KINNITAN: Jaak Pihlak, direktor

26.02.2015 a

ViljandiMuuseumikogumispõhimõttedjakogudekorraldamine

Viljandi2015

  2

SISUKORD

1.MUUSEUMIMISSIOON,AJALUGUJATOIMEPÕHIMÕTTED3

2.MUUSEUMIKOGUTÄIENDAMINE6

3.MUUSEUMIKOGUDOKUMENTEERIMINE13

4.MUUSEUMIKOGUKASUTAMINE17

5.SÄILITAMINE18

6.TOIMEPIDEVUS19

Lisa1. Faleristikakogu21

Lisa2. Arheoloogiakogu24

Lisa3. Arhiivkogu27

Lisa4. Etnograafiakogu29

Lisa5. Fotokogu33

Lisa6. Kunstikogu35

Lisa7. Looduskogu37

Lisa8. Numismaatikakogu38

Lisa9. Raamatukogu39

  3

1. MUUSEUMI MISSIOON, AJALUGU JA TOIMEPÕHIMÕTTED

1.1.MissioonViljandiMuuseumonajalooliseViljandimaajakultuurilooliseMulgimaavaimsejamateriaalsepärandihoidjaningväärtustaja,milletegevustoetabkollektiivsemälutugevnemist.1.2.LühiülevaademuuseumiloomisestjamuuseumikogukujunemisestViljandiMuuseumi(tekstiskalühend:VM)kogulepandialus1878.aastal,kuiordulinnuseväljakaevamistekomiteekorraldatudarheoloogilistekaevamisteleiukogustmoodustatiDitmarimuuseum.Ditmarimuuseumihoidjakssai1881.aastalasutatudViljandiKirjanduslikSelts,mistegelesesemetekogumise,eksponeerimisejakonserveerimisega1915.aastani.Imaailmasõjaajalsuletudseltsjätkasomatööd1920.aastal.1929.aastalloodiViljandisKodu‐uurimiseSelts,miskäivitas1933.aastallaiahaardelisekogumistööpeamiserõhuasetusegaetnograafiale,kuidtegeldikateistevaldkondadega.1936.aastalavatiViljandiskodu‐uurimiseseltsimuuseumiekspositsioon.KirjanduslikSeltsdeponeerisKodu‐uurimiseSeltsilekaosaDitmarimuuseumikogust–peamiseltarheoloogilisileide.1939.aastastkuni1950.aastatealgusenisaimuuseum(ViljandiKoduloomuuseum)mitmesuguseidteidpidiveelhulgaKirjanduslikuSeltsimuinsusväärtusi.Nõukogudeperioodiljätkuskoguminekõigitolleaegsetereeglitekohaselt.1990.aastasttegutsebViljandiMuuseummaakonnamuuseumina,kellekogumispiirkonnaksonajaloolineViljandimaa,kuhukuuluvadPõltsamaa,Suure‐Jaani,Kolga‐Jaani,Viljandi,Kõpu,Paistu,Tarvastu,Halliste,KarksijaHelmekihelkonnadningViljandilinn.Alates1942.aastastpaiknebmuuseumendisesapteegihoonesaadressilJohanLaidoneriplats10,Viljandi.Muuseumilonfiliaal–HeliloojaMartSaaremajamuuseum,mistegutsebmuuseumiallüksusena1964.aastastViljandimaalSuure‐JaanivallasKarjasookülasHüpassaaretalus.1.3.MuuseumikoguMuuseumikogukoosnebmuuseumitegutsemisvaldkonnalevastavatestkultuuriväärtuslikestmuseaalidest.Lisaksmuseaalideleonmuuseumitöötajatekasutusesabikogussekoondatudmaterjalid,midasäilitatakseuurimistöö,pedagoogilistetundidevõieksponeerimisevajaduseks.Nendeksonoriginaalmaterjalideduplikaadid,lähteandmetetavõivägahalvasäilivusegamaterjalid,midapärastrestaureerimistjateaduslikuuurimistonvõimalikvõttamuuseumikogusseningabistavaiseloomugavõilühiajalisesäilivusegamaterjalid.

  4

Statistilineülevaademuuseumikogust(kollektsioonidest/alakogudest)seisuga31.12.2014.

Alakogutähisjanimetus

Kogusuurus

DigikujutistomavatemuseaalidearvMuIS‐is/Digikujutistomavatemuseaalideüldarv

MuIS‐isisestatudmuseaalidearv

Aj:Ajalookogu

6500

59/1000

2275

A:Arheoloogiakogu

60299

18/70

30159

Ar:Arhiivkogu

17435

3/150

6857

B:Botaanika

265

0

265

E:Etnograafiakogu

4750

807/400

3785

N‐2:Faleristika(numismaatikaalakogu)

602

264/300

602

F:Fotokogu

20161

4592/4600

14266

G:Geoloogia

144

0

144

K:Kunstikogu

3118

332/600

1708

N:Numismaatika

10306

0/10

3466

R‐1:RaamatukoguKaarliNaanurierakogu

3691

0

3691

R‐2:RaamatukoguTõnisKihuojaerakogu

3007

0

3007

R‐3:Raamatukogu

18873

0

6195

Z:Zooloogia

3092

0

3092

MS:MartSaareMaja‐muuseumikogu

534

0

420

  5

1.4.Muuseumistruktuurjatoimemehhanismid

ViljandiMuuseumonmaakonnamuuseumiülesannetesriigimuuseum,midajuhibmuuseumidirektor.Töötajaidonkokku13,neisttöötabkogudega6.

Muuseumihallatavatpindaon1259m2,misjagunebjärgmiselt:ekspositsioon334m2,hoidlad390m2,lugemissaal54m2,konverentsisaal49m2,tööruumid118m2,muudruumid(WC‐d,koridorid,tuulekojad,tehnilisedruumid)259m2ningkäsitöömaja55m2.Lisaksonmuuseumihoonelveel182(+ca50)m2keldriruume,mispraeguonkasutuskõlbmatud,kuidtulevikusonkavandatudväljaehitadakülastuskeskuseks‐avahoidlaks.

PüsiekspositsioonannabülevaateEestiloodusesesinevatesttüüpilistestlooma‐jalinnuriigiesindajatest,ViljandimaajaViljandilinnaajaloostalatesesiajastkuni20.sajandini.Väljapandudesemedjafotokoopiadkajastavadmaakonnajalinnamajanduslikku,kultuurilist,hariduslikkujapoliitilistarengulugu.

MuuseumiallüksusenategutsevheliloojaMartSaareMajamuuseumihoonetekompleksikuulubkakshoonet:elumajajalaut.ElumajaneljasruumisonrajatudekspositsioonheliloojaMartSaareelu‐jaloometegevusekohta.MuuseumikogupõhjalonkoostatudekspositsioonidveelEestiPärimusmuusikaKeskuses(Viljandiordulinnusekapiteelid),KondaseKeskuses(kunstnikPaulKondasemaalid),OlustvereTeenindus‐jaMaamajanduskoolis(mööbel),TarvastuMuuseumis(etnograafilisedesemed,trükisedjm),EELKViljandiJaanikoguduses(A.WeizenbergiskulptuurLootus)jaViljandilinnavalitsuses(vanadmõõdud).MuuseuminõukodaMuuseuminõukodaonmuuseumitegevustnõustavorgan,misonmoodustatudmuuseumipõhisuundadekavandamiseksningtegevusehindamiseks.Kuueliikmelisenõuandvaõiguseganõukojakoosseisukinnitabkultuuriministerdirektoriettepanekul.1.5MuuseumikoostöövõrgustikViljandiMuuseumonpartnerteistelemuuseumidele,TÜViljandiKultuuriakadeemialeningteisteleViljandi‐jaMulgimaaharidusasutustele.TihekoostööTÜViljandiKultuuriakadeemiagakuimuuseumialalisekoostööpartnerigavõimaldabüliõpilasteltehauurimustöidmuuseumikogudepõhjal,sooritadaõppepraktikaidningsaadakonsultatsioonekogudekuraatoritelt.Samutitoimibtudengiteõppetöödtoetavkolmepoolnekoostöömuuseumi,TÜViljandiKultuuriakadeemiajaERMivahel.Pikaaegseltontoiminudkoostöönäitustekorraldamisesteistemuuseumidega,samutiTÜViljandiKultuuriakadeemia,OlustvereTeenindus‐jaMaamajanduskooli,KondaseKeskuseningmuudeasutustega.MuuseumilonjärjepidevkoostööViljandilinnakooli‐jamaakonnaväikemuuseumidega,kelleesindajatelejagavadmuuseumitöötajadmetoodilistabi.Samutitoimuvadväikemuuseumidetöötajaileregulaarsedkoolituspäevadningviiakseläbiühiseidõppekäiketeistessemuuseumidesse.

  6

MuuseumijuurestegutsebViljandiMuuseumiSõpradeSelts.Seltsiliikmetetegevusontoonudjuurdeinimesi,keskasutavadaktiivseltmuuseumikogusiduurimistööksningosalevadaktiivseltmuuseumiüritusteljanäitustetegemisel.Lisakseelpoolnimetatudasutustelejaorganisatsioonidelelisabvastastikusttoetavatmõjukoostööjärgmisteinstitutsioonidejaisikutega:TartuÜlikooliarheoloogiakabinet;ajalehtSakala;Viljandimaakonnakohalikudomavalitsused,shViljandilinnavalitsus;EestiMuinsuskaitseametiViljandimaainspektor;ViljandimaaMuinsuskaitseÜhendus;EestiGenealoogiaSeltsiViljandiosakond;ViljandiLinnaraamatukogu;EestiPärimusmuusikaKeskus;Viljandimaakonnajalinnakoolimuuseumid;Viljandimaakonnakäsitöökojad(seltsingud,rahvakunstiühingud);erakollektsionäärid.InfovahetusetasandiltoimibrahvusvahelinekoostööValmieraMuuseumiga.1.6.Muuseumitegevustreguleerivadjamõjutavadõigusaktidningstrateegiliseddokumendid

SeadusedMuuseumiseadus;autoriõiguseseadus;avalikuteabeseadus;digitaalallkirjaseadus;isikuandmetekaitseseadus.

MäärusedViljandiMuuseumipõhimäärus;muuseumikogutäiendamisejakultuuriväärtusegaasjamuuseumissehoiulevõtmisekord;museaalijamuuseumissekauemakskuiaastakshoiulevõetudasjamärgistamisejasäilitamisekord;muuseumideandmekoguasutaminejapõhimäärus;kultuuriministeeriumihallatavaksriigiasutuseksolevariigimuuseumipõhitegevusegaseotudtasulisteteenusteloetelu.

MuudstrateegiliseddokumendidViljandiMuuseumiarengukava2012‐2015;Viljandimaaarengukava;ajalooliselViljandimaaljakultuurilooliselMulgimaalpaiknevateomavalitsustearengukavad;ICOMieetikakoodeks.2.MUUSEUMIKOGUTÄIENDAMINEMuuseumipõhitegevuseksonViljandilinnajaajalooliseViljandimaaajaloo,kultuuriloojalooduslookohtakäivatõendusmaterjalikogumine,dokumenteerimine,vahendaminejasäilitamine.Kogumistviiakseläbivastavaltmuuseumikogumispõhimõtetele.2.1.KogumiseeesmärkKogumiseeesmärgiksonkujundadatõendusmaterjalikogu,miskajastaksminevikustoimunutvõimalikulttõepäraselt.Muuseumikogutäiendatakseeesmärgipäraseltselleterviklikkusepõhimõttestlähtudes.Tulenevaltmuuseumimissioonistjaarengukavast,onkogumineseotudmuuseumiteistetegevustega–uurimine,tutvustamine,vahendamine.ViljandiMuuseumkogubajalooliseViljandimaainimesejatemaelukeskkonnagaseotudkultuuriväärtusegaobjekte,etkorraldadanendeüldsuselevahendamistteaduslikel,hariduslikeljaelamuslikeleesmärkidel.

  7

ViljandiMuuseumikogumispiirkondaonkuulunudmuuseumialgaastatestkunitänaseniendisaegsedViljandimaakihelkonnad:Viljandi,Paistu,Tarvastu,Halliste,Karksi,Helme,Kõpu,Suure‐Jaani,Pilistvere,Kolga‐JaanijaPõltsamaa.PüstitatudeesmärkidesaavutamiseksteebmuuseumkoostöödViljandi‐jaMulgimaalningtänastesnaabermaakondadestegutsevateomavalitsuste,asutustejainstitutsioonideningüksikisikutega.2.2.Teistesarnastevõilähipiirkonnastegutsevatemuuseumidekogudelühianalüüs

PärnuMuuseum(riigimuuseum)PärnuMuuseumkogubesemeidjasuulisimälestusi,mispuudutavadPärnulinnajamaakonda.Erilisttähelepanupöörataksematerjalile,miskajastabPärnutkuisuvitus‐jamerelinnaningkohalikutööstusearengutjaomavalitsustetoimimist.JärvamaaMuuseum(sihtasutus)JärvamaaMuuseumkogub,uuribjasäilitabajalooliseJärvamaagajaJärvamaainimeseelukeskkonnagaseotudkultuuriväärtuslikkeobjekteningkorraldabnendeüldsuselevahendamistteaduslikel,hariduslikeljameelelahutuslikeleesmärkidel,etväärtustadamaakonnaajalugujasellekujunemist.Muuseumikoguonkujunenudajastutelevastavaltjaajaloolisiprioriteetearvestades.PõltsamaaMuuseum(munitsipaalmuuseum)MuuseumtutvustabeelkõigePõltsamaalossi,agakakogukihelkonnaajalugu.Muuseumikogusonüle4000esemejaüle4000foto.EestiRahvaMuuseum(ERM)jaHeimtalikoduloomuuseum(ERMifiliaal)(riigimuuseum)ERMonEestijasoome‐ugrirahvastekultuurijasellearengulooallikmaterjalekoguv,säilitav,uurivjavahendavasutus,milletegevustoetabeestirahvuslikuidentiteedi,eestikeelejarahvuskultuuripüsimist,targajatasakaalustatudühiskonnaarenemistningkollektiivsemälutugevnemist.ValgaMuuseum(munitsipaalmuuseum)MuuseumikogumispiirkonnaksonValgamaakondpraegustesadministratiivpiirides.ErandinavõidaksekogudakamaterjaliValgamaagapiirnevateltaladeltjamujalt,kuiseeseostubmuuseumiuurimisteemadejatöösuundadega.Prioriteetsetekskogumispiirkondadeksonneed,kuseitegutsekodulooliseprofiiligamuuseumi:Karula,SangastejaLukekihelkonnad.Kogumiselarvestatakseniigeograafilisijaajalisifaktoreid,shkogutavateobjektideloomise/tekkimiseperioodilkehtinudhalduspiire.KogumistöösendiseVõrumaa,TartumaajaViljandimaaosaskonsulteeritaksevajaduselvastavaltVõrumaa,TartumaajaViljandimuuseumigajuhul,kuikogutavmaterjalpuudutabajaperioodienneValgamaakonnamoodustamists.oenne1920.aastat.Tarvastumuuseum(munitsipaalmuuseum)Tarvastumuuseumisonüle3150eksponaadi,millestonhetkeleksponeerimiselca269museaali.Tarvastumuuseumikogujagunebfotograafia,etnograafia,audio,dokumentide‐brošüüridejauurimustöödekoguks.1)FotograafiakogusoneelkõigekogutudfotodTarvastuvallakohta:haridus,isikud,kolhoos,ehitised,ühistegevusjne.OriginaalisonolemasnäiteksTarvastukirikutaasehitajadjameisterJ.Bergmannifoto.

  8

2)EtnograafiakogusoneelkõigeTarvastukandigaseotudriideesemed,tööriistad,Võrtsjärvemängudekarikad.EkspositsioonisonväljasAinoTammepitspluusjapartsipill,TõnisKaseemaTarvastutanu,samutiRiinaSalmipooltkogutudkirivöödekollektsioon.3)Audiokogusonheli‐javideosalvestisedTarvastuvallakohta.NäiteksKärtJohansonipooltlauldudTarvastuhümn„Kodukotus“mulgimurdes,osaAinoTammerepertuaarist.4)Dokumentide‐brošüüridekogussekuuluvadsamutivanemilu‐jaaimekirjandus.AndresLättemäepooltkogutudmaterjalid.KaarelMäeoruannetatudTarvastuMuinsuskaitseseltsimaterjal.5)UurimustöödekogusonTarvastuvallagümnasistidepooltkoostatudajalooliseduurimustööd.Samutitööd,misonkandideerinudAndresLättemäestipendiumile.Kunamuuseumiruumidonväiksed,siiseisaakogudasuurimuuseumieksponaate.Kogutakseeelkõigefotosid,dokumentejaväiksemaidesemeid.AbjaMuuseum(munitsipaalmuuseum)Muuseumasutati1999.aastal.Alalisesekspositsioonissaabtutvudapiirkonnaajalooerinevatetahkudega.MõisakülaMuuseum(munitsipaalmuuseum)Mõisakülamuuseumikogudesonüle17000eksponaadi.Igapäevaselteksponeeritakseneistüle1000esemejafoto.Mõisakülamuuseumikogudkoosnevad:1)esemelised–suuremosaseotudraudteega,lisakslinnarahvatoodudkohalikupaigagaseotudesemed:sport(võidetudkarikad),sõja‐jatehasetemaatikajne).KultuurilooliseltkõigeväärtuslikumadmuseaalidekspositsioonisonMõisakülastpärittõstjajaolümpiakangelaseArnoldLuhaääreolümpiamedalid(hõbe1928.aAmsterdam,pronksmedal1936.aBerliin)mängudelt.Vägaväheonnn.puulusikaidjarahvariideid.2)raamatud–kooliõpikud,tuletõrje‐jaspordigaseotudraamatud,piiblidjne.,ajakirjad:Maret,EestiRaudteejneVäheselmääralvanaaegsetilukirjandust3)dokumendid–koolitunnistusedjm.hariduselugaseotud,nt.lukksepakutsetunnistusedjne,passid,isikutunnistused,tööraamatud,ametiühingupiletidjne4)fotokogu–enamusseotudMõisakülaga:ajalugu,kultuur,kirik,tuletõrje,raudtee,haridusjne.Kogudessekuuluvadkäsikirjalisedmälestused,ajaleheväljalõikedjm.huvitavmaterjal,misseotudMõisakülavõilähemaümbrusega(Kamara,Laatre).Helmekoduloomuuseum(munitsipaalmuuseum)Muuseumonneljaomavalitsuse(Helme,PõdralajaHummulivallaningTõrvalinna)ühisomand.MuuseumissaabheaülevaateniisõnaskuipildisHelmekihelkonnaajaloost,hariduselust,seltsitegevusestningmajandusest18.sajandilõpulja19.sajandiIpoolel.Eralditubaonperioodi1944–1989materjalideeksponeerimiseks.Muuseumikogudesuurusekson5006museaali.Kõigevanemdateeritudeseonmargapuu,vaskselpäralkiri1840.Ainultaastavõrranooremon1841.aastalsündinudveimevakk.Muuseumisonkaheasseisuskorrasfotokogu,midaonkasutatudmitmeteuurimistöödejaraamatutekoostamisel.18.sajandisttänapäevanionsäilinudmitmesuguseiddokumente,ümbruskonnakoolideklassitunnistusijakooliõpikuid.EestiPiimandusmuuseum(riigimuuseum)Kuulubpõllumajandusministeeriumihaldusalasse.EkspositsioonkäsitlebEestipiimatöötlemiseajalugu19.sajandikeskpaigastkunipiimatööstusteriigistamiseni1950.

  9

Teisekorrusevitriini‐javäikeesemetenäituskajastabmõisa‐jaerameiereideteemat,talupiimandusejapiimanduskoolituseluguningjutustabühispiimatalitustestjakuulsastEestivõiekspordist.Kogudeson55610museaali.Muuseumpakubekskursioone,või‐jajäätisevalmistamiseprogramme,korraldaberinevaidkontsertejaetendusi,vabahariduskursusijms.ViljandiMuuseumväldibkogumistegevuseskonkureerimistmuseaalidepärastsarnastevõilähipiirkonnastegutsevatemuuseumidega.Museaalidpeavadkuulumamuuseumile,millekogumispõhimõtetelenadenimvastavad.Samutionoluline,etmuseaalidkuuluksidmuuseumile,kusonnendesäilitamiseksjauurimisekspiisavaltheadsäilitustingimusedningoleksidpotentsiaalseleuurijalekõigepareminikättesaadavad.Koostööüldineeesmärkonvältidakattuvusikogumistöös,jagadakompetentsiningaidatakaasakõikidemuuseumideeesmärkidesaavutamisele.2.3.MuuseumikogutäiendamiseüldpõhimõttedMuuseumkogubkultuuriväärtuslikkeesemeid,–misonpäritViljandimuuseumikogumispiirkonnastvõikujutavadendastajaloolist,kultuuriloolistvõiloodusloolisttõendusmaterjalisellepiirkonnakohta;kogutakseniirariteetseidjahinnalisikuikaargielukajastavaidmaterjali;–misonpiisavaltlegendeeritudjatäiendavadsellegameiepiltimuuseumikogumispiirkonnaminevikustjaolevikust;–misaitavadkattaolemasolevateskollektsioonidesolevaidlünki(kollektsioonideterviklikkusenimelvõiblubadakadubleerimist).Muuseumeikogu:–muuseumisjubaolemasolevaidesemeid;–maakonnagamitteseotudesemeid;–vägahalvasseisukorrasolevaidesemeid;–lühikesesäilivusegaesemeid(juhulkuineedeiasutulmuvatervikkollektsioonikoosseisus;poleseotudmingikonkreetselegendigavõipolerariteet);–välismaisepäritolugajuhuannetusi;–kultuuriväärtusetaesemeid;–ebaselgepäritolugaesemeid;–suuriesemeid(sõidukid,tööstusseadmedjne);–esemeid,milleülearvestusepidamiseks,säilitamiseksvõieksponeerimisekspuuduvadtingimusedvõieelarvelisedvõimalused.Muuseumikogutäiendaminetoimubniiaktiivseltkuikaplaneerimata.Museaalidjõuavadmuuseuminäituseprojektidejauurimistööraamestoimuvakogumistöötulemusena,agakaannetuste,ostmise,pärandamisejakinkimisetulemusel.2.4.MuuseumikoguhetkeseisningtäiendamisvajadustejajuurdekasvuvõimalusteanalüüsAjalookogu(tähisAj)AjalookogussekogutakseajalooliselViljandimaalvalmistatudvõikasutuselolnudkultuuriväärtuslikkeesemeid(erinevaidtarbe‐jailuesemeidningmööblit),kokkuonligi3200museaali.Liigitivõiksmainidajärgmisiesemerühmi:mööbel;ameti‐jarinnamärgid;

  10

kooli‐jakantseleitarbed;vimplid,embleemidjmväikesümboolika;kaalukojamahu‐jakaaluühikud;külm‐jatulirelvad,muusikariistad;kodumasinadjmtehnika;tööstustoodangunäidised.Teisteskogudesuutealakogudetekkimiselvõidaksemuseaaleajalookogustsinnaüleviia.Arheoloogiakogu(tähisA)ArheoloogiakogussevõetaksevastuajalooliselViljandimaaltoimunudarheoloogilisteväljakaevamisteleiukogusid,misondokumenteeritudjakonserveeritud.Vastuvõetaksekaselgepäritolugavõiharuldasiüksikleide.Koguülevaatlikanalüüs:vtdokumendilisa2.Arhiivkogu(tähisAr)ArhiivkogussekogutakseajalooliseViljandimaagajasiitpärittuntudinimesteelujategevusegaseotudoriginaaldokumentejakodu‐uurimuslikkematerjale.Koguülevaatlikanalüüs:vtdokumendilisa3.Etnograafiakogu(tähisE)Etnograafiakogussekogutakseeestlasteigapäevaelugaseotudesemeid(etnograafilinepuit,tekstiil,ehted)endisaegsest11Viljandimaakihelkonnast,hilisemastViljandirajoonistningmaakonnast.Koguülevaatlikanalüüs:vtdokumendilisa4.Fotokogu(tähisF)FotokogussekogutakseajalooliseViljandimaagaseotudfotomaterjale,miskajastavadolulisisündmusi,isikuidjapaiku.Koguülevaatlikanalüüs:vtdokumendilisa5.Kunstikogu(tähisK)Kunstikogussekogutaksekunstniketöid(maal,skulptuur,graafika,tarbekunst),keselabvõionelanud,tegutsebvõiontegutsenudajalooliselViljandimaal.Samutikuulubkogussekunstiteosed,millelonkujutatudViljandimaad(linna‐jamaastikuvaated)võiViljandimaagaseotudtuntudisikuid.KogusisaldabniikohalikeharrastuskunstnikekuikaEestislaiemalttuntudprofessionaalsetekunstniketeoseid.Koguülevaatlikanalüüs:vtdokumendilisa6.Looduskogu,shzooloogia(tähisZ)botaanika(tähisB)geoloogia(tähisG)Muuseumilooduskogujagunebgeoloogia,botaanikajazooloogiaalakogudeks.Kogusisaldabligi3500museaali.Kõigearvukamonzooloogilinekoguumbes3100nimetusega.Neistomakordakuulubsuurosaliblikatele–ca2600.Arvukuseltjärgnevadlinnutopisedjalinnupesad.Kogukõigeväärtuslikumaksosaksongiliblikatejalaululindudekollektsioon.Kivimeid,mineraalejamerikarpeonmõnisada.Herbaarlehtion259.Kogusleidubkaeksootilisimuseaale,nagunäiteksmammutipurihambadKoguülevaatlikanalüüs:vtdokumendilisa7.

  11

Numismaatika(tähisN)NumismaatikaalakogussekogutakseEestiterritooriumilkäibivaidvõikäibelolnudmüntejanumismaatilisitervikkollektsioone(shaardeleide).Koguülevaatlikanalüüs:vtdokumendilisa8.NumismaatikakogualakoguFaleristika(tähisN‐2)Faleristikakogussekogutaksetervikkollektsioone,ajalooliseViljandimaagaseotudmaterjaliningliigilistestkollektsioonidestpuuduolevaidautasudevaldkonnastmuseaale.Koguülevaatlikanalüüs:vtdokumendilisa1.Raamatukogu,shKaarliNaanurikogu(tähisR‐1)TõnisKihuojakogu(tähisR‐2)Raamatukogu(tähisR‐3)RaamatukogualakogussekogutakseajalooliseViljandimaagaseotudtrükiseidshViljandilinnasjamaakonnasväljaantudajalehtiningajakirju,kohalikekirjameesteloomingut,kohalikeavalikuelutegelastekohtaväljaantudtrükiseid,kohalikeasutustejaorganisatsioonidetrükiseid(juubelikogumikud,almanahhidjne)ningkoduloolisitrükiseidjateatmeteoseid.Koguülevaatlikanalüüs:vtdokumendilisa9.MartSaareMajamuuseumikogu(tähisMS) AlakogussekuulubheliloojaMartSaarejatemaperekonnaeluningtegevustiseloomustavainestik.Eestiheliloomingusuurkujulepühendatudalakogulepandialus1964.aastal,kuiheliloojaleskMagdaSaarkinkisSuure‐JaanivallasasuvaHüpassaaretalukompleksiriigile.HoonetejamuseaalidehaldajakssaiViljandiMuuseum(tookordnenimetus:ViljandiKoduloomuuseum).Tänanemuseaalidekoosseisvõetimuuseumikogussevastujärk‐järgult,aastatel1965‐1988.Alakogukoosseisliikidekaupa: pabermaterjal(kutsed,kavad,müürilehed,raamatud,noodiraamatud,käsikirjalisednoodid)

autasud‐jakirjad,märgid(orden,rinna‐jaaumärgid,vimplid,auaadressid,aukirjad,külalisraamatud)

fotod(MartSaaretöö‐jaeraelu,laulukoorideüldpildidjm) heliplaadid(MartSaarehelilooming) suveniir‐jamälestusesemed(puunikerdused,õllekapad,küünlajalad maalid,pildid,fotod,skulptuur muusikariistad(koduorel,tiibklaver) isiklikudriideesemedjaaksessuaarid(prillid,kepp,vihmavari,piip,sulepeadjmkirjatarbed,portfell,üleriided)

kodutekstiiljamajatarbed(voodipesustpõrandakateteni,lillevaasid,laualambid) mööbel2.5.MuuseumikogutäiendamiseprotseduuridMuuseumikogutäiendamiseeestvastutavadkõikmuuseumitöötajad,kesonametijuhendijärgivastutavadühevõimitmemuuseumialakogueest.Museaalidokumenteerimiseksvajalikuinfokogumiseeestvastutabkonkreetnekoguja(muuseumitöötaja),kesvahendabmaterjalidejõudmistvarasemaltomanikultmuuseumisse.Kogujapanebkirjakogutavamaterjalikohtakäivainformatsiooni(üleandja,autorivõivarasemakasutajaandmed,valmistamisejakasutamiseaja,tulmelegendi,eripärasusedjaseisundi).

  12

Muuseumikogutäiendamisejaasjamuuseumissehoiulevõtmisekomisjon(edaspidi:komisjon),millekoosseiskinnitataksedirektorikäskkirjaga,hindabmuuseumilekogutavatevõipakutavatematerjalideväärtustningsobivustkogusse.Vähemaltkolmeliikmelinekomisjon,kuhukuulubteistehulgasteadusdirektor,peavarahoidjajavähemaltükskoguhoidja,otsustabkultuuriväärtuslikeasjadearvelevõtmisemuuseumikogusse.Museaalikohtakogutudandmetesäilitamiseks,tehtavatetoiminguteregistreerimiseksningavalikkuseletasutatutvustamisekskasutataksemuuseumidedigitaalsetandmekoguMuIS(edaspidilühidalt:MuIS).2.6.JuurdekasvuvõimalusteanalüüsRuumidKogutavateesemetehoiustamiseksvajalikruumesemekogudehoidlatesluuakseenamastiolemasolevatekogudepidevalümberpaigutamisel.Tulmunudesemetevastuvõtukseraldihoiustamisruumpuudub.Ruumikitsikusonkõigeenamtuntavkunsti‐jaetnograafiakoguhoidlates.

TööjõudVastuvõetudmuseaalidkirjeldataksekogudekuraatoritepoolt.Asutusekoosseisuvähenemisetõttumitmedmuuseumitöötajadvastutavadkorragamitmealakogueestningonkillustatuderinevatetööülesannetevahel,miskahandabvõimalustmuseaaleõigeaegseltjavajalikulmääralläbitöötada.SäilitamistingimusedAlakogudjaotuvadkorrustekaupa.Enamikhoidlatepinnastonmuseaalidegatäidetud(ca80%),misseabpiirangudeelkõigesuuremateesemetekogumisele.Hoidladonvarustatudesmasehoidlamööbliga(riiulid,kapidjm).Säilitamistingimused(soojus,niiskus,valgus)onsuhteliseltheadjavastavadenamastinormidele,v.akõrgeõhuniiskusegakelder.Kõigishoidlatesontuletõrje‐javalvesignalisatsioon.Elekterkütetagabühtlase,ruumitiseatavatemperatuuri.Hoidlatekliimatjälgibtehnikaspetsialist.Suveltõstetakseveiditemperatuuriniiskusevähendamiseks,talvelalandataksesedavastupidiseleesmärgil.Esemeteseisunditjälgivadjooksvaltalakogudekuraatorid.2.7.MuuseumikoguanalüüsjaväärtustehindamineOlemasolevamuuseumikoguhindamiseläbiviimiseksanalüüsitakseinventuuridekäigusmuseaalidesobivustkogusseningnendeseisukorda.Muuseumikoguhindamisekäigushinnataksenendetähtsustjatähenduslikkust,sedaniiüksikobjektinakuikaosanakollektsioonist.Samutiselgubanalüüsikäigus,kasonvajadusteatudmuseaalemuuseumikogusväljaarvata.2.8.MuseaalideväljaarvamineMuseaalidekogustväljaarvamiseosaslähtutakseMuuseumiseaduse§‐st11ningjuhendisthttp://www.kul.ee/sites/default/files/kum_valjaarvamise_nouanded.pdfInventuuridekäigusfikseeritaksepuuduvadmuseaalid,kuidnendekogustväljaarvamisetaotlusteiesitataennekuinendepuudumineonfikseeritudkahejärjestikuseinventuurikäigus.

  13

Museaalarvataksemuuseumikogustvälja,kuimuseaal:1)onkahjustatudjasedaeiolevõimaliktaastada;2)onhävinudvõikaotsiläinudningsedaeioleleitudvähemaltkahejärjestikusekorraliseinventuurikäigus;3)antakseMuuseumiseaduse§7aluselületeiselemuuseumideandmekogugaliitunudmuuseumile,raamatukogulevõiRahvusarhiivile;4)onennemuuseumikogussearvamistomanikutahtevastaselttemavaldusestväljaläinudvõiteisestriigistväljaviidudningseeantakseüleomanikulevõitagastatakseteiseleriigile.Museaalivõibmuuseumikogustväljaarvata,kui:1)museaalikuuluminemuuseumikogusseeiolekooskõlasmuuseumikogumispõhimõtetega;2)samamuuseumimuuseumikogusvõimõnesteisesriigilekuuluvasmuuseumikogusleidubmuseaaligaoluliselmääralsarnaseidmuseaale,misonparemasseisukorrasvõimillekohtateadaolevkultuuriväärtuslikteaveontäielikum.Museaaliväljaarvamisejärelvõibvajaduselkaaludakamuseaalihävitamist:–museaalonkahjustunudningtemaväärtus(esteetiline,sisulinejne)onväiksemkuitemakorrastamiseksvõitaastamisekstehtavadkulutused;–museaalistlähtubohtteistelemuseaalidelevõiinimestetervisele.3.MUUSEUMIKOGUDOKUMENTEERIMINE3.1.DokumenteerimismeetodKäesolevalhetkelkasutataksemuseaalikohtakogutudandmetesäilitamiseks,tehtavatetoiminguteregistreerimiseksningavalikkuseletasutatutvustamiseksMuIS‐i.Kuni1992.aastanivormistatiViljandiMuuseumiskõikmuuseumikogugaseotuddokumentatsioonpaberkandjal.Alates1993.aastasthakatimuseaalidevastuvõtu‐jaarvestusdokumentatsiooniningteaduslikkuinventeerimiseteavetvormistamalokaalsesdigitaalsesandmebaasisKVIS.2003.aastastliitutiMuIS‐iga.ParalleelseltMuIS‐igajäiosaliseltkasutussepaberaluselkartoteegid,midatäiendataksejakasutatakseigapäevatööstänaseni.Kartoteegikaardidsisaldavadenamastimuseaaligaseotudtulme‐jakirjeldusinfotningonabiksmuseaaliotsivahendina.Kasutuselolevadkartoteegid:‐Etnograafiakogu(tekstiil):liigipõhine,topograafiline;‐Etnograafiakogu(ehted):liigipõhine,topograafiline;‐Raamatukogukartoteegid:T.Kihuojaisikukogu;alfabeetiline,süstemaatiline,võõrkeelne(alfabeetiline);‐Looduskogu(zooloogia,botaanikajageoloogia):temaatilised.Samutipeetaksedigitaalseltregistreid:Sakalakalendritesisu,ajalehtSakalaartiklid(kohalikkultuurjaajalugu,sport,majandus),muuseumissäilitatavadajalehedjaajakirjad,kodu‐uurimistöödjamälestused.Paralleelseltpõhitöögatoimubpidevaltmuseaalidetulme‐jakirjeldusinforetrospektiivnesisestamine.Rohkearvulisemuuseumikogutõttuonsuurosamuseaalideinfostveelpaberkandjal,mistõttuvajaduselvormistataksemuseaalideinventuureningmajasisestliikumisttõendavaidtoimingudMuIS‐iväliselt.

  14

MuIS‐isonloodudmuseaalideasukohamärkimiseksmitmetasandilinekohakataloog.Kohakataloogistruktuurtasanditekaupa:hoidlakorrus‐>hoidla‐>riiul‐>püstak‐>korrusnäide:H‐5_E‐mööbel_R‐IV_p1_k73.2.ArvestusdokumentatsioonivormistaminejahoidmineEnamjaoltkõikarvestusdokumentatsioonvormistatakseMuIS‐is.ErandiksonmuuseumisisestekasutamiseaktidevormistatakseMuIS‐iväliselt.Põhjuseksonolukord,etosaliseltvõikõikhoidlastväljastatavadmuseaalid,misonmuuseumikogussevastuvõetudenne1993.aastat,eiolejõutudretrospektiivseltMuIS‐isisestada.

Arvestusdokumentatsioonshmuuseumikogutäiendamisekomisjoniprotokollid,vastuvõtuaktid,väljaandeaktid,inventuuriaktidningkogudeväljaarvamisaktidgenereeritakseMuIS‐is.Dokumendidtrükitaksepaberile,allkirjastatakseüleandja‐vastuvõtjajakinnitataksemuuseumidirektoripoolt.Dokumentideleomistataksealalinesäilitustähtaegningneidhoitaksearhiivis.VõimaluselallkirjastataksemainituddokumenteMuIS‐isdigitaalselt.DigitaalallkirjastatuddokumentesäilitatakseMuIS‐is,kuidtehaksekaväljatrükkpaberileningallkirjalahtrisselisataksemärge:digitaalallkirjastatud.

InventuuridviiakseläbikoguvõiteemapõhiseltningaktkoostatakseMuIS‐isvõiMuIS‐iväliselt(paberkandjalevormistatult).Olenematakoostatudinventuurinimekirjavormingustsäilitatakseüksaktieksemplaralatipaberkandjalninghoitaksealleskoosinventeerijatepoolttehtudmärkustega.Koostatudinventuurkinnitataksedirektoripoolt,millelelisataksekirjeldusinventuurikäigujatehtudjäreldustekohta(MuIS‐ikommentaariväljal).Inventuurinimekirjadjaaktidsäilitataksealalisetähtajagamuuseumiarhiivis.Juurdepääsuõigusteüleotsustablähtuvaltisikuandmetekaitseseaduselevastutavtöötaja(peavarahoidjavõitemapuudumiselasetäitja).Samasvõidaksekehtestadaasjalejuurdepääsupiirangjuhul,kuiasjamuuseumileüleandjavõiisikuandmeteandmesubjektonsedataotlenud.InfosüsteemikantudjuurdepääsupiirangutaandmeteletagatakseavalikkusejuurdepääsMuIS‐iveebilehekaudukooskõlasavalikuteabeseadusega.3.3.Dokumenteeritavadtegevused,rollidjavastutusObjektidevastuvõtulmuuseumikogussekasutatakseMuIS‐ivõimalusijalähtutaksejuhenditestjaõigusaktidest:„Museaalinaarvelejahoiulevõtmisejuhend”‐http://www.kul.ee/sites/default/files/kum_muis_arvele_hoiule_juhend.pdf;„Muuseumikogutäiendamisejakultuuriväärtusegaasjamuuseumissehoiulevõtmisekord”‐https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013068;„Muuseumideandmekoguasutaminejapõhimäärus“https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013070.

  15

3.3.1.ObjektidevastuvõttEsmanedokumenteerimineAsjasaamiselvõikogumiselpanebkogujakirjaüleandjaesitatudandmetepõhjaltervetkogumitpuudutavaüldisetulmelegendi(vajaduselüksikuidasjupuudutavalegendi).Kogutudinformatsioonipõhjalvormistatabpeavarahoidjavõikogudegaseotudtöötaja(kellelonMuIS‐ikasutajanavastavadvolitused)–teabeeelregistreerimiselehe,missisaldabvähemaltjärgnevaidandmeid:1)esialgnenimetus;2)autor(teosekorral);3)esmanelühikirjeldusjataustateave(üleandjaesitatudandmetepõhjal);4)seisund;5)kahjustused(olemasolukorral);6)üleandjanimi,isikukoodvõiregistrikoodjakontaktandmed.Teabeeelregistreerimiselehtepaberkandjaleisäilitata.AsjaüleandmiseaktikoostamineTeabeeelregistreerimiseleheltsuunatakseandmededasiasjaüleandmiseakti.Selledokumendiallkirjastamiselloobubüleandjaasjadeomandiõigusest.Aktallkirjastataksepaberkandjalvõidigitaalselt.Asjamuuseumikogussevastuvõtmine;asjamuuseumissehoiulevõtmineMuuseumikogutäiendamisejaasjamuuseumissehoiulevõtmisekomisjon(edaspidi:komisjon)otsustabannetatudvõikogutudasjadeüle:võttaneedvastuvõitagastada.Samutikuulubkomisjonipädevusseasjamuuseumissehoiulevõtmine.Komisjonikoosolekukohtakannabmuuseuminfosüsteemijärgmisedandmed:1)toimumisekuupäevjakoht;2)komisjoniesimehenimijaisikukood;3)komisjoniliikmetenimedjaisikukoodid;4)protokollijanimijaisikukood;5)hinnangigaasjavõisamaliigilisteasjadekogumikultuuriväärtusekohta;6)müügihind(ostukorral);7)hinnangmüügihinnajaasjaharilikuväärtusevastavusele(ostukorral);8)otsus(asjamuseaalinaarvelevõtmise,abikogussearvamise,muuseumissehoiulevõtmisevõiomandamatajätmisekohta).Komisjoniotsusvormistataksemuuseumikogutäiendamisejaasjamuuseumissehoiulevõtmisekomisjoniprotokollina.MuseaalinaarvelevõtmineVastuvõtuaktivormistabpeavarahoidja.Lisakseelnevaltfikseeritudkultuuriväärtuslikuesemeandmetelemärgitaksedokumendisära:1)muuseumileomandamiseviis;2)ostuhind(ostukorral);3)kultuuriväärtusegaasjagaseotudautoriõigustekuuluvus;4)digitaalnekujutis.MuseaalikirjeldamineKirjeldaminetoimubMuIS‐isjalähtutaksemuseaalidekirjeldamisejuhendistMuseaalikirjeldamineMuIS‐is‐juhend1.0–https://kule.kul.ee/avalik/muuseumid/111214_muis_juhend.pdf

  16

AsjamuuseumissehoiulevõtmineAsjamuuseumissekauemakskuiüheksaastakshoiulevõtmisekorralvormistataksetähtajalinehoiulevõtmisakt.Asjaeivõetavastumuuseumikogusse,vaidasjaleantaksegenereeritaksedeposiidinumberjahoiustataksesamadelalustelmuuseumkogumuseaalidega.3.3.2.Museaalideliikuminejaajutinekasutamine:Muuseumivälisekskasutamisekslaenutataksemuseaaleeelkõigeteistelemuuseumidele.Erandjuhtudelvõidakselühiajaliseltmuseaalilaenatakajuriidiliselevõifüüsiliseleisikule,kessuudavadtagadamuseaaliturvalisusesäilimisejaeksponeerimise.Neiljuhtudeltehaksekindlaksmuseaalikasutamisevõieksponeerimisetingimusedninglaenutamiseperioodiljälgitaksemuseaalisihipärastkasutamistningkehtestatudturvanõudeid.

Muuseumisiseseltlaenutataksemuseaaleomamajanäitusele,pildistamiseksvõiuurijalelugemissaali.Museaalidkantakseläbilaenutuspäevikust,näitusepuhulvormistatakseMuIS‐is(võiMuIS‐iväline)ajutisekasutamiseakt.Uurijatelelaenutataksemuseaaletutvumiseksmuuseumilugemissaalis.3.3.3.InventuurMuuseumikoguinventuurmuseaalidesäilivusejaolemasolukohtateostatakseregulaarseltükskordigaviieaastajärel.Muuseumipõhjendatudtaotluselvõibkultuuriministertähtaegapikendada.Inventuurideläbiviimisekavakinnitataksemuuseumidirektorikäskkirjaga.Inventuuridtoimuvadreeglinakogupõhiselt.Mahukatealakogudepuhulteostataksevajaduselinventuurmitmesjärgus,museaaliolemusevõihoidlahoiustamiseasukohajärgi.Inventuurikäigusfikseeritakseesmane/tähtsaiminformatsioonigamuseaalikohta:unikaalnenumber,asukoht,nimetusjaseisund.3.3.4.SäilitusprotseduuridKliimaseireandmedsäilitatakseelektrooniliselt.3.3.5.MuseaalimuuseumikogustväljaarvaminejahoiulevõetudasjatagastamineKogustväljaarvatudmuseaaligaseotuddokumentatsioonsäilitataksemuuseumiarhiivisalalisetähtajaganingmuseaaliunikaalsetnumbriteivõetauuestikasutusele.Kuimuseaalantakseületeiselemuuseumile,siisantakseülekakoopiamuseaalipuudutavastdokumentatsioonist.Museaalidokumentatsioonilelisataksemuseaalikogustväljaarvamisepõhjusedjaametlikkinnitusväljaarvamisekohta.Hoiulevõetudasitagastatakseomanikulevõitemaõigusjärgse(te)lepärija(te)le.Objektiüleandminefikseeritaksetagastamisaktiallkirjastamisega.

  17

3.4.RetrospektiivnedokumenteerimineMuseaalideretrospektiivselsisestamiseljainventeerimiselinfosüsteemislähtutaksemuseaalidekirjeldamisejuhendistMuseaalikirjeldamineMuIS‐is‐juhend1.0–https://kule.kul.ee/avalik/muuseumid/111214_muis_juhend.pdfKoguderetrospektiivselsisestamiselkantakseMuIS‐imuseaalikirjeldavadandmedvõikorrastataksevaremteaduslikultinventeeritudKVIS‐istülekantudmuseaalidekirjeldusedningtehakseneednähtavaksEestiMuuseumideVeebiväravas.Museaalidetulme‐jakirjeldusinforetrospektiivnesisestaminetoimubparalleelseltpõhitöökõrvalt,mistõttueiolesisestuskiirussoovitudtasemel.Viimastelaastatelonsisestustööslisatööjõunakasutatudvabatahtlikkesisestajaid.Palgaliselisatööjõukasutamisekspuuduvadmuuseumilrahalisedressursid.4.MUUSEUMIKOGUKASUTAMINE4.1.VastutusMuuseumikogukasutamiseeestvastutavad:‐peavarahoidja–vastutabmuuseumistväljalaenutatavaidmuseaalepuudutavadokumentatsioonikorrashoiueest;‐koguhoidjad,saaliteenindajad–vastutavaduurijateteenindamise,museaalidenõuetekohaselaenutamise,museaalidedigiteerimiselesuunamiseeestvastavaltSAEestiVabaõhumuuseumiKonserveerimis‐jaDigiteerimiskeskusKanut(edaspidi:Kanut)digiteerimiskavalejaesitatudtellimustele.4.2.MuuseumikogukasutamisegaseotudprotseduuridjadokumentatsioonLigipääskogudelejamuseaalideliikumisekontrollontagatudjärgmistemeetmetega:

Muuseumivälisekskasutamisekslaenutataksemuseaaleeelkõigeteistelemuuseumidele.Erandjuhtudelvõidakselühiajaliseltmuseaalelaenatakajuriidiliselevõifüüsiliseleisikule,kessuudabtagadamuseaalideturvaliseeksponeerimise,nõuetekohasesäilituskeskkonnajatagastamiseettenähtudtähtajaks.Üldjuhuleiantamuseaaleajutisekskasutamiseksjaväljaspoolemuuseumikauemakskuikolmeksaastaks.MuseaalidedigitaalsedkoopiadjapildistusedvalmistatakseViljandiMuuseumiskohapeal.Museaalideväljalaenutaminemujalkoopiatetegemiseksvõifilmimisekstoimubainulterandkorrasdirektorivõipeavarahoidjaigakordseleriloal.Museaalilaenajaesitabmuuseumipeavarahoidjaletaotluse(garantiikirja),kusonkirjaslaenutuseeesmärk,kestus,museaalideloeteluninggarantiisäilivuselejaturvalisusele.Vormistatakseväljaandeakt,milleallkirjastavadüleandjajavastuvõtjaningkinnitabmuuseumidirektor.Museaalideturvanõuetelevastavatranspordieestvastutabmuseaalilaenaja.Muuseumisiseseltlaenutataksemuseaaleomamajanäitusele,digiteerimiseksvõiuurijalelugemissaali.Muuseumisisenelaenutaminenäitusele–kuraatoresitabnäituseleksponeeritavatemuseaalideloetelu,muuseumisiseneajutisekasutamiseaktvormistatakseMuIS‐is(võiMuIS‐iväliselt),misomakordaseotaksenäitusepassiga.

  18

Digiteerimisevajaduselhoidlastväljastamine–kuraatorkannabhoidlastväljastatudmuseaalidsisselaenutuspäevikusse.Uurijateletutvumisekslaenutamine–museaalidehoidlastväljatellimisekstulebuurijalandasoovistteadatelefonivõimeilikirjateel.Uurijaregistreeribomaigakordsekülastusekülastajatepäevikus.Koostööskuraatorigaselgitabuurijaväljatedahuvitavadmuseaalidningtäidabmuseaalidetellimislehe.Kuraatorilonõigusmitteandamuseaalikasutamiseksvõipiiratakasutustmuseaalivanuse,seisukorravõimuudeprobleemsetepõhjustetõttu.Museaalidegasaabtutvudaainultlugemissaalis,museaalideväljaviiminemuuseumihoonestonkeelatud.Muuseumikogudegaonvõimaliktutvudakõikidelsoovijatel.Museaalidestonvõimaliktehavisandeidningtellidadigikoopiaid.TeenusteeesttasuminetoimubvastavaltViljandiMuuseumiteenustehindadelejakasutamisekorrale(kinnitatud1.01.2014).4.3.DigiteerimispoliitikaMuuseumikogudigiteerimisejärjekorrakoostamisellähtutakse:‐riikliku,rahvuslikuvõikultuuriloolisegaväärtusegaesemed;‐rariteetsedesemed;‐enimkasutatavadalamkogud,esemegrupidvõiesemed;‐halvasäilivusegaesemed,millesuhtesonolemaskasutushuvi;‐samatüübiliste,sarnasesuurusevõimaterjaligaesemetedigiminekompleksselt;‐esemed,millepildistaminenõuabsuurematplaneerimist,valgusesättimistjne.

Digiteerimistkorraldabpeavarahoidjajateostabtehnikaspetsialist.MuuseumilonvõimaluskuniA3suurusesfotodejtpabermuseaalidejakuni60mmlaiusetasafilmiskaneerimiseks.KuniA4suurusestasafilmijaklaasnegatiiveonvõimalikpildistadavalguslaual.Esemetepildistamiseksonkaksstatiivilvalgustitjaväikeformaadidigikaamera.Suuremajõudlusesaavutamisekstellitaksevõimaluseldigiteerimisteenust.Failidenimetamisellähtutaksejuhisest„Failinimemoodustamisepõhimõtted”–https://kule.kul.ee/avalik/muuseumid/111214_muis_juhend.pdf5.SÄILITAMINESäilitustegevusesonesiplaanilkogudekahjustusteennetamine.Peatähelepanuonsuunatudsäilitustingimusteparandamiselejakahjustumisriskidevähendamiseleniimuseaalidehoidmiselkuikanendeeksponeerimiseljauurimisel.

5.1.RollidjavastutusKogudehooldusejafüüsilisesäilimiseeestvastutabvastavaalakogukuraator,kelletäpsemadtööülesandedjavastutusonmääratletudametijuhendites.Kliimaseirethoidlatesjanäitusemajasteebningtemperatuurireguleeribtehnikaspetsialist.Seireandmedsäilitatakse.Museaalidesäilituskeskkonnatingimustetagamisejärelevalvetteebpeavarahoidja.Ennetavakonserveerimisejalihtsamatepuhastustöödegategelevadkogudekuraatoridjatehnikaspetsialist.Keerukamadkonserveerimis‐jarestaureerimistöödtellitakseKanutiltvmpädevaltteenuseosutajalt.

  19

5.2.SäilitustingimusedMuuseumikogusidhoiustataksekaheserinevashoones,muuseumipeamajas(Viljandi,JohanLaidoneriplats10)ningmuuseumifiliaalisMartSaaremajamuuseumis(Viljandimaa,Suure‐Jaanivald).Muuseumileioleühtegispetsiaalseltehitatudhoidlatningpuuduvadkliimaseadmed,mistõttupolevõimalikalaliselttagadasoovitavaidsäilitustingimusijakliimataset(keskmiselt18...20°C,kuni55%RH).Sobivatesäilitustingimusteleidmiseljuhindutaksetrükisest„Muuseumivarahoidjameelespea“(Tln1994).Säilituskeskkonnahoidmiseltoetutakselihtsatelemeetmetele,nagusisetemperatuurisujuvtõstminevõialandaminesuhteliseõhuniiskusereguleerimiseksjne.Arvestadesmuuseumikogudeiseloomujaressursivõimalusionpõhitähelepanuhoidlatesuhteliseõhuniiskusetasemekontrollimiselningsellejärskudemuutustevältimisel.Hoidlateolulisematestpuudustestvõibmainida:peamajakeldrihoidlaliigniiskus,teisteshoidlatesakendekehvkvaliteet(soojuskadu,tolmusissetung).Hoidlatetäituvusonkõrgejasellesttulenevaltonmuseaalidekättesaadavuspiiratud.Etnograafiakogusaabtäiendadaväikesemahulistemuseaalidega,suuremõõtmelistejaokspindpuudub.Kunstikoguonvägakitsastestingimustes,hoidlamööbelsobimatujatakistabkogukasutamist.Muuseumilpuudubmuseaalidetulmeruum,kushoiustadaseisukorrakontrolliläbimataesemeid.

5.3.SäilitustingimustetagamineSobivaidsäilitustingimusiaitabtagadajärjepidevkeskkonnatingimusteseirehoidlatesjanäitusemajas.Seiresseonhõlmatudkõikhoidla‐janäituseruumid.Andmeidkogutaksetemperatuurijasuhteliseõhuniiskusetasetnäitavateelektroonilistemõõdikutega.Kontrollimiseintervallonvähemaltükskordkuus,niiskelperioodilkriitilisteshoidlateskakskordakuus.Seireandmedsäilitatakseelektrooniliselt.Museaalideseisundithinnataksevisuaalselt.Bioloogilistekahjustajatekontrollipõhiliseksmeetodiksonmuseaalidejärjepidevvisuaalnevaatlus.Kõrgeputukakahjustusteriskigamaterjalidestmuseaalekontrollitaksevähemaltkordaastas.Tulmekontrollitaksejakorrastatakseennehoiustamist.Museaalidepaigutamiseljapakendamiselarvestatakseeelkõigemuseaalidematerjalideningkonstruktsioonieripära.Museaalidepakendidjakattedningtugikonstruktsioonidvalmistataksepikaajalisekssäilitamisekssobivatestmaterjalidest.5.4.TurvalisusMuuseumihoonetesonööpäevaringnetehnilinevalve(liikumis‐jatulekahjuandurid,turvakaamerad).Lisaksjälgivadnäituseruumejakorraldavadkülastajateliikumistklienditeenindajad.Hoidlatesseonlubatudsisenedaüksnesneilmuuseumitöötajatel,kellelonseevajaliktööülesannetetäitmiseks.Üldjuhulhoidlasseuurijaideilasta.Uurijadvõivadhoidlasseminnaüksnesvastavakoguhoidjavõipeavarahoidjasaatel.Meetmedturvalisusetagamiseksontäpsemaltkirjeldatuddokumendis„ViljandiMuuseumihädaolukorralahendamiseplaanjasellerakendamisekord”.

  20

6.TOIMEPIDEVUS6.1.HädaolukorralahendamiseplaanjasellerakendamisekordViljandiMuuseumihädaolukorralahendamiseplaan(edaspidi:plaan)onvalminudjakinnitatudpäästeametis2010.aastalninghiljemajakohastatud.PlaanonkoostatudhädaolukordadeennetamiseksjalahendamiseksViljandiMuuseumilekuuluvateshoonetesjärgmistelaadressidel:–JohanLaidoneriplats10,Viljandi–näitusemaja,administratiivhoonekooshoidlatega;–MartSaaremajamuuseum,Hüpassaaretalu,Karjasooküla,Vihi,Suure‐Jaanivald,ViljandimaaVõimalikehädaolukordadenaonkäsitletudjärgmisedsündmused:tulekahju,veekahjustus,vandalism,vargus,elektrikatkestus.PlaanitutvustataksekõigileViljandiMuuseumitöötajateleallkirjavastumuuseumidirektorivõitemapooltmääratudisikupoolt.Uuteletöötajateletutvustatakseplaaniesimesekahenädalajooksulpärasttööleasumist.Pärastigathädaolukordavaadatakseplaanüleningvajaduseltehaksevastavadparandused,kuidmitteharvemkuiükskordaastas.PlaaniesimesesosasantakseülevaadeViljandiMuuseumihoonetestningkultuuriväärtusiohustatavatestsündmustestjanendetagajärgedest.Plaaniteisesosasantakseülevaadehädaolukorralahendamiseüldisestkorraldamisestjavalmisolekukshädaolukorras.Lisanaonkokkuvõtvaltväljatoodudvõimalikudhädaolukorrad,tagajärjed,ressursid,tegevusjuhisedjavastutavadisikud,hooneteasendiplaan,evakuatsioonijoonisedjahoonetekorrusteplaanid.Hädaolukorralahendamiseplaanigajakõigimuuseumikasutusesolevatehoonetetuleohutusjuhenditegaonvõimaliktutvudakantseleisvõimuuseumisisevõrgus.

  21

Lisa1

FALERISTIKAKOGUAjaloolineülevaadeFLGperiood(1881–1915;1920–1939)ViljandiMuuseumi(VM)faleristikakogu(N2)hakkaskujunemajubaViljandiKirjanduslikuSeltsi(FLG)ajal19.sajandil.EsimeneannetusvõetiseltsijuhatusepooltDitmarimuuseumissevastu1882.aastaveebruarikuus(FA3.02.1882;JbFLG1882,lk14)–tegemistoliühePeeterSuuremälestuseksväljalastudlauamedaliga(VM6036:7/N2176).Seltsiaktiivsetegutsemisperioodijooksul(1882–1915)kogutudobjektidolidkipeamiseltmälestus‐jalauamedalid,lisakssaadikamõnedžetoonidjateenetemärgid.KõigehuvitavamaksannetuseksnimetatudperioodistvõibpidadaPrantsuseLiiliaordenit(DecoraciondeLys),milleoliFLG‐leannetanudFr.vSiversHeimtalist.KahjukspoleseekoosteisteFLGlekuulunudmuseaalidegaVMkogussejõudnud(lähemaltvtVMAR2005).FLGmuseaalidestonülepoolesajaeksemplarijõudnudühelvõiteiselviisilkaVMfaleristikakogusse.Kindlaltonneistteada34museaaliN2kogusja19museaaliAjkogus.LisaksvõivadollakuulunudFLGkogussekamõnedT.ParrijaA.Mikk`ukauduvastuvõetudobjektid.KakssuuremattulmetonvastuvõetudVMfaleristikakogussepeanumbriteVM6036(19tk)jaVM8628(34tk)all.NeedmoodustavadMuIS‐iskaeraldikollektsiooni–FLGFaleristika.Millalkollektsioonissisalduvmaterjalfüüsiliseltmuuseumissejõudis,onraskeöelda–ametlikultonesemedvastuvõetudperioodil1948–1953.Võibarvata,etfaleristikakoguliikuskoosnumismaatikakogugaFLG–Tartupank–Rahandusosakond–Viljandimuuseum–sttulmusnatsionaliseeritudvarandusena1940.aastateIIpoolel.EestiVabariikjaokupatsioonidealgus(1933–1940/1941/1944)KogumistööVMfaleristikakogussejätkus1933.aastal,kuitehtiotsusmuuseumi(taas)asutamiseksViljandisse.EsimeseannetuseonteinudusaldusliikmeKivirähk`ikauduAstaMidriViljandist,kesandisüleRomanovitedünastia300.aastapäevamedali(sissekanneTRsse1935).Eraannetustestsaadiselperioodilpeamiselttsaariaegseidau‐jamälestusrahasid,midaoliomalajalvermitudmassiliselt.Kahjuksonkatulmeandmedvägalakoonilised,niietmidagierilistesiletõstaoleksraske.Ainukesedaväärivtulmeon1936.alinnavalitsusepooltüleantudtsaariaegselinnapeajavolikoguliikmeametirahad.Samutiväärivaderaldimärkimist1941.a8.märtsil,jubapärastEestiokupeerimist,endiselinnainsenerWernckepooltmuuseumileüleantud18–19.sajandistpäritolevadmittestandardsedlinnaametnikeametimärgid.Viimastepuhulontõenäoliselttegemistuunikumidega.1941.aastassekuulubkaveelüksmärkimisväärnetulme.HariduseRahvakomissariaadistkuiantiülehulkmitmesuguseidpõlluseltsidelauajaauhinnamedaleid.Nõukogudeperiood(pärastIImaailmasõda1944–1980d)Sõjajärgsetperioodiiseloomustabmuuseumissetoodudagasegasteaegadetõttuvastuvõtmataesemetesüstematiseeriminejaarvelevõtmine.SiiahulkakuuluvadnäitekskakahesosasvastuvõetudFLGfaleristikakoguningAugustMikk´ukorjamisraamatutestläbikantudmitmesugusedvarasemadjakaasaegsedannetusedningnndublettidekogustarvelevõetudmuseaalid.Faleristikakogutäieneska„tänu"Rahandusosakonnale,misjagasnatsionaliseeritudvõikonfiskeeritudvarasid,lisandusidkamõnedüksikudannetused.EraldimärkimistväärivadntKõpuvallaarhiivivarad,kustmuuseumsai1949.aastalvägaheaametimärkidekollektsiooni.Viimasedoninventeeritudajalookogusse.1961.aastakstunduvadvanadvarudläbiolevatningkogukujunemisesjärgnebsuhteliseltstabiilneperiood,midaiseloomustavadväikesedüksikannetused–neistsuuremadjamärkimisväärsemadonErikaMännik,LeoVellemaa,JaanRebane(Naanurikaudu),LjubovRimmjt.1962.aastalon

  22

muuseumsaanudendaleosaJaanLeokesepärandist(1962;VM9248)–kasellekollektsioonihulgastonfaleristikakogusaanudhuvitavattäiendust.Kahjuksonpõnevlaulupeomärkidekogusiianiinventeerimatajaneedkuuluvadsisuliseltajalookogusse.Eespooltoodudtulmeteiseloomustamiseksvõiböelda,etsaadudmaterjalonniigeograafiliselt,temaatiliseltkuikakronoloogiliseltküllaltkimitmekesine.Domineeribsiiskinõukogudekaasaegnematerjal.Üllatavalkombelonmuuseumissenõukogudeaegseterinnamärkide,ordenitejamedalitekõrvaltoodudkanökeelatudesemeid.EipuudunudnendehulgastnäitekskaVabadusrist.Taasiseseisvumisperiood(1980lõpp–tänapäev)TaasiseseisvumiseaegsetjajärgsetperioodiiseloomustabeelkõigeEestiVabariigiaegsetejaokupatsiooniajalebasoovitavateesemetevastuvõtt.Erinevaltvarasematestperioodidestvõetiesemeidvastusuurtekollektsioonidena(Vellerind,Bergmann,Truujt).Nendekollektsioonidehulgasolikaküllaltkipaljufaleristilistmaterjali,midaolinõukogudevõimuorganiteeestaastakümneidvarjulhoitud.Faleristikakogusaisuhteliseltlühikeseaja,15aasta,jooksulrikkamaksligikaudu220väärtuslikumuseaalivõrra.Siiahulkakuuluvadniiriiklikudteenetemärgid,medalid,koolimärgid,insigniakuikalihtsadrinnamärgid.Nagueespoolöeldud,võetisuuremosavastukollektsioonidena,sellepärastonkamitmeidkordumisi–stüheliigilisiesemeid,midakollektsiooniterviklikkusehuvideseilõhutud.KogukoosseistänapäevalVMfaleristikakogujaVMajalookogufaleristikaosasisaldabkokku527+158=685museaali.Taolineeraldumineonkujunenudallakirjutanulemitteteadaolevatelpõhjustelvälja1980.aastatelfaleristilistemuseaalideinventeerimisekäigus.Kogumispoliitikaseisukohaltonagamõistlikkäsitledakogumaterjaliühtselt.Kogusisaldabmuseaaleliigiliselt:ametimärgid–10+29eraldus–31kooli–36laua–2laulupeo–18

mälestus–176rinna–85+125spordi–13teenete–133+1

Märkidearvliigiliselteivastamuseaalidekoguarvule,kunamuseaalidehulgasonkalindilõiked,medaljonid,ripatsidjmt.Kõigerohkemonfaleristikakogusjaajaloofaleristikakollektsioonisrinnamärke(31%),mälestusmedaleid(26%)jateenetemärke(medaleid)(20%).GeograafiliselprintsiibilliigitatultonkõigerohkemEestikohtakäivatmaterjali(ligikaudupool)järgnevadVenemaajaViljandi(ca11–13%).VäärtuslikematekstulmeteksvõibpidadaeelkõigeFLGmaterjalepeanumbriteVM6036jaVM8628all.Tegemistonsuurepäraselaua‐,mälestus‐jaauhinnamedalitekoguga,misväärikskunagikakindlastieraldieksponeerimist.Muidugipeakssedanäitusttäiendamakaüksikannetustenavastuvõetudmuseaalidega.Nõukogudeperioodiüksikannetustestjatulmetestvõibkokkukogudaküllaltkiaukartustäratavarinnatäiepunaautasusid:J.Pihlaku,L.Rimmi,Gröönijaveelpaaristväikekollektsioonist.1990.aastatetulmetestpeabesiletõstmapeamiseltkahteesemegruppi–esiteksonsaadudpäriskorralikEestiVabariigiteenetemärkidekollektsioonjateisekssaabkokkukailusakoolimärkidekollektsiooni.

  23

ValgedlaigudjaaktiivnekogumineKoguminefaleristilisematerjaliosasonmuuseumisolnudosaltsüsteemnejaosaltkakaootiline.Süsteemsustonülesnäidatudkaheljuhul–kuionolnudtegemistmingitetähtsündmustegalinnaajaloosningsiiskuiseeonolnudpoliitiliseltvajalik/võimalik.Niionsaadudpäriskorralikudkogudspordivõistlustegajajuubelisündmustegaseotudmärke‐medaleidagasamaskanõukogudeningEWiseseisvuseaegsetfaleristilistmaterjali.Passiivsemaltonsuhtutudagakohalikkuelukajastavamaterjalikogumissejasedaeelkõigemaakondasilmaspidades–seeongikõigesuurem„valgelaik",misvajakssüstemaatilistjaaktiivsetkogumistsilmaspidadeskaardistamistninghiljemkatäitmist(võimalustepiiresmuidugi).Seegapeaksaktiivnekogumistöökeskendumaeelkõigekohalikulematerjalile,sedaniivarasemaskuikakaasaegsesosas:–Viljandimaaasutustejaorganisatsioonidegaseotudrinnamärgid(peamkultuuriseltsid,põlluseltsid,piimaühistud,tähtsündmusedjne)–Viljandimaaasutustejaorganisatsioonidegaseotudlauamedalid‐auhinnamedalid–Viljandimaagaseotudametimärgid(asutused,kohalikomavalitsus)Üldistmaterjalipeakskogumalähtudeskollektsioonideterviklikkusepõhimõtetest:–isikukollektsioonid–sündmused–kollektsionäärid–kogusisesed„valgedlaigud"(hõbemedal,kuldmedal,jne)HoiutingimusedTänasedhoiutingimusedonpigemhead.Faleristikakogujaoksonolemaskapiseraldisahtlidningruumipuudustkartaeiole.Samaspeaksideaaltingimustepooleliikudesvõtmakasutuseletulekindlakapi,kuidseeeiolemuuseumitänaseidüldisivajadusisilmaspidadesprioriteetne.Midaeipeakskoguma?Nimekirjatehaeiolevõimalik,kunafaleristilinematerjalonvägamitmekesinejavägapaljuonerinimetusi.Samasvõibväljakäiapõhimõtted:–muuseumisjubaolemasolevaidesemeid(juhulkuineedeiasutulmuvatervikkollektsioonikoosseisus;võipoleseotudmingikonkreetselegendiga;võipolerariteet)–välismaisepäritolugajuhuannetusi(juhulkuineedeiasutulmuvatervikkollektsioonikoosseisus;võipoleseotudmingikonkreetselegendiga;võipolerariteet)–vägahalvasseisukorrasolevaidesemeid(juhulkuineedeiasutulmuvatervikkollektsioonikoosseisus;võipoleseotudmingikonkreetselegendiga;võipolerariteet)–maakonnagamitteseotudsuveniirmärkejmt(juhulkuineedeiasutulmuvatervikkollektsioonikoosseisus;võipoleseotudmingikonkreetselegendiga;võipolerariteet).Numismaatika‐jaarheoloogiakoguhoidjaAin‐AndrisVislapuu

  24

Lisa2ARHEOLOOGIAKOGUAjaloolineülevaadeViljandimuuseumikogusonarheoloogiaalakoguvanim.Kogusaialguse1878.–79.aastalViljandiordulinnuseltoimunudarheoloogilistelkaevamistelkogutudleidudest.Selleomaajakontekstistähelepanuväärseüritusegapandialusmitmelemuuseumilevägaoluliselekollektsioonile.Esimesenatulebsiinkohalmärkidaraiddetailide(peamiseltkapiteelide)kogu,kuidka16.sajandiarheoloogilistleiuaineseuurimiselonViljandiordulinnuseesimestekaevamistekoguEestisesmaklassiline.Viljandiordulinnusekaevamisleidudekollektsioontäieneska1889.atoimunudväljakaevamistel(arhitektR.Guleke)nnametnikemajapiirkonnas.Linnusekaevamistetõttuveelgiaktiviseerunudmuinsushuvistkantunatoimusid19.sajandilõpulväljakaevamisedmitmetelViljandiümbrusekalmetel,millestmuuseumissäilitatakseHeimtali,Vana‐VõidujaSürgaverekivikalmeteleide.Vastuvõetikamitmetellinnaterritooriumiltoimunudmullatöödelkogutudjuhuleide.TeguonesimesteteadaolevateleidudegakeskaegseViljandikultuurkihist.1907.asatutiKatariinakabelivaremetele,kustK.vonLöwisofMenarijuhatatuduuringutekäiguskogutisamutimõningaidleide,s.hmassiivnekaheksatahulinekapiteel.Kogudekorrastamiseosaskoostatinnbaltisaksaperioodilesimesedkataloogid(VM5331)ningleiudpaigutatipapisteksponeerimistahvlitele,kuhuneedtraadigakinnitati.EestiVabariigisünnigataandusbaltisaksaseltsidetegevus.ArheoloogilineuurimistöökoondusTartuÜlikooli,kusasutatiarheoloogiaõppetool,kabinetjamuuseum.Viimanetegutsesarheoloogiakeskmuuseumina.1925.avastuvõetudmuinsuskaitseseadusekohaseltvõiskohalikmuuseumvõiomavalitsusarheoloogiamälestiselväljakaevamisikorraldadavaidspetsialistijuhatuselningHaridus‐jaSotsiaalministeeriumiigakordseloaaluselningseagijuhul,kuiTartuÜlikooliarheoloogiakabinetiseeisoovinudkaevamisikorraldada.LeiudtulisaataTartuÜlikooliarheoloogiakabinetile,kusneedinventeeritijaseejärelotsustati,kasneidtulebsäilitadaülikoolisvõivõibneeddeponeeridavastavassemuuseumi.TÜarheoloogiakabinetkorraldasaastatel1921–40kõikViljandimaamuinasajamälestisteltoimunudarheoloogilisedkaevamised,ntMadikalme,Lõhaverelinnus,Siimusaarekiviajaasula,Kivisaarekiviajaasulajakalmistujt.SeetõttuontoonastelkaevamistelkogutudleiudtoonasesTartuÜlikooli,praegusesAjalooInstituudikogus.TÜarheoloogiaõppejõuH.Moorainitsiatiivilviidiläbiüleriigilinearheoloogilisteleidudekataloogimine,milleosanakoostasViljandimuuseumimuinasleidudekataloogi1931.aastalmag.MartaSchmiedehelm.NimetatudkäsikirjalinekataloogonpõhiliseksmuuseumikogudegatutvumisevõimaluseksTallinnasjaTartustöötavatelearheoloogideletänini.ÜhtlasikorraldasSchmiedehelmümbersenisetahvlitesüsteemi,lõpetadesFLGaegadestkehtinudtopeltnummerduse.ViljandiMuuseumikogudtäienesidpõhiliseltkohalikeüleantudjuhuleidudega.Kunakeskajaarheoloogiliseleuurimiseletoonaülikoolitasemelrõhkueipandud,jäidmuuseumikaViljandiordulinnusel,Villukeldriümbruses1939.akunstiajaloolaseArminTuulsekorraldatudkaevamistelleitudesemed.PärastTeistmaailmasõdakeskendusarheoloogilineteaduslikuurimistööendiseltmuinasajauurimisele,kuidkeskasutusekssaiENSVTAAjalooInstituut,mis1950.aastalviidiüleTallinna.Kunamõnedarheoloogidasusid1950.–60.aastateltöölemaakonnamuuseumidesse(ViljandisHennMoora),korraldasidkaevamisiühiseltTAAjalooinstituutjakohalikmuuseum.NiionViljandimaaNaanulinnusel1952.–53.aastaltoimunudkaevamisteleidudestüheaastaleiudViljandis,teiseaastaleiudagaTallinnas.

  25

Muuseumikogusidtäiendatikamuuseumiendakorraldatudkaevamistega.ViljandiMuuseumjätkasesmaltSiimusaaremesoliitikumijakeskmiserauaajaasulauurimist(koosLembitJaanitsagaAI‐st),seejärelkaevatiTõrvaTantsumäejaVoorulinnuseid(1966–70),Ristikirikuaset(1971,1975)ningmõnesidkülakalmistuid.MitmeteTeadusteAkadeemiaAjalooInstituudiarheoloogidekorraldatudsuurematekaevamisteleiudviidiseevastuTallinna.Pärast1975.aastatViljandiMuuseumomaarheoloogilisikaevamisienameikorraldanud.MaakonnaasulakohtadeljakülakalmistutelAjalooInstituudiarheoloogidepooltjuhatatudkaevamisteleiudviidiseevastuTallinna.KuigiHennMoorajuhatuseltoimusidkaevamisedkeskaegsetelkülakalmistutel,eesmärgigatäiendadamuuseumikeskaegsemaarahvakohtakäivaidesemekogusid,eilugenudmuuseumtoonaolulisekskeskaegseViljandileidudetalletamist.NiieivõtnudmuuseumiteadusdirektorHennMooravastuViljandifrantsisklastekloostriterritooriumil1980.–81.aastaltoimunudkaevamisteleide.TegemistpoleEestikontekstissiiskierandlikunähtusega.SamalaadseteprobleemidegapuututikokkukantTallinnaVanalTurul1977.akaevamistelkogutudleidudepuhul.KaAjalooInstituudiarheoloogiakogusseeisoovitudEestilinnadekeskajakaevamisteleide.LisaksKultuurimälestisteRiiklikuProjekteerimiseInstituudiletalletastoonalinnakaevamisteleidekaTartuLinnamuuseum.Alates1989.aastastonViljandilinnastoimunudhulgaliseltpäästekaevamisijajärelevalvetöid,milleleiudmoodustavadsuureosaViljandiMuuseumiarheoloogiakogust.KRPIlagunemiselkehtestatikokkuleppelinepõhimõte,etarheoloogilistelkaevamistelkogutudleiudantakseülevastavamaakonnavõilinnamuuseumile.ViljandiMuuseumonvastuvõtnudkõiklinnasjaordulinnuseltoimunudarheoloogilistekaevamisteleiud.MaakonnastoimunudsuurematestuuringutestantimuuseumileüleSammastekivikalmekaevamisleiud(1989ja2002,HeikiValk).Samasonteistesasutustes(AjalooInstituudis,1992.aastastkaTÜs)hulgaliseltViljandimaaltkogutudinspektsioonileideningkamõnedmaakonnakaevamisleidudekogud(ntAinduasula,Kivisaarekiviajaasulajamatmispaik,Kaubikülakalmistu).Aastatel1993–1997ja2003–2006korraldasViljandiMuuseumkaisearheoloogilisikaevamisijajärelevalvetöidViljandivanalinnas,ViljandiningHelmeordulinnustel.EsiletõstmistväärivadJaanikirikukalmistualal1990.–1991.a(VM10258,VM10324,VM10977),1993.–1995.amuuseumihoovis(VM10536,VM10942,osaliseltarvelevõtmata)ning2003.–2004.aordulinnuseltoimunudkaevamisteleiukogud(VM10922,VM11041).Samadelperioodidelkorraldasmuuseumkaüksikuidmaastikuinspektsioone.Suurosaaastatel1996–2006TartuÜlikooliarheoloogidekorraldatudkaevamisteleidudestsäilitatakseTartus,TÜarheoloogiakabinetihoidlas.Kogukoosseistänapäeval1.jaanuari2014.aseisugaonViljandiMuuseumiarheoloogiakogus59812museaali.ErilisemateleidudenavõibesiletuuaViljandiordulinnuseltkogutudraiddetailidekollektsiooni.ViljandilinnuseltonkogutudüksEestirikkalikumaid16.sajleiukogumeid.2003.–2004.aleitimaalingutegaklaaspeekritekilde,mispärinevadilmseltVeneetsiasvalmistatudnõudest.TäiestiomalaadneonViljandiLossimägedes1999–2006uuritudmuinasajalõpusajanditekompleks–asustuskeskusningoletatavordulinnusepiiramisrajatis,nagukaselleuurimiselkogutudleiukogu.MärkimisväärsedonkaKuudejaSammastekalmeterikkalikudleiukogud(peamiseltmuinasajalõpusajandid).Arvukas,kuidläbitöötamatajaraskestikasutatavleiukogu(paiknebebamugavatesümbrikes)pärinebSiimusaarekiviajaasulakaevamistelt.Kokkuvõtteksvõibmärkida,etViljandimuuseumipeanumbritkannavadpraktiliseltkõikkeskaegseViljandilinnajalinnusearheoloogilisedleiud.Seegaoleksmõistliksellepõhimõtte

  26

jätkamine,etühelinnaainesegaoleksvõimaliktutvudaüheskohas.Viljandimaakonnastoimudkaevamisedonesindatudüksikute,ehkkimitmekesistekollektsioonidega.ValgedlaigudAjaliseltonkõikperioodidesindatud,ehkkileiuainesehulkneistonerinev.Teistestmõnevõrranõrgeminionkajastatudroomajakeskminerauaaeg,samutiuusaeg(eeskätt17.sajand).Ehkkiseeonmõnetitingitudkaobjektiivsetestpõhjustest(nendeperioodidemuistiseidonsäilinudväheningneedonleiuvaesed),takistavadneedpuudujäägidpüsiekspositsioonikoostamist.Temaatiliseltonalaesindatudmaa‐asulatekaevamis‐jainspektsioonileiud.Suhteliseltväheonkakeskaegselinnamüürigapiiratudalaltoimunudkvartalisisestekaevamisteleide(s.tmittetänavatelepaigutatudtrassidest,vaidhoonetestjahoovidest).Materjalidestonvägavähepuitjanahkesemeid,viimastehulgasteritihästikonserveeritudesemeid.Numismaatika‐jaarheoloogiakoguhoidjaAin‐AndrisVislapuu

  27

Lisa3ARHIIVKOGUAjaloolineülevaadeViljandiMuuseumiarhiivkoguvõiblaiaslaastuspidadamuuseumigaüheealiseks.Julguseannabselleksfakt,etkogussekuulubmuuseumilealusepannud1878.–1879.aastalossimägedestoimunudarheoloogilistekaevamistepäevik.KahjuksonkogussejõudnudliigaväheKaevamistekomiteesthiljemväljakasvanudKirjanduslikuSeltsi(FellinerLitterarischeGesellschafti)dokumentatsioonist.Kindlamaltsaabarhiivkogumoodustumisesträäkidakolmekümnendatelaastatel,kuiViljandiKodu‐uurimiseSeltstaasavasmuuseumi.Siisalgaskanimetatudkogukasv.SuurosakogusolevatestViljandimaamõisategaseotuddokumentidestjõudismuuseumiaastatel1937–1939,kuilahkuvadbaltisakslasedmuuseumilerikkalikkeannetusitegid.Muuseumikogudejaoksvastuolulineaegoli1940.–1950.aastad.SuuredaugudkogudessetekitasViljandiMuuseumistsensorBaranitegevus.NiiontulmeraamatuskustutatudVEHSpooltmuuseumileüleantudFr.Kuhlbarsi(VM1437‐1445),kindralLaidoneri(VM1195),kaitseliidu(VM3606)jamitmeaastalinnavolikoguvalimistegaseotuddokumendid(VM2816‐2819).Õnnekseihävitatudsiiskikõike,osaViljandiMuuseumikogussekuulunutestrikastavadtänapäevalKirjandusmuuseumijaRahvusraamatukogukogusid.AktiivselttegutsessellelperioodilKõpuKodu‐uurimisering.Nendekaasabilonarhiivkogutugevalttäienenud.Selleperioodiannetustehulkakuulubkakoguvisuaalselthuvitavaimdokument–1805.aastastpärinevtsaarAleksanderIallkirjagaKõpumõisakinkekiri(VM7786).70.‐ndateljõudismuuseumisseKihuoja(lisaKinkelepingule27.II1970),Naanuri(VM9656)jaLeokesekogudningViljandiLinnaTSNTKArhitektuuriosakonnaehitusprojektidearhiiv(VM9554).Viimasel10–15aastalonarhiivkogusselisandunud: SeosesriigistoimunudmuudatustegajavanaametiühingusüsteemilikvideerumisegaantiüleViljandiRajooniHariduse‐jakultuuritöötajatea/üarhiiv(VM10437); EnnoPiirivahenduselA.Lättemäematerjalid; ELKSViljandiosakonnategevustjategelasipuudutavmaterjal(VM10585); RemondikäigusleitudViljandiNoorteKotkasteMalevakroonikaraamat(VM10467); AnnetusetegipraeguKanadaselavendineviljandlaneWernerEldring,kestõiomavanaemaAnnaEldringi(sündinudToss)mälestusekskoostatudalbumi(koosnebperekonnaajalugupuudutavatestdokumendi‐jafotokoopiatest(VM10595); JaakPihlakukaasabilonkogussejõudnudVabaduseRistikavalerepuudutavaidmaterjale.NäiteksH.TimpsonVRII/3;kolonelleitnantMartinBergmannVRII/3,deponeeritudonkolonelA.MatsaloVRII/3,N.PõlendikVRII/3,M.KukkVRII/3jt.ArhiivkogukoosseistänapäevalKuigikoguonsuhteliseltsuur,eisaaühestkidokumendikogumisträäkida,kuitervikkollektsioonist.Dokumendidliigitataksesisujärgi: Juriidilised(keisriukaasid,kohtuprotokollid,lepingudjne) Põllumajandus(mõis,talu,kolhoos) Tööstus Kultuur(sport,kunst,haridus,seltsid,muusika,teater,kirik) Haridus

  28

Sõjadjarevolutsioonid,sõjavägi,tuletõrje Kaardid,plaanid,projektid Isikud Kodu‐uurimine Välis‐Eesti Pisitrükised,reklaamjmSuuremadenam‐vähemterviklikudkollektsioonidon ehitusprojektidekogu,milleandisüleViljandiLinnaTSNTKArhitektuuriosakond;kogusisaldab20.‐30.ndateaastateehitus‐jaümberehitusprojekteViljandilinnastning1947.‐51.aastaprojektelinnastjamaakonnast,sealhulgasprojektidmaakonnavennaskalmistutekohta(VM9554); projektidXIX‐XXsajandivahetusest; LeokesekogukoosseisusTulekindlustusplaanidXIX/XXsajvahetusest; deponeeritudonViljandiMuuseumiVEHSikoolidearhiiv; küllaltsuuronkaartidejaplaanidekogu; kogustvõibleidakatsaariukaasealates18.sajandist; taludokumendid; tööstus; mõningalmääralonmaterjalekaViljandilinnasjamaakonnastegutsenudseltsidekohta;Suuremosasellestonküllkutsed,kavadjakuulutused.Leidubsiiskikapõhikirju,protokolliraamatuid,liikmetenimekirju. Mitmedkultuurilugupuudutavaddiplomitöödjahuvitavaidkodu‐uurimistööd.Huvitavamatedokumentidenanimetaksveel1.ParikaKõrtsirendileping(VM3431)2.Lahmuseeramõisarevisjon28.I1751.(VM8340)3.SisultonomanäolineJohannesTengijaEllaKaruabielulepingaastast1921(VM9313)4.HuvitavadonkindlastiWestren‐Dollimaterjalid:kladed,misseotudtematöögakoolisjaJaanikirikus.

ValgedlaigudArhiivikogupuhulmaksabühesõnalineiseloomustus:kaootiline.Ükskõik,kaslähtudaajaloolisestvõipiirkondlikustprintsiibist.KatmatateemadjapiirkonnadPilistvere,HallistejaKarksikihelkondVastupanuliikumineNõukogudevõimuajalTaasiseseisvumiseaegsetestrahvaliikumistestEraettevõtlusesünd–esimesedkooperatiividTänanekogumiskavaHoidladonpõhimõtteliselttäis.Arhiivkogupuhultulekskõneallavägaeriliseddokumendid,lihtsaltmasstoodanguteiolemõtetkoguda.Kõneallavõikstullavalimispropagandajanäidisedkoolidelõputunnistustest.Arhiivkogueioleveelniipõhjalikultläbitöötatud,etsaakskindlaidpiiretõmmata.Seetõttutulebigapakutuddokumendiüleotsusvastuvõttatöökäigus.ArhiivkogukuraatorHeliGrosberg

  29

Lisa 4 ETNOGRAAFIAKOGUKogukujunemineViljandiMuuseumikogumispiirkondaonkuulunudmuuseumialgaastatestkunitänaseniendisaegsedViljandimaakihelkonnad:Viljandi,Paistu,Tarvastu,Halliste,Karksi,Helme,Kõpu,Suure‐Jaani,Pilistvere,Kolga‐Jaani,Põltsamaa.ViljandiKodu‐uurimiseSeltstaasavasViljandis1933.aastalmuuseumi.Uusseltsijuhatusalustasuuteliikmetevärbamistjalaialdastmuinsusesemetekogumist.Ajalehtedesilmusidteated,kusesitatiüleskutseidvanavarakogumisekskoosesemeteloeteluga,midamuuseumitulekstuua.Loodilaialdanenn.usaldusliikmetevõrk,kelleltlaekusesmajoonesetnograafilistmaterjali.1935.aastalkolismuuseum„Fräulein‐Stifti”ruumidesseJakobsonitn1.Siinolidusaldusliikmetepooltkogutudesemeidosaliseltjubavaatamiseksväljapandud.1938.aastalõpuksolimuuseumisarvelevõetud2943eset,neistetnograafilisieksponaate1210.MuuseumiuutesruumidesPostitn10,olidpooltes(kuuestkolmes)nähaetnograafiaväljapanekut:naisterõivad,naistejameestetöö‐ningtarberiistad,põllutööriistad.Kogumistööagajätkus.Tolajalpeetiesmatähtsaksvanajakaduvatalurahvakultuuritalletamist,kuidväärtustatikakultuuriloolisejamuinasteaduslikumaterjalikogumist.1940.aastalsaimuuseumendalealalisedjaavaramadruumidvanaapteegihoonesTombiplatsiääres(KindralLaidoneriplats).1942.aastaksolidmuuseumitööjaväljapanekudtäielikultümberkorraldatud.AjalehtSakalakirjutas7.04.1945,etetnograafilineosakondvõttisendaallakolmruumi,sisaldadesarvukalthästivalitudeksponaateViljandimaalt.Leiduskauneidkunstipäraseidõllekanne,puustsöögi‐ningtarbeesemeid,puusttünne,lukke,riive,õllelüpsikuid,koorekirne,lasse,lähkreid.Äramärgitihuvitavaltpahastkasvanudpiipu,missarnanevatmagavalekoerale,pulmarange,sadulaidjm.Haruldustenanimetatikangaaurutamiserullijakangatõmbamise(venitamise)pinki.TunnustussõnuVM‐ietnograafiakogukohtaütlesjuba1943.aastalH.Kurrik:Teinemuuseum,milõnnestuspaariaastagarajadatäiestiuusetnograafilineosakond,onViljandimuuseum.Siinjuuresonkoguniisuur,etmoodustab1/3muuseumikogust,millesonüle3000numbri.Suuremosamuuseumikogutudetnograafilisestesemetestsaadipeamiseltannetustenajakinkidena.Tekstiilesemeidjaehteidkaosteti,sestjustvanemadinimesedeitahtnudniikergestiomariietusesemetestvõimitusugupõlvevanadestperereliikviatestloobuda.Aktiivnekogumistööusaldusliikmetekaudukestiskogumisraamatuteandmeilkuni1941.aastani,soikussõjaaastailningjätkusuuehoogaallesaastail1948/1949.PealesõdategutsesaktiivseltKõpuKodu‐uurimiseringI.Amaeestvedamisel.Neiltlaekusmuuseumilekaetnograafilistmaterjali.Vastuvõtuaktidepõhjalonnäha,etaastail1951‐1965olietnograafilisekogujuurdekasvüsnakesine.Põhjuspeitubarvatavastiselles,etpeatähelepanukoondatipeamiseltkultuurmassiliseletööle.Hoopiskisoikusesemetekogumineaastail1965‐1972,milmuuseumitoodimõniüksikese.1980.‐ndalaastaltõimuuseumitolleaegneteadusdirektorH.MooraKõpukihelkonnast,Suure‐Kõpuvallast,Tammistutalustmuuseumi57uutpuit‐jatekstiileset.1984.‐daaastagalisandusetnograafiakogusse11museaali.Siitedasionetnograafilisekogujuurdekasvolnudküllaltkiühtlane,kõikudesaastatelõikes10‐20uueesemevahel.1990.‐telaastatelsuurendassedaarvuViljandimuuseumikäsitööringipooltvalmistatudViljandimaa11kihelkonnarahvarõivastekoopiad,midakasutatiosaliseltkauues

  30

ekspositsioonis.Viimastelaastatelonsuurematrõhkupandud1920.ja1930.‐teaastatematerjaliningnõukogudeperioodiigapäevaelukajastavateesemetekogumisele.Eelnevatanalüüsidesvõimetehajärelduse,etenamusväärtuslikkeetnograafiakogussäilitatavaidmuseaaleonmuuseumitoodudenne1941.aastat.Järgnevateaastatekesinejuurdekasvonsuuresosasseletatavkasuureruumikitsikusegajavägahalbadehoiutingimustega.Seetõttueikorraldatudkaspetsiaalseidekspeditsiooneesemetekogumiseks,kunapuudusidelementaarsedkivõimalusedsäilitamiseks.KogukooslusjajaotusprintsiibidtänapäevalKogueesmärk–kajastadaigapäevaelu,kultuurikuielamiseviisijalaadi,arvestadesselleajalist,ruumilistjasotsiaalsetmitmekesisust.Koguesemedonfüüsiliseltüldjoontesjaotatudkolmeruumi,jagunedestekstiilikoguks(ka.ehted)japuidukoguks(kametallesemed).Esimeseshoidlaruumissäilitataksetekstiilesemeidjaehteid(muinasajasttänaseni),teisesväiksemaidpuitesemeid–toidumajandusegaseotudesemeid,käsitööriistu,muusikariistu,igapäevaseidtarbeesemeidjne.Kolmandasse,kõigesuuremassehoidlasseonpaigutatudmahuliseltsuuremadesemed–elamusisustus,põllutööriistad,loomakasvatusegaseotudesemed,toiduainetesäilitamisekskasutatudsuuredesemedjne.1933.aastastkunitänasepäevanionmuuseumietnograafiliseskogusomalekohaleidnudüle4000museaali.Seekogupoleagasugugitäielik.Täielikumaltonesindatudrõivasjatööriistad.Teisiliikeiseloomustavaidesemeidonkogutudlünklikult.Seetõttuonvajalikväljatöötadaedaspidisedkogumistööülesandedmuuseumikogutäielikumakskomplekteerimiseksniipaljukuiseetänaselpäevalenamvõimalikon.PeatähelepanutulebpöörataViljandimaalähimaminevikujakaasajaelu‐olukajastavamaterjalikogumisele,sestsellesosasonpuudujäägidkõigesuuremad.Sisuliseltonesindatudjärgmisedesemeliigid:

kalapüügiriistad; jahiriistad; põllutööriistad; loomakasvatusegaseotudesemed; käsitööriistad; rõivas; ehted; tarbetekstiil;

liiklus‐javeovahendid; elamusisustus; toidumajandusegaseotudesemed; mõõdud; muusikariistad; lastemänguasjad; isiklikudtarbeesemed; muud.

Kõigepareminiläbitöötatudontekstiilikogu,miskoosnebrahvariietest,linnamoelisestrõivast,tarbetekstiilidestjaehetekogust.Siinonesemedpaigutatudkarpidesseliikidejärgi,jaotudesveelkakihelkondlikult.Koostatudonasukohajärgsednimekirjad,kuidkõigeparemonesemeidleidakartoteegiabil,kusonesemeliigidjaotatudveelkihelkondlikultjakusonkirjaskõigeolulisemadmuseaalipuudutavadandmed.Muuseumirikkalikpuidukoguonjäänudvõrreldestekstiilikogugaaegadejooksulõnnetulttagaplaanile,sellepõhjustenanäemevähesthuvikoguvastu,halbadokumenteerimistjahalbuhoiutingimusi.Hallitanudesemedolidpraktiliseltkasutamiskõlbmatud1995.aastani,milsaadikorralikudhoiutingimusedseosesuuehoidlavalmimisega.Rahvarõivastenagumitmeteteistekogudevastutuntiaastakümnetejooksulrohkemhuvi,seetingiskanendekogudeparemajakiiremaläbitöötamise.

  31

Vanimatekstekstiilideksselleskoguson18.sajandilõpupoolestpärinevadViljandikirivöö(VM3584/E131),Paistusukad(VM8992),kaksTarvastusärki(VM9254;8984),Suure‐Jaanisärk(VM2453),TarvastutanuPaistust(VM3542),Suure‐Jaanitanu(VM140/E204)jaTarvastumehekaltsad(VM8985/E417)ning19.sajandialgaastailvalmistatudkaksPaistusärki(VM9106;927)jaüksSuure‐Jaanisärk(VM9545),kaksViljandipõlle(VM3150/E152;VM3555/E151),Suure‐Jaanitanu(VM3143/E206)jaTarvastutanu(VM9106/E423:8).KõigeenamontekstiilelaekunudViljandikihelkonnast–kokku617.TeiseksarvukamaltesindatudkihelkonnaksonPaistu.Pilistvere,Põltsamaa,HelmejaHalliste‐Karksionkihelkonnad,kustetnograafilisttekstiilionkogutudvägavähe.Tekstiilikoguolulisealajaotusemoodustavadehted.Seekogusisaldabrinnaehteid,kaelaehteidjasõrmuseidalateskeskajastkunitänapäevanivälja.Kogupärleiksonseitse19.sajandistpärinevatsuurthõbedastkuhiksõlge,kodarategarahaSuure‐Jaanist,keskaegsedsüdamekujulisedsõled,nurk‐jarõngassõledningharisõrmused.Enamus18.ja19.saj.ehetestonsaadudkinkidena,väiksemosaostudena.Varasemapäritolugaehetepuhulontegemistpeamiseltmaaleidudega.Puidukoguvanimadesemedpärinevad19.saj.Ipoolest–uhmer,koorekirn,ummiktõrred,taarikannud,veimevakadjavillavakad.HoiutingimusedAlates1970.‐testaastatestolidkõigekehvemateshoiutingimustespuuesemed:‐kaetudpaksuhallituskihiganingüleliigsestniiskusestlausavettinud‐keldripõrandalekogunestänavatõstmisetõttuvesi‐keldrispuuduskakorralikküttesüsteem.1990.‐nendateaastatealguloldisunnitudosapuidukogustevakueerimaajutistesse,ühelasteaiapooltvabastatudruumidesseVäike‐Turutn.1.Siitviisidvargadärapeaaegupoolpuidukoguuhkuseksolevastõllekannudekogust.Puidukogusaiendalekorralikudhoiutingimused1995.‐ndalaastalseosesuuehoidlavalmimisega.Museaalidiseonpaigutatudmetallriiulitele.Kogupuidukogusaieelnevaltpuhastatudjakuivatatud.Hallitanudesemedviidiühemuuseumitöötajamaakodusse,kussiisorganiseeritinendepesemineroheliseseebijajooksvaveega.Tekstiilikoguasuberaldiruumis,kushoiutingimusedonsamasugusednagupuiduhoidlateski.Väiksemateriietusesemetesäilitamiseksonkasutatudhappevabukarpe,suuremadasetsevadkappidesriidepuudel.KoivältimiseksonsuuremadriietusesemedasetatudKanadalõhnavastseedristriidepuudele,taskutesseedripuustmunakesed.Teisteesemetevaheleonpaigutatudsamastpuustklotsid,midaaeg‐ajaltlõhnasäilitamisekspeabkaredapaberigaülehõõruma.Käesolevalhetkeliseloomustavadhoiutingimusikaksmärksõna–ruumipuudusjatolmuläbilaskvadaknad.Tekstiilikoguohustabniiskustõhkavsein.KogumistööedaspidisedpõhimõttedKoguminepeaksolemateadlikjaaktiivneningkogumapeabselliseidesemeid,mison: tavalised tähenduslikudKaasaegseesemekogumiseseisukohaltonolulinesee,eteseteikäsitletaasjana,vaideelkõigemärginainimesestjakultuurist.Ilmann.legenditaoneseväärtusetu(ese,millestteatakserohkem,onväärtuslikumkuiterveesemetekoguilmaandmeteta).

  32

ViljandiMuuseumietnograafilisetekstiilikogutäiendamiselonotstarbekasarvestadajärgmistperiodiseeringut:

Rahvarõivas Linnamoelinerõivas Rõivas1920–1945 Rõivas1946–2000

Tarbetekstiilkuni1900 Tarbetekstiil1900–1945 Tarbetekstiil1945–2000

Tarbeesemetekogumisel:

Traditsioonilinetalupojakultuurkuni19.sajlõpuni. 1900–1920 1921–1945 1946–2000

Kokkuleppeliseltkuuluvadajalookoguvõietnograafilissekogusseesemedjärgmiselt: Ajalookogu Etnograafiakogu sõjaväevormid igapäevaneriietus koolivormid peakatted lauanõud(mispoleE) jalanõud potid,pannidnõukaajast ristimisriided veinipudelid lasteriidedjajalanõud vormimütsid pulmariietus mobiiltelefonid,telefonid mänguasjad õmblusmasinad triikrauad spordivarustus,riided piibudEtnograafiakogukuraatorTiinaJürgen

  33

Lisa5FOTOKOGUKogukujunemineAlguseonsaanudFLGkogudest,siitonkogussetulnudvanimaddateeritudfotod–arheoloogilisedväljakaevamisedKaevumäel1878/1879.Kuni1945.aastaniolifotodelaekumineväike(fotograafiaeiolnudvägalevinud),selperioodilvõetivastumitmeteseltsidega(Koit,käsitöö,tuletõrje)seotudpilte(peamiseltgrupid),gruppekoolistjakursusteltninglinnavaateid.Kiiremkasvpärast1945.aastat:

1950.aastatellaekuskogussesuuremkogusT.Parrifotosidjanegatiive(muuseumitegevusest,peamiseltnäitused),~200museaali

1960.aastatellisanduskogussesuuremkogusA.Kiislafotosidjanegatiive,~600–700museaali(loodusvaated,maakonnajalinnavaated)

1960.ja1970.aastatelvõetikogusseL.VellemaafotosidjanegatiiveViljandilinnajamaakonnaehitistest,laulupidudest),~400museaali

1960.ja1970.aastatelkogusmuuseumilefotosidtaendakodu‐uurimisring,rohkemtoodiTarvastujaKõpukhkseotudmaterjali

1971.a.toodikodu‐uurimisringieestvõttelmuuseumipaartuhatJ.Rietiklaasnegatiivilinnavaadete,portreedejagruppidega(arvelevõetud1992.a.–linnavaadetekogu,postkaardisuurus,459museaali,1999.a.–erisuurusejateemagaklaasnegatiivi,1002museaali)

1973.a.täieneskoguK.Naanurilekuulunudalbumite(6tk.,vaated,portreed,teater)jafotodevõrra(~2000fotot)

1989.a.võetiarveleJ.Rietilinnavaadetegaalbumid(10tk.,459fotot) 1990.aastatelonmuuseumitoodudpaljusõjategevusejasõjaväeteenistusegapilte,osa

onalbumites 2010–2011.aastatelvõetudarveleO.Bendipostkaartidekollektsioon(3180museaali)

SüstematiseerimistjaarvelevõtmistootavadE.Velistefotodjanegatiivid(mitmetestuhandetes),Ed.Rangiklaasnegatiivid(ülekahekümnetuhande),H.Kullandiklaasnegatiivid(mitutuhat)jaajaleheltSakalasaadudfotod(mitmetestuhandetes).Alakogukoosseis01.01.2014.a.20079museaali(sh.negatiive~5000,ülejäänudpositiivid)Tähtsamadtulmed: väljakaevamisedViljandilossivaremetes1878/1879 K.Naanurilekuuludalbumid(paljutsaariaegseidfotosid) JaanRietinegatiivid,fotodjafotoalbumid(põhiliseltViljandilinnjainimesed1896–1939) TõnisParriklaasnegatiivid,peamiseltViljandilinn1930.aastatel,238museaali sõjaväelastega(J.Junkur,A.Tamtik,J.Vellerind,J.Soe,M.Bergmann,A.Tenno)seotud

albumid(10tk) O.BendikollektsioonAlakogusuuremadlüngad: Spordigaseotudsündmused,isikud Osakihelkondade–Viljandi,Pilistvere,Põltsamaa,Helmekohtamaterjalisuhteliseltvähe Poliitilinetegevus(parteid,valimisedjne.) Kaasaeg,eritisündmusedViljandisjamaakonnavaated,sündmused

  34

Hoiutingimused Klimaatiliseltrahuldav Ruumipuudus Loodus‐jafotokoguühesruumis,peaksidolemaeraldiTänanekogumiskava Antikvariaatidekülastus Koostöökollektsionääridega Muuseumivõimõnepalgatudisikupooltlinnajasündmustejäädvustamine Arvelevõtmatamaterjaliläbitöötamine(täidabkoguspaljulünki)Ettepanekudmaterjalikogumiseks Jätkatakoostöödantikvariaatidejakollektsionääridega Arvelevõtmatafotodehulgastvalidaväljahuvipakkuvadpildidarvelevõtuks Muuseumjäädvustabisevõikasutabkedagi,kespildistaksViljandilinnajamaakonnaolulisemaidsündmusijakohti

Teavitadaajalehespuuduvastmaterjalist Ruumipuuduselkogudavaidvägaväärtuslikkealbumeid,raamitudpilteFotokogujalooduskogukuraatorTiinaParre

  35

Lisa6KUNSTIKOGULühiülevaadekunstikogukujunemisestKunstikogumisegaViljandistegidalgustbaltisakslased.ViljandiKirjanduslikuSeltsi1912.aastakataloogisleidubseitsenimetusterinevaidkunstiteoseid.ViljandiMuuseumjätkasjubauutekunstiteostekogumist,1936.a.annetasJüriKölerkaksJohannKöleriõlimaali–„Daamiportree"(VM1313)ja„Itaaliamaastik"(VM1314).SamalaastalvõetihoiulekolmasJ.Kölerimaal„AleksanderIIportree".1936.aastalostetiViljandikunstielusaktiivseltosalenudkunstnikultV.Ormissoniltkaksõlimaali„Maastikmajadega"(VM1402)ja„Maastikvabrikuga"(VM1403),J.Kangilaskilt„Natüürmort"(VM1404)jadekoratsioonikavand(VM1405)1939.a.annetasbaltisakslaneViktorvonHelmersentundmatukunstnikupooltmaalitudviisportreed:„Daamiportree"(VM3725),„LandratHelmerseniõde"õlimaal(VM3725),„LandratHelmerseniõdepastellmaal(VM3727),"TheodorvHelmersenivend”(VM3728),AugusteSofievonStael‐Holstein(VM3729),GotthardtvonStael‐Holstein"(VM3730)Wernckeltsaadiannetusenaelfenbeinmaalid:KeisrinnaKatarina(VM4384),„Daamiportree"(VM4385;VM4386),„Siluettovaalsesraamis"(VM4387)jaakvarellmaal(VM4388),AnnieSchoelerilekuulunudJürgensikauduannetatudkaksklaasmaali(VM4817;VM4818).Sõjaolukorratõttuvahepealseisnudmuuseumtaasavati1945.aastaaprillis.Muuseumikogudereorganiseerimisegamoodustati1946.aastalViljandiMuuseumisomakunstiosakond.1946‐1950.aastateltäieneskoguligiveerandsajamaaliga.Mõnednäited:G.Mootse5akvarelli(VM4901‐4905),A.Murakini„Lilledvaasisjaõunadvaibal"(VM4906),„Viljanditrepimägi"(VM4907),A.Heickel„Maastikjärvega"(VM4908),J.Kangilaski„Viljandijärvlinnagatagaplaanil"(VM4909),J.Muks„Lilled"(VM4910),O.Kangilaski„Niitjad"(VM4911),Hoonedpuudega"(VM4912),Võerahansu„Natüürmort"(VM4913),A.Promet,„Lehedlangevad"(VM4914),tundmatukunstniku„Heinalised"(VM4915),Vanakamara„Kalmistul"(VM4916),K.Mägi„Põllumaastik"(VM4917),V.Ormissoni„Sirelid"(VM4919),M.Celmina„Maastikveekoguga"(VM4920)ja„Metsamaastik"(VM4921),O.Kangilaski„Talvemaastik"(VM4922),H.Lukk„Rüütlid"(VM4923),Horvath„Piibumees"(VM4924),Ruricin„Uinuvdaamdiivanil"(VM4925),A.Murakini„Viljandijärv"(VM4926),J.Kangilaski„Laev"(VM4927),Fedrovin„Kartulivõtjad"(VM4928),E.Kutsar„Kalastajad"(VM4929),H.Tammet„Tänavkirikuga"(VM4931),tundmatukunstnik„Puuvili"(VM4932)ja„Alpid"(VM4932).1949.aastalandisViljandiTarbijateKooperatiivüleA.Laikmaa„C.R.Jakobsoni"portree(VM7063).1951.aastalostetiJennyKoppiltJ.R.Berendhoffiõlimaal„Eestineiu"(VM8230).MaaliomanikKanadaselavIreneParveolisaanudmaaliomaisalt.1977.aastalpealeJ.Muksinäitustostetikunstnikult:„NeiuKookiportree"(VM9731:1),„Kartulid"(VM9731:2),„TuulemurdI"(VM9731:3).1983.aastalvõetiarveleakvarellidSuislepamõisaruumidest,autorA.vonKrüdener1887.„Elutuba“(VM9893:1),„Söögituba"(VM9893:2).SamalaastaltäieneskoguLilianHärmijaEndelHärmi7akvarellijapastelligajakunstnikE.PehapiõeVandaPehapiannetatud13E.PehapitöögajaE.Viiralti„Mõrsja".1986.aastalpealePaulKondasesurmamüüsidpärijadmuuseumile26maali,mismoodustabpeaaegutervikukunstnikuloomingust.1990.aastatealgulhakatiostmakaasaegseidViljandikunstnikke,s.hS.Kärner,T.Lindma,K.Rattus,P.Pangsepp,K.Tool,I.Agur;E.Härm.

  36

SamutiandisViljandiMaavalitsusüleOsvaldRaba10õlimaali.LaineTammannetasE.Pehapi„Pangahoone",viimaselonkõrvutikunstiväärtusegakaViljandilähiajalugututvustavväärtus.ÜkssuuremaidannetusitegiRootsiselavLiinaGrünberg,keskinkismuuseumile8AntsMurakinimaali.1999.aastalmüüsAnitaJärvomakaksikõeV.Hillep‐Liivi10maali.V.Hillep‐LiivonBelgiastunnustatudkunstnikningsoovis,ettemakodulinnamuuseumisolekskatematöid.Aastatel2003kuni2005onmuuseumostnud19kunstiteostViljandiKunstnikelt:EviKaur,MalleLondon,HülleHaab,KaiMägedi,LilianHärm,TeetLindma,AndresMarandjaEnnoAllik.KõiknimetatudkunstnikudonViljandilenäitustekülastajateleomaloomingugatuttavad.Alates2009.aastastonkunstikogusselisandunudannetuseteel:A.Starkopfibareljeef,E.ReierišaržidjaV.Klandorfiõlimaalid.KunstikogukoosseistänapäevalKunstikogukoosneb:maal,graafika,tarbekunstjaskulptuur.ÜlevaadehoiutingimustestEnamuskunstikogumuseaalidestpaiknevadarhiivkogugaühesruumis.Säilitamiseseisukohaltonruumsobiv,kuidruumipuudusonsuur.Maalidonpaigutatudriiulile,miseivastakaasaegsetelenõuetele.Riiulonasetatudvastuseina,juurdepääskaheltpooltpuudub,misteebraskeksmaalideväljatõstmise.Samutionmaalidpaigutatudliigatihedalt,missamutiontingitudruumipuudusest.Osakunstikogustonpaigutatudteisehoidlasse,kusolukordonsama,miseelpoolkirjeldatudhoidlas.Skulptuuridasuvadhoidlaruumis,misliigniiskusetõttueivastanõuetekohaselehoiustamistingimustele.Graafikaonpaigutatudarhiivkoguüheleriiulile,hoiustatudnõuetekohastesmappides.Kunstikoguvajakseraldiruumijakaasaegseidriiuleid.Loetletudpõhjusteleiplaneerimuuseumlähiajaltehakunstioste.Museaalidekirjeldamisteitoimu,kunakogulpuuduberiharidusegakuraator.Sellekskasutamevõimalusekorralspetsialistiväljaspoolmuuseumi.Väärtuslikumadmuseaalid:J.Köler„Itaaliamaastik"J.Köler„Daamiportree"K.Mägi„Põllumaastik"K.Mägi„Talvinemaastik"K.Mägi„Maastik"V.Ormisson„Maastikmajadega"V.Ormisson„Maastikvabrikuga“V.Ormisson„Sirelid“Väärtuslikkollektsioon:PaulKondase26maaliPeavarahoidjajakunstikoguhoidjaMarikaOder

  37

Lisa7LOODUSKOGUKoguajaloolineõiendLooduskoguonalgusesaanud1942.a,milmuuseumileantiülekohalikutööstuskoolibotaanika‐jageoloogiakogu(ligi300museaali),algseltLiivimaaMaagümnaasiumikogu.Botaanikakogussetuli1942.a89herbaarlehte,kogutäienes1968,1970–1972ja1979.aastal(kokkukogus274herbaarlehte).Geoloogiakogukoosneb1942.avastuvõetudmaterjalist(114kivimit,mineraalijakivistist)Zooloogiakogusuuremkasvtoimus1947.a–võetivastuH.Raudsepaliblikatekogu(1374isendit).1952.atäienesM.Tönopaliblikatekoguvõrra(1338isendit).1949–saadiilvesejahundikaavik1949–1952moodustuspõhiosalaulu‐javeelindudekogust(51museaali)1953–ostetiloomaaiastkarupojakaavik1954–kogutienamusimetajatesarvi(osakitsesarvi1973,1974)1954–saadienamuslinnumunadekogust(TihemetsaMetsatehnikumilt)1960–võetikogussepõdrakaavik1964–täieneskogutarvakoljujasarvevõrra1976,1978–moodustuslinnupesadekogu(50pesa)2008–lisanduskogussepruunkarukaavikja5pisiimetajakaavikutlooduslikulaluselEnamuskaavikuidonkogutud,määratudjavalmistatudK.MalkusejaJ.Õunapipoolt.Tundub,etkogumistööonolnudsuhteliseltjuhuslik,vastuonvõetudn.öpakutudesemed.Aktiivsetkogumistöödonolnudsuhteliseltväike,suuremvaidbotaanikakogupuhul.Kogukoosseisseisuga01.01.2014Botaanikakogu–265museaaliGeoloogiakogu–144museaaliZooloogiakogu–3092museaali(88%liblikad)Väärtuslikumadtulmed: Liblikakogud Laulu‐javeelindudekaavikutekogu Tarvakoljujasarv Mammutipurihambad ÜrgpõdrasarvedHoiutingimusedHoiuruumikliimaonrahuldav,probleemiksruumipuudusjapaikneminefotokogugaühesruumis.TulevikKunahoidlaruumisonkitsikus,siisoleksõigemlooduskoguajutiseltsulgeda,vastuvõttavaiderandjuhtudelvägaväärtuslikkemuseaale.FotokogujalooduskogukuraatorTiinaParre

  38

Lisa8NUMISMAATIKAKOGUAjaloolineülevaadeViljandiMuuseumi(VM)numismaatikakogu(N‐kogu)hakkaskujunemaDitmarimuuseumiasutamiseesimestestpäevadest.PraegumoodustavadsiialaekunudmündideraldiFLGkollektsiooni(1159tk).FLGkollektsioonsisaldabarheoloogilistelkaevamistelsaadudleide,annetusi,aardeleidejamõningaidsuuremaidoste.Kollektsioonisonesindatudenamastiaraabia,anglosaksi,Vana‐Liivimaa,PühaRoomariigi,Poola,RootsijaVenemündid.Olikaantiikseidroomamünte,midatoodireisideltjasiiskingitiDitmarimuuseumile.Eestivabariigiajalmüntidekoguminejätkus.Kunamingiteostudejaoksrahapolnud,siissaadimuseaalejuhuslikeannetusteteeljamõnikordsuurte,aardeleidemeenutavateleiukogudekaupa.NendesisuolienamastiEestiletavapärane–LiivijaPoola‐Rootsisõdadeaegsed.Omaosalisasidkakollektsionäärid,kellekaudusaadinumismaatikakogussepeamiseltEestialalkehtinudVenerahasidningreisidelttoodudEuroopakaasaegseidmünte.Okupatsioonideajaljapärasttaasiseseisvumistonkogumistviidudläbikollektsioonitäiuslikkusepõhimõtteljahangitudvõimalusekorralseeriatestpuuduvaidmuseaale.PrioriteetideksonEestialalkehtinudmündid.N‐kogusonüle3400mündi,miskõikkajastuvadkaMuIS‐is.KogukoosseistänapäevalVMnumismaatikakogusontänaseksarvelüle10000mündi.Rõhuvenamus(hinnanguline)müntidestonrahad,misonerinevatelaegadel(niiiseseisvusekuikavõõrvõimudeajal)Eestiterritooriumilkehtinud.SpetsialistidepealiskaudselhinnangulonüksparimaidselletaolisiEestikohamuuseumides.ValgedlaigudjaaktiivnekogumineAegadejooksulonN‐kogupeaminekvaliteettulenenudsuurtetervikkollektsioonidetulmumisest.Nendeksonolnudpeamiseltaardeleiudjaerakollektsioonid.Kahjuksonvarasematelaegadelnendeterviklikkustkalõhutudningsellegatekitatudkorvamatutkahju.HoiutingimusedVMnumismaatikakoguhoiutingimusedonheadjakogumiseseisukohaltsiinpiiranguideiole.Midaeipeakskoguma– muuseumikogusjubaolemasolevaidüksikmuseaale(väljaarvatudjuhulkuinadon

kollektsioonikoosseisus)– välismaiseidtänapäevaseidmetallrahasid(väljaarvatudjuhulkuinadonkollektsiooni

koosseisus)Numismaatika‐jaarheoloogiakoguhoidjaAin-Andris Vislapuu

  39

Lisa 9 RAAMATUKOGUAjaloolineülevaadeAsutamisestpeale1878.aastalonViljandiMuuseumkujunenudvanatrükisekogumisejasäilitamisekeskuseksmaakonnas.VanaraamatudjäidViljandimaakonnaskohalikestkultuuriasutustestainuüksimuuseumihuviringi.JubamuuseumialgaastailotsustatihakatakogumaLiivimaaajaloojakirjandusekohtakäivaidmaterjale.NiiongikoguspaljuViljandiKirjanduslikuSeltsitempligavanemaidraamatuid.Ajavahemikku,muuseumiasutamisestkuni1940.aastani,võibraamatukogu(R‐kogu)seisukohastnimetadapeamisekskogumisperioodiks.Omandatimitmeidsuurikogusid:lisakskirjandusseltsikogulesaadi1892.aastalvenestusesurvelsuletudLiivimaaMaagümnaasiumiraamatukogujaViljandiSaksaKooliraamatud.Muuseumijõudsidostudejaannetusteteelkakohalikebibliofiilidekogutudtrükised–näitekssuurosaHansLeokesepärandistjaFriedrichKuhlbarsiraamatukogu.SaksaKäsitöölisteSeltsiraamatudlisandusidDitmarimuuseumiraamatukogule1922.aastal.1940.aastaljäimuuseumileSchoeleritestmälestusekssadakondraamatut,muuhulgasharuldastbalticatjarohkestijuriidilistkirjandust.Keerulisedajadsaabusid40‐ndateaastatelõpulja50‐ndatealguses,milhakatitegelemakogutulaialijaotamiseganinghävitamisega.Uusvõimolierititundlikkirjasõnaspeitudavõivateisitimõtlemisesuhtes.Raamatukoguvõetirangeltluubialla.TulebollatänulikmuuseumiraamatuhuvilistelekaastöölisteleTõnisParrile,AugustMikule,HennMooralejt.Mälestustejärgipüüdsidmuuseumitöötajadigatiraamatuidhävitamisestpäästa:neidpeideti,jäetilihtsaltarvelevõtmata,niietnendeolemasolustkeegieiteadnud.Legendijärgiolevatkoguniüksinventariraamatebasoovitavateraamatutevarjamiseksümberkirjutatud.Hiljem,kuuekümnendatel,lahedamatesoludes,toodipeidetudraamatuduuestivälja.50‐ndailaastailkülastasidmuuseumimitmedkeskseteteadusraamatukogudetöötajad,kesomaraamatukogudetarvisraamatuidväljavalisid.Säilinudüleandmisaktidnäitavad,etKirjandusmuuseumiläkspeamiselteestikeelneraamat.RiiklikRaamatukoguagavõttisendalevõõrkeelsetkirjandust,misolipäritMaagümnaasiumi,ViljandiSaksakoolijaG.M.SchmidtiErakoolikogudest,kusjuurestegemistolituhandeteteostega.FriedrichKuhlbarsirohkemkui1000‐ühikulisekoguvõttisendaleKirjandusmuuseum.MõnedKuhlbarsisissekirjutusegaraamatudonsiiskiveelkogussäilinud.KogussekuulubHansLeokeserikkalikraamatukollektsioon.Nenderaamatutehulgasonniieesti‐kuisaksakeelseidraamatuid.OsaLeokesekogutudkirjavarastviidi50‐ndailaastailKirjandusmuuseumi,kusonkaHansjaJaanLeokesekollektsioon.InventariraamatuteandmeilonpaljuraamatuidannetanudmuuseumitöötajaTõnisParri,muuhulgaskajuridica18.sajandist.Kastõitaväljarasketelaegadelsilmaaltärapandutvõiomaendakogutut,sedaonraskekindlaksteha.1970.aastalantimuuseumileüle3123nimetustsisaldavTõnisKihuojaerakogu,missisaldabajakirju,raamatuid,kabaltica‐alastkirjandust.Teaduslikusisugaraamatuidneistligikaudu1400.

  40

KaarliNaanurierakoguostetimuuseumile1975.aastal.Selles3690‐ühikulisesonesindatudperioodika,teatmeteosed,raamatudpeaigastliigistkaasaarvatudbaltica.Hilisemkogutäienemineontoimunudjubaväiksemateostudejaannetusteteel.KogukoosseisKogussekuulub19022trükist,misoneelkõigeseotudViljandilinnajamaakonnaga.Eestikeelnevanaraamatonesindatudpaljuderariteetidejaeestitrükisepunasesseraamatussekantudväljaannetega.Kõikraamatukogussäilitatavadtrükisedomavadolulistosakohalikuskultuuriloos.Raamatukogusisaldabkakahtkollektsiooni:KaarliNaanurierakogu(R‐1)–3690trükistTõnisKihuojaerakogu(R‐2)–3123trükistUurimissaalikülastajatekäsutusesonkaraamatutekäsikogu–8440trükist.Museaalidenaarvelolevadraamatudoneelkõigetrükised,misonseotudViljandilinnavõiViljandimaaga.Nendehulgasonkohalikeautoriteteosed,kohalikuolustikukirjeldused,Viljandistrükitudraamatud.Vana‐raamatuosa(16.–18.saj.)polesuur–u400trükist.Kogussekuuluvadkaüldiseajaloolisejakultuuriliseväärtusegatrükised.Baltica‐alaseidraamatuidon740.R‐kogussesaabliigendadaka:1) eestikeelsedraamatudalates1739(vanimraamat1739aastast–„PiibliRamat,seonkeikseJummalaSanna…”–esimeneeestikeelnePiibel)

2) võõrkeelsedraamatud(Saksa,ladina,kaprantsusejarootsikeeles)alates1566(vanimraamatTimotheusKirchner´ikristlusepõhimõisteidseletavtesaurus)

3) venekeelsedraamatudalates17524) eestikeelsedajalehed–sadakondnimetust.Üheksatvõibneistpidadapeaaegutäielikult

esindatuks.Kohatipuudulikultonolemas13väljaannet,üksiknumbreidagaligikaudu90ajalehelt.Laivalikonkaajalehelisasid.Säilitatakseenamikkueestiajakirjanduseajalootähtsamatestväljaannetest.EnamkasutatavadonkahtlemataViljandiajalehed„Sakala”,„OmaMaa”,„ViljandiTeataja”,nõukogudeperioodi„TeeKommunismile”.

5) saksakeelsedajalehed–5nimetust6) soome‐,rootsikeelsedajalehed–2nimetust7) eestikeelseidajakirjuvõibloetledaligikaudu250nimetust.8) venekeelsedajakirjad–6nimetust9) saksakeelsedajakirjad–71nimetust10) soome‐jarootsikeelsedajakirjad–10nimetust11) sõnaraamatud,entsüklopeediad12) kalendrid–17813)eraldionpaigutatudvälis‐eestikirjandus,kuigikuulubkogussejaeiomaeraldi

inventariraamatut.HoiutingimusedHoidlaruumidpaiknevadkaheserinevashoidlaruumis.Üheshoidlasasuvadvaldavaltraamatukogussekuuluvadmuseaalid.Teiseshoidlasleiavadpeavarjukakserakogu‐TõnisKihuojajaKaarliNaanurikogud.Hoidlateseisukordonhea.Enneuutesseruumidessekolimistläbisidmuseaalidpõhjalikupuhastuse.Regulaarselttoimubpistelineseisundikontroll.Hoidlatemahutavusonpraktiliseltammendatud.Jätkubvaidvägavalitudmuseaalidekogumine.

  41

KogumispõhimõttedViimasteaastatekogumispõhimõttedonolnud:1) Viljandilinnajamaakonnagaseotudtrükised2) Puuduvadajalehtedejaajakirjadenumbrid(Viljandilinnasjamaakonnasväljaantudvõi

trükitud)3) Kohalikekirjameestelooming4) Kohalikeavalikuelutegelastekohtaväljaantudtrükised5) Kohalikeasutustejaorganisatsioonidetrükised(juubelikogumikud,almanahhidjne.)6) KoduloolisedtrükisedSamadpõhimõttedpeaksidkaedaspidistkogumisttoetama.Väljavõiksarvatakohalikekirjameesteilukirjanduslikuloomingukogumise.Sedalaaditeoseidilmubliigapalju,etmoodustadatäiuslikkukoguninglisakspuudubmeilvastavruum.Annetusenapakutavadraamatudvõiksvastuvõttajuhul,kuineilonmingilisaväärtus(haruldanetrükis,autoripühendus,huvitavtempeljne,).Seepuudutabüksikuidraamatuid,sestsuurtkogustmeruumipuuduselvastuvõttaeisaa.Dubletinavõetaksevastutrükisselliseljuhul,kuikogusolevmuseaalonkehvemasseisundisvõiomabpakutavtrükisolulisilisaväärtusi.Raamatukogussemuseaalidekoguminetoimubniiplaneeritult,kuikaplaneerimataviisilsamaaegselt.Lõpetusekspeanvajalikuksmärkida,etViljandiMuuseumiraamatukogutäiendamineeioletänapäevasestähendusesenamniioluline,kuijustselleläbitöötaminejasisestamineinfosüsteemi.RaamatukogukuraatorEbe‐TriinArros