Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 1 / 38
Väljaandja: Valga LinnavolikoguAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: KO 2007, 158, 1873
Valga linna 2007–2013 arengukava
Vastu võetud 21.09.2007 nr 7
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7 ning § 37 lõike 1 ja lõike 6 alusel ValgaLinnavolikogu
määrab:
1. Kinnitada Valga linna arengukava aastateks 2007-2013 vastavalt lisale.
2. Esitada Valga linna arengukava 2007-2013 Valga maavanemale ja Siseministeeriumile ning avalikustada seeValga linna kodulehel aadressil www.valgalv.ee.
3. Tunnistada kehtetuks Valga Linnavolikogu 27.11.2003 määrus nr 17 «Valga linna arengukava 2003-2008».
4. Määrus jõustub 01. oktoobril 2007.a
Volikogu esimees Feliks RÕIVASSEPP
Valga Linnavolikogu 21. septembri 2007. a määruse nr 7lisa
1. SISSEJUHATUS
Turumajanduse põhimõtete rakendumine, Eesti integreerumine globaalsesse tööjaotusse ja Euroopastruktuurifondide võimalused on toonud kaasa vajaduse ulatuslikeks ümberkorraldusteks arengukavandamiseprotsessi paindlikuks juhtimiseks. Kuigi euroopaliku planeerimiskultuuri omaksvõtmine on pikaajaline protsess,on Eesti sellel teel saavutanud olulist edu. Seadusandlusega on loodud eeldused selliseks keskkonnaks, misarvestaks võimalikult paljude ühiskonna liikmete huvisid. Arengukava peab kinnitama selle paikapidavustpraktikas.
Linna tuleviku kavandamisel on oluline pidada silmas järgmisi põhimõtteid:
Esiteks, linna arengu- ja konkurentsivõimes kasvab üha enam säästva arengu põhimõtete rakendamise tähtsus,mille elluviimisega seonduv puudutab iga linnakodanikku. Sellest lähtuvalt tuleb kõigile linlastele tagadavõimalus kaitsta oma huvisid ning võimalusel leida kõiki isikuid rahuldav arengutee.
Teiseks, linna eri eluvaldkondade arengu käsitlus eeldab sünteetilist ja interdistsiplinaarset teemadeläbitöötamist, nende olemuse selgitamist ajateljel minevik-olevik-tulevik. Siinkohal tuleb rõhutada analüüsiandmekvaliteeti ja prognostilise osa tunnetuslikku tähendust. Omades reaalset visiooni tulevikust ja teadmisiselle saavutamist määravatest arengusuundadest, tekib võimalus konkreetsete sotsiaalsete, majanduslike jakeskkonda puudutavate poliitikate kujundamiseks. Seejuures tuleb lisaks linna sisekeskkonna arenguloogikatundmisele teada väliskeskkonnas toimuvaid suundumusi ja neid konkreetsete sammude kavandamiselarvestada. Valgamaa ja Eesti võimalikke arengutrende ning tuleviku ruumistruktuuri kajastavatele materjalidelelisaks on kasulik omada ülevaadet Läänemere regiooni võimalikust tulevikust tervikuna.
Kolmandaks, planeerimisprotsessis osalejate strateegilise mõtlemise, partnerluse ja avatud koostöökorraldamise teadmiste ja oskuste edendamine. Arvestades asjaolu, et arengukava ei ole mitte ainultseadusandlik akt, vaid eelkõige ühiskondlik kokkulepe, mille väärtus ilmneb selle realiseerimise käigussaavutatud tulemustest, omab planeerimisprotsessis tähtsa koha koolitus ja usaldusliku vahekorra tekitamineplaneerimistegevusse haaratud huvigruppide vahel. See on kavandatu elluviimise oluline eeldus. Koos arutledes,õppides ja soovitud tegevust planeerides saavutatakse see väärtuslik, mille teostamine läheb korda paljudeleja mille nimel ollakse nõus oma energiat panustama. Teha õigeid asju, õigel ajal ja õiges järjekorras — sellespeitub edu.
Leht 2 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
Neljandaks, linnaelu areng eeldab sihipärast ressursside kasutamist. Arengukava realiseerimisel on olulinelisaks linnaeelarve rahale kaasata Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid. See omakorda tähendab tegevusteprioritiseerimist ja projektide kvaliteetset ettevalmistamist, mis sageli hõlmab ka ulatusliku institutsionaalsekoostöö. Koostöökultuuri areng, projektijuhtimise oskused ja linnaeelarves kaasfinantseeringute planeeriminepeavad olema suunatud rahavoogude oskuslikule juhtimisele, milleta ei ole võimalik saavutada arengukavakoostises oleva tegevuskava realiseerimist.
2. PÕHIMÕISTED
Arengukava– arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukavaviiakse ellu programmide, projektide ja eelarve kaudu.
Arengumudel– olukorra analüüsile põhinev, arengu visioonist ja eesmärkidest ja ülesannetest lähtuv üldineterviklahend.
Arengunäitajad- sotsiaalmajanduslikud näitajad, mille kaudu mõõdetakse linnaelu eri valdkondade arengumuutumist.
Arengustrateegia– linnas kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks visioonist lähtuv üldine teostustee, misarvestab linna tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte.
Säästev areng- areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguksvajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.
Tegevuskava- konkreetsete ülesannete loend, mida on vaja eesmärkide saavutamiseks täita.
Visioon- linna soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada.
3. VALGA OLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGU EELDUSED
3.1. GEOGRAAFILINE ASEND
Valga linn paikneb Eesti Vabariigi lõunaosas, Eesti ja Läti piiril, täites samanimelise maakonna halduskeskusefunktsioone. Valga on lehvikut meenutava kujuga edelast kirdesse avanev linn, mille joonise määravad linnakeskmesse koonduvad liiklusjooned. Läänest ja lõunast piiritleb linna Eesti-Läti riigipiir. Alates 1920. aastast onValga kaksiklinn, millest Valga linna piiridesse jääb 16,54 km2ja Läti Valka piiridesse 14,2 km2, elanikke 2007.aasta alguses vastavalt 14 568 ja 6301.
Põhjas on Valga naabriks Tõlliste vald ja idas Karula vald. Lisaks eelnimetatud valdadele kuuluvad Valgalähitagamaa hulka Taheva vald, Sangaste vald, Valka linn ja osa Valka rajoonist, kus kokku elab ca 40 000elanikku. Valgamaa koos naabermaakondade Tartu, Põlva, Võru ja Viljandiga annab elanike arvuks ligikaudu300 000 inimest. Valgast ca 100 km raadiuses elab ligi 500 000 inimest, mis on märkimisväärne turupotentsiaal.
Valga asub maanteede ja raudteede sõlmpunktis. Linna läbib Narva-Valga-Riia maantee (Via Hanseatica).Linnast lähtuvad Valga-Uulu (Pärnu) ja Valga-Võru maanteed. Valgat läbib Tallinn-Tartu-Riia raudtee, mis Tapakaudu ühendab linna Tallinn-Narva-Peterburi magistraaliga. Linnast suundub raudtee Petseri kaudu Pihkvasse.Valgast maanteed mööda on Tartusse 89, Pärnusse 144, Tallinna 245, Riiga 175 ja Pihkvasse 170 kilomeetrit.
Lähimad sadamad asuvad Pärnus, Riias ja Tallinnas. Lähim lennuväli on Tartus ning rahvusvahelisiregulaarreise võimaldavad lennujaamad Tallinnas ja Riias.
3.2. RIIGIPIIR
Valga eripäraks on linna kaheks jaotav Eesti-Läti piir. Linnas asub Valga piirivalvepiirkond. Valvatava piirilõigupikkus on 30 km. Sellest 5,5 km on Valga linna territooriumil.
Valgas on piiripunktid jalakäijatele ja sõiduautodega piiriületajatele ning maantee piiri-tollipunkt ja raudteepiiri-tollipunkt. Imporditava kauba kontrolli teostavad Valgas veterinaarteenistuse-, füto-, sanitaar- jataimegarantiini kontrollikeskused. Schengeni lepinguga liitumisel eeldatavalt 2008. aastal on siin oodata olulisiümberkorraldusi.
3.3. AJALOOLINE ARENG
Valga tekkis Vana-Liivimaa ühe tähtsama kauba- ja sõjatee äärde, mis ühendas Riiat Tartu kaudu Tallinna jaNarvaga. Veeteed mööda pääses Tartust hõlpsasti Pihkvasse ja sealt Novgorodi. Valga arengu seisukohalt olioluline ka asjaolu, et ta paiknes orduaegse Vana-Liivimaa loomulikus keskkohas. Siin peeti maa- ja linnapäevi,teisi olulisi nõupidamisi. Iseäralik on see, et Valga ise nendest osa võtta ei saanud, sest tal puudusid vajalikudlinnaõigused. Ka polnud Valgas kaitserajatisi võimaliku vaenlase vastu, mille ehitamist ei soosinud avatudmaastik. Siiski on Valga korduvate hävingute kiuste just soodsa asukoha tõttu jälle taastatud.
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 3 / 38
1584. aastal sai Valga Poola valitsuse koloniseerimispoliitika toel linnaõigused, olles sellega Eesti vanematelinnade hulgas viimane. Kui aga arvestada asula vanust selle esmamainimise järgi 1286. aastal Riia linnavõlaraamatus, ületab Valga 700 aasta vanusepiiri.
1783. aastal sai Valga maakonnalinnaks, sest senistest Võnnu ja Riia maakonna osadest moodustati kreis.Linna rajati valitsusasutused, laienes ametnikkond. Kuigi 1796. aasta reformide tulemusena magistraadidtaastati, jäi Valga maakond püsima. 1849.a. toodi Valmierast (Wolmarist) Valka Liivimaa rüütelkonnale alluvköstrite ja kihelkonnakooliõpetajate seminar, mille tulemusel suurenes Valga tähtsus piirkonna haridus- jakultuurikeskusena. Valgas töötas seminar kuni 1890. aastani.
Olulise tõuke linna arengule andis 1889. aastal avatud raudtee. 1896-1902 lisandus veel kitsarööpmelineraudtee, mille tulemusena tekkis Valgal ühendus Tallinna, Pärnu, Mõisaküla, Viljandi, Paide ja Aluksnega.Liiklusolude paranedes linnamajandus aktiviseerus ja elanikkond kasvas. 1897. aasta alguseks oli Valgaelanike arv 10 896 elanikku, mis oli Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu järel 5. kohal Eestis. Märkimisväärsematesttööstusettevõtetest paiknesid siin raudteetöökojad ja linaketrusvabrik. Linnas töötas 11 kooli ja Valgat tuntihariduskeskusena. 1902. aastal asutati eesti selts « Säde».
Valga kireva rahvastikukoostise eestistumise pöördepunktiks sai linnavalitsuse üleminek eestlaste kätte 1902.aastal. Eesti ajaloo esimeseks eestlasest linnapeaks valiti J. Märtson, kelle ametiaeg oli aastatel 1902-1917.
Aastad 1917-1918 olid Valgale keerulised ajad. Nõukogude okupatsiooni perioodil asus Valgas kaLäti nõukogude valitsus. 1919. aasta 01. veebruaril Valga vabastati. Eesti ja Läti piiritüli lahendavrahvusvaheline komisjon jaotas linna kaheks 1. juulil 1920. Valgamaa moodustamisega (6.09.1920) sai Valgamaakonnakeskuseks.
1920-30ndate aastate suuremateks tööstusettevõteteks linnas olid Valga õlle- ja liköörivabrik, Schein &Bradovski villatööstus, M. Grossi saekoda, elektrijaam, tapamaja ja riiklikud raudtee tehased. 1930. aastaltegutses Valgas 48 erinevat tööstusettevõtet ja 344 kaubanduslikku ettevõtet. 1931. aastal lõi Valga geograafilisepaiknemisega seotud arengueeldusse tagasilöögi Tartu-Petseri raudtee väljaehitamine, mille tulemusena linnasraudteega seotud tööstus hakkas oluliselt vähenema. Ulatuslikud purustused linna raudteesõlmele tekitati IImaailmasõjas. Kannatada sai ka Valga kesklinn.
Nõukogude okupatsiooni algusega 1944-ndal aastal riigipiiri tähtsus Valga-Valka vahel kaotati. Taastatiraudteeliiklussõlm. Lisaks suurele kauba- ja reisijaamale asusid Nõukogude perioodil Valgas ka Baltimaadeainus külmvagunite depoo ja Tapa veduridepoo Valga tsehh. Raudteega seotud tegevusalad andsid 1980-ndateaastate lõpus tööd enam kui 2500 inimesele. Lisaks transpordisõlme arengule kujunes Valga-Valkast Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti mastaabis arvestatav tööstuskeskus. Peamisteks tööstusharudeks olid toiduainetetööstus,kergetööstus, puidu- ja mööblitööstus. Valga Teraviljakombinaat oli regioonis tuntud jõusöödaga varustaja.
Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal lakkas olemast Valga koht endises Nõukogude Liidu majanduskompleksitööjaotuses. Piirireþiimi kehtestamine Eesti ja Läti vahel katkestas kahe linna ühtse sotsiaal-majanduslikuplaneerimise ja Valgast sai Eesti piirilinn kõigi uute väljakutsete ja võimalustega.
3.4. RAHVASTIK
3.4.1. Rahvaarv, sooline- ja vanuskoosseis
1. jaanuari 2007 seisuga elas Valgas linnavalitsuse linnavara- ja registrite ameti andmetel 14 568 inimest, mismoodustab riigi elanikkonnast ligikaudu 1,1 protsenti ja Valga maakonna elanike arvust ligikaudu 41 protsenti.Rahvastiku tihedus Valgas on 880.8 inimest 1 km2kohta.
Valga linna elanike arv oli kõige suurem 1970-ndate aastate lõpul, kui linlasi oli ligikaudu 18 500. Eestitaasiseseisvumisest alates on linna elanike arv pidevalt langenud: 1991.a. 18 089 elanikku, 1995.a. 16 377,2000.a. 15 432 ja 2004 a. 14 996
Linna ja tema tagamaa demograafiline potentsiaal on ammendunud, mistõttu elanike arvu kasvutendentstulevikus on vähetõenäone.
Valga elanikeregistri andmetel oli 2007.a. 1. jaanuaril Valga elanikkonnas mehi 6554 (45%) ja naisi 8014 (55%).Naiste ülekaal on märkimisväärne nagu kogu Eestis ja selle üheks põhjuseks on naiste pikem eluiga.
Tööealistest nooremad (kuni 15-aastased) moodustavad rahvastikust 14, 2 % (2071 last). Elanikke vanuses 65aastat ja enam oli 2007. aasta 1. jaanuril 2895 (19,8%). Seoses sündimuse järsu langusega, mis on iseloomulikEestile tervikuna, on 1990. aastatel laste absoluutarv ja osakaal elanikkonnas pidevalt vähenenud. Võrdluseksvõib tuua, et 1989.a. rahvaloenduse andmetel oli linnas 3864 last (21,8%). Elanikke vanuses 65 aastat ja enamoli 2676 (18%). Vanurite osakaal elanikkonnas on tõusnud.
3.4.2. Elanikkonna rahvuseline struktuur
Leht 4 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
Valga rahvuslik koosseis on olnud läbi ajaloo väga kirju. Tänase rahvastikukoostise kujunemisel oli oluline osa1920. aastal toimunud piiri sisseseadmisel Eesti Läti vahel. Endise Liivimaa jagamisel kahe riigi vahel võetialuseks rahvastiku etniline territoorium. Teise Maailmasõja järgne sisseränne linna tulenes nõukogudeaegsestrahvastikupoliitikast. Mitte-eestlaste osakaalu oluline tõus Valgas seondus eelkõige raudteekompleksiarendamise ja okupatsioonivägede paiknemisega linnas. Ehkki järk-järgult mitte-eestlaste sisseränne vähenes,jätkus mittepõlisrahvastiku osatähtsuse tõus kuni Eesti taasiseseisvumiseni, mil see asendus vähenemisega.2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel moodustasid linlastest eestlased 58,2%, venelased 25,4%,ukrainlased 2,8%, lätlased 2,2% ja muud rahvused 11,4%.
3.4.3. Rahvastikuprognoos
Tõenäoline on elanike arvu languse peatumine 2013. aastaks ja selle püsimine edaspidi stabiilsena. Linnaelanike arvu kasv osutub võimalikuks eelkõige rände tulemusena. Arvestades rände loomuliku tagamaademograafilise kasvupotentsiaali ammendatust ja vähesust ning Tõrva ja Otepää kui kohalike keskustekasvavat konkurentsi, on Valga elanike arvu kasvutrend vähetõenäoline. Tingituna 1990-ndatel aastatel alanudsündimuse järsust langusest kahaneb eelkooliealiste ja kooliealiste laste arv. Prognoosi kohaselt on vastavalteelnevate aastate keskmise rahvaarvu vähenemise määrale aastal 2013 Valga linnas elanikke ligikaudu 13 400.Elanike väljarände jätkumise korral linna demograafilise arengu negatiivsed protsessid süvenevad veelgi, kunamigratsioonikõvera kohaselt on lahkujateks just parimas sünnitamis- ja tööeas noored. Oluliseks ülesandeks ondemograafilise tasakaalu säilitamine linnas.
3.5. ELUKESKKOND
3.5.1. Looduskeskkond
Valga linn asub Sakala, Otepää ja Karula kõrgustikke eraldava Valga nõo piires. Suhteliselt madal reljeef,jääpaisjärve kulutus- ja kuhjetasandikud.
Valga linna ümbruse reljeef on üldiselt tasane. Võru maantee kulgeb piki Läti piiri kagusse madalal (10 m)seljandikul. Viimase absoluutne kõrgus on 75 m ringis. Põhjapoole, Mõniste ja Võru raudteeharu piirkonnason täiesti tasane ala absoluutsete kõrgustega umbes 65 m. Läbi linna kulgeb kirde-edela suunaline 200–300 mlaiune Pedeli jõe ürgorg. Oru lamm asetseb 40–45 m absoluutsel kõrgusel.
Üldiselt reljeefi absoluutkõrgus muutub 75 m-lt Võru tn piirkonnast kuni 44–41m abs kõrguseni ürgorulammidel.
Valga nõgu kujunes välja ilmselt jää-aja eelsel perioodil ja jälgib oma kujult laias laastus vanemat reljeefiabsoluutkõrgustega tavaliselt 20 ja 40 m vahel, eraldades aluspõhjalisi Sakala ja Ugandi platoosid aga ka Kesk-Koiva madalikku. Samas pole aluspõhja reljeefi väiksemat järku elemendid tänapäevases pinnamoes kuigivõrdjälgitavad. Aluspõhja on lõikunud sälkorgude süsteem, mille minimaalsed absoluutväärtused ulatuvad 40 ja 60m-ni. Aluspõhja ja tänapäeva pinnamoest johtuvalt on pinnakatte paksus linna territooriumil küllaltki muutlik,olles maa reljeefi tasastel aladel keskmiselt 20-40 m, seejuures mitte kusagil alla 10 m, orgudes aga >100 m.
3.5.2. Õhukeskkonna seisund
Valga linna õhuseisundi uuringud (Valga linnaõhu seire 01.02-11.02.2002) näitavad, et seoses piiripunktiga onViljandi tänava piirkonna õhusaaste suurenenud, kuid kesklinnas raudtee koormuse vähenemisega paranenud.Välisõhu saasteload on väljastatud Valga linnas järgmistele ettevõtetele: Eraküte AS, Eesti Raudtee AS, EestiStatoil AS, Hydro Texaco Eesti AS, Alexela Oil AS, Saare Olerex AS, Sangar Valga Vabrik AS, AS ValgaDepoo, Valga Lihatööstus AS, Valga Auto AS, Valga piirivalvepiirkond, Valga Teed OÜ, Valga Gomab MööbelAS, Valga Lihatööstus AS.
3.5.3. Veekeskkonna seisund
Joogivee kvaliteet vastab kehtivatele tervisekaitsenõuetele. Reoveetöötlusjaama rajamine on vähendanudPedeli jõe reostuskoormust ja ühtlasi on vähenenud ka Väikse Emajõe eutrofeerumine. Tänu keskkonnakaitsemeetmetele on Valga linna läbivate ojade ja pinnaveekogude ja ka põhjavee kvaliteet paranenud. ValgamaaKeskkonnateenistuse poolt on väljastatud 6 vee-erikasutusluba (Valga Auto AS, Valga Lihatööstus AS, ValgaInternaatkool, Valga Gomab Mööbel AS, Valga Teed OÜ, Valga Linnavalitsus).
3.5.4. Kliima
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 1961-1990 aastate andmete põhjal on Valga linnas:
Sademete hulk 711 mmKeskmine õhutemp 5,1 ºCÖökülmavaba periood 133 päevaTemperatuuri tõus üle +5 ºC 21.aprTemperatuuri tõus üle +10 ºC 11.maiLumikatte paksus ja kestvusPüsiva lumikatte teke 15.detsPüsiva lumikatte sulamine 30.märts
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 5 / 38
3.5.5. Maakasutus
Linna 1654,2 hektarit maad jaguneb sihtotstarbelt elamumaaks (eramud, korterelamud, talud jne) 463,2 ha(28%), munitsipaalmaaks 595,44 ha (36%), transpordimaaks (teed ja tänavad) 115,78 ha (7%) ning tootmis- jaärimaaks 99,25 ha (6%). Lisaks veel veekogude all olevaks maaks, riigikaitsemaaks ja maatulundusmaaks.
1999. aastal moodustati Valga linna territooriumile Võru-Petseri ja Valga-Tartu raudteede vahelisele alalekaubanduse vabatsoon üldpinnaga 83 ha.
3.5.6. Puhke- ja haljasalad. Kaitsealad ja kaitsealused objektid
Valga linna territooriumil asuvad pargid ja haljasalad moodustavad 46,5 ha.
• Pedeli virgestusala 311 486 m22 (31,1 ha)• Linnapark 68 511 m2(6,9 ha)• Räni park 31 264 m2(3,1 ha)• Peebu park 31 110 m22 (3,1 ha)• Säde park 11 204 m2(1,1 ha)• Kungla tänava mänguväljakud 12 523 m2(1,2 ha)
Valga linnas asuvad järgmised kaitsealad ja kaitsealused objektid:
• Valga linnatuumiku muinsuskaitseala - Vabariigi Valitsuse määrus nr 15, 23.01.2006• erinevad ajaloomälestised (kokku 11 objekti) – Vabariigi Valitsuse määrus nr.16, 12.08.1999;• erinevad arhitektuurimälestised (kokku 33 objekti) – Vabariigi Valitsuse määrus nr.16,12.08.1999• Pedeli jõgi ja paisjärv, Piirioja;• Säde park (2 ha);• Valga linnapark ja puiesteed (8 ha) Kungla ja Kuperjanovi tänavate vahel;• Valga Veterinaarravila park (2 ha) Tartu maantee ääres;• Amuuri korgipuu allee Pargi tänavas (100 m);• Tammed Kase tn. 2 õuel;• Tambre parkmets (436 ha).
3.5.7. Eluase ja elamismiljöö
2007. aasta seisuga on Ehitisregistrisse kantud 8612 hoonet, sealhulgas 1867 elamut ja 269 korterelamut (5104korterit).
Ajavahemikus 2003 - 2006 anti Ehitisregistri andmetel Valga linnas välja 184 ehitusluba. Sama perioodi jooksulanti Valga linnas välja 102 ehitiste kasutusluba.
Linnakujundusliku ehituskontseptsiooni aluseks on linna elamuehituse järkjärguline ümberpaigutaminerekonstrueeritavatesse vanadesse linnaosadesse. Linna miljööväärtuse säilitamiseks on Valgas moodustatudkesklinna muinsuskaitseala koos kaitsevööndiga, mis Eesti väikelinnades on üsna erandlik. Linnatuumikukaitseala hõlmab Keskväljaku ning sealt hargnevad Riia, Kesk ja Sepa tänavate, aga ka J.Kuperjanovi, Raja,Puiestee, Sõpruse, Aia, Vabaduse, Köie, Laia, Kungla ja Turu tänavatega külgneva hoonestuse koos sellepiirkonna kvartalisiseste majadega.
3.6. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR
3.6.1. Haridus
Valga esimene eestikeelne kool avati 1880. aastal. Selles neljaklassilises koolis töötasid õpetajatena eestikultuuriloost tuntud kirjandusloolane M. Kampmaa, õpikute autor H. Einer ja kirjanik P. Grünfeldt.
2007 aasta 1. jaanuari seisuga oli Valgas 787 eelkooliealist last, kellest 602 käisid erinevates koolieelseteslasteasutustes. Valga linna üldhariduskoolides koolides õpib kokku 1988 õpilast. Koolikohustuslikke(7-17.a.)lapsi oli 1584, neist 1489 omandab põhiharidust Valga linnas.
Valga linna haridusasutuste võrk on korrastatud ja käesoleval hetkel pakub alusharidust neli lasteaeda ( üksneist vene õppekeelega), põhi -ja gümnaasiumiharidust on võimalik omandada Valga Põhikoolis, Valga VeneGümnaasiumis ja Valga Gümnaasiumis. Neil, kel koolitee on mingil põhjusel katkenud, on võimalus õpinguidjätkata Valga Kaugõppegümnaasiumis.
Valga Gümnaasiumis on 884 õpilast, Valga Põhikoolis 441 õpilast, Valga Vene Gümnaasiumis 553 õpilast,kaugõppevormis omandab haridust 110 õpilast.
Leht 6 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
Huviharidust on võimalik omandada Valga Muusikakoolis, kus õpib 238 õpilast. Õpilastel on võimalus osaledahuvi -ja spordiringides ning veeta vaba aega Avatud Noortekeskuses.
3.6.2. Kultuur
Raamatukogu. Valga Keskraamatukogu asutati 1865. aastal Valga linna magistraadi otsusega. Laenutada saabraamatuid, õppeotstarbelisi videofilme, muusikasalvestisi ning kasutada on bibliograafilised andmebaasid. 1997.aastal ehitati välja arvutivõrk.
Valgas on kaasaegne Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, muuseum. Sportimisvõimalusi toetavad spordiklubidja –ühendused. Olulise tähtsusega Valga spordielu kujundamisel on 1998. aastal valminud Valga Keskstaadionning 2006 a. valminud Valga Spordihall.
Lisaks erinevatele virgestusvõimalustele, mida pakuvad spordiklubid, spordibaasid ja linna puhkealad,tegutsevad Valgas mitmed noorteühendused ja -organisatsioonid ning erinevad huvialaühendused. Tegutsevadkogudused.
3.6.3. Meditsiiniline teenindamine, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Meditsiini- ja tervishoiuasutustest asub Valgas AS Valga Haigla ning tegutsevad ka ettevõtjatena hambaarstid,perearstid, massöörid, psühholoogid, günekoloog jt.
AS Valga Haigla on moodustatud järjepidevuse alusel endisest riigile kuuluvast Valgamaa Keskhaiglast, mishõlmas maakonna tervishoiuvõrgu. Haigla osutab II astme statsionaarset abi, polikliinilist eriarstiabi, üldarstiabi,stomatoloogilist arstiabi ja kiirabi teenust.
Sotsiaalhoolekannet teostab ja koordineerib linnavalitsuse sotsiaalabiamet. Sotsiaalhoolekande arendamiseltehakse koostööd erinevaid sotsiaalhoolekande sihtgruppe esindavate mittetulundusühendustega (ValgaLinna Pensionäride Liit koos vene pensionäride grupiga, Valgamaa Puuetega Inimeste Koda, mis onkatuseorganisatsiooniks erinevatele puuetega inimeste ühendustele, Punane Rist, EELK Valga kogudusediakooniamaja). Samuti toimib sotsiaalhoolekande korraldamisel koostöö politseitöötajate, meditsiinivaldkonnaesindajate, koolide, lasteaedade ning erinevate riigiasutuste ja teiste kohalike omavalitsustega.
Sotsiaalteenuseid osutab linnavalitsus ise või ostab teenuseid mittetulundusühendustelt. Linn osutabise abivajavatele puudega inimestele ja eakatele koduteenuseid linnavalitsuse hooldustöötajate poolt.Eluasemeteenust, see on sotsiaalkorterite ja sotsiaalpindade üürileandmine isikutele, kes pole ise suutelisedelamispinda hankima, osutatakse linna allasutuse, Valga Linna Aktiviseerimiskeskuse juures asuvassotsiaalmajas ja linnas asuvates sotsiaalkorterites. Sotsiaalkorterites tehakse vajadusel kohandusi puudegaisikute erivajadusi arvestavaks. Valga Linna Aktiviseerimiskeskuse sotsiaalmajas osutatakse ka varjupaigateenust (peavarjuta jäänud isikutele ajutise ööbimispaiga, vajadusel toidu-, riide- ja muu abi osutamine). Lasteleturvatoa teenust ostetakse MTÜlt Taheva Lastesanatoorium ja Valga Lastekodust Kurepesa. Üldhooldekoduteenust ostetakse MTÜ-lt Valga Hoolekandekeskus, MTÜ-lt Paju Pansionaadid ja MTÜ-lt Hellenurme Mõis.MTÜ Valgamaa Tugikeskus osutab psüühiliste erivajadustega isikutele igapäevaelu toetamise teenust, midalinn finantseerib lisaks riiklikele vahenditele. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Valga kogudusediakooniamajalt ostetakse puuetega isikutele ja eakatele soodushinnaga lõunasöögi teenust. Mõõduka jaraske vaimupuudega ning liitpuudega lastele ostetakse Tartu Maarja Koolilt tugikoduteenust, linnavalitsuskorraldab lastele iga nädal transpordi kooli ja tagasi. Sotsiaalabiamet osaleb ka erinevates sotsiaalhoolekandesihtgruppidele suunatud projektide rahastamises: vähekindlustatud laste toitlustamine koolivaheaegadeldiakooniamajas, suvelaagrite ja koolivaheaja sisustamise projektides. OÜ-lt Sinilill Grupp ostetakse linnaomasteta isikute matuse ja surnuveo teenust.
Valga linn soodustab igati mittetulundusühenduste tegevust. Selleks on loodud sotsiaalvaldkonnagategelevatele mittetulundusühendustele võimalus saada Valga linnalt raha ühenduste tegevuskulude osaliseksfinantseerimiseks, ühenduste poolt algatatud projektide kaasfinantseerimiseks, ühenduste poolt korraldatavateürituste või üritustel osalemise (teabepäevad, seminarid) osaliseks finantseerimiseks. Sellisel moelfinantseeritakse Valga Linna Pensionäride Liidu ja selle alla kuuluva vene pensionäride grupi, ValgamaaPuuetega Inimeste Koja ja selle alla kuuluvate erinevate puuetega inimeste ühenduste tegevust, üritusi ja ollaksenende poolt algatud projektide kaasfinantseerijad.
Valga linnas asub 3 hoolekandeasutust. Valga linna ja Valga Haigla AS poolt moodustatud mittetulundusühingValga Hoolekandekeskus osutab ööpäevaringse hooldamise teenust puuetega inimestele ja eakatele. ValgaHoolekandekeskuselt ostab teenust peamiselt Valga Linnavalitsus, lisaks aga ka mitmed teised kohalikudomavalitsused ja eraisikud. Valga linna allasutus Valga Lastekodu Kurepesa osutab vanemliku hoolitsusetalastele asenduskoduteenust, mida finantseerib riik. MTÜ Valgamaa Tugikeskus osutab psüühiliste erivajadustegaisikutele tugevdatud toetusega ööpäevaringse hooldamise teenust (finantseerib riik), igapäevaelu toetamiseteenust (finantseerib riik ja Valga Linnavalitsus) ja toetatud töötamise teenust (finantseerib riik). Lisaks osutabMTÜ Valgamaa Tugikeskus üldhooldekodu teenusena puudega inimestele ja eakatele ööpäevaringse hooldamiseteenust (finantseerivad teised omavalitsused ja eraisikud).
Valga linnas on loodud materiaalselt vähekindlustatud isikutele lisaks toimetulekutoetusele erinevateksvajadusteks täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise süsteem. Materiaalselt vähekindlustatud peredelekompenseeritakse lastega seonduvaid kulutusi (kooli- ja lasteaialõuna, huvitegevus, lastele riiete, jalanõude
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 7 / 38
ja koolitarvete ost, spordi-, suvelaagritest ja ekskursioonidest osavõtutasu, transpordikulud Valga linnaja väljaspool linna koolidesse sõidukulud), tervisega seonduvaid kulutusi (ravimite ja põetusvahenditeost, abivahendite ost või rent, arstiabi, hambaravi ja muude meditsiiniliste teenustega seotud kulutused,transpordikulud arstiabi, taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuste saamiseks), eluasemega seonduvateks kulutusi(puudega inimestele eluruumi kohandamise kulud, küttepuude ostmise kulud, hädavajalikeks remonttöödegaseotud kulud, tekkinud üürivõlgade kompenseerimine). Hooldust vajavatele puudega inimestele on loodudhooldajatoetuste ja puudega inimese toetuste süsteem, samuti kompenseeritakse lisaks riiklikele toetustelepuudega inimeste kulutusi puudest tingitud lisakulusid. Lisaks makstakse sissetulekutest sõltumatuid toetusi(sünnitoetus, lisaks kingitakse esmassünnitajale raamat „Lapse tervise entsüklopeedia», esimesse klassi astumisetoetus, kolme ja enama kooliskäiva lapse toetus ja pensionäridele maamaksu toetus).
3.7. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR
3.7.1. Teed ja tänavad
Linna tänavatevõrku liigendavad Pedeli jõgi, kaks raudteeharu (Tartu ja Võru suundadel) ja riigipiir. Valgatänavate üldpikkus on ca 84 km, millest ca 35 km on mustkattega tänavaid. Tänavavalgustusega on varustatudumbes 90% linna tänavatest.
3.7.2. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed
Valga linna tsentraalne veevarustus on lahendatud AS-le Valga Vesi kuuluvate puurkaevudega, mille vesijuhitakse peale puhastusseadmete läbimist ühisveevärki. Valga linna ühisveevärgi joogivesi vastab Eestiskehtivatele tervisekaitsenõuetele.
Lisaks linna reoveepuhastusseadmetele omab heitvee keskkonda juhtimisega reoveepuhastit ka AS Valga Auto.Aastatel 2004-2006 rekonstrueeriti ja ehitati 65 km vee- ja kanalisatsioonitorustikku. Ligikaudu 85% Valgaelanikest elab tänavatel, kus on võimalik liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.
3.7.3. Jäätmemajandus
Valga linna teenindab peamiselt Valga prügila üldpindalaga 5,5 ha, mis asub linna idaosas Valga linna ja Karulavalla piiril.
Lisaks olme- ja tööstusjäätmete kogumisele ja ladustamisele tegeletakse ka probleemsete, ohtlike jasuuremõõtmeliste jäätmete, vanapaberi ja –metalli, kompostitavate jäätmete ning pakendite kogumisega.
Valga linna prügila suletakse 2009. aasta juuliks ning peale seda viiakse läbi prügila katmistööd kuni aastani2013. Paralleelselt prügila sulgemisega ehitatakse selle kõrvale välja jäätmete kogumise, sorteerimise jatöötlemise jaam.
3.7.4. Energeetika
Valga peamiseks soojatootjaks ja müüjaks on AS Eraküte, soojatootmine toimub ühtses võrgus.
3.7.5. Elektrivõrk
Valga elektriga varustamine toimub Eesti Elektrijaamast Tsirguliina 330/110/35/10 kV alajaama kaudu Valga110/35/20/10 kV alajaama. Tsirguliinast Valga alajaama tuleb kaks 110 kV. Siit läheb üks 110 kV liin Sooru110/10kV alajaama.
Linna territooriumi idaosas kulgevad Tsirguliina-Valmiera kaks 330 kV ja üks 110 kV liin. Nimetatudkõrgepingeliinide kaitsetsoonid seavad piirangud Valga linna ida- ja põhjasuunalisele laienemisele.
3.7.6. Telekommunikatsioonid
Valga linna telefoniseerimisel on kasutatud automaat-telefonijaamu (ATJ), raadiotelefonijaamu (näit RAS 1000süsteem) ja ametkondlikke telefonijaamu. Valga linn on kaetud mobiilside ja WiFi levialaga.
3.7.7. Raudtee
Valgas paikneval ühel Eesti suuremal raudteesõlmel on 10 manööverdusteed. Linna läbivad Riia-Tartu ja Valga-Petseri raudteed. Linnas paikneb raudtee kaubajaam koos kaubakontoriga ja reisijate vaksal. Valga kaubajaamon Tartu kaubajaama kõrval teine oluline raudteesõlm, kus toestatakse laadimistöid, rongide komplekteerimistja sorteerimist. Olulisemateks Valgas laaditavateks kaubaartikliteks on metall ja metallitooted ning metsa- jasaematerjal.
Leht 8 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
Valga raudteejaam, mis täidab raudteevaksali ja autobussijaama funktsioone, kuulub linnamunitsipaalomandisse. Raudteejaamas asuvad täiskasvanute koolituskeskus ja erinevad kaubandusettevõtted.
3.8. MAJANDUS
Seisuga 08.mai 2007 tegutses Valgas 368 erinevat äriühingut, millest 91,5 moodustasid osaühingud, 7,6%aktsiaseltsid ning 0,9% täis- ja usaldusühingud. Füüsilisest isikust ettevõtjaid oli Valgas registreeritud 72.
Ettevõtluse tugistruktuuridest töötab Valgas Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur. 2006. aastal asutasid Valgalinn ja SA Valgamaa Arenguagentuur MTÜ Valga Ettevõtlusinkubaator. Ettevõtjate ühendusena tegutsebValgamaa Äriklubi aastast 1994.
3.8.1.Tööstus
Valga linna majanduselus on olulisel kohal tööstus. Vaatamata 1990-ndatel aastatel toimunudmajandusreformidele ja majanduse restruktureerimisele on Valgas säilinud suur osa tööstusest. 2007. aastaltegutses linnas 20 erinevat tootmisega tegelevat äriühingut. Peamisteks tegevusvaldkondadeks olid kergetööstus(7 ettevõtet), puidu- ja mööblitööstus (5 ettevõtet), toiduainetetööstus (4 ettevõtet) ja metallitöötlemine (4ettevõtet).
3.8.2. Kaubandus, teenindus, turism ja pangandus
Valgas registreeritud ettevõtete ja eraettevõtjate valdavaks tegevusalaks on kaubandus — eelkõigejaekaubandus. Valgas tegutses 2007. aastal 206 erinevat jaekaubandusettevõtet (sh. 8 tanklat).
Valga linna piiriäärsest asukohast tulenevalt on Valgas olulisel kohal tarvitatud autode import ja müük. 2003.aastal tegeles sellega üle 10 ettevõtja.
Toitlustust pakub Valgas1 restoran, 9 baari ja 8 kohvikut .
2007. aastal tegutses Valgas 2 pangakontorit – Hansapank AS Valga kontor; AS SEB Eesti Ühispank Valgakontor. Kindlustusfirmadest on Valgas esindatud If Eesti Kindlustus AS Valga büroo, ERGO Kindlustuse ASValga kontor ja SALVA Kindlustuse AS Valga müügipunkt.
Valgas asub 6 majutusasutust – Hotell «Metsis», külalistemaja «Säde», hostel «Tolli hostel» ja 3kodumajutusega tegelevat ettevõtjat. Majutuskohtade koguarv on 151. Järjest kasvav turistide arv onsuurendanud oluliselt huvi ja võimalusi majutuskohtade kvaliteedi ning teenuste taseme parendamise ja valikusuurendamise vastu.
3.9. LINNA JUHTIMINE
Valga omavalitsusorganiteks on linnavolikogu kui esinduskogu ja linnavalitsus kui volikogu poolt moodustatudtäitevorgan.
Linnavolikogu valitakse vabadel valimistel üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletusel.Volikogu juures töötavad alalised komisjonid, kokku 5.
Linnavalitsus kui kollegiaalne täitev- ja korraldav organ viib praktilise tegevusega ellu seadusega linnale pandudning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid.
3.10. KOOSTÖÖ JA SÕPRUSSIDEMED
Valga linn teeb koostööd nii maavalitsuse kui kõigi omavalitsustega Valgamaal, Kagu-Eesti omavalitsuste jaValgamaa naabermaakondadega ning Eesti Linnade Liiduga.
Välisriikidest sõpruslinnad ja koostööpartnerid on Valka Lätis, Östhammar Rootsis, Orimattila Soomes,Uusikaupunki Soomes, Durbuy Belgias, Kobylnica ja Koscielisko Poolas, Tornio Soomes, Haparanta Rootsis,Hallsberg Rootsis, Lübz Saksamaal, Tierp Rootsis, Oakland USA-s.
Valga linn kuulub rahvusvahelisse Kaksiklinnade Assotsiatsiooni (City Twins Assotiation).
4. VALGA LINNA ARENGUEELDUSED, SWOT ANALÜÜS
Valga tugevused:
o geopoliitiline asend (piirilinn, paiknemine Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti looduskaunite paikade keskmes);o linna tugev majandusbaas ja ettevõtluse arenguperspektiiv (mööblitööstus, toiduainetetööstus, õmblustööstus);o reorganiseeritud ja toimiv haridusasutuste võrk (alus-, põhi-, kesk- ja huviharidus);o kompaktne kaasaegne kultuurinelinurk linnakeskmes (kultuurikeskus, muuseum, raamatukogu, staadion);o uus haigla kaasaegsete tervishoiuteenustega ning arenev sotsiaal- ja tervisekeskus;o maakonnakeskuse funktsioonide täitmise roll, selle tugevnemine;o laialdase haljastusega väikelinna hubasus ja turvalisus;
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 9 / 38
o kaasajastatud keskkonnatehnoloogiarajatised (ühisveevärk ja –kanalisatsioon, jäätmejaam jne);o Pedeli jõe virgestusala;o linnamajanduse järjepidev kaasajastamine;o linna multikultuursus;o majanduse arendamiseks « vabatsoon» ja vaba maa ettevõtluse arendamiseks;o koostöö naaberlinna Valkaga.
Valga nõrkused:
o noorte lahkumine ja elanikkonna vananemine, elanike arvu ja tööealise elanikkonna vähenemine;o teenuste väike valik;o inseneriteenuste pakkujate ja ehitustööde teostajate vähesus;o ettevõtlike eestvedajate vähesus;o uute ideede elluviimiseks napib ressursse;o turistidele vähe majutus- ja vabaaja veetmise võimalusi;o mittetulundussektori vähene initsiatiiv;o mitte-eestlaste vähene aktiivsus linnaelus;o kvalifitseeritud spetsialistide ja tööliste puudus;o noorte töö- ja karjäärivõimaluste piiratus;o linna mainekujundus tagasihoidlik;o jäätmeveo ja jäätmete sorteerimisega pole liitunud kõik elanikud;
Valga ohud:
o Reformide tõttu linnas vabaneva tööjõu rakendamise probleemid (piirivalve, tollitöötajad) ja linna riiklikutähtsuse langus;o reaaltulude vähenemine, arengutaseme riigisisene ebaühtluse suurenemine;o teised piirkonnad pakuvad haritud inimestele paremaid eneseteostuse võimalusi;o rongiliikluse vähenemine, transpordimagistraalidest ja kaubavoogudest kõrvalejäämine;o kuritegevuse kasv piirireþiimi nõrgenemisel;o tööpuuduse kasv linnas ja Kagu-Eestis tervikuna;o põhjavee varude vähenemine ning salvkaevude vee reostumine;o riikliku regionaalpoliitilise abi vähesus linna stabiilse arengu tarvis;o investeeringute mahu vähesus.
Valga võimalused:
o Euroopa Liidu liikmeksolemisel regionaalse ja rahvusvahelise majandus-, keskkonna- ja kultuurialase koostöölaienemine ning investeeringute lisandumine, Valga-Valka kaksiklinna koostöö kasv linna läbiv piiriületusmaantee ja raudtee vahendusel;o turismi osatähtsuse tõus (sh. Via Hanseatica) Lõuna-Eestis loob soodsaid võimalusi linna ettevõtluse (näit.majutus-, toitlustus-, konverentsi-, spa-teenused) arenguks, kasutuseta kinnisvara ja vaba maa käibessevõtmiseks;o maantee ja raudteetransiidi keskuse kujundamine, vabatsooni arendamine, logistikakeskuse võimalusterakendamine tootmissektori arendamiseks, kaupade komplekteerimise ja toodetele lisandväärtuse andmisearendamine;o uute elanike lisandumine, teotahtelistele ja haritud noortele eneseteostuse võimaluste pakkumine;o kutsehariduskeskuse arendamine;o infotehnoloogia rakendamise suurendamine linnajuhtimises ja linnaelu korraldamisel;o elanike ja investorite põhjalik informeerimine, s.h. venekeelne;o Läti Ülikooli rahvusvahelise õppekeskuse arendamisele kaasaaitamine ja rakenduskõrghariduse omandamiseksvõimaluste loomine.
5. VALGA LINNA TULEVIKUPILT 2013
VALGA on:
• meeldiv elupaik – inimese ja perekeskne, heakorrastatud, roheline, turvaline, tervisliku elukeskkonnagaLõuna-Eesti linn;• mitmekülgset ja konkurentsivõimelist haridust võimaldav ning väärtustav linn;• investeerijatele atraktiivne kaasaegse infrastruktuuriga tööstus- ja logistikakeskus, ettevõtlikkust toetav Eestipiirilinn;• turismi soosiv, mitmekülgseid sportimis-, meelelahutus- ja puhkusvõimalusi ning tervishoiuteenuseid pakkuvlinn;• koostööks avatud, erinevaid rahvusi ja kultuure siduv, ajaloolist omanäolisust säilitav piirilinn – Valgamaapealinn ja Valga-Valka kaksiklinn.
6. VALGA LINNA ARENGUMUDEL
Leht 10 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
6.1. ALUS
Valga linna arengumudeli aluseks on logistika-, transpordi-, tööstus- ja turismipotentsiaali suurendamine ninglinna majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmine, mis toimub nii Eesti kui ka välisinvestorite aktiivsekaasamise teel. Uute investeeringute tarvis on vaja linna erinevate institutsioonide strateegilist koostööd.Kõrvuti Valga Linnavolikogu ja Linnavalitsusega peavad ühise eesmärgi nimel oma jõud ühendama ValgaMaavalitsus, asjast huvitatud ettevõtjad ja mittetulundusühingud, naaberomavalitsused (sh. Valka linn) ja Kagu-Eesti maakonnad.
Ettevõtluse laiendamiseks vajalike kohalike arengueelduste loomine ei saa olla omaette eesmärgiks. Linnaelutasakaalustatud areng lähtub linna jätkusuutlikkusest. Jätkuv tähelepanu elukeskkonna väärtustamisele janoortele tulevikuperspektiivi loomisele on linnaelu keskmes. Selle tarvis on vaja koondada jõud kvaliteetsehariduse kättesaadavusele ja aktiivse vabaaja veetmise võimalustele. Seega tuleb suurendada avalike teenustekvaliteeti ja linnavõimude haldussuutlikkust. Võttes arvesse, et aastateks 2007-2013 on planeeritud suurimaEuroopa Liidu toetusega periood, tuleb veelgi laiendada projektipõhist lähenemisviisi linnaeelarvele täiendavateressursside kaasamiseks.
6.2. ARENGUMUDELI KOOSTISOSAD
Valga linna arengutempo sõltub Eesti kui terviku käekäigust ja Valga kohast Eestisiseses tööjaotuses.Oluliseks tingimuseks on piiriületava koostöö laabumine Läti Vabariigi ja Venemaaga. Hõivestruktuuri ja uutetöökohtade loomise määravad asjaolud, kuivõrd Valga suudab integreeruda maailmamajandusse- suurendadaolemasoleva tootmise konkurentsivõimet, saavutada üleminekut teadmistepõhisele majandusele ja liitudakiiresti kasvava transiidi- ja logistikasektoriga. Info-kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise kõrvalon kiiresti kasvavaks haruks turism, millest saadav tulu aasta-aastalt kasvab. Lähtudes maakonnakeskusterolli tugevnemise vajadusest Eesti regionaalarengus on oluline suurendada Valga avatust ja osalemistrahvusvahelises koostöös. Linnaelus võib eeldada teenindussfääri, eriti jaekaubanduse- ja turismiteenustejätkuvat kasvu. Tööstuse tootlikkuse kasv ja kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine pigem stimuleeribtootmises hõivatute vabastamist kui uue tööjõu värbamist. Tööhõive parandamiseks on vajalik uute töökohtadeloomine, milleks on vajalik suurendada oskustööjõu tulemuslikku ettevalmistust ja harjumust elukestvaksõppeks. Rahvastikumuutustega kaasneva demograafilise koormuse vähendamise üheks võimaluseks on kohalikeharitud noorte tagasipöördumise ja kvalifitseeritud tööjõu sisserände soodustamine. Selleks on vaja panustadasenisest enam linna innovatiivse potentsiaali suurendamisse ja Valga tulevikuperspektiivi kindlustamisse.Tööjõumahuka tootmise langust tuleb kompenseerida kohaliku tootmise väärtusahela suurendamise teel, etkasvatada siinse tootmise konkurentsivõimet ning tagada väheneva elanike arvu juures suuremat lisandväärtustandvate ettevõtete areng. Linna äriatraktiivsus hakkab olema enam mõjutatud mitte ühest kohalikust tugevusest,vaid linnaelu eri valdkondade omavahelisest põimumisest. Uutes tingimustes saavad üha olulisemaks linnakooperatsioonisuhted, mis kajastuvad allhanke kontaktide leidmises, kaubavoogude multimodaalsete logistilistelahenduste pakkumises, turismitoodete ja -pakettide ühises pakkumises, konverentside ja näituste korraldamises,teadus-, õppe- ja arendusorganisatsioonide töö laialdases kasutamises.
Valga linna arengu võtmevaldkonnad on järgmised:
• multimodaalse transiidi- ja logistikakeskuse väljaarendamine
Ahelas tootmine-transport-kaubandus-tarbimine ainult transporditeenuste pakkumisest ja transpordi-geograafilistest eeldustest ei piisa. Potentsiaali realiseerimiseks on vajalik luua tihe koostöö kaupade jateenuste eksportijate ja importijatega ning kaubavoogude liigutajatega globaalses mastaabis. Olulisel kohalon strateegiliste sidemete sõlmimine sadamate operaatorfirmadega näiteks konteinervedude arendamiseks jakaubagruppide väljasõelumiseks, millele ollakse huvitatud Valgas lisaväärtuse andmisest.
Reisijateveo laiendamiseks on vajalik taastada rahvusvaheline rongiliiklus Tallinn-Riia-Varssavi suunal. ViaHanseatica käivitamine rahvusvahelisel tasandil, Balti riikide ühise turismiruumi kasutuselevõtt. Lõuna-Eesti jaPõhja-Läti ühised turismiprojektid loovad tingimused turistide teenindamise väljaarendamiseks.
Raudteed ja maanteed pole otstarbekas vaadelda üksnes teena, vaid kui arengukoridori, mis toob kaasamajandustegevuse hajuvuse keskustest ning loob paremad eeldused inimeste mobiilsuse kasvuks. Tekivaduued võimalused inimeste elu- ja töökoha kombineerimiseks, kaugtöö kasutamiseks. Seeläbi saab Valgatasakaalustada maakonna arengut, vähendades inimeste rännet linna ja aidates kaasa kohapealsete ressurssideparemale kasutuselevõtmisele ja seeläbi tööhõive suurendamisele.
• linna tootmis- ja ettevõtluspotentsiaali konkurentsivõime edasine kasv
Valga industriaalsektorit esindavad mööbli-, toiduainete, kerge- ja metallitööstus, mille toodangussekuuluvad kaubagrupid, mille konkurentsivõime tagab nende ekspordi. Kohalikul toormel baseeruv töötlevtööstus loob head eeldused koostöö arendamiseks maakonnas tervikuna ja kliendisuhete kujundamiseksregionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil. Töökohtade arvu stabiilsus aitab vältida sotsiaalseid pingeid javähendab sotsiaaltoetusteks vajaminevaid eraldisi eelarvest. Valga vabatsooni, logistikakeskuse ja Väike-Laatsitootmispargi arendamiseks on vajalik ettevõtjate investeerimishuvi selgitamine ja ala laialdane tutvustaminerahvusvahelisel tasandil. Tootmise või logistikakeskuse rajamise huvi korral tuleb linnal leida vahendeidpiirkonda infrastruktuuri rajamiseks ja detailplaneeringu koostamiseks. Eelisjärjekorras arendatakse Väike-Laatsi tootmisparki ja Valga ettevõtlusinkubaatorit. Oluline on turismimajanduse erinevaid teenuseid (majutus,
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 11 / 38
spa, toitlustus, konverentsid, spordi- ja muud üritused, rekreatsioon, teemapargid jmt.) pakkuvate ettevõtetearendamine. Turismitoodete parema müügi tulemusena saab Valgas laiendada turismi osakaalu, samutipiirkondlike reisipakettidega ja ringreisidega kaasnevate turistide arvu.
• elukeskkonna hea kvaliteet ja säästva arengu põhimõtete järgimine kõigil elualadel
Linna elukeskkonda tehtud investeeringud on suunatud elanike elamistingimuste parandamisele ja tervislikukeskkonna tagamisele, mis lõppkokkuvõttes väljenduvad elukvaliteedi tõusus. Siia kuuluvad eelkõige jubateostatud ja töös olevad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni projektid, teede, tänavate ja haljasalade korrashoid,Pedeli virgestusala arendamine puhke- ja turismikeskusena, Valga jäätmejaama arendamine ning linnakeskuserenoveerimiskavade realiseerimine. Valga Haigla baasil kaasaegse meditsiiniteeninduse, taastusravi japõetusteenuste osutamine ning abivajajate toetamine loob linnaelanikele turvalisuse ja abi osutamisekindluse. Investeeringud tervist edendavatesse projektidesse toetavad elanike töövõimet ja aktiivsust,mille positiivne väärtus seisneb ühiskondlikult kasuliku töö hulga suurenemises. Kohaliku identiteedi jaomaalgatuse suurendamine, kohalike kultuuriväärtuste ja traditsioonide ning naabrite lätlaste kaasaminelinnaelu edendamisse aitavad kaasa Valga omapära säilimisele ja linna imago suurendamisele. Oluline onvalgalaste kodukohatunde suurendamine ja Valga-Valka kui olulise tõmbekeskuse propageerimine. Säästvaarengu tagamiseks tuleb rohkem investeerida energiasäästuprojektidesse (lasteaed Kaseke passiivmajaksrekonstrueerimise pilootprojekt, korterelamute säästlik renoveerimine jmt.) ning taastuvate energiaallikatekasutuselevõtmisesse (biogaasi reaktor, päikesekollektorid jmt.).
• harituse väärtustamine ja elukestva õpiühiskonna kujundamine
Hariduses tuleb keskenduda selle omandamise mitmekesisuse ja kvaliteetse kättesaadavuse kindlustamisele.Sõltumata haridusasutuse omandivormist tuleb seista hea asjatundliku õpetamise eest. Alg-, põhi- jagümnaasiumihariduse kõrval on oluline koht oskuskaadri ettevalmistamisel, õppijate koolivälise töö sisukalkorraldamisel. Õppemoodulite kombineerimise tulemusena saab Valga Kutseõppekeskuses panna aluse noorteja täiskasvanute koos hariduse omandamisele, mis sisaldab endas parima teooria ja praktika kombinatsiooni.Kaugkoolituse avardamine aitab veelgi lähendada töö ja õppimise omavahelist seostatust ning loob täiendavaideeldusi kutse- ja ametialase kompetentsuse saavutamiseks ja tööalase konkurentsivõime tõstmiseks,mis arvestaks kiiresti muutuvate tööturu nõuetega ja kohaliku tootmise vajadustega. Uute õppekavadeettevalmistamisel tasuks pidada silmas kohapeal turismi, logistika ja infotehnoloogia õpetamist, võõrkeelteoskuste arendamist.
Isiksuse mitmekülgse arengu seisukohalt on tähtis huvihariduse edasise arengu kindlustamine, mistraditsiooniliste valdkondade kõrval annaks uusi teadmisi ja oskusi ka psühholoogias, infotehnoloogias,insenerierialadel jm. kiiresti arenevatel aladel.
Oluline on haridusasutuste hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine kaasaegsete energiasäästlike tehnoloogiaterakendamisega, et tagada õppimiseks parim sisekliima.
• info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Inimeste ja organisatsioonide tulemusliku suhtlemise olulised vahendid on kvaliteetsed sidekanalid, nüüdisaegnetehnoloogia ja tarkvara. Kaasaegsete info- ja kommunikatsioonivahendite rakendamine on oluliseks eelduseksrahvusvahelises logistika- ja transiidisektoris konkureerimiseks. Ühinemine erinevatesse rahvusvahelistesseandmevõrkudesse loob paremad võimalused uute klientide leidmiseks.
Investeeringuid sellesse valdkonda saadab ulatuslik koolitus, millesse haaratakse elanikud ja erinevad asutused,ettevõtted ja organisatsioonid. Pidev andmesideühendus tehakse kättesaadavaks kõigile linna haridusasutusteleja avaliku teenuse pakkujatele. Panustatakse avalike teenuste elektroonilise kättesaadavuse kindlustamisse(asjaajamine, seadusandlus, normdokumendid jt), mille tulemusena suurendatakse oluliselt riigi, linna jakodanike vaheliste suhete operatiivsust ja paindlikkust. Kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogialaialdane rakendamine loob eeldused linna ja regiooni tutvustamiseks, elektroonilise äritegevuse arenguks ningelanike, sh erivajadustega inimeste kaasamiseks linnaelu korraldamisse.
• linna avatus ja aktiivne regionaalne ning rahvusvaheline koostöö
Valga-Valka koostöö süvenemine ei tekita Valgale mitte niivõrd uusi arenguvõimalusi, kuivõrd loob eeldusedlinnafunktsioonide täitmise optimeerimiseks ja investeeringute efektiivsuse suurendamiseks. Piirilinnadevaheline koostöö keskkonnakaitse, linnamajanduse, tervishoiu, hariduse, korrakaitse ja päästeteenistusevaldkondades võimaldavad vältida investeeringute dubleerimist, hoida kokku vahendeid tehnilisteinfrastruktuuride ehitamisel ja tervishoiuteenuste osutamisel (näiteks diagnostikaseadmed), optimeeridakoolivõrku (näiteks venekeelse koolihariduse andmine), parandada töövõimalusi (näiteks struktuursetööpuuduse vähendamine), tõsta korrakaitse ja päästeteenistuse taset (näiteks uue tehnika soetamine), arendadapuhkepiirkondi (Pedeli virgestusala ehitamine). Vähetähtis pole ka inimestevahelise suhtlemise soodustamine,et toetada piiriäärsete elanike kultuurikontakte ja majanduskoostööd. Selles valdkonnas on oluline roll Valga-Valka ühissekretariaadil, Eesti-Läti instituudil ja Läti Ülikooli rahvusvahelisel õppekeskusel, et anda inimestele
Leht 12 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
võimalusi keeleõppeks, kultuuri- ja turismialaseks koostööks, valmistada ette inimesi, kes võiksid olla tulevased« kultuuri- ja majandussaadikud» naaberriikides. Eesti-Läti koostöö süvendamiseks võib Valga näidata ülesinitsiatiivi Eesti-Läti riikidevaheliste lepingute ettevalmistamisel, mis ühtlasi oleksid suunatud kaksiklinnastaatusest tulevate negatiivsete tagajärgede leevendamisele ja positiivsete arenguvõimaluste esilekutsumisele.
Maakonna ja linna arengu huvides on ühiskondliku transpordi optimaalse liiklusskeemi väljatöötamine, misannaks maaelanikele paremad võimalused linnas töölkäimiseks ja teenuste ostmiseks, elanikkonna ruumilisekssidustamiseks.
• linna ja maakonna maine tõstmine
Linna ja maakonna maine tagamine, toodete ning avalike teenuste kvaliteedi parandamine ja tarbijaskonnasuurendamine tähendab institutsionaalse tegevuse killustumise asendumist institutsioonide omavahelisevõrgustumisega ning sellega uute interatraktiivsete lahenduste leidmist perspektiivikate noorte tööhõivesuurendamiseks kohapeal. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane rakendamine teeb võimalikuksniisuguste teenuste osutamise, mis traditsiooniliste meetodite korral nõuaksid inimeste suurt mobiilsust japõhjustaksid olulist ajakulu. Linna ettevõtete, kultuurisündmuste ja investeerimisvõimaluste tutvustaminekirjutavas ja kõnelevas pressis ning interneti vahendusel loob täiendavaid võimalusi uute jõudude kaasamisekslinnaelu paremaks muutmisel.
6.3. strateegiline peaeesmärk
Valga linna arengu peaeesmärgiks on:
• inimest väärtustav ja taastootev turvaline elukeskkond ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tööstus-,logistika- ja turismikeskus.
6.4 ARENGUMUDELI VALDKONDLIKUD TEGEVUSKAVAD
Valga arengumudeli elluviimiseks on vaja teostada järgmist (vt Exceli tabel «Valga 2007-2013 tegevuskava»).
6.5 VALGA LINNA PIKEMAAJALISED VARALISED KOHUSTUSED
Valga linna laenukoormus aastatel 2007 - 2024Laen vee- ja kanalisatsioonivõrgu
laiendamise projektisihtfinantseerimiseks
Laen spordihalli ehitusesihtfinantseerimiseks
Kokku Aastatagasi-maksedkokku
aasta laenujääk
Tagasi-makse
intressEB+0,2
laenujääk
Tagasi-makse
intressEPBI+0,38
laenujääk
Tagasi-makse
intress Kokku
2007 8 447741
401 812 31 400000
6 600000
1 798860
39 847741
6 600000
2 200672
8 800672
2008 8 447741
337 910 24 800000
6 600000
1 047300
33 247741
6 600000
1 385210
7 985210
2009 7 902726
545 015 332 459 18 200000
6 600000
809 700 26 102726
7 145015
1 142159
8 287174
2010 7 357711
545 015 310 659 13 100000
5 100000
589 950 20 457711
5 645015
900 609 6 545624
2011 6 812696
545 015 288 858 9 100000
4 000000
420 000 15 912696
4 545015
708 858 5 253873
2012 6 267681
545 015 267 058 5 100000
4 000000
276 000 11 367681
4 545015
543 058 5 088073
2013 5 722666
545 015 245 257 1 100000
4 000000
126 750 6 822666
4 545015
372 007 4 917022
2014 5 177651
545 015 199 285 0 1 100000
15 575 5 177651
1 645015
214 860 1859875
2015 4 632636
545 015 179 842 0 4 632636
545 015 179 842 724 857
2016 4 087621
545 015 160 400 0 4 087621
545 015 160 400 705 415
2017 3 542606
545 015 140 957 0 3 542606
545 015 140 957 685 972
2018 2 997591
545 015 121 514 0 2 997591
545 015 121 514 666 529
2019 2 452576
545 015 102 072 0 2 452576
545 015 102 072 647 087
2020 1 907561
545 015 82 629 0 1 907561
545 015 82 629 627 644
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 13 / 38
2021 1 362546
545 015 63 186 0 1 362546
545 015 63 186 608 201
2022 817 531 545 015 43 744 0 817 531 545 015 43 744 588 7592023 272 516 545 015 24 301 0 272 516 545 015 24 301 569 3162024 0 272 516 4 859 0 0 272 516 4 859 277 375
Kokku 8 447741
3 306802
38 000000
5 084135
46 447741
8 390937
54 838678
Valga linna laenukoormus moodustab 2007. aastal ligikaudu 50% lubatud maksimaalsest laenukoormusest.Kahe olemasoleva laenu jääk väheneb iga aastaga ning seetõttu on käesoleva arengukava tegevusteelluviimiseks võimalik vajadusel võtta ka täiendavat laenu.
6.6 ARENGUMUDELI ELLUVIIMISE ORGANISATSIOON JA RAHASTAMINE
Arengumudeli elluviimise põhimõtted:
• Uuenduslikkus - linna arengus mittetraditsiooniliste lähenemisviiside toetamine ja algatusvõimestimuleerimine, eesmärgiga kindlustada linna püsiv toimetulek ja kasvav konkurentsivõime;• Terviklikkus - linna kõigi eluvaldkondade tasakaalustatud arendamine, mis peab silmas linna ja tema tagamaakõigi huvitatud osapoolte kaasatust ning aktiivset koostööd linnaelu võtmeküsimuste lahendamisel;• Demokraatia- linnajuhtimise läbipaistvus ja elanikele osalusdemokraatia võimaluste tagamine;• Säästlikkus - väärtustab tegutsemist, mille eesmärgiks on leida ressursside parim kasutusviis inimesteleelamisväärse linnaelu võimaldamise ja puhta ning turvalise keskkonna säilitamise alusel looduskeskkonnavõimalikult maksimaalset iseregulatsiooni silmas pidades;• Identiteet - linnaelanike kokkukuuluvustunde stimuleerimine ja sidumine kohaliku regioonigakultuuritraditsioonide ja ühtsete väärtustega;• Programmilisus- meetmete rakendamisel peetakse silmas tulevikuvisiooni ja jälgitakse tegevuseeesmärgipärastatust ja tulemuslikkust.
Arengukava elluviimist toetatakse:
• Üldplaneeringuga - linnaruumi arengupõhimõtete ja funktsionaalse tsoneeringu kehtestamise teel;
• Detailplaneeringutega - maa sihtotstarbe määramise ja sellest tulenevate maa kasutustingimuste seadmisekaudu.
Arengukava viiakse ellu järgmiste vahenditega:
• linna eelarvest raha eraldamine;• laenude abil oluliste investeeringute ja energiasäästu andvate rekonstrueerimisprojektide teostamine;• riigi toetuste ja investeeringute rakendamine;• erasektori ja mittetulundussektori rahastamine;• EL struktuurfondide kasutamine, välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide investeeringute kaasamine,abi- ja koostööprogrammides osalemine.
Arengukava elluviimise eest vastutab linnavalitsus, kelle ülesandeks on vajalike tööde ettevalmistamine,konkreetsete projektide esitamine ja tööde läbiviimise organiseerimine.
6.7 ARENGUKAVA ELLUVIIMISE TULEMUSTE MÕÕTMINE JA HINDAMINE
Arengukava elluviimise tulemuslikkuse mõõtmiseks on vaja korraldada regulaarne seire ja saavutatule hinnanguandmine. Vajadusel valmistatakse ette linnaarengut iseloomustavate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajatesüsteem, korraldatakse vastava andmestiku kogumine ja analüüs. Statistiliste näitajate süsteemi väljatöötamisellähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja lähenemisviisidest ning võimalusel tagatakse andmeteühildavus Eesti Statistikameti poolt kogutava teabega. Arengukava elluviimise käigus tehakse vajaduseltäiendavaid uuringuid, mille tingimused määratakse linnaelu juhtimise vajadustest lähtuvalt.
Arengukava täitmist arutatakse linnavolikogus, mille otsuste alusel toimub selle realiseerimise rahastaminelinnaeelarvest. Linna kaasosalusega teostatavate projektide täitmise kord määratakse projekti partnerite vaheliselepinguga.
Valga Linnavolikogumäärus
Leht 14 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
lisa 12873995
Lisa-tegevused
VALGA LINNAARENGUKAVA2007-2013
TEGEVUSKAVAJAFINANTSPLAAN
TEGEVUSENr
VALDKONDPROBLEEM,VAJADUS
EESMÄRKTEGEVUSEDEELDUSED,SEOTUDEESMÄRGIDJATEGEVUSED,MÕJUARENGUMUDELITEOSTAMISELE
EEST-VEDAJA
PARTNERIDJARAHASTAJAD
MAKSUMUSKOKKU
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
1 VäheneinformeeritusinvesteerimisvõimalustestValgas,materjalvananenud
Valgalinnainvesteerimisvõimaluste,teenustejatoodetekohtaonvõimaliksaadapõhjalikkuinfot.InvestoreidabistatakseigatiomaettevõtteavamiselValgas.
Valgalinnajainvesterimisvõimalusitutvustavadmaterjalidpaberiljaveebis,materjalikogumine,infomaterjalikoostaminejalevitamine,Valgamaaettevõtluseportaaliloomine.EttevõtlusearendaminekoostöösValgaettevõtlusinkubaatorijaValgamaaArenguagentuuriga.
OsaledaValgamaaettevõtluseportaaliloomises.InvesteerimisvõimalustetutvustamineaitabkaasainvestoritejaettevõtjatetulekuleValkaningtöökohtadejakarjäärivõimalustemitmekesistamisele.
ArenguametMTÜValgaettevõtlusinku-baator,SAValgamaaArenguagentuur,ValkaLinnaduuma,ELpiiriülesekoostööprogrammid,EAS
1 200000
200000
200000
200000
200000
200000
200000
2 Detailplaneeringutekoostaminekallis,võimaliketööstusaladekohtadetailplaneeringudpuuduvad
Investoriteabistaminedetailplaneeringutekoostamisel.Linnaaenguksolulistepiirkondade(s.h.Valga-Valkaühiselinnasüdame)detailplaneeringudontehtud.
Detailplaneeringutejamajadevärvipassidekoostamine
Detailplaneeringudonolulisekseeldusekstööstusaladearendamiselningmaataotlemiselmunitsipaalomandisse.Värvipassidloovadaluselinnaruumiühtsekskujundamiseks.
Ehitusplaneerimis-amet
ValkaLinnaduuma,ELpiiriülesekoostööprogrammid,EAS
1 850000
200000
200000
250000
300000
300000
300000
300000
3
Ettevõtluse,turismi,
transiidi-ja
logistikakeskusearendamine
Valganõrkkonkurentsivõime,tootmispiirkondadespuudubkaasajanõuetelevastavinfrastruktuur
Ettevõtluspiirkondadearendamine,olemasolevateettevõtetesäiliminejauuteettevõtetetulek,Valgasonhästitasustatud
Tehnovõrkudevaljaehitamine(Väike-Laatsi,Rükkeli,Priimetsa)
ArenguametEAS,SAValgamaaArenguagentuur
25500000
500000
5 000000
5 000000
5 000000
5 000000
5 000000
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 15 / 38
töökohadtootmises
4 Noortelahkuminejaelanikkonnavananemine,elanikearvujatööealiseelanikkonnavähenemine;ettevõtlikeeestvedajatevähesus
Ettevõtlusetugiskeemidtoimivad efektiivselt,luuakseuusiettevõtteidjatöökohti.Ettevõtlusinkubaatortoimibkoostööserasektorijakutseõppekeskusega.
Tugistruktuuridetegevusetoetamine,ettevõtlusinkubaatorirajaminejaarendaminekoostööserasektoriga
Kutseõppejatäiendõppekvaliteeditõstmine,uuteinnovatiivseteerialadeavaminekutseõppekeskuses,linnaturundustegevus
ArenguametValgamaaarenguagentuur,EAS,ValgamaaKutseõppekeskus
1 200000
200000
200000
200000
200000
200000
200000
5 HaritudspetsialistidlahkuvadValgastvõiei olepiisavaltmotiveeritudsiiatööletulema.
Toimibnoortemajandusklubi,nooredtulevadValgassetagasijaloovadettevõtteid
Aidataksekaasanoortelejaharitudspetsialistidelekaasaegsetehnoloogiagaelamuteehitamiseleningantakseneileteatudtingimustelkasutada.
VõimalusreklaamidaValgatkuiinnovatiivseteehitustehnoloogiategalinna,elamumessikorraldamine
ArenguametKinnisvaraarendajad,ehitusettevõtted,ELenergiasäästutoetusprogamm
1 200000
200000
200000
200000
200000
200000
200000
6 Maakondlikujariiklikutähtsusegatranspordisõlm-arhitektuurimälestisValgabussijaraudteejaamahooneonamortiseerunudegavastatänapäevanõuetele
Turistidejamaakonnaelaniketeenindamiseksmõeldudbussi- jaraudteejaamonrenoveeritud
hoone(fassaad,ootesaalid,üldkasutatavadpinnad.)jahoone esisemaa-alarenoveerimine
Linavara-jaregistriteamet
EAS,ELterritoriaalsekoostööprogrammid
4 000000
2 000000
2 000000
7 KoostööValkaturismiinfokeskusegaraskendatud,turismiinfokeskuseekspositsioonipindliigaväike
Eesti-LätipiirilonväravanatervetEestittutvustavlaialdaseteenustepaketigaturistidekülastuskeskus,misonühendatud
Piiriülesekülastuskeskuseehitaminevõiruumiderentiminejasisustamine(võimaluselpiirivalvemuuseumipüsiekspositasioonipaigaldaminekeskusesse)
ArenguametEAS,ValkaLinnaduuma,SAValgamaaArenguagentuur
7 000000
4 000000
3 000000
Leht 16 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
LätittutvustavakülastuskeskusegaValkas
8 PedeliluhavirgestualaPikatänavasillast allapooleonkorrastamataningrisustatud,raskendatudjuurdepääsluhahooldamiseksjakorrastamiseks
Pedelivirgestusalaonväljaarendatudkuituristidejapuhkajatetõmbekeskus
PedeliluhavirgestusalalaiendaminePikktänavasillastallavoolu,linnakeskkonnaparandamine,aktiivsepuhkusetsoonirajamine
ArenguametELterritoriaalsekoostööprogrammid
3 000000
2 000000
1 000000
9 Pedelivirgestusalalpuuduvadatraktsioonid,pargivalgustus,pingid,viidad,rajadjmt.väikerajatised
Mänguväljakute,veeliuraja,pargivalgustuse,pinkide,viitade,radadejmt.väikerajatisteehitus
Arenguamet 5 000000
1 000000
500000
2 000000
1 000000
500000
10 RajatudValga-Valkalegend-rada onväheatraktiivnejaliigavähestevaatamisväärsustega
Rajatudonajalooline/meelelahu-tusliklegendidejakuulsustemarsruut
Vaatamisväärsustekorrastaminejarajamine,s.h.Nipernaadiskulptuur,viidadjainfotahvlidningvoldikud
ArenguametSAValgamaaArenguagentuur,ValkaLinnaduuma
1 700000
500000
500000
300000
200000
100000
100000
11 Kultuuri-jaajaloomälestisedonhalvasseisukorras
Valga-Valkakultuuri-jaajaloomälestisteolukordonkaardistatudningolemasonülevaaderenoveerimisevajadustest
Valga-Valkakultuuri-jaajaloomälestisteolukorrakaardistaminejahaldamisestrateegiaväljatöötamine
ArenguametValgaMuuseum,muinsuskaitseinspektor
20000
20000
12 SpordivõistlusedValgasonenamastikohalikutähtsuseganingnendepotentsiaalturistidekülastatavusekasvuks
Toimuvadspordivõistlusedjauuedideedonarendatudrahvusvahelisteksningnendekülastatavuson
Sporditurismiedendaminejaturundamine,pakettideväljatöötamine
Seotudspordirajatisteväljaarendamisega
SpordinõunikSAValgamaaArenguagentuur,ValkaLinnaduuma
150000
50000
50000
50000
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 17 / 38
onvähene
oluliseltkasvanud
13 HearekreatiivsepotentsiaaligakrundidkesklinnasPedelivirgestusalalonväljaarendamataningturunõudlusValgapiirkonnasveekeskuse,majutusejajäähalliteenustejäreleonrahuldamata
PuhkekeskusjaSPAningjäähallvmt.teenuseidpakkuvobjektPedeliääresonväljaehitatud,täiendavadtöökohadonloodud
Töötadaväljahoonestusõiguseandmisekonkursitingimusedja viialäbikonkurss
ArenguametSIDA,ettevõtjad
35000
15000
20000
14 ValgajaValkaturismiarenduseorganisatsioonidekoostöövähenekoordineeritus
Valga-Valkaturismialanekoostööonjätkusuutlikningtoimubpidevühisteturismiprojektidearendaminejaelluviimine
Turismilekeskenduvakoostööorganisatsiooniarendamine
ArenguametSAValgamaaArenguagentuur,ValkaLinnaduuma
250000
20000
30000
50000
50000
50000
50000
15 KonverentsiturismivõimalusedonValgas-Valkasväherakendatud
Valgastoimubrohkemerinevaidkonverentse,seminarejakoolitusi.Konverentsiturismiosakaalonkasvanud
Koolitustegevus.Konverentsiturismiarendaminekultuuri-jahuvialakeskuses,spordihallis.Pakettideväljatöötamine
ArenguametReisibüroodjaturismiettevõtjad,SAValgamaaArenguagentuur,ValkaLinnaduuma
140000
20000
20000
20000
20000
20000
20000
20000
16 Valgatläbibvähelinnadevahelisiühistranspordiliineningturistidelonraskesiiapääseda
Ühistranspordivõrgujakvaliteediparandamine,turistidearvukasv
Aidatakaasalinnadevahelisteühistranspordiliinidearengule,osaledavõrgustikes
OlulineonRiia-Valgareisirongiliiniavamine
Arenguamet 70000
10000
10000
10000
10000
10000
10000
10000
17 Valgaonvähehaaratudrahvusvahelistesseturismimarsruutidesse
ViaHanseaticaturismi-jatranspordimagistraalon
Viitadepaigaldamine,Valgakuipeatuskohaäramärkimine
ArendadaViaHanseaticaturismimagistraalikaautotranspordi
Arenguamet 300000
50000
50000
50000
50000
50000
50000
Leht 18 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
väljaarendatud,tähistatud,reklaamitud,turundatud,varustatudteeninduspunktidejaviidetegavaatamisväärsustele.MagistraalilliikuvturistteebValgaspikemaajalisipeatusiningkulutabValgasrohkemraha.
võimalikultpaljudesturismiinfoväljaannetes,turundusjareklaam
magistraalinaningsidudalogistikaarengutegevustega.Autojuhtideja -turistidepuhkekeskuseväljaarendamineonolulinemagistraalilliikuvaturistiteenindamiseksjapikemaajaliseviibimisetagamiseksValgas
18 VähestevõimalustekasutaminekoostööLätiValkalinnaga,misannaksidsellelevaldkonnalerahvusvahelisemõõtme,väheinvestoreid,läbivadkaubavoodpeatuvadValgasväheningladustaminejalisaväärtuseandmineei olearenenud
Valgaonrahvusvahelinelogistikakeskus,siinpeatubsuuremkoguskaupu,neidladustatakse,konsolideeritakse,suunatakseedasiningantakselisaväärtustteistelviisidel;kasvanudonkõrgemalttasustatudtöökohtadearvlogistikasektoris;logistikasektoriarengannabtõukekõrgelisandväärtusegatootmisearenguks
Vabatsoonijakonteinerterminaliarendamine,investoritetoetamineladudeväljaehitamiseksValgatootmispiirkondades
Eelduseksonmaanteeümbersõiduväljaehitamine,ilmamilletaonkahjukeskkonnale(elanikud,hoonedjateed)tõenäoliseltsuuremkuisaadavtulu.SeotudeesmärkonVäike-Laatsitööstus-jalogistikapiirkonnaväljaarendamine.Sidumineolemasolevateedevõrguga,raudteerekonstrueerimine
ArenguametSAValgamaaArenguagentuur,ValkaLinnaduuma
1 500000
300000
300000
300000
300000
300000
19 kõigillinnaelanikelpolevõimalikühinedaühisveevärgi-jakanalisatsiooniga,osaolemasolevaidtorustikkeamortiseerunud
Kvaliteetnejoogivesiühis-veevärgiskogulinnas,linnareovee juhtimineühiskanalisatsiooni
Rekonstrueeridajalaiendadajoogivee-jakanalisatsioonitorustikku,rajadakanaliseerimatalinnaosadessepumplad
ValgaPiirkonnaKeskkonnakeskus
Ühtekuuluvusfond,SAKIK
120400000
400000
20000000
60000000
40000000
20
Keskkond,linnamajandus
jainfrastruktuur
Reoveesattumineavalikesse
Potentsiaalsetereostusallikatearv
Likvideeridaavastatudreostuskolded
ValgaPiirkonnaKeskkonnakeskus
SAKIK
600000
100000
100000
100000
100000
100000
100000
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 19 / 38
veekogudessejapõhjavette
onviidudminimaalseks,keskkonnakvaliteetiiseloomustavaduuringudontehtud
21 Linnapargitiigidpuhastamata,ükstiikrajamata,sadeveteprobleem,parkkorrastamata
Linnaparkonrekonstrueeritud
Leidakaasfinantseerijad.Korraldadaehitustööd.
ValgaPiirkonnaKeskkonnakeskus
SAKIK
4 200000
200000
2 000000
2 000000
22 Tänavavalgustuspuudub20tänaval,üle50 %olemasolevatesttänavavalgustusliinidestvajavadrekonstrueerimist
Tänavavalgustuserekonstrueeriminejauuteliinideehitaminetänavatele,kusvalgustuspuudub
Arengukavakoostaminejaselleelluviimisegaalustamine
Linnahooldusamet 25200000
1 200000
3 000000
3 000000
4 000000
4 000000
5 000000
5 000000
23 Kesk-Riia-Vee-Sepa-Puiesteetnristmikurekonstrueerimisetehnilisetööprojektikoostamine
Linnahooldusamet 300000
300000
24 Kesk-Vabaduse-Kuperjanovi-Pärnapstristmikurekonstrueerimisetehnilisetööprojektikoostamine
Linnahooldusamet 270000
270000
25 Kesktnrekonstrueerimisetehnilisetööprojektikoostamine
Linnahooldusamet 250000
250000
26
Tööprojektidepuuduminetakistabtoetustetaotlemisterinevatesttoetusprogrammidest
Tänavaterekonstrueerimisetööprojektidonolemas
Tiigitnrekonstrueerimise tehnilisetööprojektikoostamine
Linnahooldusamet 100000
100000
27 85%tänavaidvajavad
Tänavatejooksevja
Arengukavajaajalise
Linnahooldusamet 174000
174000
Leht 20 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
tööplaanikoostamine.Rahaplaneerimineeelarvessejakaasfinantseerijateleidmine
28
erinevaltasemelrekonstrueerimist
Tänavateremontjarekonstrueerimine
Linnahooldusamet 39000000
3 000000
5 000000
5 000000
5 000000
7 000000
7 000000
7 000000
29 ca 30%tänavatestonkruuskattega
kapitaalremont(Kuperjanovi,Viljandi,Tartu,Pikk,Võru,Vabaduse,Kunglajt.tänavad )
Nurme,Perve,Lille,Tibina,Narva,Ploomi,Vana-Tambre,Tiigi,Aasa,Kolde,Vahe,Põhja,Suve,Talve,Kevade,Odra,Savi,Pajukruuskattegatänavatekatminetolmuvabakattega.
Linnahooldusamet 10000000
2 000000
2 000000
2 000000
2 000000
2 000000
30 Ietapp:Pedelipuhkeala,Allikatn jaTambreca 8km
Linnahooldusamet,Maanõunik
4 450000
450000
2 000000
2 000000
31 IIetapp:ÜP-gaplaneeritudtänavateleca 25km
Linnahooldusamet,Maanõunik
12000000
4 000000
4 000000
4 000000
32
Kergliiklusteedevõrkpraktiliseltväljaarendamata(olemasca 2km),elanikelpuudubturvalinevõimalusenergiasäästlikuksliiklemiseksjatervisespordigategelemiseks
Kõnniteedejajalgrattateedeehitamine.
IIIetapp:ÜP-gaplaneeritudümbersõitca 5km
Linnahooldusamet,Maanõunik
0
33 Kesklinnväheatraktiivneningliikusohtlik,praegustesoludeshalvasti
Kesktänavajaristmikerenoveerimine
Liiklusskeemimuutminejateekatterenoveerimine
Linnahoo-dusamet
10500000
4 500000
3 000000
3 000000
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 21 / 38
reguleeritudliiklus
Jaanikirikurenoveerimisetoetamine
Arenguamet,ehitus-planeerimisamet,linnavaraamet
34 Valgasõjaväelaagrikalmistukuiturismiobjektikorrastaminejajuurdepääsuteederajamine
Arenguamet,ehitus-planeerimisamet,linnavaraamet
SAValgaJaaniKirikuRenoveerimine,EELKValgaPeetriLukekogudus
4 000000
700000
2 800000
500000
35
Arihtektuurimälestisedonkõikhalvasseisundis
Hoonedrenoveeritakse
Arhitektuurimälestistejamuinsuskaitseobjektiderenoveerimiselekaasaaitamine( Raekoda,kesklinnahoonetevärvipassid)
Arenguamet,ehitus-planeerimisamet,linnavaraamet
1 350000
300000
200000
200000
250000
200000
200000
36 Ühistutelnapibrahalisivahendeidjapuudubstiimulkorterelamutevälisilmekorrastamiseks
Majaomanikeleja -ühistutelekaasabiosutaminehoonetevälisilmejaümbrusekorrastamisel
Töötadaväljatingimusedrahaliseabiosutamiseks,propageeridaenergiasäästuabilelamuterenoveerimist,toetadarahaliselt
Linnavaraamet 3 200000
300000
400000
500000
500000
500000
500000
500000
37 Paljumahajäetudjakasutuskõlbmatuidhooneid,rikutudlinnapilt
Kasutusestväljalangenudhoonetetaaskasutussevõtmiselekaasaaitaminevõilammutamiselekaasaaitamine
Koostööhoonetevaldajatega,peremehetahooneteleomanikujainvestorileidmine
Linnavaraamet 3 000000
500000
500000
500000
500000
500000
500000
38 Suuredenergiakaodhoonetes
Energiasäästuprojektideteostamine,energiatõhususehindaminejatõstminehoonetes,regionaalseenergiasäästukeskusearendamine
Koostöösomanikegaviialäbihooneteenergiaauditjaenergiatõhususehindamised,planeeridarenoveerimistööd,algatadaja viiaelluehitusprojektid.Koostööspartneritega
Arenguamet,linnavara-jaregistriteamet
ValgaPiirkonnaKeskkonnakeskus,ValgaMaavalitsus ,ValgamaaKutseõppekeskus
5 800000
200000
800000
2 000000
2 000000
800000
Leht 22 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
luuaselleeesmärgitäitmiseksregionaalneenergisäästukeskus.
39 E.Ennosillastalatesonsadeveedjuhitudparemaltkaldaltotsejõkke.)Puhkealavõimalikreostussadeveega
SadeveekollektoriväljaehitaminePedeliluhal
Koostadatööplaanid,teostadatööd
ValgaPiirkonnaKeskkonnakeskus
18000000
6 000000
6 000000
6 000000
40 Sadeveeärajuhtimineväljaehitamata
Sadeveeärajuhtimisesüsteemiväljaehitamine Tiigi,VõnnujaTuubiningRoosi–Karja,Piiri,Valli-Viaduktijt. tn.piirkonnas
Koostadatööprojektidjateostadaehitus
Linnahooldusamet 6 300000
300000
1 000000
1 000000
1 000000
1 000000
1 000000
1 000000
41 Matmiskohtadepuudus,lõpuniväljaehitamatainfrastruktuur
Kalmistutekorrastamine(ehitised,kaevud,uuedmatmisalad)
Koostadatööplaanidjaplaneeridaeelarvesseraha
Linnavaraamet 800000
200000
100000
100000
100000
100000
100000
100000
42 Maanteeümbersõidupuuduminetakistablogistikakeskusejatootmispiirkonnaarengut
Valgalinnastmaanteeümbersõiduningtootmisaladeliiklusskeemiteostatavusuuringjatööprojektonkoostatud
Teostatavusuuringuläbiviiminejatööprojektikoostamine
Linnahooldusamet,arenguamet
2 000000
1 000000
1 000000
43 Suuredenergiakaodkaugküttetorustikes,väikekatladreostavadlinnaõhku
Kaugküttevõrgustikugaliitumisesoosimine
Kaugküttepiirkonnamääratlemineüldplaneeringus,tänavakateteehituskoordineeritultkaugkütteettevõttega
Ehitus-planeerimisamet
0
44 Linnaterritooriumrisustatud,jäätmejaamadpuudulikult
Valgaprügilarekonstrueeriminejaloodud
Luuakorraldatudolmejäätmeveosüsteem,paigaldadataaskasutatavate
ValgaPiirkonnaKeskkonnakeskus
22000000
2 000000
2 000000
6 000000
6 000000
6 000000
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 23 / 38
väljaehitatud
jäätmehooldus-süsteem
jäätmetekogumisekonteinerid,rekonstrueeridaprügila
45 Vajadusplaneeridalinnahariduselu
Hariduselusihipäraneareng
Linnahariduseluarengukavatäiendaminejahariduskorraldusearengukavavastuvõtmine
Haridusnõunikkoolid,MV,lasteaiad,hoolekogud
100000
50000
50000
46 ValgaGümnaasiumihoonejamaa-alarenoveerimine,s.h.Elektri-jaküttesüsteemi,klassiruumide,fassaadijmt.ehitus
Ehitus-planeerimisamet
34800000
2 800000
2 000000
15000000
15000000
47 ValgaMuusikakoolihoonejamaa-alarenoveerimine,s.h.klassiruumide,ventilatsiooni,küttesüsteemi,piirdeaiaehitusjaõuealakorrastamine,kaugküttegaliitumine
Ehitus-planeerimisamet
2 400000
1 400000
1 000000
48
Haridus,kultuur,
sport
Koolidejalasteaedadehoonedonamortiseerunud
Munitsipaalkoolidejalasteasutusterenoveeriminejavastavusseviiminetervisekaitsejatuleohutusenõuetega.Renoveeritudõppehoonetesonparanenudsisekliimaningõpetamisekvaliteetjakasvanudonõppeedukus.
ValgaVeneGümnaasiumihoonejamaa-alarenoveerimine,s.h.ventilatsiooni,elektrisüsteemi,klassiruumide,piirdeaia,mängu-jaspordiväljakuehitus,sadeveeärajuhtimine
Ehitus-planeerimisamet
21270000
770000
500000
10000000
10000000
Leht 24 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
49 ValgaPõhikoolihoonejamaa-alarenoveerimine,s.h.hoonelaiendamine
Ehitus-planeerimisamet
5 400000
50000
350000
5 000000
50 ValgaKaugõppegümnaasiumihoonejamaa-alarenoveerimine,s.h.elektrisüsteemi,katuse,küttesüsteemi,klassiruumideehitamine,kaugküttegaliitumine
Ehitus-planeerimisamet
1 000000
500000
500000
51 ValgaGümnaasiumispordikompleksirenoveeriminejalaiendamine,s.h.lasteabasseinirajamine
Ehitus-planeerimisamet
10300000
300000
10000000
52 LasteaedKasekehooneja jamaa-alarenoveerimine,s.h.katuse,ventilatsiooni,kütte,elektrisüsteemide,fassaadi,ruumide,sansõlmede,akende,mängu-jaspordiväljaku,sadeveesüsteemiehitusenergiasäästlikupassiivmajapilootprojektina
Ehitus-planeerimisamet
10400000
400000
2 000000
8 000000
53
Lasteasutusterenoveeriminejavastavusseviiminetervisekaitsejatuleohutusenõuetega.Renoveeritudõppehoonetesonparanenudsisekliimaningõpetamisekvaliteetjakasvanudonõppeedukus.
LasteaedPääsukehoonejamaa-alarenoveerimine,s.h.katuse,ventilatsiooni,kütte,elektrisüsteemide,fassaadi,
Ehitus-planeerimisamet
2 050000
50000
500000
1 500000
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 25 / 38
ruumide,sansõlmede,akende,piirdeaia,mängu-jaspordiväljaku,sadeveesüsteemiehitus
54 LasteaedBuratinohoonejamaa-alarenoveerimine,s.h.katuse,ventilatsiooni,kütte,elektrisüsteemide,fassaadi,ruumide,sansõlmede,akende,piirdeaia,mängu-jaspordiväljaku,sadeveesüsteemiehitus
Ehitus-planeerimisamet
950000
450000
500000
55 LasteaedWalkohoonejamaa-alarenoveerimine,s.h.ventilatsiooni,kütte,elektrisüsteemide,ruumide,sansõlmede,keldrikorruse,piirdeaia,mängu-jaspordiväljaku,sadeveesüsteemiehitus
Ehitus-planeerimisamet
200000
200000
56 Puudubharidusasutusteriskianalüüs
Analüüsidaallasutusteturvalisust
Riskianalüüsidetelliminekõikideleallasutstele
Haridusnõunik 150000
150000
57 Pedagoogilisekaadripuudus
Noorteõpetajatevärbamine
Ametikorterid,stardiabi,koolitusjaõppereisid
Haridusnõunik,linnavaraamet
ELtoetusprogrammid
2 000000
100000
200000
400000
400000
300000
300000
300000
58 Erivajadustegalastearvutõuskoolides
Erivajadustegalastetõhusamkaasamineõppeprotsessi
Igassekooliabiõpetaja
Haridusnõunik 4 007805
150000
500000
550000
605000
665500
732050
805255
Leht 26 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
59 Mitte-eestlasteväheneriigikeeleoskus
Toimubsüvendatudeestikeeleõpe
KeelekümbluseklassValgaVeneGümnaasiumisjaõppekavadepidevtäiendamine,keelekümbluslaagrid
HaridusnõunikHaridus-jaTeadusministeerium
260000
20000
30000
30000
30000
40000
50000
60000
60 5%koolikohustuslikueaületanudnoortelpuudubpõhiharidus
Valgasvõimaldatakseomandadakohandatudmeetoditelpõhiharidus
vastavadõppeprogrammidjavajaduselkasvuraskustegalasteklassValgaKaugõppegümnaasiumis
ValgaKaugõppegüm-naasiumidirektor,haridusnõunik
Haridus-jaTeadusministeerium
1 794537
64080
224280
246708
271379
298517
328368
361205
61 Kutseõppevähenepopulaarsus
Kutseharidusekvaliteeditõstmine,arendaminejaValgamaakutseõppe koondamineValgalinna
KoostööValgamaaKutseõppekeskusega.Uueenergiatõhusaõppehooneehitamine.
LinnavalitsusHaridus-jaTeadusministeerium,ValgamaaKutseõppekeskus
30000
30000
62 Huvihariduseõppevahenditepuuduminekoolides
Hangitudonhuvihariduseõppevahendidningloodudontäiendavaidhuviringe
Inventarihankimine,juhendajatekoolitamine
Haridusnõunik 1 000000
200000
200000
300000
300000
63 Pimedadruumidlasteaedadesjaamortiseerunudvoodid
Lasteasutustevooditejavalgustuseprogrammonelluviidud
Lasteaedadestingimusteparandamine
Haridusnõunik 570000
120000
150000
150000
150000
64 Koolidespuudubkaasaegnetöö- jatehnoloogiaõpetusekabinet.Noortevähenehuviinsenerielukutsevastu.
Kaasaegseteõppetingimusteloominereaalainetes(õppelaboratoorium,inventar),võimaluselkoostöösValkalinnaga.ValgaPõhikooli,ValgaVeneGümnaasiumi,ValgaGümnaasiumitööõpetusklassideväljaehitaminejasisustamine
Ruumidevõihooneehitus,sisseseadehankimine,õpetajateväljaõpe
Haridusnõunik,ehitus-planeerimisamet
ValgamaaKutseõppekeskus
5 000000
500000
2 000000
2 500000
65 NoortelahkumineValgast
Kindlustadanoortesuurem
Stipendiumidparimatelelõpetajatele
Haridusnõunik 162000
12000
20000
20000
20000
30000
30000
30000
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 27 / 38
seotusomakodukohaga
kui katagasipöördunudnoortelespetsialistidele,vastuvõtudjaõppereisid
66 Noortevabaajavähenesisustamine,ruumipuudustegevuseks
Noortemajarenoveeriminejategevustelaiendamine
Peahoonerenoveeriminejakasutusfunktsioonideotstarbekamaksmuutmine,väikesemajarenoveerimine,s.h.Kütte-jamuudetehnosüsteemideehitus,inventarihankimine,tehnosüsteemiderekonstrueerimine,kaugküttegaliitumine
Ehitus-planeerimisamet
3 550000
50000
3 500000
67 InventaripuudusValgaMuusikakoolis
LoodudontugevlevimuusikaosakondValgamuusikakoolis
Inventarihankimine,juhendajatekoolitamine
Haridusnõunik 300000
100000
100000
50000
50000
68 HaridusasutusteITbaasvajabjärjepidevaltuuendamist.
KoolideITbaasitäiendamine
Infotehnoloogiariist-jatarkvaraostminejaväljaõpe,IT-alastekooolitusprojektidealgatamine
ErialaavamineKutseõppekeskuses
HaridusnõunikValgamaaKutseõppekeskus
1 800000
300000
300000
300000
300000
300000
300000
69 Vabaajategevustevähesussuvel
Vabaõhukontsertideregulaarnekorraldamine
VabaõhulavaehitusSädeparki
Kultuurinõunik 1 000000
1 000000
70 Eestikultuurisäilitamine
Rahvakultuurilaialdaneviljelemine
Toetadarahvakultuurikollektiivejainstitutsioone
Kultuurinõunik 2 100000
300000
300000
300000
300000
300000
300000
300000
71 Paigaldadastatsionaarsedreklaamtulbadlinnas
Kultuurinõunik 50000
50000
72
Vähenereklaamkultuuri-jaspordiüritustekohta
Reklaamiparemkättesaadavuslinnas
Paigaldadaelektroonilinereklaamtablookultuurikeskuseseinale
Kultuurinõunik 250000
250000
Leht 28 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
73 Valgattutvustavatesuurüritustevähesus
Valgas-Valkastoimubtervehooajajooksulmitmeidlinnaatraktiivsusttõstvaiderinevaidüritusijafestivale,mispakuvadmeelelahutustkohalikeleelanikelejatõstavadturistidearvu
ValgaValkakaksiklinnafestival,kogupererannafestival,Puuskulptuuridesümpoosion,KirjanikAugustGailitigaseotudsündmus
Kultuurinõunik 2 000000
200000
300000
300000
300000
300000
300000
300000
74 InternetisolevValgaraamatukoguinformatsioonei olekasutajalevajalikulmääralsüstematiseeritud
Digi-raamatukogu
Lugejagruppidehuvidestlähtuvateteemaväravatekoostamine
Dünaamilinejateemaväravaidvõimaldavkodulehet
KeskraamatukoguValgaLV
20000
15000
1 000 1 000 1 000 1 000 1 000
75 RahvakultuuritutvustavauueekspositsioonipuudusValgaMuuseumis
ValgaMuuseumisonväljaehitatudRahvakultuuritutvustavuusekspositsioonjaõpitoad
ValgaMuuseumineljandalkorruselväljaehitatdarahvakultuuritutvustavuusekspositsioonjaõpitoad
ValgaMuuseum
0
76 Vähesobivadruumidkinonäitamiseks,väheneklientide(eritiValkast)hulkkinoseanssidel
Kinoedasiarendamine,uuteruumideleidmine(näitekskoostöösturistidekülastuskeskusega)
Ehitadauuedruumid,misolekskinonäitmaisekssobilikumadvõirentidaruumidkinole
Kultuurinõunik 0
77 VälistingimustessportimisvõimalustepuudusValgas
Rajatudonerinevadspordiväljakud(korvpalli,võrkpalli,rannakäsipalli,rannajalgpalli,tennise,ekstreemspordi,seiklusradajmt.)jarekonstrueeritudon
Leidakohadkuhuehitadajapaigaldadavahendid
SpordinõunikSAValgaSport
7 080000
230000
2 250000
2 000000
1 500000
500000
300000
300000
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 29 / 38
Kunglatnjalgpallistaadionteenindushoonega
78 välilasketiiruväljaarendaminePärnapst.21
renoveeritaksehoone,rajatakseuusvälilasketiir
Spordinõunik 1 500000
1000000500000
79 Puudubaastaringnevalgustatudjooksu-jasuusarada
Priimetsaterviserajavalgustuseehitus
Tehaprojektjarealiseeridaehitus
SpordinõunikSAValgaSport
1 500000
500000
1 000000
80 Staadionijaspordihalliinventarivähesusningrajatisedonosaliseltamortiseerinudvõiväljaehitamata
Staadionijaspordihalliinventaronkaasajastatudjatäiendatud,rajatudonstaadionivalgustusjarenoveeritudstaadionikate
Kaardistadavajadus,hankidaspordiinventarningteostadastaadionivalgustusejakatteehitus
SpordinõunikSAValgaSport
4 600000
400000
1 500000
1 500000
300000
300000
300000
300000
81 Puuduvadkaasaegsedmänguväljakudlinnas
Mänguväljakudlasteleigaslinnaosas
Lastemänguväljakuterajaminejalaiendaminekoostöösühistutega
SpordinõunikSAValgaSport
3 000000
500000
500000
500000
500000
500000
500000
82
ValgaKeskstaadionilpuudubharjutusväljakningsoojendustreeningudsegavadvõistlusteläbiviimist
Staadioniharjutusväljak
Projektikoostamine,ehitustöödeteostamine
SpordinõunikSAValgaSport
1 500000
500000
1 000000
83 Rehabilitatsiooniteenuseosutamisepiiratudvõimalused
Vesivõimlemise ,veealusemassaazijategelusteraapiavõimalusteloomineValgaHaiglakompleksis
1.Projekteerimine 2.Ehitustegevus 3.Sisustuseostmine 4.Personalikoolitus
ASValgaHaigla
ASValgaHaigla,ValgaLV
6 000000
500000
5 500000
84
Tervishoid,sotsiaalhoolekanne,
turvalisus
ValgaLinnaelanikelepuudubhaiglasCTuuringutetegemisevõimalus,
Aktiivraviteenusekvaliteeditõstminediagnostikavõimalusteparandmisekaudu
RahalinetoetusASValgaHaiglaleCTseadmetesoetamiseks
ASValgaHaigla
ASValgaHaigla,ValgaLV
1 500000
750000
750000
Leht 30 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
uuringuteostamiseksonvajaliksõitaTartusse
85 ASValgaHaiglaspuudubhooldusraviosakonderaldiseisvastruktuurüksusena.Hooldusraviteenustosutataksesisehaigusteosakonnas.
VäljaehitadaHooldusraviosakond(kuni25voodikohta)integreeritudhooldusteenuseosutamiseks(koduõendusteenuse,päevahooldus,hooldusravi)
1.Projekteerimine2.Ehitamine(600m2)3.Sisustamine
ASValgaHaigla
ASValgaHaigla,ValgaLV
6 000000
500000
5 500000
86 Valgalinnaspuudubnõuetelvastavhelikopterimaandumispalts
NõuetelvastavhelikopterimaandumisplatskasValgahaiglajuuresvõiteisessobivamaskohas
Planeeriminejaehitamine
ValgaLV
ValgaLV,ValgaMaavalitsus,ASValgaHaigla
2 000000
2 000000
87 Tulenevaltelanikonnavananemisesttingitudhooldekodukohtadekasvavastvajadusestvajaliktäiendavaltväljaehitada40hooldekodukohta
Valgahoolekandekeskusearendaminejateenustelaiendamine
Hoolekandekeskuselaiendamine
ValgaLV
ValgaLV,ASValgaHaigla,MTÜValgaHoolekandekeskus,ValgamaaKutseõppekeskus
9 000000
9 000000
88 Hetkeltöötabükslift ,mis eikatavajadustjariketekorralonraskendatudhaiglackorpusejahooldekodukompleksikasutamine
Haiglajahooldekoduühiseltkasutatavaliftiväljaehitamine
Liftisoetamineja liftiesisteruumideväljaehitamine
ASValgaHaigla
ValgaLV,ASValgaHaigla
900000
900000
89 Haiglaparklamahutavusei olepiisavning
Haiglajuuresonpiisavaltkvaliteetse
Ehitadaasfaltkateolemasolevasparklasninglaiendada
ASValgaHaigla
ValgaLV
1 500000
900000
600000
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 31 / 38
sellelpuudubsillutis
kattegaparkimiskohti
parklaterritooriumi
Linnastegutsebmitmeidsotsiaalhoolekandesihtgruppeesindavaidmittetulunudsühinguid,kesvajavadomategevusteksruume
SotsiaalorganisatsioonidekoondamineValgamaaPuuetegaInimesteKojaruumidesse EakatejapuuetegainimesteorganisatsioonidtegutsevadValgamaaPuuetegaInimesteKojaruumides,kusonloodudvõimalusedneilehuvitegevuseksjaaktiivsekseluviisiks.
RenoveeridaKunglatänavahoone,Ruumideettevalmistamine,tegevuseorganiseerimine
Arenguamet 9 100000
500000
500000
6 000000
1 500000
200000
200000
200000
90 Ligikaudu130Valgalinnaelanikulpuudubravikindlustus,materiaalseltvähekindlustatudisikudpolesuutelisedtasumaomafinantseeringugaraviteenusteeest
Elanikeleesmatasandilarstiabitagamine Ravikindlustusetaisikutelejamateriaalseltvähekindlustatudisikuteleontagatudesmatasandiarstiabi
Esmatasandilarstiabikompenseeriminekindlustamataisikutelelinnaeelarvelistestvahenditest,spordigategelevateelaniketervisekontrollitoetamine
Linnaarst 1 400000
200000
200000
200000
200000
200000
200000
200000
91 Valgahoolekandekeskuse3.korrusonväljaehitamata,hoolekandekohtadenõudlusonrahuldamataValgalinnasonsuurenenudeakatejapuudegainimesteüldhooldekodu
Valgahoolekandekeskusearendaminejateenustelaiendamine ValgaHoolekandekeskuspakubööpäevaringse,päevasejaintervallhooldamiseteenustniiValgalinnahooldustvajavatele
1.MTÜValgaHoolekandekeskuselaiendamiseehitusprojekt2.ValgaHoolekandekeskuse0 ja3.korruseväljaehitamine3.ValgaHoolekandekeskusejahaiglakasutusseliftipaigaldamine
MTÜValgaHoolekandekeskus,ehitus-planeerimisamet
ASValgaHaigla
800000
800000
Leht 32 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
tüüpiööpäevaringsehooldusevajadus.Puudubpäevasehooldamisejaintervallhooldamiseteenushoolekandeasutuses.ValgaHoolekandekeskuseltsoovibteenustostajärjestrohkemomavalitsusijaeraisikuid.ValgaHaiglakompleksisonväjaehitamataruumid.
isikutelekui kaväljastpooltValgalinnateenusesoovijatele.Erinevatepaindlikeasutuseshooldamiseteenusteolemasolulonparanenudhooldustvajavatepuudegaisikutejanendepereliikmeteelukvaliteet.TeenustevarieeriminejamahulaiendaminemuudabValgaHoolekandekeskuseosutatavadteenusedkvaliteetsemaks.
92 Vähekindlustatudperedestlasteleonvajalikkoolivaheaegadelvõimaldadatasutatoitlustamistjahuvitegevust.TegevusonsobivväljaarendadaEELKValgakoguduseMTÜDomusPetriKogus,kusonolemasnõuetelevastavköögiplokkjategevusekssobivadruumid.MTÜontegevusearendamisesthuvitatudja onvalmis
Laagritekorraldaminevähekindlustatudlastele Vähekindlustatudperedestlapsedsaavadkoolivaheajaltasutalõunatjasisustataksenendevabaaega.MTÜDomusPetriKogusontegevuseosutamiseksrenoveeritudruumidjalastegategelevpersonal.
Kaardistadaabivajajad1.MTÜDomusPetriKoguruumiderenoveeriminekoostöösEELKValgakogudusega2.Lastekoolivaheaegasisustavateprojektidekoostamine3.Lastetasutatoitlustaminekoolivaheaegadel(linnafinantseerimisel)4.RiskirühmakuuluvateleperedeletoimetulekuõppeprogrammidejaAA-gruppidekäivitamine
SotsiaalabiametEELKValgaKogudus,Valgamaakonnaalaealistekomisjon,ELtoetusprogrammid,Sotsiaalministeerium,Haridus-jaTeadusministeerium
1 030000
130000
150000
150000
150000
150000
150000
150000
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 33 / 38
osalemakoostööprojektides.
93 Tööpuudusonküllvähenenud,kuidolemasolevadtöötudonpikkaaegatööturulteemalolnudjavajavadtööoskusteparandamiseksjatööharjumusetaastamiseksnõustamistjakoolitusprogramme.
Töötuteaktiviseerimiskeskusetegevusejätkaminejaedasiarendamine.PikaajalisedtöötudsaavadValgaLinnaTöötuteAktiviseerimiskeskusesosatööoskusteparandamisejatööharjumusetaastamiseprogrammidestjanõustamisest.
Tehaprojektejakaardistadategevus,Meetmeteelluviimine1.Koolitusprojektide tegeminekoostöösValgamaaTööhõiveametiga
ValgaLinnaTöötuteAktiviseerimis-keskus
ValgamaaTööhõiveamet,Sotsiaalministeerium,ELtoetusprogrammid,EELKValgaKogudus,ValgamaaKutseõppekeskus
1 600000
200000
200000
300000
300000
300000
300000
94 Omavalitsuselonkohustusosutadaeluasemeteenustisikutele,kesise eisuudaelamispindahankida.TöötuteAktiviseerimiskeskusealltegutsevsotsiaalmajavajabrenoveerimistjaosutatavateteenustelaienemist.Linnasvajalikosutadatäiskasvanutelevarjupaigateenust.Sotsiaaleluruumidevajajaidonrohkem,kuilinnalsotsiaaleluruume.Sotsiaaleluruumidevajavatesihtgruppsuureneberitikriminaalpreventsioonipoliitika
Sotsiaalpindadeleidmineabivajajatele,varjupaikjalasteturvatubaVähekindlustatudüksikisikuteljaperedelonvõimalussotsiaaleluruumideüürimiseks.Noortelperedelvõiajutiseltkriisiolukordasattunudperedelonvõimalusüüridasoodsamaltelamispindkunimateriaalsetestraskustestülesaamiseni.Lastelejakoduvägivallaohvrikslangenudemadelkooslastegaonvõimalussaada
Vanahooldekodukohandamineuutetingimustejaoks1.LinnaomandisolevaJ.Kuperjanovi101renoveeriminesotsiaalpindadeksjavarjupaigaksperedele2.ValgaLastekodusKurepesaruumideväljaehitaminelasteturvatoaks3.Sotsiaalmajaeluruumiderenoveerimiseprojektidjanendeelluviimine4.Sotsiaalmajastäiskasvanutevarjupaigaksruumiderenoveerimine5.Linnasasuvate
Sotsiaalabiamet,ehitus-planeerimisamet,linnavaraamet
LastekoduKurepesa
12700000
700000
3 000000
5 000000
2 000000
1 000000
500000
500000
Leht 34 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
taustal,kusjärjestrohkemkinnipeetavaidvabastataksevanglastennetähtaegselt.Probleemeivähene,kunalinnasonliigaväikekinnisvaraturg.Samutipolenooredperedvõiajutiseltkriisiolukordasattunudpered(tulekahjutõttukodustilmajäänud,lahutavadpered)võimelisedüürimaegaostmaendaleeluruumi.Lastejakoduvägivallaohvrikslangenudemadelkooslastegapuudubturvakodu.
ajutistpeavarjuturvakodus. Sotsiaalmajaonrenoveeritudkaasaegsekssotsiaaleluruumevõimaldavaksasutuseks.
sotsiaalkorteriterenoveerimine
96 Sotsiaalhoolekandeseadusejärgionkohalikomavalitsuskohustatudfinantseerimapuudegalastelelapsehoiuteenust.Lapsehoiuteenuseosutamineteistelelasteleonseadusejärgisoovituslik,kuilasteaiajärjekordadetingimustesvajalik
Puudegalastelejanendeperedeleontagatudtoimetulekuksvajalikudsotsiaalteenusedkohapeal.Puudegalasteleonloodudlapsehoiuteenus(lapsehoidjad,kesosutavadteenustomaskodusvõi
1.Lapsehoiuteenusekäivitamine.Lapsehoiuteenuseosutamisesthuvitatudisikuteteavitaminejaabistamineteenusekäivitamisel.2.Ruumiderenoveeriminejatugikoduteenuse,toimetulekuklassikäivitaminejahooldusklassiüleviimine
Sotsiaalabiamet,haridusnõunik
ValgamaaKutseõppekeskus
2 180000
140000
140000
500000
500000
500000
200000
200000
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 35 / 38
tegevus.Puudegalastelepuuduvadlastejaperededeenditoimetulekutsoodustavadteenused(ajutinelapsehoidasutuses,vaimupuudegalasteleostametugikoduteenustTartust).
lapsekodus).Puudegalasteletegutsebhooldusklassjatoimetulekuklasskoostugikoduteenusega.
97 Liikumispuudegainimesedvajavadspetsiaalseltkohandatudtransportisõiduksraviasutussevõiomaigapäevatoiminguteks.Teenustlinnasei ole.
Linnasonolemaspuudegainimestelekohandatudinvataksoteenus.
1.Invataksoteenusevajadusemahuväljaselgitamine(uuring)2.InvataksoteenusekäivitaminekashankekorraldamisekauduvõimõnelMTÜ-labistadasoetadasõidukjakäivitadateenus
Sotsiaalabiamet 1 920000
120000
300000
300000
300000
300000
300000
300000
98 Valgalinnasonmärkimisväärseltsuurmustlastekogukond,kesontõrjutudningei saaseetõttusagelisamaväärseltosalinnaavalikestteenustest(ntlasteaed,tavakool)ningon
Vähenenudonmustlaskogukonnatõrjumineniilastekui katäiskasvanutehulgas.Mustlaskogukondontoimetulevam,tööturulvõrdsespositsioonis.Samasonsäilunudmustlaskogukonnaomakultuur.
1.Integratsiooniprojektidekäivitaminejaolemasolevatejätkamine.2.Mustlaskogukonnakultuuriprojektidekäivitamine,suheteloomineteistesriikidestegutsevatemustlas-organisatsioonidega3.Linnakogukonnainformeeriminemustlaskogukonnaprobleemidest
SotsiaalabiametELtoetusprogrammid,Sotsiaalministeerium,Haridus-jateadusministeerium
250000
50000
50000
50000
50000
50000
Leht 36 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
tõrjutudkatööturul.
jakultuurierinevustest.
99 Abipolitseinikejalgsipatrullideteenusetellimine
Linnavaraamet 950000
100000
100000
150000
150000
150000
150000
150000
100
PolitseivähesedvõimalusedvälipatrullimiseteostamiseksValgasningvandalismijätkuvesinemineavalikeskohtades
Elanikkonnaturvalisusekindlustamineninglinnavaralõhkumisevähendamine
Videovalvelaiendaminelinnas
3 053100
53100
500000
500000
500000
500000
500000
500000
101 NarkomaaniajaHIV/AIDSlevikValgas
NarkomaaniajaHIV/AIDSennetamine
Osalemineprojektides
Linnaarst 600000
100000
100000
100000
100000
100000
100000
102 E-teenustevähenerakendamine,ebaökonoomneinfovahetus
LinnajuhtimisekaasajastamineningInfotehnoloogiarakendamisesuurendaminelinnajuhtimisejalinnaelukorraldamisel
e-teenustejapõhjalikeandmebaasidegelinnakodulehearendamine,innovatsioonisoodustaminekõikidesvaldkondades
Kantselei 1 600000
100000
200000
500000
500000
100000
100000
100000
103 Uuteideedevähesus,Valgavähenerahvusvahelinetuntusjavälisinvestoritevähesus
Valgaosalebrahvusvahelisteskoostööprojektidesja -organisatsioonides,kasvanudonvälisinvestoritehuviinvesteeridaValgaettevõtetesse
Osaleminerahvusvaheliseskaksiklinnadeassotsiatsioonis,sõpruslinnadevõrgustikus,üritustekorraldamine,välisdelegatsioonidevastuvõtmine,koostööprojektidesosalemine,võõrkeelseinfolevitamineveebisjamuusmeedias,uuteväliskontaktideloomine
Väliskoostööaitabkaasaettevõtlusejamajandusearengule.Väliskoostööprojektideabilonvõimalikosaliseltteostadateisteeesmärkidetegevusi.
ArenguametSõpruslinnad,kaksiklinnad,ELterritoriaalsekoostööprogrammid
1 350000
150000
200000
200000
200000
200000
200000
200000
104
Linnajuhtimine,linna
maine,koostöö,
välissuhted
Mittetulundussektoriväheneinitsiatiiv,mitte-eestlasteväheneaktiivsuslinnaelus,uuteideedevähesus
Koostööpartnerlusorganisatsioonidegajadialooglinnaelanikega,linnaelanikudosalevadmassilisemaltavalikelaruteludel
OtsustusprotsessidessekaasatakserohkemMTÜ-deesindajaid;Linnavolikogukomisjonidessehuvigruppidekaasamineväljaspooltvolikogukoosseisu.KohtumisedMTÜ-de ja
Arenguamet 350000
50000
50000
50000
50000
50000
50000
50000
Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 37 / 38
teistehuvigruppideesindajatega.Koolitustekorraldamine.
105 Linnaarendamiseskaksiklinnavõimalustevähenearvestamine,kaksiklinnaühtnemainekujundusontagasihoidlik
Valga-Valkakoostööarendamineloobtäiendavatmajanduslikkujasotsiaal-kultuurilistheaolu
Regulaarsetetöönõupidamistekorraldamine,ühtsetearengulistedokumentidejaühisprojektidekoostaminejaelluviimine.Ühisteüritustekorraldamine,trükiste,CD-javideomaterjalideningsuveniiridevalmistamine,Valga-Valkaühissekretariaaditöötagamine,Eesti-LätiInstituudiaktiivnekoostööLäti-EestiInstituudi,LätiÜlikooliValkaõppekeskusejateisteorganisatsioonidega
Mitmeidlinnamajanduse,kultuuri,hariduse,spordijatervishoiujt.tegevusisaabedukamaltteostadaValga-Valkakoostööabil
ArenguametValkaLinnaduuma,ELpiiriülesekoostööprogrammid
1 700000
100000
200000
300000
300000
300000
300000
200000
106 linnamainekujundustagasihoidlik,aegunudlinnatutvustavadmaterjalid
Valgattutvustavateinfomaterjalidekoostamine,koduleheküljetäiendamine,meenetevalmistamine
Valgalinnaühtsemainekujundusealusteedasiarendaminejaelluviimine,teenustejainvesteerimisvõimalusteaktiivnetutvustamine,laialdanekoostöömeediafirmadega,trükiste,CD-javideomaterjalidening
Kantselei,arenguamet
650000
50000
100000
100000
100000
100000
100000
100000
Leht 38 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava
suveniiridevalmistamine,koostöösaatkondadejaturismifirmadega.LinnastregulaarseltfotodetegemiseülesandeandmineLVametnikele.Linnaarenguttutvustavainfopõhajlikumandminelinnaelanikele
KOKKU 550236442
26028180
59419280
143507708
122957379
97615017
56021418
44687460