2012
2/34
Praktiku sõnumitooja
SA Innove karjääri- ja nõus-
tamisteenuste arendus keskus
andis välja abi materjali, mis
hõlbustab vastse karjääri-
spetsialisti sisseelamist uuel
ametipostil.
Materjal sisaldab ülevaadet
karjääriteenuste süsteemist,
pakkujatest, liikidest, metoodi
kast, paktilistest töövahenditest
jmt. Koondatud on kogu vajalik
teave, mida alles alustav karjääri
spetsialist edukaks töösse sisse
elamiseks vajab. Materjal sisaldab
hulgaliselt veebiviiteid infoallika
tele, kust saab soovi korral ise lisa
lugeda.
Karjäärispetsialisti ABCd tutvustati
karjäärispetsialistidele septembri
alguses toimunud koolitusel, kus
peale selle anti ülevaade karjääri
info vahendamise ja karjääri
nõustamise kvaliteedikäsiraamatu
põhi mõtetest ning kvaliteediindikaa
torite ja keskuste poolse aruandluse
oma vahelistest seostest.
Kõik, kes vajavad süsteemset üle vaadet
karjääriteenustest, leiavad mater
jali portaalist Rajaleidja aadressil
rajaleidja.ee/abc.
Usaldusväärne tööturuinfo – asendamatu abimees teel teadlike karjäärivalikuteni
Ave Szymanel karjääri ja nõustamisteenuste arenduskeskuse
karjääriinfo juhtivspetsialist
Jätkub pöördel »
Karjäärispet-sialisti ABC – abimaterjal alustavale karjääri-spetsialistile
Igal aastal peavad paljud noored otsustama, mida pärast kooli lõpetamist edasi teha – kas edasi õppida, tööle minna, jääda Eestisse või suunduda välismaale. Va-lida ei ole kerge, sest võimalusi on palju ja iga langetatud otsus mõjutab suuresti noore tulevikku.
Eesti ja kogu maailma majandus muutub väga kiiresti ning enamikul meist ei ole võimalik töötada ühel ja samal töökohal elu lõpuni. Seetõttu peavad karjäärivalikud olema teadlikud – mida parem ettekujutus meil oma valikuga kaasnevast on, seda suurem on tõenäosus, et oleme sellega hiljem rahul.
2010. aasta sügisel alustas SA Innove tööturuinfo koolituste sarjaga, et pakkuda karjäärispetsialistidele ülevaatlikku infot hariduse ja tööturu trendide kohta ning arendada tööturuinfo lugemise oskust. Sügisene koolitus aitab karjäärispetsialistidel värskendada oma teadmisi karjääriinfo valdkonnas ja valmistuda algavaks õppeaastaks, et oma täiendatud teadmistepagasiga noori valikute tegemisel toetada.
Esimesel koolitusel keskenduti tööturuinfo mõistmisele – mida peaks spetsialist oskama, et klienti õige infoallikani suunata ning teda isiklike otsuste aluseks olevate asjakohaste seoste loomisel ja järelduste tegemisel abistada. Et hõlbustada tööturuinfo leidmist ning pakkuda abi statistika ja prognooside tõlgendamisel, anti välja trükis Tööturuinfo teejuht, mis sisaldab ülevaadet valdkonna põhimõistetest, majandust mõjutavatest teguritest ja tööturuinfo allikatest. Trükises jagatud nõuanded tööturuinfo mõistmise kohta aitavad info tulvas paremini orienteeruda ning vormida numbritest ja tabelitest usaldus väärset teavet, millega noori teadlike valikute tegemisel toetada.
Teisel koolitusel saadi ülevaade olukorrast tööturul. Käsi tletud teemadel (sh tööturu ja hariduse trendid,
Tööalase suundumuse küsimustiku koolitus
tulevikusuundumused ja noorte olukord tööturul) valmisid artiklid, millega saab tutvuda portaali Rajaleidja täiskasvanu osas rubriigis „Töömaailm”.
2012. aasta sügisel toimunud seminaril osalejad said peale värske tööturuinfo ka võimaluse kogemusi vahetada. Rühmatöös mängiti läbi tavaolukordi, kus noor pöördub spetsialisti poole murega oma tuleviku pärast. Ülesande lahendamisel tuli eraldi tähelepanu pöörata tööturuinfo kasutamisele. Pärast analüütikute edastatud tööturuülevaadete kuulamist leiti ühiselt, et info vahendamise või nõustamise protsessi analüüsipõhiste andmetega toetades on noorele märksa kindlam praegust tööturuolukorda selgitada ja võimalikke karjäärivalikuid põh
«
Kristina Orion
SA Innove karjääri ja nõustamisteenuste arenduskeskuse karjäärinõustamise juhtivspetsialist
tati küsimustiku teoreetilist tausta ja selle tõlgendamise põhimõtteid, Tripodi veebipõhise testimise süsteemi kasutamist ning klientidele tagasiside andmise põhimõtteid. Samuti prooviti praktiliste ülesannete käigus läbi testitulemuste tõlgendamine ja kasutamine karjäärinõustamisel.
Karjäärinõustajad said värskendada oma teadmisi psühhomeetriliste testide koostamise põhimõtetest ja kvaliteedinõuetest, põhjalikult tutvustati J. L. Hollandi kutseeelistuste teooriat ja selle tänapäevaseid rakendusi. Suurt tähelepanu pöörati ka testimise käigus tekkida võivatele eetilistele probleemidele ning nende ennetamise ja lahendamise võimalustele.
TASKi kasutamiseks said litsentsi 26 karjäärinõustajat. Küsitlemine toimub spetsiaalses ekeskkonnas, kus on mugav testida ja ka tagasisidet anda. Küsimustikku saab kasutada eesti keeles ning Tallinna, Tartu, IdaVirumaa ja IdaHarju karjäärikeskustes ka vene keeles.
Piirkondlike teavitamis- ja nõustamiskeskuste ehk Rajaleidja keskuste karjäärinõustajatele korraldati 28. ja 29. augustil tööalase suundumuse küsimustiku (TASK) kasutamise koolitus.
TASK põhineb John L. Hollandi kutseeelistuste teoorial. Selle järgi eristatakse kõige laiemas mõttes kuut erilaadset tööalast keskkonda ja sama palju isiksusetüüpe, kes tunnevad soovi nendes keskkondades töötada.
Küsimustiku töötas välja ja koolituse korraldas Tripod Grupp OÜ. Koolitust ja küsimustiku edasist kasutamist Rajaleidja keskustes rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Karjääriteenuste süsteemi arendamine”.
Koolituse eesmärk oli anda põhilised teadmised ja oskused TASKi kasutamiseks karjäärinõustamisel. Tutvus
jendada. Siia hulka kuulub nii noore teavitamine maakonna tööturuolukorrast (nt vabad töökohad, nõudlus, palgatase) kui ka näiteks elukvaliteedist ja elatustasemest rääkimine välismaa teemasid käsitledes.
Analüütik Siim Krusell pani karjäärispetsialistidele südamele, et kvaliteetne karjääriteenuse osutamine saab võimalikuks ainult asja ja ajakohast tööturuinfot edastades. Õppima minnes ei piisa üksnes enda oskustele ja vajadustele vastava eriala äratundmisest ning sobiva kooli valimisest; tead-vustatud karjäärivaliku tegemiseks on ilmtingimata vaja pöörata tähelepanu keskkonnale, elukvaliteedile ja ela-tustasemele. Kõigest sellest saab lugeda portaali Rajaleidja täiskasvanu osas täiendatud rubriigis „Töömaailm”.
Inimene testib iseend läbi elu – kord iseseisvalt vett ja siis spetsialisti abiga oma tööalaseid suundumusi. TASKi abiga on noortel tulevikuvalikute tegemine taaskord lihtsamaks tehtud.
2
Lõppes töötavate vähese eesti keele oskusega täiskasvanute karjääriprojekt
Meelika Hirmo
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed
kommunikatsioonijuht
1. oktoobril toimus Jõhvi kontserdimajas pidulik tänu-üritus, kus tunnustati projektis „Karjääriõppekursused ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasva-nutele” osalenuid ja sellesse panustanuid. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) juhtimisel korraldatud kursustel, mis algasid käesoleva aasta veebruaris, osales ligi 130 töötavat täiskasvanut. Kõik nad said 34 akadeemilise tunni vältel teadmisi nii enese analüüsist, elukestva õppe võimalustest, tööandjate ootustest töötajate suhtes, karjääri planeerimisest kui ka paljudest teistest tööturul vajalikest oskustest. Kursuste tulemuslikkuse huvides korraldas MISA projekti ette valmistades 13 karjäärinõustajale metoodilise täienduskoolituse, et parandada nende oskusi ja teadmisi tegelemiseks töötavate täiskasvanutega, kelle eesti keele oskus on ebapiisav ja haridustase madalam. Karjäärinõustajateks olid Töötukassa karjääriinfo spetsialistid, IdaVirumaa ja Harjumaa teabe ja nõustamiskeskuste karjäärikoordinaatorid ning mittetulundusühingute karjäärispetsialistid. Kursused toimusid Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Sillamäel ja KohtlaJärvel.
„Just nende inimeste entusiasmi ja pühendumise eest oleme väga tänulikud, kuid loomulikult oli meie jaoks positiivne üllatus ka osalejate suur tahe õppida väljaspool tööaega, hooli mata sellest, et kõigil olid töökohad olemas. Töö olemas
olu võiks ju põhimõtteliselt inimese muuta mugavaks ning mitte panna pingutama enda taseme tõstmise nimel, kuid huvi kursuste vastu oli suur ja osalejad oleksid soovinud veel pikaajalisemat kursust,” rääkis MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets. „Tagasiside põhjal usuvad kursusel osalenud, et õpi-tu aitab neil kujundada oma tööelu nii, et motivat-sioon ja töörõõm püsiksid. Kursuse raames oli suur rõhk sotsiaalsetel oskustel ja enese arengu toetamisel. Sellist kompetentsi ongi vaja pidevalt arendada, mitte oodata hetkeni, mil töö kaotatakse,” lisas Odinets.
Jõhvis tegutsenud karjäärinõustaja Mare Kannikka Sibrits tunnistas, et inimeste soov end täiendada ja edasi arendada oli väga suur. „Väga meeldiv oli näha töötavate täiskasvanute motiveeritust ning kogu koostöö oli fantastiline! Paraku ei suhtunud tööandjad alati toetavalt, kuigi arenemisvõimelise töötaja kompetentsi laiendamine peaks kasu tooma ka ettevõtjatele,” lausus KannikkaSibrits. „Enamik osalejaid hakkas kursuse järel oma töösse rohkem sügavuti suhtuma ja minu kursuselt 75 protsenti tundis tugevat soovi edasi liikuda ja uusi väljakutseid vastu võtta.” Projekt viidi ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine” raames.
Karjääriõppekursustel osalenud tutvumas uue kakskeelse karjääriõppe kogumikuga "Tegutse ja töömaailm avaneb sulle!".
Vasakult karjäärinõustaja Maire Merioja, MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets ja kursusel osalenud Natalja Jänes.
Fotod: Matti Kämärä, Põhjarannik
3
Karjääri planeerimise oskuste omandamine Eesti kutseõppeasutustes
Mare Lehtsalu
SA Innove karjääri ja nõustamisteenuste arenduskeskuse karjääriõppe juhtivspetsialist
Oskusi oma elu teadlikult juhtida vajavad tänapäeval kõik inimesed. Õpingute või tööeluga seotud olulisi valikuid teha ja otsuseid langetada pole vaja mitte üksnes üleminekuetappidel (näiteks ühelt haridus-astmelt teisele, erialaõpingutelt tööturule minnes), vaid terve elu.
2011. aastal Eestis korraldatud üleriigilise karjääriteenuste valdkonna uuringu tulemused näitavad muu hulgas, et suur osa inimestest ei tegele teadlikult ega järjepidevalt oma karjääri planeerimisega. Uuringu tulemustele tuginedes on karjääriteenuste areng nüüd kogumas järjest uut hoogu, et toetada tõhusamalt valikuvalmiduse kujundamist ja järelikult vähendada vajadust tegelda tagajärgedega – see tähendaks, et tulevikus on vähem tööturul keerukasse olukorda sattunuid, kelle ettevalmistus on olnud ebapiisav või kes on haridusteelt ja tööturult kõrvale jäänud. Uuringu tulemused kinnitavad veel, et tublisti rohkem rõhku on vaja panna karjääri planeerimise oskuste kujundamisele kutseõpingute käigus.
Kutseõppe riiklike õppekavade ajakohastamine on kestnud Eestis juba mõnda aega. Uuendustega nähakse muu hulgas ette, et õpiväljundi „õpilane mõistab oma vastu tust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis” saavutamist toetatakse üldõpingute kaudu. See tähendab, et karjääri juhtimise teema muutub kutseõpingute loomulikuks osaks. Karjääri planeerimise oskuste arendamisel kutseõpingute raames on rõhk eneseanalüüsil, sellel, kuidas omandatud kutseoskustele tööturul iseseisvalt parim rakendus leida ning teadlikult järjepideva enesetäiendamisega oma kvalifikatsiooni hoida ja parandada, aga sama palju tähelepanu pööratakse pere ja tööelu ühitamisele, tervise väärtustamisele jne. Kuidas kavandada karjääriõpe tõhusalt ja tulemuslikult tervikliku õppeprotsessi osana, milliseid meetodeid kasutada, kuidas ja mille alusel hinnata pädevuse saavutamist ja ka taset – neile küsimustele otsivad praegu vastuseid karjääriõppe arendustegevusele keskendunud katsekoolid. Arendustegevust koordineerib SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arendus-keskus.
Ka paljud teised kutseõppeasutused on näidanud üles märkimisväärset algatusvõimet, olles käivitanud ja ellu viinud terve hulga projekte, et tagada õpetajate asjakohane ettevalmistus jne. Hulk Eesti kutseõppeasutusi on juba leidnud või otsivad veel võimalusi, et lisada karjääriõpetus valikmoodulina õppekavasse. Koolide endi võimalusi täiendavad omalt poolt piirkondlikud noorte teavitamise ja nõustamise keskused. Et karjääriteenuste osutajate arv on Eestis praegu kriitiliselt väike, suudavad keskused karjäärinõustamis ja infovahendamisteenust osutada peamiselt koolilõpetajatele. Eelmiste aastate statistika näitab, et kutsekoolide lõpetajatest on neid teenuseid kasutanud 4%.
Kutseharidust omandab Eestis järjest suurem hulk täiskasvanud inimesi. See on väga positiivne suundumus, arvestades, et ligi kolmandikul elanikest puudub praegu ameti või kutsealane väljaõpe. Siinjuures on asjakohane rõhutada, et suurel osal täiskasvanutest ei ole varasemate õpingute käigus karjääriõppega kokkupuudet olnud ja vägagi tõenäoliselt ei mõista nad piisavalt karjääri planeerimise olemust, ei ole teadvustanud selle tähtsust ega ka arendanud endas sellealaseid oskusi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kutseõppeasutused muutuvad järjest enam õppekeskkonnaks, kus peale kutseoskuste omandamise saab ka suurt tuge muude eluliste toimetulekuoskuste arendamiseks, ja seda kõike pakutakse üha suuremale hulgale inimestele.
Väliseksperdid Tartu AHHAA keskuses muljeid jagamas
4
Karjääriteenuste kontseptsioon 2020 sai tuult tiibadesse välisekspertide soovitustest
Margit Rammo
SA Innove karjääri ja nõustamisteenuste arenduskeskuse juhataja
Karjääriteenuste valdkonnas on väga oluline, et arenda-mise ja pakkumisega seotud asutused teeksid omavahel tihedat koostööd, vältimaks teenuste osutamisel ja rahastamisel dubleerimist ning tagamaks ühtlaselt head kvaliteeti.
Karjääriteenuste tervikliku arendamise ja jätkusuutlikkuse huvides algatasid karjääriteenuste koostöökogu partnerid juba 2011. aastal arutelud. Nüüdseks on valminud karjääriteenuste kontseptsiooni eelnõu, mille koostajate eesmärk on kujundada sellest valdkondlik arengukava, mis oleks aluseks avaliku sektori süsteemsele koostööle teenuste osutamisel ja arendamisel.
2012. aasta suvel toimus avalik konsulteerimine, kus kõigil huvirühmadel, nii üksikisikutel kui ka organisatsioonidel, oli võimalus kaasa rääkida ja kontseptsiooni eelnõu kohta ettepanekuid teha. Osales 13 organisatsiooni ja 12 isikut, kokku esitati 130 märkust.
Samal ajal Eesti elanike kaasamisega võtsime ühendust kolleegidega teistest riikidest. Nende eesmärk oli koondada soovitused karjääriteenuste valdkonna strateegiliste valikute kohta Eestis, lähtudes Euroopa riikide kogemustest. Ekspertidena osalesid dr Raimo Vuorinen Soomest ja dr Tibor Bors BorbélyPecze Ungarist. Mõlemad on oma riigis selle valdkonna tuntud arendajad ja täidavad vastutusrikast rolli, koordineerides Euroopa karjääriteenuste poliitika võrgustikku, kus on liikmeid 31st Euroopa riigist (lisateave: www.elgpn.eu).
Eesti olukorraga tutvuti kahes etapis. Esmalt koostati ülevaade karjääriteenuste poliitika hetkeolukorrast. Materjali aluseks oli mitme rahvusvahelise partneri (sh OECD, Maailmapank, Euroopa Komisjon jt) koostöös 2000ndate alguses valminud valdkondliku poliitika määrat lemise metoodika. Kokku osales ettevõtmises tookord 37 riiki üle maailma, nende hulgas enamik Euroopa riike (k.a Eesti) ja ka sellised eksootilised riigid nagu Tšiili, LõunaAafrika Vabariik ja Filipiinid. Seetõttu oli igati asjakohane praegust Eesti olukorda hinnata sama metoodika põhjal. Teise alusmaterjalina oli ekspertide käsutuses kontseptsiooni avalikule veebiarutelule esitatud eelnõu.
Analüüsi teises etapis tehti osalistega intervjuud. See toimus 2.–4. juulini Tallinnas ja Tartus ning kaasa lõid ka koostööpartnerid karjääriteenuste koostöökogust, teenuse osutajad Rajaleidja keskustest ja koolidest.
Põhisoovitused on kokkuvõtlikult järgmised:
• koostöö teiste riikidega, sh Euroguidance’i ja Euroopa karjääriteenuste poliitika võrgustiku liikmetega, toetab arendustegevust;
• tuleks algatada poliitikauuringud, sh uurida majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning tutvustada tulemusi otsustajatele;
• vajaonvalmistuda Euroopa Sotsiaalfondi uueks perioodiks, aga tagada õigusruumis jätkusuutlik areng;
• selgerollijaotus teenuseosutajate vahel ja teenuse brändi tunnusmärgi kasutuselevõtt loob selgust ja toetab elanikke abi otsimisel;
• uuenduslikujamitmekülgseteenuse arendami-ne portaali Rajaleidja kaudu toetab erapooletu haridusinfo vahendamist ning loob tulevikuvaates tingimused teenuste kvaliteedi ühtlustamiseks ja tagasisideks;
• sektoriülenekvaliteedijuhtimine, sh kvaliteedikäsiraamatute kasutuselevõtt, ühtlustab teenuste arendamist ja osutamist.
Aruanne on kättesaadav SA Innove kodulehel rubriigis „Karjääriteenused” (Karjääriteenused > Koostöö > Karjääriteenuste kontseptsioon).
Ekspertide sõnum:Meie juunikuine visiit Eestisse, Tallinna ja Tartusse, polnud eriline mitte ainult oma sisu poolest – eesmärk oli aidata kaasa Eesti karjääriteenuste kontseptsiooni eelnõu valmimisele ja elukestva karjääriteenuste süsteemi edendamisele –, vaid meeldejääv oli ka meeskonna suur pühendumus. Riiklikul tasandil on selgesti näha suurt tahet mõista selle valdkonna värskeimaid Euroopa käsitlusviise ning täiustada ja kohaldada neid oma riigis. Valminud kontseptsioon põhineb viimase kümne aasta jooksul ellu viidud karjääriteenuste süsteemi järjekindlal arendamisel.
5
Kümme põhjust, miks tulevad töötavad täiskasvanud karjäärikoolitusele
1. Töö on muutunud rutiinseks.Väga tihti ütlevad inimesed, et nende töö on rutiinne, kuid koolitusel tehtav analüüs näitab, et mitte töö ei ole rutiinne, vaid tööalane areng on seiskunud. Põhjused võivad tuleneda nii inimesest endast kui ka ettevõttest.
2. Kas ma teen sobivat tööd?Paljud kahtlevad, kas see töö, mida nad teevad, on ikka neile kõige sobivam. Vahel selgub, et töö sisu sobib, kuid häirivad väike palk, halvad suhted kollektiivis, suur töökoormus, ebasobiv juhtimisstiil. Need tegurid võivad panna inimest tundma, et töö ei sobi neile. Mõnikord selgub, et inimene ei saagi oma ametis täit potentsiaali rakendada.
3. Vajan julgust tööalase muudatuse tegemiseks.Julgus midagi muuta tekib tavaliselt siis, kui võetakse aega oma tööelu analüüsimiseks ning saadakse aru sügavamatest põhjustest ja vajadustest. Julgust annab juurde ka koolitaja ja rühmas tekkiv sünergia.
4. Soovin leida uue ja huvitava töövaldkonna.Inimestel on eri andeid, mis võimaldavad end proovile panna ja aitavad tööalases arengus sujuvalt edasi liikuda, kui senises ametis on arenguvõimalused tööandja tõttu pärsitud.
5. Otsin sisemist rahu ja enesekindlust.Rahu ja enesekindlus kasvab, kui nähakse realistlikult oma vajadusi ja võimalusi ning hakatakse teadlikult ja sihipäraselt liikuma. Kindlasti tuleb rahulolu siis, kui töös kogetakse edutunnet ning tegevus pakub pinget ja naudingut.
6. Soovin paremini mõista oma tahtmisi ja vajadusi.Et oma vajadustest paremini aru saada, on tarvis võtta aega iseendale ning süsteemselt enda töö ja muu elu üle mõelda. Vahel aitavad ka sügavamad arutelud sõprade või lähedaste inimestega.
7. Ma ei tunne ennast väga hästi, et teha karjääri-otsuseid.Suur hulk inimesi on öelnud, et nad ei ole kunagi varem enda süsteemse analüüsimisega tegelnud, ja iseenda mittetundmine pärsib otsuste tegemist.
8. Kuidas enda motivatsiooni toetada?Tuleb aru saada, mis mind käivitab. Tuleb osata eristada sisemisi ja välimisi motivatsiooni tegureid, siis saab selle põhjal otsida sobiva ameti ja ettevõtte ning motivatsioon tekib iseenesest.
9. Kas minna õppima?Tänapäeval, kus toimib elukestev õpe, tekib aegajalt küsimus, mida, kus ja kui palju õppida, et see toetaks ka hilisemat tööelu. Siin võib tekkida probleem vähese info, selle leidmise raskuste või puuduva otsustusjulguse pärast.
10. Puuduvad arenguvõimalused.Vahel ei saa inimesed rakendada neid teadmisi ja oskusi, mida nad ise väga oluliseks peavad. Võib juhtuda, et ettevõtte tegevus ja eesmärgid ei sobi inimese isiklike sihtidega kokku. Ettevõttel ei pruugi alati olla võimalusi töötaja arengut toetada, aga mõnikord juhtub ka, et ettevõte ei näe, kuidas seda parimal viisil teha.
Loetelu on koostatud projekti „Täiskasvanute elukestva õppe toetamine ja karjääriplaneerimise oskuste arendamine Tartu, Jõgeva ja Järvamaal” koolitusel osalenute rühmaarutelude põhjal.
Ene Raid Jelena Kraus
Tartu Kutsehariduskeskuse koolitajad
6
MTÜ THINK Eesti projektist „Haridus puuetega inimestele kättesaadavamaks”
Kristi Kallaste
MTÜ THINK koolitusjuht
MTÜ THINK viis Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu projekti „Puuetega inimestele haridus kättesaadavamaks”, mille eesmärk oli parandada puuetega inimeste õppimisvõimalusi.
MTÜ THINK on loodud puuetega inimeste poolt ja puuetega inimestele. Selle nimi on lühend ingliskeelsetest sõnadest Towards Handicap Integration Negotiating Knowledge, mis lahtimõtestatult tähendab puuetega inimeste lõimimist tööturule ja neile sellekohase eelkoolituse võimaldamist.
Projekti raames korraldas THINK puuetega inimeste hariduse olukorra uurimiseks üleeestilise haridusasutuste küsitluse. Ankeetidega koguti andmeid puuetega inimeste õppimisvõimaluste kohta, uuriti koolide pakutavaid tingimusi ja valmisolekut erivajadustega inimeste koolitamiseks. Koondatud ja töödeldud info pandi üles THINKi kodulehele (think.ee), kus saab andmeid sorteerida maakondade, erialade või koolide kaupa. Kodulehte uuendatakse tihti ja seal saab ka tasuta küsimusi esitada.
2011.–2012. aastal korraldati üle Eesti teabepäevi. Sihtrühma kuulusid eri maakondade erivajadustega noored ja töötud, kes viidi kokku nõustajate, koolitajate ja karjäärispetsialistidega.
THINKi kontoris Tallinnas aadressil Toompuiestee 10 võtavad abiotsijaid iga päev vastu kaks karjäärinõustajat. Nad vestlevad kliendiga, et selgitada välja tema tugevad küljed, teevad kutsesobivusteste, aitavad koostada ametlikke dokumente (CV jms), soovitavad koolitusi ja mitmesuguseid abivahendeid ning parima lahenduse leidmiseks suhtlevad vajaduse korral ise otse koolitusasutustega. Töö kliendiga toimub pikema aja vältel.
Puuetega inimeste karjäärinõustamise eripäradest on seni napilt räägitud ja siin on mitmeid tegureid, mis muudavad asja keerulisemaks. Üks näide on kas või abiotsija vanus – et puue on tihtipeale tekkinud hilisemas eas, mitte lapsepõlves, peab juba keskealine inimene tegema karjääris kannapöörde ja leidma endale uue rakenduse. Karjäärinõustajate ülesanne on aidata selgusele jõuda, milline uus eriala valida, kus seda õppida saaks, kas koolis on olemas erivajadust arvestavad tingimused ning ega seal kehti vanusepiirangut. Paljud erivajadusega inimesed suudavad
väga edukalt õppida ja töötada. THINKi karjäärinõustajad on endale võtnud mõnevõrra keerukama ülesande, mis aga tegijaid ei heiduta.
THINKi koostöö maakondlike karjäärinõustajatega on hea, enamik neist tunneb elavat huvi ja osaleb karjääriõppepäevadel.
SA Innove rahastatud projekt (01.02.2011–30.09.2012) „Puuetega inimestele haridus kättesaadavamaks” veenis tegijaid programmi jätkusuutlikkuses. Eesmärk on edukalt täidetud – Eestis on välja arendatud toimiv puuetega inimeste karjäärikeskus, mis korraldab edaspidigi maakondades karjääriõppekursusi ja nõustab kohapeal erivajadustega inimesi, samuti teeb keskus tihedat koostööd õppeasutustega, pakub karjäärinõustamist ning haldab koolitusinfo veebilehte. Käesoleva aasta suvel ilmus tänu sellele projektile raamat „THINK – mitte toetused, vaid õpingud ja töö”. Projektist on kasvanud välja MTÜga samanimeline erakool, kus loodame hakata peagi korraldama kursusi ja täienduskoolitusi.
Valgamaa erivajadustega inimeste karjääriõppe-päeva osalised.
7
Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul
1.–3. Koolitus „Karjääriteenuste sisu ja kvaliteet“7. septembri koolitusel tutvustati spetsialistidele materjali „Karjäärispetsialisti ABC“ ja anti ülevaade karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise kvaliteedikäsiraamatu põhimõtetest ning kvaliteediindikaatorite ja keskustepoolse aruandluse omavahelistest seostest.
1
2
3
4. Tööturuinfo teemaline seminar20. septembril toimunud seminaril anti karjäärispetsialistidele värske tööturuinfo ülevaade. Seminaril osalejad said rühmatöös läbi mängida tavaolukordi, kus noor pöördub spetsialisti poole murega oma tuleviku pärast.
4
5. Karjääriteenuste koostöökogu kohtumine27. septembri koosoleku peateema oli karjääriteenuste valdkonna kontseptsiooni rakendusplaani eelnõu tutvustus ja arutelu.
5
Värvideküllast sügist!
8
Recommended