SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

Vabariigi aastapäeva paraadil

Akadeemiapere tähistas isamaa sünnipäeva ülerii-

gilistest pidustustest päev hil-jem, teisipäeval, 25. veebruaril.

Peahoone fuajeesse üles rivis-tatud vormiriietes kadette ja aka-deemia töötajaid olid isamaa sün-nipäeva puhul tulnud tervitama kadettide tulevaste tööandjate – ametkondade esindajad. Aktu-se tseremooniameister, justiitskol-ledži tasemeõppe juhtivspetsialist Hannes Liivak andis neile ükstei-se järel sõna. Tervituskõnede jä-rel andsid nad iga aastase tava ko-haselt meie tublimatele õppuritele üle ametkondade eristipendiumid. Kõiki premeerimisi saatis kadetti-de üksmeelne aplaus, millega nad omalt poolt tunnustasid kaaslaste edu õppetöös.

Kõnedevooru avanud rektori Lauri Taburi järel tervitas õppu-reid siseminister Ken-Marti Va-her, kes seejärel andis ministeeriu-mi tänukirja ja hinnalise kingituse päästekolledži päästetööde õppe-tooli juhatajale-kutseõpetajale Hei-ki Soodlale ja PPK korrakaitse õp-petooli juhatajale-lektorile Ülle Vanaisakule. Tänukirja said mi-nistrilt rahandusosakonna pearaa-matupidaja Helen Mõttus ja te-ma asetäitja Merike Karras ning personaliosakonna kvaliteedijuht Sigrit Lilleste.

Järgnev tseremoonia oli kadet-tidele ootusärev, kes saab tänavu omaaegse siseministri ja Eesti po-litsei rajaja Kaarel Eenpalu eristi-pendiumi. Lavale paluti kõik 4 eri-stipendiumi nominenti – Liia Laas finantskolledžist, Eveliine Erm jus-tiitskolledžist, Kerly Simulman PPKst ja Martin Kreek päästekol-ledžist. Kui kõiki neid oli tutvus-tatud, tehti teatavaks ministeeriu-

mi komisjoni otsus – K. Eenpalu stipendiumi saab tänavu Kerly Simulman, parim õpihinnete, hin-natud isikuomaduste, tublim õp-peväliste tegevuste ja spordisaa-vutuste poolest. Teisi nominente tunnustati tänukirjaga.

Järgmisena sõna võtnud Jus-tiitsministeeriumi vanglateenistuse juht, asekantsler Priit Kama andis üle selle ministeeriumi stipendiu-mid, mille said Eveliine Erm kõrg-haridusõppest ja Rait Otstavel kut-seõppest.

Politsei- ja Piirivalveameti eri-stipendiumid andis ameti persona-libüroo juhataja Veronika Remsel kutseõppe kadettidele Kalev Too-mile ja Taavi Hüvale ning üliõpi-lastele Taavi Tederile ja Egon Roo-simäele.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu tegi teatavaks Eesti esi-

mese eriharidusega tuletõrjetööta-ja, Tallinna kunagise kutselise tu-letõrjekomando ülema, hinnatud tehnilise nõuandja ja lektori Hu-go Maide nimelise eristipendiumi saajad, kelleks tänavu on pääste-teenistuse eriala 4. kursus kaugõp-pur Meeme Riisma ja Ain Ülem päästja erialalt.

Ametkondadest viimase-na andis Maksu- ja Tolliameti sti-pendiumi üle ameti peadirekto-ri asetäitja Egon Veermäe. Heade õpitulemuste eest sai stipendiumi-ga tunnustatud 3. kursuse tudengit Mart Tatrikut, keda E. Veermäe sõnul eelistati tema laiema tulevi-kuvaate tõttu.

Rektor Lauri Taburil oli üle an-da veel üks tunnustus parimatest parimale magistriõppurile, kes va-liti välja viie kandidaadi seast. Edu-kusstipendiumi saajaks tunnistati

Kaisa Kajo 1. kursuselt. Veel an-dis rektor Päästeameti teenetemär-gi 20 aastase teenistuse eest PÄKi tuleohutusjärelevalve õppetooli ju-hatajale-lektorile Alar Valgele ja 15 aastase teenistuse eest kriisiregu-leerimise õppetooli juhatajale Jaan Trossile.

Isamaalisi laule esitas akadee-mia naisansambel Teele Uti juha-tusel.

x x xPalusin järgnenud tordimaits-

miselt tänavuse K. Eenpalu stipen-diumi saaja Kerly Simulmani veidi kõrvale, et pärida temalt, mida tä-hendab talle saadud tunnustus:

„Mõistagi teeb rõõmu see tun-nustus nähtud vaeva eest, mille toob kaasa õppimine, osalemine võist-lustel ja muu aktiivne tegevus va-bal ajal.“

Kas teil on hea pea või on see

Suurema osa oma päevast ja tegelikkuses ka elust, veedame me tehes tegevusi, mida nimetatakse tööks. Me teeme midagi, mille eest maks-takse meile palka. Ning isegi kui me kogu seda aega ei veeda töökoha seinte vahel, oleme me päeva jooksul mõtetes ikkagi rohkem või vä-hem suurema osa ajast seal. Kes meist poleks nende töiste mõtete vahe-le unistanud vahel ka sellest, milline võiks olla unistuste töökoht. Ajal, kui maailmamajanduses ärevus jätkub ja meie kodune Eesti on sisene-mas poliitikatsükli kõige tormilisemasse faasi, esitavad tõenäoliselt pal-jud kaaskodanikud me ümber sarnaseid küsimusi. Olles tihti osaline sel tormilisel merel, unustame me võtmast hetke, et vaadata korraks enda ümber ringi. Torm ja tuul on alati mööduvad nähtused. Samu-ti on lood meie igapäevase töökohaga, kus ka kõige karmimad tormid vahelduvad imelise päikesepaistega, kui aeg, mille veedad oma kollee-gide kõrval, on päeva üks kõige vahvamaid osiseid. Ning on meie en-da teha, et neid päikeselisi hetki oleks üksteise jaoks just nii palju, et tööl oleks hea.

Kõige selle tunnistuseks võttis meiega nädalapäevad tagasi ühen-dust hulk personalijuhtimise alaste tuntud brändide esindajaid ja pak-kus, et võiksime lasta end hinnata üle-Eestilisel Unistuste Tööand-ja konkursil. Ju siis olid meie tegevused akadeemia parimaks loomisel jõudnud ka nende inimeste kõrvu ja meil omakorda polnud ka mida-gi häbeneda. Tööd selle nimel, et meil kõigil oleks akadeemias hea tööd teha, oleme ju ühiselt teinud juba pikka aega. Samas seda, mida nüüd meie puhul hinnati, polnud me ühelegi hindamisele seni pakkunud. Pole lihtsalt olnud sellist paneeli, kus meie tegevus inimeste hoidmi-seks ja arendamiseks oleks asjakohast arutamist leidnud. Nüüd, mõne-ti ootamatult, selline võimalus meil tekkis. Ekspertidele hindamiseks sai avatud kogu meie tegevus, mida viimastel aastatel oleme ette võt-nud selleks, et head inimesed tahaksid meie juurde tulla ja veelgi enam – tahaksid meiega olla ka siis, kui torm me ümber vahest olemise eba-mugavaks teeb. Ei hinnatud mitte ainult seda, mida me teeme, vaid ka seda, kuivõrd mõjus me tegevus on. Kuivõrd tegelikult ka inimesed ta-havad meiega olla. Tuli välja, et väga tahavad. Erinevalt paljudest teis-test asutustest ja organisatsioonidest me ümber. Mitmekümne Eestis ja rahvusvaheliselt väga tuntud konkurendi seast konkursil viie finalis-ti sekka jõudmine oli meie jaoks juba suur saavutus. Suured ja võimsad ettevõtted, kelle rahalised võimalused lubaksid oma töötajatele pakku-da kordades enamat, ei osutunud nii tõhusateks, kui meie, kelle eelar-veraha on ääretult pisku, sundides raha asendama tegevustega, mis ini-mestele tegelikult korda lähevad. Meie edu valem (2 x TA) + (2 x SA) + PA* sisaldabki endas just neid tegevusi, mis ei maksa meile palju, kuid toob väga paljude silmi sära ja tahtmise meiega koos olla. Unistuste tööandja tiitel kannabki endas sõnumit sellest, kuidas vähesega teha se-da, et meie akadeemiarahvas tahaks hommikul tulla tööle ja oleks jät-kuvalt rõõmus, naastes õhtul koju oma pere juurde. Hoiame akadee-miat sellisena, et see oleks meie ühine unistus!

* TA = talve- ja tantsuakadeemia, SA = sise- ja suveakadeemia, PA = põnniakadeemia.

Eesti Vabariigi 96. aastapäe-va paraadil Pärnus osales meie akadeemiast kahes rühmas ja liputoimkonnas 55 kadetti PPKst ja justiitskolledžist. Pa-raadüksust treenis ja juhtis pa-raadil vanemkomissar Tarmo Orav.

Paraaditreeningud algasid aas-tapäevaeelse nädala neljapäeval. Juba teisel harjutuspäeval oli meie

marsisamm päris korralik, sest val-dav osa PPK kadettidest olid teist või isegi kolmandat aastat marssi-mas ning seega hea kogemustepa-gasiga. Iga harjutuspäevaga muu-tusid marssijad enesekindlamaks ja paraadüksuse rühmade liiku-mine sujus hästi. Nii eel- kui pea-proov läksid ootuspäraselt. Mõ-ned eksimused siiski eelproovides olid, kuid üldjoontes marssimine, pöörded ja tervitused sujusid.

Kõik paraadil osalenud kade-tid andsid endast parima, et aka-deemiat vääriliselt esindada. Kuigi

marssimine pole meie igapäevane tegevus, julgen siiski arvata, et oli-me nii mõnestki sõjaväelisest ük-susest oma rivisammuga ühtse-mad. Võrreldes eelmiste aastatega soosis tänavu paraadis osalejaid ilm. 6 soojakraadi on marssimi-seks tunduvalt mugavam, kui mii-nus viisteist nagu oli mulluse pa-raadi aegu. Mõnusat vaheldust ja vaatemängu pakkus Ühendku-ningriigi üksus, kes võrreldes Ees-ti üksustega liikus küll teisiti, kuid oli vaatamata erisusele muljetaval-dav. Omalt poolt soovin tänada nii

kaaskadette, kellega koos paraadil osalesin, kui ka pealtvaatajaid-toe-tajaid.

Tuult tiibadesse järgmistel pa-raadidel osalevatele kadettidele, sest mind ja rühmakaaslasi ootab juunis ees kooli lõpetamine. Tea-me, et õppustel on vahel raske, kuid „lahingus“, st paraadil osale-mine kaalub igal juhul üles kõik rasked õppused. Meile, tulevaste-le riigiametnikele, oli suur au osa-leda Eesti Vabariigi aastapäeva pa-raadil.

Silver Hanikat,õpperühma PtS-112 kadett, SKA üksuse lippur paraadil

Isamaa sünnipäev

äärmine pühendumus, mis on teie keskmise õpihinde tõstnud peaaegu viie lähedale?

„Eks pea on vist ka hea, aga ma ei saa öelda, et ma oleksin kogu oma jõu pühendanud ainult õppimise-le. Ma arvan, et selles osas on veel arenguruumi.“

Kas te gümnaasiumi lõpetasi-te ainult viitega?

„Ei, paar nelja tuli ka ikka sis-se.“

Igatahes on Kerly Simulmani senine elutee näidanud, mida võib saavutada, kui armastatakse oma eriala. Kerly on ise oma erialava-likut põhjendanud sooviga anda oma panus Eesti riigi ja rahva tur-valisse tulevikku. Praktikajuhenda-jad on märkinud, et Kerly on ühtla-selt hea pea kõikides valdkondades. Kõik juhendajad on jäänud tema tegevusega praktikal rahule. PPAs iseloomustatakse teda kui täpset, asjalikku, aktiivset ja korda armas-tavat tulevast kolleegi. Eriti rõhuta-ti tema suurepärast kirjalikku väl-jendusoskust, mis on dokumentide vormistamisel äärmiselt vajalik.

Esile on tõstetud ka Kerly tõsist töö ja õppimistahet ning kõrget moti-vatsiooni teha politseitööd hästi ja veatult. Ja lõpuks: Kerly kaalutud keskmine hinne on tõesti märki-misväärne – 4,94.

Rein Vaher (VaR)

Lauri Tabur, rektor

R E K T O R I V E E R G

UNISTUSTE

TÖÖKOHAST

Nr 2 (234) VEEBRUAR 2014

V e r b i s a u t R e 2 VEEBRUAR 2014

Õppeosakonna uuringu ees-märk oli kaardistada akadee-mia kõrgharidus- ja magist-riõppe üliõpilaste õpingute peatamise (akadeemiliste puh-kuste – AkPu) põhjused ja nen-de edaspidised valikud pärast akadeemilise puhkuse lõppe-mist.

Analüüsides 1.06.2012 ja 1.06.2013 seisuga AkPu-l osale-jaid, selgus:• 2013. aastal oli AkPu-l viibijaid

mõnevõrra vähem (18,17%→16,25%), kusjuures vähem vii-bis AkPu-l riigieelarvelistel õp-pekohtadel õppijaid (10,48 %→8,78%);

• 2013. aastal oli AkPu osakaal kol-ledžites võrreldes antud kolled-ži õppurite arvuga suurenenud justiitskolledžis (JKs, 12,70%→18,03%) ja sisejulgeoleku insti-tuudis (SJIs, 40,82%→42,53%) ning vähenenud finantskolled-žis (FKs, 21,60%→21,47%), polit-sei- ja piirivalvekolledžis (PPKs, 13,76%→9,39%) ja päästekolled-žis (PÄKis, 10,42%→5,98%);

• AkPu-l viibijate osakaal on suu-

rim lõpukursustel (2012 = 37,97%; 2013 = 28,87%).

AkPu taotlemise põhjuseid (joonis 1) analüüsiti 1.06.2012 ja 1.06.2013 seisuga järgmiste tekke-põhjuste kaupa: 1) omal soovil, õp-puril on sooritamata (ainult) lõ-pueksam/lõputöö (joonisel LT); 2)

omal soovil, õppuril on õppevõlg-nevus (joonisel ÕV); 3) omal soo-vil, õppuril ei ole õppevõlgnevusi (joonisel OS); 4) kaitseväkke kut-sumine (joonisel KV); 5) tervisli-kel põhjustel (joonisel TP); 6) lapse hooldamine kuni lapse 3aastaseks saamiseni (joonisel LH).

Analüüs kolledžite lõikes näi-tas, et kadetid taotlevad kõige roh-kem AkPu-d: a) FKs omal soovil ja neil ei ole jooksvaid õppevõlgne-vusi või tervislikel põhjustel, b) JKs omal soovil seoses õppevõlgnevus-te või kaitseväkke kutsumisega; c) PPKs omal soovil seoses lõputöö-

ga või lapsehoolduspuhkusega; d) PÄKis omal soovil seoses lõputöö-ga või lapsehoolduspuhkusega; e) SJIs omal soovil seoses magistri-tööga.

Üliõpilaste tegevusi pärast AkPu lõppemist (joonis 2) ana-lüüsiti 16.10.2013 seisuga järg-

mistes rühmades: 1) lõpetas koo-li; 2) jätkas õpinguid; 3) pikendas AkPu-d; 4) eksmatrikuleeritud omal soovil (joonisel EX-OS); 5) eksmatrikuleeritud SKA algatusel järgmistel põhjustel: a) õppetööle mõjuva põhjuseta mitteilmumine (joonisel MI); b) õppevõlgnevus-te tõttu (joonisel ÕV(1)); c) lõpu-töö/lõpueksami puudulikule hin-dele sooritamine (joonisel ÕV(2)), d) lõpu- või magistritöö ettenäh-tud tähtajaks mitteesitamine, lõ-pueksamil mitteosalemine (jooni-sel ÕV(3)).

Analüüs kolledžite lõikes näitas, et pärast AkPu lõppemist suurem osa õppuritest: a) FKs katkestas õpingud omal soovil, b) JKs eks-matrikuleeriti SKA algatusel seo-ses õppetööle mitteilmumisega; c) PPKs lõpetas kooli; d) PÄKis lõpe-tas kooli; e) SJIs pikendas AkPu-d või eksmatrikuleeriti SKA algatusel seoses magistritöö tähtajaks mitte-esitamisega.

AkPu-l viibinutest/õpingute peatajatest on 16.10.2013 seisuga

Mullu augustist kuni oktoob-rini kestis keemiapääste ja ke-mikaaliohutuse täiendkooli-

tus, mille 1. ja 2. osa viidi läbi Väike-Maarjas päästekoolis ning 3. osa Lõuna päästekes-kuse Tartu päästekomandos.

Kursuse algul andsid Kady Danilas ja Ivar Frantsuzov Pääs-teametist ning Stella Polikarpus

Mullu oli meedias palju juttu kõrgharidusreformist ja selle-ga seotud muudatustest. Hoo-pis vähem on räägitud muu-datustest kutseõppes, mis aga Kutseõppeasutuse seaduse ja Kutseharidusstandardi ulatus-like muudatustega on samuti haridusreformi mõõtu. Lisaks kahele nimetatud regulatsioo-nile muutusid 2013. a sügisel veel kümmekond kutseõpet puudutavat määrust.

Muudatused olid eelkõige tin-gitud „Eesti kutseharidussüstee-mi arengukava 2009–2013“ ees-märkide rakendamisest, samuti Brügge kommunikees sõnastatust. Haridusreformi põhieesmärkide-na võib toonitada kutseõppe kva-liteedi ja paindlikkuse tõstmise ja kättesaadavuse suurendamist, õp-pijate väljalangevuse vähendamist, kutseõpetajaid puudutavate regu-latsioonide lihtsustamist, väljundi-põhisuse suurendamist ning töö-hõive ja majanduskasvu tagamist. Lisaks vajas Kutseõppeasutuse sea-dus struktuurset korrastamist, ku-na 1998. aastal jõustudes koosnes see juba siis suures osas täiendus-test ja muudatustest.

Mitmed põhimõttelised muu-datused puudutavad ka kutseõp-peasutuse juhtimist, rahastamist ja akrediteerimist, mis meile kui kut-seõpet pakkuvale rakenduskõrg-koolile ei laiene. Meie akadeemia-le tähendab reform eelkõige sisulist õppekavaarendust ja kutseõppe erialade õppekavade suuremahu-list muutmist, viies need kutsehari-dus- ja kutsestandarditega kooskõl-la. Edaspidi ei räägi me õppekavade puhul enam õppenädalatest, vaid Eesti kutseõppe ainepunktidest (EKAP). Samuti kaovad mõisted nagu kutseõpe keskhariduse baa-sil jt, vaid tegu on kutsestandardite-le vastavate õppetasemetega (SKAs näiteks eelkõige 4. ja 5. taseme kut-seõpe).

Õppekavade sisus on üheks suuremaks muudatuseks mahu-kas valikainete moodul, mis peab moodustama 15–30% õppeka-va mahust. Mooduleid hinnatak-se õppekavas tervikuna ja seetõttu on vähendatud ka kontakttundi-

de mahtu (maksimaalselt 33 tundi nädalas senise 36 asemel), et õppe-jõud leiaksid rohkem aega moodu-lisiseseks koostööks ja ainete integ-reerimiseks, et moodul ei koosneks eraldi ainetest, vaid moodustaks ühtse ja ühtsete väljunditega ter-viku. Täiesti uueks kohustuslikuks dokumendiks saab olema mooduli rakenduskava, mis sisuliselt on mi-dagi meie praeguse aineprogram-mi ja kalenderplaani vahepealset.

Meie akadeemia on reformi valguses paljudest kutseõpet pak-kuvatest koolidest sellevõrra ees, et meil on juba praegu väljundi-põhised õppekavad, millega teised koolid alles kõvasti vaeva näevad. Suured muudatused ootavad meid aga ees seoses hindamissüsteemi muutmisega, mis vastab nüüd väl-jundipõhisele hindamisele. Nimelt uusi õppekavasid hakkame hinda-ma 4palli süsteemis, kus hinnet „1“ enam ei ole, hinne „2“ on puudu-lik – õpilane ei ole saavutanud kõi-ki õpiväljundeid lävendi tasemel, ja hinne „3“ on rahuldav – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel. Hinne „4“ ja „5“ pannakse siis juba vastavalt selle-le, kui iseseisev, eesmärgipärane ja loov õppur saavutatud õpiväljundi-te kasutamisel on.

Uutele õppekavadele peavad koolid üle minema hiljemalt 1. sep-tembriks 2017. Õppekavajuhtidega oleme aga kokku leppinud, et pääs-tekolledži uutele kutseõppekavade-le võtame kadetid vastu eeloleval suvel ning vangla- ja politseiamet-niku ja piirivalvuri õppekavadele 2015. a vastuvõtul.

Hetkel käivad koos õppekavade töörühmad ja nõukokku kinnita-miseks jõuavad uued päästekolled-ži päästekooli õppekavad juunis. Õppeosakond valmistab ette aka-deemia siseregulatsioonide muu-datusi, et viia need riiklike nõuete-ga kooskõlla. Õppekava statuut on muudetud, ees ootavad suurema-hulised ÕKE muudatused kutse-õppe peatükis, ette on vaja valmis-tada uued õppekavade ja mooduli rakenduskavade vormid jne.

Täpsem ülevaade kutseõppe muudatustest anti infotunnis 29. jaanuaril. Infotund on järelvaada-tav ka internetist aadressil http://bit.ly/1lwNZiL.

Akadeemiliste puhkuste analüüs

Nele Teearu, õppeosakonna vanemspetsialist

Õppeosakonna uuringu eesmärk oli kaardistada akadeemia kõrgharidus- ja magistriõppe üliõpilaste õpingute peatamise (akadeemiliste puhkuste – AkPu) põhjused ja nende edaspidised valikud pärast akadeemilise puhkuse lõppemist.

Analüüsides 1.06.2012 ja 1.06.2013 seisuga AkPu-l osalejaid, selgus:

2013. aastal oli AkPu-l viibijaid mõnevõrra vähem (18,17%→16,25%), kusjuures vähem viibis AkPu-l riigieelarvelistel õppekohtadel õppijaid (10,48 %→8,78%);

2013. aastal oli AkPu osakaal kolledžites võrreldes antud kolledži õppurite arvuga suurenenud justiitskolledžis (JKs, 12,70%→18,03%) ja sisejulgeoleku instituudis (SJIs, 40,82%→42,53%) ning vähenenud finantskolledžis (FKs, 21,60%→21,47%), politsei- ja piirivalvekolledžis (PPKs, 13,76%→9,39%) ja päästekolledžis (PÄKis, 10,42%→5,98%);

AkPu-l viibijate osakaal on suurim lõpukursustel (2012 = 37,97%; 2013 = 28,87%).

AkPu taotlemise põhjuseid (joonis 1) analüüsiti 1.06.2012 ja 1.06.2013. a seisuga järgmiste tekkepõhjuste kaupa: 1) omal soovil, õppuril on sooritamata (ainult) lõpueksam/lõputöö (joonisel LT); 2) omal soovil, õppuril on õppevõlgnevus (joonisel ÕV); 3) omal soovil, õppuril ei ole õppevõlgnevusi (joonisel OS); 4) kaitseväkke kutsumine (joonisel KV); 5) tervislikel põhjustel (joonisel TP); 6) lapse hooldamine kuni lapse 3aastaseks saamiseni (joonisel LH).

Joonis 1. Akadeemiliste puhkuste põhjused.

Analüüs kolledžite lõikes näitas, et kadetid taotlevad kõige rohkem AkPu-d: a) FKs omal soovil ja neil ei ole jooksvaid õppevõlgnevusi või tervislikel põhjustel, b) JKs omal soovil seoses õppevõlgnevuste või kaitseväkke kutsumisega; c) PPKs omal soovil seoses lõputööga või lapsehoolduspuhkusega; d) PÄKis omal soovil seoses lõputööga või lapsehoolduspuhkusega; e) SJIs omal soovil seoses magistritööga.

Üliõpilaste tegevusi pärast AkPu lõppemist (joonis 2) analüüsiti 16.10.2013 seisuga järgmistes rühmades: 1) lõpetas kooli; 2) jätkas õpinguid; 3) pikendas AkPu-d; 4) eksmatrikuleeritud omal soovil (joonisel EX-OS); 5) eksmatrikuleeritud SKA algatusel järgmistel põhjustel: a) õppetööle mõjuva põhjuseta mitteilmumine (joonisel MI); b) õppevõlgnevuste tõttu (joonisel ÕV(1)); c) lõputöö/lõpueksami puudulikule hindele sooritamine (joonisel ÕV(2)), d) lõpu- või magistritöö ettenähtud tähtajaks mitteesitamine, lõpueksamil mitteosalemine (joonisel ÕV(3)).

Joonis 2. Õppurite tegevus pärast akadeemilise puhkuse lõppemist 16.10.2013. a seisuga.

Analüüs kolledžite lõikes näitas, et pärast AkPu lõppemist suurem osa õppuritest: a) FKs katkestas õpingud omal soovil, b) JKs eksmatrikuleeriti SKA algatusel seoses õppetööle mitteilmumisega; c) PPKs lõpetas kooli; d) PÄKis lõpetas kooli; e) SJIs pikendas AkPu-d või eksmatrikuleeriti SKA algatusel seoses magistritöö tähtajaks mitteesitamisega.

AkPu-l viibinutest/õpingute peatajatest on 16.10.2013 seisuga 52,59% potentsiaalsed kooli lõpetajad (lõpetasid kooli, õpivad või pikendasid AkPu-d), 11,11% jätkasid küll õpinguid, kuid ebaõnnestusid lõputöö kaitsmisel või eksmatrikuleeriti jooksvate õppevõlgnevuste tõttu ja 36,30% katkestasid õpingud vahetult pärast AkPu-d või eksmatrikuleeriti akadeemia algatusel (õppetööle mitteilmumine, lõputöö mitteesitamine).

Analüüsi tutvustati rektoraadi liikmetele ja teistele huvilistele, kes leidsid, et iga tudeng on akadeemiale ülioluline ja õpingute peatamise või katkestamise vähendamiseks on oluline õppurite nõustamine enne AkPu taotlemist ning võimalike alternatiivide leidmine õpingute jätkamiseks, mitte katkestamiseks; lõpukursuse üliõpilaste toetamine lõpu- või magistritöö juhendaja leidmisel, teema valikul ja töö kirjutamisel; AkPu-lt naasjatele igakülgse õppealase info ja toetuse pakkumine. Nende küsimustega tegeletakse kolledžites/instituudis ja õppeosakonnas iga päev, kuid alati on võimalik rohkem ja paremini. (Akadeemiliste puhkuste täispikka analüüsi saab lugeda SKA kodulehelt.)

Esimene semester õppejõunaEsimene semester on ammu

selja taha jäänud ja ootus on, et kõikide teiste kõrval annak-sid ka uued õppejõud märku, kuidas läks.

Esimene semester on raske, se-da ütles mulle õppeprorektor juba suvel, ja õigus tal oligi. Aga on ol-nud ka huvitav, arendav, ja eks elu ongi üks eksperiment iseendaga, oma piiride leidmine. Õpetasin mitut ainet. Mulle südameläheda-seim ja selgema joonega on kind-lasti psühholoogia, mida päästja-tel on erialaselt ka väga vaja. Seega ei mõelnud ma kordagi, et psüh-holoogia neile kui üks kohustuslik üldaine on, vaid ikka kui väga eri-alane, maailma ja iseenda paremat arusaamist andev. Psühholoogia

kontakttunde oli päevaõppes sui-sa 18 ja eksam ootab päevaõppi-jaid alles ees.

Teine, samuti oluline aine, mi-da õpetasin, oli teadusmetodoloo-gia, mille põhieesmärk on toetada lõputöö valmimist just metodo-loogilise poole pealt. Vähemalt sel-line suund sai õppijatega kokku le-pitud, et õpitu oleks võimalikult kasulik ja seeläbi suurema väärtu-sega. Lõputööde teemade, eesmär-kide ja meetodite arutelud kuju-nesid tervikuna huvitavaiks. Minu suureks rõõmuks võtsid mõned ette isegi eksperimendi läbiviimi-se, aga eksperiment on teadustöö süda ja nõuab palju tööd. Lõputöö

kirjutamine pole üliõpilastele liht-ne: keeruline on leida teema, mis oleks huvitav, aga samas ka haa-ratav ja aktsepteeritav. Palju tege-lesime eetikaga – pole päris nii, et võtan ja uurin, mis pähe tuleb, on mitmeid ettekirjutusi ja sageli on vaja mitmeid nõusolekuid. Aktiiv-sematega arutasime ankeete ja in-tervjuuküsimusi, paljud on oma tööga heal järjel, aga mitmel on veel pikk maa minna. Rõõm on, kui ainest on kasu, vähemalt nen-dele, kes kaasa töötavad, sest ai-ne nimetus ilmselt tekitas esmast tuntavat skeptitsismi. Tervikuna puutusingi rohkem kokku kaug-õppijatega, kellega on nende laial-

dase elukogemuse foonilt mõnes mõttes lihtsam, aga mõneti kee-rulisem.

Tuleb tunnistada, et töökoor-mus õpetatavate ainetega ei and-nud küll kuigi palju mahti orga-nisatsiooniga seotud teemadele mõtlemiseks. Organisatsiooni-na tundub akadeemia aktiivne ja kaasaegne, kuigi maja on sage-li vaikne, mis ongi tööõhkkonna kohalt positiivne. Töötajatele pöö-ratakse sisulist tähelepanu – sisu-kad arenguvestlused ja koolitused – võimalusi on palju, kõigega pole ma kindlasti veel kursiski. Kiidak-sin raamatukogu, ühe õige ülikoo-li juurde kuulub hea raamatukogu, ja SKA raamatukogust võib leida ja tellida head kirjandust. Seega, õppejõule kõik vajalik on olemas.

Inimeste õpetamine ja abista-mine on tervikuna väärt amet.

Aire Mill,õigus- ja sotsiaalteaduste

keskuse lektor

Keemiapääste ja kemikaaliohutuse täiendkoolitus

Heino Berggren, päästekooli päästetööde

õppetooli kutseõpetaja

Akadeemiliste puhkuste analüüsNele Teearu,õppeosakonna vanemspetsialist

Joonis 1. Akadeemiliste puhkuste põhjused.Joonis 2. Õppurite tegevus pärast akadeemilise puhkuse lõppemist 16.10.2013. a seisuga.

Muudatused kutse-õppekorralduses

Tiina Karu,õppeosakonna juhataja

SKA kriisireguleerimise õppetooli assistent Stella Polikarpus ning Päästeameti kemikaaliohutuse ja riskihal-duse ekspert Kady Danilas.

ja allakirjutanu lisateadmisi Pääs-teameti sisekoolitajatele, kes hak-kavad edaspidi päästekeskuste keemiavõimekusega komando-des koolitama meeskonnavane-maid ja päästjaid. Kursusel osa-lesid spetsialistid Põhja, Lõuna ja Ida päästekeskusest ning palju-dest Eesti päästekomandodest.

Kursuse teises osas õpetasid koolituse läbinud kursuslased te-gevteenistuses päästjaid, kasuta-des selleks äsja omandatud tead-misi ning varasemaid töö- ja koolituskogemusi. Päästjate ees-märk oli saada vajalikud osku-sed ja teadmised keemiasukeldu-miseks keemiakaitseriietuses. Igal kursuslasest koolitajal tuli läbi viia teatud arv teooria- või prak-tilisi tunde, millele järgnes tunni arutelu koos koolitajatega.

Kolmandas osas andis siht-rühm tagasiside kursuse kohta. Kursuse lõpetamisele lisas vär-vi juhendajate korraldatud tutvu-miskäik Ahhaa teaduskeskuses-se, kus tutvuti atraktsioonidega ja vaadati põnevaid keemiakatseid.

Sellest huvitavast ja harivast koolitusest said uusi teadmisi ja kogemusi nii koolitajad kui koo-litatavad, pealegi on nüüd palju-des meie päästekeskustes olemas kvalifitseeritud töötajad, kes või-vad keemiavõimekusega koman-dodele regulaarselt teha keemia-alaseid koolitusi.

52,59% potentsiaalsed kooli lõpeta-jad (lõpetasid kooli, õpivad või pi-kendasid AkPu-d), 11,11% jätkasid küll õpinguid, kuid ebaõnnestusid lõputöö kaitsmisel või eksmatriku-leeriti jooksvate õppevõlgnevuste tõttu ja 36,30% katkestasid õpin-gud vahetult pärast AkPu-d või

eksmatrikuleeriti akadeemia alga-tusel (õppetööle mitteilmumine, lõputöö mitteesitamine).

Analüüsi tutvustati rektoraa-di liikmetele ja teistele huviliste-le, kes leidsid, et iga tudeng on akadeemiale ülioluline ja õpingu-te peatamise või katkestamise vä-hendamiseks on oluline õppurite

nõustamine enne AkPu taotlemist ning võimalike alternatiivide leid-mine õpingute jätkamiseks, mit-te katkestamiseks; lõpukursuse üliõpilaste toetamine lõpu- või ma-gistritöö juhendaja leidmisel, teema valikul ja töö kirjutamisel; AkPu-lt naasjatele igakülgse õppealase info

ja toetuse pakkumine. Nende kü-simustega tegeletakse kolledžites/instituudis ja õppeosakonnas iga päev, kuid alati on võimalik roh-kem ja paremini.

(Akadeemiliste puhkuste täispik-ka analüüsi saab lugeda SKA kodu-lehelt.)

V e r b i s a u t R e 3VEEBRUAR 2014

Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314

T u d e n g i l e h e k ü l g

14. ja 15. veebruaril leidis Tar-tus aset infomess Intellektika. Sel messil saavad kokku ideed ja lahendused – sinna minnak-se otsima ja leidma midagi uut, intrigeerivat ning heitma pilku haridusega seotud tulevikku. Meie akadeemiat tutvustasid särasilmsed kadetid.

Akadeemia messiboks oli üks suuremaid. Koostöös Maksu- ja Tolliametiga oli finantskolledži boksis võimalik tutvuda huvitava väljapanekuga: salasigaretid, kuul-sate brändide võltsingud, ohusta-

tud loomaliikide nahast tehtud ak-sessuaarid jm. Selle kolledži boksi jagus külastajaid küllaga. Kadetid tutvustasid huvilistele sisseastu-mistingimusi ja lähemalt tudengi-elu rõõmusid, Maksu- ja Tolliameti esindaja rääkis karjäärivõimalus-test.

Kätlin Teedla: „Messil valitses eriliselt positiivne õhkkond. Lisaks tavakülastajatele käisid meie boksi-ga tutvumas ja eriala kohta lisain-fot küsimas ka teiste ülikoolide tu-dengid. Kõige enam uuriti teavet stipendiumite ja tulevikuväljavaa-

dete kohta. Rõõm oli näha, et meie akadeemia kogub üha rohkem po-pulaarsust.“

Anastasija Mironova: „Olin po-sitiivselt üllatunud, sest vaatamata sellele, et meil ei olnud eriliselt külas-tajaid ligitõmbavaid esemeid, külas-tas finantskolledži boksi ikka palju inimesi. Meeldisid noored, kes astu-sid ligi ja esitasid innukalt küsimu-si. Oli hea tunne, et meie juurest ära minnes olid nad oma tulevikuplaa-nides rohkem selgusele jõudnud.“

30. jaanuaril tähistasid Muraste kooli kadetid, personal ja külalis-õppejõud politsei- ja piirivalve-kolledži 4. aastapäeva. Keskpäeval kogunesime aulasse, kus kolled-židirektor Aivar Toompere pi-

das sünnipäevakõne. Seejärel said nii õppurid kui töötajad nautida maitsvat torti.

Muljeid Murastest jagas teksti ja fotoga

kadett Eeva Õun, PtS113

Vanglateenistuse aastapäe-va vastuvõtt on iga-aastane üritus, mida peetakse meie armsa riigiasutuse sünnipäe-va puhul ja kuhu kutsutak-se ainult vanglateenistusega seotud inimesi. Selline musta lipsu üritus. Sel aastal sain ka mina kutse üritusele.

Meie akadeemiast oli kutsutud 12 kadetti ja enamik lektoreist. Tänavu peeti pidu Jõhvi kontser-dimajas – äsja renoveeritud hoo-nes, mis seesuguse peo korralda-miseks küllalt paslik koht.

Veel nädal enne pidu ei tead-nud ma sellest üritusest mida-gi. Õppereferendilt kutset saades olin positiivselt üllatunud. Jõh-vi jõudes olin küll elevil, kuid ei osanud midagi erilist oodata. Ar-vasin vaid teadvat, et enamus ko-halviibijaist on mulle võõrad. Uudishimulikult astusin kontser-dimajja, andsin palitu riidehoi-du ega osanud enam midagi teha – järgisin vaid teisi, kes tundusid teadvat, kuhu lähevad. Peosaali ees ootasid härrad Hanno Pevkur ja Priit Kama, kes tervitasid küla-lisi, lõid klaase kokku ja soovisid head aastapäeva. Avarasse saali astudes jäid silma uhkelt kaetud lauad, mis soojas hämaras valgu-ses mõjusid eriti suurejooneliselt. Istusin koos kolleegidega lauda ja jäin ootama ürituse algust. Vaik-selt sisenes inimesi saali. Eriti jäid silma pikkade mustade mantlite, mustade mütside ja suurte kaela-ehetega saabunud inimesed, kes teevad tööd selle nimel, et vang-las oleks usuküsimuste lahenda-mine võimalikult hästi korralda-tud.

Algul pidasid kõne justiitsmi-nister Hanno Pevkur ja vanglate asekantsler Priit Kama, kes kiit-sid mullu tehtud tööd. Seejärel jagati teenistusmedaleid ja tee-neteriste. Üheks teenistusmedali saajaks osutus ka justiitskolledži lektor Krislin Pärt. Pärast auta-sustamist lõppes vastuvõtu for-maalne osa ja pidutsemine võis alata.

Lavale tuli PPA orkester koos Singer Vingeriga. Kontsert oli vä-gev ja neljanda loo ajaks oli la-va täidetud muusikat nautivate inimestega, mis valmistas Hardi Volmerile suurt heameelt. Esita-ti nii vanu kui hilisemaid lugusid, atmosfäär oli lõbus. Kontserdi-le järgnes pidusöök. Laudadel oli roogasid, mida ma varem proo-vinud polnud, kuid kõik maitse-sid meeliülendavalt ja kinnitasid kõhtu. Selleks hetkeks oli kogu saal mõnusalt elavnenud ja õhtu hakkas hoogu sisse saama. Enne pidulikku tordi ja kohvi serveeri-mist vahetus ka bänd. Tordi jaga-mise ajaks oli pidu juba täies hoos – rahvas tantsis, saal oli täitunud meeleoluka suminaga ja kõik kü-lalised tundsid kohalolekust täit rõõmu. Vastuvõtt läheb kindlas-ti minu uhkeimate ürituste ja pa-rimate mälestuste sekka. Loodeta-vasti tekib tulevikus taas võimalus sellisest pidulikust sündmusest osa saada.

Vangla-teenistuse 95. aasta-päeva vastuvõtt

1. kursuse üliõpilane Ardo Õiglane

• Tudengid räägivad, miks min-na • Mis on Kääriku suvemän-gudel huvitav?

Saab „puhata ja mängida“ ning jälgida naiste mudamaadlust. Hea võimalus veeta ilusaid suveilmu parima seltskonnaga. Ainulaadne võimalus proovida erinevaid spor-dialasid. Õhtud täis head muusikat. Hea asukoht – Kääriku: järv, saun, hüppetorn, telgiplats.

Kas läheksime uuesti? LOOMULI-KULT, pole küsimustki!

Kert ja Andrei

Üliõpilaste suvemängud on Kää-riku spordikeskuses igal suvel pä-rast jaanipäeva. Seal saab teha palju sporti ja samas ka pidutseda. Kind-lasti saab tuttavaks paljude uute ini-mestega, sest sport ühendab inime-si. Mina osalesin eelmisel aastal sel üritusel ja olin üllatunud, kui pal-ju osalejaid oli. Kindlasti oli spor-timise kõrval mõeldud ka paljude-le erinevatele võimalustele vaba aja veetmiseks: õhtuti sai klubis tantsi-da ja palju muud... Leian, et inime-ne, kes osaleb neil suvemängudel, ei kahetse.

Hannes

Põnev üritus, eraldi võiks välja tuua õhtused tantsupeod ja lahe-da seltskonnaga ajaveetmise. Kõi-gile leidub oma lemmikspordiala või üritus, millest tahab osa võtta, seetõttu ei hakka neid kommentee-rima. Kui keegi kahtleb, kas min-na või mitte, siis minu soovitus on minna, sest see ei võta tükki küljest, aga mitte minemisega võid jääda paljust vingest ilma.

Jagnar

Suvemängude 3 päeva olid täis naeru, ekstreemsusi, sporti, muusi-kat! Ei ole midagi paremat, kui se-mestri lõpus aeg maha võtta ja ker-gemalt hingata. Suvemängud ei ole pelgalt nalja saamise koht, sest sportlik hasart ja võidujanu kan-nustab igaüht!

Kairi

Möödunud suvel sain osaleda su-vepäevadel, mis kestsid 3 päeva. Kuna osalesin esimest korda, siis ei osanud sellest midagi arvata. Mui-dugi teadsin, et päeval on spordi-üritused ja õhtul väike pidu. Ko-

PPK sünnipäeva tähis-tamine Murastes …

Infomessil Intellektika

Tudengite eurovisioon on heate-gevuslik, akustiliste lugude laulu-võistlus, kus saavad osaleda kõiki-de Eesti ülikoolide tudengid. Üritus kulmineerub finaalkontsertiga 27.märtsil Tallinna Tehnikaülikoo-li aulas.

Eurovisioonil osalemiseks tuleb lindistada üks akustiline lugu ja saa-ta see aadressile www. k u l t u u r i k l u b i .. Lugusid saab saata kuni 2. märt-sini. Kodulehele laekunud lugudest valib erapooletu žürii välja 10 pare-mat pala ja nende autoreil avaneb

võimalus esineda finaalkontserdil27. märtsil, mis kantakse TVs üle kogu Eestimaa.

Martin Muiste, TTÜ tudeng, Kultuuriklubi liige

4. veebruaril külastasid PPK Paikuse kooli Seljametsa laste-aia-algkooli õpilased.

Väikestele külalistele näidati politseisõidukeid ja -varustust, mi-da korrakaitsjad oma igapäevatöös

kasutavad. Astuti sisse klassi- ja muudesse ruumidesse, kus tuleva-sed politseinikud iga päev õpivad. Külastati ka enesekaitsetundi, kus politseikadetid parasjagu käerau-dade kasutamist harjutasid.

Kõige rohkem elevust pakkus lastele politseibuss, mille vilkureid sai plinkima panna. Lapsed olid kõigest nähtust vaimustuses, nii paljudki ütlesid, et tahavad tulevi-kus politseinikuks saada.

Tudengite eurovisioon 2014

Lapsed PaikuselHannes Lember, PtS121 kadett

Veiko Ristissaare foto

… ja Paikusel31. jaanuaril pidas kolledži 4. sünni-päeva ka Paikuse kool. Selle sünd-muse tähistamiseks oli kolledžidi-rektor Aivar Toompere kutsunud kolledži õppejõud, töötajad, päeva-õppe kadetid ja täienduskoolitusel osalevad politseiametnikud piduli-kule lõunasöögile kooli sööklasse.

Direktori Aivar Toompere pi-dupäevakõnest jäid kõlama järg-mised mõtted:

„... 1. veebruaril 2010. aastal loodi politsei- ja piirivalvekolledži-te baasil ühtne politsei- ja piirival-vekolledž. Täna nelja aastaseks saa-nud PPK on oma „sünnivalud“ üle elanud ja on tänaseks edukalt te-gutsev SKA suurim struktuuriük-sus. Kahe erineva asukoha kollektii-vid on võtnud kolledži omaks ning enam ei ole teie ja meie, vaid kõik on PPK ehk meie. Tänan kõiki tööta-

jaid panuse eest kolledži arengusse. Õppejõud on tublid ja ennast aren-davad ning meie kollektiivi on lisan-dunud mitu tublit õppejõudu. Ka abipersonal on andnud endast pa-rima ja teinud tublit tööd, et teised saaksid edukalt tegeleda põhitege-vusega. Tänan kõiki kadette, kes on asunud õppima meie kolledžisse ja soovin neile edukat lõpetamist. Järg-mist sünnipäeva ehk PPK 5. aasta-päeva tähistame eri tegevustega ja kindlasti suurejoonelisemalt.“

Kõikide sünnipäeval osalenu-te tänusõnad Paikuse kooli köögi-personalile suurepärase pidupäe-valaua eest!

Muljeid Paikuselt jagastasemeõppe juhtivspetsialist

Eva AlliksooAlina Gavriljaševa foto

Registreerimine Kääriku suvemängudele

on avatud!hale jõudnult nägin paljusid noori tudengeid, kes nautisid ilusat ilma. Osa tudengeist üritas võimalikult paljudest aladest osa võtta, aga tei-sed panustasid rohkem lõbutsemi-sele ja vähem spordile. Õhtud olid igatahes lõbusad: sai koolikaaslas-tega tantsida ja lustida.

Kindlasti soovitan mängudele minna, sest sealt saab palju tutvu-si nii teistest koolidest kui ka enda koolist, kellega muidu ei pruugiks kokkugi saada. Pealegi saab ilusat ilma nautida (muidugi, kui seda on) ja ka sporti teha. Kindlasti leiab igaüks endale sobiva ala, sest neid on seal igale maitsele.

Siim

Kääriku üliõpilasmängud on tore viis alustada oma seiklusrikast su-ve! Tegemist on mängudega, kus pannakse proovile nii tarkus, osa-vus, kiirus ja jõud kui ka vastupi-davus. Võimalus on proovile panna oma võimeid ja esindada ülikooli!

Kääriku asub imekaunis Lõuna-Eestis Otepää lähedal ning sealsed metsad ja künkad on ilusad! Osa-lejatel jääb loota päikseliselt sooja-le ilmale.

Minule pakkus mullustel mängu-del osalemine palju seiklusi. Osa-lesin mitmel spordialal ja suhtle-sin kaaskadettidega, kohtasin vanu tuttavaid teistest koolidest.

Ise lähen tänavugi ja soovitan tul-la kõigil, kel see kogemus veel puu-dub – uskuge mind, te ei kahetse!

Sten

Üritus on hästi korraldatud, tege-vust jagub kõigile, asukoht on maa-liline, linnakärast ja mürast eemal, kolm päeva puhkust ja näiteks il-ma oli mullu ka keegi kinni maks-nud, päikest jäi veel mitmeks päe-vaks üle.

Erko

Registreerimiseks võta ühendust suvemängude kontaktisikuga Kairi Schmidtiga või vaata lisainfot sise-kaitse.ee/tudengid.

Kirja pannudÜE aseesimees

Jane Mölder

Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee

SisekaitseakadeemiaKase 61, Tallinn 12012

Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1

www.spinpress.ee

V e r b i s a u t R e 4 VEEBRUAR 2014

S Ü N D M U S I M Ä R T S I S

4.03 – sisejulgeolekupäev Tabasalus.5.03 – SKA Fitness Five võistlus Kase 61 jõusaalis.5.03 – Päästeameti 2014. a eesmärke ja tegevusi tutvustav seminar. 6.03 – PPK endised ja praegused töötajad tähistavad piirivalvehari-duse aastapäeva. 7.–8.03 – kutseõppemess „Noor Meister“ näituste paviljonis Pirita teel.8.03 – koguperepäev „Naistelt naistele“ Vabaduse väljakul. 14.–15.03 – infomess „Orientiir“ Narvas. 17.03 kl 12–13 – SKA raamatukogus tähistatakse emakeelepäeva.18.03 – SKA ujumise MV Pirita TOPi ujulas.18.–19.03 on tudengivarjupäevad. 19.03 on SKAs avatud uste päev ja eelinfo põhjal on PPKs 14 tuden-givarju. 22.–30.03 viibivad PPK 5 kadetti ja 2 õppejõudu valikaine „Rahvus-vaheline politseitöö“ raames õppereisil Saksamaal Güstrowis. Meie ka-detid ja õppejõud osalevad Güstrow akadeemia politseiteaduskonna organiseeritud programmis, mille raames tutvustatakse Eesti, Leedu ja Norra politseikadettidele Saksamaa politseiorganisatsiooni ja polit-seiharidust. 25.–27.03 – kriisireguleerimise lauaõppus TTX2 projekti CBRN Integrated Response raames.

T Ö Ö J U U B I L A R E

20 aastat tööd SKAs täitub kokal Ljudmila Logutenkol 10. märtsil.15 tööaastat akadeemias saab täis PÄKi päästekooli haldustalituse juha-

tajal Siiri Sibritsil 2. märtsil, laospetsialistil Viivi Kahril 6. märtsil ja päästevahendite tehnikul Mauri Tealasel 30. märtsil ning PPK süü-teomenetluse õppetooli lektoril Raivo Öpikul 28. märtsil.

10 aastat tööd SKAs täitub PPK süüteomenetluse õppetooli lektoril Kalju Leppikul 1. märtsil, PÄKi päästekooli haldustalituse päästevahendite tehnikul Toomas Köörnal 2. märtsil ja TKO spetsialistil Rein Vaheril 29. märtsil.

V A B A K S H E T K E K S

Mõistatamiseks kõigile

L Ü H I D A L T

S P O R T

Veebruarikuu töötajate vest-lusringi sisustasime sel korral õppeteemadega. Kohtumise eesmärk oli arutleda õppete-gevuse ja -korraldusega seotud teemade üle rollidest, ülesan-netest ja vastutusest lähtuvalt. Vajadus nimetatud aruteluks tuli rahulolu-uuringust, kus tehti mitmeid teemapüstitusi õppekavaarenduse, eestveda-mise ja kaasamise kohta.

Vestlusringis andsime SKA si-seregulatsioonidele toetudes üle-vaate akadeemiaülestest ja kol-ledžisisestest õppekorralduslikest

rollidest ning tutvustasime lähe-malt ka õppeprorektori ja õppe-osakonna töötajate tööülesandeid. Üheskoos leidsime, et õppetege-vused tervikuna on hästi reguleeri-tud ja üldjuhul toimibki igapäeva-töö nende alusel.

Vestluse käigus saime kinnitust, et kõik õppekava arendusega seo-tud tegevused on kolledži vastutus-alas, ennekõike uute õppekavade loomine, olemasolevate muutmi-ne ja koostöö kõigi huvigruppide-ga õppekavade arendamiseks. Õp-peprorektori ja õppeosakonna roll on kolledžite ülene õppetegevu-se juhtimine lähtuvalt haridussea-dustest, õppekavade riiklikele ja SKA nõuetele vastavuse jälgimine,

nõustamine ning tehnilise toe pak-kumine. Kõlama jäi mõte, et kõige tähtsam on siiski huvipoolte aktiiv-sus ja koostöö. Nii õppejõud, õp-petoolide/-keskuste juhatajad kui teised üksused (nt välissuhted) on oodatud kaasa rääkima ja õppeka-vaarenduseks ettepanekuid tegema ning õppekava juhtide roll on neid kaasata arendusprotsessi. Kõikide õppetegevusega seotud valdkon-dade puhul lähtume siiski akadee-mia põhiprintsiibist – teeme küll mitmekülgset koostööd, aga iga-üks vastutab siiski ise oma töölõi-gu eest.

Õppeosakond soovib kõigile edukat kevadsemestrit!

Õppeosakonna vestlusringTiina Karu,

õppeosakonna juhataja

Akadeemia Toimetised, uus hingamine

Annika Talmar-Pere,SJI asejuhataja-teadur,

Toimetiste tegevtoimetaja

Ilmunud on meie akadeemia täielikult uuenenud rahvusva-heline ajakiri Toimetised, mis kannab nimetust Proceedings, Estonian Academy of Security Sciences.

Seoses üha hoogustuva rah-vusvahelistumisega vajab akadee-mia ka ingliskeelset teadustöö väl-jundit, milleks nüüdsest ongi kõrge 1.2. ETISe klassifikaatorini jõud-nud Toimetised. Esmakordselt on ajakiri täielikult ingliskeelne ja saa-nud uue, teadusajakirjale kohase-ma kujunduse. Ajakirja toimetus-kolleegiumisse kuuluvad väärikad teadlased maailma mitmest üli-koolist ja akadeemia partnerasutu-sest. Ajakiri on indekseeritav Ebsco andmebaasis Central & Eastern European Academic Source.Viis aastat tegevtoimetajana

2008. aastal akadeemiasse tööle tulles omasin juba teatud kogemust rahvusvahelise ajakirja toimetaja-na ja „tõstsin käe“, kui tuli jutuks Toimetistele uue peremehe leidmi-ne. Sealtpeale on Toimetised olnud minu iga-aastane suurim töö, mil-le tegemisel on olnud nii paremaid kui halvemaid päevi.

Alguses olid avaldamiseks lae-kunud artiklid küllalt eri taseme, stiili ja vormistusega. Et toimeta-ja ja kolleegiumi tööd lihtsustada, koostasime uued viitamis- ja vor-mistamisreeglid, mis vajasid küll harjumist, kuid said autoritele siis-ki omasteks. Lisaks sellele juuru-tasime kahepoolse pimeretsensee-rimise ja uue retsensioonivormi, mille eesmärk on artiklite kvalitee-di jätkuv tõstmine. Tasapisi hakkas laekuma järjest sisukamaid artik-leid, millele koostasime ingliskeel-sed kokkuvõtted, et Toimetisi ka

partnerkoolide seas levitada. Sel-lega suurenes huvi nii ajakirja en-da kui ka akadeemias tehtava tea-dustegevuse vastu, mis omakorda võimaldasid toimetuskolleegiumi kutsuda tunnustatud teadlasi kogu Euroopast.

ETIS 1.2. klassifikaatoriks va-jalikud tingimused – eelretsensee-rimine, rahvusvaheline toimetus-kolleegium ja levik – olime täitnud juba eelmise numbri ilmumise ajaks, kuid et olla täiesti kindlad, ootasime ära hetke, mil Toimetised on Ebsco andmebaasist leitavad ja ilmuvad esmakordselt ingliskeel-sena. Selle numbri täiendava kva-liteedikontrollina määrasime igale artiklile kaks retsensenti ja läksi-me üle rahvusvaheliselt tunnusta-tud Harvardi viitamisstiilile.

Seega on ilmunud Toimetised minu jaoks suur töövõit, mis näi-tab, et järjepideva sihikindla töö-ga on võimalik paljugi saavutada. Loodan, et uued Toimetised aita-vad akadeemiat laiemalt tutvustada ning võimaldavad meie töötajatel ja partneritel avaldada rahvusvahelise kaaluga artikleid, mida huviga loe-takse. Järgmiseks sammuks on Toi-metiste uutesse andmebaasidesse lisamine, kvaliteedi jätkuv tõstmi-ne ja retsensioonide veelgi sisulise-maks muutmine.

Vähemalt esialgu jääb ilmuma ka Toimetiste „väikevend“ ETISe klassifikaatoriga 1.3., mis võimal-dab avaldada valdavalt eestikeel-seid artikleid, lühemaid uurimusi ja on populaarteaduslikuma suu-naga. Mõne aja pärast muutub see aga tõenäoliselt võrguväljaan-deks ja saab eelkõige õpet toetavaks avaldamisvõimaluseks akadeemia õppejõududele.

Aitäh meeldiva koostöö eest kõikidele autoritele, kolleegiumi liikmetele, keeletoimetajatele, ku-jundajatele ja küljendajatele!

Ajalehe jaanuarinumbris ilmunud mõistatuse lahendus on: Tark mees ütles, et võtke minu kaamel ka, siis saate neid kokku 18. Ja nii nad jagavadki 18 kaamelit omavahel ära – esimene poeg saab 9 kaamelit (18:2), teine poeg 6 (18:3) ja kolmas 2 kaamelit (18:9). Ülejääva 18. kaameli annavad nad tagasi targale, kes läheb oma teed.

Sellise lahenduse andsid kõik 10 vastuse saatnut. TKO spetsialist Marie mängis Fortunat ja neist 10st saavad saatuse tahtel auhinnaks akadeemia logoga pastaka Raile Reigo raamatukogust, kadett Kristo Lindsalu ja Annika Kaljusaar täiendusõppe keskusest.

Nimetatutel paluks auhinnale turundus- ja kommunikatsiooniosa-konda ise järele minna.

Küsimus, millele õige vastuse ütleb rahvasMeie akadeemias on aastatel 2001–2006 õppinud ja omandanud

rakenduskõrghariduse 3 lendu kohtunikuabisid. Nende väljaõppes olid ühendatud kohtunikuabi tööks vajalike õigusalaste teadmiste ja teadmiste praktilise rakendamise oskuse omandamine. Kooli lõpuek-sam oli ühtlasi kohtunikuabi eksam. Kohtunikuabide senine tegevus on näidanud, et nad tulevad edukalt toime nende ees seisvate ülesan-nete lahendamisega.

2008. aastal muudeti seadust ja võrdsustati kohtunikuabi haridus-nõue kohtuniku haridusnõudega – magistrikraadiga, ja seda vaatama-ta sellele, et kohtunikuabi tegevusvaldkonnaks on vaid kinnistusraa-matu ja äriregistri pidamine ning maksekäsu kiirmenetluse avalduste läbivaatamine. Tsiviilkohtuvaidluste lahendamine ning karistus- ja kri-minaalmenetlusõigus jäävad nende pädevusest välja. Täiendavalt peab kohtunikuabikandidaat läbima aastase ettevalmistusteenistuse ja soo-ritama kohtunikuabi eksami.

Nüüd on Riigikogus menetluses seaduseelnõu, mille kohaselt koh-tunikuabi magistrikraadi nõue säilitatakse, kuid ettevalmistusteenis-

tust ehk teoreetiliste teadmiste praktilise oskuse omandamist kavatse-takse tuntavalt kokku tõmmata. Miks seda tehakse, seda ei ole eelnõu seletuskirjas – nii nagu varem ka magistrikraadi nõude kehtestamisel – põhjendatud.

Teada on aga, et Saksamaal koolitatakse kohtunikuabisid alates 1976. aastast rakenduskõrgkoolides, kus teoreetiline väljaõpe ja õpitud teadmiste praktilise rakendamise oskuste omandamine koolis ja koh-tutes kestab kokku 3 aastat. Lõpetamise järel omandab kohtunikuabi hoopis laiema pädevuse kui Eesti kohtunikuabi. Praegu ametisolevad 12 000 kohtunikuabi tulevad oma tööga edukalt toime ja nende asja-tundlikkuses ei ole põhjust kahelda.

Siit küsimus: Miks Eestis on ette nähtud kohtunikuabide koolitamiseks 6 aas-

tat, kui Saksamaal omandatakse oluliselt laiem pädevus 3 aastaga?Valida on kahe vastuse vahel:

1 – Eesti gümnaasiumilõpetajad on rumalamad kui Saksa gümnaasiu-milõpetajad ja vajavad seetõttu kaks korda pikemat õppeaega.

2 – Eesti kohtunikuabi haridusnõude püstitajad ei tunne kohtunikuabi töö spetsiifikat ja on seetõttu ekslikul seisukohal, et kohtunikuabi ha-ridusnõue peab olema sama kõrge nagu kohtuniku haridusnõue.Õige vastus tuleneb telesaatest „Rooside sõda“ tuttaval põhimõttel

– rahvas ütleb. Õigeks osutub vastus, mille valib suurem arv vastanuid. Kui vastajaid on 5 või vähem, loetakse õigeks – vaatamata valitud vas-tustele – vastus 1.

Prof Rein Tiivel,õigus- ja sotsiaalteaduste keskus

NB! Vastus tuleb kuni 20. märtsini vormistada kodulehel → Avalikkusele → Akadeemia ajaleht → Mõistatus.

7. veebruaril autasustati Kuressaa-res 2013. a paremaid politseisport-lasi, tutvustati politseispordi ajaloo-raamatut ja avati rändnäitus.

Politsei parimaks naissportla-seks valiti seekord PPK kadett Kelly Nevolihhin, teiseks tuli Mirja Vir-ve Lõuna prefektuurist ja kolman-daks hinnati samuti meie kadeti

Eli Viielo tulemusi. Meestest va-liti parimaks Vladimir Latin, kes on varem SKA õppurina võitnud valimistel auhinnalisi kohti, kuid parima tiitli sai ta esmakordselt töötades praegu Ida prefektuuris. Teiseks tituleeriti Kunnar Vahi ja kolmandaks PPK esmakursuslane Kristjan Koskinen.

31. jaanuaril Kõrvekülas peetud politsei klassikalise jõutõstmise auhinnavõistlustel tulid võitjateks naistest Eli Viielo (PPK) kolme ala kogusummaga 337,5 kg ja Ivar Mai (JK) –83 kg kaalukategoorias kogu-summaga 517,5 kg. Teise koha saa-vutasid Laura-Lisett Lepp (PPK) 222,5 kg, meeste –93 kg kaalukate-goorias Oliver Õunap (PPK) 495 kg ja meeste –120 kg Marek Vähi (PPK) 745 kg-ga.

***11. veebruaril Pirital peetud

akadeemia suusatamise MV pari-mad olid naistest Kairi Schmidt (FK) ja meestest Simo Jaanipere (PÄK). Naiste esikolmikusse sõit-sid ennast veel 2 PPK neidu – Stina Kraam ja Laura Lillepuu. Meestest sai hõbemedali Märt Tomp (PÄK) ja pronksi Raiko Raag (FK). Võist-kondlikult oli parim PPK, järgne-sid pääste- ja finantskolledž.

***12. veebruaril peeti Murastes

7 meeskonna osavõtul akadeemia saalijalgpalliturniir, mis kujunes lõ-puheitlusteni tasavägiseks. Esikoha

võitis seekord päästekolledž (Mih-kel Teder, Raul Toome, Alek-sandr Korosteljov, Siim Malva, Romet Lastik, Miko Malk, Ar-tur Minajev, Sven Veek ja Andrei Surnin), teine oli PPK1 ja kolmas PPK2. Spordikeskus tänab turniiri peakohtunikuna tegutsenud Ervin Stüffi hea koostöö eest.

***SKA sportlaste paremad tule-

mused 22. veebruaril Tartus peetud üliõpilaste ujumismeistrivõistlustel olid: Aleksandr Malkov (PPK) – 2. koht 50 m rinnuli- (35,87) ning 3. kohad 50 m selili- (31,52) ja 100 m kompleksujumises(1.06,76), Mark Lutsevitš (PPK) sai kahel korral 2. koha – 50 m vabalt- (25,29) ja 50 m selili- (29,83) ning Anastassia Kurenkova (FK) 3. koha 50 m lib-likujumises (32,84). 4x50 m vabalt teateujumises sai SKA hõbeda, ne-likus ujus lisaks eelpool nimetatuile ka Kairi Schmidt (FK).

***22. veebruaril peeti Kehras

EASLi MV saalijalgpallis. Akadee-mia meeskond sai TTK ja EMÜ jä-rel 3. koha.

Kelly Nevolihhin valiti politsei parimaks naissportlaseks 2013. aastal

M E I E J U U B I L A R E

10. märtsil tähistab majandus- ja remondiosakonna vanemvalvur Val-dur Talts ja

13. märtsil PPK Paikuse kooli haldustalituse hooldustööline Mati Nukk 70. sünnipäeva.

23. märtsil on majandus- ja remondiosakonna koristajal Aili Vemersil 60. sünnipäev.

19. veebruaril andsid siseminis-ter Ken-Marti Vaher ja Päästeame-ti peadirektor Kuno Tammearu pidulikul tseremoonial päästetee-nistuse tunnustuse neile, kes on näidanud erakordset vaprust inim-elude päästmisel või panustanud päästeala arengusse. Meie akadeemiast pälvis rektor Lauri Tabur silmapaistvate teenete eest päästeala arendamisel pääste-teenistuse hõberisti ja PÄKi pääste-kooli päästetööde õppetooli kutse-õpetaja Heino Berggren inimeste elu päästmisel ilmutatud vapruse ja kangelaslikkuse eest päästeteenis-tuse medali.

x x x

PPA peadirektori käskkirjaga 21.01.2014 anti pikaajalise teenistu-se eest Eesti politseis akadeemia PPK teenistuskoerte koolituskeskuse ju-hile piirivalvekapten Jüri Pajusoo-le, piirihalduse õppetooli juhataja-le-lektorile piirivalvekolonelleitnant Piret Teppanile ja assistendile ko-missar Leho Tummelehele ning süüteomenetluse õppetooli assis-tendile komissar Tanel Tiksile po-litsei teenistusrist “20aastase lait-matu teenistuse eest“.

x x xJustiitsministri käskkirja

31.01.2014 kohaselt sai justiitskol-ledži vangistuskorralduse õppe-tooli lektor Krislin Pärt 10 aasta laitmatu teenistuse eest vangla-ametniku teenistusmedali.

A U T A S U S T A M I S I