VIIMSI VALLA ARENGUKAVA

Viimsi valla arengukava

VIIMSI VALLA ARENGUKAVA

STRATEEGIA AASTANI 2038 INVESTEERINGUTE KAVA

2008 - 2013

VIIMSI 2008


2

SISUKORD

1 METOODILINE SISSEJUHATUS.................................................... 5

1.1 Arengukava metoodika ja töökorraldus..................................... 5 1.2 Arengukavas kasutatud põhimõisted ........................................ 8

2 VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE 2007-2008 JA OLULISEMAD JÄRELDUSED UUEKS VALLA ARENGU KAVANDAMISE PERIOODIKS11

3 OLUKORD JA TULEVIKUVÄLJAVAATED ....................................... 16 3.1 Asend ja territoorium ........................................................... 16 3.2 Rahvastik ja asustus ............................................................ 18 3.3 Tööjõud, töö ja ettevõtlus..................................................... 26 3.4 Kohalik omavalitsus ............................................................. 34 3.5 Kohaliku omavalitsuse haldusala valdkonnad .......................... 44

3.5.1 Maakasutus, ehitustegevus ja territoriaalne planeerimine...... 44 3.5.2 Tehniline infrastruktuur, kommunaalmajandus ja

keskkonnakaitse .............................................................. 49 3.5.3 Haridus........................................................................... 67 3.5.4 Vaba aeg, kultuur, sport ................................................... 73 3.5.5 Kirikuelu ......................................................................... 77 3.5.6 Tervishoid ....................................................................... 79 3.5.7 Sotsiaalne kaitse.............................................................. 81 3.5.8 Avalik kord ja turvalisus.................................................... 83 3.5.9 Piirkondlikud erisused Viimsi vallas..................................... 87

3.6 Väliskeskkonna mõjud ja arengusuundumused........................ 93 3.7 Koondhinnang valla arengutasemele .....................................101

4 VIIMSI VALLA VISIOON 2038 JA KOHALIKU OMAVALITSUSE MISSIOON VALLA ARENDAMISEL ............................................104

4.1 Viimsi valla visioon 2038 .....................................................104 4.2 Kohaliku omavalitsuse missioon valla arendamisel ..................105

5 VIIMSI VALLA STRATEEGILISE ARENDAMISE MUDEL..................106 5.1 Viimsi valla arengustrateegia 2038 eesmärgid ja nende seos 2008-

2013 investeeringute kavaga ...............................................110 6 INVESTEERINGUTE KAVA 2008-2013 .......................................124 7 ARENGUKAVA FINANTSEERIMISE TAGAMISE PÕHIMÕTTED.........144 8 ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKID JA NENDE

MAANDAMISE VÕIMALUSED...................................................147 9 ARENGUKAVA SEIRE JA AJAKOHASTAMINE ...............................152 10 KASUTATUD MATERJALID .......................................................153 LISA 1. Viimsi valla arengudokumendid ja koostatud uuringud ............155


3

Tabelid ja joonised Tabel 1. Töötajate arv Viimsi valla majandusharudes, 2002-2005 (Äriregister) . 31 Tabel 2. Viimsi valla (kaas)omandis olevad ettevõtted ja sihtasutused ............. 37 Tabel 3. Kasutusse lubatud eluruumid Eestis ja Harjumaal, 2000-2006

(Ehitisregister) .................................................................................... 46 Tabel 4. Valla tervishoiuasutustes pakutavad teenused ja voodikohtade arv ..... 80 Tabel 5. Viimsi valla SWOT analüüs. .......................................................... 101 Joonis 1. Viimsi valla arengukava ülesehitus (Noorkõiv, Sepp, 2007) ................. 7 Joonis 2. Viimsi valla territoriaalne asend ..................................................... 16 Joonis 3. Elanike arvu muutus 1989-2000 (kohalolev vallarahvastik valla

majapidamisarvestuse andmetel) ja 2000-2008 (elanike arv) ning osakaal Harjumaa vallarahvastikust (ESA, 01.01. seisuga) ................................... 18

Joonis 4. Viimsi rahvaarvu dünaamika aastatel 1995–2007 (Rahvastikuregister)19 Joonis 5. Rände vanus- ja piirkondlik struktuur 2003-2007 (Rahvastikuregister,

viie aasta keskmised näitajad) .............................................................. 20 Joonis 6. Viimsi valla rahvastiku soolis-vanuseline jaotus (01.01..2008,

Rahvastikuregister).............................................................................. 20 Joonis 7. Viimsi valla rahvastiku soolis-vanuseline jaotus eluasemetüüpide lõikes

(21.08.2007, Rahvastikuregister). ......................................................... 21 Joonis 8. Nõukogude Liidu sõjaväeobjektid Viimsi poolsaarel .......................... 23 Joonis 9. Viimsi valla mandriosa asulate lahkmejooned 2005. ja 2006. aastal

(Maa-amet, ESA)................................................................................. 24 Joonis 10. Viimsi valla mandriosa asustus, asulad ja nende rahvaarv ning elanike

arvu muutus Viimsi valla mandriosa külades, 2000-2007 (Rahvastikuregister, 21.08.2007)........................................................................................ 24

Joonis 11. Vanusrühmade (0-24, 25-49, 50-65, 65+ aastaste) osakaal valla mandriosa asulate rahvastikus (Rahvastikuregistri seis 21.08.2007.a.) ...... 25

Joonis 12. Maksumaksjate ja brutosissetuleku muutused 2002-2008 ............... 27 Joonis 13. Viimsi valla ettevõtted, 2002-2005 (Äriregister)............................. 28 Joonis 14. Viimsi valla ettevõtete ja ettevõtluse töökohtade paiknemine

(Äriregister, 31.12.2005)...................................................................... 29 Joonis 15. Viimsi valla ettevõtete arvu muutus majandusharude järgi, 2002-2005

(Äriregister) ........................................................................................ 30 Joonis 16. Ettevõtete jaotus töötajate arvu alusel, 2005 (Äriregister) .............. 32 Joonis 17. Kohaliku omavalitsuse valimised 1993-2005 (Vabariiklik

Valimiskomisjon) ................................................................................. 34 Joonis 18. Viimsi valla kohaliku omavalitsuse struktuur.................................. 35 Joonis 19. Üldiste valitsussektori teenuste finantseerimine vallaeelarvest

võrrelduna eelarve kogukuludega, 2002 – 2007 (Viimsi Vallavalitsus: eelarve täitmise aruanded ) ............................................................................. 37

Joonis 20. Viimsi valla eelarve struktuur 2007............................................... 39 Joonis 21. Viimsi valla eelarve tulud, 2002-2007 ........................................... 40 Joonis 22. Viimsi valla eelarve kulud majandusliku sisu järgi, 2003-2007 (Viimsi

Vallavalitsus: eelarve täitmise aruanded )............................................... 40 Joonis 23. Viimsi valla eelarve kulud valdkondade lõikes, 2003-2007 (Viimsi

Vallavalitsus: eelarve täitmise aruanded)................................................ 41 Joonis 24. Maa jaotumine kasutuse alusel (Viimsi Vallavalitsus: august 2008) .. 45 Joonis 25. Väljastatud ehitus- ja kasutusload 1995-2007 (Viimsi Vallavalitsuse

Ehitusamet) ........................................................................................ 45 Joonis 26. Kehtestatud ja algatatud detailplaneeringute arv (www.viimsivald.ee)

......................................................................................................... 47 Joonis 27. Detailplaneeringutega kaetud maa Viimsi valla mandriosas seisuga

jaanuar 2007 ...................................................................................... 48


4

Joonis 28. Valla tehniliste infrastruktuuride ehituse, kommunaalmajanduse ja keskkonnakaitse finantseerimine vallaeelarvest (tuh. krooni), 2002-2007 (Viimsi Vallavalitsus: eelarve täitmise aruanded) ..................................... 50

Joonis 29. Teed ja sadamad Viimsi vallas ..................................................... 51 Joonis 30. Ehitisregistris registreeritud hoonete ja eluasemete jagunemine elamu

liigi alusel (Viimsi Vallavalitsus) ............................................................. 62 Joonis 31. Kortermajade elanike osakaal ja arv valla asulates ning elanike soolis-

vanuseline jaotus eluaseme tüübi alusel (Viimsi Vallavalitsus) ................... 62 Joonis 32. Kaitsealad ja loodusobjektid Viimsi vallas ...................................... 66 Joonis 33. Viimsi valla lasteasutused 2005.a. ja 2007.a., rühmade ja kohtade arv

neis ning 0-4.a. laste arv asulates (Viimsi Vallavalitsus) ........................... 68 Joonis 34. Viimsi valla lapsed lasteaedades 2007.a. (Viimsi Vallavalitsus)......... 69 Joonis 35. Viimsi vallas elavate laste haridusvalikud (Viimsi vallavalitsuse

andmed, 2005. a. ja 2007 .a.) .............................................................. 71 Joonis 36. Viimsi valla mandriosa üldhariduskoolid, õpilaste arv 2007/2008

asulates (Viimsi Vallavalitsus) ............................................................... 72 Joonis 37. Valla kultuuri- ja spordielu finantseerimine vallaeelarvest, 2002-2007

(Viimsi Vallavalitsus: eelarve täitmise aruanded,) .................................... 74 Joonis 38. Vaba aja, kultuuri- ja spordiasutused ning -objektid Viimsi vallas..... 75 Joonis 39. Valla tervishoiu finantseerimine vallaeelarvest, 2002-2007.............. 79 Joonis 40. Valla tervishoiuasutused (sh. apteegid ja perearstide asukohad) ...... 80 Joonis 41. Valla sotsiaalhoolekande finantseerimine vallaeelarvest, 2002-2007

(Viimsi Vallavalitsus: eelarve täitmise aruanded,) .................................... 82 Joonis 42. Valla avaliku korra ja turvalisuse finantseerimine vallaeelarvest, 2002-

2007.................................................................................................. 83 Joonis 43. Teeninduse territoriaalne paigutumine vallas ................................. 88 Joonis 44. Asustuspiirkonnad Viimsi vallas.................................................... 89 Joonis 45. Naissaare ja Prangli saare turismikaardid (www.viimsivald.ee)......... 90 Joonis 46. Viimsi valla arengu komponentide territoriaalne kontekst .............. 106 Joonis 47. Viimsi valla strateegilise arendamise mudel ................................. 109 Joonis 48. Viimsi valla eelarve mahu prognoos............................................ 110 Joonis 49. Viimsi valla võlakohustuste osakaalu prognoos eelarves................ 110 Joonis 50. Kavandatud investeeringud 2008-2013....................................... 124 Joonis 51. Investeeringute jaotumine valdkonniti, 2008-2013....................... 125 Joonis 52. Muude tegevuste (valla tegevuskulud, liisingumaksed, osaluste

omandamine) rahaline jaotus investeeringute kavas 2008-2013.............. 125 Joonis 53. Investeeringud 2008-2013 Viimsi valla arengumudeli

tegevussuundadest ja eesmärkidest lähtuvalt........................................ 126 Joonis 54. Tegevuskulud (tegevuskulud, liisingumaksed, osaluste omandamine)

2008-2013 Viimsi valla arengumudeli tegevussuundadest ja eesmärkidest lähtuvalt ........................................................................................... 126


5

1 METOODILINE SISSEJUHATUS

1.1 Arengukava metoodika ja töökorraldus

Valla arengukava koostamise nõude sätestab Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 37, milles määratletakse arengukava mõiste, tuuakse välja selle seosed teiste arengudokumentidega ning sätestatakse arengu kavandamisel ja arengukava elluviimisel nõutavad toimingud.

Käesolev “Viimsi valla arengukava: strateegia aastani 2038, investeeringute kava 2008-2013” on kaasajastatud versioon dokumendist “Viimsi valla arengukava: strateegia aastani 2020, tegevuskava 2007-2013” ja järgib KOKS nõuete täitmist.

Viimsi valla arengukava põhineb Konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia OÜ metoodikal1. Peamisteks töövormideks arengukava koostamisel olid dokumentide analüüs, vallavalitsuse ametnike töökoosolekud ja arutelud, millest olid oodatud osa võtma valla huvirühmad. Nimetatud tegevusi koordineeris vallavanem Urmas Arumäe, keda protsessi lõppfaasis asendas Haldo Oravas. Arengukava varasema versiooni põhiteksti koostasid Geomedia OÜ konsultant Rivo Noorkõiv ja analüütik Veiko Sepp. Viimsi valla eelarve ja investeeringutega seotud algandmed ja investeeringute rahaline maht arvutati Viimsi valla rahandusameti juhataja Tähve Milt’i poolt. Arengukava koostamise ja seirega seotut juhtis Viimsi valla arendusnõunik Enno Selirand. Statistilised andmed pärinevad valla ja riigi erinevatest andmeallikatest ning uuringutest, millele on arengukavas viidatud.

Arengukava kaasajastamise käigus toodi välja viimastel aastatel Viimsi vallas toimunud arengutrendid ja analüüsiti valla arengukava täitmist perioodil 2007-2008. Valla sise- ja väliskeskkonnas toimunud muutusi arvesse võttes viidi läbi hetkeolukorra analüüs ja tehti täpsustused valla arendamise mudelis. Töö käigus uuendati valla rahvastikuandmed, koguti teadmisi muutustest valla ruumikasutuses ja valdkondlikes arengutes. Samuti integreeriti arengukavasse valla teistest arengulistest dokumentidest lisandunud põhiseisukohad. Kui valla arendamise strateegiline osa vastab üldjoontes varasemas Viimsi valla arengukavas esitatud seisukohtadele, siis investeeringute osas on tehtud olulisi muutusi. Kriitiliselt töötati läbi lähiaastate tegevusülesanded ja otsiti lahendusi valla investeeringute vajaduste ning vallaeelarve võimaluste tasakaalustamiseks, seda ka majanduskeskkonnas toimunud muutusi arvestades. Valla arengukava eesmärkide realiseerimiseks vajaminevate rahaliste ressursside tarvis ajakohastati investeeringute kava aastateks 2008-2013. Seoses valla poolt võetud rahaliste kohustustega aastani 1 Karin-Liis Haljaste, Aado Keskpaik, Rivo Noorkõiv, Andrus Pirso, Veiko Sepp (2007). Arengukaval põhinev kohaliku omavalitsuse arendustegevus. Arengukava kui Euroopa Liidu Struktuuritoetuste aruka kasutamise eeldus. 244 lk. Geomedia OÜ ja Siseministeerium.


6

2038, viidi valla arengukava periood kooskõlla KOKS-is seatud nõuetega, et kui vallal „... on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks”. Sellest tulenevalt korrigeeriti ka valla soovitud tulevikupilti. Positiivseks uuenduseks on asjaolu, et Viimsi vallal on koostamisel eelarvestrateegia.

Arengukava täitmise hindamiseks analüüsiti seniste tegevuste elluviimise tulemuslikkust. Uuendati arengukava riskianalüüs ja lisati riskide maandamiseks vajalikud tegevused. Samuti kaasajastati uuringute andmebaas ja täpsustati kasutatud materjalide loetelu. Kehtinud arengukavast võeti välja mitmed hinnangud, mis põhinesid varasematel küsitlustel. Põhjus, et olukord on muutunud ja kogutud teave ei peegelda tõeselt tänast tegelikkust. Andmete täpsustamiseks on vaja viia läbi uusi küsitlusuuringuid, mida on kavas teha 2009. aastal.

Arengukava koostamisel lähtuti strateegilise arendamise kontseptsioonist, kus strateegilised valikud tuginevad olukorra analüüsile, missioonile ja visioonile valla soovitud arengust. Strateegilisel tasandil tehtud otsused on aluseks konkreetsetele tegevustele keskpikaks perioodiks aastatel 2008-2013. Arengukava uuendamisel peeti silmas arengukava ajakohastamise järjepidevuse põhimõtte järgimist. Valla arengukavast lähtuvalt toimub strateegiapõhine järjepidev valla arengu seire ning süstemaatiline investeeringute kava ajakohastamine ja selle sidumine valla eelarvega. Viimsi valla arengukava on üles ehitatud järgmise skeemi alusel (joonis 1).

Viimsi valla arengukava koosneb sisukorrast, tabelite ja jooniste nimekirjast, eessõnast, 9 osast, kasutatud materjalide ülevaatest ja lisadest. Esitatakse ka ülevaade eelmise arengukava elluviimise täitmisest.

Metoodilisele sissejuhatusele järgneb hinnang senise arengukava täitmisele ja Viimsi valla olukorra ülevaade, mis sisaldab valla territooriumi, looduse, elanikkonna, majanduse, sotsiaalsfääri ja kohaliku omavalitsuse kirjeldust ning analüüsi. Esile tuuakse peamised muutused, kohaliku omavalitsuse ees seisvad väljakutsed, võimalikud ja juba tehtud valikud. Samuti sisaldab analüütiline osa väliskeskkonnast tulenevate mõjude käsitlust. Olukorra ülevaate tähtsus arengukavas tugineb arusaamisele, et arendustegevus on pidev protsess, kus senised arengud mõjutavad oluliselt seda, mida on võimalik, mõistlik ja vajalik edaspidi teha. Antud lähenemisviis annab teadmise selle kohta, kuhu ollakse arengutes jõudnud ning ühtlasi ka tagasiside senise arendustegevuse edukusele/mitteedukusele vallas.


7

Joonis 1. Viimsi valla arengukava ülesehitus (Noorkõiv, Sepp, 2007)

Arengukava neljandas osas täpsustatakse valla visioonis esitatud tulevikupilti ning seotakse see regionaalse mõõtmega. Viiendas osas on kirjeldatud Viimsi valla strateegilise arendamise mudelit. Viimase ülesanne on määratleda peamiste arengukomponentide vahelised seosed, tuua välja valla prioriteetsed suunad arendustegevuses ning nende piires püstitatud eesmärgid ja nende saavutamise lahendusteed. Arengumudel põhineb eelkõige valla tugevate külgede ja arengueelduste realiseerimisel. Strateegiliste valikute alusel on sihipäraselt tegutsedes võimalik jõuda püstitatud visioonini 2038. Arengukavas esitatud strateegilise arendamise mudel annab võimaluse liikuda nn valupunktide skeemilt integreeritud ja huvigruppide ühishuvisid silmaspidavate lahenduste suunas.

Investeeringute kava lähtub arengustrateegias seatud eesmärkidest ja valla eelarve võimaluste hindamisest. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks on toodud ära ülesanded ja konkreetsed tegevused koos nende hinnangulise maksumuse ning tööde läbiviimise soovitud ajakavaga. Investeeringute kava seostamine vallaeelarvega põhineb eelarveprognoosil ja arvutuste tegemiseks on investeeringute kava üks-üheselt seotud raamatupidamise klassifikaatoritega. Investeeringute kava realiseerimise tarvis uuendati arengukava finantseerimise põhimõtteid. Arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise edukuse hindamiseks vaadati läbi varasemas arengukavas kasutatud mõõdikud ja nende sihtväärtused. Uuendati riskide hindamine, mida arengukava elluviijatel tuleb tänastest teadmistest ja arusaamistest maandada. Arengukava elluviijad peavad pidama silmas, et paratamatult muutuvas maailmas vajab ka käesolev valla eluvaldkondi koondav strateegiline tegevusjuhis


Olukorra ülevaade

EesmärgipüstitusKOV-üksuse

visioonKOV-organite

missioon

Strateegilised eesmärgid

Valdkondlikud käsitlused

Sünteesiv analüüs KOV-üksuse kohta

Strateegilised lahendused

Strateegilised valikud

Lahendatavad ülesanded

Investeeringute kava

Arengukava elluviimine

Finantseerimine Organisatsioon

Seire

Eesmärkide seire

Arengukava täitmise seire

Riskide analüüs ja nende maandamine

Strateegilise arendamise mudel

Eelarve-strateegia

Valdkondlikud ja asutuste

arengukavad

Maakondlikud ja riiklikud

arengukavad


8

kindlasti iga-aastast jätkuvat ajakohastamist. Viimsi valla jätkusuutlikkuse ning edu tarvis on oluline pikaajaline arengu kavandamise protsess muuta veelgi enam teadmistepõhisemaks ja järjekindlamaks, täiustada tegevuste elluviimise organisatsiooni ja laiendada tulemuste tagasisidestamist avalikkusele. Oluline on suurendada arendusprotsessi läbiviimisel elanike kaasatust, seda nii üksikisikute kui organisatsioonide tasandil.

Arengukava viimases osas on toodud ülevaade töös kasutatud materjalidest. Lisas antakse ülevaade Viimsi valla olulisematest arengudokumentidest ja uuringutest, mille põhiseisukohad strateegilises plaanis leiavad ka käesolevas arengukavas käsitlemist.

Arengukava uuendamine viidi läbi augustis-oktoobris 2008 ja lähtub vallavolikogu komisjonide poliitilistest suunistest, vallaametnike ja teiste arengukava koostajate teadmistest ning statistiliste andmete analüüsist. Samuti võeti arvesse arengukava avalikustamise käigus elanikelt ja huvigruppidelt laekunud ettepanekud.

1.2 Arengukavas kasutatud põhimõisted Arengudokument - kohaliku omavalitsusorgani poolt kehtestatud ja tema hallatava asutuse või valdkonna tulevikku kavandav dokument, milles on esitatud käsitletava valdkonna olukord, soovitavad muutused ja selle saavutamise sekkumisloogika põhiseisukohad koos tulemuslikkuse saavutamiseks vajalike ettepanekutega. Arengukava – arengustrateegiast lähtuv omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja elluviimise võimalusi kavandav normdokument. Eesti Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele tuginedes peab kohaliku omavalitsuse arengukava sisaldama omavalitsuse majandusliku, sotsiaalse, loodus ja kultuurilise keskkonna analüüsi, mis tasakaalustatult arvestab arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. ning omavalitsusüksuse eelarve koostamisele. Arengukava ajaline ulatus on vähemalt kolm eelseisvat eelarveaastat, kui sellega ei kaasne pikemaajalisi rahalisi kohustusi. Volikogu vaatab arengukava läbi hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.

Arengumudel – olemasoleva olukorra analüüsil põhinev ning arenguvisioonist ja eesmärkide saavutamisest lähtuv üldine terviklahend.

Arengustrateegia – omavalitsuses kokku lepitud eesmärkide saavutamise üldine teostustee, mis arvestab omavalitsuse tugevaid ja nõrku külgi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. Arengustrateegia teostamine lähtub üldjuhul visioonist.

Arengunäitajad – näitajad, mille alusel saab iseloomustada omavalitsuse sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku edenemist ning loodus- ja tehiskeskkonna seisundit, selle muutumist.

Elukeskkonna kvaliteet – rahvusvahelistes käsitlustes iseloomustavad elukeskkonna kvaliteeti tervis (näiteks arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet, erivajadustega inimeste hooldus), haridus (näiteks õppekavade kvaliteet,


9

asjatundlikud ja motiveeritud õpetajad, õpilaste arv klassis, kooli turvalisus, lihtne juurdepääs informatsioonile, lastele meelepärane koolielu), transport (näiteks ühistranspordi peatus kuni 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel, taskukohane piletihind, eraldi teed jalakäijatele ja jalgratturitele, turvaline liikluskorraldus), looduskeskkond (näiteks saastatuse madal tase, tagatud heakord, rohealad), töö (näiteks tegevusalade mitmekesisus, madal töötus, turvaline töökeskkond), elamiskulu (näiteks kinnisvara maksumus, soodsad kaupade ja teenuste hinnad), turvalisus (näiteks tagatud julgeolek, sõbralikud naabrid, politsei kiire reageerimine), mitmekesised vaba aja veetmise võimalused (näiteks puhkealad, spordiplatsid).

Huvirühmad (asjalised) – üksikisikud või institutsioonid, kelle poolt kavandatav tegevus avaldab otsest või kaudset mõju arengule vallas.

Innovatsioon – avaras tähenduses igasuguse inimtegevuse uuenduslikus või uudsus. Käesoleval juhul uute turusuutlike toodete/teenuste loomine, arendamine ja turundus ning nende tarvis eelduste loomine.

Investeeringute kava – loend konkreetsetest eesmärkidest, ülesannetest ja tegevustest, mida vallal on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks ja mille tarvis on vallal või teistel isikutel vaja teha rahalisi kulutusi kokkulepitud tähtaegadel ja toodud indikatiivses mahus. Investeeringute kava sisaldab investeeringuprojekte, milleks on põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega. Investeeringute rahalise väärtuse arvutamisel on lähtutud arengukava koostajate käsutuses olnud teadmistest, teenuste/toodete hinnatasemetest, nende võimalikest muutustest ja valla eelarveprognoosist.

Isikuteenindus – avaliku-, era- ja kolmanda sektori poolne teenuste osutamine elanikkonnale, mis lähtub tarbijakesksusest.

Klaster – formaalne või mitteformaalne koostöövõrk, mille eesmärgiks on kohapealse väärtusahela arendamine suuremate eelduste või potentsiaaliga tegevusvaldkondades, mis ühtlasi suurendaksid kohapeal töökohtade arvu, elanike sissetulekuid ning pakutavate kaupade ja teenuste konkurentsivõimet.

Linnaregioon (linnastu) – teineteisega igapäevaselt seotud linnaliste asustusalade ja puhvertsoonide territoriaalne kogum. Rahvastiku ja ettevõtluse koondumine ja nende lähestikku paiknemisest tulenev eelis võimaldab efektiivset infrastruktuuri ja teenuste ühiskasutust ning soodustab kapitali, kaupade ja tööjõu liikumist ja kättesaadavust. Nn aglomeratsioonihädad, nagu keskkonna saastumine, maa hinna kasv jms, käivitavad detsentraliseerivad protsessid, mille tagajärjel elamine, tööstus, töökohad paigutuvad keskusest väljapoole, tuues kaasa aglomeratsiooni laienemise.

Missioon - organisatsiooni olemasolu lühipõhjendus, mis peab siduma inimesed ühte ideoloogilisse kogukonda. Tavapäraselt missioon vastab küsimusele: miks me oleme?

Risk – väliskeskkonnast ja kohaliku omavalitsuse üksusest endast tulenev tõenäosuslik areng, mille tagajärjed võivad takistada või muul viisil mõjutada volikogu ja täitevvõimu ning munitsipaalasutuste ja valla


10

koostööpartnerite edukust saavutada arengukavas püstitatud visioon ja eesmärgid.

Säästev areng – areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

SWOT-analüüs – meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade (strengths ‘tugevused’, weaknesses ‘nõrkused’, opportunities ‘võimalused’, threats ‘ohud’) algustähtedest.

Tasakaalustatud areng – arendustegevus, milles välditakse kohaliku omavalitsuse (olulise, süsteemi olemust määratleva) komponendi suuri arengutaseme erisusi. Tasakaalustatud arengu komponentideks on sageli peamised kohaliku omavalitsemise tegevusvaldkonnad - haridus, vaba aeg, sotsiaalne kaitse, kommunaalmajandus jne. Tasakaalustatud arengu põhimõtet võib vaadelda ka sihtrühma kaupa. Kohaliku omavalitsemise kontekstis sisaldab põhimõte endast arusaamist, et parim kohalik omavalitsemine võtab arvesse ühiskonnaelu läbipõimitud olemust, kus ühe või teise kohaliku arengu komponendi taandareng võib mõjuda negatiivselt arengut teistele komponentidele ning valla või linna arengule tervikuna. Ühe või teise komponendi eelisarendamine on aga otstarbekas üksnes juhul kui see panustab ökonoomsel moel kohaliku omavalitsuse arengut tervikuna, mis üldjuhul tähendab ka seda, et see peaks sünergiliselt toetama teisi kohaliku arengu komponente. Viimsi valla arengukavas peetakse vajalikuks inimarengu, majandusarengu, sotsiaalse arengu ning keskkonnakasutuse tasakaalustatud arengut.

Tegevus – tegevuse kirjeldamisel on määratletud teostamise aeg, maksumus, finantseerimise allikas või allikad ja vastutaja.

Visioon – tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada ning mille nimel tehakse (kohaliku omavalitsuse poolt) jõupingutusi.

Ülalpeetavate määr - ((rahvastik vanuses 0-14) + (rahvastik vanuses 65+)) / (rahvastik vanuses 15-64).


11

2 VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE 2007-2008 JA OLULISEMAD JÄRELDUSED UUEKS VALLA ARENGU KAVANDAMISE PERIOODIKS

Viimsi vallas on viimastel aastatel toimunud rida olulisi arengulisi suundumusi, millest varasema arengukava täitmise hindamisel ja kaasajastamisel on oluline arvesse võtta järgmist:

� Rahvastiku kiire arvukuse kasv valdavalt sisserände tulemusena, mis omakorda on toonud kaasa varasema elanikkonna vanusestruktuuri teisenemise – eelkõige laste arvukuse kiire kasvu ja 30-45 aastaste suhteliselt suure osakaalu, seda võrrelduna Eesti rahvastiku vastavate näitajatega. Samuti on mitmekesistunud vallaelanike rahvuslik koosseis ja eri kultuuride esindatus. Tänaseks on elanike kiire kasvu etapp vallas lõppenud.

� Ühelt poolt elamuehituse tormiline laienemine ja teiselt poolt avalike teenuste põhjendatud nõudluse kasv on pannud vallale kohustuse tulla toime eri eluvaldkondade üheaegse arendamisega. Tänaseks on kinnisvaraturg varasemast oluliselt muutunud - pakkujate diktaat on asendunud ostja poolse nõudlusega ning turul on märkimisväärne arv vabasid elamispindasid, mis seab piirid arendustegevuses kasumi võtmisele. Ka on karmistunud pankade laenutingimused ja elanike ebakindlus tuleviku suhtes, mistõttu elamispinna ostu-müügi tehingute arv on vallas oluliselt langenud ja hetkel elamispinna pakkumine ületab nõudluse. Viimsi vald on pidurdanud sisserännet ka läbi detailplaneeringute. Kui aastatel 2000-2002 algatati detailplaneeringutes 2994 elukoha ehitusõigust, siis aastatel 2003-2005 tehti neid 2947. Aastal 2006 oli vastav näitaja 447 ja 2007. aastal 253. Aasta 2008 algusest kuni augusti lõpuni on algatatud vaid 14 eluaseme ehitusõigus. Kuigi elanike ränne valda on mõnevõrra pidurdunud, on jätkuvalt vaja investeerida avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisse.

� Elamu- ja tootmisalade ekstensiivne laienemine, keskkonnakoormuse ja keskkonnariskide kasv ning valla ruumimustris rohealade vähenemine, mis nõuab säästva arengu põhimõtete järgimise täitmise kasvavat vajadust, et kindlustada Viimsi valla jätkusuutlik areng, kus inimeste elukvaliteedi paranemine on tagatud kooskõlas loodusvarade olemi ja keskkonna taluvusvõimega. Kuna enamus valda sisserännanutest on pärit Tallinnast, siis vajab lahendust liiklus pealinna suunal. 2008. aastal viidi läbi Merivälja ja Pirita tee rekonstrueerimine, mis kiirendas liikumist Tallinna kesklinna suunal. Valla kättesaadavuse ja teenuste osutamise kvaliteedi ja ettevõtluse aruka paigutuse huvides on liiklusolude parendamine valla sees ja eelkõige Tallinna suunal.

� Tasakaal sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku vallaelu pikaajaline jätkumine nii praegustele ja


12

järeltulevatele põlvedele nõuab investeeringuid süsteemse, võimeka ja laial kandepinnal arengu- ja planeerimistegevuse läbiviimisele. Samuti on vallas sellised arengud (näit. Muuga sadam), mis panevad Viimsi vallavolikogu ja vallavalitsuse olukorra ette, kus paratamatult tuleb tõhustada järelvalvet keskkonnaohutuse tagamiseks. Positiivse näitena tuleb mainida, et valla avalike huvide kaitsmiseks ja rohealade säilitamiseks on rakendatud maade looduskaitse alla võtmist. Samuti on positiivne algatatud protsess, mille tulemusena keskkonnaohtlikud AS Milstrand kütuseterminal ning Miiduranna tööstussadam kujundatakse ümber äri- ja elamukvartaliteks ning sadam ise reisi- ja jahisadamaks. Samuti tegeldakse endiste katmikualade- (tööstusalade) reorganiseerimisega. Vallas on koostatud riskianalüüs, mille põhjal töötatakse välja tegevusjuhised ohuolukordades käitumiseks.

� Valla funktsioonide muutumine polüfunktsionaalsemaks ja vallasiseste arengutasemete erinevuste vähenemine, saarte arengupotentsiaalile suurema tähelepanu osutamine. Viimsi vald ei ole mitte ainult soositud elamuala, vaid ka ihaldatud tööpaikade, puhkuse ja vaba aja veetmise piirkond. Teenuste kohaliku nõudluse kasv on loonud võimalused kohapeal töökohtade arvu kasvuks, misläbi on suhteliselt kasvanud elanike kohapealne tarbimine elutähtsate teenuste osas. Ärisektori tegevuste mitmekesistamisel on oluline laiendada nii vallasisest kui ka valla administratiivpiiri ülest koostööd, et tagada optimaalsed lahendused teenuste osutamise ja kohalike teeninduskeskuste tarvis ning positsioneerida vallas osutatavad teenused, millel on tähtsus Tallinna linnaregiooni tasemel.

� Viimastel aastatel on jõuliselt esile kerkinud Viimsi vallale kuuluvate saarte arendamine - elukeskkonna taastamine Naissaarel, et tagada eelkõige külastajatele ohutus ja nende austav suhtumine loodusesse ning saare väärtustesse. Jätkuvat tähelepanu vajavad ka Prangli ja teised vallale kuuluvad väikesaared. Olulist rolli saarte arengus etendavad sadamate rekonstrueerimine, Nargen Opera kontsertide ja etenduste korraldamine Naissaarel Omari külas ja saarte kui reisisihi tuntuse kasv. Aktiviseerunud on SA Viimsi Muuseumid tegevus, mille töötajad on laiendanud aktiivsust rannarahva elu-olu jäädvustamisel, turismi arendamisel ning vastava infrastruktuuri loomisel. SA Viimsi Muuseumid positsioneerib üha edukamalt ka aktiivse mäluasutusena, koondades oma tegevusse ajaloohuvilisi ning kirjastades trükiseid.

� Jõupingutused valla haldussuutlikkuse suurendamiseks, mille tarvis on ajakohastatud valla juhtimisstruktuuri, koolitatud ametnikke, suurendatud eelarve planeerimise kvaliteeti, teadmistepõhiste otsuste tegemiseks viidud läbi uuringuid ja analüüse, algatatud teemaplaneeringuid. Oluline on viia lõpuni valla pikaajalise finantsstrateegia koostamine. Selle töö olulisust suurendab majanduslangus Eestis, mis paratamatult mõjutab ka Viimsi valla rahalisi võimalusi ning võimalike tagasilöökidega toimetuleku üks eeldusi on valla argumenteeritud finants- ja arenduspoliitika.


13

Arengudokumendis „Viimsi valla arengukava: strateegia aastani 2030, investeeringute kava 2007-2013” on mitmed kavandatud tegevused ja investeeringud täidetud edukalt, osa on täitmisel algsel või muudetud kujul ja mõnede objektide algatamine on edasi lükkunud. Edukalt on arengukava tegevuskavas ettenähtud investeeringuid teostatud (vahekokkuvõtte koostamise ajal 31.12.2007) 120 mln krooni eest. 2008. aasta lõpuks lisandub täielikult teostatud investeeringuid veel ca 81 mln krooni väärtuses. Olulisemad tulemused on järgmised:

• vee- ja kanalisatsiooni projektide elluviimine, ühinemistasude

kompenseerimine; • Püünsi kooli välisfassaadi soojustamine ja viimistlus; • Karulaugu lasteaed-algkooli projekteerimine; • eraettevõtluse kaasamine lasteaia- ja koolikohtade loomiseks,

lastehoiuteenuste vallapoolne finantseerimine; • koostöö erasektoriga lasteaiakohtade loomiseks; • Pringi noortekeskuse rajamise algatamine; • Viimsi haigla renoveerimisprojekti koostamine, sh ka Viimsi

Perearstikeskuse rajamine; • sakraalehitiste tekke ja renoveerimise rahastamine, koguduste

tegevuse ja inventari soetamise toetamine; • Haabneeme uue staadioni projekteerimine; • vallakeskuse planeerimine Haabneeme-Viimsi piirkonda; • väärtuslike rohealade ja miljööväärtuslike alade eristamine; • kultuuriürituste traditsioonide kujundamine (Arved Haugi

mälestusfestival, Nargen festivali toetamine, Viimsi suveteatri projekti algatamine, kunstilaagrite korraldamine koostöös sõprusvaldadega);

• spordirajatiste toime ja spordisündmuste toetamine; • Randveres külakeskuse loomine ja noortekeskuse avamine • SA Rannapere sotsiaalkeskuse laienemise ja renoveerimise projekti

koostamine; • valla osaluste suurendamine ettevõtetes läbi osakapitali ja

aktsiakapitali (näit. AS Viimsi Vesi); • mittetulundussektori projektide kaasfinantseerimine investeeringute

suurendamiseks valda; • valla haldushoone-kultuurikeskuse välisfassaadi renoveerimine ja

energiasäästu suurendamine; • pensionäride iga-aastane rahaline toetamine (500 krooni aastas

pensionärile); • õpilaste juhilubade kulutuste kompenseerimine (5000 krooni

õpilasele); • Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimine ja laevatee

süvendamine; • koolibussi projekti käivitamine koostöös Tallinnaga linnavalitsusega; • uute bussiootepaviljonide paigaldamine (11 paviljoni); • täiendava vallasisese bussiliini avamine ja ühistranspordi

sõidusoodustuste laiendamine valla elanikele; • liiklusvoogude optimeerimise kava koostamine ja valla teedevõrgu

planeerimine;


14

• tänavate, kõnniteede ja kergliiklusteede projektide koostamine, objektide ehitamine ja rekonstrueerimine;

• välisvalgustuse parandamine ja uute valgustuspunktide ehitamine; • Lubja klindiastangu liikumis- ja suusaradade ning lumelaua nõlva

projekti koostamine; • jäätmejaamade rajamine valla mandriosas ja saartel; • Viimsi veepuhastusjaama projekteerimine; • elanike turvalisuse tõstmine - turvakaamerate paigaldamine (1 lisa

kaamera), konstaablite ametikohtade täitmine (kokku 4 ametikohta), naabrivalve edendamine (8 piirkonda juurde, kokku 13), abipolitseinike formeeringu töölerakendamine (20 abipolitseinikku) ja patrullteenistuste laiendamine;

• hariduse- ja kultuuriasutuste renoveerimine, neile tegevuseks inventari soetamine;

• investeeringud interneti ja infoleviku parandamisse (valla digitaalse kodulehe muutmine ja vallalehe ilmumissageduse suurendamine 2 korda kuus);

• saare operatiivliikluseks hõljuki ostmine ja kaater „Lootsi” soetamine;

• külaliikumise toetamine ja külavanema institutsiooni tähtsustamine; • osalemine LEADER programmis, mis on suunatud külaliikumise

edendamisele; • arengukavade, planeeringute ja uuringute koostamine ning nende

kasutamine vallaelu sihipärasel juhtimisel; • valla riskide analüüs ja meetmete koostamine nende maandamiseks,

Viimsi turvalisuse päeva traditsioonidele aluse panemine.

Investeeringute teostamise suuremat edukust on takistanud ehitustööde kõrge maksumus. Eelkõige puudutab see teede ja hoonete ehitamist. Kuigi viimasel ajal on ehitushinnad mõneti langenud on mitmete ehitusobjektide puhul ilmnenud lisatööde vajadus, mis on tööde lõplikku maksumust kasvatanud.

Kavandatust on edasi lükkunud järgmised investeeringud:

• Munitsipaal- ja sotsiaalkorterite ehitamine; • Vana koolimaja vallaomandisse saamine ja selle rakendamine

haridusasutusena; • sadamahoonete ehitamine Leppneemes ja Kelvingis.

Tööde edasilükkumise põhjusteks on kas probleemid maade munitsipaliseerimisega, koostöö venimine partneritega, hinnatõusust tekkinud muutused valla investeeringute prioriteetsuses jne. Mõju on avaldanud ka valla liialt optimistlik investeerimisvõimaluste hindamine, kuna objektide valmimisega on kaasnenud oodatust suuremad püsikulud ja laenukohustused. Mitmed suured investeeringud on tekitanud rahalisi kohustusi, mida kaetakse läbi allasutuste tegevuskulude. Need võetud kohustused panevad oma piirid lisainvesteeringute rahuldamisele. Vallal on sellisteks suurteks kohustusteks Viimsi Keskkooli uus hoone (valminud 01.09.2006) ja Randvere lasteaed-keskuse hoone (valminud 01.06.2007). Lisaks on vallal võetud rahalisi kohustusi ka väiksematele objektidele. Ilmnenud on ka mitmete kohtunõuete väljamaksmise vajadus, mis on tulenenud varasemate vallavalitsuse ja vallavolikogu otsuste


15

ümberhindamisest ja kohtuvaidluste kaotustest. Tuleb täheldada, et Viimsi valla finantssuutlikkus on 2007. aastal, võrreldes eelneva aastaga, paranenud.

Mõne kavandatud investeeringu objekti osas on vastu võetud uued seisukohad või jääb investeering üldse ära:

• Viimsi Keskkooli vana hoone omandamine ja renoveerimine (läbirääkimised jätkuvad);

• jalakäijate tunneli rajamine (ei peeta käesolevas etapis vajalikuks); • bussiterminaali ehitamine (lahendatakse PPP-projektina Keskuse

kinnistu arendamise käigus); • Randvere algkooli rajamise edasilükkamine.

Nende investeeringute muutumiste osas on põhjuseks kas kokkulepete mittesaavutamine objektide omanikega või teiste lahenduste tõusmine päevakorda.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et Viimsi vald on arendustegevuses järginud valla arengukavas püstitatud visiooni ja liikunud selle saavutamiseks sõnastatud eesmärkide täitmise suunas. Taktikalises plaanis tehtud korrektiivid pole hägustanud valla arendamise strateegilisi taotlusi.


16

3 OLUKORD JA TULEVIKUVÄLJAVAATED

3.1 Asend ja territoorium

Viimsi vald asub Harjumaal samanimelisel Tallinnast kirdesse jääval Soome lahte ulatuval 12,5 km pikkusel ja 5 km laiusel poolsaarel ning üheksal Soome lahe saarel. Valla koosseisu kuuluvatest saartest on suuremad Naissaar, Prangli ja Kräsuli. Valla mandriosa piirneb 2/3 ulatuses merega - poolsaarest läände jääb Tallinna laht ja itta Muuga laht. Lõunas piirneb vald Tallinna ja Maardu linnaga ning Jõelähtme vallaga. Rannajoone kogupikkus on ligi 85 km, sealhulgas 30 km valla mandriosal.

Joonis 2. Viimsi valla territoriaalne asend

Viimsi valla pindala on 72,9 km2, millest mandriosa on 47 km2 (64,4% valla pindlast) ja saarte osa 26 km2 (35,6%). Pindala poolest on Viimsi vald üks Harjumaa väiksemaid kohaliku omavalitsuse üksusi.

Loodusolude üldiseloomu alusel liigitatakse Viimsi valla territoorium Põhja-Eesti rannikumadaliku ja Soome lahe saarte maastikurajooni. Ranniku-madalik on üldilmelt rahuliku pinnamoega, madal ja tasane. Absoluutsed kõrgused jäävad enamasti küll 0-20 m piiridesse, ent rannikumadaliku lõunaserval küünivad need mitmel pool ka 30 meetrini ja üle selle. Suurima absoluutse kõrgusega on rannikumadalikul säilinud lavamaa jäänuksaar - Viimsi Lubjamägi (absoluutne kõrgus 53 m, suhteline kõrgus 36-37 m) pikkusega 3,4 km ja laiusega 1,6 km. 1/3 valla pindlast on kaetud metsaga.

Valla kliimat iseloomustab hiline ja jahe kevad ning soojem ja pikem sügis. Vallas on suhteliselt väiksem sademete hulk võrreldes sisemaaga.

Viimsi vallast vahetult edelasse jääb Eesti pealinn ning Läänemere regiooni tähtis majandus- ja kultuurikeskus Tallinn. Kaugus vallakeskusesse Tallinna südamest on 11 kilomeetrit, kaugeimast Viimsi poolsaare asulast on Tallinna keskusesse 20 km. Prangli saar asub Viimsi


17

poolsaare rannikult umbes 9 km kaugusel ning Naissaar sama kaugel Tallinna Kopli poolsaarest. Tallinna lähedus tagab valla mandriosa territooriumilt suhteliselt kiire juurdepääsu pealinna koondunud riigi sotsiaal-majanduslikele ressurssidele ning sealt lähtuvatele transpordiühendustele.

VÄLJAKUTSED JA VALIKUD

Viimsi valla arengu põhieelduseks on tema soodne ruumiline asukoht, mis seondub eelkõige tema asendiga Tallinna linnaregioonis ja kiiresti arenevas Läänemere piirkonnas. Tallinna linnastus tõuseb valla territoorium esile mitmekesise looduse, miljööväärtuse ja pika rannajoone poolest. Pealinna lähedus, kaunis mererand ja saarte unikaalsus on toetanud Viimsi valla üleriigilist tuntust ja positiivset imagot, eelkõige soositud elukohana, kuid üha enam ka puhke- ja kultuurisündmusi pakkuva paigana. Seda ka saartel.

Viimsi valla Tallinna lähedane ja (pool)saareline asend seab kohaliku omavalitsuse mitmete põhimõtteliste valikute ette:

• Kas ja millises vormis kindlustada valla areng kõiki valdkondi võrdväärselt käsitledes ja/või tagada valla tasakaalustatud areng läbi unikaalse positsioneerimise ja kohalike omavalitsuse üksuste kooskõlastatud tööjaotuse Tallinna linnastus, laiemalt Eestis?

• Kuidas ja kuivõrd ohjata valla mandriosas rahvastiku kiiret kasvu ja sellest tulenevat survet valla looduskeskkonnale, asustussüsteemile, infrastruktuurile, elanike identiteedile, avalikele teenustele jne ennekõike vallaeelarve vahenditel põhinevatel võimalustel ja/või rakendada avaliku ja erasektori koostööl ja riiklikel vahenditel põhinevaid riske jaotavaid innovatiivseid rahastamismudeleid?

• Milliste meetmete ja ressurssidega tagada elukeskkonna ohutus vallas ja avalike teenuste kvaliteedi vastavus riigi poolt kehtestatud kohustustele ja/või kohalike elanike põhjendatud ootustele?

• Millise intensiivsusega ja kuidas lõimida saari paremini valla ellu, et tagada püsiasustusega saartel elukeskkond, ilma nende eripära kahjustamata ja/või vastata uutele väljakutsetele saartel elanikkonna arvukuse suurendamisega saarte jätkusuutlikkust ja pärandkultuuri arvestavalt?


18

3.2 Rahvastik ja asustus

Rahvastikuregistri andmetel elas Viimsi vallas 2008.a. augusti seisuga 15 188 elanikku. Rahvastikuregistri andmetel on võrrelduna 2001. aasta algusega Viimsi valla elanike juurdekasv olnud 9430 inimest.

Eesti Statistikaameti (ESA) rahvastikuandmed, milles rännet ei ole alates 2000. aasta rahvaloendusest arvesse võetud, näitavad täiendavalt, et valla rahvaarv on juba alates 1980-ndate aastate lõpust pidevalt kasvanud. Ühtlasi on suurenenud ka Viimsi valla elanike osakaal Harjumaa vallarahvastikust. ESA andmetel elas 2008. a. 1. jaanuari seisuga Viimsi vallas 8705 inimest, mis väga oluliselt erineb Rahvastikuregistri andmetest.

Joonis 3. Elanike arvu muutus 1989-2000 (kohalolev vallarahvastik valla majapidamisarvestuse andmetel) ja 2000-2008 (elanike arv) ning osakaal Harjumaa vallarahvastikust (ESA, 01.01. seisuga)

Perioodil 1989-2008 on Viimsi vald edestanud elanike arvu kasvu poolest kõiki teisi Harjumaa kohaliku omavalitsuse üksusi.2 Selle tulemusel on vald muutunud kiiresti Harjumaa suurima rahvaarvuga vallaks - 1989. aasta rahvaloenduse ajal oli ta alles 7. kohal.

Viimsi valla rahvastikku on viimasel kümnendil iseloomustanud positiivne loomulik iive ning positiivne rändesaldo. Joonisel 4 esitatud andmed näitavad selgesti, et rahvaarvu kasvu peamiseks tagajaks viimasel kümnendil on olnud sisseränne, mida riiklik statistika aga ei käsitle. Valda saabunute arv hakkas hüppeliselt kasvama aastast 2001. Peale mõningast tempo langust 2003. a. jätkus kiire sisserände kasv 2004. aastast. Selle tulemusena ületas valda saabunute arv aastatel 2001 ja 2002 vallast lahkunute arvu üle 1600 inimese võrra, vahepealsel ajal 700-800 inimese võrra ning aastatel 2005-2007 taas üle 1000 elaniku aastas (2006.a. 1119 inimest ehk 7,8% rahvastikust, 2007- 1190). 2008. aastal on valda ajavahemikul jaanuar-juuli registreeritud 815 elanikku. Loomulik iive on vallas sujuvalt kasvanud ning praeguseks saavutanud taseme ca 1% rahvastikust.

2 Võrdlusena võib tuua Tallinna rahvaarvu muutuse samal perioodil. Tallinna rahvaarv moodustas 2007.a vaid 82,7% 1989.a. tasemest.

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

0,0%

2,0%

4,0%

6,0%

8,0%

10,0%

12,0%

kohalolev rahvastik 5311 5353 5767 5152 5366 5544 6901 7325 7755 7951 8255

osakaal Harjumaavallarahvastikust

6,7% 7,2% 7,6% 7,0% 7,4% 7,7% 9,3% 9,7% 9,8% 10,4%

10,7%

1989 1990 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000

7600

7800

8000

8200

8400

8600

8800

9,1%

9,2%

9,3%

9,4%

9,5%

9,6%

9,7%

9,8%

9,9%

10,0%

10,1%

valla rahvaarv 7979 8012 8049 8134 8209 8293 8409 8541 8 705

osakaal Harjumaa vallarahvastikust 9,6% 9,6% 9,7% 9,4% 9,5% 9,6% 9,7% 9,9% 10,0%

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


19

Ajavahemiku 1995-2007 oli summaarne loomulik iive vallas +807, summaarne rändesaldo samas aga +9643. Seega moodustab ränne rahvastiku juurdekasvust üle 90%. Elukoha registreerimise andmete piiratud usaldusväärsuse tõttu tuleb rände kirjeldamisel kasutatud arvudesse, eriti mis puudutab tegeliku elukoha vahetuse täpset aega, suhtuda siiski teatud ettevaatusega.

Joonis 4. Viimsi rahvaarvu dünaamika aastatel 1995–2007 (Rahvastikuregister)

Rahvastikuregistri 2003-2007 aasta andmetel põhinev rände vanusstruktuuri analüüs näitab, et nii sisse- kui väljarändes domineerivad noored pered - 25-40 aastased vanemad koos väikeste lastega. Piirkondlikult on suurem osa rändest seotud Tallinnaga, kusjuures valda saabujate arv ületas vallast Tallinnasse lahkujate arvu ca 2-kordselt. Täheldada võib ka seda, et valda saabujate arv ületab lahkunute arvu kõigi piirkondade puhul, kuid samuti, et vallast lahkunute osakaal on võrreldes saabujatega kõige suurem muu Harjumaa ja Põhja-Eestiga toimunud rändes, samas kui kaugemate piirkondade puhul on sisserände maht kordades suurem kui sinna väljaränne.

Ka elanike ankeetküsitluse tulemused näitavad Tallinna domineerimist rändes. Uuringu järgi on ligi 2/3 elanikest oma praegusesse elukohta elama asunud Tallinnast. Viimsi valla piires on viimati elukohta vahetanud alla 1/5 elanikest.

Rahvastiku saldo

-200

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

Ränne 28 140 89 360 160 95 1688 1663 727 884 1400 1119 1016

Loom ulik iive 13 -6 12 3 23 43 37 85 73 88 118 144 174

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Loomulik iive

0

50

100

150

200

250

300

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

SündinudSurnud

Ränne

0

500

1000

1500

2000

2500

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

SaabunudLahkunud


20

Joonis 5. Rände vanus- ja piirkondlik struktuur 2003-2007 (Rahvastikuregister, viie aasta keskmised näitajad)

Eelkõige rände vanusstruktuuri tulemusena iseloomustab Viimsi valla rahvastiku soolis-vanuselist jaotust rahvastiku taastootmise seisukohalt positiivse asjaoluna 30-39 aastaste vanusegrupi suhteliselt väga kõrge osakaal. Noorte ja nooremas keskeas perede sisseränne on peamine tegur ka selles, et väga arvukas on kõige nooremate laste vanusegrupp.

Joonis 6. Viimsi valla rahvastiku soolis-vanuseline jaotus (01.01..2008, Rahvastikuregister).

Võrreldes elanike soolis-vanuselist jaotust eluaseme tüüpide lõikes (joonis 7), näeme, et kortermajades on arvukaim 30-34 aastaste vanuserühm, individuaalelamutes aga natuke vanem, 35-39 aastaste vanuserühm. Sellega kooskõlas on laste ja noorte jagunemine vanuserühmiti individuaalelamutes ühtlasem ning ei ole nii kontsentreeritud kõige noorematesse vanuserühmadesse nagu kortermajade perede puhul. Seega on individuaalelamute ja kortermajade arendus andnud mõnevõrra erinevaid tulemeid valla elanikkonna vanuskoosseisule ning on sel moel ühtlustanud seda.

1000 800 600 400 200 0 200 400 600 800 1000

0-45-9

10-1415-1920-2425-2930-3435-3940-4445-4950-5455-5960-6465-6970-7475-7980-84

85+

Inimeste arv

Mehed Naised

-100

-50

0

50

100

150

200

250

300

0-4

5-9

10-14

15-19

20-24

25-29

30-34

35-39

40-44

45-49

50-54

55-59

60-64

65-69

70-74

75-79

80-84

85+

SaabunudLahkunudSaldo

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

Talli

nn

muu

Harj

um

aa

muu

Põhja

-Eest

i

Lääne-

Eest

i

Vir

um

aa

Lõuna-

Eest

i

aadre

ssita/

välis

maale

saabunudlahkunud


21

Joonis 7. Viimsi valla rahvastiku soolis-vanuseline jaotus eluasemetüüpide lõikes (21.08.2007, Rahvastikuregister).


Rahvaarvu senine kiire kasv, sellega seotud probleemid valla asustuse ja elukeskkonna tasakaalustamisel on tõstatanud küsimuse rahvastiku edasiste arengute kohta. Kõige tõenäolisemaks peetakse rahva arvu jõudmist 24 tuhande elanikuni. Koostati viis erinevat arengustsenaariumi:

Rahvastiku baasstsenaarium, kus eeldatakse, et tegemist on suletud rahvastiku arenguga. Iseloomustatakse Viimsi valla rahvastiku sisemist taastevõimet. Prognoosi aluseks on praegune sündimus- ja suremuskäitumine; rände mõju elimineeriti.

Sündimuse kasvu stsenaarium: prognoosivariandi eesmärgiks on analüüsida võimaliku sündimuse kasvu mõju valla rahvastiku kujunemisele, mistõttu rännet ei arvestata. Eelduse kohaselt tõuseks sündimus praeguselt 1,4 lapselt naise kohta rahvastikutaasteks vajalikule tasemele ehk ühe naise kohta sünniks keskmiselt 2,1 last. Kirjeldatud sündimuse tase saavutatakse ühtlase kasvuga aastaks 2010 ning seejärel püsiks näitaja sellel tasemel kuni aastani 2020 ehk kuni prognoosiperioodi lõpuni. Sellise arengueelduse täitumist peab toetama valitsuse sündimust toetav poliitika.

Mõõduka rände stsenaariumi prognoosivariandis eeldatakse, et edasine sisseränne Viimsi valda kujuneks 1990. aastate keskmisest mõnevõrra kõrgemaks, ulatudes +400 inimeseni aastas. Arvestades asjaolu, et sisseränne oli 1990. aastate teisel poolel suurem kui 1990. aastate esimesel poolel, võib rände mõningast kasvu võrreldes 1990. aastate keskmisega pidada mõõdukaks.

Lähiaastate kasvu stsenaarium analüüsib Viimsi rahvaarvu kasvu juhul, kui aastatel 2003-2005 kasvas rahvaarv 1500 inimese võrra. Rändesaldo on positiivne 600 inimese võrra. Seejärel rahvaarvu kasv aeglustub ning jälgib mõõduka rände stsenaariumi.

Kruntide täisehitamise stsenaarium põhineb eeldusel, et Viimsi valda mahuks elama maksimaalselt 30000 inimest: 25000 elanikku ühepereelamutesse ja 5000 kortermajadesse. On eeldatud, et sisseränne Viimsisse kasvab ka lähiaastatel oluliselt, tuginedes paljude kinnisvaraprojektide jõudsale edenemisele. Rändesaldo jõuaks paari aastaga tasemeni +900 inimest aastas, stabiliseeruks ja hakkaks seejärel kahanema. Hilisema rändesaldo kahanemise põhjuseks oleks paljude laste

Kortermajades

400 300 200 100 0 100 200 300 400

0-4

10-14

20-24

30-34

40-44

50-54

60-64

70-74

80-84

90-94

Mehed Naised

Individuaalelamutes

600 500 400 300 200 100 0 100 200 300 400 500 600

0-4

10-14

20-24

30-34

40-44

50-54

60-64

70-74

80-84

90-94

Mehed Naised


22

jõudmine perekonnast lahkumise vanusesse ning seega kahandaksid nad Viimsist väljarändega oluliselt valla senist positiivset rändesaldot - nii nagu see on juhtunud varem teistes arenenud riikides. 2006. aastal Viimsi valla rahvastikuprognoosi mõnedes aspektides täpsustati (Geomedia, 2006) ja selle tulemused näitasid, et kuni 6-aastaste laste arvu kasv jääb edaspidi aeglasemaks võrreldes teiste vanuserühmadega, eriti pärast aastat 2010. Ka tööealiste juurdekasv jääb keskmisest aeglasemaks. Kõige kiiremini kasvab aga kooli- ja pensioniealiste arv. Selline erinevus vanuserühmade vahel tuleneb prognoosis eeldatud sisserände vähenemisest. Kuigi rahvaarvu kasv rahvastikuprotsesside inertsuse tõttu prognoosiperioodil ei rauge, on sisserände vähenemise mõju märgatav nende kahe vanuserühma – laste ja tööealiste – puhul. Valla rahvastiku vananemine kiireneb prognoosiperioodi lõpuosas, mistõttu on kokkuvõttes suur ka pensioniealiste inimeste juurdekasv. Rändestsenaariumi prognoosi täpsustamisel saadi rahvaarvu võimalikuks suuruseks Viimsi vallas ca 24 tuhat aastaks 2020.

Seega rahvastiku jätkuv kasv nõuab kohaliku omavalitsuse poolt ka edaspidi väga suuri ressursse, et tagada nii praegustele kui tulevastele valla elanikele kvaliteetne loodust respekteeriv elukeskkond, isikuteenuste piisav hulk ja kvaliteet ning turvalised vallasisesed liiklustingimused aastaks 2030. Mitmeid probleeme süvendab valla poolsaareline asend, mis nõuab vahendeid valla eri osade kättesaadavuse tagamiseks mitmeid transpordiliike kasutades. Juba praegu tuleb valla arendustegevuses ja investeeringupoliitikas arvesse võtta ka ajaga kaasas käivaid muutusi valla rahvastiku vanusstruktuuri teisenemises. Praegune parimas tööeas sisserändav vanuskohort (hetkel 30-40 a.) jõuab u. 30 aasta pärast pensioniikka, mis võib tähendada tulutoojate ja ülalpeetavate arvu suhte olulist muutust. Sõltuvalt sündimustasemest ja noorte rändelisest käitumisest võib ajapikku suur nõudlus haridusasutuste järele väheneda ning tingimused õpi- ja kasvatuskeskkonnale märkimisväärselt muutuda. Väärib rõhutamist, et kasvustsenaariumite realiseerumine sõltub muude tegurite kõrval ka kohaliku omavalitsuse rahvastiku- ja asustuspoliitilistest otsustest. Valla elanike seas valitseb (60%) seisukoht, et valla elanike arvu kasvu tuleks piirata. Reguleeriva rahvastikupoliitika puudumisel võib halvimal juhul sisserännet piirama ja väljarännet soosima hakata lisaks kinnisvaraturu käitumise muutusele ka sotsiaalsete ja tehniliste infrastruktuuride süvenev mittevastavus elanike ja ettevõtete nõudmistega ning sellest lähtuv negatiivne muutus Viimsi valla kui suurepärase elukeskkonnaga piirkonna maines. Seoses paljude uusasukate laenukohustustega tekib olukord, kus majandusolude jätkuval halvenemisel riigis ollakse sunnitud ka elukohta vahetama.

Viimsi poolsaare asustuse ajalugu ulatub arheoloogiliste leidude põhjal 3. - 4. sajandisse. Varaseimad kirjalikud teated Viimsi kohta ulatuvad Taani hindamisraamatu järgi 13. sajandi keskele. Asustus on ajalooliselt paiknenud põhiliselt mereäärsetel aladel, poolsaare siseosa on olnud valdavalt inimtühi metsamaa. Nõukogude perioodil oli valla territoorium piiratud ligipääsuga ala, suur osa maadest olid militaarkasutuses ja elanikele rangelt suletud.


23

Joonis 8. Nõukogude Liidu sõjaväeobjektid Viimsi poolsaarel

Tänapäeval paikneb Viimsi valla mandriosas 2 alevikku ja 14 küla. Asustatud on ka Prangli saar, kus eristatakse kolme küla, ja uuesti püsiasustusele pürgiv Naissaar, mille ajalooline asustus vahepeal täielikult hävis.

Valla suurima Haabneeme aleviku tuumaks on endise S.M.Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi keskasula. Viimsi alevik on tekkinud Viimsi mõisa ümber ning on tänaseks kujunenud valla administratiivkeskuseks.

Mitmed valla asulad on välja kasvanud ja kasvamas aiandus- ja suvilakooperatiividest. 2002. aasta alguse andmetel (Harjumaa suvilapiirkonnad, 2002) asus 15 781 Tallinna lähitagamaal olevast suvilakrundist Viimsi vallas 2 326 (15%). Suvilakruntide arv on suurim Randvere ja Muuga külades, arvukalt on neid ka Pringis, Haabneemes, Püünsis, Leppneemes ja Tammneemes. Tollase hinnangu järgi kasutati ca 50% suvilatest aastaringseks elamiseks ning maksimaalseks elamutena kasutuselevõtu protsendiks hinnati 80%. Tänaseks on aastaringselt suvilates elavate inimeste osakaal hinnanguliselt kasvanud. Elamupiirkondade arenduse tulemusel on valda tekkinud ka üks täiesti uus asula - 1993. aastal asutatud Kelvingi küla.

Asustuse kiire areng 1990-ndatel aastatel ja 2000. aastate alguses tõi kaasa olukorra, kus valla asustusüksuste lahkmejooned ei kajastanud valla arengus toimunud muudatusi ning ühtlasi vajaduse muuta valla asustusüksuste lahkmejooni arvestades seejuures ka olemasolevate ja moodustatavate katastriüksuste piiridega ning loodusobjektidega. Vastava otsuse võttis Vallavolikogu vastu 10. mail 2005. aastal. Tehtud muudatusi kirjeldab alljärgnev joonis.3

3 Asulate piiride muutmise üheks kõrvaltulemuseks oli Viimsi valla asulaid kirjeldavate andmeridade katkemine nende ranges tähenduses. Et piirimuutused puudutasid üldjuhul asulate äärealasid ning kõik asulad oma tuumaladega piirimuutuste tulemusel säilisid, siis on käesolevas ülevaates mitmetel juhtudel siiski asustussüsteemi arengu iseloomustamisel kasutatud ka võrdlusi piirimuutuste eelse ja järgse ajaga. Selliste võrdlusandmete puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on ligikaudsete piirkondliku arengu karakteristikutega. Edasistes ülevaadetes saab võimalikuks täpsemate ajaliste võrdluste tegemine juba uutes


24

Joonis 9. Viimsi valla mandriosa asulate lahkmejooned 2005. ja 2006. aastal (Maa-amet, ESA)

Ligi pool valla elanikest elab Haabneeme ja Viimsi alevikus. Lisaks alevikele on suuremad asulad veel Püünsi, Randvere, Pringi ja Pärnamäe küla, milles kõigis elab üle 800 elaniku.

Joonis 10. Viimsi valla mandriosa asustus, asulad ja nende rahvaarv ning elanike arvu muutus Viimsi valla mandriosa külades, 2000-2007 (Rahvastikuregister, 21.08.2007).

Võrreldes 2000. a. algusega oli 2007. a. suveks elanike arv kümnekordistunud Pärnamäe külas ning vähemalt viiekordistunud Kelvingi, Muuga, Metsakasti ja Randvere külas (joonis 11). Seega on rahvastiku suhteline juurdekasv olnud kõige kiirem valla lõunaosas. Rahvastiku suhteline juurdekasv on alevikes ja eriti valla keskuses Viimsi alevikus toimunud tagasihoidlikumas tempos kui enamuses külades, kuid on olnud siiski märkimisväärne. Kokku on Haabneeme ja Viimsi aleviku elanike arvu kasv sel perioodil olnud üle 2 000 inimese. Seejuures on viimase aja kasvust peamise osa moodustanud just rahvaarvu kasv Haabneeme alevikus. Ainsana on rahvaarv viimasel ajal kahanenud

piirides reorganiseeritud registrite põhjal. Tehnilistel põhjustel on piirkondlike andmete esitamisel kasutatud vanade lahkmejoontega kaardialust, mis peaks aga piisavalt selgelt võimaldama visuaalselt kirjeldada olemasolevaid piirkondlikke erisusi vallas.

2005 2006


25

Prangli saarel, kus 2000. a. alguses elas Rahvastikuregistri järgi 146, tänaseks 135 inimest. Saarel aastaringselt elavate elanike arv on veelgi väiksem – alla 90 inimese. Üldiselt iseloomustab Viimsi valla asustust elanike väga lühiajaline seos oma elukohaga. Ankeetküsitluse tulemuste alusel on 1/3 elanikest elanud oma praeguses elukohas alla 4 aasta ning ligi 60% alla 8 aasta. Vaid 1/4 valla elanikest on elanud samas elukohas rohkem kui 15 aastat. Nende osakaal on suurem Viimsi ja Haabneeme alevikus.

Joonis 11. Vanusrühmade (0-24, 25-49, 50-65, 65+ aastaste) osakaal valla mandriosa asulate rahvastikus (Rahvastikuregistri seis 21.08.2007.a.)

Asulate elanikkonna vanusstruktuuri analüüs näitab, et laste, noorte ja nooremas keskeas elanike osakaal asula rahvastikus on mõnevõrra suurem asulates, kus rahvastiku kasv on (sisserände tulemusel) viimasel ajal olnud kiirem. Vanemas keskeas elanike (50-64) osakaal on suurem aga suvilapiirkondades ja alevikes. Pensioniealiste suurema osakaalu poolest eristub Miiduranna küla. Väga väike on pensioniealiste osa


26

Kelvingi-, Pärnamäe- ja Lubja külas - asulates, kus olulisema osa rahvastikust moodustavad lähiajal uutesse elamupiirkondadesse sisserännanud.

Asulate rahvastiku soolis-vanuselise jaotuse täpsem vaatlus näitab, et ka eramute piirkondades – näiteks Kelvingi- ja Püünsi külas – on suurimaks vanusrühmaks 35-39 aastased. Alevikes, kus enamus eluasemetest on kortermajades, domineerib aga noorem, 25-34 a. vanusrühm. Rahvastiku soolis-vanuselise struktuuri seotusele asulas domineeriva eluaseme laadiga viitab ka see, et kui alevikes ületab 30-34 aastaste naiste arv oluliselt meeste oma, siis külades jällegi 35-39.a meeste arv sama vanade naiste arvu.


Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015 näeb ette meetmete rakendamist Tallinna linnastu osakaalu suurendamise peatamiseks Eesti rahvastikuarengus. Soovitakse, et Harjumaal elava rahvastiku osakaal püsiks alla 41% Eesti kogu elanikkonnast. Samas nähakse ette rahvastiku ja majandustegevuse kontsentratsiooniga kaasnevate probleemide (näiteks tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri vajakajäämised, keskkonnaprobleemid) teravnemise ennetamise vajadust. Viimsi vallal on oluline mõtestada oma osalemine linnastus elamispinna ja töökohtade võimaldajana ning rannarahva pärandkultuuri hoidjana ja edendajana. Viimsi vallal on oluline koht Tallinna linnastus turismi ja loomemajanduse aspektist lähtuvalt. Mitmekesised elu- ja töökoha võimalused on aluseks valla rahvastiku soolise ja vanuselise tasakaalu tarvis. Tuleb teha jõupingutusi rahvastiku taastoote kindlustamiseks ja rändelistest protsessidest tulenevate kiirete rahvastikualaste muutustega toimetulemiseks. Viimsi elukeskkonna väärtuse suurendamine on eeldus teadmistemahuka tööhõive kasvuks, elu- ja töökohtade tasakaalustatud paigutamiseks.

3.3 Tööjõud, töö ja ettevõtlus

Viimsi valla tööealise (15-64) elanikkonna suurus on 10071 inimest (Rahvastikuregister, 01.01.2008) ehk 68% kogu valla elanikest. Ülalpeetavate määr valla rahvastikus jääb alla Eesti keskmisele tasemele, kusjuures oluline on rõhutada valla rahvastikus laste ja noorte suurt osatähtsust (ligi 3100 last ja noort vanuses kuni 16 aastat). Viimane viitab vajadusele pöörata valla töö- ja sotsiaalpoliitikas tähelepanu töö- ja pereelu ühildamisele ning lastega perede toimetulekule.

Umbes 60% valla 16-74 a. vanustest elanikest moodustavad palgatöötajad ja ligi 20% ettevõtjad. Pensionäride ja muude koduste osakaal jääb alla 20% .

Töötute osakaal valla rahvastikus on minimaalne. 2000-2008.a on registreeritud töötute arv Tööturuameti andmetel vallas kõikunud valdavalt 25-60 inimese vahel. 1. juuli 2008. a. seisuga oli Viimsi vallas registreeritud 51 töötut, mis tähendab, et registreeritud töötute osakaal tööealises elanikkonnas on 0,5%. Majandusolude halvenemisel võib


27

töötute arv kasvada. Valla elanike töö tulemuslikkust võimaldab hinnata brutosissetuleku dünaamika aastatel 2002-2008 (joonis 12), millest nähtub, et valla elanike brutosissetulekud ületavad käesoleval ajal 20 tuhande krooni piiri, kasv vastavalt 2002. aastaga võrrelduna 2,14 korda. Selline kiire tõus on tingitud, lisaks palkade kasvule, ka veel maksumaksjate arvu kasvust. Vaadeldaval perioodil on maksumaksjate arv vallas tõusnud 4183-lt 7453-le, seega kasv 1,78. Tõus on pidev, näiteks kasv võrreldes 2007.a. (juuni seisuga) on 7143-lt 7453-le, mis on + 4,3%. Samal ajal kogu vabariigi arvestuses näitab hoopis

maksumaksjate arvu vähenemist – 0,8%.

Joonis 12. Maksumaksjate ja brutosissetuleku muutused 2002-2008

Suur osa valla elanikest töötab väljaspool Viimsi valla territooriumit. 2005.a. läbi viidud elanike ankeetküsitluse andmetel asus üle ¾ 16-74 a. töötava või õppiva vallaelaniku töö- või õpikoht väljaspool valla territooriumit, valdavalt Tallinnas. Väljaspool valda töö- või õpikohta omavate elanike osakaal on suurem 25-49 aastaste vanusrühmas, kõrgharidusega, suurema sissetulekuga elanike seas. Kuna aastatel 2000-2007 on elanike arv vallas ligi kahekordistunud ning seda peamiselt Tallinna ja Harjumaaga seotud sisserände arvelt, siis võib eeldada, et vallast väljas töölkäijate arv ületab nüüd valda töölkäijate arvu. Suurenenud tööalane mobiilsus suurendab aga teede liikluskoormust ning pikendab töölkäimiseks kulutatavat aega. Liiklusloendused näitavad, et aasta keskmine arvutuslik ööpäevane liiklussagedus on Tallinna piiril (Ranna tee) aasta-aastalt hüppeliselt kasvanud. Kui 1996. aastal loendati keskmiselt ööpäevas 9600, 2000. aastal 13000, siis 2006. aastal juba 21364 sõidukit. Inseneribüroo Stratum poolt õhtusel tippajal (16.00-18.00) tehtud loendus 2006. aastal andis liiklustiheduseks Ranna teel 1354 sõidukit Viimsi vallast välja ja 1801 sõidukit Viimsi valda. Seejuures loendati sõitjaid kokku 8600, neist 75% sõiduautos ja 25% bussis.

2008. aasta liiklusloendus näitas Viimsi-Randvere teel 43 661 autot, Leppneeme teel 1793, Muuga teel 1668 autot ööpäevas.

Tööalase mobiilsuse üheks tagajärjeks on liiklusummikud hommikuse- ja õhtuse tipptunni ajal, mis muudavad valla elanikele Tallinnas tööl ja koolis käimise aeganõudvamaks ning vähendavad Viimsi valla väärtust elu- ja

0

5000

10000

15000

20000

25000

Maksumaksjad 3587 4423 4795 5294 6143 6950 7453

Keskmine brutosissetulek 9789 11051 12312 13735 15559 18041 20994

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


28

töökeskkonnana. Olukorra leevendamiseks on aastatel 2006-2008 investeeritud Viimsi-Tallinna suunal sõidu- ja kõnniteede rekonstrueerimisse ning rakendatud „Pargi & reisi” süsteemi. Kasutuses on koolibussiliin ning avatud on eraldi ühistranspordi tarvis sõidurida Pirita teel.


Töötava elanikkonna suur ja kasvav territoriaalne mobiilsus viitab vallaelanike tööalaste eelistuste tähtsusele elanike valikutes. Parimat tööalast rakendust otsitakse ja hoitakse kogu Tallinna linnastu ulatuses. Paljudel juhtudel on töö Tallinnas eelduste loojaks, et inimene või perekond saaks endale lubada kvaliteetset elukeskkonda Viimsi vallas. Probleemiks on kujunenud aga tööalase mobiilsusega kaasnev liiga suur liikluskoormus teedevõrgule. Sellest tulenevad liiklusummikud, eriti Tallinna suunal, hakkavad vähendama kõigi vallas elavate inimeste elukvaliteeti. Lisaks teede rekonstrueerimisele ja ühistranspordi arendamisele võib probleemile leevendust tuua ka tööturul konkurentsivõimeliste töökohtade loomise toetamine kohapeal. Elanike küsitluse järgi peab ligi 90% valla elanikest vajalikuks, et vallavalitsus tegeleks tööhõive küsimustega, et pakkuda valla elanikele paremaid võimalusi valla territooriumil hea töökoha leidmiseks. Siinkohal on oluline, et vallas tehakse koostöös riiklike ja Harjumaa ettevõtluse tugistruktuuridega jõupingutusi teadmispõhiste kõrget lisandväärtust loovate ja ekspordile suunatud töökohtade arvu suurendamiseks.

Tallinna lähitagamaal toimunud aktiivne ettevõtluse elavnemine on hästi peegelduv ka Viimsi valla ettevõtlusaktiivsuse muutustes. Äriregistri andmetel on perioodil 2002-2005 on valla ettevõtete koguarv kasvanud 67% ning kasvutrendi iseloomustab suhteliselt ühtlane tõus (Joonis 13). Aasta keskmine juurdekasv on olnud 96 ettevõtet. Suurima kasvuaastana saab välja tuua aasta 2004 kui valla ettevõtluskeskkond täienes 116 ettevõtte võrra.

Joonis 13. Viimsi valla ettevõtted, 2002-2005 (Äriregister)

433

522

638

722

2002

2003

2004

2005


29

Viimsi valla ettevõtetest 62% on koondunud Viimsi ja Haabneeme alevikku ning Miiduranna külla. Teiseks oluliseks ettevõtete tihealaks on Viimsi aleviku ja Rohuneeme küla vaheline transpordikoridor, kus paiknemise peamisteks kujundajateks on soodne ühendus nii valla põhiliste tõmbekeskuste kui ka Tallinna tuumikregiooniga. Siiski näitab ettevõtluse areng selle ruumilise paigutuse mitmekesistumist vallas.

Joonis 14. Viimsi valla ettevõtete ja ettevõtluse töökohtade paiknemine (Äriregister, 31.12.2005)

Viimsi valla ettevõtlusstruktuuris joonistub välja viis peamist majandusharu, mis moodustavad üle 80% kõigist valla ettevõtetest. Ettevõtete koguarvu järgi on Viimsi valla ettevõtlusstruktuuris selgelt ülekaalus kinnisvara- ning äriteenindussektor, mille ettevõtted moodustavad 36% kõigist valla ettevõtetest (Joonis 15). Märkimisväärne osa valla ettevõtetest on tegevad ka kaubandussektoris (18%) ning töötlevas tööstuses (12%). Ettevõtete koguarvu kasv perioodil 2002-2005 on samuti olnud kõige suurem kinnisvara- ja äriteenindussektoris. Suhtelise juurdekasvu poolest on väljapaistvad kinnisvara- ja äriteenindus (105%), ehitus (97%) ning ka töötlev tööstus (80%). Kahanemistrend on iseloomulik ettevõtlusele kalandus- ning energiasektoris.


30

Joonis 15. Viimsi valla ettevõtete arvu muutus majandusharude järgi, 2002-2005 (Äriregister)

Peamine muutus tööhõive valdkondlikus struktuuris toimus 1990-ndate aastate alguses, mil majandussüsteemi ümberkorraldamise tõttu vähenes oluliselt töökohtade arv kalanduses, põllumajanduses, köögivilja- ja lillekasvatuses. Hiljem töökohtade arv vallas stabiliseerus, kuid ajapikku on enamik suurtootmisest väljakasvanud tootmisettevõtteid hääbunud.

Toimunud on töökohtade arvu oluline vähenemine traditsioonilistes maaviljeluse ning kalandusega seotud valdkondades. Primaarsektorile toetuva suurtootmise koha on täitnud kiire väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse areng.

Töötajate arvu kasv lähiperioodil (2002-2005) on olnud 12% ning 2003. aastal võis täheldada isegi märgatavat tööjõu kahanemist valla ettevõtluses. Suurima absoluutkasvuga majandusharud on töötlev tööstus ning kinnisvara ja äriteenindus. Töötajate suhtelise juurdekasvu poolest paistavad eelkõige silma haridus ning finantsvahendus. Mitmetes majandusharudes - veonduses, laonduses ja sides, põllumajanduses, kalanduses, teeninduses ning energiasektoris - töötajate arv vaadeldud perioodil kahanes.

0 50 100 150 200 250 300

Elektrienergia- ja veevarustus

Haridus

Kalandus

Hotellid ja restoranid

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Põllumajandus

Muu teenindus

Finantsvahendus

Veondus, laondus ja side

Ehitus

Töötlev tööstus

Hulgi- ja jaekaubandus

Kinnisvara ja muu äritegevus

Ettevõtete arv

2002 2005


31

Tabel 1. Töötajate arv Viimsi valla majandusharudes, 2002-2005 (Äriregister)

Töötlevas tööstuses ning veonduses ja laonduses on hõivatud üle poole Viimsi valla töötajatest ning viies peamises majandusharus üle 80%. Märgatav töötajate osakaalu tõus valla ettevõtluses on aastatel 2002-2005 iseloomulik ehituse-, kinnisvara- ja äriteeninduse sektorile. Samas on suuremate majandusharude osatähtsus vaadeldaval perioodil mõnevõrra langenud. Eelkõige on see tingitud töötajate arvu vähenemisest veonduse ja laonduse ning ka kaubanduse valdkondades ning osade väiksemate ettevõtlusvaldkondade tööhõivenäitajate suurenemisest. Väiksematest majandusharudest on hõivatuse osakaalus tõhusa kasvu teinud tervishoiusektor ning hotellindus ja toitlustus.

Peamistes valla sotsiaal-majanduslikes keskustes – Viimsis ja Haabneemes on hõivatud 70% kogu valla ettevõtete töötajatest. Nii Haabneeme kui ka Viimsi tööjõumahukamaks ettevõtlusvaldkonnaks on töötlev tööstus. Haabneemes on tööstussektoris hõivatud 28% ning Viimsis 41% asula ettevõtluses töötavatest inimestest. Täpsema ülevaate töötajate jaotusest asulate kaupa annab joonis 14.

Viimsi vallas moodustavad ettevõtted, kus töötajaid on alla viie 2/3 kõigist ettevõtetest (Joonis 16). Üle 50 töötajaga ettevõtteid on 2% ning suurettevõtted koonduvad peamiselt töötlevasse tööstusesse ja veondus- ning laondussektorisse. Keskmise suurusega ettevõtete osakaal ettevõtluses on 20%.

2002 2003 2004 2005

Töötlev tööstus 1299 1269 1255 1534

Veondus, laondus ja side 936 772 991 850

Ehitus 331 375 430 452

Hulgi- ja jaekaubandus 442 478 532 421

Kinnisvara ja muu äritegevus 272 232 315 406

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 221 271 290 316

Hotellid ja restoranid 152 172 171 220

Muu teenindus 104 127 98 67

Kalandus 97 86 80 65

Haridus 9 6 24 54

Finantsvahendus 15 24 6 41

Põllumajandus 48 46 40 34

Elektrienergia- ja veevarustus 59 15 15 22

Kokku 3985 3873 4247 4482


32

Joonis 16. Ettevõtete jaotus töötajate arvu alusel, 2005 (Äriregister)

Suurettevõtlus on koondunud valdavalt sadama-aladele ja valla tähtsus Eesti majanduselus on arvestatav. Naftatransiit on kujundanud transpordikoridori, mis seob maantee-, raudtee- ja meretranspordi koos laomajandusega ühtseks logistikaklastriks. Aset on leidnud sadamate kaubanomenklatuuri ja -käibe oluline kasv, uute sadamaalade ja hoonete väljaehitamine.

Puhkemajanduse tähtsus on seni olnud valla majanduselus tagasihoidlik, eriti võrreldes valdkonna arengueeldustega. Viimastel aastatel on puhkevõimaluste pakkumine, eelkõige mereturismi ja saartel puhkemajanduse laiendamine, aga ka vallapiire ületavate ravi- ja sporditurismi soodustamine ning kultuurisündmuste korraldamine näidanud siiski kasvutendentsi. Lähiaegade olulisema positiivse arenguna tuleb esile tõsta Viimsi Tervis SPA avamist 2002. a. Haabneeme alevikus ning sportimisvõimaluste laienemist Viimsi Keskkooli uue hoone valmimisega 2006. aastal. Samal, 2006. aastal, avati ka kultuurilise meelelahutuse paik "Peokeskus" ning Loodus SPA keskus "Harmoonikum". Külastuste tähtsuse kasvule on kaasa aidanud objektide viitadega tähistamine ja teabe levitamise tõhustamine. Aastatel 2007-2008 on ettevõtluse sektoris ilmnenud mõned langustrendid, eelkõige puudutavad need transiiti, kinnisvara- ja ehitussektorit. Viimsi valla majandus on muutumisjärgus ja selle tulemused sõltuvad suuresti üldistest arengutest Eestis ja globaalsetel turgudel. VÄLJAKUTSED JA VALIKUD Soodne majandus-geograafiline asend ning valglinnastumise tulemusel jõudsalt kasvanud rahvastik on headeks eeldusteks atraktiivse ning elujõulise ettevõtluskeskkonna kujunemisel Tallinna naabervaldades. Viimaste aastate arengud on näidanud, et ettevõtjate huvi Tallinna tagamaa suhtes on kiirelt kasvanud. Ettevõtlustegevuse jõuline elavnemine linnalähedastes piirkondades on andnud positiivse tõuke tagamaa üldise majandusliku konkurentsivõime tõusuks ning mitmekülgse arengu edendamiseks. Kujunenud konkurentsieelise võimalikult efektiivseks kasutamiseks ning sotsiaal-majanduslikult harmoonilise elukeskkonna jätkusuutlikuks kujundamiseks omavalitsusüksuse territooriumil on siiski vajalik ka valla toetav tegevus, seda ennekõike läbi

2% 5%

6%

11%

62%

14%

50+

20-50

10-19

5-9

<5

Andmedpuuduvad


33

riiklike ja maakondlike ettevõtluse tugistruktuuride rakendamise - toetus europrojektide kaasamiseks, rahaline toetus ettevõtetele teadusmahukusele, klastripõhisusele ja ekspordile suunamisel.

Ettevõtete juurdekasv ning ettevõtete ümberpaigutumine Tallinna lähivaldadesse on kaasa toonud märkimisväärse töörände kasvu Tallinna keskusest neisse valdadesse. Samal ajal on Tallinna tagamaa elanikud endiselt suurel määral hõivatud Tallinnas paiknevates ettevõtetes. Selliste pendelrändeprotsesside suunamine on vallale tõsiseks väljakutseks, pakkudes õigete otsuste korral häid võimalusi tõsta omavalitsusüksuse tulubaasi ning tasakaalustada kohalikule infrastruktuurile langevat koormust. Samuti on ettevõtete töökohtade ja tööjõu territoriaalne integratsioon oluliseks aspektiks kohaliku identiteedi ning elanike üldise elukvaliteedi kujundamisel.

Viimsi vallas, kus on suhteliselt kõrged kinnisvarahinnad ja oluline osa elanikkonnast on riigi keskmisest suurema sissetulekuga, ei ole vähemakstud rutiinsed töökohad tõenäoliselt konkurentsivõimelised. Elanike suur mobiilsus ning pealinna mitmekesise tööturu lähedus teeb tööjõumahukate töökohtade loomise siin väheperspektiivseks. Seetõttu ei pea vallavalitsus tööstusalade rajamist vallas otstarbekaks. Erandiks tööstuspark Muugal, mis looks uusi võimalusi väikeettevõtjatele oma tegevuse edendamiseks ja tootmise väärtusahelate pikendamiseks. Seejuures on oluline, et tegemist on keskkonnasõbralike ettevõtetega, mille rajamine ei suurenda vallas ohuriske.

Kuivõrd elanike arvu kasvades ja sisserännanud elanike, vallas elatud aja suurendes kasvab nõudlus osutada kohapeal kvaliteetsed isikuteenuseid, siis võib valla aktiivse sekkumiseta töö- ja ettevõtluspoliitikasse prognoosida töökohtade arvu suurenemist eelkõige kaubanduses ja teeninduses. Ressursimahukalt tootmiselt teadmiste- ja tehnoloogiamahukale kõrge tööviljakusega tootmisele üleminek nõuaks aga uute innovaatilisust toetavate struktuuride loomist ja arendamist avaliku- ja erasektori koostöös. Üheks võimaluseks on näiteks äriinkubatsioonikeskuse asutamine ja ettevõtluse alaste algteadmiste andmine, et toetada inimeste ettevõtlikust ja stimuleerida elanike majanduslikku aktiivsust. Viimane on eriti oluline olukorras, kus Eesti majandusareng on langustrendis.

Valla majanduse ja elamuehituse perspektiivi mõjutab oluliselt transiidi- ja logistikaklastri väärtusahela edasine areng. See sunnib kaalutletult planeerima sadamaalasid ja neid teenindavat infrastruktuuri pikaajalistest arenguhuvidest lähtuvalt ning pöörama suurt tähelepanu ohtlike ainete käitlemisega seotud keskkonnariskide maandamisele. Siinkohal on oluline, et vald, riik ja eraettevõtlus teeksid koostööd.

Eraldi probleemiks on tootmise ümberstruktureerimisest tulenenud suurte maa-alade maakasutuse otstarbe muutus ning lagunevad kasutamata hooned, mis vähendavad jätkuvalt valla mitmete piirkondade miljööväärtust. Lisaks elukeskkonna halvendamisele nõrgestab see ka valla puhkemajanduslikke eeldusi.

Olulist tähelepanu vajab töökohtade loomine püsielanikega saartel, eriti Pranglil. Kalanduse osatähtsuse vähenemist tööhõives tuleb kompenseerida väärtturismi- ja puhkemajanduse arenguga, mis aga ei


34

tohi seada ohtu saarte kultuurilist eripära ja ületada looduskeskkonna taluvust. Ka valla mandriosas on võimalused puhke- ja turismimajanduse laiendamiseks, sh investeeringud mereturismi ja sisuka vaba aja veetmiseks SA Viimsi Muuseumid baasil. Turismimajanduse kiiremat arengut on seni pidurdanud vaidlused maaomanike vahel, investeeringute vähesus väikesadamate ja lautrite väljaehitamisse, aktiivse turismi- ja puhkemajanduse hooajalisus ja tihe konkurents turismiteenuste osutamisel väljaspool valda. Puhkemajanduse tähtsuse tõusuga kaasneb vajadus rohealade hoidmiseks ja kaitsmiseks ning avaliku kasutamise reguleerimiseks. Väikesaarte puhkemajanduse komplekse käsitluse tarvis on koostamisel Viimsi valla väikesaarte turismi arengukava, mille üheks osaks on saartel väärtturismi arendamine. Viimsi Vallavalitsuses on menetlemisel Prangli saare arengukava tööversioon. SA Viimsi Muuseumid on oluliselt suurendanud aktiivsust rannarahva elu-olu väärtustamiseks ning elanike eneseteostuse võimaluste laiendamiseks, mille üheks osaks on Viimsi valla arengus identiteedi ja kogukonna suhete tähtsustamine.

3.4 Kohalik omavalitsus

Viimsi vald kohaliku omavalitsuse üksuse staatuses moodustati 1919. aastal, mil see eraldati Nehatu vallast. 1938/39 a. haldusreformi käigus Viimsi vald kaotati seoses Iru valla moodustamisega. Hilisem Viimsi külanõukogu sai 1990. aasta detsembris esimesena Harjumaal taas omavalitsusliku valla õigused ja staatuse.

Vastavalt Eesti Vabariigi Kohaliku Omavalitsuse korralduse seadusele teostub kohalik omavalitsus demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Valla hääleõiguslike elanike poolt valitud esinduskoguks on Viimsi Vallavolikogu.

Alates Viimsi valla taasloomisest on elanike arv, kellel on õigus osaleda Vallavolikogu valimisel, üle kahe korra suurenenud. Viimastel, 2005. a. kohalikel valimistel oli see 8802 vallaelanikku.

Joonis 17. Kohaliku omavalitsuse valimised 1993-2005 (Vabariiklik Valimiskomisjon)

54,157,0

69,9 69,0

61,358,6

52,950,4

54,351,1

35813875

6624

8802

4746

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

70,0

80,0

1993 1996 1999 2002 2005

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

Hääletanute %, Viimsi vald Hääletanute %, HarjumaaValimisnimekirja kantud isikud


35

Koos valimisõiguslike vallakodanike kiire kasvuga toimus viimastel valimistel ka mõningane valimisaktiivsuse langus. 2005. a. osales Vallavolikogu valimistel 61,3% valimisnimekirjadesse kantud isikutest, mis oli parim osalusprotsent Harjumaal. Selle näitaja poolest edestas Viimsi vald Harjumaa keskmist tulemust 10 protsendipunkti võrra, mis näitab kohaliku esindusdemokraatia head taset vallas.

Viimsi Vallavolikogul on 21 liiget ja 8 komisjoni. Vallavolikogu ainupädevuses on valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine, kohalike maksude ja soodustuste korra kehtestamine, toetuste andmise ja teenuste osutamise korra kehtestamine, valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine, laenude jt varaliste kohustuste võtmine, valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, rahvakohtunike valimine, vallavanema valimine ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine.

Volikogu poolt moodustatud täitevorgani – Viimsi Vallavalitsuse –korraldada on kõik kohaliku elu küsimused: sotsiaalabi ja -teenused ning vanurite hoolekanne, haridus- ja noorsootöö, kultuuri- ja sporditegevus, elamu- ja kommunaalmajandus, heakord, veevarustus ja kanalisatsioon, vallasisene ühistransport, valla teede ja tänavate korrashoid, territoriaalplaneerimine. Viimsi Vallavalitsusel on 4 liiget. Vallakodanikke teenindab 9 ametit ja kantselei. 2006. aastal pidas vallavalitsus 55 istungit, milles oli kavas 1 630 päevakorrapunkti. Kokku võeti vastu vallavalitsuse poolt 777 korraldust, 828 protokollilist otsust ja anti välja 88 määrust. 2007. aastal pidas vallavalitsus 54 istungit, milles oli kavas 1 740 päevakorrapunkti. Kokku võeti vastu vallavalitsuse poolt 836 korraldust, 870 protokollilist otsust ja anti välja 78 määrust.

2008. aastal (8 kuuga) peeti 34 istungit, arutati 894 päevakorrapunkti, võeti vastu vallavalitsuse poolt 538 korraldust ja anti välja 46 määrust.

Vallavalitsuses ja tema konsolideerimisgrupis on töötajaid veidi üle 400.

Joonis 18. Viimsi valla kohaliku omavalitsuse struktuur (*majanduskomisjon likvideeritud alates 2005.a okt. seisuga)

VALLAVOLIKOGU

Noorsoo- ja spordikomisjon

Revisjonikomisjon

Eelarvekomisjon

Majanduskomisjon

Maa- ja planeerimiskomisjon

Keskkonna-komisjon

Sotsiaalkomisjon

Korrakaitse-komisjon

Kultuuri- ja hariduskomisjon

VALLAVALITSUS

VallavanemAbivallavanem Abivallavanem Vallavalitsuse liige

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

Kommunaal- ja heakorraamet

Noorsoo- ja haridusamet

Kantselei

Keskkonnaamet

Maa- ja planeerimisamet

Rahandusamet

Valimiskomisjon

Kultuuri- ja spordiamet

EhitusametArendusamet


36

Elanike küsitlus 2005. aastal näitas, et suurem osa valla elanikest on suhteliselt rahul valla ametnike suhtlemiskultuuri ning ametlike toimingute kiiruse ja korrektsusega – pidevaid probleeme näevad seal vaid ca 10% valla elanikest. Pisut kriitilisem ollakse valla juhtimise ja elanike vallavalitsuse tegemistest teavitamise suhtes. Samas on pea kõigil (96%) valla elanikel olemas mingi teadmine vallavalitsuse tegevusest ning suurima panuse selleks annab vallavalitsuse poolt kaks korda kuus välja antav „Viimsi Teataja”, millest saab teavet 91% valla elanikest. Oluliseks teabeallikaks on ka valla interneti kodulehekülg, mille kasutajaid on 43% valla 16-74 a. Elanikest. Kuigi antud teadmised on tänaseks mõneti vananenud ei ole põhjust arvata, et teabeallikate kasutajate arv on vähenenud. Kindlasti vastupidi, elektroonilise teabe tarbijate arvu kasv eeldab ka valla kodulehe muutmist atraktiivsemaks. Täpsema teadmise saamiseks viidi 2008. aastal läbi valla kommunikatsiooniaudit, millest selgus, et valla meediakajastus on oluliselt paranenud. Eriti heaks peeti asjaolu, et vallavalitsuse ametnikega saab otse suhelda ning et vallavanem on ajakirjanike jaoks isiklikult kättesaadav. Kommunikatsioonitegevuste plussidena tõsteti mitmel korral esile valla ajalehte ning seda, et vallavalitsus on hakanud oma kommunikatsioonitegevust arendama ja uuendama.

Kommunikatsiooniauditist selgus, et Viimsi valla kolm kõige olulisemat lahendamata valupunkti on liigne linnastumine, vee- ja kanalisatsiooniprobleemid ning lasteaia- ja koolikohtade nappus. Lisaks toodi probleemidena esile teede halba seisukorda, vajakajäämisi liiklusohutuses, puudulikku infrastruktuuri, ühistranspordiga seotud probleeme, korraliku poe puudumist, töökohtade nappust, valla suurt laenukoormust, vaba aja veetmise kohtade vähesust, ühtse kultuurikeskuse puudumist ning loodushoiu vähest teadvustatust.

0

5 000 000

10 000 000

15 000 000

20 000 000

25 000 000

30 000 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007

0

50 000 000

100 000 000

150 000 000

200 000 000

250 000 000

300 000 000

350 000 000

üldised valitsussektori teenused eelarve kogukulud


37

Joonis 19. Üldiste valitsussektori teenuste finantseerimine vallaeelarvest võrrelduna eelarve kogukuludega, 2002 – 2007 (Viimsi Vallavalitsus: eelarve täitmise aruanded )

Valla üldjuhtimise ja haldusaparaadi finantseerimise kulud on viimastel aastatel 10-20% võrra aastas kasvanud. 2006.a. eelarves oli volikogu, vallavalitsuse, arengu kavandamise ja muude üldiste valitsussektori teenuste kogusumma 21,2 miljonit krooni ehk 10,9% kõigist vallaeelarve kuludest. 2007. a eelarves oli valitsussektori teenuste kogusumma 27,8 mln krooni, ehk 10,8%. Valitsussektori kulude osakaal vallaeelarves on perioodil 2003-2006 pidevalt vähenenud.

Valla eelarvest finantseeritakse 7 munitsipaalasutust: Viimsi Raamatukogu, MLA Viimsi Lasteaiad, Püünsi Põhikool, Prangli Põhikool, Viimsi Keskkool, Viimsi Muusikakool ja Viimsi Kunstikool. Samuti on vald osanik 6 ettevõttes ja 5 sihtasutuses.

Tabel 2. Viimsi valla (kaas)omandis olevad ettevõtted ja sihtasutused

Nimi valla osalus (%)

Osutatav teenus

AS Viimsi Vesi koos tütarettevõttega 100% OÜ Viimsi Tehnoabi

100 Valla veemajanduse arendamine, vee ja kanalisatsioonitööd

AS Rannapere Pansionaat 100 Eakate hooldusteenused AS Viimsi Haigla 20 Tervishoiuteenused OÜ Haabneeme Lasteaed koos tütarettevõttega

25 Lasteaiateenused

OÜ Viimsi Valla Arenduskeskus

100 Projekteerimistööd

OÜ Viimsi Haldus 100 Kinnisvara haldamine ja ehitustööd Sihtasutus Viimsi Arengufond (likvideerimisel)

100 Valla arenguprojektide finantseerimine

Sihtasutus Viimsi Kodanikekaitse Fond

100 Valla turvalisuse projektide finantseerimine

Sihtasutus Rohuneeme Puhkekeskus (likvideerimisel)

100 Rohuneeme Puhkekeskuse arendamine

Sihtasutus Naissaare Merekindluse Raudtee (likvideerimisel)

100 Naissaare kitsarööpmelise raudtee kordategemine ja kasutuselevõtmine

Sihtasutus Viimsi Muuseumid

100 Ajaloolise mälu ja kultuuriväärtuste kogumine, eksponeerimine ja säilitamine, vaba aja sisustamine, rannarahva elu-olu väärtustamine

Kohaliku omavalitsuse üksuse funktsioonide efektiivne täitmine eeldab sageli koostööd vallas tegutsevate eraettevõtete ja mittetulundus-ühingutega. MTÜ Viimsi Huvikeskusele on delegeeritud kultuuri ja noorsootöö korraldamine vallas. Sihtasutus Viimsi Muuseumid koordineerib muuseumialast tööd läbi kahe muuseumi valla mandriosas, lisaks Naissaarel ja koostööpartneritega Pranglil. AS Rannapere ja Viimsi


38

Vallavalitsuse poolt on loodud MTÜ Viimsi Päevakeskus. Miiduranna sadamas opereeriva AS-iga Milstrand on Viimsi vald sõlminud 2002. a. koostööleppe elukeskkonna arendamiseks ja keskkonnariskide maandamiseks. Leping uuendati. Viimsi Vallavalitsus ja AS Rannapere on loonud sihtasutuse Rannapere Sotsiaalkeskus elatunud inimeste paremaks teenindamiseks. Need on mõned näited vallavalitsuse koostööst era- ja kolmanda sektoriga, mis on suunatud kohaliku omavalitsuse ees seisvate ülesannete tulemuslikule lahendamisele.

Samuti tõstab valla arenguvõimet koostöö teiste kohalike omavalitsustega riigis ja üle riigipiiride. Viimsi vald kuulub Harjumaa Omavalitsusliitu ja Eesti Maaomavalitsuste Liitu, kusjuures valla esindajad kuuluvad ka nimetatud esinduste juhtorganitesse (näiteks vallavolikogu liige Urmas Arumäe on HOL esimees). Sõpruslepingud on sõlmitud Soomes Porvoo maavallaga, Rootsis Täby kommuuniga, Norras Ski kommuuniga, Poolas Sulejoweki ja Saksamaal Barlebeni linnadega.

Eriti oluline on kohaliku omavalitsuse üksuse nagu Viimsi vald, mille eluvaldkonnad on tihedalt seotud suurema sotsiaal-majandusliku süsteemiga, jaoks koostöö lähinaabritega – ehk siis Tallinna linnaregioonis asuvate kohalike omavalitsustega. Positiivse näitena võib siin esile tõsta ühtse piirkondliku ühistranspordisüsteemi loomist Harjumaal.

Samuti LEADER programmi elluviimiseks MTÜ Põhja Harju koostöökoja liikmeksastumist ja Tallinna lähivaldade võrgustiku projektiga liitumist.


Valla demokraatia arengu hindamisel on probleemina esile tõstetud, et elanikkond, ettevõtjad ja kolmas sektor osalevad vähe kohaliku elu küsimuste lahendamisel. Uuringu tulemusel vaid 20% valla elanikest osaleb vallavalitsuse poolt korraldatud üritustel ja 6% selle poolt läbi viidud avalikel aruteludel. Samas on üle 30% elanikest rahulolematud nende vähese kaasatuse üle valla arengu kavandamisesse. See seab valla ette väljakutse tugevale esindusdemokraatiale väärilise osalusdemokraatia väljaarendamiseks.

Viimastel aastatel on vallas aktiviseerunud külaliikumine ja tugevnenud külavanema institutsioon. Osadel külaseltsidel on koostatud küla arengukavad ja tuleb püüelda, et kõik külaseltsid suudaksid läbi arengukava juhtida küla tegevusi ning nad osaleksid LEADER programmis.

Tõusutrendi näitab elanike osalemine naabrivalves, mis suurendab ühtlasi ka elanike kohustusi ja vastutust kohalikus omavalitsuses. Ühistegevuse suunamiseks on oluline, et külad omaksid arengukava ja toimivat organisatsiooni. Senisest enam tuleb teha koostööd ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisel, haridusasutuste võrgu kujundamisel, ühistranspordi sõidugraafikute korraldamisel, puhke- ja spordirajatiste väljaehitamisel ja saarte majandamisel. Lahendused tuleb leida ka rohevõrgustiku kujundamisel ja rannaalade kasutamisel.

Viimsi vallaeelarve maht on pidevalt kasvanud. 2007. aastal olid eelarve tulud 266 166 tuh. krooni, millest puhastulud moodustasid 251 404 tuh. krooni, so 94,4%. Võrreldes 2003. aastaga on tuludega koos kasvanud ka


39

kulud. Kulude omavahelises struktuuris – investeeringud ja püsikulud, on pisut kiiremini kasvanud püsikulud. See on seotud eelkõige uute alaeelarvete lisandumisega püsikuludesse. Näiteks on lisandunud uusi allasutusi – Randvere lasteaed 2007. aastast, mille aastane eelarve maht

on 12 milj. krooni. Samuti on lisandunud uusi alaeelarve ridasid sotsiaalkaitse valdkonda. 2007. aastal oli eelarve struktuur järgmine: investeeringud 81,2 tuhat krooni ja püsikulud 231984 tuhat krooni.

Joonis 20. Viimsi vallaeelarve struktuur 2007

Tulumaksu osatähtsus vallaeelarve tuludes on olnud üle 60% ja tõusnud pisut. 2007. aastal oli tulumaksu laekumine 181,4 mln krooni ja osatähtsus tuludes 70%. 2008. a. kavandatakse tulumaksu 188,5 mln krooni, mis moodustab 72% eelarvest.

Maamaks on tähtsuselt teine tuluallikas, kõikudes vahemikus 13% kuni 22%. 2007. aastal laekus maamaksu 29,9 mln krooni so 14% tuludest ning 2008. aastal tulude laekumise kasvu ei planeerita. Võrreldes 2003. aastaga on maamaksu laekumine kasvanud 54%. Mittesihtotstarbeliste toetuste osakaal tuludes on püsinud stabiilselt 8-10%, kuigi rahaliselt on maht kasvanud 92%. 2007. aastal oli mittesihtotstarbeliste tulude laekumine 21,3 mln krooni.

Sihtotstarbelised laekumised nii jooksvateks kuludeks kui ka varade soetamiseks ja renoveerimiseks on aastate lõikes olnud väga erinevad. Seega puhastulude osakaal tuludes on läbi aastate püsinud väga kõrgel - 95% ja 98% vahel.

Viimsi valla 2007.a. ee larve struktuur - püsiku lud, investeeringud

investeeringud

püsikulud


40

Joonis 21. Viimsi vallaeelarve tulud, 2002-2007

Majandusliku analüüsi järgi moodustavad Viimsi vallaeelarve kuludest põhiosa majandamiskulud (ca 40%) ja personalikulud (ca 25%). Majandamiskulud on suurenenud jõudsalt, võrreldes 2003. aastaga 2,85 korda, jõudes 2006. a. tasemele 91,8 mln krooni. Personalikulude kasv on olnud väiksem, aga siiski märkimisväärne, kasvades 15% kuni 21% aastas. 2006. aastal olid personalikulud 52,9 mln krooni.

Joonis 22. Viimsi vallaeelarve kulud majandusliku sisu järgi, 2003-2007 (Viimsi Vallavalitsus: eelarve täitmise aruanded )

Arvestades tulude suurt ülekaalu kulude suhtes on investeeringute osakaal kuludes võrdlemisi tagasihoidlik 10% kuni 12%, 2006. a. tõusis

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2002 2003 2004 2005 2006 2007

Muud tulud

Tulud varadelt

Materiaalsete jaimmateriaalsetevarade müükToetused riigilt

Kaupade jateenuste müük

Riigilõivud

Muud maksud

Maamaks

Tulumaks

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2003 2004 2005 2006 2007

muud

varade soetamineja renoveerimine

eraldised

majandamiskulud

personalikulud


41

see 13,8%-ni. Majandamiskulude kasv on jätkunud ka 2007. aastal. Suur osa selles kasvus on Viimsi Keskkooli uue hoone valmimisega kaasnenud kulud. Majandamiskulude suur osakaal ning võrdlemisi tagasihoidlik investeerimine valla eelarvest on seotud investeeringutega läbi OÜ Viimsi Haldus.

Valdkondlikult on Viimsi vallal sarnaselt teiste omavalitsustega suurim kuluallikas haridus (40-46% kuludest). 2006. aastal olid hariduse valdkonna kulud kokku 79,1 mln krooni ja 2007. a. 119,6 mln krooni. Tähtsuselt järgmised valdkonnad on majandus tõusvas ning üldised valitsussektori teenused langevas trendis vastavalt 10-23% ning 13-15%. Üldiste valitsussektori teenustele ilma reservfondita (3,3 mln krooni) kulus 2006. aastal 21,2 mln krooni ning majandusele 53,8 mln krooni. 2007. a. vastavalt 32,7 ja 67,3 mln krooni.

Joonis 23. Viimsi vallaeelarve kulud valdkondade lõikes, 2003-2007 (Viimsi Vallavalitsus: eelarve täitmise aruanded)

Viimsi valla aastane võlakoormus 2007. a. eelarvest moodustas 5%. Selle sisse on arvestatud valla poolt võetud laenude, liisingute tagasimakseid koos põhiosa ja intressidega. Tegemist on maksetega, mida kvalifitseeritakse vastavate osade ja artiklitega Rahandusministeeriumi kehtiva klassifikaatori alusel finantseerimistehingute alla. Samal ajal kantakse valla eelarvest ka teisi tagasimakseid. Suures osas on need maksed OÜ Viimsi Haldusele. Valla eelarvest kantakse need maksed läbi rendimaksete ja on seotud Viimsi Keskkooli, Randvere lasteaia ja Mõisa pargi spordiväljakute eelarvetega. Klassifitseeritakse need kommunaal-teenuste alla. Siit tuleb ka Rahandusministeeriumi erinev tõlgendus Viimsi võlakohustustest. Rahandusministeeriumi järgi moodustavad Viimsi valla võlakohustused nii finantseerimistehingute kui ka kommunaalteenuste rendimaksete summas. Selle metoodika järgi on Viimsi valla võlakoormus tunduvalt suurem. Hetkel on arvestused tehtud VLES § 8 lg 1 ja lg 2 lähtuvalt. Viimsi vald on seisukohal, et võlakohustuste hulka saab kanda

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2002 2003 2004 2005 2006 2007

sotsiaalne kaitse

haridus

vaba aeg, kultuur

tervishoid

elamu- jakommunaalmajandus

keskkonnakaitse

majandus

avalik kord

üldised valitsus-sektori teenused


42

ainult finantseerimistehingute alla klassifitseeritavad summad. Selle järgi ei ületa valla võlakohustuste kogusumma 60% valla aasta eelarve puhastuludest. Rahandusministeeriumi tõlgendusel on see maht aga 221% valla aasta eelarve puhastulude kogusummast. Samal ajal konkreetse aasta (2007.a.) eelarve puhastulude mahust ei ületa võlakohustuste tagasimaksed 20%, jäädes 17-18% vahele. See maht ei ole Viimsi valla eelarvele ülejõu käiv. Põhjus on selles, et võetud laenud (nii läbi finantseerimistehingute ja läbi OÜ Viimsi Haldus), makstakse tagasi 20 aasta jooksul. Ühe aasta koormus seega on mõõdukas ja võimaldab kõik valla poolt võetud ja seadusega pandud kohustused maksta. Täpsem finantsprognoos aastani 2038 esitatakse valla tulevikku käsitlevas osas.


Kohaliku omavalitsuse üksuse haldustegevuses on peamiseks väljakutseks piiratud eelarveressursside tingimustes vajalikul tasemel täita oma seadusjärgseid kohustusi - korraldada hariduselu, sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu.

Kohalikul omavalitsusel on võimalused kasutada paindlikku finantspoliitikat, mis seisneb ülesannete otstarbekas delegeerimises ja finantsressursside mitmekanalises katmises koostöös era- ja tulu mittetaotleva sektoriga. Vallavalitsus võib üksikud kohaliku omavalitsuse funktsioonid lepingu alusel üle anda ka kohaliku omavalitsuse struktuuri mittekuuluvatele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks.

Valla tasakaalustatud arenguks on vaja vahendeid suunata haridusse, infrastruktuuride arendamisse, keskkonnakaitsesse ja sotsiaalsfääri. Kahjuks pole vallaeelarvest võimalik kõiki vajalikke töid rahastada. Tuleb nentida, et paljud valdkonnad vajavad edasise arengu kindlustamiseks kindlasti riigipoolset toetust, projektipõhist partnerlust avaliku- ja erasektori vahel ning kaasfinantseeringute läbimõeldud süsteemi. Kohaliku omavalitsuse ja selle asutuste eelarve kvaliteet, finantsjuhtimine ja jätkusuutlikkus on muutunud seoses võimalusega taotleda kaasfinantseeringuid EL struktuurifondidest, valla arengu seisukohalt võtmeküsimuseks.

Omandivaidlused on pikka aega pärssinud investeeringuid avalike teenuste kvaliteeti (näit. investeeringud koolihoonesse, puhkemajandusse ja väikesadamatesse). Üleminekuperioodil, kui vallavalitsus võttis oma bilanssi olulise osa tehnilisest infrastruktuurist, mis nõukogude perioodil kuulusid siinsetele tootjatele, tekkisid omandi kuuluvuse korrastamise käigus ka mitmed vastuolud, mille lahendeid otsitakse tänaseni. Sellest tulenevalt on Viimsi vald viimastel aastatel otsustanud avalike huvide paremaks kaitsmiseks suurendada aktsiakapitali valla tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri ettevõtetes ja asutustes. AS Viimsi Vesi loomise kaudu on vallavalitsuse kontrolli alla võetud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine. Hariduselus on suund võetud haridusasutuste võrgu väljaarendamisele. Tervishoiu valdkonnas otsustati


43

2008. a võõrandada valla osalus AS-is Viimsi Haigla. Samas tuleb Viimsi Vallavalitsusel kaaluda osaluse võõrandamist vallale otseselt mittevajalikes äriühingutes, et tagada konsolideerimisgrupi finantsnäitajate vastavus riigi poolt kehtestavatele normatiividele. Turismi ja turvalisuse arendamiseks on loodud valla omandisse kuuluvad sihtasutused. Jätkatakse jõupingutusi saarte ja mandri vahelise transpordiühenduse parendamiseks, eriti Naissaare suunal. Lõpetatakse Leppneeme ja Kelnase sadamarajatised. Samuti toetatakse külaliikumise laienemist. Märkimisväärselt on kasvanud investeeringud keskkonnaprobleemide lahendamisse. Avalike huvide kaitsmise tarvis (näiteks looduskaitse, teed, rannaalad) on vaja oluliselt suurendada investeeringuid. Sellel eesmärgil on kavandatud valla eelarve tulude ülelaekumised kõik suunata investeeringuteks.

Viimsi valla arengu suunamiseks on koostatud ning Viimsi Vallavolikogu poolt kehtestatud mitmeid strateegilisi dokumente. Keskset rolli valla arengu strateegilisel kavandamisel on omanud varasem Viimsi valla arengukava. Strateegia aastani 2020. Tegevuskava 2005-2008. 2008. aastal pikendati strateegia perioodi aastani 2038. Käesolevas tekstis viiakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 37 järgides valla arengukava uuendamiseks sisse täiendused ja parandused.

Valla arengukava täpsustavad ja täiendavad valdkondlikud arengukavad ning valla hallatavate asutuste arengukavad, samuti valla asulate ja piirkondade ning saarte arengukavad. Kõige paremini on valdkondlike arengudokumentidega Viimsi vallas kaetud hariduse valdkond, samuti ühisveevärgi ja kanalisatsiooni temaatika. Maakasutust Viimsi vallas reguleerivad strateegilisel tasandil kehtestatud üld- ja teemaplaneeringud. Uus arengukava kehtestati SA Viimsi Muuseumid tööks. Oluline koht valla arengu kavakindlal suunamisel on teadmistel, mis kogutakse uuringutega ja mille tulemused aitavad seada strateegilisi ja taktikalisi lahendusi.

Kehtivatest ja ettevalmistamisel olevatest arengudokumentidest ning koostatud uuringutest annab ülevaate Lisa 1.


Viimsi valla tuleviku seisukohalt omab olulist tähtsust arukas arengu kavandamine ja planeerimistegevus. Pikaajalistest arenguperspektiividest lähtumine ja kaalutletud otsused võimaldavad vältida vigu territoriaalses planeerimises ja tagada valla tasakaalustatud areng. Tuleb jälgida, et valla elukeskkonna kvaliteedis ei tehtaks järelandmisi, mida hiljem on raske parandada, kuna ehitused ja infrastruktuuride rajamine on kulukad ja nende kasutamisaeg on pikaajaline. Valla tervikliku asustussüsteemi tarvis tuleb võtta seisukohad vallakeskuse kontseptsiooni osas Viimsi-Haabneeme-Miiduranna kolmnurgas. Tugev vallakeskus loob inimestele kodukoha läheduses võimalused teenuste tarbimiseks ja töökohtadeks, mis omakorda vähendab vajadusi igapäevasteks sõitudeks Tallinna. Valla ehituslikust seisukohast tähendab see füüsilise keskkonna süsteemset mõtestamist läbi teemaplaneeringute, mille osaks on avaliku- ja erasektori


44

huvide tasakaalustamine selliselt, et oleksid kindlustatud avaliku ruumi vajadused ka pikas ajahorisondis, säilitatud looduskeskkond nn rohealad ja tehiskeskkonna loomisel oskuslikult kasutatud maastiku kõrgusvahedest tulenevad võimalused. Just miljööväärtus, sh avalikus kasutuses olevate objektide väärtarhitektuur peab saama piirkonna võtmeks, mis teeb vallakeskuse atraktiivseks ja elanike poolt armastatud kooskäimiskohaks, nn „kuusepuu” paigaks. Ala kasutuselevõtul tuleb maandada keskkonnariskid, et avada tulevikus Miiduranna sadam reisiliikluseks ja muuta merele avanev vaade valla visiitkaardiks.

Kohaliku arendustegevuse intensiivistumisel ettevõtluse, töö, samuti puhkemajanduse küsimustes nõuaks valdkondlike arengudokumentide koostamise jätkamist ning neid toetavate uuringute ja analüüside teostamist. Valdkondlike arengukavade väljatöötamisel on oluline tagada nende omavaheline kooskõla ning vastavus valla üldise arengustrateegiaga.

Tihe integratsioon Tallinna linnastus ning ambitsioon Läänemere regioonis nõuavad arengukavade sidumist Tallinna linnastu, Harjumaa, Eesti ja Euroopa Liidu arendustegevusega. Kiire areng loob vajaduse arengukava järjepidevaks kaasajastamiseks ning arengu ja arendustegevuse seireks. Avalike huvide tagamiseks on oluline arendustegevuses kohaliku omavalitsuse osalemise suurendamine, taotledes selleks munitsipaalmaad ja maareservi omavalitsusfunktsioonide kvaliteetseks täitmiseks. Teenuste arendamisel ja haldusprotseduuride lihtsustamisel tuleb senisest aktiivsemalt juurutada internetipõhiseid lahendusi.

3.5 Kohaliku omavalitsuse haldusala valdkonnad

3.5.1 Maakasutus, ehitustegevus ja territoriaalne planeerimine

Maakasutuse ja ehitusküsimuste ning territoriaalse planeerimisega vallavolikogu tasemel tegeleb Viimsi vallas maa- ja planeerimiskomisjon. Vallavalitsuse koosseisu kuulub valdkonna abivallavanem ja vallavanem. Vallavalitsuse haldusaparaadis on Ehitusamet, kus töötab 7 ning Maa- ja planeerimisamet, kus töötab 6, kokku 13 ametnikku.

2008. aasta augusti seisuga moodustas valla pindalast elamumaa 14%, tootmismaa 5% ja sotsiaalmaa 5%. Haritavat maad oli 11%, metsamaad 46%, looduslikku rohumaad 5% ja kaitsealust maad 1%.

Valla maakasutuse struktuuri muutumisel on keskne koht olnud rahvastiku kasvuga paralleelselt toimunud elamualade laienemisel. Ehituslubasid on aastatel 1995-2006 väljastatud 2,2 tuhat, kusjuures väljastatud lubade arv on viimastel aastatel olnud 200 piirimail. Aastatel 1995-2006 on Viimsi vallas väljastatud kokku ligi 670 ehitisele kasutusluba, millest valdav osa on üksikelamud. Sama trend on jätkunud ka 2007. aastal, mil ehituslube väljastati üksikelamutele 159, kaksikelamutele 6, ridaelamutele 8, korterelamutele 5, suvilatele 6 ja samas kasutuslube üksikelamutele 73, kaksikelamutele 13, ridaelamutele 3, korterelamutele 16, suvilatele 4. 2008. aastal anti 52 ehitusluba ja 58 kasutusluba.


45

Joonis 24. Maa jaotumine kasutuse alusel (Viimsi Vallavalitsus: august 2008)

2008. aasta augustiks on väljastatud ehituslube üksikelamutele 47, kaksikelamutele 2, korterelamutele 1, suvilatele 2 ning kasutuslube üksikelamutele 35, kaksikelamutele 4, ridaelamutele 18, korterelamutele 1.

Joonis 25. Väljastatud ehitus- ja kasutusload 1995-2007 (Viimsi Vallavalitsuse Ehitusamet)

0

50

100

150

200

250

300

350

400

ehitusload 70 37 58 121 103 129 180 268 335 377 263 327 184

kasutusload 2 28 25 59 85 53 46 74 44 51 99 70 109

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Kaits ealune m aa1% Sots iaalmaa

5%

Tootmism aa5%

Elamumaa14%

Haritavm aa11%

Ärim aa1%

Metsamaa46%

Muu maa12%

Loodusl ik rohumaa5%

Kaits ealune maa

Looduslik rohum aa

Sots iaalmaa

Tootm ismaa

Elam umaa

Haritavmaa

Ärim aa

Metsamaa

Muu m aa


46

Kasutusse lubatud eluruumide arvu ja pinna osas edestas Viimsi vald riikliku Ehitisregistri andmetel 2000-2006 a. teisi Harjumaa linnasid ja valdasid (v.a. Tallinn, mille elamuehituse mahud ületavad valla elamu-ehitusmahtusid u. 7-kordselt) nii eluruumide arvu kui eluruumide pinna alusel. Kui 2000-ndate aastate alguses oli Viimsi valla edu teiste ees igal aastal vähemalt kahekordne siis 2006. a. jäi Viimsi vald esmakordselt eluruumide juurdekasvu osas Harjumaa valdade seas teisele kohale – Viimsi valda edestas Rae vald.

Tabel 3. Kasutusse lubatud eluruumid Eestis ja Harjumaal, 2000-2006 (Ehitisregister)

Viimsi vald Eluruumide

arv Osakaal

HarjumaalEluruumide

pind, m² Osakaal

HarjumaalEesti 17 004 1 472 855 Harjumaa 11 249 965 482 Tallinn 7 815 69,47% 644 350 66,74%Viimsi vald 1 118 9,94% 103 027 10,67%Rae vald 888 7,89% 63 782 6,61%Harku vald 537 4,77% 45 526 4,72%Saue vald 202 1,80% 23 183 2,40%Teised Harjumaa KOV-d 972 8,64% 79 614 8,25%

Valla maakasutust ja ehitustegevust reguleerivad kehtestatud üld-, teema- ja detailplaneeringud ning Viimsi valla ehitusmäärus (kehtestatud 12.04.2005). Vallas kehtib 4 üldplaneeringut:

• Viimsi valla mandriosa teine üldplaneering (kehtestatud 11.01.2000);

• Naissaare üldplaneering (kehtestatud 10.06.1997);

• Prangli saare üldplaneering (kehtestatud 10.10.2000);

• Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneering (kehtestatud 29.04.2007).

Vallavolikogu 14.06.2005. a. otsusega on üldplaneeringut täiendatud ja täpsustatud teemaplaneeringuga Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.

Menetluses on kuus valla üldplaneeringut täpsustavat teema- ja osaplaneeringut 2008. a. augusti seisuga:

� Äigrumäe-Laiaküla küla piirkonna üldplaneering;

� Üldplaneeringu teemaplaneering "Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad";

� Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneering;

� Viimsi aleviku ja lähiala üldplaneering;

� Üldplaneeringu teemaplaneering "Lapsesõbralik Viimsi";


47

� Üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla teedevõrgustik; sõidu- ja kergliiklusteed".

Kehtivate detailplaneeringutega kaetud territooriumi ulatus on viimasel kümnendil kiiresti kasvanud. 1996-2007. a kehtestatud detailplaneeringutega on loodud ehitusõigus kokku enam kui 20000 elanikule. Aasta jooksul kehtestatud detailplaneeringute arv on viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Kui 2004. a. kehtestas Viimsi Vallavolikogu 54 detailplaneeringut, siis 2006. a. 35. Sama tendents on ka jätkunud 2008. aastal detailplaneeringute osas (13).

Joonis 26. Kehtestatud ja algatatud detailplaneeringute arv (www.viimsivald.ee)

Viimsi valla mandriosa detailplaneeringute kehtestamisest annab ülevaate joonis 27, millest nähtub, et vallaruumi kasutamise tingimused on aastatega jõudsalt täpsustunud.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

kehtestatudplaneeringud

54 40 35 12

algatatudplaneeringud

76 52 39 31

2004 2005 2006 2007 - 1.p-a.


48

Joonis 27. Detailplaneeringutega kaetud maa Viimsi valla mandriosas seisuga jaanuar 2007


Valla mandriosa territoriaalse planeerimise ja maakasutuse reguleerimise ette seab peamise väljakutse toimunud elamuehituse ja rahvaarvu kiire kasv. Avalikest huvidest lähtuva regulatsiooni mahajäämus uusehituse


49

alade intensiivsest kasutuselevõtust on enesega kaasa toonud mitmeid tõsiseid kitsaskohti nagu keskkonnakoormuse kasv, ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrkude ebapiisav ulatus ja ümbertöötlusvõime, takistatud juurdepääs rannaaladele ja piirangud metsaalade avalikuks kasutamiseks, isikuteenuste (sh. hariduse) mahu mahajäämus, transpordikorralduse ohutuse ja kiiruse vähenemine, suurenenud keskkonnariskid, sh merereostuse riskid. Ei tohi unustada, et just nimetatud valdkondadel on üha määravam osa vallaelanike elukvaliteedis ja rahulolu hinnangutes. Kinnisvaraarendaja on sageli toimetanud kitsastest oma huvidest lähtuvate detailplaneeringute alusel ning mööda vaadanud pika-ajalisematest avalikest huvidest. Suvilate ümberehitamine aastaringseks elamiseks (hinnanguliselt moodustavad suvilatesse alaliselt elama asunud ligi 50% valda elama asunutest) on võimendanud infrastruktuuri mitteajakohasust veelgi. Viimastel aastatel on olukord siiski paranenud ja osapoolte koostöö kvaliteetse elukeskkonna loomisel on muutunud konstruktiivsemaks.

Uute elamute ehitamisel tuleb tagada elanikele vajalik sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur ning looduskeskkonna jätkusuutlikkus. Olulisel kohal on avaliku ruumi läbimõeldud kasutamine. Viimasel aastal on Viimsi Vallavalitsus intensiivselt tegelenud valla keskuskoha läbimõtestamisega, mis oleks piiritletud ning loogilise funktsionaalse jaotusega. Haabneeme aleviku, lähiala ja laiema piirkonna keskust võib vaadelda nelja eraldi funktsionaalse keskusalana. Praeguse keskusala piirkonda (Sõpruse tee kant) jääb pigem haabneemelasi ja valla elanikke teenindav keskuse osa, aleviku lõunaossa, Keskuse kinnistule ja Ladina kvartalisse tekib uus äri- ja avalik keskus; Miiduranda ja AS Milstrandi territooriumile regionaalne (Tallinna Pirita linnaosa hõlmav) keskus uusasumina ning Muuli ja Kaluri tee vahelisele alale mõneti enam turistile ja puhkemajandusele suunatud kvartal. Seega võib tulevikus vormuda nn keskusalade ahel, kus iga ahela lüli on selge iseloomuga ja omab iseseisva punktina funktsionaalset tähtsust terviklikus avaliku ruumi süsteemis. Keskusalade arendamisel on võtmesõnaks inimsõbralikkus ja keskendumine kergliiklejale.

Riiklikul tasemel on probleemi lahendamisele – asustuse, ehitustegevuse ja sotsiaalse infrastruktuuri arengute sidumisele - suunatud Vabariigi Valitsuse korraldus, millega kõigis Eesti maakondades 2005. a. algatati teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur”. Vastavalt Harju maavanema kirjale “peaks algatatud teemaplaneering nägema ette võimalusi asustuse tasakaalustamiseks, eelkõige inimeste põhivajaduste, rahuldavate elu- ja töökohtade ning teenuste paigutuse suunamisega ning nende kättesaadavuse parandamisega. Olulise aspektina asustussüsteemi arendamisel tuleb käsitleda hea katvusega ühistranspordi arendamist.”

3.5.2 Tehniline infrastruktuur, kommunaalmajandus ja

keskkonnakaitse

Vallavolikogus tegeleb valdkonnaga keskkonnakomisjon. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad kommunaalmajanduse, infrastruktuuride ja ehitus-küsimuste eest vastutav vallavanem ning maa-, planeerimis- ja keskkonnaküsimustega tegelev abivallavanem. Vallavalitsuse täitev-


50

aparaadi koosseisu kuuluvad Kommunaal- ja heakorraamet (4) ning Keskkonnaamet (2), milles töötab kokku 6 ametnikku. Kohaliku omavalitsuse omanduses on valla vee- ja kanalisatsioonisüsteeme arendav AS Viimsi Vesi ning kinnisvara haldamise ja hooldamisega tegelev OÜ Viimsi Haldus.

Valla eelarves on valdkonna kulud aastatel 2002-2006 kasvanud 25 miljonilt 57 miljoni kroonini. 2007. a. on kavandatud eelarvesse 69 miljonit krooni. Aastane investeeringute maht on jäänud 12,5 ja 16,6 miljoni krooni vahele. Suurem osa vallaeelarve investeeringutest on kulunud teede rekonstrueerimisele ja remondile. Teiseks suuremaks investeeringute saajaks on olnud valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, mida rahastatakse ühiselt valla ja AS Viimsi Vesi eelarvest. Alates 2005. aastast – mil Euroopa Liit otsustas eraldada ligi 10 miljonit eurot Viimsi veesüsteemide rekonstrueerimiseks - ka Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest.

Joonis 28. Valla tehniliste infrastruktuuride ehituse, kommunaalmajanduse ja keskkonnakaitse finantseerimine vallaeelarvest (tuh. krooni), 2002-2007 (Viimsi Vallavalitsus: eelarve täitmise aruanded)

Valdkondlikud arengukavad on olemas vee- ja kanalisatsioonimajanduses ning energiamajanduses. Ühisveevärgi arengukava toetavad spetsiaalsed uuringud.

Teed ja ühistransport

Valla territooriumil on 20 km ulatuses riigi kõrvalmaanteid (Randvere mnt., Rohuneeme mnt., Leppneeme tee, Muuga tee, Leppneeme sadama tee) ning 199 km kohalikke teid ja tänavaid, sh. 60 km erateid. Kergliikluse teedele lisandus 2007 a. 2,5 km teed Randvere küla ulatuses. Viimasel ajal on oluliselt paranenud riigimaanteede kvaliteet.

10 580 178 12 224 824 15 237 54322 580 576

46 135 23352 424 911

13 543 80815 157 161

12 535 561

11 157 800

10 527 593

16 453 859

0

10 000 000

20 000 000

30 000 000

40 000 000

50 000 000

60 000 000

70 000 000

80 000 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007*

investeeringudtegevuskulud


51

Enamus valla keskosa asulate ja uute elurajoonide tänavad on valgustatud, ka uuemad rekonstrueeritud teed. Samuti on rajatud piirkondadesse uusi valgustatud kergliiklusteid. Paljud tänavavalgustuse mastid, liinid ja valgustid on aga jätkuvalt amortiseerunud. Tänavavalgustus puudub üldiselt valla äärealadel.

Vallas asub Eesti suurim kaubasadam - Muuga sadam ning Miiduranna sadam. Meresõiduvõimalusi loovad vallas veel Pringi, Rohuneeme, Kelvingi, Leppneeme, Kelnase ja Naissaare sadam, lisaks väiksemad randumispaigad – lautrid. Valla lõunaosa läbib AS-ile Milstrand kuuluv Maardu-Viimsi 14 km raudteelõik.

Joonis 29. Teed ja sadamad Viimsi vallas

Teede liikluskoormus, eriti Tallinnasse suunduvatel Rohuneeme ja Randvere teel, on suur ning kasvab pidevalt. Kasvanud on ka liiklus valla saartele. Kelnase ja Leppneeme sadamate renoveerimiseks on saadud raha Euroopa Liidu fondidest. 2007. aastal algas sadamate renoveerimine ning akvatooriumi ja laevatee süvendamine. Tööd lõpetas vald 2008. a. kevadel, mille tulemusel valmis mõlemas sadamas reisikai ja tekkis 30 alusele huvisadam.

Aastatel 2007–2008 ehitati uus Aiandi kergliiklustee koos tänavavalgustusega. Lõpetati Leppneeme küla ja Kelvingi küla ühendustee ehitus, mis tagab Randvere mnt ja Rohuneeme mnt omavahelise ühenduse. Valmis Lubja tee kergliiklustee koos tänavavalgustusega. Randvere küla elanike ohutu liiklemise tagamiseks ehitati Randvere mnt-ga paralleelselt kergliiklustee koos tänavavalgustusega. Rekonstrueeriti kaks peamist liiklussõlme Vehema tee - Pargi tee - Aiandi tee - ja Pärnamäe tee – Lubja tee – Aiandi tee ristmik. Alustati Hundi tee rekonstrueerimise esimese etapiga lõigul Rohuneeme mnt – Käärti tee. Samuti rajati Äigrumäe asumi ühenduse ligipääsutee.


52

Valla elanikke teenindavad valla liinid ning Tallinnasse viivad valla elanikke marsruuttaksod ning bussid. Prangli saarega on laevatataval perioodil postipaadiühendus Leppneemest. Naissaarele toimub suviti laevaühendus Piritalt. Viimsi Vallavalitsus on soetanud hõljuki saarte teenindamiseks kriitilistes olukordades.


Elanike arvu kasv ja suur territoriaalne mobiilsus nõuab, et Viimsi vald peab pöörama olulist tähelepanu autostumise kriisi vältimisele. Elukeskkonna uuringu alusel tekitab teede kehv seisund, liiklusummikud teel ja ebapiisav ühistranspordi ühendus elu- ja töökoha vahel pidevaid probleeme.

Valminud on valla üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla teedevõrgustik; sõidu- ja kergliiklusteed".

Algatati eskiislahendus Viimsi Vallavolikogu 14. november 2006 otsusega nr 98. Teemaplaneeringu teostajaks Viimsi vallavalitsuse tellimusel on K-Projekt AS, kes koostab Viimsi poolsaare mandriosa ja Naissaare ning Prangli saare teede teemaplaneeringut.

Teemaplaneeringu eesmärk on valla teedevõrgu, kergliiklusteede, parkimise ja ühistranspordi arengu põhimõtete kujundamine ning kehtiva üldplaneeringu täpsustamine ja täiendamine. Teemaplaneeringuga määratakse kindlaks sõidu- ja kergliiklusteede ning reisijate rööbastranspordi trasseering.

Käesoleva planeeringuga samaaegselt viidi läbi teemaplaneeringu keskkonnamõjude strateegiline hindamine, koostajaks Hendrikson & Ko.

Teemaplaneering “Viimsi valla teedevõrgustik; sõidu- ja kergliiklusteed” kirjeldab vallasiseseid logistilisi seoseid ning annab füüsilised võimalused teedevõrgu arendamiseks. Seejuures on teemaplaneering üldplaneeringu jõuga dokument, mis on tihedalt seotud teiste valdkondade teemaplaneeringutega (näiteks rohealade teemaplaneering, elamualade teemaplaneering jms). Lisaks olemasoleva teedevõrgu arenguvõimaluste kirjeldamisele käsitleb teemaplaneering ka hoonestuse arengualade väljaehitamisega seotud perspektiivseid magistraalteid ja kergliiklusteid.

Käesoleval ajal ei vasta teedevõrk kasvavale liikluskoormusele, teede läbilaskevõime suurendamise võimalused on piiratud (eriti vallast väljuvatel suundadel). Teede rajamisel on probleemid maaomandiga, raskeveokite liikluse ja ohtlike veostega vallas. Enam tähelepanu tuleb pöörata kergliikluse turvalisusele ning kergliiklusteede rajamisele.

Valla teedevõrgu arendamise põhiülesandeks on valla ida-lääne ühendamise suunas väljaveninud piirkondade ühendamine ja poolsaarelt väljapääsu magistraaltee väljaarendamine.

Teedevõrgu puhul tuleb väärtustada seda, et teed on maastiku- ja ajaloolisi trajektoore järgivad, õgvendamata, kergesti orienteerutavad, vaateelamusi pakkuvad, funktsioneeruvad jne. Avatuna tuleks hoida kallasrajad ja puhkealadeni viivad külateed ning mitte neid piirete ja keelavate viitadega sulgeda.


53

Samas ajaloolised teed ei rahulda tänaseid vajadusi. Teed on kitsad, maanteede ääres puuduvad jalgratta- ja kõnniteed.

Teede ja tänavatevõrk ei vasta praegusele liikluskoormusele ning seni on lahendamata rasketranspordi liikumine.

Planeering tähendab eelkõige kokkuleppeid. Arvestada tuleb nii hetkel valitsevat olukorda kui ka tulevikus tekkida võivaid situatsioone. Planeeringu tegemisel püütakse arvestada võimalikult paljude isikute ja institutsioonide huvidega. Seega planeeringu koostamise käigus üritatakse leida parim lahendus võimalikele vastuoludele, mis eksisteerivad erinevate huvide esindajate vahel. Vajadusel tuleb sekkuda omavalitsusel planeeringu koostamise käigus ning kaalutleda era ja avalikke ehk üldiseid huvisid, et tagada omavalitsuse tasakaalustatud areng.

Töö käigus koostati hulgaliselt töökaarte ja kaardiskeeme. Projekti käigus koondatud kaardiandmestikku saab edaspidi täiendada ja planeeringu-kaartide koostamiseks kasutada.

Vastuvõetud teede teemaplaneering saab omakorda olema aluseks detailplaneeringute koostamisele ja ehituskorraldusele. Planeeringu aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat planeeringut perioodiliselt üle vaatama ja vastavalt elu käigule kaasajastama. Täpsustatud teede teemaplaneering on aluseks teemaade munitsipaliseerimisel.

Teede koormuse ja läbilaskevõime parandamises nähakse peamise võimalusena ühistranspordi arendamist. Viimsi valla ja Tallinna linna koostöös on loodud ühistranspordi ühtne piletisüsteemi- ja liinivõrk. Viimsi Vallavalitsuse initsiatiivil on tihendatud bussiliine nii Tallinna suunal kui valla sees. Vallavalitsus on 2007. a käivitanud koostöös Tallinna linnaga koolibussi projektid, kus käima on pandud 2 koolibussi marsruudil Viimsi Haigla – Tallinn ning Randvere küla - Tallinn.

Alternatiivi autoliiklusele peaks pakkuma ühistranspordi areng ja kergliikluse kasv.

Jätkuvat korrigeerimist vajab teedevõrgu konfiguratsioon sadamate transpordikoridoride tarvis. Probleemiks on eelkõige sadamaid teenindavate teede koormatus, liiklussaaste (müra, heitgaasid), liiklusohutus ja keskkonnareostuse oht võimaliku avarii korral. Valla turvalisuse seisukohast on vajalik taotleda alternatiivse riigimaantee ehitamist, mis ühendab Viimsi Peterburi maanteega ja Vana-Narva maantee rekonstrueerimist. Maakasutuse planeerimise seisukohast on oluline selgitada Helsingi-Tallinn raudteetunneli väljaehitamise perspektiiv.

Prognoosida võib väikesadamate tähtsuse kasvu, mis seab täiendavaid keskkonnakaitsealaseid nõudeid ning finantskohustusi sadamarajatiste ehitamiseks ja mereohutusnõuete täitmiseks. Ühendus saartega eeldab sadamahoonete ehitamist Kelnase ja Leppneeme sadamatesse. Mandri ja Prangli saare vahelise regulaarse laevaühenduse tarvis on lähiaastatel vaja panna käiku praam, sest olemasolev postipaat on oma ressurssi ammendamas. Pikemas perspektiivis võib kõne alla tulla ka auto- ja reisijatevedu Viimsist Tallinna meritsi.


54

Infokommunikatsioonid

Valda teenindab Eesti Posti Haabneeme sidejaoskond, Prangli saarel on postipunkt. Telefoniliin on üle 80% majapidamistes, kusjuures uuemates majades on ühendatute osakaal kõige väiksem. Piirkondlikult tõuseb esile lõunaosa, kus telefoniliinid on vaid 50% majapidamistes. Kaabel-TV jõuab valdavasse ossa valla kortermajade majapidamistes – Haabneeme ja Viimsi alevikku – kuid mitte mujale. Vallas on 5 avalikku internetipunkti (neist 4 asuvad Haabneemes). Samuti on avalik internetipunkt Prangli raamatukogus.

Energiavarustus

Elektrienergiaga varustab valla elanikke, ettevõtteid ja asutusi (v.a. Muuga sadama territoorium, AS Morrison Invest teeninduspiirkond Heldri külas, Laiaküla, Prangli saar ning Naissaar) Fortum Elekter AS, kelle valduses on maakaabelliine 242,2 km ja õhuliine 191,5 km, kokku elektriliine 436,7 km. Alajaamu on 242 (s.h. kolm ei kuulu Fortum Elektrile).

Prangli saare elektrivõrk kuulub Eesti Energia jaotusvõrgu piirkonda, täpsemalt OÜ Jaotusvõrk. Pranglil saare ühendus mandri energiavõrguga on pikemat aega remondis ning elektrit toodetakse diiselgeneraatoritega. Naissaarel puudub senini ühendus mandril oleva energiavõrguga. Saartel on mõistlik kaaluda taastuvenergia baasil elektrienergia tootmist.

AS Fortum Elekter põhitähelepanu on olnud pööratud põhiliselt pinge kvaliteedi ja töökindluse parandamisele, mille tagamiseks on ehitatud uusi alajaamu, vahetatud välja ebapiisava võimsusega jaotustrafod võimsamate vastu, suurendatud kaabelliinide ristlõikeid, asendatud paljas-juhtmed õhukaabelliinidega. Olemasolevate võrkude renoveerimiseks kulutatakse u. 30% ja ülejäänud investeeringud tehakse uute elektrivõrkude ja jaotusjaamade ehitamiseks uutele tarbijatele.

Eelmisel aastal valmis Lubja külas (Alajaama tee 1) Viimsi 110kV alajaama 10kV jaotla, mille kaudu saavad toidet läbi AS Fortum Elekter kõik Viimsi poolsaarel asuvad tarbijaid ning oluliselt paranes seeläbi enamuse valla elektritarbijate elektrivarustuskindlus.

Ligi 70% valla elanikest on elektrivõrgu võimsuse ja stabiilsusega väga rahul. Teenuse kvaliteet ei rahulda alla 10% valla elanikest. Keskmisest suurem on rahulolematute protsent eramajade elanike seas, ida- ja lääneranniku ning lõunaosa külades.


Valla energiavarustuse arengut suunab Viimsi valla energiamajanduse pikaajaline arengukava (2002-2017), millel on eraldi elektroenergeetika ja soojusmajanduse osad. Arengukava elektroenergeetika osas tuuakse olulisemate jaotusvõrguga seotud probleemidena esile järgmist:


55

- paljud madalpingeliinid (eriti õhuliinid) ja –võrgud on vanad, halvas seisukorras ja nende läbilaskevõime ammendunud... Vanad õhuliinid tuleks asendada, kas isoleeritud juhtmetega õhuliinide või maakaablitega.

- uued tarbimiskeskused ja kasvava tarbimisega olemasolevad tarbimis-piirkonnad vajavad elektrivarustuse tõhustamist – nii uusi 10 kV alajaamu, kui ka olemasolevate 10/0,4 kV alajaamade 10 kV liinide ja 0,4 kV võrkude renoveerimist.

- mõnede Viimsi 110/10kV fiidrite läbilaskevõime hakkab lähitulevikus ammenduma ja vanad väikese ristlõikega liinilõigud fiidrite pealõikudel vajavad ilmselt lähitulevikus rekonstrueerimist.

Elektrivarustusega seotud riskidest hinnatakse olulisematena väliseid riske: Viimsi 110/10 kV alajaama, 110 kV toiteliinide, Aruküla ja teiste Tallinna regiooni sõlmalajaamade tööst väljalangemine. Probleemiks on ka see, et paljud aiandusühistutele kuuluvad madalpingevõrgud on halvas tehnilises seisus.

Lähtudes erinevatest rahvastikukasvu ja äritarbimise energiamahukuse vähenemise stsenaariumitest võiks prognoosida (erinevalt arengukavast) elektritarbimise kasvu 96 GWh/a 2009.a, 105-129 GWh/a 2013.a ja 115-177 GWh/a 2017.a. Lisaks eeltoodule 2007.a oli elektritarbimine vallas 90 GWh ja 2008.a tuleb ~ 92 GWh.

2017.a. Arengukava järgi “ei ole mõistlik soodustada Viimsisse uute võrguettevõtete tekkimist, vaid vastupidi, tuleks püüda Fortum Viimsi AS võrguettevõtet laiendada ja väikesed võrguettevõtted (sealhulgas ka aiandusühistute võrgud ja elektri edasimüüjad) integreerida Fortum Viimsi AS-iga”. Aiandusühistute võrkude võõrandamist Fortum Viimsi AS poolt raskendavate asjaoludena nimetatakse lisaks võrkude halvale seisundile ka väga keerulist omandisuhetega seotud bürokraatiat.

Arengukavas tuuakse muuhulgas ära järgmised elektrisäästu soodustavad meetmed Viimsi tarbimispiirkonna jaoks: - Uue võimaliku koostootmisjaama ehitamine Haabneeme alevikku; - Uute tehnoloogiate kasutamine tänavavalgustuse rekonstrueerimisel; - Loobumine elektriküttest teiste kütteliikide kasuks; - Kaugküttesüsteemide säilitamine, mis võimaldaks elektri ja soojuse koostootmise alustamist; - Valla energiasäästuprogrammi väljatöötamine, projektide kaas-rahastamine; - Hoonete energeetiline sertifitseerimine; - Energia-auditite tegemine munitsipaalhooneis; - Vallaelanike teavitamine ja koolitamine; - Energiasäästumeetmete ja energiasäästlike tehnoloogiate rakendamise soosimine arendustegevuses. On hädavajalik varustada Prangli ja Naissaar mandrilt tuleva elektriga, mille tarvis paigaldada elektrikaablid merepõhja. Energiavarustus saartel vajab rekonstrueerimist. Sagedaste elektrikatkestuste ja pinge kõikumiste vähendamiseks on kavas Prangli saarel elektrigeneraator paigutada ümber Kelnase sadama maa-alale ja sinna rajada ka vastav kütuseladu. Oluline on taastuvenergia kasutamine saartel.


56

Vallas on kaks kaugkütte piirkonda. Viimsi kaugküttevõrgus moodustavad elumajad 75% soojustarbimisest ning 25% asutused ja ettevõtted, Haabneeme kaugküttevõrgus mõlemad u. 50%. Valdaval osal tarbijatest on kaasaegsed soojussõlmed. Kaugkütte võrguga on ühendatud u. 30% (2006 - 38%) majapidamistest – peamiselt ainult kortermajad Viimsi ja Haabneeme alevikus. Valla kaugküttesüsteemide haldamise ja teenuse müügiga tegeleb Fortum kontserni kuuluv üleriigiliselt tegutsev soojamajanduse ettevõte AS Fortum Termest, mis omandas 2002. a. AS Viimsi Soojuse ja AS Tamult katlamajad ja kaugküttevõrgud.

Valdav osa valla ühepereelamutest saavad soojust lokaalkütte-süsteemidest. Energiamajanduse arengukava koostamise käigus läbi viidud küsitluse alusel (30 eramut ja 15 suvilat) moodustab eramute küttest energiasisalduse alusel 59% puit, 16% kivisüsi, 10% nii ahjukütus kui gaas. Suvilate puhul on puidu osakaal 88%, ning muu küte - 12% (brikett, taastuv energia, gaas).


Viimsi valla energiamajanduse pikaajalises arengukavas (2002-2017) esitatakse kaugkütte soojustarbimise prognoos ning põhjendused, miks kaugkütte arendamine ja säilitamine on jätkusuutlik ja vajalik:

Tihedalt asustatud rajoonides tuleb igal juhul eelistada kaugkütet lokaalküttele. Esiteks on see majanduslikult tasuvam (rekonstrueerimise väiksem tasuvusaeg) ja teiseks on keskkonna saaste tunduvalt väiksem. Iga kaugküttevõrgust lahkunud tarbija võib halvendada kaugkütte firmade majanduslikku olukorda, millele viimased saavad vastu seista hinna tõusuga... Üleminekul kaugküttelt individuaalkatlamajade kasutamisele valla asumites õhu kvaliteet neis halveneb...

Soojusvarustuse arendamiseks esitatakse järgmised variandid:

• Haabneeme kaugküttesüsteemi rajatakse elektri- ja soojuse koostootmise üksus. Põhikütuseks jääb maagaas ja reservkütuseks kerge kütteõli või põlevkiviõli. Leitakse, et täiendav investeering maagaasil töötava elektri- ja soojuse koostootmisjaama rajamiseks ei ole majanduslikult põhjendatud ning soovitatakse jätkata Haabneeme piirkonna “kütmist olemasolevast katlamajast seni kui see on võimalik, või siis valida uue katlamaja jaoks sobivam koht [kui välja pakutud asukohad endises Concordia Ülikooli linnakus või Karulaugu tänaval], mille puhul trassidesse tehtavad investeeringud oleksid märgatavalt väiksemad”.

• Viimsi katlamaja rekonstrueeritakse automaatrežiimil töötavaks ning kaugjuhitavaks ja -jälgitavaks konteinertüüpi katlamajaks. Põhikütuseks jääb maagaas ja reservkütuseks kerge kütteõli või põlevkiviõli. Järeldatakse, et kuna Viimsi kaugküttevõrgud on tehniliselt heas seisukorras ega vaja tarbijate liitumisel suuri ümberehitusi, tuleks rekonstrueerida olemasolev katlamaja ja paigaldada sinna maagaasil töötav elektri- ja soojuse koostootmisjaam. Viimsi kaugküttevõrgu säilitamise poolt räägib ka


57

asjaolu, et uute tarbijate lisandumisel läheb nende varustamine lokaalkatlamajadega maksma ligikaudu samapalju kui kaugküttevõrgu arendamine.

• Kaugkütte hüdraulilise arvutuse teel leiti tarbijate lisandumisel ülekoormatavad trassilõigud, mis tuleks asendada suurema läbimõõduga toruga. Valdav osa Haabneeme kaugküttevõrgust osutuks tarbijate lisandudes ülekoormatuks, Viimsi võrgu puhul vaid üks lõik. Soovitatakse AS-il Fortum Termest “väga põhjalikult kaaluda Haabneeme kaugküttevõrgu tulevikku”, kuivõrd võrgud on ülekoormatud ning ebasobiva maa-pealse asetusega. Alternatiivina nähakse majapidamiste liitumist maagaasivõrguga.

Valla territooriumil on kokku 45 km maagaasitorustikke, aastane gaasitarbimine on u. 37 m3. Maagaasi tarne ja jaotusvõrke omab AS Eesti Gaas ning jaotusvõrke AS Fortum Termest. Gaasivõrkude arendamise ja gaasi tarbijatele müümisega tegelevad ka teised ettevõtted.

Viimsi valla energiamajanduse pikaajalises arengukavas (2002-2017) nimetatakse lähitulevikus maagaasiga varustatavate territooriumite ja asumitena: Püünsi, Rohuneeme, Kelvingi, Pringi ja Lubja küla, Haabneemes Randvere tee vasakpoolne ala, Uus-Kooli asum, Tammneeme küla ja Viimsi idarannik üldisemalt. Plaanidele seab kindlasti omad tingimused energiahinna korrigeerimine, mis on osa globaalsest energiakandjate kallinemisest.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Peamiseks veeallikaks Viimsi poolsaarel on Kambrium-vendi (Cm-V) veekompleks, mille varu on kogu Viimsi valla territooriumile antud 4 500 m3/d. Cm-V puurkaevude vesi on pinnalt lähtuva reostuse eest hästi kaitstud ja puurkaevude jõudlus on suur. Oma kvaliteedilt ei vasta vesi Cm-V kaevudes kehtivatele nõuetele. Vesi ei vasta nõuetele peamiselt raua. Ammooniumi ja radioaktiivsete lisandite osas. Osades kaevudes on kõrgendatud kloriidide ja sulfiidide sisaldus.

Rannikuäärsetel aladel (sealhulgas ka Viimsi poolsaarel) on siiski säilinud oht, et vesi võib aja jooksul soolduda. Viimsi poolsaare veevarude suuruse hindamiseks ja kaitsmiseks on tehtud 2008. aastal Eesti Geoloogiakeskuse poolt täiendav uurimistöö “Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant“, mille tulemusena rajatakse poolsaare keskele, inimtegevusele kaitstud metsaalale, grupiveehaare. Tööd algavad 2009 aastal ja teostatakse Viimsi ISPA projekti raames. Selline lahendus on seni Eestis unikaalne, tagab vee-ettevõtte täieliku kontrolli põhjaveevarude üle ja võimaldab organiseeritud veetöötluse rakendamist.

Puhta joogivee ja ühiskanalisatsiooni probleemid vajavad jätkuvalt lahendust Pranglil ja Naissaarel.

Elektrivarustuse puudumine on takistanud ÜVK rajatiste arendamist saartel. Seni on Naissaarele rajatud 7 puurkaevu lokaalsete veevärkide tarbeks koostöös eraomanikega (elekter) ja põhjalikult on remonditud Looduskeskuse puurkaevud ja veetöötlusseadmed. Pranglil on rajatud ühisveevärk kogu saare ulatuses. Kanalisatsiooni puhasti rajamine ja


58

täiendava joogiveeallika rajamine on 2009-2011 aastate plaanis vastavalt 2008 aasta ÜVK arengukava täiendusele.


Valla elukeskkonna uuringus hindasid valla elanikud kommunaal-majanduse ja tehniliste infrastruktuuride valdkonnas kõige halvemalt vee kvaliteeti – üle 30% elanikest ei rahulda vee kvaliteet. Piirkondlikult tõusevad esile Haabneeme, läänerannik ja valla lõunaosa, kus teenusega rahulolematute osakaal ulatub 30-50%-ni.

Veemajanduse arengut suunatakse vallas 2002. a. valminud ja 2008 aastal valminud täiendatud Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Arengukavas nenditakse, et vastavalt tarbimise prognoosile on perspektiivne veetarbimine (3014 m3/d) Viimsi vallas väiksem kui kinnitatud põhjaveevarud Cm-V veekompleksist (siis 4500 m3/d), millega on tagatud joogiveekvaliteediga veeressurss. Samas peab märkima, et veevaru ei ole üleliia, mistõttu väga oluliselt tuleb jälgida vee säästlikku kasutamist. Kuna põhjaveevarud on piiratud, siis ei saa lubada Viimsi valla territooriumile väga suure põhjaveetarbimisega ettevõtteid. Tähelepanu tuleb pöörata ka, et lekkevee osakaal oleks võimalikult väike. Elanikkonna ja teenindussfääri ettevõtete jaoks ei tohiks lähemas tulevikus vee tagamisega probleeme tulla.

Veetöötlusjaama koosseisu kuuluv Puhta vee reservuaar tagab isevoolselt kriitilise tähtsusega objektidele (haigla, koolid, lasteaiad) joogivee kättesaadavuse ka juhul, kui elektrivarustus ei toimi. Rajatav veepuhastusjaama kompleks peab tagama joogiveevarustuse kogu valla mandriosas ka eriolukorras (puudub elekter enam kui 48 h), sõjaseisukorras (bakterioloogilise reostuse oht).

Tuletõrjevee hulga tagamiseks on planeeritud ringtrassile rõhutõstepumplad.

2005. a. valminud teemaplaneering Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine, mis arvestab kriitiliselt rahvaarvu jätkuvat kiiret kasvu ning detailplaneeringutega loodud võimalusi rahvastikukasvuks, hoiatab, et uue kinnitatud põhjaveevaru on limiteeritud.

Viimsi vald on võtnud suuna keskkonna paremaks kaitseks võimaldada valla põliselanikel liituda vee- ja reoveetrassidega soodustingimustel, kusjuures Viimsi vald kompenseerib kuni 100% liitumistasust.

Sadevee kanalisatsioon on vallas rajatud Haabneeme aleviku mitmekorruselise hoonestusega aladel ning osaliselt Viimsi alevikus ja uusehituste suuremates piirkondades.

Sadevee arengukava on kajastatud 2008. aasta ÜVK täienduse eraldi peatükina. Kirjeldatakse olemasolev olukord, arengukava ja pakilisemate tööde järjekord ning maksumus.

Veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse arendamiseks ja süsteemide rekonstrueerimise koordineerimiseks moodustas vald 2003. a. AS-i Viimsi Vesi. Ettevõtte omanduses on enamik valla veevarustusrajatisi. Viimase aasta jooksul on korrastatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste


59

osutamise kord ja liitumise tingimused. 28. aprillil 2006 kehtestati Viimsi Vallavalitsuse poolt "Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisel liitumistasu hüvitamise eeskiri". Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisel liitumistasu hüvitise maksmise eeskirjaga reguleeritakse valla poolt liitumistasu täieliku või osalise hüvitamise alused Viimsi valla põliselanikele.

2004. aasta detsembris eraldas Euroopa Komisjon Eesti Vabariigile tagastamatut sihtotstarbelist abi Viimsi veemajanduse korrastamiseks. Projekti maksumus on 13 100 00 EUR, kusjuures EL vahenditest tasutakse 75% projekti maksumusest. Tänaseks on rajatud või lepingutega kaetud torustikud järgmistes piirkondades – Lubja küla, Randvere küla, Metsakasti küla ja Tammneeme küla. Järgneva osana toimub ühtse veehaarde rajamine ning ühtse joogivee ringtorustiku lõplik väljaehitamine. Projekti elluviimine jätkub vastavalt kinnitatud ajagraafikule.

2002. a. koostatud ja 2008 aastal täiendatud Viimsi valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava järgi on Viimsi vallas geograafilistest ja asustustingimustest olenevalt võimalik rajada ühtselt toimiv veevärk Arengukavas prognoositakse 2014. a. reovee koguseks 4894 m3/d. Töös esitatakse kolm kanalisatsioonisüsteemide perspektiivset lahendust:

- Kogu reovee suunamine Tallinna kanalisatsioonisüsteemi; - Lääneranniku ja Leppneeme reovee suunamine Tallinna kanalisatsioonisüsteemi ja idaranniku reovee suunamine Muuga sadama puhastusseadmetesse; - Kogu reovee suunamine rajatavasse lokaalsesse Muuga sadama puhastisse.

Kõigi variantide puhul nähakse ette rajada ühiskanalisatsioon Leppneeme, Rohuneeme, Püünsi, Pringi, Tammneeme, Randvere, Pärnamäe, Laiaküla ja Muuga külla. Analüüsi tulemusena näidatakse, et Viimsi valla ÜVK tasuvusuuringu (Entec, 2002) alusel kujuneks tarbija jaoks soodsaimaks variandiks aga variant 3 – uue puhasti ehitamine Muugale ja loobumine AS Tallinna Vesi kanalisatsiooniteenuse kasutamisest.2008 aasta 09. 12.omandas AS Viimsi vesi Tallinna Sadama Muuga puhasti. Järgnevalt kavatsetaks moodustada eraldi juriidiline isik puhasti opereerimiseks. Loodavasse ettevõttesse „Muuga Vesi“ on kavas kaasata ka naaberomavalitsusi – Jõelähtmet ja Maardut.

Valla veemajanduse rekonstrueerimiseks on AS Viimsi Vesi poolt koostatud projekt, mille alusel tuleb “optimaalse veekasutuse ja veekvaliteedi parandamiseks jaotusvõrk täielikult ümber ehitada, sulgeda kõik üksikud puurkaevud ja rajada uus veehaare ühe veetöötlusjaamaga” (Teemaplaneering Elamuehituse põhimõtted, 2005). Projekti järgi rajatakse veevarustuse ringmagistraal ja kogu kanalisatsiooni ringmagistraal, samuti veetöötlemisseadmeid joogivee puhastamiseks ning 30-40 reoveepumplat. Käesolevaks ajaks 2007. a. sügisel on välja kuulutatud riigihanked projekti teostamiseks ning etapiviisiliste töödega on alustatud.

Projekti 200 miljoniline eelarve ei ole siiski piisav kogu vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamiseks kuni majapidamiste ukseni.


60

Selle saavutamiseks oleks vaja investeeringuid suurusjärgus 1 miljard eesti krooni. Millele lisandub ligikaudu 500 miljonit sadeveesüsteemide korrastamiseks ja lahkvoolse sadeveesüsteemi rajamiseks

Teemaplaneeringus Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine osutatakse tõsiasjale, et projektis ei ole arvestatud projekti koostamise ajal hoonestamisel olnud või alles hoonestamata elamualadega.

Kinnisvaraarendusega piirkondades tuleb seega võrkude rajamisse investeerida kinnisvaraarendajatel. Samal ajal peab kinnisvaraarendaja kinni maksma need investeeringud, mis on seotud täiendavate töödega tingituna mahtude suurenemisest, et tagada tulevikus piisava võimsusega joogivee töötlusjaamade ja reovee-magistraaltorustike rajamine klientideni

Turvalisus joogiveevarustuse, tuletõrjeveevarustuse osas tagatakse uue 2009 aastal rajatava veepuhastusjaamaga. Looduskeskkonna turvalisus kanalisatsioonireostuse osas tagatakse uue Muuga reoveepuhasti rekonstrueerimisega 2010-2012 aasta. Samas säilib ka alternatiiv Tallinna heitveekäitlussüsteemi näol. Sadevee ja pinnasevee alane turvalisus saab võimalikuks peale vastava arengukava kehtestamist. Ühisveevarustus saartel tagatakse peale elektrivarustuse rajamist.


61

Elamumajandus

Ehitisregistri andmetel oli 2006. a. lõpu seisuga Viimsi vallas 5956 eluruumi kokku 483021 m2 elamispinnaga. See 2,4 inimest ühe eluaseme kohta ning 33,7 m2 elamispinda inimese kohta. Harjumaal keskmiselt on 2,0 inimest ühe eluruumi kohta ja elamispind ühe inimese kohta 28,7 m2. Seega on Viimsi valla eluasemed Harjumaa keskmisest oluliselt suuremad ning neis elab keskmiselt enam elanikke.

Enamus valla elanikest elab suhteliselt uutes majades. Enne 1970 a. valminud majades elab elukeskkonna küsitluse järgi vaid 7% elanikest. Üle poole elanikest elab aga 1990. a. või hiljem valminud elamutes. Valdav osa eluruumidest kuulub vallas seda eluaset kasutavale leibkonnale. Oma eluaset ei oma vaid 3% elanikkonnast.

Ehitisregistri andmetel on Viimsi vallas ajavahemikul 01.01.1995-31.08.2007 antud välja ehitusload kokku 1975 eluhoonele 3948 eluaseme jaoks. Võttes arvesse oletusliku perekonna suuruse (3 inimest) selgub, et ehituslubade läbi on valminud või loodud õiguslikud alused väljaehitamiseks üle 10000 inimese eluaseme valmimiseks. Ehitatud eluruumide arv on jätkuvalt näidanud tugevat kasvutendentsi. 2002-2004 anti välja sama palju ehituslubasid kui eelneva 7 aasta jooksul. Perioodil 2005 kuni 2007. aasta välja antud ehituslubadega määrati aga ehitusõigus kõigist kogu perioodi jooksul ehitusse lubatud eluruumidest 1/3 jaoks. Uutest ehitatud hoonetest moodustavad üksikelamud 85% ja vaid ligi 3% korterelamud. Samas moodustab neis hoonetes olevatest uutest eluasemetest korterid korterelamutes 39% ning 42% üksikelamud.


62

Joonis 30. Ehitisregistris registreeritud hoonete ja eluasemete jagunemine elamu liigi alusel (Viimsi Vallavalitsus)

Valla 14 341 (seisuga 2007) elanikust elab kortermajades u. 1/3. Lähedane proportsioon on iseloomulik ka uusehitistesse elama asunute seas. Absoluutne enamus kortermajade elanikest elab valla kahes alevikus, kus nende osakaal asula elanikkonnast ületas 2007. a. augustis 60% - Haabneemes oli see 61,3% ja Viimsis 70,6%.

Joonis 31. Kortermajade elanike osakaal ja arv valla asulates ning elanike soolis-vanuseline jaotus eluaseme tüübi alusel (Viimsi Vallavalitsus)

Korter- ja individuaalmajade elanike soolis-vanuseline jaotuse võrdlusest ilmneb, et eramajade elanikkonna puhul on arvukaim 35-39 aastaste meeste ja 30-34 aastaste naiste vanuserühm, korterelamute puhul aga nii meeste kui naiste puhul 30-34 aastaste vanusrühm. Korterelamute rahvastikus torkab silma ka 40-49 aastaste vanusrühma suhteliselt väiksem osakaal. Elukeskkonna küsitluse järgi elab kortermajades keskmisest enam õpilasi/üliõpilasi ning vähem ettevõtjaid. Selget sissetuleku suurusest sõltuvat segregatsiooni kortermajade ja eramajade elanikkonna vahel küsitlustulemused ei näita.


Valla tasakaalustatud arengu huvides on kinnisvaraarenduses monofunktsionaalsuse vältimine ja paljukorruseliste elamute ehitamise piiramine valla alevikes ja keelamine külades. Valla elanike enamus (üle

800 600 400 200 0 200 400 600 800

0-4

10-14

20-24

30-34

40-44

50-54

60-64

70-74

80-84

90-94

Mehed korterelamud Mehed eramajadNaised korterelamud Naised eramajad

Hooned

üksikelamud85%

kaksikelamud8%

ridaelamud4%

korterelamud3%

Eluasemed

üksikelamud42%

korterelamud39%

ridaelamud11% kaksikelamud

8%


63

90% vastanutest) leiab, et Viimsi vallas peaks vältima mitmekorruseliste kortermajade lisandumist ning üle poole on seisukohal, et ka uute eramajade rajoonide teke on ebasoovitav. Ei tohiks kopeerida ainult magalapiirkondade väljaarendamist, sest nii kaob valla omanäolisus ja pikemas perspektiivis tekivad probleemid avalike objektide majandamisega. (Seda printsiipi on järgitud, sest 2006. aastal on väljastatud vaid 2 korterelamu ehitusluba kokku 24-le korterile). Samas tuleb arvestada asjaoluga, et tööstusmaastiku ümberkujundamisel äri- ja elamurajoonideks tuleb edaspidigi lõivu maksta korterelamute lubamisega. Tihe- ja hajaasustuse proportsioonide määratlemine loodus-taluvusest, ajaloolistest, sotsiaalsetest, esteetilisest ja majanduslikest aspektidest lähtudes on valla konkurentsivõime säilitamise tarvis paratamatu. Elamuehituse suunamiseks vallas kehtestas Vallavolikogu üldplaneeringu teemaplaneeringu Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted, mis kehtestab rida piiranguid elamuehitusele.

Kohalikul omavalitsusel tuleb saavutada elanike arvu juurdekasvu vastavusse viimine kvaliteetse elukeskkonna tarvis vajaminevate investeeringute mahtudega. Ainuüksi vallaeelarve finantseeringutest ei piisa vajalike infrastruktuuride väljaehitamiseks. Vaja on taotleda projektidele kaasfinantseerimist Euroopa Liidu arengufondidest ja laialdast koostööd era- ja kolmanda sektoriga.

Jäätmemajandus

Kõik Viimsi valla majapidamised, ettevõtted ja asutused on suuremal või vähemal määral jäätmetekitajad. Vastavalt riiklikule jäätmestatistikale on kogutud olmejäätmete hulk vallas võrreldes varasemate aastatega oluliselt kasvanud. Valla jäätmekava hinnangul on “Viimsi valla elanike, ettevõtete ja valla külaliste poolt tekitatavaks olmejäätmete koguseks kuni 4500 t olmejäätmeid aastas, mis teeb arvutuslikuks olmejäätmete eritekkeks u 470 kg/a elaniku kohta. Saadud eriteke on märgatavalt kõrgem Eesti keskmisest olmejäätmete eritekkest, kuid väiksem Harjumaa olmejäätmete eritekkest” (Hendrikson ja Ko, 2005).

Korraldatud jäätmeveoga liitumine on Viimsi valla territooriumi piires kohustuslik kõigile olmejäätmete valdajatele. Olmejäätmete kogumis-süsteemina on Viimsi vallas kasutusel nn ukse eest veo süsteem. Korraldatud jäätmeveosüsteemi toimimisega ollakse üldiselt rahul. Keskmisest enam on rahulolematuid valla lõunaosa külades. 2007. aastast alates teostab Viimsi vallas jäätmekäitlust AS Cleanaway. Tulenevalt seadusest on sellekohased lepingud sõlmitud aastani 2010.

Valdava osa majapidamistelt kogutavatest olmejäätmetest moodustavad segaolmejäätmed. Eraldi kogutud olmejäätmed moodustavad u. 20% nende kogumahust (Hendrikson ja Ko., 2005). Elanikkonna küsitluse järgi tegeleb keskkonnasäästu eesmärgil jäätmete sorteerimisega pidevalt u. 1/3 valla elanikest.


64


Tarbimisühiskonnas ohjeldamatult tekkivad jäätmed on üks globaal-probleemidest ning tänaseks ka väga teravaks probleemiks Eestis. Hinnanguliselt tekib Eestis aastas ühe elaniku kohta umbes 370 kg olmejäätmeid, jõukas ja linnalise elulaadiga Viimsi vallas tõenäoliselt enam. Aastaks 2010 näeb riiklik keskkonnategevuskava ette vähendada olmejäätmeid 250-300 kg-ni.

Samas esitatakse Viimsi valla jäätmekavas prognoos, mille alusel “nii Eestis tervikuna, kui ka Viimsi vallas, olmejäätmete teke kasvab, eelkõige pakendijäätmete arvelt. Olmejäätmete eritekke vähenemist ei ole ette näha, jäätmete tekke kasvu ei ole suudetud piirata ka teistes riikides. Elaniku kohta tekkivate olmejäätmete koguse suurenemist põhjustab eelkõige tarbimise suurenemine ning elanikkonna ostujõu taseme tõus, nõuded pakendamisele” (Hendrikson ja Ko, 2005). Võttes arvesse valla rahvaarvu kasvu ja ka jäätmete eritekke 5%-st kasvu prognoositakse, et 2009. a. “tekib vallas orienteeruvalt 7000-8000 tonni olmejäätmeid aastas. ... Kui suudetakse eraldikogumissüsteemide ja kohapealse käitlemise abil eraldada ladestamisele suunatavatest jäätmetest 30%, saaks prognoosida ladestatavate segaolmejäätmete koguseks orienteeruvalt 5000-5500 t aastas”.

Valla jäätmekava alusel on tööstusjäätmete olulisemateks tekitajateks valla territooriumil metalli-, puidu- ja toiduainetööstusettevõtted, kommunaalmajandus (eelkõige soojatootmine) ning sadamad.

Jäätmekavas prognoositakse “tööstusjäätmete mahu mõningast kasvu, kuid eeldatavasti jääb tööstusjäätmete osakaal üldises jäätmetekkes samaks” (Hendrikson ja Ko, 2005).

Kokkuvõttes seatakse Viimsi valla jäätmekavas (aastateks 2005-2009) “üldiseks eesmärgiks Viimsi valla jäätmehoolduse korraldamine – keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine, mis peab tagama:

• Jäätmetekke vähenemise;

• Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamise;

• Jäätmete taaskasutuse laiendamise;

• Keskkonnanõuetekohase jäätmetöötluse;

• Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamise”.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusega on Viimsi vald rajanud 2008. a Naissaare jäätmejaama koos jäätmepressiga ja generaatoriga. Samuti rajab vald 2008. a SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalisel toetusel sarnase jäätmejaama ka Prangli saarele.

Viimsi vald rajas 2008. a ja jäätmejaama Pringi külla, Vanapere III kinnistule.

Viimsi valla jäätmepunkti saavad vallaelanikud viia suurjäätmeid, probleemtooteid, elektroonikat, vanarehve, ohtlikke jäätmeid, paberit ja pappi ning aia- ja haljastusjäätmeid.

Viimsi valla jäätmejaama operaatorikonkursi võitis AS Cleanaway.


65

Läbi jäätmejaamade rajamiste soodustatakse materjalide taaskasutamist, vähendatakse keskkonna saastamist ning hoitakse kokku jäätmete transpordikulude arvelt..

Keskkonnakaitse, rohealad ja asulate miljööväärtus

Keskkonnaohtlike ainete sattumine valla territooriumile on esmajoones seotud siinsete sadamatega. Viimsi valda läbivad ohtlike ainete (peamiselt naftasaaduste) vood 2006. aastal olid järgmised: Muuga sadam 23,5 miljonit tonni aastas ja Miiduranna sadam 1,5 miljonit tonni aastas. Kokku tegeleb ohtlike ainete käitlemisega (transport, ladustamine, töötlemine, tootmisprotsessi läbiviimine jms) Viimsi vallas 15 ettevõtet: viis A-kategooria ja kolm B-kategooria suurohuga ettevõtet ning 11 ohtlikku ettevõtet. Valdavalt on tegu naftaproduktide käitlemisega, kuid ka väetiste, freoonide ja metallidega. Viimsi valla välisõhu kvaliteeti peamiselt mõjutavate sadamaterritooriumil tegutsevate kütusetransiidi-firmade tegevust kontrollivad sadamate lähedale paigaldatud õhuseirejaamad. Seiretulemused näitavad, et Miiduranna ja Muuga sadamas toimub kütuste ümberlaadimisel põhiliselt alifaatsete ja aromaatsete süsivesikute emissioon. 2008. aastal valmis valla riskianalüüs ja selle põhjal töötatakse välja Viimsi valla kriisireguleerimise plaan.


Kohalik omavalitsus on hakanud enam tähelepanu pöörama ohtlike ainete käitlemisega seotud keskkonnariskide maandamisele. Vallavalitsuse ülesandeks on saavutada tagatised sadamaalade ja neid teenindavate transpordikoridoride keskkonnaohutuse kohta ning hoida ära keskkonnaohtlike ainete käitlemise kasv. Ohutegurite piiramatu kasvu korral seatakse kahtluse alla piirkonna turvalisus ja elukeskkonna hea kvaliteet laiemas mõttes, mille tagasilöögid võivad viia elanike lahkumisele, kinnisvarahindade langusele ja piirkondade degradeerumisele.

Keskkonnaohtlike ainete veo ja käitlemisega seotud probleemid ei ole elukeskkonna uuringu järgi valla elanike seas laialt teadvustunud. Vastavalt tegevuse piirkondlikule iseloomule hinnatakse probleemi tõsiseks rohkem lõunaosa külades, täpsemalt Muugal. Elanike keskkonnateadlikkuse kasvades suurenevad nõuded valla miljööväärtusele ja ohtlike ainete käitlejaid survestatakse suurendama investeeringuid keskkonnariskide vähendamisse ning hoiduma käitlusmahtude järsust kasvust.

Viimsi valla territooriumil on 2 riiklikku kaitseala (Prangli maastikukaitseala ja Naissaare looduspark) ja 7 kaitstavat looduse üksikobjekti (Kabelikivi, Muuga kabelikivi; Naissaare hiidrahn; Põlendiku kivi; Riiasöödi tamm; Rohuneeme rahn, Maisiniidi kivi; Tädu kuusk; Viimsi koobas), üks kohaliku tasandi kaitseala (Mäealuse maastikukaitseala), üks Natura võrgustikku kuuluv hoiuala (Prangli hoiuala) ning kaitsealuste


66

liikide kasvukohad. Riiklik kaitseala asub Prangli- ja Aksi saarel, mis hõlmab Prangli saare kaguosa ja Aksi saart kaitsmaks meresaarte õrna ja omapärast loodust ning Naissaarel, kus on alates 1995. aastast looduspark. Natura 2000 programmi loodushoiualade hulka on haaratud Aksi saar ning osa Prangli saare territooriumist. Prangli saare osalise arvamise Natura 2000 programmi loodushoiualade hulka tingis vajadus kaitsta sealseid väärtuslikke maastikke, koos seal leiduvate taime- ja linnuliikidega ning nende elupaikadega. Viimsi poolsaare siseosa maastiku ja metsade kaitseks loodi 2005. a. Vallavolikogu määrusega Mäealuse maastikukaitseala. Menetluses on veel mitme kaitseala loomine: Pandju, Krillimäe, Rohuneeme, Leppneeme ja Haabneeme klindiastangu looduskaitsealade moodustamine.

Vallas paikneb 6 riiklikult kaitstavat loodusobjekti: Viimsi park (kindral J. Laidoneri park), Kabelikivi, Rohuneeme hiidrändrahn, Tädu kuusk (kahjuks on puu kuivanud), Lubja koobas ning Riiasöödi tamm. Kaitse all on ka alpi litterheina kasvukohad.

Joonis 32. Kaitsealad ja loodusobjektid Viimsi vallas


Elukohaga seotud keskkonna ja miljööprobleemidest on elanike jaoks kõige olulisem elamualade tiheduse kasv. See probleem on kõige enam esile toodud Haabneeme alevikus, kus üle 50% elanike jaoks valmistab see vähemalt kohatisi probleeme ja 15-20% jaoks pidevaid probleeme. Valdav osa valla elanikest (91%) on seisukohal, et vald peaks avalikest huvidest lähtuvalt võtma osa valla maast looduskaitse alla.


67

Seega on oluline elamualade arendamisel säilitada valla roheline võrgustik ja valla isikupära, tagada rohe- ja veealade avalik kasutamine ning vältida valla täisehitamist kõrghaljastuse arvelt.

Tasakaalustatud asustussüsteemi, rohelise ruumimustri ja elukeskkonna kvaliteedi kujundamine eeldavad inimeste keskkonnateadlikkust, ohutu keskkonnatehnoloogia kasutamist, kontrollitud transpordivoogude liikumist ning tahet ühendada avaliku, era- ja kolmanda sektori jõupingutused kõigi elanike heaolu parandamiseks.

Oluline on säilitada mere, metsade ja mikroreljeefi kombineeritud mõjust tulenev bioloogiline mitmekesisus, ökosüsteemi kooskõla ja maastike taluvus ning seista vastu taluvust ületavale inimkoormusele. Kiirlaevade poolt tekitatud lainete mõjul on saanud probleemiks rannaalade erosioon, mis eeldab pea kogu poolsaare kaldaala hõlmava kaitserajatise ehitamist. Samuti on vaja teha investeeringuid tormituulte poolt tekitavate kahjude minimeerimiseks rannaaladel.

Viimsi vallas tuleb jätkuvalt toetada ainulaadse ja miljööväärtusliku maastiku kaitsmist valglinnastumise ja tehiskeskkonna kiire pealetungi eest.

3.5.3 Haridus

Valla hariduselu suunab kohaliku omavalitsuse tasemel Vallavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjon. Vallavalitsuse koosseisu kuulub hariduse, kultuuri, noorsootöö ja sotsiaalvaldkonna abivallavanem ning haldusaparaati Noorsoo- ja haridusamet. Munitsipaalasutustena töötavad valla kolm üldhariduskooli ning lasteaed MLA Viimsi Lasteaiad neljas eraldi majas (Piilupesa, Pargi, Leppneeme, Randvere).

Koolide ja lasteaedade ülalpidamiseks vajalikud tegevuskulud on vallaeelarves pidevalt suurenenud, ulatudes 2006. a eelarves 79,1 miljoni kroonini (41% eelarve kuludest). 2007. a. hariduskulud olid 120,5 miljonit krooni. 2008. aastal 136,4 miljonit krooni. Investeeringud on viimastel aastatel suunatud uute majade ehitamiseks, (Viimsi Keskkool ja Randvere lasteaed) ja olemasolevate hoonete remondiks (Püünsi Kool ja Piilupesa lasteaed).

Valla üldhariduse arengut suunavad Viimsi valla koolivõrgu ja koolieelsete lasteasutuste võrgu arengukava (Viimsi vallavolikogu 23.01.2007.a. määrus nr 5), MLA Viimsi Lasteaiad arengukava (Viimsi vallavalitsuse 04.03.2008.a. määrus nr 12), Viimsi Keskkooli arengukava (Viimsi vallavalitsuse 27.06.2008 a. määrus nr 39), Püünsi Kooli arengukava (Viimsi vallavalitsuse 11.04.2008.a. määrus nr 23) ja Prangli Põhikooli arengukava. (Viimsi vallavalitsuse 28.03.2008.a. määrus nr 19).

Alusharidus

Valla alushariduse funktsiooni täidavad MLA Viimsi Lasteaiad ja Püünsi Kool. MLA Viimsi Lasteaiad töötab üle valla erinevates majades. Lasteaia struktuuri kuuluvad Piilupesa Lasteaed Haabneeme alevikus, Pargi


68

lasteaed Viimsi alevikus, Leppneeme lasteaed Leppneeme külas ja Randvere lasteaed Randvere külas. Püünsi Kooli ruumides tegutseb Püünsi lasteaed.

Viimastel aastatel on MLA Viimsi Lasteaiad ehitatud mitmeid uusi hooneid:

• 2002. aastal avati Pargi Lasteaed,

• 2004. aastal Leppneeme Lasteaed;

• 2007. aastal Randvere Lasteaed.

Lasteaiakohtade defitsiidi leevendamiseks toimub koostöö eralasteaedadega. Vallas tegutseb 6 eralasteaeda:

• E4 Company lasteaed Kelvingi külas,

• OÜ Haabneeme Lasteaed „Päikeseratas” Haabneeme alevikus,

• OÜ Pääsupoeg lasteaiad “Pääsupoeg” Pringi ja Pärnamäe külas;

• OÜ Ligestman lasteaed "Tibu" Viimsi alevikus;

• MTÜ Lillelapsed lasteaed „Lillelapsed“ Haabneeme alevikus.

2008. a. sügisel valmib eralasteaed Pärnamäe külas, Soosepa elurajoonis, mis peaks leevendama lasteaiakohtade defitsiiti piirkonnas.

2009. a. peaks valmima lasteaed Tammneeme külas.

Joonis 33. Viimsi valla lasteasutused 2005.a. ja 2007.a., rühmade ja kohtade arv neis ning 0-4.a. laste arv asulates (Viimsi Vallavalitsus)

Vallas asuvas üheteistkümnes lasteaias on kokku lasteaiakohti 771 lapsele. Võrrelduna 2005.a. on juurde loodud lasteaiakohti 241 lapse jaoks. Sellest hoolimata on tulenevalt lasteaiaealiste laste arvu kiirest kasvust lasteaiakohtade järjekord viimastel aastatel püsivalt suurenenud. 2002. a. oli järjekorras 341 last, 2005. a. 576 last, 2007. a. 793 last ja 2008. a. 974 last (sealhulgas Tallinna lasteaedades, Viimsi eralasteaedades käivad lapsed ja alla aastased lapsed). Elanike küsitluse andmetel ei käi valla lasteaedades üle poolte lasteaiaealiste lastega perede lastest. Osa lastest on kodus, kuid 260 valla last käib teiste

Kelvingi Eralasteaed – 2/38

Eralasteaed Pääsupoeg 1 – 2/40

Eralasteaed Päikeseratas – 6/130

Eralasteaed Pääsupoeg 2 – 2/36

Eralasteaed Tibu –3/50

Püünsi Lasteaed –2/36

Leppneeme Lasteaed – 2/40

Randvere lasteaed – 6/120

Lasteaed Piilupesa–10/131

Lasteaed Pargi –4/84

2005 2007


69

kohalike omavalitsuste territooriumil asuvates munitsipaal- ja eralasteaedades. Peamise põhjusena, miks ei kasutata vallas asuvate lasteaedade teenuseid, tuuakse välja see, et valla lasteaedades ei ole kohti, aga samuti seda, et perekonnal on mugavam kasutada teiste kohalike omavalitsuste territooriumil asuvaid lasteaedu.

Joonis 34. Viimsi valla lapsed lasteaedades 2007.a. (Viimsi Vallavalitsus)

MLA Viimsi Lasteaiad arengukavas on munitsipaallasteaia tugevusena esile toodud tugevat ja head meeskonda, keda toetab tugev ja mõistev juhtkond. Samuti rõhutatakse heade õppimisvõimaluste olemasolu ning töökeskkonda. Nõrkustena tunnistatakse kaadri voolavust, kohatist ruumipuudust (sh. õuealade ebapiisavus ja halb piiritletus) hoonete materiaalset seisukorda (v.a. uued lasteaiahooned). Probleeme tekitab ka osade töötajate ebapiisav pädevus ja tõrksus uute pedagoogiliste meetodite omaks võtmisel ja rakendamisel.


Üle poolte teemaga kokkupuutunud vallaelanikest leiab, et lasteaiakohtade puudus tekitab tema peres tõsiseid probleeme. Samas ollakse lasteaiateenusega vallas valdavalt väga rahul. Vallaeelarve kuludes on teistele kohalikele omavalitsustele lasteaiateenuse eest makstud summad 2002-2007.a. varieerunud 2,5-5,7 miljoni kroonini aastas. Lisaks on vald ostnud lasteaiateenust erasektorilt 2007. a. 12,3 miljoni krooni eest.

Elanikkonna arvu ja lasteaiakohtade defitsiidist tulenevalt on peamiseks väljakutseks alushariduse arendamisel lasteaiakohtade arvu viimine nõudlusele vastavaks. Selleks oleks lähiaastatel vaja ehitada 4-6 kuue rühmalist lasteaeda, lähtudes lasteaiaealiste laste territoriaalsest paiknemisest.

Eralasteaias Viimsi vallas

16%

Eralasteaias teistes KOV-

üksustes3%

Lasteaia järjekorras

44%

Viimsi munitsipaal-

lasteaias26%

Teiste KOV-üksuste

munitsipaal-lasteaias

11%


70

Munitsipaallasteasutus Viimsi Lasteaiad 2008-2010 arengukavas nähakse lasteasutuste prioriteetsemate suundadena laste looduskasvatust, pärimuskultuuri- ja liikumistegevuse tähtsustamist.

Arengukavas seatakse järgmised eesmärgid:

- Lapse isiksuse arengu toetamine ning tagamine mängu- ja õpikeskkonna loomise teel; tagada turvatunne ja eduelamus ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi looduse ja ümbritseva kohta;

- Soodustada lapse kasvamist aktiivseks, vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsustele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks;

- Alternatiivsete (sh J.Käisi) pedagoogiliste põhimõtete juurutamine ja innovaatiliste pedagoogiliste suundumuste järgimine ja rakendamine töös;

- Traditsioonide väljakujundamine ja nende hoidmine;

- Koostöö tõhustamine sidusgruppide vahel: lasteaia personal - lapsevanem - asutuse pidaja; toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimustes, vajadusel nõustada neid.

Kuna MLA Viimsi Lasteaiad allüksused on väga erinevad materiaalse baasi poolest, siis määratletakse edasise tegevuse prioriteetsed suunad arengukavas allüksustele erinevalt:

Piilupesa hoone (kuulub AS Esmar) on väga kehvas seiskorras ja vajab suuri investeeringuid nii fassaadi, uste-akende, rühmade jt ruumide kordategemiseks; samuti on vajalikud finantsmahutused mööbli väljavahetamiseks. Korrastamist vajab õueala. Kuna Viimsi Vallavalitsuse ja AS Esmar vahel sõlmitud üürileping kehtib 31. detsembrini 2009, siis on vallavalitsus alustanud läbirääkimisi majaomaniku huvide selgitamiseks.

Pargi, Leppneeme ja Randvere allüksused töötavad uutes majades, mis vajavad mööbliga jt vahenditega sisustamist, sh ka esmatarbe töövahendeid ja tehnikapargi täiustamist.

Lasteaia arendamisel tuleb tähelepanu pöörata rahvastiku vanuselise struktuuri muutustele tulevikus. Viimsi valla rahvastikus on sisserändel põhinevast rahvastikukasvust tulenevalt väga suur osakaal 25-40 aastastel elanikel ja seega noortel peredel. Rände mahtude vähenedes võib vajadus lasteaiakohtadele hüppeliselt väheneda, peale seda kui sisserännanud perede lapsed on lasteaia east välja kasvanud.

Alternatiiviks uute lasteaiakohtade loomisele munitsipaallasteaedades on eralasteaedade tekke soosimine elukoha lähedale, sh kõikidesse küladesse, nende tegevuseks tingimuste loomine. Vastava koostöömudeli väljatöötamine ja juurutamine on jätkuvalt aktuaalne.

Põhi- ja keskharidus

Viimsi vallas tegutseb käesoleval hetkel 3 üldhariduskooli – Viimsi Keskkool, Püünsi Kool ja Prangli Põhikool. Koolidele ei ole eraldi


71

teeninduspiirkondi määratud ning teenindavad kõiki valla lapsi. Valla kooliealistest lastest õpib ligi 2/3 Viimsi vallas (1434) ja 1/3 (651) väljaspool (614 Tallinnas ja 37 teistes kohalikes omavalitsustes). Vallavalitsuse andmeil käiakse peamiselt Tallinna munitsipaalkoolides, aga ka era- ja riigikoolides. Kõige rohkem õpib Viimsi valla lapsi Tallinna 21. keskkoolis (83), Pirita Majandusgümnaasiumis (82) ning Tallinna Reaalkoolis (54).

Joonis 35. Viimsi vallas elavate laste haridusvalikud (Viimsi vallavalitsuse andmed, 2005. a. ja 2007 .a.)

Andmed näitavad ka, et kui algkooliealistest lastest käib valla koolides üle 2/3 valla lastest, põhikooliealistest natuke alla 2/3, siis gümnaasiumiastmes ületab teiste kohalike omavalitsuste territooriumil asuvates koolides käivate laste arv valla ainsas keskkoolis käivate laste arvu. 2005.a ja 2007.a. võrdlus näitab ka Viimsi Keskkooli uue hoone positiivset mõju – kõigis kooliastmetes on kasvanud Viimsi valla koolides õppivate valla laste ja noorte osakaal.

2005. a. valla elukeskkonna uuringu alusel on peamisteks põhjusteks, miks lapsed ei käi vallas asuvas koolis, mugavus ja harjumus – paljud hiljuti valda elama asunud perede lapsed jätkavad vanas koolis. Umbes ¼ juhtudel on peamise põhjusena rõhutatud ka kooli spetsialiseerumise olulisust koolivalikul, sh. venekeelse kooli/klasside puudumist vallas .

2006. a. valmis Viimsi Keskkooli uus hoone, mis on kaasaegseim Eestis, ning mis võimaldas õpilaste arvu senisega võrreldes oluliselt tõsta. Viimsi Keskkoolis õppis 2007.a. septembrikuu seisuga 1242 õpilast. Õpilaste arv on võrrelduna 2004/2005 kasvanud 338 õpilase võrra ja 1999/2000 õppeaastaga 537 õpilase võrra. Samuti on kasvanud klassikomplektide arv 25-lt 45-ni. 2007/2008 õ-a. avati Viimsi Keskkoolis 6 täiendavat klassikomplekti. Klasside komplekteeritus on koolil väga hea - u 26-36 õpilast klassis.

Püünsi Põhikool asutati 1993. a. Toimunud on õpilaste arvu väike langus. 2007. a. mais õppis koolis 171 õpilast, 2004/2005 õa. 178 last. Õppeaastal 1999/2000 oli laste arv 181. Klassikomplektide arv on püsinud samal perioodil muutumatuna – igat klassi on üks komplekt (Hared, 2004). Viimsi Vallavolikogu 12.02.2008 otsusega nr 6 toimus Püünsi Põhikooli ümberkorraldamine. Põhikoolile liideti samas majas asuv ja

8193 84 79

68 7898 103

119

90

49 57 52

4028

33 4548

54

4041

49

51

55

7670

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18vanus

Teised KOVViimsi vald

154119

95 103124

103127 123

140

10371 65

35

39

3953

60

57

49 59

73

98

9777

0

50

100

150

200

250

7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18vanus

Teiste KOV koolidViimsi valla koolid20072005


72

tegutsev MLA Viimsi Lasteaiad koosseisu kuuluv Püünsi lasteaed. Püünsi lasteaed-põhikooli uueks nimeks sai Püünsi Kool.

Prangli Põhikool asub Prangli saarel ning teenindab saarel asuva kolme küla lapsi. Koolis õppis 2007.a. septembris 13 last. Õpilaste arv Pranglil on viimase 10 aasta jooksul vähenenud 22 õpilaselt 11-ni. Koolis töötavad liitklassid. Kool oma praeguses mahus suudab ära teenindada kõik saarel elavad õpilased.

Joonis 36. Viimsi valla mandriosa üldhariduskoolid, õpilaste arv 2007/2008 asulates (Viimsi Vallavalitsus)


Elanike arvu kiire kasv, sh laste arvu kasv, on pannud valla hariduselu korraldamise ette rasked valikud. Rahvastikuprognoosi kohaselt nähakse sõltuvalt stsenaariumitest ette koolilaste arvu kasvu 60-120% võrra, 3200 - 5100 õpilaseni. Samas maksis Viimsi vald teistele omavalitsustele 2006.a. 3,7 miljonit krooni valla laste koolitamise eest ja 2007.a. 5,1 miljonit krooni. Uute õpilaskohtade loomine võimaldaks vähendada haridusteenuse sisseostu ning pakkuda kvaliteetset haridusteenust kodukoha lähedal. Vald planeerib 2009. aasta sügisel avada uue lasteaed- algkooli 340 koolilapsele ja 6- rühmalise lasteaia 120 lapsele.

Koolivõrgu arengukava järgi on Viimsi Keskkooli mõjupiirkonnas 2010.a. kuni 1000 õpilast enam, kui kooli endise hoone maht võimaldab. Valminud uus koolihoone lahendab seda probleemi üksnes osaliselt. Püünsi Kooli mõjupiirkonnas on prognooside alusel kuni 175 õpilast enam kui koolihoone mahutada suudab. Prangli Põhikoolis on aga suurim probleem laste arvu jätkuv vähenemine saarel.

Viimsi valla koolivõrgu ja koolieelsete lasteasutuste võrgu arendamise kavas tehakse koolikohtade puudujäägi vältimiseks, asustuse arenguga kaasaskäimiseks ning olemasolevate ressursside optimaalseimaks kasutuseks järgmised ettepanekud:

172 õpilast

Viimsi Keskkool1247 õpilast

15 õpilast

180 õpilast

Viimsi Keskkool1307 õpilast

15 õpilast


73

- Kahe uue 6-klassilise algkooli asutamine Viimsi ja Haabneeme alevikesse;

- 6-klassilise algkooli asutamine Randvere piirkonda;

- Püünsi Kooli võimalik ümberkorraldamine;

- Viimsi Keskkooli võimalik reorganiseerimine progümnaasiumiks.

2007. a. on alustatud uue lasteaed- algkooli ettevalmistustöid. Töös on detailplaneering ning valmimas koolihoone projekt. Sarnaselt lasteaedade arendamisele tuleb ka üldhariduse arendamisel silmas pidada seda, et praeguse noore rahvastiku vananedes hakkab koolikohtade vajadus tulevikus tõenäoselt ka langema.

Uute koolihoonete ehitamine eeldab suurt tähelepanu koolide õpetajaskonnaga komplekteerimisele. Selle tarvis on otstarbekas süvendada vallavalitsuse ja õpetajaid ettevalmistavate koolidega strateegilist partnerlust, mille läbi tagada heal tasemel õpetajate ettevalmistus ja palkamine.

Valla hariduselus on elanike seisukohast kõige probleemsem valla koolitranspordi korraldus, mis ligi 20% vastanutele tekitab tõsiseid probleeme ning üle 60% kohati probleeme. Valla koolitranspordi korralduse osas on enim kriitilisi hinnanguid kesk- ja idaosa külades, keskmisest enam ka Viimsi alevikus ja läänerannikul. Seega on oluline tagada alg- ja põhihariduse hea kättesaadavus kogu valla territooriumil elavatele lastele. Hariduse kättesaadavuse huvides on ka Prangli Põhikooli jätkusuutlikkuse kindlustamine. Õpilaste arvu suurendamiseks Prangli Põhikoolis tuleks kaaluda võimalust vanemateta laste kasuperre võtmist. Vallavalitsus kaalub Prangli kooli reorganiseerimist Püünsi kooli filiaaliks, mis tagaks Prangli ja Püünsi kooli lastele parema hariduskvaliteedi ja võimaldaks hariduse andmise jätkamist saarel. Üks võimalusi on merehariduse süvendatud õpetamine, mis põhineks spetsialiseeritud õppekaval.

Kõrg- ja kutseharidus

Kõrg- ja kutseharidusasutused vallas hetkel puuduvad. 2003. aastal lõpetas tegevuse Viimsi alevikus paiknenud ligi 1500 õpilasega Concordia Rahvusvaheline Ülikool.

Vallaelanike suhtumine kõrg- või kutsekooli toomiseks valda on pigem äraootav. Üle poolte küsitletutest leidis, et neil ei oleks midagi selle vastu kui vallas oleks selline kool. Samas oli võrdselt u. 25% selle idee tugevaid toetajaid kui ka vastaseid.

3.5.4 Vaba aeg, kultuur, sport

Valdkonna suunamisega Vallavolikogus tegelevad kultuuri- ja hariduskomisjon ning noorsoo- ja spordikomisjon. Vallavalitsuse koosseisu


74

kuulub abivallavanem, kelle vastutuse all on lisaks haridus- ja sotsiaalküsimustele ka valla kultuuri-, spordi- ja noorsootöö juhtimine.

Vabatahtlikult tegutseb vallavalitsuse ja volikogu koostööpartnerina noortevolikogu, mis koondab Viimsi valla aktiivseid noori ja noorsootöötajaid. Vallavalitsuse haldusaparaadis on noorsoo- ja haridusamet ning kultuuri- ja spordiamet. Munitsipaalasutustena tegutsevad Viimsi Muusikakool, Viimsi Kunstikool ning Viimsi Raamatukogu filiaaliga Pranglil. Kultuurilise isetegevuse ja noorte huvitegevuse korraldamine on delegeeritud MTÜ-le Viimsi Huvikeskus, mille juures tegutsevad 2 avatud noortekeskust (Viimsi alevikus ja Randveres). Sihtasutusena tegutseb Viimsi Muuseumid. Valdkonna arengukavadest on olemas Viimsi valla liikumisharrastuse ja spordi arengukava ning SA Viimsi Muuseumid arengukava. Koostamisel on noorsootöö arengukava ja kultuuri arengukava.

Valdkonna tegevuskulud on kasvanud 2002. aastal 5,5 miljonilt 31,58 miljoni kroonini 2008. aasta vallaeelarves, kulud huvikeskuse ja sporditegevuse toetusteks aga 1,7 miljonilt 13,8 miljonini. Kulude üldmaht on aastati kõige enam sõltunud tehtud investeeringute mahust. Viimaste aastate suurimateks investeeringuteks on olnud spordiobjektidest Viimsi Spordihall (2002), Viimsi Keskkooli Spordikompleks (2006) ning Viimsi mõisa pargi kunstmurukattega jalgpalliplatsid ja tenniseväljakud (2007). Kultuuri- valdkonna viimaste aastate olulisemad investeeringud on olnud Viimsi Raamatukogu uued ruumid Viimsi Rannapere Pansionaadi hoones (2005), SA Viimsi Muuseumid hoonete renoveerimistööd: Rannarahva Muuseumi hoone I korruse renoveerimine (2004-2006), Viimsi Vabaõhu-muuseumi hoonete katuste renoveerimistööd (2005-2006;2008), uue aia ning kuuri ehitamine (2004-2005) ning Rannarahva Muuseumi ja Viimsi Vabaõhumuuseumi elektroonilise valvesüsteemi väljaehitamine (2004-2008).

Joonis 37. Valla kultuuri- ja spordielu finantseerimine vallaeelarvest, 2002-2007 (Viimsi Vallavalitsus: eelarve täitmise aruanded,)

Traditsiooniline laste huviharidus tugineb vallas 1977.a. rajatud Viimsi Muusikakooli ja Viimsi Kunstikooli tegevusele. Haabneemes asuvas Viimsi Muusikakoolis tegutseb 12 erialarühma ja õpib 2008/09 õppeaastal 134 õpilast. Põhirõhk koolis on instrumendiõpetusel. Koolis töötab 19 õpetajat.

5 492 025 6 371 378 6 553 141

9 444 431 10338350,37

14171518

13 990 000

333 9442 366 609

5 677 000

544982

144259

1 689 707

3 220 239

3 939 419

4 341 471

5902478

9384708

0

5 000 000

10 000 000

15 000 000

20 000 000

25 000 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007

toetusedinvesteeringudtegevuskulud


75

Viimsi Kunstikoolis on rühmade arv 10 ning õpilasi 110. Koolis õpetab 5 õpetajat. Õpetus toimub üleriigiliste kunstikoolide õppekavade kohaselt. Kool asub alates 2007. aasta juunikuust Miidurannas asuvas õppetööks kohandatud ruumikas eramus.

Muu huvitegevuse arendamise ja koordineerimisega tegeleb 1997. aastal asutatud ja Viimsi alevikus paiknev MTÜ Viimsi Huvikeskus. Huvikeskuse tegevuse prioriteediks on võimaldada Viimsi vallas elavatel lastel, noortel ja täiskasvanutel tegeleda vabal ajal neile meelepärase huvitegevusega koduvallas ning pakkuda heatasemelist koolitust ja teenust selles valdkonnas. Huvikeskuses tegutseb pidevalt 19 huviringi (rahvakultuur, tantsuklubid, muusika, käsitöö, laste laulustuudio, beebiklubi Loora), milles osalejaid kokku 400 inimest. Vallas tegutsevatest seltsidest on liikmete arvu poolest suurimad Viimsi Pensionäride Ühendus (300) ja Kindral J. Laidoneri nim. Selts (200). MTÜ Viimsi Huvikeskus on valla traditsiooniliste kultuurisündmuste korraldajaks.

MTÜ Viimsi Huvikeskus struktuurüksuseks on Viimsi Noortekeskus, mis töötab avatud noorsootöö põhimõttel ja eesmärk on pakkuda noortele vabatahtlikkuse alusel arengulisi ja hariduslikke kogemusi, mis aitavad neil olla aktiivsed demokraatlikus ühiskonnas. Noortekeskus on avatud kõikidele 7-26 aastastele ümbruskonna noortele. Keskuses on loodud tingimused mitteformaalseks õppimiseks, eelkõige kogemuste omandamiseks läbi tegevuse ja suhtlemise. Viimsi Noortekeskus korraldab ka erinevaid noorteüritusi, -laagreid, -projekte ning annab noortele vajalikku infot ühiskonnas toimuvast. 2007. aasta sügisel avati Viimsi Noortekeskuse filiaal Randveres.

Aktiivselt on alustatud rahvusvahelise noorsoo-alase koostööga. Viimsi noored ja noorsootöötajad on osalenud erinevates noorsoovahetus-projektides ning korraldanud ka ise rahvusvahelisi noorsoovahetusi Viimsis. Rahvusvahelise koostööga on plaanis ka tulevikus jätkata, see annab noortele võimaluse kultuuridevaheliseks õppimiseks, oma kultuuri tutvustamiseks, keele praktiseerimiseks.

Joonis 38. Vaba aja, kultuuri- ja spordiasutused ning -objektid Viimsi vallas


76

Prangli saarel on huvitegevus koondunud Prangli Rahvamaja ümber. Tegutsevad huviringid, kuid osalejaid pole palju. Suvekuudel esinevad kontsertidega saare rahvamajas taidlejad, samuti kutselised kollektiivid (nt. Tallinna Linnateater, Von Krahli teater, VAT Teater). Alates 1996. aastast on rahvamaja hoonet vallavalitsuse toetusel järk-järgult remonditud ning maja on oma siseilmelt ja väljanägemiselt kaunimaks muutunud. 2008.a suvel paigaldati rahvamaja katusele päikesepatareide paneelid, mis toodavad loodusesäästlikult rahvamaja tarvis elektrienergiat ja vähendavad seni vaid fossiilsete kütuste põletamisest saadud elektrit. Ka Naissaarel korraldatakse suvel etendusi ja kontserte – eelkõige Nargen Opera eestvedamisel.

Vallas tegutseb pidevalt 15-20 spordiklubi, mille liikmete arv on ligi 400 (neist 50 täiskasvanuid). Eelisarendatavateks spordialadeks on jalgpall, kergejõustik, korvpall, käsipall, võrkpall, sulgpall, tennis, purjetamine, ujumine, rulluisutamine ja võimlemine, mis kuuluvad vallaeelarvest toetatavate spordialade loetellu. Viimsi spordiharrastajate käsutuses on kaks koolivõimlat. OÜ Viimsi Haldus omanduses on 2002. a. valminud suur spordihall Haabneemes. OÜ Viimsi Haldusele kuuluvad veel Haabneemes asuvad jalgpalliväljak ja kaheksa tehiskattega jooksurajaga staadion. AS Same Sport omab 25 m ja 8 laskerajaga sisetiiru. Spordiväljakud on ka Viimsi Keskkooli ja Püünsi Põhikooli (tenniseväljakud) kõrval. 2003. a. valminud SPA Viimsi Tervis vabaajakeskuses on veekeskus, jõu- ning spordisaal. Lisaks on vallas veel mitmeid väiksemaid spordiobjekte, mida spordihuvilised saavad kasutada.

Kahes vallas tegutsevas raamatukogus - Viimsi Raamatukogus Haabneemes ja selle haruraamatukogus Pranglil – oli 2007. aastal kokku 2340 aktiivset kasutajat, nendest lapsi 462.

Sihtasutus Viimsi Muuseumid koosneb neljast struktuuriüksusest: Viimsi Vabaõhumuuseum (asutatud 1980), Rannarahva Muuseum (1971), Naissaare Muuseum (2000) ja Pranglisaarte Muuseum (asutatud 2008). Rannarahva Muuseum ja Viimsi Vabaõhumuuseum asuvad mõlemad Pringi külas. Naissaare Muuseum paikneb Naissaarel Männiku külas. Pranglisaarte Muuseum on loodud koos kahe mittetulundusühingust lepingupartneriga, kes tegutsevad Prangli saare Lääneotsa külas. SA Viimsi Muuseumid eelkäija on 1971. aastal asutatud S.M.Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi muuseum. Muuseum on viimastel aastatel mitu korda kolinud. Alates 2003. aasta maist paiknevad muuseumi peakontor ja Rannarahva Muuseumi ruumid endises Viimsi koolimaja hoones, millise I korrusel on tehtud osaline kapitaalremont, kuid jätkuvalt vajab remonti ning ümberkohandamist näitusesaalideks ja hoidlateks kogu hoone II ja III korrus ning õues asuv vana katlamaja. Tallinna lahe kaldal paiknev Viimsi Vabaõhumuuseum avati 1980. aastal. Alates 2001.a-st alustas Viimsi vallas Viimsi mõisas tegutsemist riiklik muuseum, mil Kaitseministeerium ja Viimsi vald kirjutasid alla lepingule, mille alusel anti ministeeriumile üle Viimsi mõisa peahoone, kus alustas tööd riiklik sõjaajaloole keskenduv Eesti Riiklik Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. Kohalikel muuseumitel on tihe side Eesti Sõjamuuseumiga. Vallas asuvaid muuseume külastab 24% elanikest - pigem naised, vanemad inimesed, kes on vallas kauem elanud ja siin töötavad. Piirkondlikult eristuvad selgelt Haabneeme ja Viimsi alevikud ning lääneranniku külad (kus muuseumid asuvad) – milles ligi 1/3 elanikest


77

külastab vallas asuvaid muuseume – ning idaranniku, lõuna- ja keskosa elanikud, kus külastatavuse tase jääb neile üle 2 kordselt alla.

Vastavalt elukeskkonna uuringule kasutatakse elanike poolt vaba aja veetmiseks vallas enim siin asuvaid puhkealasid. Olulisel kohal elanike vaba aja sisustamisel on ka merel puhkamine, meelelahutus ja toitlustusasutustes viibimine ning korraldatud üritustel osalemine.

Joonis 39. Vaba aja veetmine vallas

Valla mandriosas on 13 arhitektuurimälestist ja 2 ajaloomälestist (Randvere kirikuaed ja Rohuneeme kalmistu). Prangli saarel on üks arhitektuurimälestis (Prangli kirik) ja 3 ajaloomälestist (II maailmasõjas hukkunute ühishaud, Prangli külakooli hoone, Prangli kirikuaed) ning Naissaarel, on 16 arhitektuurimälestist ja 1 ajaloomälestis (Naissaare kalmistu) samuti on arhitektuurimälestis Keri saarel asuv Keri tuletorn (1719-1803).

3.5.5 Kirikuelu

Ajavahemikul 2002-2008 on tehtud investeeringuid Viimsi valla kirikuhoonete ehitusse ja parendustöödesse: EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse Rohuneeme kabeli ehitustööd (2004-2008), EELK Viimsi Püha Jaakobi kiriku ja selle ümbruse maa-ala ehitustööd (2004-2008), EELK Randvere Peetri kiriku siseinterjööri remonditööd (2007), EELK Rootsi Mihkli koguduse Naissaare kirikuhoone taastamistööd (2008). 2009. aastal on kavas restaureerida Prangli Laurentsiuse kabeli katus.

Viimsi vallas tegutseb kolm luterlikku kogudust, EELK Viimsi Püha Jaakobi kogudus, EELK Randvere Peetri kogudus ning EELK Prangli Laurentsiuse kogudus. Rohuneeme teel asub Evangeeliumi Kristlaste vabakogudus ja palvemaja. Viimsi Püha Jaakobi kogudus kui valla suurim on ehitanud kiriku uue hoone Viimsi poolsaarele nn. vana koolimaja esisele krundile, mille kogudusele kinkis Viimsi vald. Kirikuhoone on sisse õnnistatud 25. juulil 2007.a, kuigi hoones oli juba mõnda aega peetud jumalateenistusi ja

55%

39% 39%

33%30%

24%

17%

6%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

Valla

puhke

ala

de

kasu

tam

ine

Mer

el p

uhka

mis

evõ

imalu

ste

kasu

tam

ine

Valla

s asu

vate

mee

lela

hutu

s-ja

/või

toitlu

stusa

sutu

stes

aja

vee

tmin

e

Valla

s ko

rrald

atu

düritu

ste,

ete

ndust

eja

spord

ivõis

tlust

ekü

last

am

ine

Valla

raam

atu

kogude

teen

ust

eka

suta

min

e

Valla

s asu

vate

muuse

um

ide

küla

stam

ine

Osa

lus

spord

irin

gid

ete

gev

use

s ja

valla

spord

iraja

tist

eakt

iivne

kasu

tam

ine

Osa

lus

kultuurise

ltsi

de

või

iset

egev

usr

ingid

ete

gev

use

s


78

kontserte. Naissaarel asub Rootsi-Mihkli kogudusele kuuluv kirikuhoone, mida restaureeritakse. Prangli saarel on Laurentsiuse kabel.


Kultuurisündmuste sisukamaks muutmine peaks haakuma vaba aja veetmise võimaluste laiendamisega valla mandriosas ja saartel. Pärandkultuuri ja –tehnoloogia jäädvustamiseks ning tutvustamiseks on võimalik tuge leida arenenud külaliikumiselt, SA Viimsi Muuseumid* ja kodu-uurijate tegevusest. Valminud on Naissaare ja Prangli saare arengukava projektid.

SA Viimsi Muuseumid arengukava (kinnitatud 2008.a) kirjeldab muuseumi ees seisvaid väljakutseid visioonina järgnevalt:

SA Viimsi Muuseumid on atraktiivne, külastajatele aastaringselt osalust ja positiivseid elamusi pakkuv muuseumikompleks Viimsi valla mandriosas ja saartel. Ühtse kaubamärgi all toimivad võrgustikus Viimsi Vabaõhumuuseum ja Rannarahvamuuseum valla mandriosas ning ekspositsioonid Pranglil ja Naissaarel. SA Viimsi Muuseumid on Viimsi valla turismi visiitkaart ja külastuse sihtkoht. Piirkonna ühiste väärtuste teadvustamine ja kujundamine ning huvirühmade kaasatuse laiahaardelisus on toonud muuseumile juhtrolli piirkonna populariseerimisel ja viimsilaste identiteedi kujundamisel. Vallaelanikele ja külalistele pakutakse sisukat vaba aja veetmist, ainest kultuuriväärtuste mõistmiseks ja võimalusi loominguks. SA Viimsi Muuseumid on elava ajaloo keskkond lastele ja täiskasvanutele, atraktiivne kultuuri- ja vabahariduskeskus. Muuseum pakub võimalusi ühistegevuseks erinevatele huvigruppidele. SA Viimsi Muuseumid kogud, uurimistöö, ekspositsioonid ja teavitus on teinud organisatsioonist rahvusvaheliselt tunnustatud, ärksate ja pärandkultuuri hindavate inimeste soositud kokkukäimiskoha. SA Viimsi Muuseumid on Eesti rannarahva ajaloo kompetentsikeskus - rannarahva mälu- ja töökoda. Rannarahva ajaloo ja tänapäeva uurimine, kultuuri- ja ajaloolise ainese kogumine, säilitamine ja populariseerimine on pannud aluse usaldusväärsele partnerlusele paljude kultuuri- ja haridusasutustega Eestis ja ka väljapool meie kultuuriruumi. Loodud Rannarahva koda on toimiv tugi- ja katusorganisatsioon Eesti rannarahva liikumisele ja koondab endas rannapiirkondades elavaid ja tegutsevaid ettevõtjaid, eraisikuid ja muidu aktiivseid inimesi.

SA Viimsi Muuseumid arendamiseks kavandatakse tööd neljas tegevussuunas, milleks on kliendisuund, protsessisuund, arengu- ja personalisuund ning finantssuund (vt täpsemalt SA Viimsi Muuseumid arengukava, 2008).

2007. aasta andmete analüüs näitab, et valla huvitegevuses osales 2591 õpilast ja 367 täiskasvanut, mis on veidi enam kui iga viies Viimsi valla elanik. Viimsi valla poolt toetatud sporditegevuses osaleb ligi 1326 õpilast. Valla 127 täiskasvanut on osalemas vallas tegutsevates spordiklubides klubide liikmetena. Kuid spordi aktiivsete harrastajate arv on suurem,


79

kuna paljud harrastajad ei ole spordiklubide liikmed, kuid on aktiivselt kasutamas vallas olemasolevaid võimalusi (ujumine, tennis, pallimängud, tervisejooks, jalgrattasõit, kepikõnd, purjelaud jne.). Tulevikus on oluline elanike kaasatust huvitegevuses ja sportimises suurendada. Selle tarvis tuleb renoveerida hooneid ning tunnustada enam pedagoogide, treenerite ja loovinimeste tööd. Noorsootöö laiendamiseks on kavas avada noortekeskus Pringi külas.

3.5.6 Tervishoid

Kohaliku omavalitsuse roll valla tervishoiu korraldamisel on seadusest tulenevalt tagasihoidlik. Vallavalitsuse koosseisus on Sotsiaal- ja tervishoiuamet, mille juhatajale alluvad sotsiaaltöö ja lastekaitse ametnikud ja tervishoiu ning arstiabi korraldusega tegelev vallaarst. Tervishoiu kulud vallaeelarves on väikesed. Enamuse neist moodustavad toetused perearstidele, haiglale ning kiirabipunktile. Vald peab üleval ka tervishoiupunkti Prangli saarel kodanike esmavajaduste rahuldamiseks, mille tegevust korraldab AS Viimsi Haigla.

Joonis 39. Valla tervishoiu finantseerimine vallaeelarvest, 2002-2007

Valla olulisemad meditsiiniasutused - AS Viimsi Haigla, Erahaigla Fertilitas ja AS Nova Vita Kliinik, samuti valla elanikke teenindavad perearstid on enamuses koondunud Viimsi Haigla hoonesse Haabneemes. Samas asub ka valla elanikke teenindav kiirabi. Tervishoiupunkt töötab Prangli saarel, meditsiinipunktid asuvad ka Viimsi Keskkoolis, Püünsi Põhikoolis, lasteaedades. Vallas on mitu hambaravikabinetti ja apteeki. Perearstide vastuvõtt toimub Haabneeme alevikus ja Randvere külas 2007. a avatud keskusehoones. Vallas tegutseb 2008.a seisuga 7 perearsti.

AS Viimsi Haigla pakub litsentseeritud taastusravi.

274 400 260 608 279 819

457209394202

641000260 000

360 200

533 608

353 428

271 929 386962

724000

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

1 200 000

1 400 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007



80

Viimaste aastate olulisima arenguna meditsiinis avas Fertilitas 2004. a. Viimsis kõigile kaasaja tingimustele vastava ravi- ja diagnostikakompleksi.

2002. a. avatud Viimsi Tervis SPA Tervisekeskus pakub elanikele ja turistidele mitmeid vee- ja soojaprotseduure, soolakambrit ja erinevat liiki massaaže liigesevaevuste, kaela- ja alaseljavalude ning krooniliste hingamisteede- ja nahahaiguste raviks.

Tabel 4. Valla tervishoiuasutustes pakutavad teenused ja voodikohtade arv

Asutus Töötavad arstid ja teenused Voodi-kohtade

arv

AS Viimsi Haigla

Kurgu-kõrva-nina arst, naistearst, närviarst, naha- ja suguhaiguste arst, kirurg, südamearst, taastusravi arst, gastro-enteroloog, röntgen, EKG, hambaarstid (2), valvearst, sisearst, perearstid (4), taastusravi

36

AS Fertilitas

Naistearstid, üldkirurgid, plastikakirurgid, lastearstid, uroloogid, ortopeedid, naha-ja suguhaiguste arst, nina-kõrva-kurguarstid, silmaarst, gastro-enteroloog, kardioloog, mammoloog, arst-geneetik, psühholoog, massöör, peresünnituskeskus, viljatuse uuringud ja ravi

37

AS Nova Vita Kliinik

Lastetuse ravi ja meditsiinigeneetika uuringud

Joonis 40. Valla tervishoiuasutused (sh. apteegid ja perearstide asukohad)

2/3 valla elanikest kasutab vallas asuva ja 1/3 Tallinnas asuva perearsti teenuseid. Perearsti asukoha puhul on oluliseks teguriks praeguses


81

elukohas elatud aeg. Kui lähiajal valda kolinud inimeste puhul on perearstipraksise asukohaks võrdselt nii vald kui Tallinn, siis elukohas elatud aja kasvades suureneb ka vallas perearsti juures käivate inimeste osakaal ulatudes üle 15.a. praeguses elukohas elanute puhul 85%-ni. Tugevalt sõltub perearsti asukoht ka töökoha asukohast – Tallinnas töötavad inimesed omavad keskmisest sagedamini ka perearsti Tallinnas.

Hambaarsti (67%) ja muude tervishoiuteenuste osas (58%) on üle poolte valla elanike puhul teenuse pakkuja Tallinnas. Hambaarsti ja muude tervishoiuteenuste kasutamisel on seos elukoha püsivuse ja töökoha asukohaga samuti tugev. Kui praeguses elukohas vaid vähest aega elavate inimeste seas domineerib Tallinn mitmekordselt valla ees teenuse asukohana, siis kauem paigal elanute puhul on vald isegi olulisem terviseteenuste pakkuja kui Tallinn.

Elanike rahulolu perearsti-, hambaravi- ja muude raviteenustega on üldiselt valdav – u ¾ elanikest peab teenust väga heaks ja vaid kuni 5% tõsiseid probleeme tekitavaks.


Valla elanike juurdekasv ning viimastel aastatel sisserännanute paremal lõimumisel valla ellu võib eeldada kohapealse tervishoiuteenuse nõudluse suurenemist. Vallaelanike paremaks teenindamiseks ja tervishoiusüsteemi koordineerimiseks teeb vald tõhusat koostööd vallas asuvate meditsiiniteenuseid pakkuvate asutustega ja toetab alustavaid perearste ning kiirabi tegevust piirkonnas.

Raskendatud on arstiabi ja kiirabi saartel, mille tagamine nõuab märkimisväärseid ressursse. 2007. aastal valla soetud hõljuk leevendab olukorda mõneti. Valla mandriosa elanike juurdepääsu vallakeskuses paiknevatele tervishoiuasutustele peaks tagama toimiv teede- ja ühistranspordivõrk.

Tervislike eluviiside propageerimiseks, nende leviku soodustamiseks, võimaluste loomiseks koostatakse kohalik programm vallaelanike tervise edendamiseks.

3.5.7 Sotsiaalne kaitse

Elanike sotsiaalhoolekande ja sotsiaalse kaitse küsimustega vallas tegelevad Vallavolikogu Sotsiaalkomisjon, Vallavalitsuse sotsiaal-, kultuuri- ja haridusvaldkonna abivallavanem ning Sotsiaal- ja tervishoiuamet 4 ametnikuga. Lisaks juhatajale töötab sotsiaalametis sotsiaaltööspetsialist ja lastekaitsespetsialist ning koosseisu kuulub ka poole kohaga vallaarst.

Vallaeelarve kulud sotsiaalse kaitse valdkonnas on viimastele aastatel tõusnud tegevuskulude arvelt. Toetuste maht ja osakaal sotsiaalvaldkonna eelarves on viimasel kolmel aastal jäänud samale tasemele.


82

Joonis 41. Valla sotsiaalhoolekande finantseerimine vallaeelarvest, 2002-2007 (Viimsi Vallavalitsus: eelarve täitmise aruanded,)

Vald pakub elanikele 9 liiki kohalikke sotsiaaltoetusi: sünnitoetus, põhikooli I klassi mineva lapse toetus, lasteaias ja koolis toidu eest tasumise toetus, ravimitoetus, vanurite tähtpäeva toetus, matusetoetus, Tšernobõli AEJ avarii likvideerimisel osalenu toetus, maamaksu toetus ja erakorraline toetus. Toetuse saamiseks esitatud avalduste arv on viimastel aastatel püsinud üsna stabiilselt 800-1000 avalduse vahel aastas, kuid järjepidevalt on kasvanud toetuste maht. Riiklike toimetulekutoetusi eraldati 9 perekonnale, kokku 46000 krooni eest.

Aastal 2007 eraldati riigi poolt 29 000 krooni (2007 aasta kulu oli 78804 kr) ja 2008 aastal 50000 krooni. Võimalik oleks 2008. aastal kasutada 179168 krooni. 2008. aasta 8 kuuga on kulutatud 45000 krooni. Siiski tuleb olla valmis, et majandusolude halvenemisel suureneb ka toetuste vajajate arv.

Viimsi valla Sotsiaalameti poolt läbi viidud vanurite küsitlus näitas, et põhiliselt kasutatakse ravimi- ja maamaksutoetust. Vanurite rahulolu sotsiaaltoetustega on valdavalt hea (71% vastanutest). Oluline osa (ligi 80%) vanuritest valla sotsiaaltoetusi ei kasuta. Riiklike toimetulekutaotluste võrdlus näitab, et sotsiaaltoetuste suurus ja eraldatud toetuste arv 1000 elaniku kohta on Viimsi vallas ligi 10 korda väiksem kui Eesti ja Harjumaa keskmine tase.

Eakate statsionaarse hoolekandega tegeleb valla omandis olev AS Rannapere Pansionaat (asutatud 1974. aastal kui Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi vanadekodu), mis reorganiseeriti 2008. a Sihtasutuseks Rannapere Sotsiaalkeskus. Seal elab 54 inimest, kellest ca 20 on Viimsi valla kaasfinantseerimisel. 2000. a. avati Pansionaadi hoones eakatele suunatud päevakeskus, mis kolis 2006. aasta lõpus uutesse avaramatesse ruumidesse. Päevakeskuses tegutsevad erinevad ringid ning korraldatakse eakate igapäevaelu elavdavaid ning psühhosotsiaalset heaolu parandavaid üritusi.

22753763045000

87310

372132

5 114 078 5 068 719 5 242 748

3700986

4635200

2 810 000

400 000

3 136 666

0

1 000 000

2 000 000

3 000 000

4 000 000

5 000 000

6 000 000

7 000 000

8 000 000

9 000 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007



83

Sotsiaalhoolekande teenustega kokkupuutunud valla elanike rahulolu on hea – 2/3 hindavad seda väga heaks ning vaid alla 5% tekitab teenuse halb kvaliteet tõsiseid probleeme.


Vanurite küsitluse järgi tunnevad vanurid kõige enam huvi matkade, väljasõitude, etenduste, tervishoiuteenuste, käsitööringide, arvutiõpetuse ja psühholoogilise nõustamise teenuse vastu.

Pensionäride arvu ja osakaalu kasv valla rahvastikus praeguse 30-50 aastaste rahvastikurühma vananedes, st 15-30 aasta perspektiivis, toob endaga kaasa suurema vajaduse sotsiaalhoolekande teenuste järele. Selleks peab vald oluliseks arendada koostööd kolmanda sektoriga ning vajalikke teenuseid pakkuvate firmadega.

Majandusolude halvenemisel tuleb olla valmis abivajajate toimetuleku toetamiseks.

3.5.8 Avalik kord ja turvalisus

Valdkonda juhib Viimsi Vallavolikogu Korrakaitse komisjon. Valdkonna haldamise ja arendamisega tegeleb Viimsi valla kohaliku omavalitsuse organisatsioonis SA Viimsi Kodanikukaitse Fond, mille Viimsi Vallavalitsus on asutanud elanike turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse ennetamise projektide rahastamiseks. Loodud on ka abipolitseinikest koosnev korrakaitse üksus, kes patrullivad koostöös politsei ja turvafirmadega regulaarselt Viimsi haldusterritooriumil. Abipolitseinikele on soetatud ka maastur, millega teostatakse patrulle. Samuti ostetakse abipolitseinikele patrullimiseks mõeldud varustust.

Joonis 42. Valla avaliku korra ja turvalisuse finantseerimine vallaeelarvest, 2002-2007

432 605 411 489

562 488 531 996

1 115 302

1 570 000

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

1 200 000

1 400 000

1 600 000

1 800 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007

tegevuskulud


84

Avaliku korra tõstmisele kulutatud vahendid on vallaeelarves viimastel aastatel siiski tõusnud, ulatudes 2006. a eelarves üle 1 miljoni krooni ning 2007. a eelarves oli see üle 1,5 miljoni krooni. Vald kavandab nende kulutuste tõstmist.

Avaliku korra tagamisega vallas tegeleb Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabliteenistus asukohaga Viimsi alevikus. Tänaseks on Viimsi vallas 20 abipolitseinikku. SA Viimsi Kodanikukaitse Fondi ja Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna vahel sõlmiti koostööleping 2007. aastal ja selle kohaselt korraldavad politseiametnikud ja abipolitseinikud suvel patrullteenistust Pranglil ja Naissaarel. Käesoleval aastal sai Viimsi vald juurde 2 konstaablit, seega on kokku vallas 4 konstaablit. Avaliku korda aitab tagada ka AS G4S Eesti, kellega on sõlmitud tähtajatu patrullteenuse leping.

Laienenud on MTÜ Eesti Naabrivalve sektori liikumine. Kui 2006. aastal oli 3 naabrivalve sektorit, siis aastal 2007 on juba Viimsi vallas kokku 10 sektorit. 2008. aastal 13 sektorit.

Valla territoorium kuulub Päästeameti Harjumaa Päästeteenistuse Muuga tugikomando (paiknemisega Maardus) teeninduspiirkonda.

Ligi poolte valla elanike elukohas on lisaks riiklikule korrakaitsele – politseile – rakendatud lisameetmeid turvalisuse tõstmiseks. Levinuim turvalisust suurendav meede on naabrivalve ja turvafirmade pidev või perioodiline territooriumi valve. Naabrivalve on levinuim ida- ja lääneranniku ning keskosa külades, turvafirmade valvet tõstavad esile Kelvingi ja Püünsi külade elanikud.

Põhilised kuritegude liigid, mis pannakse toime, on suunatud autodele, pooleli olevatele ehitistele ja elamutele ning nende kõrvalhoonetele (näiteks abihooned, korterelamute trepikojad ja keldrid). Kuritegevuse piirkondlik levik peegeldab asulate rahvaarvu suurust. Suuremates asulates – Haabneemes ja Viimsis – leiab aset enam kuritegevust kui väikestes.


Avaliku korra ja turvalisuse tõstmiseks on viimastel aastatel tehtud mitmeid olulisi samme – valla sissesõiduteedele on paigaldatud turvakaamerad ning koostöös politseiga on suurendatud vallas asuvaid töökohti korrakaitse valdkonnas. Käivitunud on abipolitseinike formeering, millele on soetatud ka patrullauto.

Valla elanike jaoks on tõsiseimateks avaliku korra ja turvalisusega seotud probleemideks vargused ning autodega kihutamine õuealadel ja tänavatel. Seejuures on vargused hinnatud võrdselt probleemseks nii eramajade kui kortermajade elanike poolt. Varguste osas on probleemseim piirkond idarannik, kihutamine häirib aga enim keskosa külade elanikke .

Viimsi valla territooriumil paikneb seitse A kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet (AS DBT, AS Estonian Transoil, Eurodek Muuga Services AS, Milstrand AS, AS Nybit, Oiltanking Tallinn AS, AS Pakterminal) ja viis B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet (AS Tallinna sadam Muuga


85

sadam, Miiduranna Sadam AS, AS Galvex Estonia, AS Refetra, AS Stivis). Veel peavad Hädaolukorraks valmisoleku seaduse § 26 alusel esitama hädaolukorraks valmisoleku plaani kolm ettevõtet - OÜ Miiduranna Külmladu, AS Nexilis ja OÜ Logotek.

Valla peamised turvalisuse riskid on seotud elanikele ohtlike veoste mahu jätkuva kasvuga sadamatesse ja ohtlike ainete käitlemisega tootmisprotsessides, mis võivad negatiivselt mõjutada elukeskkonda ja kinnisvara kindlustamise hindasid. Ohtlike ainete käitlemine kujutab ohtu suurõnnetusteks, mille ärahoidmiseks tuleb teha märkimisväärseid investeeringuid.

Harjumaa Päästeameti poolt koostatud Harjumaa ohtlike kemikaalide käitlemise suurohuga piirkonna riskide esmahinnangu järgi on Viimsi vallas kaks peamist ohuallikat – Miiduranna sadam ja Muuga sadam. Miiduranna sadamas on põhilisteks ohuallikateks naftasaaduste käitlemine AS Milstrand terminalis ning ammoniaagi kasutamine OÜ Miiduranna Külmlaos.

Muuga sadamas on võimalikud suurõnnetuse ohud sarnased Miidurannaga – kütusemahuti põleng, tulekahju estakaadil ja suur leke tankeri laadimisel. Muuga terminalide riske suurendab asjaolu, et erinevate terminalide mahutid paiknevad teiste terminalide ohualas ja iga suurõnnetus ühes terminalis võib kaasa tuua järgnevad suurõnnetused teistes terminalides. Vahetus ohualas on Muuga küla. Ammooniumnitraati käitleva ettevõtte DBT ohualasse (kuni 5 km) jäävad aga Metsakasti, Muuga, Laiaküla ja Randvere küla. Lisaks ohtlikke kemikaale käitlevatele ettevõtetele asub sadamas ka mitmeid suure tuleohtlikkusega ettevõtteid.

Elamuehituse tingimusi määrava teemaplaneeringu alusel tuleb keskkonnariski sisaldavate objektide naabrusesse ehitamisel arvestada suurõnnetuse riskist tulenevat ohuala järgnevalt:

- Muuga sadam – ohuala 5000 meetrit;

- Miiduranna külmhoone – ohuala 1200 meetrit;

- AS Milstrand ja AS Lonessa naftaterminalid ja nendega seotud rajatised ohuala 800 meetrit;

- Kütuste veoks kasutatavad raudteed – ohuala 800 meetrit;

- Kütuse vedamiseks kasutatavad autoteed - ohuala 120 meetrit.

Planeeringus lisatakse, et „Ohualasse ehitamine ei ole keelatud, kuid ohualasse ehitaja on kohustatud tutvuma Harjumaa riskianalüüsis ja Viimsi valla riskianalüüsis toodud ohualadel olevate riskidega, ... Ohualas elamisega võib näiteks kaasneda sundevakueerimine, vara osaline või täielik hävimine, vigastused, surm vms. Ohualasse rajatavate hoonete puhul võivad eeltoodud põhjustel olla tavapärasest kallimad ka kindlustusmaksed jms väljaminekud”. Viimsi valla 2007. aastal tellitud riskianalüüs näitas:

- Viimsi valla hädaolukorraohuga suurõnnetused ohustavad esmajoones elutähtsate valdkondade tegevust, keskkonda ja vara. Elanike elu ja tervis on Harjumaal suhteliselt vähem ohustatud, kuna põhiline osa Viimsi valla territooriumist jääb Muuga sadama ohtlike ettevõtete


86

ohualadest välja ning ohtlike kemikaalide auto- ja raudteeveod kulgevad suuremal osal väljaspool tihehoonestusega alasid;

- Kõige suuremaks ohuks on Viimsi vallas sotsiaalvaldkonna riskid; - Teisel kohal riskimaatriksis on suurtulekahjud valla asumites, metsatulekahjud Viimsi poolsaarel ja Naissaarel;

- Valla elanike elu, tervist ja vara ohustavad võimalikud suurõnnetused Miiduranna sadamas, ohtlike kemikaalide auto- ja raudteeveod, suurõnnetused valla territooriumil tegutsevates tanklates;

- Väetisevaguni plahvatuse korral jäävad keskmiselt ohtlikule alale Viimsi vallast Muuga küla elanikud;

- Ohtlikud raudteeveod ohustavad esmajoones Miiduranna ja Metsakasti küla asumeid. Põhilisteks raudteevedude riskiobjektideks on raudteeülesõidukohad ja raudtee vahetus läheduses asuvad hooned ülalnimetatud asumites;

- Ohtlike kemikaalide autoveod ohustavad veoteede vahetusse lähedusse jäävates hoonetes elavaid Viimsi valla elanikke. Põhilisteks raudteevedude riskiobjektideks on raudteeülesõidukohad ja asumite tee vahetu lähedus;

- Viimsi valla elutähtsate valdkondade tegevust võivad ohustada pikaajalised elektri-ja veevarustuse häired;

- Viimsi valla elu- ja looduskeskkonda ohustavad põhiliselt maantee- ja raudteeõnnetuste tagajärjel mahavoolanud naftaproduktid. Analüüs näitab, et selliste õnnetuste tagajärjed kaovad peale naftaproduktide kokkukorjamist suhteliselt kiiresti ilma pikaajalise ohtliku järelmõjuta;

- Sadamates ja merel toimunud õnnetuste tagajärjel vette sattunud ohtlikud kemikaalid ohustavad Viimsi valla elukeskkonda oluliselt vähe, kuna tõenäoliselt satub saaste poolsaare suhteliselt kitsastele rannaaladele;

- Loodusõnnetuste põhiliseks riskiks on tormidega kaasnev Tallinna lahe veetaseme tõus. Tugevate läänekaarte tuulte korral võivad lahe veetaseme tõusul üle 200 cm üle Kroonlinna nulli kõrged lained purustada Viimsi poolsaare suhteliselt madalat kaldaala Pringi „nina“ ja Lõõsneeme vahelisel alal, tekitades raskeid kahjustusi;

- PEPK puudub päästeressurss, mis tagaks valmisoleku võimalikele kütuseterminalide suurõnnetustele, rannareostustele, kütusetsisternide ja paakautode suurpõlengutele operatiivselt vajaliku tõhususega reageerimiseks ja päästetööde edukaks läbiviimiseks;

- PEPK Muuga komando ei ole võimeline praeguses koosseisus ja praeguse varustusega täitma tema ees seisvaid päästetööde ülesandeid Muuga sadamas.

Riskianalüüsis tuuakse ära ka võimalike hädaolukordade ennetamise ja nende tagajärgede leevendamise põhimeetmed: - Riskianalüüsi tulemuste arvestamine valla üld-ja detailplaneeringutes. Püüda vältida valla elu- ja looduskeskkonna ohtlikku ülekoormamist;

- Uute elamute, massikogunemis-, elu- , majutus-, ravi-, hooldus-, haridus-, hoolekande- ja ettevõtlusobjektide rajamisest hoidumine suure riskiga aladele;

- Detailplaneeringute koostamise lubade ja ehituslubade väljastamisel teavitada projekteerijaid neid objekte ohustavatest võimalikest riskidest;


87

- Pidev koostöö PEPK ja Tehnilise Järelvalve Inspektsiooniga valla riskiobjektide tehnilise seisundi ja hädaolukorraks valmisoleku plaanilise järelvalve valdkonnas;

- Elanikkonna informeerimine Viimsi valla võimalikest hädaolukordadest ja nende tõenäolistest tagajärgedest;

- Valla elanike varase teavitamise süsteemi väljaarendamine ja alalises valmisolekus hoidmine;

- Elanikkonna hädaolukorras tegutsemise väljaõppe korraldamine; - Kriisireguleerimisplaani koostamine, tegevuskavade ja täiendavate lisade õigeaegne täpsustamine ja täiendamine;

- Päästetööde ja suurõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks kaasatavate täiendavate ressursside hankimiseks vajalike lepingute sõlmimine ja õigeaegne uuendamine;

- Valla kriisikomisjoni plaaniline väljaõpe; - Muuga päästekomando võimekuse tõstmine nõutavale tasemele. Elanikkonna küsitlus näitab, et keskkonnaohtlike ainete veo ja käitlemisega seotud probleemid ei ole valla elanike seas veel piisavalt teadvustunud või siis ei hinnata neid otseselt elukeskkonna kvaliteeti mõjutavateks. Vallavalitsusel tuleb korraldada elanike teavitamine ohtudest ja viia läbi elanike kriisiolukorras käitumise koolitus. 2008 aastal planeeritakse koostöös AS-iga Tallinna Sadam paigaldada Randvere külasse täiendav õhuseirejaam. Samuti planeeritakse koostada hädaolukorra plaan – kava, mis otseselt tuleneb Viimsi riskianalüüsist.

3.5.9 Piirkondlikud erisused Viimsi vallas

Kinnisvaraarenduse territoriaalselt ebaühtlase jaotuse tulemusena on Viimsi vallas võimalik eristada linnalisi piirkondi (Viimsi ja Haabneeme alevik) ja piirkondi, mis kannavad endas veel maalist elulaadi koos maalise miljööga (Leppneeme, Tammneeme, saared). Teenindus ja kaubandus on kontsentreerunud alevikesse valla edelaosas, mis ei ole valla ida- ja eriti kaguosa piirkondadega hästi ühendatud.

Maa kasutusfunktsioonide muutmise tulemusena on tekkinud rida uusi elamurajoone, mis paiknevad nii tihe- kui ka hajaasustusaladel. Omapäraseks nähtuseks on nõukogudeaegsed suvilapiirkonnad, mille restruktureerimine elamupiirkondadeks on toimunud erineva kiirusega nii valla asulate siseselt kui ka asulate vaheliselt.

Muuga ja Miiduranna sadam ja nendega seonduvad transpordikoridorid on kujunenud jätkuvalt intensiivselt arenevateks logistika- ja industriaal-aladeks. Ka väikesadamate areng on valla ruumistruktuuri ja tegevusmõõtmeid muutmas.


88

Joonis 43. Teeninduse territoriaalne paigutumine vallas

Seega võib valla mandriosas eristada 6 erineva funktsiooniga piirkonda, mis ühtaegu konkureerivad teineteisega ja täiendavad teineteist. Arendustegevuse nõrkuse puhul domineerib piirkondade vastastikune konkurents selliselt, et ühe areng sageli isegi kahjustab teiste arengut. Eduka arendustegevuse tulemusel peaks sisemist konkurentsi asendama koostöö ja täiendavus.

Viimsi vallas saab eristada:

a) Valla keskus Haabneeme ja Viimsi aleviku territooriumil – siin asub vallamaja, valdav osa vallavalitsuse hallatavatest asutustest, teenindusest ja kaubandusest. Samuti transpordi sõlmpunkt. Suurem osa elanikest elab kortermajades. Keskuse väljaarendamisel on väga suur perspektiiv, kui Miiduranna sadama-ala hakatakse ümber struktureerima. Planeeringulise tegevusega on alustatud, et luua keskuse arendamise kontseptsioon.

b) Traditsioonilise asustusega rannaalad – Elamutüübist domineerivad siin üksikelamud, millest suure osa moodustavad endised suvilad. Suuremates külakeskustes on kauplused ja haridusasutused. Territoriaalselt eristuvad Läänerannik ja Idarannik. Lääneranniku asulad Rohuneeme, Püünsi, Pringi ja Miiduranna on keskusega tihedalt seotud. Idarannik on arengus natuke maha jäänud, suvilate osakaal hoonetest on suurem kui Läänerannikul ning ühendus vallakeskusega nõrgem. Mitmete lõunaosa külade seos vallakeskusega on igapäevaselt väga väike, ning nad on rohkem orienteeritud Tallinnale. Seda toetab ka teede- ja ühistranspordivõrgu iseloom.

c) Uuselamualad – Need paiknevad vallas hajutatuna, kas seotuna juba olemasolevate keskasulatega või siis eraldi asulatena nagu Kelvingi. Külades isikuteenindusasutused ja kauplused üldjuhul puuduvad ning nad sõltuvad selle läheduses või keskuses asuvatest teenustest.


89

d) Tööstusalad – Tööstusalad on kontsentreerunud valla lõunaosasse sadamate lähedale, kuid neid on ka teistes valla asulates. Sadamate tööstusalad on Tallinna transiidi- ja logistikaklastri loomulikud osad. Just klastripõhine lähenemine võimaldab pikendada toote väärtusahelaid ja luua sünergiat suurema lisandväärtuse saamiseks kohapeal.

e) Rohealad – Rohealad paiknevad Viimsi poolsaare keskosas, kuni viimase ajani suhteliselt suure pideva massiivina. Neid läbivad sihtidena rajatud kohalikud teed. Valla rohealade pindala on elamuarenduse tagajärjel vähenenud ning massiiv fragmenteerumas.

f) Asustatud saared - Vallas on püsielanikega saari kaks - Prangli ja Naissaar. Prangli puhul on tegemist järjepidevalt asustatud, kuid kahaneva rahvastikuga saarega, millel on oma esmane sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur olemas. Naissaarel märkimisväärne sotsiaalne infrastruktuur ja asustus (peale põlisasustuse likvideerimist II maailmasõja järel ning nõukogude sõjaväe lahkumise järel 1990. a. alguses) puudub. Uueks objektiks saarel on kontserdipaik Omari küün. Lisaks valmis 2008. a jäätmejaam.

Joonis 44. Asustuspiirkonnad Viimsi vallas


Siirdeperioodi arengusuunad valla eri piirkondades on olnud eripalgelised, mille tulemusena on kerkinud esile erinevused valla eri piirkondade arengutasemetes. Valla elukeskkonna uuringu ühe tulemusena ilmnes, et pea kõigis valdkondades on rahulolematute elanike osakaal suurem valla lõunaosa ja idaranniku külades. Need piirkonnad omavad sageli ka kõige halvemat tehnilist infrastruktuuri, ühendust vallakeskusega ning juurdepääsu valla sotsiaalsele infrastruktuurile. Elukvaliteedi suurte territoriaalsete erinevuste tasandamine eeldab vallalt terviklikku


90

tulevikunägemust ja pikaajalisi investeeringuid, mille üheks osaks on sotsiaalmaade reserveerimine ühiskondlikeks vajadusteks.

Valla elanike arvu kasvu ja asustuse laienemisega on päevakorda kerkinud valla keskasula väljaarendamine, et tagada kohapeal nüüdisaegne kaubandus, teenindus, tervishoid, spordi-, kultuuri- ja noorsootööga tegelemise võimalused ning vallasisese teedevõrgu parendamine, võimaldamaks paremaid liiklemistingimusi ja ühendust vallakeskusega. Detailselt tuleb läbi planeerida polüfunktsionaalse vallakeskuse rajamine Viimsi-Haabneeme-Miiduranna kolmnurgas, millega peab kaasnema avalike teenuste osutamise kontseptuaalne väljatöötamine.

Arendustegevus peab tagama, et uute elamupiirkondade teke ei halvendaks elu traditsioonilistel asustusaladel, samuti ei avaldaks liigset survet valla looduskeskkonnale ning ei kahjustaks rohealade ökoloogilist ja miljöölist väärtust. Väljakutseks on looduslike rohealade kaitse ja puhkeotstarbelise rakenduse ühildamine.

Olulisel kohal arendustegevuses on sadamate tegevussuundade ja sellest tulenevate keskkonnamõjude põhjalik analüüs. Viimsi vallakeskuse tulevikule peab vastuse andma kolmnurgas Viimsi-Haabneeme-Miiduranna käimasolevad planeeringud.

Naissaar on pindalalt (18,6 km²) kuues Eesti saar. Ajalooliselt on saarel olnud 3 küla. Nõukogude perioodil tsiviilasustus asendus sõjaväelisega, mil militaarstruktuuride poolt loodi 3 uut küla. Kui 1936. a. oli elanike arv saarel 450, siis praegu on aastaringne püsiasustus minimaalne – 2008. a. augusti seisuga oli saarel 9 registreeritud elanikku, kellest 6 on mehed.

Joonis 45. Naissaare ja Prangli saare turismikaardid (www.viimsivald.ee)


91

Majandustegevust ja suurema püsielanikkonna teket saarel takistab asjaolu, et Naissaar ei ole ühendatud riigi elektrivõrkudega. Elektrivarustus toimub diiselgeneraatori abil. Saarel puudub ka reoveekäitlus, välja arvatud puhkekeskuse puhasti. 2008.a rajati Naissaare sadama territooriumile jäätmejaam koos jäätmepressiga. Ühendust saare ja mandri vahel võimaldab Naissaare sadam ning suvel käigus olev Pirita-Naissaare laevaliin. Saarel on 1995. a loodud looduspark. Saare külastuslikku potentsiaali suurendab sihtasutuse Lootsi Koda tegevus Naissaarel – Nargen Opera kontsertide ja etenduste korraldamine uues Omari küünis ning Männiku külas tegutsev Naissaare Muuseum ja sinna juurde kuuluv militaarpärand. Edasiste arengute tarvis saarel on vaja koostada Naissaare arendamise terviklik kontseptsioon.

Prangli saare pindala on 6,4 km\, koos väikesaartega 7,2 km\. Kokku on saare elanikena end registreerinud 131 inimest, kuid neist aastaringselt saarel elab ligi 100. Suvel suureneb saare elanikkond aga enam kui kahekordseks. Külalisi meelitab saare omapära ja ainulaadsus. Prangli saarel on mitmeid huvipakkuvaid loodus- ja vaatamisväärsusi. Võrreldes 1959. a. on saare rahvaarv üle poole võrra vähenenud. 1910. a. elas saarel koguni 493 inimest. Saarel eristatakse 3 küla – Lääneotsa, Idaotsa ja Kelnase, mis moodustavad ahelküla. Kelnase külale liitub suvilate ja sadamapiirkond. Asustus on koondunud saare keskele. Saarel asub põhikool, rahvamaja, postipunkt, velskripunkt, kauplus. Elektrit toodetakse diiselgeneraatori abil, sest elektrikaabel maismaa ja Prangli vahel on katki. 2008.a. paigaldati Prangli Rahvamaja katusele päikesepaneelid vähendamaks fossiilsete kütuste kasutamist ja tagamaks stabiilsema elektrienergia rahvamajas. Päikesepaneelid võimaldavad toota elektrit 3,85 kW. Enamus majapidamisi on ühendatud veevärgiga. Probleeme on reovee kogumisega. Igapäevase ühenduse saarega tagab Leppneeme-Kelnase postipaadiliin. Keeruline on ühendus saare ja mandri vahel jäämineku ja –tuleku ajal, mil kasutatakse ka helikopteri abi. 2007. aastal osteti hõljuk saarerahva teenindamiseks erakorralistes oludes. 2008.a. valmis Kelnase sadam, mille rekonstrueerimist ja laiendamist alustati 2007. aastal. 2008.aastal koostatakse sadama eeskirjad ja kantakse sadam sadamaregistrisse. Sadamas on 30 kaikohta harrastusmeresõitjatele ja püsiühenduse kai, mis võimaldab alustada saare- ja mandrivahelise parvlaevaliiklusega.


Uude arengufaasi on jõudmas elu saartel, mis nõuab saarte poliitika väljatöötamist. Väikesaarte elanike heaolu ja töövõimaluste parandamine, sealse loodustaluvuse tagamine, identiteedi hoidmine Pranglil ning aktiviseerunud kultuuri- ja meelelahutustegevus Naissaarel eeldab investeeringute kasvavaid mahtusid turvalise ja vajadusi rahuldava transpordiühenduse tagamiseks (sadamarajatised, laevaliinid mandri ja saarte vahel), looduse kaitseks (jäätmekäitlussüsteemid), liikumisvõimaluste parandamiseks saartel, valmisoleku suurendamiseks õnnetusjuhtumiteks. Tulenevalt sadama valmimisest ja turistide järjest suurenevast huvist Prangli saare vastu on vajalik koostada Prangli saare matkateede marsruudid ja taotleda vahendeid EL fondidest matkaradade


92

ja puhkekohtade rajamiseks Prangli saarele. Aastaringse elamise tagamiseks saartel on vajalik alternatiivsete töökohtade loomine, kuna traditsiooniline elatusallikas – kalapüük - on järjest vähenenud. On selge, et saarte arendamine on väga nõudlik tegevus. Ühelt poolt külaliste arvu kasv ja sellest lähtuv koormus ning teiselt poolt saarte looduslik taluvusvõime ja saarlaste traditsiooniline elulaad nõuavad väga tasakaalustatud majandus-, transpordi-, elamu- ja hariduspoliitikat, mille majanduslik tasuvus pole alati tavapäraselt hinnatav. Oluline on tagada saartel turvalisus ja valmidus hädaolukordadeks. Täpsem ülevaade Prangli arenguvajadustest on esitatud Prangli saare arengukava projektis, mis on Viimsi vallavalitsuses menetlemisel. Arutelul on ka Naissaare arengukava projekt.

Naissaare arenguga kaasneva püsielanikkonna tekkimise korral tuleb Viimsi vallal arvestada uute täiendavate kohustustega, sh ressurssidega kindlustamine avalike teenuste osutamiseks (näiteks saare ühendus mandriga, elanikele põhiseadusega tagatud õigus põhiharidusele jms) ning infrastruktuuride arendamine. Seetõttu esialgu Naissaarel ei kavandata püsielanikkonna kujunemist. Töös „Soovitused Naissaare ja Prangli saare veevarustuseks ja reoveekäitluseks aastani 2014” öeldakse, et „kuna saarel puuduvad olemasoleva hoonestusega alad, siis ilmselt hakkab tulevikus veevarustuse ja reoveekäitluse süsteemide väljaehitamine toimuma kinnisvaraarendaja enda kulul.

Viidates Naissaare üldplaneeringule nenditakse, et “kuna tsentraalse puhastiga kanalisatsioonisüsteem eeldab kiiret arengut ja suhteliselt suure püsielanikkonna kasvu,... siis tuleb Naissaare reoveekäitlusel juhinduda lokaalsete puhastite variandist”. Saarel asuvad 3 puurkaevu. Koos omanikega tuleks töös mitteolevad puurkaevud konserveerida. Kuivõrd on “üsna ebatõenäoline, et saarele elama asuvad pered rajavad oma elamise olemasolevate puurkaevude lähedusse”, siis “lahendatakse juurde tulevate elanike veevarustus uute rajatavate puurkaevude baasil”.

Prangli saarel oleks soovituste järgi “vaja ühendada kogu saar ühtsesse veevõrku. Tulenevalt asustuse iseloomust – ahelkülad on tsentraalse kanalisatsiooni arendamisel suhteliselt kulukamad kui lokaalsete puhastite rajamine. Kaasaegsed väikepuhastid tuleb paigaldada sadamate piirkonda ning keskusesse. Eramutes ja suvilates tuleb järk-järgult üle minna kaasaegsetele kuivkäimlatele ja individuaalreoveepuhastitele”. Tänaseks on saare joogivee tagamine planeeritud šahtkaevude rajamisega, mis ühendatakse veetorustike ehitamisega ühtsesse joogivee süsteemi. Ühisreovee süsteemi mittekuuluvates eramutes ja suvilates soodustatakse üleminekut kaasaegsetele kuivkäimlatele ja individuaalreovee kogumise mahutitele. Kavas on biopuhasti rajamine Kelnase sadama-alale. Reovee mahutitest reovee transpordiks biopuhastisse on vaja soetada purgimisvahendeid. Tuletõrje veevarustuse tehnilise lahenduse realiseerimine saab toimuma Kelnase sadama renoveerimisel. Ka on kavas elektrigeneraatori ümberpaigutamine Kelnase sadama-alale ja sinna vastava kütuselao rajamine.

Tulenevalt sadama valmimisest ja turistide järjest suurenevast huvist Prangli saare kohta on koostatud Prangli saare matkateede marsruudid. Oluline on koolitada giidid, toetada infrastruktuuri rajamist (näiteks korrastada vaatlustorn, rajada sadamahoone). Taotleda vahendeid


93

Euroopa Liidu struktuurifondidest matkaradade ja puhkekohtade rajamiseks ja korrastamiseks, sadamahoone ehitamiseks, ekspositsioonide rajamiseks, objektide viidastamiseks, tootearenduseks ja saare turundamiseks. Oluline on toetada muuseumi arendamist Prangli saarel.

Naissaare puhul on oluline toetada turismi ja puhkemajanduse arengut ning tagada külastajatele ohutu saarel viibimine. Tarvis on tagada külastajate keskkonnateadlik tegevus, et mitte kahjustada saare õrna loodust.

3.6 Väliskeskkonna mõjud ja arengusuundumused

Viimsi valla areng ei sõltu üksnes valla elanike, kohaliku omavalitsuse, siinsete ettevõtete ja asutuste jõupingutustest. Valla areng on olulisel määral seotud tema asendiga Tallinna linnastus ja Läänemere regioonis ning tõsiasjaga, et Viimsi vald on kohalik omavalitsus Eesti Vabariigis, mille sotsiaal-majanduslike arengute ja poliitilis-halduslike ümber-korraldustega peab arvestama ka Viimsi valla arengu kavandamisel.

Alates 2004. aastast on Eesti Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Eestit tuntakse maailmas kui kiiresti arenevat riiki, mis kasutab laialdaselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia saavutusi. Selgemaid piirjooni on hakanud võtma Eesti majanduspotentsiaalist ja geopoliitilisest asendist tulenevad võimalused, mille mõju riigi sotsiaal- ja majanduselule, looduskeskkonnale ning ruumikorraldusele on üha enam tuntav. Kaubad, teenused, kapital ja vaba tööjõud liiguvad sinna, kus on eeldused kiiremaks investeeringute tasuvuseks. Eduteguriteks on piirkondade kättesaadavus, majandusstruktuuri paindlikkus, töötajate kvalifikatsioon ja õppimisvõime, teadussaavutuste kommertsialiseerimise suutlikkus ja oskus oma eeliseid tunda ja turustada.

Integreerumisel maailmamajandusse ning teabeühiskonna väljakutsetega silmitsi seistes tuleb Eestil kui negatiivse iibe ja kiiresti vananeva rahvastikuga riigil paratamatult teha jõupingutusi majanduse aktiviseerimiseks ja hästi tasustatud töökohtade loomiseks. Euroopa Liidu liikmena tuleb Eestil leida majanduslikud ja poliitilised lahendused ühiskonna moderniseerimiseks ja inimkapitali väärtustamiseks. Vastasel korral on oht, et ambitsioonikad kodanikud Eestist lahkuvad ja oleme sunnitud riiki tooma välistööjõudu, kelle kultuuritaust on eestlastest erinev.

Eesti rahvusvahelise positsiooni kindlustamine eeldab võimekust osaleda kapitalikonkurentsis, mille edukuse tingimuseks on kohapealse kvalifitseeritud tööjõu taastootmine, siinse tööturu paindlikkus ja inimeste innovatsioonivõime. Viimsi vallal on esitatud kontekstis täita arvestatav roll. Siiski tuleb pidada silmas, et Viimsi valla elanike arv moodustab Tallinna linnaregiooni elanikest alla 2 protsendi. Seega saame Viimsi valla puhul rääkida eelkõige kohanduvast strateegiast, mis aga ei välista, et teatud valdkondades Viimsi vald võiks olla mõjukas ja luua lahendeid, mis annaksid positiivset eeskuju kohaliku omavalitsuse üksuse haldussuutlikkuse arendamisel.


94

Ühest küljest liigub Eesti ja koos temaga Viimsi vald suunas, kuhu teised arenenud Euroopa riigid ja kohalikud omavalitsused on juba jõudnud, mistõttu mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid on üldjuhul prognoositavad. Teisest küljest elab ka läänemaailm läbi olulisi muutusi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, materjali- ja biotehnoloogia areng ning kasvukeskuste ümberpaiknemine toovad kaasa kaugeleulatuvaid muutusi inimeste elustiilis ja riikide tööjaotuses, keskkonnaprobleemides, sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes, sh terrorismiohu, mis mõjutavad kõiki kõikjal. Olulist mõju maailmamajanduse arengule avaldab ka USA kinnisvaraturu langusest alguse saanud üldine majanduslangus, mille mõju on üha enam tuntav ka Eestis. 2008. aastal on Eestis majanduskasv muutnud pea olematuks ning selle tagajärjed on üha enam mõjutamas Eesti elanike käitumist. Eesti Panga prognoosid näitavad majandussurutise jätkumist ka lähiaastatel, mistõttu vallal tuleb väga hoolikalt suhtuda on ressursside kasutamisse.

Viimsi valla arenguvõimalusi enim mõjutavateks üldisteks globaalseteks arengusuundumusteks on:

• konkurentsi süvenemine ressursside, ennekõike energiaressursside pärast, mis mõjutab üdist finantsvõimekust ja julgeolekusituatsiooni maailmas.

Maailmas on süvenenud mure energiaressursside tagamise pärast, kuna tarbijate ja ressursside omajate vahel puudub tasakaal, mis omakorda on tekitanud riikidevaheliste vastuolude teravnemise. Viimane on toonud kaasa julgeolekuriskide kasvu. Venemaa agressiivsus maailmapoliitikas oma arvestatava koha taastamiseks on sundinud paljusid riike üle vaatama oma senise sise- ja välispoliitika. Selle olulisteks osadeks on kaitsepoliitika ja ressursside tarbimisega seotu. Ühelt poolt sõjaliste kulutuste kasv ja teisalt senise energiatarbimise harjumuse muutmine ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Eestil tuleb teha tööd mõlemates suundades.

• teadmiste ja informatsiooni olulisuse jätkuv kasv sotsiaalses ja majanduslikus arengus.

Piirkondade konkurentsivõime sõltub üha enam juurdepääsust uuele teadmisele, kohapealsete institutsioonide tuumkompetentsist ning sellega seotud soodsast positsioonist tootmise väärtusahelates. Info-kommunikatsiooni ja infrastruktuuri moderniseerimine suurendavad teabe liikumise kiirust ja mahtu, paraneb teenuste kvaliteet ning avarduvad tingimused inimeste füüsilise ja sotsiaalse mobiilsuse kasvuks. Infoühiskonna arenedes saab enam kasutada uusi õppevorme. Kiiremad ja suurema läbilaskevõimega telekommunikatsioonivõimalused loovad eeldusi allhanketööks ja kaugtöötamiseks. Globaalne infoühiskond loob võimalusi jagada ümber praeguseks kujunenud teadmistel põhinevat võimutasakaalu ja jõukust.

Viimasel aastakümnel on üha tähtsamaks muutunud innovaatilised teadus- ja arendusstruktuurid, mis võimaldavad teha arvestatavaid investeeringuid inimkapitali ja tootearendusse. Teadussaavutuste kommertsialiseerimine, paindlik tööturg ning teadmistepõhine tootmine on edu faktorid. Eestile on oluline lisainvesteeringute kaasamine teadus- ja arendustegevuse laiendamiseks, samuti õppimist innustavate


95

maksumeetmete rakendamine ja makromajanduslike poliitikate koordineerimine, seda ka inimeste sotsiaalsete väärtuste suurendamise suunas. Teadus- ja innovatsioonipiirkonna loomine, klastrite välja-arendamine määrab piirkondade osalemisvõimalused rahvusvaheliste väärtusahelate tööjaotuses. Kuna riigipiirid on kaotanud oma traditsioonilise tähtsuse, siis võivad kasvukeskuste mõjusfäärid kiiresti ümberprofileeruda. Siiski tuleb arvestada, et inimesi määratlevad endiselt eelkõige rahvus, traditsioon, kultuur ja kohalik kogukond. Võidavad need, kus toimivad läbipaistvad, kindlate reeglitega institutsioonid, mis on enam avatud ning osalevad aktiivselt lokaalsetes ja globaalsetes koostöövõrkudes, pakkudes oma oskusteavet ja omavad võimet õppida. Tänu majanduse võrkstruktuuri kujunemisele ei ole otstarbekas vaadelda naaberpiirkondi mitte niivõrd konkurentide, kuivõrd partneritena. Valla arengu seisukohalt muutub oluliseks strateegiliste koostööpartnerite leidmine ning avaliku, era- ja mittetulundussektori vaheline koostöö, seda nii Tallinna linnaregioonis kui ka väljaspool Eestit.

• Rohelise mõtteviisi levimine ja säästva arengu põhimõtete ning praktikate suurenev tähtsustumine.

Üha rohkem inimesi eelistab loodussõbralikku elu- ja tootmiskeskkonda, millest saab üks olulisi kohaliku omavalitsuse üksuse edutegureid. Elukvaliteedi näitajad kujundavad imago kohalikust elukeskkonnast. Senisest enam pööravad inimesed tähelepanu tervist väärtustavale käitumisele. Elada säästvalt tähendab austada sotsiaalse õigluse printsiipe ja ökosüsteemi taastumis- ning taluvuspiire. Võimalik, et toimub suur läbimurre alternatiivenergia tootmises, mis muudab nii inimeste kui ka riikide arusaamisi keskkonnaprobleemidest ja energia tootmise lahendamisest.

• Kodanikuühiskonna tugevnemine.

Kodanikualgatuse tulemusena omaalgatuslike ühenduste arv kasvab ja nende mõju avaliku võimu otsustusprotsesside üle suureneb. Hea valitsemine eeldab otsustusprotsessis erinevate huvigruppide kaasatust ja sallivust, mis ühest küljest pikendab otsustusprotsessi läbiviimist, kuid teisest küljest tagab otsuste parema läbikaalutlemise ja arendustegevuse tulemustega rahulolevate elanike suurema osakaalu. Suhtlemine avalikkusega ja otsuste läbipaistvus on olulised eeldused edukaks kogukonna juhtimiseks.

• Turismimajanduse kandepinna laienemine.

Vaba aja ja jõukuse kasvades inimeste territoriaalse mobiilsuse võime suureneb, mis loob eeldused reisimiseks ja turismi arenguks. Väärtustatakse uusi kogemusi, elamusi ja unikaalsust, mille nimel ollakse nõus sõitma tuhandeid kilomeetreid. Loodus ja keskkonnasõbralikkus, turvalisus ja uudsus muutuvad turismi üha tähtsamateks osisteks ning mõjutavad reisisihtkoha valikut. Reisimise eesmärkide laienemine loob võimalused traditsioonilise puhkamise kõrval ka tervise-, konverentsi-, kultuuri- ja sporditurismiks ning noorsoovahetuseks (kontsertide külastus, omanäolistest kultuuritraditsioonidest osasaamine, noortelaagrid jms). Tulenevalt ülemaailmse ja regionaalse (Euroopa, Läänemere regioon) nõudluse kasvust suurenevad võimalused turismi ja puhkemajanduse arenguks ka Viimsi vallas. Oluline on kasutada rahvusvahelisele


96

turunõudlusele reageerimisel oma - Viimsi vallas eelkõige mere- , SPA ja saarte turismiga seotud – eeldusi, mille heaks näiteks on Viimsi SPA teenuste pakkumine. Järjest olulisemaks muutub ka turismiinfo kättesaadavus Interneti vahendusel ja võimalus teenuste ettetellimiseks, kasutades infotehnoloogia vahendeid. Pärandkultuuriga seonduva säilitamise ja tutvustamise tarvis on oluline toetada SA Viimsi Muuseumid tegevusi rannarahva kultuuripärandi säilitamisel ja tutvustamisel.

Eesti riigi kuulumisega Euroopa Liidu ja NATO koosseisu on seotud järgmised mõjud:

• Eesti osalemine Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalruumis ning kuulumine NATO-sse ühtlustavad Eesti seadusandlikku baasi, majanduskeskkonda, elatustaset ja julgeolekugarantiisid Lääne-Euroopa riikidega.

Kooskõlas Euroopa väärtussüsteemiga suurenevad Eesti riiklikud kulud keskkonnakaitsele, sotsiaalsele turvalisusele, normatiividele vastava töökeskkonna tagamisele, tarbijakaitsele ning sotsiaalkindlustusele. Eesti peab väärtustama oma inimkapitali ja kasvatama sotsiaalset vastutustundlikkust ettevõtetes. Samal ajal on oluline tagada vahendid kasvavateks kaitsekuludeks ning suunata suuremaid jõupingutusi osalemiseks rahvusvahelises koostöös.

• Euroopa Liitu kuulumine on avanud Eestile ulatuslikud abiprogrammid, mis annavad täiendavaid ressursse elatustaseme ühtlustamiseks arenenud lääneriikidega.

Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatakse Eesti pürgimist inimväärsema ühiskonna ja suurema majandusliku konkurentsivõimega riikide hulka. Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalus kasutada märkimisväärseid Euroopa Liidu arengufondide vahendeid. Viimsi valla arengulisest seisukohast lähtuvalt tähendab eeltoodu võimalust kaasata arengusse täiendavaid rahalisi ressursse, mille saamise eelduseks on kohapealne poliitiline konsensus valla arengulistes küsimustes, professionaalne projektitaotluste koostamine, projektide kaas-finantseerimise suutlikkus ja projektijuhtide olemasolu.

Piiriüleses regionaalses kontekstis on Viimsi valla jaoks oluline: • Läänemere riikide koostöö aktiviseerumine.

Koostöö väljendub peamiselt kaubavahetuse, turismi ja ärikontaktide kiires arengus. Tänu meretranspordi arengule ja külastuste arvu kasvule suureneb sadamate tähtsus. Tänu Venemaa kaubanduspoliitikale, seda spetsiifiliselt ka Eesti suhtes, on ette näha sadamate mitmeid olulisi ümberprofileerumisi, eelkõige konteinerkaupade veomahtude laienemisele. Vedelkütuste ja puisteainete transiitkaubanduse vähenemine parandavad väljavaated reisijateliikluseks Miiduranna sadamas. Ka kohalike väikesadamate rekonstrueerimine (näit. Leppneeme, Kelnase) aitavad kaasa mereliikluse ja merega seotud tegevuste arendamisele. Siinkohal on eriti olulised arengud Soome, eriti Helsingi suunal. Viimsi vald on üldplaneeringus reserveerinud koha Tallinn-Helsingi tunnelile Via Baltica arenguperspektiive arvestades. Vald peab olema valmis, et kujuneda kaugemas tulevikus väravaks Põhjamaadest Kesk- ja Lõuna-


97

Euroopasse ning vastupidi. Miiduranna sadama võimalik ümber-profileerimine annab märkimisväärse tõuke Viimsi vallas kinnisvara arenduseks, seega ka vallakeskuse tekkimiseks. Viimane sisaldab nii elamufondi, äripindu kui ka avalikku ruumi. On oluline, et nende tegevuste puhul taotletakse miljööväärtuslikke lahendusi ja veealade kasutamise avatust avalikkusele.

• Eesti geograafiline asend Euroopa Liidu piirialal ja naabrus

Venemaaga.

Euroopa Liidu ja Venemaa majanduslik ja poliitiline areng määravad Eesti võimalused transiitkaubanduse kasvuks, lisaväärtust loovate logistikakeskuste väljaarendamiseks ja oma toodete ekspordiks uutele turgudele. Viimsi valla seisukohalt on olulised Tallinna linnastu transpordi- ja logistikaklastri ettevõtete hea positsiooni säilitamine ida-lääne transiitkaubanduse väärtusahelas. Nagu juba märgitud on siin täheldatavad mitmed ümberkorraldused (transiidi oluline vähenemine, suurenenud tähelepanu energiaküsimustele, kaitsekulude tagamine), mida võib üldnimetajana kokku võtta kui keskkonna- ja julgeolekuriskide maandamisena.

• Regioonide konkurentsivõime taseme eristumine sõltuvalt suurusest ja mitmekesisusest.

Eestis on kõige eelistatumaks piirkonnaks investeeringute saamisel ja rahvusvahelises koostöös osalemisel Tallinna linnastu, millesse on koondunud üle 40% Eesti elanikest, enamus riigiasutusi ning rahvusvaheliste ettevõtete regionaalseid üksusi. Samuti pakuvad potentsiaalsetele investoritele huvi transpordikoridorid ja turismipiirkonnad. Viimasel ajal on aktiviseerunud Tallinna-Helsingi suunal teadusalane koostöö ning teadussaavutuste kommertsialiseerimisele suunatud tegevus. Ühtsesse väärtusahelasse kuulumist peetakse silmas ka Eesti-Soome konverentsi- ja kultuuriturismi arendamisel.

Eesti riigi sisearengutest tuleb Viimsi valla arengu olulisemate mõjuritena esile tuua:

• Muutused riigi majandusstruktuuris, tööhõives ja rahvastiku paiknemises. Riigisisese arengutaseme erinevuse kasv ja Tallinna piirkonna edu.

Leibkondade sissetulekute erisuste suurenemine tekitab pingeid sotsiaalsete gruppide vahel ning determineerib inimeste tulevikuväljavaateid. Inimesed eelistavad neid piirkondi, kus on hästitasustatud töökohad, tagatud looduskeskkonna tasakaal, miljööväärtus, heakord ja turvalisus. Toimub odavale tööle baseeruvate harude konkurentsivõime langus ning vastavate piirkondade degradeerumine territoriaalses tööjaotuses.

Lisaks elamistingimustele ja sotsiaalsele kuuluvusele etendavad rändes olulist rolli hariduse omandamine, arstiabi kättesaadavus,


98

tervishoiuteenuste kvaliteet, spordi- ja vaba aja veetmise võimalused ning kvaliteetne ühistranspordi korraldus. Ränne toob kaasa muutused asustussüsteemis ja rahvastiku koostises, sageli ka eri kultuuride segunemise. Rahvastiku koondumine kasvukeskustesse pärsib maapiirkondade konkurentsivõimet töökohtade pakkumisel ja teenuste osutamisel. Kasvav piirkondlik konkurents sunnib otsima unikaalseid arengulahendeid, mis põhinevad enam kas kohalikul eripäral või laialdasel piireületaval koostöövõrgul.

• Demograafiliste protsesside kiire muutumine — negatiivne iive, rahvaarvu vähenemine ja elanikkonna vananemine.

Vanusstruktuuri halvenemisest tulenevalt kasvab Eestis rahvastiku-koormus. Tööikka jõudvad rahvastikurühmad hakkavad võrreldes pensionile siirdujatega oluliselt vähenema. Tööealiste osatähtsus elanike koguarvus väheneb, mistõttu iga töötaja olulisus rahvusliku rikkuse loomisel kasvab. Tulenevalt meeste ja naiste keskmise eluea suurtest erinevustest, pealetulevate põlvkondade väikesearvulisusest (madal sündimus) ja modernse abielutüübi laienemisest kasvab üheliikmeliste leibkondade arv, mis tõstatab vajaduse senise sotsiaalhoolekande ja sotsiaaltoetuste süsteemi läbivaatamiseks. Viimsi valla probleemid tulenevad noorte perede suuremahulisest sisserändest, mis toob kaasa hüppelise nõudluse kasvu lasteaia- ja koolikohtadele. Pikemas perspektiivis omab praegune sisseränne valda Eesti kontekstis rahvastiku vananemisega seotud probleemide edasilükkamist, kuid seda enam rahvastiku vanuskoosseisu kiiret transformeerumist tulevikus. Viimasel kümnendil ja lähiajal sisserändava rahvatikukohordi vananedes ja pensioniikka jõudes – u. 25-35 aasta pärast – toimub tööealiste osatähtsuse tugev vähenemine ka Viimsi vallas.

Tallinna valglinnastumise tulemusena pikas perspektiivis pealinna rahvastiku arv väheneb, mistõttu linna eelarve pingestub. Viimsi vallal tuleb täna teha olulisi investeeringuid ennekõike haridusasutuste konkurentsivõime tagamiseks, tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja kaasajastamiseks ning kiire transpordiühenduse kindlustamiseks eelkõige Tallinna suunal. Miiduranna sadama võimaliku ümberprofileerimise tulemusena tekib võimalus Haabneeme multifunktsionaalse vallasüdame rajamiseks, mille väljaehitamise kiirus, arhitektuuriliste lahenduste unikaalsus ja keskkonna miljööväärtus sõltub ühelt poolt arendajate võimekusest ja teisalt turunõudlusest, mis elamuehituse poolel on hakanud kalduma tarbija huvidest lähtuvaks. Pangad on tugevdanud laenupoliitikat, kunagisest 2% EURIBOR-ist on saanud 5,1% ja kinnisvara alatootmine on asendunud ületootmisega. Pidurdunud on majanduse kasv, mis (august 2008.a) on jäänud 2007. a lõpu tasemele. Turu võimalik kiratsemine toob lähiaastatel kindlasti korrektiive ka Viimsi elanikkonna kasvus, kuid pikemas perspektiivis toimub kinnisvaraturu liikumine stabiilse tasakaalupunkti poole. Seega on hea aeg teha mõtestatud pikaajalisi arenguplaane.

• Majanduspoliitiliste otsuste politiseeritus ja haldusterritoriaalse reformi venimine.


99

Kohalike omavalitsuste maksubaasi nõrkus, vähene haldussuutlikkus ja investeerimisvõime tekitab tõsiseid probleeme omavalitsuste arenguvajaduste tagamisel. Teadmatus ja turvatunde puudumine ei soosi omavalitsuste arengu pikaajalist kavandamist ja ressursside säästmist. Kui varasematel aastatel ehitushindade hüppeline kasv oluliselt pärssis omavalitsuste suutlikkust viia ellu kavandatud investeeringuprojekte (näit. Viimsi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajamine), siis uues majandusolukorras on ehitusettevõtete hinnapoliitika muutunud paindlikumaks. Senisest tõsisemaks probleemiks on muutunud finantsressursside kaasamise võimekus. Suurte investeeringuvajaduste kõrval on Viimsi valla eelarvet pingestanud ka varasemad otsused, mille väljalunastamine täna nõuab suuri eelarvevahendeid. Senisest rohkem on vaja suunata investeeringuid inimkapitali ja teadmistepõhisesse majandusse, et luua tingimused soovitud heaoluühiskonnaks.

• Rahvusvahelise suhtluse intensiivistumine.

Inimeste ja organisatsioonide välissuhtluse globaliseerumine on avaldanud olulist mõju inimeste reisimisele, turismi arengule, kaubavahetuse mitmekesistumisele ja välisinvesteeringute saamisele. Ka Eestist on saanud oluline külastuse sihtriik.

Kohalikel omavalitsustel, äri- ja mittetulundussektoril on mitmeid võimalusi osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides, mille kaas-finantseerimise kulusid kaetakse Euroopa Liidu struktuurifondidest ja programmidest (näit. Leader, Interreg jt).

• Sadama- ja tööstusalade ning transpordikoridoride poolt tekitatud keskkonnakoormuse ja negatiivse mõju kasv.

Sadama- ja tööstusalade majandustegevuse laienemine, nendega seotud transpordikoridoride liiklusintensiivsuse kasv toob endaga kaasa keskkonnariskide tunduva kasvu, mis omakorda suurendab vajadust investeerida keskkonnariskide maandamisse, kasutades selleks loodussõbralikke keskkonnatehnoloogiaid ning rakendades kõrgendatud turvanõudeid. Finantsprobleemide ilmnemisel on oht, et keskkonnameetmeid püütakse suruda tahaplaanile.

Viimsi valla seisukohalt on suuremaks mureks Muuga sadamas toimuv. Kuna sadama lääneosa territoorium ja eriti kaid on oma kaupade töötlemise võimsused valdavalt ammendanud, siis on hakatud arendama lahe idaosa. Sellised arengud panevad Viimsi vallavolikogu ja vallavalitsuse olukorra ette, kus paratamatult tuleb rakendada järelvalvet ohutuse kontrolli üle nii sadamaalal kauba töötlemisel ja hoiustamisel kui ka kauba vastuvõtul ja väljastamisel maismaal ning merel.

• Kohalike omavalitsuste ühiste koostööstruktuuride loomine ja sisulise koostöö areng Harjumaal.

Tallinna valglinnastumisega kaasnevad probleemid tõstatavad üha suurema vajaduse Tallinna ja tema lähialade omavalitsusüksuste ühistööks, et arendada välja ühtsed infrastruktuuri süsteemid ja


100

osutatavad teenused. Tekib võimalus ühendada ressursid, tagada teenuste osutamise parem kvaliteet ja saavutada mastaabiefektist tekkiv rahaline sääst ja sünergia. Viimsi vald on jätkuvalt positsioonil, mis kindlustab valla iseseisva toimimise võimekuse.

Tallinn ja tema lähiümbrus jääb Eesti kiiremini arenevaks kasvukeskuseks, kuhu on koondunud oluline osa rahvastikust, valdav osa riigi valitsus- ja finantsinstitutsioonidest ning tootmispotentsiaalist. Eesti pealinna Tallinna kui riigi haldus-, majandus-, teadus- ja kultuurikeskuse vahetu naabrus ja kuulumine Tallinna linnastusse avaldab Viimsi valla arengule mõju ennekõike järgmistes positiivsetes aspektides: • pakub mitmekesiseid töö- ja teenimisvõimalusi ning sissetulekut

erineva tööalase ettevalmistusega inimestele;

• tagab valla ettevõtlusele ja munitsipaalasutustele kvalifitseeritud tööjõu ja selle ettevalmistamise;

• sunnib mõtlema ja tegutsema ettevõtluse suunamisele keskkonnaohutuma tootmise ja tehnoloogia kasutamise suunas, tegema jõupingutusi, et vältida valla elu- ja looduskeskkonna ohtlikku ülekoormamist;

• stimuleerib Viimsi valla kinnisvaraarengut, nõudlus on elamuehituse, turismi- ning tervist väärtustava puhkemajanduse, mereturismi, saarte külastajate teenindamise arendamisele;

• loob valikuvõimalused hariduse omandamiseks, enesearendamiseks ja karjääriks ning aktiivseks osalemiseks Eesti elu kujundamisel;

• kindlustab head kommunikatsioonivõimalused, kiire logistilise ühenduse maailma eri paikadega (eelkõige mere- ja lennutransport, Via Baltica) ning juurdepääsu kohalikele finants- ja haldusstruktuuridele, kõrgharidusele;

• võimaldab vallaelanikel valida erinevate teenuste ja kaupade vahel sõltuvalt nende kvaliteedist ja hinnaklassist;

• pakub häid võimalusi kultuuri- ja sporditegevuseks ning vaba aja sisustamiseks;

• tagab kaasatuse ja osasaamise Tallinna koostööst Helsingiga: stimuleerib jätkuvalt piirkonna majanduskasvu, edendab riikidevahelist kultuurialast koostööd ja loob võimalusi välisturismi laiendamiseks.


101

3.7 Koondhinnang valla arengutasemele

Valla arengueelduste kvalitatiivset kokkuvõtet pakub SWOT-analüüs, mille käigus toodi välja järgmised Viimsi valda ja selle väliskeskkonda iseloomustavad omadused, mis on esitatud Tabelis 5:

Tabel 5. Viimsi valla SWOT analüüs.

TUGEVAD KÜLJED NÕRGAD KÜLJED

� Geograafiline asend: Tallinna linnastu, poolsaarena suhteliselt eraldatud, saared

� Prestiižne elukoht, palju noori peresid, elanike arvu kiire kasv ja vallasise tarbimise nõudluse kasv

� Atraktiivne elukeskkond: meri, mets, vaheldusrikas maastik ja rohealad, saared

� Positiivne imago: iseseisev, aktiivne, initsiatiivikas ja maksujõuline omavalitsus

� Võimekad tegijad, ettevõtlikud inimesed, initsiatiiv valla arengu kavandamises

� Uus koolimaja ja lasteaed, kaasaegne õpi- ja kasvatuskeskkond

� Isikuteenuste laiendamine kohapeal (teenindus, kaubandus, meditsiin, vaba aja veetmise teenused)

� Aktiivne kultuuritöö ja ajaloo väärtustamine: muuseumi tegevus, koduloo uurimine, rahva- ja kultuurisündmused

� Külaliikumise laienemine � Turismi ja puhkemajanduse kiire

areng: mereturism, puhkus saartel, loodusobjektide külastused, SPA

� Kirikutöö edenemine, uus kirik � Sadamate rekonstrueerimine,

saarte kättesaadavuse riskide maandamine-hõljuki omamine

� Milstrandi naftaterminali ja Miiduranna kaubasadama üleminek keskkonnasõbralikumale toimimisele, ala avamine ühiskondlikule kasutusele

� Tõhus koostöö Tallinna linnaga ühistranspordi arendamisel

� SA Viimsi Muuseumid aktiivne tegevus

� Urbaniseerumise ja elanike arvu kiire kasvuga kaasnenud nega-tiivsed protsessid (liiklusummikud, asustustiheduse kasv, inimtegevuse surve looduskesk-konnale, privaatsuse vähenemine, avalike huvide täitmiseks munitsipaalmaa ja –vahendite nappus)

� Elanikkonna kiire kasvav nõudlus avalike teenuste osas ei ole sünkroonis vallaeelarve võimalustega (lasteaia- ja koolikohtade nappus, vee- ja kanalisatsiooni mahajäämus, teede halb olukord)

� Kinnisvaraarendajate üksikotsuste domineerimine, vallasisene arengutaseme ebaühtlus

� Transiidist ja keskkonnaohtlike ainete käitlemisest lähtuv negatiivne mõju elukeskkonnale: müra, õhu saaste, teede koormus, ranna uhtumine, riskitegurid tootmises jt.

� Infrastruktuuri areng ei vasta elanike nõudmistele (joogivesi, ühisveevärk ja -kanalisatsioon, sade- ja pinnavete vähene kanaliseeritus, külateed)

� Juriidiliste probleemide rohkus vallaelu korraldamisel, kohtulahenditest tulenev koormus vallaeelarvele ja valla imago langus

� Saartega regulaarreiside tarvis vananenud postipaat

� Naissaare sadama mittevastavus kaasaegsetele nõuetele

� Lagunevad nõukogudeaegsed tootmishooned, heakorrastatuse ebaühtlus vallas

� Elanike vähene ühtekuuluvus ja identiteet, poliitilise kuuluvuse ületähtsustamine


102

VÕIMALUSED OHUD

� Investorite huvi arendusprojektide realiseerimiseks, investeeringuteks kinnisvarasse, puhkemajandusse, isikuteenustesse, tootmisse

� Huvi elamaasumiseks valda, sisseränne, saarte arendamise soovid

� Lisaraha kaasamine, eriti EL struktuurifondide kasutamine probleemide lahendamiseks ja arenguvajadusteks

� Tervise väärtustamise kasv � Merega seotud võimaluste

aktiivsem kasutamine (purjetamine, aktiivne puhkus saartel)

� Huvi minevikupärandi vastu � Side- ja kommunikatsiooni-

tehnoloogia uute lahenduste rakendamine infolevikul ja teenuste osutamisel

� Naaberomavalitsuste huvi koostööks (ühistransport, tehniline infrastruktuur, vabaaja teenused), ja rahvusvahelised algatused

� Mitmekultuurilisuse suurenemine � Osalemine rahvusvahelises

koostöös- Euregio, sõprus-partnerid, noorsoovahetused ja - laagrid, arenguprojektid EL struktuurivahendite kaasamiseks

� Maailmamajanduse jahtumine, finantssüsteemide ebastabiilsus ja julgeolekuriskide suurenemine

� Loodus- ja tehiskeskkonna suhetes tasakaalu rikkumine

� Viimsi valla muutumine Suur-Tallinna osaks, samastumine linnakeskkonnaga

� Elanikkonna kiire juurdekasv jääb alla avalike teenuste arengule: haridusasutuste võrk, ühisveevärk ja -kanalisatsioon, teed ja tänavad, heakord

� Ohtlike ainete käitlemisest ja transiidist tulenevad riskitegurid; kütuseterminalid, kaldaalade uhtumine; inimsurve õrnale loodusele

� „Müütilised” hoiakud riiklikul otsustustasemel, et „Viimsi vald on rikas, mistõttu riigieelarvelisteks eraldisteks vajadus puudub”

� Riigi soovimatus munitsipaalmaa üleandmiseks vallale

� Kohalike omavalitsuste kohustuste kasv ilma riigipoolsete finantseeringuteta;

� Riigi seadusandlikud initsiatiivid, mis piiravad omavalitsuslikku iseseisvust

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Viimsi valla tugevad küljed on seotud tema soodsa asendiga Tallinna linnastus, merelise looduskeskkonna ja jõukate ning tegusate elanikega. Viimsi vald on atraktiivne kohalik omavalitsus Eesti kiiremini arenevas linnaregioonis. Valda iseloomustavad mitmekülgne majandusstruktuur ning suurenevad investeeringud haridusse, puhkemajandusse, vaba aja veetmisse ja kultuuritööstusesse.

Valla nõrgad küljed seonduvad valdavalt piirkonna kiire arenguga (maade ekstensiivne kasutamine elamuehituseks, asustustiheduse ja korruselisuse kasv, sadamaalade areng (Muuga laienemine, Milstrandi ümber-profileerumise ettevalmistamine ja katmikalade kasutusele võtmine) ja looduskeskkonna kasutusintensiivsuse suurenemine. Asustuse ja rahvaarvu kasvuga on kaasnenud inimkoormuse tõus looduskeskkonnale, haridusasutuste võrgu mahajäämus põhjendatud nõudlusest, ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemide mittevastavus keskkonna-nõuetele, külateede läbilaskevõimaluste mittesobitumine liikluskoormuse ja –ohutusega, põhjavee ressursside piiratus. Valla arendustegevuses on saanud piiranguks munitsipaalmaa puudumine avalike funktsioonide täitmiseks. Mitmed negatiivsed sotsiaalsed protsessid on seotud kiire (ääre)linnastumisega – kuritegevuse kasv, heakorra mahajäämus elamuehitusest, uuselanikel kohaliku identiteedi puudumine, rohealade


103

vähenemine. Sadamaaladel tootmise arenguga on kaasnenud ettevõtetes ohtlike ainete käitlemisega seotud ohuolukordade suurenemine. Seoses külastajate surve kasvuga väikesaartele on oluline arvestada nende keskkonnataluvust ja Pranglil pärandkultuuri säilitamist.

Võimalustena nähakse tegevuse laienemist isikuteeninduse kasvu ja vaba aja väärtustatud sisustamise suunas. Kasvab huvi merega seotud aktiivseks tegevuseks ning puhkuseks saartel. Paljude initsiatiivide elluviimine sõltub Viimsi valla koostööst naaberomavalitsustega ning suutlikkusega taotleda eelarveväliseid lisavahendeid arengufondidest.

Ohtudena tuuakse välja ennekõike maailmamajanduse jahtumises ja intensiivsest looduskeskkonna kasutusest tulenevad riskid, mis tulenevad tootmisest ja logistikast, samuti ressursside puudumisest tagada elanikele kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused. Muret teeb kohalike omavalitsuste tulubaasi mittevastavus reaalsetele vajadustele, et kindlustada investeeringud valla tasakaalustatud arenguks. Samas on riik algatanud mitmeid seadusandlikke initsiatiive, mis pärsivad kohaliku omavalitsuse üksuste iseotsustamist, riigi ja valla koostööd ning nende suhete stabiilsuse kasvu.

Kokkuvõtlikult – Viimsi vallas toimub kiire linnastumine koos selle positiivsete ja negatiivsete mõjudega. Keskseks väljakutseks kohalikule omavalitsusele on valla suutlikkus tulla toime muutuste juhtimisega. Sotsiaalse- ja tehnilise infrastruktuuri kooskõlla viimine elamu- ja ettevõtluse arendusega, mis oleks tasakaalus looduskeskkonna jätkusuutliku majandamisega vajab senisest olulisemat tähelepanu. Arukas maakasutus, munitsipaalmaa osatähtsuse suurendamine, ehitusjärelvalve parendamine ja valla suutlikkus tagada investeeringud ja kaasata eelarveväliseid vahendeid peavad toetama kaasaegse elukeskkonna loomist, mis vastaks parimatele planeerimise ja säästliku majandamise tingimustele. Investeeringud kõrget lisandväärtust ja isikuteenindust laiendavatesse uutesse töökohtadesse, heakorda, turismi- ja puhkemajandusse, keskkonnaohutusse, vallakeskuse väljaarendamisse, Tallinna, Maardu ja Viimsi ühendusteedesse ja ühistransporti ning era-, avaliku ja kolmanda sektori ühistegevusse suurendavad valla arengupotentsiaali ning kindlustavad valla konkurentsivõime ja investorite jätkuva huvi. Oluline on suurendada huvirühmade kaasatust ja informeeritust.

Eraettevõtluse laialdasem kaasamine, riiklike investeeringute ja Euroopa Liidu arengufondide vahendite ulatuslik kasutamine avaliku sektori teenuste arendamisse (lasteaiad, tehniline infrastruktuur, vaba aja teenused, keskkonnakaitse, turvalisus) võimaldavad lisaks probleemide lahendamisele luua ka uusi arengueeldusi. Väärtturismi arendamisega on vaja turgutada saarte majanduselu, tagada stabiilne ja turvaline ühendus mandri ja saarte vahel.


104

4 VIIMSI VALLA VISIOON 2038 JA KOHALIKU OMAVALITSUSE MISSIOON VALLA ARENDAMISEL

4.1 Viimsi valla visioon 2038 VIIMSI VALD ON TEGUSATE, EDUKATE JA KOGUKONDLIKKE SUHTEID VÄÄRTUSTAVATE ELANIKEGA, TALLINNA LINNASTUS KONKURENTSIVÕIMELISE MAJANDUSEGA KVALITEETSET ELUKESKKONDA JA SISUKAID PUHKE- JA KULTUURIVÕIMALUSI PAKKUV DÜNAAMILISE JUHTIMISEGA JA TUGEVA POSITIIVSE IMAGOGA KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUS EESTIS. PAIK LÄÄNEMERE PIIRKONNAS, KUS LOOVUS KOHTAB VÕIMALUSTE MERD. Valla visiooni moodustavad neli komponenti: 1. Viimsis vallas elavad eesti rahvusliku identiteedi püsimist ja

edasikandumist väärtustavad, tegusad, edukad ja motiveeritud elanikud. Valla elanikud on oma erialal/ametis tugevad spetsialistid ning saavad selle eest väärilist tasu. Hinnatud tööd pakuvad valla elanikele nii Tallinna linnastu ettevõtted ja asutused kui ka kohalik ettevõtlus. Kogukondlikes suhetes on oluline „vanad ja uued” vastasseisu puudumine ning elanike aktiivsus valla tasandi ettevõtmistes ja külaliikumises. Kogukondliku koostööga kaasneb elanike tugev kodukoha identiteet ja seotus.

2. Kvaliteetne elu- ja puhkekeskkond Tallinna linnastus sisaldab puhast looduskeskkonda, väljaarendatud puhkemajandust, majapidamiste nõudmistele vastavat tehnilist infrastruktuuri ja teedevõrku, miljööväärtuslikku hoonestatud keskkonda, heakvaliteedilist ja asustussüsteemi tasakaalu järgivat sotsiaal- ja kommunaalteenuste võrku vallas. Linnastu osana on väga oluline mugav, turvaline ja kiiret ühendust pakkuv ühistranspordiühendus, nii valla sees kui linnaregiooni keskusega Tallinnas. Viimsi vald positsioneerub tugeva kultuurikeskusena, mille funktsioonid ületavad oluliselt vallapiire.

3. Läänemere piirkonnas konkurentsivõimeline majandus viitab ekspordile suunatud, Tallinna linnastus tugevalt positsioneeruvate majandusvaldkondade olemasolule. Eelkõige nähakse nende valdkondadena valla territooriumil asuvatele sadamatele tuginevat transiidi- ja logistikaäri, merelist asendit ärakasutavat tasemel väärtturismi- ja puhkemajandust ning keskkonnasõbralikku ja teadmismahukat väike- ja keskmise suurusega ettevõtlust. Uute töökohtade rajamine toimub keskkonnasõbraliku ja kõrget lisandväärtust loova ettevõtluse baasil. Oluline on võtta vastu konkreetseid meetmeid energiaressursside säästvaks kasutamiseks.

4. Viimsi vald on terviklik, tugeva keskuse ja positiivse imagoga ning dünaamilise juhtimisega Eesti kohalik omavalitsus, millel on väljakujundatud administratiivkeskus Viimsi-Haabneeme-Miiduranna


105

kolmnurgas ning väiksemad külakeskused, mis on elanike kooskäimise paigad ja võimaldavad teatud avalikke teenuseid kohtadel. Valla dünaamilise juhtimise all tuleb mõista vallavolikogu ja -ametnike pädevusest ja kohaliku omavalitsuse organisatsiooni toimimise tõhususest tulenevat parimat stabiilset ja kvaliteetset teenust. Olulisel kohal on seejuures võimude avatus ja koostöö Tallinna linnaregiooni, Eesti, Läänemere piirkonna ja Euroopa teiste kohalike omavalitsustega, riigiasutuste, ettevõtete ja mittetulundusühingutega. Vallal on tugev imago, mis on kooskõlas arengukavas esitatud visiooniga ja toetab soovitud jätkusuutlikku arengut. Tugev imago aitab Viimsi vallal mobiliseerida koostööpartnereid.

4.2 Kohaliku omavalitsuse missioon valla arendamisel

Viimsi vallavolikogu ja -valitsuse missioon on luua parim arengu- ja elukeskkond Eestis, kindlustada omavalitsusüksuse haldussuutlikkus, mis tagab omavalitsuslike ülesannete kvaliteetse, õigeaegse ja majanduslikult kaalutletud täitmise, olla kogukonna eestvedaja ja usaldusväärne ning stabiilne partner.


106

5 VIIMSI VALLA STRATEEGILISE ARENDAMISE MUDEL

Viimsi vald toimib ja areneb koos ümbritseva keskkonnaga, kusjuures keskkonna vahetu mõju on arengu erinevate osiste – inimarengu (elanikkond), majandusarengu, sotsiaalse arengu (kogukond) ja institutsionaalse (kohalik omavalitsus ja selle partnerid) arengu – puhul erinev.

Joonis 46. Viimsi valla arengu komponentide territoriaalne kontekst

Keskset kohta Viimsi valla arendamise mudelis omab kohalik omavalitsus, selle juhtide ja struktuuriüksuste võimekus ja aktiivsus kohaliku arengu suunajana. Viimsi vald kui kohalik omavalitsus areneb Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemis. Selle süsteemi raames on kohalikul omavalitsusel võimalik arendada oma valitsemise ja haldamise struktuuriüksusi ning toimimise reegleid, seejuures omades suurimat mõju arendustegevuse tulemuslikkusele. Demokraatlik ja efektiivne kohaliku omavalitsuse organisatsioon sõltub eeskätt valla enda kodanike heast tahtest ja tegevusest selle nimel.

Kohaliku omavalitsuse üksuse arendamisel peavad kohalik omavalitsus, selle juhtimis- ja haldusstruktuurid lähtuma järgmistest põhimõtetest:


107

Pädevus Valda juhitakse ja valla ressursse hallatakse lähtudes parimatest teadmistest, oskustest, kogemustest ja demokraatlikult jagatud väärtustest. See tagab, et valla juhtimisalased otsustused lähtuvad vallaelanike põhjendatud vajadustest, pikaajalistest eesmärkidest ja ressursside otstarbekast kasutamisest.

Innovaatilisus Rakendatakse uusi ideid ja toetatakse õppimisvõime

arendamist ning loovust. Koostöö Avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistöös tekitatakse

sünergia valla ühtse identiteedi ja kultuuripärandi võimendamiseks ning valla tasakaalustatud arengu tagamiseks Tallinna linnastus.

Subsidiaarsus Rakendatakse kompleksseid arengumeetmeid ning

hallatakse selleks eraldatud vahendeid madalamal pädeval haldamistasandil.

Kohalik omavalitsus on läbi oma valitud volikogu, tema poolt moodustatud vallavalitsuse ja selle haldusaparaadi valla kui terviku tasakaalustatud arengu tagaja ja selle eest vastutaja. Seejuures peab kohalik omavalitsus toimima paindlikult, vastavalt valdkonna spetsiifikale ning pikaajalisele strateegiale, mis arvestab kaalutletult põhjendades muutusi tegutsemiskeskkonnas. Kohalikku arengut suunatakse ühteaegu läbi planeeringute ja investeeringute ning oluliste asutuste ja ettevõtete (kaas)omanikuna ise aktiivne arendaja olles kui ka ühistest huvidest lähtuvalt teiste valla arenguagentide – ettevõtete, huvirühmade, mittetulundusühingute ja elanike – tegevuse reguleerijana.

Valla inimarengu edukus sõltub lisaks elukeskkonna arendamisel seatud eesmärkide ambitsioonikusele ja nende täitmise edukusele ka arengutest teistes kohalikes omavalitsustes. Võtmeküsimuseks on elukeskkonna tasakaalustatud areng, selle kooskõla elanikkonna arvu kasvuga kaasneva nõudluse suurenemisega. Oluline on silmas pidada, et elukeskkonna kvaliteedi hinnang sõltub elanike erinevatest ootustest – valikud elukeskkonna arendamisel kujundavad valla elanikkonna iseloomu ja koosseisu. Elanikkonna osas konkureerib vald eelkõige Tallinna linnaregiooni teiste piirkondadega. Sellest tulenevalt on üheks elukeskkonna kvaliteedi kriteeriumiks võrdlus Tallinna linnastu teiste kohalike omavalitsustega. Omades hinnatud elu- ja töökeskkonda ning head ühendust linnastu teiste piirkondadega, selle keskusega, võib Viimsi vald Eesti arengus olla tähelepanuväärne tegija. Heaks eelduseks on Viimsi vallal olla väljapaistvaks kohalikuks omavalitsuseks, kus väärtustatakse tervist, loovust ja haritust.

Sotsiaalne areng, kohalike kogukondade ja sotsiaalsete võrgustike areng sõltub eelkõige elanikkonna sisemisest motivatsioonist, mida kohaliku omavalitsuse tegevusega saab soodustada. Kogukondlike suhete areng on positiivseks sisendiks ka kohaliku omavalitsuse üksuse demokraatia arengule. See loob aluse tugeva esindusdemokraatia kõrval ka laiema osalusdemokraatia juurdumiseks kohaliku elu kujundamisel. Kogukondliku arengu peamine väljakutse lähtub valla tihedast


108

integratsioonist Tallinna linnastuga, valla elanike suurest mobiilsusest. Kuna paljude elanike tööalane eneseteostus on seotud Tallinnaga, siis avaldab inimeste igapäevaelu territoriaalne iseloom ja sellega seotud suurlinlik enesemääratlus tugevat survet kohalikule- osalt maalisele- identiteedile.

Viimsi valla majandusarengu edukuse alus on soodne positsioon Tallinna linnastu majanduses, mis tugineb kohalikele eeldustele ja ettevõtluskeskkonna arengule. Arendustegevuses on tähtis keskenduda neile valdkondadele, millel on eeldusi olla konkurentsivõimeline Läänemere regioonis – Muuga sadamat ekspluateeriv transiidi- ja logistikaäri, Tallinna lähedast mereäärset asendit ära kasutav turismi- ja puhkemajandus ning teadmismahukas ja keskkonnasäästlik väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus. Kohaliku nõudluse rahuldamisel on kesksel kohal isikuteeninduse mitmekesisus ja osutatavate teenuste kvaliteet.

Olulisel kohal kohaliku omavalitsuse üksuse arendustegevuses peab olema majandustegevusest lähtuvate keskkonnariskide maandamine, teiste sõnadega ettevõtluskeskkonna ja elukeskkonna vastuolude vältimine või vähemalt leevendamine ning ohuolukordade tekkimisel nendele reageerimise valmisolek. Vallavalitsusel tuleb ettevõtjatelt nõuda ka sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist.

Strateegiliselt kesksete majandusvaldkondade puhul on keskkonnariskid suurimad transiidi- ja logistikasektoris, mille baasil on ka tootmine vallas jõudsalt laienenud. Riskide minimeerimisel on peamiseks lahenduseks riskide arvessevõtmine maakasutuse suunamisel, territoriaalse puhvri loomine ohuallikate vahele, elanike riskiteadlikkuse tõstmine ning riske vähendavate meetmete rakendamise valmisoleku kontroll.

Turismi ja puhkemajandus eeldab üldjuhul keskkonda, mida hindavad ka elanikud – puhast, mitmekesist ja miljööväärtuslikku keskkonda. Peamiseks probleemiks elanike perspektiivilt on puhke- ja turismimajanduse liigkoormuse vältimine. Teisest küljest vähendab ka liigsuur asustustihedus, linnalise keskkonna pealetung looduslikele ja poollooduslikele maastikele, valla (kui mereäärse piirkonna) puhkemajanduslikku potentsiaali.

Kolmanda prioriteetse majandusvaldkonna - teadmismahuka ja keskkonnasõbraliku väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse puhul on ettevõtlus- ja elukeskkonna vastuolu väikseim. Hinnatud töökohad aga tõstavad elukeskkonna kvaliteeti veelgi. Probleeme võib tekitada see, kui ettevõtluse arenguga kaasneb ka vallas tööl käivate inimeste suurenev pendelränne, mille tagajärjel kasvab liikluskoormus vallas ja linnastu teistesse piirkondadesse suunduval magistraalil. Juhul kui ettevõtluse arenguga kaasneb ka elanike kohapealse tööhõive kasv, siis selline ettevõtlus vähendab pigem liikluskoormust. Ettevõtetes tööd leidvate spetsialistide sisserändel ja paikselt elama asumisel suureneb aga valla maksubaas ja investeerimisvõime elukeskkonna arendamiseks.


109

Joonis 47. Viimsi valla strateegilise arendamise mudel

VIIMSI VALLA VISIOON 2038

Kohalik omavalitsus

A. Kohaliku omavalitsuse organisatsiooni arendamine

Eesmärgid :1. Kohaliku omavalitsuse

struktuuride kõrge haldussuutlikkus, efektiivne toimimine ja tõhus finantsjuhtimine

2.Süsteemne, valla ja välis-keskkonna sotsiaal-majanduslikul analüüsil põhinev arendustegevus

3.Elanike kõrge kaasatus ja toimiv osalusdemokraatia kohaliku omavalitsuse erinevatel tasanditel ja vormides

4. Tulemuslik koostöö partneritega

B. Elukeskkonna arendamineEesmärgid :5. Valla asustussüsteemist lähtuv

mitmekesine ning kvaliteetset teenust pakkuv haridusasutuste võrk

6. Majapidamiste vajadusi rahuldav tehniline infrastruktuur

7. Kvaliteetne ja turvaline valla teede- ja sadamate võrk

8. Valla kõigile piirkondadele valla keskusesse ja Tallinnasse head ühendust pakkuv ühistranspordi-süsteem

9. Atraktiivne, kohalikku pärandit väärtustav kultuurikeskkond ja mitmekesised vaba aja veetmise võimalused

10. Valla rahvastikuarengutega kooskõlas olev tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteem

11. Turvaline elukeskkond12. Puhas keskkond,

tasakaalustatud looduskasutus ja asulate kõrge miljööväärtus

13. Tasakaalustatud asustussüsteem

14. Kaasaegsed elutingimused saartel ja saarlaste Tallinna linnastus töötamist võimaldavad liikumisvõimalused

C. Ettevõtlus-keskkonna arendamine

Eesmärgid :15. Initsiatiivi ja

innovaatilisust väärtustav ettevõtlus-keskkond

16. Saared kui atraktiivne turismi- ja puhkepiirkond

17. Turismi ja puhke-majanduse arengut toetav loodus-, asula- ja sotsiaalkeskkond Viimsi poolsaarel

18. Ettevõtete vajadusi rahuldav tehniline infrastruktuur

D. Kogukondlike suhete arendamine

Eesmärk :19. Elanike tugev identiteet ja

aktiivne ühistegevus

E. Keskkonnariskide maandamine

Eesmärk :20. Elu- ja ettevõtlus-

keskkonna teineteise tugevusi toetav ja riske minimeeriv tasakaal

INVESTEERINGUTE KAVA 2008-2038Strateegiast lähtuvad ülesanded ja kavandatud tegevused

SEIRE JA ANALÜÜS

Majandus 2038 Elanikud ja kogukond 2038

VIIMSI VALD 2038VIIMSI VALD ON TEGUSATE, EDUKATE JA KOGUKONDLIKKE SUHTEID VÄÄRTUSTAVATE ELANIKEGA, TALLINNA LINNASTUS KONKURENTSIVÕIMELISE MAJANDUSEGA KVALITEETSET ELUKESKKONDA JA

SISUKAID PUHKE- JA KULTUURIVÕIMALUSI PAKKUV DÜNAAMILISE JUHTIMISEGA JA TUGEVA IMAGOGA KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUS EESTIS. PAIK LÄÄNEMERE PIIRKONNAS, KUS LOOVUS KOHTAB

VÕIMALUSTE MERD.

ARENGUKAVA UUENDAMINE JA JÄRGNEVATE PERIOODIDE TEGEVUSKAVAD


110

5.1 Viimsi valla arengustrateegia 2038 eesmärgid ja nende seos 2008-2013 investeeringute kavaga

Viimsi valla arengustrateegias seatud eesmärkide täitmiseks on investeeringute kavas 2008-2013 toodud investeeringuprojektid ning kavandatud nende täitmiseks vajalikud tegevused. Kuna valla arengustrateegia ja selle eesmärkide ajahorisont on aasta 2038, siis ei kata investeeringute kavas toodud ülesanded ja tegevused kõiki arenguvajadusi, vaid sisaldab neid investeeringuid, mida on kõige vajalikum ja otstarbekam teha lähiaastail. Aastad 2008-2013 on üks etapp arengukava strateegia elluviimisest. On oluline, et investeeringute kavandamisel võetakse arvesse finantskriteeriume. Viimsi valla Rahandusameti poolt on prognoositud valla eelarve mahu dünaamika aastateks 2009-2038 (joonis 48).

Joonis 48. Viimsi valla eelarve mahu prognoos

Tulenevalt Viimsi valla võlakohustustest on prognoositud ka võimalik võlakohustuste osakaal eelarves (joonis 49).

Joonis 49. Viimsi valla võlakohustuste osakaalu prognoos eelarves

Võlakohustuste osakaal Viimsi valla eelarvetes 2009 - 2038.a.

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

2009

.a.

2010

.a.

2011

.a.

2012

.a.

2013

.a.

2014

.a.

2015

.a.

2016

.a.

2017

.a.

2018

.a.

2019

.a.

2020

.a.

2021

.a.

2022

.a.

2023

.a.

2024

.a.

2025

.a.

2026

.a.

2027

.a.

2028

.a.

2029

.a.

2030

.a.

2031

.a.

2032

.a.

2033

.a.

2034

.a.

2035

.a.

2036

.a.

2037

.a.

2038

.a.

protsent

Võlakohustused ja eelarve maht 2009-2038

0

50 000 000

100 000 000

150 000 000

200 000 000

250 000 000

300 000 000

350 000 000

400 000 000

2009

.a.

2010

.a.

2011

.a.

2012

.a.

2013

.a.

2014

.a.

2015

.a.

2016

.a.

2017

.a.

2018

.a.

2019

.a.

2020

.a.

2021

.a.

2022

.a.

2023

.a.

2024

.a.

2025

.a.

2026

.a.

2027

.a.

2028

.a.

2029

.a.

2030

.a.

2031

.a.

2032

.a.

2033

.a.

2034

.a.

2035

.a.

2036

.a.

2037

.a.

2038

.a.

võlakohustused

eelarve maht


111

Kavandatu elluviimise protsess eeldab järjepidevat tööd, mis muuhulgas sisaldab aktiivset osalemist Euroopa Liidu planeerimisperioodi 2007-2013 raames eraldatud vahendite kasutamises.

Järgnevalt antakse valla arendamise suundade kaupa ülevaade, kuidas saavutada strateegias seatud eesmärkide täitmine ning millised ülesanded on selleks püstitatud aastateks 2008-2013.

A Kohaliku omavalitsuse organisatsiooni arendamine

1. Eesmärk: Kohaliku omavalitsuse struktuuride kõrge haldussuutlikkus, efektiivne toimimine ja tõhus finantsjuhtimine

Viimsi valla valitsemisel järgitakse demokraatia üldtunnustatud põhimõtteid ja hea halduse tava. Valla haldussuutlikkuse tõstmiseks pööratakse süsteemselt tähelepanu kohaliku omavalitsuse töötajate koolitamisele ja meeskonnatöö kvaliteedi suurendamisele. Koolituste ja enesetäienduste abil parandatakse vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaametnike otsuste ettevalmistamise ning - vastuvõtmise asjatundlikkust ja teenindamise kliendikesksust. Valla asjaajamise lihtsustamise huvides arendatakse e-Viimsi programmi, mis võimaldaks edastada kiiresti vallasisest informatsiooni, suurendada elanike kaasatust otsustusprotsessi ning laiendada e-teenuseid.

Valla haldussuutlikkuse kindlustamiseks ja investeerimisvõime suurendamiseks tuleb aktiivselt kasutada Euroopa Liidu struktuurfondide jm. rahastamisallikaid. Projektipõhise juhtimise, välisfondide ning erasektori finantseeringute kaasamise oluline laiendamine peaksid saama Viimsi valla arengus lähiaastate prioriteediks. Tähtis on tagada ka munitsipaalvara efektiivsem kasutamine ning paindlike finantseerimisskeemide rakendamine.

Maksubaasi suurendamiseks jätkatakse tööd vallas faktiliselt elavate elanike registreerimiseks.

2008-2013. aasta investeeringute kavas kavandatakse eesmärgi suunas liikumisel keskenduda järgmise ülesande lahendamisele:

• motiveeritud ja kompetentse personali olemasolu;

• teadmistepõhistel alustel ja üldsuse kaasamisel otsuste tegemine;

• juhtimisstruktuuri vastavus arenguvajaduste täitmisele;

• erinevate haldusmudelite valiku analüüsi tulemuslik kasutamine;

• progressiivsete finantsmeetodite kasutamine;

• avalike teenuste elektroonilise osutamise suurendamine.

2. Eesmärk: Süsteemne, valla ja väliskeskkonna sotsiaal-majanduslikul analüüsil põhinev arendustegevus

Valla juhtimises suurendatakse strateegilise planeerimise osakaalu. Luuakse toimiv arenguseire süsteem, mis seotakse arengukava iga-aastase uuendamisega. Kooskõlas valla arengustrateegiaga jätkatakse tööd peamiste eluvaldkondade sektorkavade ja teemaplaneeringutega.


112

Valla arengu seisukohalt kesksete strateegiliste otsuste langetamisel tuginetakse uuringutele ja analüüsile. Koostatakse pikaajaline eelarvestrateegia.

Kohaliku omavalitsuse arendusvõime parandamisel kasutatakse ühe vahendina kohaliku omavalitsuse omaosaluse ümbervaatamist valla arengu seisukohast olulistes ettevõtetes. Kaasajastatakse valla initsiatiivil toimuvat arendustegevust ja laiendatakse vastastikusel partnerlusel koostööd erasektoriga.

2008-2013. aasta investeeringute kavas kavandatakse eesmärgi suunas liikumisel keskenduda järgmiste ülesannete lahendamisele:

• tagada valdkondlik arendustegevus kooskõlas valla arengustrateegia põhimõtetega;

• valla arengust lähtuvate analüüside koostamine ja valikute kaalutlemine pädevate otsuste langetamiseks;

• planeeringute olulisuse suurendamine maakasutusel ja avalike huvide tarvis maade munitsipaliseerimine.

3. Eesmärk: Elanike kõrge kaasatus ja toimiv osalusdemokraatia kohaliku omavalitsuse erinevatel tasanditel ja vormides

Suurt tähelepanu pööratakse otsustamisprotsessi demokratiseerimisele vallas. Suurendatakse vallalehe ja interneti kodulehekülje rolli teabe edastamisel ja tagasiside saamisel. Osalusdemokraatia suurendamiseks stimuleeritakse kohalikku algatusvõimet ja elanike ning institutsioonide aktiivset osalemist vallaelu küsimuste lahendamisel ja valla tuleviku kujundamisel. Osaluse üheks vormiks on elanike ühiskasulik töö valla ja selle asulate hüvanguks.

Kohaliku omavalitsuse üksuse tasakaalustatud arengus, elanike kaasamisel ja subsidiaarsusprintsiibi rakendamisel on olulisel kohal külaliikumise ja külavanema institutsiooni tugevdamine. Külavanemate võrgustiku kujundamine loob paremad võimalused kohaliku omavalitsuse toimimiseks külades ning parandab külade huvide esindatust valla tasandil. Oluline on selge vahe tegemine külavanemate õiguste ja kohustuste ning MTÜ vormis tegutsevate külaseltside volituste vahel külaelu edendamisel. Subsidiaarsus-printsiibi rakendamise heaks näiteks on külade arengukava koostamine ja sellelt algatatud ühistegevus vallavalitsusega.


• süvendada kohaliku omavalitsuse tegevust läbi külaliikumise ja omaalgatuslike organisatsioonide tegevuse aktiviseerimist, kodanikuühiskonna laiendamist;

• tõhustada avaliku informatsiooni kättesaadavust ja infolevi vallaelanikele.


113

4. Eesmärk: Tulemuslik koostöö partneritega

Investeerimisvõime suurendamisel tehakse tihedat koostööd avaliku, era- ja kolmanda sektoriga. Koostöös viiakse ellu ühiseid keskkonna-, innovatsiooni-, haridus-, noorsootöö ja arendusprojekte, mille rahastamist taotletakse näiteks EL-i struktuurifondidest. Ajakohase elukeskkonna väljakujundamisele, teadus- ja arendustegevuse tugevdamisele, väikeettevõtluse arengule, avaliku halduse ja sotsiaalse infrastruktuuri kvaliteedi parandamisele suunatud projektide väljatöötamise, rahastamise ja elluviimise osas toimib tihe koostöö EL institutsioonide, investorite ja sõprusomavalitsustega. Laiendatakse rahvusvahelisi koostöösidemeid, kaasates valla arengusse teadlasi ja praktikuid kodu- ja välismaalt.

Naaberomavalitsustega tehakse koostööd oluliste eluvaldkondade kompleksseks ja koordineeritud väljaarendamiseks. Ühistes huvides on lahenduste leidmine rohelise võrgustiku kujundamisel ja rannaalade kasutamisel. Koostöö naaberomavalitsustega peab senisest enam hõlmama ka ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist, haridusasutuste võrgu kujundamist, puhke- ja sportimisalade väljaehitamist ning saarte majandamist.

Koostöös erasektoriga taotletakse era- ja avalike huvide kaalutletud ühildamist (nt. EL struktuurifondidest lisavahendite kaasamisel). Tähtsaks koostöö süvendamise vormiks on lepinguliste suhete loomine, seda nii teiste kohalike omavalitsustega kui ka eraettevõtete ja mittetulundusühingutega.

Üheks edukat koostööd ja partnerlust toetavaks teguriks on valla arengut toetav, valla arengustrateegiaga kooskõlas olev imago. Valla maine ja tuntuse suurendamisel pööratakse tähelepanu nii Eesti kui välismaa auditooriumile. Selleks tehakse koostööd PR konsultantidega tutvustamaks positiivseid vallasündmusi üle-eestilistes ja rahvusvahelistes väljaannetes, koostatakse ja levitatakse valda tutvustavaid trükiseid ja audiovisuaalset materjali. Suurendatakse interneti kodulehekülje informatiivsust ning aktualiseeritakse pidevalt selle sisu. Koostatakse valla kodulehekülje ingliskeelne lühiversioon.

2008-2013. aastal nähakse investeeringute kavas ette:

• Projektipõhisuse suurendamine valla arendustegevuses, et kaasata arengufondide vahendeid;

• Valda tutvustava tegevuse laiendamine, usaldusväärse projektipartneri maine tõstmine.

B Elukeskkonna arendamine

5. Eesmärk: Valla asustussüsteemist lähtuv mitmekesine ning kvaliteetset haridust pakkuv haridusasutuste võrk

Noorte perede ja laste perspektiivi kindlustamiseks suurendatakse investeeringuid haridusse kaasates maksimaalselt riigi ja erasektori vahendeid. Eesmärgiks on valla lastele vajalike lasteaia- ja koolikohtade kindlustamine. Lähtutakse soovist, et õppetöö oleks võimalikult mitmekesine ja võimalikult kodu lähedal. Koostöös erasektoriga investeeritakse uute koolihoonete ehitamisse ja õpikeskkonna


114

kaasajastamisse. Alusharidusteenuse kindlustamiseks ostetakse teenust ka eralasteaedadelt.

Asjatundlikud õpetajad ja kasvatajad, turvaline ja loovust soosiv arengu- ja õpikeskkond, optimaalse suurusega rühmad ja klassid, sõbralik lasteaia- ja koolielu, head raamatukogud, avalikud internetipunktid ja WIFI levialad ning võimalused huvitegevuseks peavad andma lastele ja lastevanematele kindlustunde, et saadakse konkurentsivõimeline haridus ja valmisolek haridustee edukaks jätkamiseks. Keskhariduse edasise konkurentsivõime tagamiseks seostatakse õppetöö enam praktiliste oskuste omandamisega. Otsitakse võimalusi kutseõppe käivitamiseks.

Vald väärtustab elukestva õpiühiskonna kujundamist, milleks toetatakse täiskasvanute täiend- ja ümberõppe võimaluste laiendamist.


• luua uusi lasteaiakohti ja parendada valla lasteasutuste võrku;

• lahendada valla koolide ruumiprobleemid;

• tugevdada ja toetada pedagoogilist personali vallas;

• tagada huvihariduse teenuste laienemine;

• toetada erainitsiatiivi haridusasutuste loomisel;

• leida võimalused vallas eelkutsehariduse käivitamiseks.

6. Eesmärk: Majapidamiste vajadusi rahuldav tehniline infrastruktuur

Tehnilise infrastruktuuri mahajäämuse likvideerimiseks investeeritakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisse, eesmärgiga kindlustada kõik soovijad kvaliteetse joogiveega ning vältida põhjavee reostumist. Veekaitse seisukohalt on oluline ajakohastada nii vee- kui reovee-puhastusseadmed.

Energiamajanduses on kesksel kohal elektrivarustuse häireteta tagamine ning hoonete energiasäästlikkuse suurendamine. Tiheasustusaladel on arendustegevuse eesmärgiks kaugküttesüsteemide rekonstrueerimine ning laiendamine. Saartel on eesmärgiks taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine ja jäätmekäitluse arendamine.


• viia vee- ja kanalisatsioonisüsteem vastavusse valla asustuse arengu ning kaasaaegsete tarbimise ja loodushoiu nõuetega;

• kommunikatsioonisüsteemide integreerimine koostöös teiste kohalike omavalitsuste üksustega;

• koordineerida ja toetada energiavarustussüsteemide arengut vallas, sealhulgas taastuvenergia kasutust saartel;

• interneti kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine.


115

7. Eesmärk: Kvaliteetne ja turvaline valla teede- ja sadamatevõrk

Liiklusohutuse tagamiseks, teede sõidetavuse ja liikluse sujuvuse parandamiseks renoveeritakse ja ehitatakse välja valla asulaid ühendavad põhilised transpordikoridorid - Viimsi-Randvere-Tammneeme, Viimsi-Leppneeme-Tammneeme, Rohuneeme-Kelvingi-Leppneeme (Reinu tee) ja Hundi tee. Kujundatakse välja magistraalteede omavahel haakuv süsteem ja suurendatakse ristmike läbilaskevõimet.

Alternatiivsete liikumisvõimaluste ja sportliku tegevuse edendamiseks laiendatakse jalgrattateede võrku, seda ka autoteedest eraldi. Jalakäijate turvalisuse huve silmas pidades rajatakse uusi kõnniteid, eelkõige tiheasustusaladel ja külades koos tänavavalgustuse väljaehitamisega.

Täpsustakse Rail Baltika Tallinn-Helsingi raudteetunneli ehitamise perspektiive ja maavajaduste säilitamise otstarbekust Viimsi vallas. Selgitatakse Via Baltica transpordikoridoriga kavandatud investeeringud ja võimalused uue tee ehitamiseks senise raudtee asemele Peterburi maanteele. Viimane annaks võimaluse liiklusvoogude alternatiivseks suunamiseks ning parandaks seega liikluse sujuvust, kiirust ja turvalisust.

Olulist kohta kinnisvaraarenduses etendab Miiduranna sadamaala ja Milstrandi kütuseterminali kasutusfunktsioonide täpsustamine. Valla elanikkonna kiire kasvu, vallakeskuse väljaehitamise kava ja elukeskkonna kvaliteedi tagamise seisukohalt on otstarbekas toetada Miiduranna sadamasse reisilaevade kai ja selle juurde kuuluva reisiterminali ning äri- ja elukeskkonna rajamist. Selleks soodustada Miiduranna sadama ja Milstrandi kütuseterminali ümberprofileerimist. Tekib võimalus arendada Viimsi-Haabneeme-Miiduranna kolmnurka, mille osadeks on ka Ladina kvartali, Viimsi Marketi ja vana staadioni kinnistu. Miiduranna sadama ümberprofileerimine loob uusi vaated merele ja osa rannaalast saab avalikuks kasutamiseks. Turismi- ja puhkemajanduse arengu seisukohalt on oluline parandada laevaliiklust saartele. Selleks investeeritakse sadamakaide ja -hoonete ning lautrite ehitamisse, laevateede korrastamisse ja mereliikluse laiendamisse.


• lähtuvalt valla asustussüsteemi arengu vajadustest rajada uusi teid ja rekonstrueerida olemasolevad halvas seisus teed;

• luua autoliiklusele alternatiivseid liikumisvõimalusi, sh ühistranspordi (võimalusel ka trammiliiklus), kergliikluse ja veesõiduvahendite kasutamine;

• toetada valla keskuse kontseptsiooni arendamist Viimsi-Haabneeme-Miiduranna kolmnurgas ja külakeskuste väljaarendamist;

• tagada liiklusturvalisus teedel, rajada kõnniteid ja korrastada valla välisvalgustuse võrk;

• jätkata väikesadamate ehitust ja rekonstrueerimist, sadamat teenindatavate infrastruktuuride ehitamist.


116

8. Eesmärk: Valla kõigile piirkondadele valla keskusesse ja Tallinnasse head ühendust pakkuv ühistranspordisüsteem

Liikluses suurendatakse ühistranspordi osakaalu ning teenuse kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmiseks jätkatakse valla ühistranspordiliinide ühendamist Tallinna linnastu ühtse ühistranspordisüsteemiga. Laiendatakse „Sõida- ja pargi” süsteemi. Jätkatakse võimaluste selgitamist trammiühenduse loomiseks Tallinnaga ning laevaliikluse sisseseadmiseks Miiduranna ja Tallinna kesklinna vahel.


• ühistranspordi kvaliteedi parendamine;

• tagada süsteemse vallasisese teedevõrgu arendamine;

• selgitada alternatiivseid liikumisvõimalusi (tramm, praam) ühenduse pidamiseks Tallinnaga.

9. Eesmärk: Atraktiivne, kohalikku pärandit väärtustav kultuurikeskkond ja mitmekesised vaba aja veetmise võimalused

Laiendatakse elanikkonna vaba aja veetmise võimalusi, toetatakse kultuuripärandi säilitamist ja aktiivset kultuurielu. Valla kultuurielu arendamisesse kaasatakse muuseumid, kohalikud koolid, huvi- ja noortekeskus. Parandatakse kultuuriseltside ja huviringide tegevuse võimalusi, milleks ehitatakse välja ja sisustatakse kooskäimiskohad.

Valla identiteeti toetavate suursündmuste algatamine ja läbiviimine. Ühisürituste korraldamisega toetada valla elanike identiteeti ja positsioneerida vald Tallinna linnastus omapärase imagoga ja loomingut toetava keskkonnana.

SA Viimsi Muuseumid baasil laiendatakse rannarahva pärandi talletamist ja uurimistegevust, jätkatakse tingimuste parandamist muuseumisäilikute hoiustamiseks ja eksponeerimiseks ning valla temaatiliste trükiste väljaandmist. Valla toetusel ehitatakse kavandatud mahus Viimsi Vabaõhumuuseumi kompleks. Toetatakse J.Laidoneri muuseumit ümbritseva pargi korrastamist ja Viimsist pärit helilooja Arved Haugi nimelist muusikasündmust.

Olemasolevates ja uutes elamupiirkondades tagatakse võimalikult mitmekesised ja kvaliteetsed võimalused aktiivseks puhkuseks ja spordiks ning vaba aja veetmiseks. Rajatakse uusi jalgrattateid ning ehitatakse välja terviseradade võrgustik, et soodustada elanike tervist väärtustavat käitumist. Planeeringutega tagatakse, et üldkasutatavate puhkealade territoorium kasvaks proportsionaalselt valla teiste tsoonide arenguga. Tagatakse mereranna üldkasutatavus. Korrastatud mererand, tänapäevased väikesadamad ja supelrannad on valdavalt orienteeritud elanike puhkevajaduste rahuldamisele.

Noorte arengu seisukohalt toetatakse huvihariduse, noorsootöö, spordi ja vaba aja veetmise võimaluste laiendamist ning teenuste kvaliteedi pidevat parendamist. Koostöös SA Viimsi Muuseumid arendatakse noorsootööd Pringi külas.


117

Täiskasvanuhariduse arendamise eesmärgil laiendatakse süsteemi raamatukogu-kultuuri-infokeskus ning varustatakse kooskäimiskohad tänapäevaste info- ja telekommunikatsioonivahenditega.


• laiendada vaba aja veetmise võimalusi, sh merega seotud tegevusi;

• mitmekesistada noorsootööd ja avardada noorte vaba aja sisuka veetmise võimalusi ning toetada noorte omaalgatust;

• arendada välja valla puhkealade ja spordiväljakute võrk, laiendada terviseradasid;

• toetada valla kultuuripärandi kogumist, säilitamist ja tutvustamist.

10. Eesmärk: Valla rahvastikuarengutega kooskõlas olev tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteem

Koostöös riiklike ja erastruktuuridega tagatakse kiirabi ja päästeteenistuse abi inimeste hättasattumise korral ning kvaliteetne arstiabi. Toetatakse sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste kvaliteetset osutamist.

Vallaelanike inimväärse elu tagamiseks hoolitsetakse abivajajate eest, tegeldakse riskirühmadega ja tehakse sotsiaalseid probleeme vältivat ennetustööd. Toetatakse vanureid ja puuetega isikute toimetulekut ning nende osavõttu ühiskonnaelust. Vanurite hoolekande laiendamiseks korrastatakse ja rajatakse juurde sotsiaalkortereid ning laiendatakse hooldekodu tegevust. Sotsiaalse tõrjutuse riskiga elanike ühiskonnaelus aktiveerimiseks renoveeritakse teabetoad, ehitatakse välja avalikud kooskäimiskohad ja investeeritakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tänapäevastesse vahenditesse.


• arendada süsteemselt sotsiaalhoolekannet ja tõsta osutatavate teenuste kvaliteeti;

• toetada tervishoiuteenuste osutamist;

• toetada alustavaid perearste;

• propageerida tervist väärtustavat käitumist ja tervise edendamist.

11. Eesmärk: Turvaline elukeskkond

Elanike turvalisuse ning kodu, autode jm vara julgeoleku tagamiseks ning tänavakuritegevuse vähendamiseks toetatakse politsei ja abipolitseinike formeeringu tegevust. Laiendatakse naabrivalve süsteemi ja soositakse elanike sotsiaalset sidusust. Turvalise elukeskkonna nõudeid arvestatakse planeerimis- ja ehitustegevuses. Turvalise elukeskkonna osaks on teadvustatud ja maandatud majandustegevusega seotud keskkonnariskid (vt. ptk. E. Keskkonnariskide maandamine).



118

• soodustada politsei tööd vallas;

• rakendada täiendavaid meetmeid avaliku korra kindlustamiseks, sealhulgas abipolitseinike formeeringu tegevuste toetamine;

• kaaluda halduskoostööd Tallinna munitsipaalpolitseiga;

• laiendada naabrivalve liikumist;

• täiustada keskkonnaseire süsteemi, tagada meetmed ohtude ennetamiseks ja ohuolukordades pädevaks reageerimiseks. Koostada valla kriisireguleerimise kava.

12. Eesmärk: Puhas keskkond, tasakaalustatud looduskasutus ja asulate kõrge miljööväärtus

Kohaliku omavalitsuse jõupingutused on suunatud looduse ja tehiskeskkonna tasakaalustamisele. Arendustegevuse tulemusena peab vähenema tööstus-, liiklus- ja olmesaaste. Olulisel kohal selle saavutamisel on tehniliste infrastruktuuride kaasajastamine ja ehitamine (eelkõige kanalisatsioonisüsteemid) ning ühistranspordi osatähtsuse suurenemine elanike liikumisvahendina.

Suurt rõhku pannakse bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, rannikumere kaitsele (sh. merekalda erosiooni tõkestamine) ja rohealade hoidmisele. Valla rohelises võrgustikus suurendatakse tähelepanu üldkasutatavate roheliste alade säilitamisele, parkide ja haljasalade heakorrale ja juurdepääsu tagamisele. Rakendatakse jõupingutusi degradeerunud maastike renoveerimiseks. Võetakse arvele valla loodusväärtused ja laiendatakse looduskaitsealade süsteemi. Tagatakse kaitstavate alade säilitamiseks vajalikud tingimused, rakendatakse kaitsemeetmeid. Algatatakse looduskasutust reguleerivaid teemaplaneeringuid.

Eristatakse miljööväärtuslikud piirkonnad, kus tagatakse iseloomulike pinnavormide säilimine, hoonete maastikku arvestav arhitektuurilahendus ja kõrghaljastus. Investeeritakse heakorda, et parandada valla elamismiljööd ja turvalisust. Puhkealade reserveerimisel jälgitakse nende looduslikke tingimusi, rohealade katkematust, proportsionaalsust ning kasutamise iseloomu.

Propageeritakse säästvat ning keskkonnateadlikku ellusuhtumist ja käitumist juba lasteaiast alates. Korraldatakse ülevallalisi heakorratalguid ja looduspäevi ning tutvustatakse säästlikku looduskasutust tagavaid meetmeid. Kogukondlikkuse kujundamise ja valla ühtse tulevikukujutluse kaudu suurendatakse kohalike inimeste keskkonnateadlikkust, et tagada ressursside säästlik kasutamine ning tehiskeskkonna miljööväärtus. Senisest enam tuleb elanikele ja ettevõtetele tutvustada taastuvenergia kasutamise võimalusi ning sotsiaalselt vastutustundliku käitumise põhimõtteid.


• tagada haljasalade, parkide, loodus- ja kultuurimälestiste heakorrastatus;


119

• tagada loodusväärtuste kaitse ja rohelise võrgustiku ning Natura 2000 alade ja kohalike looduskaitsealade ja neid ühendava rohevõrgustiku säilimine ja hooldamine;

• toetada korterelamute ümbruste heakorrastamist;

• suurendada inimeste keskkonnateadlikkust ja vastutustunnet juba alates lasteaiast.

13. Eesmärk: Tasakaalustatud asustussüsteem

Tasakaalustatud asustussüsteemi kujundamisel ajakohastatakse valla üldplaneering, täpsustatakse maakasutustingimused ja sellega kaasnevad piirangud ning reserveeritakse maad avalike huvide tarvis. Täpsustatakse tihe- ja hajaasustuse piirid, selgitatakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. Jätkatakse taotluste esitamist riigimaade munitsipaliseerimiseks. Maakasutuse planeerimises arvestatakse senisest enam keskkonnaohutuse ja maastikuökoloogia printsiipe (rohealad, miljööväärtuslikud alad, arhitektuurilised lahendused jne), välditakse monofunktsionaalsete asumite teket ja lõpetamata kinnisvara arendusprojekte. Transiitmagistraalide naabruses olevatel aladel piiratakse elamuehitust. Planeeringute osana tuleks nõuda arendajate poolt kavandatavate tegevuste mõjude hindamisi nii tehiskeskkonna (sh teed ja logistika), looduskeskkonna kui ka sotsiaalse keskkonna vaatepunktist, kaasata arengu kavandamisse võimalikult paljud surve- ja huvirühmad, et saavutada kaalutletumad lahendused.

Tehakse jõupingutusi kõiki vallaelanikke puudutavate keskkonna-tingimuste parendamiseks, juba olemasoleva asustuse infrastruktuurialase mahajäämuse vähendamiseks ning elamuarendusest ja rahvastikukasvust tuleneva kasvava nõudluse rahuldamiseks. Suurimad investeeringud suunatakse koolivõrgu, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning teedevõrgu väljaarendamisse.

Valla terviklikkuse ning igapäevateenuste kohapealse kättesaadavuse huvides jätkatakse vallakeskuse väljaarendamist Viimsi-Miiduranna-Haabneeme kolmnurgas, mis nõuab kaubanduse, teeninduse, hariduse ja vaba aja veetmise hoonete ja rajatiste jaoks maa reserveerimist ja kinnisvaraarendust. Igapäevateenuste ja kaupade valiku, kvaliteedi ja hinnataseme reguleerimiseks soositakse uute kaubanduspindade rajamist ja õiglast konkurentsi. Aktiivne tarbijakaitseliikumine piirab elamiskulude põhjendamatut kasvu tootjate ja teenuste osutajate poolt. Jätkatakse ka esmatasandi teenuste keskustevõrgu väljaarendamist, et vältida suuri piirkondlike erinevusi elukeskkonna kvaliteedis. Asulate ja elamupiirkondade füüsilise sidususe tarvis ehitatakse välja teedevõrk (sh kergliiklus) ja parandatakse ühistranspordiühendust.

Uutes asumites eelistatakse väikeelamute rajamist. Korterelamute ehitamist ei soovitata väljaspool alevikke. Siiski tuleb arvestada võimalusega, et tööstusalade ümberprofileerimisel tekkivatel territooriumitel tuleb osaliselt ka korterelamuid lubada. Tiheasustusala piires on hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks ning maa-ala kruntide jaotamiseks ja krundipiiride muutmiseks nõutav kehtiva detailplaneeringu olemasolu. Asumite


120

laiendamisel ja uute elamupiirkondade rajamisel tuleb maksimaalselt ära kasutada olemasolev tehniline infrastruktuur. Enne uute elamupiirkondade kasutuselevõttu rajatakse ajakohased tehnilised kommunikatsioonid. Toetatakse suvilapiirkondade ümberkujundamist aastaringseks kasutamiseks, kusjuures nende varustamine kaasaegse infrastruktuuriga vajab jätkuvat lahendamist.

Tasakaalustatud asustussüsteemini jõutakse läbi teiste elukeskkonna arendamisele suunatud eesmärkide saavutamise.


• korraldada planeeringuid ja arhitektuurikonkursse, et leida parimad lahendid valla miljööväärtuse tagamiseks.

14. Eesmärk: Kaasaegsed elutingimused saartel ja saarlaste Tallinna linnastus töötamist võimaldavad liikumisvõimalused

Asustatud saarte arendamisel on kesksel kohal saarte- ja mandrivahelise regulaarse ühenduse kindlustamine. Selleks investeeritakse sadamate ja lautrite väljaehitamisse ning doteeritakse vajalikul määral ühistranspordi ühendust saartega. Elukvaliteedi tõstmiseks saartel rekonstrueeritakse sealsed tehnilised infrastruktuurid või rajatakse uued (elektrivarustus, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, side).

Saartel kaasaegsete elutingimuste loomise eesmärgiga arvestatakse valla elukeskkonna arendamisele suunatud valdkondlike ülesannete seadmisel ja tegevuste kavandamisel 2008-2013. aasta investeeringute kavas.

• saare looduse, elulaadi ja omapära säilitamine;

• avalike teenuste tagamine ja töökohtade loomise toetamine saartel;

• mandri ja saarte vahelise aastaringse liiklusvõimaluse tagamine;

C. Ettevõtluskeskkonna arendamine

15. Eesmärk: Initsiatiivi, innovaatilisust ja keskkonnasõbralikkust väärtustav ettevõtluskeskkond

Vallas soositakse kõrget lisandväärtust andva, keskkonnasõbraliku ja innovaatilise väikeettevõtluse arengut, ettevõtete rahvusvahelistumist. Kohapealsete töövõimaluste loomisel ollakse ennekõike huvitatud teadusmahukatest, keskkonnale ohututest lisandväärtust loovatest töökohtadest. Teadusmahuka ettevõtluse stimuleerimiseks suurendatakse innovatsiooni tugistruktuuride kohalolekut vallas, mis ühendaks tootjad, potentsiaalsed investorid ja teadus-arendusstruktuurid. Soositakse ettevõtluse ja kõrgkoolide ning arendusasutuste ühisprojektide läbiviimist ning teadusmahukal tootmisel rajaneva koostöövõrgu kujunemist. Klastripõhise ideoloogia rakendamine ettevõtluse toetamisel peaks tekitama täiendavat nõudlust töökohtade loomiseks ning laiendama väikese ja keskmise suurusega ettevõtete koostööd. Innovaatilisus parandab valla mainet ja loob positiivse imago, mis omakorda suurendab valla konkurentsivõimet ja lubab loota välisinvesteeringuid. Muuga


121

sadamas toetada tööstuspargi arengut, mis põhineb keskkonnasõbralikel ja sotsiaalselt vastutustundlikel ettevõtetel ja uue majanduse ärikeskustel.

Haridusvõimaluste mitmekesistamine ja eri haridustasemete läbipõimumine, kõrghariduse omandamine rahvusvahelisel tasemel loovad eeldused sotsiaalse kapitali edendamiseks ja selle baasil ettevõtluse arenguks. Toetatakse haridustee seotust ettevõtlusega, täiend- ja ümberõppe korraldamist. Elukestva õpiühiskonna vajadustega kaasaminemiseks korraldatakse täiskasvanutele täiendus- ja ümberõppekursusi. Toetatakse ka algajaid ettevõtjaid ja neid abistavaid tugistruktuure. Tähelepanu pööratakse naisettevõtjate toetamisele ning elanike töö- ja pereelu parimale ühildamisele.


• arendada ettevõtluse tugistruktuure;

• jälgida Muuga tööstusala arengut, seda keskkonnasõbralikkuse, riskide maandamise ja sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete vaatenurgast;

• korraldada Viimsi vallas elavate ja töötavate ettevõtjate kokkusaamisi, kaasata nad valla arengu otsustusprotsessi.

16. Eesmärk: Saared kui atraktiivne turismi- ja puhkepiirkond

Et luua saarte elanike traditsioonilistele elatusaladele alternatiive ja vähendada töö hooajalisust, laiendatakse turismi- ja puhkamisvõimalusi lähtuvalt säästva turismi põhimõtetest. Saarte õrna ja ürgse looduse hoidmiseks tuleb rakendada rangeid keskkonnapiiranguid ning austada saarlaste kultuuri ja tavasid.

Saarte turismipotentsiaali kasutamiseks ja laiendamiseks ehitatakse välja saari ja neid mandriga ühendavate väikesadamate võrgustik.


• koostada saarte turismi- ja vaba aja veetmise süsteemseks arendamiseks tulevikku vaatavad kavad;

• suurendada saarte sisemist turismipotentsiaali, luua väärtturismi tooteid ja parandada saarte kättesaadavust külalistele.

17. Eesmärk: Turismi ja puhkemajanduse arengut toetav loodus-, asula- ja sotsiaalkeskkond Viimsi poolsaarel

Turismi- ja puhkemajanduse edendamiseks laiendatakse vaba aja veetmise võimalusi vallas. Lisaks väikesadamate võrgustiku väljaarendamisele mereturismi arendamiseks on oluline ka vabaaja teenuste väljakujundamine ning avalike spordi-, kultuuri- ja puhkekohtade väljaehitamine (golfiväljak, muuseumid jms). Sisukad vaba aja veetmise võimalused loovad vallale eeldused ka paremaks osalemiseks rahvusvahelises konkurentsis (raviturism, golf jms).

Asustuse arendamisel välditakse uute hoonete paiknemist lineaarselt piki rannajoont, et hoida ära rannaalade ebaotstarbekas kasutamine ja


122

suurendada nende puhkemajanduslikku kasutamist. Heakorrastatakse rannaalad ja tagatakse nende avalik kättesaadavus. Turismiobjektid ja puhkealad varustatakse asjakohaste viitadega.


• tutvustada vallas puhkajatele siinseid huviväärsusi;

• korrastada viidamajandus ja tähistada olulised külastusobjektid vallas;

• turismi- ja puhkevõimaluste tutvustamine.

• püsiasustusega saartel hädapäraste teenuste kättesaadavuse tagamine.

18. Eesmärk: Ettevõtete vajadusi rahuldav tehniline infrastruktuur

Tehniliste infrastruktuuride ja teedevõrgu arendamine vallas toimub arvestades nii elanike majapidamiste kui ka ettevõtete huve.


• vallasisese teedevõrgu muutmine ohutumaks, raudtee ümberprofileerimine tugimaantee tunnustega riigimaanteeks.

D. Kogukondlike suhete arendamine

19. Eesmärk: Elanike tugev identiteet ja aktiivne ühistegevus

Vallaelanike ühtekuuluvustunde ja oma kandi identiteedi stimuleerimiseks aktiveeritakse külaliikumist, korraldatakse vallas ühisettevõtmisi, spordi- ja kultuuriüritusi, korraldatakse kodukaunistamise konkursse, laiendatakse seltsielu võimalusi, soositakse heategevusüritusi. Traditsioonide tugevdamiseks säilitatakse ja eksponeeritakse minevikupärandit.


• toetada külakogukondade väljakujundamisele ja tugevdamisele suunatud tegevusi;

• toetada külades kultuuritraditsioonide teket ja juurutamist,

• laiendada omaalgatuslike organisatsioonide kaasatust vallaellu.

E. Keskkonnariskide maandamine

20. Eesmärk: Elu- ja ettevõtluskeskkonna teineteise tugevusi toetav ja riske minimeeriv tasakaal

Transiidi- ja logistikaklastri areng lähtub vastavusest rangetele ohutusnõuetele ja allub säästva arengu põhimõtetele. Juhitakse keskkonnariskide maandamist ja tagatakse järelevalve keskkonnaohtlike ainete käitlemise ohutusnõuete täitmise üle, piiratakse paiksetest ja liikuvatest õhusaasteallikatest tulenevaid ohte ning transpordimüra


123

suurenemist. Miiduranna sadamasse tuleval raudteelõigul tuleb kuni selle sulgemiseni tagada päästeautodele ohu tekkimisel juurdepääs. Transiitvoogude liikumine suunatakse transiitkoridoridesse ja tagatakse põhimagistraalidel transpordi liiklussujuvus. Tööstus- ja asustusalade vahele luuakse müra, saaste ja reostusohu vähendamiseks ning miljööväärtuste kaitseks puhvertsoone (kõrghaljastus, mürabarjäärid, aiad jms). Stimuleeritakse keskkonda säästva tehnoloogia kasutuselevõttu.

Tähtsustatakse strateegilise keskkonnamõju hindamist ja suurendatakse ehitusjärelevalvet. Keskkonnariskide maandamiseks teevad vallavalitsus, ettevõtjad ja asjakohased ametkonnad laiaulatuslikku koostööd.


• luua tingimused keskkonnariskide maandamiseks ja õnnetustele kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks;

• tugevdada ettevõtete tegevuse keskkonnaalast kontrolli;

• ennetada looduskeskkonna muutustega kaasneda võivaid kahjusid;

• koostöö laiendamine naaberomavalitsustega keskkonna-alastel teemadel.


124

6 INVESTEERINGUTE KAVA 2008-2013

Järgnevalt esitame Viimsi valla investeeringute kava aastateks 2008-2013, mis arvestab Viimsi valla finantssuutlikkust. Kavasse, mis on esitatud tabeli kujul, on pandud kirja kõik olulisemad investeeringud, mis põhinevad arengukava koostajate tänastel teadmistel ja on minimaalselt vajalikud Viimsi valla arengumudelis püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Investeeringute rahalised hinnangud on indikatiivsed ja on arvestatud rahastamist Viimsi valla eelarvest. Täpsem rahaline vajadus investeeringuid nõudvate tegevuste elluviimiseks selgub tööde täitmiseks vajalike lepingute sõlmimisel. Investeeringute kavas on toodud välja ka tegevuste finantseerimisallikad, mis annavad võimaluse näha, millised investeeringud kaetakse vallaeelarvest ja milliste investeeringute tegemiseks eeldatakse kaasfinantseerimist - kas arengufondidest või koostööpartneritelt – või nähakse rahastamist eelarveväliselt. Investeeringute kava 2008-2013 realiseerimise rahalist kogumahtu iseloomustab järgnev joonis 50.

67 929

38 400

97 79586 595

69 855 69 685

16 650

25 600

58 15064 400

66 450 69 700

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

160 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013

tuha

t kro

oni

tegevused, mis eelarves kajastuvad tegevuskuludena, fin.tehingutenainvesteeringud

Joonis 50. Investeeringute kava maht 2008-2013

Investeeringud valdkonniti jagunevad aastatel 2008-2013 järgmiselt (joonis 51):


125

0

10 000 000

20 000 000

30 000 000

40 000 000

50 000 000

60 000 000

70 000 000

80 000 000

90 000 000

100 000 000

krooni

Sotsiaalne kaitse 0 750 000 4 250 000 0 0 0

Haridus 480 000 0 0 12 000 000 5 000 000 0

Vabaaeg, kultuur ja religioon 5 280 000 6 326 000 11 750 000 8 310 000 5 020 000 8 450 000

Elamu- ja kommunaalmajandus 1 158 430 5 650 000 13 300 000 9 300 000 9 300 000 9 400 000

Keskkonnakaitse 13 260 000 6 100 000 14 300 000 7 800 000 4 400 000 4 400 000

Majandus 40 986 000 19 044 000 46 650 000 41 850 000 38 900 000 40 200 000

Avalik kord ja julgeolek 30 000 30 000 190 000 100 000 100 000 100 000

Üldised valitsussektori teenused 6 735 000 500 000 7 355 000 7 235 000 7 135 000 7 135 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013

Joonis 51. Investeeringute jaotumine valdkonniti, 2008-2013

Investeeringute kavas 2008-2013 kajastatud muude tegevuste - kajastuvad valla eelarves kajastatud tegevuskulude ja finantseerimistehingutena nagu liisingumaksed ja osaluste omandamine - rahalist jaotust valdkondade alusel iseloomustab järgmine joonis 52.

0

10 000 000

20 000 000

30 000 000

40 000 000

50 000 000

60 000 000

70 000 000

kroo

ni

Haridus 15 000 000 22 700 000 55 900 000 62 500 000 64 500 000 67 500 000

Vabaaeg, kultuur ja religioon 900 000 700 000 1 350 000 1 400 000 1 450 000 1 700 000

Avalik kord ja julgeolek 350 000 300 000 500 000 500 000 500 000 500 000

Üldised valitsussektori teenused 400 000 1 900 000 400 000 0 0 0

2008 2009 2010 2011 2012 2013

Joonis 52. Muude tegevuste rahaline jaotus valdkondade lõikes investeeringute kavas 2008-2013


126

Viimsi valla arengumudelis toodud tegevussuundadest ja eesmärkidest lähtuvalt jaotuvad investeeringud ja muud kulud investeeringute kava 2008-2013 alusel järgmiselt (joonised 53 ja 54).

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000

80 000

90 000

100 000

S E S E S E S E S E S E

2008 2008 2009 2009 2010 2010 2011 2011 2012 2012 2013 2013

tuha

t kro

oni

E20 Elu-ja ettevõtluskeskkonna teineteise tugevusi toetav ja riskeminimeeriv tasakaal

S5 KESKKONNARISKIDE MAANDAMINE

E19 Elanike tugev identiteet ja aktiivne ühistegevus

S4 KOGUKONDLIKE SUHETE ARENDAMINE

E17 Turismi ja puhkemajanduse arengut toetav loodus-, asula- jasotsiaalkeskkond Viimsi poolsaarel

S3 ETTEVÕTLUSKESKKONNA ARENDAMINE

E10 Valla rahvastikuarengutega kooskõlas olev tervishoiu-jasotsiaalhoolekande süsteem

E9 Atraktiivne, kohalikku pärandit väärtustav kultuurikeskkond jamitmekesised vaba aja veetmise võimalused

E7 Kvaliteetne ja turvaline valla teede ja sadamate võrk

E6 Majapidamiste vajadusi rahuldav tehniline infrastruktuur

E5 Valla asustussüsteemist lähtuv mitmekesine ning kvaliteetsetharidust pakkuv haridusasutuste võrk

S2 ELUKESKKONNA ARENDAMINE

E3 Elankie kõrge kaasatus ja toimiv osalusdemokraatia kohalikuomavalitsuse erinevatel tasanditel ja vormides

E2 Süsteemne valla ja väliskeskkonna sotsiaal-majanduslikulanalüüsil põhinev arendustegevus

E1 Kohaliku omavalitsuse organisatsiooni kõrge haldussuutlikkus,efektiivne toimimine ja tõhus finantsjuhtimine

S1 KOHALIKU OMAVALITSUSE ORGANISATSIOONIARENDAMINE

Joonis 53. Investeeringud 2008-2013 Viimsi valla arengumudeli tegevussuundadest ja eesmärkidest lähtuvalt

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000

S E S E S E S E S E S E

2008 2008 2009 2009 2010 2010 2011 2011 2012 2012 2013 2013

tuha

t kro

oni E19 Elanike tugev identiteet ja aktiivne

ühistegevus

S4 KOGUKONDLIKE SUHETEARENDAMINE

E10 Valla rahvastikuarengutegakooskõlas olev tervishoiu-jasotsiaalhoolekande süsteem

E5 Valla asustussüsteemist lähtuvmitmekesine ning kvaliteetset haridustpakkuv haridusasutuste võrk

S2 ELUKESKKONNA ARENDAMINE

E3 Elankie kõrge kaasatus ja toimivosalusdemokraatia kohaliku omavalitsuseerinevatel tasanditel ja vormides

S1 KOHALIKU OMAVALITSUSEORGANISATSIOONI ARENDAMINE

Joonis 54. Muud kulud (tegevuskulud, liisingumaksed, osaluste omandamine) 2008-2013 Viimsi valla arengumudeli tegevussuundadest ja eesmärkidest lähtuvalt


VIIMSI VALLA INVESTEERINGUTE KAVA 2008-2013

Maksumus (investeeringud vallaeelarvest)

Eesmärk

Ülesa

nne

Tegevus

Tegevuse

aeg

2008 2009 2010 2011 2012 2013

Maksumus 2008-2013

Finantseerimis-allikad ja

vallaeelarve osakaal (%)

Teostaja

S1 KOHALIKU OMAVALITSUSE ORGANISATSIOONI ARENDAMINE

E1 Kohaliku omavalitsuse organisatsiooni kõrge haldussuutlikkus, efektiivne toimimine ja tõhus finantsjuhtimine

Ü1.1 Tagada vallavalitsuse ja valla asutuste töö ajakohasus

011121

T1.1.1 Investeeringud vallavalitsuse infotehnoloogiasse

2008- 2013 250 000 300 000 200 000 100 000 100 000 950 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

011121

T1.1.2 E-oma-valitsuse kontseptsiooni arendamine ja juurutamine 2009 100 000 100 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

E2 Süsteemne valla ja väliskeskkonna sotsiaal-majanduslikul analüüsil põhinev arendustegevus

Ü2.1 Tagada valdkondlik arendustegevus kooskõlas valla arengustrateegia põhimõtetega

05

T2.1.1 Keskkonnamõjude uuringud

2009- 2013 100 000 300 000 300 000 300 000 300 000 1 300 000

Valla-eelarve

100% Projekt-firma

01220

T2.1.2 EL struktuurifondide kaasfinantseerimise fond

2009- 2013 200 000 300 000 300 000 300 000 300 000 1 400 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

049001

T2.1.5 Saarte puhkemajanduse arengukava koostamine 2010 50 000 50 000

Valla-eelarve

100% Projekt-firma

01220

T.2.1.6 Valla arengukava kaasajastamine ja publitseerimine 2009 150 000 150 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

Projekt. Viimsi valla arengukava

128

T2.1.7 Miiduranna sadama arendus reisi- ja jahisadamaks koos äri- ja elamukeskusega

2008- 2013 0

Era-sektor

0% Era-arendaja

T2.1.8 Milstrandi terminali arendus äri- ja elamukeskuseks

2008- 2013 0

Era-sektor

0% Era-arendaja

08103

T2.1.9 Uute kohalike looduskaitsealade moodustamine

2008- 2012 30 000 50 000 60 000 70 000 210 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

Ü2.2 Reguleerida aktiivselt maakasutust valla territooriumil

04740

T2.2.1 Valla üldplaneeringu kaasajastamine, sh läbi teemaplaneeringute. Maade kasutusfunktsioonide täpsustamine

2010- 2013 300 000 300 000 300 000 300 000 1 200 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

04740

T2.2.2 Valla arenguks vajalikud detailplaneeringud

2008- 2013 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 3 000 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

066051

T2.2.3 Pargialade avaliku kasutuse tagamine (omanikutulu kompenseerimine, maade väljaostmine jms)

2010- 2013 500 000 500 000 500 000 500 000 2 000 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

08109

T2.2.4 Lubja külakeskuse maade avaliku kasutuse tagamine

2010- 2013 300 000 300 000 300 000 300 000 1 200 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

08109

T2.2.5 Tammneeme külakeskuse ja liikumisradade avaliku kasutuse tagamine koostöös RMK-ga

2009-2010 500 000 3 000 000 3 500 000

Valla-eelarve + RMK

100% Valla-valitsus + RMK


129

049001

T2.2.7 Prangli Põhikooli poolt kasutatavale spordiplatsile avaliku kasutuse tagamine 2010 100 000 100 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

04210

T2.2.8 Valla arenguks vajalike maade munitsipaliseerimine

2008-2013 50 000 300 000 350 000 400 000 400 000 1 500 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

04210

T2.2.9 Valla arenguks maade väljaostmine

2008-2013 1 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 9 000 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

E3 Elanike kõrge kaasatus ja toimiv osalusdemokraatia kohaliku omavalitsuse erinevatel tasanditel ja vormides

Ü3.1 Tõhustada infolevi vallaelanikele

04600

T3.1.1 Valla territooriumi osaline katmine traadita internetiga 2008 36 000 36 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

* 08300

T3.1.2 Viimsi Teataja tiraaži suurendamine, PR tegevuse ja kodulehe kaasajastamine, infotrükiste välja andmine

2008- 2013 600 000 450 000 850 000 900 000 950 000 1 000 000 4 750 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

08300

T.3.1.3 Viimsi ajalooraamatu trükkimine 2009 350 000 350 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

E4 Tulemuslik koostöö partneritega

S2 ELUKESKKONNA ARENDAMINE E5 Valla asustussüsteemist lähtuv mitmekesine ning kvaliteetset haridust pakkuv haridusasutuste võrk

Ü5.1 Laiendada ja parendada valla lasteasutuste võrku

091101

T5.1.1 Lasteaia projekteerimine ja ehitamine erakapitali baasil Laiakülasse Pärnamäe tee äärde koos vastava maa munitsipaliseeri-misega

2010-2012 0

Era-sektor

0%

Valla-valitsus + era-arendaja


130

091101

T5.1.2 Lasteaia projekteerimine ja ehitamine erakapitali baasil Viimsi alevikku (Vehema tee äärde) koos vastava maa munitsipaliseeri-misega

2009-2011 0

Era-sektor

0%


* 01120

T5.1.3 "Päikeseratas" lasteaia osade omandamine 2009 1 500 000 1 500 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

091101

T5.1.4 Tammneeme lasteaia projekteerimine ja ehitamine erakapitali baasil

2008- 2009 0

Era-sektor

0%


091101

T5.1.5 Lasteaia projekteerimine ja ehitamine erakapitali baasil Reinu tee piirkonda koos vastava maa munitsipaliseeri-misega

2009- 2011 0

Era-sektor

0%


091101

T5.1.6 Lasteaia projekteerimine ja ehitamine erakapitali baasil Pringi külas (end. kordon) koos vastava maa munitsipaliseeri-misega

2008- 2011 0

Era-sektor

0%


* 091102

T5.1.7 Eralasteaedade toetamine vastavalt koolieelsete lasteasutuste arengukavale

2009-2013 14 000 000 15 500 000 29 000 000 34 000 000 34 000 000 34 000 000 160 500 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

* 0911011 T.5.1.8 Piilupesa lasteaia remont

2008- 2009 500 000 500 000 1 000 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus


131

Ü5.2 Lahendada valla koolide ruumiprobleemid

092121

T5.2.1 Püünsi Põhikooli renoveerimine

2008, 2011 480 000 7 000 000 7 480 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

09211

T5.2.2 Randvere Algkooli projekteerimine 2011 5 000 000 5 000 000

Viimsi Haldus OÜ

100%


09212

T5.2.3 Viimsi aleviku algkool-lasteaia projekteerimine 2012 5 000 000 5 000 000

Era-sektor

0%


081052

T5.2.4 Nelgi tee 1 hoone renoveerimine, Kaunite Kunstide Kool 2013 3 500 000 3 500 000

valla eelarve+OÜ Viimsi Haldus

50%

valla eelarve+OÜ Viimsi Haldus

081022

T5.2.5 Haabneeme alevikus uue staadioni ja spordihoone rajamine erakapitali baasil koos vastava maa munitsi-paliseerimisega

2010-2013 2 500 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000 10 000 000

Valla-eelarve

100%


* 09220

T5.2.6 Lasteaed-algkooliga (avatakse 01.09.2009) seotud vallapoolsed investeeringud, ehitamine erakapitali baasil Viimsi Keskkooli korpusena

2008-2013 500 000 6 700 000 26 400 000 28 000 000 30 000 000 33 000 000 124 600 000

Era-sektor

100%


* 09800

T5.2.7 Merendusega seotud kutsehariduse arendamine

2010-2013 500 000 500 000 500 000 500 000 2 000 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

Ü5.3 Tugevdada ja toetada pedagoogilist kaadrit vallas

06100

T5.3.1 Sotsiaalkorterite planeerimine ja ehitamine

2008- 2010 3 500 000 3 500 000

Era-sektor

100%



132

E6 Majapidamiste vajadusi rahuldav tehniline infrastruktuur

Ü6.1 Viia vee-ja kanalisatsioonisüsteem vastavusse valla asustuse arengu ning kaasaegsete tarbimise ja loodushoiu nõuetega

052001

T6.1.1 Osalemine Muuga reovee puhastusjaama ühisprojektis

2008- 2010 4 500 000 4 500 000

AS Viimsi Vesi vahendid

100% AS Viimsi Vesi

05200

T6.1.2 ÜF taotlus vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamiseks, projekti kaasfinantseering 2008 30 000 30 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

052001

T6.1.3 Sadevee süsteemide korrastamine

2008-2011 500 000 1 000 000 2 000 000 3 000 000 6 500 000

Valla-eelarve

100% AS Viimsi Vesi

052001

T6.1.4 Prangli veemajanduse korrastamine, biopuhasti rajamine, purgimine ja šahtkaevud

2009-2011 400 000 400 000 400 000 1 200 000

Valla-eelarve 100%

AS Viimsi Vesi

01120

T6.1.5 Viimsi valla mandriosa vee ja kanalisatsiooni põhitrasside ja pumplate ehitamine ning veehaarde rajamine

2008-2013 6 415 000 6 415 000 6 415 000 6 415 000 6 415 000 32 075 000

Valla-eelarve

100% AS Viimsi Vesi

05

T6.1.6 Miiduranna veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine 2008 500 000 500 000

Valla-eelarve

100% AS Viimsi Vesi

05

T6.1.7 Vee ja kanalisatsiooniga liitumise hüvitamine

2008-2013 8 000 000 3 500 000 6 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 26 500 000

Valla-eelarve

100% AS Viimsi Vesi


133

052001

T6.1.8 Hundi tee rek. - sadevee kollektori rajamine koos ühisvoolse kanalisatsiooniga ja veevarustus koos hüdrantidega - Rohuneeme teest Randvere teeni

2008-2009 4 100 000 1 100 000 1 100 000 1 100 000 1 100 000 1 100 000 9 600 000

Valla-eelarve

100% AS Viimsi Vesi

063001

T6.1.9 Veepuhastusjaama projekteerimine ja ehitamine Lubja mäele

2009-2013 5 000 000 8 000 000 8 000 000 8 000 000 8 000 000 37 000 000

valla eelarve+KIK

25% AS Viimsi Vesi

051002

T6.1.10 Jäätmejaama rajamine Naissaarele riigi poolse toetusega 2008 65 000 65 000

valla eelarve+KIK

25% Valla-valitsus

051002

T6.1.11 Jäätmejaama rajamine Prangli saarele riigi poolse toetusega 2008 65 000 65 000

valla eelarve+KIK

25% Valla-valitsus

E7 Kvaliteetne ja turvaline valla teede ja sadamate võrk

Ü7.1 Luua autoliiklusele alternatiivsed võimalusi

04511

T7.1.1 Haabneeme "Pargi ja Reisi" projekti teostamine

2008-2009 0

Era-kapital

0% Era- arendaja

Ü7.2 Lähtuvalt valla asustussüsteemi arengu vajadustest rajada uusi teid ja rekonstrueerida olemasolevaid halvas seisus teid

045101

T7.2.1 Lubja tee kergliiklustee koos välisvalgustusega projekteerimine ja ehitamine 2008 7 800 000 7 800 000

Valla-eelarve

100%

Teede-ehituse konkursi võitja

045101

T7.2.2 Paenurme tee projekteerimine ja ehitamine

2009-2013 600 000 600 000 600 000 600 000 600 000 3 000 000

Valla-eelarve

49%



134

045101

T7.2.3 Randvere tee - Pärnamäe tee ühendustee koos kergliiklustee ja välisvalgustusega projekteerimine

2013-2017 1 200 000 1 200 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.4 Pärnamäe tee kergliiklustee koos välisvalgustusega projekteerimine ja ehitamine

2009- 2013 2 200 000 2 200 000 2 200 000 2 200 000 2 200 000 11 000 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.5 Rohuneeme tee 0,0-1,1 km kergliiklustee koos välisvalgustusega projekteerimine ja ehitamine koos välisvalgustusega

2010- 2013 1 600 000 1 600 000 1 600 000 1 600 000 6 400 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.6 Nugise tee, Nurme põik teede ja Nurme tee koos kergliiklustee välisvalgustuse ja sadevete kanalisatsiooniga projekteerimine ja ehitamine

2010-2013 2 200 000 2 200 000 2 200 000 2 200 000 2 200 000 11 000 000

Valla-eelarve

100%

Projekteerimise ja teede-ehituse konkursi võitja

045101

T7.2.7 Promenaadi projekteerimine ja ehitamine koos välisvalgustusega Viimsi alevikust Marketini

2011-2015 500 000 500 000 500 000 1 500 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.8 Kelvingi Leppneeme ristmiku ja Randvere Leppneeme ristmiku vahelise kergliiklustee koos välisvalgustusega ehitamine - ca 2 km

2010-2014 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 4 000 000

Valla-eelarve 100%



135

045101

T7.2.9 Nelgi tee rekonstrueerimise koos kergliiklustee ja välisvalgustusega (lõigul Aiandi tee - Pärnamäe tee) projekteerimine ja ehitamine

2010-2014 2 500 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000 10 000 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.10 Tammneeme Randere vaheline kergliiklustee koos välisvalgustusega projekteerimine ja ehitamine

2009-2013 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 10 000 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.11 Vehema tee koos välisvalgustusega projekteerimine ja rekonstrueerimine

2010-2014 2 500 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000 10 000 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.12 Tammneeme kergliiklustee, välisvalgustuse ja kaldakindlustusega projekteerimine ja ehitamine 2015 m

2009- 2013 1 600 000 1 600 000 1 600 000 1 600 000 1 600 000 8 000 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.13 Luhaääre tee koos kergliiklustee ja välisvalgustusega ehitamine 678 m

2011-2015 1 400 000 1 400 000 1 400 000 4 200 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.14 Kiigemäe tee koos kergliiklustee ja välisvalgustusega ehitamine 764 m

2011-2015 1 000 000 1 000 000 1 000 000 3 000 000

Valla-eelarve

100%



136

045101

T7.2.15 Reinu tee laienduse koos kergliiklusteega ja tänavavalgustusega (lõigul Koidu tee - Rohuneeme tee) ehitamine

2010-2014 3 200 000 3 200 000 3 200 000 3 200 000 12 800 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.16 Pärnamäe tee, Lubja tee ja Aiandi tee ristmiku rekonstrueerimise projekteerimine ja ehitamine 2008 2 900 000 2 900 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.17 Äigrumäe asumi ligipääsutee koos välisvalgustusega projekteerimine ja ehitamine 520 m 2008 2 500 000 2 500 000

Riigieel- arve

0%


045101

T7.2.18 Ravi tee ja Sõpruse pst. ühenduse ehitamine ESMAR-i hoone alt

2012-2016 400 000 400 000 800 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.19 Viimsi keskkooli uue hoone juurdesõiduteede koos välisvalgustuse ja kergliiklusteega (Karulaugu tee) ehitamine samaaegselt uue staadioni ehitustööde lõppemisega

2009-2013 1 200 000 1 200 000 1 200 000 1 200 000 4 800 000

Valla-eelarve

100% OÜ Viimsi Haldus

045101

T7.2.20 Lubja tee Randvere tee ristmiku projekteerimine ja rekonstrueerimine

2011-2015 3 000 000 3 000 000 3 000 000 9 000 000

Valla-eelarve

100%



137

045101

T7.2.21 Ranna tee koos kergliiklustee ja välisvalgustusega projekteerimine ja ehitamine (koostöös Tallinnaga)

2010-2014 500 000 500 000 500 000 500 000 2 000 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.22 Sõpruse tee pikenduse koos tänavavalgustuse ja kergliiklusteega projekteerimine valla poolt ja ehitamine arendaja poolt - Keskuse kinnistu ja Ladina kvartali kinnistu vahele 2010 600 000 600 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.23 Hundi tee (lõigul Rohuneeme tee - Käärti tee) koos kergliiklustee ja tänavavalgustusega projekteerimine ja ehitamine 2008 7 000 000 7 000 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.24 Hundi tee (lõigul Käärti tee - Randvere tee) koos kergliiklustee ja tänavavalgustusega projekteerimine ja ehitamine

2009- 2013 2 600 000 2 600 000 2 600 000 2 600 000 2 600 000 13 000 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.25 Vardi kõnnitee ja välisvalgustuse ehitamine 2009 450 000 450 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.26 Prangli saare teerajatiste rekonstrueerimine

2008-2013 300 000 400 000 400 000 500 000 600 000 700 000 2 900 000

Valla-eelarve

100%



138

045101

T.7.2.27. Randvere-Heki tee ristmiku rajamine (Karulaugu 5 Algkool-lasteaia vahetusse lähetusse)

2009-2013 700 000 700 000 700 000 700 000 700 000 3 500 000

Valla-eelarve

100%


045101

T.7.2.28 Altmetsa teede (Altmetsa põik, Tagakäära põik, Käära tee ja Kääraotsa tee) ehitus

2008-2013 900 000 900 000 900 000 900 000 900 000 900 000 5 400 000

Valla-eelarve

100%


045101

T.7.2.29 Karulaugu tee ehitus läbi rendimakse OÜ Viimsi Haldusele

2008-2009 900 000 900 000 1 800 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

045101

T7.2.30 Korteriühistute siseteede rekonstrueerimine

2009-2013 244 000 500 000 500 000 500 000 500 000 2 244 000

Valla-eelarve

100%


045101

T7.2.31 Teede järelmaksu ettenägematud kulud (reserv) 2009 700 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

Ü7.3 Korrastada valla välisvalgustuse võrk

06400

T7.3.1 Välisvalgustusvõrgu punktide ehitamine

2008-2013 300 000 300 000 800 000 300 000 300 000 300 000 2 300 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

06400

T7.3.2 Välisvalgustusvõrkude rekonstrueerimine-olemas olevate õhuliinide rek. Vanad välisvalgustuse paljasjuhtmed väljavahetamine

2008-2013 150 000 0 400 000 400 000 400 000 400 000 1 750 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

06400

T7.3.3 Mereääre tee välisvalgustus - Tammneeme külas 2009 200 000 200 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus


139

06400

T7.3.5 Haabneeme rannapargi valgustuse ehitamine 2009 0

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

06400

T7.3.6 Mõisapargi spordiväljakutega piirnevate teede välisvalgustus 2008 558 430 558 430

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

Ü7.4 Toetada väikesadamate ehitust ja rekonstrueerimist

045201

T7.4.1 Leppneeme sadama rekonstrueerimis-projekti koostamine ja rekonstrueerimine

2008-2010 12 495 420 500 000 5 500 000 18 495 420

Valla-eelarve, EAS

25%

Valla-valitsus + ehitus- konkursi võitja

045201 T7.4.2 Kelnase sadama kai ostmine

2008-2009 1 000 000 900 000 1 900 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

045201

T7.4.3 Kelnase sadama rekonstrueerimis-projekti koostamine ja ehitamine 2008 3 104 580 3 104 580

Valla-eelarve, EAS

25%

Valla-valitsus + ehitus- konkursi võitja

045201

T7.4.4 Leppneeme sadama kinnistule hõljuki kuuri ja sissesõidutee rajamine

2010-2011 300 000 1 500 000 1 800 000

Valla-eelarve

100%

MA Viimsi Saared, Valla-valitsus

045202

T7.4.5 Rohuneeme sadama projekteerimine 2010 500 000 500 000

Valla-eelarve, EAS

100% Vallavalitsus, era-arendaja

045203

T7.4.6 Naissaare sadama rekonstrueerimine 2010 5 000 000 5 000 000

Valla-eelarve, EAS

25% Era-arendaja

045201

T7.4.7 Kelnase ja Leppneeme sadamate hoonete projekteerimine ja rajamine 2010 300 000 300 000

Valla-eelarve+ era-sektor

25%


E8 Valla kõigile piirkondadele valla keskusesse ja Tallinna head ühendust pakkuv ühistranspordisüsteem

E9 Atraktiivne, kohalikku pärandit väärtustav kultuurikeskkond ja mitmekesised vaba aja veetmise võimalused

Ü9.1 Laiendada vaba aja veetmise võimalusi


140

08206

T9.1.1 Kontserdimaja idee arendamine 2009

Era-kapital

0% Erakapital

08103

T9.1.2 Loodusradade ja ATV radade loomine koostöös RMK-ga ja erasektoriga 2010 300 000 300 000

valla eelarve+RMK vahendid

25%

Valla-valitsus + RMK + era-arendaja

08107

T9.1.3 SA Viimsi muuseumid fondide ja käsitöökodade ehitamine katlamaja baasil 2010 2 000 000 2 000 000

Valla-eelarve, fondid

25% Valla-valitsus

08108

T.9.1.4 Viimsi Huvikeskuse ruumide renoveerimine-laiendamine 2011 2 000 000 2 000 000

valla eelarve+OÜ Viimsi Haldus vahendid

25%


08202

T.9.1.5 Prangli rahvamajale päikesepatarei paigaldamine 2008 454 000 454 000

valla eelarve+EAS

25%


Ü9.2 Toetada valla (riigi) kultuuripärandi säilimist ja tutvustamist

08203

T9.2.1 SA Viimsi Muuseumid Viimsi Vabaõhumuuseumi hoonete renoveerimine

2008-2011 200 000 300 000 300 000 800 000

Valla-eelarve+ fondid

100% Valla-valitsus

049002

T9.2.2 SA Viimsi Muuseumid peahoone renoveerimine

2008-2011 500 000 650 000 2 000 000 2 000 000 5 150 000


100% Valla-valitsus

08208

T9.2.4 Arved Haugi laulufestivali toetamine

2008-2013 70 000 100 000 50 000 50 000 50 000 50 000 370 000

Valla-eelarve+ era-sektor

50% Valla-valitsus

08203

T9.2.5 Kindral Laidoneri muuseumi ümberkujundamine Eesti Riiklikuks Sõjamuuseumiks

2008-2013 0

Riigieel- arve

0%

Valla-valitsus + Kaitse- ministeerium


141

08203 T9.2.6 Prangli saarte muuseumi toetamine 2010 50 000 50 000

Valla-eelarve

25%

MA Viimsi Saared, Valla-valitsus

08203 T9.2.7 Naissaare muuseumi toetamine 2010 100 000 100 000


25% Valla-valitsus +EL

08203

T9.2.8 Naissaare merekindluse raudtee renoveerimine

2008-2011 50 000 1 000 000 1 000 000 2 050 000


25% Valla-valitsus +EL

08208 T9.2.9 Nargen festivali toetamine

2008-2009 100 000 100 000 200 000

Valla-eelarve+ era-kapital

25% Era-arendaja

08203 T9.2.10 Moto-auto muuseumi rajamine

2009-2013 0

Era-kapital

0% Era-arendaja

08208

T.9.2.11 A. Dvinjaninovi suveteatri toetamine 2009 400 000 400 000

Valla-eelarve+ era-kapital

25% Era-arendaja

Ü9.3 Arendada välja valla puhkealade ja spordiväljakute võrk

081022

T9.3.1 Viimsi aleviku spordi-väljakute (tennise-, jalg- ja käsipalliväljakud, rulasõitjate plats) kompleksi ehitamine ja osaline rekonstrueerimine koos vastava maa munitsipaliseeri-misega

2008-2009 3 876 000 3 876 000 7 752 000

Valla-eelarve

100%

valla eelarve+ OÜ Viimsi Haldus

081022

T9.3.2 Viimsi terviseraja ja virgestusraja projekteerimine ja ehitamine

2008-2013 500 000 1 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 9 500 000


100% Valla-valitsus

08101 T9.3.3 Jalgpallikooli rajamine 2008 0

Era-kapital

0% Era-arendaja


142

08101

T9.3.4 Purjespordikooli rajamine Leppneeme sadamasse 2009 0

Era-kapital

0% Era-arendaja

E10 Valla rahvastikuarengutega kooskõlas olev tervishoiu-ja sotsiaalhoolekande süsteem

Ü10.1 Arendada süsteemselt sotsiaalhoolekannet

10200

T10.1.1 AS Rannapere Pansionaadi tegevuse laiendamine

2009-2010 750 000 4 250 000 5 000 000

Valla-eelarve+fondid

20% AS Rannapere Pansionaat

Ü10.2 Soodustada politsei tööd vallas

* 031001

T10.2.1 SA Kodanikekaitse Fondi investeeringute toetamine

2008-2013 350 000 300 000 500 000 500 000 500 000 500 000 2 650 000

Valla-eelarve 100%

Valla-valitsus

Ü10.3 Rakendada täiendavaid avaliku korra tagavaid meetmeid

* 01120

T10.3.1 Turvakaamerate paigaldamine valla sissesõiduteedele

2008-2010 400 000 400 000 400 000 1 200 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

E11 Turvaline elukeskkond E12 Puhas keskkond, tasakaalustatud looduskasutus ja asulate kõrge miljööväärtus E13 Tasakaalus asustussüsteem E14 Kaasaegsed elutingimused saartel ja saarlastel Tallinna linnastus töötamist võimaldavad liikumisvõimalused E15 Initsiatiivi, innovaatilisust ja keskkonnasõbralikkust väärtustav ettevõtluskeskkond E16 Saared kui atraktiivne turismi-ja puhkepiirkond S3 ETTEVÕTLUSKESKKONNA ARENDAMINE

E17 Turismi ja puhkemajanduse arengut toetav loodus-, asula- ja sotsiaalkeskkond Viimsi poolsaarel

Ü17.1 Tutvustada vallas puhkajatele siinseid huviväärsusi

08103

T17.1.1 Rohuneeme Puhkekeskuse jooksu- ja suusaradade väljaarendamine

2010-2013 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000

Valla eelarve+fondid

0% Era-arendaja

066053

T17.1.2 Infotahvlite paigaldamine, Viimsi valla viidamajanduse korrastamine

2008-2013 150 000 150 000 100 000 100 000 100 000 200 000 800 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus


143

E18 Ettevõtete vajadusi rahuldav tehniline infrastruktuur

S4 KOGUKONDLIKE SUHETE ARENDAMINE

E19 Elanike tugev identiteet ja aktiivne ühistegevus

Ü19.1 Süvendada kohaliku omavalitsuse tegevust läbi külaliikumise aktiveerimise

01

T19.1.1 Toetus mittetulundus-sektorile

2010-2013 250 000 250 000 250 000 250 000 1 000 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

* 082093

T19.1.2 Külaseltside toetamine vastavalt külade arengukavadele

2008-2013 300 000 250 000 500 000 500 000 500 000 700 000 2 750 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

01220 T19.1.3 Osalemine LEADER projektis

2008-2013 70 000 50 000 90 000 70 000 70 000 70 000 420 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

S5 KESKKONNARISKIDE MAANDAMINE

E20 Elu-ja ettevõtluskeskkonna teineteise tugevusi toetav ja riske minimeeriv tasakaal

Ü20.1 Luua tingimused keskkonna riskide maandamiseks ja õnnetustele reageerimiseks

03200

T20.1.1 Viimsi valla riskianalüüsi koostamine ja ajakohastamine. Hädaolukorras käitumise kava koostamine ja koolitus

2008-2013 30 000 30 000 190 000 100 000 100 000 100 000 550 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

Ü20.2 Tugevdada ettevõtete tegevuse keskkonnaalast kontrolli

05

T20.2.1 Õhusaaste seirejaama paigaldamine 2008 0

AS Tallinna Sadam

0% AS Tallinna Sadamad

Ü20.3 Ennetada looduskeskkonna muutustega kaasneda võivaid kahjusid

045102

T20.3.1 Kaldakindlustuse rajamine koos kallasrajaga

2009-2013 1 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 13 000 000

Valla-eelarve

100% Valla-valitsus

KOKKU 84 579 430 64 000 000 155 945 000 150 995 000 136 305 000 139 385 000 731 209 430

* - kajastuvad eelarves tegevuskuludena või finantseerimistehingutena. Investeeringuprojektina käsitletakse põhivara soetust ja sellega kaasnevat käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega.


7 ARENGUKAVA FINANTSEERIMISE TAGAMISE PÕHIMÕTTED

Arengukava rakendamist ja finantseerimist koordineerib Viimsi Vallavalitsus lähtudes vallaeelarve vahenditest. Arengukavas püstitatud visiooni, arengueesmärkide, ülesannete ja tegevuste elluviimisel lähtutakse Viimsi valla arengumudelist ja investeeringute kava 2008-2013 täitmisest. Valla investeeringute kava 2008-2013 seob Viimsi valla valdkondlike, valla hallatavate asutuste ja valla asustusüksuste arengukavade prioriteetsed tegevused lähtuvalt vallaeelarve võimalustest.

Viimsi valla arengukava finantseerimisel peetakse silmas kolme omavahel seotud eelarvepoliitika üldeesmärki:

• Valla investeeringute kava realiseerimiseks rahalise ressursi tagatus, mis eeldab valla eelarveliste tulude stabiilsust;

• Valla finantspaindlikkus, et tagada valla võimalikult kõigi arenguvajaduste rahastamine kasutades vallaeelarvelise osaluse sihipärast suunamist ja kaasrahastamise süsteemi laiendamist;

• Valla investeerimisvõime jätkusuutlikkus, mis keskendub püsikulude kontrollile ja valla varaliste kohustuste tagamisele konservatiivse eelarvepoliitika raames.

Valla finantsvõimekuse tagamiseks püstitatakse järgmised ülesanded:

• Valla eelarves üksikisiku tulumaksubaasi suurendamiseks suunatakse jõupingutused rahvastikuregistris elukoha andmebaasi vastavusse viimisele Viimsi vallas tegelikult elavate inimeste arvule. Selleks:

• rakendatakse vallas elavate inimeste registreerimist stimuleerivaid meetmeid;

• vallavalitsuse poolt osutatavate teenuste pakkumine seotakse enam teenuse saaja elukohaga;

• toetatakse kodanikuühiskonna tugevdamist, mis suurendab elanike vastutust kogukonnas toimuva eest ning osalemist kulude kandmisel.

• Valla eelarveliste tulude kasvatamiseks suurendatakse valla

osalusega äriühingute töö majanduslikku isetasuvust. Selleks: • taotletakse maa munitsipaliseerimist ja nendel maadel

munitsipaalarendustegevuse käivitamist; • valla rohealade (avalike parkide, haljasalade jt) tarvis maa-

alade väljavahetamine ja vajadusel looduskaitsega seotud majandustegevuse piirangute kompenseerimine omanikule;

• valla osalusega äriühingute tegevuse tulemuslikkuse suurendamine.

• Valla eelarves tagatakse raha kaas- ja sildfinantseeringuteks, et

tuua valda enam investeeringuid Eesti ja rahvusvahelistest arengutoetustest, riigi- ja erasektori vahenditest. Projektipõhiselt finantseeritavate tegevuste ja meetmete kaudu tagatakse täiendavad tulud investeeringuteks, kuna arengutoetuste projektide välisfinantseerimise omafinantseering on reeglina vahemikus 5-25%. Selleks:


145

• korrastatakse projektide kaasfinantseerimise kord vallas; • kaasatakse avalike teenuste osutamisse äriühingute ja

erasektori raha; • suurendatakse projektide jätkusuutlikkuse saavutamiseks

projektipartnerite ringi, eelkõige kaasatakse Tallinna linn ja Harjumaa kohalikud omavalitsused;

• stimuleeritakse kodanike omaalgatust, ühistulist tegevust ja külaliikumist, mille kaasfinantseerimiseks eraldatakse vallaeelarvest projektipõhiselt vahendeid.

• Valla eelarve ohjamisel keskendutakse finantsplaneerimise osatähtsuse kasvatamisele, paindlike rahastamisskeemide kasutamisele ja vahendite suunamisele tegelike abivajajateni. Selleks:

• juurutatakse hea valitsemise põhimõtteid ja pikaajalise finantsplaneerimise tava;

• taotletakse majandamise kuluefektiivsuse kasvu ja jälgitakse, et valla võlakoormus ühel eelarve aastal ei ületaks 20% valla puhastatud aastaeelarve mahust või muud seadusega kehtestatud piirnormi;

• luuakse kohaliku omavalitsuse maareserv ja koostatakse maa võõrandamise lahendused;

• moodustatakse projektide kaasfinantseerimiseks eelarvereserv;

• finantseeritakse teadmistepõhist arengu kavandamist ja nähakse vahendid planeerimistegevuseks;

• taotletakse, et vallavalitsuse otsesed valitsemiskulud ei ületa aastas 10% valla tuludest;

• taotletakse projektide kaudu keskkonna-alasteks tegevusteks lisainvesteeringuid;

• tagatakse, et abivajajad saavad vallapoolse sotsiaaltoetuse määramisel ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni liitumistasude kompenseerimisel põhjendatud abi või toetust;

• korrigeeritakse ühistranspordi kompensatsiooni maksmise printsiibid ja määrad õpilastele;

• tagatakse, et maamaksu määra ei suurendata kiiremini kui valla eelarve tulude kasv seda eeldab;

• maa hinna kujundamisel lähtutakse diferentseeritud lähenemisest. Maa hind määratakse sõltuvalt maakasutuse sihtfunktsioonist ja paikkonnast ning maamaksu soodustus kindlustatakse abivajajatele;

• lasteaiakohtade loomisel lähtutakse partnerluspõhimõtte elluviimist ja taotletakse erasektori osakaalu suurenemist lasteaiakohtade ehitamise finantseerimisel;

• valla arenguks vajalike laenude võtmisel lähtutakse valla pikaajalise jätkusuutlikkuse suurendamise põhimõtetest;

• korrastatakse kohaliku omavalitsuse elamufond spetsialistidele ja abivajajatele.

Valla eelarvest rahastamisel prioritiseeritakse investeeringuid, millega kaasneb objektide kompleksne väljaehitamine ja rekonstrueerimisel kulude kokkuhoid.


146

Selleks:

• Investeeringute tegemisel eelistatakse suundi, mille teostamisega kaasneb objektide väljaehitamine täismahus ja rekonstrueerimisel kulude kokkuhoid. Näiteks tänavate väljaehitamine koos kõnni-, rattateede ja valgustusega, soojakadude vähendamine, kokkuhoid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisest aja- ja töömahukuse vähendamise läbi jms.

Vallaeelarve koostamisel jälgitakse, et valla eelarves tegevuskulude kasv ei oleks kiirem valla eelarve kulude üldisest ning tulude kasvust. Lähtutakse säästliku kulutamise vajadustest. Selleks:

• Suurendatakse pikaajalise finantsplaneerimise rolli vallaeelarve koostamisel ja tõhustatakse kontrolli eelarve täitmise järelvalve üle.


147

8 ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKID JA NENDE MAANDAMISE VÕIMALUSED

Riskid on väliskeskkonnast ja vallast endast tulenevad arengud, mis võivad oluliselt mõjutada vallavolikogu ja -valitsuse ning munitsipaalasutuste edukust eesmärkide saavutamisel, püstitatud ülesannete ja tegevuste läbiviimisel. Riskide teadvustamine ja maandamine tuleb investeeringute kava realiseerimisel arvesse võtta.

Arengustrateegias seatud eesmärkide saavutamise teel võib tuua esile järgmised olulised riskid:

• Valglinnastumise tulenev oht, mis lähtub elamute, tootmise ja transpordivoogudega kaasnevast inimtegevuse koormuse kiirest kasvust looduskeskkonnale, mille tulemusena vallas kasvab loodusressursside tarbimine ja suureneb tehiskeskkond. Kinnisvaraarendus lähtub valdavalt arendajate hetkekasust, jättes tagaplaanile vallaelanike pikaajalised ühishuvid (ühiskommunikat-sioonid teede ja tänavate läbitavus, liiklusohutus, avalik ruum ja juurdepääs avalike teenuste asutustele), looduskeskkonna säästva kasutamise (loodusvarade tarbimine, keskkonnaohutud parimad tehnoloogilised lahendused energia- ja soojatootmisel jms), kohaliku identiteedi ja miljööväärtused. Kohapeal töökohtade vähesus ja infrastruktuuride arengupeetus toovad kaasa vajaduse kasvavaks mobiilsuseks, millega kaasneb kiire autostumine, ummikud, elanike elukohavahetused, kinnisvara väärtuse langus. Tehnoloogiliste lahenduste kasutamine igapäevases elukorralduses suurendab inimeste eksimusega kasvavaid riske. Valglinnastumisega kaasnevad sotsiaalsed riskid tulenevad eelkõige teatud vanusrühmade koondumisest valda, mis eeldab nende põhjendatud vajaduste rahuldamist. Näiteks lasteaia- ja koolikohad ning sisukas huvitegevus noortele. Teisalt väljenduvad sotsiaalsed riskid vanusrühmade lainetuses - näiteks täna on vaja palju koolikohti, ühel ajahetkel palju kohti vanadekodus. Kinnisvara ostu vähesusega on oht, et osa ehitatud elamufondist jääb tühjaks.

Võimalikud lahendid riskide maandamiseks:

• valla arengu kavandamise ja planeerimistegevuse teadmistepõhisus, süsteemsus ja lahenduste komplekssus, strateegilise perspektiivi silmaspidamine üksikotsuste vastuvõtmisel;

• rahvastiku juurdekasvu stiihilisuse vähendamine läbi planeerimistegevuse reguleerimise ja koostöö arendajatega;

• säästva arengu põhimõtete range järgimine, keskkonnariskide teadvustamine ning nende kompleksne maandamine;

• keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamine;

• avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine;

• elanike, äri- ja tulu mittetaotlevate organisatsioonide kaasatuse laiendamine kohaliku elu korraldamisse, sotsiaalse vastutustunde suurendamine;


148

• Avalike teenuste osutamise mahajäämuse oht, mille põhjuseks on elanike kasvavate nõudmiste rahuldamatus, seda nii infrastruktuuri objektide ehitamise mahajäämuse (koolid, lasteaiad) kui ka avaliku sektori poolt pakutavate teenuste kvaliteedi osas. Kasvav elanikkonna rahulolematus põhjustab võimu poliitilise ebastabiilsuse, otsustamatuse või tehtud otsuste elluviimise mittejärjekindluse ja pärsib arendustegevuse järjepidevust vallas.


• mitmekanaliline avalike teenuste rahastamine ja riskide hajutamine, finantsjuhtimisalase töö tõhustamine;

• arengufondidesse projektide esitamine;

• dialoog, avaliku sektori otsuste läbipaistvus ja kaalutletus;

• informatsiooni kättesaadavus vallaelust.

• Looduse reostuse ja katastroofide oht, mis tuleneb tarbijalikust suhtumisest looduskeskkonda, loodusressursside hooletust kasutamisest. Ohu olulisteks allikateks on ohtlike ainete käitlemise mahu kasv ettevõtetes (eriti Muuga sadamas) ja transpordivoogude intensiivistumine (maantee, raudtee, veetee), millega kaasnevad tootmise tehnoloogiast, logistilisest korraldusest ja inimkäitumisest tulenevad riskid- näit. tervise- kahjustused, vara hävimine, õhusaaste, müra, vibratsioon, suurõnnetused (näit. tulekahju, plahvatus); mereliikluse intensiivistumisest lähtub oht vee ja kaldaalade reostumiseks ning randade erosiooniks. Viimsi vallas asub ka Ülemiste lennuvälja lennuliikluse õhukoridor.


• järelvalve ja nõudlikkuse suurendamine nii elanike kui ettevõtete riskikäitumise, ehitustegevuse ja kasutatavate tehnoloogiate suhtes;

• asjakohase ja tõese informatsiooni õigeaegne ning võimalikult lihtne kättesaadavaks tegemine;

• ennetava tegevuse tähtsuse suurendamine, ohuolukordadeks valmisoleku tagamine, kriisireguleerimisplaani koostamine;

• õppuste läbiviimine ja päästevahendite soetamine;

• eri ametkondade koostöö suurendamine.

• Tulubaasi põhjendatud vajadustele mittevastavus, rahaliste vahendite nappus valla arenguks vajalike investeeringute teostamiseks. Kohaliku omavalitsuse kasutada olevad rahalised vahendid ei suurene piisava tempoga, mistõttu ei suudeta ehitada vajalikus tempos avalikku infrastruktuuri ja seda hooldada. Ülemaailmne rahanduskriis süveneb. Teenuste kvaliteedi mittevastavus elanike ootustele ja teenuste hinnatõus vähendavad elukoha väärtust ja valla positiivset imagot. Näiteks kõrge veehind ei stimuleeri elanikke liituma ühisveevärgiga, mistõttu liitunutele on hinnatase kasvav, samas kui vee-ettevõte pole võimeline investeerima vee kvaliteedi parandamisse. Laenukoormus ei jäta võimalusi investeeringuteks, kuna eelarve raha kulub laenude teenindamiseks. Olukorda eelarves


149

komplitseerib majanduskeskkonna halvenemine, mis vähendab maksulaekumisi eelarvesse.


• tasakaal elanike juurdekasvu ja teenuste kindlustamise vahel, normatiivse planeerimise tähtsuse suurendamine;

• teavitustöö, kommunikatiivse planeerimise laiendamine;

• arendajate ja elanike kaasamine tasakaalustatud lahenduste otsimisse ning eri haldus- ja finantsmudelite rakendamine;

• Euroopa Liidu arengufondidest ja riigi eelarvest projektidega lisaraha kaasamine valla arenguliste probleemide lahendamisse.

• Vallavalitsuse võimalike kohtuvaidluste kaotamisest tulenev oht. Viimsi valla tegevusaja jooksul tehtud otsuste vaidlustamine ja võimalikud kaotused kohtulahendites võivad kaasa tuua suured rahalised kohustused, mis vähendavad vallavalitsuse võimet teha kõiki arengukavas soovitud investeeringuid. Oht, et investeeringud ei lähe tulevikku, vaid varasemate otsuste heastamisse.


• ametnike tööalase pädevuse ja nõudlikkuse suurendamine;

• vallavalitsuse ja -volikogu otsuste kaalutlemine, otsuste tagajärgedest tulenevate kohustuste ja riskide hindamine;

• vallaeelarves finantsreservi moodustamine.

• Riigi eelarvepoliitika dogmaatilisusest tulenev oht. Viimastel aastatel on riik pööranud suurt tähelepanu pikaajalise eelarvestrateegia kujundamisele. Positiivsete arengute kõrval on dialoog riigi ja kohalike omavalitsuse üksuste vahel rahastamise teemadel jäänud ühepoolseks. Riigi poolt võetud kohustuste täitmise delegeerimisel kohalikele omavalitsustele pole alati tagatud nende ülesannete täitmiseks vajaminevate ressursside üleandmine. Riigiametnike enesekeskne seaduste tõlgendamine ei soosi omavalitsuste stabiilset, seadustel põhineva tulubaasi kindlustamist. Kooskõlastamisel olevad „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse” ja „Kohaliku omavalitsuse üksuse maksujõuetuse seaduse” eelnõud pärsivad nende vastuvõtmisel Viimsi valla reaalset investeerimisvõimet, kuigi see võime on tegelikult olemas. Tekib oht, et investeeringuteks vajamineva rahasumma laenamisel ületatakse vallaeelarvest raha tagasimakse võime. Samas riigieelarve aastapõhine finantseerimine ei anna strateegilises plaanis ka tuge kohalikele omavalitsustele tulevikku suunatud investeeringupoliitika kavandamiseks. Projektipõhisel rahastamisel on sageli põhjendamatud bürokraatlikud nõudmised, otsuste venimine ja kaasfinantseerimine laekub projektide elluviimisel oodatust märksa hiljem. Kohalike omavalitsuste laenuvõimalused on piiratud ja tekib käibevahendite kriis. Ei täideta investeeringute kavas püstitatud eesmärke. Majanduskeskkonna halvenemisel kärbitakse investeeringuid.


• riigi ja kohalike omavalitsusüksuste vahelise dialoogi suurendamine, tulemustele orienteeritud käitumine;


150

• vähendada või loobuda valla omaosalusest ettevõtetes;

• rahaliste võimaluste suurendamine läbi rahastamisallikate laiendamise ja finantspaindlikkuse.

• Omandiküsimuste mittelahendamisest tulenev oht. Vallavolikogu ja -valitsus ei suuda ohjata kinnisvaraarendajate enesekeskset tegevust, tagada vajalike maa-alade reserveerimist ühiskondlikuks kasutamiseks ja maade munitsipaliseerimist; riigipoolne otsustusprotsess venib ja riigile kuuluvat maad ei anta üle kohalikule omavalitsusele sihtotstarbeliseks avalikke huvisid kandvateks vajadusteks. Partnerid ei ole koostööaltid ja lahendused lükkuvad määramatuks ajaks edasi.


• otsustuste põhjendatuse suurendamine ja otsustus-protsesside kiirendamine;

• koostöö suurendamine avaliku ja erasektori vahel, arendajate ja kinnisvaraomanike dialoog ja järelvalve seaduslikkuse ja kokkulepete täitmise üle.

• Kuritegevuse kasvu oht. Elanike majandusraskused tulenevalt Eesti majanduse jahtumisest ja pankade laenupoliitika muutusest, individuaalsust fetišeerivad peremudelid, elanike erinev kultuurikontekst ning vähene sotsialiseeritus suurendavad eeldusi kuritegevuseks. Vajakajäämised noorte sisuka vaba aja veetmise võimalustes.


• kodanikuühiskonna arengu toetamine, naabrivalve laiendamine;

• kuritegevust ennetavate meetmete osatähtsuse suurendamine;

• elanike sidususe toetamine, integratsioon ühiskonda;

• riskirühmadega tegevuse laiendamine;

• korrakaitse struktuuride väljaõpe ja tegususe suurendamine.

• Valla maine langusega seotud ohud, mis tulenevad asjaolust, et lubatut ei suudeta ellu viia. Kaasneb poliitikute ja ametnike ebapopulaarsus, üksikute valupunktide lahendamisel põhinev hetkehuvidest lähtuv tegevus. Lõhe võimude ja elanike hoiakutes ei loo pinnast dialoogiks kogukonnas. Poliitilised erimeelsused huvigruppide vahel pärsivad valla stabiilse arengu, prevaleerib võimuvõitlus.


• vallavalitsuse ja -volikogu järjekindel avalikest huvidest kantud valla jätkusuutlikkust suurendav arendustegevus, otsuste põhjendatus ja nende elluviimisel kaetus ressurssidega;

• aus ja avameelne suhtlus elanikega ja huvigruppidega;

• demokraatlik poliitiline arutelu ja laiapõhjaline dialoog.


151

Esitatud riskide teadvustamise ja maandamisega tegeletakse valla igapäevatöö erinevatel tasanditel ja neid võetakse arvesse arengukava seirel.


152

9 ARENGUKAVA SEIRE JA AJAKOHASTAMINE

Arengukava seire toimub kord aastas ja selle käigus koostatakse ülevaade arengukava elluviimise senisest käigust, aktualiseeritakse valda iseloomustav statistiline materjal ning olukorrast tulenevad probleemipüstitused ja arenguvajadused, hinnatakse arengustrateegia elluviimise edukust ja saavutusi, täpsustatakse arengumudelis ja investeeringu kavas toodud objekte ja tegevusi. Seejärel analüüsitakse lähiaastate investeeringute tarvis minevad rahasummad. Veel eristatakse kohaliku omavalitsuse projektid, mida rahastatakse ainult kohaliku omavalitsuse eelarvest ning projektid, millele soovitakse või lisanduvad riigi, Euroopa Liidu ja teiste arengufondide ning erasektori kaasfinantseerimine.

Kõik arengukava muutmisettepanekud esitatakse vallavolikogule. Arengukava muutmiseks loetakse olukorra analüüsi, visiooni ja arengumudelis esitatud strateegia sisulisi muutusi, samuti investeeringute kava eesmärkide, ülesannete ja tegevuste muutmist või uute lisamist, mis oluliselt muudavad vallaeelarve kasutamist. Arengukava esitatakse vallavalitsuse poolt volikogule iga aasta septembris. Kui volikogu peab arengukava muutmist vajalikuks, teeb ta vallavalitsusele ülesandeks kuulutada välja arengukava uue redaktsiooni avalik väljapanek. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt peab volikogu iga aasta 1. oktoobriks arengukava läbi vaatama ja kinnitama. Viimsi Vallavolikogul tuleb arengukava ajakohastamise algatamisel teha otsus ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajaduse kohta. Viimsi vallavolikogu poolt kinnitatud arengukava avalikustatakse valla veebilehel ja see edastatakse vastavalt seadusele Siseministeeriumile ja Harju maavanemale.


153

10 KASUTATUD MATERJALID

1. Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015.a. 2. Harju maakonnaplaneering (1999). 3. Harjumaa koolivõrgu arengukava 2004-2010 (Kokkuvõte). Harjumaa

Omavalitsuste Liit. MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. 4. Harjumaa uuselamuehituse ja uute elamualade juurdepääsu analüüs

(Hendrikson & Ko, 2004). 5. Harjumaa linnade ja valdade rahvastikuprognoos 2006-2020.

Lõpparuanne. Geomedia, 2006. 6. Harju maakonna arengustrateegia 2025 ( projekt). Harju Maavalitsus. 7. Karin-Liis Haljaste, Aado Keskpaik, Rivo Noorkõiv, Andrus Pirso, Veiko

Sepp (2007). Arengukaval põhinev kohaliku omavalitsuse arendustegevus. Arengukava kui Euroopa Liidu Struktuuritoetuste aruka kasutamise eeldus. 244 lk. Geomedia OÜ ja Siseministeerium.

8. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu. 9. Kohaliku omavalitsuse üksuse maksujõuetuse seaduse eelnõu. 10. Linnad ja vallad arvudes (2004). Statistikaamet. 11. Lähtekohad „Sõida ja pargi“ süsteemi rakendamiseks Tallinnas.

Inseneribüroo Stratum, 2007. 12. SA Viimsi Muuseumid arengukava. 13. MLA Viimsi Lasteaiad arengukava 2002-2005. 14. MLA Viimsi Lasteaiad arengukava 2005-2007 projekt. 15. Mõjualauuring (EMOR, 2000). 16. Naissaare ja Prangli veevärgi arendamise võimalustest (Entec, 2002). 17. Naissaare Looduspargi jäätmekava (Tallmac, 2005). 18. Naissaare ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamise kava

korrektuur (Entec, 2005). 19. Naissaare üldplaneering (2000). 20. Prangli saare arengukava. Projekt. Geomedia OÜ, 2007. 21. Prangli Põhikooli arengukava 2005-2008 projekt. 22. Prangli saare üldplaneering (1997). 23. Prangli saarega ühenduse pidamiseks vajalike Kelnase ja Leppneeme

sadamate arendamine (ERKAS, 2004). 24. Püünsi Põhikooli arengukava 2003-2005. 25. Suvilapiirkonnad Tallinna regioonis. Ülevaate koostaja Kadri Leetma

(Harju Maavalitsus, 2002). 26. Teadmistepõhine Eesti 2007-2013 27. Uuselamuehitusest tulenevate rahvaarvu muutuste ja

teeninduskeskuste analüüs. Seletuskiri. Hendrikson & Co, 2004. 28. Viimsi valla ettevõtluse ülevaade 2002-2005. 29. Viimsi Keskkool – Hetkeseis, arengusuunad ja tegevuskava. Viimsi

Keskkooli arengukava täiendused ja uuendused õppeaastateks 2005/06 kuni 2007/08.

30. Viimsi vallas paiknevate ohtlike ettevõtete ja ohtlike veoste analüüs. Teoreetilised ja praktilised lähte-kohad. Ohutus-, lõhkealased- ja sotsiaalmajanduslikud logistilised uuringud, 2005.

31. Viimsi regiooni innovatsiooni- ja koostööpotentsiaali määratlemine ning järeldused majandusalase koostöö osas. IGZ Magdeburg, 2002.

32. Viimsi valla arengukava- strateegia aastani 2020, tegevuskava 2006 – 2009. Geomedia, 2006.

33. Viimsi valla elukeskkonna uuring. Geomedia, 2005.


154

34. Viimsi valla energiamajanduse pikaajaline arengukava (2002-2017) (2002).

35. Viimsi valla jäätmekava. Hendrikson ja Ko, 2005. 36. Viimsi valla kommunikatsiooniaudit. 2008. 37. Viimsi valla koolieelsete lasteasutuste arengukava. 2002. 38. Viimsi valla koolivõrgu arengukava 2004-2010. 39. Viimsi valla koolivõrgu ja koolieelsete lasteasutuste võrgu arengukava.

2006. 40. Viimsi valla mandriosa üldplaneering. 2000. 41. Viimsi valla konsolideeritud majandusaasta aruanne 01.01.2006-

31.12.2006. 42. Viimsi vallas paiknevate ohtlike ettevõtete ja ohtlike veoste analüüs.

Teoreetilised ja praktilised lähtekohad. Ohutus-, lõhkealased- ja sotsiaalmajanduslikud logistilised uuringud. Õhuseire analüüs. Töögrupp: Heldur Unt, Sulev Roosmaa, Jaak Oja, Heino Levald, Egon Hirvesoo, Lembit Eigo. Tallinn 2006.

43. Viimsi valla rahvastikuprognoos 2020. Geomedia, 2003. 44. Viimsi valla riskianalüüs. 2007. Projekt. 45. Viimsi valla veevarustuse ja kanalisatsiooni objektide kaardistus.

Entec, 2000. 46. Viimsi ühistranspordi uuring. Stratum, 2004. 47. Viimsi valla ühistranspordiuuring. Stratum, 2003. 48. Viimsi valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava. 2002. 49. Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse

põhimõtted. Teemaplaneering. Entec, 2005. 50. Viimsi valla ÜVK tasuvusuuring. Entec, 2002. 51. www.fortumelekter.ee 52. www.viimsivald.ee 53. 21. sajandi Eesti muuseumid arengu põhisuunad 2006-2015


155

LISA 1. VIIMSI VALLA ARENGUDOKUMENDID JA KOOSTATUD UURINGUD

Valdkond Kehtivad arengu-dokumendid

Ettevalmis-tamisel olevad arengu-dokumendid

Teostatud uuringud 2000-2008

Vallaelu tervikuna ja valla külad, saared

- Pringi küla arengukava. - Randvere küla arengukava. - Tammneeme küla arengukava. - Kelvingi küla arengukava. - Metsakasti küla arengukava. - Lubja küla arengukava. - Leppneeme küla arengukava. - Naissaare arengukava aastateks 2008-2015.

- Prangli saare arengukava. - Altmetsa asumi arengukava. - Rohuneeme küla arengukava. - Viimsi valla. eelarvestrateegia.

- Viimsi valla rahvastikuprognoos 2020 (2003). - Viimsi valla elukeskkonna uuring (2005). - Viimsi regiooni innovatsiooni- ja koostööpotentsiaali määratlemine ning järeldused majandusalase koostöö osas (2002). - Viimsi valla ettevõtlus 2002-2005. - Kommunikatsiooni-audit, 2008.

Territoriaal-ne planeeri-mine ja maakasutus

- Viimsi valla mandriosa üld-planeering (2000). - Naissaare üld-planeering (2000). - Prangli saare üldplaneering (1997). - Teemaplaneering: Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamu-ehituse põhimõtted (2005). - Lubja küla klindiastangu piirkonna üld-planeering.

- Äigrumäe-Laiaküla piirkonna üldplaneering. - Üldplaneeringu teemaplaneering "Rohevõrgustik ja miljööväärtus-likud alad". - Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneering. - Viimsi aleviku ja lähiala üld-planeering. - Üldplaneeringu teemaplaneering "Lapsesõbralik Viimsi". - Üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla teedevõrgustik, sõidu- ja kergliiklusteed".

- Haabneeme piirkonna linnaehituslikud analüüsid (2001, 2003, 2005).

Infra-struktuurid, kommunaalmajandus ja

- Viimsi valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava

- Teema-planeering: Viimsi rannaalad.

- Viimsi valla ühistranspordiuuring (2003, 2004). - Viimsi valla ÜVK


156

keskkonna-kaitse

(2002). - Viimsi valla energiamajanduse pikaajaline arengukava (2002-2017) (2002). - Naissaare Loodus-pargi jäätmekava (2005). - Naissaare ühisvee-varustuse ja -kanalisatsiooni arendamise kava korrektuur (2005). - Viimsi valla haljastuse arengu-kava (1999). - Viimsi valla jäätmekava (2005). - Prangli saarega ühenduse pidamiseks vajalike Kelnase ja Leppneeme sadamate arendamine (2005). - Kelnase sadama rekonstrueerimine (2006).

tasuvusuuring (2002). - Viimsi valla vee-varustuse ja kanali-satsiooni objektide kaardistus (2000). - Naissaare ja Prangli veevärgi arendamise võimalustest. - Soovitused Naissaare ja Prangli saare veevarus-tuseks ja reovee-käitluseks aastani 2014. - Prangli saarega ühenduse pidamiseks vajalike Kelnase ja Leppneeme sadamate arendamine (2004).

Haridus - Viimsi valla koolivõrgu arengukava 2004-2010 (2004). - Viimsi valla kooli ja koolieelsete lasteasutuste võrgu arendamise kava (2006). -MLA Viimsi Laste-aiad arengukava 2005-2007. - Viimsi Keskkooli arengukava. Õppeaastad 2007/08-2009/10 (2006). - Püünsi Põhikooli arengukava 2007-2009 (2007).

- Programm: Lapsesõbralik Viimsi. - Prangli Põhikooli arengukava Viimsi lasteaiad arengukava 2008-2010.

- Haridustaseme hindamine lastevanemate poolt (2003).

Vaba aeg, kultuur, sport

-SA Viimsi Muuseumid arengukava (2008). - Noorsootöö arengukava (2008).

- Viimsi valla kultuuri arengukava. - Spordi arengukava.

Tervishoid - Rahvatervise arengukava (2001). - Harjumaa tervishoiuvõrgu arengukava (2001).

- Radooni uuring (2005). - Viimsi valla põhjavee uuring (2003-2004).


157

Sotsiaalne kaitse

- Viimsi valla sotsiaalhoolekande ja tervishoiu arengukava: Viimsi valla sotsiaalhoolekande ja tervishoiu arengustrateegia aastaks 2020 ja Viimsi valla sotsiaalhoolekande ja tervishoiu tegevus-kava aastateks 2005-2008 (2005).

Avalik kord ja turvalisus

- Viimsi valla riskianalüüs, 2007. Kinnitatud HM (maavanema poolt) (2008). Ohutus-, lõhkealased- ja sotsiaalmajandus-likud logistilised uuringud (2007).

- Andmed Viimsi valla territooriumil tegutsevate suur-õnnetuste ohuga ja ohtlike ettevõtete kohta

- Viimsi vallas paiknevate ohtlike ettevõtete ja ohtlike veoste analüüs. Teoreetilised ja praktilised lähte-kohad.

Documents

VIIMSI VALLA ARENGUKAVA