ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST

Psühholoogia mõiste - teadus mis käsitleb psüühika

olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa

looduses ja ühiskonnas

PSYCHE & LOGOS • Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. • Subjektiivsus ja objektiivsus • Psüühika kõrgeim vorm teadvus on omane ainult inimesele. Psüühilised nähtused: 1. protsessid - tunnetusprotsessid - emotsionaalsed protsessid

- tahtelised protsessid 2. seisundid 3. omadused • Psühholoogia seosed teiste teadustega

Psühholoogia rakendusvaldkonnad Inimese tegevusest lähtuvalt: • personalipsühholoogia • tööpsühholoogia • inseneripsühholoogia • lennundus-, kosmo- jms. psühholoogia • pedagoogiline psühholoogia • Kliiniline Psühholoogia sh. neuropsühholoogia psühhofarmakoloogia,

psühhoteraapia • õiguspsühholoogia sh. kohtu-, kriminaalpsühholoogia • sõjanduspsühholoogia • spordipsühholoogia • reklaamipsühholoogia (kaubandus jms.) • loovuspsühholoogia • keskkonnapsühholoogia Arengust lähtuvalt: • arengupsühholoogia • patopsühholoogia • etoloogia / võrdlev psühholoogia (sh. loomapsühholoogia) Suhetest ja ühiskonnast lähtuvalt • sotsiaalpsühholoogia • suhtlemispsühholoogia • religioonipsühholoogia • perepsühholoogia

UURIMISMEETODID Uurimisprotsess: 1. 2. 3. 4. 5. Probleemi hüpoteesi andmete andmete tulemuste formuleerimine püstitamine kogumine statistiline tõlgendamine, analüüs järeldused • Representatiivne (esinduslik) uuritavate valim • Kohort • Pilotaaž (eeluuring) Konkreetsed meetodid: § VAATLUS

§ EKSPERIMENT

§ INTERVJUU

§ KÜSIMUSTIK

§ TESTID

§ JUHTUMI UURIMUS

Uurimisplaanid

• Ristlõikeline / läbilõikeline

• Longitudinaalne

• Järgnevuslik võrdlus

Psühholoogia ajalugu ja paradigmad Teooriate olemus 1. Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida nende tähendust. 2. Respekteerivad üldist 3. Põhimõtteliselt kontrollitavad 4. Vähem keerukad kui inimesed 5. Üldistavad • PARADIGMA – oletuste, tõekspidamiste, meetodite ja interpreteeringute

kogu, mis moodustab tervikliku nägemuse tegelikkusest. • MUDEL • TEOORIA

PARADIGMAD Ø 1879 W. Wundt & Leipzigi labor

Ø Strukturalism (E. Titchener) ja funktsionalism (W. James & J.

Dewey) Ø Gestaltism (M. Wertheimer, W. Köhler, K. Koffka)

o Väljateoreetikud (K. Lewin, B. Zeigarnik)

KURT TSADEK LEWIN (1890-1947)

B=ƒ(PE)

Ø Psühhodünaamiline lähenemine SIGMUND FREUD (1856-1939) Isiksuse komponentide areng: • ID • EGO • SUPER EGO Psühhoseksuaalne areng • oraalne faas • anaalne faas • falliline faas • latentne faas • genitaalne faas ALFRED ADLER ( 1870-1937)

Alaväärsus ERICH FROMM (1900-1980)

Üksildus CARL GUSTAV JUNG (1875-1961)

Kollektiivne alateadvus. Anima. Animus. Introvertsus-ekstrovertsus

• Elu esimene pool kuni 35/40 a. “väline sissetung” • Keskea kriis 40 aastaselt - ümberhindamine • Vanem iga surmaga silmitsi - igaviku arhetüüp

ERIK HOMBURGER ERIKSON (1902-1994) Psühhosotsiaalne arenguteooria 8 elukriisi:

• usaldus vs. usaldamatus • enesekindlus vs. häbi ja kahtlus • initsiatiiv vs. süütunne • edukus vs. alaväärsus • identsus vs. rolli ähmasus • intiimsus (lähedus) vs. isoleeritus • generatiivsus (loomingulisus) vs. stagnatsioon (seisak) • terviklikkus vs. lootuse kaotamine

Ø Käitumuslik lähenemine

JOHN B. WATSON (1878-1958)

klassikaline tingimine S R = Õ

BÜRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990)

o Sotsiaalse õppimise teooria

o operantne tingimine

o katsed loomadega

ALBERT BANDURA (1925)

o sotsiaalse õppimise kognitiivsed aspektid

o jälgiv õppimine

JULIAN ROTTER (1916)

Kontrollikese - internaalne Eksternaalne

Ø Kognitiivne lähenemine

JEAN PIAGET (1896-1980) Intellekt

sisu skeem/struktuur funktsioonid

organisatsioon adaptatsioon

assimilatsioon akommodatsioon

Kognitiivse arengu staadiumid 1. sensomotoorne (0-2) 2. operatsiooni eelne (2-7) 3. konkreetsete operatsioonide (7-11) 4. formaalsete operatsioonide (11 - ) Lapse mõtlemise iseärasused

§ animism § naiivne realism § artifitsialism § egotsentrism

LAWRENCE KOHLBERG (1927-1987) moraalse arengu staadiumid I TASE - eelkonventsionaalne

1. aste - orientatsioon sõnakuulelikkusele 2. aste - orientatsioon hüvitusele

II TASE - konventsionaalne 3. aste - “Hea poisi” moraalsus 4. aste - autoriteedi ja sots. korra säilitamine

III TASE - postkonventsionaalne 5. aste - kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult

vastu võetud seaduste moraalsus 6. aste - individuaalsete printsiipide ja süüme

Ø Humanistlik lähenemine

ABRAHAM MASLOW (1908-1970)

VAJADUSTE HIERARHIA 7. ENESETEOSTUS 6. ESTEETILISUS 5. TUNNETUS 4. TUNNUSTUS 3. KUULUVUS 2. TURVALISUS 1. FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED

Ø Bioloogiline (füsioloogiline) lähenemine Ø Evolutsiooniline lähenemine

JOHN BOWLBY (1907-1990) Kiindumusteooria

KONRAD LORENZ (1903-1989)

PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILINE TEKE JA ARENG LOOMA PSÜÜHIKA KÄITUMISE REGULATSIOONI VORMID INIMESE PSÜÜHIKA TEADVUS TEADVUSE OLULISED TUNNUSED ÜHISKONDLIK TEADVUS

ENESETEADVUS ALATEADVUS TEADVUSE SEISUNDID

PSÜÜHIKA NEUROFÜSIOLOOGILSED ALUSED NÄRVISÜSTEEMI EHITUS NÄRVISÜSTEEMI ÜLESANDED ERUTUS JA PIDURDUS TÜPOLOOGILISED ERISUSED UNI UNEFAASID

Ø REM (rapid eye movement) Ø NONREM

UNETEOORIAD UNEHÄIRED

Insomnia Narkolepsia Hea une soovitused HÜPNOOS

KOGNITIIVSED PROTSESSID SENSOORSED PROTSESSID

• SENSOORSETE PROTSESSIDE KOHT KOGNITIIVSETE PROTSESSIDE

HULGAS • AISTINGU MÕISTE • MEELELINE JA ABSTRAKTNE TUNNETUS • AISTINGU NEUROFÜSIOLOOGIA • AISTINGUTE LIIGID • AISTINGUTE ÜLDISED SEADUSPÄRASUSED

ABSOLUUTSED LÄVED

ERISTUSLÄVI Ernst Weber (1795-1878) Gustav Fechner (1801-1887)

• ADAPTATSIOON

• Nägemine

• Kuulmine ja tasakaal

• Maitsmine ja haistmine

• Puudutus ja valu (taktiilne tundlikkus)

TAJU

OMADUSED • mõtestatus

äratundmine (üldistav ja eristav) • valivus • apertseptiivsus (püsiv ja ajutine) • konstantsus

TÄHELEPANU

Valik infotöötluses • TAHTMATU • TAHTELINE • TAHTEJÄRGNE • SENSOORNE • IDEAALNE • MOTOORNE

Tähelepanu areng lastele

TAJU HÄIRED

KVANTITAVIIVSED KVALITATIIVSED

INTENSIIVSUSE MEELEPETE PSÜHHOSENSOORSED ALANEMINE TÕUS

ELEMENTAARNE AGNOOSIA

ANESTEESIA KOMPLITSEEERITUD DEREALISATSIOON

HÜPESTEESIA ajataju

HALLUTSINATSIOON ruumitaju

ILLUSIOON objektitaju

TÕELISED PSEUDO

DEPERSONALISATSIOON

somaatiline

psühholoogiline

MÄLU MÄLU PROTSESSID: OMANDAMINE / MEELDEJÄTMINE

• aktiveeritus • kordamiste arv ja metoodika • materjali hulk ja iseloom • individuaalsed erinevused (vanus)

SÄILITAMINE REPRODUTSEERIMINE

• äratundmine • meenumine • meenutamine

MÄLU LIIGID: Ø Protseduuriline Ø semantiline Ø episoodiline

MÄLU HÄIRED

• vaegmälu • liigmälu • eideetiline mälu • amneesia • paraamneesia

MÕTLEMINE JA KEEL

MÕTLEMISE OLEMUS

MÕTLEMISNÄHTUSTE KLASSIFIKATSIOONID PROBLEEMI LAHENDAMINE MÕTLEMISE HÄIRED Ø Sisu häired - sundmõtted, ülekaalukad mõtted Ø Vormi häired - elementide, dünaamika, sihipärasuse häired

KEEL Lingvistilise relatiivsuse hüpotees KEELE OMANDAMINE Ø Foneemid Ø Morfeemid Ø Sõna Ø Lause

Mõisted ja kategooriad Keele paraverbaalsed tunnused Kõne (sh lugemise) häired

EMOTSIONAALSED - TAHTELISED PROTSESSID

TAHE impulsiivne vs. tahteline käitumine

EMOTSIOONID

Ø polaarsus Ø ambivalentsus Ø sisepinge Ø ebamäärasus

Emotsionaalsed seisundid • meeleolu • ärevus • stress • frustratsioon • kirg • afekt

STRESS

Mis on stress?

Kuidas see tekib?

Riskirühmad

SÜMPTOMID

Ø Psühholoogilised

Ø Füsioloogilised

Ø Käitumuslikud

TOIMETULEK STRESSIGA

Ø Individuaalsed

Ø Organisatsiooni strateegiad

LÄBIPÕLEMINE

• FAASID

• PÕHJUSED

• RAVI

MOTIVATSIOON

SOORITUS = ƒ(MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) VAJADUSED MOTIIV _______________________________________________________VAJADUSE RAHULDAMINE võimendamine HÜVITAMINE EESMÄRGI SAAVUTAMINE VAJADUS MOTIIV PINGUTUS FRUSTRATSIOON pidurdamine _________________________________________________ KAITSEMEHHANISMID

Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon. Konstruktiivsed reageerimisviisid:

Ø Probleemi lahendamine Ø Ümberstruktureerimine

Frustratsioon: Ø Rünnak, agressioon Ø Regressioon Ø Fiksatsioon Ø Eemaldumine

Sisemine ja välimine motivatsioon

RAHA

Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine. • Raha on oluline motivaator vaid neile, kes seda väga väärtustavad.

• Raha on kõige mõjuvam siis, kui see annab märgatava efekti.

• Raha motiveerib siis kui see on selgelt töötulemustega seotud

Raha ei ole kõikvõimas motivaator. Miks? Ø Kohanemine Ø Võrdlus Ø Alternatiivid Ø Muretsemine

MOTIVATSIOONITEOORIAD

ÕPPIMINE

• Harjutamine

• Operantne tingimine

• kinnitus: positiivne ja negatiivne • karistus

efektiivsust mõjutavad tegurid kinnituse ja karistuse ajastamine kinnituse ja karistuse järjepidevus kinnituse väärtus karistuse rangus karistaja isik selgitus/ põhjendus karistusele

• Jäljendamine INTELLIGENTSUS IQ= vaimne vanus/kronoloogiline vanus x 100

“MINA” KUJUNEMINE JA ARENG • eneseteadvuse kujunemine ja areng • soorolli areng • seltsivus • agressiivsus • perekonna mõju

HOIAK

HOIAK on püsiv stereotüüpne valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Hoiak on

teadvuslik, suhtumist eeldava iseloomuga.

Hoiaku kolm komponenti:

• Kognitiivne / tunnetuslik

• Afektiivne / emotsionaalne

• Käitumuslik

Hoiakute kujunemine

• Vanemate ja eakaaslaste mõju

• Meedia mõju

Hoiakute muutmine Hoiakute muutmine tugineb kinnitusel

Hoiakute muutmise (veenmise) järjekord:

1. Tähelepanu 2. Arusaamine, mõistmine 3. Aktsepteerimine, omaksvõtt 3. Järeleandmine 4. Alalhoidmine 5. Tegevus

Veenmise elemendid

1. Kommunikatsiooni allikas

2. Teate omadused

3. Kontekst

4. Vastuvõtja isiksus

SOTSIAALNE MÕJU KONFORMSUS Konformsus on käitumises või hoiakutes esile kutsutud muutus soovist jälgida teiste inimeste uskumusi või etalone. Konformsust tekitavad muutujad:

• Grupi olemus

• Indiviidi reaktsiooni olemus

• Ülesande tüüp

• Grupi üksmeel

• Kuulekus autoriteedile Strateegiad oma isikliku seisukoha säilitamiseks

• Kaitsepookimine

• Ettehoiatamine

• Kooskõla

• Algne nõustumine

ATRIBUTSIOON

Atributsioon (omistamine) – protsess, mille abil me püüame identifitseerida teiste

käitumise põhjuseid ning niimoodi paremini mõista teiste püsivaid omadusi ning

meeleolu.

Me pöörame tähelepanu informatiivsematele käitumisaktidele:

1. mis näib olevat vabalt valitud

2. mille võis põhjustada mõni üksik tegur

3. millel on madal sotsiaalne ihaldatavus

Me tugineme vastates küsimusele MIKS 3 põhilisele dimensioonile:

1. üksmeel (consensus) – ulatus, milles teised isikud reageerivad samale stiimulile

sama moodi

2. järjekindlus (consistency) – ulatus, milles sama isik reageerib stiimulile samal

viisil ka teiste tingimuste puhul sh. ajaline ja modaalne.

3. Eristatavus – kuivõrd isik reageerib samuti teiste stiimulite või sündmuste korral.

SISEMISED VÄLIMISED SITUATIIVSED

ÜKSMEEL madal kõrge madal

JÄRJEKINDLUS kõrge kõrge kõrge

ERISTATAVUS madal kõrge kõrge

ATRIBUTSIOONIVEAD

• Osaline tajumine

• "Info pakkimine"

• Ebakindlus

• Eelarvamused

• Liigne rangus/leebus

• Keskpärasuse sündroom

• Stereotüübid

• Atributsiooni (omistamise) põhiviga

• Normi väärhindamine

• Silmatorkavam tundub tähtsam

• Hüpoteesi kinnitavad näited jäävad paremini meelde

• Isikliku vastutuse osa määratlemine

• Konkreetsete näidete ülehindamine

• Realiseerimata võimaluste alahindamine

• Sümpaatia /Antipaatia

• Halo-efekt

• Hierarhia efekt

• Erinevate rollivõimaluste väärhindamine

ATRAKTIIVSUS

Ø Kultuurist sõltuv

Ø Taastootmise potentsiaal

Ø Keskpärasus

Ø Kehakuju soolised erinevused

Ø Näojooned

• Näo atraktiivsuse suurendamine

Ø Konteksti mõju

Ø „Mis on ilus see on ka hea“

Ø Atraktiivsus ja suhted

SUHETE KUJUNEMINE

Eneseesitus

Ø Dramaturgiline lähenemine (idealiseeritud etendused)

Ø Püüd meeldida

Ø Enese konstrueerimine

§ Hirmutamine

§ Enese kiitmine

§ Näitlikustamine

§ Anumine

§ Oodatud nurjumine

§ Enese võrdlemine standarditega

MEELDIVUST MÕJUTAVAD

Ø Füüsiline köitvus > Halo-efekt

Ø Sarnasus (hoiakud, elustiil, isiksus, sotsiaalne taust, riietus jms.)

Ø Komplimendid. Vajadus samaga vastata

Ø Korduv kontakt ja koostegutsemine

Ø Positiivne ja negatiivne kogemus

Ø Seostamine

Ø Toit

SÕPRADEKS SAAMINE

Ø Inimeste kohtamine • koosveedetud aeg ja vastastikusus

Ø Enese avamine • vastastikusus