2011. AASTA VÕRTSJÄRVE ÄÄRES

Käesolevat 2011 aastat oleme isekeskis Võrtsjärve aastaks nimetanud, mis kulmineerus konverentsi „Meie Võrtsjärv“ ettevalmistuse ja läbiviimisega. Pikemalt teeme juttu konverentsist ja sellega seotud tegevustest ka allpool.

Eraldi ära mainimist väärib see, et järve ümbritsevad omavalitsused, meie vallavanemad,

pole viimase 11.a. jooksul kunagi kahelnud toetamast Võrtsjärve SA tegemisi. See on olnud

meie edu võti! Aitäh Teile head vallavanemad ja volikogu liikmed!

Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Paljud meist elavad siinsamas Võrtsjärve kõrval ja siintoimuv ei jäta ükskõikseks ka kaugemalt tulijaid. Järve tulevik sõltub meist kõigist. Seega, et järv jääks, on ka meie kõigi hoolimist järvele vaja. Üha rohkem liitub meiega inimesi, kes Võrtsjärvest hoolivad, kelle jaoks selle piirkonna tulevik on oluline.

Praegustel aegadel on ka siinkandis raskusi toimetulemiseks nii kohalikel, valdadel kui

ettevõtjatel. Kõik püüavad kohanduda - otsitakse uusi äri- ja tegutsemismudeleid ja uut

kasvu võimaldavaid väljavaateid.

Kui küsitakse, et mis on see toetuspunkt, millele võiks keskenduda, siis võiks võtmesõnaks

olla see, et tabada võimalikke trende ja püüda keskenduda neile trendidele, millel on eeldus

pikemalt kesta. Näiteks tuleks kaaluda pigem toodete ja teenuste unikaalsust kui odavat

hinda, ja/või siis arukalt läbi mõelda meie ainulaadse loodusressursi säästlik kasutamine ja

majandamine.

Järvega seoses räägitakse viimasel ajal ikka rohkem sellest, mis sealt võtta oleks, või kuidas

kalapüügi ja turismi-purjetamise vahel järve jagada. Järvele andmisest on vähem juttu olnud.

Püüame siis seda lünka ka järgnevatel aastatel täita ja mõelda rohkem järvele andmise

peale.

Edukat uut aastat! Jaanika Kaljuvee Võrtsjärve SA juhataja

Detsember 2011 Infoleht nr.13

Võrtsjärve Sihtasutus

2 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813

www.vortsjarv.ee

ELLUVIIDUD PROJEKTID JA MUUD HUVITAVAT

Võrtsjärve SA 2011. aasta kinnitatud eelarve on 120 311 EUR. Sealhulgas on Sihtasutus

projektidega taotlenud, teenuseid osutanud ning nendelt laekunud vahendeid piirkonda

suunanud 92 190 EUR. Vallad on panustanud sihtasutuse ülalpidamisele 28 121 EUR.

Võrtsjärve külastuskeskust külastanud inimeste arv 2011 aastal on ca 6500, mis eelmise,

2010. aastaga võrreldes on veidi vähenenud (ca 7700 in). Kaletuuridel sõitjatega sama

tendents: 2011 aastal 2295 in., võrdluseks 2010 aastal 2482. Tore näitaja on aga see, et

vaatamata veidi väiksemale külastajate arvule, on pikenenud kohapeal viibimise aeg.

Väliskülastajate arvu tõstis Tartu Maapäevade ehk Pisieuropeade festivali rahvas ning sellega

seoses saabus külalisi Saksamaalt, Leedust, Poolast ja Hispaaniast. Väliskülastajate osa on ca

10% kogu külastajate arvust.

Märtsist oktoobrini oli Võrtsjärve Külastuskeskuse külastajatel võimalik tutvuda Tarvastu

vallast pärit fotograafi Rein Tafenau loodusfotodega. Huvilistel oli võimalus fotosid ka kaasa

osta ja seda võimalust kasutati agaralt. Näituselt "rändas" üks Reinu enim müüdud fotodest

"Sokk rukkis" isegi Saksamaale. Alates novembrist on võimalik Võrtsjärve Külastuskeskuses

tutvuda Kolga-Jaani vallast pärit fotograafi Leo Arneki loodusfotodega.

Külastuskeskuses pakutavate teenuste abil (seminariruumide ja kanuude rent, kalesõidud,

suveniiride ja infomaterjalide müük, kohvik) katame hoone ja territooriumi

majandamiskulud ning järgneva hooaja turundamiskulud. EKF abiga parendasime sel aastal

nii hoonet kui territooriumi: paigaldasime maaküttesüsteemi, laste mänguväljaku ja kiiged,

uuenduskuuri sai sissesõidutee. Lisaks soetasime uued purjed kalepurjekale Paula. Üha

populaarsemaks saav kala- ja käsitöölaat juuni alguses tõi ka sellel aastal Jõesuusse kohale

hulgaliselt huvilisi üle Eesti. Kuna huvi on suur nii müüjate kui ostjate hulgas, jätkame

kindlasti ka järgnevatel aastatel. Üritust organiseerime koos kalurkonna partneriga MTÜ

Võrtsjärve Kalanduspiirkond.

2011 a. kala- ja käsitöölaat. Foto: Kertu Kikkas

Jaanika Kaljuvee Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja

3 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813

www.vortsjarv.ee

Koolituste osas olid eriti populaarsed väikelaevajuhtide koolitused, mida rahastas Euroopa

Kalandusfond. Vastava tunnistuse said 2010. ja 2011.aastal 24 värsket kaptenit. Iga-aastane

Võrtsjärve rattamatk viis 2011ndal aastal Võrumaa kuplite vahele. Seekordne osavõtjate arv

oli rekordiline 160 in. Järgmise aasta matk viib meid ratturite soovil Lahemaale.

Rahvusvaheline koostöö jätkus Living Lakes raames, sellel aastal korraldati Slow Tour projekti

raames külastajate ja kohalike ettevõtjate rahulolu-uuring. Projekti tulemused loodame

kokkuvõttena 2012. aastal ka eesti keelde tõlkida.

Kõige suurem töö seisab järgmisel aastal ees EL projekti COMCOT raames, mille rahastajaks

on Interreg IVA programm. Võrtsjärve piirkonnas tehakse tööd kogukonnapõhise turismi

arendusplaanidega, et välja selgitada, millised on kogukonna arengupüüdlused ja vajadused

ning kasutada neid 3D maastikuteatri töövahendis.

Rohkem infot Maret Kallejärve artiklis allpool ning http://pk.emu.ee/en/comcot ja

http://www.vortsjarv.ee/sihtasutusest/suuremad-projektid

2011 a. Rattaretk Tere Võrumaa! Foto: Ago Ruus

http://pk.emu.ee/en/comcothttp://www.vortsjarv.ee/sihtasutusest/suuremad-projektid

4 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813

www.vortsjarv.ee

COMCOT PROJEKTI TÖÖREIS SOOME,

LOHJA PIIRKONDA

Comcot projekti raames toimus tööreis Soome partnerite juurde 22.09.2011 - 24.09.2011.

Tutvusime Lohja omavalitsuses toimuvaga ja osalesime iga-aastasel traditsioonilisel Apple

festivalil. Projekti Eesti poolsetest partneritest võttis sellest reisist osa 7 inimest Võrtsjärve

piirkonnast, 6 inimest Maidla vallavalitsusest, 6 inimest Setomaalt ja 3 inimest Eesti

Maaülikoolist. Võrtsjärve piirkonda esindasid Soomes - Piia Maaring, Jõesuu Turismitalust;

Alar Karu, Tarvastu vallavalitsusest; Helen Laas, MTÜ Võrtsjärve Ühendusest; Kertu Kikkas,

MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonnast; Jaanika Kaljuvee, Võrtsjärve SA, MTÜ Võrtsjärve

Kalanduspiirkond; Aivar Kuuskvere, MTÜ Võrtsjärve Ühendusest ja Maret Kallejärv,

Võrtsjärve SA.

Lohja linn asub Helsinkist 65 km kaugusel. Lohja omavalitsuses elab ca 40 000 inimest.

Põhilised tööandjad on kaks suurt paberivabrikut, koolid, lasteaiad ja erasektor. Piirkonna

omapäraks on suured puuviljaaiad - enamasti õunaaiad, aga kasvatatakse ka kirsse, ploome,

viinamarju jne.

Esimesel päeval külastasime erinevaid turismiobjekte: Lakeside Caffe, Mystio Veski ja

Mystion mõis. Teisel päeval tutvusime Lohjansaari saarega (seal asuva seltsimajaga),

mägedes asuva majutuskohaga nn Kalliopesä, antiigipoodi ja istandust vedava ettevõtjaga ja

külastasime Lääne-Uusimaa suurimat vee ja toidulaboratooriumit.

Reisi eesmärgiks oli saada ettekujutus, kuidas ja millistel tingimustel tegutsevad kohalikud

turismi ja seltsielu edendajad Soomes, samuti analüüsida kogukonnapõhise turismi toimimist

oma piirkondades ja võimalusi selle parendamiseks.

Projektipõhist tegevust kohtasime ainult Lakeside Caffe näite puhul. Lakeside Caffe

ehitamiseks kirjutas austraallasest peremees projekti, mille tulemusena maksti 20% kogu

ehitise maksumusest projektirahadest ja 80% pidi ise investeerima. Soomes on Euroopa

toetuste osakaal võrreldes Eestiga tunduvalt väiksem. Lohjansaaril asuv Lohja piirkonna

MTÜ võttis aga pangast 100 000 € laenu, et seltsimaja ehitada. See summa tuleb tagastada

5 aasta jooksul, laenu käendasid 14 Lohjansaare piirkonna elanikku. Laenu tagasimakse

rahad loodetakse saada erinevate töötubade läbiviimisest ja ruumide rentimisest. Samuti

korraldatakse iga-nädalaselt seltsimaja juures turgu, millel osalemise eest on kauplejatele

ettenähtud osalustasu.

Maret Kallejärv

Võrtsjärve SA turismikorraldaja

5 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813

www.vortsjarv.ee

Piirkonnaga tutvumisele järgnesid töötoad, kus teemaks oli kogukond ja turism ning kuidas

leida parimad lahendused piirkondade arendamisele mõeldes. Näidati ka 3D maastikuteatris

valminud arendusvõimalust ühe piirkonna jaoks olulise ala kohta.

Saime kuhjaga ideid, häid mõtteid ja uusi sõpru ning tõdesin, et lõhe Eestis ja mujal toimuva

vahel pole enam sugugi nii suur. Ka Lohjansaari kogukond võitleb oma kooli allesjäämise

nimel. Koolis on ainult 3 klassi, 22 last ja 1 õpetaja ning vaatamata Lohja omavalitsuse

40 000 elanikule on päevakorras ka omavalitsuste ühinemise teema.

COMCOT PROJEKTI LÜHITUTVUSTUS

Comcot on kogukonnapõhise turismi jaoks.

Projekti COMCOT eesmärk on edendada kogukonnal põhinevat jätkusuutlikku turismi ning

arendada kohalike inimeste võimekust ja võrgustikke, et seeläbi tagada

turismiarendustegevuste järkusuutlikkus. Teine eesmärk on luua uuenduslik arendusvahend

turismiarendajatele, mis pakub objektiivset teavet turismipotentsiaali kohta viies

pilootregioonis ja niiviisi toetab turismialaste otsuste tegemist.

Rohujuure tasand pilootregioonides – arendusvahend laiale kasutajaskonnale!

2011 a. Soome Lohja piirkond, Lakeside Caffe. Foto: Kertu Kikkas

Allikas:

http://pk.emu.ee/comcot

6 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813

www.vortsjarv.ee

PROJEKTI TEGEVUSED TOIMUVAD KOLMES VALDKONNAS:

1. turismipotentsiaali igakülgne hindamine ja visualiseerimine väljavalitud

pilootregioonides

2. kohalike inimeste ja eestvedajate võimekuse suurendamine ja võrgustike arendamine

3. laiemaks kasutamiseks mõeldud arendusvahendi loomine ja tulemuste levitamine

Projekti üldeesmärk on teha tööd olemasolevate kogukonnapõhise turismi

arendusplaanidega, et välja selgitada, millised on kogukondade arengupüüdlused ja

vajadused ning kasutada neid 3D maastikuteatri töövahendis. Igas pilootregioonis

kaardistatakse kogukonnapõhise turismi arengupotentsiaal, seda hinnatakse objektiivselt,

tehakse arengukavad ja luuakse etapiviisiline plaan, mis aitab neil regioonidel oma eesmärke

saavutada. Kogukonnad kaasatakse nii arendus- kui otsustusprotsessi. Kohalikud inimesed

ütlevad lõpuks oma sõna, millist arengut ja kuidas nad näha tahavad.

Lisaks neile eesmärkidele pakub projekt kogukondadele tuge arendustegevuste teostamisel,

need on uuringud, võimekuse suurendamine ja võrgustikutöö. Erinevad

arengustsenaariumid saavad silmale nähtavaks, kui kasutame 3D modelleerimist, mis näitab

arendustegevuste mõju maastikule. Projekti käigus jälgitakse väga hoolikalt

pilootregioonides toimuvat ning parimad praktikad kogutakse kokku, et kasutada neid kui

üht töövahendit edendamaks kogukonnapõhist turismi teistes paikades.

PROJEKTI PARTNERID:

Juhtpartner: Eesti Maaülikool Kontaktisik Lea Sudakova; lea.sudakova@emu.ee

OÜ RG Evans Associates Estonia Kontaktisik Roger Evans; rgevansassociates@gmail.com

Võrtsjärve Sihtasutus Kontaktisik Jaanika Kaljuvee; jaanika@vortsjarv.ee

Maidla Vallavalitsus Kontaktisik Hardi Murula; hardi.murula@maidlavv.ee Sepra Arendusühing Kontaktisik Marjo Lehtimäki marjo.lehtimaki@seprat.net

Lääne-Uusimaa Vee ja Keskkonnaühing (LUVY ry) Kontaktisik Pirjo Sjögren; pirjo.sjögren@lohjansaaristo.fi Helsinki Ülikool, Ruralia Instituut Kontaktisik Anne Matilainen; anne.matilainen@helsinki.fi

Setomaa Valdade Liit Kontaktisik Jelena Kikkas; leenakikkas@gmail.com

7 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813

www.vortsjarv.ee

KONVERENTS -

MEIE VÕRTSJÄRV

Lõppevat 2011. aastat võib nimetada ka Võrtsjärve aastaks, mis kulmineerus kevadel

Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimunud konverentsiga „Meie Võrtsjärv“.

EESMÄRK

Konverentsi eesmärgiks oli Võrtsjärve olukorra, piirkonna majanduslike, ökoloogiliste ja sotsiaalsete protsesside kirjeldamine, trendide määratlemine ning vajalike jätkutegevuste kavandamine.

Konverentsil räägiti Võrtsjärvest ja selle ümbrusest kui elu- ja töökohast, eneseteostuse

paigast ja ettevõtluse võimalusest. Kõne all oli arengute planeerimine piirkonnas, Võrtsjärve

veetaimestiku levik ja seda määravad tegurid, rahvusvaheline koostöö Living Lakes

koostöövõrgustikus ja Võrtsjärve maine. Samuti anti ülevaade konverentsile eelnenud

ettevõtmistest.

SIHTGRUPP

Konverents „Meie Võrtsjärv“ oli suunatud kohalikele elanikele ja piirkonna ettevõtjatele,

teadlastele ja keskkonnahoidjatele, turismiorganisatsioonidele, asjaomaste asutuste,

organisatsoonide ja omavalitsuste esindajatele, rahvusvahelistele koostööpartneritele ja

kõigile teistele huvilistele, keda ei jäta külmaks Võrtsjärve olevik ja tulevik. Konverentsile oli

end registreerinud üle 150 inimese. Välisriikidest oli enam esindatud Soome, Saksamaa ja

Itaalia.

Jaanika Kaljuvee konverentsil. Foto: Peep Talimaa

Kertu Kikkas MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond tegevjuhi assistent

8 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813

www.vortsjarv.ee

ÜLEVAADE KONVERENTSILE EELNENUD ETTEVÕTMISTEST

Märtsis ja aprillis leidsid aset Võrtsjärve teemalised kohtumised piirkonna koolide õpilastega

ja kohalike elanikega. Kokkuvõtted kohtumistest ja küsitlusest tehti 12. mai konverentsil.

Lisaks viidi läbi õpilaste joonistusvõistlus teemal „Minu Võrtsjärv“, mille parematest töödest

koostatud näitus pandi konverentsi ajaks üles Pärimusmuusika Aita. Õpilaste

joonistusvõistlusele „Minu Võrtsjärv“ laekus kokku 388 tööd 37-st üldharidus- ja

kunstikoolist. Parimateks tunnistati Võhma gümnaasiumi õpilase Meiko Martin Väljaotsa ja

Tarvastu Gümnaasiumi õpilase Annika Tamla joonistused. Täna võib näha joonistusi ka

Võrtsjärve SA kodulehel.

Samuti korraldati meenekonkurss "Võrtsjärve suveniir 2011". Konverentsi eel selgitasid

korraldajad välja piirkonna parima suveniiri. Võitjaks osutus Silver ja Maive Karu tehtud

kalameeste põll.

Turismi asjatundjatele korraldati 11. mail 2011 ümarlaud, mille teemaks oli Euroopa

järvedega seotud säästev ja jätkusuutlik turism. Ümarlaua moderaatoriks oli rahvusvahelise

võrgustiku Living Lakes president Marion Hammerl Saksamaalt.

11. ja 13. mail pakuti neile konverentsil osalejatele, kes soovisid Võrtsjärve ja selle

ümbrusega lähemalt tutvuda, välja kaks huvireisi – üks piirkonna lõuna- ja tene põhjaossa.

TULEMUSED

Konverentsi tulemused andsid meile kõigile parema ülevaate piirkonna probleemidest.

Seetõttu pidas konverentsi korraldustoimkond vajalikuks olukorda ka peale konverentsi

analüüsida, et vajalikud abimeetmed koheselt kasutusele võetaks. Nendest aruteludest said

Katrin Reimo, joonistusvõistluse autasustamine. Foto: Peep Talimaa

http://vortsjarv.ee/vortsjarv/joonistusvoistluse-minu-vortsjarv

9 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813

www.vortsjarv.ee

alguse uued edasiviivad algatused. Hea näide on angerjamajandamise ja mõrramaksude

korraldamiseks organiseeritud arutelud ja vastavad ettepanekud Riigikogule. Ühiste

arutelude ja ettepanekute tulemusena koostas ja algatas Keskkonnaministeerium

keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu, milles arvestatakse kalurkonna poolt esitatud

ettepanekutega. Probleeme koorus välja palju, seega ka järgmise aasta tegemistes tuleb

leida mitmeid lahendusi nt kalapüügiõiguse ja kalavarude korraldus, järve kinnikasvamise

teema või siis kuidas lahendada sadamate väljaarendamise probleemid. Võrtsjärve piirkond

elukohana tuleneb kõikide eelnevate probleemide lahendamisest või mittelahendamisest.

TOETAJAD JA PARTNERID

Konverentsi ja sellega seonduvaid tegevusi korraldas Võrtsjärve Sihtasutus koostöös

Võrtsjärve Ühenduse, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonna, Euroopa Liidu Leader Programmi

ja Euroopa Kalandusfondi, Viljandi linnavalitsuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu ning

Viljandi, Tartu ja Valga maavalitsusega.

Konverentsi fotod: http://vortsjarv.ee/vortsjarv/vortsjarve-konverentsi-2011

Konverentsi videod: http://avalik.vortskalandus.ee/v6rtsj2rve_konverents/

VALMA PUHKELAAGER / SEIKLUSPARK 2011

Valma Puhkelaager on Võrtsjärve läänekaldal, Valma külas asuv üks suurimatest selle regiooni

puhkekompleksidest. Asutatud 2006 a, endise Lorupi talu territooriumile. Peamisteks

tegevusaladeks olid algusaastatel seiklusretkede korraldus nii ATV dega Võrtsjärve äärsetes metsades

ja soistel aladel kui ka järvepiknikud ning muud seiklusturismi tooted. Majutusteenus sai hoo sisse

2008 a sügisest kui valmis kompleksi uus peahoone 70 majutuskoha-, seminarisaali -, köögi ja suure

saunamajaga. 2010 valmis ka Valma Puhkelaagri Matkakeskus mis võimaldab matkatoodete

korraldamist aastaringselt.

2011 – avati VALMA SEIKLUSPARK. See on 30 takistusrajaga ronimiskompleks 8,5 m kõrgusel mis on

Eestis ainulaadne selle poolest, et ehitis on tehismastidest platvormidel - mitte loodusliku

kõrghaljastuse küljes. Antud tehnoloogia võimaldas projekteerida kaasaegse rajatise soovikohaselt

arvestamata looduse poolt antud tingimustega. Tulemuseks ongi suhteliselt väikesele territooriumile

mahutatud täiuslik adrenaliiniküllane park mille osadeks on lisaks seiklusradadele ka 24 meetrine

vaatetorn, selle küljel olevad ronimisseinad ning ka Zip- Line e. trosslaskumiste liinide jada- kokku u

1km õhusõite maa ja taeva vahel. Seikluspark on kasutatav aastaringselt, peamistelt mõeldud Valma

Puhkelaagrit külastavatele turistidele, juhuklientidele aga ka oma Valma külarahvale, teiste sama

piirkonna turismiettevõtete külalistele, pakettideks ning laiemas mõistes kõigile huvilistele.

Vahemikus juulist septembrini 2011 külastas seiklusparki üle 2000 inimese kellest noorim oli 8

Kalle Kütt Valma Puhkelaagri peremees

http://vortsjarv.ee/vortsjarv/vortsjarve-konverentsi-2011http://avalik.vortskalandus.ee/v6rtsj2rve_konverents/

10 * Võrtsjärve Sihtasutus * Tartu maakond * Rannu 61120 * Registrikood 90001813

www.vortsjarv.ee

aastane Kate (isa abiga) ja vanim 69 aastane Heinric (Saksamaa), eksootilisemad turnijad pärinesid nii

Keeniast, Uus Meremaalt kui Koreast.

Varakevadeks 2012 valmib ka turnimiskompleks mudilastele kelle kasutada jääb muuhulgas ka 60

meetrine trosslaskumine ehk Tarzani hüpe. Samaks perioodiks tulevad ka olemasolevatele radadele

täiendused - 8m kõrgusel jalgrattaga sõitmine mööda trossi, lumelauaga liuglemine kõrgustes kui ka

teadaolevalt pikim Tarzani hüpe võrku Eestis ja lähinaabritel. Midagi jäägu üllatuseks ka.

Seiklusi jagub.

www.valma.ee

Kalle Kütt 50 36 906

Valma Puhkelaager

http://www.valma.ee/