Aktuaalsed ja olulised küsimused
põllumajanduse ja
toiduainetetööstuse sektori
arendamisel
21.03.2014
Helir-Valdor Seeder
Maakasutuse efektiivsus
818,416 832639 819718840411
856789 864766 880,447896,700 911,125
24,232 27,120 29,996 29,431 33,786 36,022 39,240 46,801 60,569
0
100,000
200,000
300,000
400,000
500,000
600,000
700,000
800,000
900,000
1,000,000
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012Taotletud pind kokku, ha ÜPT=rohumaa pind, ha
Taotletud ÜPT = rohumaa pindala
14,611 15,189 16,864 17,628 19,357 19,475 21,275 26,472 31,349
6,4597,588 8,681 7,807 9,521 10,731 10,639 11,440
12,058
1,930 3,083 3,248 3,425 4,102 4,999 6,505 7,88415,642
1,233 1,260 1,204 571 807 817 821 1,005 1,519
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Eraisik FIE Äriühing Muu
Trendid põllumajandusmaa kasutamises
871 213795 640 828 926
906 833940 930
1,000,000
0
200000
400000
600000
800000
1000000
1200000
2001 2003 2005 2007 2010 2020
Põllumajandusmaa (ha)
Väärtuslik põllumajandusmaa
• Boniteet on võrdne või suurem Eesti keskmisest
boniteedist
• Boniteet on võrdne või suurem maa
asukohajärgse maakonna keskmisest boniteedist
• Maal paikneb maaparandussüsteem
Väärtusliku põllumajandusmaa
kujunemine Eestis
99,654
10%
9,053
1% 595,147
63%
246,831
26%
841,978
89%
Muu põllumajandusmaa
Boniteedita ala
Maakonna või riigi kaalutud keskmisest boniteedist viljakamad alad
Maaparandusaladega hõlmatud pind, mis paikneb riigi või maakonna keskmisest boniteedist vähem viljakamatel aladel
Investeeringud põllumajandusmaa hektari
kohta, €
0
50
100
150
200
250
300
350
400
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
Väiketootjad Keskmise suurusega tootjad
Suurtootjad Kõik
€/ha
Investeeringud (v.a inv.toetused) ha kohta Inv. toetused ha kohta
Investeeringud põllumajandusmaa
hektari kohta, €
0
50
100
150
200
250
300
350
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
Taimekasvatus Loomakasvatus Piimatootmine Segatootmine Kõik
€/ha
Investeeringud (v.a inv.toetused) ha kohta Inv. toetused ha kohta
MAK 2007-2013 põllumajanduse
investeeringud
10
7.3
90
.4
22
6.5
21
2.6
20
1.5
15
4.4
1,685
334
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
0.0
50.0
100.0
150.0
200.0
250.0
Meede 1.4.1 Meede 1.4.2
Toet
use
saa
jate
arv
Milj
eu
rot
Toetus (€) Planeeritud investeeringute summa (€)
Tehtud investeeringud (€) Toetuse saajate arv
Piima tootmine 1991-2013
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
0.0
200.0
400.0
600.0
800.0
1000.0
1200.0
19
91
19
92
19
93
19
94
19
95
19
96
19
97
19
98
19
99
20
00
20
01
2002
2003
20
04
20
05
20
06
20
07
20
08
20
09
20
10
2011
20
12
20
13
kg
tuh
.t /
tk
Piima kokku (tuh.t) Lehmad, 31 dets (tuh.tk) Piima lehma kohta (kg)
Piimalehmade ja lihaveiste arvukus
102.788 100.991 101.285 99.59694.671 92.282 88.414 88.984 89.338 90.274
5.386 6.157 7.502 9.256 9.971 12.159 14.555 16.967 20.058 23.507
0
20
40
60
80
100
120
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Tuh
at l
oo
ma
Piimalehmi JKK-s kokku Lihaveiseid JKK-s kokku
Teravilja ja rapsi saak ning keskmine
saagikus aastatel 1991 - 2013
0
500
1,000
1,500
2,000
2,500
3,000
3,500
4,000
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1000
19
91
19
92
19
93
19
94
19
95
19
96
19
97
19
98
19
99
20
00
20
01
20
02
20
03
20
04
20
05
20
06
20
07
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
20
13
*
Teravilja saak Rapsi saak Teravilja saagikus Rapsi saagikus
tuh/t kg/ha
* Prognoos
Teravilja saagikus kasvupinna suuruse
järgi, 2012 (t/ha)
0.00
1.00
2.00
3.00
4.00
5.00
6.00
<10 ha 10-<30 ha 30-<50 ha 50-<100 ha >=100 ha
Suvinisu Talinisu Rukis Suvioder Kaer
Keskmise põllumajandustootja kogutulu
ja toetused
Eesti põllumajandustoodangu väärtuse
muutus, 2007=100
Netolisandväärtus tööjõuühiku kohta
Toiduainetööstuse tootlikkus, 2011. aasta
48
20
24
12
232
107
0
100
200
300
400
500
600
700
800
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180Ii
rim
aa
Ho
llan
d
Be
lgia
Itaa
lia
Taan
i
Ro
ots
i
Pra
nts
usm
aa
His
paa
nia
Soo
me
Au
stri
a
EL 2
8*
Saks
amaa
Slo
vee
nia
Po
rtu
gal
Tšehhi
Po
ola
Kü
pro
s
Un
gari
Slo
vakk
ia
Eest
i
Lee
du
Ho
rvaa
tia
Läti
Ru
me
en
ia
Bu
lgaa
ria
Lisandväärtus/ töötaja kohta
Tööjõukulu/ töötaja kohta
Müügitulu/töötaja kohta, (parem telg)
tuh € tuh €
*- esialgsed andmedAllikas: Eurostat
Toiduainetööstuse investeeringud/ töötaja
kohta, 2011. aasta17.1
12.011.5
10.610.610.69.7
9.1 8.9 8.9 8.7
6.9 6.65.9
5.4 5.2 4.8 4.7 4.7 4.6 4.43.8 3.6 3.3 2.8
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
Be
lgia
Iiri
maa
Itaa
lia
Taan
i
Ho
llan
d
Ro
ots
i
His
paa
nia
Pra
nts
us…
Soo
me
EL 2
8*
Au
stri
a
Po
rtu
gal
Slo
vee
nia
Saks
amaa
Eest
i
Tšehhi
Slo
vakk
ia
Kü
pro
s
Po
ola
Un
gari
Ru
me
en
ia
Lee
du
Ho
rvaa
tia
Läti
Bu
lgaa
ria
tuh €
*- esialgsed andmedAllikas: Eurostat
Eesti ekspordi sihtriigid, osakaal, 2013
Venemaa, 19.2
Läti, 18.1
Soome, 17.3
Leedu, 13.1
Rootsi, 5.3
Saksamaa, 3.3
Taani, 2.5
Saudi Araabia, 1.9Holland, 1.9
Slovakkia, 1.7Poola , 1.6
Norra, 1.5 Ukraina, 1.4
Ülejäänud
riigid, 11.3
Allikad: ESA
kiirstatistika, Põllumajandusmi
Eksporditurgude kasvatamine
• EL bilateraalsed lepingud: hetkel kiirem viis
kaubandussuhete vabamaks muutmiseks
• Ettevõtlus kujundab Eesti huvid, mitte asutused
• Kus on tootjate huvid globaalselt, Euroopas?
Mis on takistused? (tollimaksud, vet.
nõuded, jaekaubandus)
Arengukavad loovad keskkonna
Arengukavade koostamisel on tähtsaimaks eesmärgiks
osapoolte ühisarutelud
• toidusektori olukorrast ja koostööst tarneahelas
• võimalustest investeeringuteks ja tootlikkuse
tõstmiseks
• eksportturgude leidmisest ja väliskeskkonna mõjust
Arengukavad
• Eesti piimanduse arengukava
• Mahepõllumajanduse arengukava
• Teraviljasektori arengukava
• Aianduse arengukava
• Lihaveisekasvatuse arengukava
• Eesti toidu arengukava
• Biomajanduse arengukava
MAK 2014-2020 eesmärgid
• Toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja
arendustegevus ning teadmussiire
• Elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor on
konkurentsivõimeline, ressursitõhus ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga
• Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad omavad turujõudu
ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja
turustamisel
• Põllumajandusmaa kasutamine on keskkonnasõbralik ja piirkondlikke eripärasid
arvestav, tagatud on elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja kõrge loodusväärtusega
põllumajanduse ja metsanduse säilimine
• Maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesised, pakuvad alternatiivseid
tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning tuginevad kohalikul
ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele
Maaelu ümbrikud 2014-2020
72
3.7
10
54
.4
17
65
.8
72
5.9
96
9 16
13
.1
02000400060008000
10000120001400016000
Be
lgia
Bu
lgaa
ria
Tšehhi
Taan
i
Saks
amaa
Eest
i
Iiri
maa
Kre
eka
His
paa
nia
Pra
nts
usm
aa
Itaa
lia
Kü
pro
s
Läti
Lee
du
Luks
em
bu
rg
Un
gari
Mal
ta
Ho
llan
d
Au
stri
a
Po
ola
Po
rtu
gal
Ru
me
en
ia
Slo
vee
nia
Slo
vakk
ia
Soo
me
Ro
ots
i
Üh
en
dku
nin
griik
Ho
rvaa
tia
2007-2013 2014-2020
MAK 2014-2020 eelarve eesmärkide
lõikes
37,300,000, 4%
274,533,313, 27%
103,666,666, 10%377,314,250, 37%
176,320,563, 18%
38,713,950, 4%Teadmussiire
Konkurentsivõime
Toidutarneahel
Keskkond
Maaettevõtlus ja kohalik algatus
Tehniline abi
1 007 848 744
Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020
14
,73
2,6
55
26
1,8
48
,37
0
49
,97
1,9
38
34
2,7
08
,34
4
22
2,4
95
,20
8
37
,30
0,0
00
27
4,5
33
,31
3
10
3,6
66
,66
6
37
7,3
14
,25
0
17
6,3
20
,56
3
0
50,000,000
100,000,000
150,000,000
200,000,000
250,000,000
300,000,000
350,000,000
400,000,000
Teadmussiire Konkurentsivõime Toidutarneahel Keskkond Maaettevõtlus ja kohalik algatus
2007-2013 2014-2020
Teadmussiire
3,6
66
,01
2
4,5
67
,56
9
6,4
99
,07
412
,00
0,0
00
6,6
00
,00
0
18
,70
0,0
00
0
2,000,000
4,000,000
6,000,000
8,000,000
10,000,000
12,000,000
14,000,000
16,000,000
18,000,000
20,000,000
Teadmussiire ja teave Nõuandeteenuste toetamine Koostöö
2007-2013 2014-2020
Konkurentsivõime
19
1,0
50
,20
2
48
,23
2,3
33
22
,56
5,8
35
17
2,8
66
,64
7
55
,00
0,0
00
25
,00
0,0
00
0
50,000,000
100,000,000
150,000,000
200,000,000
250,000,000
Investeeringud põllumajandusettevõtte
tulemuslikkuse parandamiseks
Põllu- ja metsmajanduse taristu arendamine ja hoid
Noorte põllumajandustootjate
tegevuse alustamine
2007-2013 2014-2020
Toidutarneahel
0
45
,49
0,3
19
4,4
81
,61
9
1,0
00
,00
0 75
,00
0,0
00
6,0
00
,00
0
0
10000000
20000000
30000000
40000000
50000000
60000000
70000000
80000000
Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames
toodetud toodete promotsioon
Investeeringud põllumajandustoodete
töötlemiseks ja turustamiseks
Tootjarühmade loomine
2007-2013 2014-2020
Keskkond3
,96
2,5
23
10
5,1
98
,57
3
0 0 89
4,7
63
3,4
95
,96
7
26
,79
8,1
54
55
,79
4,8
69
21
,72
4,0
33
8,6
52
,79
6
25
,43
9,2
72
14
,24
8,0
00
3,0
00
,00
0
14
4,0
00
,00
0
13
,00
0,0
00
3,8
78
,00
0
58
3,0
00
7,4
66
,00
0
33
,20
0,0
00
87
,70
0,0
00
30
,80
0,0
00
5,2
63
,65
0
26
,42
3,6
00
10
,00
0,0
00
020,000,00040,000,00060,000,00080,000,000
100,000,000120,000,000140,000,000160,000,000
Väh
eto
otl
iku
d
inve
stee
rin
gud
(ki
viae
d)
Kes
kko
nn
asõ
bra
liku
m
ajan
dam
ise
to
etu
s
Piir
kon
dlik
mu
llaka
itse
to
etu
s
Kes
kko
nn
asõ
bra
liku
ai
and
use
to
etu
s
Ko
hal
ikku
so
rti t
aim
ede
kasv
atam
ise
to
etu
s
Oh
ust
atu
d t
õu
gu lo
om
a p
idam
ise
to
etu
s
Po
ollo
od
usl
iku
ko
osl
use
h
oo
ldam
ise
to
etu
s
Mah
ep
õllu
maj
and
us
Loo
mad
e h
eao
lu t
oet
us
Nat
ura
20
00
to
etu
s p
õllu
maj
and
usm
aale
Nat
ura
20
00
to
etu
s er
amet
sam
aale
Met
sa m
ajan
du
slik
u ja
ö
kolo
ogi
lise
elu
jõu
lisu
se
par
and
amin
e
2007-2013 2014-2020
Maaettevõtlus ja kohalik algatus
76
,35
1,5
40
6,4
26
,00
0
85
,75
9,0
63
54
,55
3,8
97
6,5
00
,00
0
93
,60
0,0
00
010,000,00020,000,00030,000,00040,000,00050,000,00060,000,00070,000,00080,000,00090,000,000
100,000,000
Investeeringud majandustegevuse
mitmekesistamiseks
Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine
Kogukonna juhitud kohalik areng – LEADER
2007-2013 2014-2020
MAK 2014-2020 finantstabelMeede MAK 2007-2013 eelarve MAK 2014-2020 eelarve
Teadmussiire ja teave 3 666 012 12 000 000
Nõuandeteenuste toetamine 4 567 569 6 600 000
Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete promotsioon 0 1 000 000
Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks 191 050 202 172 866 647
Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks 45 490 319 75 000 000
Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid 48 232 333 55 000 000
Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine 22 565 835 25 000 000
Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas 76 351 540 54 553 897
Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine 14 248 000 10 000 000
Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine 6 426 000 6 500 000
Tootjarühmade loomine 4 481 619 6 000 000
Ebasoodsamate piirkondade toetus 53 513 654 –
Natura 2000 toetus põllumajandusmaale 8 652 796 5 263 650
Natura 2000 toetus erametsamaale 25 439 272 26 423 600
Põllumajanduslik keskkonnatoetus 210 886 973 202 127 000
- Sh Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 105 198 573 144 000 000
- Sh Mahepõllumajandusliku tootmise toetus 55 794 869
- Sh Ohustatud tõugu looma pidamise toetus 3 495 967 7 466 000
- Sh Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus 894 763 583 000
- Sh Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus 26 798 154 33 200 000
- Sh Piirkondlik mullakaitse toetus – 13 000 000
- Sh Keskkonnasõbraliku aianduse toetus – 3 878 000
Mahepõllumajandus – 87 700 000
Loomade heaolu toetus 21 724 033 30 800 000
Vähetootlikud investeeringud (kiviaed) 3 962 523 3 000 000
Kaitsemetsa rajamise toetus (ei rakendatud) 4 281 093 –
Koostöö (T&A, lühike tarneahel, EIP) 6 499 074 18 700 000
Külade uuendamine ja arendamine 53 958 605 –
LEADER kohalikuks arenguks 85 759 063 93 600 000
Tehniline abi 38 115 139 38 713 950
Ületulevad kohustused 18 700 000 12 000 000
Finantsinstrument – 65 000 000
Kokku 935 350 513 1 007 848 744
Otsetoetuste läbirääkimiste
tulemused
0.0
100.0
200.0
300.0
400.0
500.0
600.0
700.0
BE BG CZ DK DE EE IE GR ES FR IT CY LV LT LU HU MT NL AT PL PT RO SI SK FI SE GB
Otsetoetuste läbirääkimiste tulemused, EU27
Otsetoetused 2013, €/ha Läbirääkimiste tulemus - 2019 ja järgnevad aastad, €/ha
ÜPP 2014-2020 / Otsetoetuste reform
Otsetoetus muutub mitmeosaliseks:
• toetusõiguste alusel makstav põhitoetus/alternatiivina ÜPT jätk
• kohustuslik lisatoetus keskkonda ja kliimat säästvate põllumajanduslike tootmisviiside rakendamise eest
• kohustuslik lisatoetus noortele põllumajandustootjatele
Lisatoetused (valikulised)
– väiketootjatele
- ümberjaotav toetus (kõrgem toetusmäär esimestele hektaritele)
- seotud toetused raskustes sektorile
Lisatoetus noortele
põllumajandustootjatele
• Lisatoetust makstakse noortele põllumajandustootjatele, kes alustavad oma põllumajanduslikku tegevust 5 esimese tegevusaasta jooksul. Taotlemise aastal alla 40-aastased alustavad ettevõtjad
• ÜPT 25%-line juurdemakse, mida piiratakse liikmesriigi otsusel lävendiga, mis pole vähem kui 25 ja suurem kui 90 hektarit, Selleks võib kasutada kuni 2% otsetoetuste kogusummast
Väiketootjate toetusskeem
• Liikmesriik võib maksta väiketootjate toetusskeemis osalevatele taotlejatele toetust lihtsustatud korras: üks taotlus, nõuetele vastavus ja rohestamine ei kohaldu. Liitumisotsus hiljem kui 15.oktoobriks 2015.a., erandina võib kasutada automaatset liitmist.
• Toetuse suurus 500€ kuni 1250€, kas 25% riiklikust keskmisest toetussummast põllumajandustootja kohta või kuni 5kordne riiklik keskmine hektaripõhine toetusmäär, selleks võib kasutada kuni 10% otsetoetuste kogusummast
• Lihtsustatud variant: väiketootja toetussummat ei ühtlustata, see individuaalseks summaks erinevatest osatoetustest. Kui summa läheb suuremaks 1250 €-st, vähendatakse osatoetusi proportsionaalselt
Ümberjaotav toetus
• Liikmesriik võib otsustada maksta ümberjaotavat toetust, kasutades selleks kuni
30% otsetoetuste kogusummast
• Toetust makstakse kuni 30 hektarile või kuni liikmesriigi keskmise
majapidamise maakasutuse hektarite arvuni (Eesti jaoks määruse lisas 39 ha)
• Toetust makstakse toetusõiguslike hektarite alusel, kuni 65 % ( esitletud
arvestustes 30%) kõrgema hektarimäärana (2019.a. ÜPT alusel)
Tootmisega seotud toetus
• Liikmesriik võib valida toetada :
teravilja, õliseemnete, valgurikaste kultuuride, kaunviljade, piima ja piimatoodete, seemnete, lamba-ja kitseliha, veise-ja vasikaliha, puu-ja köögivilja või lühikese raieringiga madalmetsa kasvatajaid
….kui toetatavates sektorites või regioonides on täheldatav teatud eriliste raskuste läbimine majandus-ja / või sotsiaal-ja / või keskkonnaga seotud põhjustel.
See väljendub ohus, et tootmine või töötlemine lõpetatakse või väheneb oluliselt, tulenevalt vähesest kasumlikkusest või negatiivsest mõjust kujunenud majanduslikule, sotsiaalsele või keskkondlikule tasakaalule antud regioonis või sektoris
EL otsetoetuste eelarve kahel
eelarveperioodil
2007-2013 2014-2020
502,824,000
1,007,260,000238,305,000
€
EE eelarve
EL eelarve
741 129 000
Otsetoetuste kogusummad
46,619 50,97261,470
71,55180,541
90,506101,165
110,018121,870
129,701139,504
148,435158,366
159,366
4,000
6,000
9,000
11,000 10,000
38,375
49,867 28,654
34,517
35,82128,664
22,407
0
20,000
40,000
60,000
80,000
100,000
120,000
140,000
160,000
180,000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14
Täiendavad otsetoetused, tuh € Ülekanne maaelu toetusteks Toetussumma, tuh €
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Tänan tähelepanu eest!