7Nädaline 28. veebruar 2009 HARIDUSELU

VIGASTUSTE ENNETAMISE ERILEHT

TOIMETAJA VEERG

Sirli Arro,Eesti Punase Risti Rap-lamaa Seltsi tegevjuht

Punane Rist on maailma

suurim vabatahtlik

organisatsioon, mille

eesmärk on ennetada ja

vähendada inimkannatu-

si ja diskrimineerimist

ning sellega aidata

kaasa rahule maailmas.

24. veebruaril 1919 kinnitasEesti Vabariigi valitsus HansLeesmenti koostatud EestiPunase Risti (EPR) põhikir-ja. Seda päeva loetakse EPRisünnipäevaks ning sel aastaltähistame oma 90. aastapäe-va. Eesti Punane Rist on mit-tetulundusühing, kes oma te-gevuses juhindub vaid omapõhikirjalistest eesmärki-dest.

Punane Rist ja tema vaba-tahtlikud lähtuvad oma tege-vuses seitsmest põhimõttest:inimlikkus, võrdsus, erapoo-letus, sõltumatus, vabataht-likkus, ainsus ja ülemaailm-sus.

Punane Rist on vabatahtlikorganisatsioon, see tähendab,et tegevus toimub üksnes tänuinimestele, kes vabatahtli-kult aitavad kõike läbi viia.Punasel Ristil on esindus pea-aegu igas maailma riigis. 176riigi rahvuslikud seltsid koos-nevad rohkem kui 97 miljo-nist töötajast - maailma suu-rim vabatahtlik jõud. EestiPunane Rist on osa rahvusva-helisest vabatahtlike võrgus-tikust, mille eesmärk on aida-ta enimhaavatavaid inimesikogu maailmas. Punase Ris-ti vabatahtlikud aitavad abi-vajajaid nii hädaolukorraskui ka selle ületamisel ja nor-maalse elu juurde naasmisel.Osaledes Punase Risti tege-vuses, on võimalik anda pa-nus kellegi elu paremaksmuutmisel.

Kes soovib teisi inimesi ai-data, kellel on selleks ener-giat, tahet ja aega, siis Pu-nase Risti Raplamaa Seltsison võimalik vabatahtlikunaosaleda erinevates tegevus-valdkondades, mille saad vali-da oma huvide järgi.

Millega tegeleb EestiPunane Rist?

• ESMAABI ÕPETAMINEEsmaabialaste teadmiste jaoskuste edendamine on üksPunase Risti põhitegevustest.Pakume erinevaid esma-abikursusi nii täiskasvanute-le, kooli- kui ka lasteaialas-tele. Esmaabikursuste ees-

märk on anda vajalikke teo-reetilisi teadmisi ja praktili-si oskusi abi osutamiseks õn-netuse korral.

Punane Rist on Eesti suurimesmaabikoolitaja (koolituslu-ba 4408 HTM) ja pakub es-maabikursusi erinevate ees-märkide ja vajadustega ini-mestele.

Korraldame nii avalikke kuika ettevõttesiseseid koolitu-si. Võta meiega ühendust jaüheskoos leiame parima va-riandi. Pidevalt täieneva infotoimuvate koolituste kohtaleiad meie koduleheltwww.redcross.ee/et/firstaid

Lähiaja koolitused: 16-tun-nine koolitus 2. ja 4. märtsil;6-tunnine täiendkoolitus ap-rillis, kuupäev täpsustami-sel.

• ÕNNETUSEKSVALMISOLEK

Selleks, et olla valmis õnne-tuste ja katastroofide korralelanikkonda abistama, on Pu-nase Risti iga maakondlikuseltsi koosseisus õnnetuseksvalmisoleku esmaabirüh-mad, kelle liikmed on saanudväljaõppe osalemaks katast-roofide ja suurõnnetuste kor-ral päästetöödel ja -otsingu-tel Eesti alarmteenistusteabijõuna. Rühma eesmärk onolla päästeteenistusele abikspäästetöödel. Selleks läbivadrühma liikmed esmaabi-,päästeotsingute-, esmahool-duse- ja kriisipsühholoogia-alaseid koolitusi, osalevadõppustel ning praktikana pa-kuvad esmaabiturvet rahva-üritustel. Esmaabirühma liik-meks saab alates 21. eluaas-tast.

Hetkel on Raplamaa rüh-mas 11 tublit ja aktiivset lii-get, kes iga kuu osalevaderinevatel koolitustel. Lisakstoimuvad vähemalt kaks kor-da aastas väliõppused, kuspannakse proovile oma tead-

mised erinevates ohuolukor-dades ning situatsioonides, etolla valmis reaalseteks õnne-tusteks. EPR Raplamaa Selt-si esmaabirühm osaleb erine-vatel rahva- ja spordiüritus-tel, pakkudes esmaabitee-nust. Lisaks pakume esma-abijulgestuse kõrval ka elus-tamispõhimõtete ja esmaseabi algtõdede tutvustamist.Täpsem info Raplamaa selt-sist.

• NOORSOOTÖÖPunase Risti Raplamaa Selt-sis on loomisel noorterühm,mille tegevuses osalevad ku-ni 26-aastased noored. Rüh-ma liikmed saavad koolitusiesmaabiks, ennetustööks jategevuseks riskirühmadeganing üheks olulisemaks ees-märgiks on teavitustöö tege-mine eakaaslaste seas. Liik-med läbivad ka esmaabikoo-litusi ning võivad hiljem lii-tuda esmaabirühmaga.

2008. aastal viisime läbinoortele interaktiivse HIV/aidsi koolituse, kus said või-maluse osaleda kõikide Rap-lamaa koolide üheksandateklasside ja gümnaasiumideesindajad. 1. detsembril maa-ilma aidsipäeval viisid Keht-na ja Kabala põhikooli nooredläbi koolituse oma eakaaslas-tele ning õpetajatele. Üritu-sed toimusid ka Kehtnapõhikoolis, Märjamaa ja Ko-hila gümnaasiumis.

2009. aastal on plaanisnoortele läbi viia koolitus hu-manitaarõiguse teemadelning „Kas sina näed, midamina näen“. See õpetab noor-tele vaatama asjadele ningelule ka teiste inimeste sil-made läbi. Ootame koolide ak-tiivset osavõttu.

• TÖÖ RISKIRÜHMADEGAPunase Risti üheks prioritee-diks on abitusse olukorda sat-tunud inimeste - orbude, inva-

liidide, üksikute vanurite,paljulapseliste perede, vang-last vabanenute, tuleõnne-tuse ohvrite jt abistamine.Igal aastal viiakse maakond-likes seltsides läbi laste päe-valaagreid.

• KATASTROOFIABIPunase Risti üheks tähtsa-maks ülesandeks on sõjatege-vuse või looduskatastroofideläbi kannatada saanud ela-nikkonna toetamine ja abis-tamine. Eesti Punane Rist onkorraldanud humanitaarabisaatmist nii sõjakolletessekui ka põgenikelaagritesse.

2008. aastal osales Rapla-maa selts kahe korjanduseläbiviimisel: Gaza sektori tsi-viilohvrite ning Gruusia relva-konfliktis kannatanute toe-tuseks. Augustis annetasidRaplamaa elanikud Gruusiarelvakonfliktis kannatanutetoetuseks Rapla Konsumisasunud korjanduskerasseühtekokku 6870 krooni ja 85senti. See on igati tubli tule-mus. Suur tänu kõigile an-netajatele.

• TERVISEKASVATUSTervisekasvatus on Eesti Pu-nase Risti tegevusvaldkond,mille eesmärk on selgitustöökaudu tõsta elanikkonnateadlikkust tervist ohusta-vatest riskidest ning hoidaära õnnetusi.

2008. aastal osales Rapla-maa selts esimest korda pro-jektis „Kaitse end ja aitateist“, mis on mõeldud VIklasside õpilastele ning viiak-se läbi mitmete asutuste jaorganisatsioonide koostöös.Sama projekt on käivitunudka juba 2009. aastal.

Alati on võimalik Rap-lamaa seltsi kutsuda laste-asutustesse lastega vestlemaesmaabist ning ohutusest.

Lisaks osaleme üritustel,kus jagame erinevaid info-materjale, teeme ennetustöödning viime läbi näitlikke õppu-si, et seeläbi tõsta teadlik-kust ohutusest ning esmaabiandmisest noorte ja täiskas-vanute hulgas. 2008. aastalosalesime Raplamaa melu-messil ning Rapla eakatepäeval, kus meie esmaabiõpe-tajad õpetasid, kuidas ohu-olukordades käituda.

Kui tunned huvi Eesti Pu-nase Risti Raplamaa Seltsitegevuse vastu ja soovid sel-les osaleda või osaleda es-maabikoolitusel, võta ühen-dust EPR Raplamaa Seltsisekretäriga raplamaa@red-cross.ee (tel 489 4120, 53478169) või astu läbi Mahla-mäe 8-3.

Eesti Punane Rist 90Me kuuleme iga päev õu-dusjutte majandussuruti-sest, tööpuudusest, nega-tiivsest riigieelarvest jne.Ega me kujutagi ette, misnumber see miljard on. Agasuuremal või vähemalmääral puudutab praeguneolukord meid kõiki.

Kogu selle kaose juures onhea see, et inimesed, shpoliitikud ja ajakirjanikud,on hakanud rohkem rääki-ma inimestevahelistestsuhetest, hoolivusest, üksteise toetamisest, ühiskonnasidususest. Ka sellest, et tuua esile rohkem head ningvähendada lehtede esikülgedel laipade ning kuritegudepresenteerimist. Seda kõike on aga terviseedendus pro-pageerinud juba aastaid ning on hea meel tõdeda, et krii-siolukorra tõttu on jõudnud need lihtsad tõed paljudenijärsku ja iseenesestmõistetavalt.

Seekord on lehe teemaks turvalisus ja vigastuste enne-tamine. Töö ja sissetulek on üks oluline tervisemõjur.Tänases lehes käsitlemegi töötusega seotud probleemi,räägime sh depressioonist. Aga on ka rõõmustavat: 2008.aasta oli liikluses üle aegade õnnelikum, Eesti PunaneRist peab sel aastal oma 90 aasta juubelit. Tänavutoimub taas palju vahvaid terviseedenduslikke tegevusimaakonna rahvale.

Kui Ameerikas oli 20-30ndatel aastatel majanduskriis,oli see Ameerika ajaloo kõige tantsurohkem aeg. Tulebleida rõõme oma hobidest, headest kaaslastest, ka sel-lest, et meil on üle aegade fantastilisim talv ja omamaailmameister. Ja paremat maavanema vastuvõttuei mäleta keegi kui seekord oli Palukülas!

Ja ega see kevad enam kuigi kaugel olegi. Igale kehve-male ajale järgneb jälle parem aeg.

Rahulikku meelt soovidesÜlle Rüüson,

Eesti Tervisedenduse Ühing,Raplamaa traumaprojekti juht

Ülle Rüüson

Aastast 2001 on Raplamaalasteaedades koolieelikuteleetendatud interaktiivset näi-dendit „Õpin tänaval liikle-ma“ ning aastast 2004 ohu-tusnäidendit „112“. Sel aas-tal toetab IF Eesti Kindlus-tuse turvafond koolitust 500helkuriga, mille saavad lap-sed pärast etendust kingi-tuseks. Ifi turvafond tänas

Raplamaa traumaennetajaidkahjuennetusliku mõtteviisiellurakendamise ja turvalise-ma ning ohutuma elukeskkon-na loomise eest. Lapsevanematele on väljatöötatud sel aastal tagasi-sideleht, mille abil saabkodus lapsega õpitut üle rää-kida. Nii on ka koolituse mõjupikemaajalisem ja tulemus-likum.

Ifi turvafond tänasRaplamaa traumaprojekti

Raplamaa õnnetuseks valmisoleku rühma liikmed Palukülas24. veebruaril 2009. VERNER ARRO foto

Õpin tänaval liiklema. SIIM SOLMANI foto

10 28. veebruar 2009 NädalineTERVISE EDENDAJA

• Raplamaa (M)Elu Messile ootame osalema tervise jaturvalisuse teemat esindavaid organisatsioone ja

firmasid oma tegevust, tooteid jateenuseid tutvustama! Registreeruge!

Käsitöö – Ivi Sark (ivi.sark@mail.ee; tel 512 8931)Puhkus ja töö – Iris Haiba (iris@raek.ee; tel 489 0618)

Sotsiaalhoolekanne – Inna Tamm(inna.tamm@rapla.ee; tel 489 0515)

Sportimine ja tervis – Liivia Vacht(liivia@raplamv.ee; tel 521 0603)

Turvalisus – Ülle Rüüson(laasner@gmail.com; tel 528 4090)

• Kohalike omavalitsuste tervisetöörühmade koolitustoimub 18.-19. märtsil Toosikannu Puhkekeskuses.

Registreerimine: laasner@gmail.com

INFO

Anonüümseks jäädes saab küsida infot kõigi ägedate mür-gistusjuhtumite kohta - näiteks kodukeemia, ravimite valemanustamine ja lastega seonduvad mürgistusküsimused.

Mürgistusteabekeskuse põhiülesanne on nõustada kiirelt

ja pädevalt meditsiinipersonali ja elanikkonda ägedate mür-gistuste korral.

Keskuses töötavad rahvusvahelise mürgistusteabekoolituseläbinud ja pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusegaspetsialistid. Infoliinile vastajad suhtlevad peale eesti keeleka vene, soome ja inglise keeles.

Mürgistusteabekeskuse infotelefonile helistamisel kehtivadtavatariifid ning teenus on lisaks tervishoiutöötajatele ja pääs-teasutustele avatud ka elanikkonna kõnedele.

Koduleht: http://www.16662.ee

Kurjategijad otsivad eelkõigekergeimat võimalikku siht-märki. Keegi ei saa garantee-rida, et sinu koju mitte kuna-gi ükski varas ei tungi, kuidon võimalik sissemurdmisetõenäosust vähendada. Para-ku on nii, et kui piirkonnas onmaja, mis varastele ahvatlev- hoovis vedelevad tööriistad,vanametall, puudub valgus-tus jne, siis jäävad varga teepeale ka ümbruskonna teisedmajad, kust ka võimaluselmidagi kaasa võetakse. Nii-siis tuleb mõelda ja tegutse-da laiemalt.

Sissemurdmine/vargus toi-mub väga kiiresti, mõnikordisegi paarikümne sekundigaon tegu tehtud. Seega on oluli-selt kergem kuritegu ära hoi-da kui kurjategijat teolt taba-da. Kui sa pöörad tähelepanuenda ümbruskonnale, reagee-rid kahtlastele isikutele/auto-dele, siis on see suur sammkuriteo ärahoidmiseks. Kur-jategija soovib anonüümsustja seda, et teda ei märgata.Kui neid tingimusi ei ole, lii-gub ta edasi ja jätab oma kur-jad plaanid selles kohas teos-tamata.

Alljärgnevalt mõned kont-

rollküsimused, mis peaks

sind aitama oma kodu tur-

valisuse suurendamisel:

• Kas sinu majanumber/aadress on selgesti nähtav?

• Kas redelid, voolikud jmaiatarbed on pandud kuuri/lukustatud ruumi?

• Kas välisuksed on turva-uksed?

• Kas kõikidel välisustel(peauks, tagauks, kuuriuks,garaaziuks) on turvalukud?

• Kas välisuste hinged onterved, tugevad ja neid on pii-savalt? (Hinged võiksid ollapigem seespool, kinnitatudpikkade kruvidega.)

• Kas tunned oma lähimaidnaabreid?

• Kas välisuksel on ukse-silm?

• Kas pärast kolimist oledkõik lukud ära vahetanud?

• Kas majaümbrus on val-gustatud?

Mida rohkem „ei“ vastuseid,seda väiksem on võimalus sis-semurdmist ennetada ja vii-mane aeg on oma kodu turva-lisuse parandamiseks mida-gi ette võtta.

Alustuseks oleks mõistliktutvuda oma naabrite, piir-konna konstaabli ja miksmitte ka näiteks postiljoniga.Esiteks vähendab naabritetundmine piirkonnas ano-nüümsust ja nii on võima-likku seaduserikkujat liht-sam märgata. Teiseks onnaabrite ühine tegevus tur-valisuse tagamisel äärmiseltoluline. Suhtlemine ja infova-hetus on märksõnad, misnaabrite koostööd peaks ise-loomustama. Kindlasti vahe-ta naabritega kontakte, isegikui üksteist ei nähta, on hea,kui naabriga saab vajaduselühendust võtta. Mõelge kanaabrivalvega liitumise pea-le – naabrivalve plakat onjuba märguandeks pätile, etsiin on hoolsad naabrid, sin-na juurde ka loomulikultnaabrite ja politsei inforing.Edasi soovitame:

• Korista maja ümbrus, viiära või pane siseruumidessemaja ümber olevad tööriistad,vanametall jms. Kuritegevu-ses toimib nn katkise aknasündroom – kui üks aken onjuba katki, on õige pea kateised aknad lõhutud, kui üksgrafiti kritseldus on tehtud,tuleb sinna kritseldusi juur-de. Räämas majaümbrus näi-tab hoolimatust oma varasuhtes.

• Kinnistu ümber peab ole-ma korralik aed.

• Muretse korralikud lukud– turvaluku muukimine on ae-ganõudvam ja tõenäosus, etkeegi seda näeb, on siis suu-rem.

• Maja ja kõrvalhooneteümbrusse paigalda liikumis-anduriga valgustid.

• Paigalda autonoomsed lo-kaalsed häiresüsteemid (uk-se kontaktidega, trossidega),ootamatu lärm ehmatab va-rast ja ta jätab oma „töö“pooleli.

• Kontrolli üle akende tur-valisus - ega aknaraamid olepehkinud. Võtmega lukusta-tavast aknast pääseb varassisse vaid klaasi purustades,kuid see tõmbab tema tegevu-sele liiga palju tähelepanu.Esmajärjekorras tuleb kind-lustada strateegiliselt kõigeohustatumad aknad, mis as-uvad esimesel korrusel, õue-poolsetes tubades, vihmavee-torude läheduses.

• Tänapäevaste plastaken-de puhul tuleb jälgida, et õhu-tusasendis oleks võimalikakent n-ö lukustada, et jälle-gi ennetada sealt sisse-pääsemist või akna avamist.

• Abi on ka koerast, keda onõpetatud võõraste peale häälttegema. Kui tegu on suveko-duga, kus püsivalt elate seesvaid suvel ja nädalavahetus-tel, siis looma nädalateksüksi jätmine on kuritegu.

• Paigalda valvesüsteem.Eesti turul on erinevaid et-tevõtteid, konsulteeri mit-mega ja vali oma kodule sobi-vaim variant.

• Ole tähelepanelik, reagee-ri kahtlustele, võõraid märga-tes tegutse – küsi, keda otsi-takse, kas saab aidata jne.Märgi üles võõrad autonumb-rid. See eeldabki kogukonnaühtehoidmist, et üksteisttuntakse ja teatakse. Kuikuuled naabri hoovist lärmi,siis mine vaata, mis seal toi-mub, teavita naabrit ja teisiümbruses olevaid elanikke,vajadusel kutsu abi polit-seist.

Mida teha koos naabritega?Tõsi on see, et naabreid vali-da ei saa. Ent piirkondades,kus majad asuvad üksteisestkilomeetri(te) kaugusel, onnaaber see, kes kõige kiire-mini vajalikul hetkel sindaidata saab. Niisamuti, kuisina vajad naabri abi, võibnaaber vajada ka sinu abi,selleks pead sa valmis olema.Nii et esimesena soovitame-gi lähimate naabritega koh-tuda, kontakte vahetada jakokku leppida, kuidas erine-vates olukordades käituda.Kui majal on valvesüsteem,siis mismoodi peaks käituma,kui naaber häiret kuuleb?Mida siis teha, kui naabripoole sõidab esmapilgul võõ-ras auto? Kas naaber saaksehk õhtul sinu suvemaja eestläbi sõita, võtta postkastistposti ja vaadata, et kõik onkorras? Kindlasti on võimalu-si veel ja veel, mida koos tehasaaks. Selle kõige eeldusekson aga inimese enda hoolivus

oma kodu vastu. Aeg-ajaltvõib ununeda redel kuuri pane-mata või jääb värav lukus-tamata - ärge siis pahandage,kui naaber helistab ja sellestteada annab!

Veel ideid naabritegakoostööstEespool toodud nõuandeidkasutatakse väga mitmetesnaabrivalve sektorites, needon järele proovitud ja toimi-vad. Samas on tegevusi, misEestis veel vähetuntud, kuidmujal maailmas kasutusel.Toome mõned neist ka siinko-hal välja, ehk saab keegi uueidee.

• Kui naaber on pikemaksajaks ära läinud, pargivadteised naabrid tema hoovioma autot, et ikka oleks nähaliikumist selle maja juures.

• Naabri pikema äraolekuajal niidavad teised naabridseal muru, pügavad hekki jahoiavad postkasti tühjana.

• Väärisesemeid ei hoita ka-pis või seifis, vaid näiteksvastavalt selleks otstarbekstehtud kreemipotsiku võihambapastatuubi kujuliseshoiukohas, mis tõenäoliselt eitõmba sissemurdja tähele-panu.

KokkuvõtteksVaata oma kodu üle n-ö var-ga pilguga: kui näiteks sul eiole võtit, kuidas siis majjasaaksid? Vanematele ini-mestele tasub meelde tuleta-da, et võõraid majja sisselaskma ei pea. Igasugusteltkontrollidelt (elektrinäidudjms) küsige töötõendit ja kont-rollige üle, kas ikka tegu onõige tõendiga. Ei väsi meeldetuletamast ka suitsuandurivajalikkust. On olemas süs-teeme, mis annavad häire kamobiiltelefoni(de)le, nii onvõimalik häiresignaali saa-jate ringi lisada ka naabrid.Ohutust ei ole kunagi liigapalju, seda enam, et kuriteoennetus ei ole raketiteadus,eespool toodud nõuanded onju enamasti teada ja kergestiteostatavad. Lihtsalt vaja onjärjepidevust ja pidevattegutsemist. Turvalisus onkoostöös loodud väärtus.

Eesti Naabrivalve annab nõu

kodu turvalisuse suurendamiseksTiina Ristmäe,MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuhtTiina Roosalu,Raplamaa koordinaator (tiina.roosalu@mail.ee, tel 509 6693)

Inimesed, kelle vara kallal on käidud, teavad seda

tunnet: oled solvatud, sul on halb, sest sinu kodus on

käinud võõras ja sinu asjades sorinud, sulle on

tekitatud majanduslikku kahju, teinekord on ära

viidud/lõhutud kallid mälestusesemed, mida ei korva

miski. Inimese tervis saab kahjustada eeskätt

psüühilisel, aga teinekord lausa füüsilisel tasandil

(närvivapustus, infarkt jne).

Mürgistusteabekeskuse lühinum-ber 16662 on avatud tööpäeviti kel-la 9-17. Infotelefonilt 16662 saabteavet eelkõige ägedaid mürgistusipuudutavates küsimustes.

Valdo Jänes, PRMA liikluskorralduse ja ohutuse osakonna peaspetsialist

Nii nagu igal medalil on kaks poolt, on ka elus. Kõikjalsarjatakse mullust kui suure majanduskrahhi aastat, agaliiklusohutuses oli rõõmustavate arvude aasta. Viimati oli Eesti teedel liiklusõnnetustes hukkunud ini-meste arv võrreldav 1951. aasta andmetega, olles isegiõnneks väiksem.Võrdluseks mõned arvud:

1951. a 2008. a

Autode arv 12 511 639 472LÕ hukkunud 140 132

Kuidas edenesid asjad liikluses Raplamaal?Hea aasta oli 2008! Võrreldes keskmise näitaja aluselajavahemikus aastatel 2004-2007 ja 2008. aastat, saamejärgmised andmed:

Eelneva 4 aasta

keskmine, aastas 2008.a

Inimkannatustegaliiklusõnnetused 71 57hukkunuid 11 1vigastatuid 109 78

Arvudena on antud tabel kena vaadata, aga ka nendeväikeste numbrite taga on kurbust ja kannatusi. Kõige probleemsem oli teel püsimine: teelt väljasõitudevõi teel ümberpaiskumise tagajärjel oli kõige rohkem kan-natanuid (62%). Valdavalt olid nende sõidukite juhid„suurte juhtimiskogemustega 16- kuni 25-aastased joo-bes noormehed”, kes pärast tööpäeva lõppu varahom-mikuste tundideni sõidukiroolis kangelasi mängisid. Sage-li olid sõidukis ka kaasreisijad, samuti noored inimesed.Kahju, kui meie aja liikluskangelased ei mõista kange-laslikkuse mõiste õiget tähendust. Seega peaks niisugustesündmuste vältimiseks jätkuma kõigil rohkem kainetmõtlemist ja kodanikujulgust. Teiseks liiklejate grupiks, kes palju kannatada said, olidkergliiklejad: jalakäijad ja jalgratturid ning mopeedijuhid(20%). Kindlasti ei saa väita, et ainult autojuhid on kõi-ges halvas süüdi. Liiklusreeglid on järgimiseks kõikideleosapooltele. Liikluses tuleb hoida silmad ja kõrvad lahti,ise peab ka enda heaolu eest seisma. Virtuaalmaailmason elusid rohkem kui üks, ent reaalsuses mitte. Kui teedel ja tänavatel oleks liigset kiirustamist ja as-jatut rabelemist vähem, kuuleksime kindlasti edaspidigirõõmsamaid uudiseid. 1938. aastal ilmunud maanteede talituse voldik an-

nab nõu liikluses käitumiseks lastele:

Ära liikle kui peata kana!1. Astudes sõiduteele, vaadake vasakule ja paremale.2. Kasutage liiklemisel jalg- või kõnnitee parempoolset äärt.3. Üks sekund ajavõitu ei tasu elu ega tervist.4. Kõnniteel peatudes ärge takistage teisi liiklejaid.5. Ärge astuge sõiduteele väljavaadet takistava eseme tagant – võite sattudaotse mööduvate autode ette.6. Hoidke vihmavarju nii, et näeksite enda ette ega tülitaks vihmavarjugateisi liiklejaid.Õpetades lapsi, ärge ise liigelge nagu peata kana!Liiklemisel hoidke silmad lahti!Ohutut liiklemist!

Meie aja liiklusja kangelased

9. mai

9Nädaline 28. veebruar 2009 TERVISE EDENDAJA

Ülle Rüüson

On analoogsel ideoloogial baseeruv paikkonna inimestemobiliseerimiseks väljatöötatud süsteem nagu tervistedendavad koolid (TEK) ja lasteaiad (TEL). Tervise-edendus töökohal (TET) tähendab protsessi, kus inimesetöökoht toetab neid ressursse, mida töötaja vajab sel-leks, et hoida end tervena ja selleks, et tõsta endaelukvaliteeti ja heaolu. Täna töötavad pilootprojektidjuba mitmes maakonnas. Koos töötervishoiuseadusega(seadus on olemas, mida teinekord võetakse tüütu pabe-rimajandusena ainult!) ning kohapealse initsiatiivigavõib saavutada häid tulemusi: töökohas paraneb psüh-hokliima, inimesed haigestuvad vähem (mis on olulinenii tööandjale kui ka inimesele endale, sest haigekassahakkab haigusraha hüvitama alles 9. päevast!), vähene-vad hooletusest tingitud tööõnnetused.

Kõige paremini saab inimese tervist mõjutada justtöökohal, sest täiskasvanud elanikkond on seal kõigeparemini kättesaadav. Täna on nii, et lapsed on teine-kord vanematest terviseteemadel oluliselt targemad,kuid nemad ei saa tihtilugu viia ellu muutusi keskkon-nas, sh ka kodus (kodus suitsetamine, toidulaud, turva-varustuse muretsemine jms).

Tervist edendavad töökohad

Mõni aeg tagasi oli terve Ees-ti ilmselt šokeeritud juhtu-mist, kus väike tüdruk oli jäe-tud Tallinnas tühermaale.Kõigi mõtteis mõlkus küsi-mus, kuidas võib keegi nii käi-tuda ja miks. Ilmselt teavadvähesed, et harvad ei ole selli-sed juhtumid, kus vanemadoma teismeliste laste ees ko-duukse sulgevad. See ei juhtukusagil kaugel, vaid siinsa-mas Raplamaal, meie küla-des ja alevites, oma majasning samas trepikojas.

Alaealiste toimepandud ku-ritegude uurijana olen kokkupuutunud kodunt välja visa-tud lastega. Nende seas on niipoisse kui ka tüdrukuid, keson pannud pahategusid toimening sattunud kannatanu rol-li. Reeglina ei ole nad päritasotsiaalsest perest. Tege-mist on lastega täiesti tava-listest keskmistest peredest,kes elavad meie kõrval omaigapäevast elu.

Perekonnaseaduse koha-selt on vanemal õigus kasva-tada last ja hoolitseda temaeest. Igal asjal on kaks poolt,mistõttu sellise õigusega

kaasneb kohustus kasvatadaja hoolitseda oma lapse eest.

Kahjuks lisandub iga päe-vaga lapsi - just teismelisi,kes on trotslikud ja halva käi-tumisega ning tekkinud prob-leemide lahendamise asemelon lihtsam näidata selliselelapsele ust. Vanem ei saa aru,et teismeline laps ei ole koha-nenud vanemate lahutusegaega ka perre tulnud kasuva-nemaga. Vanemad käituvadaga ise nagu teismelised põhi-mõttel, et miks ta siis nii halbon jne. Süüd nähakse vaidprobleemsel lapsel, enda käi-tumises ei leita mingeid vigu.Tihti üritatakse (eriti kasu-vanemad) vägivalda ja mõni-tavat kõneviisi pruukides lap-sest korralikku inimest kas-vatada. Järgmise sammunaläheb laps pere juurest lah-kunud vanema juurde, kuidparaku jääb ka seal uks sule-tuks, sest keegi ei vaja prob-leemset last. Suurt rolli män-gib siin see, et perre on sün-dinud uue elukaaslasega ühi-ne laps, keda peetakse täht-samaks ja rohkem perekondakuuluvaks.

geks, et ta pole kodus ooda-tud, otsesõnu keelatakse kojusisenemine või ei anta kodu-võtit ja laps peab ootamavanemate töölt tulekut, ettuppa pääseda. Keegi eitunne huvi, kus ta oma aegaveedab, kuidas hakkamasaab, kas ta on söönud ja rii-des.

Vanemad olid lahutatud,uue elukaaslasega oli emalühine laps. Eelmisest koose-lust 15aastane poeg hakkashulkuma ja varastama, ka ko-dust. Pärast seda, kui poissoli varastanud sugulase raha-kotist 200 krooni, otsustaskasuisa, et poiss ei tohi enamkodus elada. Järgnes elu isajuures, kust poiss samuti pa-handuste tõttu välja visati.Seejärel oli poiss vanaema

Viivika Vilja,Lääne tööinspektsiooni

tööinspektor-teabespetsialist

Esialgsetel andmetel oli 2008.aastal Raplamaal 87 töö-õnnetust, millest 69 olid ker-ged, 17 rasked ning üks tööõn-netus lõppes surmaga.

Kannatanu keskmine vanusoli 39 aastat ja 2/3 kannata-nutest olid meessoost isikud.Enim õnnetusi juhtus põllu-majanduses, ehituses ja ava-liku korra tagamisel. Tööõn-netuste peamiste põhjustenavõib välja tuua tööohutusnõu-ete rikkumised töötajatepoolt, isikukaitsevahenditepuudumise või mittekasuta-mise ning töötajate endi lo-hakuse või hooletuse.

Neljandik tööõnnetustestjuhtus kas libisemise või kuk-kumise tagajärjel, mis olidtingitud kas libedast põran-dast või pinnasest, halvastnähtavusest läbikäiguteedel,ning samuti kukkumised kõr-gustest.

• 67aastane meesterahvaskukkus ettevõtte hoovis

Tööõnnetustest Raplamaalühest tsehhist teise minneslibeduse tõttu, tagajärjeksraske kehavigastus. Õues olivärskelt sadanud lund ja teedolid veel liivatamata.

• 43aastane meesterahvaskomistas enda läbikäigutee-le jäetud voolikutesse. Töö-ohutusnõudeid rikkus tööta-ja ise, tagajärjeks kerge ke-havigastus.

• 33aastane meesterahvas,kontrollimaks tellitud kaupa,kukkus autokasti ronides um-bes 1,5 meetri kõrguselt maa-pinnale. 31aastane ehitustöö-line kaotas redelil tasakaaluja kukkus 2,5 meetri kõrgu-selt maapinnale. Mõlema õn-netuse korral rikuti tööohu-tusnõudeid, ei kasutatud isi-kukaitsevahendeid ning taga-järjeks olid rasked kehavi-gastused.

Põllumajanduses hakka-vad silma loomade ettear-vamatust käitumisest tingi-tud õnnetused. Tööõnnetustepõhjuseks on tihti töötaja liig-ne kiirustamine, millega sea-takse ohtu nii enda kui kakaastöötajate tervis.

Põllumajandussektoris juh-tus Raplamaal eelmisel aas-tal ainus surmaga lõppenudtööõnnetus, kus alkoholijoo-bes ja juhtimisõiguseta 51-aastane meesterahvas ei tul-nud traktori juhtimisega toi-me, traktor läks ümber jajuht jäi traktori alla. Tööand-jal oli koostamata riskiana-lüüs, puudusid töövahenditeohutusjuhendid, töötaja olijuhendamata, samuti ei kõr-valdatud töölt alkoholijoobestöötajat, mistõttu algatatiselle juhtumi korral tööandjasuhtes väärteomenetlus.

Viimastel aastatel on sage-nenud ohtlike kemikaalidekäitlemisega seotud õnne-tused ning sellest ei jäänudpuutumata ka Raplamaa.Eelmisel aastal registreeri-tud kemikaalidega seotudtööõnnetused olid seotud ühesuurõnnetusega, kus tuli likvi-deerida keemiareostuse taga-järgi.

Arvestades õnnetusterohke-maid majandussektoreid jaõnnetuste toimumise viise, onLääne tööinspektsioonil käes-

juures, kes ta ka ühel päevalära saatis, põhjuseks ikkahalb käitumine ja vargakom-bed. Lõpuks elas poiss omasõbra vanemate kodus, mõnikilomeeter oma tegelikustkodust. Ema külastades eitohtinud ta tuppa minna, vaidpidi oma jutud õues ära rääki-ma.

On ette tulnud ka seda, etülekuulamisel lapsevanemteatab, et soovib üldse vanem-likest õigustest loobuda jamitte arutleda, miks on niiläinud ja mis peres on juhtu-nud. Emotsioonid hüljatudlapsest rääkides tekivad allessiis, kui jutt läheb põhjustele,miks lapse käitumine onmuutunud. Püütakse varjatavõi õigustada peres esinevatvägivalda ning ilmselgelt

eelistatakse elukaaslast lap-sele.

Ei tohi unustada, et ükskilaps ei sünni pätiks, vargaksvõi vägivallatsejaks. Alati onlaste tegudele eelnenud taus-talood, ikka on varjatud põh-jusi, mis on vallandanud hal-va käitumise. Tihti on ala-ealise halb ja väljakutsuvkäitumine vaid soov endaletähelepanu tõmmata. Mõnelapse puhul on selline käitu-mine pigem appikarje kui si-hilik pahategu.

Riik on juba ammu mõist-nud, et alaealisi seaduserik-kujaid tuleb kohelda teisitikui täiskasvanuid ning andaneile võimalus end paranda-da, seda enam peab säära-seid võimalusi andma lapse-vanem, üritades kuulata omalast, otsida talle nii psühho-loogilist kui ka vajaduse kor-ral psühhiaatrilist abi.

Probleemsete perede puhulei piisagi ainult lapse nõus-tamisest, kaasata tuleks kateised pereliikmed, olenema-ta sellest, kas peres esinebvägivalda või mitte. Laste-kaitseseaduseski on kirjapandud, et vägivalla või hal-va kohtlemise tõttu kanna-tanud lapsele tuleb anda va-jalikku abi, kuid tuleb kanõustada vägivalda tarvit-anud täiskasvanut, et välti-da halva kohtlemise kordu-mist.

Lapsevanemad, kasvatage,armastage ja toetage omalapsi, nii et nad saavad sir-

gudes elus hakkama, mitte eijää eluteele loperdama naguhaavatud tiivaga linnud. Toe-tage ka siis, kui laps satubseadusega pahuksisse või ontal suhted lähedastega sas-sis. Teismeline ei ole valmisanalüüsima arukalt enda javanemate käitumist ningtegema õigeid otsuseid. Sel-leks on täiskasvanud, kes eisaa käituda kui teismelised,kes peavad olema üle solvu-misest ja lapsikust trotsistomaenese lapse vastu.

Viimane aeg on ühiskonnalvõtta suurem roll märgataenda ümber toimuvat ningreageerida, kui naabrilapstundub olevat hädas. EestiVabariigi lastekaitse sea-duse § 59 esimese punkti ko-haselt on iga kodaniku kohus-tus kohe teatada abiandva-tele organitele abivajavast jahädasolevast lapsest, kui tamõnest sellisest olukorrastteada saab. Oleks suur sammedasi, kui iga kõrvalseisjateatab omapäi ja järelevalve-ta jäetud, hoolitsemata võivägivalla all kannatavastlapsest kas valla lastekait-setöötajale või politseile. Jul-gege märgata!

Üleriigiline tasuta lasteabiööpäevaringne nõuandetele-fon 116 111

Koduleht, kus saab murestkirjutada ja foorumites nõuküsida: www.lasteabi.ee.

Rapla ohvriabikeskus, kustsaab alati nõu ja abi küsida:489 0455, rapla.oa@ensib.ee.

oleval aastal plaanis järele-valve suunata peamiselt all-järgnevatele teemadele:

• libisemised/kukkumised• kemikaalide ohutu käitlemine• töökohad• tööst põhjustatud haigestumised

Kemikaalide ohutust ja ris-kianalüüsi hõlmavat ülerii-gilist sihtkontrolli teosta-takse mööbli- ja pagaritöös-tustes, puhastusteeninduses,mootorsõidukite hoolduses,hoolekandeasutustes. Libi-semiste ja kukkumiste siht-kontrolli kaasatakse ettevõt-ted, kus on analoogsed tööõn-netused juhtunud.

Aitamaks kaasa ettevõtetelohutuma töökeskkonna loo-misele planeerib tööinspekt-sioon korraldada teabepäevi,kus leiavad käsitlemist kasihtkontrolli käigus vaadel-davad teemad. Kindlasti ta-sub aeg-ajalt sirvida tööins-pektsiooni kodulehtewww.ti.ee, kus juba praeguleidub küllaldaselt informat-

Lastest, kellel pole oma vanematesüdames ega kodus kohta

siooni tööohutuse, -tervishoiuja -suhete valdkonnas ningedaspidi ka planeeritavate

sihtkontrollide ja avalikkuse-le suunatud teabepäevadekohta.

Raili Angman,Lääne PP kriminaalosakonna Rapla kriminaaltalituse

politseivaneminspektor

Politsei on kodanikele pidevalt nõu andnud, kuidas

oma vara kaitsta või liikluses toime tulla. Seekord on

teemaks nõrgemad - lapsed - ning täpsemalt räägime

oma laste hülgamisest. Teema on väga valus, kuid

igapäevane praktika näitab, et aina rohkem on vaja

sellest rääkida ning kirjutada.

Käitutakse nii,kuna selle eest, etoma last koduuk-sest enam sisse eilasta, ei ole sea-dustes karistustette nähtud. Inim-likkuse mineta-mine ja heade ta-vade rikkumine eitundugi nii suurepatuna, kui asjavarjata või isemärtrit mängida.Kas tõesti ongi niilihtne probleemnelaps n-ö maha kan-da? Tuleb kahet-susega nentida, ettundub küll. Lap-sele tehakse sel- SIIM SOLMANI foto

8 28. veebruar 2009 NädalineTERVISE EDENDAJA

Mõned küsimused inimesele, kes on kaotanud hiljutitöökoha. Võid jagada oma muret meiega - kirjutaaadressil Tallinna mnt 14-119, Rapla 79513 (EestiTervisedenduse Ühing) või saada e-kiri aadressilmure@gmail.com. Anonüümsus garanteeritud!

Järgmises lehes saame teha väikese kokkuvõtte,eeskätt soovitustest saatusekaaslastele.

1. Mis tunne sul praegu on?2. Kuidas koondamist läbi viidi? Mis oli kõige valusam?3. Kelle peale oled vihane?4. Missugust abi sa vajad?5. Mida ette võtad, et kuidagi toime tulla?6. Kas sul on mingit soovitust saatusekaaslastele?

Samas – suitsiid on enneta-

tav. Ennetustööd võib läbi viia

mitmel erineval tasandil.

Käesolevas artiklis tuleb jut-

tu üksikinimese tasandist

ning suitsidaalsesse kriisi

sekkumise võimalustest.

Tuleb alati meeles pidada,

et suitsidaalsus on protsess.

See võib lühema või pikema

aja jooksul välja areneda suit-

siidini, kuid võib ka raugeda

juhul, kui inimene leiab ise

endas vajalikud ressursid

raskustega toimetulekuks või

märkavad ümbritsevad tema

suitsidaalset seisundit ning

sekkuvad ja suunavad edasi

vajaliku abi juurde, olgu see

siis meditsiiniline või psüh-

ho-sotsiaalne. Suitsidaalset

protsessi mõjutavad ühelt

poolt riskitegurid, mis suu-

rendavad suitsiidiriski ja tei-

selt poolt kaitsvad tegurid,

mis aitavad inimesel raskus-

te ja kriisidega toime tulla.

Konkreetse inimese suitsiidi-

preventsioon seisneb eelkõige

riskitegurite mõju vähenda-

mises ning kaitsvate tegurite

mõju suurendamises.

Riskiteguritena tuleb suitsi-

daalse käitumise puhul kind-

lasti ära märkida psüühika-

häireid (nendest kõige oluli-

sem on depressioon, mis tege-

likult suhteliselt hästi allub

ravile) ning alkoholi ja nar-

kootikumide kuritarvitamist.

Riskiteguriteks on ka mitme-

sugused negatiivsed ja trau-

maatilised elusündmused na-

gu näiteks lahutus, lahkumi-

nek, lähedase kaotus, töö kao-

tus, väärkohtlemise ohvriks

langemine. Sageli tundub just

see viimane vallandav tegur

olevat suitsiidi põhjuseks,

kuid suitsiid on üsna keeru-

kas fenomen ning ühte kind-

lat põhjust tal enamasti po-

legi. Ikka on see keerukas bio-

loogiliste, sotsiaalsete ja

psühholoogiliste riskitegurite

sasipundar. Kui siis inimese

elus puudub ka spirituaalne

mõõde, puudub mõtestatus,

tundubki kannatuste hulk

ülemäärane ja elutahe kaob.

Kui inimesel aga on elus pii-

savalt kaitsvaid tegureid,

pole suitsiidi toimepanemise

tõenäosus nii suur. Kaitsvad

tegurid võib jagada nelja suu-

remasse gruppi: inimesest en-

dast tulenevad (tema mõt-

lemine, enesehinnang, suhtle-

misvõime), perekondlikud

(stabiilsus, turvalisus, toe-

tus), sotsiaal-kultuurilised

(sõpruskond, elujaatavad

väärtushinnangud, traditsioo-

nid) ning keskkonnast tulene-

vad (toit, uni, värske õhk, päi-

kesevalgus, kehaline liiku-

mine).

Konkreetse inimese suitsii-

di ette ennustada on raske,

kuid riski suurust hinnata ja

sellele vastavalt sekkuda on

võimalik. Suitsiidi ohumär-

gid on kas verbaalsed (väljen-

dab enesetapusoovi sõnades

otseselt või kaudselt), käitu-

muslikud (näiteks teeb ette-

valmistusi elust lahkumi-

seks, kogudes tablette või

kinkides ära väärtuslikke

esemeid) või situatsioonilised

(negatiivsed traumaatilised

elusündmused). Harva, kui

üldse kunagi, toimub suitsiid

hetkeimpulsi ajel ja ilma

mingi eelneva katseta ümb-

ritsevatele oma hingehädast

ning rasketest siseheitlustest

märku anda.

Kuidas abi saada? Kõige

kindlam, odavam ja alati

kättesaadav on eneseabi. Ini-

mene ise saab tegelikult väga

oluliselt parandada oma ene-

setunnet. Mõned lihtsad ene-

seabivõtted hingelise kriisi

ajal on näiteks:

- püüa oma negatiivsed mõt-

ted ja tunded kirja panna, see

vähendab kaost

- pane kirja ka kõik posi-

tiivsed asjad, kriisiolukorras

võivad need kahe silma va-

hele jääda

- ära põgene probleemide

eest, lahenda need või kui see

pole võimalik, siis saa neist

teadlikuks ja jäta seejärel

sinnapaika, ära takerdu ega

jää neisse kinni

- korrigeeri oma elustiili, ära

unusta väikseid olulisi asju

nagu värskes õhus liikumine,

tervislik toitumine ja piisav

uni

- ära unusta asju, mis sulle

elus on rõõmu pakkunud

(näiteks hobid)

- sea sisse oma „aardelae-

gas“, kuhu kogud ilusate mä-

lestustega seotud asju (pilte,

kirju, CD-sid) ja veeda nende-

Depressioon on haigus,mida saab ravida

ga koos aega

- paku teistele oma abi, see

aitab end vajalikuna tunda

Kui suitsiidirisk on juba

suurem, siis pelgalt enese-

abist ei piisa. Tuleb appi võt-

ta nii lähem kui ka kaugem

sotsiaalne võrgustik. Pahati-

hti kaovad suitsidaalse ini-

mese ümbert sõbrad, sest ma-

sendunud sõber tundub koor-

mav ning tema hingeseisund

mõistetamatu. Tegelikult aga

on sõbrad, töökaaslased ning

perekond väga oluline res-

surss. Sageli ei vajagi suitsii-

diriskiga inimene midagi ena-

mat kui rahulikku ja hinnan-

guvaba kuulamist. Tundeid

on vaja ventileerida, sest just

nende virvarr muudab elu

pööraseks karussellisõiduks.

Omapoolsete nõuannetega

pole vaja kiirustada, lihtsalt

kuula. Sellises staadiumis

suitsidaalsesse kriisi sekku-

ma on koolitatud vabataht-

likud abistajad, kellele saab

vastaval telefoninumbril

peaaegu ööpäev läbi helista-

da. Kui suitsiidiprotsess on

arenenud juba selleni, et ini-

mesel on olemas kindel plaan,

kus ja kuidas ta seda toime

panna kavatseb, vajab ta

spetsialisti abi. On vaja

teda julgustada spetsialistilt

abi otsima ning vajadusel

tema eest aegki kokku leppi-

da.

Kui inimene on aga suitsiidi

kohe sooritamas, siis tuleb

sekkuda otsustavalt ning toi-

metada inimene spetsialisti

juurde viivitamatult, vajadu-

sel isegi kiirabi ja politsei

sekkumisel.

Esmatasandi abistajad - märkajad!Depressiooni koolituse tellimise info aadressil

liivia@raplamv.ee. Liivia Vacht.

INFOTELEFONID

ÜLDINE HÄDAABINUMBER. Tel 112ELULIIN. Tel 655 8088 eesti keeles (E-P 19-7)Tel 655 5688 vene keeles (E-P 19-7). www.eluliin.eeUSALDUSTELEFON. TasutaTel 126 eesti keeles (E-P 16-6). Tel 127 vene keeles (E-P19-23). www.usaldus.eeNOORTE USALDUSTELEFON. Tel 646 6666LASTE ABI- JA INFOTELEFON. Tel 116111 (24 h)KRISTLIK PÄEVANE USALDUSTELEFONTel 600 6439 (E-P 9-21)LASTEARST KUULEB. Tasuline nõuandetelefon. Tel 1599ON-LINE NÕUSTAMISKESKUSTÜ ja TLÜ psühholoogiatudengid. www.lahendus.netATH (AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIREGA LAPS)Tugirühmad kogu Eestis. Info tel 641 1188www.elf.ee/tugiryhmadAA, ANONÜÜMSED ALKOHOOLIKUDTugirühmad kogu Eestis. Tel 529 9955. www.aa-eesti.eeAA LÄHEDASED. Tugirühmad kogu Eestis.www.hot.ee/alanon/OHVRIABI. Tel 658 5087, 673 3854 (E-R 10-14)www.ohvriabi.eeUIMASTIINFO JA NÕUSTAMINE. TasutaTel 1707 (24 h). Tel 631 4600 (E-R 16-20)AIDSI ENNETUSKESKUS (TAI)Mardi 3, Tallinn. Tel 660 7871. www.aids.eeVÄHILIIDU NÕUANDETELEFON. TasutaTel 800 2233 (E-R 10-12). www.cancer.eeRAPLA MAAKONNA PSÜHHOLOOGIATEENISTUSTallinna mnt 9-1, Rapla. Tel 489 4310urve.uusberg@neti.eeRAPLA MAAKONNAHAIGLA PSÜHHIAATRIDAlu tee 1, Rapla. Tel 489 0742 või 489 0718psyhhiaatriaosakond@raplahaigla.eeRAPLA NOORTE NÕUKODA. Noorte nõustamiskabinetKoidu 23, Rapla. Tel 485 6263RAPLAMAA USALDUSTELEFONTel 485 7001 (E, K 16-23)RAPLA OHVRIABI. Savi 2, Rapla. Tel 489 0455

Merike Sisask,Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi

(ERSI) tegevjuht

Suitsiid on liiga lõplik lahendus ajutistele prob-

leemidele. Eestis on suitsiidide arv alates 90ndate

keskelt küll järk-järgult langenud enam kui poole

võrra (aastal 1994 oli kordaja 100 000 kohta 42 ning

aastal 2007 oli see 18,7), kuid kahjuks oleme endiselt

Euroopas maade hulgas, mida nimetatakse kõrge

suitsiidiriskiga riigiks.

Pille Vavulski,Tööturuameti Raplamaa

osakonna juhataja kt

Kui inimene jääb töötuks, ei

tähenda see seda, et ta jääb

oma murega täiesti üksi. Töö-

turuameti üks funktsioone

ongi aidata neid inimesi leid-

maks uusi väljakutseid, saa-

maks uusi oskusi ning ense-

kindlust osalemaks tööturul.

Tööturuamet pakub järgmi-

si teenuseid:

TÖÖVAHENDUS – vahen-

dame tööpakkumisi nii Ees-

tist kui ka Euroopast

(www.eures.ee).

TÖÖOTSINGUKOOLI-TUS – koolituse läbinu osk-

ab koostada CVd, teab, kui-

das käituda tööintervjuul,

tunneb ja oskab kasutada

töövahendusportaale ning on

teadlik erinevatest tööotsin-

guvõimalustest. Koolitusel

osaletud tundide/päevade

eest makstakse stipendiumi

ning sõidu- ja/või majutustoe-

tust.

ERIALAKOOLITUS –

omandatakse teadmisi ja

oskusi, mis on vajalikud vas-

taval ametikohal töötami-

seks. Koolitusel osaletud tun-

dide/päevade eest makstakse

stipendiumi ja sõidu- ja/või

majutustoetust.

TÖÖPRAKTIKA – aitab

omandada praktilist töökoge-

must. Tööpraktikal osaletud

päevade/tundide eest maks-

takse stipendiumi ja sõidu- ja/

või majutustoetust.

TÖÖHARJUTUS – aitabpikemat aega tööta olnud ini-

mestel taastada tööharju-

must. Tööharjutuses osale-

jale makstakse stipendiumi.

ETTEVÕTLUSE ALUS-TAMISE TOETUS – Töötu-

ruamet toetab oma ettevõtte

loomist kuni 70 000 krooniga.

PSÜHHOLOOGILINE

NÕUSTAMINE – eesmärk onaidata inimesel selgusele jõu-

da töö leidmist takistavates

probleemides (madal enese-

hinnang, koondamisega kaas-

nev stress) ning toetada ini-

mest nende takistuste kõr-

valdamisel. Nõustamist vii-

vad läbi kogenud psühholoo-

gid. Nõustaja aitab inimesel

määratleda töö leidmist ta-

kistavad probleemid ning

analüüsida nende mõju.

SOTSIAALNE REHABI-LITATSIOON – mõeldud

neile, kelle tööleminemist

takistab alkoholiprobleem.

Inimene suunatakse psühhi-

aatri vastuvõtule. Esmasel

visiidil toimub patsiendi

nõustamine, sõltuvuse iseloo-

mu väljaselgitamine. Näidus-

tusel suunatakse patsient

operatsioonile, mille käigus

toimub disulfiraami implan-

tatsioon ehk rahvakeeli na-

haaluse ampulli paigaldus.

ERINEVAD TEENUSEDPUUETEGA INIMESTELE

– tööruumide ja -vahenditekohandamine, korduv tugi-

isiku teenus, abivahendi ta-

suta kasutamiseks andmine

jm.

Enne esmakordset pöördu-

mist Tööturuameti Raplamaa

osakonda soovitame kindlas-

ti helistada telefonil 485 7987

ja sobilik kuupäev ja kellaaeg

vastuvõtule ette regist-

reerida. Töötuna/tööotsijana

arvelevõtmine koos avalduste

täitmisega võtab aega ligi-

kaudu 1 tund. Esmakordsel

pöördumisel esitab isik

nõuetekohase avalduse ja va-

jalikud dokumendid: pass või

ID kaart, tööraamat, töösuhte

lõpetamise põhjust tõendav

dokument (millise paragrah-

vi alusel töösuhe lõpetati)

ning tööandja tõend, millel on

kuude kaupa välja toodud

isikule viimasel kolmel töö-

tatud kuul välja makstud ta-

sud ja kinnipeetud töötus-

kindlustusmaksed.

Töötul on õigus töötuskind-

lustushüvitiseleja töötutoe-

tusele teatud tingimustel.

Detailne informatsioon aad-

ressil: http://www.tta.ee/

Kui oled kaotanud töö, sa ei ole üksi!

Töökuulutused:

www.hyppelaud.ee

www.cvkeskus.ee

www.cv.ee

www.cvinter.ee

www.vakants.ee

www.soov.ee

www.kuldnebors.ee

www.amet.ee

www.rajaleidja.ee