Upload
egon-mets
View
172
Download
3
Embed Size (px)
Citation preview
Vene riik XVI-XVIII sajandil
XVI-XVII sajandi Venemaa oli mahajäänud, Euroopast isoleeritud maa
Ivan IV Julm (1533-1584)
• Hakkas end esimese Vene valitsejana nimetama tsaariks
• Kehtestas piiramatu võimu, mis põhines terroril
• Laiendas Vene riiki ida suunas (vallutas Siberi)
• Üritas Liivi sõjas (1558-1583) edutult vallutada Baltikumi ja jõuda Läänemereni
• Tema poja Fjodori surmaga lõppes senine dünastia
Ivan Julma troon
Ivan Julma varandus
Hukkamisele toodud bojaar tsaari ees
Ivan Julm oma kuuenda abikaasaga
Ivan Julm tapab oma poja
Tsaar poja surivoodi juures
Tsaar tahab mungaks hakata
Segaduste aeg (1598-1613)
• 1598 katkes vana valitsejadünastia, Vene troon jäi tühjaks
• Järgnes 15-aastane Segaduste aeg, mil riigil puudus seaduslik valitseja
• Korduvalt haarasid trooni isehakanud (Vale-Dimitrid)
• Selles olukorras tungisid Venemaale kallale Rootsi ja Poola
• 1610.a. vallutasid poolakad Moskva – Vene riik rippus juuksekarva otsas
• Vene riigi päästis rahvaülestõus, poolakad löödi maalt välja
• 1613.a. valiti uus tsaar – Mihhail Romanov; sai alguse Romanovite tsaaridünastia (troonil 1613-1917)
Vale-Dimitri I – kloostrist põgenenud munk Grigori Otrepjev
Poola kuningas Sigismund III
Tahtis vallutada
Venemaa ja liita
selle Poolaga
Vene rahvas astubpoolakate vastu
Mälestusmärk Mininile jaPožarskile – Venemaa päästjatele
Mihhail Romanovikroonimine 1613
Tsaar Mihhail (1613-1645)
Troonipärija Aleksei pruuti valimas
Tsaar Aleksei Mihhailovitš (1645-1676) –Peeter I isa
Oli kaks korda
abielus,
16 lapse isa
Kirikulõhe (1650. aastad)
• Tsaar Aleksei alustas kirikureformi
• Nüüdsest kummardus vööni, ristimärk kolme sõrmega
• Õigeusu kirik lõhenes
• Vanausulised põgenesid tagakiusamise eest Peipsi taha Eestisse
• Peipsi-äärsed vene külad pärinevad sellest ajast
Vanausulised patriarhiga vaidlemas
Habemeajamine on vanausuliste jaoks patt
Vanausuliste palvemajad Peipsi ääres
Sibulakasvatus on vanausuliste peamine tuluallikas
Vanausuliste Raja küla Peipsi ääres on Eesti pikim küla (külatänava pikkus 8 km)
Peeter I ajastu Venemaal
Peeter I Suur (tsaar 1682-1725)
• Suurimaid reformaatoreidVenemaa ajaloos
• Sai tsaariks 10-aastaselt (koos kaksikvennaga), 17-aastaselt asus üksi valitsema
• Tema vaateid mõjutas lapsepõlves kogetu, tihedad kontaktid välismaalastega, samuti Euroopa-reisid
• Peeter I peaeesmärk: saavutada väljapääs merele, väljuda eraldatusest, teha Venemaast arvestatav ja kaasaegne suurriik
• Venemaa peavaenlaseks kujunes Läänemere valitseja Rootsi, kelle vastu alustati 1700 Põhjasõda
• 1710 vallutati Rootsilt ja liideti Venemaaga Baltimaad
• 1721 lõppes Põhjasõda Venemaa hiilgava võiduga – Rootsi suurriigile anti surmahoop, saavutati väljapääs Läänemerele, Peeter I “raius akna Euroopasse”
Peeter I vallutatud Narvas
Poltaava lahing 1709 andis Rootsile surmava hoobi
Edukaks sõjapidamiseks vajas Venemaa suuri ja põhimõttelisi ümberkorraldusi
• Sõjaväereform: senise palgasõjaväe asemel kehtestati nekrutivärbamine (loosiga värvatud nekruti sõjaväeteenistus kestis elu lõpuni)
• Peeter I rajas Vene laevastiku (varem puudus vajadus!)
• Maksureform: ajutiste maksude (habememaks, korstnamaks, kirstumaks jne) asemel seati sisse üleriigiline pearaha (iga meeskodanik maksis kord aastas kindla summa riigile)
• Valitsusreform: asutati Senat (kõrgeim kohus ja tsaarile nõu andev organ), riik jagati kubermangudeks (suurteks halduspiirkondadeks eesotsas asevalitsejate ehk kuberneridega)
Vene sõdurid enne ja pärast reformi
Vene ohvitserid
Peeter I käis isiklikultHollandis laevaehitustõppimas
Vene sõjalaevastik
Peetri-aegsed kuld- ja hõberublad
Muutused elu-olus ja kommetes
• Rõivastus ja soengumood muutus euroopalikumaks:
1) tulid põlvpüksid, sukad, pitskraed ja –varrukad
2) aadlikel keelati habemed, moodi tulid parukad
• Hakati korraldama seltskonnaõhtuid – assambleesid –, kuhu kaasati ka naisi
• Venemaal levisid tubakasuitsetamine ja viinajoomine
• Muudeti ajaarvamist ja kalendrit:
1) ajaarvamise aluseks võeti Kristuse sünd, mitte maailma
loomine (7208.a. = 1700.a.)
2) uut aastat hakati tähistama 1. jaanuaril (varem 22. sept.)
Vene aadlikke 18. sajandist
Sunniviisiline habemelõikus
Uus naistemood
Assamblee
1703 alustati uue pealinna Sankt-Peterburgi rajamist
Mõnekümne aastaga sai Venemaa endale moodsa, euroopaliku pealinna
Talvepalee (Ermitaaž)
Talvepalee
Peterhof – tsaari suveloss
Tsarskoje Selo – tsaari suveloss
Peeter-Pauli saar, kindlus ja kirik Peterburis
Iisaku katedraal Peterburis
Peeter I surivoodil1725
Venemaast oli saanud
suurriik, astutud oli pikk
samm Euroopale lähemale
Venemaa 18. sajandil: naiste sajand
• Pärast Peeter I ootamatut surma algas Venemaal taas võimuvõitluse ja paleepöörete ajajärk
• Järgneva 70 aasta jooksul valitsesid Venemaad peamiselt naised
• 18. sajandi jooksul jätkus Venemaa lähenemine Euroopale
Katariina I(1725-1727)
Liivimaalt pärit Peeter I
abikaasa, valitses pärast
mehe surma
Katariina I
Kadrioru lossi ja pargi lasi Peeter I rajada 1718 oma abikaasa auks
Anna Ivanovna(1730-1740)
Peeter I vennatütar,
harimatu ja labane
naisterahvas, kes lasi
valitseda oma armukestel
Tollane ajaviide: seltskond hullab keisrinna magamistoas
Keisrinna Elisabet(1741-1762)
Peeter I tütar, haritud, ilus
ja võimekas valitsejanna
Tema ajal:
- rajati Venemaa esimene,
Moskva ülikool (1755)
- kaotati surmanuhtlus
- hakati jooma šampanjat
- asutati esimene teater
Keisrinnal oli 15 000 ballikleiti,
mida ta kandis vaid korra
Magas iga kord erinevas toas,
kartes mõrvamist
Magas päeval, töötas ja
ja pidutses öösiti
Keisrinna Tsarskoje Selo suvelossis
Katariina II Suur (1762-1796)Vene ajaloo silmapaistvaim naisvalitseja
Katariina noorena
Päritolult sakslanna, kes toodi
Venemaale ja pandi mehele
keiser Peeter III-le
Kõrvaldas oma mehe ja
tõusis ise troonile
Katariina küpses eas
Katariina II valitses Venemaad
absolutistlikult
Tema eesmärk: ühtlustada
riiki, luua üleriigilised
seadused, parandada
talurahva olukorda
Katariina oli väga haritud,
valdas võõrkeeli, pidas
kirjavahetust Euroopa
filosoofidega
Rajas esimesed koolid lihtrahva
jaoks
Kuulutas välja ususallivuse
Soosis kauneid kunste
Katariina II laiendas Venemaa piireTema ajal likvideeriti ja jagati Poola riik