Viljandi Jakobsoni Kooli

KINNITATUD

Viljandi Linnavalitsuse 16.02.2015

määrusega nr 6

Viljandi Jakobsoni Kooli

Arengukava

aastateks 2015-2017

VJK arengukava 2015-2017

2

Sisu

Sissejuhatus .............................................................................................................................................3

1. Lähtesituatsiooni lühianalüüs .......................................................................................................4

1.1. Kooli eripära ja olulisemad rõhuasetused ......................................................................................4

1.2. Üldandmed .....................................................................................................................................6

1.3. Rahulolu-uuringud .........................................................................................................................8

2. Visioon, missioon ja põhiväärtused ........................................................................................... 12

3. Arengustrateegiad ja tegevuskava ............................................................................................. 13

Nõrkuste ületamise strateegia ............................................................................................................ 13

Ohtude ületamise strateegia .............................................................................................................. 15

4. Tegevusnäitajad ........................................................................................................................... 17

5. Arengukava ülevaatamine ja muutmine ................................................................................... 20

Lisa 1 .................................................................................................................................................... 21

Lisa 2 .................................................................................................................................................... 30

Lisa 3 .................................................................................................................................................... 34

Lisa 4 .................................................................................................................................................... 38


3

Sissejuhatus

Käesolev Viljandi Jakobsoni Kooli (edaspidi VJK) arengukava lähtub ülesehituselt ning sisult

VJK arengukavast aastateks 2012–2014.

Kool on loodud Viljandi Linnavolikogu 28.04.2010 otsuse „Viljandi linna haridusvõrgu

ümberkorraldamine“ alusel ja töötab põhikoolina alates 01.07.2012.

Arengukava on suuremas osas keskendunud kooli põhitegevusele ehk õppe- ja kasvatustööle

ning sellega seotud huvigruppide koostööle.

Praeguses arengukavas on säilitatud redigeeritud kujul eelmise arengukava missiooni, visiooni ja

põhiväärtuste peatükk.

Arengustrateegiate ja tegevuskava tabeli alus on 03.01.2014 läbi viidud VJK kollektiivi liikmete

SWOT-küsitluste põhjal prof. Lembit Õunapuu koostatud “Viljandi Jakobsoni Kooli SWOT-

uuringu aruanne (2014)“. Arengukava töörühm täiendas omalt poolt tabeli analüüsiveergu

vastavate eesmärkidega, täpsustas lähtuvalt kooli missioonist, visioonist ja üldeesmärkidest

tabeli alaeesmärkidena tõlgendatavaid strateegiaid ning lisas lähtuvalt kooli sisehindamise

protsessist ja huvigruppide küsitluste tulemustest eesmärkide saavutamist toetavaid tegevusi ja

võimalusel vastavad arvmõõdikud.

Arengu edukust hinnatakse lähtesituatsiooni analüüsis ja tegevusnäitajate peatükis toodud kooli

iseloomustavate otseste arvandmete ja huvigruppide küsitluste tulemuste alusel. Arengukava

põhiosa juurde kuuluvad lisadena otseselt rakendusliku iseloomuga ja operatiivsemalt

muudetavad lisad:

• Lisa 1. VJK sisehindamise kokkuvõttev aruanne;

• Lisa 2. VJK õpikeskkonna investeeringute plaan;

• Lisa 3. VJK IT arengukava;

• Lisa 4. VJK pedagoogide täiendkoolituse plaan.


4

1. Lähtesituatsiooni lühianalüüs

1.1. Kooli eripära ja olulisemad rõhuasetused • Kool lähtub arenguprotsessis õpilaste eripära arvestavast isiksuskeskse hariduskäsitluse

kontseptsioonist.

• Koolis on välja kujunenud terviklik õpilaste tugisüsteem, mis baseerub eelkõige

tugispetsialistide, aineõpetajate ja klassijuhatajate koostööl.

• Riikliku õppekava põhieesmärkide rakendamise protsessis koolide õppekavade kaudu on

VJK valitud üheks rakenduskogemusi jagavaks juhtivaks kooliks kogu riigi ulatuses.

o Kooli õppekavas on rõhuasetus oma kooli eripärale.

o RÕ eesmärkide täitmist toetab kogu tunniväline tegevus, mõned näited:

� terviklikult rakendunud õpilaste erivõimeid arvestav III kooliastme loovtööde

teostamise ja esitamise süsteem väljundiga koolidevahelisele konverentsile;

� kaks kogu koolielu läbivat teemanädalat õppeaasta jooksul;

� ülekoolilised õpilaste õuesõppe päevad;

� esimeste klasside õpilastele pakume tunnivälist tegevust pikendatud õppepäeva

(kella 14.00-ni ) vormis.

• Reaal- ja loodusainete õpetamise vallas on iseloomulikeks tunnusteks:

o matemaatika õpetamine tasemerühmades. Alates 7. klassist moodustatakse reaalkallakuga

õpperühm;

o õpilaste edukus erinevatel aineolümpiaadidel ja konkurssidel;

o tulemuslik esinemine 5 kooli (VJK, Nõo PK ja Tartu tippkoolid) kohtumiste eelvõistlustel

matemaatikas;

o VJK pedagoogide initsiatiivil ellu kutsutud ja kooli ruumes regulaarselt tegutseva

Taibukate Teaduskooli kaudu oma õpetajapotentsiaali jagamine kõigile maakonna

vastavate huvidega õpilastele.

• Humanitaarvaldkonna olulisemad rõhuasetused:

o VJK on Eesti ja Viljandi kool. Isamaaline kasvatustöö on tagatud läbiva teemana

õppetundides ja konkreetsete ürituste süsteemi kaudu;

o inglise keele kallakuga klass alates 2. klassist, ülejäänud klassides alates 7. klassist

õpetamine tasemerühmades;

o keskendatus õpilaste funktsionaalse lugemisoskuse ja teksti mõtestamisoskuse

arendamisele;

o erinevate ainealaste ja loovkonkursside süsteem.

• Olulise originaalse õppe-organisatsioonilise vormina on koolis 5.–8. klassini rakendunud

lõimitud lühikursuste (maht 11 ainetundi) süsteem, mille põhieesmärgiks on


5

õppeaineteülene otsene suunatus õpilaste individuaalsele arengule, rakendades aktiivõppe

ja huvitava kooli põhimõtteid.

• VJK prioriteetseks läbivaks teemaks on tehnoloogiaõpe (kasutame ka sõnastust: meie kool

on tehnoloogiaõppe kallakuga).

o Kaks tänapäevast arvutitega varustatud arvutiklassi, neist üks 29 arvutiga.

o Lisaks tavalistele töö- ja tehnoloogiaõpetuse klassidele spetsiaalselt sisustatud

tehnoloogiaklass erikursuste läbiviimiseks.

o Kõik õpperuumid on varustatud arvuti ja alates 2015. aastast ka projektoriga.

o Loodusainetes kasutatakse rühmatöös moodsat Vernier katsevahendite komplekti.

o Käsitöö tundides ja tehnoloogiaõppe ringitegevuses on kasutuses arvuti abil juhitavad

õmblus-tikkimismasin, 3D printer ja CNC tööpink.

o 4. klassis läbivad kõik õpilased arvutianimatsiooni lühikursuse.

• Tehnoloogiaõppe osana on rakendunud terviklik robootikaõppe süsteem.

o Kõik õpilased läbivad 2.–3. klassis robootikaõppe lühikursuse Lego robotite baasil.

o Suurem osa 5. klassi õpilastest läbivad robootikaõppe lühikursuse põhikooli robotite

baasil.

o Robootikast tõsiselt huvitunud õpilased jätkavad erineva vanuseastme ringitegevusega.

Olulisemateks väljunditeks:

� regulaarne edukas osalemine erinevatel maakondlikel ja üleriigilistel

konkurssidel;

� oma kogemuse jagamine Viljandi ja teiste koolide esindustele;

� robootikaõppe käigus õpilaste ettevalmistamine üldprogrammeerimise

olümpiaadideks ja konkurssideks.

• Kooli huvigruppide (õpilased, lapsevanemad, pedagoogid) hinnangul on kooli üheks

tugevamaks küljeks huvitegevus.

o Maakonna ulatuses suurim koolisiseste huviringide ja nendes osalevate õpilaste arv.

o Rohkearvuline, erinevate stiilivõimalustega ja tulemuslik (edukus üleriigilistel ja

rahvusvahelistel konkurssidel) tantsutegevus VJK Balletistuudio, tantsustuudio Hebe ja

rahvatantsuringide raames.

o Rohkearvulise osavõtuga (maakonna suurimad) heatasemelised 1. klassi mudilaskoor,

mudilaskoor Kirilinnud, poistekoor Mulgi-Jõmmid ja neidude koor.

o Erinevate muusikainstrumentide (plokkflöödid, väikekandled, kitarrid, erinevad

löökpillid) ansamblid.

o Isamaalisele kasvatusele suunatud noorteorganisatsioonide (Noored Kotkad ja

Kodutütred) regulaarne tegevus.


6

o Kaheastmeliseks (nooremad, vanemad) laienenud filmiklubi aktiivne tegevus.

• Õpilaste aktiivne osalus koolielu oluliste valdkondade arendamisel.

o Üle-eestilises projektis Ettevõtlik Kool osalemisel on rõhuasetus õpilaste aktiivsuse

arendamisel.

o Vanemate õpilaste positiivne-kasvatav roll suhtlemisel nooremate kaasõpilastega.

o Regulaarne õpilasesinduse töö:

� ürituste iseseisev planeerimine;

� initsiatiiv koolidevaheliste ürituste läbiviimisel;

� kord kuus ühisarutelud direktsiooniga;

� osalus kooli raamdokumentide arutamisel.

• Tervist edendav ja sporditegevus.

o Liidri roll maakonna Tervist Edendavate Koolide liikumises ja vastav ürituste programm.

o Kooli asukohast tingitud eelised erinevaks sportlikuks tegevuseks:

� majas töötab ainuke linna siseujula;

� suusaradade algus otse kooli staadionilt;

� katusega linna uisuväljak kooli lähedal.

o Suurim koolisiseste spordiringide (eelkõige kergejõustik, pallimängud, mõttesport) arv

linnas.

o Kooli võistkondade suurearvulisim osalus maakondlikel võistlustel.

o Iga-aastane edukus veebipõhisel riiklikul mõttemängude olümpiaadil.

o Iga-aastane rahvusvaheline võistlus (kergejõustik, korvpall, noolemäng) Ülenurme kooli

ja Läti koolidega.

• Koolipere turvalisus tagatakse õpikeskkonna igakülgse arendamisega:

o omavahelistes suhetes on rõhuasetus üksteisega arvestamisel, vastastikusel austusel,

o osaleme üle-eestilises kiusamisvastases liikumises KiVa,

o õpikeskkonna turvalisus on pideva järelevalve all.

1.2. Üldandmed Antud analüüsis on lähtutud kooli iseloomustavatest arvandmetest seisuga 01.09.2014

arengukava algvariandi koostamise ajal.

Koolis on 93 töötajat, neist täistööajaga 71, osalise tööajaga 20 (6 õpetajat, 7 ringijuhti, 7

abitöötajat), lapsepuhkusel 2.

Pedagoogilisi töötajaid on 67, neist tugipersonali 6, ringijuhte 7, juhtkonna liikmeid 4 ja

õpetajaid 50.

Ametikohti on kokku 93,5, neist õpetaja ametikohti 49,0, juhtkonna liikmeid 4,0, teiste

pedagoogiliste töötajate kohti 13,5 (8 tugipersonali, 4 ringijuhti, 1,5 ujula instruktorit) ning


7

abitöötajate ja administratsiooni liikmete kohti 27. Nende ametikohtade hulgas on 7,5 kooli

haldamisele antud Viljandi linna ujula ametikohta, mille töötajad pole otseselt seotud

õppeprotsessiga.

Koolis õpivad 686 õpilast 29 klassikomplektis, klassi keskmine täituvus on 23,66 õpilast:

1.–4. klassini – 319 õpilast 13 klassikomplektis, klassi keskmine täituvus 24,5 õpilast (neljandaid

klasse 4, kokku 84 õpilasega);

5.–6. klassini – 135 õpilast 6 klassikomplektis, klassi keskmine täituvus 22,5 õpilast klassis

(viiendaid klasse 3, kokku 63 õpilasega);

III kooliastmes (7.–9. klass) – 232 õpilast 10 klassikomplektis, klassi keskmine täituvus 23,2

õpilast (üheksandaid klasse 4, kokku 83 õpilasega).

Klasside keskmine täituvus lendude kaupa on ebaühtlane (väiksem 4., 5. ja 9. klasside lendudes)

ja lähiaastatel kooli keskmisena kasvab. Klasside suurenemine on tingitud riiklikust

hariduspoliitikast (eelkõige klasside arvestusliku täituvuse tõstmine suurtes omavalitsustes 17-lt

24-le) ja teiselt poolt pedagoogilise kollektiivi tunnetatud vajadusest õpetada osale õpilastest

baasõppeaineid (matemaatikat ja eesti keelt) ning kõigile vabaaineid väikestes rühmades.

Viimasest vajadusest lähtuvalt antakse koolis õppeaasta alguse seisuga tunde 49 ametikoha

ulatuses riigi arvestusliku 45,7 ametikoha asemel.

Õppetöö toimub klassiõppe süsteemis, kokkuvõttev hindamine käib trimestrite kaupa: 35

õppenädalaga õppeaasta on jaotatud kolmeks ligikaudu võrdseks õppeperioodiks. Õppevaheajad

planeeritakse vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kehtestatud korrale.

1.–4. klassini toimub õppetöö õpilaste jaoks enamasti koduklassides, alates 5. klassist eelkõige

kabinetsüsteemis.

Kooli füüsiline õpikeskkond on hea. Suuri klassiruume on 27 (kaasa arvatud auditoorium ning

keemia, füüsika, muusika ja kunsti kabinetid), ühte vahetusse mahuks neisse õppima

maksimaalselt 702 õpilast (26 õpilast klassis). Arvestades lisaks 3 väiksemat klassiruumi

maksimaalse mahutavusega 20 õpilast klassis, võib kooli maksimaalseks õpilastäituvuseks

lugeda 762 õpilast. Antud arvestuse juures jäävad täiendavateks õpperuumideks 7 rühmaruumi, 2

arvutiklassi (29 ja 16 töökohta), tehnoloogiaklass, metalli-, puutöö-, käsitöö- ja kodunduse

klassid. Puuduvad ruumid õpilasomavalitsuse tegevuseks, kooli muuseumiks, puudust tunneme

erinevatest abiruumidest (nt õppe- ja huvitegevuse inventari hoiuruumid). Klassiruumid ja

ainekabinetid vastavad õppekava täitmise nõuetele üldiselt hästi, elementaarne sisustus,

õppeinventar ja IT-varustus on olemas. Kooli õpilaste ja klassikomplektide optimaalseks hulgaks

võib antud majandussituatsioonis lugeda kuni 700 õpilast ja 27 klassikomplekti (igas 24 õpilast).


8

1.3. Rahulolu-uuringud Alates 2012./2013. õppeaastast hakati Viljandi linna põhikoolides kasutama ühtlustatud rahulolu-

uuringu küsimustikke kooliga seotud kolmele huvigrupile – õpilastele, lapsevanematele ja

personalile. Tegu on põhjalike ankeetidega, mis sisaldavad erinevaid koolielu valdkondi

kirjeldavaid küsimusi ning võimaldavad kaardistada, kuidas hindavad kooliga seotud osapooled

hetkeolukorda koolis, ja planeerida parendustegevusi. Küsitlustele vastavad 3., 6. ja 9. klasside

õpilased, nende vanemad ja kooli personal. Koolidele on kättesaadavad oma kooli sihtrühmade

keskmised hinnangud erinevate küsimuste osas ning võrdluseks Viljandi linna koolide

keskmised tulemused.

Järgnevalt on toodud ülevaade VJK huvigruppide 2013./2014. õppeaasta küsitluste tulemustest.

Tulemusi kirjeldatakse uuritavate valdkondade kaupa. Valdkonna keskmine hinnang on leitud

üksikküsimuste hinnangute põhjal. Iga valdkonna puhul on välja toodud tugevused ja nõrkused,

mis kolme huvigrupi hinnangutes avalduvad. Võrdlevalt on kaldkriipsu järel toodud ka

2012./2013. õppeaasta küsitluse keskmised hinnangud. Keskmised hinnangud on toodud skaalal

1 kuni 5, kus 1 märgib hinnangut „ei nõustu üldse“ , 2 on „ei nõustu“, 3 „ei oska öelda“, 4 „olen

nõus“ ja 5 „olen täiesti nõus“.

VJK-s vastas 2013./2014. õppeaastal küsitlusele 210 õpilast, 58 lapsevanemat ja 42 personali

liiget, võrreldaval 2012./2013. õppeaastal oli vastanute arv vastavalt 182 õpilast, 166

lapsevanemat ja 39 personali liiget.

Kooli sotsiaalne kliima

Õpilased – 4,0/3,9

Lapsevanemad – 3,4/3,5

Personal – 3,6/3,9

Nii õpilased, lapsevanemad kui ka personal on ühel nõul, et VJK-s on sõbralik õhkkond (õpilaste

hinnang 3,7/3,6, lapsevanemate hinnang 3,8/3,8 ja personali hinnang 3,8/4,1). Märgatav on küll

personalipoolse hinnangu langus kooli õhkkonna sõbralikkusele, kuid see on jätkuvalt heal

tasemel. Sotsiaalse kliima osas teevad lapsevanematele ja personalile enim muret õpilaste

omavahelised suhted (keskmine hinnang vastavalt 3,2/3,4 ja 3,3/3,4). Lapsevanemad on lisaks

sellele andnud madala keskmise hinnangu ka õpilaste ja õpetajate suhetele (3,3/3,6). Seejuures

on lapsevanemate hinnangud toodud küsimuste osas 2012./2013. õppeaasta küsitlustulemustega

võrreldes langenud. Õpilased seevastu hindavad oma suhteid headeks nii kaaslastega kui ka

õpetajatega (hinnangud vastavalt 4,0/4,0 ja 3,9/3,9). Kuid nii lapsevanemad kui ka õpilased

märgivad, et õpetajate sekkumine on ebapiisav, kui õpilast koolis kaaslaste poolt halvasti

koheldakse (hinnangud vastavalt 3,5/3,4 ja 3,4/3,3). Õpilased leiavad, et ka teised õpilased

sekkuvad harva, kui kaaslasele liiga tehakse (3,0/3,1). Õpetajate hinnangutest aga võib välja


9

lugeda, et personali liikmed sekkuvad alati, kui õpilased kohtlevad oma kaaslasi halvasti

(4,2/4,2). Õpetajad hindavad kõige kriitilisemateks õhkkonna avatust (3,2/3,4) ja suhteid

juhtkonnaga (2,9/3,5). Viimase kahe personalipoolse hinnangu puhul on märgatav oluline langus

eelneva aasta küsitlustulemustega võrreldes.

Kooli juhtimine




Nii lapsevanemate kui ka õpilaste hinnang kooli juhtimisele on heal tasemel. Mõlemad

sihtrühmad peavad kõrgeks oma teadlikkust kooli tugisüsteemide poolsest abist (lapsevanemate

hinnang 4,0/4,1, õpilaste hinnang 4,0/4,0). Personal nõustub, et tugisüsteem tervikuna toimib

koolis väga heal tasemel (4,0/4,1). Samuti hindab personal väga heaks oma koostööd kooli

huvijuhiga (4,0/4,1). Kaasatust kooli arendustegevusse peavad personal ja lapsevanemad kõrgeks

(hinnangud vastavalt 3,8/3,9 ja 3,7/3,5), kuid õpilased mõnevõrra madalamaks (3,4/3,2).

Seejuures on märgatav mõningane tõus nii õpilaste kui ka lapsevanemate hinnangutes varasema

aasta tulemustega võrreldes. Personali liikmed on rahulolematud otsuste vastuvõtmise viisiga

koolis (3,1/3,5) ning peavad ebaselgeks, kes millise ülesande eest koolis vastutab (3,2/3,6).

Samuti on personal madalalt hinnanud oma koostööd kooli juhtkonnaga (3,0/3,5) ning

infotehnoloogilise abi kättesaadavust (3,2/3,5). Lisaks tunnetavad personali liikmed, et nende

tööd ei hinnata ega tunnustata piisavalt hästi tehtud töö eest (3,3/3,5). Viimaste toodud küsimuste

puhul on näha langus personalipoolsetes hinnangutes 2012./2013. õppeaasta tulemustega

võrreldes.

Õppetöö ja selle korraldus koolis




Personali hinnangud õppetöö valdkonna küsimustele on ühtlaselt kõrged. Õpetajad nõustuvad

igati, et otsivad alati võimalusi kasutada täiendkoolitustel omandatut õppetöös (4,3/4,4),

õpetavad õpilasi mõistma ainete seoseid (4,2/4,2) ning innustavad õpilasi paremini õppima

(4,1/4,2). Samuti leiavad õpetajad, et kool valmistab õpilasi hästi ette haridustee jätkamiseks

(4,1/4,3). Personal annab kõrge hinnangu ka kooli õpetamise tasemele (4,0/4,1) ja

diferentseeritud lähenemisele õpetamisel (4,0/4,1). Lapsevanemad hindavad kõrgelt õppetöö

mitmekesisust koolis (4,0/3,7) ning jagavad personali head hinnangut õpetamise taseme suhtes

(3,7/4,1), kuid hindavad kriitilisemalt seda, kas õpetajad arvestavad õpetamisel õpilaste

individuaalsete erinevustega (3,2/3,3) ning innustavad õpilasi paremini õppima (3,4/3,6).


10

Õpilased on rahul õpetajate abiga koolitunnis (4,0/4,0) ja pärast tunde (3,9/3,9). Õpilased ei ole

rahul õpetajatelt saadava tagasisidega oma õppimise kohta (3,3/3,5). Ka õpetajad ja

lapsevanemad on rahulolematud sõnaliste hinnangute ja kujundava hindamisega (õpetajate

hinnang 2,8/3,2, lapsevanemate hinnang 3,3/3,3). Lapsevanemad ja õpilased hindavalt madalalt

oma rahuolu trimestripõhise hindamissüsteemiga (hinnangud vastavalt 3,3/3,2 ja 3,5/2,9), kuid

õpetajate hinnang selles küsimuses on varasema aastaga võrreldes oluliselt tõusnud (3,7/3,3). Ka

õpilaste hinnangus on tõus märgatav.

Kasvatustöö koolis




Personali arvates pööratakse koolis kasvatustööle palju tähelepanu (4,1/4,2) ja toetatakse

väärtushoiakute kujunemist kooli tegevustes (4,0/4,2). Pisut tagasihoidlikumalt, kuid mitte

madalalt hinnatakse õpetajate poolt kooli kasvatustöö tulemuslikkust (3,6/3,7). Lapsevanemad

suhtuvad kriitiliselt õpetajate eeskujusse (3,1/3,4) ega pea tähelepanu pööramist kasvatustööle

piisavaks (3,4/3,6). Mõlema küsimuse osas on lapsevanemate hinnang muutunud kriitilisemaks

kui 2012/2013. õa-l. Õpilased seevastu arvavad, et õpilasi küll õpetatakse koolis viisakalt

käituma (3,9/4,1), kuid mitte kõik õpilased ei täida õpilasreegleid (3,1/3,1).

Koolikeskkond




Koolikeskkonnaga on rahul kõik kolm huvigruppi. Õpetajad hindavad kõrgelt arengut toetavat

õpikeskkonda (3,9/4,2), lapsevanemad ja õpilased kooli turvalisust (hinnangud vastavalt 4,0/3,9

ja 3,9/3,9) ning õpilased kooliruumide puhtust (3,9). Enim nurinat on lapsevanematel ja õpilastel

toitlustamise kohta koolis (lapsevanemate hinnang 3,5/3,6), seejuures on õpilased

rahulolematumad koolilõuna maitse, valikute ja kogusega (3,3, 3,3 ja 3,5).

Info liikumine

Õpilased 3,8/3,8

Lapsevanemad 4,0/4,0

Personal 3,5/3,7

Info liikumise osas hindavad vanemad kõrgelt info kättesaadavust (4,2/4,3) ja koolipoolset

initsiatiivi vanemate kursishoidmisel koolieluga (3,9/3,9). Õpilastele on vajalik info koolielu ja

huvialaringide kohta kättesaadav (4,0/3,9) ning nad kasutavad alati Stuudiumis olevat


11

informatsiooni (4,1/3,9). Kooli kodulehel olevat informatsiooni ei kasuta õpilased eriti aktiivselt

(3,5). Ka õpetajate hinnangul ei ole kooli kodulehel olev informatsioon kuigi päevakohane ja

operatiivne (3,2/3,2), samuti jätab info liikumise korraldus koolis mõneti soovida (3,5/4,0). Info

liikumise korralduse osas on personalipoolses hinnangus toimunud oluline langus.

Kooli maine

Õpilased 4,0/4,0


Personal 3,8/4,0

Kooli maine osas on kõik huvigrupid ühel nõul, et koolil on hea maine. Nii õpilaste kui ka

lapsevanemate hinnangul meeldib kool lastele (vastavalt 4,0/4,0 ja 4,0/4,3) ja nii lapsevanemad

kui ka personali liikmed soovitaksid kooli vastavalt teistele lapsevanematele ja kolleegidele

(mõlemal sihtrühmal 3,9/4,1). Mõningasest langusest hoolimata on mainega seotud hinnangud

kõrged.

Arenguvõimalused väljaspool õppetegevust

Õpilased 3,9/3,7


Personal 4,0/4,1

Arenguvõimaluste osas arvavad kõik kolm sihtrühma, et huvitegevuseks pakub kool piisavalt

võimalusi (õpilased 4,1/3,8, lapsevanemad 3,9/3,9 ja personal 4,3/4,3). Juba eelnevalt kõrges

õpilaste hinnangus on toimunud aasta jooksul märgatav tõus. Samuti toimub piisavalt sageli

erinevaid kultuuri- ja spordisündmusi (lapsevanemate hinnang 4,0/3,9, personali hinnang

4,3/4,3), seejuures leiavad õpilased, et toimuvad sündmused muudavad koolielu põnevaks

(4,1/4,0). Kriitilisemalt suhtuvad nii õpilased kui ka lapsevanemad oma osalemisaktiivsusesse

kooli sündmustel (vastavalt 3,5/3,2 ja 3,5/3,3), kuid varasemate küsitlustulemustega võrreldes on

mõlema sihtrühma hinnangud mõnevõrra tõusnud.


12

2. Visioon, missioon ja põhiväärtused

Visioon

Viljandi Jakobsoni Koolis kujundatakse õpivõimelisi isiksusi, kes tahavad ja oskavad oma

unistusi ellu viia, arendades väärikalt ja hoolivalt kõiki oma võimeid ja andeid.

Missioon

Viljandi Jakobsoni Koolis on turvaline ja tänapäevane õpi- ning õpetamiskeskkond, mida toetab

õpilaste, õpetajate, lapsevanemate ja kogukonna mõistev koostöö.

Viljandi Jakobsoni Koolis on lõimitud ainealane õppe- ja kasvatustöö, milles arvestatakse

erinevate võimete, huvide, sotsiaalse ning kultuurilise taustaga õpilaste vajadusi.

Õpilaste väärtushinnangute kujundamisel lähtub VJK printsiibist „Austus (lugupidamine) elu

vastu“.

Põhimõtet käsitletakse järgmistes tähendustes:

• Inimese, isiksuse, iseenda väärtustamine – väärtusgrupp hõlmab endast lugupidamise,

enesearengu vajaduse ning oma võimete ja oskuste tunnetamise võime kujundamist õpilastes;

• Oma lähedaste, pere, kooli, sõprade väärtustamine – väärtusgrupp hõlmab tolerantsuse,

empaatiavõime, vastutustundlikkuse ja koostööoskuse kujundamist õpilastes;

• Eesti, kodumaa, kodulinna, ühiskonna väärtustamine – väärtusgrupp hõlmab patriotismi,

ettevõtlikkuse, kodu- ja sünnikohaarmastuse ning demokraatlike väärtuste kujundamist õpilastes;

• Maailma mitmekesisuse, kõigi eluvormide, universumi väärtustamine – väärtusgrupp hõlmab

keskkonnahoidlikkuse, loodusarmastuse ja tänapäevase maailmapildi kujundamist õpilases.


13

3. Arengustrateegiad ja tegevuskava

Nõrkuste ületamise strateegia

NV analüüs (nõrkus –võimalus)

NV strateegia (nõrkuste ületamiseks kasutatakse oma võimalusi)

Tegevused Vastutajad ja täitmisaeg

Produkti kirjeldus ja mõõtmine

1. Kitsaskohaks on mõningane ebaselgus koolikorralduse struktuuris, põhimõtetes ja viisides, mis ei võimalda kooli inimressursi potentsiaali täiemahulist ärakasutamist. Sellega kaasneb vähene koostöö ja üksikliikme lisakoormuse kasv.

Koolikorralduse struktuuri võimalused teadvustuvad ja rakenduvad kogu kooli kollektiivis.

1.1. Koolikorralduse struktuuri, põhimõtete ja viiside parendamine.

1.1.1. Kavandada ja lahti kirjutada arengukava realiseerimise käik.

Arengukava töörühm; metoodiline komisjon; direktsioon

Arengukava valmimine 2014 oktoober; aastaplaanid ja arengukava iga-aastane täiendamine.

1.1.2. Täiendada kodukorda ja teostada regulaarselt selle järelevalvet.

Õppejuht; metoodiline komisjon

Vastavalt vajadusele. Vastav osa eneseanalüüsis.

1.1.3. Teavitada õpetajaid hoolekogu töö eesmärkidest ja põhimõtetest.

Hoolekogu Aruanded vähemalt kord aastas.

1.2. Inimressursi optimaalne rakendamine.

1.2.1. Koolitada õpetajaid hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks ja kasvatamiseks.

Õppejuht Koolitus vastavalt prioriteetidele ja koolitusplaanile.

2. Kitsaskohaks on administreerimise mõningane ebaselgus, mille tulemuseks võivad olla ebaadekvaatsed hinnangud ja pinged kollektiivis.

Administreerimise läbipaistvus ja sellest tulenevalt paremad suhted kollektiivis.

2.1. Administreerimisküsi-muste analüüsimine ja selgitamine.

2.1.1. Analüüsida administreerimise stiili ja algatada selles küsimuses diskussioon õpetajatega.

Õpetajate usaldusisik; direktsioon

Tegevusnäitajad: sotsiaalne kliima 1. ja 2.; juhtimine 1.

2.1.2. Luua kollektiivi teavitamise vorm ja viis administreerimise küsimustes.

Direktsioon Kord trimestris direktsiooni infotund eelneva probleeminfo kogumisega usaldusisiku abil.

2.1.3. Piiritleda ja formuleerida täpsemalt käsuliinid, tööülesannete jaotussüsteem, hindamise ja tagasiside süsteem.

Õppe- ja IT-juht 2015. aastal fikseerida ja täiendada vastavad dokumendid. Tegevusnäitaja: juhtimine 3.

2.1.4. Töörühmade süsteemi jätkuv rakendamine ja edasiarendamine.

Ainekomisjonide esimehed ja direktsioon


14

3. Puudujäägid IT toimimises

Toimiv IT-korraldus ja kollektiivi rahulolu sellega.

3.1. IT-tegevuse ja toe parendamine.

3.1.1. Täpsustada IT funktsioonid ja arengukava.

IT õppejuht; õpetajad

IT arengukava käesoleva arengukava lisana.

3.1.2. Määrata kindlaks IT spetsialistide õpetajatega suhtlemise ja koostöö põhimõtted.

Õppe- ja IT-juht Tegevusnäitajad: juhtimine 5.

3.1.3. Määrata kindlaks IT roll väliste võimaluste realiseerimisel.

IT juht Regulaarselt IT arengukavas.

4. Arenguvõimalused õppetegevuses.

Parem õppekorraldus.

4.1. Õppekorralduse parendamine.

4.1.1. Rakendada efektiivsemalt õpetajate ainete vahelist koostööd ja kogemuste vahetamise vorme ja viise.

Õppejuht, ainekomisjonid

Vastastikkused tundide külastused.

4.1.2. Uute õppevormide operatiivne jõudmine igapäevasesse õppeprotsessi.

Õppejuht, kõik õpetajad

Sisevaatlus

4.1.3. Otsida võimalusi tunniplaani ökonomiseerimiseks ja tasakaalustamiseks lähtuvalt õpilase huvidest.

Kaks korda aastas tunniplaani koostamisel ja häälestamisel.

4.1.4. Pikendatud õppepäeva rakendamine esimestele klassidele.

Õppejuht, algklasside ainekomisjon

Lastevanemate rahulolu.


15

Ohtude ületamise strateegia

TO analüüs (tugevus – ohud) TO strateegia (Kasutades oma tugevusi, väldime ohtusid)

Tegevused

Vastutaja Tulemus

1. Suurimaks väliseks ohuks on kujunenud problemaatiline ühiskondlik situatsioon, mille tunnusteks on ohtlikud demograafilised tendentsid ning riikliku hariduspoliitika ebamäärasus koos oma „pidevreformidega“, mis otseselt mõjutavad kooli õppe-kasvatustöö eesmärkide sihikindlat realiseerimist. Hoida kinni kooli visioonist, missioonist ja põhiväärtustest lähtuvatest eesmärkidest.

1.1. Riikliku hariduspoliitika elluviimisel hoida konservatiivset, kuid paindlikku põhijoont, kasutades koolile antud iseseisva otsustamise õigusi õppetegevuse organiseerimisel.

1.1.1. Viia ajutiste ja kampaanialike uuenduste asemel läbi arengukava missioonist ja eesmärkidest lähtuvaid arendusi.

Direktor; palgakomisjon; metoodiline komisjon

Riiklikust hariduspoliitikast lähtuv keskmise arvestusliku klassitäituvuse kasv ei kahjusta oluliselt õppetöö kvaliteeti.

1.1.2. Leida kompromiss õpperühmade pedagoogiliselt vajaliku optimaalse suuruse ja suhteliselt väheneva riikliku toetusfondi vahel.

Direktsioon

Iga-aastane vastavate näitajate analüüs metoodilises komisjonis.

1.2. Tugeva akadeemilise õppe taseme säilitamine ja kindlustamine.

1.2.1. Analüüsida ja täiustada õpetajate ning õpilaste motiveerimise süsteemi.

Kogu kollektiiv Valminud õpilaste ja õpetajate tunnustamise kord. Vastavate põhimõtete rakendamise pidev analüüs.

1.3. Koostöö ja kommunikatsiooni tõhustamine huvigruppidega.

1.3.1. Töötada välja lastevanemate ja muude huvigruppide tunnustamise ning tänamise vormid ja viisid.

Direktor

Direktori vastuvõtud, regulaarsed tänuavaldused.

1.3.2. Kogukonna kaasamine ühisürituste abil.

Direktsioon, metoodiline komisjon

Männimäe päev, regulaarne kaasamine karjäärinõustamise käigus jne.

1.3.3. Koostöös linnavalitsuse ja linnavolikogu hariduskomisjoniga analüüsida erinevatele õpilastele erinevate õppevormide rakendamise võimalusi.

Direktor Kokku kutsuda hariduskomisjoni töörühm

1.4. Õpilaste erinevate vajaduste arvestamine lähtuvalt isiksuskesksest hariduskäsitlusest.

1.4.1. Arendada erinevaid õppeorganisatsioonilisi vorme ja viise õpilaste erivajaduste arvestamiseks (tasemerühmad jne.)

Direktsioon Jätkuv tasemerühmade ja lõimitud kursuste süsteemi rakendamine.


16

2. Ühiskonnas toimivad ohutegurid (vägivald, mõnuained, kuritegevus, perekonna väheväärtustamine, meedia vastutustundetus, politsei abitus, õpetajaameti madal maine jne) võivad toimida laastavalt ka kooli üldisele sotsiaalsele kliimale, mille tulemusena võib kasvada õpilaste distsiplineerimatus, karistamatuse tunde süvenemine, õpimotivatsiooni langus, väljalangevus koolist.

Tagada kooli sotsiaalse kliima stabiilsus.

2.1. Õppetulemuste parendamise kõrval efektiivselt toimiva kasvatussüsteemi väljaarendamine sotsiaalsete oskuste õpetamise eesmärgil.

2.1.1. Arendada kasvatusmeetmeid hariduslike erivajadustega õpilaste käitumise kujundamiseks. Kogemuste levitamine ja koostöö teiste koolidega.

Õppejuht Tegevusnäitajad: kasvatustöö 1.-5.

2.1.2. Jätkuvalt koolitada õpetajaid õpilaste diferentseeritud õppe juurutamiseks õppeprotsessis.

Õppejuht Vastavalt koolitusplaanile. Tegevusnäitajad: õppetöö ja selle korraldus 1.-3.

2.2. Huvitegevuse ja kooli traditsioonide suurem väärtustamine, sidudes ürituste korraldamise kooli kasvatuslike eesmärkide täitmisega.

2.2.1. Järgida tegevusjuhised huvitegevuse ja ülekooliliste ürituste eesmärkide ning kasvatussuuniste integreerimiseks.

Direktsioon; ainekomisjonid

2.2.2. Leida igapäevases õppeprotsessis konsensus tunniplaanijärgse õppetegevuse ja ühisürituste organiseerimise vahel.

Direktsioon Vastav arvuuring ja selle analüüs

2.3. Virgutada oma kooli vaimu, hoida kokku ja teha koostööd, mobiliseerides kõik vähegi innovatsioonile orienteeritud töötajad ja õpilased, leida toetajaid väljastpoolt kooli ja asuda kohe aktiivselt tegutsema.

2.3.1. Võimalikud konkreetsed meetmed kollektiivi liikmete osaluse tagamiseks ühisüritustel.

Direktsioon Õpetajate ühisüritused

2.3.2 Küsimuse püstitus arenguvestlusel.

Arenguvestlused

2.4.Turvalise koolikeskkonna tagamine ja arendamine

2.4.1. Järjekindel tähelepanu õpikeskkonna arendamisele kooli investeeringute plaani alusel

Direktsioon, õpikeskkonna töörühm

Investeeringute plaan ja selle täitmise analüüs

2.4.2. Kooli põhiväärtuste kujundamine igapäevases koolielus

Kogu pedagoogiline kollektiiv

Sotsiaalse kliima mõõdikud huvigruppide küsitlustes.

2.4.3. Personali kriisikoolitused vastavalt koolitusplaanile

Direktsioon


17

4. Tegevusnäitajad

Õpilaste ja õpetajate arvuga seotud olulistest mõõdikutest on kooli arengukavasse valitud

järgnevad näitajad, millele hindamisel tähelepanu pööratakse.

• Õpilasi ühe õpetaja ametikoha kohta 2014. aasta 1. septembri seisuga – 14. Lähtuvalt

pedagoogilise kollektiivi tunnetatud vajadusest jätkata ja arendada õpilaste erinevatest

vajadustest tulenevat osalist õpetamist väikestes rühmades, peaks selle näitaja väärtus püsima

või pigem kahanema. Arvestades riiklikke võimalusi ja sellest lähtuvat hariduse

finantseerimise mudelit, on lähiaastatel prognoositav selle väärtuse suurenemine.

• Põhikohaga õpetaja keskmine tundide hulk 2014. aasta 1. septembri seisuga – 21,5.

Lähedane optimaalsele.

• Järgmisel haridustasemel edasiõppijate protsent lõpetajate üldarvust 2014. aasta 1. septembri

seisuga – 100%. Peab püsima antud väärtusel.

• Huviringides pidevalt mitteosalevate õpilaste protsent õpilaste koguarvust 2014. aasta 1.

septembri seisuga –14 %. Eesmärgiks jätkuv vähenemine.

• Õpilaste väljalangevus põhikoolist 2013./2014. õ.a – 0 õpilast. Peab püsima antud väärtusel.

Järgnevalt on toodud tegevusnäitajad, mida jälgitakse rahulolu-uuringute tulemuste põhjal,

analüüsides õpilaste, lapsevanemate ja personali keskmisi hinnanguid koolieluga seotud

valdkondadele.

Kuna iga valdkonna alla kuuluvad mitmed üksikküsimused, siis ei täpsustata, kui suurt

numbrilist muudatust iga valdkonna keskmise hinnangu juures oodatakse, kuid iga

tegevusnäitaja osas on toodud, kas planeeritud arendustegevuste tulemusena püütakse säilitada

saavutatud hinnangu taset või tõsta huvigruppide hinnangute taset.

Osa valdkondade all on toodud üksikküsimused, millele antavate hinnangute arengut jälgitakse.

Küsimuste järel sulgudes on toodud 2013./2014. õppeaasta küsitlusest selgunud keskmised

hinnangud. Nimetatud üksikküsimustele on ka arengustrateegiate tabelis viidatud. Madala

keskmise hinnanguga küsimuste juures on oodatav tõus orienteeruvalt 0,3 palli.

Kooli sotsiaalne kliima

Säilitada õpilaste keskmine hinnang vähemalt senisel tasemel (4,0).

Tõsta lapsevanemate (3,4) ja personali (3,6) hinnangute taset.

Jälgida personali hinnanguid järgmiste üksikküsimuste osas:

1. Meie kooli töötajate suhted juhtkonnaga on väga head (2,9).

2. Meie kooli töökollektiivis on avatud õhkkond (3,2).

Kooli juhtimine


18

Säilitada õpilaste (3,7) ja lapsevanemate (3,9) hinnangud vähemalt senisel tasemel.

Tõsta personali hinnangut (3,5).


1. Koostöö kooli juhtkonnaga toimib väga heal tasemel (3,0).

2. Meie koolis jagatakse töötajatele tunnustust hästi tehtud töö eest (3,3).

3. Meie koolis on selge, kes millise ülesande eest vastutab (3,2).

4. Tunnen, et meie koolis hinnatakse minu tööd (3,3).

5. Infotehnoloogiliste probleemide tekkimisel on alati võimalik operatiivset abi saada (3,2).

Õppetöö ja selle korraldus koolis

Säilitada personali hinnang vähemalt senisel tasemel (3,9).

Tõsta õpilaste (3,5) ja lapsevanemate (3,5) hinnangute taset.

Jälgida õpilaste hinnanguid järgmiste üksikküsimuste osas:

1. Meie koolis arvestatakse õpetamisel õpilaste erinevate võimetega (3,4).

Jälgida lapsevanemate hinnanguid järgmiste üksikküsimuste osas:

2. Õpetajad arvestavad õpetamisel alati õpilaste individuaalsete erinevustega (3,2).


3. Õppetöö toimub diferentseeritult vastavalt õpilaste individuaalsetele erinevustele (4,0).

Kasvatustöö koolis

Säilitada personali hinnangud vähemalt senisel tasemel (3,8).

Tõsta õpilaste (3,5) ja lapsevanemate (3,3) hinnangute taset.

Jälgida õpilaste hinnanguid järgmiste üksikküsimuste osas:

1. Meie kooli õpilased täidavad kooli õpilasreegleid (3,1).

Jälgida lapsevanemate hinnanguid järgmiste üksikküsimuste osas:

2. Koolis pööratakse kasvatustööle piisavalt palju tähelepanu (3,4).

3. Õpetajad on kõiges õpilastele eeskujuks (3,1).


4. Kooli kasvatustöö on tulemuslik (3,6).

5. Meie kooli õpetajate käitumine on õpilastele eeskujuks (3,7).

Koolikeskkond

Säilitada nii õpilaste (3,7), lapsevanemate (3,7) kui ka personali (4,0) hinnangud vähemalt

senisel tasemel.

Info liikumine

Säilitada õpilaste (3,8) ja lapsevanemate (4,0) hinnangud vähemalt senisel tasemel.

Tõsta personali hinnangute taset (3,5).


19

Kooli maine

Säilitada nii õpilaste (4,0), lapsevanemate (3,9) kui ka personali (3,8) hinnangud vähemalt

senisel tasemel.

Arenguvõimalused väljaspool õppetegevust

Säilitada nii õpilaste (3,9), lapsevanemate (3,8) kui ka personali (4,0) keskmised hinnangud

vähemalt senisel tasemel.


20

5. Arengukava ülevaatamine ja muutmine

Vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 21.11.2011.a. määrusele nr. 48 „Viljandi linna haridus- ja

kultuuriasutuste kava koostamise ja kinnitamise kord“ ja Viljandi Linnavolikogu 30.10.2014

määrusele nr 33 „Viljandi linna arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, muutmise ja

kinnitamise kord“ peab kehtiv arengukava mistahes eelarveaastal hõlmama vähemalt kolme

eelseisvat eelarveaastat.

Igal aastal toimub arengukava ülevaatamine ja muutmine. Ülevaatamise käigus uuendatakse

arvandmed, tehakse täpsustused hetkeolukorra analüüsis ning vajadusel muudatusettepanekud

tegevuskavasse, samuti muudetakse vajadusel arengukava kehtivuse perioodi.

Arengukava uuendatakse:

• seoses siduvate õigusaktide muudatustega;

• seoses muudatustega omavalitsuse arengukavas;

• seoses haridusasutuse staatuse muutmisega;

• seoses õppenõukogu või kooli hoolekogu ettepanekuga.

Arengukava ülevaatamine ja muutmine Viljandi Linnavalitsuse poolt toimub iga-aastaselt

detsembrikuul.

Lisa 1 „VJK sisehindamise kokkuvõttev aruanne“ koostatakse iga õppeaasta lõpul ja esitatakse

kinnitamiseks augusti lõpu õppenõukogu koosolekul ja tutvustatakse kooli hoolekogule. Aruande

alusel tehakse täpsustused õppeaasta prioriteetide valikus ja vajadusel esitatakse ettepanekud

kevadiseks arengukava uuendamiseks.

Lisa 2 „VJK õpikeskkonna investeeringute plaan“ arutatakse läbi VJK töötajate õpikeskkonna

töörühmas igal õppeaastal vähemalt 2 korda: aastaeelarve koostamisel septembris ja vajalike

investeeringute täpsustamiseks mais. Plaani alusel viiakse vajadusel sisse muudatused kooli

eelarves.

Lisa 3 „VJK IT arengukava“ vaadatakse üle VJK pedagoogide metoodilises komisjonis iga

õppeaasta septembris. Selle alusel esitatakse kooli taotlused järgmise aasta linna eelarvesse ja

tehakse vajadusel muudatused kooli investeeringute plaanis.

Lisa 4 „VJK pedagoogide täiendkoolituse plaan“ koostatakse igaks õppeaastaks lähtuvalt kooli

arengukavast ja aastaprioriteetidest, arvestades ainekomisjonide kevadisi ettepanekuid. Plaan

arutatakse läbi VJK metoodilises komisjonis.


21

Lisa 1

Viljandi Jakobsoni Kooli sisehindamise kokkuvõttev aruanne

Viljandi Jakobsoni Kooli sisehindamissüsteem on kooskõlas arengukavaprotsessiga koolis.

Kooli sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad

tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning

parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud

eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist

ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

Sisuliselt loeb VJK töö edukuse hindamisel tähtsamaiks kooli huvigruppide küsitlustel

põhinevaid ja faktoranalüüsi abil objektiviseeritud hinnangulisi näitajaid, mida on kooli

sisehindamisel ja arengueesmärkide püstitamisel kasutatud juba aastaid.

Arengukavas püstitatud üldisi eesmärke ja tegevusi konkretiseeritakse ja viiakse ellu kogu

kollektiivi hõlmavate töörühmade abil. Peale pidevalt tegutsevate töörühmade (metoodiline

komisjon, ainekomisjonid, õpilasparlament, tugisüsteemide töörühm jne.) moodustatakse

vastavalt arengukavale aktuaalsete küsimuste lahendamiseks igaks õppeaastaks ajutised

töörühmad. Töörühmade koosolekutel analüüsitakse vastavas valdkonnas tehtut, planeeritakse

arengukava eesmärkidele vastavaid konkreetsemaid rakendustegevusi ja vajadusel esitatakse

otsused kinnitamiseks õppenõukogule.

Tunnitöö edukuse mõõtmiseks toimub iga-aastane sisevaatlus, mille käigus analüüsitakse

hetkeseisu jooksval õppeaastal. Selleks on koostatud juhend, kus on välja toodud sisevaatluse

rõhuasetused klassiti, selle mehhanismid ja läbiviimise kord.

Arenguvestlus on juhi ja töötaja koostööl põhinev kohtumine, kus analüüsitakse töötaja saavutusi

ning lepitakse kokku ühised eesmärgid. Samuti toimuvad arenguvestlused õpilaste ja

lapsevanematega. Arenguvestluse läbiviimiseks on koolis koostatud juhendid, kus on lahti

seletatud selle läbiviimise protsess.


22

Võtmealad Valdkonnad Võtmetegevused 2013/2014 Tugevused Parendusvaldkonnad 2014/2015

Eestvedamine ja juhtimine – eesmärk on niisuguse organisatsiooni loomine, mida iseloomustab teadmiste juhtimine ja jagamine pideva õppimise, innovatsiooni ja parendamise kaudu.

Eestvedamine Kõikide osalemist soodustavad poliitikad ning toetav eestvedamine.

• Kõikide osalusel toimiva otsustusmehhanismi kavandamine.

• Kõikide osalemist soodustav poliitika ning toetav eestvedamine.

• Töötajate innustamine ja julgustamine.

• Üldtunnustatud eetiliste normide järgimine õppeasutuse tegevuses.

Arengukava töörühm (kaasatud hoolekogu ja välisekspert).

Töötavad järgnevad töörühmad:

• metoodiline komisjon

• kooli maine

• kooli tugisüsteemid

• õpikeskkond

• arengukava

Töötasukomisjoni osalus uue süsteemi väljatöötamisel.

2013./2014. õppeaastal väljatöötatud arengukava süsteem ja sellest lähtuv toimiv sisehindamissüsteem on ennast õigustanud.

Kollektiivi kaasahaaramine sisehindamise protsessi toimub töörühmade kaudu.

Koolikorralduse struktuuris mõningane ebaselgus.

Töötavad järgnevad töörühmad:

• metoodiline komisjon

• kooli maine ja välissuhted

• kooli tugisüsteemid

• koostöö partnerkoolidega

• õpikeskkond

• arengukava töörühm

Arengukava valmimine 2014 oktoober. Kooli uue arengukava rakendumine.

Analüüsida administreerimise stiili ja algatada selles küsimuses diskussioon õpetajatega. Tekitada kord trimestris direktsiooni ja õpetajate infotund. 16(17).09

Eestvedamine ja juhtimine – eesmärgiks on niisuguse organisatsiooni loomine, mida iseloomustab teadmiste juhtimine ja jagamine pideva õppimise, innovatsiooni ja parendamise kaudu.

Strateegiline juhtimine

Arengukava ja selle tegevuskava väljatöötamine, elluviimine, hindamine.

• Õppeasutuse missiooni ja visiooni määratlemine ning nende elluviimine.

• Planeerimine ning strateegiate ja plaanide edastamine töötajatele.

• Strateegiate seos missiooni/visiooniga, nende hindamine ja vajadusel korrigeerimine

Aastaplaani prioriteetide rakendusplaanid

Arengukava (edaspidi AK) kontseptsioon ja koostamise kava.

Uus SWOT-analüüs.

Arengukava töörühm.

Mõõdikute väljatöötamine/valimine strateegilise edukuse hindamiseks.

Töö toimub vastavalt kehtivas arengukavas püstitatud suundadele, eesmärkidele ja tegevustele.

Kogu kollektiivil on võimalus osaleda kooli arendustegevuses.

Kooli visiooni ja missiooni stabiilsus.

Arengukavaprotsess põhineb huvigruppide küsitluste faktoranalüüsil.

Kooli arengukava korrigeerimine vastavalt muutustele.

Kooli aastaplaan viia kooskõlla kooli visiooni ja missiooniga.

Aineühenduste koostöö muuta efektiivsemaks.

SWOTi tulemuste kasutamine uue arengukava koostamisel ja rakendamisel.

Uue õppekava paranduste läbiarutamine, lõimingute väljatöötamine ja rakendus. Koostöö aineühenduste vahel.

Kogu kollektiivi osalus sisehindamisel ja aruandlusprotsessis.

Kõik ettevõtmised peavad lähtuma kooli missioonist ja visioonist (kogu aastaplaan).

Sisevaatlus uuel tasandil


23


ning arengukava elluviimise hindamine.

Arengut soodustav ja toetav organisatsioonikultuur. Õppeasutuse väärtuste arendamine.

suunatud organisatsioonikultuurile, õpetajate senisest põhjalikumale eneseanalüüsile lähtuvalt õpilastest.

Personalijuhti-mine – eesmärgiks on arendada õppeasutuse meeskonda, kes on motiveeritud looma tingimusi õppija igakülgse arengu toetamiseks

Personali kaasamine, toetamine ja arendamine

Personalipoliitika kujundamine õppeasutuse eesmärkidest lähtudes.

• Personalivajaduse hindamine.

• Personali värbamine

• Ametijuhendite ning töökorralduse reeglite tööülesannetele vastavuse hindamine.

• Personali informeerimine.

• Uue töötaja tugisüsteemi toimimine.

• Mentorluse rakendamine.

• Koolitusvajaduse hindamine, koolituse kavandamine ja selle korraldamine.

• Töötajate võimekuse arendamine ning rakendamine.

Arenguvestluste teise etapi jätkumine.

Tervisealase koolituse viimine õpetajaskonnani vastavalt Tervist Edendavate Koolide (TEK) ideoloogiale.

Töötajate tunnustamise süsteemi ülevaatus ja täiendamine.

Õpilaste hulga vähenemise tõttu vähenes ka õpetajate ülekoormus.

Õpetajate nädalatundide keskmine hulk aastate lõikes on jäänud väiksemaks.

Rakendunud on õpetajate koolitussüsteem vastavalt koolituse liikidele.

Kooli tugispetsialistide tulemuslik arenguvestlus.

Arenguvestluste teine etapp lükkub enamjaolt edasi 2014./2015. õppeaastasse.

Koolitustel saadud teadmiste rakendamise ja tulemuslikkuse hindamine ainekomisjonides minimaalne.

Väheneva töökoormuse tingimustes tööjõu vajaduse ja pakkumise tasakaalustamine oma kollektiivi baasil (täienduskoolitus, abiõpe).

Täiendada kooli teenindava personali ametijuhendeid ja täpsustada töökohustusi vastavalt uuenenud õpikeskkonnale.

Töökorralduse reeglite väljatöötamine ja vastuvõtmine.

Arenguvestluste teise etapi jätkamine.

Arenguvestlusele eelnev õpilasküsitluse parendamine ja läbiviimine.

Säilitada paindlik õpetajate koolitussüsteem lähtuvalt kooli prioriteetidest ja aasta eesmärkidest.

Uute õppevormide rakendamine õppetundides.

Koolituse prioriteet on hariduslike erivajadustega


24


• Koolituse tulemuslikkuse hindamine.

Arenguvestluste läbiviimine.

õpilaste õpetamine (diferentseeritud õpe) ja kasvatamine.

Koolituste tulemuslikkuse analüüs sisevaatluse käigus, ainekomisjonides ja kokkuvõte kevadel metoodilises komisjonis.

Personalijuhti-mine – eesmärgiks on arendada õppeasutuse meeskonda, kes on motiveeritud looma tingimusi õppija igakülgse arengu toetamiseks.

Personali hindamine ja motiveerimine

Kavandatud on palgasüsteem ja töötajate motiveerimine.

• Töötulemustega seotud kriteeriumide väljatöötamine ja nende arendamine.

• Töötajate kompetentsuse hindamine.

• Motivatsiooniga seotud tööülesannete andmine.

Töötajate tunnustamine.

Töötajate tunnustamise süsteemi ülevaatus ja täiendamine.

Uue palgasüsteemi kavandamine.

Ühekordsed lisatasud, mille maksmine on kooskõlastatud töötajate usaldusisikuga ja mille põhimõtted on kehtestatud kollektiivlepingu lisana.

Õpetaja aktiivsuse motiveerimine töörühmades osalemise kaudu.

Lähematel õppeaastatel muutub probleemseks lisatasude süsteemi rakendamine väheneva palgafondi tingimustes.

Töötajate tunnustamise süsteemsus.

Säilitada põhikoolis klasside optimaalsed suurused ja struktuur, et tagada õpetajate motiveerimiseks lisatasude fondi säilimine.

Personali uue tunnustamise süsteemi täiendav läbiarutamine ainekomisjonides ja rakendamine.

Koostöö huvigruppidega – eesmärgiks on erinevate koostööpartneri-te ootuste arvestamine kooli arendustöös.

Koostöö kavandamine. Huvigruppide kaasamine. Huvigruppide-ga koostöö hindamine

• Huvigruppide määratlemine (õpilased, lapsevanemad, kooli pidaja jt).

• Koostöövajaduse määratlemine ja ootuste väljaselgitamine.

• Tegevuskava

Põhikooli õpilasomavalitsuse (KÕP) tööle rakendamine.

Koostöö Viljandi huvikoolidega tehnoloogia õppesuuna rakendamisel.

Projekt „Ettevõtlik kool“ raames koostöö Männimäe

Iga-aastaseid huvigruppide küsitlusi on täpsustatud, läbi viidud ja seostatud arengukavaga.

Kooskõlastada kooli pidaja ja hoolekoguga optimaalsed klasside suurused vastavalt vajadusele.

Koostöö hoolekoguga.

Koostöö kooli õpilasparlamendiga õppekava

Vastavalt KÕP-i põhimäärusele KÕP-i tihedam koostöö kooli õpetajaskonna ja klassikollektiividega.

Rahulolu-uuringute läbiviimise jätkamine.

Sisehindamise tulemuste analüüs ja tutvustamine


25


koostamine koostööks.

• Erinevate koostöövormide kasutamine.

• Koostöö planeerimine ja informeerimine.

• Huvigrupid: õpilased, õpetajad, lapsevanemad, omavalitsus, vilistlased, partnerkoolid.

• Huvigruppide, sh õpilasesinduse kaasamine õppeasutuse arendustegevusse.

• Tagasiside kogumine ja hinnang koostööle.

• Rahulolu-uuringute läbiviimine.

piirkonna ettevõtetega.

Lapsevanemate ümarlauad õpilaste aktuaalsete probleemide lahendamiseks.

Lapsevanemate osalus arengukava koostamisel: uuendatud tagasisideküsitlus.

• Koostöö planeerimine ja informeerimine.

• Huvigrupid: õpilased, õpetajad, lapsevanemad, omavalitsus, vilistlased, partnerkoolid.

Huvigruppide, sh õpilasesinduse kaasamine õppeasutuse arendustegevusse.

KÕP-i kaasamine lõimingutundide valimise protsessi uue õppekava koostamisel.

arendusprotsessis.

Koostöö teiste Viljandi üldhariduskoolidega.

huvigruppidele.

Vastastikune osalemine teiste koolide initsiatiivil korraldatud üritustel.

Ressursside juhtimine – eesmärgiks on ressursside säästlik kasutamine ja optimaalsete tingimuste loomine

Eelarveliste ressursside juhtimine

• Ressursside (sh eelarveliste ressursside) kavandamine ja planeerimine arengukava tegevuskava realiseerimiseks.

• Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamine.

Tehnoloogia klassi sisustamine ja efektiivne rakendamine.

Projektivõimaluste kasutamine.

Võimla vahekardina muretsemine õpilaste turvalisuse tagamiseks.

Projektitöö toimub koordineeritult.

Pikapäevarühmade tarvis lauamängude hankimine ja vastavate vahenditega õueala eraldamine õues viibimiseks.

1. klasside pikendatud õppepäeva (pikapäevarühmade) sisseviimine.

Arengukava lisana füüsilise õpikeskkonna parendamise finantseerimise graafik.


26


turvaliseks õppimiseks ja töötamiseks

• Tagasiside ressursside kasutamisest. Riskide juhtimine.

• Materiaal-tehnilise baasi eesmärgistatud arendamine on kavandatud tegevus- ja arengukavas.

• Lisavahendite hankimine, projektitöö, materiaal-tehnilise baasi arendamise hindamine.

Ressursside juhtimine – eesmärgiks on ressursside säästlik kasutamine ja optimaalsete tingimuste loomine turvaliseks õppimiseks ja töötamiseks

Inforessursside juhtimine

• Informatsiooni vaba ja vertikaalne liikumine.

• Info hankimine, töötlemine ja kasutamine.

• Aruandlussüsteemi väljatöötamine ja kasutamine.

Info kogumise, kättesaadavuse ning liikuvuse hindamine ja sellest tulenevate parendustegevuste elluviimine.

Uuendatud õpetajate ja õpilasküsitluste rakendamine ja tulemuste analüüs.

Siseveebi kasutuselevõtmine.

E-stuudiumi rakenduste edasiarendamine.

Arengukavaprotsessi kooskõla sisehindamissüsteemi-ga.

Töörühmade süsteemi edasiarendamine.

Aastaplaani esitamine eraldiseisvate trimestrite vormis.

Koolilehe parendamine.

Arengukava lisana eraldi IT arengukava.

Õppe- ja kasvatusprotsess – eesmärgiks on iga õppija areng.

Õpilase areng Tugisüsteemid õppijate toetamiseks

• Arvestamine õpilase vajaduste ja soovidega ning ealiste, sooliste,

Õuesõppe ja õppekäikude laiendamine.

Kooli hindamiskorralduse juhendi väljatöötamine.

Tugisüsteemi töörühmal on valminud vastava valdkonna tegevusplaanid.

Arenguvestluste süsteemi jätkamine kooskõlas delikaatsete isikuandmete kaitse seadusega.

Töö andekatega.

Kogu kollektiivi eriline tähelepanu koolist väljalangemise ennetamisel ja analüüsil.


27


kultuuriliste ja individuaalsete iseärasustega.

• Õpilase arengu jälgimine ja hindamine.

• Erivajadustega arvestamine.

• Tugisüsteemide rakendamine õppijate toetamiseks.

• Lapsevanemale õpilase arengust tagasiside andmine.

• Õpilaste ja lastevanemate nõustamine.

• Õpikeskkonna terviklikkuse analüüs.

Osalemine Tervist Edendavate Koolide (TEK) liikumises.

Puudulikult edasijõudvate õpilaste õpetajatepoolne hinnang ja tugimeetmete mõjususe analüüs.

Õpilaste arenguvestluste ning klassijuhataja ja lapsevanema infotundide jätkamine.

E-stuudiumi võimaluste laienev kasutamine ja selle analüüs.

Õpirühma (tunnijärgne) tööle rakendamine põhikooli 2. ja 3. klassis ning 2. ja 3. kooliastmes. Järelevastamise süsteemi täiustamine 3. ja 4. kooliastmes.

Kooli uus hindamiskorraldus uue õppekava osana ja selle rakendamine.

Esimeste klasside pikendatud õppepäeva (pikapäevarühmade) sisseviimine.

Õppe- ja kasvatusprotsess – eesmärgiks on iga õppija areng

Õppekava Õppekavade dünaamiline arendamine, arendustegevuse hindamine ja parenduste kavandamine

• Õppesuundade kujundamine, valikute kavandamine.

• Lõimumine õppekavas.

• Pädevuste

Kooli uue õppekava täielik rakendamine.

Õpilaste kaasamine lõimingutundide valimisel.

Ainekomisjonide poolt on sisse viidud parandused ja täiendused kooli õppekavasse.

Koostatud on õppekava elektroonsel kujul ja paberkandjal.

Iga-aastased üleminekueksamid ja tasemetööd.

Õpetaja töökavades ei väljendu piisavalt õppeainete lõimumine.

Vajakajäämisi õpilaste diferentseeritud õpetamisel.

Lõimingutundide süsteemi parendamine (III TR õpilaste oma valik).

Järelevastamise süsteemi täiustamine 2. ja 3. kooliastmes.

Parandused kooli õppekavas lähtuvalt riikliku õppekava parandustest (2014).

Kooli õppekava, õpetajate töökavad, kooli tegevusnäitajad, vastavalt õpilaste edasiõppimise statistika, lõpueksamite


28


kujundamine õppekavas.

• Õpitegevused.

• Õpioskuste õpetamine.

• Individuaalsete õppekavade rakendamine.

• Õpilaste tervislike eluviiside, harjumuste kujundamine.

• Õpilastele suunatud tervislikke eluviise edendavad tegevused.

• Huvipoolte (k.a. õpilaste) kaasamine õppekava arendustegevusse.

• Tegevusvaldkondade omavahelise lõimumise hindamine.

• Õppekava ja õpitulemuste seoste analüüs.

• Õppekava täitmise hindamine, parenduste planeerimine.

tulemuste statistika Innove veebilehel ja ainekomisjonide vastav analüüs.

Rõhk õpioskuste õpetamisele eelkõige I kooliastmes.

Funktsionaalse lugemisoskuse arendamine kõikides ainetundides ja kooliastmetes.


Õppekorraldus ja -meetodid

Õppemetoodilise töö planeerimine, korraldus ja hindamine

• Tänapäevaste meetodite tundmine ja

Sisevaatluse jätkamine.

Suunatud õpilasküsitlus rakendatavate õppemeetodite ja nende efektiivsuse kohta.

Sisevaatlussüsteem.

Õpetajate täienduskoolituse süsteem.

Tundide järgse õpi- ja kasvatusrühmade süsteemi arendamine.

Pikapäevarühmade efektiivsuse

Jätkuv õpetajatöö eneseanalüüs.

Uuendatud sisevaatluse süsteemi rakendamine (lühivaatlused) ning õpetaja tunnitöö eneseanalüüs lähtuvalt


29


kasutamine.

• Õpilasekesksete õpetamis- ja kasvatusmetoodikate rakendamine.

• Metoodikate kasutamise efektiivsuse hindamine.

• Tänapäevaste õpetamis- ja kasvatusmetoodikate koolitustel osalemine.

parendamine.

Tunniplaanijärgse ja teiste õppevormide (õppekäigud, õuesõpe vms) tasakaalustatuse tagamine.

õpilasest.

Sisevaatluse käigus külastatud ainetundidele lisandub õpetajapoolne suuline või kirjalik analüüs.

Uus sisekoolituse plaan lähtuvalt sisehindamise tulemustest, kooli prioriteetidest ja aasta eesmärkidest.

Esimeste klasside pikendatud õppepäeva (pikapäevarühmade) sisseviimine.

Sisekontrolli tähelepanu all kodutööde hulk.


Väärtused ja eetika

Kooli põhiväärtused:

• kooli kodukord;

• õpilaste ja personali osa väärtuste arendamisel ja väärtustest kinnipidamisel;

• kooli üldtööplaan (klassijuhatajate töö).

Koolikultuur:

• turvalisus;

• demokraatia;

• hoiakud;

• traditsioonid.

Põhikooli muutunud roll Viljandi koolivõrgus ja igakülgne analüüs.

Kooli üldtööplaani efektiivsus on paranenud.

Tugevad traditsioonid.

Kinnistunud on uue kooli staatus.

Igatrimestriline laiendatud analüüs ja kõigi koolisiseste töörühmade kaasamine.

Klassijuhataja tööplaanides, võtta aluseks õppeaasta prioriteedid ja kooli põhiväärtused.

Kooli kodukorra täiendamine ja parandamine.

Õpilaste tunnustamis- ja mõjutamissüsteemi uuendamine ja täiendamine.

KiVa jätkuv rakendamine.

Kooli laul (hümn).

Kooli maine kujundamise töörühma senisest efektiivsem töö ja tagasiside andmine.

Oma kodukandi väärtustamine.


30

Lisa 2 VJK õpikeskkonna investeeringute plaan

Käesolevas plaanis on toodud eelnevatel õppeaastatel tehtud ning lähiaastatel planeeritud

olulisemad investeeringud VJK õpikeskkonna hea taseme säilitamiseks ja arendamiseks.

Plaan kuulub lisana VJK arengukava juurde. Plaani eraldamine arengukava üldosast on

tingitud eelkõige selle muutmise oluliselt suurema operatiivsuse vajadusest vastavalt kooli

eelarve võimalustele.

Plaanis on toodud eelkõige tehtud ja planeeritavad kulud alates 1000 eurost, millele

lisanduvad kiirvajadustele ja kooli üldiste prioriteetidele vastavad kulud alates ~200 eurost.

Kulude põhiliseks katteallikaks on kooli aastaeelarve, eelkõige selle kululiigid „Jooksev

remont“ (2014. a. mahuga 7500 eurot) ja „Inventar“ (2014 – 10 000 eurot). Sellest jääb

koolisisene sisuline summaarne otsustusvõimalus suuremate kulutuste katteks 10 000 euro

piiresse. Täiendava koolisisese arvestatava katteallikana võib kooli üldiste eesmärkide täimist

oluliselt kahjustamata ajutiselt osaliselt kasutada kululiiki „Kultuur ja vaba aja sisustamine“

(2014 – 16 000 eurot). Kulud IT valdkonna arendamisele väljenduvad tabelis osaliselt, sest

suur osa vastavatest vajadustest (arvutid, kuvarid, projektorid) muretsetakse linna

ühishangetega ja kooli eelarves need ei väljendu.

Kooli õpikeskkonna arendamise suuremahuliste vajaduste (seotud eelkõige kooli

renoveerimisel 2006–2008 teostamata jäänud projektiosadega: ujula, koolimaja ümbrus ja

spordiväljakud, keldri väljaehitamine) katteks kooli aastaeelarve võimalustest ei piisa. Samuti

on ebareaalne arvestada lähiaastatel selleks täiendavate linna eelarve vahenditega. Sobivate

Euroopa fondide avamisel on vastavalt linna arengukava prioriteetidele perspektiivis koolide

spordirajatiste uuendamine.

Tabelis esitatud andmetes väljenduvad järgnevad olulisemad investeeringute prioriteedid ja

vajadusvaldkonnad (pole olulisuse järjekorras):

1. 2008. a. renoveeritud võimla püsiinventari täiendamine: ürituste ajal kaitsev

põrandakate, vahekardin. Perspektiivne vajadus: püsitabloo ja -helitehnika.

2. Renoveerimata jäänud aula viimine tänapäeva nõuetele vastavale tasemele (sisuliselt

kõrvaldatud hädavajadus 2008. a. projekti aula osa realiseerimiseks):

elektrisüsteemide vastavusse viimine ohutustehnika nõuetele, valgustussüsteemi

moderniseerimine, akustika parandamine, uus toolide komplekt. Perspektiivne


31

vajadus: püsihelitehnika ja saaliruumi täiendav kujundamine vastavalt kooli

kasvatuslikele eesmärkidele.

3. Õpikeskkonna täiendamine vastavalt tehnoloogia õppesuuna rakendamisele koolis:

tehnoloogia klass, lisainventar noormeeste ja tütarlaste tööõpetuse ruumides,

linnaeelarvest muretsetud IT riistvara paigaldamine. Lähiperspektiiv:

projektorid-ekraanid igasse õpperuumi, inventari regulaarne täiendamine.

4. Õpikeskkonna turvalisuse tagamine: turvakaamerad, turvavalgustus, elektrisüsteemide

ohutuse tagamine. Perspektiiv: regulaarselt, vastavalt nõuetele ja vajadustele.

5. Õpikeskkonna taseme tagamine vastavalt sisulistele vajadustele ja RKAS-i nõuetele:

erinevad remondi- ja hooldustööd. Viljandi eripära: leping RKAS-ga ei hõlma

regulaarset remondikomponenti, need vahendid tuleb leida kooli ja linna üldeelarvest.

Perspektiiv: lähiaastatel suureneb oluliselt jooksva remondi vajadus (värvimine jmt).

6. Kooli haldamisel olev Viljandi linna ainuke 25 m ujula tuleb hoida töökorras ja

elementaarses vastavuses tervishoiunõuetega. Perspektiiv: ilma kapitaalse

renoveerimiseta pole ujula töö 2–3 aasta pärast jätkusuutlik.

7. Energiasäästumeetmete kasutusele võtmine ruumide kütte valgustuse ja

veetarbimise kulude vähendamiseks (aulasse paigaldatud LED valgustid,

alustatud kraani- ja dušiotsikute vahetusega).

Tabelis on arvud eurodes, üldjuhul 10–100 euro täpsusega, vajadusel lisatud informatsioon

märksõnaliselt. Eelseisvad konkreetsed investeeringud (ja ~viimase poole aasta

investeeringud)

on jämedas trükis.


32

Valdkond/investeering 2011 2012

2013 2014 2015 2016

Remont

Aula akustika

6000

Aula valgustussüsteem

9600 (üritustest 4000)

Koridoride seinte värvimine (ühe korruse hind), jätkuna klassid ja muud ruumid.

2500 (püstak)

Lumetõke ja vihmaveerenn 520

Aula elektrisüsteemid

650 840

IT klassi ja metallitöö klassi elektrisüsteemid

1200

Võimla signalisatsioon (seotud uue vahekardinaga)

610

Küttesüsteemi erinevad remonditööd

950

Ventilatsiooni, vee- ja küttesüsteemide renoveerimine

230

(otsikud) ~2000? ~15000?

Inventar

Aula toolid 6700

Võimla põrandakate 6600

Võimla vahekardin 3280

Videovalve süsteem 9300 (6000 RK)

340

Paljundusmasin 5000

Arhiivikapid 2000

Muusika (klaver ja kandled, kitarr)

1400 1050 1180

Õmblusmasin, nõudepesumasin 760 340

IT tahvel 1050

Fassaadi logo 4300

Tööpingid ja seadmed (poiste tehnoloogia klassi sisustus)

2500

1300

Aula prožektorid 800

Dokumendikaamerad 3070

Projektorite paigaldus, täiendav pimendus

750

2000

Klassi mööblikomplekt (reguleeritav)

2500

Koristusmasin 3600


33

Hooldustööd

Võimla lakkimine 1043 1100

Aknapesu väljast 1436 1347

1400

Turvavalgustite vahetus (25 tk)

936

Ventilatsiooni puhastus (etapid)

480, 1260

Elektrisüsteemi kontrollmõõtmised (periood 5 a)

2040

Muru niitmine 920 1450 1920 2400

Lumekoristus 1115 1160 690 0

Ujula

Kapid meeste riietusruumi 2278

Radiaatorid 3630

Ventilatsioon 5030 (L reservist)

1040

Pumba mootor 730

Ujula elektrisüsteem ja föönid 735

Vee- ja küttesüsteem 740

Ujula üldremont 740

500

Sauna remont 350 300, 780

Ujula rajad

900


34

Lisa 3 Viljandi Jakobsoni Kooli IT arengukava 2015–2018

1. Üldinfo Viljandi Jakobsoni Kool on üks Viljandi maakonna suuremaid põhikoole. Koolis õpib 2014.

aasta sügise seisuga 686 õpilast. Koolis on 93 töötajat, nendest 54 on õpetajad. Koolimaja

asub aadressil Riia mnt 91, Viljandi ja on aastatel 2007–2008 põhjalikult renoveeritud.

Kooli visioon: Viljandi Jakobsoni Koolis kujundatakse õpivõimelisi isiksusi, kes tahavad ja

oskavad oma unistusi ellu viia, arendades väärikalt ja hoolivalt kõiki oma võimeid ja andeid.

Kooli missioon: Viljandi Jakobsoni Koolis on turvaline ja tänapäevane õpi- ning

õpetamiskeskkond, mida toetab mõistev koostöö õpilaste, õpetajate, lapsevanemate ja

kogukonna vahel.

2. Eesmärgid

• Viljandi Jakobsoni Kooli IT süsteemid töötavad laitmatult.

• Kooli personal kasutab oskuslikult ja muretult kooli infosüsteeme.

• Koolis kasutatav riistvara ei ole vanem kui 4 aastat.

• Igas õppeklassis on kasutada arvuti koos esitlustehnikaga.

• Koolimajas on igal pool kättesaadav traadita Internet.

• Koolil on vähemalt 26 õpilase jagu tahvelarvutiteid.

• Kooli infosüsteemid on dokumenteeritud.

• Olemas on infosüsteemi osade juhendid ja korrad.

• Vajalikud andmed on perioodiliselt varundatud.

3. Hetkeolukord

3.1. Arvutivõrk

Kooli renoveerimise käigus on enamik kooli ruume varustatud Cat5E võrgukaabliga.

Võrgukaableid ei ole aulas ja ujulas, kuna neid ei renoveeritud. Võrgukaablid on koondatud

kahte võrgusõlme. Kuna renoveerimise ajal kehtis nõue, et ühe arvuti kohta peab olema 4 m2

põrandapinda, siis on lisaks kahele võrgusõlmele kasutusel ka mõningad väiksemad switchid.

Võrgusõlmedesse ühendatud tööjaamadele on võimalik pakkuda 1 Gb/s andmeedastuskiirust.

Igal pool koolimajas on hetkel võimalik kasutada traadita Internetti. Kahjuks on osa seadmeid

vanad ega tööta enam nii hästi kui peaks. Samuti ei suuda olemasolev traadita Interneti võrk

teenindada paljusid kliente.

Kool on läbi optilise kaabli ühendatud EEneti magistraalvõrku kiirusega 100 Mb/s.

3.2. Riistvara


35

3.2.1. Arvutid

Koolil on umbes 135 arvutit, nendest 10 on sülearvutid, mis pole vanemad kui 4 aastat. Tänu

linna IT poliitikale on kõik arvutid 4-aastasel rendil. Kõik arvutid on Inteli protsessoriga ja

vähemalt 4 GB mäluga. Uuematel arvutitel on SSD ketas.

3.2.2. Printerid

Koolil on üks suur koopiamasin, mis asub raamatukogus. Lisaks on 3 värvilist printerit ja 11

väiksemat printerit. Nendest võrguprintereid on 3.

3.2.3. Esitlustehnika

Kooli klassiruumidest on esitlustehnika puudu veel 11 ruumis. Samas hakkab osa

projektoritest juba väljavahetamist vajama. Lisaks on veel kolm interaktiivset tahvlit. Kahes

koridoris on telekad. Ühe järele on ühendatud Xbox One mängukonsool.

3.2.4. Muu tehnika

Koolil on ka videovalve süsteem, mis koosneb 22 kaamerast ja kahest videosalvestist. Samuti

on olemas koolikella süsteem koos kooli raadio tegemiseks vajaliku tehnikaga. Lisaks on

koolis olemas TV antenni kaabeldus ja modulaatorid, mis võimaldaks TV pilti näidata üle

kooli koridoridesse paigaldatud telekatest.

3.3. Tarkvara

Koolis on kasutusel Microsofti tarkvara. Uuematel arvutitel on Windows 8 ja vanematel

Windows 7. Selle aasta jooksul minnakse kõikides arvutites üle Windows 8-le. Kontoritöö

tarkvarana on kasutusel Microsoft Office 2013 (Windows 8) ja 2010 (Windows 7). Microsofti

tarkvara on renditud.

Eritarkvarana on kasutusel:

• Solid Edge, NcCad ja SketchUp modelleerimiseks;

• Lego Mindstorm ja Lego WeDo Lego robotite programmeerimiseks;

• Animator DV+, Audacity ja Live Movie Maker animatsioonide tegemiseks;

• GeoGebra ja Wiris matemaatika tundideks;

• Camscanner ja Ladybug dokumendikaamerate jaoks;

• Multiviewer turvakaamerate jälgimiseks;

• tikkimismasina programm;

• Urram raamatukogu haldamiseks;

• interaktiivsete tahvlite tarkvara.

3.4. Serverid ja nende teenused

Koolis on hetkel 3 füüsilist serverit. Kõige vanema peal on crjg.vil.ee veebiserver, mis on

tulevikus plaanis ära kaotada.


36

Teise füüsilise serveri peal jookseb Windows Server 2003, mis töötas kunagi domeeni

kontrollerina ja nimeserverina.

Kolmanda ja kõige uuema serveri peal on virtualiseerimisplatvorm VmWare ESXi ja selle

peal kaks virtuaalset serverit. Üks on mõeldud tarkvara hulgipaigalduseks ning teine

domeenikontrolleriks ja nimeserveriks.

Kooli võrgu ruuteriks on Mikrotiki ruuter, mis muuhulgas töötab tulemüüri ja DHCP

serverina.

3.5. Välised teenused

• Veebiserver

Veebiserver on renditud Alfanetist ja selle peal jookseb kooli kodulehe sisuhaldustarkvara

Wordpress ja kooli galerii.

• E-posti server

Kooli e-posti serverina kasutame Office 365 teenuseid.

• Ekooli süsteem

Ekooli süsteemina on kasutusel Tallinna Inglise Kolledži arendatav Stuudium. Stuudium on

kättesaadav aadressilt http://jakobsoni.ope.ee.

• Urram

Raamatukogule mõeldud täisfunktsionaalne infosüsteem. Infot leiab aadressilt

www.urania.ee.

• Eeneti nimeserver

Kooli IP-de ja nimede lahendamisega tegeleb Eeneti nimeserver.

• EKIS

Eesti Koolide Infosüsteem, kasutusel dokumendiregistrina

• EHIS

Eesti Hariduse Infosüsteem Haridus- ja Teadusministeeriumile vajalike sissekannete jaoks.

4. Tegevuskava

• Lihtsustamaks kooli arvutite ja kasutajate haldust tuleb 2014./2015. õppeaasta jooksul

juurutada Windowsi domeenikontroller ja kasutusele võtta grupipoliitikad. See

võimaldab igal kasutajal oma kasutajanime ja parooliga sisse logida kooli arvutitesse.

Koos Office 365 sünkroniseerimisega paraneb ka kasutajate haldus. Administraatoril

on võimalik kasutajaid hallata ühest kohast. Samuti paraneb tööjaamade haldus.


37

• Õpetajate failide hoidmiseks on vaja kasutusele võtta ka eraldi failiserver, kus lisaks

isiklikele failidele hoitakse ka ühiskasutuseks mõeldud faile. Failiserverit saab

kasutada ka tagavarakoopiate tegemiseks.

• Kõik eelnev tähendab seda, et kooli praegune serveripark vajab uuendamist. Hiljemalt

2015. aastal on vaja juurde osta üks uus serverarvuti.

• Kuna koolis kasutatavate traadita Interneti seadmete hulk järjest tõuseb, tuleb kooli

vastavat võrku muuta töökindlamaks. Välja tuleb vahetada mõni vanem ja halvasti

töötav seade.

• Iga uue asja kasutuselevõtuga tuleb kasutajaid koolitada. Koolitused on plaanis 1–1,5

tunni pikkustena kooli arvutiklassis. Lisaks tuleb juurutada kogemuste ja õpetuste

vahetamise keskkond, et iga koolitusel käinud õpetaja saaks oma teadmisi ka teistele

jagada. Samuti on selles keskkonnas kättesaadavad kõik arvuti ja infosüsteemide

kasutamiseks mõeldud juhendid ja korrad.

• Taristu uuendamisel tuleb jälgida, et esitlustehnika jõuaks lõpuks igasse klassiruumi ja

tööjaamad ei oleks vanemad kui 4 aastat. Juba näitavad väsimuse märke ka esimesed

projektorid, mis tuleb võimalusel ringi vahetada. Esitlustehnika hankimisel tasub

väiksemate klassiruumide korral kaaluda hoopis teleka hankimist, kuna teleka pilt on

parem ja eluiga pikem.

• Koos linna ja teiste koolidega tuleb välja selgitada koolide jaoks sobivaim

tahvelarvutite platvorm. Eelkõige tuleb silmas pidada seadmete kasutusvõimalusi,

halduse lihtsust ja sobivust olemasolevate süsteemidega. Kui platvorm on välja

selgitatud, saab koolidele ühiselt hankida tahvelarvutid.

• Perioodiliselt tuleb üle vaadata ja täiendada kooli infosüsteeme puudutav

dokumentatsioon.


38

Lisa 4 Viljandi Jakobsoni Kooli pedagoogide täienduskoolituste plaan

Õpetajate täiendusõppe aastaplaani koostamise printsiibid on järgnevad:

• plaan lähtub kooli arengukavast;

• plaan lähtub kooli sisehindamise tulemustest;

• arvestatakse kooli käsioleva aasta üldeesmärke ja prioriteete;

• olulisel kohal on riikliku ja kooli õppekava vajadused;

• arvestatakse ainekomisjonide taotlusi;

• arvestatakse pedagoogide atesteerimisel ilmnenud vajadusi;

• koolitusrahade kasutamisel lähtutakse ökonoomse kasutamise printsiibist.

2014 2015 2016 • Eneseanalüüs (koolitus pedagoogilisele personalile)

× ×

• Õpetajate koolitamine uuendatud õppekavade rakendamiseks

× × ×

• Väärtuskasvatuste ja üldpädevuste kujundamine õppeasutustes (koolitus kogu personalile)

× ×

• HEV õpilased koolis (koolitus pedagoogilisele personalile)

× ×

• Funktsionaalse lugemisoskuse õpetamine (koolitus pedagoogilisele personalile)

×

• Aktiivõppe meetodid ja IKT võimaluste kasutamine (koolitus pedagoogilisele personalile)

× × ×

Documents

Viljandi Jakobsoni Kooli