12
VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS KOOSTAJAD: HELLE JAASKA SULEV PUNNING Krootuse Põhikool (Põlvamaa) KOOLITAJA: KAIDO PALU

VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS

Embed Size (px)

DESCRIPTION

VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS. KOOSTAJAD: HELLE JAASKA SULEV PUNNING Krootuse Põhikool (Põlvamaa). KOOLITAJA: KAIDO PALU. VEE KASUTUSALAD. Toidu valmistamine Pesemine Keha temperatuuri reguleerimine Taimede kasvamine Tööstus Küttesüsteemid Olme. VEE OMADUSED. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS

VESI LOODUSÕPETUS

7. KLASS

KOOSTAJAD: HELLE JAASKA

SULEV PUNNING

Krootuse Põhikool (Põlvamaa)

KOOLITAJA: KAIDO PALU

Page 2: VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS

VEE KASUTUSALAD

Toidu valmistamine Pesemine Keha temperatuuri reguleerimine Taimede kasvamine Tööstus Küttesüsteemid Olme

Page 3: VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS

VEE OMADUSED

Läbipaistev Värvuseta Lõhnata Olenevalt päritolust

erineva maitsega Puhas vesi maitseta Külmub 0°C Keeb 100°C

Page 4: VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS

VEE OLEKUD

Tahke - jää

Vedel - vesi

Gaasiline - veeaur

Page 5: VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS

VESI LAHUSTINA

Vesi on hea lahusti LAHUS = LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE

Vees lahustuvad: tahked ained (suhkur, sool...)

vedelad ained (piiritus, äädikas...)

gaasilised ained (hapnik, süsihappegaas)

Page 6: VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS

LOODUSLIK VESI

mittelahustuvaid aineid mikroorganisme lahustuvaid aineosakesi

Looduslik vesi pole puhas. Ta võib sisaldada

Page 7: VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS

VEE LEIDUMINE

Mullas Järves Jões Meres Ookeanis Jäämägedes Inimorganismis Taimedes

Page 8: VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS

VEE PUHASTAMINE

Setitamine Filtreerimine Koaguleerimine Destilleerimine

Page 9: VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS

VEERINGEa. Ookeanid: 336 000 km3/aastas aurub ookeanide pinnakihist (= 1 m veekihiga ookeanide pinnalt). Sellest 298 000 km3/aastas langeb sademetena ookeanidesse tagasi. Atmosfääri jääb sellest + 38 000 km3/aastas. b. Maismaa: 63 000 km3/aastas aurub ja 101 000 km3/aastas sajab sademetena tagasi. Erinevus - 38 000 km3/aastas, mis kaetakse ookeanidest aurunud vee arvel. c. Aastane äravool = 38 000 km3 (vt. joonis 1.)                                                                                                                                                                                                   

Page 10: VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS

JOOGIVESI

sisaldada kahjulikke aineidolla ebameeldiva lõhna ja maitsegasisaldada kahjulikul määral mikroorganisme

Joogivesi ei tohi

Joogiks tarvitame magevett

Page 11: VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS

MINERAALVESI

Mineraalvesi on põhjavesi, millel on mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide jms rohke sisalduse tõttu ravitoime

Eesti tuntum mineraalvesi on “Värska vesi”

Page 12: VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS

PROBLEEMÜLESANDED Millest sõltub lahustumise kiirus?

Kuidas saada suhkruveest suhkruta vett?

Kuidas teeksid kindlaks, kas katseklaasis on joogivesi või destilleeritud vesi?