Varustuskindluse aruanne 2016

Eleringi toimetisednr 1/2016 (12)

EESTI ELEKTRISSTEEMI VARUSTUSKINDLUSE ARUANNE 2016

Tallinn 2016

EESTI ELEKTRISSTEEMI VARUSTUSKINDLUSE ARUANNE 2016

Tallinn 2016

Elering on sltumatu ja iseseisev elektri ja gaasi hendssteemihaldur, mille peamiseks lesandeks on tagada Eesti tarbijatele kvaliteetne energiavarustus. Selleks juhib, haldab ja arendab ettevte siseriiklikku ja lepiirilist energiataristut. Oma tegevusega tagab Elering tingimused energiaturu toimimiseks ning majanduse arenguks.

Nende lesannete titmiseks esitab Elering vastavalt elektrituruseadusele ( 39 lg 7 ja lg 8; 66 lg 2, lg 3, lg 4 ) varustuskindluse aruande. Ssteemi piisavuse varu hinnang jrgneval 10 aastal on esitatud vastavalt vrgueeskirjas 131 lg 2 toodud valemile.

ISSN 2382-7114

ISBN 978-9949-81-129-8 (trkis)

ISBN 978-9949-81-130-4 (pdf)

6SISUKORD

Eessna .......................................................................................................................................... 6

1 ENERGIALIIDU RAAMISTIK ............................................................................................................. 91.1 ENERGIA MAJANDUSPOLIITILINE RAAMISTIK ...............................................................................................91.2 ESTFEED .......................................................................................................................................................... 101.3 VRGUEESKIRJADE HTLUSTAMINE EUROOPA LIIDUS ............................................................................... 111.3.1 Nuded liituvatele tootmisksustele (Requirements for Generators RfG) ............................................... 111.3.2 Nuded tarbijatele (Demand Connection Code DCC) ................................................................................... 111.3.3 Nuded alalisvooluhendustele (High Voltage Direct Current HVDC) .......................................................121.3.4 Avariitalitluse ja elektrissteemi taastamise vrgueeskiri (Emergency and Restoration Network Code .

E&R NC) ...........................................................................................................................................................121.3.5 lekandessteemi juhtimise suunis (System Operation Guidline SO GL).................................................121.3.6 Piirilese vimsuste arvutamise ja jaotamise vrgueeskiri (Capacity Allocation & Congestion

Management CACM) .....................................................................................................................................121.3.7 Pikaajalise vimsuste arvutamise ja jaotamise vrgueeskiri (Forward Capacity Allocation FCA) ...........131.3.8 Elektrissteemi tasakaalustamise vrgueeskiri (Electricity Balancing EB) ...............................................13

2 SNKRONISEERIMINE.................................................................................................................... 152.1 SENISED TEGEVUSED ......................................................................................................................................162.2 ALTERNATIIVIDE UURING ...............................................................................................................................172.3 INVESTEERINGUD JA RAHASTAMINE ............................................................................................................17

3 ELEKTRIVRGU ARENGUD AASTANI 2030 .....................................................................................213.1 TALLINN ........................................................................................................................................................... 223.1.1 Tallinna huliinide asendamine kaabelliinidega ............................................................................................ 223.1.2 Kiisa-Harku-Jrve piirkond ..............................................................................................................................233.1.3 Elektrivrgu mberehitamine Arukla-Tapa vahel........................................................................................233.2 KIRDE-EESTI ....................................................................................................................................................243.2.1 Kivili-Jhvi piirkond ........................................................................................................................................253.2.2 Rakvere-Pssi piirkond ...................................................................................................................................253.3 KESK- JA LUNA-EESTI ...................................................................................................................................263.3.1 Tartu linn .......................................................................................................................................................... 273.4 LNE-EESTI JA SAARED .............................................................................................................................. 273.4.1 Mandri ja saarte hendus ...............................................................................................................................283.4.2 Prnu, Paikuse ja Sindi piirkonna elektrivarustus .........................................................................................293.4.3 Riisipere-Turba piirkond ..................................................................................................................................303.5 RAIL BALTIC LIITUMINE ...................................................................................................................................313.6 ELERINGI PLANEERITUD INVESTEERINGUD AASTANI 2020 ......................................................................323.6.1 Investeeringute jaotus lhtuvalt strateegilistest eesmrkidest .................................................................323.6.2 Investeeringud 2016-2020 ..............................................................................................................................333.7 LIITUMISTE PARENDAMISE RAAMISTIK ......................................................................................................34

4 TAGASIVAADE VARUSTUSKINDLUSELE ......................................................................................... 394.1 2015/2016 AASTA TALVEPERIOOD ................................................................................................................394.2 KOKKUVTE ELEKTRISSTEEMI TALITLUSEST 2015. AASTA SUVEPERIOODIL (MAI-SEPTEMBER) ...... 404.3 ELEKTRISSTEEMI JUHTIMINE REAALAJAS ................................................................................................ 414.3.1 Abinud varustuskindluse tagamiseks..........................................................................................................424.3.2 Ssteemi taaspingestamine ..........................................................................................................................424.3.3 Sageduse reguleerimine .................................................................................................................................434.3.4 Elektrissteemi eralduskatsed .......................................................................................................................434.3.5 Tarbimise piiramine .........................................................................................................................................444.3.6 Avariitrjeautomaatika ...................................................................................................................................44

74.4 PIIRILESED MAKSIMAALSED LEKANDEVIMSUSED (TTC) 2015/2016 TALVEPERIOODIL ...................444.5 ESTLINKIDE JUHTIMINE ..................................................................................................................................454.6 ELERINGI AREJ I JA II .......................................................................................................................................464.7 ELEKTRISSTEEMI TALITLUSE JUHTIMISE UUED TEHNILISED VAHENDID ............................................... 474.8 VRGU TALITLUSKINDLUS.............................................................................................................................474.8.1 Vljallitumised ja andmata jnud energia ................................................................................................ 484.8.2 Suuremad rikked ja katkestused Eleringi vrgus ..........................................................................................494.8.3 Programmi Liinid puuvabaks titmisest .....................................................................................................51

5 HINNANG VARUSTUSKINDLUSELE ................................................................................................ 535.1 ELEKTRITARBIMISE PROGNOOS AASTANI 2031 ..........................................................................................545.1.1 Majanduse areng ............................................................................................................................................555.1.2 Elektritarbimise prognoos aastani 2031 ........................................................................................................555.1.3 Suurtarbijad .....................................................................................................................................................555.1.4 Jaotusvrgud ................................................................................................................................................... 575.1.5 Tehnoloogiate areng .......................................................................................................................................585.2 EESTI ELEKTRISSTEEMIGA HENDATUD TOOTMISSEADMED 2016. AASTAL ........................................585.3 ELEKTRITOOTJATE POOLT TEADA ANTUD TOOTMISSEADMETE MUUTUSED AASTATEL 2016-2026 ......595.3.1 Muutused vrreldes 2015. aastaga ................................................................................................................595.3.2 Suletavad tootmisseadmed ja olemasolevate tootmisseadmete vimsuse vhenemine .........................605.3.3 Kavandatavad ja ehitusjrgus soojuselektrijaamad .....................................................................................605.4 HINNANG TARBIMISNUDLUSE RAHULDAMISEKS VAJALIKULE TOOTMISVARULE AASTANI 2026 .......605.4.1 Hinnang tootmisvimsuse piisavusele talvel ................................................................................................605.4.2 Hinnang tarbimisnudluse rahuldamiseks vajalikule tootmisvarule suveperioodil ....................................625.4.3 lekandevimsused ........................................................................................................................................625.5 VARUSTUSKINDLUS AASTANI 2031 ..............................................................................................................635.6 EESTI VARUSTUSKINDLUS AASTANI 2031 ....................................................................................................635.6.1 Baltikumi varustuskindlus aastani 2031 ........................................................................................................655.6.2 Lnemere regiooni varustuskindlus aastani 2031 .......................................................................................665.6.3 Hinnang ........................................................................................................................................................... 67

6 ELEKTRITURG ................................................................................................................................716.1 LEKANDEVIMSUSTE ARVUTAMISE JA JAOTAMISE PHIMTTED ..........................................................716.1.1 lekandevimsuste arvutamise phimtted ................................................................................................ 726.1.2 lekandevimsuste jaotamise phimtted .................................................................................................. 726.2 PIKAAJALISED INSTRUMENDID LEKANDEVIMSUSTE JAOTAMISEKS .................................................... 726.3 HINNARISKI MAANDAMISE INSTRUMENDID EESTIS .................................................................................. 736.4 PHJA-BALTIKUMI HINE REGULEERIMISTURG .......................................................................................... 74

7 VARUSTUSKINDLUST TOETAVAD ELERINGI TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSPROJEKTID ................778 LISA 1. TOOTJATE POOLT ESITATUD ANDMED ................................................................................ 799 LISA 2.1 TOOTMISVIMSUSED JA TOOTMISVARU, TALV ................................................................. 8210 LISA 2.2 TOOTMISVIMSUSED JA TOOTMISVARU, SUVI ................................................................. 82 LISA 3.1 ELEKTRIJAAMAD EESTIS .................................................................................................. 84

8 Eessna

Praeguste parimate teadmiste jrgi on Eesti varustuskindlus jrgmisel kmnendil tagatud kohalike tootmisvimsuste ning lepiiriliste elektrihenduste koosmjus. Samas on nii Eestis, Baltikumis kui ka Lnemere regioonis tervikuna varustuskindluse varu seoses tootmisvimsuste sulgemisega prognoosi-tava ttskliga elektrijaamades vhenemas, mis vib hakata ohustama varustuskindlust.

Eesti peaks loobuma nudest, et tarbimine peab olema tagatud kodumaiste tootmisvimsustega 110 protsendi ulatuses. Varustuskindluse vaates pole hendused vhem turvalised kui Eestis asuvad elekt-rijaamad. Euroopa hise energiaturu tingimustes pole mingit kasu, kui Eesti suudab toota siin tarbitava elektrikoguse, aga suure turumahuga riikides valitseb energia puudujk. Niteks kaheprotsendiline tootmisvimsuste puudujk Saksamaal oleks suurem kogu Eesti tootmisvimsusest. Et vltida varus-tuskindlust ohustavate riskide kandumist hest riigist teise, peavad kasutatavad lahendused olema soovitatavalt le-euroopalised, aga tingimata vhemalt regionaalsed.

Eleringil on vastavalt elektrituruseadusele vimalus piisavate tootmisvimsuste tagamiseks korraldada vastav konkurss. Selleks, et konkursi korras rajatavad tootmisvimsused tidaksid oma eesmrgi ehk tagaksid Eestis varustuskindluse, tuleks meie elektriturg naaberriikide turust eraldada, mis lheks vastuollu hise energiaturu phimtetega ning oleks htlasi hiskonna vaatest vga kallis viis varustus-kindluse tagamiseks. Soodsaim viis varustuskindlust tagada on teha seda koos, ligates kasu tiputarbi-mise geograafilisest hajumisest ja mitmekesisest tootmisportfellist.

Juba lhematel aastatel tuleb regionaalsel tasemel leida vajalikud sammud turumoonutuste vhenda-miseks elektriturul, et tekitada uusi investeeringuid soosiv keskkond. Praegu moonutavad energiaturgu niteks fossiilsete ja taastuvate energiaallikate kasutajatele makstavad subsiidiumid, import vimsus-turuga Vene elektriturult, tarbijate vhene kaasatus elektriturul ja madala hinnaga pakutavad riigiphi-sed tipureservid. Lnemere regioonis tuleb leida hine tee vlja subsiidiumide phisest elektritootmi-sest. Selleks tuleb olla valmis aktsepteerima senisest madalamaid, sealhulgas negatiivseid, aga samuti krgemaid elektri hindu. Vabal turul kujunev elektri hind on efektiivseim signaal investeerimisotsuste tegemiseks, et tagada pikaajaline varustuskindlus.

Muude abinude ammendumisel on varustuskindluse tagamiseks vajalike investeeringute esilekutsu-miseks vimalus rakendada vimsusturu vi paindlikkusturu mehhanisme. Oluline on antud mehha-nismile vimalikult suur regionaalne ulatus ja efektiivne disain, et minimeerida kulusid tarbijatele ja turumoonutusi.

Toetame Soome ssteemihalduri Fingrid hiljuti avaldatud ettepanekuid varustuskindluse tagamiseks, sealhulgas viksemat sekkumist turumehhanismide toimimisse, paindlikkuse ja tarbijate osaluse kasvatamist elektriturul.

Taavi VeskimgiEleringi juhatuse esimees

11

1.1 ENERGIA MAJANDUSPOLIITILINE RAAMISTIK ...............................................................................................91.2 ESTFEED .......................................................................................................................................................... 101.3 VRGUEESKIRJADE HTLUSTAMINE EUROOPA LIIDUS ............................................................................... 111.3.1 Nuded liituvatele tootmisksustele (Requirements for Generators RfG) ............................................... 111.3.2 Nuded tarbijatele (Demand Connection Code DCC) ................................................................................... 111.3.3 Nuded alalisvooluhendustele (High Voltage Direct Current HVDC) .......................................................121.3.4 Avariitalitluse ja elektrissteemi taastamise vrgueeskiri (Emergency and Restoration Network Code

E&R NC) ............................................................................................................................................................121.3.5 lekandessteemi juhtimise suunis (System Operation Guidline SO GL).................................................121.3.6 Piirilese vimsuste arvutamise ja jaotamise vrgueeskiri (Capacity Allocation & Congestion

Management CACM) .....................................................................................................................................121.3.7 Pikaajalise vimsuste arvutamise ja jaotamise vrgueeskiri (Forward Capacity Allocation FCA) ...........131.3.8 Elektrissteemi tasakaalustamise vrgueeskiri (Electricity Balancing EB) ...............................................13

1 Energialiidu raamistik

Energialiidu eesmrk on tagada energiamajanduse jtkusuutlikkus ning vhendada sltuvust imporditavatest energiaallikatest, tstes sellega energiajulgeolekut.

Eesmrkide saavutamiseks tuleb luua kogu Euroopa Liitu hlmav energiassteem ja htne siseturg, kus energia liigub vabalt le riigipiiride, kehtivad htsed turureeglid ning tagatud on vaba konkurents.

Energiamajanduse regulatsioon saab selged piirid kui valmivad ja justuvad uues vrgueeskirjad, mis ksitlevad teemasid alates vrkudega liitumisest kuni bilansihalduseni.

Nutikama energiassteemi haldamiseks ttab Elering vlja energiavrgu platvormi Estfeed, mis vimaldab lpptarbijatel, energiateenuste pakkujatel, hajutatud (vike)tootjatel ja vrguettevtjatel energiatarbimise reaalajalhedaste andmete abil energia tootmise, transportimise ja tarbimise thusust kasvatada.

1.1 ENERGIA MAJANDUSPOLIITILINE RAAMISTIK

Energialiidu arendamine on Jean-Claude Junckeri juhitava Euroopa Komisjoni ks olulisemaid prioriteete, mille eesmrgiks on vhendada Euroopa Liidu sltuvust ktuste ja gaasi impordist, tugevdada energia siseturu toimimist, suurendada taastuvenergia osakaalu ning energiathusust ja kindlustada Euroopa Liidu juhtrolli vitluses globaalse kliimasoojenemisega. Euroopa Komisjon avaldas energialiidu dokumen-tide paketi Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia 2015. aasta veebruaris.

Energialiidul on viis energiajulgeolekule, -thususele ja konkurentsivimele suunatud meedet:

energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus (tarnete mitmekesistamine, koost varustuskindluse tagamiseks, Euroopa suurem roll lemaailmsel energiaturul);

12

tielikult integreeritud Euroopa energiaturg (turgude hendamine energiassteemide vaheliste henduste abil, energia siseturu meetmete rakendamine ja ajakohastamine, piirkondlik koost, vimalus kontrollida oma tarbimist ja vabalt valida energiamjat); energiathusus, mis aitab vhendada nudlust (energiathusus elamumajanduses ja transpordisektoris); majandusest tuleneva CO2 heite vhendamine (kasvuhoonegaaside 40% vhendamise eesmrgi saavutamine, globaalses kliimapoliitikas kokku leppimine, toimiv heitkogustega kauplemise ssteem, taastuvenergeetika turuphine edendamine);v teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivime.

Energialiidu paketi vaimus on Elering juba alates elektri phivrgu omandilisest eraldamisest 2010. aastal toetanud seniste riigiphiste energiaturgude hendamist lbi piirilese infrastruktuuri ja tarkvrgu arendamise, heitkogustega kauplemise ja turureeglite harmoniseerimise. Eesmrgiks on tagada erinevate ktuste ja tehnoloogiate vrdne kohtlemine, sealhulgas liikmesriikide energiapoliiti-kate htlustamine. htlustatud Euroopa vrgueeskirjade juurutamine on htse energeetika siseturu huvides.

Energialiidu rakendamise oluliste osadena avaldas Euroopa Komisjon juulis 2015 nn suvepaketi. See sisaldas algatusi nagu Energiaturu lesehituse avalik konsultatsioon (Public consultation on energy market design) ning Tarbijatele paremate lahenduste pakkumise teatis (A new deal for energy consumers). Elering esitas oma positsioonid mlema algatuse osas. Nimetatud algatused seadsid muu hulgas fookuse energiathususele, jaeturu arendamisele ja energia lpptarbijale. See on otseses koosklas Eleringi prioriteetidega, mis puudutab tarbimise juhtimise edendamist ning energia tarbi-misandmete kttesaadavaks tegemist nii tarbijale endale kui kolmandatele osapooltele.

Energiassteem on revolutsioonilises muutuses nii maailmas kui Euroopas. Teiste trendide hulgast on vimalik vlja tuua energiaturgude integreerumine (htne Euroopa energiaturg), mitteplaneeritava tootmistskliga ja hajusalt paiknevate seadmete massiivne lisandumine energiassteemi, kasvavad akumuleerimise ja tarbimise juhtimise vimalused, kliimapoliitika ja energiathususe eesmrgid, uut tpi turuosaliste lisandumine (ESCO-d ehk energiateenusettevtjad, energiahistud, agregaatorid, virtuaalsed jujaamad), energiatarbijate teadlikkuse kasv ja nudlus uut tpi teenuste jrele, piiride kadumine elektri-, gaasi- ja soojusenergia turgude vahel.

Kik see thendab ha enam ettearvamatuid energiavoogusid, aga ka eksponentsiaalselt kasvavaid infovoogusid energiassteemis. Energiavrkude haldamine peab uute oludega kohanema, vrgud peavad muutuma targemaks. Tarkvrk thendab kombineeritud muutusi energiassteemis, mis tulenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laialdasest kasutuselevtust. Tarkvrk vimaldab pakkuda tarbijatele uusi teenuseid. Inimesed ei vaja mitte elektrit ja gaasi, vaid toasooja ja valgust ning teisalt taskukohaseid energiaarveid. Selleks tuleb leida vrgus les efektiivsus ning tagada turuleps neile osalistele, kes seda efektiivsust soovivad pakkuda. Odavaim, keskkonnasbralikem ja kindlaim energia on tarbimata energia.

1.2 ESTFEED

Kik eelnev seab ka energiassteemihalduri valiku ette, kuidas hallata muutuvat ja oluliselt nutika-mat energiassteemi. Juhtimaks energiassteemi mberkujundamist, on Elering loonud ettevtetest vrgustiku, mille abil vlja arendada tark energiavrgu platvorm Estfeed. Estfeed platvorm vimaldab lpptarbijatel, energiateenuste pakkujatel, hajutatud (vike)tootjatel ja vrguettevtjatel energiatarbi-mise reaalajalhedaste andmete abil energia tootmise, transportimise ja tarbimise thusust kasvatada. Andmelao infossteemis silitatakse elektrienergia tarbimiskoguseid, kodeeritakse Eesti elektriturul tegutsevad turuosalised ning kik turuosaliste vahelist elektrienergia liikumist mtvad mtepunktid. Kodeerimine annab aluse turuosaliste iguste ja tarneahelate mratlemiseks.

Estfeed on suunatud energia tarbimise monitooringule ja haldamisele, mille kaudu saab jagada andmevooge thusama energia kasutamise jaoks nii organisatsioonis kui ka eraisiku tasandil. See tagab tarbimisandmete kontrollitud kasutamise ja vimaldab luua rakendusi turuosalistele, nii et eri osapooltele loodud abivahendid aitavad mtestada tarbimiskohaga seotud infot. Estfeed loob unikaalse vrtuspakkumise, aidates tarbijal koguda hoone elektri, kaugsoojuse ja gaasi kaugmtjate lugemid ja edastades need tarbijale vi tema poolt nidatud isikule. Tekivad vimalused energiasstu leidmiseks,

13

operatiivkulude sstmiseks ja uute tulude tekitamiseks. Vtmeks uute rakenduste jaoks on kvaliteet-sete ja reaalajalhedaste andmete kttesaadavus, mida saab kasutada otsustamisel automatiseerimisel ja optimeerimisel.

Estfeed platvorm on vimeline integreerima erinevaid andmeallikaid ja pakkuma sobivaid teenuseid andmete muutmisel vrtuslikuks informatsiooniks paindlikkuse haldamisel, auditeerimisel ja vrdlemi-sel. Estfeedi teeb unikaalseks tema eksklusiivne seotus riigikeskse infossteemide andmevahetuskihiga X-tee. X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis vimaldab Eestis korraldada turvalist internetiphist andmevahetust riigi infossteemide vahel.

Tarbimise juhtimine ehk inglise keeles demand side response on tarbijapoolne paindlikkus, mida on vimalik kasutada elektrissteemi juhtimisel. Tarbimise juhtimine nuab koordineeritud tegevust kogu elektrituru vrtusahelalt. Osalema peavad phivrgu operaator, jaotusvrgud kui energia tarnijad, bilan-sihaldurid, agregeerimise teenuse pakkujad ja tarbijad. Estfeed ja Andmeladu loovad vajaliku infrastruk-tuuri andmevahetuse koordineerimiseks, et Eestis saaks tulevikus elektrissteemi juhtimisel kasutada ka tarbimise poolset paindlikkust.

Tarbimise juhtimine on asjakohane vaid juhul, kui mistlike kuludega saavutatakse elektrissteemi jaoks n kriitiline ressurss (tarbimine), mis mjuks ssteemi jaoks efektiivselt. ksiku kodumajapidamise tarbimine ei mjuta elektrissteemi piisavalt, et selle tarbimise juhtimine oleks mistlik, kuid niteks suurtarbijate vi koondatud viketarbijate kogutarbimine on piisav, et selle juhtimine mjutaks elektri-ssteemi efektiivselt.

Euroopa energiapoliitika eesmrk on kaasata erinevaid tarbijagruppe ning vimaldada erinevaid prog-ramme tarbimise juhtimises osalemiseks. Kaasatud peaks olema kogu tarbimise poolne ressurss ehk iga tarbija peab omama vimalust saada kasu oma paindlikust energiakasutusest konkurentsivimelise hinnaga. Oluline on siinjuures silmas pidada, et tarbimise juhtimine toetab ka Euroopa kliimapoliitikat, sest vhendab heitegaaside, sh CO2 teket.

1.3 VRGUEESKIRJADE HTLUSTAMINE EUROOPA LIIDUS

Euroopa lekandevrkude operaatorite organisatsiooni ENTSO-E eestvedamisel on toimunud leeuroo-paliste vrgueeskirjade arendamine. Peale nende valmimist ja heakskiitu Euroopa Parlamendi poolt on jrgmine samm nende kasutuselevtt, mille jooksul mratletakse konkreetsemad nuded iga ssteemi kohta. leeuroopalised vrgueeskirjad mratlevad raamistiku, iga liikmesriik mrab aga konkreetse-mad piirid vi kitsendused ise.

Eeskirjad on koostatud eesmrgiga pakkuda elektrivrguga hendatud klientidele majanduslikult efek-tiivset, keskkonnasstlikku, samas kindlat ning tasemel vrguhendust. Eeldused selle saavutamiseks on vljatoodud eraldi tootmisksusi, suurtarbijaid ning alalisvooluhenduse ksitletavates vrgueeskir-jades, millest on tpsemalt juttu peatkkides 1.2.1-1.2.3.

1.3.1 Nuded liituvatele tootmisksustele (Requirements for Generators RfG)

Tootmisksusi ksitlevas eeskirjas mratakse ra lbipaistvad ja iglased nuded nii uutele liituvatele snkroonmasinatele kui ka lbi konverterite hendatud tootmisksustele. Seejuures konkreetsele tootmis-ksusele kohalduvate tingimuste titmise ulatus sltub tootmisksuse enda suurusest mida suurem on ksuse mju elektrissteemile, seda rohkematele nuetele peab tootmisksus vastama. Eeskiri on koostatud eesmrgiga tagada vrdne ning mittediskrimineeriv kohtlemine kikidele tootmisksustele. Kehtestatud on nuded aktiiv- ja reaktiivvimsuse ning sageduse ja pinge juhtimisele, infoedastusele, elektrijaamade mudelitele jm.

1.3.2 Nuded tarbijatele (Demand Connection Code DCC)

Nuded on kehtestatud suurtarbijatele (peamiselt tstused ja jaotusvrgud), keda elektri phivrguga hendatakse. Ksitletakse nii aktiiv- kui ka reaktiivvimsusega seotud ksimusi, kaitse ja juhtimise funktsioone, mudeleid, elektri kvaliteeti, infoedastust jm. Eeskiri tagab, et kik vrguettevtjad ning tarbimiskohti koheldakse vrdselt ning tarbijad aitavad kaasa elektrissteemi stabiilsele toimimisele le kogu Euroopa.

14

1.3.3 Nuded alalisvooluhendustele (High Voltage Direct Current HVDC)

Alalisvooluhendusi ksitlev vrgueeskiri mratleb ra nuded nii krgepinge alalisvooluhendustele kui ka alalisvoolu vahendusel hendatud tootmisksustele. Eeskirja kohaselt peab:

alalisvoolu tehnoloogia kasutamine tstma varustuskindluse taset, toetades ja soodustades samal ajal taastuvatel allikatel phinevate tootmisksuste liitmist elektrivrguga;

toetama alalisvoolu infrastruktuuride koordineeritud arendamist erinevate piirkondade vahel;

suurendama konkurentsi taset alalisvoolu tehnoloogia arendamise ning pakkumise vallas.

1.3.4 Avariitalitluse ja elektrissteemi taastamise vrgueeskiri (Emergency and Restoration Network Code E&R NC)

Avariitalituse ja elektrissteemi taastamise vrgueeskiri edastati Euroopa energiaturgude regulaatorile (ACER) 31. mrtsil 2015 ja 24. juunil 2015 andis ACER dokumendile positiivse tagasiside1. 2016. aasta jook-sul esitatakse vrgueeskiri Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikidele arutamiseks. Nimetatud vrgueeskiri peaks harmoniseerima ssteemioperaatorite ja jaotusvrgu operaatorite kriisijuhtimise plaanid ja tagama thusama koost kriisiolukorras. Samuti seab see nuded olulisematele elektrissteemi elementidele ja juhtimisseadmetele, et tagada elektrissteemi taastamise vimekus kriisiolukorras. Lisaks peab antud eeskiri kirjeldama elektrituru toimimist kriisiolukordades (nt turu peatamine ja taastamine, kommunikatsioon bilansihalduritega).

Eleringi jaoks on oluline antud eeskirja regulatiivne vljund, mis tagab selge toimis viisi vimalikus kriisiolu-korras suhetes teiste ssteemihalduritega kui ka turuosalistega. Samal ajal tuleb luua parem valmisolek ja suurendada ssteemi elementide vimekust kriisiolukordades toimimiseks.

1.3.5 lekandessteemi juhtimise suunis (System Operation Guidline SO GL)

2015. aastal leppisid Euroopa Komisjon, ACER ja ENTSO-E kolme eraldiseisva vrgueeskirja henda-miseks heks lekandessteemi juhtimise suuniseks (System Operation Guidline SO GL). Suunis koosneb jrgmistest vrgueeskirjadest: tkindla talitluse tagamise vrgueeskiri (Operational Security NC OS), sageduse juhtimise ja reservide vrgueeskiri (Load Frequency Control and Reserve NC LFCR) ja talitluse operatiivse planeerimise ja kavandamise vrgueeskiri (Operational Planning and Scheduling NC OPS). 2016. aastal esitab Euroopa Komisjon lpliku versiooni hendatud vrgueeskirjast liikmesriikidele.

lekandessteemi juhtimise suunise jrgi tuleb rajada alus elektrissteemi toimimiseks piisava t- ning varustuskindlusega ning tagada, et olemasolevat infrastruktuuri ning ressursse kasutatakse vimalikult efektiivselt. Selleks tuleb thelepanu prata elektrissteemi tkindla talitluse ldistele phimtetele, elektrissteemi leeuroopalisele tkindla talitluse tagamisele ning tegevuste koordinee-rimisele ssteemihaldurite vahel. Suunisega mratakse ra ssteemihaldurite ja oluliste vrgukasuta-jate rollid ja vastutuse ksimustes, mis puudutavad talitluse operatiivset planeerimist ning infovahetuse nudeid erinevate osapoolte vahel. Lisaks kirjeldab suunis vajalikke koordineeritud tegevusi, et saavu-tada sageduse piisav kvaliteet.

1.3.6 Piirilese vimsuste arvutamise ja jaotamise vrgueeskiri (Capacity Allocation & Congestion Management CACM)

Piirilese vimsuste arvutamise ja jaotamise vrgueeskiri (kehtiv alates 2015. aasta augustikuust) annab suunised pev-ette ja pevasisesel turul piirilese lekandevimsuse arvutamiseks ja jaotamiseks eesmr-giga suurendada efektiivset konkurentsi ning vrgu optimaalset kasutust, arvestades samal ajal ssteemi tkindlusega. Selleks viiakse ellu leeuroopaline elektribrside ja ssteemihaldurite koostl tuginev pev-ette ja pevasisese turu hendamine (market coupling). Olulisel kohal on osapooltevaheline koost ning vrdse kohtlemise ja lbipaistvuse reeglid. Antud teemat ksitletakse pikemalt punktis 6.1.

1 https://www.entsoe.eu/major-projects/network-code-development/emergency-and-restoration/Pages/default.aspx

15

1.3.7 Pikaajalise vimsuste arvutamise ja jaotamise vrgueeskiri (Forward Capacity Allocation FCA)

Pikaajaliste vimsuste arvutamise ja jaotamise vrgueeskiri ksitleb pikaajaliste piirileste vimsuste jaotamise phimtteid eesmrgiga htlustada piirkondadevahelise hinnariski maandamise instrumente, pidades seejuures silmas konkurentsitingimuste parandamist ja turu lbipaistvuse suurendamist. Lpp-eesmrk on luua ks leeuroopaline oksjoniplatvorm. Esmajrjekorras peetakse silmas fsilise lekande-vimsuse instrumente (PTR Physical Transmission Right) ja finantsinstrumente (FTR Financial Transmi-sison Right), kuid jetakse ka vimalus alternatiivlahendusele (EPAD Electricity Price Area Differential). Eeskiri on ENTSO-E poolt vlja ttatud ning liikmesriikide poolt heaks kiidetud. Jrgneb kontrollperiood, mille korras vaatavad Euroopa Parlament ja Nukogu suunised lbi ning ootuste kohaselt peaks eeskiri muutuma siduvaks 2016. aasta esimesel poolel. Pikaajaliste vimsuste arvutamisest ja jaotamisest on pikemalt juttu punktis 6.2.

1.3.8 Elektrissteemi tasakaalustamise vrgueeskiri (Electricity Balancing EB)

Elektrissteemi tasakaalustamise eeskiri ksitleb Euroopa htseid bilansiphimtteid eesmrgiga suurendada piirkondadevahelist integratsiooni lbi tegevuste koordineerimise ja harmoniseerimise. Samuti hlmab see tasakaalustamiseks kasutatavate standardtoodete harmoniseerimist. See vimaldab ssteemihalduritel kasutada olemasolevaid ressursse vimalikult efektiivselt, tagades kulude iglase jagunemise ning tstes elektrissteemi varustuskindluse taset. Vrgueeskiri kohaldub kikide Euroopa ssteemihaldurite, jaotusvrkude, bilansihaldurite ning reguleerimisreservi pakkujate suhtes. 2015. aasta juulis tegi Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostamet (ACER) ettepaneku Elektrissteemi tasakaalustamise vrgueeskirja vastuvtmiseks, lisades ettepanekule juurde omapoolsed soovitused ja muudatusettepanekud. Aastal 2016 algab komiteemenetluse protsess. Juba on alustatud on ka leeuroo-palise projektiga htse bilansituru loomiseks (loe lhemalt punktis 6.4).

17

2 Snkroniseerimine

Euroopa komisjoni initsiatiivil on ksil tiendav uuring, milles vrreldakse kiki erinevaid Baltimaade Venemaa elektrissteemist eraldumise stsenaariume, milleks on snkroniseerimine Mandri-Euroopaga, snkroniseerimine Phjamaadega vi Baltimaade saartalitlus koos toetavate alalisvooluhendustega Phjamaadesse ja Kesk-Euroopasse.

2.1 SENISED TEGEVUSED ......................................................................................................................................162.2 ALTERNATIIVIDE UURING ...............................................................................................................................172.3 INVESTEERINGUD JA RAHASTAMINE ............................................................................................................17

Energiavrkude arendamine Euroopas on praeguses geopoliitilises olukorras jtkuvalt prioriteetsete tee-made hulgas ning eesmrgiks on vhendada Euroopa Liidu liikmesriikide sltuvust kolmandatest riikidest tarnitavast gaasist, naftasaadustest, uraanist, elektrist jne. hine elektrivrk ja -turg loovad eeldused tulevikuks seatud eesmrkide titmiseks, milleks on energiaefektiivsuse kasv, energiasltuvuse vhenda-mine ning samuti taastuvate energiaallikate efektiivsem integreerimine. Eesti tarbija tuleviku elektrivarus-tuskindluse vti on Eesti tugev integreeritus Euroopa elektrivrgu ja -turuga ning tugev ja kuluefektiivne sisemaine elektrivrk.

Desnkroniseerimine Venemaa elektrissteemist on ks olulisimatest kavandatavatest arengutest nii Eesti kui kogu Baltimaade elektrissteemi jaoks. Kui veel eelmisel aastal liiguti sihikindlalt Mandri-Euroo-paga snkroniseerimise suunas siis tulenevalt Poola poolsetest piirangutest ja soovist mitte ehitada snk-roniseerimiseks vajalikke tiendavaid vahelduvvoolu hendusi lbi Phja-Poola, on otsustatud Euroopa komisjoni tasemel koostd edasi arendada ning lauale tuua ka kik muud alternatiivid Baltimaade elektrissteemi eraldamiseks Venemaa elektrissteemi snkroonalast.

Tna talitleb Eesti elektrissteem hises snkroonalas Venemaa hendelektrissteemiga ning on vga tugevalt seotud ja mjutatav Venemaa elektrissteemis toimuvast. Ajalooliselt on Eesti ja Balti riikide vrk vlja ehitatud ja dimensioonitud lhtuvalt vajadusest tagada piisavad lekandevimsused ja tugevad hendused Ida-Lne suunal. Seoses muutunud olukorraga ning integreerumisega Euroopasse, on ka Eesti ja Baltimaade elektrissteemi eesmrk tielikult integreeruda Euroopa hise elektrituruga lbi valminud ja ehitatavate krgepingealalisvooluhenduste ning tagada snkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedus-alaga. Ka valdavad energiavood Baltimaade elektrissteemides on tnaseks muutunud pigem phja-luna suunalisteks, kus suur osa elektrist liigub Phjamaade ja Balti riikide vahel.

Snkroniseerimine Eesti jaoks thendab nii siseriikliku kui ka Eesti ja Lti vahelise elektrivrgu tugev-damist. Eesti varustuskindluse seisukohalt on seejuures heks olulisemaks projektiks Eesti-Lti kolmas hendus, mille puhul otsustati tagada Euroopa Liidu fondidest kaasabirahastus 65% ulatuses. Kimas on liini ehitamiseks vajalike eeltde faas. Toimub liini ehitamisega seotud planeeringute lpetamine ning peale seda alustatakse maakasutuslepingute slmimisega.

18

2016. aastal valmis esimene lik olemasolevate Eesti-Lti suunaliste 330 kV huliinide rekonstrueerimise kavast. Nimelt paigaldati Tsirguliina-Valmiera liinile Tsirguliina alajaamast kuni Eesti-Lti piirini krgtem-peratuuriline komposiitsdamikuga juhe, mis vimaldab le kanda senisest mrksa suuremaid vimsus-vooge. Et saavutada tielikku efekti, peab ka Lti pool kuni Valmiera alajaamani antud liini rekonstruee-rima, mis toimub kava kohaselt prast snkroniseerimise projekti investeeringuotsuse tegemist.

2.1 SENISED TEGEVUSED

2013. aastal valminud phjalikuma tehnilise ja majandusliku uuringu Feasibility study on the intercon-nection variants for the integration of the Baltic States to the EU internal electricity market (Gothia Power) tulemused kinnitasid, et snkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrissteemiga on tehniliselt teostatav, kuid sealjuures on vajalikud teostada investeeringud elektrivrgu tugevdamiseks lbi Balti riikide ja Poola. Arvutused nitasid, et puhtalt elektrituru klassikalisest mudelist lhtuvalt, phinedes riikidevahelisele lbilaskevime muutustele, olulist sotsiaalmajanduslikku kasu ei ole, mis samas ei ole elektrissteemide omavahelise snkroniseerimise phieesmrk. Vaatamata tehnilisele vimalikkusele on Phja-Poolas olulised keskkonna piirangud, mis takistavad uute 400 kV huliinide rajamist, mis on vajalikud Leedu ja Poola vaheliste snkroonhenduste tekitamiseks.

Baltimaade elektrissteemide Mandri-Euroopaga snkroonhenduse loomise tehniliste vimaluste uuringuid alustati juba 1990. aastate alguses.

Varasemad teostatud uuringud:

1998 Baltic Ring study;

2008 Synchronous Interconnection of the IPS/UPS with UCTE Power Systems;

2008 Pre-feasibility study - state load-flow study on synchronous operation of Baltic power systems with the UCTE;

2013 Feasibility study on the interconnection variants for the integration of the Baltic States to the EU internal electricity market; Gothia Power.

13.02.2014 otsustas Eest valitsus astuda samme Vene hendelektrissteemi mju vhendamiseks Eesti elektrissteemi talitlusele, millega kohustati phivrguettevtjat koostama tegevuskava kolmandatest riikidest tehnilise sltuvuse vhendamiseks.

2014. aasta lpuks koostas Elering vastava kava, mille eesmrgiks on kirjeldada tegevusi ja inves-teeringuid, mis on vajalikud saavutamaks kolmandatest riikidest sltuvuse vhendamine ning Balti energiasaare hendamine Euroopaga. Snkroniseerimiseks vajalikud investeeringud moodustavad kige suurema osa lhema 10 aasta phivrgu investeeringutest ning on osa terviklikust vrgu arenguplaa-nist. Kuigi vastav kava sai koostatud Mandri-Euroopaga hendamiseks, siis kavas ettenhtud Eesti osa puudutavad investeeringud on vajalikud ka teiste alternatiivsete snkroontalitluste puhul, kui ollakse eraldunud Venemaa snkroonalast.

Snkroniseerimise projekti uuringute eestvedamise on praeguseks vtnud enda kanda Euroopa komisjoni energeetika allksus, eesmrgiga tagada laiem kandepind ning leida kikidele osapooltele sobiv lahendus. Samuti on eesmrgiks hinnata tpsemalt energiajulgeoleku aspekti, mis on praeguses geopoliitilises raamistikus snkroniseerimise ks philistest eesmrkidest. Sellega seoses vaadatakse vimalikke alternatiive veelgi avardatumalt ning edasi on otsustatud liikuda kolme phivariandiga.

19

2.2 ALTERNATIIVIDE UURING

Nagu eelpool mainitud on Baltimaade elektrissteemi Venemaast eraldumine oluline teema ka Euroopa komisjoni tasandil, ning kuna lpliku konsensust edasise stsenaariumi kohta ei ole, teostatakse Euroopa komisjoni initsiatiivil tiendav uuring, kus vrreldakse erinevaid Baltimaade Venemaa elektrissteemist eraldumise stsenaariume, milleks on:

a) Snkroniseerimine Mandri-Euroopaga;

b) Snkroniseerimine Phjamaadega;

c) Baltimaade saartalitlus koos toetavate alalisvooluhendustega Phjamaadesse ja Kesk-Euroopasse.

Euroopa Komisjoni juures tegutseva JRC (Joint Research Centre) poolt koostatav uuring on kavas valmis saada 2016. aasta detsembris, mille phjal tehakse edasine otsus, missuguse stsenaariumi jrgi oleks kige mistlikum edasi minna. Uuringu eesmrgiks on vlja selgitada erinevate stsenaariumite kuluefektiivsuse ning energiajulgeolekuga seotud aspekte.

2.3 INVESTEERINGUD JA RAHASTAMINE

Sltumata tulevikus teostuvale stsenaariumile, on Baltimaade omavaheliste henduste tugevdamine vajalik, sealhulgas Eestis tehtavate investeeringute maht, mis seotud phja-luna suunaliste 330 kV henduste tugevdamisega.

Snkroniseerimisel Phjamaadega vib lisanduda sisemaiseid investeeringuid, mis on seotud tienda-vate vahelduvvoolu kaabelliinide rajamisega Eesti ja Soome vahele. Baltimaade saartalitluses vib aga nuda tiendavaid investeeringuid tootmisreservidesse ning juhtimistehnoloogiatesse ning alalisvoolu henduste tiendustesse, et tagada elektrissteemi t- ja varustuskindlus.

Eestiga seotud Venemaa snkroonalast eraldumiseks vajalikud investeeringud ja vimalik ajakava on toodud alljrgnevas tabelis. 3.1

Joonis 1 Baltimaade snkroniseerimise stsenaariumid

PHJAMAADE HENDELEKTRISSTEEM

ISLANDI ELEKTRISSTEEM

SUURBRITANNIA ELEKTRISSTEEM

IIRIMAAELEKTRISSTEEM

MANDRI-EUROOPAHENDELEKTRISSTEEM

VENEMAA HENDELEKTRISSTEEM

B

C

A

20

nr Projekt Ehituse algus Tsseviimine Maksumus, mln eur PCI call aasta % CEF fondist staatus

Snkroniseerimisega seotud planeeritavad investeeringud

1 Eesti - Lti kolmas 330 kV hendus 2015 2020 76 2014 CEF toetus 65% teostamisel (planeeringud; hanked alustamisel)

2 Tsirguliina-Valmiera (L354) 330 kV huliin 2015 2016 2.72 EI Valmis

Teostamisel olevad ja valminud projektid 78.72

3 Konverterjaam Narvas 500 MW 2018 2021 90 2015 Vimalik PCI kandidaat tulevikus

planeerimisel

4 Pingestabiliseerimisseadmed ning primaarreguleerimine

2015 2016-2024 32 planeerimisel

5 Eesti-Tsirguliina (L353) 330 kV huliin 2018 2018 47 PCI kandidaat - eelinfo esitatud

planeerimisel

6 Eesti-Balti EJ (L373) 330 kV huliini sisestus Balti alajaama

2020 2020 1 planeerimisel

7 Balti-Tartu (L300) 330 kV huliin 2020 2024 42 2016-2017 PCI kandidaat - eelinfo Esitatud

planeerimisel

8 Tartu-Valmiera (L301) 330 kV huliin 2020 2024 21 2016-2017 PCI kandidaat - eelinfo esitatud

planeerimisel

Planeeritavad projektid 236

9 Eesti - Lti neljas 330 kV hendus 2024 2026 11 2018? kaalumisel

10 Eesti-Balti EJ (L373) 330 kV huliin 2028 2030 teadmata kaalumisel

11 Paide-Sindi (L346) 330 kV huliin pole otsus-tatud

pole otsus-tatud

15 kaalumisel

Kaalumisel olevad projektid 26

Tabel 1 Snkroniseerimisega seotud projektide orienteeruv ajakava ja maksumused

23

3 Elektrivrgu arengud aastani 2030

3.1 TALLINN ........................................................................................................................................................... 223.1.1 Tallinna huliinide asendamine kaabelliinidega ............................................................................................ 223.1.2 Kiisa-Harku-Jrve piirkond ..............................................................................................................................233.1.3 Elektrivrgu mberehitamine Arukla-Tapa vahel........................................................................................233.2 KIRDE-EESTI ....................................................................................................................................................243.2.1 Kivili-Jhvi piirkond ........................................................................................................................................253.2.2 Rakvere-Pssi piirkond ...................................................................................................................................253.3 KESK- JA LUNA-EESTI ...................................................................................................................................263.3.1 Tartu linn .......................................................................................................................................................... 273.4 LNE-EESTI JA SAARED .............................................................................................................................. 273.4.1 Mandri ja saarte hendus ...............................................................................................................................283.4.2 Prnu, Paikuse ja Sindi piirkonna elektrivarustus .........................................................................................293.4.3 Riisipere-Turba piirkond ..................................................................................................................................303.5 RAIL BALTICU LIITUMINE ................................................................................................................................313.6 ELERINGI PLANEERITUD INVESTEERINGUD AASTANI 2020 ......................................................................323.6.1 Investeeringute jaotus lhtuvalt strateegilistest eesmrkidest .................................................................323.6.2 Investeeringud 2016-2020 ..............................................................................................................................333.7 LIITUMISTE PARENDAMISE RAAMISTIK ......................................................................................................34

Elektrissteemi arengu pidev planeerimine toimub tihedas koosts Elektrilevi AS-iga. Koost tulemuseks on optimaalsed arenguplaanid ning madalamad vrgutariifid tarbijatele.

Piirkondliku arengu huvipakkuvamateks osadeks on Tallinna piirkonna elektrivrgu uuendamine ja mberkujundamine.

Lne-Eesti, sealhulgas saarte varustuskindlust ning vrgu lbilaskevimet tstab ehitatav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV liin, mis on htlasi osaks Eesti-Lti kolmandast elektrihendusest ning kogu Eesti mandriosa katvast tugevast 330 kV ringvrgust. Suurte saarte varustuskindluse parandamiseks valmib lhema viie aasta jooksul teine 110 kV merekaabel Ruste-Tusti vahele.

Elering investeerib Eesti elektrivarustuskindluse tagamisel jrgmisel viiel aastal (2016-2021) kokku ligi 226 miljonit eurot.

Suur huvi pakub ka Rail Balticu projekt, sest phja-luna-suunaline elektrirongiliiklus eeldab phivrgu taristu rajamist ning elektrivrgu tugevdamist mitmes piirkonnas.

24

Joonis 2Tallinn ja selle mbruse arenguperspektiivid aastaks 2030

Olemasolev vrguosa330 kV liin110 kV liinKaabelliinAlajaam

Demonteeritav vrguosaLiinAlajaam

Investeeringud 20162020

330 kV liin110 kV liin110 kV kaabelliinAlajaam

sh. jutrafode vahetus alajaamades

Investeeringud 20212030330 kV liin110 kV liinAlajaam

Vimalikud lisainvesteeringud330 kV liin110 kV liinAlajaam

VOLT

A AJ

PALJASSAARE AJ

VIIMSI AJRU

MA

AJ

SADA

MA

AJ

KALL

AVER

E AJ

JGA

LA A

J

RAAS

IKU

AJ

JRI AJ

JRVEKLA AJ

ARUKLA AJPSKLA AJ

TOPI AJ

HARKU AJ

LOO AJ

IRU AJ

TALLINNA KTJ

KEHR

A AJ

KIISA AJ

KEILA AJ

KUUSALU AJ

TABASALU AJ

KOPLI AJVESKIMETSA AJ

UUS-EKSKAVAATORI AJ

TISKRE AJ RANN

A AJ

ELEK

TRIJA

AMA

AJ

ME

LP

IDA

AJ

LASNAME AJ

LEMISTE AJ

TNISME AJENDLA AJJRVE AJ

JUHKENTALI AJ

VEERENNI AJ

ESTLINK

SAKU AJ

KVARTSI AJ

KADAKA AJ

MUSTAME AJKIVIME AJ

LAAG

RI A

J

KADR

IORU

AJ

RAAS

IKU-

VEO

AJ

Eleringi arengukava seab plaaniks aastaks 2030 rekonstrueerida suurel hulgal olemasolevaid elektriliine, lisaks tegeletakse kohaliku kogukonna ja omavalitsuse nudele vastu tulles vanade linnasiseste huliinide asendamisega kaabelliinidega. Kaabelliinid on kll huliinidest mrksa kallimad, ent linnapildis mrkama-tud ning ka palju tkindlamad. Samuti on Tallinna tingimustes nuetele vastavate huliinide kaitsetsoo-nide rajamine elanikke hirimata pea vimatu. huliinide rekonstrueerimise ldeesmrgiks on varustus-kindluse tagamine Eesti kige dnaamilisemalt arenevas piirkonnas lbi lekandevime suurendamise ja lekandessteemi rekonstrueerimise.

3.1.1 TALLINNA HULIINIDE ASENDAMINE KAABELLIINIDEGA

Tallinnas on planeeritud pikaajalises perspektiivis rekonstrueerida enamus linnasisestest huliinidest kaabelliinideks ja asendada olemasolevad lititega kaabelliinid moodsate plastisolatsiooniga kaablite vastu. 2030. aasta perspektiivis on planeeritud jrgmised uuendused:

Kaabelliinidega asendatakse huliinid Harku-Kadaka-Veskimetsa, Veskimetsa-Endla, Veskimetsa- Kopli-Volta-Paljassaare alajaamade vahel;

Rajatakse uued kaabelliinid Topi-Pskla-Kvartsi;

Pikemas perspektiivis on vimalikud uued kaabelliinid Iru-Ida (2 tk), Veskimetsa-Tiskre. Samuti hendatakse ssteemiga kaabelliinide vahendusel perspektiivsed uued alajaamad Uus-Ekskavaatori, Veerenni, Juhkentali, Kadrioru.

3.1 TALLINN

Tallinna piirkonnaga seotud arengud keskenduvad eelkige vananeva taristu asendamisele linnasiseselt ning elektrivrgu mberkujundamisele linna mbruses. Huvipakkuvamateks arenguteks on Topi-Ps-kla-Kvartsi uus kaabelliin ning elektrivrgu mberkujundamine Arukla ja Tapa vahel. levaade Tallinna ja selle lhipiirkonna arenguperspektiividest on koondatud jrgnevale joonisele 2.

25

Tiheasustuse tttu vib perspektiivse Jrvekla 330 kV alajaama hendamine toimuda Arukla-Jrvekla 330 kV kaabelliiniga.

3.1.2 KIISA-HARKU-JRVE PIIRKOND

heks vimalikuks vrgu arengusuunaks on elektrivrgu konfiguratsiooni muutumine Kiisa, Harku ja Jrve alajaamade vahel. Elering demonteerib Laagri 110 kV alajaama ning ehitab uued Pskla ja Kvartsi 110 kV alajaamad. Kiisa ja Jrve alajaamad seotakse Kiisa-Topi-Pskla-Kvartsi-Jrve 110 kV liiniga, mis on ligul Topi-Kvartsi kavandatud kaabelliinina. Samuti on antud piirkonnas perspektiivis vimalik Saku 110 kV alajaama ehitamine, mis seotakse praeguse liiniga Kiisa-Jrve, mis tulevikus muutub liiniks Kiisa-Saku-Jrvekla-Jrve. Kiisa alajaamaga seotud 110 kV elektrivrgu lekoor-muste vhendamiseks vib tekkida vajadus Kiisa-Arukla 330 kV liini ehitamiseks.

TOPI AJ

HARKU AJ

KIISA AJ

Joonis 3 Vimalik vrgu arengu variant Kiisa-Harku-Jrve piirkonnas








SAKU AJ

LAAGRI AJ

KIVIME AJ

KADAKA AJ

JRVE AJMUSTAME AJ

KVARTSI AJPSKLA AJ

JRVEKLA AJ

3.1.3 ELEKTRIVRGU MBEREHITAMINE ARUKLA-TAPA VAHEL

Koormuse kasvu konservatiivsest stsenaariumist lhtuvalt on Kose piirkonnas vaja rajada uus 110 kV alajaam. Eleringi ja Elektrilevi koostna on lbi kaalutud mitmeid liitumisvariante piirkondlike arenguvimalustega. Optimaalse variandi jrgi (Joonis 4) demonteeritakse olemasolev 110 kV liin L101 Tapa ja Arukla alajaamade vahel. Demonteeritava liini asendamiseks ehitatakse uus 110 kV liin trassil Kehra-Aegviidu-Tapa. Rekonstrueeritakse Raasiku ja Kehra alajaamad ning 110 kV liinid Arukla-Raasiku-Kehra. Perspektiivse koormuskasvu katmiseks on ette nhtud Aegviidu alajaama ehitamine.

26

ARUKLA AJ

RAASIKU - VEO AJARUKLA AJ

KEHRA AJ

AEGVIIDU AJ

TAPA AJ

Joonis 4 Vimalik elektrivrgu areng Arukla-Tapa piirkonnas








3.2 KIRDE-EESTI

Kirde-Eestis asuvad Eesti kige suuremad elektrijaamad ning Eesti suurima alalisvooluhenduse EstLink 2 konverterjaam. Sealne tarbimine on philiselt koondatud tstuspiirkondadesse. Phili-sed tarbimist mjutavad valdkonnad on plevkivitstus ja kaevandused. Plevkiviressurss teatud aja tagant mingis piirkonnas ammendub, mille tttu rajatakse uued kaevandused, millega koos jaotuvad mber ka tarbimisvimsused ja vrk vajab rekonfigureerimist.

Lbilaskevime piiratusest lhtuvalt peab mber ehitama vi tielikult rekonstrueerima tstustar-bijaid siduva 110 kV vrgu (Joonis 5).

Joonis 5 Kirde-Eesti piirkonna arenguperspektiivid








JAOSKONNA 1-2 AJAIDU AJ

JAOSKONNA 3A AJ

JAOSKONNA 3B AJKIIKLA AJ

PARGI AJ

AHTME AJ

RAKVERE AJ

KADRINA AJ

HALJALA AJ

KUNDA AJ LIIVA AJ

VIRU-NIGULA AJ

ASERI AJ

ESTLINK 2

KOTINUKA AJ

PHJA AJPTK AJ

MVT AJ

PSS

I AJ

LVT AJ

KIVILI AJRAKVERE - PHJA AJ

VIKE-MAARJA AJ

ROELA AJ

UHTNA AJ

ALAJE AJ

KONSU AJILLUKA AJ

ALUTAGUSE AJ

SIGALA AJ

ALLIKA AJ

JOALA AJ

NARVA AJ

BALTI AJ

TUVAVLJA AJ

NEMIK AJ

KREE

NHOL

MI A

J

NARV

A PE

AALA

JAAM

AJ

ORU AJ

ESTONIA-PHJA AJ

27

3.2.1 KIVILI-JHVI PIIRKOND

Kivili-Jhvi piirkonnas toimub koormuste mberpaiknemine (Joonis 6). Suletud on Aidu karjriga seotud Jaoskonna 1-2 alajaam. Kavas on tiendavalt sulgeda Jaoskonna 3A, Aidu ning Kiikla alajaa-mad. Luna poole, Ojamaa kaevanduste suunas, nihkuva koormuse kandvaks keskmeks muutub rekonstrueeritav Jaoskonna 3B alajaam, mis seotakse, kombineerides olemasolevaid liine, Pssi ja Alutaguse alajaamadega. Teiselt poolt on kavas tugevdada liine suunal Pssi-Ahtme-Illuka-Alu-taguse. Sel viisil rekonstrueeritakse ulatuslik ring Pssi ja Alutaguse alajaamade vahel, mis tagab nii kohalike koormuste varustuskindluse kui ka piisava toe Pssi alajaama hendatud Estlink 2-ga seotud transiitreiimide puhul, kui mni 330 kV liin peaks olema tst vljas.

Joonis 6 110 kV elektrivrgu mberkorraldamine Kivili-Jhvi piirkonnas








ORU AJ ALLIKA AJ

AHTME AJ

KONSU AJ

ALUTAGUSE AJ

ILLUK AJ

KOTINUKA AJPTK AJ

PHJA AJLVT AJMVT AJ

ASERI AJ

JAOSKONNA 1-2 AJ

JAOSKONNA 3A AJKIIKLA 3A AJ

JAOSKONNA 3B AJ

AIDU AJ

PSS

I AJ

KIVILI AJ

ESTONIA-PHJA AJ

PARGI AJ

3.2.2 RAKVERE-PSSI PIIRKOND

Seoses koormuse kasvuga Rakvere linnas ja selle lhistel, on oodata Rakvere-Phja alajaama ja sellega seotud liinide suunal Rakvere-Rakvere-Phja-Pssi rekonstrueerimist. Perspektiivis rekonst-rueeritakse hetkel haruskeemina hendatud Haljala ja Uhtna alajaamad H-skeemiga alajaamadeks, nendega seotud haruliinid aga ehitatakse kaheahelalisteks, mis tagavad suurema tkindluse nendes alajaamades (Joonis 7).

28

Joonis 7 Vrgu areng Rakvere-Pssi piirkonnas








JAOSKONNA 1-2 AJ

JAOSKONNA 3A AJ

AIDU AJ

PSS

I AJ

KIVILI AJ

UHTNA AJ

HALJALA AJ

RAKVERE-PHJA AJRAKVERE AJ

VIRU-NIGULA AJ

ASERI AJ

3.3 KESK- JA LUNA-EESTI

Luna piirkond hlmab nii tihe- kui ka hajaasustusega alampiirkondi. Kige suurema tarbimise kontsent-ratsiooniga on Eesti suuruselt teine linn Tartu ja selle lhimbrus, kus on ette nha koormuste jtkuvat kasvu. Sellega seoses tekivad piirangud elektri lekandmisel 330kV vrgust toitealajaamu siduvasse 110 kV elektrivrku. Et piiranguid vltida, tuleb investeerida 330/110 kV lbilaskevime suurendamisse ning 110 kV vrgu rekonstrueerimisse. Tartu linnas on kavas olemasolevad huliinid rekonstrueerida tehnilise ressursi ammendumisel kaabelliinideks, sest huliinide kaitsevndid on ha rohkem prssimas linna arengut.

Luna piirkonnas on 110 kV huliinid suhteliselt pikad, mistttu teatud N-1 olukordades vivad tekkida pingeprobleemid. Eriti kriitiline on olukord, kui Tsirguliina alajaamas llitub vlja ainuke 330 kV ja 110 kV vrke siduv trafo. Selliste olukordade vltimiseks tuleks rekonstrueerida Tsirguliina AJ ning paigaldada sinna teine trafo.

Luna piirkonna 110 kV vrkudesse on lisandunud ka uusi tarbijaid ning 25-40 aastat tagasi rajatud liinid ei ole piisavad perspektiivsete koormuste jaoks. Lbilaskevimete tagamiseks tuleb 110 kV vrku tugevdada lbi rekonstrueerimiste (Joonis 8).

Joonis 8 Kesk- ja Luna-Eesti piirkonna arenguperspektiivid

OIU AJ

KVISSENTALI AJ

KUUSE AJLEM

MAT

SI A

J

REOLA AJ

EMAJ

E A

J

LEJ

E AJ

KARL

OVA

AJ

ANNE KTJANNE AJ

IHASTE AJ

TSTUSE AJ

SOO AJVRU AJ

KANEPI AJ

MAARITSA AJ

RUUSA AJPLVA AJ

OTEP AJ

IMAVERE AJ

TARTU AJ

TRI AJ

ELVA AJ

PUHJA AJ

MUSTVEE AJ

SAARE AJ

SUURE-JAANI AJ

TRVA AJ

NULA AJ

KILINGI-NMME AJ

KABLI AJ

SINDI AJ

VNDRA AJ

JRVAKANDI AJ

KEHTNA AJ

KOIGI AJ

AHJA AJ

VILJANDI AJREINU AJ

PRA AJ

VOIDI AJ

ALASKIVI AJ

KANTKLA AJ

LINDA AJTSIRGULINNA AJ SMERPALU AJ








29

3.4 LNE-EESTI JA SAARED

Lne-Eesti ja saarte piirkond on Eestis elektriliselt ks kaugemaid, samal ajal tuuleenergeetikat silmas pida-des ks kiiremini arenevaid piirkondi. Sellega seoses on tekkinud Lne-Eesti ja Saarte piirkonna elektrivrku-des uued vljakutsed. hest kljest on ammendunud 110 kV vrgu lbilaskevime ning teiselt poolt phjustab tootmisseadmete toodangu suur kikumine omakorda pingenivoode laiades piirides muutusi, mis ulatuvad N-1 olukorras ohtlikult krgele.

Vrkude talitlus lbilaskevime piiril on tinginud olukorra, kus hooldusi on vimalik teha vaid kolmel-neljal suvekuul. Olukord peaks tunduvalt paranema, kui valmib Eesti-Lti kolmas elektrihendus, mille raames rajatakse ka 330 kV hendus Harku ja Sindi alajaamade vahel. Paralleelselt 330 kV liiniga hakkab kulgema 110 kV huliin, mis seob tugevaks tervikuks teekonnale jvad olemasolevad 110 kV alajaamad. Piirkonnas on

Seoses koormuste suurenemisega ja huliinide vanusepiiri lhenemisega on aastaks 2030 kavas rekonst-rueerida suur hulk huliine. Oluliseks likvideeritavaks probleemiks on seejuures vananenud ja nrkade liinide vhesest lbilaskevimest tingitud pingeprobleemid pikkadel 110 kV hendustel (Paide-Mustvee-Tartu ja Tartu-Elva-Tsirguliina). Thtsamad rekonstrueerimistd leiavad aset jrgmistes piirkondades:

Paide-Koigi-Imavere-Pltsamaa-Pdra-Jgeva-Kantkla-Mustvee-Saare-Tartu alajaamade vahelised 110 kV huliinid;

Tartu-Elva-Rngu-Trva-Tsirguliina alajaamade vahelised 110 kV huliinid;

3.3.1 TARTU LINN

Koormuse kasvu korral on tulevikus vimalik ka kuni nelja uue Elering AS 110 kV alajaama ehitus Tartus: Kar-lova, Kvissentali, Ihaste ja Lemmatsi. Tartu sisemuses paiknevad huliinid suunal Tartu-Tstuse-Anne ning huliini lik Tartu-Emaje vahel on kavas rekonstrueerida kaabelliinideks huliinide tehnilise eluea ammendu-misel (mis, tsi kll, saabub umbes 2045. aasta paiku) vi tugeva koormuskasvu korral liinide lbilaskevime ammendumisel. Uued linnas planeeritavad liinid on seotud perspektiivsete alajaamade sidumisega.

Joonis 9Tartu linna 110 kV elektrivrgu arenguperspektiivid

KVISSENTALI

IHASTE

KARLOVA

LEMMATSI

TARTU AJ (330 / 110 KV)

EMAJE

ANNE

TSTUSE

LEJE

Perspektiivne 110 kV alajaamOlemasolev 110 kV alajaamOlemasolev 330 kV alajaamOlemasolev 330 kV huliinOlemasolev 110 kV huliin

Olemasolev 110 kV kaabelliinKaabelliiniks rekonstrueeritav 110 kV liinPerspektiivne uus 110 kV kaabelliin (alternatiiv)Perspektiivne uus 110 kV kaabelliin Rekonstrueeritav 110 kV huliin

30

kujunenud vimsuse edastamise piirang liinidel suunal Rummu-Aulepa-Haapsalu. Lihula-Haapsalu suuna-liste liinide hoolduse vi rikke korral on juba tna oht lekoormuste tekkeks, mis vib tingida operatiivsete vimsuspiirangute vajaduse. Lisaks on antud piirkonnas tuvastatud ulatusliku kestusega liigpingeid, mille krvaldamiseks puudub piisav operatiivne vimekus.

Lne-Saarte piirkonna vtmesnaks on varustuskindlus. Planeeritud meetmed on suunatud eesktt Lne-Eesti saarte sidususe suurendamisele Mandri-Eesti elektrivrguga. Teiseks oluliseks suunaks on elektrienergia tootmisalaks muutunud Lne-Eesti ja Saarte piirkonna liinide piisava lbilaskevime tagamine (Joonis 10).

Joonis 10 Lne-Eesti piirkonna arengukava investeeringud

PALDISKI AJ

AULEPA AJ

KIISA AJ

KEILA AJ

LAAGRI AJ

KULLAMAA AJ

VIRTSU AJ

VUTIKLA AJ

TUSTI AJ

MUHU AJ

RUSTE AJ

ELLAMAA AJ

RIISIPERE AJ

RISTI AJ

LIHULA AJ

PRNU-JAAGUPI AJ

LPE AJ

RUMMU AJ

VIGALA AJ

VALGU AJMARINA AJ

TAEBLA AJ

NVA AJ

SAKU AJ








3.4.1 MANDRI JA SAARTE HENDUS

Aastaks 2020 on plaanis 110 kV merekaabli paigaldamine Suurde vina, Tusti-Ruste alajaamade vahele.

Lisaks on sltuvalt koormuskasvu stsenaariumist ja majanduskonjunktuurist vimalik tiendava Virtsu-Vi-kla 110 kV merekaabli vljaehitamine aastaks 2030. Muhu saare elektrivarustuse mberkorraldamisega on vimalik tulevikus ra kaotada Tusti alajaam, viies selle koormuse le rekonstrueeritavasse Muhu alajaama.

Oluline riskitegur on Muhumaa ja Saaremaa vaheline kaheahelaline 110 kV elektrilekandeliin, mille masti purunemisel on vimalik pevi kestev elektrikatkestus Saaremaal ja Hiiumaal. Selle tttu rajatakse Vike-sesse vina merekaabel ning suunatakse see Muhu saarelt otse Orissaare alajaama.

Vastavalt Eleringi poolt tellitud uuringule on Hiiumaa koormuse kasvamisel optimaalseim variant Hiiumaa 110 kV toite tagamiseks rajada Krdla 110 kV alajaam ning Leisi-Krdla 110 kV hendus (Joonis 11). Reservtoide on mistlik tagada 35 kV vrgu vahendusel.

31

3.4.2 PRNU, PAIKUSE JA SINDI PIIRKONNA ELEKTRIVARUSTUS

Tingituna koormuse kasvust Prnu linnas ja selle lhimbruses, ei piisa lhitulevikus N-1 olukorras enam olemasolevate huliinide lekandevimsustest. Antud probleemi lahendamiseks on plaanis rekonstrueerida kik Sindi-Paikuse-Papiniidu-Metsakombinaadi-Sindi ringi huliinid. Mrksa tugevamad huliinid tagavad Prnu piirkonnale elektrivarustuskindluse ja energeetilise arenguvaru.

Lisaks on Prnu linna koormuse kasvu korral planeeritud kaks uut 110 kV alajaama Savi ja kaugemas pers-pektiivis Veekeskuse ning nende hendusliinid olemasoleva elektrissteemiga. 2030. aasta vaatest lhtuvalt vib tekkida vajadus rajada Prnu linna ks uus 110/10 kV alajaam (Savi AJ) 110 kV toitega Metsakombinaadi AJ-st (esialgu jvad liitumispunktid Metsakombinaadi 110 kV AJ-a).

Joonis 11 Saarte elektrivarustuskindluse tagamise thtsamad projektid

HAAPSALU AJ

KRDLA AJ

LEISI AJ

VALJALA AJ

SIKASSAARE AJ

ORISSAARE AJ

MUHU AJ

VIKLA AJ

RUSTE AJ

VIRTSU AJ

TUSTI AJ








Joonis 12.1Prnu linna koormuste mberjagamine uue 110 kV piirkonna-alajaamade vahel

SAVIMETSAKOMBINAADI

PAPINIIDU

Olemasolev 110 kV alajaamPerspektiivne 110 kV alajaamRekonstrueeritav 110 kV huliinPerspektiivne 110 kV kaabelliin

32

Joonis 12.2Prnu linna koormuste mberjagamine uue 110 kV piirkonna-alajaamade vahel

SAVIMETSAKOMBINAADI

PAPINIIDU

VEEKESKUSEOlemasolev 110 kV alajaamPerspektiivne 110 kV alajaamOlemasolev 110 kV huliinOlemasolev 110 kV kaabelliinDemonteeritav 110 kV kaabelliinPerspektiivne 110 kV kaabelliin

3.4.3 RIISIPERE-TURBA PIIRKOND

Riisipere-Turba piirkonna koormuskeskuste nihkumisest tulenevalt on Elektrilevi O-l plaan viia olemasolevad liitumispunktid le Ellamaa alajaamast Riisipere alajaama. Seoses lheneva Eleringi poolse Ellamaa alajaama rekonstrueerimisega ning Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV huliini ehitustde-eelsete plaanidega kiirendati protsessi nii Elektrilevi kui Eleringi poolelt. Optimaalse variandi kohaselt likvideeritakse Ellamaa AJ ning selle asemel rajatakse Riisipere 110 kV alajaam uude kohta. 110 kV huliinid Kiisa-Ellamaa-Risti ja Keila-Rummu hendatakse mber sel viisil, et need moodustaksid uued hendused Kiisa-Rummu ja Keila-Riisipere-Risti. Uue skeemi tugevaks kljeks vib lugeda skeemi optimeerituse taset ning asjaolu, et uus 110 kV alajaam on vimalik ehitada Harku-Sindi huliinile suhteliselt lhedale. Elektrivarustuse tagamiseks teostatakse td kahes etapis (Joonis 13):

I etapi mahus rajatakse uus 110 kV Riisipere alajaam. Elektrilevi saab seejrel tugevdada Riisipere-Turba suunal 10 kV vrku (muuhulgas viiakse 10 kV elektrivarustusele le Turba alev). Seejrel on vimalik demon-teerida olemasolev Ellamaa 110 kV alajaam. I etapi td on plaanis teostada aastaks 2020.

II etapi mahus tugevdab Elektrilevi 10 kV keskpingevrku Riisipere-Laitse ja Riisipere-Haiba vahel. Kui need td on valmis, demonteeritakse 35 kV huliinide Keila-Laitse, Laitse-Haiba ja Haiba-Kohila. Elektrilevi planeerib saada II etapi td valmis aastatel 2025-2030.

Joonis 13Vrgu areng Riisipere piirkonnas

ELLAMAA AJ

RIISIPERE AJHAIBA AJ

RUMMU AJ

MRJAMAA

KOHILAMETSLIGU

TABARA

JAANIKA

MNUSTE

MUNALASKME

KIBUNA

METSANURGA

VASALEMMA

RISTI

PADISE/KLOOGA

KEILA

KIISANVA

LAITSE AJ

110 kV liin/alajaam35 kV liin/alajaamDemonteeritav liin/alajaamEhitatav liin/alajaamHarku-Lihula-Sindi 330/110 kV liinTugevdatav keskpinge vrk/alajaam

33

3.5 RAIL BALTICU LIITUMINE

leriigilise hlmavusega elektriraudtee projekt Rail Baltic kujutab endast Eesti territooriumil uut raudteetrassi marsruudil Tallinn Kehtna Sindi Hdemeeste. Et liitumispunktid paiknevad le kogu Eesti ning vajalikud vrgutugevdused sltuvad ainult antud projekti realiseerimisest, on Rail Balticu temaatika koondatud htse peatki alla ning jetud kajastamata piirkondlikes peatkkides.

Harjumaal asuvatest alternatiivvariantidest (Jrvekla ja Arukla) on Eleringi vaates eelistatav liitumine Arukla alajaamas, mille puhul ei ole vaja teostada tiendavaid vrgutugevdusi. Liitumine Jrvekla alajaamas eeldab Kiisa-Topi-Kvartsi-Jrve uue liiniga seotud vrgu tugevdamist.

Raplamaal Kehtna 110 kV alajaamas liitumise vimaldamiseks on Eleringil eelnevalt vajalik teostada vrgua-renduskohustuse raames jrgmised vrgutugevdused (Joonis 14):

Joonis 14 Vajalikud vrgutugevdused Rail Balticu liitumiseks Kehtna alajaamas

LIHULA

VIGALA

VALGU

JRVAKANDI

KEHTNA

RAPLA

PAIDE

KOHILA

PALIVERE

PADISE

MRJAMAA

RIISIPERE

TURBA

PRILLIME

MRJAMAA

KRU

Olemasolev 110 kV alajaamOlemasolev 330 kV alajaamOlemasolev 330 kV huliinOlemasolev 110 kV huliinRekonstrueeritav 110 kV huliin

KIISA

Prnumaal Sindi 330/110 kV alajaamas liitumiseks tiendavaid vrgutugevdusi tegema ei pea.

Liitumiseks Hdemeeste vallas on hetkel kaalumisel kaks alternatiivi.

ks liiniahel Surju vallas Killingi-Nmme Sindi 110 kV liinist piki raudtee koridori ja teine liiniahel Kilingi-Nmmes asuvast 330/110 kV alajaamast piki olemasolevat 35 kV liini koridori. Nepste klas tuleb ehitada alajaam millest toimub Rail Balticu ja jaotusvrgu liitumine.

Kahe liiniahelaga Surju vallas Killingi-Nmme Sindi 110 kV liinist piki raudtee koridori. Nepste klas tuleb ehitada alajaam millest toimub Rail Balticu ja jaotusvrgu liitumine.

Joonis 15 Rail Balticu liitumine luna Prnumaal








SURJU

NEPSTE

KILINGI-NMME AJ

34

3.6 ELERINGI PLANEERITUD INVESTEERINGUD AASTANI 2020

Elering vastutab Eesti elektrissteemis varustuskindluse tagamise eest. See thendab, et igal ajahetkel peab olema tarbijatele tagatud nuetekohase kvaliteediga elektrivarustus. Eleringi tegevus Eesti elektriss-teemi ts hoidmisel ning varustuskindluse tagamiseks vajalike investeeringute tegemisel tuleneb otseselt elektrituruseadusest, vrgueeskirjast ning elektri- ja energiamajanduse arengukavadest. Elering vrk koosneb 110330 kV lekandeliinidest, mis hendavad terviklikuks energiassteemiks Eesti suuremad elektrijaamad, jaotusvrgud ja suurtarbijad. Eleringi omanduses on ka lepiirilised hendused Soome, Lti ja Venemaaga.

Eleringi investeeringute eesmrgid:

varustuskindlust toetavad investeeringud; elektrituru arengut toetavad investeeringud (vlishendused); lbilaskevime tagamine, et vimaldada uusi liitumisi ja koormuste kasvu; vrgu vananemise peatamine; tkindluse (pingekvaliteet ja katkestused) parandamine; ettevtte efektiivsuse suurendamine, kadude vhendamine; uute klientide liitumised (tarbijad, tootjad).

3.6.1 INVESTEERINGUTE JAOTUS LHTUVALT STRATEEGILISTEST EESMRKIDEST

Desnkroniseerimine

Eesmrgiks on kolmandatest riikidest tehnilise sltuvuse vhendamine. Tiendavate riikidevaheliste henduste rajamine parandab oluliselt Baltimaade elektrivarustuskindlust ning vhendab Euroopa Liidu liikmesriikide sltuvust mitteliikmesriikidest, vimaldab tarbijal valida soodsaim tarnija ning tootjal pakkuda suuremal avatud turul, mis peaks motiveerima ka uute tootmisvimsuste rajamist Baltimaadesse. Tpsemalt on desnkroniseerimisest kirjutatud peatkis 2.

Kokku on snkroniseerimiseks ning varustuskindluse parandamiseks tehtavad investeeringud perioodil 2015-2025 ca 330 miljonit eurot.

Saarte varustuskindlus

Lne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu) koormuse perspektiivne kasv tingib vajaduse piirkonnas 110 kV elektrivrku moderniseerida ning laiendada. Tulevikus rajatakse 110 kV krgepingekaablid mandri ja saarte vahele ning luuakse eeldused phivrgu viimiseks Hiiumaale.

Tehtavate investeeringute eesmrgiks on alternatiivsete 110 kV trasside kujundamine saarte varustamiseks elektrienergiaga, kohalike elektrivrkude tkindluse tstmine, kasvava koormuse katmine elektrienergia edastusvimsustega. 2016-2020 aastate jooksul investeeritakse saarte varustuskindlusesse 24 miljonit eurot.

Vrgu rekonstrueerimised

Sisaldab investeeringuid 110-330 kV alajaamade ja liinide rekonstrueerimistesse ning renoveerimistesse ja uute trafode soetamiseks.

Prioriteetsete investeeringute hindamisel koostatakse tehnilis-majanduslikud phjendused ning rekonst-rueerimist vajavate alajaamade ja liinide pingerida. Rekonstrueeritavate vi renoveeritavate investeerimis-objektide valik phineb peamiselt seadmete seisundi hindamisel. Tiendavalt arvestatakse veel vimalike teadaolevate liitumiste ning klientide paigaldiste suuremate mberehituste plaanidega. Viie aasta rekonst-rueerimistega seotud investeeringute maht on 84 miljonit eurot.

Muud investeeringud

Sisaldab investeeringuid infotehnoloogia (IT) valdkonda ning mittereguleeritud varadesse. IT valdkonnas on olulisemad investeeringud planeeritud Andmelao, MS Dynamics NAV arendamisse ning SCADA ssteemi uuendamisse. Viie aasta investeeringute maht on ca 15 milj. eurot.

35

Liitumistega seotud investeeringud

Liitumisega seotud investeeringud on tielikult rahastatud liituja poolt ning lekandetariifides need ei kajastu. Viie aasta investeeringute maht on ca 12 milj. eurot.

3.6.2 INVESTEERINGUD 2016-2020

Elering investeerib Eesti elektrivarustuskindluse tagamiseks jrgmisel viiel aastal (2016-2020) kokku ligi 226 miljonit eurot, millest reguleeritavad varad moodustavad kokku 211 miljonit eurot.

Joonis 16 kajastab Eleringi kinnitatud investeeringute eelarvet aastani 2020 (mahud mln eurodes). Nende investeeringutega tagatakse varustuskindlus, elektrituru areng ja prognoositud tarbimisvimsused klientidele.

2016

60 000 000

50 000 000

Reservjaamad

Elektriliinid

Muud

Elektri alajaamad

Liitumised

Estlink 1

Saared

Estlink 2

Estlink 2

Saared

Estlink 1

Liitumised

Eesti-Lti

Muud mittereguleeritavad

Tavaprased

Muud

Reservjaamad

IT, muud reguleeritavad

Muud mittereguleeritavad

Eesti-Lti

40 000 000

30 000 000

20 000 000

10 000 000

2017 2018 2019 2020

Eleringi investeeringud jagatakse tavaprasteks investeeringuteks, suurinvesteeringuteks ja liitumistega seotud investeeringuteks. Tavaprased investeeringud on jagatud alajaamade, liinide, infotehnoloogia ja muude investeeringute vahel.

Joonis 16 Eleringi investeeringud aastani 2030

Joonis 17 Eleringi investeeringute jagunemine erinevate projektide vahel (2016-2020)

36

Alutaguse 110 kV alajaam Linda 110 kV alajaam

Audru 110 kV alajaam Orissaare 110 kV alajaam

Eesti 330 kV alajaama II etapp Paljassaare 110 kV jaotusseade

Ellamaa (Riisipere) 110 kV alajaam Puhja 110 kV alajaam

Elva 110 kV alajaam Ranna 110 kV alajaam

Haapsalu 110 kV alajaam Risti 110 kV alajaam

Ida 110 kV alajaam Rngu 110 kV alajaam

Jrvakandi 110 kV alajaam Saare 110 kV alajaam

Kanepi 110 kV alajaam Sikassaare 110 kV alajaam

Kilingi-Nmme 330 kV alajaam Sindi 110 kV alajaam

Konsu 110 kV alajaam Sirgala 110 kV alajaam

Kopli 110 kV alajaam Smerpalu 110 kV alajaam

Kullamaa 110 kV alajaam Tabasalu 110 kV alajaam

Kuusalu 110 kV alajaam Tsirguliina 330 kV alajaam

Leisi 110 kV alajaanm Tstuse 110 kV alajaam

Lihula 110 kV alajaam Vndra 110 kV alajaam

Kinnitatud investeeringute eelarve kohaselt uuendatakse tulevastel aastatel kokku 32 alajaama:

3.7 LIITUMISTE PARENDAMISE RAAMISTIK

Elektrivrguga liitumistel on Elering theldanud ha kasvavat huvi viketootmise vastu, mis on selge indikatsioon suurenergeetika rolli vhenemises varustuskindluse tagamisel ning elektritootmise nihkumist mikroskaalale. Reageerimaks uutele tendentsidele, on Elering koosts Eesti jaotusvrgu ettevtjatega vtnud eesmrgiks luua hised Eesti elektrissteemiga liitumise tingimused, mille peamine eesmrk on lihtsustada liitumise protsessi ja soodustada seelbi elektritootjate liitumist. Seadusandliku raamistiku piires mratud nuete selge defineerimine ja kirjeldamine neljas elektrijaama vimsusklassis loob eelduse liitu-miste sujuvamaks kulgemiseks, andes uutele turuosalistele varakult levaate neile kohalduvatest nuetest nii eesti kui ka inglise keeles. Uute liitumistingimustega suurendatakse protsessi lbipaistvust, muutes Eesti majanduskeskkonna atraktiivsemaks uutele investeeringutele.

Eleringi ja jaotusvrguettevtja Elektrilevi O vahel 28. oktoobril 2014 slmitud koostlepe oli stardipauguks eeltoodud eesmrkideni judmiseks. Kokkuleppe olulisemaks eesmrgiks saab pidada liitumiste kliendi-portaali loomist, millega vrguettevtjad hakkavad kikide elektritootjate ja tarbijate phivrguga liitumist menetlema hises veebiphises keskkonnas. Liitumiste koondamisel portaali on kliendil vimalik teostada kik liitumisega seotud toimingud hes ssteemis. Info edastamine vrguettevtjatele ja nende tagasiside muutub senisest operatiivsemaks. Protsessi lbipaistvuse ja dnaamika suurendamine on olnud portaali arendamisel prioriteediks, et tagada vrguga liitujate teenindamine vimalikult krgel tasemel.

38

KALL

AVER

E AJ

SADA

MA

AJ

KILINGI-NMME AJ








RUM

A AJ

VIIM

SI A

J

PSKLA AJ

KVARTSI AJ

PALJA

SSAA

RE A

J

KOPL

I AJ

ESTLINK 1

KEHTNA AJ

PALDISKI AJ

AULEPA AJ

KIISA AJ

KEILA AJLAA

GRI AJ

KULLAMAA AJ

VIRTSU AJ

VUTIKLA AJ

TUSTI AJMUHU AJ

KRDLA AJ

LEISI AJ

ORISSAARE AJ

VALJALA AJ

SIKASSAARE AJ

RUSTE AJ

ELLAMAA AJ

RIISIPERE AJ

RISTI AJ

HAAPSALU AJ

LIHULA AJ

PRNU-JAAGUPI AJ

VNDRA AJ

SINDI AJ

VEEK

ESKU

SE A

JSAVI

AJ

SINDI AJ

JRVAKANDI AJ

LPE AJ

RUMMU AJ

VIGALA AJ

VALGU AJ

MARINA AJ

TAEBLA AJ

NVA AJ

SAKU AJ

PAIKUSE AJM

ETSA

KOM

BINA

ADI A

J

PRN

U KT

J

PAPINIIDU AJ

RAPLA AJ

SURJU AJ

NEPSTE AJ

VOLT

A AJ

VOLT

A AJ

PALJASSAARE AJ

VIIMSI AJRU

MA

AJ

SADA

MA

AJ

KALL

AVER

E AJ

JGA

LA A

J

RAAS

IKU

AJ

JRI AJ

JRVEKLA AJ

ARUKLA AJPSKLA AJ

TOPI AJ

HARKU AJ

HARKU

AJ

LOO AJ

IRU AJ

TALLINNA KTJ

KEHR

A AJ

KIISA AJ

KEILA AJ

KUUSALU AJ

TABASALU AJ

TABASALU AJ

KOPLI AJVESKIMETSA AJ

VESKIMETSA AJ

UUS-EKSKAVAATORI AJ

UUS-EKSKAVAATORI AJ

TISKRE AJ

TISKRE

RANN

A AJ

ELEK

TRIJA

AMA

AJ

ELEK

TRIJA

AMA

AJ

ME

LP

IDA

AJ

LASNAME AJ

LEMISTE AJ

LOO AJ

TNISME AJENDLA AJJRVE AJ

JUHKENTALI AJ

VEERENNI AJ

ESTLINK

SAKU AJ

KVARTSI AJ

KADAKA AJ

MUSTAME AJKIVIME AJ

LAAG

RI A

J

KADR

IORU

AJ

KADR

IORU

AJ

RAAS

IKU-

VEO

AJ

39

Joonis 18 Eesti elektrivrgu skeem koos investeeringute eelarves olevate objektidega

JAOSKONNA 1-2 AJ

AIDU AJ

JAOSKONNA 3A AJ

JAOSKONNA 3B AJKIIKLA AJ

PARGI AJ

AHTME AJ

RAKVERE AJ

VSU AJ

LOKSA AJ

JGALA AJKA

LLAV

ERE A

J

SADA

MA

AJ

TAPA AJ

KADRINA AJ

AEGVIIDU AJ

VIITNA AJHALJALA AJ

KOLGA AJ

RAAS

IKU-

VEO

AJ

RAAS

IKU

AJ

KUNDA AJ

KUNDA AJ

KUUSALU AJ

LIIVA AJ

VIRU-NIGULA AJ

ASERI AJ

ESTLINK 2

KOTINUKA AJPHJA AJ

PTK AJ

MVT AJ

PSS

I AJ

LVT AJ

KIVILI AJRAKVERE - PHJA AJ

VIKE-MAARJA AJ

ROOSNA-ALLIKU AJ

ROELA AJ

UHTNA AJ

KONSU AJILLUKA AJ

ALUTAGUSE AJ

SIGALA AJ

EESTI AJEESTI AJ

ALLIKA AJ

JOALA AJ

NARVA AJ

BALTI AJ

TUVAVLJA AJ

NEMIK AJ

KREE

NHOL

MI A

J

NARV

A PE

AALA

JAAM

AJ

ORU AJ

ESTONIA-PHJA AJ

OIU AJ

KVISSENTALI AJ

KUUSE AJLEM

MAT

SI A

J

REOLA AJ

EMAJ

E A

J

LEJ

E AJ

KARL

OVA

AJ

ANNE KTJANNE AJ

IHASTE AJ

TSTUSE AJ

SOO AJ

VRU AJ

KANEPI AJ

MAARITSA AJ

RUUSA AJ

MNISTE AJ

PLVA AJOTEP AJ

IMAVERE AJ

ARAVETE AJ

PAIDE AJ

TRI AJ

TARTU AJ

TRI AJ

ELVA AJ

PUHJA AJ

MUSTVEE AJ

ALAJE AJ

SAARE AJ

SUURE-JAANI AJ

NULA AJ

TRVA AJ

KILINGI-NMME AJ

KABLI AJ

SINDI AJ

VNDRA AJ

JRVAKANDI AJ

KEHTNA AJ

KOIGI AJ

AHJA AJ

VILJANDI AJ

RUUSME AJ

RUGE AJ

REINU AJ

PRA AJ

KANTKLA AJ

VOIDI AJ

ALASKIVI AJ

LINDA AJTSIRGULINNA AJ

SMERPALU AJ

RUM

A AJ

VIIM

SI A

J

KVARTSI AJ

KEHTNA AJ

VNDRA AJ

SINDI AJ

SINDI AJ

JRVAKANDI AJ

RAPLA AJ

SURJU AJ

KADR

IORU

AJ

41

4 Tagasivaade varustuskindlusele

2016. aasta talveperioodil oli esmakordselt maksimaalne elektrienergia eksport Soome (1000 MW). 2015. aasta suveperioodil olid elektrihinnad suhteliselt madalad tnu odavale Phjamaade hdroenergiale.

NordBalt alalisvooluhendus Leedu ja Rootsi vahel on suurendanud Baltimaade seotust Phjamaade elektrituruga veelgi, mis htlustas elektrihinnad Baltikumis.

Vrgu talitluskindlus oli 2015. aastal ks parimaid. Rikkelisi vljallitumisi oli eelmisel aastal vrgus kokku 134, mis on 32 vrra viksem kui eelmisel aastal. Summaarne lpptarbijatele andmata jnud energia oli kigi aegade madalaim 10,4 MWh, mis oli ligi 3 korda viksem kui 2014. aastal.

4.1 2015/2016 AASTA TALVEPERIOOD ................................................................................................................394.2 KOKKUVTE ELEKTRISSTEEMI TALITLUSEST 2015. AASTA SUVEPERIOODIL (MAI-SEPTEMBER) ...... 404.3 ELEKTRISSTEEMI JUHTIMINE REAALAJAS ................................................................................................ 414.3.1 Abinud varustuskindluse tagamiseks..........................................................................................................424.3.2 Ssteemi taaspingestamine ..........................................................................................................................424.3.3 Sageduse reguleerimine .................................................................................................................................434.3.4 Elektrissteemi eralduskatsed .......................................................................................................................434.3.5 Tarbimise piiramine .........................................................................................................................................444.3.6 Avariitrjeautomaatika ...................................................................................................................................444.4 PIIRILESED MAKSIMAALSED LEKANDEVIMSUSED (TTC) 2015/2016 TALVEPERIOODIL ...................444.5 ESTLINKIDE JUHTIMINE ..................................................................................................................................454.6 ELERINGI AREJ I JA II .......................................................................................................................................464.7 ELEKTRISSTEEMI TALITLUSE JUHTIMISE UUED TEHNILISED VAHENDID ............................................... 474.8 VRGU TALITLUSKINDLUS.............................................................................................................................474.8.1 Vljallitumised ja andmata jnud energia ................................................................................................ 484.8.2 Suuremad rikked ja katkestused Eleringi vrgus ..........................................................................................494.8.3 Programmi Liinid puuvabaks titmisest .....................................................................................................51

4.1 2015/2016. AASTA TALVEPERIOOD

2015/2016. aasta talveperioodil ei esinenud Eesti elektrissteemi talitluses suuremaid probleeme. Talveperioodi algus oli pris pehme, klmad ilmad saabusid alles jaanuari alguses ning kestsid paar ndalat. Samas 2015/16. aasta talve maksimaalne tipukoormus - 1553 MW ei olnud kaugel ka kigi aegade maksimaalsest tipukoormusest, milleks on 1587 MW ja mis saavutati 2010. aasta jaanuaris. Elektrienergia genereerimine oli 2015/2016. aasta talveperioodil maksimaalselt 2281 MW. Vrdluseks eelmise aasta maksimaalne netogenereerimine oli 1919 MW. Tuuleparkide genereerimises rekordtase 266 MW ji sel talvel saavutamata, kndides 241 MW-ni.

42

4.2 KOKKUVTE ELEKTRISSTEEMI TALITLUSEST 2015. AASTA SUVEPERIOODIL (MAI-SEPTEMBER)

2015. aasta suveperioodi vltel Eesti elektrissteemi talitluses suuremaid probleeme ei esinenud. Suvised koor-mused olid sarnased 2014. aasta koormustele, maksimaalne netotarbimine oli 1102 MW ja minimaalne 483 MW. Suurem erinevus oli vrreldes 2014. aastaga genereerimises, mis eelmise aasta suvekuudel oli oluliselt madalam, minimaalne 377 MW (must-run2 koormus on 263 MW). Madala genereerimise phjuseks oli Phjamaade hdroenergia ressursi suur hulk, mis tagas suvekuudel ka vga madalad elektrienergia hinnad. Tuuleenergia osakaal ji suvekuudel tavaprasele tasemele, saavutades maksimumiks 232 MW. EstLink 2 on suurendanud oluliselt Eesti seotust Phjamaade elektrituruga, vimaldades Phjamaade madalamate hindade judmise Eesti elektriturule ning tekitanud seega lisaks madalamatele elektrihindadele ka Eesti tootjatele varasemast suurema konkurentsi. Eesti elektrissteemi eksport 2015. aasta suveperioodil oli maksimaalselt 762 MW ja impordi maksimum saavutati 1.05.2015 (425 MW).

Kokkuvte Eesti elektrissteemi talitluse parameetrite kohta 2015. suveperioodil (01.05.2015- 30.09.2015) on esitat

Documents

Varustuskindluse aruanne 2016