VVV sihtasutuse elektroonilist kuukirja VVV veerud Nr 4.- 2015 saad lugeda meie kodulehelt http://www.vvvs.ee

____________________________________

Elektrooniline kuukiri Nr 4. aprill 2015

______________________________________________ Vapramäe–Vellavere-Vitipalu Sihtasutus www.vvvs.ee

_____________________________________________

PEAGI ASETLEIDVAD SÜNDMUSED JA UUDISED 17. mail kell 12.00 toimub perepäev kaladest Kogunemine kell 12.00 Vapramäe Loodusmaja parklas, kust sõidetakse kalastama Elva jõe äärde. Võimalusel võta kaasa oma õngeritv ja sööt. Kalapüügi juurde kalajutud. Perepäeva lõpus teeme koos kalasuppi. Perepäeva viib läbi Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse retkejuht Rein Kiiman. Palume panna selga ilmale vastav riietus. Registreerimine ja info telefonil 56451150 (Rein), e-post asarum@hot.ee. Kuni 17. Maini on Vapramäe Loodusmajas näitus „Hoia mida armastad

Vapramäe Loodusmajas võimalik tulla vaatama Keskkonnaameti rändnäitust "HOIA MIDA ARMASTAD".

Rändnäitus „Hoia, mida armastad!” on pühendatud Eesti looduskaitse 100. aastapäevale.

Näituse eesmärgiks on pöörata tähelepanu meie looduse mitmekesisusele ja kaitsele ning selle sihtgrupiks on

üldhariduskoolide õpilased. Näitus koosneb Eesti looduskaitset tutvustavatest tendidest ( milleks loodust kaitsta, mida ja

keda ja kuidas looduses kaitsta, kuidas looduses käituda jne) ja mängulistest eksponaatidest, mille abil saab näiteks

otsida loomakodusid, aidata loomi neid varitsevatest ohtudest mööda, võrrelda meie kodude mõju keskkonnale,

mängida looduskaitseteemalist põrandamängu. Käimas registreerimine kanuumatkale 6. Juunil Tegemist VVV matkasarja 2. Matkaga. Matk on osavõtutasuga, kanuusse mahub kaks inimest, laps kuni 9a saab keskmisele istmele tasuta. Registreermiseks saatke kiri triinu@vvvs.ee, kirjutage osalejate nimed, laste vanused ja kontaktandmed. Matkasarja matka toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Käimas registreerimine VVV laste looduslaagrisse 29. Juuni kuni 3. juuli

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA looduslaager toimub 29. Juuni kuni 3. Juuli. Looduslaagrisse on 20 kohta, huvi korral

laagrisse registreerumiseks helistage 5254172 või kirjutage triinu@vvvs.ee. Registreerimisel palume edastada

järgmised andmed: lapse nimi/kool, klass, lapsevanema nimi, lapsevanema meil ja kontakttelefon.

http://www.vvvs.ee/mailto:triinu@vvvs.eemailto:triinu@vvvs.ee

Laagri osavõtutasu on 45.- eurot. Lõplik laagrikoht kinnitatakse osalustasu laekumisel. Osalustasuga kaetakse vahendid ja tegevused laagris ning toitlustamine laagris. Laagris on üks ööbimine. Hommikul lapse toomise ja õhtul laagrist viimise korralfab lapsevanem Laagri läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Käimas registreerimine VVV laste kunstilaagrisse 12,13, 14 augustil Registreerimine telefonil 5088359 (Gea Järvela) või sihtasutus@vvvs.ee

Vapramäe Loodusmajas on üles seatud maiikuu viktoriin

Viktoriini tegemiseks tuleb tulla Vapramäele kohapeale. Oleme avatud P kella 11.00-16.00

Osaleda saab perega, sõpradega, klassi- ja rühmakaaslastega

Iga kuu alguses paneme loodusamaja õppeklassi 3 küsimust, millele on aega vastata kuu lõpuni

Küsimused on seotud loodusega (piltküsimused, loodusobjektid, eesti kaardi tundmine)

Eelmise kuu õiged vastused on lisatud loodusmaja kodulehele uue kuu esimese nädala jooksul

Osaleda saab erinevate aastaaegade või kogu õppe-aasta viktoriinis

Vahekokkuvõtted tehakse erinevate aastaaegade ja kogu õppe-aasta lõpus loodusmaja kodulehel http://www.vapramaja.ee/vapramagi/loodusmaja-viktoriin/

Viktoriini läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

______________________________________________________________________________________________

VVV TEGEVUSED 9. aprillil toimus loodusõhtu aasta lind „Viu“ Aasta linnuõhtule kogunes arvestatav hulk loodushuvilisi, kes said põneva ülevaate aasta linnust Arne Aderi esitluses. Saime teada, et Eestis on kolm kulli, keda nim viudeks: hiireviu, herilaseviu, taliviu. Hiireviu on meil kõige tavalisem kulliline. Õppisime viusid eristama ja vaatasime filmikatkendeid nende elutegevusest. Sündmust toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

http://www.vapramaja.ee/vapramagi/loodusmaja-viktoriin/

12. aprillil toimus matkapäev „Kobrastest“ Käisime Kobraste kodu vaatamas.

Retk toimus Elva – Vitipalu kaitsealal. Ilm oli ilus ja retk algas. Kõndisime Tintsjärve poole, kus kobraste kodu pidi

olema. Sinna kõndides sai nautida kevadist loodust ümberringi ja ilusaid kevadisi taimi. Oli näha palju sinililli ja

imearmsaid pisikesi ülaseid, kes kohe, kohe hakkasid õitsema. Sain näha ka selliseid taimi nagu metspipar, lepiklill,

piiphein ja puhmastarn. Teel kobraste juurde nägime veel, kuidas metssead olid endale toitu otsinud. Varsti oligi näha

kobraste teeradu. Koprad olid hiljuti puid närinud ja väga lahe oli näha nende hammaste jälgi. Puid langetavad nad

seetõttu, et ladval asetsevaid noori oksi oleks võimalik kätte saada, see on nende põhitoit talvel, mida nad endile

kokku koguvad. Ka lehtpuude noor koor maitseb väga kobrastele. Suvel aga söövad nad rohttaimi nõgest, pilliroogu,

angervaksa, vesiroosi, vaarikat jne. Üsna järve lähedal nägime suurt kopra perekonna kodu kuhilpesa, mis oli tehtud

kokku tassitud puu- tükkidest. See oli ikka üsna suur ja imestasin, et koprad sellises peas elavad. See on ikka väga

suur töö tassida oksi, et ehitada endile vägev kodu. Minu arvates on koprad väga targad loomad nad ehitavad endile

tammisid selleks, et nende elupaigas oleks veetase piisav. Tarkus paistab ka välja sellest, et nad oskavad endile

hiigelsuure kodu ehitada. Kuna õpin keskkonnakaitset siis pean teadma, kuidas kobras meie keskkonda mõjutab.

Üldiselt on koprad üsna kahjulikud ümbritsevale keskkonnale. Puud hukkuvad, tammide tõttu tekivad üleujutused, mis

hävitavad taimi. Kõige kurjemad ollakse kopra vastu kuivenduskraavidega metsa- ja põllumajanduspiirkondades: eri

aegadel tehtud uuringud

näitavad, et kobraste

kahjustused on kuivendatud

maadel oluliselt suuremad kui

looduslikel. Aga kobras teeb

ka head. Näiteks

koprapaisutaguses veekogus

muutub tunduvalt vee

kvaliteet: üle tammi voolates

rikastub vesi hapnikuga, mis

omakorda põhjustab teisigi

muutusi. Eriti suurt kasu

toovad nende loomade

rajatised saastunud

veekogudes. Nii, et peab

teadma, kus kopraperekond

tohib elada ja kus mitte. Aga

Tintsjärve kaldal lastakse

kopra perel edasi elada, sest

ta ei ohusta seal nii suurel

määral keskkonda, et peaks

selle armsa koprapere

hävitama.

Matkapäeva toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Räpina aianduskooli praktikant Anne Viil

Õppepäev linnud

18.aprilli varahommikul toimus lindude õppepäev Vitipalus. Retke viis läbi ornitoloog Margus Ots. Ilm soosis igati meie

linnuvaatlust. Kui alguses näpistas külm, siis retke lõpuks oli isegi päike pilve tagant välja roninud. Varahommikul 7.30

oli Vitipalus kuulda erinevaid rästaid, agaralt tegutsesid ka rähnid, metsvindid, metstildrid ja siisikesed. Peakohal

nägime tiirutamas ka raud- või kanakulli ja meie aastalindu hiireviud. Mida soojemaks ilm õues muutus seda rohkem

linde ka laulma hakkas. Kokku õnnestus meil näha ja kuulda umbkaudu 35 erinevat linnuliiki. Margus Otsa sõnul pole

suurem osa rändlindudest veel Eestis tagasi, ka varajased kevadekuulutajad lehelinnud ootavad sel aastal soojemaid

ilmu. Kuid rändlindudest hakkasid silma taevalaotuses sookured ja toonekured. Ka haned möödusid meie vaateväljast

parves. Linnu õppepäeva lõpuks leidsime murdunud remmelga pealt hoburästa pesa, mida vanemlind hoolega valvas.

Pesa sai ka kaardistatud pesakaardile. Puuõõnest leidsime teisegi, samblaga vooderdatud tühja pesa. Õppepäev oli

kokkuvõttes väga tore ja asjalik, kõrva taha sai pandud palju uut ja huvitavat informatsiooni! Õppepäeva toetas SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kadi Kard

20. aprillil toimus laste loodusakadeemia

Laste loodusakadeemia viimane kokkusaamine toimus Vapramäel, kus õpiti tundma kevadisi linde. Alustuseks toimus

matk põldudel toimetavate lindude uurimiseks, seejärel liiguti metsalindusid uurima. Peale programmi toimus

Loodusakadeemia lõpetamine, loodusakadeemias õppis 28 last. Lastele meeldis toimunud akadeemiapäevadest enim

laager märtsikuus. Tegevus sai teoks tänu Hasartmängumaksu Nõukogu toetusele.

26. aprillil toimus teistkordselt matkamaraton Maraton algas Elva matkakeskuse eest, kuhu kogunes 80 osavõtjat. Alustuseks oli väike soojendusprogramm JJ Street poolt ja seejärel liiguti esimesele rajalõigule läbi Väeraja Illi puhkeplatsi. Esimest rajalõigul räägiti matkaraja eripäradest, sekka mõned muinasjutud. Illi puhkeplatsis toimus esimene puhkepaus, jookidega toetas A. Le. Coq. Seejärel võtsid matkajuhtimise üle VVV retkejuhid Tiina Kartau ja Margit Rego. Nemad juhtisid tähelepanu Vitipalu kaitseala olulistele taimeliikidele ja näitasid eriilmelisi kooslusi. Mööduti Umbjärvedest, käidi Ürgoru kaldal ja vaadeldi Illi sihtkaitsevööndi luhta. Viti järve vaatetorni parklas toimus teine puhkepaus, seal oli samuti tänu A. Le.Coq toetusele karastusjoogipaus, samuti jogurtid Valio’lt. Viimane rajalõik läbiti juba üsna kiires tempos, kuid jätkus aega ka Viti vaatetornis käimiseks ja viimase rajalõigu taimedega tutvumiseks ja loomade tegevusjälgede uurimiseks. Matkamaraton lõppes Hellenurme Veskimuuseumis, kus toimus soovijatele ka ekskurssiooniprogramm. Matkalistele pakkus suppi Waide OÜ. Matkamaratoni toimumist toetasid: SA Keskkonainvesteeringute Keskus, Elva Linnavalitsus, A. Le. Coq, Huviala ja Kultuurikeskus Sinilind, SA Luke Mõis ja Valio Eesti AS.

29. aprilil toimus seenioride akadeemia Viimane selle õppeaasta loodusakadeemia toimus Maaülikooli Mahekeskuses, kus toimus Anne Luige loeng „ Loengu käigus saadi mitmeid praktilisi nippe aiapidamises ning mitmed osalejad pidasid seda loengut toimunud akadeemiatest kõige põnevamaks. Maaülikoolis jagasime ka akadeemia lõpudiplomid ning sõime lõputorti. Kuid selleks päevaks polnud veel tegevused lõppenud. Edasi järgnes programm TÜ Botaanikaaias, kus õpiti tundma sealkasvavaid liike. Akadeemiate toimumist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

30. aprilist-1. Maini toimus õppereis Rõugesse ja Haanjasse Sada silma ja kõrva Rõuges ja Haanjas. Paganamaast rääkimata.

Volbripäeval alanud ja kevadpühal lõppenud retkejuhtide ning Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse sõprade ühine õppmatk viis sedakorda rändama Paganamaale, Rõugesse ja Haanjasse. Seekord külastati lisaks loodusradadele ka kohti, kuhu üksi reisides võib-olla ei satuta. Matkaradadel saatsid meid kohalikud retkejuhid. „Mida te õppisite ja mis kõige rohkem meelde jäi,“ küsis Gea reisi lõpus ja enne tunnistusi kätte ei andnud ning bussist

välja ei lubanud, kui igaüks oli vähemalt ühe mõtte sõnastanud. Mõtlesin seepeale, et siit on hea alustada.

Erilised, ettevõtlikud ja innustavad inimesed

Neid oli muidugi kõige rohkem meie

reisibussis. Meie kakskümmend, need

sada silma ja kõrva – vaatasime,

kuulasime ja õppisime, mida teha kodus

samamoodi ja mida veel paremini.

Sooja sõna ja imetlusega meenutati

suurepäraseid retkejuhte - reibast ja

sportlikku Viivika Nagelit Rõuges, pagana-

lugude pajatajat Merike Niitmetsa

Paganamaal. RMK Pähni

looduskeskusest jäi meelde juhendaja

Helina Tammemägi hea töö. Muljet

avaldas Taarapõllu talu heas vormis

eakas peremees Edgar Kolts, oma

läbimõeldud tootmistsüklit

demonstreerides. Meelde jäid ka Vaskna

talu perenaise Margit Utsali lood

küülikutest ja kõige suuremast Edgar

Valteri maalist, mille kunstnik neile kinkis.

Mõisavalitseja proua avastasime koos

Ruusmäel, maailma veerel asuvat pärlit -

Rogosi mõisa.

Kõige rohkem puudutas matkaseltskonda

Mooska talu perenaine Eda Veeroja, kes

nii oma jutu, mõttelaadi kui kogu

olemisega tegi omakorda meie olemise

tema pere valdustes huvitavaks

rännakuks esivanemate vaimse pärandi

juurde ning pani meid mõtlema eestlaste

saunatavade laiemale tähendusele ning

selle kaudu avanevale veel palju

suuremale maailmale.

Kaunis koduma loodus ja hoolitsetud majapidamised

Eestimaa loodus on imekspandavalt mitmekesine ja kohti, mis üllatavaid elamusi pakuvad, jätkub ka meie kogenud

retkejuhtidele. Näiteks 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega devoni liivakivisse lõikunud sälkorg, ehk

Hinni kanjon või Ööbikuorg, mis lapsepõlvest paljudele tihnikuna meeles, oli nüüd mugavalt läbitav ja hästi vaadeldav.

Ja muidugi vana hea Paganamaa koos jääajast pärit vanapagana jälgedest jäänud sulglohkudega. Väike ja Suur

Liivakraav ja Liivajärv tekitasid isu pikemaks matkaks, aga ootamatult tuli Läti piir vastu ja siis pöörasime otsa uuesti

kodumaa poole, laulsime kohalikul laululaval Paganamaa valssi, lükkasime bussi mudast välja ja sõit jätkus.

Rõuge vald õitseb, seda nägid kõik. Sillutatud teed, tänavavalgustus ja väga heas korras majapidamised kõikjal, kuhu

silm peale jäi. Palju uusi elanikke, lapsi ja hakkajaid ettevõtlikke peresid. Kaunil kuppelmaastikul pakutakse majutust,

käsitööd, head toitu ja vaatamisväärsusi, nagu Rõuge energiapark, kus vesioinad kaks kuni kolm korda sekundis vett

pumpavad ja ettevõtlikele elektrit toodavad.

„Meie siin mõtleme ikka säästvalt ja taastuvalt,“ rääkis giid ja tema sõnade kinnituseks kohtasime mitmes paigas

pisikesi tuulegeneraatoreid, suuremaid ja väiksemaid päikesepaneele, maakütet ja, nagu öeldud, ka vesioinaid.

RMK Pähni looduskeskuse oli nii mõnigi meist varem käinud, kuid nüüd tasus tutvus värskendamist, sest loodusmaja

asus uues kohas ja pakkus imestamist nii ehituse kui ka sisustuse poolest. Õppida oli ka nende nutikalt koostatud

õpperajast, mis lookles küll turvaliselt maja ligidal, kuid pakkus sellegipoolest mitmekesiseid kooslusi ning maastikke.

Taarapõllu ja Mooska talu võrreldes leiti, et esimene on tõsine mahe-marja krõpsude ja mooside tootmistalu, kus kõik

tegemised punktipealt kasumi-kahjumi tabelis läbi arvutatud ja teine, see suitsusaunane Mooska, jälle rohkem elustiili

ning kultuuritraditsioone väärtustav loomulik elukeskkond, kus lahke perenaine ja muhe peremees kõik pisima detailini

läbi on mõelnud ja nüüd seda olemist, elamist ja oskusi teistega jagavad.

Hea tuju ja täis kõht

Reisidel läheb kõht läheb ruttu tühjaks, eriti matkates. Sellega olid võrokesed arvestanud ja nii nautisime ülimaitsvaid,

samas lihtsaid roogasid kõikjal, kus söömiseks peatusime. Seedri talu, Vaskna talu ja Mooska talu, need jäävad

meelde. Mmm, kui maitsvad olid Mooskas suitsusaunas 40 tundi suitsetatud singid, omatehtud võided ja koduleib ning

kuuseokka-vesi, isegi „metsakohin“, kuigi see mekkis vähe teistmoodi. Tasakaaluks krõbistasime tervislikke

marjakrõpse ja maitsesime mahemoose Taarapõllu talust.

Kuna tühja kõhtu kannatada ei tulnud, oli reisirahva tuju kõikse aeg hea. Nakatav nali ja naer, sõbralik lõõp ja

seltskondlikud võistlusmängud tegid kahest õppereispäevast puhkuse, mis pikendas pühi ja eluiga.

Eeva Kumberg

______________________________________________________________________________________________

VVV LOODUSÕPE

Valmistuge VVV Fotokonkursiks-ootame kevadisi fotosid!-

Mirta Šanin – pilt „Roheline sisalik“

VVV Fotokonkurss 2014 a vanuseklass (kuni 11. Eluaastat) – pildiloo auhind.

Pildilugu: Meie õuel elab juba mitu aastat sisalikupere. Iga kord kui on puude tegemise aeg saame nende askeldamist jälgida. Sellel aastal märkasin, et üks sisalikest on teist värvi. Teised olid pruunid ja väiksemad, aga tema suurem ja rohekas . Üritasin teda pildile saada, aga ega see lihtne polnud. Läks päris mitu päeva, kui ta harjus inimestega ja lasi endale ligemale tulla. Nüüd on mul sellest rohelisest sisalikust päris mitu head pilti.

Selgunud on VVV konkurss aasta loom-Orav võidutööd!

Konkursile laekus 106 tööd, neist 32 tööd lasteaia vanuserühmas, 60 tööd I-III klassist, 13 tööd IV-VI klasssist ja 1 töö

VII-IX klassist.

Žürii koosnes VVV rektjuhtidest: Karin Raud, Rein Kiiman, Liina Luure, Mats Hansen, Külli Kink ja Evelin Toom.

Konkursi auhinnatud tööde nimekirja leiad siit. Vvv kodulehelt

Auhinnad tometatakse võitjatele posti teel.

Tahame tänada kõiki juhendajaid ja lapsevanemaid ning ka kõiki konkursist osavõtjaid, valikut teha oli tõeliselt

raske! Lasteaia vanuserühmas otsustati hinnata töid seetõttu kahes erinevas kategoorias: individuaal ja ühistöö. Tööde

hindamisel vaadati laste isikliku panuse osakaalu.

Järgmise aasta uurimustöö teemaks valiti lind, kelle valimisel žürii lõplikku otsust teha ei suutnud ja kuulutasime

väljaselgitamiseks hääletuse. Hääletuse tulemusena sai kõige rohkem hääli puukoristaja, keda Vapramäel kõige

sagedamini aastaringselt kohata võib, samuti on ta sage külaline lindude söögimajas.

Konkursi läbiviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Selgunud on VVV laste matkamängu võitjad

2015. aasta matkamängule registreerus rekordiliselt 115 gruppi ning matkamängu sisestas, saatis postiga või meiliga kokku 96 gruppi. See tegi võitjate määramise raskemaks kui ühelgi varasemal aastal ja seetõttu panime esialgselt plaanitud 10 peaauhinna asemel välja 15 peaauhinda. Kokku oli matkamängus üle 1600 osaleja. Vapamäe- Vellavere-Vitipalu Sihtasutus tänab kõiki matkamängus osalejad ja tänab kõiki osalejaid positiivsete emotsioonide eest, mis me matkamänge lugedes saime. Täname ka kõiki täiskasvanuid, kes lastega toredaid retki ette võtsid ja kokkuvõtted meieni tõid. Kaotajaid matkamängus ei ole, kõik osalenud grupid saavad endale loodusraamatu.

Võitjad: 1) Konguta Kool – Loodusest Konguta Kooli aabitsa jaoks tähti otsimas – 3 klass, Elin Karuoja 2) Nurme Kool – Katsetame kompassi – 3- 5 klass ,Veve Kallasaru 3) Murumuna lasteaed – Liblikad otsivad kevadet ümber Arbi järve, Liblikate rühm, Luule Juhanson 4) Viljandi lasteaed Karlsson - Sipsikud otsivad Kevadet- Sipsiku rühm, Marika Pukk ja Kaja Paul 5) Ritsu Lasteaed -Algkool- Vastlapäeva orienteerumine – 1 klass, Asta Tsirp

http://www.vvvs.ee/failid4/KONKURSS%20VVV%20AASTA%20LOOM%20tulemused.pdf

6) Väimela Lasteaed Rukkilill – Lauluga me lähme parki – Värvupesa rühm, Eve Schmeiman, Birgit Janson, Vilve Viilo 7) Elva Gümnaasium- Elva kirjameeste radadel – 6b klass, Ilme Mõttus 8) Tartu Kivilinna Kool – Kallaste liivakivipaljandite avastamine, Tammelehe õunad – 2d klass, Külli Anijago 9) Tõrva Lasteaed Mõmmik – Putukaradadel –Nuuskmõmmikud, Anneli Külm, Reer Leppik, Tiina Kender 10) Lähte Ühisgümnaasium – Matkamängu raamat – 1a klass, Jaana Lukanen 11) Tartu Kivilinna Kool – Vapramäe näkk ja Emajõe Suursoo koopad – 3c klass, Elma Piirimägi 12) Väimela Lasteaed Rukkilill – Värske õhu päev – Pääsupesa rühm, Kaja Suvi 13) Johannese Kool Rosmal – Meie klassi talvematk – 4-5 klass, Anne Nelke ja Diana Asur 14) Ritsu Lasteaed – Helme ordulinnuse varemed ja koopad – Vanem rühm, Aini Aim ja Siiri Tomp 15) Tartu Kivilinna Kool – Elistvere loomapark- 2a klass, Piret Jõul Transpordi kompensatsiooni suurus on 100 EUR Võidetud matka või õppeprogrammi läbiviimiseks saab aja valida ajavahemikul 15. aprill kuni 31. oktoober 2015. Valitud aeg peab olema sobilik mõlemale osapoolele. Auhinnamatka võitjad saavad soovi korral külastada ka loodusmaja Vapramäel ja tutvuda sealse loodusekspositsiooniga. Palume registreerimiseks helistada telefonil 5254172 (Triinu). Matkamängu võitjad saavad valida alljärgnevate programmide ja matkapakettide vahel: NB! Matkapaketid ei sisalda toitlustamist VVV matkad – midagi teistmoodi vt. http://www.vvvs.ee/?443 VVV loodusmatkad – vt http://www.vvvs.ee/?222 VVV loodusõppeprogrammid - vt. http://www.vvvs.ee/?221 VVV Matkamängus ei ole kaotajaid. Loodusraamatud kõikidele osalejatele postitatakse VVV SA poolt hiljemalt 15. mail. Siinkohal palun kõigil, kelleni raamat ei jõua 20. maiks meid kindlasti teavitada (ka varasematel aastatel on mõned kaod olnud). Matkamängu läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA

______________________________________________

VVV rahastatud projektid ja lõppenud projektid

______________________________________________

Uusi projekte ei lisandunud.

_______________________________________________________________________________ VVV temaatilised ja seiklusmatkad, ekskursioonid Elva Puhkepiirkonnas _______________________________________________________________________________ VVV SA pakub välja mitmeid temaatilisi matku ja seiklusmatkade pakette ning erinevaid huvitavaid võimalusi looduses nii suurtele kui väikestele tähtpäevade pidamiseks. Mida kujutavad endast matkapaketid: Loe kilokaloreid, Muistsete eestlaste jaanipäeva jälil või Saatus on nagu lillkapsapea, mis kasvab võrselt igas suunas, saad teada, kui külastad meie kodulehekülge. Kui soovid pidada laste sünnipäevapidu looduse keskel, võid tutvuda meie sünnipäevapeode Mereröövlid aarete jahil või Väikese nõia sünnipäevapidu kirjeldustega. Uudsena pakume ka mitmeid seiklusi täiskasvanutele, kus teiste seas võib pidada nii aarete kui fotojahti. Romantikat ihkajatele pakume pakette Laternaga öises metsas ja Öine romantika Luke mõisapargis. Kui soovid täpsemalt tutvuda meie matkapakettidega, siis leiad need meie kodulehelt: http://www.vvvs.ee/?219. Küsi julgesti infot ka telefonilt 5088359. Kui soovid meie juures sisustada terve päeva, siis marsruudid ja pakkumised leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?445.

______________________________________________ Liitu meie fännileheküljega: http://www.facebook.com/VVVSA Kui soovid liituda meie listiga, kuhu saadame uudiseid ja teateid, siis saad seda teha meie kodulehel www.vvvs.ee Värsket infot meie tegemistest leiad VVV SA kodulehelt www.vvvs.ee VVV õppeprogrammid leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?214. VVV matkapaketid leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?219

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus on mittetulundusühing,

mis moodustati 1999. aastal. Asutajaliikmed on Nõo, Konguta ja

Palupera vallad, Elva linn, Tartu Maaspordi Liit ja kolm eraisikut.

Hiljem liitus Rõngu vald. Sihtasutuse eesmärk on Vapramäe,

Vellavere ja Elva-Vitipalu maastikukaitsealade baasil kompleksse ja

säästliku majandamisviisi kaudu puhkamisvõimaluste loomine,

arvestades iga kaitseala omapära ja võimalusi. Sihtasutus

propageerib rohelist mõttelaadi ja loodusvaimsust. Olulisel kohal SA

tegevuses on loodushariduse edendamine piirkonnas.

http://www.vvvs.ee/?443http://www.vvvs.ee/?222http://www.vvvs.ee/?221http://www.vvvs.ee/?219http://www.vvvs.ee/?445http://www.facebook.com/VVVSAhttp://www.vvvs.ee/http://www.vvvs.ee/http://www.vvvs.ee/?214http://www.vvvs.ee/?219