TALLINNA ÜLIKOOL

Alushariduse osakond

Margarita Karasjova

MEHHIKO. NEW YORK

Referaat

Tallinn 2015

PAGE \* MERGEFORMAT 24

Sisukord.

Sissejuhatus.....................................................................................................................................3

1. Mehhiko................................................................................................................................4

1.1 Asend ja mõõtmed................................................................................................................4

1.2. Nimi......................................................................................................................................5

1.3. Loodus..................................................................................................................................5

1.3.1. Pinnamood.............................................................................................................................5

1.3.2. Veestik...................................................................................................................................5

1.3.3. Poolsaared..............................................................................................................................6

1.3.4. Mehhiko kiltmaa....................................................................................................................6

1.3.5. Kliima....................................................................................................................................6

2. New York.............................................................................................................................7

2.1. Ajalugu.....................................................................................................................................8

2.2. Geograafia..........................................................................................................................12

2.2.1. Ilmastik...........................................................................................................................13

2.3. Rahvastik............................................................................................................................14

2.4. Linnapilt..............................................................................................................................16

2.4.1. Arhitektuur......................................................................................................................16

2.4.2. Linnaosad........................................................................................................................17

2.5. Kultuur ja tänapäevaelu......................................................................................................18

2.5.1. Meelelahutus ja esitluskunst...........................................................................................19

2.5.2. Turism.............................................................................................................................19

2.5.3. Massiteabevahendid.............................................................................................................20

2.5.4. Kohalik köök...................................................................................................................21

2.5.5. Kohalik murre.................................................................................................................21

2.5.6. Sport................................................................................................................................22

Kokkuvõtte....................................................................................................................................24

Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................25

PAGE \* MERGEFORMAT 24

Sissejuhatus.Meie tänapäeva elu paneb oma nõudeid õpetaja elukutsele. Õpetaja peab osav olema õppe- ja kasvatusvaldkondades, samuti ka arvutivaldkonnas.

Minu referaaditöö eesmärk on õppida ,kuidas kasutama Micrisoft Word programmi referadi kirjutamisel, mis kindlasti aitab mind omal edasi õppimisel Tallinna Ülikoolis ning minu igapäevases elus.

PAGE \* MERGEFORMAT 24

1. Mehhiko.Mehhiko, ametlikult (Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Kesk-

Ameerikas. Mehhiko asub Ameerika Ühendriikide lõunakaldal, piirnedes lõunas Guatemalaga ja

kagus Belize´ga. Ulatudes Vaiksest ookeanist Kariibi mereni, on Mehhiko maa-alalt suuruselt

viies riik Ameerikas ja rahvaarvult 13. maailmas. Maailmaareenil tuntud eelkõige ligemale 3000

aastase põlisrahvaste kõrgkultuuride poolest

(Asteegid, Olmeegid,Tolteegid, Mixteegid, Zapoteegid, Maiad), on Mehhikol kõneleda oma

suurejooneline lugu olulise kaubateenaHispaania impeeriumis. Mehhiko föderatsioon koosneb

31 osariigist ja eraldiseisvast Mexico

City Föderatiivsest Ringkonnast.

(http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)

1.1 Asend ja mõõtmed

Riigi mandriosa paikneb Põhja-Ameerika

mandri lõunaosas. Ta piirneb põhjas USA-ga

ning lõunas (Yucatáni

poolsaarel) Guatemala ja Belizega. Läänes

piirneb riik Vaikse ookeani ja California

lahega, idas Atlandi ookeanistvälja

sopistunud Mehhiko lahe ja Kariibi merega.

Riigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km², saarte pindala 5127

km² või 5073 km².(http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)

Rannajoone pikkus on 11 122 km. Selle näitaja poolest on ta Ameerika riikide seas Kanada järel

teisel kohal.

Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril.

Mehhikol on arvukalt saari, sealhulgas Revillagigedo saared (Socorro saar, Clarióni saar, San

Benedicto saar, Roca Partida saar) ja Maríase saared Vaikses Ookeanis, Guadalupe saar, Cedrose

saar, Ángel de la Guarda saar, Coronado saared, Rocas Alijos, Tiburóni saar, Carmeni

saar California poolsaare ja Sonoraranniku lähedal ning Ciudad del Carmen, Cozumel, Mujerese

saar ja Alacranes Atlandi ookeani basseinis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)

PAGE \* MERGEFORMAT 24

Mehhiko Ühendriigid

hispaania Estados Unidos Mexicanos

Mehhiko lipp Mehhiko vapp

1.2. Nimi

Mehhiko nimi ning kõik selle tuletised, näiteks mexicano ('mehhiklane')

ja mexicanismo ('Mehhiko hispaania keelele omane keelend'), soovitatakse hispaania keeles

kirjutada vanas kirjaviisis "México" [m'ehhiko], sest selline kirjapilt on levinud Mehhikos ja

enamikus hispaaniakeelsetes Ladina-Ameerika maades. Õige on ka uue kirjaviisi kasutamine

(Méjico, mejicano), mis oli Hispaanias veel hiljuti üldlevinud. Mehhiklased peavad uue kirjaviisi

kasutamist neis sõnades solvavaks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)

1.3. Loodus

1.3.1. Pinnamood

Pinnamood on väga ebatasane. Riigis on arvukalt vulkaane. Riiki läbivad mäestikud Ida-Sierra

Madre ja Lääne-Sierra Madre, mis on Kaljumäestiku pikendused. Lääne-Sierra Madre

lõpeb Nayaritis, kus ta ühineb Cordillera Neovolcánicaga. Sealt alates kulgeb rööbiti Vaikse

ookeani rannikuga Lõuna-Sierra Madre.( http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)

Cordillera Neovolcánica läbib riigi läänest itta ja ühineb Sierra Mixtecas 3395 m kõrgusel Ida-

Sierra Madrega. Suure vulkaanilise aktiivsusega Cordillera Neovolcánicas paiknevad Mehhiko

kõrgeimad mäetipud Orizaba ehk Citlaltépetl (5610 m),Popocatépetl (5462

m), Iztaccíhuatl (5286 m), Nevado de Toluca (4690 m), La Malinche (4461 m) ja Nevado de

Colima (4340 m). Selles piirkonnas sündis maailma noorim vulkaan Paricutín.

(http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)

Ida-Sierra Madre pikendus kagu poole on Sierra Madre de Oaxaca, mis Tehuantepeci

maakitsusel ühineb Lõuna-Sierra Madrega. Sealt ida poole jäävad Chiapase Keskplatoo ja Sierra

Madre de Chiapas, mille kõrgeim tipp on Tacaná vulkaan (4117 m).

(http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)

Mehhiko kiltmaa ja mäeahelikest kaugele ida poole, Mehhiko lahe äärde jäävad

tohutud rannamadalikud, kus leidub soid,laguune ja liivavalle.

(http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)

1.3.2. Veestik

Mehhiko suurimaks järveks on 1080 km² suurune Chapala järv, mis asub riigi suuruselt

teise linna Guadalajara läheduses.( http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)

PAGE \* MERGEFORMAT 24

Pikim jõgi on Rio Grande, mis suubub Mehhiko lahte ja moodustab üle 2000 km pikkuse piiri

USA osariikide Texase ja New Mexico ning Mehhiko vahel.

(http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)

1.3.3. Poolsaared

Paekivist aluskivimiga Yucatan on üsna madal maasfäär, mille keskmine kõrgus on vaid 30

meetrit üle merepinna. Teine suurem Mehhiko poolsaar – California poolsaar – on sootuks

teistsuguse ilmega. Tegemist on 1125 kilomeetri pikkuse kitsa maaribaga, mis saab alguse

USA California osariigi lõunapiirilt ning tekitab poolsaare ja mandri vahele California lahe.

Paljudmäed sellel Vaiksesse ookeani sirutaval maaribal ulatuvad rohkem kui 3000 meetri

kõrgusele merepinnast.( http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)

1.3.4. Mehhiko kiltmaa

Mehhiko keskosas laiub suur ja kõrge põhja poolt avatud platoo – Mehhiko kiltmaa, mida

piiravad kaks lõunas omavahel kokku jooksvat mäestikku: Lääne-Sierra-Madre ja Ida-Sierra-

Madre. Kiltmaa võtab enda alla ligi pool Mehhiko pindalast. Kõige kõrgem on platoo oma

lääneküljel, laskudes sealt tasase kallakuna ida suunas. Lõunas, kus kiltmaaga ristuvad

mitmedmäeahelikud ja vulkaanid, on maapind jälle kõrgem. Veracruzi ja Puebla linnade vahel

asub Orizaba vulkaan, mis on Mehhiko kõrgeim tipp.( http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)

1.3.5. Kliima

Mehhiko kliima ja maastik on äärmiselt mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe,

tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna

kõrgusele ka põhja–lõunasuunaliselt. Maapind, mis jääb merepinnast madalamale kui 910 m,

kannab nime tierra caliente (kuum maa); 910 m ja 1800 m vaheline kõrgusvöönd kannab

nime tierra templada (mõõdukas maa) ning 1800 m kõrgemale jääb ala tierra fria (külm maa).

Pealinn México jääb tierra templadavööndisse, mistõttu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning

õhutemperatuurid on üsnagi stabiilsed. Mehhiko põhjaosas võib maksimaalne õhutemperatuur

olla kohati üle 45 °C. Selline kuumus koos vähese sademetehulgaga ongi tekitanud

ulatuslikke kõrbe- ja poolkõrbealasid. Kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk- ja lõunaosast.

Ohtralt niiskust on vaid kaugel lõunas ja kagus paiknevatel Mehhiko troopikaaladel. Kõige

rohkem vihma sajab Yucatani poolsaarel ja riigi lõunatipus, kus sademeid võib olla rohkem kui

3000 mm aastas.( http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)

PAGE \* MERGEFORMAT 24

2. New York.New York on Ameerika Ühendriikide kõige suurema elanikkonnaga linn ja New Yorgi

suurlinnapiirkonna, maailma ühe rahvarikkaima metropoli keskus. New York avaldab olulist

mõju maailma kaubandusele, rahandusele, meediale, kunstile, moele, teadustegevusele,

tehnoloogiale, haridusele ja meelelahutusele. New Yorgis asub Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni peakorter ning seetõttu on linn oluline rahvusvahelise diplomaatia keskus. New

Yorki on kirjeldatud ka kui maailma kultuuripealinna. Et eristada linna New Yorgi osariigist, kus

ta asub, kasutatakse linna puhul ka nime kasNew York City või City of New York.

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

New York asub maailma ühe suurima loodusliku sadama ääres. Linn koosneb viiest linnaosast,

millest igaüks moodustab iseseisva maakonna. Need viis linnaosa

— Bronx, Brooklyn, Manhattan, Queens ja Staten Island — ühinesid ühtseks linnaks 1898.

aastal. Ameerika Ühendriikides 2010. aastal korraldatud rahvaloenduse andmetel elas 790 km²

suurusel maa-alal 8 175 133 inimest, mis teeb New Yorgist kõige tihedama asustusega linna

USA-s.  Linnas räägitakse ligikaudu 800 keelt ning seega on New York lingvistiliselt kõige

mitmekesisem linn maailmas. New Yorgi suurlinnapiirkonna rahvaarv — 18,9 miljonit inimest

17 400 km² kohta — on ühendriikide suurim. Linn on ka osa USA kõige rahvarohkemast

ühinenud statistilisest piirkonnast, kus 2009. aasta rahvaloenduse andmetel elas 22,2 miljonit

inimest.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

New Yorgi ajalugu sai alguse aastal 1624, kui Hollandi Vabariigi kolonistid asutasid

kauplemiskoha ja nimetasid selle 1626. aastal Uus-Amsterdamiks. 1664. aastal sattusid linn ja

selle ümbruskond inglaste kontrolli alla ning pärast seda, kui Inglismaa kuningas Charles II oli

need maad kinkinud oma vennale, Yorki hertsogile, nimetati linn ümber New Yorgiks. Aastatel

1785–1790 oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn. Alates 1790. aastast on see riigi

suurim linn. Kui miljonid sisserändajad 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses laevaga

Ameerikasse jõudsid, tervitas neidVabadussammas. Seda sammast tuntakse kogu maailmas kui

Ameerika Ühendriikide ja tema demokraatia sümbolit.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Paljud New York City piirkonnad ja vaatamisväärsused on saanud linna umbes 50 miljoni iga-

aastase külastaja hulgas väga tuntuks. Times Square hüüdnimega „Maailma risttee”, üks

PAGE \* MERGEFORMAT 24

vilkaimaid jalakäijatele mõeldud ristmikke maailmas, onBroadway teatrirajooni eredalt

valgustatud keskus ning maailma meelelahutustööstuse sõlmpunkt. Linnas paikneb palju tuntud

sildu, pilvelõhkujaid ja parke. New Yorgi rahanduspiirkond, mis on tugevasti seotud Alam-

Manhattanil asuvaWall Streetiga, toimib kui maailma rahanduspealinn. Seal asub New Yorgi

börs, mis on oma noteeritud ettevõteteturukapitalisatsiooni järgi maailma suurim

börs. Manhattani kinnisvara on kalleimaid maailmas. Manhattani Hiinalinnaselab kõige

rohkem hiinlasi läänepoolkeral.  Katkematult töötav New York City metroo on üks

ulatuslikemaid kiirtransiidisüsteeme maailmas. New Yorgis asub arvukalt kolledžeid ja ülikoole,

sealhulgas Columbia ülikool, New Yorgi ülikool ja Rockefelleri ülikool, mis kuuluvad maailma

50 parima ülikooli hulka. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

2.1. Ajalugu

Kolonialismieelsel ajastul asustasid tänapäeva New Yorgi alasid põlisameeriklaste hulka

kuulunud algonkini hõimud, sealhulgas lenaped, kelle kodumaa Lenapehoking hõlmas Staten

Islandi, Long Islandi lääneosa koos aladega, millest hiljem said Brooklyn, Lääne-Queens ja

Alam-Manhattan (Lower Manhattan). Tänapäeva Bronxis ja Manhattani saare põhjaosas elasid

Wappingeri konföderatsiooni liikmed weckquaesgeekid  ning erinevad metoaci rühmad,

peamiselt rockaway hõim, asutasid tänapäeva Lääne-Queensi alasid. 

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Esimene eurooplane, kelle siinsetele aladele jõudmine on dokumenteeritud, oli Giovanni da

Verrazzano, Firenzest pärit, kuid Prantsuse kuninga teenistuses tegutsenud maadeavastaja, kes

1524. aastal jõudis oma purjelaevaga La Dauphine New Yorgi ülemisse sadamasse, veetis seal

ööd ja seilas järgmisel päeval taas minema. Ta taotles selle ala kuulumist Prantsusmaale ja pani

sellele nimeks Nouvelle Angoulême (Uus-Angoulême). Järgmise aasta jaanuaris sisenes New

Yorgi sadamasse Esteban Gomez, Aafrika päritolu portugallane, kes seilas kuningas Charles V

lipu all, ning kaardistas Hudsoni jõe, mida ta ise kutsus Rio de San Antonioks, suudme. Rasked

jääolud ei lasknud tal uurimisreisi jätkata.  (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Aastal 1609 taasavastas Inglise maadeuurija Henry Hudson selle piirkonna, kui ta oma tööandja

Hollandi Ida-India Kompanii jaoks loodest väljapääsu Idamaadesse otsides jõudis oma

laevaga Halve Maen (Poolkuu) New Yorgi sadamasse. Ta purjetas edasi mööda jõge, mida ta

nimetas North River 'iks, kuid mida samuti kutsuti Mauritis River 'iks, tänapäeva New Yorgi

osariigi pealinna Albany asukohani, uskudes, et sealt võib pääseda itta. Kui jõgi muutus

kitsamaks ja vähem soolaseks, sai ta aru, et tegemist ei ole väljapääsuga merele, ja purjetas

pärivoolu tagasi. Ta uuris seda piirkonda kümmekond päeva ja esitas taotluse, et selle ala

PAGE \* MERGEFORMAT 24

omanikuks saaks tema tööandja. 1614. aastal nõudsid Cape Codi ja Delaware'i lahe vahelist ala

endaleMadalmaad ning nad nimetasid selle piirkonna Nieuw-Nederland 'iks (Uus-

Madalmaadeks). (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Aastal 1614 asutati Manhattani lõunatippu Hollandi kaubandusküla, millele anti 1625. aastal

nimi Nieuw Amsterdam (Uus-Amsterdam). 1626. aastal ostis Hollandi koloonia asehaldur Peter

Minuit Manhattani saare ühelt lenape indiaanlaste Canarsie nime kandnud väikerühmalt  60

kuldna eest, mis tegi 2006. aasta vääringus umbes 1000 $. Tõestamata legendi kohaselt osteti

Manhattan klaashelmeste eest, mille väärtus oli 24 dollarit.

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

1664. aastal andis Uus-Hollandi koloonia kuberner Peter Stuyvesant Uus-Amsterdami ilma

verevalamiseta üle inglastele, kes nimetasid noore linna Inglismaa Yorki ja Albany hertsogi järgi

New Yorgiks. Teise Inglise-Hollandi sõja lõpus saavutasid hollandlased kontrolli tollal palju

väärtuslikuma varanduse – Runi saare üle, mille eest vastutasuks said inglased oma valdusse

Põhja-Ameerikas asuva Uus-Amsterdami (New Yorgi). Mitu põlisameeriklaste hõimude vahelist

sõda ja eurooplaste saabudes puhkenud epideemiat põhjustasid 1660. aastatel suuri kaotusi

lenape rahva hulgas.1700. aastaks oli lenape hõimu rahvastik vähenenud 200 inimeseni.1702.

aastal kaotas linn 10% oma elanikkonnast kollapalaviku tõttu. Perioodil 1702–1800 käis New

Yorgist üle koguni seitse kollapalavikuepideemiat. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Brittide valitsuse ajal kasvas New Yorgi tähtsus kaubasadamana. 1735. aastal toimus linnas

mõjuvõimas John Peter Zengeri kohtuprotsess, mille tulemusel hakati Põhja-Ameerikas evitama

trükivabadust. Aastal 1754 asutati Suurbritannia kuningaGeorge II korraldusel Alam-

Manhattanile King’s College’i nime all Columbia ülikool.Kui New Yorgis hakkas tegutsema

Vabaduse Poegade (Sons of Liberty) nimeline organisatsioon, mis järgmise kümne aasta jooksul

võitles seal resideeruvate Briti vägedega, kogunes 1765. aasta oktoobris linnas nn templimaksu

kongress. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Long Islandi lahing, suurim kokkupõrge Ameerika iseseisvussõja ajal, peeti 1776. aasta augustis

täies ulatuses tänapäeva Brooklyni linnaosa territooriumil. Pärast lahingut, mille jooksul löödi

ameeriklased taganema ja mille järel toimus teisi, väiksemaid kokkupõrkeid, sai linnast Briti

Põhja-Ameerika operatsioonide sõjaline ja poliitiline baas. Linn oli kuni sõja lõpuni 1783. aastal

lojalistidest põgenike paopaik. Ainus katse leida sõjale rahumeelne lahendus toimus 11.

septembril 1776 Staten Islandil Conference House’is Ameerika delegaatide, sealhulgas Benjamin

Franklini, ja Briti kindrali Lord Howe’ kohtumisel.Üsna varsti pärast Briti okupatsiooni algust

puhkes New Yorgis suur tulekahju, mille tagajärjel hävis umbes veerand linna hoonetest, teiste

hulgas Kolmainu kirik (Trinity Church). (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York) PAGE \* MERGEFORMAT 24

Kohe pärast sõda, 1785. aastal, kinnitas Konföderatsiooni kongress New Yorgi riigi pealinnaks.

New York oli USA viimane pealinn konföderatsioonilepingu kehtimise ajal ja esimene pealinn

pärast Ameerika Ühendriikide konstitutsiooni jõustumist. 1789. aastal toimus Wall Streetil

asuvas Federal Hall'is mitu olulist sündmust: ametisse vannutati Ühendriikide esimene

president George Washington, oma esimesele istungile kogunesid nii Ameerika Ühendriikide

Kongress kui ka Ameerika Ühendriikide Ülemkohus ning kooskõlastati Ameerika Ühendriikide

õiguste deklaratsiooni eelnõu. 1790. aastaks möödus New York rahvaarvu

poolestPhiladelphiast ning sai Ühendriikide suurimaks linnaks.

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

19. sajandil kujundasid linna oluliselt sisseränne ja arendustegevus. 1811. aastal esitati nn

Maakonna ülema kaardiga (Commissioners' Plan) kontseptsiooniline arenguettepanek laiendada

kogu Manhattanil tänavavõrku ning 1819. aastal ühendati Erie kanaliga Atlandi ookeani äärne

sadam Põhja-Ameerika sisemaa ääretute põllumajandusturgudega. Kohalikku poliitikat hakkas

valitsema Tammany Hall, Iiri immigrantide toel tegutsenud poliitiline ühendus.

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

1830. ja 1840. aastatel elas New Yorgis mitu väljapaistvat Ameerika kirjandustegelast,

sealhulgas William Cullen Bryant,Washington Irving, Herman Melville, Rufus Wilmot

Griswold, John Keese, Nathaniel Parker Willis ja Edgar Allan Poe. Vana kaubandusaristokraatia

avalikkusele orienteeritud liikmed tegid kuluaarides eeltööd Central Parki rajamiseks, millest sai

1857. aastal Ameerika esimene maastikukujundusega linnapark. Manhattanil ja Brooklynis elas

märkimisväärselt palju vabasid mustanahalisi inimesi. New Yorgis peeti orje kuni 1827. aastani,

kuid 1830. aastatel sai New Yorgist põhjaosariikide

rassidevahelise abolitsionismiliikumise keskus. 1840. aastal oli New Yorgis üle 16 000

mustanahalise elaniku. Iirimaa suure näljahäda tagajärjel valgus linna palju Iiri sisserändajaid

ning 1860. aastaks oli iga neljas newyorklane, kokku üle 200 000 inimese, sündinud Iirimaal.

Viha sõjaväekohustuse vastu Ameerika Ühendriikide kodusõja (1861–1865) ajal vallandas 1863.

aastal nekrutite mässu, mis on Ameerika ajaloo üks verisemaid kodanikurahutusi.

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

1898. aastal moodustati Brooklyni (mis oli seni iseseisev linn), New Yorgi maakonna (mis

hõlmas ka Bronxi alasid), Richmondi maakonna ja Queensi maakonna lääneosa liitmisega

kaasaegne New Yorgi linn. 1904. aastal avati metroo, mis aitas ühendada uusi linnaosi. 20.

sajandi esimesel poolel sai linnast maailma tööstus-, kaubandus- ja kommunikatsioonikeskus.

Kuid selle eest tuli maksta oma hinda. 1904. aastal puhkes East Riveril sõitval

aurulaeval General Slocum tulekahju, milles hukkus laeva pardal olnud 1021 inimest. 1911. PAGE \* MERGEFORMAT 24

aasta Triangle Shirtwaist'i vabrikutulekahjus, linna suurimas tööstusõnnetuses enne Maailma

Kaubanduskeskuse katastroofi 11. septembril 2001, hukkus 146 tekstiilitöötajat. Tulekahju mõjul

hoogustus rahvusvahelise naisterõivaste õmblejate ametiühingu tegevus ning viidi sisse olulisi

parandusi vabrikute ohutusnõuetesse. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

New Yorgi värvilise elanikkonna moodustas 1890. aastal 36 620 inimest.1920. aastatel oli New

York suure rände ajal Ameerika lõunaosariikidest päritafroameeriklaste peamine sihtkoht. 1916.

aastaks oli New York koduks suurimale Aafrika juurtega linnakogukonnale Põhja-Ameerikas.

Kuiva seaduse aegu õitses nn Harlemi renessanss, millega samaaegselt valitses suurem

majandustõus ning linnasiluett täienes omavahel konkureerivate pilvelõhkujatega.

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

New Yorgist sai maailma rahvarikkaim linnastunud ala 1920. aastate alguses, mil selle rahvaarv

ületas Londoni oma. 1930. aastate alguses kerkis suurlinna elanikkond üle 10 miljoni ja New

Yorgist sai inimajaloo esimene megalinn. Suure depressiooni rasketel aastatel valiti linnapeaks

reformimeelne Fiorello LaGuardia ja pärast 80 tegevusaastat lõppesTammany Hall'i poliitiline

valitsemisaeg. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Tänu koju tagasi pöördunud Teise maailmasõja veteranidele algas sõjajärgsetel aastatel

majanduskasv ja Ida-Queensis arendati välja ulatuslikud hoonestusalad. Maailma juhtiva linnana

väljus New York sõjast puutumatuna. Ameerika kui maailma mõjuvõimsaima majandusriigi

eesotsas oli Wall Street. ÜRO peakorteri ehitus, mis lõppes aastal 1950, rõhutas veelgi New

Yorgi poliitilist mõjukust. Abstraktse ekspressionismi tähelend New Yorgis aitas linnal tõrjuda

Pariis kunstimaailma keskuse kohalt. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

1960. aastatel tekkisid New Yorgis majandusprobleemid ja suurenes kuritegevus, mis kestis kuni

1970. aastateni. Kuigi linna majanduslik olukord paranes 1980. aastatel tänu finantssektori

taastumisele, jätkas kuritegevus kogu kümnendi vältel, kuni 1990. aastate alguseni,

tõusuteed. Tänu politsei kohalolekule ja slummide muutmisele keskklassi elurajoonideks hakkas

kuritegevus 1990. aastatel tublisti vähenema. Aasiast ja Ladina-Ameerikast saabus Ameerikasse

palju ümberasujaid ja uusi sisserändajaid. Linna majandusse ilmusid uued olulised sektorid,

näiteks arvuti- ja internetitehnoloogia. Nii 2000. kui ka 2010. aasta rahvaloendusel purustas New

Yorgi rahvaarv kõigi aegade rekordid. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Linn oli üks 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute sihtkohti ning Maailma

Kaubanduskeskuse kokkuvarisemisel hukkus ligi 3000 inimest. Sellele kohale ehitatakse praegu

uut kompleksi, mis hõlmab Ühe Maailma Kaubanduskeskust (One World Trade Center), 11.

PAGE \* MERGEFORMAT 24

septembri memoriaalansamblit ja -muuseumi ning veel kolme tornhoonet bürooruumidele.

Kompleks peaks valmima 2014. aastaks. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

2.2. Geograafia

Рисунок 1 New Yorgi satelliidikujutis.

New York asub Ameerika Ühendriikide kirdeosas New Yorki

osariigi kaguosas Washingtoni ja Bostoni vahel. Asukoht looduslikult varjatud sadamasse ja

seejärel Atlandi ookeani voolava Hudsoni jõe suudmes on aidanud linnal kasvatada oma tähtsust

kaubanduslinnana. Suur osa New Yorgist on ehitatud kolmele saarele: Manhattanile, Staten

Islandile ja Long Islandile, mis tähendab, et maad napib ja rahvastikutihedus on suur.

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Hudsoni jõgi voolab läbi Hudsoni oru New Yorgi lahte. New Yorgi ja Troy vahel moodustab

jõgi suudmelahe. Hudsoni jõgi eraldab linna New Jerseyst. East Riveri jõgi — loodetele alluv

merekitsus — voolab välja Long Islandi väinast ning eraldabBronxi ja Manhattanit Long

Islandist. Harlemi jõgi, mis on samuti tõusust ja mõõnast mõjutatav merekitsus East Riveri ja

Hudsoni jõe vahel, eraldab suuremat osa Manhattanit Bronxist. Bronxi jõgi, mis voolab läbi

Bronxi ja Westchesteri maakonna, on ainus mageveeline jõgi linnas.

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Linnaalust maad on inimeste sekkumise tõttu suuresti muudetud ning

alates Hollandi koloniaalajast on kallastel tehtud olulisi maaparandustöid. Melioratsioon on

kõige märgatavam Alam-Manhattanil, kuhu 1970. ja 1980. aastatel ehitati kinnisvaraarenduse

tulemusel Battery Park City. Tasandatud on mõningaid looduslikke topograafilisi erisusi ja seda

eelkõige Manhattanil. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

PAGE \* MERGEFORMAT 24

Linna kogupindala on 1214 km2, millest 425 km2 moodustab veealune pind ja 789 km2 on

maismaa. Linna kõrgeim punkt on Todt Hill Staten Islandil (124,9 m ü.m.p.), mis on idaranniku

kõrgeim tipp Maine'ist lõuna pool. Mäehari on kaetud peamiselt metsaga ja moodustab osa

Staten Islandi rohelisest vööndist.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

New York nihkub Londonist eemale aastas umbes 2,5 sentimeetri võrra.

2.2.1.Ilmastik

Vastavalt Köppeni kliimaklassifikatsioonile valitseb New Yorgis niiske lähistroopiline kliima

(Cfa) ning 0°C lävendi järgi on tegemist mandri kõige põhjapoolsema suurlinnaga, kus valitseb

selline ilmastu. Piirkonnas on aastas keskmiselt 234 vähesegi päikesepaistega päeva ehk

keskmine päikesepaiste võimalus on 58%, mis kokku teeb 2400 kuni 2800 päikesepaistelist tundi

aastas. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Talved on külmad ja niisked ning valdavalt puhuvad maatuuled vähendavad Atlandi

ookeani leevendavat mõju. Samas hoiavad Atlandi ookean ja Apalatši mägede osaline tuulevari

linna talvel soojemana kui Põhja-Ameerika sisemaal samadel või

väiksematel laiuskraadidel asuvaid linnu, nagu Pittsburghi, Cincinnati ja Indianapolist. Piirkonna

külmima kuu jaanuari keskmine temperatuur on 0,1 °C. Samas võivad talvised temperatuurid

mõne päeva jooksul kõikuda −12 °C-st kuni +10 °C-ni. Kevad ja sügis on ettearvamatud ning

ilm võib siis varieeruda jahedast soojani, kuigi tavaliselt valitseb neil aastaaegadel mõõdukas

temperatuur ja madal õhuniiskus. Suved on reeglina kuumad ja niisked; juulikuu keskmine

temperatuur on 24,7 °C. Öist ilma mõjutab sageli nn linna kuumasaare nähtus, mistõttu on igal

suvel temperatuur keskmiselt 18 ööl üle 32 °C ning võib iga 4–6 aasta tagant ületada isegi 38°C

piiri.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Linnas sajab aastas 1260 mm sademeid, mis jaguneb ühtlaselt kogu aasta peale. Aastatel 1971–

2000 sadas talvel keskmiselt 57 cm lund, kuid tavaliselt erineb see aastate lõikes

märkimisväärselt. Orkaanid ja troopilised tormid on New Yorgi piirkonnas haruldased, kuid neid

on siiski esinenud ning alati on võimalik, et need piirkonda tabavad. Kõige madalam temperatuur

on registreeritud 9. veebruaril 1934 (−26 °C) ja kõige kõrgem 9. juulil 1936 (+41 °C).

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

PAGE \* MERGEFORMAT 24

2.3. Rahvastik

New York on rahvaarvult kõige suurem linn Ameerika Ühendriikides, 2011. aastal elas seal 8

244 910 inimest. 2010. aasta USA rahvaloenduse andmetel elas linnas rekordarv inimesi – 8 175

133 – ehk 2,1% rohkem kui 2000. aastal, kui loendati 8 miljonit; seda on enam kui Los

Angeleses ja Chicagos kokku ja rohkem kui San Francisco lahe piirkonnas. Kui rahvaloenduse

büroo 2010. aasta andmed avaldas, vaidlustas linnapea Michael R. Bloomberg need viivitamata

kui alaloendatud tulemuse. See arv moodustab umbes 40% New Yorgi osariigi elanikkonnast ja

sama suure osa suurlinnapiirkonna rahvastikust. Demograafide 2006. aastal esitatud hinnangul

küündib 2030. aastal New Yorgi rahvaarv 9,2 kuni 9,5 miljonini.2010. aastal oli linna elanikest

44% valgeid (33,3% muud kui hispaania keelt kõnelevaid valgeid), 25,5% mustanahalisi (23%

muud kui hispaania keelt kõnelevaid mustanahalisi) ning 12,7% asiaate. Kõikidesse rassidesse

kuuluvad hispaania keelt kõnelevad elanikud moodustasid 28,6% rahvaarvust. Aastatel 2000–

2010 olid asiaadid linna elanikkonna kõige kiiremini kasvav osa; muud kui hispaania keelt

kõnelevate valgete arv vähenes 3% võrra, mis oli kümnendite jooksul registreeritud väikseim

vähenemine; esmakordselt alates kodusõjast kahanes kümnendi jooksul ka mustanahaliste arv.

Kaks olulist punkti New Yorgi demograafias on rahvastikutihedus ja etniline mitmekesisus.

2010. aastal oli linna rahvastiku tihedus 10 630 inimest km2 kohta, mille kohaselt on New York

kõige tihedama asustusega üle 100 000 elanikuga omavalitsus USA-s. Samas on 2000. aasta

rahvaloenduse andmetel mitu väikelinna lähedalasuvas Hudsoni maakonnas New Jersey

osariigis veelgi tihedama asustusega. Geograafiliselt New Yorgi maakonnaga kattuva

Manhattani linnaosa rahvastikutihedus on 25 846 inimest km2 kohta, mis teeb sellest kõige

tihedamalt asustatud maakonna Ühendriikides, sest see on suurem kui mis tahes üksiku

Ameerika linna asustustihedus .( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

New Yorgi rahvastik on erakordselt mitmekesine. Ajaloo jooksul on linn olnud peamine

sisserändajate saabumise koht, näiteks aastatel 1892–1924 saabus Euroopast Ellise saare kaudu

Ameerikasse üle 12 miljoni sisserändaja. Et kirjeldada tihedalt asustatud sisserändajate

elukvartaleid Lower East Side’is, tekkis mõiste „sulatusahi”. 1900. aastaks moodustasid suurima

sisserändajate rühma sakslased, kellele järgnesid iirlased, juudid ja itaallased. 1940. aastal

moodustasid valged 92% linna elanikkonnast. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Linna rahvastikust umbes 36% on sündinud mõnes muus riigis. Ameerika linnade hulgas on

selliste inimeste osakaal suurem üksnes Los Angeleses ja Miamis.Aga kui nimetatud linnades on

sisserändajate kogukondades ülekaalus mõned üksikud rahvused, siis New Yorgis ei domineeri

mitte ükski päritolumaa ega -piirkond. Esikümne riikidest, kust on pärit välismaal sündinud ja

nüüd New Yorgi suurlinnapiirkonnas elavad inimesed, moodustavad Dominikaani PAGE \* MERGEFORMAT 24

Vabariik, Hiina,Jamaica, Mehhiko, India, Ecuador, Itaalia, Haiti, Colombia ja Guyana. New

Yorgi piirkond on endiselt peamine „värav”, mille kaudu seaduslikult saabuvaid sisserändajaid

USA-sse lubatakse.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

New Yorgi suurlinnapiirkonnas elav juudikogukond on suurim omataoline väljaspool Iisraeli.

Samuti elab selles piirkonnas peaaegu 25% kõigist USA-s elavatest indiaanlastest ja

15% korealastest.Siin asub läänepoolkera suurim indialaste kogukond ja kõikide USA linnade

suurim afroameeriklaste kogukond. New Yorgis on kuus Hiinalinna, mille hiinlastest elanikkond

oli 2008. aasta rahvaloenduse andmetel 659 596, mis moodustab suurima hiinlaste kogukonna

väljaspool Aasiat. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on üksnes New Yorgi kesklinnast saanud

kodu enam kui miljonile Aasia päritolu ameeriklasele – rohkem kui San Franciscos ja Los

Angeleses kokku. New Yorgis elab rohkem asiaate kui üheski teises USA linnas.New Yorgi

elanikest 6% on hiina rahvusest, kellest omakorda umbes 40% elab Queensi

linnaosas. Korealased moodustavad linna elanikkonnast 1,2%

ja jaapanlased 0,3%. Filipiinlased kui suurim Kagu-Aasia päritoluga rahvusrühm moodustavad

New Yorgi elanikkonnast 0,8% ning neile järgnevad vietnamlased üksnes 0,2%-ga.

Suurimad Lõuna-Aasia rahvusrühmad on indialased (2,4% linna

rahvaarvust), bangladeshlased (0,7%) ja pakistanlased(0,5%).

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Samuti elab New Yorgis palju puertoricolasi ja dominikaanlasi. Oluline rahvusrühm on

ka itaallased, kes 20. sajandi alguses rändasid massiliselt New Yorki peamiseltSitsiiliast ja

mujalt Lõuna-Itaaliast. Märkimisväärne on ka iirlaste osakaal: umbes 2% Euroopa päritolu

newyorklastest kannab oma Y-kromosoomis erilist geneetilist koodi, mis on päritud 5. sajandil

elanud Iiri kuninga Nialli või temaga suguluses olevatelt Uí Briúini ja Uí Fiachrachi klannilt.

Suurlinnapiirkonna elanikest peab hinnanguliselt 568 903 inimest end homo- või biseksuaalseks,

moodustades suurima sarnase kogukonna Ühendriikides.Samasooliste abielud seadustati New

Yorgis 24. juunil 2011 ning 30 päeva hiljem võis neid seaduse jõustudes ka sõlmima hakata.New

Yorgi elanike sissetulekute vahel valitseb suur ebavõrdsus. Kui 2005. aastal oli jõukaima

rahvaloenduspiirkonna leibkonna mediaansissetulek 188 697 USD, siis vaeseima leibkonna

puhul oli see 9320 USD.Ebavõrdsust süvendab veelgi suure sissetulekuga inimeste palgatõus,

kuid keskmise või madalama sissetulekuga elanikkonna töötasu on jäänud samaks. 2011. aasta

alguses oli New Yorgi maakonnas keskmine nädalapalk 2634 USD, mis kujutas endast suurimat

kogu- ja absoluutset kasvu USA suurimate maakondade hulgas.Viimastel aastatel on kaks

suurimat linna miljonäride arvu poolest olnud New York ja Moskva.Manhattan elab läbi ka

beebibuumi, mis on Ameerika linnade seas ainulaadne nähtus. Aastast 2000 on selles linnaosas

PAGE \* MERGEFORMAT 24

elavate alla 5 aasta vanuste laste arv kasvanud rohkem kui 32%.

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

2.4. Linnapilt

2.4.1.Arhitektuur

New Yorgis on arhitektuuriliselt märkimisväärselt paljudes eri stiilides ja ja eri perioodidest pärit

hooneid, alates Brooklynisasuvast nn Saltbox-stiilis Pieter Claesen Wyckoffi majast, mille vanim

osa pärineb aastast 1656, ning lõpetades kaasaegse One World Trade Centeriga, pilvelõhkujaga,

mida praegu ehitatakse Alam-Manhattanile Ground Zero alale ja millest tuleb maailma seni

kõige kallim bürootorn.Kogu maailmas tuntakse Manhattani paljude pilvelõhkujatega siluetti

ning linnas asub mitu hoonet, mis on eri aegadel olnud maailma kõrgeimad ehitised. 2011. aasta

seisuga oli New Yorgis 5937 kõrghoonet, millest 550 valmisehitist olid vähemalt 100 m kõrged,

konkureerides maailma mastaabis Hong Kongiga.Üle 50 valminud pilvelõhkuja on kõrgemad kui

200 m. Nende hulka kuulub ka uusgooti stiilis ehitatud massiivsete gooti detailidega

pilvelõhkuja Woolworth Building, mis valmis 1913. aastal. 1916. aastal vastu võetud

linnaplaneerimise otsusega nõuti uute hoonete ehitamisel, et need oleksid varasematest

madalamad, ning et mitte takistada päikesevalguse jõudmist tänavale, ei ületaks nende tornid

teatavat protsenti krundi suurusest.Oma koonusekujuliste tippude ja terasest tornidega

kajastasid art déco stiilis Chrysler Building (valminud 1930. a) ja Empire State Building (1031.

a) linnaplaneerimise nõudeid. Hoonetel on iseloomulikud kaunistused, näiteks kotkad Chrysler

Buildingi 61. korruse nurkades, ning neid peetakse ühtedeks Art Deco stiili parimatest

näidetest.Ühendriikides esineva rahvusvahelise stiili väga mõjuvõimas näide on 1957. aastal

valminud Seagram Building, mida iseloomustavad hoone struktuuri rõhutamiseks fassaadil

kasutatud ja nähtavale jäetud pronksikarva püsttalad. Condé Nast Building 2000. aastast on

Ameerika pilvelõhkujate keskkonnasõbraliku projekteerimise väljapaistev näide.New Yorgi

suuri elurajoone iseloomustavad sageli elegantsed liivakivist ehitatud ridaelamud, nn linnatüüpi

elamud ning kehvemad üürimajad, mis ehitati linna kiire laienemise aastatel 1870–

1930.Vastukaaluks on New Yorgis ka hõredamalt rahvastatud üksikelamutega piirkondi.

Sellistes rajoonides nagu Riverdale Bronxis, Ditmas Park Brooklynis ja Douglaston Queensis on

levinud suured eri arhitektuuristiilides, näiteks uus-Tudori ja Victoria ajastu stiilis,

ühepereelamud.Kõikjal äärelinnas on rohkesti ka kahepereelamuid. Kivi ja tellised said linna

eelistatud ehitusmaterjalideks pärast seda, kui 1835. aasta suure tulekahju tagajärjel hakati

piirama majade ehitamist puitsõrestikele.Linna paljusid hooneid iseloomustab katusele

PAGE \* MERGEFORMAT 24

paigaldatud puidust veetorn. 1800. aastatel nõudis linn sellise veetorni paigaldamist kõikidele

kõrgematele kui kuuekorruselistele hoonetele, et vältida vältida vajadust äärmiselt suure

veesurve järele madalamatel kõrgustel, mis oleks lõhkunud linna veetorud.Kaugemates

piirkondades, näiteks Jackson Heightsis, muutusid 1920. aastatel populaarseks aiamajade

rajoonid. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

2.4.2.Linnaosad

New York koosneb viiest linnaosast. Iga linnaosa on ühtlasi New Yorgi osariigi vastav maakond,

nagu allpool osutatud. Kõigis linnaosades on sadu eraldiseisvaid piirkondi, millest paljudel on

omaenda ajalugu ja iseloom. Kui kõik linnaosad oleksid iseseisvad linnad, oleks neist neli

(Brooklyn, Queens, Manhattan ja Bronx) USA kümne kõige rahvarohkema linna hulgas.

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Manhattan (New Yorgi maakond; rahvaarv 2009. aastal hinnanguliselt 1 629 054) on kõige

tihedamalt asustatud linnaosa ning seal asuvad Central Park ja enamik linna pilvelõhkujaid.

Manhattan on linna rahanduskeskus ning paljude suurkorporatsioonide peakorteri, ÜRO,

mitme mõjuvõimsa ülikooli ja paljude kultuuriobjektide asukoht. Manhattani saab üldiselt

jagada Alam-Manhattaniks (Lower Manhattan), kesklinnaks (Midtown) ja äärelinnaks

(Uptown). Central Park jagab Manhattani põhjaosa idaosaks (Upper East Side) ja lääneosaks

(Upper West Side). Pargist põhja pool asub Harlem. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Bronx (Bronxi maakond; rahvaarv 1 397 287) on New Yorgi kõige põhjapoolsem linnaosa.

Seal asub Yankee Stadium (pesapallimeeskonna New York Yankees kodustaadion) ning

suurim elamuarenduskooperatiiv Ühendriikides – Co-op City. Peale väikese osa

Manhattanist, mida tuntakse kui Marble Hill, on Bronx linna ainus rajoon, mis paikneb USA

mandriosas. Linnaosas asub ka Bronxi loomaaed, Ühendriikide suurim linnaloomaaed, mis

hõlmab 1,07 km2 ja kus elab üle 6000 looma. Bronx on rap- ja hip-hop-kultuuri sünnikoht.

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Brooklyn (Kingsi maakond; rahvaarv 2 567 098) Long Islandi läänetipus on linna kõige

rahvarikkam linnaosa, mis oli iseseisev kuni 1898. aastani. Brooklyni tuntakse tema

kultuurilise, sotsiaalse ja etnilise mitmekesisuse, sõltumatu kunstimaastiku, erinevate

naabruskondade ning linnaosale tüüpilise arhitektuuripärandi poolest. Samuti on see ainus

linnaosa peale Manhattani, kus eksisteerivad eripalgelised kesklinnarajoonid. Linnaossa

kuuluvad pikk rannariba ja Coney Island, kuhu 1870. aastatel rajati riigi üks esimesi

puhkealasid. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

PAGE \* MERGEFORMAT 24

Queens (Queensi maakond; rahvaarv 2 306 712) on territooriumi poolest suurim linnaosa ja

etniliselt kõige kirevam maakond Ühendriikides. Oma kiire kasvu tõttu võib sellest peagi

saada Brooklyni asemel kõige rahvarikkam linnaosa. Kuigi ajalooliselt oli tegemist

hollandlaste asutatud linnakeste ja külade kogumiga, on linnaosa tänapäeval valdavalt

keskklassi elurajoon. Queensi maakond on ainus suurmaakond Ühendriikides,

kus afroameeriklaste mediaansissetulek (ca 52 000 $ aastas) on suurem kui valgetel

ameeriklastel. Queensis asub pesapallimeeskonna New York Mets kodustaadion Citi Field

ning seal toimuvad igal aastal USA lahtised meistrivõistlused tennises. Samuti paikneb seal

kaks kolmest suuremast New Yorgi suurlinnapiirkonda teenindavast

lennujaamast: LaGuardia lennujaam ja John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam. (Kolmas

on Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam New Jerseys Newarkis .)

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Staten Island (Richmondi maakond; rahvaarv 491 730) on viiest maakonnast kõige

eeslinlikum. Staten Islandit ühendab Brooklyniga Verrazano-Narrowsi sild ja Manhattaniga

tasuta Staten Islandi praam. Viimane praam on üks New Yorgi populaarseimaid

turismiatraktsioone, sest sealt võib näha kordumatuid vaateid Vabadussambale, Ellise saarele

ja Alam-Manhattanile. Staten Islandil asub ka 10 km2 hõlmav roheline vöönd (Greenbelt),

kus on 45 km ulatuses matkaradu ja linna üks kõige viimaseid puutumatuid metsi. Rohelisse

vööndisse, mis rajati 1984. aastal eesmärgiga kaitsta saare loodusalasid, kuulub seitse

linnaparki.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

2.5. Kultuur ja tänapäevaelu

Islandi ja Läti diplomaatilised esindused ning New Yorgi Baruch College on kirjeldanud New

Yorki maailma kultuuripealinnana. Austraalia Rahvusraamatukogu on aga esile tõstnud

esseeraamatut „New York, culture capital of the world, 1940–1965”.

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Linnas on algatatud mitu suuremat üle-ameerikalist kultuuriliikumist, nagu

nn Harlemirenessanss, millest sai alguse afroameerika kirjandus Ühendriikides. 1940. aastatel oli

linn džässmuusika keskus, 1950ndatel abstraktse ekspressionismi tugipunkt ning 1970ndatel hip-

hopi sünnikoht. 1970. ja 1980. aastatel avaldasid linnale mõju punk rock 'i ja hardcore ’i

esinemislavad. Samuti on linnas kaua edendatud juudi-ameerika kirjandust.

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

New York paistab parimana silma kunsti, rahvusköökide, tantsu, muusika, ooperi, teatri,

sõltumatu filmitoodangu, moe, muuseumide ja kirjanduse valdkonnas. Linnas on sündinud mitu PAGE \* MERGEFORMAT 24

kultuuriliikumist, mille hulgas on Harlemi renessanss kirjanduses ja visuaalkunstis; abstraktne

ekspressionism (tuntud ka kui New Yorgi koolkond) maalikunstis; hip-hop, punk, salsa, disko,

freestyle ja Tin Pan Alley muusikas. New Yorki on peetud maailma tantsupealinnaks.Linn on au

sees ka rahva hulgas ning seda on sageli kasutatud raamatute, filmide ja telesaadete

tegevuspaigana.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

2.5.1.Meelelahutus ja esitluskunst

New York paistab silma kui üks Ameerika meelelahutustööstuse asukohtadest, sest siin

toodetakse palju filme ja teleseriaale, kirjastatakse raamatuid ja luuakse muid infokandjaid.

Tänapäeval on New York suuruselt teine filmitööstuskeskus Ühendriikides ja mahu poolest

suurim sõltumatute filmide tootja maailmas.New Yorgis tegutseb ka sõltumatute filmitootjate

liit.Linnas on rohkem kui 2000 kunsti- ja kultuuriasutust ning enam kui 500 eri suurusega

kunstigaleriid. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Linnavalitsus rahastab kunsti iga-aastaste eraldistega, mis on suuremad kui Riikliku

Kunstikapitali panused.19. sajandil ehitasid jõukad töösturid terve hulga olulisi ja rahvusvahelist

tunnustust leidnud kultuuriasutusi, näiteks kuulsa Carnegie Hallija Metropolitani muuseumi.

Tänu elektrivalguse kasutuselevõtule hakati lavastama keerukaid teatritükke ning 1880. aastatel

tekkis New Yorgi Broadwayl ja 42. tänaval asunud teatrites uus teatrižanr, mida hakati tundma

Broadway muusikali nime all. Selliste lavastajate nagu Harrigani ja Harti, George M. Cohani jt

lavastusi mõjutasid tugevasti linna sisserändajad ning muusikalide lauludes kasutati sageli nende

lootuste ja püüdluste teemat kajastavaid lugusid. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Linna 39 suurimat teatrit, kus igaühes on rohkem kui 500 istekohta ja mis asuvad pärast Times

Square’i teatrirajooni läbivat peamist liiklusmagistraali, tuntakse üheskoos nime Broadway all.

Mõnikord nimetatakse seda piirkonda ka „suureks tüveks” (The Main Stem), „suureks valgeks

teeks” (The Great White Way) või Rialtoks. Lincolni keskus (Lincoln Center) on Ühendriikide

suurim esitluskunstide keskus. Seal tegutseb 12 mõjukat kunstiasutust, sealhulgas Jazz at Lincoln

Center,Metropolitan Opera, New York City Opera, New Yorgi Filharmoonia, New York City

Ballet, Vivian Beaumont Theatre, Juilliard School ning Alice Tully Hall. Central Park Summer

Stage’il antakse tasuta teatrietendusi ja kontserte. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

2.5.2.Turism

Turism on New Yorgi üks kõige olulisemaid majandusharusid: viimasel viiel aastal on linna

külastanud üle 40 miljoni sise- ja välisturisti aastas. Peamiste huviväärsuste hulgas on Empire

PAGE \* MERGEFORMAT 24

State Building, Vabadussammas, Ellise saar, Broadwayteatrilavastused, muuseumid

(nt Metropolitani muuseum), haljasalad (nt Central Park ja Washington Square Park),Rockefeller

Center, Times Square, ostlemine luksuskaupade poodides Viiendal ja Madisoni avenüül, sellised

üritused naguHalloweeni paraad Greenwich Village’is, Macy tänupühaparaad ja Püha Patricku

päeva paraad, hooajalised tegevused, näiteks uisutamine talvises Central Parkis, Tribeca

filmifestival ja Central Parki Summerstage’i tasuta etendused. Väljaspool peamisi

turismipiirkondi asuvad vaatamisväärsused hõlmavad teiste hulgas Bronxi loomaaeda, Coney

Islandit ja New Yorgi botaanikaaeda. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

2010. aastal külastas New Yorki peaaegu 49 miljonit turisti, kuid see rekord purustati 2011.

aastal 50 miljoni turistiga.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

2.5.3. Massiteabevahendid

New York on televisiooni, reklaaminduse, muusikatööstuse, ajalehtede ja raamatute kirjastamise

keskus ning samuti Los Angelese, Chicago ja Toronto ees Põhja-Ameerika suurim

meediaturg.Massiteabega seotud monopolide hulgas on Time Warner, Thomson Reuters

Corporation, News Corporation, The New York Times Company, NBC Universal, Hearst

Corporation ja Viacom. New Yorgis on peakontor seitsmel maailma kaheksast suurimast

reklaamiagentuurivõrgustikust. Samuti asub New Yorgis kahe nn suurde nelikusse kuuluva

plaaditootja –Sony Music Entertainmenti ja Warner Music Groupi – peakorter. New Yorgis on

ka Universal Music Groupi ja EMI peakontor. Kolmandik kõigist Ameerika sõltumatutest

filmidest toodetakse New Yorgis.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Linnas paikneb enam kui 200 ajalehe ja 350 tarbijaajakirja kirjastus ning raamatute kirjastamise

sektoris töötab ligikaudu 25 000 inimest.New Yorgis antakse välja kahte kolmest USA

üleriigilisest päevalehest: ''The Wall Street Journal'' ja ''The New York Times'' (viimane on

võitnud enamiku Pulitzeri ajakirjandusauhindadest). Peamised linnas välja antavad kõmulehed

on The New York Daily News, mille asutas 1919. aastal Joseph Medill Patterson, ja The New

York Post, mille rajas 1801. aastal Alexander Hamilton.Linnas ilmub ka rohkesti muukeelseid

väljaandeid – 270 ajalehte ja ajakirja enam kui 40 keeles.New Yorgi suurim hispaaniakeelne ja

vanim nimetatud rahvusrühma päevaleht on El Diario La Prensa.Samuti tuleks esile

tõsta Harlemis kirjastatavat afroameerika ajalehte The New York Amsterdam News. Suurim

alternatiivajaleht on The Village Voice.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Televisioonitööstus, mille areng algas New Yorgis, on siiani linna majanduselus oluline

tööandja. Kõigi USA nelja peamise uudisteagentuuri – ABC, CBS, FOX ja NBC– peakorter asub

New Yorgis. Linnas tegutseb ka palju kaabeltelevisioonikanaleid, sealhulgas MTV, Fox PAGE \* MERGEFORMAT 24

News, HBO ja Comedy Central. 2005. aastal salvestati New Yorgis rohkem kui 100

telesarja.New Yorgis tegutseb avalik ringhääling NYCTV, kus on toodetud mitu Emmy

auhindu võitnud algupärast sarja, kus käsitletakse linnaosade muusikaelu ja kultuuri ning

linnavalitsemist.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

New York on ka oluline mittetulundusliku hariva ajakirjanduse keskus. Vanim üldkättesaadav

telekanal Ameerika Ühendriikides on 1971. aastal loodud Manhattan Neighborhood

Network.Linna suurim avalik telejaam ja avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse esmane allikas on

WNET. Avalik-õiguslikul raadiojaamal WNYC-l, mis oli kuni 1997. aastani linna omandis, on

Ühendriikide suurim kuulajaskond. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

2.5.4.Kohalik köök

New Yorgi söögikultuur hõlmab paljude rahvuste kööke, mida on mõjutanud sisserändajad. Kui

sisserändajad Ida-Euroopast ja Itaaliast on teinud linna kuulsaks soolakringlite (bagels),

juustukoogi (cheesecake) ja New Yorgi stiilis pitsa poolest, siis üldlevinud on ka hiina

restoranid. Ligikaudu 4000 linnalt tegevusloa saanud liikuvat toidumüüjat, kellest paljud on

sisserännanud, on teinud Lähis-Ida toidust, nt falafelidest ja kebabidest, tänapäeva New Yorgi

tänavatoidu varuvariandi, kuigi põhilise tänavamenüü moodustavad endiselt viinerisaiad (hot

dogs) ja soolakringlid või -pulgad (pretzels).Linnas asub ka palju Ühendriikide parimaid ja

eripalgelisemaid gurmeerestorane.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

2.5.5.Kohalik murre

New Yorgi piirkonnal omast iseloomulikku kõnepruuki kutsutakse New Yorgi murdeks või ka

Brooklyni või New Yorgi keeleks. Üldiselt peetakse seda üheks Ameerika inglise keele kõige

arusaadavamaks murdeks.Kõnealuse murde klassikaline variant põhineb Euroopa põlvnevusega

kesk- ja töölisklassi inimeste keelepruugil, kuid tulenevalt mitte-eurooplastest sisserändajate

sissevoolust viimastel kümnenditel on selles tüüpilises murdes toimunud muudatusi.

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Traditsioonilises New Yorgi piirkonna murdes ei hääldata silbi lõpus või vahetult enne

kaashäälikut r-i välja, seega hääldatakse linna nime. R-i ei hääldata näiteks ka sellistes sõnades

nagu park [pɑək] või [pɒək] (kus täishäälik on ahelnihke tõttu muutunud madalaks ja

tagapoolseks tagavokaaliks ja diftongiks), butter [bʌɾə] või here [hiə]. Teiseks tunnuseks on

ahelnihe, mille tõttu vokaal [ɔ] sõnades talk, law, cross, chocolate, coffee jne ning sageli

PAGE \* MERGEFORMAT 24

samakõlaline [ɔr] sõnades core ja more on rohkem pingul ja kõrgemalt hääldatud kui Ameerika

ühiskeeles.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

New Yorgi murde kõige vanaaegsemates ja äärmuslikemates variantides on täishäälikust sellistes

sõnades nagu girl ja oil saanud diftong [ɜɪ]. Teiste murrete ja murrakute rääkijad tajuvad seda

sageli vastupidisena, nii et sõna girl hääldatakse [gɔil] ja sõna oil hääldatakse [ɜ:l], millest

lähtuvad ka newyorklasi tögavad näited selle kohta, et nad hääldavad nimesid Jersey nagu

„Joizey”, 33rd Street kui „Toidy-Toid Street” ning sõna toilet nagu „terlet”.1970. aastate

situatsioonikomöödia All in the Family tegelane Archie Bunker oli hea näide sellise

kõnemaneeriga rääkijast. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

2.5.6.Sport

New Yorgi meeskonnad on võitnud 35 Major League Baseballi korraldatavat World Series 'i

maailmameistrivõistlust. New York on vaid üks viiest suurlinnast (Chicago, Los Angelese, San

Francisco linnastu ja Baltimore-Washingtoni kõrval), kus tegutseb kaks pesapallivõistkonda.

Lisaks on seal toimunud 14 maailmameistrivõistlust (viimane neist 2000. aastal), kus mängisid

eranditult vaid New Yorgi meeskonnad – seda ei ole suutnud saavutada ükski teine suurlinn,

kelle pesapallimeeskonnad mängivad nii American League’is kui ka National League’is.

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Linna kaks praegust Major League Baseballi kuuluvat pesapallimeeskonda on New York

Mets ja New York Yankees, kes võistlevad igal hooajal kuues mängus, mida kutsutakse Subway

Series 'iks. Yankees on võitnud rekordiliselt 27 meistrivõistlust, samas kui Mets on võitnud kahel

korral World Series 'i. Linn oli kunagi koduks ka meeskondadele Brooklyn Dodgers (nüüd Los

Angeles Dodgers) ja New York Giants (nüüd San Francisco Giants). Mõlemad meeskonnad

kolisid Californiasse 1958. aastal. Samuti on linnal kaks Minor League Baseball'i kuuluvat

meeskonda: Brooklyn Cyclones ja Staten Island Yankees.

(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

National Football League’is esindavad linna New York Giants (ametliku nimega New York

Football Giants) ja New York Jets, kuigi mõlemad meeskonnad mängivad oma kodumänge New

Jerseys East Rutherfordi lähedal paikneval MetLife'i staadionil. 2014. aastal toimuvad sellel

staadionil XLVIII Super Bowl 'i mängud. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York=

Hokimeeskond New York Rangers esindab linna National Hockey League 'is (NHLis). Linnastus

tegutseb veel kaks NHLiga lepingu sõlminud meeskonda: New Jersey Devils, kes mängib New

Jerseys Newarki lähistel ja meeldib peamiselt New Jersey põhja- ja keskosa fännidele, ning New

PAGE \* MERGEFORMAT 24

York Islanders, kes mängib Long Islandil Nassau maakonnas ning köidab oma Nassau ja

Suffolki maakonnast pärit pöidlahoidjaid. See on ainus juhus, mil kolm meeskonda ühest ja

samast suurlinnast mängib ühes neljast peamisest Põhja-Ameerika profispordiliigast. National

Basketball Association 'isse (NBAsse) kuulub linnameeskond New York Knicks ja Women's

National Basketball Association 'isse (WNBAsse) naiskond nimega New York Liberty.

Suurlinnapiirkonnas tegutseb ka võistkond New Jersey Nets, kes jagab praegu koos Devils'itega

Prudential Centerit Newarkis, kuid kolib ümber Brooklynisse Barclays Centerisse, kui see 2012.

aastal valmib, misjärel saab võistkond nimeksBrooklyn Nets. Esimesed kolledžitevahelised

meistrivõistlused korvpallis – National Invitation Tournament – peeti New Yorgis 1938. aastal

ning need on sellest ajast alates siin toimunud. Harlemis Rucker Parkis asub kuulus väljak, kus

suvistel võistlustel osaleb palju elukutselisi sportlasi.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Jalgpallis esindab New Yorki Major League Soccer 'isse kuuluv võistkond New York Red

Bulls. Red Bulls mängib oma kodumänge Red Bull Arenal New Jerseys Harrisoni lähistel.

Queensis toimuvad USA lahtised meistrivõistlused tennises, mis on üks neljast igal aastal

toimuvast suure slämmi turniirist.New Yorgi maraton on üks osavõtjarohkeimaid maratone

maailmas ning lõpetanute arvu poolest kuuluvad 2004.–2006. aasta jooksud kolme suurima

maailmas peetud maratoni hulka (2006. aastal oli lõpetanuid 37 866). Millrose Games on iga-

aastane kergejõustikuvõistlus, mille oluline ala on võidujooks Wanamaker Mile. Tähtis osa linna

spordielus on ka poksil, mille näiteks on igal aastal Madison Square Gardenis peetav

amatöörpoksivõistlus Golden Gloves. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

Paljud spordialad on seotud New Yorki sisserännanute kogukondadega. Tänavapesapalli

(stickball) muutsid 1930. aastatel Saksa, Iiri ja Itaalia linnaosades populaarseks

töölisklassinoored. Üks Bronxi tänav nimetatigi New Yorgi kõige kuulsama tänavaspordi auks

ümber Stickballi puiesteeks.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)

PAGE \* MERGEFORMAT 24

Kokkuvõtte.Minu referaaditöö näitas mulle,kui vähe ma tean arvutitegevusest ja kui palju ma pean veel teadma saada.Samuti selle ülesannega mul ilmus hea võimalus kätte saada rohkem infot linnast ja riigist ,kuhu ma tahaksin sõita turistina.

PAGE \* MERGEFORMAT 24

Kasutatud kirjandus.

http://et.wikipedia.org/wiki/New_York jaanuar 2015

http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko veebruar 2015

PAGE \* MERGEFORMAT 24