&VSPPQB ÝIFOEVTUF FFMBSWFBBTUB &4*-(/& ½ ......4VNNBE PO WÅMKFOEBUVE FVSPEFT LVJ FJ PMF NÅSHJUVE UFJTJUJ 'JOBOUTNÅÅSVTF BSUJLMJ MÖJLFT TÅUFTUBUVE NJT UBIFT UVMV NJT PO LJSKF

EUROOPA ÜHENDUSTE(EÜ, EURATOM)

Euroopa ühenduste 2006. eelarveaastaESIALGNE ÜLDEELARVE PROJEKT

0. AASTAKÄIK

ÜLDINE SISSEJUHATUS

Summad on väljendatud eurodes, kui ei ole märgitud teisiti.

Finantsmääruse artikli 18 lõikes 1 sätestatud mis tahes tulu, mis on kirjendatudtulude kalkulatsiooni 5. või 6. jaotisse, võib kanda täiendavate assigneeringutenaridadele, kus oli vastava tulu aluseks olnud esialgne kulu.

Täitumisnäitajad sisaldavad kõiki kinnitatud assigneeringuid, sealhulgas eelarveas-signeeringuid, lisaassigneeringuid ja sihtotstarbelisi tulusid.

EUROOPA ÜHENDUSTE 2006. EELARVEAASTAESIALGNE ÜLDEELARVE PROJEKT

SISUKORD

0 köide

Üldine sissejuhatus

TULUDE ÜLDKALKULATSIOON

1 köide

A. Üldeelarve rahastamine

B. Kavandatavate tulude koondarvestus eelarvejagude kaupa

C. Personal

D. Euroopa Liidu hooned

TULUDE JA KULUDE KALKULATSIOON PEATÜKKIDE KAUPA

2 köide

Eelarveosa I: Euroopa Parlament

— Tulud

— Kulud

3 köide

Eelarveosa II: Nõukogu

— Tulud

— Kulud

4 köide

Eelarveosa III: Komisjon

I. köide

— Kulud

15.6.2005 ET Esialgne eelarveprojekt 2006 3

II. köide

— Tulud

— Lisad:

— Jagu V

— Väljaannete Talitus

— Euroopa Pettustevastane Amet

— Euroopa ühenduste Personalivaliku Amet

— Üksikisikute palkade ja toetuste haldus- ja maksetalitus

— Infrastruktuuri- ja logistikatalitus, Brüssel

— Infrastruktuuri- ja logistikatalitus, Luxembourg

— Struktuurifondid

— Teadusuuringud ja tehnoloogiline areng

— Euroopa majandupiirkond

— Loetelu assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, Küprosele, Maltale ja Türgile avatudeelarvejagudest

— Laenutehingud — üldeelarve raames tagatud laenutehingud

— Assigneeringute liigitamine kohustuslike ja mittekohustuslike kulutuste järgi

5 köide

Eelarveosa IV: Euroopa Kohus

— Tulud

— Kulud

6 köide

Eelarveosa V: Euroopa Kontrollikoda

— Tulud

— Kulud

7 köide

Eelarveosa VI: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

— Tulud

— Kulud

4 ET Esialgne eelarveprojekt 2006 15.6.2005

8 köide

Eelarveosa VII: Regioonide komitee

— Tulud

— Kulud

9 köide

Eelarveosa VIII: Euroopa Ombudsman ja Euroopa Andmekaitseinspektor

— Osa A: Euroopa ombudsman

— Tulud

— Kulud

— Osa B: Euroopa andmekaitseinspektor

— Tulud

— Kulud


FOREWORD

Komisjon võttis 27. aprillil vastu ettepaneku 2006. aasta esialgse eelarveprojekti kohta. See on aluseksviimasele aastaeelarvele käesoleva finantsperspektiivi raames. Ettepaneku eesmärk on täita 2000.–2006.aasta finantskohustused ning tegeleda päevakorras olevate väljakutsetega, nagu uute liikmesriikide jät-kuv eelarveline integreerimine.

Kavandatav väljamaksete maht 112,6 miljardit eurot kujutab endast 2005. aasta eelarvega võrreldes 6 %kasvu ning see on 1,02 % liidu rahvamajanduse kogutulust. Summa, mille ulatuses võib komisjon 2006.aastal teha finantstoiminguid — kulukohustuste assigneeringud — on 121,27 miljardit eurot, mis on4 % suurem 2005. aastaga võrreldes ning vastab 1,09 %le rahvamajanduse kogutulust. Ettepanek kajas-tab tegelikke vajadusi kohustuste osas ning viimaseid makseprognoose. Ettepaneku alusel on finants-perspektiivi maksete ülemmäära varu 6,7 miljardit eurot ning kohustuste ülemmäära varu 2,4 miljarditeurot.

Komisjon tunnistab toetust, mida Euroopa Parlament osutas komisjoni üldisele lähenemisviisile. Sellesvõetakse arvesse konkreetseid prioriteete, mis kajastavad komisjoni 5 aasta strateegilistes eesmärkideskehtestatud prioriteete aastateks 2005–2009: jõukus, solidaarsus ja turvalisus ning nende eesmär-kide edendamine väljaspool liitu. Nõukogu 2006. aasta eelarve koostamise suunistes rõhutataksenende ühenduse meetmete piisava rahastamise tähtsust, mis on seotud Lissaboni Euroopa Ülemkogujäreldustega.

Pürgimus jõukusele keskendub taaselavdatud ja tähelepanu alla võetud Lissaboni tegevuskavale. Eelar-velist toetust antakse eelkõige teadustöö, hariduse ja koolituse valdkonnas, abina VKE–dele ja üleeuroo-palistele võrkudele transpordi– ning energeetikasektoris.

Vastusena Euroopa kodanike turvalisuse probleemidele rahastatakse võitlust terrorismi– ja uimastiärivastu, toiduohutuse säilitamist, transpordiohutuse parandamist, energiavarustuse kindluse edendamist.

Kulukohustuste assigneeringute kohased kogukulud, mis on kavandatud sisepoliitikale (rubriik 3), kas-vavad 1,8 % võrrelduna 2005. aasta eelarvega, jõudes 9 219 miljoni euroni.

Solidaarsusmeetmete eesmärk on toetada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, keskkonnakait-set, tagada põhiõigused ning soodustada aktiivset kodanikuhoiakut, eriti Euroopa noorte hulgas.

2006. aasta toob kaasa ka kümne värske liikmesriigi edasise finantsintegreerimise ühisesse põllumajan-duspoliitikasse, struktuuri– ja ühtekuuluvusfondidesse.

Käimasolev ühise põllumajanduspoliitika reformi järkjärguline käivitamine kiirendab maaelu arengutvastavalt sellele, kuidas ümbersuunamised toimima hakkavad. Põllumajanduse ja maaelu arendamise(rubriik 1) kulukohustuste assigneeringud kasvavad võrrelduna 2005. aastaga 3,5 % (51 412 miljoniteurot). Struktuurifondide kohustused struktuurimeetmete raames (rubriik 2) kasvavad 3,3 %(38 523 miljonit eurot) ning ühtekuuluvusfondi osas 17,5 % (6 032 miljonit eurot).


Komisjoni 2006. aasta võtmeprioriteetide välismõõtmega seotud eelarveettepanekute eesmärk on tullatoime uute väljakutsetega, nagu tsunamijärgne ülesehitustöö, ning katta olemasolevad prioriteedid, näi-teks ELi naaberriikides, Iraagis ja Afganistanis, ning arengu– ja humanitaarabi. Välistegevuseks kavan-datud kulukohustuste assigneeringud (rubriik 4) on kokku 5 392 miljonit eurot, suurenedes võrrelduna2005. aastaga 1,4 %. See maht ületab finantsperspektiivi ülemmäära 123,5 miljoni euro ulatuses.Seetõttu teeb komisjon ettepaneku, et osa tsunamijärgse ülesehitustöö (180 miljonit eurot 2006. aas-tal) rahastamiseks kasutataks paindlikkusinstrumenti.

Kõikide institutsioonide halduskulud (rubriik 5) kasvavad 6,2 %, jäädes alla finantsperspektiivi ülem-määra 25 miljoni eurose varuga. Komisjon taotleb 700 uue ametikoha loomist seoses hiljutise laiene-misega ning 100 välistöötaja koha loomist, et valmistada ette Bulgaaria ja Rumeenia liitumist.

Ettevalmistused tulevasteks laienemisteks jätkuvad kooskõlas Bulgaaria ja Rumeeniaga kokkulepitudtegevuskavale. Türgi ja Horvaatia saavad jätkuvalt abi ühinemiseelse strateegia rahastamise kaudu.Kokku on ühinemiseelseks abiks (rubriik 7) kavandatud 2 481 miljonit eurot, mis on 19,2 % võrrel-duna 2005. aasta eelarvega, kuid jääb siiski alla ülemmäära 1 085 miljoni eurose varuga.

Eelarvemenetluse järgmiseks etapiks on esimene lugemine nõukogus 2005. aasta juulis, millele järgnebesimene lugemine parlamendis oktoobrikuus. Teised lugemised toimuvad novembris ja detsembris.


SISUKORD

OSA I: POLIITILINE ÜLEVAADE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

1. Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

2. Finantsraamistik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21

3. Põllumajanduskulud: 1. rubriik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26

4. Struktuurimeetmed: 2. rubriik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32

5. Sisepoliitika: 3. rubriik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39

6. Välistegevus: 4. rubriik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49

7. Halduskulud: 5. rubriik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54

8. Reservid: 6. rubriik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65

9. Ühinemiseelne strateegia: 7. rubriik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66

10. Kompensatsioon: 8. rubriik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 69

11. Manused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71

OSA II: EXPENDITURE ANALYSIS BY POLICY AREA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81

1. Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85

2. Tegevuspõhine eelarve liigendus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85

3. Expenditure analysis by policy area . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91

4. Lisa I: Koondtabel — Kuues teadusuuringute raamprogramm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159

5. Lisa IIA: koondtabel — struktuurifondid (kulukohustuste assigneeringud) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161

6. Lisa II B: koondtabel — struktuurifondid (maksete assigneeringud) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 162

7. III lisa: detsentraliseeritud asutused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 163

8. IV lisa: 2006. aasta EEP tegevusalade valik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 165

OSA III: TULUD — ANALÜÜS JAOTISTE KAUPA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167

1. Üldine hinnang . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 169

2. Omavahendite prognoosid 2006. aastaks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 170

3. Muud tulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 175


OSA I

POLIITILINE ÜLEVAADE


1. Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

1.1. 2006. aasta poliitiline strateegia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

1.1.1. Heaolu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16

1.1.2. Solidaarsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17

1.1.3. Turvalisus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18

1.1.4. 1 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19

2. Finantsraamistik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21

2.1. 2006. aasta eelarve finantsraamistik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21

2.2. Kulukohustuste ja varude üldised kasvumäärad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22

2.3. Maksete assigneeringud ja täitmata kulukohustused (RAL) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23

2.4. Tehnilise ja haldustoe eelarverubriigid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24

2.5. Finantsmäärus ja rubriigid, mille kohta ei ole põhiõigusakti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25

3. Põllumajanduskulud: 1. rubriik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26

3.1. Koondtabel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26

3.2. 1. rubriigi tähtsamad aspektid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26

3.3. 1. rubriigi ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

3.3.1. Põllumajandusturu korraldus ja veterinaariakulutused — alamrubriik 1a . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

3.3.2. Maaelu arendamine — alamrubriik 1b . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28

4. Struktuurimeetmed: 2. rubriik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32

4.1. Koondtabel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32

4.2. 2. rubriigi põhiaspektid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32


4.3.1. Struktuurifondid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33

4.3.1.1. Peamised programmid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34

4.3.1.2. Ühenduse algatused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35

4.3.1.3. Uuenduslikud meetmed ja tehniline abi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35

4.3.1.4. Maksete assigneeringud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36

4.3.2. Ühtekuuluvusfond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37

5. Sisepoliitika: 3. rubriik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39

5.1. Koondtabel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39


5.3. 3. rubriigi kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39

6. Välistegevus: 4. rubriik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49

6.1. Koondtabel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49




7. Halduskulud: 5. rubriik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54

7.1. Koondtabel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54



7.3.1. Inimressursid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55

7.3.2. Assigneeringud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57

8. Reservid: 6. rubriik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65

9. Ühinemiseelne strateegia: 7. rubriik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66

9.1. Koondtabel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66



10. Kompensatsioon: 8. rubriik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 69

11. Manused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71

11.1. Finantsperspektiiv 2006. aasta hindades . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71

11.2. Kulukohustuste assigneeringud finantsperspektiivi rubriikide kaupa (kogusumma) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72

11.3. Maksete assigneeringud finantsperspektiivi rubriikide kaupa (kogusumma) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74

11.4. Kulukohustuste assigneeringud finantsperspektiivi rubriikide kaupa (üksikasjad) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75

11.5. Maksete assigneeringud finantsperspektiivi rubriikide kaupa (üksikasjad) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78


1. SISSEJUHATUS

Võttes 26. jaanuaril 2005 vastu strateegilised eesmärgid aastateks 2005–2009, tunnistas komisjon, et Euroopa asub tee-lahkmel. Pärast laienemist 1. mail, mil liit kasvas 25 liikmesriigini, allkirjastati 2004. aastal uus põhiseaduslik leping jakäivitati selle ratifitseerimismenetlus ning komisjon esitas samal ajal oma ettepanekud finantsraamistiku kohta aastateks2007 – 2013. 2004. aasta juulis asus tööle Euroopa Parlamendi ja sama aasta novembris komisjoni uus koosseis. Kõiksee tegi 2004. aastast pöördelise aasta. Pärast neid sündmusi kujunevad aastad, mille kohta komisjon esitas strateegilisedeesmärgid, otsustavaks liidu arenguvõimelisuse tõestamisel. 2006. aasta eelarve on kujundatud eespool nimetatut arves-tades ning selles on esitatud aasta poliitilise strateegia raames samale aastale kehtestatud eesmärgid rahaliste vahenditenäol.

Lisaks nõukogu kehtestatud konkreetsetele eelarvelistele prioriteetidele (1) rõhutas 22. ja 23. märtsil Brüsselis kogune-nud Euroopa Ülemkogu oma järeldustes uuesti, et on esmatähtis viivitamatult taaskäivitada Lissaboni strateegia, määra-tes uuesti kindlaks majanduskasvule ja tööhõivele keskenduvad prioriteedid. Euroopa Ülemkogu leppis kokku, et sellekstuleb liidul koondada kõik liikmesriikide ja ühenduse asjakohased vahendid strateegia kolme (majanduslikku, sotsiaal-sesse ja keskkonnaalasesse) dimensiooni.

From its part, the European Parliament has adopted a resolution on the mid-term review of the Lisbon Strategy (2), stres-sing that in order to revitalise the strategy, is necessary that the national and the European budget resources give tangibleexpression to the objectives set. In the resolutions that Parliament has adopted on the Commission APS in April (3), theimportance of the Lisbon objectives remain priority along the new approach expressed by Parliament’s coordinationgroup.

Olles täiesti teadlik sellest, kui olulist mõju avaldavad nii 2006. aasta järgse finantsraamistiku üle käiv arutelu kui kaEuroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimismenetlus 2006. aasta eelarvemenetlusele, soovib komisjon arvestada asjao-maste küsimustega oma 2006. aasta esialgses eelarveprojektis ning pakkuda nende eesmärkide saavutamiseks välja kõikvajalikud rahalised vahendid.

1.1. 2006. aasta poliitiline strateegia

2. märtsil 2005 võttis komisjon vastu oma iga-aastase poliitilise strateegia (APS), kasutades selleks väljakujunenud menet-lust. Seejärel arutatakse kõnealust strateegiat struktureeritud dialoogi raames Euroopa Parlamendiga ning pärast esialgseeelarveprojekti heakskiitmist koostatakse 2005. aasta novembris õigusloome – ja tööprogramm.

APS eesmärk on seada järgmiseks aastaks poliitilised prioriteedid, määrata kindlaks algatused, mille abil püstitatud prio-riteete saavutada, võtta vastu eelarveraamistik ja -suunised asjaomase eelarveaasta suhtes selliselt, et prioriteetsetele alg-atustele oleks eraldatud vajalikud vahendid, ning kehtestada suunised mitmeaastaste rahastamisprogrammide kohta.APSiga kehtestatakse raamistik nii esialgse eelarveprojekti kui peadirektoraatide ja nende talituste rakenduskavade koos-tamise kohta.

Komisjoni 2006. aastaks püstitatud poliitika prioriteete tuleb vaadelda 26. jaanuaril 2005 komisjoni kogu ametiajaks(2005–2009) vastuvõetud strateegiliste eesmärkide üldkontekstis. Kõnealused strateegilised eesmärgid on juba mõjuta-nud komisjoni tööd, kuid 2006. aastal saab neid hakata esimest korda konkreetselt rakendama. Lisaks tuleb täiel määraltoetada põhiseaduse lepingu ratifitseerimise keerulist protsessi, et lepingut saaks hakata kohaldama kohe pärast selle jõus-tumist 1. novembril 2006. Selles kontekstis on 2006. aasta tulevikuks valmistumise aasta, pidades silmas ka kokkulepetuue, aastate 2007–2013 finantsraamistiku kohta, mis on kavas sõlmida Luksemburgi eesistumise ajal.

(1) 8. märtsi 2005. aasta majandus- ja rahandusministrite nõukogu järeldused.(2) B6-0186/2005, 9. märts 2005.(3) B6-…….


Päevakorras on endiselt olulisel kohal rahu kindlustamine, vaesuse vähendamine, turvalisuse ja stabiilsuse tagamine.2006. aastal keskendutakse eelkõige konkreetse edu saavutamisele rahvusvahelisel areenil, seda kas Iisraeli-Palestiinakonflikti lahendamisel uuendatud pooltevahelise dialoogi kaudu, Doha arengukava rakendamine pärast detsembris Hong-kongis toimuvat ministrite konverentsi, ELi kriisiohjesuutlikkuse tõstmise tegevuskava rakendamine kaudu, ettenähtudulatuslike taastamisprotsesside (Iraak, Kagu-Aasia pärast tsunamikatastroofi, Afganistan) raames või vaesuse vähendami-sele suunatud meetmete rakendamine pärast aastatuhande arengueesmärkide läbivaatamist 2005. aastal.

Seepärast on 2006. aasta poliitilises strateegias täiel määral arvesse võetud 5 aasta strateegilistes eesmärkides esitatudEuroopa uuendamist käsitleva partnerluse aluseks olevaid prioriteete: taastada majanduslik heaolu Euroopas, täitaparemini solidaarsuse kindlustamise kohustust, suurendada kodanike turvalisust ning tutvustada ja edendada neid prio-riteete väljaspool Euroopa Liidu piire, väljendades maailma tasandil jõulisemalt oma seisukohti. 2006. aastal kes-kendub komisjon jätkuvalt kõige tähtsamale prioriteedile: taastada dünaamiline ja jätkusuutlik majanduskasv Euroo-pas ning luua kodanikele rohkem ja paremaid töökohti.

Lisaks nimetatud poliitilistele prioriteetidele on endiselt 2006. aastal komisjoni üks põhilisi eesmärke tagada laienenudEuroopa häireteta toimimine, käimasoleva tegevuse järjepidevus ning tegevuspõhimõtete ja eeskirjade täielik raken-damine kõikides liikmesriikides. Selleks on jätkuvalt jälgida Euroopa õiguse rakendamise tõhusust ja arendada edasi ris-kijuhtimist kõikides valdkondades, mis on seotud ühenduse eelarve täitmisega.

Säästva arengu tagamine jääb kõigi ELi poliitikavaldkondade kõikehõlmavaks eesmärgiks. 2006. aastal on poliitika väl-jatöötamist ja rakendamist toetamas komisjoni uus kommunikatsioonistrateegia. See tähendab hierarhilise teabeedas-tuse asendamist huvirühmakeskse lähenemisviisiga, mis käsitleb kodanikele olulisi teemasid. Teabeedastus integreeri-takse poliitikasse parema kavandamise ja volinike endisest aktiivsema kaasamise abil. Komisjoni esinduste tähtsustsuurendatakse. Edendatakse horisontaalseid algatusi, mis toetavad üldsuse osalemist Euroopa avaliku sfääri loomisel.

1.1.1. Heaolu

Lissaboni strateegias püstitatud eesmärkide saavutamisel ei ole siiani oodatud edu saavutatud. Komisjon esitas Lissabonistrateegia vaheläbivaatamist käsitlevates suunistes peamised lahendamist vajavad probleemid: Euroopa majanduse kas-vutempo ja tootlikkus ei ole võrreldavad tema peamiste majanduspartneritega ning konkurentsivõime ja uuenduslikkuseparandamise praegune tempo ei ole piisav, et kindlustada Euroopa kodanikele samaväärne elatustase ja sotsiaalkaitsekeskpikas või pikaajalises perspektiivis. Selleks on vaja taas pöörduda Lissaboni programmi juurde, milles keskendutaksekolmele peaeesmärgile: muuta Euroopa atraktiivsemaks investeerimis- ja tööpiirkonnaks, soodustada teadmisi ja uuen-dusi, mis on majanduskasvu liikumapanevaks jõuks ning luua rohkem ja paremaid töökohti. Liidu ja selle liikmesriikidekoostöös tuleb põhjalikult parandada Lissaboni strateegia rakendamist, et seda tõhustada ja arusaadavamaks muuta. Sedaolulist Euroopa ees seisvat küsimust käsitletakse 2006. aastal prioriteetsena.

Tähelepanu pööratakse eelkõige järgmistele ülesannetele:

— rakendada Lissaboni tegevuskava uusi suuniseid, et kiirendada majanduskasvu ja töökohtade loomist;

— tagada tugev makromajandus- ja eelarvepoliitika ning majandusstatistika tõhustamine, et kindlustada stabiilsuse jakasvu pakti toimimine;

— koostada ja rakendada tegevuskavasid asjakohastes sise- ja välispoliitika valdkondades vastavalt uuesti läbivaadatudsäästva arengu strateegiale;

— saavutada uues sotsiaalmeetmete kavas sätestatud täielik tööhõive eesmärk;

— parandada siseturu toimimist, kõrvaldades teenuste, finants- ja kaubaturgude takistused, parandades üle-euroopalistevõrgustike ühenduvust, lihtsustades ja ratsionaliseerides tolliprotseduure ja piiriüleste tehingute maksustamise ees-kirju ning kiirendades eeskirjade rakendamist ja nende täitmise kontrolli, s.h riigiabi ja konkurentsipoliitikaga seo-tud eeskirjad laienenud liidus;


— luua tingimused, mis aitavad suurendada investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse, innovatsiooni, ressurssidetõhusamasse kasutamisse, keskkonnatehnoloogia kasutuselevõttu, uude side- ja infotehnoloogia kasutusse;

— edendada liikuvust hariduse ja koolituse valdkonnas, parandada kutseoskuste taset, tagada noorte potentsiaali javanema tööjõu parem rakendamine, toetada tööjõu liikuvust ja pöörata suuremat tähelepanu sisserände potentsiaa-lile, et tagada Euroopas paremad kutseoskused ja valmisolek muutusteks.

Heaolu: olulisemad algatused aastal 2006:Esile on tõstetud järgmised olulisemad algatused:

— Koostada 2006. aasta kevadel kokkutulevale Euroopa Ülemkogule põhjalik strateegiaaruanne Lissaboni eesmärkide saavutamisel tehtud edu-sammude kohta; selle aluseks võetakse 2005. aasta lõpus valmivad riiklikud tegevuskavad ja liikmesriikide, tööturu osapoolte ja Euroopa asu-tuste tasandil võetud kohustused.

— Soovitada meetmeid, mille abil tõhustada kindlustusseltside maksevõimet, parandada ettevõtete juurdepääsu finantstehingute kliiringule ja arvel-damisele (post-trading) ning sõnastada uuesti kindlustusdirektiivid (välja arvatud need, mis käsitlevad elukindlustust).

— Jätkata konsultatsioone autoriõigust käsitlevate õigusaktide üle.

— Soovitada meetmeid, mille abil arendada postiteenuste siseturgu ja parandada teenuste kvaliteeti.

— Soovitada mootorsõidukisektoris kohaldatavate algatuste, s.h õigusaktide lihtsustamist.

— Käivitada algatused seoses kaitsevaldkonna hanketurgudega ja parandada õiguskindlust, et hõlbustada riigihanke eeskirjade kohaldamist avalikusektori ja erasektori ühiste hangete suhtes.

— Tugevdada kaupade siseturgu, tõhustades vastastikust tunnustamist ja vaadates uuesti läbi sertifitseerimismenetlused.

— Vaadata läbi elektroonilisi sidevõrke reguleeriv raamistik.

— Edendada keskkonnatehnoloogiat, jätkates keskkonnatehnoloogia tegevuskava (ETAP) rakendamist.

— Käivitada algatus “i2010: majanduskasvu ja tööhõivet edendav Euroopa infoühiskond”.

— Viia lõpule maagaasi ja elektri siseturu väljakujundamine.— Käivitada algatus majanduskasvu toetavate teadmiste edendamiseks, s.h 3 %lise SKT kasvu saavutamisele suunatud uurimis- ja arenduste-

gevuse kava kiirendatud rakendamine, mis ergutaks uurimistegevuses osalevaid inimesi ja tugevdaks sidemeid teaduse ning ühiskonnavahel.

— Käivitada tõhus strateegia võitlemaks maksupettuste ja maksustamisest kõrvalehoidmise vastu.

— Töötada välja Euroopa kutsekvalifikatsioonide raamistik (EQF) ja sellega seotud Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteem (EC-VET) kutsehariduse valdkonnas, et suurendada läbipaistvust ja toetada kutsekvalifikatsioonide ülekandmist Euroopa Liidu piires.

— Käivitada töötajate liikuvusele pühendatud Euroopa temaatiline aasta.

— Käivitada e-tolli algatuse töökorralduslikud ja infotehnoloogilised osad, et pakkuda rahvusvahelises kaubanduses osalevatele äriühinguteleparemat teenindust.

— Käivitada tööstuslik projekt “Sesame” lennuliikluse kontrollsüsteemide ajakohastamiseks algatuse “Ühtne Euroopa taevas” raames.

— Käivitada tehnoloogilis-tööstuslik projekt “ERTMS”, mille eesmärk on tagada koostalitlusvõime raudteesektoris.

1.1.2. Solidaarsus

Tänu Euroopa majanduse kasvutempo ja dünaamika paranemisele peaks olema võimalik keskenduda enam solidaarsu-sele, ühiskondlikule õiglusele ning tugevdada Euroopa ühtekuuluvust ja ühiseid väärtusi. 2006. aastal on solidaarsuse väl-jendumise aluseks järgmised tegurid:

— ühtekuuluvuspoliitika kui põhiline vahend majandusliku lähenemise saavutamiseks, edendades majanduskasvu jakonkurentsivõimet ning kiites heaks aastateks 2007–2013 ettenähtud strateegilised suunised;

— keskkonna kaitsmine ja loodusvarade säästlik majandamine, mis tagab kiirema, kuid keskkonda säästva majandus-kasvu, muu hulgas konkurentsivõime tõstmise, ühise põllumajanduspoliitika turule orienteerituse suurendamise ningmaaelu arendamise kaudu vastavalt 2006. aastal välja töötatavatele suunistele, samuti pikaajaliste energiavarude taga-mise kaudu;

— põhiõiguste kaitse ja diskrimineerimisvastane võitlus, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, kultuurilise mitmeke-sisuse, noorte igakülgne ühiskonda ja tööellu integreerimine ning kõigile võrdsete võimaluste tagamine;

— rändeküsimuste terviklik käsitlemine Haagi programmi alusel;

— võitlemine kliimamuutuste vastu.


Solidaarsus: olulisemad algatused aastal 2006:Esile on tõstetud järgmised olulisemad algatused:

— Viia lõpule ühise põllumajanduspoliitika reformid veini-, puu- ja köögiviljasektorites.

— Koostada ELi tulevast merenduspoliitikat käsitlev roheline raamat, et töötada välja edukas ja säästev meremajandus.

— Luua abiprogramm, mille kaudu aidata VKEdel täita ELi keskkonnakaitsealaseid õigusakte.

— Tagada, et kõik komisjoni ettepanekud austaksid ja süvendaksid põhiõigusi ning käivitada 2007. aasta jaanuaris tööd alustava Euroopa Põhiõi-guste Ameti loomine.

— Võtta vastu seadusandlik ettepanek Euroopa rändevaatluskeskuse või -ameti loomiseks.

— Alustada ettevalmistustööd Euroopa varjupaigataotlejate tugiameti loomiseks vastavalt 2005. kehtestatud struktuuridele.

— Hõlbustada nende kodanike elu, kel on Euroopa õigusalas perekonnaga seotud probleeme tsiviilküsimustes.

— Teha ettepanek soolist võrdõiguslikkust käsitleva teatise ja strateegia kohta.

— Pakkuda välja uus ühenduse töötervishoiu- ja tööohutusstrateegia.

— Võtta vastu tööõiguse arengut käsitlev roheline raamat ning kindlustada selle järelkontroll.

— Töötada välja piiriüleste kollektiivläbirääkimiste vabatahtlik Euroopa raamistik.

— Euroopa noorsooalgatuse kõikide osade täielik elluviimine: kindlustada noortele inimkapital ja oskused, mida eeldab teadmistepõhinemajandus; noorte tööpuuduse vähendamine ja nende tööturule tulemise hõlbustamine, parandada pereelu toetavaid teenuseid, näiteks las-tehoidu; võidelda vaesuse vastu ja edendada tervislikke eluviise ning kodanikuaktiivsust. (1)

— Edendada keeleõpet ja keelelist mitmekesisust, tagades keeleküsimusi käsitleva tegevuskava elluviimise ja jätkates Euroopa keeleoskuse hinda-mise indikaatori väljatöötamist.

— Hoogustada inimestevahelist läbikäimist ja suhtlemist kultuuridevahelise dialoogi toetamise teel ning edendada kultuurilist mitmekesisust kõik-jal maailmas, võttes arvesse asjakohaseid UNESCO normdokumente.

— Töötada välja uus tervishoiustrateegia, mis koondaks kõik sellealased toimingud ühtsesse raamistikku, et tugevdada kaitset selliste uute ohtudevastu nagu näiteks nakkushaigused.

— Käivitada Euroopa tervishoiu portaal, mis on ühtne üleeuroopaline juurdepääsupunkt tervishoidu ja sellega seotud valdkondi käsitlevatele and-metele ja teabele.

— Alustada kliimamuutuste valdkonnas asjaomaste seadusandlike ja muude meetmete väljatöötamist, koostada põhjalik ülevaade heitkogustegakauplemise süsteemi kohta ja hinnata riiklike saastekvootide eraldamise kava teist etappi.

— Viia lõpule kuuenda keskkonnaalase programmi vahekokkuvõtte koostamine.

1.1.3. Turvalisus

Terrorism, organiseeritud kuritegevus ja ebaseaduslik kaubandus ei jää ühe riigi piiresse ja õiguslikku raamistikku. Samutiei suuda siseriiklikud süsteemid tulla toime inimese tervise, keskkonna- ja energiavarudega seotud kriisidega. Turvalisuson üha enam muutunud ühiseks probleemiks, mis nõuab mitmesuguseid meetmeid ja lahendusi nii kohalikul kuiEuroopa ja ülemaailmsel tasandil. ELi roll muutub üha olulisemaks eelkõige piiriüleste ohtude ja kriisiolukordade puhul.Haagi programmi asjakohase peatüki rakendamine selliselt, et samal ajal oleks tagatud kodanikuvabaduste kaitse, nõuabsuuri jõupingutusi. Lisaks sellele peavad asjakohased Euroopa meetmed olema tulevikku suunatud ja uudsed, et tullatoime uute võimalike ohtudega.

2006. aastal pööratakse tähelepanu peamiselt järgmistele ülesannetele:

— saavutada edu ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava rakendamisel, pöörates endisest enam tähelepanu piiri-ülese teabevahetuse tõhustamisele ja tõkestades terrorismi rahastamist ning parandades ohvritele antavat abi;

— hõlbustada kolmandate riikide kodanike seaduslikku reisimist ELi piires;

— tugevdada koostööd õigus-, politsei- ja tolliasutuste vahel, vähendades õiguslikke takistusi ja tugevdadeskooskõlastustööd;

— tunnustada vastastikku tsiviil- ja kriminaalkohtu otsused ja tagada nende kohaldatavus, et kindlustada piiriüleneõigusemõistmine;

(1) 23. ja 24. märtsil 2005 toimunud kevadistungil võttis Euroopa Ülemkogu kasutusele nimetuse Euroopa noortepakt.


— tõhustatud teabe- ja seirevõrkude kaudu keskkonna-, toiduohutuse- ja terviseriskidega seotud kriiside suhtes vara-jase hoiatamise ja kiire reageerimise ning pikaajalise ennetamise süsteemi juurutamine;

— tagada vedude ohutus nii maanteedel kui õhus, samuti meresõiduohutus;

— muuta turvalisemaks internetiteenused ja -võrgud;

— parandada energiavarude turvalisuse peamiste tootja- ja transiitriikide tihedama koostöö ning taastatavate energia-varude kasutuselevõtu edendamise kaudu.

Turvalisus: olulisemad algatused aastal 2006:Esile on tõstetud järgmised olulisemad algatused:

— Võtta vastu ettepanekud, mis käsitlevad selliste tõkete kõrvaldamist, mis takistavad ühe liikmesriigi politseil tegutseda teise liikmesriigi territoo-riumil, samuti välispiiride kontrollimisel kasutatavate andmebaaside kasutamist õiguskaitse tagamisel.

— Võtta kasutusele karistusregistri andmete elektrooniline teabevahetussüsteem; töötada välja ja rakendada ELi tegevuskava avaliku ja erasektorikoostöö kohta võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga.

— Suurendada turvalisusega seotud uuringute rahastamist, tõhustades olemasolevate vahendite kooskõlastamist tsiviil-, turvalisus- ja kaitseküsi-muste tegevussuundade vahel.

— Parandada ELi kaitsevõimet, kaotades praeguse turgude killustumise ja arendades koostalitlusvõimet.

— Käivitada uus tegevuskava arvutivõrkude ja andmete turvalisuse tagamiseks, mis hõlmaks küberkuritegusid ning isikusamasuse ja eraelu puutu-matuse kaitset.

— Arendada sadamate ja lennujaamade turvakontrolli.

— Esitada teatis ja strateegia tervishoiu valmisoleku ja reageerimisvõime kohta seoses gripipandeemiast ja terrorismist tulenevate terviseohtudega.

— Käivitada ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) esmase teenistuse tegevus.

— Koostada energiatõhususe tegevuskava.

— Töötada välja ühenduse riskijuhtimissüsteem turvalisuse tagamiseks välispiiridel.

— Töötada välja uued algatused ja arendada tuumajäätmete ohutut ladustamist ning tugevdada tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete poliitikat.

— Pakkuda välja uued meetmed meresõiduohutuse tagamiseks.

1.1.4.

Ühtki eespool nimetatud prioriteetidest ei suuda saavutada Euroopa üksi; vaakumis ei ole võimalik Euroopa heaolu suu-rendada. Kolmandate riikide hea käekäik aitab kaasa heaolu kasvule Euroopas ja vastupidi. Solidaarsusküsimustes tehta-vad jõupingutused ei tohi kindlasti piirduda Euroopaga. Euroopa ei saa tagada oma elanike turvalisust, kui ta ei tee koos-tööd kolmandate riikidega. Välissuhete abil on võimalik edendada ja kaitsta meie prioriteete ja väärtusi väljaspool ELipiire. Edukaks välistegevuseks peab liidul olema oma kodanike usaldus ja terve majandus ning ta peab kõnelema ühelhäälel ja kaitsma ühiseid seisukohti. Selles suhtes on 2006. aasta oluline aasta, sest siis valmistutakse põhiseaduse rati-fitseerimistulemuste ootel välisministri/komisjoni asepresidendi ametissetulekuks ja Euroopa Välistegevuse Teenistuseloomiseks.

2006. aastal on komisjoni välistegevuse eesmärgid järgmised:

— valmistuda Bulgaaria ja Rumeenia ühinemiseks ELiga ja saavutada edasiminek tulevasi laienemisi käsitlevatel läbi-rääkimistel, eelkõige alustades läbirääkimisi Türgiga;

— tagada Euroopa naabruspoliitika ja Venemaaga nelja ühist ala käsitlevate tegevuskavade tulemuslik rakendamine;

— edendada rahvusvahelisi kaubandusläbirääkimisi kõikidel tasanditel: nii Maailma Kaubandusorganisatsiooni raameskui ka olulisemate kahepoolsete ja piirkondlike partneritega;

— tagada konstruktiivne osalus Lähis-Ida rahuprotsessis neliku raames ja tihedas koostöös teiste osapooltega;

— toetada jätkuvalt piirkondlikku stabiilsust ning ülesehitustööd ja poliitilist üleminekut Iraagis;

— jätkata ülesehitustööd ja taastusabi tsunami tõttu kannatanud maades;

— täiendada atlandiülest dialoogi ning rajada kooskõlastatud ja tulemuslikud suhted peamiste partneritega, eelkõigesenisest tihedama julgeolekualase koostöö ja õigusalaste normide lähendamise teel;

— tõhustada dialoogi tähtsamate energiatarnijatega, pidades silmas Euroopa suurenevat sõltuvust imporditavastenergiast;


— rakendada säästva arengu edendamiseks ja vaesuse vähendamiseks välja töötatud uut arengupoliitikat, võttes alu-seks 2005. aastal kavandatud raamistiku ja aastatuhande arengueesmärkide läbivaatamise tulemused, s.h konkreet-sed Aafrikat puudutavad meetmed;

— kinnitada, et liit peab inimõiguste kaitset eriti tähtsaks;— parandada Euroopa suutlikkust tulla toime kriisiolukordade ja ülemaailmsete turvaohtudega Euroopa julgeolekus-trateegia ja kiiret reageerimissuutlikkust käsitleva viiepunktilise liidu tegevuskava elluviimise kaudu, käsitledes sta-biilsuse ja turvalisuse küsimustega nende tekkepõhjuste tasandil.

Välistegevus: olulisemad algatused aastal 2006:Esile on tõstetud järgmised olulisemad algatused:

Heaoluga seotud välistegevus:

— Tagada asjakohane seire enne Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga.

— Jälgida Horvaatia ja Türgiga peetavaid läbirääkimisi ning koostada nende kohta aruanded; võimalik, et ka läbirääkimiste kohta endise JugoslaaviaMakedoonia Vabariigiga, kui on esitatud arvamus tema ühinemistaotluse kohta.

— Alustada võimaluse korral läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks Bosnia-Hertsegoviina ning Serbia ja Montenegro-ga.

— Teha ettepanek konkurentsivõimet ja kaubanduspoliitikat käsitleva teatise ja tegevuskava kohta, mis edendaksid ELi tööstuse turulepääsu või-malusi.

— Pidada kolmandate riikidega läbirääkimisi lennuteenuste kokkulepete üle vastavalt Euroopa Kohtu 5. novembri 2002. aasta otsustele ja 5. juunil2003 nõukogu volitustele.

— Saavutada märgatav edasiminek läbirääkimistel seoses kuue AKV piirkonna majanduspartnerluslepingutega, et need saaksid jõustuda aastal 2008.Solidaarsusega seotud välistegevus

— Töötada välja uued poliitilised suunised, et toetada inimõigusi ja demokratiseerimist nelja uue rahastamisvahendi (2007–2013) raames.

— Osaleda olulisemate arengualgatuste järelmeetmetes, eelkõige nendes, mis on seotud rahastamise, ühtsuse, Aafrika probleemide ja rahvusvahe-liste avalike hüvedega, vastavalt käesoleva aasta G8 tippkohtumise ja aastatuhande arengueesmärke arutava kõrgetasemelise täiskoguistungi tule-mustele.

— Tõsta komisjoni reageerimissuutlikkust humanitaarkatastroofide korral ning tugevdada tema suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku stra-teegiat; tegutseda ELi osalemise nimel AIDSi/HIVi, malaaria- ja tuberkuloosivastase võitlusega tegelevas ülemaailmses tervisefondis.

— Jõuda tulemusteni kliimamuutusi (kliimamuutuste raamkonventsioon) ja bioloogilist mitmekesisust (bioloogilise mitmekesisuse konventsioonja ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES)) käsitlevatel läbirääkimistel.

Turvalisusega seotud välistegevus

— Pidada läbirääkimisi peamiste tööstusriikidest partneritega turvalisusküsimusi käsitlevate lepingute üle, hõlbustades samal ajal kaubandust ja rei-simist.

— Kooskõlastada kolmandate riikidega sõlmitavatesse lepingutesse uimastitega seotud küsimused, et edendada rahvusvahelist koostööd uimasti-vastases võitluses.

— Tagada liidu osalemine Iraagi ülesehitusprotsessis.

— Laiendada AKV riikidega peetavat poliitilist dialoogi turvalisuse küsimustele.

— Teha ettepanek koostada kaks uut teatist, mis käsitlevad massihävitusrelvi ning väike- ja kergrelvi ja sõjategevusest mahajäänud lõhkekehi.


2. FINANTSRAAMISTIK

2.1. 2006. aasta eelarve finantsraamistik

Finantsperspektiiv aastateks 2000-2006, mida käsitletakse 6. mail 1999. aastal sõlmitud institutsioonidevahelises kok-kuleppes eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta, (1) on endiselt koos kaasotsustamisemenetluse raa-mes vastuvõetud õigusaktides kehtestatud lähtesummadega eelarvemenetluses peamine alusdokument. Äärmiselt olu-line on pidada kinni ülemmääradest, mis on finantsperspektiivis kehtestatud igale rubriigile, mis tähistavad kulutusteüldiseid liike. Ülemmäärade suhtes jäetud varu on peamine mänguruum, et tulla toime eelarvemenetluse ja eelarve täit-mise käigus võimalike esinevate ettenägematute sündmustega. Käesolevas jaos esitatakse ja selgitatakse sellega seotudsummasid.

Finantsperspektiivi ülemmäärad on kehtestatud 1999. aasta hindades, mistõttu tuleb need arvutada ümber jooksevhin-dadeks, kohaldades deflaatoreid vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe (IIA) punktile 15. (2) Komisjon teeb needtehnilise kohandamised igal aastal enne eelarvemenetlust kõige värskemate kättesaadavate majandusprognooside põhjal.2006. aasta menetluse puhul tehti kohandused 2004. aasta detsembris. (3)

Tabelid nii kulukohustuste kui ka maksetega seotud assigneeringute summade kohta finantsperspektiivi rubriikide kaupaon esitatud arvandmeid sisaldavas lisas.

1. rubriigi (põllumajandus) alamrubriigi 1a ülemmäär on 45 502 miljonit eurot ehk võrreldes 2005. aastaga 2 % suu-rem ning alamrubriigi 1b ülemmäär on 7 116 miljonit eurot ehk 4 % suurem kui 2005. aastal.

2000. aastal oli struktuurimeetmete (finantsperspektiivi 2. rubriik) kasutamata kulukohustuste summa 6 153 mil-jonit eurot. See summa arvati uuesti eelarvesse ja jaotati ümber ajavahemikule 2002–2006. Seoses sellega tõstsid eelar-vepädevad institutsioonid 2001. aasta mais oma otsusega 2006. aasta ülemmäära, suurendades seda Berliinis kokkule-pituga võrreldes 1 067 miljoni euro võrra. Lisaks suurenes 2. rubriigi ülemmäär seoses ELi laienemisega aastal 2004 ninguute liikmesriikide eelarvelisi vahendeid käsitleva kokkuleppe sõlmimisega Kopenhaagenis.

Kokku ulatuvad EL-25 kulukohustuste assigneeringud 2006. aastal 44 555 miljoni euroni, millest Ühtekuuluvusfond nee-lab 6 032 miljonit eurot (14 %). 1. mail aastal 2004 ELiga ühinenud riikidele on eraldatud kulukohustusteks 10 057 mil-jonit eurot, millest 3 225 miljonit eurot (32 %) Ühtekuuluvusfondile. Seepärast on Ühtekuuluvusfondile eraldatud osa-tähtsus uute riikide puhul oluliselt suurem kui EL-15 puhul.

Võttes arvesse finantsperspektiivi tehnilist kohandamist 2006. aastaks, tõuseb 3. rubriigi (sisepoliitika) ülemmäär nomi-naalväärtuses 373 miljoni euro võrra, s.t + 4,1 %, ulatudes 9 385 miljoni euroni.

4. rubriigi (välistegevus) ülemmäär ulatub 5 269 miljoni euroni ehk suureneb 2,9 % (150 miljoni euro võrra).

5. rubriigi (halduskulud) ülemmäär ulatub 6 708 miljoni euroni ehk suureneb võrreldes 2005. aastaga 5,5 % (348 mil-joni euro võrra).

6. rubriigis (reservid) on finantsperspektiivis ette nähtud 229 miljonit eurot nii hädaabi- kui ka tagatisreservi jaoks, mison 2,7 % rohkem kui 2005. aastal.

7. rubriigi (ühinemiseelne abi) ülemmäär on 3 566 miljonit eurot, mis on 2,7 % rohkem kui 2005. aastal.

Lõpuks väheneb 8. rubriigi (kompensatsioon) ülemmäär 1 305 miljonilt eurolt 1 074 miljonile eurole (– 17,7 %).

Maksete assigneeringute 2006. aasta koguülemmäär on 119 292 miljonit eurot, mis moodustab 1,08 % rahvama-janduse kogutulust.

(1) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.(2) 6. mai 1999. aasta sõlmitud institutsioonidevahelises kokkulepe eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta(EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1). 1. rubriigiga seotud ülemmäära ja struktuurifondidega seotud 2. rubriigi summade kohandamine põhi-neb 2 % suurusel aastadeflaatoril. Teiste rubriikide ülemmäära suhtes kohaldatakse rahvamajanduse kogutulu deflaatorit.

(3) KOM(2004) 837 (lõplik).


2.2. Kulukohustuste ja varude üldised kasvumäärad

Vastavalt asjaomases tabelis esitatule ulatub kulukohustuste assigneeringute kogusumma 121 273 miljonini euroni ehkon 5,9 % suurem kui 2005. aasta eelarves. Kohustuslike kulude kasv on 1,4 % ja mittekohustuslike kulude puhul on seemäär 5,7 %.

Komisjon kavandab põllumajandusega (1. rubriik) seotud eelarve suuruseks 51 412 miljonit eurot, mis on võrreldes2005. aastaga 3,5 % rohkem, ning mille kasv on tingitud maaelu arendamiseks ettenähtud summade suurenemisest7 771 miljoni euro võrra (+ 13,6 %), mis ületab 655 miljoni euro ümbersuunamisega alamrubriigi 1b ülemmäära kasvu,samal ajal kui otsetoetused, turu- ja veterinaarkulutused suurenevad 43 641 miljoni euro võrra (+ 1,9 %). Seega on 1.rubriigi varu 1 206 miljonit eurot. Maaelu arendamiseks ettenähtud kulutuste tõus on seega kooskõlas Euroopa Parla-mendi sooviga käsitleda maaelu arendamist Lissaboni strateegia olulise osana, eriti uute liikmesriikide seisukohast. (1)

2. rubriigiga seotud (struktuurimeetmed) kulukohustuste assigneeringud on 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga kas-vanud 5 %. Suur osa (umbes 2/3) sellest on tingitud struktuurifondide programmide raames uutele liikmesriikidele ettenähtud kulukohustuste assigneeringute kasvust, mis on võrreldes 2005. aastaga kasvanud 28 %, samal ajal kui EL-15kulukohustuste assigneeringud struktuurifondide programmides vähenevad 0,6 %.

2006. aastal tõuseb Ühtekuuluvusfondi kulukohustuste kogusumma 2005. aastaga võrreldes umbes 18 %. Ka selle suu-renemise peamine põhjus on uute liikmesriikide jaoks ette nähtud kulukohustuste assigneeringute 35 %-line kasv. EL-15hõlmav kasv on võrreldes 2005. aastaga väike – umbes 3 %. Uued liikmesriigid moodustavad 2006. aastal Ühtekuulu-vusfondi assigneeringute kogumahust pisut üle 50 %.

Kuna Iirimaal ei ole enam õigust taotleda Ühtekuuluvusfondist toetust, (2) kajastub see finantsperspektiivis vastavate kulu-tuste vähenemisega 62 miljoni euro võrra. Seega on Ühtekuuluvusfondi jaoks 2006. aastaks kavandatud eelarves finants-perspektiivi ülemmäära suhtes sama suur varu.

2006. aasta esialgse eelarveprojekti kohaselt kirjendatakse eelarves täpselt selline summa, milleni jõuti uute liikmesrii-kide ühinemisläbirääkimistel – 10 057 109 639 eurot (2006. aasta hindades). Finantsperspektiivis ümardatakse sum-mad tavaliselt täismiljoniteks. Seepärast vähendab täpse summa kirjendamine eelarves veidi finantsperspektiivis esitatud62 miljoni euro suurust varu, kuid sisuliselt ei muuda see midagi.

Sisepoliitika (3. rubriik) jaoks ette nähtud kulutustele vastavad kulukohustuste assigneeringud suurenevad 2005. aastaeelarvega võrreldes 167 miljoni euro võrra ehk 18 % (9052 miljonilt eurolt 2005. aastal 9,218 miljoni euroni 2006. aas-tal). Sellest tulenev varu on 167 miljoni eurot, mis on võrreldes 2005. aastaga veidi suurem. Selle rubriigi kulutustetaseme suhteliselt piiratud kasvu juures on siiski arvesse võetud Lissaboni strateegias kehtestatud põhimeetmeid, seal-hulgas VKEsid. Erilist tähelepanu on pööratud teadusuuringutele, energiale ja transpordile, majandus- ja rahandusküsi-mustele, infoühiskonnale, haridusele ja kultuurile ning ettevõtlusele, samuti vabadusele, turvalisusele ja õigusele, mis onühtlasi komisjoni aastateks 2005–2009 püstitatud strateegiliste eesmärkide peamised prioriteedid.

4. rubriigiga (välistegevus) seotud kulukohustuste assigneeringud kasvavad 1,4 % ehk on 75,5 miljoni euro võrra suu-remad kui 2005. aasta eelarves (2005. aasta märtsi esialgne paranduseelarve projekt kaasa arvatud). See summa ületabfinantsperspektiivis ette nähtud ülemmäära 123,5 miljoni euroga. Seepärast teeb komisjon ettepaneku osaleda tsunami-järgses ülesehitustöös, mille jaoks on 2006. aasta esialgses eelarveprojektis ette nähtud kokku 180 miljonit eurot, kasu-tades selleks paindlikkusinstrumenti samamoodi kui 2005. aastal.

5. rubriigiga (halduskulud) seotud eelarvemaht kasvab kõikide institutsioonide puhul 6,2 % võrra. Institutsioo-nidelt saadud hinnangute kohaselt jäävad halduskulud ülemmäära piiridesse ka pärast nimetatud kasvu. See on võimaliktänu vajaduste uuesti läbivaatamisele, mille viisid läbi kõik peadirektoraadid, ja mille tulemusena esitati 2005. aasta märt-sis ajakohastatud aruanne. Esialgse eelarveprojekti koostamise käigus leiti veel säästuvõimalusi.

6. rubriigi (reservid) mõlema instrumendi summa kattub finantsperspektiivi ülemmääraga.

(1) 9. märtsi 2005. aasta resolutsioon B6-0186/2005.(2) KOM (2004) 191 (lõplik).


7. rubriigi (ühinemiseelne abi) jaoks on kavandatud üldsumma 8 481 miljonit eurot, et toetada Bulgaaria, Rumeenia,Türgi, Horvaatia ja Küprose türgi kogukonna liikmeks saamist. Kõnealune summa on võrreldes 2005. aasta eelarvega19,2 % suurem.

8. rubriigiga (kompensatsioon) seotud eelarve hõlmab Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni istungjärgul ette nähtudkogusummasid (1 073 miljonit eurot).

2.3. Maksete assigneeringud ja täitmata kulukohustused (RAL)

Vastavalt lisas esitatud tabelile on 2006. aasta esialgses eelarveprojektis maksete assigneeringuteks ette nähtud112 552 miljonit eurot, mis on 5,9 % rohkem kui 2005. aastal. See summa moodustab 1,02 % rahvamajanduse kogu-tulust, jättes kehtivas finantsperspektiivis lubatud ülemmäära suhtes (1,08 %) 6 740 miljoni euro suuruse varu. Sellenijõuti kahe elemendi hoolika ja täpse analüüsi tulemusena: analüüsiti 2005. aastal kulukohustuste assigneeringute mahtu,mis kuuluvad tasumisele 2005. aastal ning võlgnevuste ehk täitmata kulukohustuste (RAL) mahtu, mis kuuluvad tasu-misele samal aastal.

Maksete assigneeringute kasvu puhul eristataksemittekohustuslike kulude ja kohustuslike kulude kasvu, mis on vas-tavalt 1,3 % ja 9,4 %.

Assigneeringute kasv (+ 5,9 %) on suurem kui 2005. aasta lõplikus eelarves (+ 4,4 %).

Absoluutarvudes suurenevad maksete assigneeringud umbes 6,3 miljardi euro võrra. See on seletatav järgmiste teguri-tega, mis on esitatud tähtsuse järjekorras: struktuurifondide maksed suurenevad 2,7 miljardi euro võrra (sellest EL-10-le+ 0,3 %); maaelu arendamise rahastamine suureneb 1,4 miljardi euro võrra, sealhulgas 655 miljoni euro ulatuses ümber-suunamisi; 3. rubriigi assigneeringud suurenevad umbes 913 miljoni euro võrra, et peamiselt katta pärast laienemist võe-tud kohustusi, eriti teadusuuringute valdkonnas; alamrubriigile 1a on vaja täiendavalt 800 miljonit eurot, kusjuures suureotsetoetuste kasvu (+ 1,6 miljardit eurot) kompenseerib osaliselt turul sekkumisega seotud kulutuste vähenemine(– 0,8 miljardit eurot); lõpuks suurenevad Ühtekuuluvusfondiga seotud maksed 0,5 miljardi euro võrra (+ 0,56 miljarditeurot EL-10-le ja – 0,06 miljardit eurot EL-15-le). Muu kasv 5. ja 6. rubriigis kompenseeritakse 4., 7. ja 8. rubriigi vähe-nemise arvel.

Alamrubriigis 1a kavandatud kärped seoses sekkumisega põllumajandusturgudel (– 0,8 miljardit eurot) on otseselt seo-tud täiendavate vahendite vajadusega teatavatel turgudel (+ 0,7 miljardit eurot teravilja-, tekstiilisektoris jne) ning väik-sema vajadusega teistel turgudel (– 1,5 miljardit eurot loomsete toodete sektoris, mis on eelkõige seotud piimasektorireformiga: – 1,1 miljardit eurot taimsete toodete, suhkrusektoris jne). Otsetoetused kasvavad aga seevastu ligi 1,6 mil-jardi euro ulatuses, eelkõige piimasektori reformi ning otsetoetuste maksmise järk-järgulise sisseviimise tõttu uutesliikmesriikides.

Alamrubriigi 1b puhul võetakse esimest korda EL-15 assigneeringutes arvesse ümbersuunamisi ning see toob kaasa765 miljoni euro suuruse kasvu (+ 16 %). Maaelu arengu meetmete üleminekuvahendi rahastamiseks ettenähtud assig-neeringud kasvavad 667 miljoni euro võrra (+ 49 %).

Kogu 2. rubriigimaksete assigneeringud suurenevad 2005. aastal 10 %. Struktuurifondide puhul kasvavad maksete assig-neeringud 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 9 %. Ühtekuuluvusfondi maksete puhul on ettenähtud 17 %-line kasv.Uute liikmesriikidele kavandatud assigneeringud on kooskõlas Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni istungjärgu järeldus-tega ja ühinemislepingutega.

Struktuurifondide maksete assigneeringute suurenemine tuleneb peamiselt aastateks 2000–2006 EL-15 programmideleette nähtud summade suurenemisest. Kõnealuste programmide puhul on kehtestatud kattevajaduse määraks siseriiklikeprogrammide puhul 95 % ja ühenduste algatuste puhul 90 % aasta keskmisest kulukohustustest. Need protsendimääradon siiski suhteliselt konservatiivsed võrreldes suundumustega nende programmide eelarve täitmisel.

2006. aastal suurenevad aastateks 2000–2006 ettenähtud programmidega seotud täitmata kulukohustused, sest maksedei kata ei EL-15-ne ega uute liikmesriikide puhul 100 % ulatuses võetud kulukohustusi. See on siiski kooskõlas kõne-aluste programmide täitmata kulukohustuste suundumusega, mida komisjon on käsitlenud dokumendis KOM (2002)508, milles nähti ette nende kasv uute programmide puhul kuni 2006. aastani.


3. rubriigis (sisepoliitika) suurenevad maksete assigneeringud võrreldes 2005. aastaga 11,5 % ehk 913 miljoni euro võr-ra, kuid see tõus on peamiselt seotud kohustuste täitmisega pärast laienemist, mille tulemusena kasvas oluliselt kõnea-luse rubriigi eelarve aastateks 2004–2006, eriti teadustegevuse puhul.

Ühinemiseelsete meetmete puhul hinnatakse maksete assigneeringute vajadust 3 152 miljonile eurole, mis on võrrel-des 2005. aastaga 4,1 % vähem ning on eelkõige seotud PHARE programmi lõppemisega uutes liikmesriikides.

Samuti väheneb kompensatsioon uutele liikmesriikidele 231 miljoni euro võrra.

Komisjon soovib rõhutada, et esialgses eelarveprojektis toodud arvud vastavad tegelikele vajadustele, võttes arvesse, ettäitmata kulukohustustega tegelemiseks saab kasutada mitte ainult kohustuste tühistamist, vaid ka teatavaid haldusmeet-meid maksmise tõhustamiseks. Komisjon on teadlik nõukogu murest, mida majandus- ja rahandusministrite nõukoguväljendas oma 8. märtsi 2004. aasta resolutsioonis seoses maksete assigneeringute tasemega. Nõukogu toonitab üldiseeelarvedistsipliini säilitamise olulisust ning rõhutab veelkord maksete assigneeringute range kontrolli all hoidmise vaja-dust. Selles kontekstis leiab nõukogu, et nüüd tuleks vältida maksete assigneeringuteks liiga suurte summade prognoo-simist nagu seda on tehtud varasemate aastate eelarvemenetluses, mille tulemusena tekkis igal aastal suur ülejääk, ningpalub komisjonil võtta kohaseid meetmed 2006. aasta esialgse eelarveprojekti ettevalmistamisel.

Samas tuleb pidada meeles, et seoses 2. rubriigi maksete assigneeringute tasemega võtsid eelarvepädevad institutsioonid25. novembri 2004 aasta lepitusnõupidamisel vastu järgmine deklaratsiooni:

“Kui struktuurifondide maksete assigneeringutest on 2005. aasta juuli lõpuks kasutatud rohkem kui 40 % või kui komis-jon jõuab muul viisil järeldusele, et maksete assigneeringutest ei piisa, esitab komisjon pärast muude eelarvevahendite,sealhulgas 2. rubriigi assigneeringute ümberpaigutamisvõimaluste läbivaatamist ning muudevõimalike sissetulekualli-kate hindamist eelarvepädevatele institutsioonidele nii kiiresti kui võimalik esialgse paranduseelarve projekti. EuroopaParlament ja nõukogu võtavad otsuse esialgse paranduseelarve projekti kohta vastu ühel lugemisel, et vajalikke täienda-vaid assigneeringuid saaks kasutada hiljemalt 2005. aasta novembri alguses. Esialgse paranduseelarve projekti esitamineja vastuvõtmine ühel lugemisel on ette nähtud ainult 2. rubriigiga seotud assigneeringute puhul.”

Seepärast jätkab komisjon olukorra jälgimist ja esitab pärast maksete assigneeringute ümberpaigutamise võimaluste uuri-mist kogu eelarve lõikes eelarvepädeva institutsiooni taotluse alusel ettepaneku vajalike meetmete võtmise kohta.

Sarnaselt aastatega 2002, 2003 ja 2004 esitab komisjon ka sel aastal eelarvepädevatele institutsioonidele koos esialgseeelarveprojektiga üksikasjaliku järelevalvearuande 2004. aasta eelarves sisalduvate võimalike mittenõuetekohaste täit-mata kohustuste (RAL) kohta.

Samal ajal esitab komisjon 2005. aasta eelarve täitmiskava. Komisjon esitab korrapäraselt andmeid eelarve tegeliku täit-mise kohta ning võrdleb tegelikkust prognoosituga ja põhjendab suuremaid kõrvalekaldeid. See kujutab endast olulisthaldusvahendit ja varajast hoiatussüsteemi talituste jaoks ning ühtlasi võimaldab eelarvepädevatel institutsioonidel jäl-gida käimasolevat eelarveperioodi.

2.4. Tehnilise ja haldustoe eelarverubriigid

Mitmetel tegevusprogrammidel on nn BA-rubriigid (mis nüüd on esitatud artiklites XX 01 04). Neist rahastatakse konk-reetse meetme, tegevuse või programmi haldamise ja juhtimisega seotud tehnilist ja haldusabi selliselt, et sellest saaksidkasu nii komisjon kui ka abisaaja. Pärast kirjaliku muudatusettepaneku nr 1/2001 esitamist kaetakse nendest ajutiselt katehnilise abi büroode tegevuse etapiviisilise lõpetamisega seotud kulutusi. Konkreetsetes eelarve selgitustes tuuakse endi-selt välja põhjused, miks välispersonaliga seotud kulutused kirjendatakse BA-rubriikide assigneeringutes.

2006. aasta esialgses eelarveprojektis on BA-rubriikide ja struktuurifondide “minieelarvete” assigneeringute kogu-summa 383 miljonit eurot. See on oluliselt suurem (+ 7,3 %) 2005. aasta eelarves kinnitatud 357 miljonist eurost.BA-rubriikide koguarv langeb 2005. aasta eelarves 121-lt 116-le. Umbes 55 % taotletud assigneeringutest on seotud välis-tegevuse ja ühinemiseelse abiga ning 32 % sisepoliitikaga; ülejäänud 13 % on seotud põllumajandus- ja struktuuripolii-tika assigneeringutega. Ühinemiseelse abi puhul, sealhulgas otsustusõiguse üleandmiseks delegatsioonidele, onBA-rubriikide kulutused vähenenud võrreldes 2005. aastaga 18 %, kuid tõus on toimunud seoses põllumajandus-(+ 15,5 %) ja sisepoliitikaga (+ 10,5 %). Teistes rubriikides olulisi muudatusi ei ole.


2.5. Finantsmäärus ja rubriigid, mille kohta ei ole põhiõigusakti

The Financial Regulation (1), as revised in 2002, incorporates the provisions of the Interinstitutional Agreement of 6 May1999 relating to legal bases (and the implementation of the budget). Article 49 states that: “a basic act must first be adop-ted before the appropriations entered in the budget for any Community action may be used”. It defines the basic act inquestion as, “an act of secondary legislation which provides a legal basis for the Community action or Union action andfor the implementation of the corresponding expenditure entered in the budget”, excluding acts with no legal effect suchas communications, resolutions, conclusions or declarations. The Financial Regulation provides three types of excep-tions: pilot schemes and preparatory actions, within the limits of EUR 32 million and EUR 75 million respectively, actionsundertaken on the basis of the institutional prerogatives and specific powers conferred on the Commission by the Trea-ties or stemming from the administrative autonomy of the institution. For pilot schemes and preparatory actions, theCommission, according to its right of initiative, may propose new budget headings or activities.

Institutsioonidevahelises kokkuleppes on sätestatud, et esialgse eelarveprojekti esitamisel tuleb komisjonil esitada aru-anne katseprojektide ja ettevalmistava tegevuse kohta, mis hõlmab ka meetme eesmärki, hinnangut tulemuste kohta jakavandatud järelmeetmeid. Seepärast on kokkuleppe rakendamine selles valdkonnas seotud tingimusega, et eelarvepä-devatele institutsioonidele edastatakse üksikasjalik teave töödokumendis, mis lisatakse esialgsele eelarveprojektile.

Seoses komisjonile asutamislepingutega antud erivolitustega loetletakse rakenduseeskirjade (2) artiklis 33 EÜ ja Euratomiasutamislepingute artiklid, millega komisjonile sellised erivolitused antakse.

Samuti on institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud, et esialgse eelarveprojekti esitamisel võtab komisjon arvessevõimalusi algatada uusi tegevusssuundi (jättes selleks piisava varu) või jätkata lõpulejõudvaid mitmeaastaseid meetmeid,olles eelnevalt hinnanud, kas põhiõigusakti vastuvõtmise eeldused on olemas (institutsioonidevahelise kokkuleppepunkt 28).

Asjaomased ettepanekud, eriti esialgses eelarveprojektis esitatud katseprojektid, on kooskõlas finantsmääruse sätete ja sel-les sätestatud ülemmääradega, jättes üldvaruks 13,5 miljonit eurot, kaasa arvatud 3. rubriik. Ettevalmistava tegevuse varuon 2006. aastal 10,5 miljoni eurot ehk veidi vähem kui 2005. aasta esialgses eelarveprojektis, kus see oli 11,885 miljo-nit eurot.

Siiski on komisjon kinnitanud 15 miljonit eurot ebaseaduslike väljarändajate naasmise haldamise rahastamisvahendi eel-arvereale 18 03 08, samas kui kaks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud katseprojekti (18 05 01 03 –vahetusprogramm õigusasutustele ja 18 05 04 – terroriaktides kannatanute abistamine)) ja üks projekt välissuhete vald-konnas (19 02 12, mis käsitleb tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade ning väikerelvade kasutamise vähendamist) on selaastal ettevalmistuste käigus muudetud.

2006. AASTA ESIALGSE EELARVEPROJEKTI TÄHTSAMAD ASPEKTID FINANTSPERSPEKTIIVIRUBRIIKIDE KAUPA

Finantsperspektiivi kõigi kaheksa rubriigi kohta on eelarveettepanek esitatud vastavalt järgmisele ülesehitusele: koond-tabel, tähtsamad aspektid ja ülevaade.

(1) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohalda-tavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

(2) Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhteskohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad; EÜT L 367,31.12.2002, lk 1.


3. PÕLLUMAJANDUSKULUD: 1. RUBRIIK

3.1. Koondtabel(miljonites eurodes jooksevhindades)

2005. aasta eelarve FP 2006 2006. aasta esialgne eelarveprojekt Erinevus aastatel 2006–2005

Kulukohustusteassigneeringud

(KA)

Makseteassigneeringud(MA)


(KA)


(KA)



(KA)


49 676,5 49 114,9 52 618,0 51 412,3 51 352,6 + 3,5 % + 4,6 %

Varu = 1 205,7

3.2. 1. rubriigi tähtsamad aspektid

2006. aasta eelarve puhul teeb komisjon ettepaneku määrata 1. rubriigi eelarve suuruseks 51 412 miljonit eurot, millest43 641 miljonit eurot põllumajanduse otsetoetusteks, turukorralduse meetmeteks ja veterinaarkuludeks (alamrubriik 1a)ning 7 771 miljonit eurot maaelu arendamiseks (alamrubriik 1b). Seega on pärast 2004. aasta detsembris tehtud kohan-damist EL-25 finantsperspektiivi varu ülemmäära suhtes 1 206 miljonit eurot. (1) 2006. aasta kavandatud eelarveassig-neeringute maht kasvab võrreldes 2005. aasta eelarvega 3,5 % ehk 1 736 miljoni eurot. Kõnealune kasv moodustub806 miljonist eurost alamrubriigis 1a ja 930 miljonist eurost alamrubriigis 1b.

2006. aasta eelarve on teine järjestikune eelarve, milles arvestatakse 2003. ja 2004. aastal ühises põllumajanduspoliitikas(ÜPP) läbi viidud reformide, mis tõid kaasa mõned olulised muudatused otsetoetuste andmise korras. Reformi tulemuselon 2006. aasta eelarves nähtud ette peaaegu 1,6 miljardi euro suurune otsetoetuste kasv (pärast kohandamist), mis onpeamiselt seotud piimasektori reformi ja otsetoetuste etapiviisilise sisseviimisega uutes liikmesriikides. Siiski kompen-seerib kasvanud vajadused osaliselt põllumajandusturgudel sekkumisega seotud assigneeringute vähenemine 0,8 miljardieuro võrra, millest suurem osa piimasektoris.

2006. aasta eelarves kajastuvad esimest korda 2003. aastal ühise põllumajanduspoliitika reformi tulemusel sisse viidudtootlikkusega sidumata ühtsete otsemaksete (SPS) tagajärjed. Reformi tulemusel kehtestati teatavate tootlikkusega seotudotsemaksete asemel üks tootlikkusega sidumata ühtne otsemakse. Siiski on mitmed selle valdkonna toetused jäänud toot-likkusega seotuks kas siis osaliselt või täielikult. Selle tulemusel vähenevad tootlikkusega seotud otsemaksed 13,7 mil-jardi euro võrra, samal ajal kui sidumata maksete assigneeringud suurenevad peaaegu 15 miljardi euro võrra.

2006. aasta eelarves kajastuvad esimest korda ka ümbersuunamise tagajärjed, s.t alamrubriigis 1a ette nähtud otsetoe-tuste osaline ümberpaigutamine rubriiki 1b, millest rahastatakse maaelu arendamist. (2) Ümbersuunamise tulemusena pai-gutatakse alamrubriigist 1a alamrubriiki 1b 655 miljonit eurot. Kõnealused 655 miljonit eurot võetakse eelarvesse alam-rubriigi 1b ülemmäära ületades. Kõnealuse ümbersuunamise tulemusena ei muutu 1. rubriigi (põllumajandus) üldineülemmäär, sest kahe alamrubriigi vahel ümbersuunamise netosumma on null. Arvestatakse, et ümbersuunatav toetustesumma moodustab 2005. kalendriaastal 3 % põllumajandustootjatele antavatest otsetoetustest. Toetuse 5000 euro suu-ruse põhisumma suhtes ümbersuunamist ei kohaldata.

Läbipaistvuse huvides on nomenklatuuri muudetud selliselt, et oleks võimalik selgelt eristada ühelt poolt otsetoetusi jateiselt poolt sekkumist põllumajandusturgudel.

Komisjoni kavatseb kasutada institutsioonidevahelises kokkuleppes vajaduste ümberhindamiseks sätestatud võimalust,esitades 2005. aasta oktoobris kirjaliku muudatusettepaneku. Sellisel viisil on komisjonil võimalik toetuda põllumajan-dusega seotud eelarve ettepanekute esitamisel värskemaile majandusandmetele ja turuteabele.

(1) Finantsperspektiivi ülemmäärad on esitatud 1999. aasta hindades; komisjon kohandab neid igal aastal värskeimate majandusprog-nooside alusel. 2006. aasta menetluse aluseks olevad kohandused on esitatud dokumendis KOM (2004) 837 (lõplik).

(2) Vastavalt nõukogu määruse EÜ 1782/2003 artiklile 10 tõuseb ümbersuunamiste suhtes kohaldatav vähendamismäär 3 %-lt 2005.kalendriaastal 5 %-le 2007. ja järgnevail aastail.


3.3. 1. rubriigi ülevaade

3.3.1. Põllumajandusturu korraldus ja veterinaariakulutused — alamrubriik 1a

2006. aasta eelarves nähakse ette põllumajandusturgudel sekkumise vajaduse oluline vähenemine. 767 miljoni eurosuurune on tingitud 784 miljoni euro suurusest lisavajadusest (täiendavad kulud seoses teravilja-, kiudtaimede-, puu-,juurvilja ja veinisektoriga), samal ajal kui toetusvajadus loomsetele saadustele, nagu piimatooted, suhkur, oliiviõli ja kuiv-sööt, väheneb 1 552 miljoni euro võrra.

Suurem osa täiendavatest assigneeringutest on ette nähtud teraviljasektorile (+ 472 miljoni eurot) ja on peamiselt seotudriikliku ladustamisega sellistes riikides, kus koristusaastal 2004/2005 põhjustas rekordiline viljasaak riiklike varude suurekasvu. Arvestades, et aastatel 2005/2006 on oodata tavapärast saaki, suurenevad teravilja sekkumishoiustamise kulud418 miljoni euro võrra. Lisaks kasvab tärklisetoetuste vajadus 31 miljoni euro võrra seoses maisi madala hinnagamaailmaturul.

Lisaks vajatakse puuvilla madalama maailmaturuhinna tõttu täiendavalt 85 miljonit eurot kiudtaimede jaoks, samas kuijuur- ja puuvilja puhul vajatakse täiendavalt 126 miljonit eurot peamiselt seoses maksete kasvuga tootjarühmade raken-dusfondidesse ning seetõttu, et tomatikoguste suurenemise tõttu on kasvanud nende töötlemistoetus.

Piimasektori reformi teise ja kolmanda etapi elluviimisega seoses väheneb vajadus sekkumiseks piimasektoris(– 1 085 miljonit eurot). See tuleneb või ja lõssipulbri institutsionaalsete hindade alanemisest ning ka eeldatavalt sood-satest hinnamuutustest ja piimatootjate lisamaksete suurenemisest. Eelarvet on vähendatud ka veise- ja vasikalihasektoris(– 106 miljonit eurot) peamiselt seoses madalamate eksporditoetustega ja nõuete lõdvendamisega erakorraliste turumeet-mete suhtes seoses Ühendkuningriigi “Over thirty months scheme” kavaga. 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitikareform võimaldab kokku hoida ka 108 miljonit eurot sekkumistoetustelt kuivsöödale ja 32 miljonit oliiviõlile. Suhkrulekulub 79 miljoni eurot vähem, kuna eksporditavatele kaupadele makstav eksporditoetus on üldjuhul väiksem.

Otsetoetuste peaaegu 1,6 miljardi euro suurune kasv tuleneb suures osas piimasektori reformist ja otsemaksete etapi-viisilisest sisseviimisest uutes liikmesriikides. 2006. aasta eelarves eristatakse esimest korda tootlikkusega sidumata ja sel-lega seotud otsemakseid. 2003. aasta ÜPP reformi tulemusena võeti kasutusele tootlikkusega sidumata ühtse otsemakse(SPS) mõiste, millele kehtestati igas liikmesriigis makstavate toetuste soovituslikud lähtesummad. Kümme (vana) liikmes-riiki on praeguseks ühtse otsemakse juurutanud, millest tulenevalt on 2006. aasta eelarves selleks otstarbeks ette nähtudmärkimisväärne summa – 14 635 miljonit eurot — mille aga tasakaalustab suurel määral muude (tootlikkusega seotud)otsemaksete vähenemine 13 757 miljoni euro võrra. Lisaks otsustasid 10. uuest liikmesriigist 8 lihtsustatud süsteemi ehkühtse pindalatoetuse kava (SAPS) kasuks. Otsetoetuste etapiviisilise sisseviimise tulemusena kasvab uute liikmesriikiderahaliste vahendite vajadus 2006. aasta eelarves 346 miljoni euro võrra ning pindalatoetuste kavale eraldatud summakasvab seega 1 740 miljoni euroni.

Lisaks kajastuvad 2006. aasta eelarves 2005 kalendriaasta otsetoetuste ümbersuunamise tagajärjed. Kõigi otsetoetuste,v.a äärepoolseimatele piirkondadele antud toetuste, ümbersuunamiseks kohaldatav vähendamismäär on 3 %. Igale põl-lumajandustootjale makstakse täiendava toetusena tagasi 5 000 euro suurune toetuse põhisumma, mis väljendub 2006.aasta eelarves 347 miljoni euro suuruse summana. 2006. aasta eelarve ümbersuunamiste netosumma ulatub 655 mil-joni euroni.

Assigneeringud veterinaarmeetmetele kasvavad 2005. aastaga võrreldes 13 miljoni euro võrra. Sellist muutust saab sel-gitada kolme teguriga: (1) kätte on jõudnud uue toidu ja sööda ametliku kontrollimise määruse rakendamise esimene aas-ta. Selle tulemusena on vajadused kasvanud 8,6 miljoni euro võrra, mis on kooskõlas prognoosidega, mis tehti määruseesitamise ajal nõukogule; (2) suurenenud on kitsede testimise vajadus, sest on saadud tõendeid TSE leviku kohta (+ 6 mil-jonit eurot); (3) kokku hoitakse fütosanitaarvaldkonnas.


Nagu varemgi on esialgses eelarveprojektis arvesse võetud komisjoni esitatud õigusaktide ettepanekute finantsaspekte.Samas ei avalda komisjoni 2004. aasta juunis heaks kiidetud ettepanek võtta vastu nõukogu määrus maaelu arendamisetoetamiseks veel mõju 2006. aastal, sest see on seotud järgmise kavandamisperioodiga aastateks 2007–2013. Samuti eimõjuta 2006. aasta eelarvet rahaliselt 2005. aasta reformid ega kohandamisettepanekud suhkru, veini ja banaanide ühiseturukorralduse kohta. Sama võib öelda ka mitme ühise põllumajanduspoliitika reformi kontekstis 2004. aastal vastu võe-tud otsuse kohta (Vahemeremaade saadused), mis avaldavad eelarvele mõju peamiselt 2007. aastal.

2006. aasta eelarve koostamiseks kasutatud keskmine euro/dollari vahetuskurss 1 EUR = 1,31 USD on 5 % kõrgemkui 2005. aasta eelarve koostamisel kasutatud kurss 1 EUR = 1,24 USD. Dollari nõrgenemine suurendab vajadusi pea-miselt teravilja-, suhkru-, puuvilja- ja riisisektoris, eeldatavalt umbes 158 miljoni euro võrra.

3.3.2. Maaelu arendamine — alamrubriik 1b

Ühise põllumajanduspoliitika teisele sambale on ette nähtud kokku 7,8 miljardit eurot.

5 675 miljoni euroga, mis on eraldatud 15 “vanale” liikmesriigile maaelu arendamiseks ulatuvad selle valdkonna assig-neeringud täpselt finantsperspektiivis alamrubriigile 1b kehtestatud ülemmäärani – 5 020 eurot, millele lisandub alam-rubriigist 1a ümbersuunamise tulemusel 655 miljonit eurot. 2004. aasta head tulemused annavad alust arvata, et liik-mesriigid kasutavad ära kõik 2006. aastaks eraldatud assigneeringud.

10 uuele liikmesriigile kavandatud kulukohustuste assigneeringud on kooskõlas Kopenhaagenis kokku lepituga(2 096 miljonit eurot). EAGGFi tagatisrahastu raames uutele liikmesriikidele maaelu arendamise meetmete rahastami-seks ettenähtud üleminekuvahendite iseloomu tõttu on need liigendatud assigneeringud kirjendatud eraldi real ja nendemaksete assigneeringuteks on kavandatud 2 036,2 miljonit eurot.

Järgmises tabelis on esitatud 1. rubriigi ülemmäär ja vajadused liigendatuna tegevuspõhise eelarvestamise alusel.


(miljonit eurot)

2005. aasta eelarve EEP 2006 Erinevus aastatel2006–20051 EUR = 1,25 USD 1 EUR = 1,31 USD

Poliitikavaldkond 05: Põllumajandus ja maaelu arendamine

05 01 Halduskulud

05 01 04 01 Järelevalve- ja ennetusmeetmed — EÜ otsetoetused 4 3 – 1

05 01 04 06 Kvaliteedi tõstmise katseprojekt 1 p.m. – 1

Kogusumma 5 3 – 1

05 02 Sekkumine põllumajandusturgudel

05 02 01 Teravili 364 836 472

05 02 02 Riis 39 26 – 13

05 02 03 Toetused 1. lisas nimetamata toodetele 415 415 0

05 02 04 Toiduabiprogrammid 223 220 – 3

05 02 05 Suhkur 1.577 1.498 – 79

05 02 06 Oliiviõli 67 35 – 32

05 02 07 Kiudtaimed 912 997 + 85

05 02 08 Puu- ja köögiviljad 1.308 1.434 126

05 02 09 Viinamarjakasvatussaadused 1.228 1.329 101

05 02 10 Edendamine 60 52 – 8

05 02 11 Muud taimesaadused/meetmed 439 298 – 142

05 02 12 Piim ja piimatooted 2.228 1.143 – 1.085

05 02 13 Veise- ja vasikaliha 574 468 – 106

05 02 14 Lamba- ja kitseliha – 1 p.m. 1

05 02 15 Sealiha, munad ja kodulinnud, mesindus 192 164 – 28

05 02 99 Tagasinõudmised p.m. – 56 – 56

Kogusumma 9.625 8.859 – 767

05 03 Otsetoetused

05 03 01 Tootlikkusega sidumata otsetoetused 1.394 16.375 14.981

05 03 02 Muud otsetoetused 31.875 18.118 -13.757

05 03 03 Täiendavad toetussummad 347 347

05 03 04 Täiendavad otsetoetused (jäägid, väiketootjad, tasandustoetused jt) – 16 p.m. 16

05 03 99 Tagasinõudmised p.m. – 11 – 11

Kogusumma 33.253 34.829 1.576

05 04 Maaelu arendamine

05 04 01 Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust 4.910 5.675 765

05 04 04 Üleminekuvahend EL-10 1.931 2.096 165

Kogusumma 6.841 7.771 930

05 07 Audit

05 07 01 01 Järelevalve- ja ennetusmeetmed — liikmesriikide maksed 16 p.m. – 16

05 07 01 02 Järelevalve- ja ennetusmeetmed — ühenduse otsetoetused 9 9 0


(miljonit eurot)

2005. aasta eelarve EEP 2006 Erinevus aastatel2006–20051 EUR = 1,25 USD 1 EUR = 1,31 USD

05 07 01 06Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja rubriigi 1aalusel koostöös liikmesriikidega hallatavate kulutuste ettemaksetevähendamine/peatamine

– 70 – 70 0

05 07 01 07Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse nõuetekohasuse kontrolli-mine seoses rubriigi 1a alusel koostöös liikmesriikidega hallatavatekulutustega

– 330 – 330 0

05 07 01 08 Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse kontrollimine seoses maa-elu arendamisega alamrubriigi 1b alusel p.m. p.m. 0

05 07 01 09Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse nõuetekohasuse kontrolli-mine ja alamrubriigi 1b alusel maaelu arendamiseks tehtavate ette-maksete vähendamine/peatamine.

p.m. p.m. 0

05 07 02 Vaidluste lahendamine p.m. p.m. 0

Kogusumma – 375 – 391 – 16

05 08 Põllumajanduse poliitikavaldkonna poliitiline strateegia ja koor-dineerimine

05 08 06 Ühise põllumajanduspoliitika alane teavitustegevus 7 7 0

Kogusumma 7 7 0

Muud poliitikavaldkonnad

11 02 Kalandusturud 33 33 0

17 Tervise- ja tarbijakaitse

17 01 04 01 Taimetervishoiumeetmed 1 0 – 1

17 01 04 04 Prooviuuring: kariloomade epideemiate alane riskirahastamismudel 1 p.m. – 1

17 01 04 05 Sööda ja toidu ohutus ning sellega seotud tegevus 4 8 4

17 03 02 Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond 14 15 0

17 04 01 Loomahaiguste likvideerimis- ja seirekavad 204 210 6

17 04 02 Muud veterinaar-/loomade heaolu/rahva tervishoiu meetmed 10 10 0

17 04 03 Hädaolukordade fond (loomade tervis/toiduohutus) 48 48 0

17 04 04 Taimetervishoiumeetmed 3 3 – 1

17 04 05 Muud meetmed p.m. p.m. 0

17 04 07 Sööda ja toidu ohutus ning sellega seotud tegevus 4 9 5

Kogusumma 288 301 13

Alamrubriik 1a — põllumajanduskulud (välja arvatud maaelu arendamine)

Vahesumma 42.835 43.641 806

Vaheülemmäär 44.598 45.502 904

Varu 1.763 1.861 98

Alamrubriik 1b — maaelu arendamine ja kaasnevad meetmed

Maaelu arendamise vahesumma 6.841 7.771 930

Vaheülemmäär 6.841 7.116 275

Varu (1) 0 – 655 – 655

1. rubriigi assigneeringud kokku 49.676 51.412 1.736

(1) Aastal 2006 tekkiv vahe on seotud ümbersuunamisega alamrubriigist 1a.


(miljonit eurot)

Rubriik 1: Põllumajanduse kulud 2006. aasta esialgneeelarveprojekt

ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA ESIMENE SAMMAS (Põllumajanduse kulud, v.a maaelu aren-damine), millest:

43 641,32

— Sekkumine põllumajandusturgudel 8 858,60

— Otsetoetused 34 829,00

ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA TEINE SAMMAS (Maaelu arendamine) 7 771,00

Kogusumma 51 412,32

15,1 %

17,2 %

67,7 %


4. STRUKTUURIMEETMED: 2. RUBRIIK


2005. aasta eelarve FP 2006 2006. aasta esialgneeelarveprojekt Erinevus aastatel 2006–2005

(EL 25)Kulukohustusteassigneeringud

(KA)

Makseteassigneeringud

(MA)


(KA)


(MA)


(KA)


(MA)

Struktuurifondid 37 291 29 391 38 523 38 523 32 129 + 3,4 % + 9,3 %

Muudstruktuurimeetmed 0 0 0 5

Ühtekuuluvusfond 5 132 3 006 6 094 6 032 3 506 + 17,5 % + 16,6 %

Kogusumma 42 423 32 397 44 617 44 555 35 640 + 5,0 % + 10,0 %

Varu = 62 miljonit

(miljonites eurodes jooksevhindades)

EL-25 2005. aasta eelarve 2006. aasta esialgneeelarveprojekt Erinevus aastatel 2006–2005 Suurenemise määrad

EL-25Kulukohustusteassigneeringud

(KA)



(KA)



(KA)



(KA)


Struktuurifondid ja muud struktuurimeetmed

EL-25 37 246 564 454 29 390 527 704 38 522 922 880 32 134 099 238 1 276 358 426 2 743 571 534 + 3,4 + 9,3

EL-15 31 892 000 000 26 297 527 704 31 691 000 000 28 774 099 238 – 201 000 000 2 476 571 534 – 0,6 + 9,4

EL-10 5 354 564 454 3 093 000 000 6 831 922 880 3 360 000 000 1 477 358 426 267 000 000 + 27,6 + 8,6

Ühtekuuluvusfond

EL-25 5 131 932 989 3 005 500 000 6 032 082 110 3 505 500 000 900 149 121 500 000 000 + 17,5 + 16,6

EL-15 2 737 505 725 2 334 500 000 2 806 895 351 2 270 500 000 69 389 626 – 64 000 000 + 2,5 – 2,7

EL-10 2 394 427 264 671 000 000 3 225 186 759 1 235 000 000 830 759 495 564 000 000 + 34,7 + 84,1

2. rubriik kokku

EL-25 42 378 497 443 32 396 027 704 44 555 004 990 35 639 599 238 2 176 507 547 3 243 571 534 + 5,1 + 10,0

EL-15 34 629 505 725 28 632 027 704 34 497 895 351 31 044 599 238 – 131 610 374 2 412 571 534 – 0,4 + 8,4

EL-10 7 748 991 718 3 764 000 000 10 057 109 639 4 595 000 000 2 308 117 921 831 000 000 + 29,8 + 22,1

4.2. 2. rubriigi põhiaspektid

Maksete assigneeringute üldine kasv võrreldes 2005. aastaga on 10 %. See kajastab üldjoontes ootusi, et EL-152000.–2006. aasta programmide maksete vajadused on suuremad kui 2005. aasta eelarves, milles neile programmideleette nähtud assigneeringud jäid väiksemaks 2004. aasta tegelikust täitmisest. Uutele liikmesriikidele struktuurifondidesette nähtud assigneeringud tõusevad vastavalt Kopenhaageni kokkuleppele 8,6 %.

EL-15-le 2000.–2006. aastaks ette nähtud maksete assigneeringud moodustavad 95 % põhilisemate programmide aas-tasest keskmisest kulukohustuste määrast ja 90 % ühenduse algatuste aastasest keskmisest määrast. Nimetatud protsen-dimäärad on sama suured kui 2005. aasta esialgses eelarveprojektis. 2003. ja 2004. aastal olid põhilisemate programmidevõrreldavad täitmismäärad vastavalt 78 % ja 88 % (31 % ja 79 % ühenduse algatuste puhul).


Kui täitmine vastab maksete assigneeringute ettepanekule, siis on 2000.–2006. aasta programmide puhul ette näha täit-mata kulukohustuste umbes 6 miljardi euro suurust tõusu aastal 2006. See on tingitud asjaolust, et ettepaneku kohasedmaksed moodustavad EL-15 puhul alla 100 protsendi 2006. aasta kohustustest ja uute liikmesriikide puhul umbes 50 %kohustustest. See tähendab ligikaudu 10 % suurust tõusu.

Ettepanek EL-25 struktuurimeetmete kulukohustuste assigneeringute kohta vastab täielikult institutsioonidevahelise kok-kuleppe lisas toodud finantsperspektiivile ja Kopenhaageni Euroopa Ülemkogu järeldustele. Poliitikavaldkondadele eral-datud summad kajastavad 2004. aasta tulemusreservi summade jaotamise tulemusi ning programmitööd uutesliikmesriikides.

Tulenevalt Kopenhaageni kokkuleppest suurenevad 2005. aastaga võrreldes märgatavalt (35 %) Ühtekuuluvusfondi kulu-kohustuste assigneeringud uutele liikmesriikidele. Kulukohustuste assigneeringud teistele Ühtekuuluvusfondist abi saa-vatele riikidele vähenevad veidi. Nende riikide kulukohustused jäävad kokkuvõttes alla finantsperspektiivi ülemmäära,kuna Iirimaa kaotas 2004. aastal õiguse Ühtekuuluvusfondist abi saada.

2005. aasta eelarve vastuvõtmise ajal lepiti kokku, et 16 miljonit eurot antakse tehnilise abi ja uuendustegevuse asemelprogrammile PEACE. Peale selle võttis komisjon endale ülesandeks püüda leida lisavahendeid. Käesolevas esialgses eel-arveprojektis on esitatud ettepanek eraldada programmile PEACE 28 miljonit eurot, mistõttu tehnilise abi vahenditesttuleks võtta veel 12 miljonit eurot.


Finantsperspektiivi 2. rubriik hõlmab struktuurifonde, st Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi(ESF), Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF), Kalanduse Arendusrahastut (FIFG) ningÜhtekuuluvusfondi.

See on seotud järgmiste tegevuspõhise eelarvestamise poliitikavaldkondadega:

— regionaalpoliitika— ERF ja Ühtekuuluvusfond;

— tööhõive ja sotsiaalküsimused— ESF;

— põllumajandus ja maaelu areng— EAGGF arendusrahastu;

— kalandus— FIFG.

EL-15 jaoks on ajavahemikuks 2000–2006 struktuurifondidele eraldatud kokku 195 010 miljonit eurot ja Ühtekuulu-vusfondile 18 000 miljonit eurot. Uute liikmesriikide jaoks eraldati aastateks 2004–2006 Kopenhaageni Ülemkogu otsu-sega struktuurifondidele 14 156 miljonit eurot ja Ühtekuuluvusfondile 7 591 miljonit eurot. Kõik need summad on1999. aasta hindades ja tuleb tegelikult eelarvesse kantavate summade saamiseks ümber arvestada jooksevhindadesse.

Struktuurifondide määruse tingimuste kohaselt arvutatakse struktuurifondide jaoks aastas eraldatavad summad jooksev-hindades nii, et 1999. aasta hindades esitatud summad indekseeritakse ühtse määraga, mis on 2 % aastas. Ka Ühtekuu-luvusfondi assigneeringuid indekseeritakse igal aastal, kasutades hinnadeflaatorit, mida kohaldatakse finantsperspektiivitehnilisel kohandamisel. Seepärast kulukohustuste kogusumma kindlaksmääramine lihtne.

4.3.1. Struktuurifondid

Ajavahemikul 2000–2006 on ligikaudu 94,3 % EL-25 struktuurifondidest ette nähtud peamistele programmidele (üht-sed programmdokumendid ja rakenduskavad) ning 5,3 % assigneeringute üldsummast on eraldatud ühenduse algatus-tele. Ülejäänud osa (0,4 %) assigneeringute kogusummast on ette nähtud uuenduslike meetmete ja tehnilise abi jaoks.

2006. aastal on EL-25 kulukohustuste assigneeringute kogusumma 38 523 miljonit eurot 2006. aasta hindades, seal-hulgas uuesti eelarvesse võetud 1 067 miljonit eurot, mis tuleneb 2000. aastal kasutamata jäänud assigneeringutest.


Struktuurifondide kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (2006. aasta hindades)

EL-25

Peamised programmid 36 051

Ühenduse algatused 2 372

Tehniline abi/uuenduslikud meetmed 100

Kogusumma 38 523

4.3.1.1. Peamised programmid

Struktuurifondide peamised eesmärgid on:

— 1. eesmärk: vähemarenenud piirkondade arengu ja struktuurilise kohandumise edendamine;

— 2. eesmärk: struktuurilistes raskustes olevate piirkondade majandusliku ja sotsiaalse ümberkorraldamise edendamine;

— 3. eesmärk: haridus-, koolitus- ja tööhõivepoliitika- ja süsteemide kohandamise ja kaasajastamise toetamine;

— Kalandusvaldkonna struktuurimeetmed väljaspool 1. eesmärgi piirkondi.

Kooskõlas Kopenhaageni Euroopa Ülemkogu otsuste ja ühinemislepingutega eraldatakse uutele liikmesriikidele 2006.aastal peamiste eesmärkide jaoks järgmised summad (2006. aasta hindades):

— 1. eesmärk, mida rahastatakse neljast struktuurifondist: 6 427,2 miljonit eurot

— 2. eesmärk, mida rahastatakse ERFist ja ESFist: 45,8 miljonit eurot

— 3. eesmärk, mida rahastatakse ESFist: 42,3 miljonit eurot

— 2,2 miljonit on ette nähtud kalanduse arendusrahastule väljaspool 1. eesmärki.

Assigneeringute jagunemine 1. ja 2. eesmärgi piires eri fondide vahel sõltub uutes liikmesriikides tehtavatest kavadest,mille kiidab heaks komisjon. Kavad on nüüdseks koostatud.

EL-15 summad jagunevad peamiste eesmärkide vahel järgmiselt:

— 1. eesmärk (sealhulgas üleminekuperioodi toetus), mida rahastatakse neljast struktuurifondist: 22 044,7 miljoniteurot

— 2. eesmärk (sealhulgas üleminekuperioodi toetus), mida rahastatakse ERFist ja ESFist: 3 359,2 miljonit eurot

— 3. eesmärk, mida rahastatakse ESFist: 3 946,6 miljonit eurot

— FIFG (väljaspool 1. eesmärki): 182,9 miljonit eurot

1. eesmärgi raames toetatakse ka Põhja-Iiri rahuprotsessi programmi (PEACE), samuti täiendavat eriprogrammi Rootsiteatavate piirkondade jaoks. Nendele programmidele ette nähtud summad sisalduvad ülaltoodud arvudes.

Piirkonnad, mis olid 1. eesmärgi raames abikõlblikud eelmisel programmiperioodil (1994–1999), kuid aastatel2000–2006 enam ei vasta kõlblikkuse kriteeriumitele, saavad 1. eesmärgi kohast üleminekuperioodi toetust kuni 2006.aasta lõpuni. Samuti piirkonnad, mis olid eesmärgi 2 ja 5b raames abikõlblikud 1999. aastal, kuid ei ole seda praeguse 2.eesmärgi jaoks, saavad ERFst 2. eesmärgi kohast üleminekuperioodi toetust kuni 2005. aasta lõpuni.

2004. aasta jooksul jaotasid liikmesriigid struktuurifondide määrusega loodud “tulemusreservi” vahendid ning koostasidkavad nende kasutamiseks. See reserv moodustas 2000–2006. aasta kogusummast 4 %, mida hoiti varus eesmärgiga eral-dada see kõige paremaid tulemusi saavutanud programmidele pärast programmide vahekokkuvõtete tegemist 2003. aas-tal. Praeguseks on reservi vahendite eraldamine fondidele ja programmidele lõpule viidud.

Alltoodud tabelites on esitatud 2006. aasta kulukohustuste assigneeringute üldine jaotumine fondide vahel.


Kulukohustuste assigneeringud (EL-25) 2006. aastal(miljonites eurodes 2006. aasta hindades)

Poliitikavaldkond:regionaalpoliitika

Poliitikavaldkond:tööhõive ja

sotsiaalküsimused

Poliitikavaldkond:põllumajandus jamaaelu areng

Poliitikavaldkond:kalandus Kogusumma

1. eesmärk 17 534 6 621 3 807 509 28 472

2. eesmärk 3 040 365 3 405

3. eesmärk 3 989 3 989

Muud struktuurimeetmed(väljaspool 1. eesmärki) 185 185

36 051

Igas poliitikavaldkonnas on varasemate programmide lõpetamise jaoks eraldi eelarveread. Kohustuste puhul on neil rida-del märge pro memoria (“p.m.”). Nendel eelarveridadel kajastatakse ainult makseid.

4.3.1.2. Ühenduse algatused

Ühenduse algatusi on neli, igaüht neist rahastatakse vaid ühest fondist:

1) Interreg: piiriülese, riikide ja piirkondade vahelise koostöö edendamise programm, mida rahastatakse Euroopa Regio-naalarengu Fondist;

2) LEADER+: maaelu arendamise programm, mida rahastatakse EAGGF arendusrahastust;

3) EQUAL: programm inimressursside arendamiseks võrdsete võimaluste kontekstis, rahastatakse Euroopa Sotsiaal-fondist; ja

4) URBAN: programm kriisiolukorras linnade ja eeslinnade majanduslikuks ja sotsiaalseks taaselustamiseks eesmär-giga edendada linnade säästvat arengut, rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil otsustati toetada uusi liikmesriike edaspidi vaid programmidegaInterreg ja EQUAL.

2006. aastal on ühenduse nelja algatuse kulukohustuste assigneeringute maht 2006. aasta hindades EL-25 jaoks2 372 miljonit eurot, millest 2 076 miljonit on sihtotstarbelised EL-15 ja 296 miljonit EL-10 jaoks. Vastavalt struktuu-rifondide määrusele, komisjoni suunistele iga algatuse kohta ja Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu istungijäreldustele on assigneeringute jaotus 2006. aastaks järgmine:

(miljonites eurodes, 2006. aasta hindades)

EL-25

Interreg 1 157

Programm LEADER 430

Programm “EQUAL” 651

Programm URBAN 134

Kogusumma 2 372

Lisaks on eelmiste programmiperioodide maksete kirjendamiseks olemas eraldi eelarverida, mis sisaldab kõiki varase-maid ühenduse algatusi.

4.3.1.3. Uuenduslikud meetmed ja tehniline abi

Need assigneeringud (vt. tabelit punktis 2.3.1) hõlmavad ühenduse tasandi uuenduslikke meetmeid (uuringud, katsepro-jektid ja kogemustevahetus) ja operatiivse tehnilise abi meetmeid (ettevalmistus-, järelevalve-, hindamis- ja kontrollimeet-med). Struktuurifondide halduslik tehniline abi on nüüd täies mahus kirjendatud 1. peatükis, v.a summad täitmata kulu-kohustuste (RAL) jaoks, mis on seotud varasemate liigendatud assigneeringutega (49. peatükk).


Kooskõlas Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu istungi järeldustega moodustavad kulukohustuste assigneerin-gud tehnilise abi osutamiseks ja uuenduslike meetmete rakendamiseks uutes liikmesriikides 18,7 miljonit eurot (2006.aasta hindades). EL-15 kulukohustuste assigneeringud moodustavad 109,7 miljonit eurot (2006. aasta hindades). Teh-nilise abi kogumaht 2006. aastal on seega 128,4 miljonit eurot.

2005. aasta eelarve vastuvõtmisel saavutatud kokkuleppes oli komisjoni seisukoht, et nende vahendite arvelt võib 2006.aastal paigutada 16 miljonit eurot ümber programmi PEACE ning et võimalusel püütakse seda summat suurendada. Läh-tudes viimastest hinnangutest 2006. aastaks vajaliku tehnilise abi kohta, soovitab komisjon eraldada nendest vahenditestprogrammile PEACE veel 12 miljonit eurot, tõstes sellega kogusumma 28 miljoni euroni. Võttes arvesse liikmesriikideeeldatavaid panuseid, tähendab see, et nii 2005. kui 2006. aastal eraldatakse programmile PEACE täiendavalt 60 miljoniteurot.

4.3.1.4. Maksete assigneeringud

Uued programmid 2000–2006

EL-15

Uute programmide alusel 2006. aastal tehtavad maksed on tagasimaksed. Uute programmide seitsmendaks rakendusaas-taks ette nähtud summa on 28 663 miljonit eurot, 2005. aasta eelarves oli see summa 25 845 miljonit eurot.

Eeldatakse, et 2006. aastal moodustavad maksed keskmiselt 95 % peamiste programmide aasta keskmisest kulu-kohustuste summast. Samast eeldusest lähtuti ka 2005. aasta esialgse eelarveprojekti koostamisel. See protsendimäärpõhineb eelnevate eelarveaastate kogemusel. 2002. aastal moodustasid maksed 66 % aasta keskmisest kulukohustusesummast, 2003. aastal 78 % ja 2004. aastal 88 %.

Ühenduse algatuste puhul, mille eelarve täitmine peamiste programmidega võrreldes hilineb, prognoositakse makseid90 % ulatuses aasta keskmisest kulukohustuste määrast. See vastab üldjoontes peamiste programmide täitmismää-rale 2004. aastal. Tehnilise abi/uuenduslike meetmete puhul põhinevad maksete assigneeringud komisjoni vastutavatetalituste “alt üles” hinnangul.

Programmi PEACE II maksete assigneeringud moodustavad 113 miljonit eurot.

2006. aasta tegelikud maksete vajadused sõltuvad osaliselt sellest, kuidas kulgeb 2005. aasta eelarve täitmine. Komisjonjälgib täitmist tähelepanelikult. Nagu 2005. aasta eelarve koostamise ajal sai kokku lepitud, teeb komisjon 2005. aastajuuli lõpuks eelarve täitmise kohta kokkuvõtte ning esitab vajadusel paranduseelarve ettepaneku 2005. aasta makseteassigneeringute suurendamiseks.

EL-25

Uute (2000–2006) programmide kogumaksed moodustavad struktuurifondide 32 129 miljoni eurosest kogumahust31 994 miljonit eurot. Alltoodud tabelis on uute programmidega seotud maksed liigitatud eesmärkide kaupa.

EL-25 maksed (miljonites eurodes) uute programmide jaoks(2000–2006) 2005. aasta eelarve EEP 2006

1. eesmärk (k.a PEACE) 20 002 23 280

2. eesmärk 3 882 3 164

3. eesmärk 3 453 3 629

Kalanduse arendusrahastu väljaspool 1. eesmärki 218 170

Ühenduse algatused 1 189 1 594

Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed 194 157

Kokku: 28 938 31 994


EL-10 maksete assigneeringute osatähtsus kogusummades vastab täielikult Kopenhaageni Euroopa Ülemkogu istungijäreldustele. Kolmeaastase perioodi (2004–2006) keskmistest aastastest kulukohustustest moodustavad need 63 %.

Enne 2000. aastat alustatud programmid

Nende programmide jaoks, millest enamik pidi 2004. aastaks lõppema, on 2006. aastaks ette nähtud vaid vähesed mak-sed, mis sooritatakse juhtudel, kus maksmine on hilinenud või kus kohtumenetluste või muude viivituste tõttu ei oleolnud võimalik programmi lõpule viia. Assigneeringute mahuks on prognoositud 135 miljonit eurot, mis on umbkaudu5 % 2004. aasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest.

4.3.2. Ühtekuuluvusfond

EL-25 kulukohustuste assigneeringud moodustavad 6 032 miljonit eurot, millest 2 807 miljonit on mõeldud EL-15 ja3 225 miljonit EL-10 jaoks. EL-10 puhul tulenevad need arvud Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu istungijäreldustest. EL-15 puhul ei ole Iirimaale uusi kulukohustusi ette nähtud, sest 2004. aastal kaotas ta õiguse Ühtekuulu-vusfondist abi saada. Seetõttu on 2006. aastaks eelarvesse kantud summa 62 miljoni euro võrra finantsperspektiivi ülem-määrast madalam.

EL-25 maksete assigneeringud moodustavad kokku 3 506 miljonit eurot. Sellest umbes 1 235 miljonit eurot moodus-tavad vastavalt Kopenhaageni järeldustele eraldised EL-10 jaoks, mis võrreldes eelmise aastaga tähendab 85 % kasvu.EL-15 summa on 2 271 miljonit eurot, mis on umbes 3 % madalam EL-15 jaoks 2005. aasta eelarves ette nähtudsummast.

EL-25 2005. aasta eelarve EEP 2006

Kohustused 5 132 6 032

Maksed 3 006 3 506


(miljonit eurot)

Rubriik 2: Struktuurimeetmed 2006. aasta esialgneeelarveprojekt

STRUKTUURIFONDID 38 522,92

— Eesmärk 1 28 471,95

— Eesmärk 2 3 405,06

— Eesmärk 3 3 988,83

— Muud struktuurimeetmed (eesmärgiga 1 hõlmamata aladel) 185,08

— Ühenduse algatused 2 371,53

— Uuenduslikud meetmed ja tehniline abi 100,47

ÜHTEKUULUVUSFOND 6 032,08

Kogusumma 44 555,00

63,9 %

7,6 %

9,0 %

0,4 %

5,3 %

0,2 %

13,5 %


5. SISEPOLIITIKA: 3. RUBRIIK




(KA)



(KA)


(KA)



(KA)


9 052 7 924 9 385 9 218 8 836 + 1,8 % + 11,5 %

Margin = 167


3. rubriigi kavandatav, Lissaboni strateegiagamääratletud põhimeetmetele keskenduv eelarve hõlmab komisjoni 2006.aastaks välja pakutud neljast poliitilisest prioriteedist kolme: heaolu, solidaarsust ja turvalisust.

Prioriteedi “Heaolu” 3. rubriigist rahastatavad meetmed on suunatud eelkõige teadustegevuse, tehnoloogia arendamiseja uuendustegevuse tõhustamisele, inimressursside paremale kasutamisele teadustegevuses ning liikuvuse edendamiselehariduse ja koolituse valdkonnas.

Prioriteedi “Solidaarsus” puhul keskendub 3. rubriigi panus keskkonnakaitsele ja sotsiaalküsimustele nagu põhiõigustekaitse, võitlus diskrimineerimise vastu ning soolise võrdõiguslikkuse ja noorte inimeste täieliku ühiskonda ja tööelluintegreerimise edendamine.

Kolmas mainitud prioriteet on Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamine ning kodanike tur-valisuse suurendamine, tagades samal ajal nende kodanikuvabadused. Eriline rõhk on asetatud kodanike õigusele ollakaitstud terroriaktide, organiseeritud kuritegevuse ning loodus- või keskkonnakatastroofide eest, ning põhiliste hüvede(tervise, tarbijaohutuse, toiduohutuse, transpordiohutuse ning Internetiga seotud teenuste ja teabevõrkude suurema tur-valisuse, samuti energiavarustuse) kättesaadavusele.

Sisepoliitika jaoks teeb komisjon ettepaneku eraldada 2006. majandusaastaks kulukohustuste assigneeringutena9 218 miljonit eurot ja maksete assigneeringutena 8 837 miljonit eurot. Varu on seega 167 miljonit eurot.

2006. aastal lõpeb suur osa kaasotsustamismenetluse kohaselt algatatud programmidest, mis 3. rubriigi kuludest moo-dustavad ligikaudu 4/5. Komisjoni ettepanekus on igati arvestatud kõnealuste programmide assigneeringute mahtudeganing järgitud nõukogu ja Euroopa Parlamendi poliitilisi ja strateegilisi suundumusi.

5.3. 3. rubriigi kokkuvõte

Teadustegevus ja tehnoloogiaarendus: 6. raamprogramm loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuseganr 2002/1513/EÜ ning nõukogu otsusega nr 2002/668/Euratom ning võeti vastu eesmärgiga aidata kaasa asutamisle-pingu artikli 163 lõike 1 eesmärkide saavutamisele, nimelt “tugevdada ühenduse tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisialuseid ning toetada selle muutumist konkurentsivõimelisemaks rahvusvahelisel tasandil, samal ajal edendades kõiki tea-dusuuringuid, mida peetakse vajalikuks käesoleva lepingu teiste peatükkide põhjal”. Raamprogramm on keskse tähtsu-sega liidusisese teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna väljakujundamisel, kuna need mõjutavad tugevalt uuenduste-gevust, konkurentsivõimet, tööhõivet, püsivat majanduskasvu ja ühtekuuluvust.


Raamprogramm on ainulaadne rahastamisvahend, mille kaudu liit aitab “suurendada ja parandada investeeringuiduurimis- ja arendustegevusse”, mis on üks kümnest kesksest poliitikavaldkonnast, mille komisjon Lissaboni strateegiavahekokkuvõttes määratles. Kokkuvõttes tõdetakse, et uurimis- ja arendustegevuse raamprogrammid on tehnoloogilisteplatvormide ja ühiste tehnoloogiliste algatuste rahastamisvahendid, mis komisjoni arvates on keskse poliitikavaldkonna“Euroopa tugeva tööstusliku baasi loomisele kaasaaitamine” peamine element. Raamprogramm toetab ka keskse poliiti-kavaldkonna “uuenduste, info- ja sidetehnoloogiate kasutuselevõtu ning ressursside säästliku kasutamise hõlbustamine”mõningaid aspekte.

Raamprogrammid jäävad kõige olulisemaks kuluartikliks selles rubriigis ning nende assigneeringute kogumahuks onmääratud 5 285 miljonit eurot, s.o 238 miljonit eurot rohkem kui 2005. aastal.

Tabelis on toodud 6. raamprogrammi assigneeringute jaotus poliitikavaldkondade kaupa:(summad miljonites eurodes, jooksevhindades)

Poliitikavaldkond 2005. aasta eelarve 2006. aasta esialgne eelarveprojekt

Ettevõtlus 115 973 114 564

Energeetika ja transport 242 300 224 028

Teadusuuringud 3 252 525 3 458 010

Infoühiskond 1 119 502 1 162 898

Otsene teadustegevus 298 900 310 600

Kalandus 17 800 14 900

Kogusumma 5 047 000 5 285 000

Teadusuuringute ühiskeskuse (TÜK) toetus ELi poliitikale tähendab esmajoones teaduslikku ja tehnilist toetust kesk-konna ja säästva arengu, turvalisuse ja tuumaohutuse, toidu, keemiatoodete ja tervishoiu valdkonnas. Nende meetmetehulka kuuluvad riskianalüüs, katsetamine ning meetodite, materjalide ja tehnoloogiate valideerimine ja tõhustamine ningneed on suunatud mitmete valdkondade toetamisele, alates toiduainete turvalisusest kuni pettustevastase võitluse, kee-miliste ainete, keskkonna ja säästliku arengu ning tuumaohutuseni. See toetus tagatakse tihedas koostöös liikmesriikideja kolmandate riikide laborite ja uurimiskeskustega.

Nimetatud keskseid tegevusalasid täiendavad horisontaalmeetmed, mis hõlmavad tuumavaldkonna välist tegevust, nimelttehnoloogilise arengu prognoosimist, etalonaineid ja mõõtmisi (sertifitseeritud etalonained, metroloogia) ning avalikkujulgeolekut ja pettusevastast võitlust (looduslikud ja tööstuslikud ohud, küberturvalisus, pettusevastased tehnoloogiad).

Pärast ELi laienemist jätkab TÜK teadusliku ja tehnilise toe pakkumist uuetele liikmesriikidele, eriti sellistes valdkondadesnagu keskkond, toiduained, metroloogia, keemiatooted ja tuumaohutus, kus riigid peavad ühenduse õigusaktides nõu-tava taseme saavutamiseks veel jõupingutusi tegema. Erilist tähelepanu pööratakse kandidaatriikide (Bulgaaria, Rumee-nia ja Türgi) vajadustele.

Seoses meetmega “Teadusuuringute Ühiskeskuses Euratomi asutamislepingu alusel läbiviidud tuumaalasesttegevusest tulenevad varasemad kohustused” on komisjon alates 1999. aastast rakendanud vananenud tuumaraja-tiste tegevuse lõpetamise ja nende kasutuselt kõrvaldamise tegevuskava. Need meetmed olid algselt seotud tuumaener-geetika arendamisega Euroopas ning hiljem rajatiste turvalisuse parandamisega.

Pärast 2005. aasta erandlikku eelarvetaotlust (66,9 miljonit eurot) on 2006. aastaks taotletav summa 19 miljonit eurot.

Energeetika ja transport:

Liidusisese energeetika- ja transpordipoliitika eesmärgid peaksid aitama kaasa siseturu väljakujundamisele. Moodne jaintegreeritud infrastruktuur on vajalikud mõlemal alal, et pakkuda kvaliteetseid, konkurentsivõimelisi ja keskkonnasõ-bralikke teenuseid. Ajal, mil uusi liikmesriike integreeritakse laienenud Euroopa Liitu, on kõik selle raamistiku meetmedsuunatud komisjoni prioriteedile edendada kasvustrateegiat (Lissaboni strateegia), vastates samal ajal ühiskonna vaja-dusele turvalisuse ja solidaarsuse järele.


Selle poliitikavaldkonna assigneeringud võimaldavad eelkõige:

— Arendada ja rakendada kasvualgatuse raames määratletud põhjalikult ettevalmistatud projekte üleeuroopaliste võr-kude laiendamise teel.

— Võtta kasutusele merelaevade satelliitjälgimissüsteem, et jälgida ELi vesi saastavaid laevu vastavalt uuele määrusele,mis keelab kütusepaake merre tühjendada.

— Jätkata Euroopa aruka energiakasutuse programmi, mis on mõeldud energia säästmise edendamiseks, eriti transpor-dis, ning taastuvate energiaallikate väljatöötamiseks.

Eelarves suurenevad kulukohustuste assigneeringud (v.a teadustegevuseks) 2006. aastal 60 miljoni euro võrra, mida saabeelkõige seletada järgnevaga:

— Euroopa Lennundusohutusameti (EASA — tegutseb alates 2003. aasta septembrist) ja Euroopa MeresõiduohutuseAmeti (EMSA — tegutseb alates 2002. aasta detsembrist) pädevuse ja seega ka tegevusalade laiendamine,

— saastevastaste meetmete tugevdamine EMSA poolt,

— meetmete tugevdamine transpordikasutuse ja energiatarbimise valdkonnas,

— Marco Polo programmi jätkamine, mis on mõeldud uuenduste edendamiseks logistika- ja ühendvedude turul,

— Euroopa Raudteeohutusameti ja Galileo järelevalveasutuse loomine,

— Ignalina (Leedu) ja Bohunice (Slovakkia) tuumaelektrijaamade lammutamisele suunatud tuumaohutusmeetmeterahastamise jätkamine.

Teadusuuringute kuuendast raamprogrammist rahastatavatele energeetika- ja transpordiala meetmete jaoks onkooskõlas programmi rahastamiskavaga ette nähtud 224 miljonit eurot. Prioriteetideks on tugevdada Euroopa tööstusepositsiooni lennunduse (ühtse õhuruumi rakendamisega seotud tehnoloogia) ja kosmosetööstuse (GALILEO) vallas ningaidata ära kasutada selle sektori võimalusi turvalisuse ja keskkonnakaitse tõhustamisel. Energeetikavaldkonna prioritee-did on suunatud eelkõige energianõudluse rahuldamisele ja taastuva energia laiaulatuslikule kaasamisele ning puhta ühis-transpordi ja alternatiivsete kütuseressursside kasutamisele. Transpordivaldkonna algatused vastavad vajadusele töötadavälja keskkonnasõbralikke ja konkurentsivõimelisi uuenduslikke süsteeme kõigile maismaatranspordi liikidele (raudtee,maanteed ja siseveeteed), tasakaalustada ja kaasata erinevaid transpordiliike ning tugevdada turvalisust.

Majandus ja rahandusküsimused:

Selle poliitikavaldkonna jaoks kavandatud 3. rubriigiga seotud kulukohustuste assigneeringud moodustavad 61,1 miljo-nit eurot ning võimaldavad eelkõige:

— jätkata ettevõtteid ja ettevõtlust käsitlevat mitmeaastast programmi, mille vahendid on suunatud äriühingute, eel-kõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantskeskkonna parandamisele, täites neid lünki, mida rahaturudtavaliselt ei kata. Komisjon võttis vastu ettepaneku pikendada mitmeaastast programmi ühe aasta võrra, kuni aas-tani 2006, eelarvega 56 miljonit eurot. Paralleelselt käib töö ambitsioonikama, konkurentsivõimele, innovatsioonileja majanduskasvule keskenduva järelprogrammi loomiseks. Komisjon tegi ettepaneku rakendada uusi, eelkõige üle-euroopalise transpordi ning teadustegevuse ja tehnoloogiaarenduse projektidele ning väikestele ja keskmise suuru-sega ettevõtetele suunatud rahastamisvahendeid, et toetada Lissaboni strateegiat ja Euroopa kasvualgatust,

— jätkata välissuhtlust euro ja Majandus- ja rahaliidu (EMU) teemadel. 2006. aastal jätkub uute liikmesriikide integ-reerimine, kusjuures mõnelt neist oodatakse osalemist vahetuskursimehhanismis ning lõpuks ühinemist euroalaga.

Infoühiskond:

Jättes välja teadustegevuse, on sellele poliitikavaldkonnale eraldatud 200,3 miljonit eurot.

See poliitikavaldkond hõlmab alates 2005. aastast audiovisuaal- ja meediavaldkonda lisaks kolmele muule tegevusalale:sidepoliitika, e-Euroopa ning teadustegevus ja tehnoloogia areng infoühiskonna valdkonnas.

— Elektronsidepoliitika annab olulise panuse 2000. aastal riigi- või valitsusjuhtide poolt Lissabonis seatud sihtidesse,s.o muuta Euroopa 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks majandusruumiks.See panus koosneb sidevõrkude ja –teenuste avatud ja konkurentsil põhineva siseturu loomisest ja edendamisest, etstimuleerida kasvu, uuenduslikkust ja tõhusust, võimaldades Euroopa kodanikel saada kasu infoühiskonnast.


— E-Euroopa meede hõlmab mitut programmi, mis aitavad kaasa üldist poliitilist raamistikku pakkuva e-Euroopa tege-vuskava rakendamisele. E-Euroopa 2005. aasta tegevuskava laiem eesmärk on kiirendada üleminekut infoühiskon-nale ning tagada sellest tuleneva kasu kättesaadavus kõigile kodanikele. Selle eesmärgi saavutamiseks hõlmabe-Euroopa järgmist:

— Modinis (e-Euroopa 2005. aasta tegevuskava järelevalve, heade tavade levitamine ja võrgu- ja infoturbeedendamine),

— eTen — tegevuskavas määratletud “avalike e-teenuste” loomise toetamine, tuues elektroonilistel andmesidevõr-kudel põhinevad ühist huvi pakkuvad teenused operatiivtasandile,

— eContentplus tugimeetmed, mis võimaldavad juurdepääsu Euroopa digitaalsele infosisule ning selle kasutamistja taaskasutamist,

— programm Safer Internet plus, mis edendab Interneti ja uute sidustehnoloogiate ohutumat kasutamist, eritilaste jaoks, ning võitleb ebaseadusliku ja lõppkasutaja jaoks soovimatu infosisu vastu,

— Euroopa Võrkude ja Infoturbe Amet hakkab täiel määral toimina ning võimaldab turvalisusküsimuste kooskõlasta-tud käsitlust kogu Euroopas.

Audiovisuaal- ja meediavaldkonna meetmed viiakse ellu, rakendades programme Media+, Media koolitus ja “Muudmeetmed audiovisuaalses ja meediasektoris”, mille eesmärgiks on tõhustada Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsi-võimet Euroopa ja rahvusvahelisel turul, arendada madala audiovisuaalse tootmisvõimsuse ja/või piiratud keelelise võigeograafilise territooriumiga riikide või piirkondade audiovisuaalsektorit, tugevdada koostöövõrke ja riikidevahelist koos-tööd väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel ning edendada ja austada Euroopa keelelist ja kultuurilistmitmekesisust.

Infoühiskonna tehnoloogiate prioriteedi põhitähelepanu teadusuuringute ja tehnoloogia arengu kuuendas raam-programmis on tulevikutehnoloogiatel, mis võimaldavad arvuteid ja arvutivõrke sujuvalt igapäevasesse keskkonda integ-reerida. See nägemus paigutab kasutajad, nii üksikisikud kui äriühingud, tulevase arengu keskpunkti, et luua teadmiste-põhine osalusühiskond kõigi jaoks. Selle meetme jaoks on vastavalt kuuenda raamprogrammi rahastamiskavale ettenähtud 1 082,8 miljonit eurot (ilma halduskuludeta).

Haridus ja kultuur:

Sellele poliitikavaldkonnale eraldatakse kokku 793,2 miljonit eurot. Poliitikavaldkonna eesmärk on tugevdada Euroopainimressursse, panustades samaaegselt teadmistepõhise Euroopa ülesehitamisse, Euroopa kultuuriruumi arendamisse jakodanike kaasamisse Euroopa integratsiooni:

— Lissaboni eesmärkide kohaselt on ülesandeks arendada Euroopa elukestva hariduse ja koolituse valdkonda, mispeab 2010. aastaks saama maailmale eeskujuks, ning aidata muuta Euroopa Liit maailma kõige konkurentsivõime-lisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduspiirkonnaks, mis suudab ühendada säästliku majandus-kasvu töö kvantitatiivse ja kvalitatiivse paranemise ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega.

— Peale selle hõlmab see eesmärk Euroopa kultuurilise mitmekesisuse säilitamist ja arendamist.

— Lisaks on uut juhtimistava järgides oluline soosida kodanike aktiivse osaluse vorme, eelkõige noorte osalust EuroopaLiidu tegevuses, ning anda panus vastastikuse mõistmise, usalduse ning sallivuse arendamisse maailmale avatudliidus.

Neid eesmärke teenivad ka meetmed, millest enamik lõpeb 2006. aastal. Seepärast on nende programmide algatamiseotsustes määratletud finantsraamistike järgimine tihti määravaks teguriks 2006. aasta assigneeringute mahukavandamisel.

Kavandatav eelarve võimaldab rahastada eelkõige järgmisi meetmeid.

— Haridusalased meetmed. Nende meetmete jaoks kavandatud assigneeringute suurenemine on teatud ulatuses sele-tatav täiendavate vahendite eraldamisega programmile Erasmus Mundus, mille assigneeringud kasvavad 27 miljo-nilt eurolt 2005. aasta eelarves 40,5 miljoni euroni 2006. aasta esialgses eelarveprojektis.

2006. aastal programmile Socrates ja e-õppe programmile eraldatud kulukohustuste assigneeringud (vastavalt361,8 miljonit ja 14,0 miljonit eurot) võrreldes 2005. aastaga ei muute, olles kooskõlas programmide kogu kestuseajaks kavandatud mahuga (2000-2006).

Haridusvaldkonnas tegutsevate organisatsioonide abiprogrammiga hõlmatud muude tegevusalade jaoks kavanda-tud assigneeringud järgivad kaasotsustamismenetluses vastu võetud finantsraamistikes kehtestatud summasid.


— Kutseõppe valdkonnas on ühenduse olulisim meede seotud LEONARDO DA VINCI programmi teise etapiga, millejaoks on 2006. aastaks kavandatud 202,2 miljonit eurot kooskõlas programmi kogu kestuse ajaks ette nähtudfinantsraamistikuga.

See peatükk sisaldab ka toetust Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusele CEDEFOP (2006. aastaks on kavandatud16,4 miljonit eurot) ja Torinos asuvale Euroopa Koolitusfondile (2006. aastaks on kavandatud 19,5 miljonit eurot,millest 3,0 miljonit eurot PHARE programmi raames).

— Kultuuri ja keele valdkonnas on ühenduse olulisim meede kultuuri raamprogramm, mille jaoks on 2006. aastakskavandatud 34,6 miljonit eurot kooskõlas programmi kogu kestuse ajaks ette nähtud finantsraamistikuga (algseltkestust 2000–2004 on kavas pikendada aastateks 2005 ja 2006).

Kultuurivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide toetusprogrammi muudele tegevusaladele kavandatud assignee-ringud on kavandatud selliselt, et need võimaldavad järgida programmi mitmeaastast raamistikku (2004–2006).

— Noorsoo ja spordi valdkonnas on ühenduse põhiline meede seotud programmiga “Noorus”, mille jaoks on prog-rammi finantsraamistiku kohaselt eraldatud 104,1 miljonit eurot.

Noorsoovaldkonnas tegutsevate organisatsioonide toetusprogrammi muude tegevusalade jaoks kavandatud assig-neeringud võimaldavad järgida programmi mitmeaastast finantsraamistikku (2004–2006).

— Meetme “Dialoog kodanikega” puhul on kodanikuaktiivsuse valdkonnas tegutsevate organite toetusprogrammi rub-riikide jaoks kavandatavate assigneeringute maht kooskõlas programmi mitmeaastase (2004–2006) finantsraamis-tiku kogumahuga, mis tähendab eelkõige sõpruslinnade kavale eraldatavate assigneeringute vähendamist (2006. aas-taks on kavandatud 9,7 miljonit eurot võrreldes 2005. aastal eraldatud 12,5 miljoniga). 2006. aastaks on tehtudettepanek luua uus eelarverida, mis võimaldaks katsetada uusi vorme kodanikuaktiivsuse toetamiseks komisjoni aas-tateks 2007–2013 kavandatud programmi raames.

Ja lõpuks, enamiku selle poliitikavaldkonna programmidega seotud halduskulusid kasutatakse osaliselt selleks, et katta2005. aastal loodud hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuri täitevasutuse tegevuskulusid. Selleks otstarbeks onkavandatud 25,4 miljonit eurot.

Teabe- ja sidevaldkonna meetmed jagunevad erinevate poliitikavaldkondade vahel: press ja teave, haridus ja kultuur,majandus ja rahandusküsimused, laienemine, justiits- ja siseküsimused, välistegevus ja komisjoni poliitika koordineeri-mine. Kavandatud assigneeringute kogumaht on 89,7 miljonit eurot, millest 65,7 miljonit pressi ja teabe poliitikavald-konnale. See summa võimaldab:

— teavitada ajakirjandust ja kodanikke komisjoni tegevusest ning tutvustada tema poliitika eesmärke;

— teavitada komisjoni avaliku arvamuse kujunemisest liikmesriikides.

Komisjon valmistab ette uut sidestrateegiat, mille finantsmõju võib viia praeguste üldise jaotuse korrigeerimiseni.

Maksundus ja tolliliit: selle poliitikavaldkonna jaoks on kooskõlas rahastamiskavaga ette nähtud kokku 61,6 miljoniteurot ning see võimaldab kaasata uued liikmesriigid täielikult käimasolevatesse programmidesse, eelkõige siseturu raken-damisse ja arendamisse, programmidesse “Toll 2007” ja “Fiscalis 2007” ning aktsiisisüsteemi arvutistamisse (EMCS), mispakub olulist tuge Lissaboni strateegia elluviimisele.

Programmid, mida toetatakse siseturu rakendamiseks ja arendamiseks ette nähtud kulutustest, loovad vajalikud tingimu-sed olemasoleva tolli- ja maksuküsimuste õigusliku raamistiku rakendamiseks liikmesriikides. Niiviisi mängivad needprogrammid olulist rolli maksutõkete vähendamisel ning siseturu ülesehitamisel rahvusvahelises kontekstis välise tolli-piiri kaitsmise teel, muutes seega siseturu konkurentsivõimelisemaks.


Lissaboni strateegia rõhutab ka, et siseturu heaks tehtavas töös saab nüüd seadusloomelt edasi liikuda erinevate meet-mete igapäevase rakendamisele liikmesriikides. Programmide Fiscalis ja Toll ühismeetmed tegelevad selle küsimusega ningnad on muutunud komisjoni ja liikmesriikide põhiliseks vahendiks ainulaadse koostöökultuuri edendamisel liikmesrii-kide vahel. Tolliliidu laienemine 10 uude liikmesriiki koos suure osa Euroopa Liidu välispiiri nihkumisega itta tähendabuute liikmesriikide toimetuleku tähelepanelikku jälgimist sel alal. Võetakse kasutusele meetmeid uute liikmesriikide valit-suste abistamiseks osalemisel kontrollimehhanismis, mis kaitseb siseturgu kauplemisel kolmandate riikidega.

Tervishoid ja tarbijakaitse: selle poliitikavaldkonna jaoks on eraldatud 143,3 miljonit eurot, mis on 22,7 miljoni eurovõrra rohkem kui 2005. aastal.

Tervishoiu ja tarbijakaitse eesmärk on muuta Euroopa kodanikud tervemaks, nende elu ohutumaks ja enesetunne kind-lamaks. Komisjon jätkab tööd, et arendada meie poliitika kolme peamise alustala põhisuundi, milleks on: tarbijakaitsepoliitiline strateegia 2002–2006, rahvatervise programm 2003–2008 ning toiduohutust käsitlevas valges raamatus loet-letud meetmed, pöörates tähelepanu uue komisjoni kavandatud uutele algatustele. Rõhuasetus nende üldiste eesmärkideraames siiski muutub ning olulisemaks muutub töö finantsperspektiivides määratletud algatustega ja rahvatervise vald-konnas tehtava töö laiendamine. Aastatel 2006–2007 tugevdatakse tervishoiuinvesteeringutega seotud meetmeid, sest1) liikmesriigid ja huvirühmad on taotlenud komisjoni uue tervishoiustrateegia avatud konsultatsiooni/analüüsiprotsessijätkamist, 2) on tekkinud uued võimalused tervishoiuprojektide rahastamiseks struktuurifondidest. Komisjon peab ter-vishoidu investeeringuks, mis viib pikas perspektiivis majanduslikule kasvule ja säästvale arengule ning aitab koguda jalevitada teadmisi ja tõendeid tervishoiu mõju kohta majandusele.

Üks 2006. aasta prioriteetidest on rahvatervise programmi (2003–2008) rakendamine ning järgmise programmi ette-valmistamine. Uue rahvatervise ja tarbijakaitse programmi ettepanekus sisalduva tervishoiustrateegia eesmärk on koon-dada kõik olemasolevad ja kavandatavad meetmed kooskõlastatud ja järjepidevasse raamistikku. Selline strateegia peaksmuutma ELi tervishoiupoliitika tunduvalt tugevamaks ja nähtavamaks.

Õigusaktide eelnõud on seotud konkreetsete valdkondadega ning käsitlevad eelkõige Euroopa laste ja noorte tervist,vaimse tervise algatust, Euroopa toitumise ja kehalise aktiivsuse strateegiat, teatist suitsuvabade alade kohta, rahvatervi-sega seotud struktuuride ja menetluste kohta käivate õigusaktide ettepanekute paketti, rahvatervise portaali väljatööta-mist, kiirhoiatussüsteemide moderniseerimist ning tervishoiualast valmisolekut ja reageerimisvõimet.

Riskihalduse tähtsus ELi rahvatervise kontekstis kasvab (SARS, linnugripp, bioterrorism) ning ettevalmistavate meetmeteeelarverida 2 miljoni eurose eelarvega 2006. aastaks on mõeldud vajaliku meetme väljatöötamise esialgsete ja põhivaja-duste katteks. See meede peab ette valmistama 2007. aastal algava rahvatervise programmi uue tegevussuuna “valmis-olek ja reageerimisvõime”, mis peab tõhustama valmisoleku ja kiire sekkumise võimet, keskendudes konkreetsetele meh-hanismidele (nt tervishoiualased kiirreageerimissüsteemid).

Euroopa Haigustõrje ja -järelevalve Keskusesse (ECDC) puhul on vaja arvesse võtta suuremaid kulutusi (näiteks hooneterent, palgad), mis tulenevad otsusest määrata ameti asukohaks Brüsseli või Luksemburgi (millel põhinesid algsed arvu-tused) asemel Stockholm. Sellest ka taotlus 15,3 miljonile eurole algselt kavandatud 14,3 miljoni asemel.

Ettevõtlus:

Ettevõtluse poliitikavaldkonna meetmed on mõeldud Lissaboni tegevuskava uute suuniste toetamiseks, et kiirendadamajanduskasvu ja töökohtade loomist ning luua tingimused Euroopa tugeva tööstusliku baasi jaoks. Pärast seda, kui nõu-kogu oli kinnitanud põhimõtted, mille komisjoni pakkus välja oma teatises Lissaboni strateegia taaskäivitamise koh-ta, (1) on põhitähelepanu nihkunud rakendamisele koos integreeritud suuniste kasutuselevõtuga. 2006. aastal vaatabkomisjon läbi riiklikud tegevuskavad, viies samal ajal ellu ühenduse tegevuskava. Mõlemal juhul keskenduvad ettevõtlusepoliitikavaldkonna meetmed mikroökonoomika aspektidele ning samuti õigusaktide paremale rakendamisele (eriti seo-ses mõjuhindamise ja õigusaktide lihtsustamisega).

(1) KOM(2005) 24, 2.2.2005.


Täpsemalt tulenevad edasised olulised panused Lissaboni eesmärkidesse selles poliitikavaldkonnas järgmistest asjaoludest:

— uuenduslikkuse toetamine, kuna see on arenenud riikide majanduskasvu põhitegur, ning uuenduste kiirem kasutu-selevõtt turul;

— ettevõtlusele soodsa halduskeskkonna loomine, vähendades eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete hal-duskoormust näiteks täiustades ja lihtsustades õigusakte;

— Euroopa kosmosetööstuse positsiooni tugevdamine ning julgeolekualase tehnoloogilise ja tööstusliku lõhe vähen-damisest Euroopa ja muude piirkondade vahel;

— kaupade siseturu sujuva toimimise tagamine kõikide tööstuskaupade puhul ning Euroopa tööstuse toetamine üleil-mastumisest tulenevate väljakutsetega toimetulemisel.

Selle poliitikavaldkonna jaoks on kavandatud 265,1 miljonit eurot (ilma halduskuludeta) mis on suunatud eelkõige järg-mistele eesmärkidele:

— Ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine, ettevõtete haldus-, õigusliku ja finantskeskkonna täiustamine, innovat-siooni soodustamine, teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmine, teadmiste ja tehnoloogiate üleandmine ningtehnoloogiaettevõtete rajamine kõikides ELi piirkondades. Seda meedet rakendatakse eelkõige väikeste ja keskmisesuurusega ettevõtete jaoks mõeldud ettevõtete ja ettevõtluse mitmeaastase programmi, IDAbc programmi ja teadu-suuringute ja tehnoloogia arenduse 6. raamprogrammi uuenduslike meetmete kaudu. Viimase jaoks on eraldatud62,6 miljonit eurot üldise eesmärgiga saavutada Euroopa uuenduslike meetmete tulemuslikkuse käegakatsutavatparanemist lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, soodustades paremat integratsiooni teadus- ja uuendustege-vuse vahel.

— Kaupade siseturu arendamine ja sujuv toimimine, eelkõige valdkondliku vastavusseviimise, teavitamise ja tõenda-mise kaudu, eesmärgiga ergutada kaubavahetust ELi sees ja tema uute naabrite vahel ning õigusaktide standardisee-rimist ja ühtlustamist. 9,1 miljonit eurot on planeeritud ettevalmistustöö rahastamiseks ELi uue kemikaalidega seo-tud õigusliku raamistiku rakendamiseks, k.a uue kemikaaliameti loomine Helsingisse vastavalt Euroopa Ülemkogu2003. aasta detsembri otsusele. Ametil on oluline roll süsteemi REACH (uued kemikaale käsitlevad õigusaktid) hal-damisel, mis on selle poliitikavaldkonna oluline prioriteet. Ravimihindamisametile eraldav toetus on 30 miljoniteurot, s.o. 4,6 miljonit rohkem kui 2005. aastal, ning seda täiendab 4 miljoni euro suurune lisatoetus harva kasu-tatavate ravimite vabastamiseks hindamistasust.

— 2006. aastal hõlmab ettevõtluspoliitika esmakordselt kosmoseuuringuid ja julgeolekut. Kosmose ja julgeolekualane tegevus on kaheosaline, sest hõlmab rakenduslikku uurimistööd koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga, ees-märgiga ühendada satelliidisüsteemide, tururakenduste ja –teenuste pakutavad võimalused turvalisusuuringute vii-masel ettevalmistusaastal elluviidava tegevusega, mis on tulevase Euroopa turvalisusuuringute programmi aluseks.Meetme mõlemad osad keskenduvad eriprogrammidele teadusuuringute ja tehnoloogia arengu 7. raamprogrammis(2007–2013), mis sisaldab kosmose ja julgeoleku teemat.

Keskkond: selle poliitikavaldkonna jaoks kavandatud assigneeringute maht on 237,2 miljonit eurot, s.h 142,6 miljoniteurot programmi LIFE laiendamiseks aastal 2006.

2006. aastal on kesskonnaalased strateegilised eesmärgid suunatud kõrgetasemelise looduskaitse tagamisele ja loodus-hoiu kvaliteedi parandamisele eelkõige inimeste tervise kaitseks, loodusvarade kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele ningpiirkondlike või ülemaailmsete keskkonnaprobleemide lahendamisele suunatud meetmete toetamisele rahvusvaheliseltasemel. Jätkuvalt on prioriteetsed kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi nelja põhisambaga seotud küsimused: klii-mamuutused, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, keskkond, tervis ja elukvaliteet (s.h vee ja õhu kvaliteet, kemikaalid,linnakeskkond) ning loodusvarad ja jäätmed, keskendudes säästvale tootmisele, tarbimisele ja loodusvarade kasutamisele(k.a jäätmepoliitika), samuti lahenduste leidmine ülemaailmsetele väljakutsetele.

Kodanikukaitse programm annab panuse ELi (ja muude) kodanike julgeolekusse selliste vahendite abil nagu varajase hoia-tamise ja reageerimismehhanismid ja seirevõrgud. 2004. aasta lõpu tsunamikatastroof oli terav meeldetuletus looduska-tastroofide võimalikust ulatusest. Vastuseks neile ja ka muudele katastroofidele jätkatakse ELi kodanikukaitse programmi(pikendatud 2004. aastal kuni 2006. aasta lõpuni) aktiivset elluviimist. 2004. aastal programmi pikendamiseks esitatudettepanekus kinnitati eelarveks 4 miljoni eurot, mis hõlmab aastaid 2005 ja 2006.


Paremad ja lihtsamini mõistetavad õigusnormid on komisjoni 2005–2009. aasta strateegiadokumendis määratletud prio-riteetidena kõikide valdkondade jaoks. Samal ajal, kui keskkonnapoliitika tähtsamate eesmärkide osas mingeid muutusiei ole, toimub 2006. aastal rõhuasetuse nihkumine olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide õigeaegse ja õige kohal-damise ning jõustamise, samuti siseturu terviklikkuse tagamise suunas. Keskkonnaalaste kaebuste ja rikkumisjuhtumitearv on viimaste aastate pideva kasvu järel hakanud stabiliseeruma, andes tunnistust paremast rakendamisest 2004. aas-tal. Suuremat tähelepanu pööratakse keskkonnaalaste õigusaktide “rakendatavusele” ja muudele meetmetele ning laie-male konsulteerimisele sidusrühmadega. Ulatuslik abi liikmesriikidele ning laiendatud jälgimine ja aruandlus peab aitamakaasa erinevate sihtide saavutamisele. Neile meetmetele pööratakse olulist tähelepanu ka 2006. aastal.

Vabadus, turvalisus ja õigus:

Üks Euroopa Liidu põhiseaduse lepingus kindlaks määratud peamistest prioriteetidest on luua oma kodanike jaoks vaba-dusel, turvalisusel ja õigusel põhinevat ala. Vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine liidus on seetõttu uue komisjonivastu võetud viie aasta strateegia peamine prioriteet. Viis aastat pärast Tampere programmi vastuvõtmist võttis EuroopaÜlemkogu 2004. aasta novembris vastu Haagi programmi — uue mitmeaastase programmi, mis paneb järgmiseks viieksaastaks paika vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eesmärgid. See programm peegeldab ka põhiseaduse lepingusväljendatud ambitsioone. Haagi programmi vastuvõtmisest tulenevas tegevuskavas, mille komisjon kavatseb esitadaEuroopa Ülemkogule 2005. aasta juunis, esitatakse selle järeldused konkreetsete meetmetena ning määratakse kindlaksmeetmete ajakava.

2006. aasta kujuneb murranguliseks ka põhiseaduse lepingu jõustumisega seotud poliitiliste ja institutsionaalsete muu-tuste ettevalmistamise poolest. Põhiseaduse leping on toonud kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhinevat ala regu-leerivate sätete põhjaliku läbivaatamise. Kogemused on näidanud, et õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirekto-raat töötab valdkonnas, kus ootamatutest sündmustest kerkivad uued poliitilised prioriteedid, näiteks vastusena Madridi11. märtsi terrorirünnakule. On oluline, et komisjon reageeriks neile sündmustele kiiresti, et jätkuks vahendeid tulemus-likuks ja tõhusaks reageerimiseks neile sündmustele ning et samal ajal jätkuks tööprogrammi täitmine.

2006. aastal domineerivad õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi strateegiat komisjoni 9. detsembri2004. aasta orientatsiooniläbirääkimistel määratletud strateegilised eesmärgid ning Euroopa Ülemkogu 5. novembril2004. aastal vastu võetud Haagi programmis esitatud strateegilised suunised. 2006. aasta kujuneb murranguliseks kapõhiseaduse lepingu jõustumisega seotud poliitiliste ja institutsionaalsete muutuste ettevalmistamise poolest.Põhiseaduse leping on toonud kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhinevat ala reguleerivate sätete põhjaliku läbi-vaatamise. Õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat teeb olemasolevate lepingute õiguslike piirangute raa-mes kõik vajaliku tagamaks, et põhiseaduse lepingus ettenähtud meetmeid saaks rakendada niipea, kui see jõustub.

Selle poliitikavaldkonna jaoks on kavandatud kokku 548 miljonit eurot. See summa on ette nähtud eelkõige ühtse vii-sainfosüsteemi (VIS) ja teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi välja töötamiseks ning sisserände-, varjupaiga- ning kol-mandate riikide kodanike ELi integreerimist käsitleva ühise poliitika kujundamiseks.

310 miljonit eurot on mõeldud üleminekuperioodi Schengeni toetuste rahastamiseks, et aidata uutel liikmesriikidel kont-rollida liidu uusi välispiire. 14 miljonit eurot kasutatakse Kaliningradi üleminekuperioodi toetuste rahastamiseks.

Tööhõive ja sotsiaalvaldkond:

Sellele poliitikavaldkonnale rubriigis 3 eraldatud kogueelarve on 177,2 miljonit eurot. Selle summa piires rakendatavadmeetmed on eelkõige järgmised:

— EURES — Euroopa tööturuasutuste süsteem (16,4 miljonit eurot);

— Tööturu programm (17,1 miljonit eurot);


— Töökorraldus ja töötingimused (76,5 miljonit eurot), s.h ühenduse toetused Euroopa Elu- ja Töötingimuste Paran-damise Fondile (19 miljonit eurot) ja Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuurile (13,2 miljonit eurot). Eel-arve suurenemine selle meetme jaoks on põhjustatud sotsiaalse dialoogi tugevdamisest liikmesriikide organisatsioo-nide vahelise teabevahetuse ja tehnilise abi toetuseks;

— Osalusühiskonna edendamine (53,8 miljonit eurot) k.a 23,7 miljonit eurot tõrjutuse vastu võitlemise ja selle enne-tamise meetmetele, 18,8 miljonit eurot diskrimineerimise vastu võitlemise ja selle ennetamise meetmetele ning 6 mil-jonit eurot katseprojektile “Euroopa tööalase liikuvuse aasta: Euroopa tööturu väljakujundamine”;

— Ühenduse meetmed soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks (11,5 miljonit eurot).


(miljonit eurot)

Rubriik 3: Sisepoliitika 2006. aasta esialgneeelarveprojekt

Teadusuuringute ja tehnoloogia arengu kuues raamprogramm 5 285,0

Haridus ja kultuur 793,2

Majandus– ja rahandusküsimused 61,1

Tööhõive 177,2

Ettevõtlus (v.a kuues raamprogramm) 174,3

Keskkond 237,2

Justiits– ja siseküsimused 548,0

Tervise– ja tarbijakaitse 143,3

Energeetika ja transport (v.a kuues raamprogramm) 1 116,4

Muu 682,7

Kogusumma 9 218,4

7,4 %

12,1 %

1,6 %

5,9 %

2,6 %

1,9 %

1,9 %

0,7 %

8,6 %

57,3 %


6. VÄLISTEGEVUS: 4. RUBRIIK




(KA)



(KA)


(KA)



(KA)


5 317 5 476,2 5 269 5 392,5 5 357 + 1,4 % – 2,2 %

Varu = – 123,5


— 2006. aasta esialgses eelarveprojektis kavandatud 4. rubriigi kulukohustuste assigneeringud moodustavad5 392,5 miljonit eurot. Võrdlus aastaga 2005 on mõttekas vaid siis, kui lisada 2005. aasta näitajatele esialgne paran-duseelarve projekt nr 3/2005, milles taotletakse lisavahendeid tsunamijärgse ülesehitustöö jaoks. Selle järel kujutab2006. aasta esialgne eelarveprojekt endast 1,4 protsendilist kasvu. 4. rubriigi ülemmääraks aastal 2006 on määra-tud 5 269 miljonit eurot. Seega ületab esialgses eelarveprojektis taotletud summa ülemmäära 123,5 miljoni eurovõrra ning kasutada tuleb paindlikkusinstrumendi vahendeid nagu ka 2005. aastal (100 miljonit eurot), kuid veidisuuremas summas.

— See vajadus ülemmäära ületavate vahendite järele tuleneb ELi võetud kohustusest anda panus tsunamijärgsesse üle-sehitustöösse, milleks 2006. aasta esialgses eelarveprojektis on ette nähtud 180 miljonit eurot. Koos 2005. aastakstaotletud 170 miljoni euro suuruse eelarvega (sisaldub osaliselt esialgses paranduseelarve projektis nr 3/2005) suu-dab EL pakkuda 350 miljoni eurost ülesehitusabi paketti, mille kinnitasid EP ja nõukogu.

— Abi ajutise valitsuse juhitava Iraagi stabiliseerimiseks, demokratiseerimiseks ja ülesehitamiseks jätkub samas mahus2005. aasta eelarvega (200 miljonit eurot).

— Arengu valdkonnas on komisjon võtnud endale kohustuse aidata AKV-riike, kelle eksport võib kannatada seoses eel-datavalt 2006. aasta keskel jõustuva suhkruturu ühise korraldusega, siiski jäävad reformi lõplikud meetodid ja algus-päev esialgu lahtiseks, loodud on vaid eelarverida, konkreetse eelarvetaotluse saab sisestada hiljem menetluse käiguspärast põhiõigusakti esitamist.

— 2006. aasta uute prioriteetidega (Iraak ja tsunamijärgne abi) tegelemine ülemmäära piiridesse jäädes ei ole käima-solevate koostööprogrammide jätkumist ohustamata võimalik; seepärast soovitab komisjon kasutada paindlikku-sinstrumenti, olles põhjalikult uurinud taotletud assigneeringute ümberpaigutamise võimalusi. Selle tulemusena onmuudetud mõnede Aasia jaoks kavandatud kulukavatsuste tähtsuse järjekorda, et anda aastail 2005–2006 eelisõi-gus tsunamipaketile. Samal eesmärgil otsustas komisjon oma 2006. aasta esialgses eelarveprojektis täpselt järgidaEP ja nõukoguga kaasotsustamismenetluse kohaselt vastu võetud programmide võrdlussummasid ning neid mitteületada isegi juhul, kui see tooks 2006. aastal kaasa assigneeringute vähenemise võrreldes 2005. aastaga.

— Maksete assigneeringute üldine kavandatud tase on umbes 5,4 miljardit eurot ning see tähendab võrreldes 2005.aastaga 2 % kahanemist. Kavandatud maksete tase võimaldab komisjonil jätkata tegutsemist täitmata kulukohus-tuste katmiseks. Samuti peegeldab see abi andmisel saavutatud järk-järgulist paranemist eelkõige välisabipoliitika ja-mehhanismide reformi tulemusena.


— Välisabi mõjususe ja rakendamise tõhustamine on olnud viimasel paaril aastal komisjoni pidev prioriteet, mida ontäielikult toetanud eelarvepädevad institutsioonid. Programmide haldusstruktuuride tugevdamine ja eelkõigelaialdane ülesannete detsentraliseerimine (programmide haldus läheb peakorteritelt üle delegatsioonidele) on saa-nud võimalikuks tänu vajalike eelarvevahendite eraldamisele. See 2001. aastal alanud protsess on nüüdseks jõudnudlõppjärku ning haldus- ja tugikulud (endised BA-rubriigid) jäävad enam-vähem püsivale tasemele, mis on ligikaudu4 % kõigist toetatavate programmide assigneeringutest.


Finantsperspektiivi 4. rubriik hõlmab liidu välisprogramme, v.a laienemisprotsess (mida hõlmab 7. rubriik “Ühinemi-seelne strateegia”) ja Euroopa Arengufond (EAF). 4. rubriigi (kulukohustuste) vahendeid kasutab 13 poliitikavaldkonda.Vahendid on siiski äärmiselt kontsentreeritud: neli suurt poliitikavaldkonda — välissuhted, areng, humanitaarabi ja laie-nemine — hõlmavad üle 94 % eraldistest. Kaks keskmist poliitikavaldkonda — majandus- ja rahandusküsimused ningkalandus — kasutavad veel 5 %, samal ajal kui ülejäänud üks protsent jaotub seitsmele poliitikavaldkonnale, mis on suu-natud peamiselt sisepoliitika välisaspektidele.

Et 4. rubriik on eriti raskes olukorras täiendavate eelarvevajaduste tõttu, et toetada kokkulepitud vastuseid poliitilistelekriisidele (Iraak, tsunami), teeb komisjon ettepaneku piirata olemasolevaid prioriteete. Alati kui eelarvepädevad institut-sioonid ja seaduseandja on mõne programmi eelarve suhtes kaasotsustamismenetluses ühisele arvamusele jõudnud, jär-gib komisjon, kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe tingimustega, seda eelarvet. Seeläbi järgib komisjon eelar-vepädevate institutsioonide üldist hinnangut vahenditele, isegi kui see viib eelarve vähenemisele 2006. aastal eelmiseaastaga võrreldes. Tuleb meeles pidada, et kolmel asjassepuutuval juhul on seadusandlik otsus vastu võetud üsna hiljuti(6 kuud kuni 2 aastat tagasi) ning kättesaadav teave on selle vastuvõtmisest tänaseni jäänud üldjoontes muutumatuks.

Erilist tähelepanu on pööratudmaksete assigneeringutele, ja seda kahel põhjusel: esiteks, vajadus tagada maksete assig-neeringute piisav tase, et täita kõik võetud lepingulised kohustused; teiseks, jätkata viimaste aastate jõupingutusi võima-like mittenõuetekohaste täitmata kulukohustuste likvideerimiseks. Komisjon on võtnud juba ette ulatusliku vanade ja mit-tekasutatavate kohustuste analüüsi ning see on häid tulemusi andnud. Et täita mõlemad nõudmised, on läbi viidudmaksete assigneeringute vajaduste põhjalik hindamine. Selle analüüsi lisaeesmärk on minimeerida kohanduste arvu eel-arve täitmisel (ülekanded ja paranduseeelarved).

Välissuhete poliitikavaldkond hõlmab 9 tegevusala: peamised geograafilised programmid ja mõned temaatilised meet-med. Üks tegevusala — suhted Lääne-Balkani riikidega — viidi paranduseelarvega nr 1/2005 üle laienemise poliitika-valdkonda. Peamised muutused kulukohustuste assigneeringutes on järgmised (siin esitatud summad sisaldavad haldus-ja tugikulusid — s.o endiseid BA-rubriike — meetmete sees mitte eraldi rühmana nagu peatükis 19 01):

— Ida-Euroopa, Kaukasus ja Kesk-Aasia vabariigid (+ 4,0 %; 531,2 miljonit eurot): suurenenud eelarve peegeldabEuroopa naaberriikide ja partnerluse poliitika (ENP) edu. 2006. aastaks on EL eeldatavasti lõpule viinud 5 ENP tege-vuskava, samuti sõlminud Venemaaga nelja “ühise ruumi” leppe, mis hõlmab laia koostöövaldkondade skaalat ningsuunab kulutusi.

— Vahemere ja Lähis-Ida piirkond (+ 4 %; 1 111,5 miljonit eurot): see piirkond saab üle 20 % 4. rubriigi eelarvest.200 miljonit eurot on eraldatud Iraagi ülesehitamiseks, mis sarnaneb 2005. aasta summale. Eelarve toetab täienda-valt Lähis-Ida rahuprotsessi ning konsolideerib Palestiina võimude reformiüritused spetsiaalsete eelarveridade kauduning MEDA programmi osana. Viimase kaudu antakse põhiosa sellele piirkonnale suunatud abist. 2004. aastal alg-atati juba eelpool viidatud ENP koostööraamistiku osana piirkonnale antava abi oluline suurendamine perioodiks2004–2006. 2006. aasta esialgne eelarveprojekt kinnitab seda eelarvepädevate institutsioonide aastal 2004 algata-tud ümberkavandamist. Eeldatakse, et EL on 2006. aastaks lõpule viinud ENP tegevuskavad 7 riigis.

— Ladina-Ameerika (– 3,0 %; 320 miljonit eurot): kavandatud summa jääb 2005. aasta assigneeringuile alla, komis-jon peab pakutud abi taset piisavaks suhete edasise süvendamise toetamiseks. Tõepoolest, 2006. aasta esialgses eel-arveprojektis kavandatud summa, Ladina-Ameerika eelarve aastateks 2004–2006 ületab 1999–2003 eelarvet16 protsendiga, kui saldeerida välja orkaani Mitch järgseks ülesehitustööks antud ajutiste vahendite (250 miljoniteurot) mõju.


— Aasia (+ 8,9 %; 824 miljonit eurot): Aasiale eraldatud vahendite maht, mis jääb alla ainult Vahemere piirkonna oma-dele, peegeldab ELi võetud tsunamijärgse ülesehitustöö teise aasta kohustusi. Koos esialgse paranduseelarve projek-tiga nr 3/2005 on kasv võrreldav 2005. aastaga. Komisjoni ettepanek sisaldab 180 miljonit eurot jaotamiseks pea-miselt taastamise/ülesehituse rea kaudu. 2006. aasta on ühtlasi 2002. aasta jaanuaris koos eelarvepädevateinstitutsioonidega Afganistanile lubatud umbes 1 miljardi euro suuruse mitmeaastase toetuse viimane aasta. Komis-jon teeb ettepaneku jätta toetus 2006. aastal samale tasemele, kui see oli 2005. aastal. See tähendab, et Afganistanileette nähtud abi kogusumma ületab veidi enam kui 5 % ühe miljardi euro suuruse eelarve. Afganistanile ja tsunami-järgsele ülesehitusele pööratud tähelepanu ei kahjusta muid abisaajaid selles piirkonnas, mille eelarve algselt kavan-datuga võrreldes veidi kasvab.

— Temaatilised programmid: 2005. aastal taasaktiveerisid eelarvepädevad institutsioonid uimastivastase võitluse eel-arverea, mis võimaldab tõhusamalt reageerida üle piirkondade ja programmide piiride ulatuvatele väljakutsetele;komisjon teeb ettepaneku säilitada 2006. aastal 2005. aasta taseme (6 miljonit eurot), arvestades siiski asjaomastegeograafiliste piirkondade assigneeringutega. Assigneeringud inimõigustele on kavandatud 2004. aasta lõpul koosEP ja nõukoguga otsustatud eelarve tasemel. Kuigi see näitab aastate lõikes langust, oleks vale 2006. aasta eelarveet-tepanekust välja lugeda väiksemat tähelepanu inimõiguste prioriteedile. Tõepoolest, austus inimõiguste vastu on ühaenam nähtav kõigis vahendites, mida EL kasutab oma suhetes kolmandate riikidega: poliitilises dialoogis, sanktsioo-nides, laienemise eduaruannetes. Pärast uue õigusliku aluse jõustumist koostööks kolmandate riikidega migratsioo-niküsimustes 2004. aasta alguses on selle eelarve kasv 30 miljonilt eurolt 2004. aastal 45 miljonini 2005. aastalkindlustatud sellel tasemel 2006. aastal.

— Ühine välis- ja julgeolekupoliitika: kavandatud on 2005. aasta eelarvega identne eelarve (62,6 miljonit eurot). Eel-datakse, et see eelarve võimaldab ELil mängida aktiivset rolli konfliktide vältimises ja lahendamises, eriti kasutadeseriesindajaid ning jälgimis- ja korravalvemissioone varasemast ulatuslikumalt.

Arengu poliitikavaldkond hõlmab kahte olulisemat tegevusala:

— Arengukoostööpoliitika ja valdkondlikud strateegiad: (– 2 %, 814,5 miljonit eurot) see tegevusala paigutabümber erinevad valdkondlikud arengumeetmed; peamine neist on seotud toiduabiga ja toiduga kindlustatusega, millejaoks komisjon esitab vastusena toiduga kindlustatuse olulisusele aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel2005. aasta eelarvet ületava taotluse (440 miljonit eurot). Eelarvepädevad institutsioonid on viimastel aastatel kin-nitanud taotletud keskmisest kõrgemaid eelarveid vaesusega kaasnevate haiguste vastaseks võitluseks; selle tulemu-sena saab koos seadusandjaga ühiselt otsustatud mahu saavutada 2006. aastal 2005. aasta tasemest madalama eel-arvetaotlusega. Sama kehtib detsentraliseeritud koostöö eelarverea kohta. Kokkuvõttes võib kokkulepitudkulumäärad selle arengumeetme all saavutada 2006. aastal 2005. aasta eelarvest madalama eelarvetaotlusega.

— Aafrika Sahara kõrbest lõuna poole jääv ala ja AKV riigid (– 0,8 %, 167,2 miljonit eurot): koostöö eelarve Lõuna-Aafrikaga suureneb veidi, et saavutada täpselt kaasotsustamismenetluses vastu võetud määruses ettenähtud summa.Teisest küljest väheneb ajutine toetus banaanikasvatajatele kooskõlas õigusliku alusega. Kasutusele on võetud uuseelarverida võimaliku toe jaoks suhkruprotokolli riikidele. Praegu on rida ilma eelarvetaotluseta kuni ELi suhkruturukorralduse lõpliku reformiettepaneku esitamiseni, millele peab järgnema põhiõigusakti ettepanek praeguste suh-krueksportijate toetamiseks. Lõpuks on enamik praegusest meetmest seotud Euroopa Arengufondi (EAF) vahendi-tega, mis on eelarvevälised (ehkki EAFi halduskulusid rahastatakse suurel määral eelarvest, mis on seega erand tege-vuspõhise eelarvestamise põhimõtetest). EAFi kaasatud vahendid võivad 2006. aastal ulatuda aastastekulukohustusteni, mis ületavad 3,5 miljardit eurot. Komisjon on teinud ettepaneku integreerida koostöö AKV riiki-dega alates 2008. aastast ELi eelarvesse, s.o pärast EAFi käimasoleva üheksanda kulukohustuste perioodi lõppemist.Vaatamata sellele, et vahendid ei ole eelarve osa, on eelarvepädevad institutsioonid loonud eelarvestruktuuri, mis või-maldab kajastada EAFi vahendeid. Seda eelarveliigendust ei ole uute Cotonou lepingu kohaste vahendite suhtes senikohandatud. Komisjon kasutab juhust teha ettepanek kasutada 2006. aasta eelarves muudetud struktuuri, endiseltmärkega “pro memoria” (p.m) kinnitamaks, et eelarvesse on võimalik võtta EAFi kulud kohe, kui asjaomased ins-titutsioonid teevad vastava otsuse.


Humanitaarabi poliitikavaldkond (+ 1 %; 500 miljonit eurot)

Ühenduse humanitaarabi eesmärk on mitte-diskrimineeriv abistamine, mis peab aitama ja kaitsma kolmandate riikide,peamiselt arengumaade inimesi ning loodusõnnetuste, sõdade ja relvakonfliktide ohvreid. 2006. aasta eelarveettepanek(500 miljonit eurot) näitab järk-järgulist liikumist eelarve suunas, mis on paremini kohandatud tegelikele kriisivajadustele.

Laienemise poliitikavaldkond

Lääne-Balkani riigid (– 1 %; 473 miljonit eurot): kulukohustuste assigneeringud Lääne-Balkani riikide jaoks jäävad 2005.ja 2006. aastal enam-vähem samaks. Esialgse eelarveprojekti taotlus kindlustab olulist suurenemist, mis viidi läbi 2004.aastal ning oli kavandatud kogu 2004–2006 perioodiks. Et paremini kajastada kõigi selle piirkonna riikide staatustpotentsiaalsete kandidaatidena, viidi terve tegevusala paranduseelarvega nr 1/2005 välissuhete poliitikavaldkonnast ülelaienemise poliitikavaldkonda. Abi Horvaatiale ei sisaldu enam 4. rubriigis, vaid on alates 2005. aastast 7. rubriigis.

4. rubriigi muud poliitikavaldkonnad

Kaks järgmist poliitikavaldkonda moodustavad veidi alla 5 % 4. rubriigi vahenditest: kalandus (202,1 miljonit eurot) jamajandus- ja rahandusküsimused (74 miljonit eurot). Rahvusvaheliste kalanduskokkulepete jaoks on taotletakse 6 mil-joni eurost suurenemist. Pausi järel nende kokkulepete eelarves, mille jooksul koostati rahvusvahelistes vetes säästvat javastutustundlikku kalastamist tagavad juriidilised dokumendid, tehakse (piiratud) lisaruumi mõnele uuele või uuendatudkokkuleppele. Teine poliitikavaldkond hõlmab erakordset makromajanduslikku abi kolmandatele riikidele Lääne-Balkanil,Ida-Euroopas ja Kesk-Aasia aladel. Arvestades abi erandlikku iseloomu, korraldatakse selle eraldamist koostoimes välis-suhete poliitikavaldkonna vastavate geograafiliste assigneeringutega.

Lõpuks on üks protsent 4. rubriigi eelarvest ette nähtud seitsme erineva poliitikavaldkonna mitmele väiksemalemeetmele. Neist peamised on sisepoliitika välisaspektid. Summa on peaaegu sama, mis 2005. aastal.

Eelarve võimalused vastata väljakutsetele, millega Euroopa peab 2006. aastal tegelema oma suhetes kolmandate riikide-ga, ei piirdu 4. rubriigiga. 7. rubriik on mõeldud umbes 2 340 miljoni euro suunamiseks ühinemiseelset abi saavatelekandidaatriikidele. Eelarve “Hädaabireservis” on täiendavad 229 miljonit eurot (2005. aastal 223 miljonit eurot), millegasaab vajadusel tugevdada humanitaarabi- ja kriisimeetmete rahastamist. Lisaks võivad AKV riigid peale erinevatelt temaa-tilistelt eelarveridadelt saadavate vahendite arvestada ka üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) vahenditega. Sellest alli-kast rahastatakse 2006. aastal ligikaudu 3 500 miljoni euro suurust abi enamasti konkreetsete riiklike arengukavade kau-du, kuid teatud piirangutega ka humanitaarabi kujul.


2 29

0

320

3 50

0

1 11

1

523

823

555

2 48

1

Rubriigid4ja7:Välistegevusjaühinemiseelnestrateegia

Ühinemiseelneabi(rubriik7,sealhulgaseriprogrammKüprosetürgikogu-

konnajaoks)

2481

Valdkondlikudmeetmed

2290

—Rahvusvahelisedkalanduskokkulepped

202

—ÜVJP

63

—Humanitaarabi

500

—Toiduabi

440

—Ühendusevälispoliitikateatavatesküsimustes

60

—Demokraatiajainimõigused

92

—Muudvaldkondlikudarengumeetmed

559

—Muudkoostöömeetmedvälisriikidega

146

—Hädaabireserv

229

—Piirkondlikudmeetmed

3332

—Ladina–Ameerika

320

—Aasia

823

—VahemerepiirkonnajaLähis–Idariigid

1111

—Balkanipiirkond

523

—Ida–EuroopajaKesk–Aasia

555

Rubriik4+hädaabireserv

5622

Aafrika,KariibimerejaVaikseookeanipiirkonnariigid(AKV)—Euroopa

Arengufond

3500

Kogusumma

11603

7. HALDUSKULUD: 5. RUBRIIK


2005. aastaeelarve (*)

2006. aastaesialgne

eelarveprojektErinevus %

Finantsperspektiiv 6 185 6 528 343 5,55 %

Finantsperspektiiv koos töötajatesissemaksetega 6 360 6 708 348 5,47 %

Finantsperspektiiv koos töötajatesissemaksetega ja ilma pensionideta 5 509 5 803 295 5,35 %

Komisjoni taotlus 5. rubriigi jaoks 3 957 4 201 244 6,16 %

Komisjoni taotlus ilma pensionideta 3 105 3 296 191 6,13 %

Muud institutsioonid 2 336 2 483 146 6,27 %

5. rubriigi kogukulud 6 293 6 683 390 6,20 %

Varu 67 25

(*) Paranduseelarve nr 1 ja esialgne paranduseelarve projekt nr 2/2005 kaasa arvatud.


5. rubriigi ülemmäära suurenemine sisaldab laienemisest tingitud suurenemist 62 miljoni euro võrra (54 miljonit eurot1999. aasta hindades). See suurenemine on kooskõlas komisjoni taotlusega saada 2006. aastal 700 täiendavat ameti-kohta laienemise tõttu 25 liikmesriigini.

Ehkki komisjoni üldine assigneeringute taotlus on suurem kui ülemmäära suurenemine, on varu positiivne ning võimal-dab institutsioonidel reageerida igale ootamatule sündmusele.

Põhilised tegurid, mis selgitavad komisjoni taotlust 5. rubriigi jaoks, on seotud laienemise mõjuga halduskuludele.

— Kooskõlas poliitilist strateegiat käsitleva otsusega on komisjon seoses ELi laienemisega 25 liikmesriigini taotlenud2006. aastaks 700 uue ametikoha eraldamist lisaks neile 700 ametikohale, mille eelarvepädev institutsioon eraldas2005. aastal ning 780-le, mis eraldati 2004. aastal. Need ametikohad on osa 2008. aastasse ulatuvast mitmeaasta-sest programmist, (1) mis on suunatud komisjoni ressursside kohandamisele tema vajadustega.

— Komisjon taotleb ka 100 koosseisuvälist ametikohta Rumeenia ja Bulgaaria liitumise ettevalmistamiseks. Nagu eel-misel laienemiselgi, lähevad paljud nendest ametikohtadest tõlketalitustele, s.t on vajalikud teiseste õigusaktide aval-damise ettevalmistamiseks kahes uues keeles. Samadel alustel peaksid muud institutsioonid taotlema 300 uutametikohta.

— Vajadus uute töötajate tööruumide järele põhjustab rendikulude olulise suurenemise nii Brüsselis kui Luksem-burgis. Tunda on ka Berlaymonti kokkuleppe mõju, mille alusel 2005. aastal maksis Belgia riik ikka veel mõnedehoonete eest. 2006. aastal see enam nii ei ole.

— Sotsiaalkulutused, eriti lastehooldusteenustele, on samuti kasvanud vajaduse tõttu pakkuda neid teenuseid uuteletöötajatele ning vähendada vajadust lasteaiakohtade järele Brüsselis. Teised institutsioonid on samuti hiljuti suu-rendanud oma lastesõimede kohtade arvu.

(1) Vt teatis KOM(2002) 311 (lõplik), 5.6.2002.


Esialgse eelarveprojekti puhul tasub esile tõsta mõningaid olulisi elemente, mis taotletud assigneeringute kogusummatmõjutavad:— Julgeolekuga seotud kulutused on suurenenud. Komisjon kavatseb rakendada viie aasta programmi, mis on suuna-tud hoonetesse sissepääsu paremaks kontrollimiseks. Sellele programmile peaks kogu perioodi jooksul kuluma15 miljonit eurot.

— Võrdlus 2005. aastaga on tehtud, arvestades esialgset paranduseelarve projekti nr 2/2005, mis tehnilistel põhjustel(2004. aasta detsembris otsustatud palkade ja pensionide korrigeerimise tase) vähendas assigneeringuid palkadele japensionidele. Siiski, nagu kõnealuse paranduseelarve sissejuhatuses selgitati, ei ole palkadeks ette nähtud assignee-ringud pärast paranduseelarvet tõenäoliselt 2005. aastaks piisavad ning puudujääk tuleb katta ümberpaigutuse võiveel ühe paranduseelarvega. Nimetatud võimalik puudujääk tuleneb nende eraldiste arvutamisel kasutatud vägamadalast hüpoteesist uue personalieeskirja heakskiitmisega seotud üleminekuolukorra ning konkreetse olukorratõttu esialgse eelarveprojekti koostamise ajal, kui 5. rubriigile ennustati negatiivset marginaali. See muudab 2006.aasta assigneeringute suurenemise võrreldes 2005. aastaga kunstlikult kõrgeks. Lisaks sellele võidakse 2005. aastalõpu palkade ja pensionide korrigeerimise parameetrit (praegu 2,5 %) eelarvemenetluse käigus kohandada, mis tookskaasa asjaomaste assigneeringute taotluse muutmise.

— Kulutused haldusametkondadele (PMO, OIB, OIL) suurenevad keskmisest aeglasemalt. See on peamiselt tingitudpõhi- ja abitöötajate vahetamisest lepinguliste töötajate vastu.

— IT-kulutused suurenevad peamiselt vajaduse tõttu tugevdada IT-tuge (+ 13 %) ning riistvara- ja infosüsteeme (+ 6 %),sest institutsioon toetub oma sisemises töökorralduses üha enam spetsiifilisele IT-süsteemile.

— “Endised A30 toetused”. Et 2006. aasta on enamiku praeguste põhiõigusaktide viimane kehtivusaasta, näeb 2006.aasta eelarve ette vähendust, et järgida 2003. aasta novembris lepitusnõupidamisel kokkulepitud summasid.


7.3.1. Inimressursid

2006. aasta poliitilist strateegiat käsitleva teatise vastuvõtmisel, (1) rõhutas komisjon uute inimressursside olulisust laie-nemisest tulenevate ülesannetega toimetulemisel.

Oma teatises “Komisjoni tegevus ja inimressursid laienenud Euroopa Liidus” (2) ennustas komisjon, et tema töö laiene-mine uutesse liikmesriikidesse nõuab pärast institutsioonisisest ümberpaigutamist 3 900 täiendava töötaja värbamist üle-minekuperioodi jooksul aastatel 2003–2008. Praeguse 5. rubriigi jaoks lisatakse 3 960 täiendavat töötajat ning finants-perspektiivi muude rubriikide alusel rahastatavate töökohtade arvu vähendatakse 60 võrra. (3)

Viimase kolme aasta jooksul on eelarvepädevad institutsioonid nõustunud nimetatud teatises esitatud inimressurssideprognoosiga. Uute ametikohtade taotlused laienemiseks rahuldati ning eelarvepädevad asutused eraldasid komisjonile1 980 uut töökohta, millest 1480 olid uued ametikohad ja 500 koosseisuvälised. Ehkki need esimesed täiendused olidmärkimisväärsed, ei piisa sellest laienenud liidu korraliku toimimise ja poliitika, eeskirjade ja programmide täieliku raken-damise tagamiseks, mistõttu komisjon kinnitab vajadust 3900 uue töötaja järele. Et tagada käimasolevate meetmete, eel-kõige ühtekuuluvuse ja ühise turuga seotud põhilise ühise poliitika jätkuvus, on täiendavate vahendite eraldamine aas-tani 2008 ülimalt oluline selleks, et komisjon saaks täita oma institutsioonilisi kohustusi.

Teatises püstitati eesmärk saavutada 2006. aastaks umbes 68 % keskmise pikkusega ajavahemikuks prognoositud inim-ressurssidest, s.o 2680 töökohta 2008. aastaks planeeritud 3960st, mida rahastatakse 5. rubriigi alusel. Selleks on vaja2005. aastal olemasolevatele inimressurssidele lisada 2006. aastal 700 uut ametikohta.

(1) KOM(2005) 77 (lõplik), 2.3.2005.(2) KOM(2002) 311 (lõplik), 5.6.2002.(3) See tähendab prognoositud 3 400 ametniku ja 560 koosseisuvälise töötaja lisamist eelarve talitusassigneeringutele, teadustegevuseeelarve suurenemist 150 teadustegevusega seotud ametikoha võrra, kuid ka eeldatavat netovähendust 210 rakenduskavade aluselrahastatud koosseisuvälise töötaja võrra.


Nagu 2005. aastalgi, suureneb laienemise mõju komisjoni töökoormusele 2006. aastal kõigis komisjoni tegevusvald-kondades, mis on suunatud acquis rakendamise ja rahastamiskavade juhtimisega. Komisjoni talitused peavad kontrol-lima ühenduse õiguse ülevõtmist, tegelema riikide valitsusasutuste teabetaotluste ja rikkumiste menetlustega. Et tegevusühenduse programmides 2005. aastal intensiivistub, suurenevad kontrollitoimingud, peamiselt seoses põllumajanduseja struktuuriprogrammidega. Paljudel juhtudel nõuavad need toimingud liikmesriikide põhjalikku tundmist, k.a võimettöötada uutes keeltes.

Keeleteenuste tugevdamine jääb komisjoni põhiprioriteetide hulka ka 2006. aastal. Peaaegu 40 % 2006. aastaks taotle-tud uuest personalist hakkab tegelema keeleteenustega (kirjalik ja suuline tõlkimine). Tänu pidevatele jõupingutustele ala-tes 2003. aastast on need talitused, kooskõlas prognoositud värbamisvõimsusega, saavutanud umbes 90 % uute keeltejaoks ette nähtud täisvõimsusest.

Kõigi nende uute ülesannete ülevaatega, mis tehti käesoleva esialgse eelarveprojekti koostamise käigus, kinnitab komis-jon eelpoolmainitud teatise järeldusi vajaduste kohta inimressursside järele ja pakutud ajakava kohta uute ametikohtadeloomiseks vastavalt värbamisvõimsusele ja finantsperspektiivile.

Sarnaselt varasemate aastatega tekib uute tööülesannete täitmise vajadus mõningatel juhtudel juba enne uute töötajatevärbamist ning tegelikud personalivajadused tunduvad suuremad kui 700 uut ametikohta. Osakondade kaupa tuleb kaa-luda põhitegevuse väliste toimingute püsivat või ajutist katkestamist või mahuvähendust, kuni inimressursid vastavadtäielikult laienemisest tulenevatele kinnitatud vajadustele.

Nimetatud 700 uuest ametikohast võetakse 685 komisjoni ametikohtade loetellu ja 15 on ette nähtud ametkondadele.

Talitusassigneeringud (5. rubriik) Täiendavad ametikohad 2006. aastalametikohtade loetelude kaupa

Komisjoni talitusassigneeringud 685

OPOCE 0

OLAF 10

EPSO (k.a EAS) 4

OIB 1

OIL 0

PMO 0

Kogusumma 700


Alljärgnev tabel näitab, kuidas komisjon kavatseb jaotada 2 680 töötajat (ametnikud ja koosseisuvälised töötajad) laie-nemisel, ja täpsemalt 700 uut ametikohta 2006. aastaks.

Talitusassigneeringud (5. rubriik)v .a teadustegevus

Liitumisega seotud täiendavad inimressursid2006. aastal poliitikavaldkondade kaupa

Liitumisega seotud inimressursid, k.a koosseisu-välised töötajad, poliitikavaldkondade kaupa

Põllumajandus ja kalandus 22 176

Struktuuri- ja ühtekuuluvusmeetmed 37 231

Sisepoliitika 272 1 009

Välispoliitika 13 57

Keeleteenused (*) 277 1 202

Tugiteenused ja koordineerimine (**) 79 371

Ühinemiseelne ettevalmistustöö 0 – 366

Kogusumma 700 2 680

(*) K.a OPOCE ametikohtade loetelu ametikohad ja koosseisuvälised töötajad.(**) K.a muude ametkondade (OLAF, EPSO, OIL, OIB, PMO) ametikohtade loetelu ametikohad ja koosseisuvälised töötajad.

Nagu ülalpool selgitatud, pannakse suurt rõhku keeleteenustele, et 20 keeles töötamise väljakutsega toime tulla. Olulineosa uutest vahenditest pühendatakse ka sisepoliitikale, peamiselt õiguskaitsemeetmetele ning uute liikmesriikide abista-misele ühenduse eeskirjade ja tavade kohaldamisel. See rubriik hõlmab ka teabe- (pressiesindused uutes liikmesriikides)ja konkurentsipoliitikat. Põllumajanduse ja struktuurifondidega seotud ametikohad on valmis juba 2003. aastast, kuidaudititegevuse jaoks on vaja täiendust. Olulist rolli mängib ka üldine koordineerimine laienenud ühenduses.

Kõigi muude algatuste jaoks, mis toetavad komisjoni 2006. aastaks määratletud nelja prioriteeti (heaolu, solidaarsus, jul-geolek ja välistegevus), kuid ei ole seotud laienemisest põhjustatud tegevusega, ei taotle komisjon täiendavaid inimres-sursse, ning on valmis, nagu eelmiselgi aastal, tegema jõupingutusi nende prioriteetide jaoks kavandatud algatuste toe-tamiseks. Vastavalt sellele paigutatakse 254 ametnikku ümber talituste vahel. Need ametikohad tulenevad kõigiosakondade panusest nende prioriteetide toetuseks ning kultuuri ja hariduse peadirektoraadi ning infoühiskonna peadi-rektoraadi hallatava hariduse, kultuuri ja meedia täitevasutuse ning tervise ja tarbijakaitse peadirektoraadi hallatava rah-vatervise täitevasutuse loomise järel ümberpaigutatud 22 ametikohast, lisaks ametikohtadele, mis on külmutatud amet-nike neisse asutustesse lähetamise tagajärjel.

Peale selle toimub osakondades 333 ümberpaigutust aasta poliitilist strateegiat (APS) käsitlevas teatises nimetatud neljaprioriteedi toetamiseks (186 ametikohta) ning teatavaks ajutiseks laienemisega seotud tegevuseks, mille jaoks 2006. aas-tal ei saa veel ette näha uusi ametikohti (147 ametikohta).

Samuti on komisjon tuvastanud vajaduse lisavahendite järele juba 2006. aastal, et aidata valmistuda järgmiseks laiene-miseks Bulgaariasse ja Rumeeniasse, nagu ta tegi edukalt 2003. aastal eelmiseks laienemiseks. Komisjon taotleb 2006.aastal assigneeringuid, mis vastavad 100 täiendavale töötajale, kellest põhiosa moodustavad lepingulised töötajad ja rii-kide lähetatud eksperdid. Kõige kiirem ja olulisem vajadus on seotud keeleteenustega (tõlkimine) ja acquis’ avaldamisegauutes keeltes (OPOCE). Mõeldud on ka kuluprogrammide eest vastutavate osakondade peale. Nagu ka 2003. aastal, otsi-takse juba eelnevalt uute ametikohtade täitmiseks vajalikke töötajaid, et kahe uue riigi ühinemisel saaks täiskiirusel töödalustada.

Lõpuks taotleb komisjon 7. raamprogrammi ettevalmistamiseks 14 uut ametikohta kaudse teadustegevuse ametikoh-tade loetelu jaoks. Neid ametikohti rahastatakse 3. rubriigis sisalduva raamprogrammi alusel ja ettemääratud piirides ningneed ei muuda finantsperspektiivi 5. rubriigi ülemmäära.

Muud olulised muudatused komisjoni ja ametkondade ametikohtade loeteludes on järgmised:

— Ennetähtaegse pensionilemineku kolmanda vooru tulemused vähendavad ametikohtade loetelu mahtu.

— Ametikohtade muutmine assigneeringuteks (koosseisuvälised töötajad) haldusametkondade puhul (OIB, OIL, PMO)ning mõningate komisjoni D*-ametikohtade muutmine kooskõlas juba kokkulepitud põhimõtetega.

7.3.2. Assigneeringud

Alljärgnev tabel võtab kokku 5. rubriigi peamised kuluartiklid komisjoni eelarves.


(eurodes, jooksevhindades)

Kululiik 2005 2006 Muutus

Liikmed Liikmed (k.a pensionid) 16 676 000 19 435 000 16,5 % 2 759 000

Personal

Töötasud ja tavapärased hüvi-tised 1 698 741 000 1 826 551 800 7,5 % 127 810 800

Töölevõtmisega seotud kulud 9 539 840 10 141 000 6,3 % 601 160

Teenistussuhte lõpetamine(ennetähtaegne pension) 41 835 000 33 082 000 – 20,9 % – 8 753 000

Koolituskulud 25 492 790 28 202 800 10,6 % 2 710 010

Sotsiaalkulud 19 272 108 20 258 400 5,1 % 979 293

Väliskulud

Koosseisuvälised töötajad(muude teenistujate teenistus-tingimused)

128 791 557 140 651 200 9,2 % 11 859 643

Muud koosseisuvälised tööta-jad (riikide lähetatud eksper-did, töövahendusagentuurivahendusel palgatud töötajad)

75 744 755 74 307 000 – 1,9 % – 1 437 830

IT-teenused 32 025 562 36 555 600 14,1 % 4 530 038

Koosseisuvälised keelevald-konna töötajad 48 168 836 46 672 000 – 3,1 % – 1 496 836

Rent ja sellega seotudkulud

Rendikulud 294 670 476 321 950 937 9,3 % 27 280 461

Hoonetega seotud kulud(s.h turvalisus) 135 561 109 150 122 806 10,7 % 14 561 697

Inimestega kohtumineLähetus- ja esinduskulud 69 818 388 73 433 600 5,2 % 3 615 212

Kohtumised, komiteed, konve-rentsid 68 227 371 66 849 510 – 2,0 % – 1 377 861

Teave

Euroopa Liidu Teataja 24 420 000 27 000 000 10,6 % 2 580 000

Väljaanded 24 558 100 24 505 600 – 0,2 % – 52 500

Teabe hankimine 6 945 039 7 406 000 6,6 % 460 961

Uuringud 17 247 700 15 797 000 – 8,4 % – 1 450 700

Üldised halduskulud

Üldine sisseseade, sõidukid,mööbel 24 615 009 23 328 400 – 5,2 % – 1 286 609

IT-riistvara ja infosüsteemid 94 705 299 99 992 200 5,6 % 5 286 901

Muud halduskulud 67 191 745 69 281 147 3,1 % 2 089 402

Erikulud

Euroopa koolid 127 000 000 130 000 000 2,4 % 3 000 000

Toetused 52 861 500 50 172 000 – 5,1 % – 2 689 500

Pensionid 851 432 000 904 818 000 6,3 % 53 386 000

Kogusumma 3 956 627 287 4 200 513 925 6,2 % 243 886 638

Millest ametkondadele

OPOCE 80 322 800 80 855 000 0,7 % 532 200

OLAF 46 675 000 50 161 000 7,5 % 3 486 000

EPSO ja EAS 25 041 640 25 154 000 0,4 % 112 360

PMO 30 095 000 30 929 000 2,8 % 834 000

OIB 55 622 834 55 464 000 – 0,3 % – 158 834

OIL 22 353 397 23 075 000 3,0 % 670 603

Millest

Delegatsioonid (RELEX-SEU) 325 668 000 341 506 000 4,9 % 15 838 000

Esindused (välised ja sisesed) 35 020 000 36 900 000 5,4 % 1 880 000


Liikmete ja töötajate töötasud

Komisjoni liikmete jaoks taotletud assigneeringute suurendamine on seotud endiste liikmete pensionilemineku ja mõnin-gal määral lähetustega seotud kulude kasvuga.

Töötajate töötasude puhul on kogu 2006. aasta jooksul vaja rahastada 700 täiendavat ametikohta, mida komisjon taot-les 2005. aastal laienemisprioriteedi jaoks (ning mis on 2005. aastal kaetud ainult 6 kuu ulatuses). 2006. aasta 700 uutametikohta rahastatakse 6 kuud hinnanguliselt 31 miljoni euroga.

Nagu juba mainitud, on võimalik, et 2005. aasta assigneeringud vajavad paranduseelarve nr 2/2005 järel mõningasttäiendust. Seetõttu on 2005. ja 2006. aasta võrdlemine veidi eksiteele viiv, sest 2005. aasta assigneeringud võivad ollategelikust vajadusest väiksemad.

Oma taotluses on komisjon võtnud arvesse ka ennetähtaegse pensionile jäämise kava viimase vooru mõju, näidates sel-lega oma eelarvelist neutraalsust. Ennetähtaegse pensionile jäämise kava tagajärjel võeti 2004. aastal haldustegevuse ame-tikohtade loeteludest maha 55 ametikohta.

Koosseisuvälised töötajad, k.a keelevaldkonna töötajad

Koosseisuväliste töötajate analüüs peab esiteks arvesse võtma fakti, et praegu eraõiguslike lepingute alusel lasteasutustestöötavatele koosseisuvälistele töötajatele on komisjon pakkunud lepingulise töötaja staatust vastavalt läbivaadatud per-sonalieeskirjale. Eeldatakse, et enamik nendest töötajatest võtab ettepaneku vastu. See peaks võimaldama säästa 0,9 mil-jonit eurot.

Vaatamata koosseisuväliste töötajate töölevõtmise ettepanekule seoses Rumeenia ja Bulgaaria ühinemise ettevalmistami-sega, ei suurene assigneeringud koosseisuvälistele töötajatele märkimisväärselt. Esile tuleb aga tõsta olulisi muutusi mit-mesugustes komponentides.

Kulutused abitõlkidele ja vabakutselistele tõlkijatele vähenevad veidi, mis väärib eraldi selgitust. Abitõlkide arv ei muutu,sest SCIC on taotlenud uusi ametikohti alles 2006. aastast. Vabakutseliste tõlkijate arv aga 2006. aastal väheneb. 2004.aasta mais otsustas komisjon keskenduda vaid peamiste dokumentide tõlkimisele. Nende dokumentide tundlikkuse janende tõlgetele esitatavate kõrgete kvaliteedinõuete tõttu taotles tõlketalitus täiendavaid assigneeringuid peamiselttäiendavate koosseisuliste tõlkijate, lepinguliste töötajate ning mõningal määral riikide ekspertide jaoks. Kui uute keeltevabakutseliste tõlkijate jaoks mõeldud assigneeringute taotlus veidi suurenebki, siis vähenemine EL-15 keelte puhul kom-penseerib selle kuhjaga, mis selgitab eraldiste üldist vähenemist.

Oluliselt suureneb vajadus IT tugipersonali järele. Sellel suurenemisel on 2 põhjust:

— Esiteks on komisjon otsustanud suurendada oma infosüsteemi koostalitlusvõimet ja parandada IT- haldust. Seenõuab, vähemalt ajutiselt, nende kahe eesmärgi toetuseks mõningaid täiendavaid lepingulisi töötajaid.

— Teiseks, kuna andmekeskus majutab üha enam infosüsteeme (mis on väga sageli seotud tegevuspoliitikaga), on vajaselle võimsust oluliselt suurendada, et tulla toime järjest keerukamaks muutuva keskkonnaga.

EL-10 laienemisega seotud keelevaldkonnaväliste koosseisuväliste töötajate (lepingulised töötajad, abipersonal ja riikidelähetatud eksperdid) puhul abipersonal jällegi väheneb sedamööda, kuidas 2003. aastal tööle võetud töötajate lepingudaegamööda lõpevad. Kuna uued ametikohad võetakse eelarvesse ainult kuue kuu kaupa, vajatakse assigneeringuid muu-datusteks ikkagi veel kuus kuud. Siiski suureneb riikide lähetatud ekspertide arv, mis võimaldab värvata rohkem erinevarahvusliku ja tööalase taustaga eksperte.

Seoses komisjoni kavatsusega värvata 2006. aastal 100 koosseisuvälist töötajat, et valmistada ette laienemist Rumee-niasse ja Bulgaariasse, nagu ta tegi 2003. aastal eelmise laienemise eel, suurenevad assigneeringud umbes 5 miljoni eurovõrra (74 lepingulist töötajat/riikide eksperti), mis kulutab ära suure osa eelpool mainitud kokkuhoiust EL-10 jaoks. KaOPOCE värbab samal eesmärgil 26 lepingulist töötajat.


Kui laienemine välja jätta, on palkade kohandamine peamine keelevaldkonnaväliste koosseisuväliste töötajate jaoks ettenähtud assigneeringute muutusi mõjutav tegur. Siiski on mõned detsentraliseeritud kulutuste eelarve haldusosa assig-neeringud üle viidud koosseisuväliste töötajate eelarvesse, järgides sealjuures eelarve neutraalsust ning eelarve tegelikkutäitmist.

Lähetused, komiteed, konverentsid, uuringud, koolitus

Enamik eelarveartikleid suureneb vastavalt inflatsioonile.

Koolituseelarve on erandlik, sest see suureneb 2006. aastal märkimisväärselt. See on 2000. aastal reformi raames alus-tatud mitmeaastase pingutuse vili ning on seotud ka töötajate arvu suurenemisega. Keeleõppe eelarve peab arvesse võtmaka uue personalieeskirja nõuet omandada enne esimest edutamist kolmas keel.

Proportsionaalselt töötajate arvu suurenemisega kasvavad ka lähetuskulud, sealjuures veidi rohkem kui oleks vaja inflat-siooni mõju kompenseerimiseks.

Mõned artiklid (komiteed, konverentsid, uuringud) ei suurene või isegi vähenevad. See muutus peegeldab tegelikku täit-mist ja eeldatavaid vajadusi 2006. aastaks.

Hooned ja hoonetega seotud kulud

Rendikulude kasv 2006. aastal on 2005. aastaga võrreldes märgatav.

Esiteks on komisjoni talitustel täiendava personali tõttu vaja rohkem tööruume. Seda eriti Luksemburgis, kus töötavadkõik uute keelte tõlkijad. Ilma täiendavate ruumide rentimiseta ei ole võimalik neile kõigile tööruume leida.

Sama probleem on ka Brüsselis, kuid vähemmärgatavalt. Siiski, nagu 2005. aasta esialgses eelarveprojektis mainitud, eipiisanud 2005. aasta eelarves prognoositud ruumidest vajaduse katmiseks, sest eelarve oli pingeline. Selle probleemilahendamiseks kirjutati 2004. aasta lõpus alla JECL-hoone rendilepingu pikendamisele aastaks 2005 ning seda rahasta-takse 2004. aasta eelarvest üle toodud assigneeringutest. See tähendab, et 2006. aastal tuleb rentida lisapinda, et taastadatööruumide normaalne pindala.

Lisaks maksis Beaulieu kompleksi rendi 2005. aastal vastavalt Berlaymontiga seotud kokkuleppele Belgia riik. 2006. aas-tal tuleb rent tasuda ühenduse eelarvest, mis tähendab kulude suurenemist.

Luksemburgis saavutas komisjon 2004. aastal püsivalt edu Jean Monnet’ hoone toimikuga ning lõplikku kokkulepet onoodata 2005. aastal.

Hoonetega seotud kulutustes on eriti oluline tõus olnud koristus- ja turvalisuskuludes.

Koristuskulude kasv on seotud töövõtjate nõutava hinna tõusuga, mis järgib täpselt miinimumpalga tõusu nii Brüsseliskui Luksemburgis.

Turvalisuskulutuste kasvu põhjustavad kolm tegurit:

— Esiteks suureneb töövõtjate nõutav summa rohkem, kui palkade normaalne tõus seda nõuaks. Et turvafirmad pea-vad järgima riiklikke õigusakte, kontrollib paar äriühingut kogu turgu riigis ning konkurentsi mõju on raske täieli-kult ära kasutada. Lisaks sellele on arusaamine suurenenud turvariskidest põhjustanud äriühingute nõutavate kulu-tuste suurenemise.


— Teiseks on komisjon otsustanud suurendada turvatöötajate arvu oma hoonetes, eriti Berlaymontis, hoones, kus töö-tavad kõik volinikud.

— Selles kontekstis on komisjon otsustanud lisaks turvatöötajate arvu suurendamisele rakendada sissepääsukontrollisüsteeme kõigis oma hoonetes. Selle mitmeaastase projekti tulemusena, mille prognoositav kogumaksumus on15 miljonit eurot, paigaldatakse sissepääsukontrolli süsteemid kõigisse 60 hoonesse, mida komisjon Brüsselis kasu-tab. See saab tehtud hiljemalt aastaks 2009.

Vajadus sisustuseks ettenähtud assigneeringute järele kasvab 2006. aastal samuti oluliselt. See on seotud peamiselt ehi-tatavate lasteasutuste (lastesõimed) sisustamisega.

Mööbel, IT ning muud investeeringud ja talituskulud

Et mööbli jaoks ette nähtud assigneeringute taotlust on 2005. aastal alandatud väga madala tasemeni, et kompenseerida2004. aastal Berlaymonti tehtud investeeringuid, naasevad assigneeringud 2006. aastal tavalisemale tasemele, võimalda-des mööblit välja vahetada vastavalt iga konkreetset sisseseade tüüpi käsitlevatele eeskirjadele (>10 aastat).

ET püsida 2005. aastal 5. rubriigi ülemmäära piires, oli komisjon otsustanud säilitada ebatavaliselt madala investeerin-gute taseme mõnede IT-seadmete, nagu arvutid ja printerid, väljavahetamisel. 2006. aastal on taotlust kohandatud, etnaasta tavatasemele.

2006. aastal kasvab ka infosüsteemidesse tehtavate investeeringute tase. Selle põhjus on institutsiooni suurenenud sõl-tuvus neist süsteemidest igapäevases tegevuses. Investeeringud finantssüsteemidesse vähenevad veidi tänu uue raamatu-pidamissüsteemi (ABAC) edukale toimimisele. Personali- ja dokumendihaldussüsteemidega (SYSPER ja E-DOMEC) seo-tud investeeringud peavad aga 2006. aastal jääma kõrgele tasemele.

Delegatsioonid ja esindused

2006. aastaga on hajutamine lõpule viidud. Eelmistel aastatel esinenud raskuste tõttu hajutamise rahastamisel on mõnedekulude rahastamise tase olnud väga madal. Seda eriti liikmesriikide noorte ekspertide koolituskulude puhul, mida suu-rendatakse 2006. aastal. Teatavaid muudatusi põhjustab ka see, et delegatsioonide endised kohalikud tehnilise abi töö-tajad on muudetud lepingulisteks töötajateks.

Esinduste kulutused hoonetele ja talituskulud kasvavad vastavalt inflatsioonile. Kooskõlas personalieeskirjaga muude-takse kohalikud töötajad lepingulisteks töötajateks.

Väljaanded ja OPOCE

Euroopa Liidu Teataja väljaandmise kulude mahu prognoositav suurenemine on seotud peamiselt vajadusega valmistudateiseste õigusaktide avaldamiseks kahes täiendavas keeles (rumeenia ja bulgaaria). Taas on vaja esile tõsta märkimisväär-set kokkuhoidu, mida OPOCE on viimastel aastatel Euroopa Liidu Teatajat välja andes saavutanud: praegu on EuroopaLiidu Teataja aastased avaldamiskulud 20 keele puhul madalamad kui need olid 11 keele puhul mõni aasta tagasi.

Väljaannete talituse eelarve suurenemine on üsna väike, eriti arvestades asjaolu, et OPOCE saab täiendavaid koosseisu-väliseid töötajaid teiseste õigusaktide kahe uue kandidaatriigi keeles avaldamise ettevalmistamiseks.

Sotsiaalkulud

Üks tähtsamaid nii reformi kui laienemisega seotud küsimusi on lasteasutuste (lastesõimede) küsimus. Juba paar aastattagasi tuvastas komisjon kohtade vähesuse olemasolevates lasteasutustes, ning laienemisega on olukord ainult halvene-nud. Seepärast on komisjon otsustanud tegutseda, et suurendada vabade lasteaiakohtade arvu.

— Luksemburgis kavatsevad nii parlament kui komisjon suurendada vabade kohtade arvu nii otseselt mõlema insti-tutsiooni haldusalas olevates kui muude organisatsioonide hallatavates asutustes (riiklikes või eralasteasutustes).


— Brüsselis rakendatakse meetmeid, et võimaldada kohti üha suurenevale arvule ELi töötajate lastele. Kõige pakilise-mate vajaduste rahuldamiseks on just välja kuulutatud hange, mis peab võimaldama komisjonil osta/rentida täien-davaid ruume Belgia lastesõimedes. Keskmises perspektiivis on kaalumisel kolm ehitusprojekti: tingimusel, et kõiktehnilised nõuded määratletakse ning projektides lepitakse kokku õigeaegselt, algab ehitamine tõenäoliselt 2006.aastal.

— Et nõukogu kavatseb ehitada oma lasteasutuse, peaks see pikemas perspektiivis vabastama 50 kohta komisjoni hal-latavates lasteasutustes. Lisaks on nõukogu pakkunud komisjonile 30 kohta oma uutes lastesõimedes.

Kõik need meetmed selgitavad suurt osa sotsiaalkulutustest.

Samuti, nagu varasematelgi aastatel, kavatseb komisjon tõhusamalt tegeleda puuetega ametnike vajadustega ning sellisteametnike vajadustega, kelle peres on puudega isik, ning on suurendanud asjaomaste assigneeringute taotlust.

Lõpuks otsustas komisjon suurendada ka meditsiiniteenuste eelarvet osana kampaaniast kohustada personali järgima iga-aastase meditsiinilise kontrolli kohustust.

Värbamine

Värbamiskulud Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) 2006. aasta eelarves ei ole kasvanud tänu aktiivsetele ja pideva-tele kokkuhoiumeetmetele, vähendamata värbamise kiirust ega valikuprotsessi kvaliteeti.

EPSO tegevus laieneb 2006. aastal, sest ta hakkab vastutama personalieeskirjas sätestatud uute eksamite eest (töötajatele,kes tahavad “B” või “C” kategooriast üle minna kõrgemasse kategooriasse, lepinguliste töötajate värbamiseks jne).

OLAF ja komisjoni haldusametkonnad (PMO, OIB ja OIL)

OLAFi eelarve kasvu õigustab asjaolu, et OLAFile 2005. aasta esialgses eelarveprojektis taotletud ametikohtade jaoks olidassigneeringud eraldatud ainult 6 kuu ulatuses. Lisaks sellele saab OLAF 2006. aasta esialgses eelarveprojektis [10] täien-davat ametikohta, mis jaoks tuleb ette näha assigneeringud.

Komisjoni haldusametkondade eelarve suureneb 2006. aastal keskmisest aeglasemalt tänu alaliste ja abitöötajate muut-misele lepingulisteks töötajateks. See võimaldab ametkondadel saavutada kokkuhoidu, mida nende loomisel eeldati.

Muud institutsioonidevahelised kulud (pensionid ja Euroopa koolid)

Komisjoni halduseelarvest makstakse pensionid ja Euroopa koolidega seotud kulud kõikide institutsioonide puhul.

Pensionide suurenemine on kooskõlas ootustega. Ennetähtaegse pensionile jäämise kava eelarve väheneb, sest mõned sel-lest pensioni saanud inimesed saavad juba vanaduspensioni. Samuti arvestatakse 2006. aasta esialgse eelarveprojekti arvu-tustes uut invaliidsussüsteemi.

Tuleb rõhutada, et pensionide jaoks ette nähtud assigneeringud suurenevad 2007. aastal ja edaspidi vajaduse tõttu andapanus abiteenistujaid asendavate lepinguliste töötajate pensionisüsteemi. Kõnealune summa tuleb maksta siis, kui lepin-guline töötaja lahkub komisjonist lõplikult.

Toetus Euroopa koolide eelarvele eeldatavalt suureneb koos inflatsiooni ja palkade tõusuga ning seda on arvestatudkomisjoni esialgses eelarveprojektis. Seda tuleb kohandada enne, kui koolide juhtkond (Conseil supérieur des écoles)eelarve koostamise lõpetab.


5. rubriigist rahastatavad toetused

Et 2006. aasta on 2003. aastal ja 2004. aasta alguses vastu võetud põhiõigusaktide viimane kehtivusaasta, tuleb 2006.aasta eelarvet kohandada nii, et see vastaks kohustuslikele võrdlussummadele, mis võeti vastu lepitusnõupidamisel 2003.aasta novembris. See tähendab nende summade üldist vähendamist.

Komisjon on juba esitanud ettepanekud uute põhiõigusaktide vastuvõtmiseks enamikule neist toetustest 2007–2013finantsperspektiivi raames.


(miljonit eurot)

Rubriik 5: Halduskulud 2006. aasta esialgneeelarveprojekt.

Kohustused = maksed

Komisjon (v.a ühised kulud) 3 009,53

Muud institutsioonid 2 482,55

Ühised kulud: 1 190,99

— Pensionid 904,82

— Euroopa koolid 130,00

— Ametlike väljaannete talitus 80,86

— Euroopa Pettustevastase Võitluse Amet 50,16

— Euroopa Personalivaliku Amet 25,15

Kogusumma 6 683,07

17,8 %

37,2 %

45,0 %


8. RESERVID: 6. RUBRIIK(miljonites eurodes jooksevhindades)


Assigneeringud Kulukohustuste assigneeringud(KA) Assigneeringud Assigneeringud

446 458 458 + 2,7 %

6. rubriik hõlmab kahte reservi, mille vahendeid kasutatakse vaid juhul, kui aasta jooksul tekib selleks vajadus:1) hädaabireservi on finantsperspektiivi alusel eraldatud 229 miljonit eurot,2) tagatisreservi on eraldatud samuti 229 miljonit eurot.

Valuutareserv EAGGF tagatisrahastu kuludeks oli kuni 2001. aastani 500 miljonit eurot. Institutsioonidevaheline kok-kulepe nägi ette selle järkjärgulise lõpetamise aastaks 2003. Seetõttu ei ole eelarves enam selle jaoks assigneeringuideraldatud.


9. ÜHINEMISEELNE STRATEEGIA: 7. RUBRIIK




(KA)



(KA)


(KA)



(KA)


2 081 3 287 3 566 2 480,6 3 152 + 19,2 % – 4,1 %

Varu = 1 085,4


Esialgses eelarveprojektis 7. rubriigi jaoks kavandatud kulukohustuste assigneeringud aastaks 2006 moodustavad2 480,6 miljonit eurot. See 19,2 % kasv võrreldes 2005. aasta eelarvega (2 081 miljonit eurot) on kooskõlas summade-ga, mis on heaks kiidetud Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia ning eelkõige Türgi liitumiseelse strateegia jaoks, mis moo-dustab poole kogukasvust. Lisaks on eelarvesse kirjendatud 139 miljonit eurot Küprose türgi kogukonna reservi, mis onkooskõlas ettepaneku kohase 259 miljoni euro suuruse paketiga aastateks 2005–2006.

7. rubriigi ülemmääraks 2006. aastal on määratud 3 566 miljonit eurot. Et Berliinis kokkulepitud ülemmäära ei olekohandatud liitumiseelse abi lõpetamisega uutele liikmesriikidele, on 2006. aasta kulukohustuste assigneeringute tase sel-lest ülemmäärast tunduvalt madalam, jättes 1 085,4 miljoni euro suuruse varu.

Üldsummat kasutatakse järgmiste programmide jaoks:

— Bulgaaria ja Rumeenia ühinemiskava koos vastava rahalise abi olulise suurenemisega (+ 40 % üle 2001–2003 kesk-mise). Koguabi mõlemale riigile moodustab 1 650 miljonit eurot, mis tähendab 10 % suurenemist võrreldes 2005.aastaga;

— lisatoetus tuumajõujaamade tegevuse lõpetamiseks (50 miljonit eurot), mis ei sisaldu eelnimetatud ühinemiskava1 650 miljoni euro suuruses summas. Sama summa oli ette nähtud 2005. aastaks;

— abi Türgile koos ühinemiseelse abi suurenemisega 300 miljonilt eurolt 2005. aastal 500 miljoni euroni 2006. aastal;

— Horvaatia uus ühinemiseelne strateegia kooskõlas abi suurenemisega 105 miljonilt eurolt 2005. aastal 140 miljonieuroni 2006. aastal;

— rahaline toetus Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks. 139 miljoni euro suurune summa 2006.aastaks on reservis kuni õigusliku aluse vastuvõtmiseni.

Maksete assigneeringute vajaduseks on arvutatud 3 152,2 miljoni eurot ning see on 4,1 % vähem kui 2005. aastal(3287 miljonit eurot).

See netovähenemine on põhjustatud PHARE programmi lõppemisest uutes liikmesriikides (– 41 %), samal ajal kui vaja-dused SAPARDi ja ISPA programmide lõpuleviimiseks uutes liikmesriikides kasvavad (+ 11 %). Ühtekokku moodusta-vad uute liikmesriikide ühinemiseelse abi lõpuleviimisega seotud maksed 1 310 miljonit eurot, mis on vähenemine(– 15 %) võrreldes 1 532 miljoni euroga 2005. aasta eelarves.

Bulgaaria, Rumeenia, Türgi ja Horvaatiaga (v.a Küprose türgi kogukonna pakett) seotud maksed moodustavad 1 786 mil-jonit eurot ning on võrreldes 2005. aastaga (1 728 miljonit eurot) üsna stabiilseks jäänud.



7. rubriigist antakse ühinemiseelset abi Rumeeniale, Bulgaariale ja Horvaatiale kolme rahastamisvahendi kaudu —SAPARD, ISPA ja PHARE — vastavalt nende riikide jaoks vastu võetud ühinemiseelsetele strateegiatele. Türgile antakseabi tema liitumist käsitlevate erieeskirjade alusel. Küprose türgi kogukonnale kavatsetakse abi anda sihtotstarbelisestrahastamisvahendist.

Alates tegevuspõhise eelarvestamise kasutuselevõtmisest ei ole 7. rubriik esitatud enam ühe jaotise all, vaid on jagatuderinevate poliitikavaldkondade vahel, mis vastutavad nende rakendamise eest:

Sapardi meetmed (+ 20 %, 300 miljonit eurot) on põllumajanduse ja maaelu arengu poliitikavaldkonna osa ning jät-kavad talumajapidamiste tõhususe tõstmise, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise, looma- ja taimetervise järe-levalve ja kvaliteedi parandamise toetamist. Sapard toetab ka loodusvarade haldust, kutseõpet, maapiirkondade majan-duslikku mitmekesistamist, põllumajanduskeskkonna- ja metsandusalgatusi ning maapiirkondade ja küladeinfrastruktuuri parandamist. 2006. aastaks on Sapardi kulukohustuste assigneeringute suuruseks määratud 300 miljoniteurot, mis on 20 % kasv võrreldes 2005. aasta 250,3 miljoniga. Rumeenia ja Bulgaaria jaoks on 10 % kasv (275 miljonieurot) kooskõlas ühinemiskavaga. Ülejäänud 10 % ne kasv on seotud Horvaatiaga, sest kooskõlas selle riigi ühinemiss-trateegiaga on eelarvesse esmakordselt kavandatud 25 miljonit eurot.

Maksete assigneeringud moodustavad 660,2 miljonit eurot, et katta kaheksa ühineva riigi täitmata kulukohustused(300 miljonit eurot) ning Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia maksed (360,2 miljonit eurot).

ISPA meetmed (+ 11,3 %, 585 miljonit eurot) on regionaalpoliitika valdkonna osa ning mõeldud struktuurilistekskohandusteks. Ühinemiseelse struktuuripoliitika (ISPA) projektid on suunatud transpordi infrastruktuuri ja keskkonna-kaitse parandamisele. Enamik projekte keskenduvad linna- ja kohalike omavalitsuste veevarustuse ja heitveesüsteemidemoderniseerimisele ning maanteede, kiirteede ja raudteede remondile ja ehitamisele. 2006. aastaks moodustavad ISPAkulukohustuste assigneeringud Rumeenia ja Bulgaaria jaoks 550 miljonit eurot, mis on 10 % tõus ja kooskõlas ühine-miskavaga. Horvaatia puhul moodustavad kavandatud kulukohustused 35 miljonit eurot, samal ajal kui 2005. aastal olisee summa 25 miljonit.

Maksete assigneeringud moodustavad 855 miljonit eurot, et katta kaheksa ühineva riigi täitmata kulukohustused(575 miljonit eurot) ning Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia maksed (280 miljonit eurot).

Muud ühinemiseelsed meetmed (+ 22,3 %, 1 595,6 miljonit eurot) on laienemise poliitikavaldkonna osa, v.a väike3 miljoni euro suurune panus Euroopa Koolitusfondi, mida haldab hariduse ja kultuuri poliitikavaldkond. Need meet-med keskenduvad institutsioonide väljaarendamisele, acquis rakendamiseks vajalikule infrastruktuurile ning majandus-liku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisele. 2006. aasta kulukohustuste assigneeringud hõlmavad 875 miljonit eurotRumeenia ja Bulgaaria, 500 miljonit eurot Türgi, 80 miljonit eurot Horvaatia, 139 miljonit eurot Küprose türgi kogu-konna majandusliku arengu toetamise ja 1,6 miljonit eurot liitumiseelse abi järk-järgulise lõpetamisega seotud haldus-kulude jaoks. Summad on kooskõlas Rumeenia ja Bulgaaria ühinemiskavadega, Türgi läbivaadatud ühinemisstrateegia-ga, Horvaatia ühinemisstrateegiaga ning Küprose türgi kogukonnale jaoks kavandatud paketiga.

Bulgaaria ja Rumeenia puhul moodustab PHARE osa 825 miljonit eurot, mis on 50 % kogu ühinemiskava kohasest abistning 10 % rohkem kui eelmisel aastal. Väike osa (1,5 miljon eurot) on suunatud Euroopa Koolitusfondile hariduse ja kul-tuuri poliitikavaldkonnas. Lisaks sellele on 50 miljonit eurot eelarvestatud Kozloduy tuumaelektrijaama mitte-uuendatavate seadmete varaseks sulgemiseks (2004. ja 2005. aasta eelarvetes oli selleks juba kavandatud vastavalt100 miljonit ja 50 miljonit eurot). Seega moodustab Phare koguabi kahele riigile 875 miljonit eurot.


PHARE osa abist Horvaatiale moodustab 80 miljonit eurot, mis on 57 % kogu 2006. aasta liitumiseelsest abist. PHAREsumma on sarnane eelmise aasta omaga. Väike osa on suunatud Euroopa Koolitusfondile hariduse ja kultuuripoliitikavaldkonnas.

Türgile kavandatud summa 500 miljonit eurot on 67 % kasv võrreldes eelmise aastaga ning kooskõlas läbivaadatud ühi-nemisstrateegiaga. Väike osa (1 miljon eurot) on suunatud Euroopa Koolitusfondile hariduse ja kultuuri poliitikavald-konnas. Osa sellest summast on suunatud ka horisontaalsetele programmidele, nagu TAIEX ja mitut riiki hõlmavadprogrammid.

Küprose türgi kogukonnale on eelarvestatud summa 139 miljonit eurot, kuid need assigneeringud on reservis kuni sih-totstarbelise õigusliku aluse vastuvõtmiseni. See summa on kooskõlas aastateks 2005–2006 ette nähtud 259 miljoni eurosuuruse paketiga, mis vastab ettepanekule sihtotstarbelise õigusliku aluse kohta Küprose türgi kogukonna majanduslikuarengu edendamiseks.

Ja lõpuks on 1,6 miljonit eurot eelarvestatud peakorterite halduskulude jaoks, mis tulenevad uutele liikmesriikidele antavaliitumiseelse abi järk-järgulisest lõpetamisest.

Nende meetmetega seotud maksete assigneeringud moodustavad 1637 miljonit eurot, millest kaetakse uute liikmesrii-kide täitmata kulukohustused (435 miljonit eurot), samuti Bulgaaria, Rumeenia, Türgi ja Horvaatia täitmata kulukohus-tused ja uued maksed ning abi Küprose türgi kogukonnale. Tasub märkida, et uute liikmesriikide ühinemiseelse abi lõpu-leviimisega seotud PHARE maksed järjekindlalt vähenevad (– 41 %).


10. KOMPENSATSIOON: 8. RUBRIIK(miljonites eurodes jooksevhindades)


Assigneeringud Kulukohustuste assigneeringud(KA) Assigneeringud Assigneeringud

1 305 1 074 1 074 – 17,7 %

Varu = 0

8. rubriik “Kompensatsioon” lisati finantsperspektiividesse uue rubriigina laienemisest tulenevate kohanduste jaoksKopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu istungi järelduste kohaselt. See rubriik sisaldab summasid, mis vastavadühinemisläbirääkimistel kokku lepitud “ajutisele eelarvekompensatsioonile” ja “spetsiaalsele ühekordselerahavoo-toetusele”.

2006. aasta esialgses eelarveprojektis on ühinemisläbirääkimistest tulenevate summade kogumahuks kavandatud1 074 miljonit eurot.


(miljonit eurot)

Rubriik 8: Kompensatsioon 2006. aasta esialgneeelarveprojekt.

Tšehhi Vabariik 201,9

Eesti 3,3

Küpros 134,1

Läti 3,9

Leedu 7,2

Ungari 31,9

Malta 102,9

Poola 514,3

Sloveenia 61,0

Slovakkia 13,0

Kogusumma 1 073,5

47,9 %

5,7 %

1,2 %

18,8 %

0,3 %

12,5 %

0,4 %

0,7 %

3,0 %

9,6 %


11. MANUSED11.1. Finantsperspektiiv 2006. aasta hindades

(miljonites eurodes jooksevhindades)

Kulukohustuste assigneeringudJooksevhinnad 2006

hinnad

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

1. PÕLLUMAJANDUS 41 738 44 530 46 587 47 378 49 305 51 439 52 618Põllumajanduskulud (v.a maaelu arendamine) 37 352 40 035 41 992 42 680 42 769 44 598 45 502Maaelu arendamine ja kaasnevad meetmed 4 386 4 495 4 595 4 698 6 536 6 841 7 116

2. STRUKTUURIMEETMED 32 678 32 720 33 638 33 968 41 035 42 441 44 617Struktuurifondid 30 019 30 005 30 849 31 129 35 353 37 247 38 523Ühtekuuluvusfond 2 659 2 715 2 789 2 839 5 682 5 194 6 094

3. SISEPOLIITIKA 6 031 6 272 6 558 6 796 8 722 9 012 9 3854. VÄLISTEGEVUS 4 627 4 735 4 873 4 972 5 082 5 119 5 2695. HALDUS (1) 4 638 4 776 5 012 5 211 5 983 6 185 6 5286. RESERVID 906 916 676 434 442 446 458Valuutareserv 500 500 250 0 0 0 0Tagatisreserv 203 208 213 217 221 223 229Hädaabireserv 203 208 213 217 221 223 229

7. ÜHINEMISEELNE ABI 3 174 3 240 3 328 3 386 3 455 3 472 3 566Põllumajandus 529 540 555 564

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend 1 058 1 080 1 109 1 129PHARE (taotlejariigid) 1 587 1 620 1 664 1 693

8. KOMPENSATSIOON 1 410 1 305 1 074Kulukohustustega seotud assigneeringud kokku 93 792 97 189 100 672 102 145 115 434 119 419 123 515Maksekohustustega seotud assigneeringud kokku 91 322 94 730 100 078 102 767 111 380 114 060 119 112

Maksekohustustega seotud assigneeringute ülemmäärprotsentides rahvamajanduse kogutulust (ESA 95) (2)

1,07 % 1,07 % 1,09 % 1,11 % 1,11 % 1,08 % 1,08 %

Ettenägemata kulude varu 0,17 % 0,17 % 0,15 % 0,13 % 0,13 % 0,16 % 0,16 %Omavahendite ülemmäär 1,24 % 1,24 % 1,24 % 1,24 % 1,24 % 1,24 % 1,24 %

(1) A TRADUIRE(2) 2005. aasta 8. aprill prognoosid.


11.2.Kulukohustusteassigneeringudfinantsperspektiivirubriikidekaupa(kogusumma)


Kulukohustustega seotud assigneeringud

Eelarve Finantsperspektiiv Esialgneeelarveprojekt Erinevus Erinevus

2005 (1) 2006 2006 2005/2006 2005/2006

(1) (2) (3) (3/1) (3 – 1)

Eurot Eurot Eurot % Eurot

1. PÕLLUMAJANDUS 49 676 450 000 52 618 000 000 51 412 320 000 3,5 % 1 735 870 000

Varu 1 762 550 000 1 205 680 000

— Põllumajanduse kulud (v.a maaeluarendamine)

42 835 450 000 45 502 000 000 43 641 320 000 1,9 % 805 870 000

— Maaelu arendamine ja kaasnevadmeetmed

6 841 000 000 7 116 000 000 7 771 000 000 13,6 % 930 000 000

2. STRUKTUURIMEETMED (2) 42 423 497 444 44 617 000 000 44 555 004 990 5,0 % 2 131 507 546Varu 17 502 556 61 995 010

— Struktuurifondid 37 291 564 455 38 523 000 000 38 522 922 880 3,3 % 1 231 358 425

— Ühtekuuluvusfond 5 131 932 989 6 094 000 000 6 032 082 110 17,5 % 900 149 121

3. SISEPOLIITIKA (3) 9 052 000 000 9 385 000 000 9 218 359 185 1,8 % 166 359 185Varu – 40 000 000 166 640 815

4. VÄLISTEGEVUS (4) 5 317 000 000 5 269 000 000 5 392 500 000 1,4 % 75 500 000Varu – 198 000 000 – 123 500 000

5. HALDUS (5) 6 292 686 171 6 708 000 000 6 683 067 398 6,2 % 390 381 227Varu 67 313 829 24 932 602

6. RESERVID 446 000 000 458 000 000 458 000 000 2,7 % 12 000 000Varu 0 0

— Tagatisreserv 223 000 000 229 000 000 229 000 000 2,7 % 6 000 000

— Hädaabireserv 223 000 000 229 000 000 229 000 000 2,7 % 6 000 000

7. ÜHINEMISEELNE STRATEEGIA 2 081 000 000 3 566 000 000 2 480 600 000 19,2 % 399 600 000Varu 1 391 000 000 1 085 400 000

— Ühinemiseelne rahastamisvahendSAPARD

250 300 000 300 000 000 19,9 % 49 700 000

— Ühinemiseelne rahastamisvahend ISPA 525 700 000 585 000 000 11,3 % 59 300 000

— Ühinemiseelne rahastamisvahendPHARE

898 800 000 977 300 000 8,7 % 78 500 000

— Türgi (6) 286 200 000 479 500 000 67,5 % 193 300 000

— Küprose türgi kogukonna majanduslikareng (7)

120 000 000 138 800 000 15,7 % 18 800 000

8. KOMPENSATSIOON 1 304 988 996 1 074 000 000 1 073 500 332 – 17,7 % – 231 488 664Varu 11 004 499 668

Kulukohustustega seotud assigneeringudkokku

116 593 622 611 123 695 000 000 121 273 351 905 4,0 % 4 679 729 294

Varu 3 000 377 389 2 421 648 095

Kohustuslikud kulud 45 728 339 134 46 375 837 197 1,4 % 647 498 063

Mittekohustuslikud kulud 70 865 283 477 74 897 514 708 5,7 % 4 032 231 231

Maksekohustustega seotud assigneeringudkokku

106 241 486 913 119 292 000 000 112 552 360 536 5,9 % 6 310 873 623

Varu 7 993 513 087 6 739 639 464



Maksekohustustega seotud assigneeringudprotsentides rahvamajanduse kogutulust

1,01 % 1,08 % 1,02 %

(1) Lisatud on paranduseelarve nr 1 ja esialgse paranduseelarve projektid nr 2 ja 3.(2) 2005. aasta eelarvesse alamrubriigi “struktuurifondid” all kavandatud summa ületab finantsperspektiivi ülempiiri institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt rakenda-tava paindlikkusinstrumendi tõttu 45 miljoni euro võrra, mis on eraldatud Põhja–Iirimaa ja Iirimaa piiriäärsete maakondade jaoks ettenähtud PEACE II programmi piken-damiseks.

(3) 2005. aasta eelarvesse kavandatud summa ületab finantsperspektiivi ülempiiri paindlikkusinstrumendi rakendamise tõttu 40 miljoni euro võrra, mis on eraldatud detsent-raliseeritud asutuste rahastamiseks.

(4) 2005. aasta eelarvesse selle eelarverubriigi all kavandatud summa ületab finantsperspektiivi ülempiiri institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt rakendatava paindlik-kusinstrumendi tõttu 100 miljoni euro võrra, mis on eraldatud Iraagi ülesehitustööks. Lisaks kavandatakse esialgses paranduseelarve projektis 3/2005 98 miljonit eurotülesehitusabi tsunamist kahjustatud riikidele.

(5) Rubriigi 5 ülemmäär sisaldab 180 miljonit eurot, mis on eraldatud töötajate sissemakseteks pensioniskeemi vastavalt 2006. aasta kohandatud finantsperspektiivi 1. joo-nealusele märkusele.

(6) Türgile on 2006. aasta eelarves eraldatud kokku 500 miljonit eurot, lisaks ettenähtud eelarvereale saadakse 21,5 miljonit eurot TAIEXi ja horisontaalprogrammide eel-arveridadelt.

(7) Assigneering hõlmab ka Küprose türgi kogukonna majandusliku arengu toetamist.


11.3. Maksete assigneeringud finantsperspektiivi rubriikide kaupa (kogusumma)

Maksekohustustega seotud assigneeringud


2005 (1) 2006 2006 2005/2006 2005/2006

(1) (2) (3) (3/1) (3 – 1)


1. PÕLLUMAJANDUS 49 114 850 000 51 352 620 000 4,6 % 2 237 770 000

— Põllumajanduskulud (v.a maaeluarendamine)

42 835 450 000 43 641 320 000 1,9 % 805 870 000

— Maaelu arendamine ja kaasnevad meetmed 6 279 400 000 7 711 300 000 22,8 % 1 431 900 000

2. STRUKTUURIMEETMED 32 396 027 704 35 639 599 237 10,0 % 3 243 571 533

— Struktuurifondid 29 390 527 704 32 134 099 237 9,3 % 2 743 571 533

— Ühtekuuluvusfond 3 005 500 000 3 505 500 000 16,6 % 500 000 000

3. SISEPOLIITIKA 7 923 781 439 8 836 227 649 11,5 % 912 446 210

4. VÄLISTEGEVUS 5 476 162 603 5 357 195 920 – 2,2 % – 118 966 683

5. HALDUS 6 292 686 171 6 683 067 398 6,2 % 390 381 227

6. RESERVID 446 000 000 458 000 000 2,7 % 12 000 000

— Tagatisreserv 223 000 000 229 000 000 2,7 % 6 000 000

— Hädaabireserv 223 000 000 229 000 000 2,7 % 6 000 000

7. ÜHINEMISEELNE STRATEEGIA 3 286 990 000 3 152 150 000 – 4,1 % – 134 840 000

— Ühinemiseelne rahastamisvahendSAPARD

579 000 000 660 200 000 14,0 % 81 200 000

— Ühinemiseelne rahastamisvahend ISPA 703 750 000 855 000 000 21,5 % 151 250 000

— Ühinemiseelne rahastamisvahend PHARE 1 654 900 000 1 290 450 000 – 22,0 % – 364 450 000

— Türgi 322 500 000 291 000 000 – 9,8 % – 31 500 000

— Küprose türgi kogukonna majanduslikareng (2)

26 840 000 55 500 000 106,8 % 28 660 000

8. KOMPENSATSIOON 1 304 988 996 1 073 500 332 – 17,7 % – 231 488 664


106 241 486 913 119 292 000 000 112 552 360 536 5,9 % 6 310 873 623

Varu 7 993 513 087 6 739 639 464




116 593 622 611 123 695 000 000 121 273 351 905 4,0 % 4 679 729 294

Varu 3 000 377 389 2 421 648 095




1,01 % 1,08 % 1,02 %

(1) Lisatud on paranduseelarve nr 1 ja esialgse paranduseelarve projektid nr 2 ja 3.(2) Assigneering hõlmab ka Küprose türgi kogukonna majandusliku arengu toetamist.


11.4. Kulukohustuste assigneeringud finantsperspektiivi rubriikide kaupa (üksikasjad)



2005 (1) 2006 2006 2005/2006 2005/2006

(1) (2) (3) (3/1) (3 – 1)


1. PÕLLUMAJANDUS 49 676 450 000 52 618 000 000 51 412 320 000 3,5 % 1 735 870 000

Varu 1 762 550 000 1 205 680 000

— Põllumajanduskulud (v.a maaeluarendamine)

42 835 450 000 45 502 000 000 43 641 320 000 1,9 % 805 870 000

— 05 – Põllumajandus ja maaeluarendamine

42 514 275 000 43 306 970 000 1,9 % 792 695 000

— 11 – Kalandus 33 200 000 33 200 000 0,0 % 0

— 17 – Tervise– ja tarbijakaitse 287 975 000 301 150 000 4,6 % 13 175 000


6 841 000 000 7 116 000 000 7 771 000 000 13,6 % 930 000 000


6 841 000 000 7 771 000 000 13,6 % 930 000 000

2. STRUKTUURIMEETMED (2) 42 423 497 444 44 617 000 000 44 555 004 990 5,0 % 2 131 507 546

Varu 17 502 556 61 995 010

— Struktuurifondid 37 291 564 455 38 523 000 000 38 522 922 880 3,3 % 1 231 358 425

— Eesmärk 1 27 283 055 007 28 471 953 826 4,4 % 1 188 898 819

— 04 – Tööhõive ja sotsiaalküsimused 6 350 486 284 6 621 451 936 4,3 % 270 965 652


3 524 726 690 3 807 195 363 8,0 % 282 468 673

— 11 – Kalandus 498 625 711 509 220 838 2,1 % 10 595 127

— 13 – Regionaalpoliitika 16 909 216 322 17 534 085 689 3,7 % 624 869 367

— Eesmärk 2 3 544 290 085 3 405 061 486 – 3,9 % – 139 228 599

— 04 – Tööhõive ja sotsiaalküsimused 398 600 121 365 115 509 – 8,4 % – 33 484 612

— 13 – Regionaalpoliitika 3 145 689 964 3 039 945 977 – 3,4 % – 105 743 987

— Eesmärk 3 3 911 064 342 3 988 828 533 2,0 % 77 764 191


— Muud struktuurimeetmed (eesmärgiga 1hõlmamata aladel)

180 026 162 185 082 503 2,8 % 5 056 341

— Ühenduse algatused, millest: 2 258 572 465 2 371 530 909 5,0 % 112 958 444

— 04 – Tööhõive ja sotsiaalküsimused 615 029 882 650 864 425 5,8 % 35 834 543


401 691 170 429 535 652 6,9 % 27 844 482


— Uuenduslikud meetmed ja tehniline abi 114 556 394 100 465 623 – 12,3 % – 14 090 771



3 900 000 3 160 000 – 19,0 % – 740 000

— 11 – Kalandus 2 257 500 3 055 000 35,3 % 797 500

— 13 – Regionaalpoliitika 66 611 147 58 713 067 – 11,9 % – 7 898 080

— Ühtekuuluvusfond 5 131 932 989 6 094 000 000 6 032 082 110 17,5 % 900 149 121


3. SISEPOLIITIKA (3) 9 052 000 000 9 385 000 000 9 218 359 185 1,8 % 166 359 185

Varu – 40 000 000 166 640 815

— 01 – Majandus– ja rahandusvaldkond 83 294 577 61 141 185 – 26,6 % – 22 153 392

— 02 – Ettevõtlus, millest: 290 373 000 288 864 000 – 0,5 % – 1 509 000

— Teadusuuringute raamprogramm 115 973 000 114 564 000 – 1,2 % – 1 409 000

— 03 – Konkurents 800 000 800 000 0,0 % 0



41 110 000 40 250 000 – 2,1 % – 860 000

— 06 – Energeetika ja transport, millest: 1 298 440 000 1 340 420 000 3,2 % 41 980 000





2005 (1) 2006 2006 2005/2006 2005/2006

(1) (2) (3) (3/1) (3 – 1)


— 07 – Keskkond 235 537 000 237 150 000 0,7 % 1 613 000

— 08 – Teadusuuringud, millest: 3 252 525 000 3 458 010 000 6,3 % 205 485 000

— Teadusuuringute raamprogramm 3 252 525 000 3 458 010 000 6,3 % 205 485 000

— 09 – Infoühiskond ja meedia, millest: 1 317 292 000 1 363 158 000 3,5 % 45 866 000


— 10 – Otsene teadustegevus, millest: 365 800 000 329 600 000 – 9,9 % – 36 200 000

— Teadusuuringute raamprogramm 298 900 000 310 600 000 3,9 % 11 700 000

— 11 – Kalandus, millest: 106 164 543 108 417 000 2,1 % 2 252 457


— 12 – Siseturg 12 100 000 7 660 000 – 36,7 % – 4 440 000

— 13 – Regionaalpoliitika 15 000 000 15 000 000 0,0 % 0

— 14 – Maksukorraldus ja tolliliit 58 210 000 61 620 000 5,9 % 3 410 000

— 15 – Haridus ja kultuur 801 586 880 793 233 000 – 1,0 % – 8 353 880

— 16 – Press ja teave 76 715 000 65 735 000 – 14,3 % – 10 980 000


— 18 – Vabadusel, turvalisusel ja õigluselrajanev ala

548 423 000 547 965 000 – 0,1 % – 458 000

— 19 – Välissuhted 11 000 000 10 000 000 – 9,1 % – 1 000 000

— 20 – Kaubandus 1 400 000 600 000 – 57,1 % – 800 000

— 22 – Laienemine 146 000 000 75 600 000 – 48,2 % – 70 400 000

— 24 – Pettusevastane võitlus 11 700 000 13 100 000 12,0 % 1 400 000

— 26 – Komisjoni haldus 34 000 000 29 500 000 – 13,2 % – 4 500 000

— 29 – Statistika 53 928 000 50 079 000 – 7,1 % – 3 849 000

— Teadusuuringute raamprogramm kokku 5 047 000 000 5 285 000 000 4,7 % 238 000 000

4. VÄLISMEETMED (4) 5 317 000 000 5 269 000 000 5 392 500 000 1,4 % 75 500 000

Varu – 198 000 000 – 123 500 000



5 920 000 6 000 000 1,4 % 80 000

— 06 – Energeetika ja transport 5 000 000 5 045 000 0,9 % 45 000

— 07 – Keskkond 16 000 000 16 000 000 0,0 % 0

— 11 – Kalandus 196 200 000 202 100 000 3,0 % 5 900 000

— 14 – Maksukorraldus ja tolliliit 1 700 000 1 755 000 3,2 % 55 000

— 15 –H haridus ja kultuur 19 000 000 19 500 000 2,6 % 500 000

— 17 – Tervise– ja tarbijakaitse p.m. 400 000 400 000

— 19 – Välissuhted, millest: 2 986 580 000 3 085 200 000 3,3 % 98 620 000

— Mitmepoolsed suhted javälissuhete üldküsimused

97 350 000 101 550 000 4,3 % 4 200 000

— Ühine välis– ja julgeolekupoliitika 62 200 000 62 400 000 0,3 % 200 000

— Euroopa demokraatia jainimõiguste algatus (EIDHR)

111 630 000 83 500 000 – 25,2 % – 28 130 000

— Suhted ühendusevälisteoecd–riikidega

16 000 000 17 000 000 6,2 % 1 000 000

— Suhted Ida–Euroopa, Kaukaasia jaKesk–Aasia vabariikidega

483 580 000 504 900 000 4,4 % 21 320 000

— Suhted Lähis–Ida ja Vahemerelõunapiirkonna riikidega

1 047 673 000 1 087 565 000 3,8 % 39 892 000

— Suhted Ladina–Ameerikaga 310 625 000 301 200 000 – 3,0 % – 9 425 000

— Suhted Aasiaga 732 000 000 794 515 800 8,5 % 62 515 800

— poliitiline strateegia jakoordineerimine

20 605 000 21 000 000 1,9 % 395 000

— 20 – Kaubandus 10 700 000 10 800 000 0,9 % 100 000




2005 (1) 2006 2006 2005/2006 2005/2006

(1) (2) (3) (3/1) (3 – 1)


— 21 – Areng ja suhted AKV riikidega 1 017 200 000 998 700 000 – 1,8 % – 18 500 000

— Arengukoostööpoliitika javaldkondlikud tegevuskavad

794 086 000 780 630 000 – 1,7 % – 13 456 000

— Suhted AKV, ÜMT jaLõuna–Aafrikaga

166 000 000 164 500 000 – 0,9 % – 1 500 000

— Poliitiline strateegia jakoordineerimine

16 200 000 15 300 000 – 5,6 % – 900 000

— 22 – Laienemine, millest: 481 000 000 473 000 000 – 1,7 % – 8 000 000

— Suhted Lääne–Balkani riikidega 466 500 000 460 500 000 – 1,3 % – 6 000 000

— 23 – Humanitaarabi 495 500 000 500 000 000 0,9 % 4 500 000

5. HALDUS (5) 6 292 686 171 6 708 000 000 6 683 067 398 6,2 % 390 381 227

Varu 67 313 829 24 932 602

— Komisjon (v.a pensionid) 3 105 195 287 3 295 695 925 6,1 % 190 500 638

— Muud institutsioonid (v.a pensionid) 2 336 058 884 2 482 553 473 6,3 % 146 494 589

— Pensionid (kõik institutsioonid) 851 432 000 904 818 000 6,3 % 53 386 000

6. RESERVID 446 000 000 458 000 000 458 000 000 2,7 % 12 000 000

Varu 0 0

— 01 – majandus– ja rahandusvaldkond 223 000 000 229 000 000 2,7 % 6 000 000

— 31 – Reserv (hädaabi) 223 000 000 229 000 000 2,7 % 6 000 000

7. ÜHINEMISEELNE STRATEEGIA 2 081 000 000 3 566 000 000 2 480 600 000 19,2 % 399 600 000

Varu 1 391 000 000 1 085 400 000

— 05 – Põllumajandus ja maaeluarendamine (Sapard)

250 300 000 300 000 000 19,9 % 49 700 000

— 13 – Regionaalpoliitika (ISPA) 525 700 000 585 000 000 11,3 % 59 300 000

— 15 – haridus ja kultuur 2 500 000 2 950 000 18,0 % 450 000

— 22 – Laienemine, millest: 1 302 500 000 1 592 650 000 22,3 % 290 150 000

— Ühinemiseelne abi Kesk– jaIda–Euroopa riikidele (KIE)

896 300 000 974 350 000 8,7 % 78 050 000

— Ühinemiseelne abi — Türgi (6) 286 200 000 479 500 000 67,5 % 193 300 000

8. KOMPENSATSIOON 1 304 988 996 1 074 000 000 1 073 500 332 – 17,7 % – 231 488 664

Varu 11 004 499 668


116 593 622 611 123 695 000 000 121 273 351 905 4,0 % 4 679 729 294

Varu 3 000 377 389 2 421 648 095




106 241 486 913 119 292 000 000 112 552 360 536 5,9 % 6 310 873 623

Varu 7 993 513 087 6 739 639 464




1,01 % 1,08 % 1,02 %

(1) Lisatud on paranduseelarve nr 1 ja esialgse paranduseelarve projektid nr 2 ja 3.(2) 2005. aasta eelarvesse alarubriigi “struktuurifondid” all kavandatud summa ületab finantsperspektiivi ülempiiri institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt rakendatavapaindlikkusinstrumendi tõttu 45 miljoni euro võrra, mis on eraldatud Põhja–Iirimaa ja Iirimaa piiriäärsete maakondade jaoks ettenähtud PEACE II programmi pikenda-miseks.

(3) 2005. aasta eelarvesse kavandatud summa ületab finantsperspektiivi ülempiiri paindlikkusinstrumendi rakendamise tõttu 40 miljoni euro võrra, mis on eraldatud detsent-raliseeritud asutuste rahastamiseks.

(4) 2005. aasta eelarvesse selle eelarverubriigi all kavandatud summa ületab finantsperspektiivi ülempiiri institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt rakendatava paindlik-kusinstrumendi tõttu 100 miljoni euro võrra, mis on eraldatud Iraagi ülesehitustööks. Lisaks kavandatakse esialgses paranduseelarve projektis 3/2005 98 miljonit eurotülesehitusabi tsunamist kahjustatud riikidele.

(5) Rubriigi 5 ülemmäär sisaldab 180 miljonit eurot, mis on eraldatud töötajate sissemakseteks pensioniskeemi vastavalt 2006. aasta kohandatud finantsperspektiivi 1. joo-nealusele märkusele.

(6) Türgile on 2006. aasta eelarves eraldatud kokku 500 miljonit eurot, lisaks ettenähtud eelarvereale saadakse 21,5 miljonit eurot TAIEXi ja horisontaalprogrammideeelarveridadelt.


11.5. Maksete assigneeringud finantsperspektiivi rubriikide kaupa (üksikasjad)

Maksetega seotud assigneeringud


2005 (1) 2006 2006 2005/2006 2005/2006

(1) (2) (3) (3/1) (3 – 1)


1. PÕLLUMAJANDUS 49 114 850 000 51 352 620 000 4,6 % 2 237 770 000

— Ühine põllumajanduspoliitika 42 835 450 000 43 641 320 000 1,9 % 805 870 000


42 514 275 000 43 306 970 000 1,9 % 792 695 000

— 11 – Kalandus 33 200 000 33 200 000 0,0 % 0



6 279 400 000 7 711 300 000 22,8 % 1 431 900 000


6 279 400 000 7 711 300 000 22,8 % 1 431 900 000

2. STRUKTUURIMEETMED 32 396 027 704 35 639 599 237 10,0 % 3 243 571 533

— Struktuurifondid 29 390 527 704 32 134 099 237 9,3 % 2 743 571 533

— Eesmärk 1 20 214 810 446 23 342 440 721 15,5 % 3 127 630 275



2 641 069 973 3 027 094 344 14,6 % 386 024 371

— 11 – Kalandus 332 031 697 416 212 131 25,4 % 84 180 434

— 13 – Regionaalpoliitika 12 850 633 645 14 546 657 510 13,2 % 1 696 023 865

— Eesmärk 2 3 951 431 205 3 187 548 519 – 19,3 % – 763 882 686


— 13 – Regionaalpoliitika 3 453 789 185 2 813 883 165 – 18,5 % – 639 906 020

— Eesmärk 3 3 505 129 538 3 634 880 688 3,7 % 129 751 150


— Muud struktuurimeetmed (eesmärgiga 1hõlmamata aladel)

250 127 386 185 229 930 – 25,9 % – 64 897 456

— — Ühenduse algatused, millest: 1 273 640 914 1 621 423 502 27,3 % 347 782 588



214 452 665 263 833 572 23,0 % 49 380 907

— 13 – Regionaalpoliitika 692 387 293 920 613 179 33,0 % 228 225 886

— Uuenduslikud meetmed ja tehniline abi 195 388 215 157 575 877 – 19,4 % – 37 812 338



3 700 000 3 129 262 – 15,4 % – 570 738

— 11 – Kalandus 4 463 215 2 522 552 – 43,5 % – 1 940 663

— 13 – Regionaalpoliitika 137 100 000 113 579 982 – 17,2 % – 23 520 018

— Ühtekuuluvusfond 3 005 500 000 3 505 500 000 16,6 % 500 000 000


3. SISEPOLIITIKA 7 923 781 439 8 836 227 649 11,5 % 912 446 210

— 01 – Majandus– ja rahandusvaldkond 78 978 077 78 141 185 – 1,1 % – 836 892

— 02 – Ettevõtlus, millest: 296 358 000 316 504 000 6,8 % 20 146 000

— Teadusuuringute raamprogramm 130 173 000 130 324 000 0,1 % 151 000

— 03 – Konkurents 800 000 800 000 0,0 % 0



66 955 400 42 982 600 – 35,8 % – 23 972 800




2005 (1) 2006 2006 2005/2006 2005/2006

(1) (2) (3) (3/1) (3 – 1)


— 06 – Energeetika ja transport, millest: 1 234 685 800 1 183 544 000 – 4,1 % – 51 141 800


— 07 –– Keskkond 230 829 000 207 192 000 – 10,2 % – 23 637 000

— 08 – Teadusuuringud, millest: 2 478 401 250 3 230 675 000 30,4 % 752 273 750


— 09 – Infoühiskond ja meedia, millest: 1 136 552 000 1 355 298 000 19,2 % 218 746 000

— Teadusuuringute raamprogramm 953 202 000 1 161 038 000 21,8 % 207 836 000

— 10 – Otsene teadustegevus, millest: 347 688 450 350 200 000 0,7 % 2 511 550


— 11 – Kalandus, millest: 123 014 543 114 762 000 – 6,7 % – 8 252 543


— 12 – Siseturg 11 500 000 10 360 000 – 9,9 % – 1 140 000

— 13 – Regionaalpoliitika 15 000 000 15 000 000 0,0 % 0

— 14 – Maksukorraldus ja tolliliit 52 360 000 53 300 000 1,8 % 940 000

— 15 – Haridus ja kultuur 728 180 000 764 966 000 5,1 % 36 786 000

— 16 – press ja teave 65 888 900 64 115 000 – 2,7 % – 1 773 900


— 18 – Vabadusel, turvalisusel ja õigluselrajanev ala

533 876 224 531 288 000 – 0,5 % – 2 588 224

— 19 – Välissuhted 10 550 000 11 500 000 9,0 % 950 000

— 20 – Kaubandus 1 400 000 800 000 – 42,9 % – 600 000

— 22 – Laienemine 128 130 000 114 000 000 – 11,0 % – 14 130 000

— 24 – Pettusevastane võitlus 8 540 000 11 900 000 39,3 % 3 360 000

— 26 – Komisjoni haldus 34 000 000 29 500 000 – 13,2 % – 4 500 000

— 29 – Statistika 48 710 000 47 760 000 – 2,0 % – 950 000

— Teadusuuringute raamprogramm kokku 4 131 331 700 5 048 252 000 22,2 % 916 920 300

4. VÄLISTEGEVUS 5 476 162 603 5 357 195 920 – 2,2 % – 118 966 683



5 920 000 6 000 000 1,4 % 80 000

— 06 – Energeetika ja transport 1 275 000 3 175 000 149,0 % 1 900 000

— 07 – Keskkond 16 278 000 13 845 800 – 14,9 % – 2 432 200

— 11 – Kalandus 202 983 000 204 625 000 0,8 % 1 642 000

— 14 – Maksukorraldus ja tolliliit 2 066 000 2 059 920 – 0,3 % – 6 080

— 15 – Haridus ja kultuur 18 700 000 19 500 000 4,3 % 800 000

— 17 – Tervise– ja tarbijakaitse p.m. 400 000 400 000

— 19 – Välissuhted, millest: 2 989 263 603 3 027 732 200 1,3 % 38 468 597

— Mitmepoolsed suhted javälissuhete üldküsimused

86 825 000 88 545 000 2,0 % 1 720 000

— Ühine välis– ja julgeolekupoliitika 53 600 000 60 700 000 13,2 % 7 100 000

— Euroopa demokraatia jainimõiguste algatus (EIDHR)

129 900 000 101 225 000 – 22,1 % – 28 675 000




2005 (1) 2006 2006 2005/2006 2005/2006

(1) (2) (3) (3/1) (3 – 1)


— Suhted ühendusevälisteOECD–riikidega

17 000 000 17 000 000 0,0 % 0

— Suhted Ida–Euroopa, Kaukaasia jaKesk–Aasia vabariikidega

563 650 000 523 000 000 – 7,2 % – 40 650 000

— Suhted lähis–ida ja vahemerelõunapiirkonna riikidega

921 298 353 995 734 000 8,1 % 74 435 647

— Suhted ladina–ameerikaga 442 050 000 378 500 000 – 14,4 % – 63 550 000

— Suhted aasiaga 623 150 000 723 266 000 16,1 % 100 116 000


18 680 000 19 600 000 4,9 % 920 000

— 20 – Kaubandus 11 720 000 10 800 000 – 7,8 % – 920 000

— 21 – Areng ja suhted AKV riikidega 1 097 756 500 977 220 000 – 11,0 % – 120 536 500

— Arengukoostööpoliitika javaldkondlikud tegevuskavad

834 267 500 747 700 000 – 10,4 % – 86 567 500

— Suhted AKV, ÜMT jaLõuna–Aafrikaga

202 400 000 173 450 000 – 14,3 % – 28 950 000


14 550 000 14 450 000 – 0,7 % – 100 000

— 22 – Laienemine, millest: 535 700 000 500 000 000 – 6,7 % – 35 700 000

— Suhted Lääne–Balkani riikidega 489 000 000 480 000 000 – 1,8 % – 9 000 000

— 23 – Humanitaarabi 497 862 500 500 400 000 0,5 % 2 537 500

5. HALDUS 6 292 686 171 6 683 067 398 6,2 % 390 381 227— Komisjon (v.a pensionid) 3 105 195 287 3 295 695 925 6,1 % 190 500 638

— Muud institutsioonid (v.a pensionid) 2 336 058 884 2 482 553 473 6,3 % 146 494 589

— Pensionid (kõik institutsioonid) 851 432 000 904 818 000 6,3 % 53 386 000

6. RESERVID 446 000 000 458 000 000 2,7 % 12 000 000— 01 – Majandus– ja rahandusvaldkond 223 000 000 229 000 000 2,7 % 6 000 000

— 31 – Reserv (hädaabi) 223 000 000 229 000 000 2,7 % 6 000 000

7. ÜHINEMISEELNE STRATEEGIA 3 286 990 000 3 152 150 000 – 4,1 % – 134 840 000— 05 – Põllumajandus ja maaelu

arendamine (Sapard)579 000 000 660 200 000 14,0 % 81 200 000

— 13 – Regionaalpoliitika (ISPA) 703 750 000 855 000 000 21,5 % 151 250 000

— 15 – haridus ja kultuur 2 500 000 2 950 000 18,0 % 450 000

— 22 – Laienemine, millest 2 001 740 000 1 634 000 000 – 18,4 % – 367 740 000

— Ühinemiseelne abi Kesk– jaIda–Euroopa riikidele (KIE)

1 652 400 000 1 287 500 000 – 22,1 % – 364 900 000

— Ühinemiseelne abi Türgile 322 500 000 291 000 000 – 9,8 % – 31 500 000

8. KOMPENSATSIOON 1 304 988 996 1 073 500 332 – 17,7 % – 231 488 664Maksekohustustega seotud assigneeringud

kokku106 241 486 913 119 292 000 000 112 552 360 536 5,9 % 6 310 873 623

Varu 7 993 513 087 6 739 639 464




116 593 622 611 119 594 000 000 121 273 351 905 4,0 % 4 679 729 294

Varu 3 000 377 389 2 421 648 095




1,01 % 1,08 % 1,02 %

(1) Lisatud on paranduseelarve nr 1 ja esialgse paranduseelarve projektid nr 2 ja 3.


OSA II

EXPENDITURE ANALYSIS BY POLICY AREA


1. Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85

2. Tegevuspõhine eelarve liigendus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85

3. Expenditure analysis by policy area . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91

3.1. Jaotis 01: Majandus — ja rahandusküsimused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91

3.2. Jaotis 02: Ettevõtlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93

3.3. Jaotis 03: Konkurents . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95

3.4. Jaotis 04: Tööhõive ja sotsiaalvaldkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97

3.5. Jaotis 05: Põllumajandus ja maaelu arendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98

3.6. Jaotis 06: Energeetika ja transport . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100

3.7. Jaotis 07: Keskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103

3.8. Jaotis 08: Teadusuuringud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106

3.9. Jaotis 09: Infoühiskond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 108

3.10. Jaotis 10 Otsene teadustegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110

3.11. Jaotis 11: Kalandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112

3.12. Jaotis 12: Siseturg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114

3.13. Jaotis 13: Regionaalpoliitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117

3.14. Jaotis 14: Maksukorraldus ja tolliliit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 119

3.15. Jaotis 15: Haridus ja kultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 121

3.16. Jaotis 16: press ja teave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 123

3.17. Jaotis 17 Tervishoid ja tarbijakaitse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 125

3.18. Jaotis 18: Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 127

3.19. Jaotis 19: Välissuhted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 130

3.20. Jaotis 20: Kaubandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133

3.21. Jaotis 21: Areng ja suhted AKV riikidega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 135

3.22. Jaotis 22: Laienemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137

3.23. Jaotis 23: Humanitaarabi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 139

3.24. Jaotis 24: Pettusevastane võitlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141

3.25. Jaotis 25: Komisjoni poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142

3.26. Jaotis 26: Komisjoni haldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146

3.27. Jaotis 27: Eelarve . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151

3.28. Jaotis 28: Audit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 153

3.29. Jaotis 29: Statistika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 154

3.30. Jaotis 30: Pensionid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 157

3.31. Jaotis 31: Reservid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 158

4. Lisa I: Koondtabel — Kuues teadusuuringute raamprogramm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159

5. Lisa IIA: koondtabel — struktuurifondid (kulukohustuste assigneeringud) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161

6. Lisa II B: koondtabel — struktuurifondid (maksete assigneeringud) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 162

7. III lisa: detsentraliseeritud asutused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 163

8. IV lisa: 2006. aasta EEP tegevusalade valik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 165


1. SISSEJUHATUS

Tegevuspõhist eelarvestamist kasutatakse alates 2004. aasta eelarvemenetlusest ning see annab tervikliku pildi kõikidestkomisjoni vahenditest ning institutsiooni poliitilistest prioriteetidest poliitikavaldkondade ja tegevusalade kaupa. Käes-olevas dokumendis esitatakse 2006. aasta esialgne eelarveprojekt poliitikavaldkondade lõikes koos täieliku ülevaatega niirahalistest vahenditest (tegevus- ja haldusassigneeringud) kui inimressurssidest, kaasa arvatud poliitilistest prioriteetidest,mille jaoks nimetatud vahendeid 2006. aastal kasutatakse.

Komisjoni poliitikavaldkondade ja tegevusalade struktuuri on veidi muudetud, et paremini arvesse võtta komisjoni uuekoosseisu vastutusalade ümberjaotamist järgmiseks viieks aastaks. Kõik sellised muudatused on juba esitatud parandu-seelarves nr 1/2005 ning nendega piiritletakse selgelt komisjonisisesed vastutusalad seoses poliitiliste prioriteetide ja ees-märkidega. Lisaks kajastab 2006. aasta esialgse eelarveprojekti struktuur ühise põllumajanduspoliitika reformi.

Muus osas tegevusalade struktuuri muudetud ei ole, mis on ka oluliseks eelduseks tegevuspõhise juhtimise edukaks raken-damiseks komisjonis. Eesmärkidel ja näitajatel põhinev vahendite haldamine ning eelarvemenetluse tulemusti kajastavateabe tõhus kasutamine on keskse tähtsusega eelarvevahendite tulemuslikumal kasutamisel. Selleks on vaja stabiilset tege-vusalade struktuuri ja järelikult ka eelarve liigendust.

Üksikasjalikum teave eesmärkide, näitajate ja tulemuste kohta on esitatud tegevusaruannetes. Nendes dokumentides esi-tatakse kokkuvõtvalt 2004. aasta tegevuse aastaaruannetes ja 2005. aasta halduskavades sisalduv asjakohane teave ja2006. aasta poliitilises strateegias toodud poliitilised suundumused ning seostatakse need iga tegevusala jaoks vajalikevahenditega.

Komisjon püüab ka edaspidi parandada tegevusaruannete kvaliteeti, et neid saaks eelarvemenetluses paremini kasutada.Seda arvestades on põhjalikeks aruteludeks eelarvepädevate institutsioonidega ette valmistatud uus tegevusalade valik. (IVlisa). Nõukogu ja Euroopa Parlamenti kutsutakse omakorda üles tagasisidet andma valitud tegevusaruannete kvaliteedining nende kasutatavuse kohta eelarvemenetluses.

2. TEGEVUSPÕHINE EELARVE LIIGENDUS

Tegevuspõhine eelarve liigendus annab selge ülevaate, kuidas jaguneb rahaliste vahendite kogusumma poliitikavaldkon-dade vahel, kaasa arvatud inimressursid ja rahalised vahendid, mis omakorda jaotatakse haldus- ja tegevuskuludeks.

Sellises liigenduses on eelarve kõik artiklid ja punktid seostatavad vastavate finantsperspektiivi rubriikidega. Seega ontagatud, et järgitakse 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse tõhus-tamise kohta.

Sarnaselt eelmise aastaga koosneb esialgse eelarveprojekti tegevuspõhine liigendus 31 jaotisest, millest 30 käsitlevadkomisjoni poliitikavaldkondi ja 31. jaotis reserve. Need poliitikavaldkonnad on eelkõige tegevuslikud, sest nende põhi-tegevuse eesmärk on tuua oma tegevusvaldkonna raames kasu kolmandatele isikutele. Muud poliitikavaldkonnad, nagu“Koordineerimine ja õigusnõustamine” ja “Eelarve”, on horisontaalsed ja tagavad komisjoni nõuetekohase toimimise.

Poliitikavaldkonnad on omakorda jaotatud ligikaudu 230 tegevusvaldkonnaks, millest umbes pooled sisaldavad tegevu-sassigneeringute ridu ning mida seepärast eelarve liigenduses kajastatakse eelarve peatükkidena. Lisaks hõlmab iga jao-tise esimene peatükk (edaspidi peatükk 01) poliitikavaldkonna kõiki halduskulusid, mistõttu on võimalik näha konk-reetse poliitikavaldkonna jaoks 2006. aastaks ette nähtud vahendite kogusummat. Teised peatükid (02 ja järgnevad)hõlmavad tegevusassigneeringuid, kaasa arvatud programme, toetusi jne. Lisaks on enamiku jaotiste jaoks ette nähtud49. peatükk, kus kajastatakse endiste “BA-rubriikide” täitmata kulukohustuste likvideerimiseks vajalikud maksete assig-neeringud. Nii tagatakse nende üleviimine liigendamata assigneeringute alla vastavalt uuele finantsmäärusele.

Uus kord haldus- ja tegevuskulude selgeks eristamiseks, mis viidi sisse seoses tegevuspõhise eelarvestamise põhimõttekasutuselevõtuga, tugineb kulutuste otstarbe määratlemisele. Selle korra kohaselt on tegevuskuludega tegemist siis, kuineed on otseselt suunatud kolmandale poolele. Halduskulud hõlmavad aga institutsiooni nõuetekohaseks toimimiseksvajalikke juhtimis- ja tugiteenuste vahendeid ning on seega olulised institutsiooni eesmärkide saavutamise seisukohast.Seega koosnevad peatükk 01 ja järgnevad peatükid järgmistest osadest:

— Iga poliitikavaldkonna peatükk 01 sisaldab selle poliitikavaldkonna haldusassigneeringuid (palgad, kinnisvarakulud,jne). Selle peatüki alla kuuluvad ka sellised assigneeringud nagu teatavatele programmidele antav tehniline ja hal-dusabi, uurimistegevusega seotud halduskulud ja muud toetuskulud, mis on otseselt seotud mõne programmi või


meetmega, nagu näiteks struktuurifondide minieelarved. Horisontaalsete poliitikavaldkondade puhul sisaldab pea-tükk 01 ka neid haldusassigneeringuid, mida ei kasuta ainuüksi asjaomase peadirektoraadi või talituse, vaid komis-joni kui terviku jaoks. Asjakohased näited on keskraamatukogu või Euroopa Liidu Teataja väljaandmine.

— Peatükk 02 ja sellele järgnevad peatükid kajastavad tegevusassigneeringuid sisaldavaid komisjoni tegevusvaldkondi,mis on omakorda esitatud eelarve artiklite või punktidena. Need hõlmavad ka varem haldusassigneeringutena kajas-tatud assigneeringuid, näiteks toetusi isikutele väljaspool ELi institutsioone.

Viimaseks esitatakse iga poliitikavaldkonna osana selle inimressursid. See sisaldab ametikohtade loetelus olevaid ameti-kohti, mida rahastavad peakorterid ja delegatsioonid või mida rahastatakse teadustegevuse eelarvest, kui tegemist on tea-dustegevusega seotud poliitikavaldkondadega. Lisaks on vastavate assigneeringute põhjal esitatud ka ligikaudsed näitajadtugipersonali kohta. See hõlmab kogu tugipersonali, mida rahastatakse 5. rubriigist (kaasa arvatud bürood, pressiesin-dused, delegatsioonid ja vabakutselised keelevaldkonna töötajad), teadustegevuse eelarvest, struktuurifondide minieelar-vetest (vaheülemmäär on esitatud eelarve selgitustes) või tehnilise ja haldustoe rubriikidest (vaheülemmäär on esitatudeelarve selgitustes seoses peakorterite töötajatega). Tehnilise ja haldustoe eelarveridadelt rahastatavat delegatsioonide per-sonali siin ei esitata, sest eelarves endas vastav summa ei kajastu, vaid on toodud ainult sellega seotud töödokumentides.

Koosseisuväliste töötajate puhul on prognoosi aluseks keskmised standardkulud, mida kohaldatakse vastavasisuliste assig-neeringute suhtes erinevate eelarvepunktide võrdlemiseks. See on sisuliselt institutsiooni assigneeringute “ostujõu” hin-nang. Samas ei saa selle alusel hinnata tegelikku töötajate arvu, sest töötajatega seotud kulud erinevad oluliselt eelarve-punktide lõikes. Samuti ei ole koosseisuvälised töötajad seotud ühegi konkreetse ametikohtade loeteluga, töötajate tegelikarv sõltub tegelikult tööle võetud töötajate kategooriast, isegi kui tegemist on ainult ühe eelarvepunktiga. Järelikult onoluline ainult tegelik täitmine. Poliitikavaldkondadele eraldatud inimressurssidega seonduvad assigneeringud kajastataksenende halduskulude all. Eelmise aasta prognoosidega võrreldes on keskmist standardkulu ajakohastatud, kaasa arvatud2005. aasta kulu. Konkreetsete eelarvepunktide puhul, kus kulu on keskmise standardkuluga võrreldes liiga erinev, kasu-tatakse teistsugust kulumudelit, et paremini arvesse võtta võimalikku töötajate arvu (delegatsioonid, pressiesindused,vabakutselised keelevaldkonna töötajad). Samas on ka sel puhul tegemist siiski ainult meetmega, mis tugineb standard-kulude metoodikale. Täpsemad arvandmed konkreetsete töötajate kategooriate kohta eelarvepunktide lõikes on esitatudraamatupidamisaruannetes ja eelarvega seotud töödokumentides.

Lisaks tegevusassigneeringuid nõudvale tegevusele sisaldavad poliitikavaldkonnad ka selliseid tegevusalasid, milleks raha-lisi vahendeid ei ole vaja ning seepärast ei esine need ka tegevuspõhise eelarvestamise liigenduses. Neid nimetatakse “eel-arverubriigita tegevusaladeks” ning teave nende kohta esitatakse tegevusaruannetes. Üldjuhul on igas poliitikavaldkon-nas vähemalt kaks eelarverubriigita tegevusala, mille raames antakse horisontaalset abi peadirektoraatidele. Kahenimetatud tegevusala allpool toodud kirjeldused kehtivad kõigi poliitikavaldkondade kohta, kui ei ole märgitud teisiti.

— Haldustugi: edendab peadirektoraadi/talituse inimressursside, rahaliste ja IT-vahendite usaldusväärset ja tõhusat juh-timist ja ning tagab vahendite eraldamise peadirektoraadi/talituse poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Lisaks tagabhaldustoetus peadirektoraadi/talituse juhtimis-, finantsarvestus- ja aruandlussüsteemide tugeva sisekontrolli, annabpeadirektoraadi/talituse piires siseauditi alast nõu, tagades selle läbipaistvuse. Lisaks annab see organisatsioonile vaja-likku halduslikku tuge.

— Poliitiline strateegia ja koordineerimine: aitab määratleda, ette valmistada ja ellu viia poliitikat, et saavutadapeadirektoraadi/talituse üldeesmärgid ettenähtud tähtaegade piires. Samuti edendab see strateegilise planeerimisetavasid peadirektoraadis/talituses, valmistab ette halduskava ning koordineerib peadirektoraadi/talituse osalemistkomisjoni tööprogrammis ja aasta poliitilises strateegias ning edendab aktiivselt peadirektoraadi/talituse tegevust tea-be, suhtluse, teavitustöö ja dialoogi vormis. See aitab ühtlustada peadirektoraadi/talituse erinevaid tegevusalasid ningtagab seose horisontaalsete teenuste, kabineti ja teiste institutsioonidega ning muudab peadirektoraadi/talituse tege-vuse läbipaistvamaks. Samuti viiakse läbi peadirektoraadi/talituse hindamisprogramm.

Selles osas esitatakse 2006. aasta esialgses eelarveprojektis ette nähtud vahendite kogusumma poliitikavaldkondade lõi-kes ning näidatakse nii 2006. aastaks kui ka 2005. aastaks eraldatud rahalised vahendid ja inimressursid. Assigneerin-gute kogusumma sisaldab nii haldus- kui tegevusassigneeringuid.

Tabelis II.1 on toodud komisjoni (III jagu) 2005. aasta eelarve ja 2006. aasta esialgne eelarveprojekt poliitikavaldkon-dade lõikes. Tabelis on esitatud kulukohustuste assigneeringute kogusumma ja iga poliitikavaldkonna inimressursid (ini-meste arvu/aastate lõikes). Täpsemat teavet iga poliitikavaldkonna kohta saab käesoleva dokumendi järgmisest osast.


(kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes ametikoha ja/või inimese kohta aastas)

Tabel II.1. — III jagu: 2005. aasta eelarve ja 2006. aasta EEP poliitikavaldkondade kaupa

Jaotis

2005. aasta eelarve 2006. aasta esialgne eelarveprojekt. Erinevus 2006–2005

Kohustused Inimressursid (2) Kohustused Inimressursid (2) Kohustused Inimressursid (2)

1 2 3 4 3/1 4-2

01 Majandus– ja rahandusküsimused 453,31 538 436,03 572 – 3,81 % 34

02 Ettevõtlus 393,45 1 045 396,66 1 052 0,82 % 7

03 Konkurents 88,96 867 98,95 900 11,22 % 33

04 Tööhõive ja sotsiaalküsimused 11 579,47 909 11 937,13 926 3,09 % 17

05 Põllumajandus ja maaelu arendamine 53 723,97 1 243 55 817,04 1 320 3,90 % 77

06 Energeetika ja transport 1 415,03 1 161 1 463,40 1 165 3,42 % 4

07 keskkond 324,82 694 331,50 701 2,05 % 7

08 teadusuuringud 3 299,76 1 779 3 507,86 1 736 6,31 % – 43

09 Infoühiskond ja meedia 1 373,17 1 146 1 423,45 1 189 3,66 % 43

10 Otsene teadustegevus 366,42 2 347 330,21 2 356 – 9,88 % 9

11 Kalandus 1 053,27 366 1 081,79 386 2,71 % 20

12 Siseturg 73,43 584 74,34 614 1,24 % 30

13 Regionaalpoliitika 27 103,81 692 28 629,43 707 5,63 % 15

14 Maksukorraldus ja tolliliit 119,87 564 130,58 607 8,94 % 43

15 Haridus ja kultuur 943,35 661 939,65 638 – 0,39 % – 23

16 Press ja teave 194,12 959 192,31 1 014 – 0,93 % 55

17 Tervise– ja tarbijakaitse 514,15 946 557,74 967 8,48 % 21

18 Vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanev ala 596,05 443 603,72 505 1,29 % 62

19 Välissuhted 3 279,85 2 734 3 393,61 2 705 3,47 % – 29

20 Kaubandus 76,32 587 83,— 634 8,76 % 47

21 Areng ja suhted aafrika, kariibi mere ja vaikseookeani (akv) riikidega 1 235,32 1 943 1 226,52 2 094 – 0,71 % 151

22 Laienemine 1 976,25 570 2 194,— 611 11,02 % 41

23 Humanitaarabi 513,12 176 519,43 190 1,23 % 14

24 Pettustevastane võitlus 61,40 418 65,75 417 7,09 % – 1

25 Komisjoni poliitika koordineerimine jaõigusnõustamine 200,40 1 709 216,16 1 722 7,87 % 13

26 Haldus 647,99 4 037 663,87 4 105 2,45 % 68

27 Eelarve (1) 1 385,70 657 1 157,62 692 – 16,46 % 35

28 Audit 10,62 104 11,58 105 9,07 % 1

29 Statistika 131,41 797 133,23 811 1,39 % 14

30 Pensionid 899,77 945,24 5,05 %

31 Reservid 223,— 229,— 2,69 %

Kogusumma 114 257,56 30 676 118 790,80 31 441 3,97 % 765

Muud institutsioonid (v.a pensionid) 2 336,06 2 482,55

Kõik kokku 116 593,62 30 676 121 273,35 31 441 4,01 % 765

(1) Eelarve jaotises 27 inimressursse kajastavad arvud (2005. aastal 92 ja 2006. aastal 104) hõlmavad töötajaid, kes ei ole praegu määratud ühegi konkreetse poliitikavaldkonna allavõi ootavad üleviimist ja on tehnilistel põhjustel paigutatud eelarve poliitikavaldkonna alla.

(2) Inimressursse kajastavad arvud hõlmavad üleviidud keelevaldkonna töötajaid ja nende arvu muutumine mõjutab asjaomase poliitikavaldkonna töötajate koguarvu eri aastatel.


Majandus– ja rahandusküsimused

Ettevõtlus

Konkurents

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

Põllumajandus ja maaelu arendamine

Energeetika ja transport

keskkond

teadusuuringud

Infoühiskond ja meedia

Otsene teadustegevus

Kalandus

Siseturg

Regionaalpoliitika

Maksukorraldus ja tolliliit

Haridus ja kultuur

Press ja teave

Tervise– ja tarbijakaitse

Vabadusel, turvalisusel ja õiglusel raja-nev ala

Välissuhted

KaubandusAreng ja suhted aafrika, kariibi mere ja

vaikse ookeani (akv) riikidega

Laienemine

Humanitaarabi

Pettustevastane võitlus

Komisjoni poliitika koordineerimine jaõigusnõustamine

Haldus

Eelarve

Audit

Statistika

Pensionid

Reservid

Inimressursid

Kohustused

Inimressursid

Miljonit eurot


Tegevuspõhise eelarve ja finantsperspektiivi vastavus

Sarnaselt eelarve varasema esitusviisiga on eelarve põhiliseks lähtekohaks finantsperspektiivi rubriikide ülemmäärad. See-pärast on oluline teada, kuidas tegevuspõhine eelarve liigendus vastab finantsperspektiivi rubriikidele.

Tabelis II.2 on esitatud 2006. aasta EEP poliitikavaldkondade ja rubriikide kaupa. Read vastavad poliitikavaldkondadele,millesse on rühmitatud komisjoni tegevusalad. Veerud vastavad finantsperspektiivi rubriikidele (või alamrubriikidele).Tabelist on näha, millisesse finantsperspektiivi rubriiki konkreetse poliitikavaldkonna rahalised vahendid kuuluvad. Kunakomisjon eraldab vahendeid tegevuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt, saab tabeli abil kindlaks teha, kas eralda-tud vahendid jäävad finantsperspektiivi ülemmäärade piiresse. Viimases reas on esitatud ülemäärani jääv varu.

Tabelis II.2 esitatud summad sisaldavad kõiki rahalisi vahendeid (kulukohustuste assigneeringutena), s.t nii tegevus- kuihaldusassigneeringuid. Tähele tuleks panna, et enamikus poliitikavaldkondadest on vahendeid, mis kuuluvad rohkem kuiühte rubriiki. Kalanduse poliitikavaldkonnas on näiteks vahendeid, mis kuuluvad rubriiki 1a (EAGGF tagatisrahastu), 2a(kalanduse arendusrahastu), 3 (kalanduskontroll), 4 (rahvusvahelised kalanduskokkulepped) või 5 (kalanduse haldusva-hendid). Kõikides poliitikavaldkondades on 5. rubriiki kuuluvaid summasid, kuna nende kõigi tegevuseks on vajahaldusvahendeid.


Tabel II.2. — 2006. aasta EEP poliitikavaldkondade ja finantsperspektiivi rubriikide kaupa

(Tegevus- ja halduskulud miljonites eurodes)

Poliitikavaldkond Kogusumma

1. Põllumajandus 2. Struktuurimeetmed3.

Sisepoliitika4.

Välistegevus 5. Haldus 6. Reservid7.

ÜhinemiseelneStrateegia

8. Kompen-satsioonid1a. ÜPP 1b. Maaelu

areng2a. Struktuu-rifondid

2b. Ühtekuu-luvusfond

01 Majandus- JaRahandusküsimused 436,03 61,14 74,— 71,89 229,—

02 Ettevõtlus 396,66 288,86 107,79

03 Konkurents 98,95 0,80 98,15

04 Tööhõive JaSotsiaalküsimused 11 937,13 11 661,80 177,16 98,17

05 Põllumajandus JaMaaelu Arendamine 55 817,04 43 306,97 7 771,— 4 239,89 40,25 6,— 152,93 300,—

06 Energeetika JaTransport 1 463,40 1 340,42 5,04 117,94

07 Keskkond 331,50 237,15 16,— 78,35

08 Teadusuuringud 3 507,86 3 458,01 49,85

09 Infoühiskond ja meedia 1 423,45 1 363,16 60,29

10 Otsene Teadustegevus 330,21 329,60 0,61

11 Kalandus 1 081,79 33,20 697,36 108,42 202,10 40,71

12 Siseturg 74,34 7,66 66,68

13 Regionaalpoliitika 28 629,43 21 923,88 6 032,08 15,— 73,47 585,—

14 Maksukorraldus JaTolliliit 130,58 61,62 1,76 67,21

15 Haridus Ja Kultuur 939,65 793,23 19,50 123,97 2,95

16 Press Ja Teave 192,31 65,74 126,58

17 Tervise- Ja Tarbijakaitse 557,74 301,15 143,30 0,40 112,89

18 Vabadusel, TurvalisuselJa Õiglusel Rajanev Ala 603,72 547,96 55,75

19 Välissuhted 3 393,61 10,— 3 085,20 298,41

20 Kaubandus 83,— 0,60 10,80 71,60

21Areng Ja SuhtedAafrika, Kariibi Mere JaVaikse Ookeani (Akv)Riikidega

1 226,52 998,70 227,82

22 Laienemine 2 194,— 75,60 473,— 52,75 1 592,65

23 Humanitaarabi 519,43 500,— 19,43

24 Pettustevastane Võitlus 65,75 13,10 52,65

25Komisjoni PoliitikaKoordineerimine JaÕigusnõustamine

216,16 216,16

26 Haldus 663,87 29,50 634,37

27 Eelarve 1 157,62 84,12 p.m. 1 073,50

28 Audit 11,58 11,58

29 Statistika 133,23 50,08 83,15

30 Pensionid 945,24 945,24

31 Reservid 229,— p.m. 229,—

Kogusumma 118 790,80 43 641,32 7 771,— 38 522,92 6 032,08 9 218,36 5 392,50 4 200,51 458,— 2 480,60 1 073,50

Muud institutsioonid(v.a pensionid) 2 482,55 2 482,55

Kõik kokku 121 273,35 43 641,32 7 771,— 38 522,92 6 032,08 9 218,36 5 392,50 6 683,07 458,— 2 480,60 1 073,50

Ülemmäärad 123 695,— 45 502,— 7 116,— 38 523,— 6 094,— 9 385,— 5 269,— 6 708,— 458,— 3 566,— 1 074,—

Varu 2 421,65 1 860,68 – 655,— 0,08 61,92 166,64 – 123,50 24,93 0,— 1 085,40 0,50


3. EXPENDITURE ANALYSIS BY POLICY AREA

3.1. Jaotis 01: Majandus — ja rahandusküsimused

PeatükkArtikkel Tegevus

Eelarve 2005 Esialgne eelarveprojekt 2006 Erinevus 2006-2005

Kulukohustused Inimressursid Kulukohustused Inimressursid Kulukohustused Inimressursid

1 2 3 4 3/1 4–2

01Majanduse ja rahandusepoliitikavaldkonnahalduskulud

58,82 65,49 11,34 %

02 Majandus- ja rahaliit 10,— 11,40 14,— %

03 Rahvusvahelised majandus-ja rahandusküsimused 82,20 74,— – 9,98 %

04 Finantstehingud jarahastamisvahendid 302,29 285,14 – 5,67 %

Eelarvevälised tegevused

Haldustoetus majanduse jarahandusepeadirektoraadile

Majanduse ja rahandusepeadirektoraadi poliitilinestrateegia jakoordineerimine

Inimressursid

Koosseisulised töötajad 446 472 26

Mittekoosseisulisedtöötajad 63 56 – 7

Keeletalitused (taaseraldus) 29 44 15

Jaotis 01 — Kogusumma 453,31 538 436,03 572 – 3,81 % 34

Komisjoni põhiülesanne majandus- ja rahandusvaldkonnas on tagada majandus- ja rahaliidu edu nii Euroopa Liidus kuika väljaspool seda majanduspoliitika kooskõlastamise, majandusjärelevalve, poliitikahinnangute ja nõustamise kaudu.Lisaks tehakse ühenduse poliitika ja üldiste prioriteetide toetamiseks majandusanalüüse ja antakse hinnanguid, mis hõl-mavad nii siseasju (kaasa arvatud Lissaboni strateegia, siseturg, keskkond, põllumajandus ja tööhõive) kui ka välissuhteid(laienemine, areng, kaubandus, rahvusvahelised suhted ning kolmandatele riikidele antava makromajandusliku abi hal-damine). Teatavates valdkondades rakendatakse koostöös Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ningEuroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga investeeringute finantseerimisprogramme Euroopa Liidu muude vald-kondade poliitika edendamiseks ning tehakse tehinguid finantsturgudel (laenutehingud, varahaldus).

Põhieesmärgiks jääb majandus- ja rahaliidu (EMU) majandusjuhtimise raamistiku rakendamine ja tugevdamine ja selleedasine integreerimine Lissaboni protsessi, et aidata liikmesriikidel saavutada ja säilitada elujõulist ja kasvule suunatudeelarvepoliitikat. Uute liikmesriikide integreerimine jätkub 2006. aastal, kusjuures mõnelt neist oodatakse vahetuskursi-mehhanismis osalemist ning lõpuks ühinemist euroalaga. Seepärast tuleb säilitada rahalised vahendid välissuhtluseks euroning majandus- ja rahaliidu (EMU) teemadel.

Rahvusvahelistes majandus- ja rahandusküsimustes on prioriteetideks Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia ja Türgi ningvõimalike uute kandidaatide ühinemisstrateegia majandus- ja rahandusaspektide edendamine, Euroopa naabruspoliitikamajandusaspektide edukas rakendamine, milleks on vaja laiendatud majandusanalüüsi, edasist poliitilist dialoogi ningfinantssekkumist makromajandusliku abi andmise vormis. Põhilisteks sihtriikideks on Lääne-Balkani riigid ja uued sõl-tumatud riigid.


Finantstehingute ja rahastamisvahenditega seotud tegevus hõlmab ettevõtteid ja ettevõtlust käsitleva mitmeaastaseprogrammi rahastamiskavade tulemuslikku ja tõhusat juhtimist. Need rahastamiskavad on suunatud eelkõige väikeste jakeskmise suurusega ettevõtete finantskeskkonna parandamisele ning täidavad need lüngad, mida finantsturud muidu eikata. Komisjon võttis vastu ettepaneku pikendada mitmeaastast programmi ühe aasta võrra, kuni aastani 2006, eelar-vega 56 miljonit eurot. Paralleelselt käib töö ambitsioonikama, konkurentsivõimele, innovatsioonile ja majanduskasvulekeskenduva järelprogrammi loomiseks. Komisjon teeb ettepaneku rakendada uusi, eelkõige üleeuroopaliste transpordi,teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse projektide ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks ettenähtud rahas-tamisvahendeid, et toetada Lissaboni strateegiat ja Euroopa kasvualgatust. Ettevalmistusi tuleb teha Euroopa Investeeri-mispanga välislaenude jaoks ajavahemikuks 2007–2013.

Tagatisfondi reserv on 229 miljonit eurot ning seda summat kasutatakse kolmandate riikide laenude tagatisena, midaannab otseselt ühendus (makromajanduslik abi, Euratomi laenud) või Euroopa Investeerimispank.


3.2. Jaotis 2: Ettevõtlus


Eelarve 2005 Esialgne eelarveprojekt 2006 Erinevus 2006–2005


1 2 3 4 3/1 4–2

01Ettevõtlusepoliitikavaldkonnahalduskulud

123,55 131,55 6,48 %

02Konkurentsivõime,tööstuspoliitika,innovatsioon ja ettevõtlus

152,15 127,10 – 16,46 %

03Kaupade siseturg javaldkonnapoliitikapõhimõtted

66,15 73,01 10,37 %

04 Kosmos ja turvalisus 51,60 65,— 25,97 %

49Endise finantsmäärusealusel teostatudprogrammidehalduskorralduskulud

— — 0,— %


Haldustoetus ettevõtlusepeadirektoraadile

Ettevõtluse peadirektoraadipoliitiline strateegia jakoordineerimine

Inimressursid


Mittekoosseisulisedtöötajad 135 156 21

Keeletalitused (taaseraldus) 165 133 – 32

Jaotis 02 — Kogusumma 393,45 1 045 396,66 1 052 0,82 % 7

Ettevõtluspoliitika valdkonda käsitlevate meetmete eesmärk on:

— soodustada Lissaboni tegevuskava uusi suuniseid, et kiirendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning luua tin-gimused Euroopa tööstuse tugevale alusele;

— hõlbustada uuendusi kui arenenud majanduse tootlikkuse kasvu määramise otsustavat põhitegurit ning kiirendadanende rakendamist turul;

— luua ettevõtete jaoks soodus halduskeskkond, et vähendada õigusaktide kvaliteedi parandamise ning lihtsustamisegaeelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete halduskoormust;

— kindlustada Euroopa kosmosetööstuse positsiooni ning vähendada julgeolekualaseid tehnoloogilisi ja tööstuslikkeerinevusi Euroopa ja muude piirkondade vahel;

— tagada kaupade siseturu sujuv toimimine, vaadeldes mitte ainult horisontaalpoliitika aspekte, vaid toetades kõikidetööstustoodete siseturgu ning aidates muuta Euroopa tööstust üleilmastumise nõuetele vastavaks.

Seoses Lissaboni vahekokkuvõttega ja konkurentsivõime uuendatud tegevuskava taaskäivitamisega taotleb konkurent-sivõime, tööstuspoliitika, innovatsiooni ja ettevõtlusega seotud tegevus Lissaboni uuendatud protsessi erinevate tege-vussuundade lähendamist, tagades tööstusliku konkurentsivõimega seotud küsimuste ühtsuse ning maksimaalse koos-toime meetmete ja vahendite vahel, mille abil on võimalik tugevdada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet.Põhimeetmed hõlmavad järgmist:

— konkurentsvõime analüüs ELi ja siseriiklikul tasandil kontrollides pidevalt tööstuse horisontaalprobleeme (näiteksEuroopa tööstuse tehniline sisu) ning läbi viies põhjalikke hindamisi sektorite kaupa;


— uuenduste soodustamine, pöörates eritähelepanu tõhusama abi pakkumisele väikestele ja keskmise suurusega ette-võtetele uue tehnoloogia kiiremaks kaasamiseks nende äritegevusse, uuenduste sektoriviisilised aspektid ja piirkond-lik uuenduspoliitika ning piirkondadevahelist koostööd toetava tegevuse tugevdamine;

— väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine täiustatud juurdepääsu abil rahalistele vahenditele (mitmeaas-tane programm (MAP)) ja e-valitsuse teenuste arendamine üleeuroopalisel tasandil (üleeuroopalise elektroonilisee-valitsuse teenused riiklikele haldusorganitele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC));

— ettevõtluse soodustamine heade ettevõtlustavade väljaselgitamise ja levitamise ning võrdlusnäitajate kehtestamisekaudu eelkõige seoses väikeettevõtete hartaga;

Uus kosmose ja julgeolekuga seotud tegevus hõlmab järgmist:— rakenduslik teadustegevus koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga, et saada kasu satelliitsüsteemidest ning turgu-dele ja ühiskonnale mõeldud rakendustest ja teenustest. Kolmas kosmoselennualaste ettepanekute esitamise üles-kutse täiendab üleilmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) ja satelliitside alase kahe eelmise kutse tulemusi ning hõl-mab täpsemat abitegevust;

— multidistsiplinaarsed projektid ja toetusmeetmed, millega rakendatakse julgeolekualase teadustöö ettevalmistusmeet-mete viimast aastat, mis on aluseks Euroopa Julgeoleku Uurimisprogrammile.

Kaupade siseturu ja sektoriviisilise poliitikaga seotud tegevusvaldkond hõlmab järgmisi meetmeid:— siseturu direktiivide rakendamine, sealhulgas tehnilistest määrustest teavitamine, sertifitseerimine ja turujärelevalvening õigusaktide lihtsustamine (konkreetsete sihipäraste sektorite sidusrühmade nõustamise ja ekspertiiside kaudu);

— standardimine, eelkõige ühtlustatud standardite väljatöötamine turuintegratsiooni, juurdepääsu ja kaubanduse hõl-bustamiseks, ning Euroopa veatu ja tõhusa standardimisalase infrastruktuuri kättesaadavus, mis võimaldab ettevõ-tetel ja muudel huvitatud isikutel välja töötada nendele vajalikke standardeid;

— suurenenud toetus Euroopa Ravimiametile, arvestades uuest, 2005. aastal täielikult jõustuvast õigusaktist lähtuvaiduusi ülesandeid;

— vajalik eeltöö Helsingis asuva Euroopa Kemikaaliameti (REACH) asutamiseks ja sujuvaks tööks, sealhulgas tõhusainfotehnoloogiasüsteemi arendamine kemikaalidega seotud õigusaktide rakendamiseks, tehniliste juhiste ettevalmis-tamine ja uuendusena infotehnoloogiaalase infrastruktuuri rakendamine Helsingis ning koolitustegevus.


3.3. Jaotis 03: Konkurents




1 2 3 4 3/1 4–2

01Konkurentsipoliitikavaldkonnahalduskulud

88,16 98,15 11,32 %

03Ettevõtete ühinemine,konkurentsipiirangud, turuliberaliseerimine ja kartellid

0,80 0,80 0,— %


Haldustoetus konkurentsipeadirektoraadile

Konkurentsipeadirektoraadi poliitilinestrateegia jakoordineerimine

Riigiabi järelevalve

Rahvusvaheline koostöö

Inimressursid




Jaotis 03 — Kogusumma 88,96 867 98,95 900 11,22 % 33

Konkurentsi peadirektoraadi ülesanne on asutamislepingutes sätestatud konkurentsieeskirjade jõustamine, et tagada kon-kurentsimoonutuste vältimine ELi turul, aidates sellega kaasa tarbijate heaolu tõusule ja Euroopa majanduse konkurent-sivõime kasvule. Komisjoni järgmise viie aasta strateegilised eesmärgid ei nõua konkurentsi peadirektoraadi 2005. aastajuhtimiskavas esitatud üldeesmärkide põhjalikku muutmist. Siiski rõhutatakse strateegilistes eesmärkides Euroopa kon-kurentsipoliitika keskset rolli strateegiliste eesmärkide saavutamisel, osaledes majanduskasvuks tingimuste loomisel, töö-kohtade loomisel ja teadmistepõhise ühiskonna edendamiseks kui ka andes oma panuse soodsa ärikliima loomiseks, seal-hulgas riigiabi poliitika kaasajastamise, majandusvaldkondade uuringute ning määruste läbivaatamise abil eesmärgiga tehakindlaks nende mõju konkurentsivõimele.

Konkurentsi peadirektoraadi tegevus keskendub ka 2006. aastal siseturu tähtsamatele valdkondadele ja Lissaboni tege-vuskavale. Seejuures pööratakse erilist tähelepanu järgnevale: 1) Majanduskasvule ja töökohtade loomisele kaasaaita-mine ning Euroopa tööstuse jaoks erilise tähtsusega valdkondade nagu teadmistepõhine ühiskond, samuti liberaliseeri-tud valdkondade nagu energia, telekommunikatsioon ja transpordisektor edendamine. Konkurentsivõime tugevdamineja soodsa ärikliima loomisele kaasa aitamine, osaledes reguleeriva raamistiku kujundamises nii ELi kui ka rahvusvaheliseltasandil. Ühenduse õiguse range täitmise tagamine, keskendudes jõustamismeetmetele konkurentsivastase tegevuse ningEuroopa majandusele kõige kahjulikumate riigiabi vormide suhtes.

Ka 2006. aastal jääb prioriteetseks konkurentsi tagamine, eriti võitlus kõige kahjulikumate konkurentsivastaste tegude-ga, nagu hinna- ja toodangukartellide loomine ja turul valitseva seisundi tõsine kuritarvitamine. Sedamööda, kuidas kas-vab kohtuasjade hulk ja keerukus, on meil vaja lisavahendeid nende menetlemiseks esimese astme kohtus ja Euroopa Koh-tus. Lisaks, konkurentsimääruse 1/2003 jõustumise järel pöördub komisjoni poole suuniste saamiseks üha enamliikmesriikide konkurentsiameteid ja kohtuid sedamööda, kuidas suureneb ELi konkurentsialaste õigusaktide kohalda-mine. Komisjoni aktiivne osalemine on eriti tähtis selleks, et kasutada täielikult ära asjakohasest detsentraliseerimisest jakõikide asutuste tegevuse ühtsusest tulenevad eelised.


Riigiabi valdkonnas esitab konkurentsi peadirektoraat 2005. aastal riigiabi reformimise tegevuskava “Vähem, kuid pare-mini suunatud riigiabi: riigiabi reformi tegevuskava 2005-2009”, mis loob pinnase enamiku riigiabi reeglite põhjalikuksläbivaatamiseks ajavahemikul 2005-2008.Nende oluliste eeskirjade läbivaatamisega kaasneb menetlusreform ja töö kon-kurentsi edendamiseks. Eesmärk on keskenduda eeskirjade jõustamisele konkurentsi kõige enam moonutavate meet-mete suhtes, kiirendada juhtumitele hinnangu andmist ja kaasajastada komisjoni uurimisvahendeid ning tugevdada temaotsuste jõustamist. Abinõude hulka kuulub eeskirjadele mittevastava riigiabi tagasimaksmine ja riigiabi poliitika tulemus-likkuse suurendamine riigiabi-alase töö tõhustamisega.

Peadirektoraadi aktiivse jõustamispoliitika tõttu püsib 2006. aastal kohtusse antud asjade arv kõrgena. Paljude riigiabikohta, eriti seoses majandusvaldkondade liberaliseerimisega, langetatud otsused kaevatakse kohtusse.10 uue liikmesriigimajanduse vastavusse viimine uue ELi keskkonnaga toob kaasa päästmis- ja ümberkorraldamisemeetmete hulga suure-nemise; samuti on oodata nii aktiivset tegevust ja riigi sekkumist liberaliseeritud valdkondades (energia, postiteenused,telekommunikatsioon) kui ka suurt hulka uute piirkondliku riigiabi suuniste ja struktuurifondide määruste vastuvõtmi-sest tulenevad teadaandeid. Lisaks aeguvad 2006. aastal paljud riigiabi kavad, mis on vastu võetud ajutise mehhanismialusel, millega seoses on uutelt liikmesriikidelt oodata palju teadaandeid asenduskavade kohta.


3.4. Jaotis 4: Tööhõive ja sotsiaalvaldkond




1 2 3 4 3/1 4–2

01Tööhõive jasotsiaalküsimustepoliitikavaldkonnahalduskulud

109,97 114,55 4,16 %

02 Tööhõive ja euroopasotsiaalfond 11 334,74 11 680,17 3,05 %

03 Töökaitseorganisatsioonidja töötingimused 74,92 76,45 2,04 %

04 Osalusühiskonnaedendamine 47,74 53,76 12,61 %

05 Sooline võrdõiguslikkus 12,10 12,20 0,83 %


— — 0,— %


Haldustoetus tööhõive jasotsiaalküsimustepeadirektoraadile

Tööhõive jasotsiaalküsimustepeadirektoraadi poliitilinestrateegia jakoordineerimine

Inimressursid




Jaotis 04 — Kogusumma 11 579,47 909 11 937,13 926 3,09 % 17

Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna toimingud aitavad luua kaasaegse, uuendusliku ja jätkusuutlikuEuroopa sotsiaalmudeli, mis toob kaasa rohkem ja paremaid töökohti võrdsetele õigustele rajatud osalusühiskonnas.

Suurem osa sellele poliitikavaldkonnale määratud assigneeringute mahust (98 %) on ette nähtud Euroopa Sotsiaalfondi(ESF) ühtekuuluvustoetusteks. ESFi toetusi rakendavad peamiselt liikmesriigid osana ühisjuhtimisest. Siiski juhib komis-jon otseselt uuenduslikele meetmetele ja tehnilisele abile määratud assigneeringuid.

2005. aastaga võrreldes suurenesid kulukohustuste assigneeringud 3 %. Seda põhjustavad peamiselt ESFi toetused. Mak-sekohustuste assigneeringud ning nende muutused on esitatud dokumendis 1, mis on liigitatud finantsperspektiividerubriikidena.

Kulukohustuste assigneeringute suurendamise tööhõivele ja Euroopa Sotsiaalfondi tegevusele põhjustab täielikult ESF.See kajastub finantsperspektiivides sätestatud ajakavas.

Töökaitseorganisatsioonide ja töötingimuste valdkonna tegevuste rahastamise suurenemist põhjustab sotsiaalse dia-loogi tugevnemine, eesmärgiga toetada kõikide liikmesriikide organisatsioonide teabevahetust ja tehnilist abi.

Osalusühiskonna edendamise valdkonna assigneeringute kogusumma suurenemine 2006. aastal on seotud pilootpro-jektiga “Töötajate liikuvuse aasta Euroopas: üleeuroopalise tööturu suunas”, millele eraldatakse 6 miljonit eurot.

Meeste ja naiste võrdsetele võimalustele suunatud kulukohustuste assigneeringud püsivad stabiilsetena. Ettepanekudprogrammi laiendamiseks on arutlusel nõukogus ja Euroopa Parlamendis.


3.5. Jaotis 5: Põllumajandus ja maaelu arendamine




1 2 3 4 3/1 4–2

01Põllumajanduse ja maaeluarendamisepoliitikavaldkonnahalduskulud

151,14 159,67 5,64 %

02 Sekkumisedpõllumajandusturgudel 9 625,10 8 858,60 – 7,96 %

03 Otsetoetused 33 252,80 34 829,— 4,74 %

04 Maaelu arendamine 10 771,48 12 011,83 11,52 %

05Põllumajanduse ja maaeluarendamise ühinemiseelneprogramm (SAPARD)

248,80 299,80 20,50 %

06 Välissuhted 5,92 6,— 1,35 %

07 Põllumajanduskulude audit – 374,08 – 390,25 4,32 %

08Põllumajanduse ja maaeluarengu poliitikavaldkonnapoliitiline strateegia jakoordineerimine

42,82 42,40 – 0,96 %


— — 0,— %


Haldustoetuspõllumajandusepeadirektoraadile

Inimressursid


Mittekoosseisulisedtöötajad 90 108 18


Jaotis 05 — Kogusumma 53 723,97 1 243 55 817,04 1 320 3,90 % 77

Põllumajandust ja maaelu arendamist käsitlevas poliitikavaldkonnas vajatakse kulukohustuste assigneeringuteks55 665 miljonit eurot, millest 51 078 miljonit eurot rahastatakse rubriigi 1 raames, 4 240 miljonit eurot rubriigi 2(Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu (EAGGF Guidance) rahastatav maaelu arendamine),40 miljonit eurot rubriigi 3, 6 miljonit eurot rubriigi 4, 500 000 eurot rubriigi 5 ning ülejäänud 300 miljonit eurot rub-riigi 7 raames.

Kõnealuse poliitikavaldkonna jaoks kavandatakse 2006. aastaks umbes 2 miljardit eurot rohkem kulukohustuste assig-neeringuid kui 2005. aasta eelarves. Kõnealune kasv on põhiliselt tingitud piimasektori otsetoetuste suurenemisest (ühisepõllumajanduspoliitika 2003. aasta reformiga otsustatud institutsiooniliste hindade täiendav langus), jätkuvast otsetoe-tuste järkjärgulisest kasutuselevõtust uutes liikmesriikides ja maaelu arendamise alaste meetmete ulatuse kavandatud kas-vust, mida osaliselt tasakaalustavad turusekkumistest tulenevad väiksemad kulud.

2006. aasta eelarvet iseloomustab järgmiste meetmete esmakordne rakendamine:

a) 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformiga otsustatud toetuste kohustuslik ümbersuunamine. Selle tulemu-sena vähendatakse kogu 2005. kalendriaastal EL-15 liikmesriikide talupidajatele antud otsetoetust 3 % võrra5 000 euro suuruse frantsiisiga. Toetuste ümbersuunamise tulemusena saadud netosumma, mis on hinnanguliselt655 miljonit eurot, viiakse alamrubriigist 1a üle alamrubriiki 1b ning lisatakse EL-15 liikmesriikide maaelu arenda-mise programmidele.

b) Ühtne toetuskava. 2003. aastal kokku lepitud uuendusliku määruse kohaselt võimaldati liikmesriikidele ühtse toe-tuskava rakendamiseks siiski ajapikendust kuni 2 aastat. Sellest tulenevalt on kümne “vana” liikmesriigi vajadusedhõlmatud ühtse toetuskava kohustustega.


Teine ühise põllumajanduspoliitika uuendustelaine, mille kohta tehti otsus 2004. aastal (Vahemere piirkonna tooted),mõjutab 2006. aasta eelarvet väga vähe. Selle rahalised tagajärjed on märgatavad alates 2007. aastast.

Võrreldes 2005. aastaga on muudetud tegevuspõhise eelarvestamise nomenklatuuri: kaks taimsete saaduste ja loom-sete saadustega seotud tegevusvaldkonda muudetakse vastavalt turumeetmeteks ja otsetoetusteks.

Kõnealuse poliitikavaldkonna põhitegevuse arengu võib kokku võtta järgmiselt:

Sekkumine põllumajandusturgudel

Vajadus 8 859 miljoni euro järele võrreldes 2005. aasta eelarvega näitab 767 miljoni euro suurust säästlikkust. See tule-neb järgmisest:

a) Hinnanguliselt 624 miljoni euro suurune kokkuhoid tuleneb ühise põllumajanduspoliitika reformi otsustest korri-geerida piima- ja kuivsöödasektori toetushindu ning kaotada teatavad turutoetuskorrad oliiviõlisektoris.

b) Turusuundumustest tulenev ligikaudu 300 miljoni euro suurune netosääst. Teravilja, kiutaimede, veini ning puu-jajuurviljade jaoks vajalikud täiendavad rahalised vahendid hüvitatakse tegelikult väiksemate kuludega, mis tulenevadloomsete saaduste, eelkõige piima, kuid ka suhkru ja riisi turusuundumuste soodsatest prognoosidest.

c) 158 miljoni euroni ulatuvad lisavajadused, mis tulenevad dollari madalamast väärtusest võrreldes 2005. aasta eel-arvega (EUR 1 = USD 1,31 ning aastal 2005 EUR 1 = USD 1,25). Dollari vahetuskurss mõjutab otseselt teravilja(120 miljonit eurot), suhkru (25 miljonit eurot) ja puuvillaga (12 miljonit eurot) seotud kuluvajadusi.

Otsetoetus

2006. aasta vajaduste kogusumma on hinnanguliselt 34 829 miljonit eurot, mis tähendab 2005. aastaga võrreldes ligi-kaudu 1,6 miljardi euro suurust kasvu. See on eelkõige seletatav 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformiga kok-kulepitud otsetoetuste kasvuga piimasektoris (enne toetuste ümbersuunamist 1,393 miljardit eurot rohkem) ja järkjär-gulise otsetoetuste kasutuselevõtuga uutes liikmesriikides (346 miljonit eurot rohkem).

MAAELU ARENDAMINE

Võrreldes 10 771 miljoni euroga aastal 2005, on maaelu arengutegevuseks ette nähtud 12 012 miljonit eurot kooskõlasfinanstsperspektiivide muutustega ja uute liikmesriikide vajadustega.

EAGGFi tagatisrahastu rahastatavad maaelu arendamise assigneeringud on täpselt määratud alamrubriigi 1b finantspers-pektiivide ülemmäära tasandile, mis suurenes 655 miljonit eurot toetuste ümbersuunamise tõttu rubriiki 1a (5 675 mil-jonit eurot EL-15 liikmesriikidele). EAGGFi tagatisrahastust rahastatavad (2 096 miljonit eurot) uute liikmesriikide kulu-hohustuste assigneeringud vastavad Kopenhaagenis kokku lepitud summale. Kõnealused liigendatud assigneeringud onkirjendatud eraldi eelarve reale, arvestades et vahend, mis on kavandatud uute liikmesriikide maaelu arendamise meet-mete rahastamiseks EAGGFi tagatisrahastust, on ajutine.

EAGGFi arendusrahastust rahastatava maaelu arendamisega seotud kulukohustuste assigneeringute suurenemises kajas-tub põhiliselt eesmärgi 1 all EL-10 liikmesriikidele vastavalt finantsperspektiivide arengurütmiga kavandatud suurene-mine. 2005. aastaga võrreldes kajastab maksete assigneeringute kasv eeldatavaid vajadusi arvesse võttes arengutendent-side täideviimist. EL-10 liikmesriikidele tehakse ettepanek Kopenhaagenis kokkulepitud summa ulatuses.

Sapard

Vastavalt Kopenhaagenis 2002. aastal kokkulepitud kindlale kavale, tehakse ettepanek eraldada SAPARDi tegevuse kulu-kohustuste assigneeringute tegevuskuludeks Bulgaariale ja Rumeeniale 300 miljonit eurot ning Horvaatiale 25 miljoniteurot. Maksete assigneeringute suurus on 660 miljonit eurot, millest 360 miljonit eurot on ette nähtud Bulgaariale jaRumeeniale ning 300 miljonit kaheksa uue liikmesriigi programmide lõpuleviimiseks.


3.6. Jaotis 6: Energeetika ja transport




1 2 3 4 3/1 4–2

01Energeetika ja transpordipoliitikavaldkonnahalduskulud

137,75 150,87 9,52 %

02 Sise-, õhu- ja meretransport 127,74 154,98 21,33 %

03 Üleeuroopalised võrgud 692,90 713,64 2,99 %

04 Tavapärased ja taastuvadenergiaallikad 59,78 62,69 4,86 %

05 Tuumaenergia 163,75 165,20 0,89 %

06 Energia- ja transpordialaneuurimistöö 229,— 210,52 – 8,07 %

07Energiatarbijate jatranspordikasutajateturvalisus ja kaitse

4,10 5,50 34,15 %

49Endise finantsmääruse aluselteostatud programmidehalduskorralduskulud

— — 0,— %


Haldustoetus energeetika jatranspordi peadirektoraadile

Energeetika ja transpordipeadirektoraadi poliitilinestrateegia jakoordineerimine

Inimressursid


Mittekoosseisulised töötajad 156 145 – 11



(*) 2006. aasta esialgse eelarveprojekti andmed inimressursside kohta ei sisalda täitevasutuse töötajaid, keda on arvestuslikult 46 (ametikohtade loetelustoodud kohad ja abipersonal).

Kahe järgmise dokumendiga määratletakse komisjoni meetmed energeetika ja transpordi valdkonnas: roheline raamat“Euroopa energiavarustuse kindluse strateegia” (KOM(2000)769 (lõplik), 29.11.2000) ja valge raamat “Euroopa trans-pordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada” (KOM(2001)370 (lõplik), 12.9.2001). Kõnealustes dokumentides käsitletakseEuroopa energeetika- ja transpordipoliitika uusi taotlusi. Põhieesmärgid on siseturu väljakujundamine, säästva arengusoodustamine, suurte infrastruktuurivõrgustike väljatöötamine ning nende ühendamine naaberriikidega, ohutuse ja jul-geoleku täiustamine, laienemise saavutamine ning reaalse koostöö rajamine kolmandate riikidega.

Euroopa Liidu sisesed energeetika- ja transpordipoliitika eesmärgid peaksid aitama kaasa siseturu toimimisele. Mõlemasvaldkonnas peab olema kaasaegne ja integreeritud infrastruktuur, et pakkuda konkurentsivõimelisi ning keskkonnaohu-tuid kvaliteetteenuseid. Uute liikmesriikide integreerimisel laienenud Euroopa Liitu edendavad kõik selle raamistiku tege-vused kasvustrateegiat (Lissaboni strateegia), vastates samal ajal ühiskonna vajadusele julgeoleku ja solidaarsuse järele.

Sise-, õhu- ja meretranspordi valdkonnas püüab komisjon saavutada transpordiliikide vahel järkjärgulist tasakaalu,suunates reisijate ning kaupade transpordi maanteelt raudteele. Kõnealust eesmärki toetatakse kolmanda raudteepaketirakendamise ning eelmiste pakettide järelevalvega. Kõnealused infrastruktuuri kasutamise maksumuse ühtlustamise meet-med on osa raamistikust, mis hõlmab kõiki transpordiliike. Kuigi raudteeturu arendamine jääb prioriteetseks, on tähtsadka muud turuvaldkonnad, näiteks õhutransport. Seoses sellega arendatakse ühise õhuruumi haldamist. Komisjon jätkabinvesteerimist Euroopa turgude ja konkurentsivõime arendamiseks vajalikesse uutesse tehnoloogiatesse, näiteks lennu-liikluse kontrollsüsteemide ajakohastamise (Sesame) ja Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) projektidesse.


Järkjärgulist ja lõplikku turgude avanemist ei ole võimalik saavutada ilma transpordiohutuse ja konkurentsivõime tasemetugevdamiseta. Selleks peab suurendama ELi osalust õhutranspordilepingutes ning rahvusvahelistes organisatsioonides.

2006. aastal suurenevad eelarves kulukohustuste assigneeringud, mida võib põhjendada järgmiste asjaoludega:

— Euroopa Lennundusohutusameti (EASA; tegutseb alates 2003. aasta septembrist) ja Euroopa MeresõiduohutuseAmeti (EMSA; tegutseb alates 2002. aasta detsembrist) pädevuse laiendamine;

— EMSA võetavate saastevastaste meetmete tugevdamine;

— reisijate õiguste alaste meetmete tugevdamine;

— Marco Polo programmi jätkamine, mille eesmärk on soodustada uuendusi logistika- ja ühendveoturul;

— Euroopa Raudteeohutusameti ja Galileo järelevalveasutuse rajamine.

Üleeuroopaliste võrkudega seotud tegevuses keskendutakse põhiliselt üleeuroopaliste transpordi- ja energeetikavõr-kude arendamisele. 2006. aasta oluline seoses üleeuroopaliste võrkude eelarve haldamise ettevalmistamisega tulevasteksfinantsperspektiivide kohaldamise perioodiks. Seoses sellega tehakse ettepanek luua TEN-transpordiprojekte haldav täi-tevasutus, mis parandaks ning lihtsustaks programmi rakendamist. Seoses võrgu arendamisega võimaldab prioriteetseteprojektide jaoks Euroopa koordinaatorite ametissenimetamine ajakavu paremini kokku sobitada ja hõlbustab rahasta-mise koordineerimist. Eelarvemuudatused on seotud TEN-T jaoks rajatava täitevasutusega, mida rahastatakse TEN-Tvahenditest.

Tavapärase ja taastuva energia valdkonnas jätkab komisjon 2005. aastal programmi “Euroopa intelligentne energia”,mille eesmärk on soodustada energiasäästu eelkõige transpordialal, arendada taastuvat energiat ja soodustada nende vald-kondade arendamist arengumaades.

Rohelises raamatus “Euroopa energiavarustuse kindluse strateegia” viidatakse sellele, et Euroopa Liidu energeetikapolii-tikaga püütakse ka säilitada energiavarustuse julgeoleku kõrget taset, et parandada töötleva tööstuse konkurentsivõimetja ELi tarbijate energiaga varustamist säästva arengu kontekstis. Jätkatakse 2004. aastal alustatud ettevalmistavaid meet-meid. Selle eesmärk on tagada energiaga varustamise kindlus, luues eelkõige transpordi ja energeetika peadirektoraadialluvusse energiaga (eriti nafta ja gaasiga) varustamise järelevalve struktuuri.

Komisjon teostab ka järelkontrolli 2005. aastal vastu võetud energiatõhususe tegevuskavale ja kõikidele gaasi ja elektri-energia siseturgude avamisega seonduvatele meetmetele.

Tuumaenergia valdkonna prioriteedid on jätkuvalt seotud laienemisega (tuumarajatiste tegevuse lõpetamine), säästvaarenguga (rajatiste ohutus ning turvaline ja tõhus jäätmekäitlus), üldsuse kaitsega ning riikliku ja piirkondliku vastutu-sega. Samuti kavandatakse tuumajäätmealaseid teadusuuringuid haldava ühisettevõtte loomise ettevalmistamist. Muutegevus hõlmab koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA), tuumamaterjalide tarnimist (mis on sätes-tatud Euratomi asutamislepingu VI peatükis) ja Euratomi rahvusvaheliste lepingute rakendamist (X peatükk).

Teadusuuringud energeetika ja transpordi valdkonnas hõlmavad kuuenda teadusuuringute raamprogrammi mõnin-gaid energeetika- ja transpordialaseid meetmeid. Taotletud assigneeringud on vastavuses kõnealuse programmi rahasta-misprogrammidega. Oluline on ühendada Euroopa lennundustööstuse (ühise õhuruumi loomisega seotud tehnoloogia)ja kosmosetööstuse (Galileo programm) seisukohad ning aidata kasutada selle sektori potentsiaali ohutuse ja keskkon-nakaitse parandamisel. Energeetikaalased prioriteedid on seotud energianõudluse reguleerimisega, taastuvate energiaal-likate laiaulatusliku integreerimisega ning puhta linnatranspordi ja alternatiivkütuste kasutamise soodustamisega. Trans-pordivaldkonna algatustega vastatakse vajadusele arendada uuenduslikke süsteeme kõikide keskkonnasõbralike jakonkurentsivõimeliste maismaa- ja meretranspordiliikide (raudtee, maantee ja siseveeteed) jaoks, luua uus tasakaal eri-nevate transpordiliikide vahel ja integreerida need omavahel ning parandada turvalisust.


Energiatarbijate ja transpordikasutajate turvalisuse ja kaitse tegevusvaldkonnas, mis loodi 2005. aastal, keskendu-takse transpordiohutusealase (lennu-, mere-, raudtee-, ja ühendveod) õigustiku arendamisele ning rakendamisele. 2006.aastal arendatakse energiarajatiste ja infrastruktuuri ohutust hõlmavat tegevussuunda. Lennujaama- ja merekontrolle (kuikõnealuse valdkonna lahutamatut osa) peab edasi arendama laienenud Euroopa hõlmamiseks. Eelkõige tuleb suuren-dada kavandatud kontrollimiste arvu ning tugevdada sellekohase teabe hindamist. Lisaks kontrollimistele on selleks vajapidevalt asjakohastada teiseseid rakendusakte ning läbi viia rahvusvahelisi ja kahepoolseid läbirääkimisi:— rahvusvahelisi, et saavutada meetmete mitmepoolne süvendamine;— kahepoolseid, et vähendada liigsete kontrollimiste arvu, kui äritegevus toimub ühenduse arusaamu jagavate maadega.

Eelarve seisukohast lähtudes tehakse ettepanek energiarajatiste ja infrastruktuuri ohutuse uue eelarverea kohta, kuid seeei mõjuta kõnealuse tegevusvaldkonna jaoks eraldatud üldsummat.

Haldusassigneeringute kasv on eelkõige seotud TEN-T täitevasutuse rajamisega, mida rahastatakse TEN-Ti tegevusku-ludeks ettenähtud assigneeringutest.


3.7. Title 07: Keskkond




1 2 3 4 3/1 4–2

01Keskkonnapoliitikavaldkonnahalduskulud

87,98 93,63 6,41 %

02 Ülemaailmsedkeskkonnaküsimused 15,— 15,— 0,— %

03 Keskkonnaprogrammid ja-projektid 170,44 172,62 1,28 %

04 Keskkonnapoliitikarakendamine 44,40 42,15 – 5,07 %

05 Uute poliitiliste algatusteväljatöötamine 7,— 8,10 15,71 %


— — 0,— %


Haldustoetus keskkonnapeadirektoraadile

Keskkonna peadirektoraadipoliitiline strateegia jakoordineerimine

Inimressursid





2006. aasta keskkonnaalane strateegiline ülesanne on kindlustada tõhus keskkonna kvaliteedi kaitse ja parendamine, milleeesmärk on inimeste tervise kaitse, loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine ja meetmete edendamine rah-vusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega. Need eesmärgid rajanevad ette-vaatusprintsiibil ja printsiipidel, mille kohaselt tuleks eelkõige võtta ennetavaid meetmeid ja heastada keskkonnakahjus-tus kahjustuse kohas ning maksma peab saastaja. EÜ kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (2002–2012)tuuakse välja nimetud eesmärkide saavutamise meetmed. 2005–2006 aasta kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammivahekokkuvõttes tuuakse esile eelkõige need valdkonnad, mis vajavad programmi teisel poolel erilist tähelepanu: 2006.aastal ja edaspidi pööratakse jätkuvalt suuremat rõhku keskkonnaalaste õigusaktide ja liikmesriikide teiste meetmete tõhu-sale ja tulemuslikule rakendamine.

Jätkuvalt eelistatakse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi järgmise nelja põhisambaga seotud eesmärke: kliima-muutus, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, keskkond, tervis ja elukvaliteet (kaasa arvatud vee ja õhu kvaliteet, kemi-kaalid, linnakeskkond) ning loodusvarad ja jäätmed, keskendudes säästvale tootmisele, tarbimisele ja vahendite kasuta-misele (kaasa arvatud jäätmepoliitika), samuti ülemaailmsete probleemide lahenduste edendamisele. 2005. aastalkavandati seitse temaatilist strateegiat ning 2006. aastal ja pärast seda on põhiülesanne nendes sisalduvate eesmärkidetõhusa rakendamise ja saavutamisega seotud töö.

Kuna komisjoni 2005–2009 aasta strateegilised eesmärgid toetuvad säästvale arengule, on jätkuvalt eesmärgikskeskkonna-, majandus- ja sotsiaalpoliitika vaheline tasakaal. Keskkonnakaalutluste integreerimine teistesse ELi poliitika-valdkondadesse on 2006. aastal jätkuvalt nõutav, et saavutada ELi pikaajalise heaolu toetamiseks vajalik püsiv tasakaal.Komisjoni 2005–2009 aasta eesmärkides rõhutatakse, et konkurentsivõimet, majanduskasvu ja töökohti edendavadmeetmed, mille eesmärk on sotsiaalne progress ja keskkonnakaitse, võivad üksteist vastastikku tugevdada. Euroopa Liidu2005. aasta säästva arengu strateegia läbivaatamine näitab loodetavasti säästva arengu suundi strateegilisel tasandil.


Keskkonnakaitse kui majanduskasvu vahend

2004 aastal käivitati keskkonnatehnoloogia tegevuskava (ETAP), mille eesmärk on omavahel ühendada ökoinnovatsioonialased teadusuuring, rakendamine ja turustamine. ETAPi rakendamine alates 2006. aastast aitab eeldatavasti oluliseltkaasa keskkonnatehnoloogiate (kaasa arvatud taastuv energia) kasutuselevõtule kõikjal ELis ning samuti ELi tehnoloo-giate ja teadmiste ekspordile valdkondades, kus ELil on selge konkurentsieelis ja väljakujunenud turg. Seoses rahastami-sega toetavad programmi LIFE III keskkonnaosa kaudu kaasrahastatud näidisprojektid sarnaseid eesmärke.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted võivad sattuda raskustesse ELi keskkonnaalaste õigusaktide järgimisel. 2006.aastal koostatakse konkreetsed sellealased VKEde abistamiseks ettenähtud suunised.

2006. aastal vaadatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteem põhjalikult läbi ja hinnatakse teist korda siseriiklikke saas-tekvootide eraldamise kavu (liikmesriikide esialgsed kasvuhoonegaaside saastekvootide eraldised osalevatele tööstusha-rudele). Heitkogustega kauplemise süsteem on turupõhine vahend, mis mängib tähtsat rolli kasvuhoonegaaside Kyotoprotokolli kohaste vähendamiskohustuste saavutamisel. Tarbija poole pealt võetakse meetmeid keskkonnasäästliku rii-gihanke edendamiseks, mis eeldatavalt mõjutab positiivselt tarbijate käitumist.

REACH määrus (kemikaalide registreerimine, hindamine ja lubamine) võetakse eeldatavalt lõplikult vastu 2007. aastal.Selle tõhus rakendamine on selge keskkonna- ja tervishoiualane eesmärk ja 2006. aastal jätkub töö REACHi määruse jõus-tumise ettevalmistamiseks.

Turvalisus

Kodanikukaitse programmiga soodustatakse ELi (ja teiste riikide) kodanike turvalisust selliste vahenditega, nagu varajasehoiatamise süsteem, reageerimismehhanismid ja seirevõrgud. 2004. aasta hiidlainekatastroof tuletas teravalt meelde loo-duskatastroofide võimalikku ulatust. Nimetatud ja ka teiste katastroofide tõttu rakendatakse jätkuvalt aktiivselt ELi koda-nikukaitse programmi, mida pikendati 2004. aastal 2006. aasta lõpuni. 2004. aastal tehtud ettepanekus programmi keh-tivuse pikendamise kohta sätestati 2005. ja 2006. aasta katmiseks 4 miljoni euro suurune eelarve.

Ülemaailmne koostöö

Keskkond on ELi välispoliitika keskseks teguriks, ja seda mitte ainult silmas pidades võitlust vaesusega ja arengumaadetoetamist, vaid ka seoses seniste ülemaailmsete ökoloogiliste probleemide nagu kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesi-suse hävimise, kõrbestumise vältimise, metsade kaitse jne ülemaailmseid lahendusi käsitlevate läbirääkimistega. Solidaar-sus, mida komisjon on väljendanud erinevates mitmepoolsetes ametkondades säästva arengu edendamise kaudu, ja mil-lenniumi arengueesmärkidega hõlmatud ELi keskkonna- ja arengupoliitikat käivitavad meetmed aitavad täita ELirahvusvahelisi kohustusi rahvusvahelisel tasandil. Enamik kõnealuseid keskmise tähtajaga või pikaajalisi meetmeid jät-kub pärast 2006. aastat. Mitmetel meetmetel on spetsiifilised eesmärgid, nagu näiteks bioloogilise mitmekesisuse hävi-mise oluline vähendamine 2010. aastaks, Kyoto protokolli eesmärgid 2012. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogustevähendamise kohta ja eesmärk varustada 2015. aastaks joogivee ja kanalisatsioonisüsteemiga vähemalt pooled arengu-maade elanikud, kellel need hetkel puuduvad.

Komisjoni keskkonnapoliitika kogu Euroopas ja maailmas tugineb sellistele põhimeetmetele nagu asjakohase järelevalvetagamine kuni Bulgaaria ja Rumeenia liitumiseni ning Horvaatia, Türgi ja Balkani riikide suhtes võetavad ühinemiseelsedmeetmed.

Reguleerimise parandamine

Reguleerimise parandamist ja lihtsustamist nimetati komisjoni 2005.–2009. aasta strateegiadokumendis valdkondade-vahelisteks prioriteetideks. Kuigi keskkonnapoliitika peaeesmärgid ei muutu, nihkub 2006. aastal rõhuasetus kehtivatekeskkonnaalaste õigusaktide õigeaegse rakendamise ning nõuetekohase kohaldamise ja jõustamise suunas, et tagada kasiseturu terviklikkus. Keskkonnaga seotud kaebuste ja rikkumiste arv on hakanud pärast viimaste aastate pidevat kasvustabiliseeruma, mis annab tunnistust mõningasest edust õigusaktide rakendamise tõhustamisel 2004. aastal. Rohkemtähelepanu pööratakse keskkonnaalaste õigusaktide ja teiste meetmete rakendatavusele ja laiaulatuslikumale sidusrüh-madega konsulteerimisele. Ulatuslik abi liikmesriikidele, tõhus järelevalve ja aruandlus on kõik suunatud erinevate ees-märkide saavutamisele. Need meetmed on 2006. aastal jätkuvalt tähelepanu keskpunktis.


2006. aastal vaadatakse seoses ratsionaliseerimise ja poliitika hindamisega läbi saastuse kompleksse vältimise ja kontrollidirektiiv, keskkonnamõju hindamise direktiiv ja aruandluse direktiiv. 2006. aastal hinnatakse uute majanduslikult, sot-siaalselt või keskkonnaalaselt oluliste meetmete mõju. See hõlmab ka sellistest mitmesugustest ettepanekutest tulenevatekeskkonnatagajärgede hindamist, mille on teinud teised osakonnad, muudes poliitikavaldkondades. Töötajate ümberpai-gutamine ja ametikohtade jaotamine 2006. aasta poliitilise strateegia kohaselt aitavad kaasa poliitikat tugevdavatelerakendusmeetmetele.

Väljavaated pärast 2006. aastat

2007.–2013. aasta finantsperspektiivide teatises nõutakse komisjoni üldise finantsraamistiku ja struktuuriprogrammidekohandamist. Keskkonna tõhus kaasamine teistesse rahastamisprogrammidesse (eriti ühtekuuluvuse, konkurentsivõime,põllumajanduse ja maaelu arengu, kalanduse, teadus- ja arendustegevuse, välissuhete ja arengupoliitikaga seotud pro-grammidessse) on vajalik, et saavutada selliseid keskkonnaalaseid eesmärke nagu Natura 2000 alade juhtimie ja toimi-mine kogu ELis, rahva tervisega seotud eesmärkide saavutamine, näiteks asulareovee puhastamise ajakohastamine, eel-kõige rahvusvahelises ulatuses ja seoses uute maade liitumisega. Samal ajal on 2006. aastal vaja teha olulisi jõupingutusiuue ühtse keskkonnaalase rahastamisvahendi LIFE+ kasutuselevõtu ettevalmistamiseks.

2006. aasta rahalised vahendid

Et mitte ületada 2000-2006. aasta finantsperspektiivi rubriikides 3 ja 4 sätestatud ülemmäärasid, on 2006. aastal otse-selt keskkonnapoliitika jaoks ette nähtud rahalised vahendid kooskõlas mitmeaastase kavandamise ja 2006. aasta polii-tilise strateegia otsusega.


3.8. Jaotis 8: Teadusuuringud




1 2 3 4 3/1 4–2

01 Teadusuuringute poliitikavaldkonnahalduskulud 232,98 249,35 7,03 %

02 Tervishoiualane genoomika ja biotehnoloogia 621,40 640,29 3,04 %

03 Nanotehnoloogia, arukad materjalid, uuedtootmisprotsessid ja -vahendid 353,30 383,19 8,46 %

04 Lennundus 203,90 222,08 8,91 %

05 Toidu kvaliteet ja -ohutus 186,20 202,20 8,59 %

06 Säästev areng, ülemaailmsed kliimamuutusedja ökosüsteemid 421,— 450,59 7,03 %

07 Kodanikud ja valitsemine teadmistepõhisesühiskonnas 61,10 61,— – 0,16 %

08 Laiemaid uurimisvaldkondi käsitlevaderimeetmed 324,60 336,26 3,59 %

09 Euroopa teadusruumi aluste tugevdamine 83,10 88,58 6,60 %

10 Euroopa teadusruumi ülesehitusekorraldamine 582,40 632,47 8,60 %

11 Euratomi asutamislepingul põhinev teadustööja koolitus 229,78 241,84 5,25 %

12 Varasemate raamprogrammide ja muutegevuse lõpuleviimine p.m. p.m. 0,— %

13 Söe ja terase teadusfondi uurimisprogramm p.m. p.m. 0,— %

49 Endise finantsmääruse alusel teostatudprogrammide halduskorralduskulud — — 0,— %


Haldustoetus teadusuuringutepeadirektoraadile

Teadusuuringute peadirektoraadi poliitilinestrateegia ja koordineerimine

Inimressursid

Koosseisulised töötajad 1 274 1 316 42



Jaotis 08 — Kogusumma 3 299,76 1 779 3 507,86 1 736 6,31 % – 43

Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogramm on unikaalne rahastamisvahend, mille abil Euroopa Liit aitabsuurendada ja tõhustada investeerimist uurimis- ja arendustegevusse, mis on üks kümnest kesksest poliitikavaldkon-nast, mille komisjon määratles Lissaboni strateegia vahekokkuvõttes. Kokkuvõttes määratletakse ka teadusuuringute jatehnoloogiaarenduse raamprogramm sellise tehnoloogiaplatvormide ja ühiste tehnoloogiaalgatuste rahastamisvahendi-na, mille komisjon esitab keskse poliitikavaldkonna põhielemendina, mis aitab tugevdada Euroopa tööstuslikku alust.Lisaks rahastatakse raamprogrammi alusel ka keskse uuenduste soodustamist, info- ja sidetehnoloogiate kasutuse-levõttu ning ressursside säästlikku kasutamist käsitleva poliitikavaldkonna mõningaid aspekte.


Neid rahalisi vahendeid kasutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ)nr 2321/2002 (eeskirjade kohta, mis käsitlevad ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemist Euroopa Ühendusekuuenda raamprogrammi (2002–2006) rakendamises ja uurimistulemuste levitamist (EÜT L 355, 30.12.2002, lk 23))sätetega ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrusega nr 2322/2002 (Euratom) (mis käsitleb eeskirju, mille kohaseltettevõtjad, teaduskeskused ja ülikoolid osalevad Euroopa Aatomienergiaühenduse kuuenda raamprogrammi(2002–2006) rakendamisel (EÜT L 355, 30.12.2002, lk 35)).

Kõikide kuuenda raamprogrammi alla kuuluvate teadusuuringute puhul järgitakse olulisi eetikapõhimõtteid (vastavaltEuroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 1513/2002/EÜ artiklile 3 (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1)), kaasa arvatud loomadeheaolu nõuded. See hõlmab Euroopa Liidu lepingu artikis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas omaks võetud põhi-mõtteid. Eelkõige võetakse arvesse vajadust rõhutada meetmeid, millega edendatakse naiste rolli teaduses jateadusuuringutes.

Hõlmatud on ka kulutused komisjoni korraldatavatele üleeuroopalist huvi pakkuvatele teaduslikult ja tehnoloogiliseltkõrgetasemelistele istungitele, konverentsidele, seminaridele ja sümpoosionidele, uurimistööde, stipendiumide, eri- jaraamprogrammide järelmeetmete ja hindamise rahastamisele, ühenduse heaks läbi viidud teaduslikult ja tehnoloogiliseltkõrgetasemelistele analüüsidele ja hindamistele, et selgitada välja uued ühenduse meetmeteks vajalikud uurimisvaldkon-nad eelkõige seoses Euroopa teadusuuringute ulatusega ning programmide järelmeetmete ja tulemuste levitamisega (kaasaarvatud eelnevate raamprogrammide konteksti kuuluvad meetmed).

Kõnealused assigneeringud hõlmavad ka halduskulusid, näiteks töötajate põhikoosseisu ning muid töötajaid, teavet ja trü-kiseid, asjakohaste eesmärkide täitmiseks vajalikku töökorraldust ja tehnilisi ülesandeid nagu ka asutusesisest infrastruk-tuuri (sealhulgas meetmeid ja algatusi, mis on vajalikud ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse strateegia ette-valmistamiseks ja järgimiseks).

Peatüki 08 12 (Eelmiste raamprogrammide ja muu tegevuse lõpuleviimine) puhul jätkatakse kohustuste võtmise ajalkehtivate määruste tingimuste kohaldamist nende täideviimise suhtes.

Peatüki 08 13 (Söe ja terase teadusfondi uurimisprogramm) suhtes kohaldatakse Nice’is vastu võetud ja EuroopaÜhenduse asutamislepingusse lisatud protokolli Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu lõppemise finantsta-gajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta ning kõnealuse protokolli rakendussätteid, mille kohta nõukogu tegi otsuse1. veebruaril 2003 (otsused 2003/76/EÜ kuni 2003/78/EÜ).

Kolmandate riikide või kolmandates riikides asuvate organisatsioonide osavõttu Euroopa tasandil toimuvas teadus- ja teh-nikauuringute alases koostöös kavandatakse teatavateks meetmeteks (eelkõige Cost) ja kõik tulud, mis võivad tulenedaühendusega jagatavatest projektikuludest (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvate liikmesriikide ettevõtted,tööstuslikud konsortsiumid jne), kantakse tulude kalkulatsiooni artiklisse 6 0 1 ja nende alusel võib vastavalt nõukogu25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohal-datavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artiklile 18 eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud ühenduste programmides osalevate kandidaatriikide osamaksudest ja on kirjenda-tud tulude kalkulatsiooni punktis 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid vastavalt nõukogu 25. juuni 2002.aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmää-rust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artiklile 18. Kõnealused rahalised vahendid on kättesaadavad artiklis 8 12 3.


3.9. Jaotis 9: Infoühiskond




1 2 3 4 3/1 4–2

01Infoühiskonna ja meediapoliitikavaldkonnahalduskulud

144,83 152,— 4,95 %

02 Elektronsidepoliitika 2,95 3,70 25,42 %

03i2010 — Majanduskasvu jatööhõivet edendav Euroopainfoühiskond

97,22 98,58 1,40 %

04Infoühiskonnaalasedteadusuuringud jatehnoloogiaarendus

1 040,— 1 082,76 4,11 %

05 Audiovisuaal- jameediapoliitika 88,17 86,41 – 2,— %


— — 0,— %


Haldustoetus infoühiskonnapeadirektoraadile

Infoühiskonnapeadirektoraadi poliitilinestrateegia jakoordineerimine

Inimressursid


Mittekoosseisulised töötajad 251 270 19



(*) 2006. aasta esialgse eelarveprojekti andmed inimressursside kohta ei sisalda täitevasutuse töötajaid, keda on arvestuslikult 77 (ametikohtade loetelustoodud kohad ja abipersonal).

Infoühiskonnaga seotud poliitikavaldkond hõlmab alates 2005. aastast lisaks kolmele muule tegevusvaldkonnale kaaudiovisuaal- ja meediavaldkonda, milleks on pressi- ja teabepoliitika, e-Euroopa ning teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus infoühiskonna valdkonnas.

Elektronsidepoliitikaga aidatakse märkimisväärselt kaasa 2000. aastal Lissabonis riigipeade ja valitsusjuhtide seatud ees-märkide saavutamisele, s.o muuta aastaks 2010 Euroopa majandus maailmas kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaa-milisemaks. Kõnealune panus hõlmab avatud ja konkurentsivõimelise sidevõrkude ja -teenuste turu arendamise võimal-damist ja soodustamist, mis omakorda soodustab majanduskasvu, uuenduslikkust ning tõhusust. Elektronsidepoliitika eisoodusta mitte ainult konkurentsi tekkimist turul, vaid võimaldab ka Euroopa kodanikel infoühiskonnast otsest kasusaada.

E-Euroopa meede hõlmab mitut programmi, mis aitavad kaasa üldist poliitilist raamistikku pakkuva e-Euroopa tegevus-kava rakendamisele. E-Euroopa 2005. aasta tegevuskava laiem eesmärk on kiirendada üleminekut infoühiskonnale ningtagada sellest tuleneva kasu kättesaadavus kõigile kodanikele. Selle eesmärgi saavutamiseks hõlmab e-Euroopa järgmist:

— Modinis (e-Euroopa 2005. aasta tegevuskava järelevalve, heade tavade levitamine ja võrgu- ja infoturbe edendamine),


— eTen programm — toetus tegevuskavas määratletud avalike e-teenuste rajamiseks, luues toimimisvõimalused elek-troonilistel andmeedastusvõrkudel põhinevatele ühishuvi pakkuvatele teenustele;

— eContentplus programmi toetav tegevus, et hõlbustada juurdepääsu Euroopa digitaalse infosisu kasutamisele, kor-duvkasutamisele ja ekspluateerimisele;

— programm Safer Internet plus, mis edendab Interneti ja uute sidustehnoloogiate ohutumat kasutamist, eriti lastejaoks, ning võitleb ebaseadusliku ja lõppkasutaja jaoks soovimatu infosisu vastu,

— Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet muutub täielikult toimivaks ja hõlbustab kooskõlastatud lähenemist Euroopajulgeolekuküsimustele.

Teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse kuuendas raamprogrammis sisalduvate infoühiskonna tehnoloogiaprioriteetidega seotud valdkonnas pööratakse tähelepanu järgmise põlvkonna tehnoloogiatele, mis võimaldavad arvu-tite ja võrkude tõrgeteta integrreerimist igapäevasesse keskkonda. Kõnealuse seisukohaga asetatakse kasutajad, s.o ini-mesed ja ettevõtted kõikehõlmava ja kõigile avatud teadmuspõhise ühiskonna edasise arendamise keskmesse. Sellele vald-konnale nähakse vastavalt kuuenda raamprogrammi rahastamisprogrammidele ette 1 082,8 miljoni euro suurune summa(välja arvatud halduskulud).

Audiovisuaal- ja meediavaldkonnas rakendatakse programme “Meedia+”, “Meedia väljatöötamine” ja “Muudaudiovisuaal- ja meediasektori tegevused”. Nende eesmärgid on järgmised:— Euroopa audiovisuaalsektori (sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete) konkurentsivõime parandamineEuroopas ning rahvusvahelisel turul, toetades Euroopa audiovisuaaltoodete arendamist, turustamist ja edendamistning võttes arvesse uute tehnoloogiate arendamist;

— Euroopa teoste riikidevahelist liikumist parandavate sektorite tugevdamine;— Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse austamine ja edendamine;— Euroopa audiovisuaalpärandi suurendamine, eelkõige digitaliseerimise ja võrkude rajamise abil;— audiovisuaalsektori arendamine riikides või piirkondades, kus audiovisuaalalane tootmisvõimsus on madal ja/või kuskeeleline või geograafiline ala on piiratud, ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vaheliste võrkude rajamineja riikidevahelise koostöö tõhustamine;

— uut liiki audiovisuaalse sisu levitamine uute tehnoloogiate abil;— ühenduse õigusruumi rakendamise ja täiustamise tagamine audiovisuaal- ja meediasektoris. 2006. aastaks tehakseettepanek eraldada assigneeringute kogusummaks 86,4 miljonit eurot. Tehakse ettepanek rajada kõnealuse valdkon-naga seotud, haridus- ja kultuuripoliitika valdkonnaga ühine täitevasutus. Kõnealune asutus abistab komisjoni, misomakorda keskendub poliitilisematele ning prioriteetsematele ülesannetele.


3.10. Jaotis 10 Otsene teadustegevus




1 2 3 4 3/1 4–2

01Otsese teadustegevusepoliitikavaldkonnahalduskulud

263,02 272,61 3,64 %

02

Otsefinantseeritavateteadusuuringutetegevusassigneeringud —kuues raamprogramm(2002–2006) — eü

29,50 31,08 5,35 %

03

Otsefinantseeritavateteadusuuringutetegevusassigneeringud —kuues raamprogramm(2002–2006) — euratom

7,— 7,53 7,54 %

04Varasemateraamprogrammide ja muutegevuse lõpuleviimine

p.m. p.m. 0,— %

05

Teadusuuringuteühiskeskuse poolt euratom-iasutamislepingu aluselläbiviidud tuumaalasesttegevusest tulenevadvarasemad kohustused

66,90 19,— – 71,60 %


— — 0,— %


Haldustoetusteadusuuringuteühiskeskusele

Teadusuuringuteühiskeskuse poliitilinestrateegia jakoordineerimine

Inimressursid

Koosseisulised töötajad 1 949 1 944 – 5



Jaotis 10 — Kogusumma 366,42 2 347 330,21 2 356 – 9,88 % 9

Teadusuuringute Ühiskeskuse ülesanne on pakkuda kliendikeskset teadus- ja tehnotuge Euroopa Liidu eri poliitikavald-kondade kujundamisel, ettevalmistamisel, rakendamisel ja kontrollimisel. Sõltumatuna era- ja riiklikest huvidest teenibTeadusuuringute Ühiskeskus liikmesriikide ühishuve. Tema mitmeaastane tööprogramm (2003–2006) koosneb kahesteriprogrammist, millest üks käsitleb tuumavaldkonda- ja teine muid valdkondi. Programm loodi tihedas koostöös töötellivate peadirektoraatidega ja see pakub komisjoni talitustele vajalikku teaduslikku ja tehnilist tuge nendes valdkonda-des, kus Teadusuuringute Ühiskeskusel on olemas vajalikud ressursid ja pädevus.

Suurem osa Teadusuuringute Ühiskeskuse toetusest Euroopa Liidu poliitikavaldkondadele on tehniline toetus keskkon-nakaitse, kodanike turvalisuse ja julgeoleku ning säästva arenguga seotud valdkondadele, samuti tuumaohutuse ja julge-oleku alal. See hõlmab meetodite, materjalide ja tehnoloogiate riskianalüüsi, katsetamist, valideerimist ja täpsustamist, ettoetada mitmeid erinevaid poliitikavaldkondi nii toiduohutuse, kemikaalide, õhu ja vee kvaliteedi, tuumaohutuse kui kapettuste vastase kaitse küsimustes. Kõnealuse toetuse puhul tehakse tihedat koostööd liikmesriikide ja muude riikide labo-ratooriumide ja uurimiskeskustega. Selleks on Teadusuuringute Ühiskeskus oma tegevuse koondanud kolme järgmisessehorisontaalpädevuse teel toetatavasse põhivaldkonda:

— toiduained, keemiatooted ja tervishoid (toiduohutus ja toidu kvaliteet, geneetiliselt muundatud organismid (GMOd),keemiatooted, biomeditsiinilised rakendused),


— keskkond ja säästev areng (kliimamuutus, säästva arengu tehnoloogiad, keskkonnakaitse, üleilmne keskkonna- ja tur-vaseire (GMES)),

— tuumaohutus ja julgeolek (jäätmete töötlemine ja ladustamine, kiirguskaitse, reaktorite ohutus, ebaseaduslik kaup-lemine, etalonained ja võrdlusmõõtmised).

Nimetatud põhivaldkondi täiendavad horisontaalmeetmed, mis hõlmavad mittetuumavaldkondi, täpsemalt tehnoloo-giaalaseid prognoose, viitematerjale ja mõõdikuid (sertifitseeritud etalonained, meteoroloogia) ning avalikku julgeolekutja pettuste vältimist (looduslikud ja tööstuslikud ohud, küberturve, pettustevastased tehnoloogiad).

Kuigi Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus on osa 2003–2006 mitmeaastasest programmist, aitab see saavutada ees-märke, mille uus komisjon on seadnud 2006. aastaks, milleks on: konkurentsivõimele ja kasvule toetuv jõukus, solidaar-sus, turvalisus ja asjaomase poliitika mõju väljapoole. Teadusuuringute Ühiskeskuse tööprogrammi kohandatakse igalaastal, et tugevdada kõnealuseid tööprogrammi eesmärke toetavaid meetmeid, arvestades samal ajal kahe eriprogrammiüldprioriteete.

Seoses laienemisega pakub Teadusuuringute Ühiskeskus uutele liikmesriikidele jätkuvalt erimeetmete näol teaduslik-tehnilist toetust, et abistada õigusaktide rakendamisel sellistes valdkondades nagu keskkond, toiduained, meteoroloogia,keemiatooted ja tuumaohutus. Erilist tähelepanu pööratakse kandidaatriikide vajadustele (Bulgaaria, Rumeenia, Türgi).

Seoses varasemate Teadusuuringute Ühiskeskuses Euratomi asutamislepingu alusel läbiviidud tuumaalasest tegevusesttulenevate kohustustega on komisjon alates 1999. aastast rakendanud vananenud tuumarajatiste tegevuse lõpetamistkäsitlevat tegevuskava. Nimetatud tegevuse esmane eesmärk oli arendada tuumaenergiat Euroopas ja seejärel parandadarajatiste ohutust.

Pärast 2005. aasta erakorralist eelarvetaotlust (66,9 miljonit eurot) on 2006. aastaks taotletud summa 19 miljonit eurot.


3.11. Jaotis 11: Kalandus




1 2 3 4 3/1 4–2

01Kalandusepoliitikavaldkonnahalduskulud

40,99 46,29 12,91 %

02 Kalandusturud 33,20 33,20 0,— %

03 Rahvusvaheline kalandus jamereõigus 194,29 200,04 2,96 %

04 Ühise kalanduspoliitikajuhtimine 3,26 3,95 20,96 %

05 Kalandusalane uurimistöö 16,30 13,50 – 17,18 %

06 Kalandusestruktuurimeetmed 680,49 696,84 2,40 %

07Kalavarude kaitse,kalandusalane järelevalve jatäitemeetmed

84,74 87,98 3,82 %


— — 0,— %


Haldustoetus kalandusepeadirektoraadile

Kalanduse peadirektoraadipoliitiline strateegia jakoordineerimine

Inimressursid





2004. aastal on eelkõige alates uue komisjoni ametisse nimetamisest hulk suuri muutusi mõjutanud nii kalanduse pea-direktoraadi ülesandeid kui ka struktuuri. Need muutused kajastuvad juba 2005. aasta tegevuses, kuid täielik mõju onsiiski tuntav alates 2006. aastast.

Komisjoni otsuse tulemusena vastutab kalanduse peadirektoraat lisaks üldise kalanduspoliitika juhtimisele nüüd kamerendusasjade ja mereõiguse eest.

Merenduse valdkonnas vastutab kalanduse peadirektoraat nüüd ka merendusasjadega tegeleva töökonna toetamise ningrohelise raamatu (ELi tulevase merenduspoliitika kohta) ettevalmistamise koordineerimise ja juhtimise eest. Rohelist raa-matut tuleks käsitleda esimese sammuna, millele peavad tulevikus järgnema konkreetsed algatused.

Seoses mereõigusega on nii ÜRO foorumite kui ka kolmandate riikide algatuse põhjal selgelt näha, et pärast stabiilsetperioodi on maailmas vaja peatselt läbi vaadata eelkõige kehtivad kalandus- ja keskkonnaalased mereõiguse aspektid janeid täiendada.

Kalanduse peadirektoraat jätkab ühise kalanduspoliitika põhiaspektide rakendamist laienenud Euroopa Liidus, eelkõigeseoses erikaitsealadega (taastamiskavad kahanenud varude puhul, pikaajalised teiste varude juhtimiskavad, kaitsealade loo-mine ja rakendamine ning Vahemere raamprogrammi haldamine, laevastikupoliitika juhtimine), kalanduse juhtimista-vadega (kõigi seitsme piirkondliku nõuandekomisjoni loomine ja toimimine), kontrolli ja jõustamisega (Ühenduse kalan-duse kontrolliagentuuri loomine ja tõhus toimimine), välissuhetega (algatused piirkondlike kalastusorganisatsioonideebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks ja kalandusalaste partnerluslepingute sõlmimine kolmandate riikidega). 2006.aastal on tähelepanu all ka teised ühise kalanduspoliitika aspektid, näiteks ettevalmistused Euroopa kalandusfondi jõus-tumiseks 2007. aastal, kalanduse ja akvakultuuritoodete ühise korralduse kontrollimine ja hindamine ning keskkonna-ja kalanduspoliitika jätkuv integreerimine.


Kalanduseelarve eeldatav kasv on umbes 2,4 % ja vastav mõju eelarvele 25 miljonit eurot.

Kalanduse valdkonna välisaspektidega seotud tegevuse eelarve suurenemine (3 %) tulenes kehtivate lõppema hakka-vate kalanduskokkulepete uuendamisest ja uutest läbirääkimiste teemaks olevatest kokkulepetest, samuti raamlepingust,mille eesmärk on abistada komisjoni kalanduskokkulepete hindamisel, uuringutel ja analüüsil, ning personalist, kes peabjärgima kõnealuseid kokkuleppeid delegatsioonides.

Ühise kalanduspoliitika juhtimise 21 % tõus on suuresti tingitud merendusega seotud ülesannetest ja eriti rohelise raa-matu avaldamisest ning sellega seotud nõustamistegevusest ja teabevahetusest. Peale selle moodustatakse 2006. aastal veelpiirkondlikke nõuandekomisjone, mis alustavad tööd samal aastal.

Seoses teadusuuringute kuuenda raamprogrammiga ja silmas pidades eri valdkondade poliitika toetamise ning tea-duslike ja tehnoloogiliste vajaduste prognoosimiseks ette nähtud soovituslikke summasid, saavutati kõigis osaleva-tes poliitikavaldkondades (sekkumis- ja halduseelarve) kokkulepe mitmeaastase programmi kohta. Selline mitmeaastanekavandamine on kulukohustuste ja maksete assigneeringute erinevuste aluseks.

Kalanduse struktuurimeetmete puhul on 2,4 % suurune erinevus tingitud tulemusreservi ja uute liikmesriikide liitmi-sest programmiga.

Kalanduse kaitse, kontrolli ja järelevalve eelarve 3,8 % suurune tõus on peamiselt seotud ühenduse kalanduse kont-rolliasutuse loomisega.


3.12. Jaotis 12: Siseturg




1 2 3 4 3/1 4–2

01 Siseturu poliitikavaldkonnahalduskulud 63,43 67,64 6,64 %

02Siseturu peadirektoraadipoliitiline strateegia jakoordineerimine

10,— 6,70 – 33,— %

03 Teenuste siseturg p.m. p.m. 0,— %


— — 0,— %


Haldustoetus siseturupeadirektoraadile

Riigihanked

Finantsteenused jakapitaliturud

Teadmuspõhine majandus

Siseturu välismõõde

Inimressursid





Siseturg on Euroopa Liidu üks põhilisi prioriteete. Selles poliitikavaldkonnas on komisjoni põhiülesandeks tagadaEuroopa turu suurem integreeritus, millest oleks kasu nii kodanikel kui firmadel ning püüda kaotada takistused teenusteja kapitali vabale liikumisele ning asutamisvabadusele.

Täpsemalt on komisjon otseselt vastutav õigusliku raamistiku eest, ettepanekutest kuni rakendamise järelevalveni, järg-mistes valdkondades: reguleeritud kutsealad, teenused, äriühinguõigus, riigihanked, tööstusomand, intellektuaalne omandja postiteenused. Finantsteenuste alal on eesmärgiks kehtestada õiguslik raamistik liidu kapitaliturgude integreerimiseksning finantsteenuste ühtse turu loomiseks.

Euroopa lõimumise esimeses etapis oli siseturul tähtis osa, mis päädis poliitilise plaaniga selle protsessi lõpuleviimiseks1992. aastal.

Praegusel hetkel on siseturg jõudmas uude etappi, kus rõhutatakse ühenduse õiguse tõhusat rakendamist, mida komis-joni president Barroso peab kogu komisjoni üheks prioriteediks.

Võttes arvesse kui oluline on siseturg Euroopa projekti usaldusväärsuse ja nähtavuse seisukohast Euroopa kodanikele,peab selle valdkonna reeglite õigele kohaldamisele pöörama erilist tähelepanu, andes abi liikmesriikidele, eriti uutele, etneed tagaksid ühenduse õigustiku kohaldamise ja arendaksid haldussuutlikkust selle eesmärgi saavutamiseks ning rikku-mised väheneksid aastateks 2003-2006 koostatud siseturustrateegia kohaselt.

Aastaks 2006 kavandatud kulukohustuste assigneeringud, 7,6 miljonit eurot, peavad katma toimingud, mida on vajakoostööks muutuste nimel, mille eesmärk on jõukuse suurendamine, vastavalt 2006. aasta poliitilisele strateegiale ningaitama saavutada teisi olulisi meetmeid siseturupoliitika valdkonnas.


Iga-aastases poliitilises strateegias määratletud prioriteedid

— Soovides integreerida ühenduse kapitaliturge ning luua finantsteenuste ühtne turg, pööratakse erilist tähelepanu järg-mistele valdkondadele:

— Kindlustusseltside maksejõulisuse kohta käiva direktiivi ettepaneku eesmärk on luua kindlustusseltside tegevu-seks konservatiivne, uuendatud ja moderniseeritud raamistik, mis kajastaks valdkonna tegelikke tänapäevaseidriske.

— Kindlustust, v.a elukindlustus, käsitlevate direktiivide läbivaatamine: kavandatud direktiivi ettepanek peaks“õiguslikku reguleerimist tõhustama” (õiguskorda lihtsustama), sest selle eesmärk on konsolideerida ja koon-dada üheks tekstiks erinevatel aegadel vastu võetud kindlustust käsitlevad direktiivid.

— Teadmistepõhise majanduse tegevusalal, mille alla kuuluvad ka tööstus- ja intellektuaalne omand, on iga-aastasespoliitilises strateegias määratletud prioriteedina direktiiv, mis konsolideeriks autoriõigust käsitlevaid direktiive. Seealgatus kuulub samuti “õigusliku reguleerimise tõhustamise” raamistikku.

— Teenindussfäär nõuab erilist tähelepanu ning komisjon kohaldab ennetavat lähenemist, et kindlustada 2005.aastal vastu võetavate õigusaktide ülevõtmine. Ettepanek ühenduse postiteenuste siseturu arendamise ja sellekvaliteedi parandamise ühiseid reegleid käsitleva direktiivi kohta kuulub iga-aastase poliitilise strateegia priori-teetide hulka.

— Riigihangete tähtsuse tõttu (16 % SKTst) tugevdab komisjon jõupingutusi valdkonna õigusaktide ühtlustami-seks. Iga-aastases poliitilises strateegias on välja toodud järgmised prioriteedid:

— ettepanek avaliku ja erasektori koostööd käsitleva rohelise raamatu meetmete rakendamise ja järelevalvedirektiivi kohta;

— osalemine ühendatud julgeoleku- ja kaitsevaldkonna arendamises, käivitades kaitsevaldkonnas hangetegaseotud algatusi vastavalt kaitsevaldkonna hankeid käsitleva rohelise raamatu tulemustele, mis tuuakse väljakomisjoni teatises, mis avaldatakse 2005. aasta lõpus.

Muud algatused

Komisjon käivitab ka muid algatusi, mis ei ole määratletud prioriteetidena, kuid on siiski väga olulised. Näiteks ettepa-nekud, mis on seotud avalike hangete vaidlustamisega ja ühtse riigihangete klassifikaatoriga (CPV); finantsteenuste vald-konnas kavandatavad tegevused, mille eesmärk on finantsteenuste integreerimine, eriti pangandusvaldkonnas; kapitalivaba liikumine liikmesriikides või finantsteenuste tegevusplaani järelevalve. Teenindussfääris on 2006. aastal samuti paljutegemist seoses halduskoostööga kaasnevate meetmete rakendamisega, mille eesmärk on 2005. aastal vastu võetud sea-dusandlike meetmete tõhustamine.

Kodakondsus

Algatuste raames, mille eesmärk on Euroopat inimestele lähemale tuua, jätkab komisjon 2006. aastal dialoogi laienda-mist kodanike ja ettevõtetega.

Välispoliitiline vastutus

Asutamislepingu kohaldamine liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise kapitali vaba liikumise osas peab olema täiestikindel ja valdkonnas esinevad takistused tuleb kõrvaldada.

2006. aasta on viimane aasta enne Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, samuti peavad algama assotsieerumislepingute tase-mel läbirääkimised Horvaatia, Türgi ja teatavate Balkani riikidega.

Planeerimine, juhtimine ja hindamine

Pärast kolme täielikku tegevuspõhise juhtimise tsüklit, on tarvis muuta tulemuslikkuse näitajaid. Hindamistegevust tugev-datakse astmeliselt ja mõju hindamisega seotud uued nõuded määratletakse täielikult 2005. aastal ning neid rakenda-takse 2006. aastal.

Personalijuhtimise valdkonnas vajavad palju tugevamat toetust, juhtimist ja järelevalvet uute personalieeskirjade raken-damine, uute ametnike saabumine ja tööalase liikuvuse edendamine ning siseturu ja teenuste peadirektoraat soovib neidvaldkondi 2006. aastal aktiivselt arendada.


Muutused finants- ja inimressurssides

Vajadus rahaliste vahendite järele on väiksem kui 2005. aastal, sest prioriteete on ümber kujundatud ja uuringutele eral-datavat raha on märgatavalt vähendatud.

Inimressursse sooviti iga-aastases poliitilises strateegias suurendada, et tulla toime töökoormusega, mis on seotud prio-riteetide elluviimisega, ning et kontrollida õigusaktide ülevõtmist ning muude eespool nimetatud poliitiliste otsusterakendamist.


3.13. Jaotis 13: Regionaalpoliitika




1 2 3 4 3/1 4–2

01 Regionaalpoliitikavaldkonna halduskulud 90,15 97,07 7,67 %

03Euroopa regionaalarengufond ja muu piirkondliksekkumistegevus

21 365,27 21 925,78 2,62 %

04 Ühtekuuluvusfond 5 126,43 6 026,58 17,56 %

05Struktuuripoliitikaga seotudühinemiseelnesekkumistegevus

521,95 580,— 11,12 %

06 Solidaarsusfond —juhtimine p.m. p.m. 0,— %


— — 0,— %


Haldustoetusregionaalpoliitikapeadirektoraadile

Ühtekuuluvuspoliitikagaseonduv kontroll —ühinemiseksettevalmistumine

Regionaalpoliitikapeadirektoraadi poliitilinestrateegia jakoordineerimine

Inimressursid





Selle poliitikavaldkonna alla kuulub regionaalpoliitika juhtimine Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi jaühinemiseelse struktuuripoliitika rahstamisvahendi (ISPA) abil. Lisaks kuulub siia alla solidaarsusfond.

Regionaalpoliitika peadirektoraat jätkab 2006. aastal järgnevate horisontaalsete prioriteetide rõhutamist: ühtekuuluvus-poliitika arendamine Euroopa konkurentsivõime kasvu algatuse abil, et tugevdada sidemeid ühtekuuluvuspoliitika jamuude poliitikavaldkondade vahel ning osaleda täielikult uue naabrusvahendi rakendamisel.

Erilist tähelepanu pööratakse veel uute liikmesriikide programmide, mis võeti vastu liitumise järel 2004. aastal ning mislõpetatakse praeguse programmiperioodi lõppedes 2006. aastal, rakendamisele ja juhtimisele. Uute liikmesriikide valit-susasutustele antakse abi.

2006. aasta peamiseks eesmärgiks jääb küll käimasolevate projektide tõrgeteta elluviimine, kuid olulisel kohal on ka pro-grammdokumentide ja programmide üle käivad läbirääkimised ning 2000.–2006. aasta programmide lõpetamise ette-valmistamine. 2007. kuni 2013. aasta programmiperioodi uutest eeskirjadest tulenevaid reegleid ja toiminguid levita-takse laialdaselt.

Strateegilised eesmärgid 2006. aastal

a) Strateegilised eesmärgid

Regionaalpoliitika peadirektoraadi 2006. aasta strateegilised eemärgid on esitatud 2005. aasta halduskavas:

— kindlustada ühtekuuluvuspoliitika edukas ettevalmistamine 2006. aasta järgseks perioodiks;


— edendada liikmesriikide regionaalarengut struktuurifondide programmide abil, mille eesmärk on konkurentsivõimetõstmine;

— kindlustada regionaalpoliitika peadirektoraadi poolt hallatavate fondide tõhus rakendamine;— kindlustada tihedam side ühtekuuluvuspoliitika ja kodanike vahel.

Need eesmärgid on peamised, mis toetavad regionaalpoliitika peadirektoraadi põhilist ülesannet tugevdada majandus-likku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

Mitmeaastane perspektiiv 2004–2006

Uute liikmesriikide programmide täielik rakendamine mõjutab regionaalpoliitika peadirektoraati püsivalt ning nõuab lisa-ressursse geograafiliste ja horisontaalsete üksuste tarvis.

Liikmesriikidele jagatavad toetused on järgmised:— 24 struktuurifondi tavaprogrammi (ühenduse abi raamprogrammid, ühtsed programmdokumendid, rakenduskavad)— Umbes 200 uut Ühtekuuluvusfondi programmi,— 23 olemasolevat Interreg III progammi, mida kohandatakse, ning üheksa uut (ala-)programmi,— 387 ISPA käimasolevat projekti, mis muudetakse Ühtekuuluvusfondi projektideks.

Järgmine programmiperiood

Uute määruste ettevalmistamine 2006. aasta järgseks programmiperioodiks peab olema põhjalik ja kooskõlastatud ninglähtuma õppetundidest, mis saadi käesoleva programmiperioodi tulemuste hindamisel. Regionaalpoliitika peadirekto-raadil on hindamisplaan, mis tervikuna hõlmab perioodi 2000–2006. 2006. aasta puhul on eriti asjakohased järgmisedtöö- ja hindamisvaldkonnad:— Struktuurifondide ettevalmistamine pärast 2006. aastat. ELi laienemist tuleb täielikult arvesse võtta,— Üleeuroopaliste võrkude areng laienenud ELis ja struktuuripoliitika vahendite panuse hindamine selles arengus.

b) Muud eesmärgid

Haldusreformi rakendamine jätkub, kaasates uut raamatupidamise raamistikku ja sisehaldussüsteemi, mis vastavad stra-teegilise planeerimise, programmitsükli ja tegevuspõhise juhtimise järjest kasvavatele vajadustele.

Solidaarsusfond jätkab oma tegevust, aidates vajadusel Euroopa riike loodusõnnetuste korral.

Muutused 2005. aasta eelarvega võrreldes.

Struktuurifondide kulukohustused kasvavad kokku veidi üle 3 protsendi, suuresti seoses uute liikmesriikide kulukohus-tuste märgatava tõusuga (28 %). Ühtekuuluvusfondi kulukohustused EL-25 puhul on 17,5 % suuremad kui 2005. aastal.Kasv on suuresti tingitud EL-10 kulukohustuste tõusust, mis on 35 protsendi võrra suurem kui 2005. aastal.

Struktuurifondide 2006. aasta sissemaksete arvutamiseks on nelja struktuurifondi puhul kasutatud ühist lähenemist: uuteliikmesriikide puhul järgitakse Kopenhaageni Euroopa Ülemkogu määratud makseid, EL-15 puhul moodustavad mak-sete assigneeringud 95 protsenti keskmisest aasta kohustustusest eesmärkide 1 ja 2 korral ning 90 % ühenduse algatustepuhul.

2006. aasta maksete eelarve tervikuna on 9 protsendi võrra suurem kui 2005. aastal. 2006. aasta eelarveprojekt on mak-sete assigneeringute osas siiski suhteliselt konservatiivne, arvestades eelarvetäitmise suundumusi ning on sarnane 2005.aasta esialgse eelarveprojektiga. Koos aktiivse eelarve juhtimisega aasta jooksul on see parim viis vältimaks märgatavatalatäitmist


3.14. Jaotis 14: Maksukorraldus ja tolliliit




1 2 3 4 3/1 4–2

01Maksukorralduse ja tolliliidupoliitikavaldkonnahalduskulud

60,21 67,46 12,05 %

02Maksukorralduse ja tolliliidupeadirektoraadi poliitilinestrateegia jakoordineerimine

2,90 3,50 20,69 %

03Maksukorralduse jatollipoliitika rahvusvahelisedaspektid

1,70 1,76 3,24 %

04 Tollipoliitika 35,06 34,57 – 1,40 %

05 Maksukorralduspoliitika 20,— 23,30 16,50 %


— — 0,— %


Haldustoetusmaksukorralduse ja tolliliidupeadirektoraadile

Inimressursid





See valdkond hõlmab kõiki maksukorraldust ja tolliliitu käsitleva poliitika väljakujundamisega seotud aspekte. Valdkondon jagatud allpool esitatud neljaks osaks, mille jaoks on eelarves ette nähtud tegevuseraldised. Kulukohustuste assigneee-ringud, mis on vajalikud nende tegevuste sooritamiseks, on 63,4 miljonit eurot (+ 5,8 %).

Tegevusteks vajalikku lisapersonali kasutatakse peamiselt tolli- ja maksupoliitika juhtimise konsolideerimiseks liidus, mil-lel on nüüd 25 liikmesriiki, et rakendada komisjoni olulist ülesannet kaitsta tolli- ja maksupoliitikat käsitlevate õigus-normide õiget kohaldamist ning olla valmis kohaldama ja arendama valdkonna poliitikat komisjoni poolt määratletudeesmärkide raamistikus.

Tegevus 14 02: Poliitiline strateegia ja koordineerimine

2006. aasta kulukohustuste assigneeringute kavandatav summa 3,5 miljonit eurot läheb järgmiste vajaduste tarbeks:

— tollipoliitika valdkonnas soovitakse pakkuda tehnilist abi ja sekretariaaditeenuseid tollilaborite grupile ning toetadaEuroopa keemiliste ainete tolliloetelu (ECICS) andmebaasi ajakohastamist, samuti läbi viia kaks uuringut;

— fiskaalpoliitika valdkonnas soovitakse läbi viia mitmeid otsese ja kaudse maksustamise uuringuid.

Tegevus 14 03: Maksukorralduse ja tolli rahvusvahelised aspektid

Selle tegevusvaldkonna meetmed on mõeldud suhete arendamiseks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioo-nidega tolli- ja maksuvaldkonnas.

Selle tegevusvaldkonna alla kuuluvad meetmed on mõeldud kandidaatriikide maksupoliitiliste ettevalmistuste edenda-miseks, tehnilise abi andmiseks neile riikidele, et kindlustada, et nad oleksid võimelised oma kohustusi täitma, riiklikeõigusaktide vastavusse viimiseks ühenduse õigusaktidega ja sellise haldus- ja toimevõime tagamiseks, mis võimaldakskindlustada siseturu nõuetekohase toimimise.


Ühenduse tollipoliitika programm “Toll 2007” jätkab laienemisprotsessi toetamist, andes kandidaatriikidele praktilist abi,kehtestades suuniseid ühenduse õigusaktide kohaldamiseks, arendades informaatikasüsteeme ning pakkudes praktilist abinagu koolitus, eriti ühenduse tolliseadustiku alal. Lisaks sellele toetatakse piiriülese koostöö arendamist laienenud liidu jaselle uute naabrite vahel kooskõlas komisjoni poolt vastu võetud uue naabruspoliitikaga.

Tegevus 14 04: Tollipoliitika

2006. aastaks kavandatavad meetmed on seotud osaga programmist “Toll 2007”. Selle programmi peamine eesmärk ontagada, et tolliametid kohaldaksid ühenduse õigusakte viisil, mis tagaks laienenud ühenduse siseturu nõuetekohase toi-mimise. Programmi täpsemad eesmärgid arvestavad vajadust tagada olemasolevate informaatikasüsteemide tõhus toimi-mine ja jätkuv areng ning pettusevastaste meetmete tugevdamine, aidates sellega kaasa konkurentsikeskkonna loomiseleäritegevuseks.

Kavandatakse meetmeid informaatikavaldkonnas (CCN/CSI, transiit, tariifiküsimused ja tolli arvutistamine:eToll, tollisea-dustiku moderniseerimine), ühismeetmeid (seminarid ja õpikojad, ametnike vahetamine, koolitus, järelanalüüs ja võrd-lev analüüs) ja muid tegevusi (töögrupid ja projektigrupid).

Tolliühenduse laienemine kümnesse uude liikmesriiki koos suure osa ühenduse välispiiri nihkumisega ida suunas tähen-dab hoolikat järelevalvet uute liikmesriikide tegevuse üle selles valdkonnas. Uute liikmesriikide valitsusasutustel aida-takse osaleda kontrollimehhanismis, mis kaitseb siseturgu kaubavahetuses kolmandate riikidega.

Tegevus 14 05: Fiskaalpoliitika

Fiskaalpoliitika valdkonnas kavandatud tegevustel on järgmised eesmärgid.— Tõsta konkurentsivõimet siseturu konsolideerimisega ja soodsa maksukeskkonna loomisega eraisikutele ja äriette-võtetele piiriülesteks tehinguteks, lihtsustades tolli- ja maksutoiminguid.

— Maksutõkete kõrvaldamine ja halduskulude vähendamine. Tugevdada liikmesriikide halduskoostööd, et tõhustadavõitlust maksupettuste vastu.

— Tugevdada kontrolli ühenduse õiguse rakendamise üle 25 liikmesriigis, et kindlustada käibemaksu ühtne rakenda-mine ja aktsiisiga maksustatava kauba ringlus.

— Lihtsustada ja moderniseerida kõrge aktsiisimääraga maksustatud kaupade ringluse ja kontrolli kohta käivaid reeg-leid, võttes arvesse arvutistamise vajadusi. Lihtsustada ja ühtlustada maksusüsteeme ning vähendada halduskulusid.

“Fiscalis 2003-2007” programmi üldine eesmärk on edendada maksusüsteemide nõuetekohast toimimist siseturul, tugev-dades koostööd osalevate riikide, nende haldusasutuste ja ametnike vahel, ning koostada loend probleemidest, mis või-vad koostööd õiguskorra ja haldustavade osas takistada, ning neile lahenduste otsimine.

Eelkõige on kavandatud erinevaid meetmeid side- ja teabevahetussüsteemide valdkonnas (CCN/CSI, Fiscalis infosüsteem),ametnike vahetamise, töögruppide, seminaride ja mitmepoolse kontrolli, ühiste koolitusalgatuste ja muude tegevusteosas.

Aktsiiside arvutistamisega (EMSC) kaasneb Euroopa arvutistatud kontrollisüsteemi rakendamine, et jälgida aktsiisiga mak-sustavate kaupade liikumist.


3.15. Jaotis 15: Haridus ja kultuur




1 2 3 4 3/1 4–2

01Hariduse ja kultuuripoliitikavaldkonnahalduskulud

98,32 108,58 10,44 %

(välja arvatud järgmisedartiklid)

01 60 Teabevahendite ostmine 2,40 2,65 10,42 %

02 Haridus 414,08 426,07 2,90 %

03 Kutseõpe 243,84 234,21 – 3,95 %

04 Kultuur ja keel 38,08 36,83 – 3,29 %

05 Noored ja sport 111,24 102,60 – 7,77 %

06 Dialoog kodanikega 35,38 28,71 – 18,86 %


— — 0,— %


Haldustoetus hariduse jakultuuri peadirektoraadile

Hariduse ja kultuuripeadirektoraadi poliitilinestrateegia jakoordineerimine

Inimressursid




Jaotis 15 — Kogusumma 943,35 661 939,65 638 – 0,39 % – 23

(*) 2006. aasta esialgse eelarveprojekti inimressursside arvud ei sisalda rakendusasutuse personali, mis on hinnanguliselt 217 (ametikohad ja abipersonal).

Selle poliitikavaldkonna eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu inimmõõdet, aidates luua teadmiste Euroopat, arendadesEuroopa kultuuriruumi ja kaasates Euroopa kodanikke Euroopa ehitamisse.

Lissaboni eesmärkidega kooskõlas olev ülesanne on luua Euroopa elukestva hariduse ja koolituspiirkond, millest kuju-neks 2010. aastaks mõõdupuu kogu maailma jaoks ning aidata teha Euroopa Liidust maailma kõige konkurentsivõime-lisem ja dünaamilisem teadmistel põhinev majandus, mis suudaks endas ühendada püsiva majanduskasvu, töö kvanti-teedi ja kvaliteedi parandamise ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse. Hariduse ja kutseõppe valdkonnas toetatakseLissaboni strateegiat, korraldades liikmesriikides ja Euroopa tasandil arutelusid hariduse ja koolituse üldisest olukorrast.Kaks muud meedet aitavad konkreetselt kaasa valdkonna aktiivse koostöö tõhustamisele: Euroopa kvalifikatsiooniraa-mistiku arendamine ja ainepunktide ülekandmist võimaldava süsteemi loomine.

Euroopa kultuurilise mitmekesisuse säilitamiseks ja toetamiseks tuleb võtta meetmeid. Kultuurilist mitmekesisust käsit-leva UNESCO rahvusvahelise konventsiooni läbirääkimiste järelmeetmed ja kultuuridevahelise dialoogi tugevnemine (eritiEuroopa kultuuridevahelise dialoogi teema-aastal 2008) aitavad samuti edendada kultuurilist mitmekesisust.

Uue valitsemistava vaimus on oluline soosida kodanike ning eriti noorte aktiivset osalemist Euroopa projektis ja aidatakaasa mõistmise, vastastikuse usalduse ja sallivuse arendamisele muule maailmale avatud liidus. Euroopa noorsoopaktiraames, noorte ning nende esindajate vahelise struktureeritud dialoogi tugevnemisega ja noorsooalaste tegevuste lisami-sega on esimesi meetmeid juba rakendatud, lisaks arengule, mis on toimunud avatud koostöö vallas.


Neid eesmärke on püütud saavutada riikidevaheliste meetmetega, mis suuremas osas jõuavad lõpule 2006. aastal. See-tõttu sõltuvad 2006. aastaks kavandatud rahasummad nende programmide algatusotsustes sisalduvastfinantsraamistikust.

Suur osa haridusele eraldatud vahendite kasvust 2006. aastal on põhjustatud Erasmus Mundus programmi tähtsuse suu-renemisest (2006. aastaks on kavandatud 40,5 miljonit eurot, võrrelduna 27 miljoni euroga 2005. aastal). Socratese prog-rammi korrigeeritakse (kavandatud on 361,8 miljonit eurot) selle kestvusajaks (2000–2006) kavandatud kogusummakohaselt. Samuti korrigeeritakse eLearning programmi eraldisi (14,0 miljonit eurot), et need püsiks programmi kestvu-sajaks (2004–2006) määratud summa piires. Valdkonna muudele tegevustele kavandatud assigneeringud, mis hõlmavadtoetusi haridusvallas tegutsevatele organisatsioonidele, järgivad samuti programmi loomishetkel määratletud finantsraa-mistikku. Tehakse ettepanek, et nende ridade korrigeerimisega suurendataks European University Institution’ile antavaidtoetusi, et edendada doktorikraadi omandanud noorteadlaste tegevust.

Kutseõppe valdkonnas on ühenduse tegevus seotud peamiselt Leonardo da Vinci programmi teise faasiga, mille tarvison 2006. aastaks kavandatud 202,1 miljonit eurot. Eelarve vähenemine 2005. aastaga võrreldes (212,2 miljonit eurot)on vastavuses programmi kestvusajaks (2000–2006) määratud finantsraamistikuga. See peatükk hõlmab ka toetusiEuroopa Kutseõppe Arenduskeskusele (2006. aastaks on kavandatud 16,4 miljonit eurot) ja Torinos asuvale EuroopaKoolitusfondile (2006. aastaks on kavandatud 19,5 miljonit eurot, sealhulgas 3 miljonit Phare programmile).

Kultuuri ja keele valdkonnas on ühenduse tegevus seotud peamiselt kultuuri toetamise raamprogrammiga, milleks on2006. aastal kavandatud 34,6 miljonit eurot, kooskõlas programmi kestvusajaks (2000–2006) määratud kogusumma-ga. Muudeks tegevusteks kavandatud assigneeringud, mis hõlmavad toetusi kultuurivallas tegutsevatele organisatsiooni-dele, on samuti kooskõlas programmi mitmeaastase finantsraamistikuga (2004–2006).

Noorsoo ja spordi valdkonnas on ühenduse tegevus seotud peamiselt programmiga “Noored”, milleks on 2006. aastaleraldatud 104, 1 miljonit eurot. Eelarve vähenemine 2005. aastaga võrreldes (111,5 miljonit eurot) on vastavuses prog-rammi kestvusajaks (2000–2006) määratud finantsraamistikuga. Muudeks tegevusteks kavandatud assigneeringud, mishõlmavad noorsoovallas tegutsevate organisatsioonide toetamist, on samuti kooskõlas programmi mitmeaastase kogu-summaga (2004–2006).

ValdkonnaDialoog kodanikega kavandatud assigneeringud, mis hõlmavad toetusi kodanikuaktiivsuse valdkonnas tegut-sevatele organisatsioonidele, on kooskõlas programmi mitmeaastase kogusummaga (2004–2006) ja neid iseloomustabeelkõige sõpruslinnade tegevusele määratud assigneeringute vähenemine (2006. aastaks on kavandatud 9,7 miljonit eurotvõrrelduna 12,5 miljoniga 2005. aastal). Tehakse ettepanek, et 2006. aastal võiks kodanikuaktiivsuse valdkonnas tänuuuele õiguslikule alusele proovida uusi toetusvorme komisjoni aastateks 2007–2013 kavandatud programmi raames.

Tuleb märkida, et enamiku programmide halduskulude assigneeringuid kasutatakse osaliselt 2005. aastal loodud raken-dusasutuse tegevuskulude katmiseks; 2006. aasta on selle asutuse esimene täistööaasta. Hariduse ja kultuuri valdkonnaltrakendusasutusele 2006. aastal kavandatud assigneeringud on 25,4 miljonit eurot.


3.16. Jaotis 16: press ja teave




1 2 3 4 3/1 4–2

01Pressi ja teabepoliitikavaldkonnahalduskulud

113,85 123,02 8,06 %

02Meedia teavitaminekomisjoni otsustest japoliitikast

17,20 20,55 19,48 %

03Avaliku arvamusearengusuundade analüüs jakodanikele mõeldudüldteabe väljatöötamine

28,07 21,82 – 22,27 %

04Teabevahendite integreeritudhaldamine (kesk- jakohalikul tasandil)

15,40 11,20 – 27,27 %

05Teabevahetuse ja -võrkudekoordineerimine euroopaliidus

19,60 15,72 – 19,80 %


— — 0,— %


Haldustoetus pressi ja teabepeadirektoraadile

Pressi ja teabepeadirektoraadi poliitilinestrateegia jakoordineerimine

Inimressursid




Jaotis 16 — Kogusumma 194,12 959 192,31 1 014 – 0,93 % 55

Selle poliitikavaldkonna eesmärk on:

— teavitada meediakanaleid ja kodanikke komisjoni tegevusest ning tutvustada komisjoni poliitika eesmärke,

— teavitada komisjoni avalikust arvamusest liikmesriikides.

Selle eesmärgi saavutamiseks:

— on tsentraliseeritud kõik kontaktid ajakirjandusega,

— teabeedastuse ja teavitamise küsimustes uurib komisjon võimalusi ühtse lähenemisviisi väljatöötamiseks. See hõl-mab kontakte peadirektoraatidega ja komisjoni talitustega, millel on valdkondliku teabe eest vastutavaid teabeüksusi,

— töötatakse välja parlamendi, nõukogu ja liikmesriikidega tehtava koostöö ühtne kord,

— liikmesriikides asuvate esinduste kogu tegevus kooskõlastatakse.

Põhieesmärgid on järgmised:

— teha Euroopa Komisjon ja selle tegevus meedia kaudu positiivselt nähtavaks ning edastada komisjoni poliitilisedsõnumid meediakanalitele levitamiseks,


— anda liikmesriikidele ja kandidaatriikidele järjepidevat teavet Euroopa Liidu kohta, et kodanikud tunneksid end pii-savalt teadlikena Euroopa Liidust ja selle tegevusest,

— kasutada kõiki kaasaegseid suhtlusvahendeid, et toetada kahe esimese eesmärgi saavutamist selge strateegiaga, mil-les arvestatakse erinevate meediakanalite rolli ja mõju.

2005. aasta on esimene selle poliitikavaldkonna tegevuse täisaasta laienenud Euroopa Liidus.

Seepärast tuleb peakorteritele ja esindustele eraldada piisavad vahendid teavitamis- ja kommunikatsioonistrateegiarakendamiseks.


3.17. Jaotis 17 Tervishoid ja tarbijakaitse




1 2 3 4 3/1 4–2

01Tervise- ja tarbijakaitsepoliitikavaldkonnahalduskulud

119,55 129,77 8,55 %

02 Tarbijapoliitika 19,08 19,08 0,— %

03 Rahvatervis 70,45 83,60 18,66 %

04Toidu ohutus, loomadetervishoid, loomade heaoluja taimetervis

305,08 325,30 6,63 %


— — 0,— %


Haldustoetus tervise- jatarbijakaitsepeadirektoraadile

Tervise- ja tarbijakaitsepeadirektoraadi poliitilinestrateegia jakoordineerimine

Inimressursid





(*) 2006. aasta esialgse eelarveprojekti andmed inimressursside kohta ei hõlma rakendusasutuse töötajaid, keda on arvestuslikult 38 (ametikohtade loetelustoodud kohad ja abipersonal).

Tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi eesmärk on parandada Euroopa kodanike tervist ning suurendada turvalisustja usaldust. Peadirektoraadi eesmärk on anda tarbijatele võimupädevust, kaitsta ja parandada inimeste tervist, tagada toiduohutus ja terviklikkus, kaitsta loomade ja taimede tervist ning edendada loomade humaanset kohtlemist.

2005. aasta majanduskavas sätestatud mitmeaastaste eesmärkide puhul ei ole ette nähtud suuri muutusi. Tervishoiu jatarbijakaitse peadirektoraadi töö jätkub kooskõlas meie poliitika kolme järgmise põhisuunaga: tarbijapoliitiline stratee-gia aastateks 2002–2006, tervishoiuprogramm aastateks 2003–2008 ja toiduohutust käsitlevas valge raamatu peatükisnimetatud meetmed, kusjuures viimasel ajal pööratakse tähelepanu uue komisjoni juhtimisel kavandatud uutele algatus-tele. Kõnealuste üldiste eesmärkide raames raskuspunkt siiski muutub eelkõige seoses finantsperspektiivides määratletudalgatustega ja meie tervishoiualase töö laiendamisega. 2006.–2007. aastal, silmas pidades liikmesriikide ja sidusrühmadetaotlusi täiendavate meetmete kohta komisjoni avaliku arutelu raames, tugevdatakse tervishoiualaseid investeeringuidkäsitlevaid meetmeid. Käesoleva tervishoiuprogrammi vahehindamine viiakse läbi 2006. aastal.

— Põhieesmärgid on järgmised:

Tarbijapoliitika: rakendada tarbijapoliitika viieaastase strateegia kohast tegevusprogrammi, et parandada tarbijakaitsetkogu ELis, jõustada tarbijakaitse eeskirjad ja suurendada tarbijate usaldust siseturul, parandades sedasi konkurentsi ette-võtete ja tarbijate vahelises äritegevuses. Välja töötada uus tervishoiu- ja tarbijapoliitika strateegia ning uus tervishoiu- jatarbijapoliitika meetmete finantsraamistik.

Rahvatervis: saavutada inimeste tervise kaitse kõrge tase ühenduse poliitika kõigi valdkondade arendamisel ja rakenda-misel tänu ühtse tervishoiustrateegia edendamisele, eriti tänu mitmeaastase tervishoiuprogrammi rakendamisele. Töö-tada välja uus tervishoiu- ja tarbijapoliitika meetmete finantsraamistik.


Toidu ohutus, loomade tervishoid, loomade heaolu ja taimetervis: viia koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogugalõpule toiduohutust käsitlevas valge raamatu peatükis kavandatud õigusloome kava ja teised algatused ning tagada ühen-duse õigustiku tõhus rakendamine liikmesriikides ja kolmandates riikides ning veenduda selles. Jagada olulist toidu- jasöödaalast teavet tarbijatele, et tagada suurem teadlikult tehtavate valikute võimalus, eelkõige parema toodete märgista-mise abil.— 2006. aasta põhisuunised on järgmised:

Tarbijapoliitika: põhirõhk on 2005. aastal kavandatud rahvatervise- ja tarbijakaitseprogrammi käsitlevatel läbirääkimis-tel. 2006. aastal lõpetab tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat toimimisvõimalusi käsitleva põhialgatuse katseetapi, s.otarbijakoolituse moodulite väljatöötamise. Pärast liikmesriikide täiskasvanukoolituse õpetajate võrgustiku väljatöötatudmoodulite katsetamist ja hindamist kavatseb komisjon 2006. aastal käivitada täielikult väljakujundatud algatuse, mis jäl-legi hõlmab õpetajaid, et töötada välja mitmeid interaktiivseid koolis kasutatavaid õpetamismooduleid tarbimisega seo-tud teemade kohta. Sellega luuakse alus 2007.–2013. aasta finantsperspektiivis ettenähtud ülesandele, mille võtab üleEuroopa tarbijainstituut. 2006. aastal hakkab tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat ette valmistama teist 2007.–2013.aasta finantsperspektiivis ettenähtud tarbjapoliitilist algatust, et kontrollida liikmesriikide tarbijapoliitikat, luues sellekskomisjoni ametnikest koosneva töörühma. See on vajalik, et tagada meie seadusandlike algatuste nõuetekohane raken-damine ja kohaldamine ning saavutada liikmesriikide ja ELi tarbijapoliitika jätkuv ja tugevdatud integreerimine vastavaltasutamislepingule.

Rahvatervis: 2006. aasta esmane ülesanne on rakendada rahvatervise programmi (2003–2008) ja ette valmistada järg-mine rahvatervise programm. Rahvatervise- ja tarbijaprogrammi käsitlevasse ettepanekusse lisatud tervishoiustrateegiaeesmärk on ühendada kõik olemasolevad ja kavandatud tervishoiumeetmed järjekindlasse ja ühtsesse raamistikku. Sel-line strateegia peaks looma ELi palju tugevama ja läbipaistvama tervishoiupoliitika. Lisaks on nimetatud strateegia ees-märk määratleda uue komisjoni nägemus ja teha kindlaks Euroopa tervishoiupoliitika tähtsamad eesmärgid ja prioritee-did järgmistel aastatel (2005–2010).

Õigusaktide eelnõud on seotud konkreetsete valdkondadega ning käsitlevad eelkõige Euroopa laste ja noorte tervist,vaimse tervise algatust, Euroopa toitumise ja kehalise aktiivsuse strateegiat, teatist suitsuvabade alade kohta, rahvatervi-sega seotud struktuuride ja menetluste kohta käivate õigusaktide ettepanekute paketti, rahvatervise portaali väljatööta-mist, kiirhoiatussüsteemide moderniseerimist ning tervishoiualast valmisolekut ja reageerimisvõimet.

Toidu ohutus, loomade tervishoid, loomade heaolu ja taimetervis: eesmärk on tagada võimalikult kõrge tarbija-kaitse ja toiduohutuse, loomade tervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise standardite tase. 2006. aastal on erilise tähe-lepanu all ühenduse toiduohutusalase koolituse strateegia tõhusam rakendamine, Veterinaar- ja Toiduameti läbiviidavatekontrollimiste arvu suurendamine ELi kaubanduspartnerite puhul ja laienenud ELis Euroopa piiripunkte käsitlevakoordineerimis- või tugiüksuse või –asutuse tugevdamine, ülemaailmse toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi tõhus-tamine, kartulivähi kontrolli käsitleva nõukogu direktiivi läbivaatamise kohta tehtud komisjoni ettepaneku ettevalmis-tamine, solidaarsuse ja toetuse tagamine taimetervise inspektsiooni infrastruktuuride puhul, loomade heaoluga seotuduute õiguslike algatuste väljatöötamine, olemasolevate miinimumnõuete täiendamine ja loomade heaolu edendamine rah-vusvahelisel tasandil.— Muud olulised erinevused

Riskijuhtimise tähtsust suureneb pidevalt ELi rahvatervise kontekstis, (nt SARS, lindude gripp, bioterrorism) ja 2006. aastaeelarves on ettevalmistavaid meetmeid käsitlev 2 miljoni euro suurune eelarverida ette nähtud kõnealuse vahendiga seo-tud esialgsete põhivajaduste katmiseks. Nimetatud meede peaks viima 2007. aastal algava tervishoiuprogrammi uue vald-konna “valmisolek ja reageerimine” ettevalmistamiseni. Kõnealune programm peaks parandama valmisolekut ja reagee-rimisvõimet, keskendudes kindlatele mehhanismidele (nt kiirabi süsteem).

Euroopa Haigustõrje ja -järelvalve Keskuse (ECDC) puhul on vaja arvestada suuremate kuludega (nt hoone rent, palgad),mis tulenevad otsusest viia asutus Stockholmi, mitte aga Brüsseli või Luxembourgi (millele toetus algne kuluarvestus).Seetõttu taotletakse 2006. aastaks algselt ettenähtud 14,3 miljoni euro asemel 15,3 miljonit eurot.


3.18. Jaotis 18: Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala




1 2 3 4 3/1 4–2

01Poliitikavaldkonnavabadusel, turvalisusel jaõiglusel rajanev alahalduskulud

49,30 57,71 17,08 %

02 Välispiirid, viisapoliitika jaisikute vaba liikumine 355,16 333,75 – 6,03 %

03 Ühine sisserände- javarjupaigapoliitika 74,19 89,19 20,22 %

04 Kodakondsus ja põhiõigused 20,87 20,84 – 0,19 %

05

Seaduste rakendamise alanekoostöö ning üldise jaorganiseeritud kuritegevusevastane võitlus jaennetustöö

31,33 33,76 7,76 %

06Tõelise euroopa õigusalaloomine kriminaal- jatsiviilasjades

18,81 20,01 6,38 %

07 Koordineerimine uimastitevaldkonnas 12,— 12,10 0,83 %

08 Poliitiline strateegia jakoordineerimine 34,40 36,35 5,67 %


— — 0,— %


Haldustoetus justiits- jasiseküsimustepeadirektoraadile

Inimressursid





Üks Euroopa Liidu põhiseaduse lepingus kindlaks määratud peamistest prioriteetidest on luua oma kodanike jaoks vaba-dusel, turvalisusel ja õigusel põhinevat ala. Vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine liidus on seetõttu uue komisjonivastu võetud viie aasta strateegia peamine prioriteet. Viis aastat pärast Tampere programmi vastuvõtmist võttis EuroopaÜlemkogu 2004. aasta novembris vastu Haagi programmi — uue mitmeaastase programmi, mis paneb järgmiseks viieksaastaks paika vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eesmärgid. See programm peegeldab ka põhiseaduse lepingusväljendatud ambitsioone. Haagi programmi vastuvõtmisest tulenevas tegevuskavas, mille komisjon kavatseb esitadaEuroopa Ülemkogule 2005. aasta juunis, esitatakse selle järeldused konkreetsete meetmetena ning määratakse kindlaksmeetmete ajakava.

Kogemus on näidanud, et õigus-, vabadus-, ja turvalisusküsimuste peadirektoraat töötab valdkonnas, kus uued poliitili-sed prioriteedid tõstatuvad ootamatutest sündmustest, näiteks vastusena 11. märtsi 2004. aasta Madridi terrorirünnaku-tele. On oluline, et komisjon reageeriks sellistele sündmustele kiiresti ja et tulemuslikuks ja tõhusaks reageerimiseks pii-saks vahendeid ning et samaaegselt jätkuks ka tööprogrammi täitmine.


2006. aastal domineerivad õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi strateegiat komisjoni 9. detsembri2004. aasta orientatsiooniläbirääkimistel määratletud strateegilised eesmärgid ning Euroopa Ülemkogu 5. novembril2004. aastal vastu võetud Haagi programmis esitatud strateegilised suunised. 2006. aasta kujuneb murranguliseks kapõhiseaduse lepingu jõustumisega seotud poliitiliste ja institutsionaalsete muutuste ettevalmistamise poolest.Põhiseaduse leping on toonud kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhinevat ala reguleerivate sätete põhjaliku läbi-vaatamise. Õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat teeb olemasolevate lepingute õiguslike piirangute raa-mes kõik vajaliku tagamaks, et põhiseaduse lepingus ettenähtud meetmeid saaks rakendada niipea, kui see jõustub.

Konkreetsed eesmärgid

Selleks et tagada viie aasta strateegia ja Haagi programmi rakendamine, keskendub õigus-, vabadus- ja turvalisusküsi-muste peadirektoraat 2006. aastal liidu ühise võimekuse parandamisele valdkondades nagu põhiõiguste, minimaalsetemenetluslike tagatiste ja õiguskaitse kättesaadavuse tagamine, hädasolijatele kaitse pakkumine pagulaste seisundit käsit-leva Genfi konventsiooni ning muude rahvusvaheliste lepingute alusel, võitlus piiriülese organiseeritud kuritegevuse jaterrorismi vastu, arvestamine Europoli ja Eurojusti potentsiaaliga, nii tsiviil- kui ka kriminaalasju käsitlevate kohtuot-suste ja sertifikaatide vastastikuse tunnustamise jätkamine ning õiguslike ja kohtualaste takistuste kõrvaldamine piiri-ülest toimet omavaid tsiviil- ja perekonnasju käsitlevates menetlustes. Lisaks teeb õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustepeadirektoraat endast oleneva, et tagada 2005. aastal vastu võetava uimastivastase tegevuskava rakendamine, mis onkoostatud kooskõlas 2004. aasta detsembris Euroopa Ülemkogul vastu võetud Euroopa 2005.–2012. aasta uimastivas-tase strateegiaga.

Samuti jätkab õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat Haagi programmis ette nähtud ühenduse vabadus-,turvalisus- ja õiguspoliitika ühtse välismõõtme väljatöötamist. 2006. aastal jätkab peadirektoraat koostöös EuroopaÜlemkogu peasekretariaadiga ülemkogus 2005. aasta lõpus vastu võetava strateegia rakendamist.

2006. aasta on oluline ka 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi koostamise lõpuleviimise seisukohast, kuna selle koha-selt kasvab oluliselt õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi eelarve kasvab oluliselt. 2006. aastal hakkabõigus-, vabadus-, ja turvalisusküsimuste peadirektoraat koostama Euroopa õigusaktide eelnõusid, milles määratletakseEurojusti ja Europoli struktuur, tegevus, tegutsemisala ja ülesanded ning vastavalt põhiseaduse lepingu artiklitele III-273ja III-276 nähakse ühtlasi ette, kuidas Euroopa Parlament koostöös riikide parlamentidega kontrollib Europoli tegevust.

Nagu otsustatud Euroopa Ülemkogu Haagi istungil, on komisjoni peamisteks prioriteetideks meetmete õigeaegne raken-damine ja hindamine, kaasa arvatud vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas. Selleks tuleb õigus-, vabadus- ja turva-lisusküsimuste peadirektoraadil esitada ettepanekud niipea kui põhiseaduse leping jõustub, igal aastal koostada meet-mete hindamise aruanded ning teavitada nii Euroopa Parlamenti kui ka riikide parlamente.

Lisaks võiks mainida ka vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üldist poliitilist keskkonda. Kogemus on näidanud,et õigus-, vabadus-, ja turvalisusküsimuste peadirektoraat on valdkond, kus uued poliitilised prioriteedid tõstatuvad oota-matutest rahvusvahelise olemuse ja mõõtmega sündmustest. Komisjoni ülesanne on kiiresti reageerida, kuigi komisjoniltuleb tihti konkureerida liikmesriikidega valdkondades, kus mõlemal on algatusõigus.

Töö selliste uute prioriteetidega, mille on eelnevalt heaks kiitnud Euroopa Ülemkogu, peab toimuma samaaegselt õigus-,vabadus-, ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi tööprogrammiga. Tõenäoliselt kordub selline olukord 2006. aastal.

Eespool nimetatud asjaolude mõju eelarvele

Kuna õigus-, vabadus-, ja turvalisusküsimuste peadirektoraat loodi alles hiljuti, on eraldatud rahalised vahendid olnudsuhteliselt piiratud, kuigi see valdkond on muutumas üha tähtsamaks poliitiliseks prioriteediks. Õigus-, vabadus-, ja tur-valisusküsimuste peadirektoraadile 2006. aastaks eraldatud assigneeringud jäävad 2005. aasta tasemele. Põhilisteks rahas-tamisvahenditeks (majanduslikust seisukohast) on Schengeni toetus ja rahalised vahendid, millest kaetakse Venemaa jaKaliningradi vahelise lihtsustatud transiididokumendi sisseseadmisega seotud täiendavad kulud (vastavalt 310 miljoniteurot ja 14 miljonit eurot). 2006. aasta on viimane aasta, mil selliseid üleminekuvahendeid kasutada saab.


Hoolimata kehtiva finantsperspektiivi piirangutest eraldatakse rohkem kui pool 3. rubriigi eelarvevahendite kasvust vaba-duse, turvalisuse ja õiguse valdkonnale. 10 miljonit eurot on eraldatud biomeetria kasutuselevõtuks 2006. aastal ning2 miljonit eurot on eraldatud Eurojustile infrastruktuuri, sealhulgas info- ja sidetehnoloogiliste süsteemide ülesehitamiselõpuleviimiseks.

Kuna 2006. aasta on kehtiva finantsperspektiivi viimane aasta ning vabaduse, turvalisuse ja õiguse peadirektoraadi tege-vusega seotud tulevased raamprogrammid näevad ette vajalikud vahendid alates 2007. aastast, keskendutakse 2006. aastaesialgses eelarveprojektis katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jätkamisele. Komisjon on teinud ettepaneku ainultkahe uue meetme suhtes, milleks on ettevalmistav meede karistusregistri andmete vahetamise elektroonilise süsteemi esi-mese etapi käivitamiseks ja kriisiohjesuutlikkuse üksuse loomiseks.


3.19. Jaotis 19: Välissuhted




1 2 3 4 3/1 4–2

01 Välissuhete poliitikavaldkonna halduskulud 384,20 406,95 5,92 %

02 Mitmepoolsed suhted ja välissuheteüldküsimused 98,57 102,77 4,26 %

03 Ühine välis- ja julgeolekupoliitika 62,20 62,40 0,32 %

04 euroopa demokraatia ja inimõiguste algatus(eidhr) 120,40 91,30 – 24,17 %

05 Suhted ühenduseväliste oecd-riikidega 16,— 17,— 6,25 %

06 Suhted ida-euroopa, kaukaasia ja kesk-aasiavabariikidega 483,58 504,90 4,41 %

08 Suhted lähis-ida ja vahemere lõunapiirkonnariikidega 1 047,67 1 087,56 3,81 %

09 Suhted ladina-ameerikaga 310,62 301,20 – 3,03 %

10 Suhted aasiaga 732,— 794,52 8,54 %

11 Välissuhete poliitikavaldkonna poliitilinestrateegia ja koordineerimine 24,60 25,— 1,61 %

49 Endise finantsmääruse alusel teostatudprogrammide halduskorralduskulud — — 0,— %


Haldustoetus koostöötalitusele europeaid(relex)

Haldustoetus välissuhete peadirektoraadile

Välistalitus

Euroopa naabruspoliitika koordineerimine

Inimressursid

Koosseisulised töötajad 1 492 1 453 – 39

Mittekoosseisulised töötajad 1 149 1 086 – 63


Jaotis 19 — Kogusumma 3 279,85 2 734 3 393,61 2 705 3,47 % – 29

(*) 2006. aasta esialgse eelarveprojekti inimressursside arvud ei sisalda rakendusasutuse personali, mis on hinnanguliselt 2 (ametikohad ja abipersonal).

Välissuhete poliitikavaldkond koosneb üheksast tegevusvaldkonnast: suurematest geograafilistest programmidest jamõnedest temaatilistest tegevustest. Üks tegevus, mis varem selle poliitikavaldkonna alla kuulus, suhted Lääne-Balkaniriikidega, viidi üle laienemise valdkonna alla vastavalt paranduseelarvele 1/2005. Järgnevalt esitatakse esialgse eelarve-projekti kulukohustuste assigneeringute areng (siin ära toodud summades sisalduvad ka haldusalaste toetusmeetmetekulud ehk endised BA-read, selle asemel, et neid esitada eraldi peatükis 19 01):


Ida-Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigid (+ 5,4 %; 538,4 miljonit eurot): esialgne eelarveprojekt kinnitab 2005.aasta kasvu vastavalt rahastamisprogrammile. See kajastab Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika arengut. Aastaks 2006rakendatakse Euroopa naabruspoliitika tegevuskavad Ukraina, Moldova, Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia osas (kolmviimasena nimetatut ootavad veel heakskiitu). Seetõttu peab toetust mainitud riikidele suurendama. EL kavatseb raken-dada ka plaane luua neli ühist ruumi Venemaaga: majandusruum, ühine vabadust, turvalisust ja õigust hõlmav ruum,ruum, mis hõlmab koostööd välisjulgeoleku nimel ning teadustegevust ja haridust hõlmav ruum, mis sisaldab ka kul-tuurilisi aspekte. Nende nelja ühise ruumi arendamine nõuab programmi sihipärasemaks muutmist. Lisaks on vajalik toe-tada kuut selle regiooni riiki, mis on välja arendanud, või peatselt välja arendamas, vaesuse vähendamise strateegiaid.

Vahemere ja Lähis-Ida regioon (+ 4 %; 1 111,5 miljonit eurot): Selle regiooni osakaal 4. rubriigi eelarvest on üle 20 %.Esialgne eelarveprojekt sisaldab lisatoetust Iraagile samal tasemel kui 2005. aastal (200 miljonit eurot). Esialgses eelar-veprojektis toetatakse Lähis-Ida rahuprotsessi ning Palestiina omavalitsuse reformipüüdlusi ning tulevase Palestiina riigiinstitutsioonide väljaarendamise meetmeid spetsiaalsete eelarveridadega osana MEDA-programmist. MEDA-programmikaudu antakse regioonile põhiline osa abist. 2004. aastal kiideti heaks oluline toetuste suurendamine sellele regioonileaastateks 2004–2006 osana uuesti määratletud koostööraamistikust lõunanaabritega. Esialgne eelarveprojekt kajastab2004. aasta eelarvega alustatud programmide muutmist. 2006. aastaks peaks EL rakendama Euroopa naaberriikide polii-tika tegevuskavad Jordaania, Iisraeli, Maroko, Tuneesia, Läänekalda ja Gaza sektori osas, vastu võtma Liibanoni ja Egip-tuse ENP-kavad ja välja töötama ENP-kava Alžeeria jaoks. See nõuab täiendava abi andmist.

Ladina-Ameerika (– 4,9 %; 313,5 miljonit eurot): esialgne eelarveprojekt toetab ELi ja Ladina-Ameerika strateegilise part-nerluse edendamist, jätkamist ja süvendamist. ELi eesmärk 2006. aastal on täielikult kaasa aidata komisjoni poolt heakskiidetud viieaastaste strateegiliste eesmärkide elluviimisele. Ladina-Ameerikale kavandatud summa puhul tuleb arvessevõtta, et ajutine täiendav abi Kesk-Ameerikale (250 miljonit eurot), mis anti aastatel 1999–2003 PRRAC programmi raa-mes orkaani Mitch poolt tekitatud kahju korvamiseks, on lõppenud. Kuigi kavandatav summa 2006. aastal on veidi väik-sem kui 2005. aasta assigneeringud, ületab 2004–2006 aasta Ladina-Ameerika eelarve 1999–2003. aasta eelarvet 16 %võrra, kui jätta kõrvale ajutised assigneeringud.

Aasia (+ 8,9 %; 824 miljonit eurot): kavandatud kasv kajastab ELi toetust tsunamijärgsetele ülesehitus- ja taastustöödele.Komisjon on kinnitanud oma kavatsust anda aastatel 2005 ja 2006 350 miljonit eurot taastusabi. Tegevuses keskendu-takse EÜ abi kavandamisele, nagu näiteks transpordi ja sotsiaalse infrastruktuuri taastamine, kogukondade ja äritegevusetaasalustamine, tegevuse kooskõlastamisele muude riikide ja abiandjatega ning kaubandust, võlgu, varajast hoiatamisesüsteemi ja kodanikukaitset käsitlevate kõrvalmeetmete arendamisele. Komisjoni ettepanek hõlmab 180 miljonit eurot,mis makstakse peamiselt taastus-/ülesehitustöid käsitlevatelt eelarveridadelt. Esialgne eelarveprojekt kajastab ka EL tege-vust Afganistanis vastavalt Tokyos antud lubadustele. Komisjon teeb ettepaneku säilitada 2006. aastal 2005. aasta toe-tuste tase. Afganistanile ja tsunamijärgsele ülesehitustööle pööratav tähelepanu ei vähenda regiooni teiste abisaajate toe-tusi, sest esialgses eelarveprojektis pakutakse välja toetuse vähene kasv, mis vastab rahastamisprogrammile.

Temaatilised programmid: 2005. aastal võttis eelarveasutus taaskasutusele eelarverea, et toetada Põhja-Lõuna koos-tööd narkootikumidevastases võitluses. Kavandatud on 6 miljoni euro suurune assigneering, mida on sama palju kui2005. aastal. Kuna suurt rõhku pannakse komisjoni kriisidele reageerimise võime tugevdamisele, siis kasvavad ka assig-neeringud kiirreageerimise korrale 30 miljonilt eurolt 2005. aastal 33 miljonini, mis vastab rahastamisprogrammile.Inimõiguste edendamiseks mõeldud assigneeringud on kavandatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiseleotsusele 2004. aasta lõpus. Kuigi assigneeringud vähenevad aasta-aastalt, oleks vale arvata, et 2006. aasta eelarveprojek-tis pööratakse inimõigustele vähem tähelepanu. Inimõiguste edendamine on kujunenud tähtsaks osaks kõikides ELivahendites, mida EL kasutab suhetes kolmandate riikidega, mille eesmärk on lõimida inimõiguste küsimused kõikidesseELi välissuhteid käsitlevatesse poliitikatesse ja programmidesse. Pärast kolmandate riikidega migratsiooniküsimustevaldkonnas tehtava koostöö õiguslike aluste jõustumist 2004. aasta alguses kasvas migratsiooni eelarve 30 miljonilteurolt 2004. aastal 45 miljonini 2005. aastal ning see säilib samal tasemel ka 2006. aastal.


Ühine välis- ja julgeolekupoliitika: esialgne eelarveprojekt näeb ette, et rahastamisprogrammile (55 miljonit eurot) lisa-takse täiendavad 7,6 miljonit eurot, nii et eelarve oleks sama suur kui 2005. aastal (62,6 miljonit eurot). See ettepanekpõhineb mitmel teguril. Esiteks, massihävitusrelvade strateegia vajab jätkamist, sest massihävitusrelvade levimise takis-tamist käsitleva ELi strateegia põhjal on koostatud loend ühismeetmetest, millega soovitakse saavutada strateegia ees-märgid. Teiseks, Lähis-Ida, Iraagi ja Aafrika konfliktide lahendamist ja stabiliseerimist hõlmavate tegevuste laiendaminenõuab lisavahendeid. Kolmandaks, terrorismivastase võitluse tundlikus valdkonnas on kavandatud uusi tegevusi, midavõib teostada üksnes osana ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast ning mis nõuavad lisavahendeid. Seda arvestades ja selleeelarve kõrge täitmismäära tõttu peab ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarve säilima samal tasemel ning see ei tohiksolla väiksem kui aastatel 2004 ja 2005.


3.20. Jaotis 20: Kaubandus




1 2 3 4 3/1 4–2

01Kaubandusepoliitikavaldkonnahalduskulud

64,67 72,05 11,42 %

02 Kaubanduspoliitika 11,65 10,95 – 6,01 %


— — 0,— %


Haldustoetus kaubandusepeadirektoraadile

Kaubanduse peadirektoraadipoliitiline strateegia jakoordineerimine

Kaubanduse kaitsemeetmed

Inimressursid




Jaotis 20 — Kogusumma 76,32 587 83,— 634 8,76 % 47

Ühenduse kaubanduspoliitika eesmärk on “ühistes huvides kaasa aidata maailmakaubanduse harmoonilisele arengule,rahvusvahelises kaubanduses kehtivate piirangute järkjärgulisele kaotamisele ja tollitõkete alandamisele” (asutamislepinguartikkel 131).

Kaubanduspoliitika moodustab koos raha- ja arengupoliitikaga tähtsaima aluse Euroopa Liidu majanduslikele suhetelemuu maailmaga. Kaubanduspoliitika eesmärk on seista Euroopa Liidu majanduslike ja poliitiliste huvide eest. See hõl-mab kõiki peamisi kaupade ja teenustega kauplemise aspekte (tariifseid ja mittetariifseid tõkkeid, kaubanduse kaitsemeet-meid, eelkõige juhul, kui tegemist on dumpingu ja subsiidiumidega, ning ekspordikrediite) ning intellektuaalomandi,investeeringute ja konkurentsiga seotud olulisi küsimusi.

Kaubanduspoliitika olulisimad strateegilised eesmärgid 2006. aastal on jätkuvalt järgmised:

— kui ühenduse kaubanduspoliitilised eesmärgid nõuavad, peetakse läbirääkimisi mitmepoolsete, regionaalsete võikahepoolsete lepingute üle komisjoni poolt välja pakutud ja nõukogu poolt heaks kiidetud läbirääkimiste suunistepõhjal;

— Euroopa ühenduse kaubanduslike huvide määratlemine (ja uuesti hindamine) kõrgekvaliteedilise analüüsi põhjal niihuvide kaitse kui edendamise seisukohalt;

— rahvusvaheliste lepingute rakendamise jälgimine ja tagamine, kasutades WTO vaidluste lahendamise menetlust jaühenduse kaubanduse edendamis- ja kaitsemeetmeid (dumpingu- ja subsiidiumivastased reeglid ja kaubandustõk-keid käsitlev määrus (TBR));

— selliste sise- ja välispoliitikavaldkondade kavandamises ja järelevalves osalemine, mis mõjutavad ühenduse kauban-dust ja välisinvesteeringuid (ühisturg, tarbijad, tervishoid, keskkond, tehnoloogia, intellektuaalne omand, konkurent-sivõime, konkurents, energia, transport, põllumajandus, valdkondlikud meetmed);

— välissuhete rühma sisese ühtsuse tagamine kaubanduspoliitika, ühenduse üldise välispoliitika ja Euroopa Liidu maa-ilmamajanduse juhtimises osalemise vahel;

— selge, tervikliku ja ajakohastatud teabe andmine avalikkusele, töösuhte pooltele, kodanikuühiskonnale ning kutse-ringkondadele, samas uurides nende arvamusi komisjoni tegevusjuhendi reeglite kohaselt.


Mitmed tähtsad suundumused mõjutavad kaubanduspoliitika arengut ja kaubanduse peadirektoraadi tööd ning esitavad2006. aastaks olulisi uusi väljakutseid.

Need väljakutsed kajastavad seda, et kaubanduspoliitika “kasvab” mitmel erineval viisil. Kaubanduspoliitika hõlmab roh-kem valdkondi kui enne. Osalejate hulk kasvab WTO liikmeskonna suurenedes. Kaubanduspoliitikat peetakse üha enamjätkusuutliku arengu oluliseks vahendiks nii ELis kui ka väljaspool seda. Selle tulemusena on kaubanduspoliitika profiiljärjest kõrgem ning see eeldab täiendavaid läbirääkimisi muude riikidega, teabevahetuse tõhustamist, tihedamat konsul-tatsiooni kodanikuühiskonnaga ja rohkem süvaanalüüse.

Lisaks on kaubanduspoliitikal tähtis täiendav roll komisjoni prioriteediks oleva Lissaboni strateegia edendamises, sest seemääratleb ELi tööstuse väliskeskkonna.

ELiga seoses tuleb ära märkida järgmine suundumus: lisaks sellele, et kaubanduse peadirektoraat peab nüüd kaitsma roh-kemate liikmesriikide huve, sõltuvad ka liikmesriigid järjest enam komisjonist kaubandusvaldkonna huvide eest seisjana.

Neid suundumusi võib selgelt näha 2006. aastal. Hong Kongis 2005. aasta detsembris peetaval Maailma Kaubandusor-ganisatsiooni ministrite koosolekul on oodata Doha Arengukava (DDA) kohta käivate läbirääkimiste viimase faasi algust.Doha Arengukava edukas lõpuleviimine on väga oluline nii ülemaailmse majandusarengu kui ka ELi tööstuse konku-rentsivõime tugevdamise seisukohalt.

Sarnaselt jõuavad 2006. aastal finišisirgele läbirääkimised majanduspartnerluse lepingute (EPA) osas Aafrika, Kariibi mereja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega, eesmärgiga läbirääkimised lõpetada 2007. aastaks. Need lepingud, naguDoha Arengukavagi, edendavad oluliselt mõnede maailma vaeseimate riikide jätkusuutlikku arengut. Samuti on tõenäo-line 2006. aastal rakendada lepinguid või koostööalgatusi Mercosuri, Pärsia lahe piirkonna, ASEANi riikide ja Põhja-Ameerikaga või jõuda läbirääkimistega kaugele.

Kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas on nõukogu uues dumpingu- ja subsiidiumivastases määruses kirjas kohustus-likud tähtajad, mida kohaldatakse dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete läbivaatamisega seotud uurimistes, ningneed on loonud endisest efektiivsema ja läbipaistvama kaubanduse kaitsesüsteemi. Muudatused kohustavad komisjonisiiski kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevaid uuringuid läbi viima rangema korra alusel ja lühemate tähtaegadega.

Muu areng kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas sõltuvad tugevalt Doha Arengukava ja WTO liitumisläbirääkimistetulemustest ja ajakavast.

Mitmetelt WTO liitumisläbirääkimistelt oodatakse olulist edenemist, eriti Venemaaga peetavatelt läbirääkimistelt, mis onvajalik vundament kahepoolsete suhete arendamisele ELiga. Sama oluline on reageerida tõhusalt Hiina ühinemisele 2001.aastal, sest selle riigi kiire kasv võib maailma kaubandussüsteemi oluliselt moonutada ning mõjutada mitmeid ELi kau-banduspoliitika aspekte. Need arengud mõjutavad kõiki kaubanduspoliitika valdkondi (mitmepoolsed läbirääkimised,valdkondlikud küsimused nagu terasetööstus ja laevaehitus, temaatilised küsimused nagu intellektuaalse omandi õigu-sed) ning suurendavad kaubanduse kaitsemeetmete uuringute arvu.


3.21. Jaotis- 21: Areng ja suhted AKV riikidega




1 2 3 4 3/1 4–2

01Poliitikavaldkonna areng jasuhted akv riikidegahalduskulud

259,03 266,09 2,72 %

02 Arengukoostööpoliitika javaldkondlikud tegevuskavad 794,09 780,63 – 1,69 %

03

Suhted aafrika alam-sahara,kariibi mere, vaikse ja indiaookeani piirkonna riikidening ülemeremaade ja-territooriumidega

166,— 164,50 – 0,90 %

04Arengu poliitikavaldkonnapoliitiline strateegia jakoordineerimine

16,20 15,30 – 5,56 %


— — 0,— %


Haldustoetus arengupeadirektoraadile

Haldustoetuskoostöötalitusele europeaid

Inimressursid


Mittekoosseisulised töötajad 988 1 147 159


Jaotis 21 — Kogusumma 1 235,32 1 943 1 226,52 2 094 – 0,71 % 151

See poliitikavaldkond hõlmab erinevaid toiminguid alates poliitilistest suhetest ja poliitika väljakujundamisest kuni koos-tööprogrammide kavandamise ja rakendamiseni. Siia kuuluvad nii finantsperspektiivi rubriigi 4 alusel tehtavad eelar-veassigneeringud kui ka erinevate Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ülemeremaade ja-territooriumide Euroopa Arengufondide (EAF) vahendid. Euroopa Arengufondide vahendite summa on eri aastatel eri-nev tulenevalt viie aasta pikkusest rakendustsüklist ning 2006. aastal vastab see hinnanguliselt ligikaudu 3 miljardileeurole kulukohustuste assigneeringutena; rubriigi 4 vahendid ulatuvad kokku umbes 5 miljardi euroni, millest mainitudpoliitikavaldkonna jaoks on ette nähtud peaaegu 1 miljard eurot. See tähendab, et Euroopa Arengufondide ja Cotonoulepingu kohaste keerukate toimingute rakendamiseks vajalikke märkimisväärseid inimressursse võetakse arvesse käes-oleva poliitikavaldkonna üldiste personali- ja administratiivsete vajaduste osas.

EÜ asutamislepingu, Cotonou lepingu ja EÜ arengupoliitika kohaselt on mainitud poliitikavaldkonna üldeesmärkideksvaesuse likvideerimine, säästev majanduslik ja sotsiaalne areng, arengumaade integreerumine maailmamajandusse, kaasaaitamine demokraatia ja õigusriigi arengule ja tugevnemisele ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisele. Strateegi-listeks eesmärkideks on eelkõige:

1) EÜ suurem toetus rahvusvahelisele arenguarutelule ning samuti abi kohaletoimetamise mehhanismide parandamine;

2) tõhusam abi;

3) tugevam ühtekuuluvus;

4) kvaliteetsem ja tõhusam partnerlus üksikute AKV riikide ja piirkondadega.


2006. aastal rakendatakse esimest korda uut poliitikaraamistikku, mille aluseks on hinnang ÜRO aastatuhande deklarat-sioonis sätestatud millenniumi arengueesmärkide saavutamisele ning EÜ arengupoliitika muudetud aruanne. Eeldatakse,et Aafrika jääb käesoleva poliitikavaldkonna oluliseks prioriteediks, kuna millenniumi arengueesmärkide edunäitajatekohaselt on Aafrika vaesuse likvideerimises võrreldes teiste arenevate piirkondadega maha jäänud. Tegevusvõimalusipakuvad mitmed rahvusvahelised ja Aafrika algatused nagu G8 Aafrika tegevuskava ning uued üleaafrikalised institut-sioonid nagu Aafrika Liit ja uus partnerlus Aafrika arenguks. Tähelepanu keskendamine Aafrikale toob kaasa tugevdatudtoetuse konfliktide vältimise ja abi tõhustamise vallas, kusjuures komisjonil on juhtroll mitmel alal, eelkõige Aafrika piir-kondliku integratsiooni toetamises.

Lisaks sellele pööratakse endiselt tähelepanu abi kohaletoimetamisele, kuna temaatilisi programme kavandav raamistikon jõus kuni 2006. aastani ja AKV riike ja piirkondi puudutav raamistik kuni 2007. aastani. Välja arvatud mõnel erand-likul juhul, reguleerivad Euroopa Arengufondi ja ühenduse eelarvest rahastatavaid toiminguid delegatsioonid. 2004. aas-tal lõppes AKV riikides rakendamisvastutuse üleminek delegatsioonidele ning selle positiivne mõju peaks ilmnema alates2005. ja 2006. aastast.

2006. aasta saab olema kriitiline AKV riikidele kavandatava abi osas, sest üheksas EAF läbib lõppläbivaatuse, mis annabvõimaluse lõplikuks vahendite ümberjaotamiseks riikide vahel, ning käivitub uus kava perioodiks pärast 2007. aastat,millega kaasneb uute riiklike ja piirkondlike strateegiate areng. Lõuna-Aafrika jaoks, kelle programmtsükkel lõpeb 2006.aastal, kuna seda rahastatakse ühenduse ja mitte EAF’i eelarvest, valmib järgmise tsükli kava 2006. aastal.

Praegused finantsperspektiivid lõpevad 2006. aastal ning koos nendega kaotavad kehtivuse ka enamik konkreetseidpõhiakte, mis on vastu võetud nõukogu ja parlamendi kaasotsusel (toiduabi/toiduga kindlustatuse ja valitsusväliste orga-nisatsioonide kaasrahastamise eelarveridu käsitlevatel määrustel ei ole lõpptähtaega). Sel põhjusel on jaotise 21 eelarve-raamistik 2006. aastaks suures ulatuses kindlaks määratud, mis on asjaomaste määruste kohaselt mitmeaastaste finants-summade viimane aasta. 2006. aasta jooksul tuleb lõplikult vormistada järgmiste finantsperspektiivide alusel toimivatetemaatiliste programmide strateegiad.

Kõnealuse poliitikavaldkonna (jaotis 21) assigneeringute kogusumma on võrreldes 2005. aastaga umbes 1,8 % võrrakahanenud. See tuleneb asjaolust, et 2005. aasta lõplikus eelarves oli vaesusega kaasnevate haigustega võitlemiseks (eel-arverida 21 02 07 02) eraldatud 15 miljonit eurot kavandatust rohkem (42 miljonit eurot aastas perioodil 2003–2006).See tähendab, et 2006. aastaks kavandatud summa eraldamisega ületatakse määruse kohaselt kaasotsusega kehtestatudsumma. Et kaasotsusega kehtestatud summast kinni pidada, kompenseeriti 2005. aasta suurenemine samaulatuslikuvähendamisega 2006. aastal.

Toiduabi/toiduga kindlustatuse eelarverida kasvab vastavalt 2006. aasta kavale 6,9 % võrra, mis on vastavuses toidugakindlustatuse probleemi olulisusega millenniumi arengueesmärkide (MDG 1) saavutamisel. Käesoleva poliitikavaldkonnateistesse eelarveridadesse on tehtud vaid väheseid kohandusi.

Ühte eelarverida — ettevalmistavad meetmed võitluseks nakkushaigustega, välja arvatud HIV/AIDS, malaaria ja tuber-kuloos — on vähendatud vastavalt komisjoni püüetele lihtsustada ja tõhustada erinevaid eelarveridu ning vältimaks väi-keseid või kattuvaid ridu, mida oleks parem integreerida geograafilistesse koostööprogrammidesse, kus selline lähene-mine kindlustab hästikoordineeritud ja kindlasuunaliste riiklike ja piirkondlike strateegiate kaudu suurema tõhususe jatulemuslikkuse.


3.22. Jaotis 22: Laienemine




1 2 3 4 3/1 4–2

01Laienemisepoliitikavaldkonnahalduskulud

104,44 97,65 – 6,51 %

02 Ühinemiseelse abi andmisevahendid 1 267,91 1 561,75 23,18 %

03Üleminekutoetusinstitutsioonideväljaarendamise meetmetekspärast ühinemist

129,40 67,10 – 48,15 %

04 Teavitamis- jakommunikatsioonistrateegia 8,— 7,— – 12,50 %

05 Suhted lääne-balkaniriikidega 466,50 460,50 – 1,29 %


— — 0,— %


Haldustoetus laienemisepeadirektoraadile

Laienemise peadirektoraadipoliitiline strateegia jakoordineerimine

Ühinemiseelsedlaienemisläbirääkimised

Inimressursid




Jaotis 22 — Kogusumma 1 976,25 570 2 194,— 611 11,02 % 41

Laienemise poliitikavaldkond loodi tegelemaks Euroopa Liidu laienemise strateegilise eesmärgiga, et kindlustada amet-like kandidaatriikide ühinemisprotsessi lõpuleviimine vastavuses Euroopa Ülemkogu seatud poliitiliste ja majanduslikekriteeriumite ja suundumustega.

Seoses komisjoni uue koosseisu ametisse nimetamisega 2004. aasta lõpul rõhutati olulise arenguna Lääne-Balkani rii-kide püüdlusi EL-iga ühinemiseks, lisades laienemisvoliniku ja laienemise peadirektoraadi portfelli Balkani riikidestabiliseerimis- ja assotsieerimispoliitika, mille hulka on arvatud ka rahalise toetuse korraldamine (peamiselt CARDSprogramm).

Seetõttu püüeldakse kõnealuse poliitikavaldkonna raames 2006. aastal veelgi enam kolme 2005. aasta halduskavas mää-ratletud strateegilise eesmärgi saavutamise poole: kandidaatriikide ühinemine Euroopa Liiduga (Bulgaaria ja Rumeenialähemas tulevikus ja Türgi ning Horvaatia kaugemas), potentsiaalsete kandidaatriikide liidule lähendamine (Lääne-Balkaniriigid) ning uutele liikmesriikidele antava ühinemiseelse ja -järgse abi usaldusväärne haldamine ja lõpuleviimine.

Pärast kümne uue liikmesriigi ühinemist 2004. aastal keskendus laienemistegevus ülejäänud kandidaatidele — Bulgaa-riale, Rumeeniale ja Türgile. Kui ühinevad riigid Bulgaaria ja Rumeenia täidavad kõik nõuded, jääb 2006 neile viimaseksühinemiseelseks aastaks. Horvaatia kandidaatriigi staatust tunnustati 2004. aasta lõpul ja endine Jugoslaavia Makedoo-nia Vabariik taotles ametlikult liikmestaatust 2005. aasta alguses. Pärast eeldatavat ametlike läbirääkimiste algust Hor-vaatiaga 2005. aasta alguses ja Türgiga 2005. aasta lõpus, ning komisjoni arvamuse saamist endise Jugoslaavia Make-doonia Vabariigi taotluse kohta samuti 2005.aasta lõpus, peaks nimetatud riike puudutavate läbirääkimiste, järelevalveja aruandluse tempo 2006. aastal kiirenema.


Edusamme teiste Lääne-Balkani riikide lähendamisel Euroopale kinnitatakse edasiste reformidega, Albaania, Bosnia jaHertsegoviina ning Serbia ja Montenegroga stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingute sõlmimise ja rakendamisega ningteiste potentsiaalsete kandidaatriikide tulevase liikmelisuse ettevalmistamisega.

Nii nagu 2005. aastal, saavad Bulgaaria, Rumeenia, Türgi ja Horvaatia ühinemiseelset abi ka 2006. aastal. Komisjoni pooltBulgaaria ja Rumeenia eduka ühinemise jaoks koostatud kavad sõnastavad mõlema riigi jaoks selgelt määratletud ees-märgid, millega kaasneb ühinemiseelse abi oluline suurenemine aastatel 2004–2006, ulatudes 2006. aastal 875 miljonieuroni (siia hulka on arvatud 50 miljonit eurot tuumarajatiste tegevuse lõpetamiseks Bulgaarias). Ühinemiseelset abi täien-davad SAPARDi ja ISPA rahastamisvahendid.

Euroopa Ülemkogu tõhustas ühinemiseelset strateegiat Türgi suhtes, mis on viinud ühinemiseelse abi olulise järkjärgu-lise suurenemiseni, ulatudes 1 050 miljoni euroni aastateks 2004–2006 (250/300/500).

Horvaatia suhtes on tehtud ettepanek jätkata ühinemiseelse abi andmist summas umbes 80 miljonit eurot aastas, et soo-dustada Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumite täitmist, aidata Horvaatial viia oma õigussüsteem vastavusse ühenduseõigustikuga, tugevdada haldus- ja kohtuorganite suutlikkust ning alustada ühinemisjärgsete struktuurifondide etteval-mistamist. Sellele PHARE abiprogrammile on täienduseks SAPARDi ja ISPA rahastamisvahendid.

Niipea kui nõukogu otsust rakendav määrus on vastu võetud ja kuni Küprose probleemile tervikliku lahenduse leidmi-seni abistatakse Küprose türgi kogukonda uue rahalise toetuse vahendiga, mille eesmärgiks on soodustada kogukonnasotsiaalset ja majanduslikku arengut. Kulukohustuste summa 2006. aastaks on 139 miljonit eurot.

Kuigi laienemise põhiline poliitiline eesmärk uute liikmesriikide suhtes täideti ametliku ühinemisega, jätkub PHARE abirakendamine siiski veel aastaid. Lisaks kavandatakse 2006. aastaks viimast korda üleminekuaja toetust institutsioonideväljaarendamiseks uute kulukohustustega üle 68 miljoni euro.

2006. aasta ühinemiseelsete rahastamisvahendite haldamise finantstoetus näitab 23 %-list suurenemist, mille peapõhju-seks on suurenenud toetus Türgile.

Pärast laienemise peadirektoraadi inim- ja rahaliste ressursside olulist vähendamist 2003., 2004. ja 2005.aastal pärastläbirääkimiste lõppemist 10 uue liikmesriigiga (täistööajale taandatult 160 töötaja võrra ehk 40 % võrra töötajate koguar-vust peakorterites ning koos delegatsioonidega kokku enam kui 500 võrra), on 2006. aastal tähelepanu keskmes ülejää-nud ja uued kandidaatriigid ning Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

Poliitikavaldkonna hallatavad rahalised vahendid, sealhulgas Lääne-Balkanile suunatud abi, kasvavad oluliselt, ulatudesenam kui 2000 miljoni euro uute kulukohustusteni, 2 155 miljoni euro makseteni ja hinnanguliselt 4629 miljoni eurotäitmata kulukohustusteni. Inimressursside olukord on sel aastal jätkuvalt pingeline ja võrreldes 2005. aastaga vähenda-takse veidi personali hulka. Töötajate koguarv jääb selgelt alla 2002/2003. aasta tasemele, mis olid esimese laienemis-laine kõrgaastad.


3.23. Jaotis 23: Humanitaarabi




1 2 3 4 3/1 4–2

01Humanitaarabipoliitikavaldkonnahalduskulud

24,12 26,43 9,56 %

02 Humanitaarabi 489,— 493,— 0,82 %


— — 0,— %


Haldustoetus humanitaarabipeadirektoraadile

Humanitaarabipeadirektoraadi poliitilinestrateegia jakoordineerimine

Inimressursid





Humanitaarabi peadirektoraat (Euroopa Ühenduse Humanitaaramet — ECHO) vastutab humanitaarabi tagamise eestkonfliktide ning nii loodus- kui inimese põhjustatud katastroofide ohvritele kolmandates riikides. Tema ülesandeks onpäästa ja hoida inimelusid, vähendada ja vältida kannatusi, kindlustada kriisisituatsioonist mõjutatud kolmanda riigi koda-nike isikupuutumatus ja -väärikus. Talituse otsuste ja tegevuse aluseks on ainult hinnang humanitaarabi vajadustele ningneed ei lähtu ega ole mõjutatud poliitilistest kaalutlustest, välja arvatud Euroopa Liidu kinnitus solidaarsusest abi vaja-vate inimestega. ECHO toetab humanitaarabimeetmeid, mis on kooskõlas rahvusvaheliste humanitaarpõhimõtete ninghumanitaarõigusega. ECHO poolt rahastatava abi hulka kuuluvad näiteks toiduabi, joogivesi, tervishoid, peavari ja val-misolek suurõnnetusteks.

Nõukogu määrus 1257/96 määratleb ECHO strateegilised eesmärgid järgmiselt:

a) päästa ja hoida inimelusid hädaolukorras ja vahetult selle järel ning loodusõnnetustes, millega kaasnevad suuredinimkaotused, füüsilised, psüühilised või sotsiaalsed kannatused või materiaalne kahju;

b) anda vajalikku abi ja hädaabi inimestele, keda mõjutab pikemaajaline, eriti sõjalistest konfliktidest või sõdadest tule-nev kriis;

c) aidata kõikide kättesaadavate logistiliste vahenditega kaasa abi kohaletoimetamise rahastamisele, et tagada abi kät-tesaadavus abivajajatele ning kaitsta humanitaarabiks mõeldud kaupu ja sellega seotud personali;

d) viia läbi lühiajalisi taastus- ja ülesehitustöid eriti infrastruktuuri ja seadmete osas;

e) tulla toime elanikkonna liikumise tagajärgedega (põgenikud, ümberasustatud isikud ja tagasipöördujad), mille ontekitanud loodusõnnetused ja inimese põhjustatud katastroofid, ning ellu viia repatrieerimiskavasid;

f) tagada valmisolek loodusõnnetusteks või sarnasteks erakorralisteks olukordadeks ning arendada välja sobiv varajasehoiatamise ja sekkumissüsteem;

g) toetada tsiviilmeetmeid, millega kaitstakse sõjaliste konfliktide või sarnaste hädaolukordade ohvreid.


Globaalse ulatusega organisatsioonina ja rahastajana peab ECHO oma eriliseks kohuseks 2003. aasta juunis Stockholmisvastu võetud ja 2004. aasta oktoobris Ottawas kinnitatud hea humanitaardoonorluse põhimõtete ja rakendamise kavatulemuslikku rakendamist. Vastavalt nimetatud põhimõtetele hea humanitaardoonorluse kava:— austab ja edendab rahvusvahelise humanitaarõiguse rakendamist;— püüab kindlustada paindlikku ja õigeaegset rahastamist;— rahastab humanitaarabi vastavalt vajadustele, võttes aluseks vajaduste hindamise;— kaasab abisaajaid võimalikult suures ulatuses otsuste tegemisel;— tugevdab suutlikkust kriisolukordade vältimiseks, nendeks valmistumiseks, nende leevendamiseks ja sellistes olu-kordades tegutsemiseks;

— annab humanitaarabi viisil, mis toetab taastumist ja pikaajalist arengut;— toetab ÜRO, Punase Risti, Punase Poolkuu ja valitsusväliste organisatsioonide rolli;

Lähtudes humanitaarabi andmisel rangelt vajadustepõhisest lähenemisest, kinnitati 2005. aastal prioriteetseteks piirkon-dadeks Aafrika (Somaali poolsaar, suurte järvede piirkond, Lääne- ja Lõuna-Aafrika), Aasia (Lähis-Ida, Kagu-Aasia) jaPõhja-Kaukaasia (Tšetšeenia). Vajadustepõhise lähenemise otsese väljendusena jätkab humanitaarabi peadirektoraat eri-lise tähelepanu pööramist “unustatud kriisidele” — suure abivajadusega piirkondadele, mille suhtes abiandjad piisavathuvi üles ei näita. 2005. aastal määratleti kõige enam abi vajavate unustatud kriisipiirkondadena Tai, Myanmar, Nepaal,Indoneesia, Tadjikistan, Vene Föderatsioon (Tšetšeenia), Somaalia ja Uganda.

2005. ja 2006. aasta võtmeteemaks on jõupingutused parandamaks üha ohtlikemates situatsioonides töötavate huma-nitaartöötajate, nii ECHO personali kui koostööpartnerite, üldist turavalisust. Veelgi enam, pidades silmas kvaliteetsehumanitaarabi kiire kohaletoimetamise ees seisvaid arvukaid institutsioonilisi ja tegevuslikke probleeme, jätkab ECHOvaldkonna tasandil tegevusliku ja analüütilise reageerimisvõime arendamist korralduslike meetmete abil.

26. detsembri 2004. aasta tsunamikatastroofi järgselt osutas üldasjade nõukogu oma 7. jaanuari 2005. aasta järeldustesmuu hulgas vajadusele tugevdada suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku meetmeid, varajase hoiatamise süs-teeme, humanitaarabi vajadusele reageerimise võimet ning rahvusvahelisi kooskõlastusmeetmeid. Kooskõlas nõukogujäreldustega otsustas komisjon oma 2006. aasta poliitilise strateegia otsuses lisada 2006. aasta tööprogrammi võtmeal-gatusena humanitaarkatastroofidele reageerimisvõime suurendamise ning suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmiso-leku strateegia tugevdamise. Kooskõlas komisjoni määratletud strateegiliste eesmärkidega, kavandab humanitaarabi pea-direktoraat 2005–2006. aastal:— suurendada abi vajavates riikides kohal viibivate ekspertide arvu 69lt (2004. aasta lõpus) 150le. Nimetatud ekspertekoolitavad vajaduste kiireks hindamiseks suurõnnetuse puhul ÜRO hindamis- ja koordineerimismeeskond (UNDAC)ning Punase Risti Föderatsioon,

— suurendada partnerite logistilist suutlikkust. Siia hulka kuulub näiteks hädaabina tarnitavate toodete varude soeta-mise rahastamine,

— valmistada ette ettepanekud raamistiku loomiseks, et ellu viia Euroopa vabatahtliku humanitaarabi korpuse ideed,nagu näeb ette põhiseaduse lepingu III artikli lõike 321 punkt 5.

Viimase 5 aasta jooksul oli keskmine humanitaarabile suunatus eelarvekulutus 550 miljonit eurot. ECHO keskmine eel-arve täitmise määr samal perioodil oli 99,8 %, mis on üks parimatest komisjoni talituste hulgas. Pidades silmas assig-neeringute kasutuse kõrget taset varasematel aastatel ning selleks, et olla valmis osutama abi kõikjal, kus stabiilsus onhumanitaarkriisi tõttu ohus, eriti Aafrikas ja Aasias, tuleks kavandada humanitaarabi assigneeringute pidevat tõusu.Arvestades tõsiseid eelarvepiiranguid, ei näita komisjoni eelarve eelnõu 2006. aastaks kogusummas 500 miljonit eurotpeaaegu mingit muutust võrreldes 2005. aastaga. Humanitaarabi puhul on hädaabireservi näol olemas turvavõrk. Tun-giva vajaduse korral peab ECHO kasutama nimetatud hädaabireservi.


3.24. Jaotis 24: Pettusevastane võitlus




1 2 3 4 3/1 4–2

01Pettustevastase võitlusepoliitikavaldkonnahalduskulud

49,32 52,28 5,99 %

02 Pettustevastane võitlus 12,08 13,48 11,59 %


Haldustoetus euroopapettustevastasele ametile

Inimressursid




Jaotis 24 — Kogusumma 61,40 418 65,75 417 7,09 % – 1

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ülesanne on aidata kaitsta Euroopa Liidu huve ning võidelda pettuste, korrupt-siooni ja muude ebaseaduslike tegevustega, sealhulgas ka kuritarvitamistega Euroopa Liidu institutsioonides. Nende üles-annete vastutustundliku, läbipaistva ja tulemusliku täitmisega püüab Pettustevastane Amet pakkuda Euroopa kodanikelekvaliteetset teenust.

Esialgses eelarveprojektis on OLAFi 2006. aasta halduskulud võrreldes 2005. aasta assigneeringutega suurenenud 7,47 %võrra (kaasa arvatud paranduseelarve). Seda saab selgitada järgmiselt:— Taotletud on 10 uut ametikohta seoses järgmiste tegevusvaldkondadega:Euroopa prokuratuuri loomine; multidist-siplinaarse teenuste platvormi taaskäivitamine ja tõhus rakendamine; Euroopa tehnika- ja teaduskeskuse muutminealaliselt töötavaks keskuseks.

— Alates 2004. aasta jaanuarist eraldatakse OLAF-ile hoones J30 lisakorrus. Kuna hoonetega seotud kulud arvutataksekasutatava pinna alusel, tuleb OLAF-il 88 % (kaheksa üheksandikku) J30 hoonega seotud kuludest kanda oma eel-arvesse, ülejäänud summa kaetakse OIB eelarvest.

PERIKLESE ja HERKULESE programmide tegevusassigneeringud muutuvad kooskõlas õiguslikes alustes määratletud läh-tesummadega. PERIKLESE programmi käimasolev kavandamisperiood lõpeb 31. detsembril 2005. Ettepanek õiguslikualuse pikendamiseks on esitatud eelarvepädevatele institutsioonidele heakskiitmiseks.

Pettustevastase infosüsteemi AFIS assigneeringud 2005. aastaga võrreldes ei muutu. Samas suurenevad OLAF-i pettus-tevastaste üldmeetmete assigneeringud 1,4 miljoni euro võrra. Selliste meetmete eesmärk on sama kui HERKULESE prog-rammil, kuid neid viiakse ellu lepingute alusel. Selle summa ulatuses on OLAF-il võimalik väliskoolituste raames korral-dada rohkem pettustevastase võitluse alaseid konverentse ja seminare eelkõige uutes liikmesriikides.


3.25. Jaotis 25: Komisjoni poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine




1 2 3 4 3/1 4–2

01Poliitikavaldkonna komisjoni poliitikakoordineerimine ja õigusnõustaminehalduskulud

190,10 204,26 7,45 %

(välja arvatud järgmised artiklid)

01 07 Haldustoetus õigustalitusele 1,50 3,— 100,— %

01 08 Õigusnõustamine, kohtuvaidlused jarikkumised 4,— 4,10 2,50 %

02 Suhted kodanikuühiskonnaga, avatus ja teave 4,80 4,80 0,— %


Haldustoetus peasekretariaadile

Komisjonisisene koordineerimine

Koordineerimine ja suhted teisteinstitutsioonidega

Haldustoetus Euroopa poliitika nõustajatebüroole

Poliitiline nõustamine

Kabinetid

Euroopa poliitika nõustajate büroo poliitilinestrateegia ja koordineerimine

Peasekretariaadi poliitiline strateegia jakoordineerimine

Õigustalituse poliitiline strateegia jakoordineerimine

Komisjoni ja protokolliosakonna logistilineabi

Inimressursid





Peasekretariaadi põhiülesanne on tagada komisjoni presidendi määratletud poliitiliste eesmärkide täitmine, pakkudatuge komisjoni teistele talitustele ja kolleegiumile ja suurendada komisjoni ühtsust. Uue kolleegiumi suundumustest tin-gituna peab peasekretariaadi kooskõlastav roll kasvama veelgi, et tagada institutsiooni tõrgeteta toimimine ning suure jakeerulise organisatsiooni poliitika ühtsus ja eesmärkide täitmine. Peasekretariaadi ülesanne on tagada, et õigusaktide ette-panekud vastaksid uutele ja rangematele parema reguleerimise nõuetele. Töömeetodid muutuvad ning need tuleb uuekorraga kooskõlla viia. Põhiseadus ratifitseeritakse ning institutsioonilisse raamistikku viiakse sisse uusi sätteid ja muu-datusi. Koostöö teiste institutsioonidega peab muutuma tihedamaks ja tõhusamaks, et Euroopa Liidul tervikuna oleks või-malik oma eesmärke saavutada.


Peasekretariaat 2006. aastal

Peasekretariaadi tegevus 2006. aastal on eelkõige seotud kolme prioriteetse eesmärgiga:

Uute töömeetodite rakendamine ja sisemine kooskõlastamine

22. detsembril 2004. aastal andis uus komisjon välja teatise (SEC 2004 1617/4), millega kollegiaalsuse, parema koos-kõlastuse ja selgete poliitiliste suuniste tagamiseks institutsiooni töös nähti ette uued töömeetodid. Peasekretariaat toetabpresidenti ja kolleegiumi dokumendis teatavaks tehtud meetmete rakendamisel, mis peavad hakkama täiel määral toi-mima 2006. aastal.

— Komisjon peab tagama selge poliitilise orientatsiooni strateegilise kavandamise ja planeerimise kaudu, milleks onpoliitilise strateegia koostamine, komisjoni tööprogrammi rakendamise järelevalve ja aruandluse kooskõlastaminening tegevuskava järgimine, mis aitaks komisjonil oma kohustusi täita poliitilistest prioriteetidest lähtuvalt.

— Peasekretariaadi kooskõlastava rolli tugevdamine.

— Otsustamisprotsessi tehtavate muudatuste kavandamine ja nende rakendamine, kaasa arvatud IT vahendid, et aidatakorraldada komisjoni koosolekute arutelusid ja võimaldada volinikel keskenduda poliitiliselt olulistele küsimustele.See omakorda toob endaga kaasa uue kirjaliku finaliseerimismenetluse sisseviimise.

— Parem ettevalmistus ja eeltöö teiste institutsioonidega suhtlemisel institutsioonidevaheliste suhete töörühma toeta-mise kaudu.

ELi viie aasta strateegiliste eesmärkide elluviimine

Peasekretariaadil on oluline ülesanne seoses jõukuse ja majanduskasvu prioriteediga; oma pädevuse piires edendab pea-sekretariaat konkreetseid algatusi, milleks on:

— Edu tagamine Lissaboni strateegia rakendamisel.

— Säästva kasvu edendamine kooskõlas suundumuste ja tegevuskavaga, mille Euroopa Ülemkogu võtab vastu 2005.aasta juulis toimuval istungil.

— Ettevalmistus põhiseaduse lepingu ratifitseerimisest tulenevateks muudatusteks institutsioonides ja menetlustes.

— Õigusliku reguleerimise edendamine.

Peasekretariaadi teiste eesmärkide saavutamine

Peasekretariaat täidab ka muid tema vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid, et aidata kaasa institutsiooni ühtsele ja sujuvaletoimimisele:

— Acquis’ tõhusa järelevalve ja rakendamise tagamine ning uute liikmesriikide täieliku integratsiooni soodustamine.

— Ühtsuse edendamine ning komisjoni institutsionaalse rolli kaitsmine suhetes teiste institutsioonidega. Kaasotsusta-mine ning suhted liikmesriikide parlamentidega muutuvad üha tähtsamaks.

— Horisontaalsete küsimuste jälgimine (nt avatuse poliitika, suhted kodanikuühiskonnaga, andmekaitse). Peasekreta-riaat toetab ka edaspidi kodanikuühiskonna kaasamist ja poliitika avatust, et muuta komisjoni tegevus läbipaistva-maks ja tõsta komisjoni vastutust kodanike ees.

— Otsustamisprotsessi kohta ametliku teabe edastamine ja koolituste korraldamine ning ELi tegevusega seonduv aru-andlus, et pakkuda avalikkusele paremat teavet.

— IT-vahendite ja süsteemide laialdasem kasutamine (e-komisjon), mis aitaksid kaasa enamiku eespool nimetatud ees-märkide saavutamisele.


2006. aastal on vaja täiendavat tööjõudu, et tagada meetmete rakendamine kooskõlas peasekretariaadi prioriteetidega.Need hõlmavad eelkõige järgmist:

— Panuse andmine jõukuse prioriteedi saavutamisel ELis järgmiselt:

1. Aidata kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisele, juhtida algatuste ettevalmistamist ja kooskõlastamist,mille tulemusena suurenevad majanduskasv ja töökohtade arv.

2. Põhiseaduse lepingu jõustumisega seotud ettevalmistused.

3. EÜ õigusaktide kohaldamine ELis ja nende täitmise soodustamine ning acqui’ õige ja järjepidev rakendamine.

4. Parema õigusliku reguleerimise edendamine, et tagada õigusaktide kvaliteet ja tõhusus.

— Uute ja tõhusamate töömeetodite rakendamine otsustamismenetluses ja sisemise kooskõlastamise protsessis.

Lõpetuseks, peasekretariaadi finants- ja eelarvetegevus võrreldes 2005. aastaga 2006. aastal ei muutu. Programmi Princeraames algatatud arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle viidi alates 1. jaanuarist 2005 üle pressi ja teabe peadirektoraadi alla.

Õigustalitus keskendub oma tegevuses 2006. aastal järgmistele komisjoni prioriteetidele: jõukus, solidaarsus ja turva-lisus. Õigustalitus tagab, et kõik komisjoni ettepanekud tugineksid selgetele õiguslikele alustele, oleksid põhjendatavad jaõiguslikult korrektsed. Õigustalitus kaitseb neid prioriteete kohtus oma parimate võimete ja eraldatud vahendite piires.

Õigustalituse alalised institutsioonilised ülesanded on sätestatud komisjoni rolli määratlevates lepingutes ning need üles-anded on: (1) õigusaktide ettepanekud nõukogule ja Euroopa Parlamendile, (2) asutamislepingute täitmise järelevalve, (3)läbirääkimised kokkulepete sõlmimiseks rahvusvahelise õiguse alusel, (4) rakendusaktide vastuvõtmine ja (5) ühendusehuvide kaitsmine Euroopa Kohtus, esimese astme kohtus, liikmesriikide kohtutes, rahvusvahelistes kohtutes ja vahekoh-tutes (kaasa arvatud WTO).

Õigustalituse strateegilised eesmärgid on järgmised:

1. Eesmärk: komisjoni huvide kaitse

Õigustalituse ülesanne on kõigis kohtuvaidlustes ja rikkumistega seotud menetlustes tagada vajalike süsteemide toi-mimine põhjalikuks ja kutsestandarditele vastavaks ettevalmistuseks ning kohtute esitatud tähtaegade järgimiseks.

2. Eesmärk: kvaliteetse õigusloome tagamine

Euroopa kodanike võrdse kohtlemise tagamiseks annab õigustalitus komisjonile kvaliteetset ja õigeaegset õigusloo-mealast nõu. Õigustalitus osaleb aktiivselt kogu õigusloomeprotsessis.

3. Eesmärk: õigusaktide õigustoimetamine

Õigustalituse ülesanne on tagada juriidiliste tekstide kõrgetasemeline toimetamine ning acquis uute liikmesriikidekeeltesse tõlkimise lõpuleviimine.

4. Eesmärk: kodifitseerimine

Õigustalituse ülesanne on tagada juriidiliste tekstide kõrgetasemeline kodifitseerimine ning ühenduse õigusaktideõigeaegne ja asjatundlik läbivaatamine.

5. Eesmärk: ressursside juhtimine

Õigustalitus lahendab inim- ja eelarveressurssidega seotud küsimusi asjatundlikult, õigeaegselt ja inimlikult ningtagab, et neid ressursse hallatakse tõhusalt, tulemuslikult ja mõistlikult.


Poliitikanõustajate töörühma ülesanne on anda presidendile ja volinikele õigeaegset, teadlikku ja sõltumatut nõuEuroopa Liidu tuleviku poliitika teemadel. Seega kuulub nende tegevuse hulka poliitika päevakajaliste küsimuste analüüsja vastavasisuliste seisukohtade koostamine, loengute, seminaride, töörühmade ja uuringute korraldamine ning suhtle-mine asjaomaste ametiasutuste, teabeallikate ja ekspertidega ning arvamusuuringute korraldamine komisjonis ja väljas-pool seda.

Kõige tõenäolisemalt keskendutakse 2006. aastal kolmele poliitikavaldkonnale, mis on ka presidendile huvipakkuvad.Need on: poliitilised küsimused, kus rõhuasetus on eelkõige valitsustevahelise konverentsi raames toimuva EuroopaLiidu tuleviku arutelu tulemustel ja järelmeetmetel, arutelu tähtsusel maailma mõõtmes ning sellega seonduval avalikularvamusel; majandusküsimused, kus keskendutakse Lissaboni tegevuskava järelmeetmetele nii Euroopa Liidu kui liik-mesriikide tasandil eelkõige biotehnoloogia ja bioteaduste valdkonnas; sotsiaalküsimused, kus põhitähelepanu on suu-natud tööturgudele ja nendega seonduvatele küsimustele ja eetika Euroopa töörühmale, kes avaldab arvamusi uute teh-noloogiatega seonduvates eetikaküsimustes. See valdkond peaks keskseks teemaks olema ka komisjoni, kirikute jahumanistlikku maailmavaadet edendavate organisatsioonide vahelises dialoogis.

Kõigis kolmes valdkonnas on Euroopa poliitika nõustajate büroo (BEPA) ülesanne koguda ja analüüsida teavet ning esi-tada presidendile ja volinikele. Seega erineb BEPA tegevus rakenduslikust ja kooskõlastavast tegevusest.


3.26. Jaotis 26: Komisjoni haldus




1 2 3 4 3/1 4–2

01 Komisjoni halduse poliitikavaldkonna halduskulud 229,54 242,17 5,50 %

(välja arvatud järgmised artiklid)

01 07 Poliitiline strateegia ja koordineerimine keeltevaldkonnas 0,40 0,60 50,— %

01 09 Haldustoetus Ametlike Väljaannete Talitusele 80,32 80,86 0,66 %

01 10 Ühenduse õiguse konsolideerimine 3,— 2,20 – 26,67 %

01 11 Euroopa Liidu Teataja (L ja C) 24,40 27,— 10,66 %

01 20 Euroopa Personalivaliku Amet 25,04 25,15 0,45 %

01 21 Üksikisikute rahaliste õiguste haldamise ja maksmisebüroo 30,10 30,93 2,77 %

01 22 Infrastruktuuri- ja logistikaamet (Brüssel) 55,62 55,46 – 0,29 %

01 23 Infrastruktuuri- ja logistikaamet (Luxembourg) 22,40 23,08 2,99 %

01 50 Personalipoliitika ja -juhtimine 143,16 146,92 2,63 %

02 Multimeediatoodang 34,— 29,50 – 13,24 %


Haldustoetus ühendatud tõlke- ja konverentsitalitusele

Suuline tõlge ja sellega seotud tegevus

Komisjoni ürituste logistiline abi

Konverentside korraldamine ja nõustamine

Ühendatud tõlke- ja konverentsitalituse poliitilinestrateegia ja koordineerimine

Haldustoetus tõlketeenistusele

Kirjalik tõlge

Ametlike väljaannete talituse poliitiline strateegia jakoordineerimine

Autorite teenused

Üldväljaanded

Teabe levitamine

Haldustoetus luxembourgi infrastruktuuri- jalogistikatalitusele

Hoonete ja kulude haldamine (Luxembourg)

Sotsiaalhoolekande juhtimine(institutsioonidevaheline, Luxembourg)

Hoonete omandamis- ja rentimiskulud ning muudhoonetega seotud kulud

Sisseseade, mööbel, varustus ja teenused





1 2 3 4 3/1 4–2

Brüsselis paikneva infrastruktuuri- ja logistikatalitusehaldustoetus ja juhtimine

Personali ja halduse peadirektoraadi haldustoetus jajuhtimine

Turvalisus

Personali ja halduse peadirektoraadi poliitilinestrateegia ja koordineerimine

Infotehnoloogia haldamine ja koordineerimine

Informaatika peadirektoraadi poliitilise strateegiakoordineerimine

Info- ja sidetehnoloogia infrastruktuuri ja logistikagaseotud teenused

Infosüsteemi haldamine — info- jasidetehnoloogiaalane nõustamine, infosüsteemidearendamine ja toetamine

Haldustoetus informaatika peadirektoraadile

Euroopa Haldusjuhtimise Kool

Haldustoetus Euroopa Personalivaliku Talitusele

Haldustoetus üksikisikute palkade ja toetuste haldus-ja maksetalitusele

Inimressursid


Mittekoosseisulised töötajad 976 1 175 199

Keeletalitused (taaseraldus) – 2 555 – 2 798 – 243


(*) Koosseisuväliste töötajate hulga suurenemine 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga on seotud varem vastavalt Belgia seadustele tööle võetud töötajate töölepingute muutmisega ELitähtajalisteks töölepinguteks.

Halduskava eesmärgiks on tagada, et komisjoni talitused mitte ainult ei täidaks haldusreformi tingimusi, vaid rakendak-sid reformi sügavuti. Sellise arenguga kaasneb pidev kohandumine ja muutumine, kuna mitmed poliitikaaspektid vaja-vad täpsustamist vastavalt omandatud kogemusele ja mitmete sel perioodil lõppevate hindamiste tulemustele.

Lisaks suureneb töökoormus jätkuvalt laienemise mõjul. Komisjon võtab jätkuvalt tööle uusi ametnikke, sealhulgas kes-kastme juhte ja juhtkonna liikmeid ning koosseisuväliseid töötajaid. Selles mõttes võib 2006. aastat pidada väga töiseks,kuna jätkub uute töötajate töölevõtmine ning avaldub laienemise kogu mõju komisjoni haldusele.

Tuleb teha jõupingutusi, et tõhusalt hallata suuri riske, mis tulenevad juhtkonna riskianalüüsist ja poliitika hetkeseisust.Need puudutavad komisjoni halduse ja personalijuhtimise usaldusväärset toimimist ning hõlmavad elektroonilise süs-teemi loomist kindlustamaks personalitoimikute kaitset. Pärast olukorra igakülgset analüüsi 2005/2006. aastal käivita-takse automaatne valvesüsteem, mille abil jälgitakse sissepääsu komisjoni hoonetesse ja rajatistesse.


Pärast peamiste prioriteetide saavutamist personalipoliitika valdkonnas pööratakse suuremat tähelepanu komisjoni töö-tajate tervisele ja turvalisusele, sealhulgas töötajate heaolule töökohas ning töötingimuste parandamisele.

Üksikisikute rahaliste õiguste haldus- ja maksetalitus (PMO) keskendub 2006. aastal oma töös järgmisele:

— kindlustada vastavus asjaomaste määrustega, rakendades korrektselt, ühetaoliselt ja läbipaistvalt üksikisikutele pal-kade ja toetuste määramise ja maksmise reegleid,

— pakkuda reeglitega kooskõlas olevat kõrgekvaliteedilist Euroopa avalikku teenust,

— kasutada efektiivsemalt inim- ja rahalisi ressursse, ratsionaliseerides menetlusi, uuendades vahendeid ja arendadeskoolituspoliitikat,

— kindlustada uute personalieeskirjade rakendamine, kuna need mõjutavad töötasusid, toetusi ja pensione.

Brüsseli infrastruktuuri- ja logistikatalitus (OIB) jätkab 2006. aastal ülesannete täitmist kolmel tegevusalal:

1) hooned ja nendega seotud kulud (ruumide jaotamise ja hooldamise korraldamine, hoonete ja sisetalituste kaitse,projektid),

2) varustus ja teenused (liikuvus, transport, post, disain ja paljundus, taastustööd, toitlustus, lastesõimed ja -aiad, spor-timisvõimalused) ning

3) haldusabi.

Lisaks mitmeaastase ehituskava arendamisele, institutsioonidevahelise koostöö tugevdamisele, keskkonnapoliitika (EMAS)arendamisele ja sisejuhtimise tugevdamisele on OIB erieesmärkideks 2006. aastal turvalisuse tugevdamine komisjoni hoo-netes ning lastesõimedes ja -aedades kohtade arvu suurendamine, arvestades nende töötajaid komisjoni töötajatena.

Luxembourgi infrastruktuuri- ja logistikatalituse (OIL) peamised ülesanded on sarnased OIBle. Erilise tähtsusega onligi 250le uutest liikmesriikidest pärit tõlkijale tööruumide leidmine ning käimasolev turvalise andmekeskuse projekt, mispeaks rikke korral asendama olemasolevat andmekeskust.

Ametlike Väljaannete Talitus (OPOCE) avaldab 2006. aastal kõik kohustuslikud tekstid 20 keeles ning ühenduse õigus-tiku uutes ametlikes keeltes (bulgaaria ja rumeenia). Selle tulemusena suureneb eelarvetaotlus Euroopa Liidu Teataja L jaC seeriate väljaandmiseks. OPOCE halduseeelarve selle uue ülesande tõttu eriti ei suurene. Õigusaktide konsolideerimi-seks vajalik eelarve väheneb seoses hinnalangusega, mis saavutati uute lepingute jõustumisega alates 2004. aastaseptembrist.

Ühendatud tõlke- ja konverentsitalituse (JICS) strateegilised eesmärgid 2006. aastaks on sarnased 2004. ja 2005. aastatehaldusplaanides märgitule. Aastad 2004 kuni 2006 on seega uue laienemisjärgse töökeskkonnaga kohanemise ajaks,jooksvad toimingud jätkuvad ning tehakse erilisi jõupingutusi eelseisvateks laienemisteks 2007. aastal ja hiljem.

Peadirektoraadi strateegia põhineb seega jätkuvalt komisjoni 9. aprilli 2002. aasta pöördumises sätestatud suunistel.Rakendamine järgib suures osas ettenähtud ajakava ja eelkõige komisjoni 17. juuli 2004. aasta pöördumises tehtud järel-dusi, mis puudutavad 1. mai 2004. aasta järgseid muudatusi. Kõnealune pöördumine viitas vajadusele võimalikult üht-lustada ja parandada suulise tõlke teenust uutes keeltes ning pööras erilist tähelepanu laienenud ühenduse vajadustele vas-tavate kohtumiste ettevalmistamisele, infrastruktuuri kohandamisele ja konverentsikorralduse võimele.

Pidades silmas peadirektoraadi tegevuse iseloomu — teenuste osutamist — on ka 2006. aastal ülimalt oluline tõlkeva-jaduste rahuldamiseks vajalike ressursside kättesaadavus ja nõuetekohane kasutus kõikides ning eriti uutes keeltes.


2004. aastal saavutati märkimisväärset edu erinevate institutsioonide tõlketeenuste koostöö alal, mille oluliseks tulemu-seks on ressursside parem kasutus institutsioonidevahelisel tasemel. 2005. ja 2006. aastal peaks nii välisressursside kuialaliste ressursside kaaskasutuse institutsioonidevaheline haldamine oluliselt suurenema.

JICSi tegevuspõhises eelarvestamises muutusi ei ole, kogu mõju ressurssidele 2006. aastal on seletatav 2005. aastal kat-mata jäänud 2004. aasta laienemise vajadustega ning uue infrastruktuuri, näiteks Berlaymont’i hoone, kasutuselevõtuga.Komisjoni korraldatud kohtumistest võtab osa 10 uut delegatsiooni ning sellel on märgatav mõju infrastruktuurile.Samuti mõjutab Berlaymont’i hoone kasutuselevõtt koos uute konverentsiruumidega ja suulise tõlke võimalustega pea-direktoraadi halduslikku korraldust.

Tõlketegevusega on seotud ka uued keelelist mitmekesisust edendavad algatused, mis on osa uue komisjoni tegevuska-vast toetamaks kodanikevahelist suhtlust ja avatust.

Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi (DGT) ülesandeks on täita komisjoni vajadusi tõlke ja keelenõuande alal,mis puudutab kõiki kirjaliku teabevahetuse vorme, toetada keelelist mitmekesisust Euroopa Liidus ja aidata kaasa ühen-duse poliitika kodanikele lähendamisele, muutes seda seega läbipaistvamaks, õiguspärasemaks ja tõhusamaks. DGT töömuudab institutsioonid ELi kodanikele kättesaadavamaks, aitab edendada dialoogi kodanikega ja kodanike vahel ja liht-sustab arusaamist Euroopa Liidu poliitikast.

Oma teenuste arendamiseks peadirektoraat:

— parandab koostööd sidusrühmade ja partneritega,

— tugevdab koostööd teiste peadirektoraatide ning talitustega eesmärgiga ennetada nõudlust, keskendudes tõelistelevajadustele ja komisjoni prioriteetidele,

— jätkab pingutusi teenuse parandamiseks ja tootlikkuse tõstmiseks, et pakkuda parimat kvaliteeti,

— laiendab ja süvendab institutsioonidevahelist koostööd, et saavutada koostoime teiste Euroopa Liidu asutustega, ningarendab ja rakendab välise ja sisemise teabevahetuse vahendeid oma teenuste laiemaks tutvustamiseks.

Euroopa Liidu laienemisega mais 2004 tuli ka tõlketeenistusel laieneda üheksa uue ametliku keele võrra. On osutunudkeeruliseks ühendada juriidilist nõuet kõikide keelte võrdseks kohtlemiseks alates ühinemispäevast tõlkevahendite järk-järgulise kasvuga kogu kohanemisaja jooksul. Tõlketeenuse pakkumise ja nõudluse vahekord on viimastel aastatel olnudjätkuvalt tasakaalust väljas.

Pakkumise ja nõudluse vahelise mittevastavuse lahendamiseks on määratletud üleminekukord ja kasutusele on võetudalljärgnevad meetmed võimaldamaks komisjonil täita, kuigi raskustega, tõlketeenusega seotud esmaseid juriidilisi jafinantskohustusi:

— erakorralised meetmed suurendamaks tõlkesuutlikkust “puudujäägiga” keelte puhul, palgates ajutisi töötajaid, töö-tajaid ümber paigutades, kasutades kahesuunalist tõlget jne., et täita tõlkimisega seotud minimaalseid juriidilisi nõu-deid ELi 10 uut riiki puudutavate vahendite jaotamise perioodi vältel;

— meetmed nõudlusega toimetulemiseks, kaasa arvatud piirangud pikkusele, dokumentide prioriteetsuse määratlemi-ne, eri keeltesse tõlgete arvu ja tähtaegade vastavusse viimine tegelike vajadustega;

— meetmed halduse ja järelevalve tugevdamiseks ja tõlketegevuse lülitamine komisjoni ja teiste institutsioonide tööplaneerimise protsessi.

2006. aasta esialgse eelarveprojekti taotlus toetab edasist ressursside eraldamist 2004. aasta laienemise järgselt looduduute keelte osakondadele. Seetõttu on kõigis üheksas uues keeleosakonnas 106 täistööajale taandatud töötajat, kusjuurestäisvõimsuseks on planeeritud 110 täistööajale taandatut. 2006. aasta esialgse eelarveprojekti taotlusse on kaasatud kaesialgsed ressursid 2007. aasta laienemise ettevalmistamiseks (20 täistööajale taandatud töötajat iga uue keele jaoks).Kõnealuseid taotlusi tuleb hinnata lähtuvalt järgmistest kaalutlustest:

— Tõlketegevuse osas on laienemisjärgne kohanemisperiood kujunenud keerukaks. Seega, kui me soovime, et uuedametlikud keeled saaksid ühinemise hetkest võrdse kohtlemise osaliseks, on tulevaste laienemiste tarbeks vajalikveatu korralduslik ettevalmistus ja tõlkemahtude suurendamine kohe protsessi algul; täisvõimsus on saavutatavmõistliku aja jooksul arvates laienemise hetkest.


Euroopa Personalivaliku Talituse (EPSO) ülesandeks on korraldada avalikke konkursse, et leida institutsioonideleametnikke, rakendades professionaalseid ja kulutasuvaid menetlusi. EPSO koostab ametnike reservnimekirjad, millest ins-titutsioonid saavad tööle võtta oma nõudmistele vastavaid kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. Alates 2003. aastast onEPSO algatanud kõik institutsioonide vajaduste rahuldamiseks mõeldud konkursid ja jätkab seda tegevust ka 2006. aas-tal. 2006. aastal rakendatakse uusi headel tavadel põhinevaid töölevõtmise meetodeid ja viise. Juba on rakendunud ins-titutsioonidevaheline ametnike reservnimekirja kasutamise efektiivne ja õiglane süsteem.

Euroopa haldusjuhtimise kool (EAS) sai ametlikult alguse 10. veebruaril 2005. aastal, kui Euroopa Liidu Teatajas (L 37)avaldati tema põhiaktid. Tegu on institutsioonidevahelise asutusega, mis hakkab tegelema teatud tüüpi koolitustega kõi-kide ühenduse institutsioonide tarbeks. Kooli haldab EPSO, nii et tema eelarve ja personal on lülitatud EPSO eelarvesse.

EASi ülesandeks on välja töötada ja korraldada koolitusi, mis vastaksid institutsioonide ja nende töötajate vajadustele.Juhtimiskursused, uute töötajate koolitus ja atesteerimisega seotud kursused on kättesaadavad üleminekuperioodil 2005.aastal ning neid täiustatakse 2006. aastal.

Informaatika peadirektoraadi (DIGIT) ülesandeks on määratleda komisjoni info- ja sidetehnoloogia strateegia ja kindlus-tada komisjon kaasaegse ja kõrgekvaliteedilise IT ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri ja teenustega.

DIGITi vastutusalaks on komisjoni talituste info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia haldamine ja koordineerimine,ning eelkõige komisjoni prioriteetidega täielikult kooskõlas oleva kaasaegse ja dünaamilise infotehnoloogiaalase näge-muse ja strateegia määratlemine, selgitamine ja rakendamine.

Informaatika peadirektoraadi peamiste teenuste hulka kuuluvad:— komisjoni tööprotsessi toetavad infosüsteemid, koostöös teiste peadirektoraatidega,— kogu komisjoni hõlmav turvaline, usaldusväärne ja kõrgekvaliteediline infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni inf-rastruktuur, mis toetab komisjoni tegevust ja võimaldab rakendada e-komisjoni,

— konsultatsiooniteenus edendamaks kaasaegse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia kohaldamise häid tavasid,— logistilised ja lepingulised teenused kindlustamaks toodete ja teenuste tõhusat ja kulutasuvat hankimist ja kasutamist.

DIGIT täidab neid ülesandeid, järgides info- ja sidetehnoloogia juhtimise parimaid tavasid ning tehes koostööd kõigikohalike informaatikatalitustega.

Esimesed ettevalmistused rakendamaks otsuseid ja meetmeid, mis on sätestatud infotehnoloogia juhtimise ja infosüstee-mide koostalitlusvõime alases pöördumises komisjonile, tehti kohe pärast nende heakskiitu oktoobris 2004 ning neidjätkatakse 2005. aastal.

2006. aasta eesmärgiks on viia need algatused kooskõlas teostatavusuuringute tulemuste ja 2005. aastal tehtud etteval-mistava tööga esimesele rakendustasemele.

DIGIT jätkab e-komisjoni 2. (suhted välispartnerite ja valitsustega) ja 3. (kodanike ja ettevõtete teenindamine) tegevus-valdkonna reformide ja nimetatud valdkondade teiste projektide ja algatustega seotud infosüsteemide usaldusväärsettarnimist.


3.27. Jaotis 27: Eelarve




1 2 3 4 3/1 4–2

01 Eelarve poliitikavaldkonna halduskulud 78,95 82,35 4,31 %(välja arvatud järgmised artiklid)

01 12 Raamatupidamine 1,77 1,77 0,— %

02 Eelarve täitmine, järelevalve ja kinnitamine 1 304,99 1 073,50 – 17,74 %


Hea finantsjuhtimistava edendamine

Haldustoetus ja juhtimise peadirektoraat

Finantsraamistik ja eelarvemenetlus

Eelarve peadirektoraadi poliitiline strateegia jakoordineerimine

Inimressursid




Ümberjaotamata toimingud 52 63 11

Detsentraliseerimata haldustegevus 40 41 1

Jaotis 27 — Kogusumma 1 385,70 657 1 157,62 692 – 16,46 % 35

(*) Ümberjaotatavaid ametikohti ei jaotata veel konkreetsete poliitikavaldkondade vahel ning tehnilistel põhjustel kajastatakse need eelarve poliitikavaldkonnas. 2005. aastal hõlmab seeeelkõige nn külmutatud ametikohti, mis eemaldatakse ametikohtade loetelust 2006. aastal seoses ennetähtaegse pensionile jäämise kolmanda lainega.

(**) Detsentraliseerimata haldusvahendid on ette nähtud kõikidele poliitikavaldkondadele, kuid tehnilistel põhjustel kajastatakse need eelarve poliitikavaldkonnas.

Eelarve poliitikavaldkond hõlmab kuut olulist aspekti:— Saada eelarvepädevatelt institutsioonidelt vahendid tõhusal finantseerimisel põhineva Euroopa Liidu polii-tika rakendamiseks. Seejuures tuleb tagada, et uute poliitiliste algatuste ja/või õigusaktide alaste orientatsioonilä-birääkimiste tulemused leiaksid väljundi ka eelarves. See omakorda tähendab ühenduse kulude täpset kavandamistfinantsperspektiivides, komisjonipoolsete eelarveettepanekute koostamist ning nende järgimist, kuni eelarvepädevinstitutsioon need vastu võtab.

— Eelarve õigusliku raamistiku haldamine. Ettepanekute tegemine eelarve koostamist, täitmist ja kontrolli käsitlevaõigusliku raamistiku kohta ja selle rakendamine.

— Eelarve täitmine tulude ja kuludena, õigusliku ja finantsraamistiku kohaselt. Omavahendite ja seotud finants-kõikumiste haldamine koostöös liikmesriikidega ning omavahendite korrektse laekumise kontrollimine. Institut-siooni kulude ja institutsioonilt sissenõutavate summade tasumine komisjoni arvepidaja vastutusel.

— Institutsioonide raamatupidamise aastaaruannete koostamine. Kõigi ELi institutsioonide raamatupidamise aas-taaruannete prognooside koostamine ajakohastatud arvestusraamistiku põhjal, mis vastab rahvusvaheliselt tunnus-tatud standarditele ning mida toetab usaldusväärne ja tõhus infosüsteem.


— Usaldusväärse finantsjuhtimise edendamine komisjoni osakondades. Komisjoni talitustele finantsjuhtimise täp-seks ja tõhusaks korraldamiseks raamistiku ja vahendite pakkumine hõlmates nii nõustamist, koolitust kui kakontrolli- ja juhtimisvahendeid.

— Aruannete koostamine eelarve täitmise kohta ning kontrollikojalt positiivse kinnitava avalduse saamine.Eelarve täitmise kinnitamise menetluse kooskõlastamine (kontrollikoja, nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel). Ette-panekud analüüsiks ja juhtimislahendusteks, mis aitaksid kaasa kontrollikojalt positiivse kinnitava avaldusesaamisele.

Eelarve poliitikavaldkonna kulud koosnevad eelkõige pangakuludest ja eelarvet käsitlevate väljaannetega seotud kuludest.

Eelarve täitmise, kontrolli ja kinnitamise tegevusvaldkond sisaldab uutele liikmesriikidele makstava hüvitise eelarve-rida, mis kuulub eelarve peadirektoraadi pädevusse. Selles on summad, mis vastavad ajutistele eelarvelistele hüvitistele jaspetsiaalsele ühekordsele rahavoo-toetusele, mis lepiti kokku Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil ningmis on kooskõlas ühinemislepingu artiklitega 29 ja 30.


3.28. Jaotis 28: Audit




1 2 3 4 3/1 4–2

01 Auditi poliitikavaldkonnahalduskulud 10,62 11,58 9,07 %


Siseauditi talitusehaldustoetus jakoordineerimine

Siseauditi talitus

Siseauditi talituse poliitilinestrateegia jakoordineerimine

Inimressursid





Siseauditi talituse ülesanne on aidata täpselt ja tõhusalt juhtida Euroopa Komisjoni ja ühenduse asutuste rahalisi vahen-deid ning edendada Euroopa Komisjonis ja selle osakondades tõhusat ja tulemuslikku juhtimist.

Siseauditi talitus loodi komisjoni reformi käigus eraldi üksusena ning selle ülesanne on kõigi komisjoni talituste audi-teerimine. Alates 2004. aasta sügisest kasutab siseauditi talitus riskipõhist auditi lähenemisviisi. Viimaste aastate jooksulon oluliseks muutuseks olnud ka siseauditi talituse volituste (auditi ulatuse) laiendamine ühenduse asutusteauditeerimiseks.

Siseauditi talitusel on oluline roll reformide edasisel täiustamisel. Talituse ülesanded muutuvad vastavalt komisjoni tege-vuse laienemisele ja selle riskiprofiili muutustele.

Oma töös lähtub siseauditi talitus finantsmäärusest ja asjaomastest rahvusvahelistest standarditest; nt siseaudiitorite ins-tituudi standarditest (IIA).

Oma mitmeaastase strateegia raames valib siseauditi talitus auditeeritavad üksused riskianalüüsi alusel, mis võimaldabkontrollida võimalikult palju komisjoni peadirektoraate ja talitusi. Eraldatud vahendite piires kohaldatakse seda stratee-giat ka ühenduse asutustele.

Siseauditi talituse 2006. aasta prioriteet on tagada tulemuslikud ja kõikehõlmavad auditid järgmiste meetmetega:— kõrgekvaliteedilised auditid, mille kohta koostatakse asjakohased lühikesed auditi aruanded ning milles audiitori tähe-lepanekud põhinevad laiapõhjalisel taustteabel;

— riskipõhisel lähenemisviisil põhinevad asjakohased auditid, mille eesmärk on auditeeritava üksuse tulemuslikum jatõhusam tegevus;

— auditi suure mõjususe saavutamine auditeeritavate üksuste usalduse võitmise ja nendega tehtava koostöö kaudu;järelkontrollide tegemine, kaasa arvatud auditi järelevalve komitee kaudu;

— parem sünergia siseauditi talituse ja siseauditi komiteede vahel;— teabe tõhusam institutsioonisisene kogumine ning kattuva tegevuse vältimine järelkontrolli aruannete koostamisel(koostöös eelarve ja informaatika peadirektoraatide ja auditi järelevalve komitee sekretariaadiga).


3.29. Jaotis 29: Statistika




1 2 3 4 3/1 4–2

01 Statistika poliitikavaldkonnahalduskulud 82,19 87,31 6,23 %

02 Statistilise teabe koostamine 49,22 45,92 – 6,70 %


— — 0,— %


Haldustoetus euroopaühenduste statistikaametile

Euroopa ühendustestatistikaameti poliitilinestrateegia jakoordineerimine

Inimressursid





Amsterdami lepingu artikkel 285 sätestab ühenduse tegevuseks vajaliku statistika koostamise seadusandlikud menetlu-sed ja põhimõtted. Nõukogu 17.veebruari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta määratleb ühen-duse statistika koostamise normraamistiku.

Oma ülesannete täitmiseks vajab Euroopa Liit kõrgekvaliteedilist statistilise teabe talitust. Statistika loob demokraatia jakaasaegse majanduse usaldusväärseks ja ladusaks toimimiseks vajaliku infrastruktuuri.

Poliitiliste otsuste tegijad ja turul toimivad ettevõtjad vajavad pidevalt statistikat otsuste tegemiseks ning nende rakenda-mise järelevalveks ja hindamiseks. Seoses ühisturu loomisega ning Maastrichti, Amsterdami, ja Nice’i lepingute jõustu-misega on viimastel aastatel kasvanud nii ühenduse statistika hulk kui vajadus selle võrreldavuse ja kvaliteedi järele. Ühis-raha kasutuselevõtt on muutnud statistika rolli eurotsoonis, mille nõutavaimateks andmeteks on 12 eurole üle läinud riigimajanduse üldnäitajad.

Statistika on ka omavahendite arvutamise ja rahaeraldiste aluseks. Lisaks vajatakse näitajaid üha enamate valdkondadepoliitika järelevalveks ja hindamiseks.

Kasutajate vajaduste rahuldamiseks peab ühenduse statistika olema usaldusväärne, poliitiliselt sõltumatu ning kasutaja-tele õigeaegselt ja sobivas vormis kättesaadav. Andmete ettevalmistus ei tohi põhjustada liigset koormust vastajatele ningnende kogumine peab toimuma kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

Euroopa statistikasüsteem

Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele on Eurostat koostöös liikmesriikide statistikaasutustega loonud võrgustiku, midanimetatakse Euroopa statistikasüsteemiks.


Võttes arvesse arenguid ühenduse poliitikas, peab Euroopa statistikasüsteem:

— vastama ühenduse poliitika kui ühenduse statistika kasutaja vajadustele,

— parandama Eurostati ja tema partnerite vahelist koostööd vajaliku statistika koostamisel, pidades eriti silmas ühen-duse laienemist.

Euroopa statistikasüsteemi eesmärgiks on:

— võrreldava, usaldusväärse ja asjakohase statistika koostamiseks võimelise standardite, meetodite ja organisatsiooni-liste struktuuride süsteemi loomine;

— Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste varustamine vajaliku teabega poliitika formuleerimiseks,rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks;

— statistilise teabe edastamine Euroopale üldiselt, ettevõtetele ja kõikidele majanduse ja sotsiaalsete küsimustega seo-tud osapooltele toetamaks neid otsuste tegemisel;

— liikmesriikide ja EMP riikide statistikasüsteemide parandamine ning turumajandusele üleminevate riikide ja arengu-maade statistikasüsteemide arendamise toetamine.

Statistika raamprogramm 2003–2007

Statistika raamprogramm 2003–2007 (EP ja nõukogu 16. detsembri 2002.aasta otsus nr 2367/2002/EÜ) määratleb kolmpeamist prioriteeti:

— laienemine,

— majandus- ja rahaliit,

— konkurentsivõime, säästev areng ja sotsiaalmeetmete kava.

2006. aasta töökava

2006. aasta töökava keskendub lisaks tavapärasele statistika koostamisele järgmistele valdkondadele:

Laienemine

Lisaks poliitika prioriteetidele on komisjonil üks põhimõtteline tegevusprioriteet — kindlustada laienemise edukus jakujundada Euroopa tulevikku. See tähendab laienenud Euroopa nõuetekohase toimimise kindlustamist ning poliitikateja eeskirjade täielikku kohaldamist kõikides liikmesriikides. Eurostati jaoks tähendab see uute liikmesriikide integreeri-mise lõpuleviimist, eriti statistikasüsteemide geograafilise ulatuse laiendamist (andmete kogumine, töötlemine ja edasta-mine), uute liikmesriikide statistikasüsteemide uuendamise jätkuvat toetamist ning uute kolleegide vastuvõttu jaintegreerimist.

Heaolu

Lissaboni strateegias määratletud eesmärkide saavutamisel ei ole seni olnud suurt edu. Suunistes Lissaboni strateegiavahearuandele on komisjon määratlenud peamised probleemid: majanduskasvu ja tootlikkuse osas jääb Euroopa alla omasuurematele majanduspartneritele, konkurentsivõime ja uuenduste edendamise hetketempo on ebapiisav kindlustamaksEuroopa kodanike elatustaset ja sotsiaalset turvalisust keskmises ja pikemas plaanis. Seetõttu tuleks veelgi tõsisemalt võttaLissaboni programmi, mis keskendub kolmele peaeesmärgile: muuta Euroopa meeldivamaks investeerimis- ja tööko-haks, edendada teadmisi ja uuendusi, mis on kasvu aluseks ning luua rohkem ja paremaid töökohti. See prioriteet kin-nitab 2006. aastaks teatavaid juba 2005. aastaks seatud prioriteete:

— teenustealane statistika: teenused moodustavad praegu kaks kolmandikku liidu SKTst ja enamiku loodavatest töö-kohtadest; see on sektor, kus tootlikkuse kasvu ja töökohtade loomise võimalused on suurimad;

— statistika, mis on seotud inim- ja tehnoloogilise kapitali uurimise ja arendamisega (eriti info- ja sidetehnoloogia, hari-dus, infoühiskond ja elukestev õpe);


— Lissaboni strateegia täitmise järelevalveks vajalik statistika (struktuurinäitajad);— EMU haldamiseks vajalikud näitajad: lisaks euronäitajatele tuleks võtta tarvitusele meetmed suurendamaks Eurostatirolli ja võimalusi ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses kasutatava avaliku sektori rahandusstatistika valideeri-mise ja kontrolli valdkonnas.

Solidaarsus

Euroopa kasvu ja majandusdünaamika edenemine peaks suurendama pühendumist solidaarsusele, sotsiaalsele õigluselening Euroopa ühtekuuluvuse ja ühiste väärtuste tugevdamisele. Komisjoni peamiseks eesmärgiks on jätkuvalt säästvaarengu edendamine. Statistika osas pööratakse põhitähelepanu teabele, mis on seotud sotsiaalse ja piirkondliku ühte-kuuluvusega, säästva arengu näitajatega ning sisserände ja varjupaiga alaste andmetega.

Turvalisus

Igapäevases elus seisavad kodanikud üha enam silmitsi riskidega. Terroriaktid, organiseeritud kuritegevus ja salakauba-vedu ei tunnista riigipiire ega seadusi. Ka tervise, keskkonna, transpordi ja energiavarustusega seotud kriisiolukordi ei olevõimalik lahendada ühe riigi piires. Turvalisuse tagamiseks tuleb teha koostööd ja leida lahendusi nii kohalikul, Euroopakui ülemaailmsel tasandil. Eurostati jaoks on selles valdkonnas prioriteediks tervise-, toidu ohutuse ja kuritegevusestatistika.

Välissuhtlus

Ühtegi eespool mainitud eesmärkidest ei saavuta Euroopa Liit üksinda. Eraldatuses ei jõua Euroopa ei jõua paremale jär-jele. Kolmandate riikide heaolu aitab kaasa Euroopa Liidu õitsengule ja vastupidi. Kindlasti ei saa Euroopa solidaarsus-püüetes jääda vaid oma piiridesse. ELi kodanike turvalisus ei suurene ilma koostööta kolmandate riikidega. Välissuhtluson vahendiks meie prioriteetide ja väärtuste tutvustamisel ja kaitsmisel väljaspool Euroopa Liidu piire. Lisaks tehniliselekoostööle jätkab Eurostat Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise ettevalmistamiseks ning Türgi ja Horvaatiaga läbirääkimistepidamiseks vajaliku statistika koostamist.


3.30. Jaotis 30: Pensionid




1 2 3 4 3/1 4–2

01Poliitikavaldkonna pensionidja nendega seotud kuludhalduskulud

899,77 945,24 5,05 %

Jaotis 30 — Kogusumma 899,77 945,24 5,05 %

Pensionite osas on 2006. aastal kohaldatavad eritegevused järgmised:— Rakendada koos üleminekumeetmetega uute personalieeskirjade sätteid, mis muudavad praegust pensionisüsteemi.— Määrata kindlaks töötajate pensioniõigused, võttes arvesse uute liikmesriikide pensionisüsteeme ning jälgida pen-sioniõiguste üleminekut käsitlevaid läbirääkimisi.

Pensioniga seotud assigneeringute suurenemist põhjustab institutsioonide muutuv vanuseline koosseis. Assigneeringutesuurenemist põhjustab ka pensionile jäävate ametnike kõrgem palgatase, mis tõstab pensionite keskmist taset.

Lisaks on võetud arvesse pensionite iga-aastast kohandamist.


3.31. Jaotis 31: Reservid




1 2 3 4 3/1 4–2

01 Halduskulude reservid p.m. p.m. 0,— %

02 Finantssekkumiste reservid 223,— 229,— 2,69 %

Jaotis 31 — Kogusumma 223,— 229,— 2,69 %


4. LISA I: KOONDTABEL — KUUES TEADUSUURINGUTE RAAMPROGRAMM

Sissejuhatus

Kuuenda teadustöö raamprogrammi (2002–2006) rakendamise eesmärk on aidata kaasa asutamislepingu artikli 163 ees-märkide saavutamisele, s.o tugevdada ühenduse teadus- ja tehnoloogiabaasi ning soodustada selle rahvusvahelise kon-kurentsivõime arengut, samuti edendada teiste ühenduse poliitikavaldkondade jaoks vajalikke teadustöö meetmeid.

Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa teadusruumi rakendamise paremaks edendamiseks järgitakse prog-rammi ülesehituse puhul kolme järgmist põhimõtet: keskenduda ja integreerida uurimistegevus kogu ühenduse ulatuses,struktureerida Euroopa teadusruum ja konsolideerida selle baas. Nimetatud kolmele põhimõttele vastavad meetmed soo-dustavad jõupingutuste ja uurimistegevuse integreerimist Euroopa tasandil, samuti kõnealuse valdkonna erinevate mõõt-mete struktureerimist ja koordineerimist. Väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid julgustatakse osalema programmikõigis valdkondades.

2006. aasta puhul on tegemist programmi tõhusa rakendamise neljanda aastaga, hõlmates tähtsaid uuendusi seoses eel-miste programmidega, eriti tutvustades uusi vahendeid, nagu nt märkimisväärse ühtlustava mõjuga pädevusvõrgustikudja integreeritud projektid.

Erinevaid teemasid ja teadusuuringuid käsitlevad 2006. aasta eelarve ettepanekud (esitatud allpool tabelis) põhinevad üld-summadel, mis on sätestatud järgmises kahes osas:— Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsus nr 1513/2002/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse tea-dusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetadaEuroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006),

— Nõukogu 3. juuni 2002. aasta otsus, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalaseteadus- ja koolitustegevuse kuuendat raamprogrammi, mis ühtlasi aitab kaasa Euroopa teadusruumi loomisele(2002–2006).


KOONDTABEL — KUUES TEADUSUURINGUTE RAAMPROGRAMM — EEP 2006

(miljonites eurodes)

Rida

Poliitikavaldkond

KogusummaTeadusuuringuteÜhiskeskus —TÜK (JRC)

Teadusuuringudja tehnoloogiaarendus —TTA (RTD)

Infoühiskonnapeadirektoraat— (INFSO)

Energiatranspordipeadirektoraat(TREN)

Ettevõtlusepeadirektoraat(ENTR)

Kalandus- jamerendusasjadepeadirektoraat(FISH)

Otsesed meetmed: EÜ 224,4 224,4

Otsesed meetmed: Euratom 86,2 86,2

Kokku: otsene tegevus 310,6 310,6

Tervishoiualane genoomika jabiotehnoloogia 640,3 640,3

Infoühiskonna tehnoloogiad 1 027,7 1 027,7

Nanotehnoloogiad, arukad materjalid, uuedtootmisprotsessid 383,2 383,2

Lennundus ja kosmoseuuringud 222,1 46,8 41,0 309,9

Toidu kvaliteet ja -ohutus 202,2 202,2

Säästev areng, ülemaailmsed kliimamuutusedja ökosüsteemid 450,6 155,1 605,7

Kodanikud ja valitsemine teadmistepõhisesühiskonnas 61,0 61,0

Tegevussuundade toetamine ja eeldatavateteaduslike ja tehnoloogiliste vajadusterahuldamine

117,3 0,8 8,7 13,5 140,2

Väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaidkäsitlevad horisontaalsed teadusuuringud 122,7 122,7

Rahvusvahelist koostööd toetavaderimeetmed 96,3 96,3

Tegevuse koordineerimise toetamine 78,4 78,4

Tegevuspõhimõtete kooskõlastatudväljatöötamise toetamine 10,2 1,0 11,2

Vahesumma: Euroopa teadusruumiintegreerimine ja tugevdamine 2 384,2 1 028,5 210,5 42,0 13,5 3 678,8

Teadustegevus ja innovatsioon 12,5 61,6 74,1

Inimressursid 457,0 457,0

Teadustegevuse infrastruktuurid 135,2 54,2 189,4

Teadus ja ühiskond 27,8 27,8

Vahesumma: Euroopa teadusruumistruktureerimine 632,5 54,2 61,6 748,3

Kaudsed meetmed: EÜ tegevus 3 016,7 1 082,8 210,5 103,6 13,5 4 427,1

Kaudsed meetmed: EÜ halduskulud 160,0 80,1 13,5 11,0 1,4 266,0

Kokku: EÜ kaudsed meetmed 3 176,6 1 162,9 224,0 114,6 14,9 4 693,0

Juhitav termotuumasüntees 189,4 189,4

Radioaktiivsete jäätmete käitlemine 25,0 25,0

Kiirguskaitse 13,7 13,7

Muud meetmed tuumatehnoloogia jatuumaohutuse valdkonnas 13,7 13,7

Kaudsed meetmed: Euratomi tegevuskulud 241,8 241,8

Kaudsed meetmed: Euratomi halduskulud 39,5 39,5

Kaudsed meetmed: Euratom 281,4 281,4

Kokku: kaudsed meetmed 3 458,0 1 162,9 224,0 114,6 14,9 4 974,4

Kõik kokku 310,6 3 458,0 1 162,9 224,0 114,6 14,9 5 285,0


5.LISAIIA:KOONDTABEL—STRUKTUURIFONDID(KULUKOHUSTUSTEASSIGNEERINGUD)

2006.aastaesialgseeelarveprojektistruktuurifondidekoondtabel(kulukohustusteassigneeringud)

KULUKOHUSTUSTEASSIGNEERINGUDEURODES

TÖÖHÕIVEJA

SOTSIAALKÜSIMUSED

PÕLLUMAJANDUSJAMAAELU

ARENDAMINE

KALANDUS

REGIONAALPOLIITIKA

KOGUSUMMA

040104

0402

050104

050402

110104

1106

130104

1302

1303

EESMÄRK1

EAGGF

B2-100

3807195363

3807195363

KalanduseArendusrahastu

B2-101

509220838

509220838

ERF

B2-102

17517005689

17517005689

ESF

B2-103

6610531936

6610531936

ProgrammPEACE

B2-1041

10920000

17080000

28000000

Varasemateprogrammide

lõpuleviimine

B2-105

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

KÕIKKOKKU

6621451936

3807195363

509220838

17534085689

28443953826

EESMÄRK2

ERF

B2-110

3039945977

3039945977

ESF

B2-111

365115509

365115509


lõpuleviimine

B2-112

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

KÕIKKOKKU

365115509

P.M.

3039945977

3405061486

EESMÄRK3

ESF

B2-120

3988828533

3988828533


lõpuleviimine

B2-121

p.m.

p.m.

KÕIKKOKKU

3988828533

3988828533

MUUDMEETMED(väljaspool1.eesmärki)


B2-130

185082503

185082503

VarasemateKalanduse

Arendusrahastuprogrammide

lõpuleviimine

B2-131

p.m.

p.m.

VarasemateEAGGF-iprogrammide

lõpuleviimine

B2-132

p.m.

p.m.

KÕIKKOKKU

P.M.

185082503

185082503

ÜHENDUSEALGATUSED

Programm“Leader”

B2-140

429535652

429535652

Interreg

B2-141

1156863141

1156863141

Piirialad

B2-1411

Programm“EQUAL”

B2-142

650864425

650864425

Programm“URBAN”

B2-143

134267691

134267691


lõpuleviimine

B2-144

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

KÕIKKOKKU

650864425

429535652

P.M.

1291130832

2371530909

UUENDUSLIKUDMEETMEDJATEHNILINEABI

EAGGF

B2-160

2860000

300000

3160000


B2-161

520000

2535000

3055000

ERF

B2-162

13100000

045613067

58713067

ESF

B2-163

13225000

22312556

35537556


lõpuleviimine

B2-164

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

KÕIKKOKKU

13225000

22312556

2860000

300000

520000

2535000

13100000

045613067

100465623

KÕIKKOKKU

13225000

11648572959

2860000

4237031015

520000

696838341

13100000

021910775565

38522922880

11661797959

4239891015

697358341

21923875565

38522922880


6.LISAIIB:KOONDTABEL—STRUKTUURIFONDID(MAKSETEASSIGNEERINGUD)

Struktuurifondide2005.aastaesialgseeelarveprojektikoondtabel(makseteassigneeringud)

MAKSETEASSIGNEERINGUDEURODES

TÖÖHÕIVEJASOTSIAALKÜSIMUSED

PÕLLUMAJANDUSJAMAAELU

ARENDAMINE

KALANDUS

REGIONAALPOLIITIKA

KOGUSUMMA

040104

044904

0402

050104

054904

050402

110104

114904

1106

130104

134904

1302

1303

EESMÄRK1

EAGFF

B2-100

2999239741

2999239741

Kalanduse

Arendusrahastu

B2-101

410793208

410793208

ERF

B2-102

1444670972114446709721

ESF

B2-103

5309941032

5309941032

ProgrammPEACE

B2-1041

32871849

6989813

606.504

72796901

113265066

Varasemate

programmide

lõpuleviimine

B2-105

9663855

20864790

4812419

27150888

62491952

KÕIKKOKKU

05352476735

03027094343

0416212131

00

1454665751023342440719

EESMÄRK2

ERF

B2-110

2802509908

2802509908

ESF

B2-111

361270357

361270357

Varasemate

programmide

lõpuleviimine

B2-112

9057882

3337115

11373257

23768254

KÕIKKOKKU

370328240

3337115

02813883165

3187548520

EESMÄRK3

ESF

B2-120

3628877052

3628877052

Varasemate

programmide

lõpuleviimine

B2-121

6003636

6003636

KÕIKKOKKU

3634880689

3634880689

MUUDMEETMED(väljaspool1.eesmärki)

Kalanduse

Arendusrahastu

B2-130

170174508

170174508

VarasemateKalanduse

Arendusrahastu

programmide

lõpuleviimine

B2-131

2438926

2438926

VarasemateEAGGF-i

programmide

lõpuleviimine

B2-132

12616496

12616496

KÕIKKOKKU

12616496

172613435

185229931

ÜHENDUSEALGATUSED

Programm“Leader”

B2-140

259175186

259175186

Interreg

B2-141

819527006

819527006

Piirialad

B2-1411

00

Programm“EQUAL”

B2-142

429746539

429746539

Programm“URBAN”

B2-143

85322361

85322361

Varasemate

programmide

lõpuleviimine

B2-144

6430377

4658386

799835

15763812

27652410

KÕIKKOKKU

0436176917

0263833572

0799835

00

920613179

1621423503

UUENDUSLIKUDMEETMEDJATEHNILINEABI

EAGGF

B2-160

2860000

p.m.

240000

3100000

Kalanduse

Arendusrahastu

B2-161

520000

2552

2000000

2522552

ERF

B2-162

13100000

p.m.

0100000000

113100000

ESF

B2-163

13225000

p.m.

25000000

38225000

Varasemate

programmide

lõpuleviimine

B2-164

119081

29262

0479.982

628.325

KÕIKKOKKU

13225000

025119081

2860000

0269262

520000

2552

2000000

13100000

p.m.

0100479982

157575877

KÕIKKOKKU

13225000

09818981661

2860000

03307010788

520000

2552

591625400

13100000

p.m.

01838163383632129099238

9832206661

3310010788

592147952

1839473383632129099238


7. III LISA: DETSENTRALISEERITUD ASUTUSED

ABB rubriik Asutuste nimed Asukoht2005. aasta eelarve(miljoniteseurodes)

EEP 2006(miljoniteseurodes)

Kasv (%)

17 04 05 Ühenduse Sordiamet Angers p.m. p.m. —

2. RUBRIIK KOKKU p.m. p.m.

02 03 02 Euroopa Ravimiamet London 25.400 30.000 18.1

02 03 02 01 9.400 11.300

02 03 02 02 16.000 18.700

02 03 02 03 Eritoetus harva kasutatavatele ravimitele 3.700 4.000

04 03 04 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond Dublin 18.600 19.000 2.2

04 03 04 01 11.600 11.900

04 03 04 02 7.000 7.100

04 03 05 Euroopa Tööohutuse Ja Töötervishoiu Agentuur Bilbao 13.200 13.200 —

04 03 05 02 5.900 5.900

04 03 05 03 7.300 7.300

06 02 01 Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) Köln 18.930 22.000 16.2

06 02 01 01 18.930 12.280

06 02 01 02 p.m. 9.720

06 02 02 Euroopa Meresõiduohutuse Amet Lissabon 17.500 20.830 19.0

06 02 02 01 14.000 16.300

06 02 02 02 3.500 4.530

06 02 02 03 Saastetõrjemeetmed 17.800 29.000

06 02 08 Euroopa Raudteeohutuse ja Koostalitluse Amet Lille-Valenciennes 13.670 14.455 5.7

06 02 08 01 10.770 11.055

06 02 08 02 2.900 3.400

06 02 09 Galileo järelevalveasutus 1.657 5.000 201.8

06 02 09 01 1.157 2.500

06 02 09 02 0.500 2.500

07 04 01 Euroopa Keskkonnaagentuur Kopenhaagen 26.900 27.650 2.8

07 04 01 01 14.000 16.650

07 04 01 02 12.900 11.000

09 03 05 Euroopa Võrkude ja Infoturbe Amet Heraklion 6.800 6.800 0.0

09 03 05 01 6.250 4.950

09 03 05 02 0.550 1.850

11 07 04 Ühenduse kalanduse kontrolliagentuur (CFCA) Vigo 1.000 4.900 390.0

11 07 04 01 1.000 3.800

11 07 04 02 p.m. 1.100

12 03 01 Siseturu Ühtlustamisamet Alicante p.m. p.m.

12 03 01 01 p.m. p.m.

12 03 01 02 p.m. p.m.

15 03 01 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus Thessaloniki 16.100 16.400 1.9

15 03 01 03 10.660 10.962

15 03 01 04 5.438 5.438

17 03 03 Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus Stockholm 4.753 15.300 221.9

17 03 03 01 3.291 7.020

17 03 03 02 1.462 8.280


ABB rubriik Asutuste nimed Asukoht2005. aasta eelarve(miljoniteseurodes)

EEP 2006(miljoniteseurodes)

Kasv (%)

17 04 08 Toiduohutusamet Parma 36.700 46.600 27.0

17 04 08 01 22.800 31.982

17 04 08 02 13.900 14.618

18 02 03 Välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimiseEuroopa agentuur

Varssav 6.157 9.754 58.4

18 02 03 01 1.157 2.314

18 02 03 02 5.000 7.440

04 04 06 Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus Viin 8.189 8.800 7.5

04 04 06 01 4.160 4.500

04 04 0 602 4.029 4.300

18 05 05 Euroopa Politseikolledž Bramshill (UK) 3.000 4.500 50.0

18 05 05 01 0.900 2.200

18 05 05 02 2.100 2.300

18 06 04 Eurojust Haag 13.000 13.200 1.5

18 06 04 01 8.800 10.215

18 06 04 02 4.200 2.984

18 07 01 Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järeleval-vekeskus

Lissabon 12.000 12.100 0.8

18 07 01 01 7.838 7.903

18 07 01 02 4.162 4.197

3. RUBRIIK KOKKU 243.556 290.489 19.3

Kogusumma, sh saastetõrjelaevad ja eritoetus harva kasutatavatele ravimitele 265.056 323.489 22.0

15 03 03 Euroopa Koolitusfond Torino 16.000 16.500 3.1

15 03 03 01 11.565 12.090

15 03 03 02 4.435 4.410

22 05 01

22 05 02

22 05 03

Euroopa Ülesehitusamet Thessaloniki 276.612 267.312 – 3,3

Eelarverubriigid: toetus Euroopa Ülesehitusametile(Jaotised 1 ja 2)

25.312 26.312

Eelarverubriigid: toetus Euroopa Ülesehitusametile(Jaotis 3)

251.200 241.000

4. RUBRIIK KOKKU 292.512 283.812 – 3,0

26 01 04 Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus Luksemburg p.m. p.m.

5. RUBRIIK KOKKU p.m. p.m.

15 03 02 Phare panus Euroopa Koolitusfondi 2.500 2.950 18.0

15 03 02 01 1.935 2.385

15 03 02 02 0.565 0.565

7. RUBRIIK KOKKU 2.500 2.950 18.0


8. IV LISA: 2006. AASTA EEP TEGEVUSALADE VALIK

Jagu 03 — Konkurents

— Riigiabi Järelevalve

Jagu 04 — Tööhõive Ja Sotsiaalküsimused

04 04 — Osalusühiskonna Edendamine

04 05 — Sooline Võrdõiguslikkus

Jagu 05 — Põllumajandus Ja Maaelu Arendamine

05 02 — Sekkumised Põllumajandusturgudel

05 04 — Maaelu Arendamine

05 06 — Välissuhted

Jagu 08 — Teadusuuringud

08 02 — Tervishoiualane Genoomika Ja Biotehnoloogia

08 05 — Toidu Kvaliteet Ja -Ohutus

Jagu 09 — Infoühiskond Ja Meedia

09 02 — Elektronsidepoliitika

09 04 — Infoühiskonnaalased Teadusuuringud Ja Tehnoloogiaarendus

Jagu 10 — Otsene Teadustegevus

10 02 — Otsefinantseeritavate Teadusuuringute Tegevusassigneeringud — Kuues Raamprogramm (2002–2006) — Eü

10 03 — Otsefinantseeritavate Teadusuuringute Tegevusassigneeringud — Kuues Raamprogramm (2002–2006)— Euratom

Jagu 11 — Kalandus

11 02 — Kalandusturud

11 06 — Kalanduse Struktuurimeetmed

Jagu 13 — Regionaalpoliitika

13 03 — Euroopa Regionaalarengu Fond Ja Muu Piirkondlik Sekkumistegevus

13 04 — Ühtekuuluvusfond

13 05 — Struktuuripoliitikaga Seotud Ühinemiseelne Sekkumistegevus

Jagu 15 — Haridus Ja Kultuur

15 03 — Kutseõpe

15 06 — Dialoog Kodanikega

Jagu 16 — Press Ja Teave

16 03 — Avaliku Arvamuse Arengusuundade Analüüs Ja Kodanikele Mõeldud Üldteabe Väljatöötamine

16 05 — Teabevahetuse Ja -Võrkude Koordineerimine Euroopa Liidus


Jagu 17 — Tervise- Ja Tarbijakaitse

17 02 — Tarbijapoliitika

17 03 — Rahvatervis

Jagu 18 — Vabadusel, Turvalisusel Ja Õiglusel Rajanev Ala

18 04 — Kodakondsus Ja Põhiõigused

18 07 — Koordineerimine Uimastite Valdkonnas

Jagu 19 — Välissuhted

19 03 — Ühine Välis- Ja Julgeolekupoliitika

19 09 — Suhted Ladina-Ameerikaga

Jagu 21 — Areng Ja Suhted Aafrika, Kariibi Mere Ja Vaikse Ookeani (Akv) Riikidega

21 03 — Suhted Aafrika Alam-Sahara, Kariibi Mere, Vaikse Ja India Ookeani Piirkonna Riikide Ning Ülemeremaade Ja-Territooriumidega

21 04 — Arengu Poliitikavaldkonna Poliitiline Strateegia Ja Koordineerimine

Jagu 24 — Pettustevastane Võitlus

24 02 — Pettustevastane Võitlus

Jagu 25 — Komisjoni Poliitika Koordineerimine Ja Õigusnõustamine

25 02 — Suhted Kodanikuühiskonnaga, Avatus Ja Teave

Jagu 26 — Komisjoni Haldus

26 01 11 — Euroopa Liidu Teataja (L Ja C)

26 02 — Multimeediatoodang

Jagu 27 — Eelarve

— Hea Finantsjuhtimistava Edendamine


OSA III

Tulud — analüüs jaotiste kaupa


1. ÜLDINE HINNANG

Liidu 2006. aasta eelarve põhineb 25 liikmesriigil. Alltoodud tabelis on esitatud üksikasjalikult 2006. aasta tulude prog-noos ning võrreldud seda 2005. aasta eelarvega (k.a uusim kättesaadav esialgse paranduseelarve projektis nr 4/2005 sisal-duv teave).

2006. aasta esialgse eelarveprojekti (EEP) rahastamine

Jagu Tulud EPEP 4/2005 EEP 2006 Protsentuaalne muutus2005–2006

1 Omavahendid:

— põllumajandusmaksud (1) 819 450 000 763 500 000 – 6,83 %

— suhkru, isoglükoosi ja inuliini maksud (1) 793 575 000 556 200 000 – 29,91 %

— tollimaksud (1) 10 749 900 000 12 905 400 000 20,05 %

— käibemaks (2) 15 313 493 929 15 884 321 797 3,73 %

— RKTL, k.a reservid (3) 74 802 601 080 81 157 245 409 8,50 %

Vahekokkuvõte (1. jaotis) 102 479 020 009 111 266 667 306 9,64 %

3 Ülejäägid, saldod ja korrigeerimine 2 736 707 563 p.m. —

4 Institutsioonides ja muudes ühenduse organitestöötavatelt inimestelt kogunev tulu 798 303 395 1 032 798 776 + 29,37 %

5 Institutsioonide haldustegevusest kogunev tulu 54 035 000 53 740 000 – 0,55 %

6 Ühenduse kokkulepete ja programmide aluseltehtavad sissemaksed ja tagasimaksed 0 15 000 000 —

7 Viivised ja trahvid 118 000 000 120 000 000 + 1,69 %

8 Laenutehingud 25 359 946 29 028 454 + 14,47 %

9 Mitmesugused tulud 30 061 000 35 126 000 + 16,85 %

Vahesumma (Jaotised 3–9) 3 762 466 904 1 285 693 230 – 65,83 %

Kõik kokku 106 241 486 913 112 552 360 536 5,94 %

(1) Netosummad ilma 25 % sissenõudmiskuludeta.(2) Ühtne määr (ümardatud) 0,31436 % 2005. aastal ja 0,30951 % 2006. aastal.(3) Ühtne määr (ümardatud) 0,70675 % 2005. aastal ja 0,73206 % 2006. aastal.

Eelarvet rahastatakse omavahenditest ja muudest tuludest. Eelarve rahastamiseks vajaminev omavahendite kogusummavõrdub kogukulu miinus muu tulu.

2006. aasta esialgse eelarveprojekti maksekohustustega seotud assigneeringute rahastamiseks vajalike omavahenditesumma (eelarve tuluosa 1. jaotis) vastab 1,00 % ELi rahvamajanduse kogutulust (RKTL). 2006. aasta omavahendite üldi-seks ülemmääraks on kinnitatud (1) 1,24 % (2) liikmesriikide kogu RKTList.

(1) Vastavalt nõukogu otsusele (2000/597/EÜ, Euratom), Euroopa Ühenduste Teataja nr L 253, 7.10.2000, lk 42.(2) Vastavalt nõukogu otsuse (2000/597/EÜ, Euratom) artiklile 3 arvutati omavahendite ülemmäär, mida väljendatakse protsendinaühenduse rahvamajanduse kogutoodangust (RKT), 2001. aasta lõpul ümber, et kohandada ülemmäär uue Euroopa rahvamajandusearvepidamise süsteemiga (ESA95), eesmärgiga säilitada ühenduse käsutuses olevate rahaliste vahendite summa muutumatuna. Vas-tavalt otsuses sätestatud valemile vastab 1,27 % ühenduse RKTst ESA79 järgi 1,24 % ESA95ga kehtestatud ühenduse RKTLile (rah-vamajanduse kogutoodangu mõiste on ESA95s asendatud kontseptuaalselt sama rahvamajanduse kogutuluga). Täiendavad üksik-asjad on esitatud komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile (KOM(2001) 801 lõplik, 28.12.2001).


Kaks esimest omavahendit on tollimaksud ja põllumajanduslikku päritolu (põllumajandusmaksud ja suhkrumaksud)vahendid. Liikmesriigid peavad maksuallikalt kinni 25 % sissenõudmiskulude katteks.

Kolmas vahend tuleneb ühtse määra kohaldamisest liikmesriikide käibemaksubaaside suhtes. Ühtne määr tuleneb mak-simaalsest määrast (2006. aastal 0,5 %), mida seejärel vähendatakse, et võtta arvesse Ühendkuningriigile tehtavat tagasi-makset. Lisaks kohaldatakse ühtset määra KM-baasidele, mis on piiratud (piiristatud) 50 % sama liikmesriigiRKTList.13 liikmesriigi (Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Hispaania, Iirimaa, Küpros, Leedu, Luksemburg, Malta, Poola, Por-tugal, Sloveenia ja Ühendkuningriik) käibemaksubaasid piiristatakse 2006. aastal.

Neljas ehk “täiendav” vahend tuleneb liikmesriikide RKTL-baaside suhtes kohaldatavast ühtsest määrast, mis arvutataksenii, et see kataks kõik ülejäänud kulud, mida muud vahendid ei kata.

1984. aastal Fontainbleau’s kokkulepitud eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimismehhanism jääb kehtima koos asja-kohaste kohandustega KM-baaside piiristamise, RKTL-põhiste vahendite kasutuselevõtu, liikmesriikide säilitatavate tra-ditsiooniliste omavahendite protsendimäära suurendamise ning tulevaste laienemiste arvessevõtmiseks. See korrektsioo-nimehhanism toob kasu vaid Ühendkuningriigile ning seda rahastatakse RKTL-skaala alusel, kusjuures Ühendkuningriikendale võimalatava korrigeerimise rahastamises ei osale ning Austria, Saksamaa, Madalmaade ja Rootsi rahastusosad onpiiratud neljandikuga nende normaalsest suurusest.

2. OMAVAHENDITE PROGNOOSID 2006. AASTAKS

2006. aasta kogutavate traditsiooniliste omavahendite, samuti KM- ja RKTL-baaside prognoose arutati ja need võeti vastuomavahendite nõuandekomitee (ACOR) 8. aprilli 2005. aasta istungil. Istungil osalesid 25 liikmesriigi, komisjoni ja nõu-kogu esindajad. Allpool on selgitatud komisjoni prognoosimeetodeid. Siiski on vastu võetud KM- ja RKTL-baaside prog-noosid komisjoni ja liikmesriikide prognooside vahelise kompromissi tulemused.

2.1. Traditsioonilised omavahendid

Põllumajandus- ja suhkrumaksud

2006. aastal ELis kogutavate põllumajandusmaksude prognoositav summa on 763,5 miljonit eurot (25 % sissenõudmis-kulude kinnipidamise järel). See on 6,83 % vähenemine võrreldes esialgsesse paranduseelarve projekti nr 4/2005 kantudprognoosiga.

2006. aastal ELis kogutavate suhkrumaksude prognoositav summa on 556,2 miljonit eurot (25 % sissenõudmiskuludekinnipidamise järel). See on 29,91 % vähenemine võrreldes esialgsesse paranduseelarve projekti nr 4/2005 kantud prog-noosiga. See vähenemine on tingitud peamiselt madalamast prognoositud ülejäägist ja keskmisest ekspordikahjust euro-des tonni kohta (431 euro/tonn 2006. aastal võrreldes 525 euro/tonn 2005. aastal), seda eelkõige kõrgemate maailma-turuhindade tõttu (250 USD/tonn 2006. aastal 2005. aasta 190 USD/tonn asemel).

Põllumajandus- ja suhkrumaksude prognoos on arvutatud komisjoni (põllumajanduse peadirektoraadi) prognooside jahinnaettepanekute ning 2005. aasta vastavate meetmete alusel. Põllumajanduse peadirektoraat koostas prognoosi koguELi põllumajandusmaksude kohta, mis on jagatud liikmesriigiti vastavalt põllumajandusmaksude laekumisele 2004. aas-tal. Suhkrumaksude kohta koostas põllumajanduse peadirektoraat detailse prognoosi liikmesriigiti.

Tollimaksud

2006. aastal ELis kogutavate tollimaksude prognoositav summa on 12 905,4 miljonit eurot (25 % sissenõudmiskuludekinnipidamise järel). See on 20,05 % suurenemine võrreldes esialgsesse paranduseelarve projekti nr 4/2005 kantud prog-noosiga.


Suurenemise peamisteks põhjusteks on aastateks 2005–2006 prognoositud väljastpoolt ELi pärineva impordi suur kas-vumäär (1) (+ 7,4 %) ja väljastpoolt ELi pärineva impordi kasvumäära prognoosi suurendamine aastateks 2004-2005(+ 7,2 %-lt + 10,5 %-le).

Iga liikmesriigi tollimaksud on prognoositud, kohaldades 2004. aastal väljastpoolt ELi pärinenud mitte-põllumajandusliku impordi suhtes väljastpoolt ELi pärineva impordi prognoositud kasvumäära (+ 10,5 % aastateks 2004-2005 ja + 7,4 % aastateks 2005–2006, vt ülalpool) ning 2004. aasta hinnangulist kaalutud keskmist määra (1,66 % arvu-tatud kui ELi tollimaksude laekumise suhe väljastpoolt ELi pärinevasse mitte-põllumajanduslikku importi).

2.2. Käibemaksu baasid

ELi 2006. aasta piiristamata KM-baasiks on prognoositud 5 326 182,1 miljonit eurot. See tähendab 6,44 % tõusu võr-reldes vastava prognoosiga 5 003 621,2 miljonit eurot, mis võeti aluseks esialgses paranduseelarve projektis nr 4/2005.

13 liikmesriigi (Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Hispaania, Iirimaa, Küpros, Leedu, Luksemburg, Malta, Poola, Portugal, Slo-veenia ja Ühendkuningriik) käibemaks piiristatakse 2006. aastal 50 % juures nende RKTList.

ELi 2006. aasta piiristatud KM-baasiks on seega prognoositud 5 132 126,4 miljonit eurot. See tähendab + 5,35 % tõusuvõrreldes vastava prognoosiga 4 871 346,6 miljonit eurot, mis võeti aluseks esialgses paranduseelarve projektisnr 4/2005.

2006. aasta maksimaalseks KM-määraks on määratud 0,5 % KM-baasist. Kõigi liikmesriikide piiristatud käibemaksu-baasi suhtes kohaldatav ühtne määr 2006. esialgses eelarveprojektis on 0,30951 %.

Kõikide liikmesriikide 2006. aasta käibemaksubaaside prognoosid koostati kohaldades viimaste komisjonile edastatudkäibemaksubaasi aruannete (s.o 2003. aasta aruande või 2004. aasta aruande prognoosi, kui vastav liikmesriik on selliseprognoosi esitanud) suhtes tüüpilise kogumi (mis koosneb era-lõpptarbimiskuludest, riiklikest kaupade ja teenustenetoostudest ning riigi kapitali kogumahutusest põhivarasse) hinnangulisi kaalutud keskmisi kasvumäärasid.

2.3. Rahvamajanduse kogutulu (RKTL) baasid

ELi 2006. aasta RKTL-baasiks on prognoositud 1 108 608,8 miljonit eurot. See tähendab 4,74 % tõusu võrreldes vas-tava prognoosiga 1 058 403,6 miljonit eurot, mis võeti aluseks baasina esialgses paranduseelarve projektis 4/2005.

Iga liikmesriigi RTKL-baasi suhtes kohaldatav määr esialgse eelarveprojekti muude vahenditega katmata osa rahastami-seks on 2006. aastal 0,73206 % (k.a kaks reservi).

Kõigi liikmesriikide 2006. aasta RKTL-baaside prognoosid koostati kohaldades viimaste komisjonile edastatud RKTL-baasi aruannete (s.o 2003. aasta aruande või 2004. aasta aruande prognoosi, kui vastav liikmesriik on sellise prognoosiesitanud) hinnangulisi RKTLi kasvumäärasid.

2.4. 2005. aasta Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

“Ühendkuningriigile võimaldatava eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimiseks” 2006. aasta eelarvesse kantavaks sum-maks on esialgu prognoositud 5 685 342 107 eurot. See on korrigeerimise esialgne summa, mis põhineb uusimatel kät-tesaadavatel tegelikel, esialgsetel ja prognoositud andmetel kulude ja tulude kohta.

Varasematel aastatel on Ühendkuningriigile võimaldatud korrigeerimised olnud järgmised:

— 2001. aasta lõpliku korrigeerimise summa tulemus tuleb sisestada esialgsesse paranduseelarve projekti nr 5/2005koos selle rahastamise lõpparvutuse tulemusega 2002. aastal;

(1) Vastavalt komisjoni (majanduse ja rahanduse peadirektoraadi) 4. aprillil 2005. aastal avaldatud 2005. aasta kevadisele majandus-prognoosile.


— 2002. aasta lõpliku korrigeerimise summa tulemus kantakse paranduseelarvesse 2006. aastal koos selle rahasta-mise lõpparvutuse tulemusega 2003. aastal;

— 2003. aasta lõpliku korrigeerimise summa tulemus kantakse paranduseelarvesse 2007. aastal koos selle rahasta-mise lõpparvutuse tulemusega 2004. aastal;

— komisjon teeb ettepaneku ajakohastada 2004. aasta esialgsesse paranduseelarve projekti nr 5/2005 sisestatavat kor-rigeerimise summat, kuna 2004. aasta lõpliku korrigeerimise summa tulemus kantakse 2008. aasta parandusee-larvesse koos selle 2005. aasta rahastamise lõpparvutuse tulemusega.

2005. aasta esialgne korrigeerimise summa 5 685 342 107 eurot on arvutatud järgmiste andmete alusel:

— Ühendkuningriigi ja ELi eraldatud kulutuste prognoos, mis on saadud 3 viimase aasta (2002-2004) kuluassignee-ringute eraldamise ja täitmise andmetest ning 2005. aasta eelarve kuluassigneeringute summadest,

— tulunäitajad, mis põhinevad omavahendite nõuandekomitee 8. aprilli 2005. aasta istungil vastu võetud 2005. aastaKM- ja RKTL-baaside täiendatud prognoosil.

2005. aasta Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise arvutus on esitatud tabelis allpool.

2005. aasta korrigeerimine, mis tuleb kanda 2006. aasta eelarvesse, on 499,7 miljonit eurot suurem kui esialgsesse paran-duseelarve projekti nr 5/2005 kanda tulev 2004. aasta korrigeerimine (5 185 683 679 eurot).

Selle arengu peamine põhjus on Ühendkuningriigi hinnangulise osa vähenemine ELi määratud kuludes (7,9423 %lt aas-tal 2004 7,1843 %ni aastal 2005), peamiselt ELi suurenemise tõttu 10 liikmesriigi võrra 1. mail 2004. aastal. See vähen-dus suurendab Ühendkuningriigile võimaldatavat korrigeerimist umbes 444,6 miljoni euro võrra.


Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine 2005. aastal (summad on eurodes, protsendimäärad on ümardatud)

(1) Ühendkuningriigi osa kogu piiristamata KM-baasis 17.8134 %

(2) Ühendkuningriigi osa ühinemiseelsete kuludega korrigeeritud eraldatudkogukuludes 7.1843 %

(3) = (1) – (2) 10.6290 %

(4) Eraldatud kogukulu 93 429 615 393

(5) Ühinemiseelne kulu (1) 1 755 539 532

(6) Ühinemiseelsete kuludega korrigeeritud eraldatud kogukulud = (4) – (5) 91 674 075 861

(7) Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise algne summa = (3) × (6) × 0,66 6 431 081 164

(8) Ühendkuningriigi kasu (2) 747 129 835

(9) Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise põhisumma = (7) – (8) 5 683 951 329

(10) Traditsiooniliste omavahenditega (TOV) seotud juhuslik kasu (3) – 1 390 778

(11) Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine = (9) – (10) 5 685 342 107

(1) Ühinemiseelsete kulude (PAE) summa vastab 10 uuele liikmesriigile (ühinesid ELiga 1. mail 2004. aastal) tehtud maksetele 2003. aasta assigneeringute alusel, korrigee-rituna ELi 2004. aasta SKT deflaatoriga. Kõnealune summa lahutatakse eraldatud kogukulust tagamaks, et enne ühinemist hüvitamisele mittekuulunud kulusid ei hüvi-tataks ka pärast ühinemist.

(2) “Ühendkuningriigi kasu” vastab mõjule, mida Ühendkuningriigile avaldab üleminek piiristatud käibemaksule ja RKP/RKTL-põhiste omavahendite kasutuselevõtt.(3) See juhuslik kasu vastab netotulule, mida Ühendkuningriik saab johtuvalt sellest, et 1. jaanuaril 2001 suurenes 10 %lt 25 %le traditsiooniliste omavahendite protsendi-määr, mille liikmesriigid sissenõudmiskulude katteks endale jätavad.

2.5. Liikmesriikide omavahendite maksed

2006. aasta eelarve rahastamiseks vajalike omavahendite maksete jaotus liikmesriikide vahel on traditsiooniliste omava-hendite, KM- ja RKTL-baasi ning Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise eelarvelise prognoosi tulemus, naguülalpool kirjeldatud.

Kahes allpool toodud tabelis on esitatud omavahendite maksed liikmesriikide kaupa.

Põhimõtteliselt maksavad 25 liikmesriiki (1) ühe kaheteistkümnendiku aasta KM- ja RKTL (2)-põhiste vahendite summastning 2006. aasta esialgse eelarve rahastamistabelis toodud Ühendkuningriigile 2005. aastal võimaldatavast korrigeeri-mise summast igal kuul vahemikus 2006. aasta jaanuarist detsembrini.

Traditsioonilistesse omavahenditesse maksavad liikmesriigid 75 % tegelikult kogutust ja mitte rahastamistabelites mär-gitud summat. Tabelis esitatud ELi traditsiooniliste omavahendite prognoositud kogusumma on mõeldud vaid vajami-neva “täiendava vahendi” — RKTL-põhise vahendi — kogusumma määramiseks. Tabelites esitatud jaotus riigiti on puh-talt näitlik.

(1) Komisjon võib liikmesriikidelt nõuda igakuiste maksete ülekandmist aasta esimeses kvartalis, mis viib vastavale vähenemisele aastalõpu poole.

(2) Reservides olevaid summasid kasutatakse siiski ainult vajadusel.


Struktuurifondide2005.aastaesialgseeelarveprojektikoondtabel(makseteassigneeringud)

Ülevaadeüldeelarverahastamisestomavahenditeliikidejaliikmesriikidekaupa—2006.aastaesialgneeelarveprojekt

Põlluma-

jandusmaksude

netosumma

(75%)

Suhkru-jaisoglü-

koosimaksude

netosumma

(75%)

Tollimaksude

netosumma

(75%)

Traditsiooniliste

omavahendite

netosumma

kokku(75%)

Käibemaksu-

omavahendid

ühtsemäära

alusel

Rahvamajanduse

kogutuluo-

mavahendidilma

reservideta

Rahvamajanduse

kogutulu

omavahendid

koos

reservidega

Ühendkuningriigile

võimaldatav

korrigeerimine

Omavahendite

kogusumma(1)

Kokku%

(1)

(2)

(3)

(4)=(1)+(2)

+(3)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)=(4)+(5)

+(6)+(7)+(8)

(10)

Belgia

10800000

3360000014419000001486300000

4055215102277678452

12926722

276481607

4458908291

4.01%

TšehhiVabariik

2600000

6500000

158800000

167900000

153958679

724192454

4110078

87907884

1138069095

1.02%

Taani

15800000

19100000

226400000

261300000

2537525981527945755

8671694

185473457

2237143504

2.01%

Saksamaa

115500000

15990000025173000002792700000303312255816604338511

94236160

353367227

22877764456

20.56%

Eesti

400000

016900000

17300000

15251761

71741395

407160

8708506

113408822

0.10%

Kreeka

7300000

4100000

191300000

202700000

2930944191378660615

7824442

167352113

2049631589

1.84%

Hispaania

38000000

166000001101900000115650000013932964706553802605

37195410

795549465

9936343950

8.93%

Prantsusmaa

58900000

15300000010273000001239200000259079533112820799776

72763088

1556284347

18279842542

16.43%

Iirimaa

400000

4700000

149900000

155000000

2192454401031289007

5852972

125185555

1536572974

1.38%

Itaalia

58900000

2110000013331000001413100000196150848710521900634

59715930

1277226814

15233451865

13.69%

Küpros

1900000

038200000

40100000

21018043

98864889

561098

12000958

172544988

0.16%

Läti

400000

600000

19700000

20700000

17783998

94586830

536818

11481655

145089301

0.13%

Leedu

1300000

1000000

32000000

34300000

32519191

152964111

868132

18567925

239219359

0.21%

Luksemburg

100000

013800000

13900000

39685065

186671028

1059432

22659522

263975047

0.24%

Ungari

3200000

5300000

130400000

138900000

125093071

659869421

3745018

80099874

1007707384

0.91%

Malta

1200000

09000000

10200000

7094069

33369156

189384

4050597

54903206

0.05%

Madalmaad

170000000

3740000012093000001416700000

7304147413541468395

20099228

75368185

5784050549

5.20%

Austria

4000000

15200000

186100000

205300000

3355650531805189067

10245158

38417348

2394716626

2.15%

Poola

20900000

30500000

217900000

269300000

3711421791745782488

9908004

211916106

2608048777

2.34%

Portugal

19900000

1900000

93900000

115700000

2211509231040252042

5903840

126273555

1509280360

1.36%

Sloveenia

100000

500000

31100000

31700000

45334198

213243480

1210240

25885085

317373003

0.29%

Slovakkia

600000

5200000

46800000

52600000

51185130

286805433

1627734

34814584

427032881

0.38%

Soome

3000000

3600000

100200000

106800000

2165377121174562882

6666106

142577207

1647143907

1.48%

Rootsi

8700000

8800000

313700000

331200000

3925964722241019767

12718670

47692531

3025227440

2.72%

Ühendkuningriik

219600000

2760000022985000002545700000295765469913912247316

78957482

–5685342107

13809217390

12.41%

Kogusumma763500000

55620000012905400000142251000001588432179780699245509458000000

0111266667306

100.00%

(1)KokkuomavahendidprotsendinaRKTList:(111266667306)/(11086088000000)=1,00%;omavahenditeülemmäärprotsendinaRKTList:1,24%.


3. MUUD TULUD

Ülejäägid, saldod ja korrigeerimine (3. jaotis) hõlmavad eriti:

— 2005. eelarveaasta võimalikku ülejääki, mille suhtes kohaldatakse finantsmäärust; esialgse eelarveprojekti staadiu-mis on see esitatud kui p.m. kirje (s.o mingeid konkreetseid summasid ei ole sisse kantud);

— välistegevuse tagatisfondi ülejäägi võimalikku tagasimakset; esialgse eelarveprojekti staadiumis on esitatud p.m. kirje;

— KM-omavahendite eelmise aasta saldosid ja eelmiste aastate KM-saldode parandusi. Saldo koosneb esialgsete mak-sete ja järgmise aasta 31. juuliks komisjonile edastatud tegelike baasidega määratud summa vahest. Saldo võib ollapositiivne või negatiivne. Esialgse eelarveprojekti staadiumis on esitatud p.m. kirje;

— täiendavate vahendite (RKTL-vahendite) eelmise aasta saldot ja varasemate aastate saldode parandusi. Saldo hõlmabesialgsete maksete ja järgmise aasta 31. oktoobriks komisjonile edastatud tegeliku rahvusliku kogutuluga määratudsumma vahet. Saldo võib olla positiivne või negatiivne. Esialgse eelarveprojekti staadiumis on esitatud p.m. kirje.

4. jaotis hõlmab töötajate töötasudelt tehtavaid mahaarvestusi, mis on palkadele ja pensionidelt saadavad maksutulud,töötajate sissemaksed pensioniskeemi, pensioniõiguste ülekandumine või ostmine personali poolt ning ajutise maksutulud. Selle jaotise suurenemine (798,3 miljonilt eurolt esialgses paranduseelarve projektis nr 4/2005 1 032,8 miljonileeurole 2006. aasta esialgses eelarveprojektis) on tingitud peamiselt 1. mai 2004. aasta laienemise tulemuseks olnud ame-tikohtade arvu suurenemise, pensioni sissemaksete suurenemise ja ajutise maksu suurenemise kombineeritud mõjust.

5. jaotises on institutsioonide haldustegevusest kogunev tulu, nagu sissetulek investeeringutest ja laenudest, panga- jamuud intressid ning sissetulek väljaannete müügist või renditulud.

6. jaotis koosneb muuhulgas kolmandate osapoolte sissemaksetest ühenduse teatud programmidesse, mitmesugustekulude tagasimaksetest (näiteks kasutamata ühenduse abi), tasulistest teenustest saadavast tulust ning Euroopa Majan-duspiirikonna ja muude kokkulepetega seotud maksetest. See jaotis registreerib ka ühenduse finantsabi tagasimakseid,mida ei saa taaskasutada.

Iga viivitus liikmesriikide omavahendite maksetes toob kaasa viivise, mis kantakse 7. jaotisesse koos trahvidega, midakomisjon võib määrata äriühingutele ja nende gruppidele keeldudest üleastumise või konkurentsi- või transpordieeskir-jadest tulenevate kohustuste täitmatajätmise eest. Selle jaotise summaks prognoositakse varasema kogemuse ja poole-liolevate toimikute põhjal 120 000 000 eurot.

8. jaotisse kantakse komisjoni antud laenude põhiosade tagasimaksed ja intressimaksed, eelkõige need, mis tulenevadfinantsprotokollidest. Sellesse jaotisse kantakse ka tulud ühenduse finantstehingutest laenatud vahenditega ja maksed üldi-sest eelarvest nii tagatiste kui intressitoetuste assigneeringutena.

Muu tulu on esitatud 9. jaotises.


(miljonit eurot)

Tululiik2006. aasta esialgne eelarveprojekt. 2005. aasta eelarve

Miljonit eurot % Miljonit eurot %

Põllumajandusmaksud ja suhkrumaksud 1 319,7 1,2 % 1 613,0 1,5 %

Tollimaksud 12 905,4 11,5% 10 749,9 10,1 %

Käibemaksul põhinevad omavahendid 15 884,3 14,1 % 15 313,5 14,4 %

Rahvamajanduse kogutulul põhinevad omavahendid (“neljas tuluallikas”) 81 157,2 72,1 % 74 802,6 70,4 %

Mitmesugused tulud + ülejäägid eelnenud aastast 1 285,7 1,1 % 3 762,5 3,5 %

Kogusumma 112 552,4 100,0 % 106 241,5 100,0 %

0 10 000 20 000 30 000 40 000 50 000 60 000 70 000 80 000 90 000

2006. aasta esialgne eelarveprojekt

2005. aasta eelarve

Põllumajandusmaksudja suhkrumaksud

Tollimaksud

Käibemaksul põhinevadomavahendid

Rahvamajanduse kogutuludpõhinevad omavahendid

(“neljas tuluallikas”)

Mitmesugused ülejäägideelnenud aastast


Documents

&VSPPQB ÝIFOEVTUF FFMBSWFBBTUB &4*-(/& ½ ......4VNNBE PO WÅMKFOEBUVE FVSPEFT LVJ FJ PMF NÅSHJUVE UFJTJUJ 'JOBOUTNÅÅSVTF BSUJLMJ MÖJLFT TÅUFTUBUVE NJT UBIFT UVMV NJT PO LJSKF