus * Majandusaasta aruanne

Õpitulemused Õpilane teab: raamatupidamise seadusest tulenevaid mõisteid ja raamatupidamislikkepõhimõtteid; raamatupidamisarvestuse põhimõtteid lähtudes ettevõtte varadest javarakatteallikatest Õpilane oskab: määrata bilansikirjeid vastavalt bilansi struktuurile pidada arvestust kontodel koostada algbilanssi, käibeandmikku ja lõppbilanssi

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: I kontrolltöö - Mõistete selgitused II kontrolltöö - Bilansi struktuur, muutused III kompleksülesande lahendamine .

94

4.8. Majandusmatemaatika

Maht tundides 40

Eesmärk Õppida tundma majandusanalüüsis kasutatavaid matemaatilisi meetodeid; arendada matemaatilisi oskusi, loogilist mõtlemist, mis on vajalik erialaainetes kasutatavate meetodite paremaksomandamiseks ja erialases töös ettetulevate probleemide ratsionaalseslahendamises

Teemad * Arvud, arvujärgud, arvutusreeglid ja vahendid arvujärgud ja -klassid, arvude kolmekaupa ja kuuekaupa lugemise reegel, kümnedsüsteem ja standardkuju, arvutusvahendid ja reeglid, * Mõõtühikud pikkusühikud massiühikud mahuühikud pindalaühikud ruumalaühikud * Protsentarvutus. Üksikisiku tulumaks protsendi leidmine arvust arvu leidmine protsendi järgi kahe arvu suhte väljendanime protsentides muutumise väljendamine protsentides promill, karaat töötuskindlustus, pensionikindlustus ja tulumaks * Hindade kujunemine tootja müügihind hinnasoodustused tootjale makstav hind ja otuhind trantsportkulud hankehind müügist saadav brutotulu, müügipreemia müügist ssadav netokasum, puhastulu erilised hinnalisandid * Vauutaga seotud arvutused rahaühiku väärtus, kurss, noteerimine otsene noteering pöördnoteering ostukurss, müügikurss inflatsioon, devalveerimine, revalveerimine * Liht- ja liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine intress, intressimäär, intressiperiood päevaintress liht- ja liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine arvete tasumine ja viiviste maksmine lõppkapitaal saldomeetod * Iseseisev töö Arvud, arvujärgud, arvutusreeglid ja vahendid

95

Mõõtühikud Protsentarvutus. Üksikisiku tulumaks Hindade kujunemine Vauutaga seotud arvutused Liht- ja liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine * Kontrolltöö

Õpitulemused Õpilane teab: arvu järke, kümnendsüsteemi, standardkuju, ligikaudse arvutamisepõhireegleid majandusarvutustes, süsteemseid ja mittesüsteemseidmõõtühikuid, protsentarvutuse põhimõtteid, hindade kujunemiseprotsessi, valuutakursside risttabeli olemust , liht- ja liitprotsendilistkasvamist ja kahanemist Õpilane oskab: lugeda arve kolme- ja kuuekaupa lugemise reeglit kasutades, teisendadaarve standardkujule, leida ligikaudseid väärtusi ja ümardada, mõõtühikuidteisendada, lahendada protsentülesandeid ja leida tulumaksu, kujundadahinda, teisendada väärtusi

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: a) suurte arvudega opereerimise oskust; b)arvu standardkujule teisendamise oskust; c) protsentarvutuse oskust; d)oskust opereerida erinevate mõõtühikutega; e) matemaatiliste meetodite kasutamist igapäevaelus ettetulevateprobleemide lahendamisel (hindade kalkuleerimine, maksude arvestus,valuutatehingud).

96

4.9. Objektorienteeritud programmeerimine II

Maht tundides 80

Eesmärk Mooduli eesmärk on arendada õpilastes algoritmilist mõtlemist ja andaneile oskused lihtsamate programmide kirjutamiseks.

Teemad *Sissejuhatus ainesse. a.Erinevad programmeerimisekeeled, nende sarnasused ja erinevused. b.Programmeerimiskeelte põlvnemine. c.C keele päritolu. d.Miks C++- e.Java päritolu *Programmeerimiskeele ülevaade a.Objekorienteeritud programmeerimine (OOP). b.Abstraktsioon. c.OOP printsiibid. i.Inkapsulatsioon. ii.Pärimine. iii.Polümorfism. iv.OOP printsiibide koostöö. d.Esimene lihtne programm. i.Programmi teksti (lähtekoodi) kitjutamine. ii.Kompileerimine ja käivitamine. e.Programmi teksti lahti seletus. f.Juhtimisoperaatorid. i.if operaator. ii.for tsükkel g.Koodiplokkid. h.Krijutamisreeglid. i.Tühikud. ii.Identifikaatorid. iii.Trükitüübid. iv.Kommentaarid. v.Eraldajad. vi.Võtmesõnad. vii.Raamatukogud *Andmetüübid. Muutujad. Massiivid a.Lihttüübid. b.Täisarvulised tüübid. c.Ujuvkomaga tüübid. d.Sümbolid. e.Loogilised tüübid. f.Trükitüübid. g.Muutujad. i.Defineerimine. ii.Dünaamiline initsialiseerimine. iii.Nähtavuse piirkond (scope) ja eluiga h.Tüüpide teisendamine ja taandamine. i.Automaatne tüüpide teiseindamine. ii.Kokkusobimatu tüüpide teisendamine. i.Automaatne tüüpide teisendamine avaldises.

97

i.Tüüpide teisendamise reeglid. j.Massiivid. i.Ühemõõtmilised massiivid. ii.Mitmemõõtmelised massiivid *Operaatorid. (1 tund loengus ja 2 tundi praktikumis) a.Aritmeetika operaatorid. i.Põhioperaatorid. ii.Jäägi leidmise operaator. iii.Aritmeetilise omistamise operaatorid. iv.Inkrement ja dekrement. b.Seoseoperaatorid. c.Loogilised operaatorid. i.Lühendatud skeem. d.Omistamisoperaator. e.Operaator -. f.Operaatorite prioriteet. g.Ümarsulude kasutamine *Juhtimisoperaatorid. a.Valiku operaatorid. i.if 1.Sisseehitatud if operaatorid. 2.if-else-if operaatorid. ii.switch 1.Sisseehitatud switch operaatorid. b.Iteratsioon-operaatorid. i.while ii.do-while iii.for 1.Juhtimismuutujate defineerimine for tsükli sees. 2.Komade kasutamine. iv.Erinevad for tsükli variandid. v.Sisseehitatud tsüklid. c.Ülemineku operaatorid. i.break ii.continue iii.return *Klassid. a.Põhilised omadused. i.Klassi defineerimine. ii.Lihtne klass. b.Objektide defineerimine. c.Operaator new d.Muutujad-viited. e.Lihtsad meetodid. i.Meetodi lisamine. ii.Väärtuse tagastamine. iii.Meetodid parameetritega. f.Konstruktorid. i.Konstruktorid parameetritega. g.Võtmesõna this h.Muutujate eksemplaaride ülekatmine *Meetodid/funktsioonid. a.Meetodite üledefineerimine. b.Objektide kasutamine parameetritega.

98

c.Objektide tagastamine. d.Rekursioon. e.Juurdepääsu juhtimine. f.Staatilised andmed. g.Massiivid. h.Käsurea aargumendid. *Pärilus. a.Päriluse alused. i.Pärilus ja juurdepääs klassi elementidele. ii.Võtmesõna super. iii.Mitmekihiline ieraarhia. iv.Konstruktorite välja kutsumine. v.Meetodite ülekatmine. *Erindid. (1 tund loengus ja 2 tundi praktikumis) a.Põhilised printsiibid. b.Erindite tüübid. c.Mitte kinni püütud erindid. d.Operaatorid try ja catch e.Erindite kirjeldus. f.Mitme catch plokkide kasutamine. g.Sisseehitatud try operaatorid. h.Operaator throw i.Operaator throws j.Operaator finally k.Sisseehitatud erindid. l.Oma erindite klasside koostamine. m.Erindite kasutamine *Sisend/Väljund. a.Sisend/Väljund alused. i.Lõimed. ii.Lõimede klassid. iii.Sisend konsoolist. 1.meetod read() 2.Sõne lugemine. 3.Väljund konsoolile. iv.Lugemine failist ja faili sisse kirjutamine *Rakend. a.Töötamise alused. b.Rakendi struktuur. c.Initsialiseerimine ja lõpetamine. i.init() ii.start() iii.paint() iv.stop() v.destroy() d.Väljund ekraanile. e.Seiseundipaneeli kasutamine. f.Sündmuste töötlus. i.Klass Event ii.Hiire sündmuste töötlus. iii.Klaviatuuri sündmuste töötlus. *Graafika töötlus: aknad, graafika, tekst. a.Klassid AWT b.Töötamine aknadega.

99

c.Töötamine Frame objektidega. d.Programm akna liidesega. e.Informatsiooni väljund akna sisse. f.Graafika töötlus. i.Jooned. ii.Ristkülikud. iii.Ellipsid ja ringjooned. iv.Kaared. v.Hulknurgad. vi.Objektide suuruste muutmine. g.Värvide töötlus. h.Fontide töötlus. i.Fonti defineerimine ja loomine. i.Teksti väljund. i.Väljund ekraanile. ii.Tsentreerimine. iii.Joondamine.

Õpitulemused Õpilane teab: erinevate programmeerimiskeelte põhikonstruktsioone Õpilane oskab: kirjutada lihtsamaid programme.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Selle mooduli tulemusi hinnatakse järgmiselt: -praktikumis ülesannete lahendamine 1. Programmilõigu kirjutamine,salvestamine, kompileerimine. 2.Interpreteerimine,kommentaari lisamine, meetod main, parameetrid,printimine, 3.Muutujad,operaatorid.Ristküliku pindala arvutamine. 4. Ringi pindala arvutamine 5. Rõnga pindala. 6. Transpordiülesanne. 7.Tsüklid 8. Klassid 9. Funktsioonid 11. Sisend/ väljund 12. graafika töötlus -kontrolltööd -iseseisev töö Iseseisvad tööd: a.Mitme erinevate meetodi realiseerimine ülesanne lahenduses. b.Rakend või graafika töötlusega seotid ülesanne.

100

4.10. Programmeerimine Flash MX Action Scriptis

Maht tundides 40

Eesmärk Saada ettekujutus FlashMX ActionScript tehnoloogia põhimõtetest japõhiomadustest. Mõista selle programmeerimiskeele tööpõhimõtet ja õppida sedaanalüüsima erinevate näidete põhjal. Õppida saadud teadmisi ja oskusi kasutama erinevate rakenduste puhul.

Teemad Sissejuhatus *Põhilised teadmised ActionScripti kohta *Spetsiaalsed võimalused, Klipid *Konteinerid, Funktsioonid, Klassid *Pärilus *Graafika *Näidisprogrammid, nende sisuline analüüs

Õpitulemused Õpilane teab: Flash keskkonda põhimõisted ja põhiomadused. ActionScript tehnoloogia (keele) põhimõisted ja põhiomadused. Keele erivõimalused. Massiivide ja sõnetöötlus. Funktsioonide loomine ja kasutamine. OOP võimalused antud keele baasil. Graafika programmeerimise võimalused. Õpilane oskab: rakendada saadud teoreetilised teadmisi praktiliste ülesannetelahendamiseks.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: näiteprogrammidest sisulist arusaamist; oskust iseseisvalt töötada materjalidega; praktiliste ülesannete lahendamise oskust.

101

4.11. Programmeerimine Pyton keeles

Maht tundides 80

Eesmärk Saada ettekujutus Pyton tehnoloogia (keele) põhimõtetest japõhiomadustest. Mõista selle programmeerimiskeele tööpõhimõtet ja õppida sedaanalüüsima erinevate näidete põhjal. Õppida saadud teadmisi ja oskusi kasutama erinevate rakenduste puhul.

Teemad *Sissejuhatus *standardsed moodulid *Funktsionaalprogrammeerimise elemendid *Objektorienteeritud programmeerimise elemendid *Arvutusalgoritmid, Matriksarvutused *Tekstitöötlus, Regulaaravaldised *Erinevas formaadis olevate andmete töötlus *Veebirakendused *Töö andmebaasiga *Graafika töötlus

Õpitulemused Õpilane teab: Pyton keele tehnoloogia põhimõisted ja põhiomadusi. Funktsionaalprogrammeerimise võimalusi antud keele baasil. Objektorienteeritud programmeerimise võimalusi antud keele baasil. Pakettide kasutamise võimalusi. Andmebaasidega töö võimalusi. Graafikaliidese programmeerimise võimalused. Õpilane oskab: Kirjutada struktuurseid programme antud keeles. 2. Kirjutada objektorienteeritud programme antud keeles. 3. Kasutada arvulisi algoritme ja matemaatilisi pakette vastava ülesannelahendamiseks. 4. Teisendada infot sobivale formaadile. 5. Koostada lihtsamaid veebirakendusi selles keeles. 6. Programmeerida lihtsamaid graafikaliidesed.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: näiteprogrammidest sisulist arusaamist; oskust iseseisvalt töötada materjalidega; praktiliste ülesannete lahendamise oskust.

102

4.12. Raamatupidamine

Maht tundides 160

Eesmärk Saada algteadmised raamatupidamise teoorast ja praktilistest oskustestkehtivate Raamatupidamise Toimkonna juhendite ja raamatupidamiseseaduse baasil.

Teemad *Raamatupidamise seadus. *Raamatupidamise eeskirjad. *Bilanss. *Raamatupidamise kontod. *Kontoplaan. *Kahekordne kirjendamine. *Rahaliste vahendite arvestus. *Arveldused aruandvate isikutega. *Varade arvestus. *Arveldused ostjate ja hankijatega. *Töötasude ja maksude arvestus. *Tulude ja kulude arvestus. *Raamatupidamisprogrammide tutvustus -andmebaasi püsiandmete sisestamine, kontoplaan -rahaliste vahendite , ostjate ja tarnijate arvestus -muud tehingud programmiga Joosep -kompleksülesande lahendamine.* Majandusarvestuse olemus, liigid japõhimõtted lähtuvalt raamatupidamise seadusest 1. Finantsarvestus ja juhtimisarvestus 2. Finantsarvestuse rahvusvahelised printsiibid 3. Raamatupidamiskohustus 3. Hea raamatupidamistava 4. Majandusaasta 5. Raamatupidamise siseeeskirjad 6. Raamatupidamise õiguslikud alused * Majandustehingute dokumenteerimine 1. Majandustehingute dokumenteerimine 2. Algdokument, tema kohustuslikud rekvisiidid raamatupidamiseseaduse, käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse tähenduses 3. Koonddokument 4. Memoriaalorder 4. Dokumentide registrid 5. Majandustehingute analüütiline ja sünteetiline arvestus * Bilanss kui kahekordse kirjendamise lähtealus Kontode mõiste 1. Billansi struktuur ja valemid 2. Majandustehingute tagajärjel toimuvad muutused bilansis 3. Kahekordse kirjendamise mõiste ja põhimõtted 4. Liht- ja liitlausendid 5. Konto mõiste ja liigitamine 6. Konto käibed ja kajastamine kontodel 7. Kontoplaan * Raamatupidamisregistrid.Vara ja varakatteallikate arvestus 1. Raamatupidamisregistrid ja nende liigitamine 2. Käibeandmik

103

3. Pearaamat ja selle seos bilansiga 4 .Ettevõtte vara ja vara katteallikate arvestuse põhimõtted

Õpitulemused Õpilane teab: -raamatupidamise seadusest tulenevaid mõisteid ja raamatupidamislikkepõhimõtteid; -raamatupidamisarvestuse põhimõtteid lähtudes ettevõtte varadest javarakatteallikatest; -milliseid raamatupidamisprogramme on saadaval Eesti turul; -millised programmid sobivad väikestele, keskmistele ja suurteleettevõtetele; Õpilane oskab: Õpilane oskab määrata bilansikirjeid vastavalt bilansi struktuurile Oskab pidada arvestust kontodel Oskab koostada algbilanssi, käibeandmikku ja lõppbilanssi Sisestada püsiandmeid programmi Joosepi andmebaasi Sisestada majandustehinguid lihtkannete moodulis Kasutada kontoplaani, muuta ja lisada kontosid Lisada kulukohti, kliente ja nende andmeid Sisestada algsaldosid Teha kandeid rahakontodel Teha kandeid ostu- ja müügiarvetega Kanda ostuarvete tasumisi ja müügiarvete laekumisi Teha kandeid põhivahenditega

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: põhimõistete tundmist; bilansi struktuuri tundmist ja oskust teha muudatusi bilansistruktuuri; oskust paigutada dokumentide rekvisiite algdokumentidele; oskust kahekordselt kirjendada; oskust arvutada käivet ja erinevate kontode lõppsaldosid.

104

4.13. Raamatupidamine arvutil

Maht tundides 40

Eesmärk Õppida tundma erinevaid raamatupidamisprogramme ilmunud kirjanduseja Internetimaterjalide põhjal. Programmi Joosep kasutamineraamtupidamistöös: andmebaasi üldandmete loomine, kontoplaanitäiendamine, majandustehingute registreerimine, rahaliste vahenditearvestus, ostjate ja hankijate arvestus, aruandlus

Teemad * Raamatupidamisprogrammide tutvustus 1. majandustarkvarad Eesti turul 2. Finantsarvestuse võimalused raamatupidamisprogrammiga 3. Raamatupidamisprogrammi Joosep tutvustus * Andmebaasi püsiandmete sisestamine, kontoplaan 1. Raamatupidamisprogrammi Joosep tutvustus 2. Püsiandmete sisestamine andmebaasi 3. Kontoplaan 4. Lihtkanded Finants moodulis * Rahaliste vahendite , ostjate ja tarnijate arvestus 1. Panga ja kassa moodulid 2. Hankijate mooduli kasutamine 3. Tellijate mooduli kasutamine * Muud tehingud programmiga Joosep 1. Põhivara ja väikevahendite moodulid 2. Palgaarvestuse moodul 3. Jooksva kuu sulgemine 4. Käibeandmik 5. Pearaamat üldiselt ja konkreetsete kontode lõikes 6. Pearaamatu aktiva ja passiva võrdlemine 7.Vigade otsimine ja parandamine * Kompleksülesande lahendamine 1. Ülesande algsaldode sisestamine lihtkannetena 2. Erinevate tehingute tegemine õiges moodulis 3. Lõpetamiskannete tegemine 4. Käibeandmiku kontrollimine 5. Aruannate väljatrükid 6. Töö esitamine

Õpitulemused Õpilane teab: 1. Milliseid raamatupidamisprogramme on saadaval Eesti turul 2. Millised programmid sobivad väikestele, keskmistele ja suurteleettevõtetele 3. Programmi Joosep võimalusi ja andmete sisestamise võimalusierinevates moodulites 4. Programmi väljundeid Õpilane oskab: 1. Sisestada püsiandmeid andmebaasi 2. Sisestada majandustehinguid lihtkannete moodulis 3. Kasutada kontoplaani, muuta ja lisada kontosid

105

4. Lisada kulukohti, klente ja nende andm,eid 5. Sisestada algsaldosid 6. Teha kandeid rahakontodel 7. teha kandeid ostu- ja müügiarvetega 8. kanda ostuarvete tasumisi ja müügiarvete laekumisi 9. Teha kandeid põhivahenditega 10. Aruandlus Joosepis, vigade parandamine

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: oskust sisestada andmeid; oskust sooritada raamatupidamistehinguid programmiga; oskust koostada erinevaid aruandeid programmiga.

106

4.14. Turunduse alused

Maht tundides 40

Eesmärk Põhimõistete, turunduskeskkonna ja turunduse juhtimisprotsessiselgitamine.

Teemad * Sissejuhatus.Turunduse mõiste, ülesanded, liigid. 1.Turunduse mõiste, ülesanded. 2.Turunduse liigid -tarbekaupade turundus -tootmisvahendite turundus -teenuste turundus -isiku-ja organisatsiooni turundus * Turunduse juhtimine.Turunduse keskkond. 1.Turunduse juhtimine. -strateegiline planeerimine -turundusmeetmestiku koostamine -toote-turu maatriks -kasvustrateegiad -swot analüüs 2.Turunduskeskkond -mikrokeskkond -makrokeskkond * Turgude liigid. 1.Turgude liigid. -Tarbeturg -Äriturg * Turu segmentimine. Toote olemus. 1.Turu segmentimine -segmentimisnäitajate valik -diferentseeritud turundus -kontsentreeritud turundus 2.Toote olemus -toode ideena -reaalne toode -infoteenus kui toode -lisateenused

Õpitulemused Õpilane teab: Põhimõisteid ja juhtimisprotsessi. Turu segmentimise aluseid Õpilane oskab: Hinnata turunduskeskkonda.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: põhimõistete tundmist; turnduse liikide tundmist; turu segmenteerimise oskust.

107

4.15. Vabavaralised kontoritöö paketid

Maht tundides 40

Eesmärk Saada ülevaade vabavaralistest kontoritöö pakettidest ja nende kasutusvõimalustest. Õppida kasutma vabavaralist tarkvara tekstitöötluseks, tabeltöötluseks,andmebaaside haldamiseks ja esitluse loomiseks.

Teemad *Erinev vabavaraline tarkvara kontoritööks *Vabavara allalaadimise võimalused, vabavaraga seotud seadusandlus *tekstitöötlus *tabeltöötlus *andmebaasid *esitluse loomine

Õpitulemused Õpilane teab: erinevaid vabavaralisi kontoritöö pakette. Õpilane oskab: kasutada oma töös erinevaid vabavaralisi kontoritööpakette.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: tekstitöötlemise, tabeltöötlemise, andmebaaside haldamise ja esitluseloomise oskust.

108

5 Praktika

5.1. Praktika töökekkonnas

Maht tundides 800

Eesmärk Õppetöös omandatud teoreetiliste teadmiste kasutamine ja kinnistaminereaalses töösituatsioonis Praktiliste oskuste omandamine ja edasiarendamine. Õppida tundma infokommunikatsiooni valdkonda ja selle töökorraldust,dokumentatsiooni ning asjaajamist. Viia kurssi personalile esitatavate nõuetega ning nendest kinni pidamine. Õppida kasutama erinevat tarkvara Saada teada, kuidas toimub ettevõtte juhtimine ja personalitöö korraldusinfokommunikatsiooniettevõttes Selgitada välja oma sobivus töötamiseks antud valdkonnas Kujundada oma tulevast kärjääri.

Teemad I õppeaastal õpilane õpib tundma valdkonda ja püüab juhendaja abigaintegreeruda antud ettevõtte igapäevatöösse. II õppeaastal toimub spetsialiseerumispraktika. *tutvumine ettevõtte ja selle töökorraldusega; *praktikakohad, nende leidmine; *praktikale vormistamine, praktikadokumentatsioon; *praktika aruande koostamine, selle struktuur, kohustuslikud küsimused,millele tuleb praktika käigus vastus leida; *ohutustehnika alane instrueerimine. *praktika hindamise põhimõtted; *personalile esitatavate nõuete tundmaõppimine ja nendest kinnipidamine; *tutvumine arvuti kasutamisega ettevõtte töös; *kasutatava tarkvara tundmaõppimine; *tutvumine firma Interneti koduleheküljega; *praktiline osavõtt ettevõtte igapäevatöös; *tehniliste vahenditega töötamise oskuste arendamine; *praktiline osavõtt andmete sisestamisel ja töötlemisel; *ühe programmeerimiskeele omandamine läbi kasutamise; *võimalusel sisuhaldussüsteemi kasutama õppimine, sellerakendusoskuse arendamine; *oma karjääri planeerimine.

Õpitulemused Õpilane teab: praktikale vormistamise protsessi, valjalikku dojkumentatsiooni; praktika aruandlust ja hindamise kriteeriume. Õpilane oskab: kasutada erialast terminoloogiat; kasutada erinevat ettevõttes kasutusel olevat tarkvara; seada konkreetseid ülesandeid omale praktikaks; kasutada praktikalt saadud teadmisi ja oskusi oma eriala õppimisel; oma karjääri kujundada.

109

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hinnatakse: aluseks on ettevõttepoolse praktikajuhendaja hinnang ja iseloomustuspraktikandile; praktika aruande sisu ja vormistust; praktika kaitsmise oskust.

110

6 Lõputööd

6.1. Kursusetöö

Maht tundides 40

Eesmärk Oskuste arendamine teadmiste kasutamisel, süstematiseerimisel ningvormistamisel Õppida hindama erinevate teemade juures materjali piisavust, materjalisobivust antud teema juurde, selle usaldusväärsust. Õppida töötama erinevate materjalidega, kirjalikke tekste struktueerime. Õppida oma tööd kaitsma komisjoni ees.

Teemad Kursusetöö tutvustab üht valmis kirjutatud programmi teatud ülesandelahendamiseks. Kursusetöös analüüsitakse programmeerimise erinevaidetappe ja põhjendatakse programmeerimiskeele valikuvõimalusi antudülesande lahendamiseks. *Kursusetöö teema valik *Materjali korjamine ja süstematiseerimine *Kursusetöö vormistamine vastavalt Tartu KHK kirjalike töödevormistamise juhendile. *Kursusetöö kaitsmine

Õpitulemused Õpilane teab: töö teema valiku põhimõtteid; töö nõutavat ülesehitust; kuidas hankida materjali töö kirjutamiseks; kirjalike tööde vormistamise nõudeid. Õpilane oskab: materjalida valida, analüüsida, süstematiseerida; materjali korrektselt vormistada; oma tööd kursusetöö kaitsmiskomisjoni ees esitleda.

Hindamine Aine lõpeb hindelise arvestusega. Hindab krsusetööd selleks valitud komisjon. Hinnatakse: töö sisukust ja vastavust valitud teemale, töö vastavust vormistamisjuhendile töö kaitsmist eksamikomisjoni ees.

111

7 Lõpueksamid

7.1. Kutsehariduslik lõpueksam

Maht tundides 80

Eesmärk Demonstreerida oskust õpingute käigus omandatud teadmisi ja oskusirakendada. Olla konkurentsivõimeline oma valdkonnas.

Teemad Lõpueksam toimub testi vormis. Küsimuste koostamise aluseks on EUCIP eksami programm. Õpilasel on õigus sooritada lõpueksami asemel EUCIP baastaseme eksam(id) ja saada Infotehnoloogia spetsialist I või II kutse.

Õpitulemused Õpilane teab: erinevates ainetes omandatud materjali õpitud teemade piires. Õpilane oskab: demonstreerida teoreetilisi ja õppepraktikate käigus saadud teadmisi jaoskusi.

Hindamine Aine lõpeb eksamiga. Hinnatakse testi tulemust võttes aluseks järgmist skaalat: ·hinne 5 (väga hea) 91 - 100 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne 4 (hea) 76 - 90 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne 3 (rahuldav) 60 - 75 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne 2 (mitterahuldav) 25 - 59 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne l (nõrk) 0 - 24 % punktide arvust õigesti sooritatud. Õpilased, kes on sooritanud EUCIPi baastaseme eksami(d), onvabastatud kutsehariduslikust lõpueksamist ja vastavalt kutseeksamilsaadud punktide arvule on võimalus saada lõpueksami hindeks kas "4"või "5".

112

8 LISAD8.1 Õppebaas

Programmeerimise ja infotöötluse eriala õpetamiseks on: 1) üks 15 kohaline vahetatavate kõvaketastega arvutiklass koos Interneti püsiühenduse javastava tarkvaraga. 2) neli 15 kohalist arvutiklassi koos Interneti püsiühenduse ja OFFICE tarkvara,programmeerimise tarkvaraga. 3) üks 15 kohaline multimeedia klass koos vastava tarkvara ja Interneti püsiühendusega. 4) arvuti riistvara labor ja CISCO seadmetega varustatud labor arvutivõrkude õpetamiseks. 5) 20 kohaline terminaliklass koos dataprojektori ja vabavara tarkvaraga ning Internetipüsiühendusega. 6) teooriaõppeks on kolm 30 kohalist arvuti ja dataprojektoriga varustatud lektooriumi. 7) videomakk, televiisor, videokaamera, digitaalne fotoaparaat. 8) koolil on raamatukogu; 9) kooli infosüsteem, juurdepääs Interneti kaudu elektroonilistele õppematerjalidele.

113

8.2. Õpetajad ja õpetatavad ained

Mirjam-Merike Sõmer: asjajamine ja bürootehnika Svetlana Ganina: erialane füüsika, elektriõpetus. Malle Kalmus: erialane inglise keel; Külli Toots: klienditeenindus Anne Mootse: majandusmatemaatika, kõrgem matemaatika. Ene Jõeveer: matemaatiline loogika, tabeltöötlus, failihaldus. Maarja Kask: tekstitöötlus, kommunikatsioon ja infovahetus, e-kaubandus, HTML ja veebidisain,sissejuhatus infosüsteemidesse, uurimistööde metoodika. Mart Möls programmeerimise alused, andmebaasid. Alla Jalas objektorienteeritud programmeerimine, veebiprogrammeerimine, programmeeriminePython keeles, programmeerimine Flash MX Action Scriptis. Toomas Lepik operatsioonisüsteemid, riistvara ja tehniline dokumentatsioon, arvutivõrgud ja andmeside,andmeturve. Endla Pruks: tööohutus ja ergonoomika. Helvi Teigar: õiguse alused. Vilve Pohla projektijuhtimine, arvutigraafika, esitlusgraafika ja multimeedia. Viia Saidla: majanduse alused, majandus, ettevõtluse alused, turundus, majandusarvestuse alused,raamatupidamine, finantsanalüüs, raamatupidamine arvutil, majandustarkvara. Anne Uibo: suhtlemispsühholoogia, suhtlemise ja meeskonnatöö treening. Elme Sälik: vabavaralised kontoritöö paketid.

114

8.3. Õppekava töörühm

Anna Pugatsova Viia Saidla Maarja Kask Liivi Albre Ene Jõeveer Riina Mändla Eneli Sarapuu Eve Siimus Keito Õispuu Tauno Hanni Anne Uibo Ülle Tolk Signe Vedler

115

8.4. Hindamise kord

1. Õppetöö toimub kursusesüsteemis. Kursusesüsteem on õppesüsteem, kus õppija läbibõppeaineid õppekavas kehtestatud järjekorras, nii et tema üleviimine järgmisele kursuseleeeldab eelmise õppeaasta õppeainete omandamist ning vastavate arvestuste ja eksamitesooritamist. 2. Õppijate teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusealusel antud määruses sätestatud skaala järgi. Tulenevalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27. Õppijate teadmisi, oskusi ja vilumusihinnatakse viiepallisüs-teemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» «hea», «3» «rahuldav»,«2» «puudulik» ja «1» «nõrk». Hindamise kriteeriumid Erialaainetes on hindamises järgmisi kriteeriume: ·hinne 5 (väga hea) 95 - 100 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne 4 (hea) 75 - 94 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne 3 (rahuldav) 60 - 74 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne 2 (mitterahuldav) 25 - 59 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne l (nõrk) 0 - 24 % punktide arvust õigesti sooritatud Üldainetes ja üldhariduslikes ainetes kasutatakse järgmisi kriteeriume: ·hinne 5 (väga hea) 90 - 100 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne 4 (hea) 70 - 89 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne 3 (rahuldav) 50 - 69 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne 2 (mitterahuldav) 25 - 49 % punktide arvust õigesti sooritatud ·hinne l (nõrk) 0 - 24 % punktide arvust õigesti sooritatud 3.Arvestades õppija individuaalseid võimeid ja suutlikkust võib õpetaja vähendada/ tõstaskaala väärtusi 5% võrra. 4.Õpetajal on õigus vajadusele vastavalt tõsta või alandada õppijate teadmiste ja oskustepõhjal saadud õppe-aine/kursuse hinnet ühe palli võrra, arvestades õppija tunnisülesnäidatud aktiivsust. 5.Õppekavast tulenevalt (lühema kui 40 tunnise ainekursuse korral) võib kasutada kahinnangut “arvestatud” või “mittearvestatud”. 6.Nõutavad õpitulemused, nende kontrollimise aja, vormi ja hindamise põhimõttedsätestab õpetaja ainekavas ja teeb teatavaks ainekursuse algul.

116