EESTI VABARIIGI PHISEADUS
KOMMENTEERITUD VLJAANNE
EESTI VABARIIGI PHISEADUSKOMMENTEERITUD VLJAANNE
KolmAS,
TIEnDATUD
VljAAnnE
2012
Toimetuskolleegium: lle Madise, Berit Aaviksoo, Hent Kalmo, Lauri Mlksoo,
Raul Narits, Peep Pruks, Priit Vinkel
Kaanekujundus: Jaana Kool
Kljendus: Eve Strom
Kirjastus Juura
www.juura.com
Trkk: Tallinna Raamatutrkikoda
ISBN 978-9985-75-372-9 (trkis)
ISBN 978-9985-870-30-3 (HTML)
ISBN 978-9985-870-31-0 (epub)
5
SISUKoRD
KOMMENTAARIDE AUTORID ..................................................................................................11
EESSNA ................................................................................................................................ 13
SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 15
Lhilevaade phiseaduse ajaloost ................................................................................... 15
Phiseadus iguskorra tippaktina: phiseaduse alusphimtetest,
vrtustest ja tlgendamisest ............................................................................................. 22
PREAMBUL .............................................................................................................................. 33
I PEATKK
LDSTTED ............................................................................................................................ 43
Paragrahv 1 ........................................................................................................................ 44
Paragrahv 2 ........................................................................................................................ 49
Paragrahv 3 ........................................................................................................................ 51
Paragrahv 4 ........................................................................................................................ 75
Paragrahv 5 ........................................................................................................................ 88
Paragrahv 6 ........................................................................................................................ 92
Paragrahv 7 ........................................................................................................................ 94
II PEATKK
PHIIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED ................................................................. 95
Sissejuhatus ....................................................................................................................... 95
Paragrahv 8 .......................................................................................................................119
Paragrahv 9 ...................................................................................................................... 126
Paragrahv 10 .................................................................................................................... 138
Paragrahv 11 .................................................................................................................... 154
Paragrahv 12 .................................................................................................................... 164
Paragrahv 13 .................................................................................................................... 180
Paragrahv 14 .................................................................................................................... 189
Paragrahv 15 .................................................................................................................... 202
Paragrahv 16 .................................................................................................................... 230
Paragrahv 17 .................................................................................................................... 236
Paragrahv 18 .................................................................................................................... 240
Paragrahv 19 .................................................................................................................... 247
Paragrahv 20 .................................................................................................................... 257
Paragrahv 21 .................................................................................................................... 275
Paragrahv 22 .................................................................................................................... 283
Paragrahv 23 .................................................................................................................... 302
6
SiSukord
Paragrahv 24 .................................................................................................................... 316
Paragrahv 25 .................................................................................................................... 330
Paragrahv 26 .................................................................................................................... 342
Paragrahv 27 .................................................................................................................... 348
Paragrahv 28 .................................................................................................................... 361
Paragrahv 29 .................................................................................................................... 371
Paragrahv 30 .................................................................................................................... 380
Paragrahv 31 .................................................................................................................... 383
Paragrahv 32 .................................................................................................................... 389
Paragrahv 33 .................................................................................................................... 403
Paragrahv 34 .................................................................................................................... 409
Paragrahv 35 .................................................................................................................... 414
Paragrahv 36 .................................................................................................................... 415
Paragrahv 37 .................................................................................................................... 418
Paragrahv 38 .................................................................................................................... 425
Paragrahv 39 .................................................................................................................... 430
Paragrahv 40 .................................................................................................................... 432
Paragrahv 41 .................................................................................................................... 437
Paragrahv 42 .................................................................................................................... 438
Paragrahv 43 .................................................................................................................... 440
Paragrahv 44 .................................................................................................................... 449
Paragrahv 45 .................................................................................................................... 456
Paragrahv 46 .................................................................................................................... 467
Paragrahv 47 .................................................................................................................... 469
Paragrahv 48 .................................................................................................................... 474
Paragrahv 49 .................................................................................................................... 479
Paragrahv 50 .................................................................................................................... 482
Paragrahv 51 .................................................................................................................... 484
Paragrahv 52 .................................................................................................................... 486
Paragrahv 53 .................................................................................................................... 489
Paragrahv 54 .................................................................................................................... 494
Paragrahv 55 .................................................................................................................... 497
III PEATKK
RAHVAS ................................................................................................................................. 499
Paragrahv 56 .................................................................................................................... 501
Paragrahv 57 .................................................................................................................... 504
Paragrahv 58 .................................................................................................................... 508
IV PEATKK
RIIGIKOGU ..............................................................................................................................511
Paragrahv 59 .................................................................................................................... 512
Paragrahv 60 .................................................................................................................... 514
7
SiSukord
Paragrahv 61 .................................................................................................................... 530
Paragrahv 62 .................................................................................................................... 533
Paragrahv 63 .................................................................................................................... 536
Paragrahv 64 .................................................................................................................... 540
Paragrahv 65 .................................................................................................................... 546
Paragrahv 66 .................................................................................................................... 551
Paragrahv 67 .................................................................................................................... 552
Paragrahv 68 .................................................................................................................... 553
Paragrahv 69 .................................................................................................................... 555
Paragrahv 70 .................................................................................................................... 557
Paragrahv 71 .................................................................................................................... 558
Paragrahv 72 .................................................................................................................... 562
Paragrahv 73 .................................................................................................................... 564
Paragrahv 74 .................................................................................................................... 565
Paragrahv 75 .................................................................................................................... 567
Paragrahv 76 .................................................................................................................... 571
V PEATKK
VABARIIGI PRESIDENT ........................................................................................................ 577
Paragrahv 77 .................................................................................................................... 578
Paragrahv 78 .................................................................................................................... 579
Paragrahv 79 .................................................................................................................... 592
Paragrahv 80 .................................................................................................................... 595
Paragrahv 81 .................................................................................................................... 596
Paragrahv 82 .................................................................................................................... 596
Paragrahv 83 .................................................................................................................... 598
Paragrahv 84 .................................................................................................................... 601
Paragrahv 85 .................................................................................................................... 601
VI PEATKK
VABARIIGI VALITSUS ............................................................................................................ 603
Paragrahv 86 .................................................................................................................... 604
Paragrahv 87 .................................................................................................................... 607
Paragrahv 88 .................................................................................................................... 609
Paragrahv 89 .................................................................................................................... 610
Paragrahv 90 .................................................................................................................... 614
Paragrahv 91 .................................................................................................................... 615
Paragrahv 92 .................................................................................................................... 616
Paragrahv 93 .................................................................................................................... 618
Paragrahv 94 .................................................................................................................... 619
Paragrahv 95 .................................................................................................................... 622
Paragrahv 96 .................................................................................................................... 623
Paragrahv 97 .................................................................................................................... 624
8
SiSukord
Paragrahv 98 .................................................................................................................... 626
Paragrahv 99 .................................................................................................................... 627
Paragrahv 100 .................................................................................................................. 628
Paragrahv 101 .................................................................................................................. 629
VII PEATKK
SEADUSANDLUS .................................................................................................................. 631
Paragrahv 102 .................................................................................................................. 632
Paragrahv 103 .................................................................................................................. 633
Paragrahv 104 .................................................................................................................. 636
Paragrahv 105 .................................................................................................................. 645
Paragrahv 106 .................................................................................................................. 650
Paragrahv 107 .................................................................................................................. 652
Paragrahv 108 .................................................................................................................. 658
Paragrahv 109 .................................................................................................................. 659
Paragrahv 110 .................................................................................................................. 662
VIII PEATKK
RAHANDUS JA RIIGIEELARVE ............................................................................................ 663
Paragrahv 111 .................................................................................................................. 663
Paragrahv 112 .................................................................................................................. 664
Paragrahv 113 .................................................................................................................. 667
Paragrahv 114 .................................................................................................................. 675
Paragrahv 115 .................................................................................................................. 676
Paragrahv 116 .................................................................................................................. 682
Paragrahv 117 .................................................................................................................. 685
Paragrahv 118 .................................................................................................................. 687
Paragrahv 119 .................................................................................................................. 689
IX PEATKK
VLISSUHTED JA VLISLEPINGUD .................................................................................... 691
Paragrahv 120 .................................................................................................................. 691
Paragrahv 121 .................................................................................................................. 695
Paragrahv 122 .................................................................................................................. 706
Paragrahv 123 .................................................................................................................. 713
X PEATKK
RIIGIKAITSE .......................................................................................................................... 721
Paragrahv 124 .................................................................................................................. 725
Paragrahv 125 .................................................................................................................. 728
Paragrahv 126 .................................................................................................................. 730
Paragrahv 127 .................................................................................................................. 733
Paragrahv 128 .................................................................................................................. 735
9
SiSukord
Paragrahv 129 .................................................................................................................. 741
Paragrahv 130 .................................................................................................................. 743
Paragrahv 131 .................................................................................................................. 746
XI PEATKK
RIIGIKONTROLL .................................................................................................................... 751
Paragrahv 132 .................................................................................................................. 751
Paragrahv 133 .................................................................................................................. 756
Paragrahv 134 .................................................................................................................. 758
Paragrahv 135 .................................................................................................................. 760
Paragrahv 136 .................................................................................................................. 761
Paragrahv 137 .................................................................................................................. 762
Paragrahv 138 .................................................................................................................. 763
XII PEATKK
IGUSKANTSLER ................................................................................................................. 765
Paragrahv 139 .................................................................................................................. 767
Paragrahv 140 .................................................................................................................. 779
Paragrahv 141 .................................................................................................................. 780
Paragrahv 142 .................................................................................................................. 783
Paragrahv 143 .................................................................................................................. 787
Paragrahv 144 .................................................................................................................. 788
Paragrahv 145 .................................................................................................................. 789
XIII PEATKK
KOHUS ................................................................................................................................... 791
Paragrahv 146 .................................................................................................................. 791
Paragrahv 147 .................................................................................................................. 799
Paragrahv 148 .................................................................................................................. 805
Paragrahv 149 .................................................................................................................. 807
Paragrahv 150 .................................................................................................................. 819
Paragrahv 151 .................................................................................................................. 823
Paragrahv 152 .................................................................................................................. 825
Paragrahv 153 .................................................................................................................. 843
XIV PEATKK
KOHALIK OMAVALITSUS ...................................................................................................... 845
Paragrahv 154 .................................................................................................................. 851
Paragrahv 155 .................................................................................................................. 865
Paragrahv 156 .................................................................................................................. 867
Paragrahv 157 .................................................................................................................. 872
Paragrahv 158 .................................................................................................................. 876
Paragrahv 159 .................................................................................................................. 878
10
SiSukord
Paragrahv 160 ........................................................................................................................ 882
XV PEATKK
PHISEADUSE MUUTMINE ................................................................................................. 889
Paragrahv 161 .................................................................................................................. 890
Paragrahv 162 .................................................................................................................. 892
Paragrahv 163 .................................................................................................................. 895
Paragrahv 164 .................................................................................................................. 897
Paragrahv 165 .................................................................................................................. 898
Paragrahv 166 .................................................................................................................. 899
Paragrahv 167 .................................................................................................................. 900
Paragrahv 168 .................................................................................................................. 901
EESTI VABARIIGI PHISEADUSE RAKENDAMISE SEADUS ............................................ 903
EESTI VABARIIGI PHISEADUSE TIENDAMISE SEADUS .............................................. 909
KASUTATUD LHENDID ....................................................................................................... 939
IGUSAKTIDE LHENDID .................................................................................................... 941
KASUTATUD RAHVUSVAHELISED LEPINGUD ................................................................... 951
EESTI VABARIIGI PHISEADUSE BIBLIOGRAAFIA 19902012 ........................................ 957
MRKSNASTIK ................................................................................................................. 1021
11
Kommentaaride autorid
Sissejuhatus TartulikooliprofessorRaulNarits(juhtivautor),mag. iur.LauriMadise,
dr. iur.HeinrichSchneider
Preambul TartulikooliprofessorRaulNarits(juhtivautor),dr. iur.HeinrichSchneider
i peatkk TartulikooliprofessorKalleMerusk(juhtivautor),Ph.D.TaaviAnnus,
LL.M.MadisErnits,LL.M.HentKalmo,EestiMereakadeemiaprofessorHeiki
Lindpere,mag. iur.LauriMadise,TartulikooliprofessorLauriMlksoo
ii peatkk OliverKask(juhtivautor,-d3031,33,41,42,4648ja5355),
mag. iur.BeritAaviksoo(8),Ph.D.TaaviAnnus(-d8,2830,3739ja
4952),LL.M.MadisErnits(sissejuhatus,-d915,19ja32),
mag. iur.AveHenberg(-d2829),mag. iur.KatriJaanimgi(-d2627),
Tartulikoolidotsent AlekseiKelli(-d32ja39),Tartulikooliklalisprofessor
EerikKergandberg(-d2224),Ph.D.MerilinKiviorg(-d4041),
mag. iur.TimKolk(-d2021),mag. iur. SaaleLaos(43),Tartulikooli
klalisprofessorUnoLhmus(-d2627,31,33ja43),Tartulikooliprofessor
lleMadise(48),TartulikooliklalisprofessorRaitMaruste(-d17,18,
2021ja45),mag. iur.KrtMuller(-d2829),mag. iur.NeleParrest(-d14,
37,44ja4952),Tartulikoolidotsent IvoPilving(25ja38), Tartulikooli
professorHeikiPisuke(39), mag. iur.PeeterRoosma(-d16,25,32,3436,
4042,44ja53), mag. iur.EinarVene(44)
iii peatkk LL.M.HentKalmo(juhtivautor),OliverKask
iV peatkk mag. iur.LauriMadise(juhtivautor),mag. iur.AaroMttus,Tartulikooli
klalisprofessorJriPld,mag. iur.TiinaRunthal
V peatkk Ph.D.Eerik-JuhanTruuvlijaTartulikooliprofessorlleMadise(juhtivautorid),
TartulikooliklalisprofessorJriPld(85),UrmasReinsalu
Vi peatkk TartulikooliprofessorKalleMerusk(juhtivautor),Tartulikooliklalisprofessor
JriPld
Vii peatkk mag. iur.AaroMttus(juhtivautor),mag. iur.TimKolk,JriLiventaal,LiiriOja,
TartulikooliklalisprofessorJriPld,Ph.D.Eerik-JuhanTruuvli
Viii peatkk Tartulikoolidotsent LasseLehis(juhtivautor),dr. iur.KasparLind
iX peatkk TartulikooliprofessorLauriMlksoo(juhtivautor),dr. iur.KristiLand,
EestiMereakadeemiaprofessorHeikiLindpere,mag. iur.LauriMadise,
TartulikooliprofessorHeikiPisuke
X peatkk ErkiKodar(juhtivautor),OliverKask,LL.M.KalleKirss,EnnMarkvart,
mag. iur.KristiPurtsak,TartulikooliklalisprofessorJriPld(131)
Xi peatkk Tartulikooliprofessor lleMadise(juhtivautor),mag. soc.JanekLaidvee,
dr. iur.HeinrichSchneider,mag. iur. MerliVahar
Xii peatkk mag. iur.MihkelAllik(juhtivautor),mag. iur.BeritAaviksoo,EnnMarkvart,
TartulikooliprofessorRaulNarits,mag. iur.NeleParrest,
Ph.D. AareReenumgi,mag. iur.PeeterRoosma,mag. phil.MargitSarv
12
XIII peatkk TartulikooliprofessorRaulNarits(juhtivautor),Tartulikooliklalisprofessor
UnoLhmus(-d146151),LL.M.MadisErnits(152),Tartulikooli
klalisprofessorJriPld(153)
XIV peatkk Tartulikoolidotsent ValloOlle(juhtivautor),EstonianBusinessSchooli
professorArnoAlmann,mag. iur.TimKolk,JriLiventaal, Tartulikooli
professorlleMadise
XV peatkk mag. iur.TimKolk(juhtivautor),mag. iur.AaroMttus,Tartulikooli
klalisprofessorJriPld,Ph.D.Eerik-JuhanTruuvli
Eesti Vabariigi phiseaduse rakendamise seadus
OliverKask(juhtivautor),TartulikooliprofessorRaulNarits,
mag. iur.PeeterRoosma
Eesti Vabariigi phiseaduse tiendamise seadus
TartulikooliprofessorlleMadise(juhtivautor),mag. iur.BeritAaviksoo,
Tartulikoolidotsent CarriGinter,TartulikooliprofessorJuliaLaffranque,
TartulikooliprofessorLauriMlksoo,TartulikooliklalisprofessorJriPld,
EstonianBusinessSchoolidotsent AndresTupits
Eesti Vabariigi phiseaduse bibliograaia 19902012 MaiaRuttu(EestiRahvusraamatukogu)
Kommentaaride autorid
13
EESSnA
Eesti Vabariigi 1992. a phiseaduse esimene kommenteeritud vljaanne ilmus endise igus-
kantsleri ja Tartu likooli professori Eerik-Juhan Truuvlja eestvedamisel 2002. a phiseaduse
kmnendaks aastapevaks. Autorkonda kutsuti enamik vljapaistvamaid Eesti riigiigusteadlasi.
Uurimuste, arutelude ja vaidluste tulemusel koondati htede kaante vahele tolleks ajaks kogu-
nenud riigiiguslik teadmine. htlasi jtkati phiseaduse kommenteerimise traditsiooni: 1934.
aastal oli ilmunud Eesti Vabariigi phiseadus. Seletustega ja thestikulise sisujuhiga varustanud
Joh. Kaiv, J. Klesment (Tallinn: Autorite Kirjastus).
2002. aasta kommentaaride heks aluseks oli 1998. aastal valminud phiseaduse juriidilise
ekspertiisi komisjoni lpparuanne. Nimetatud aruannet ei hlmatud kommentaaridesse tervikuna,
osa seisukohti vaadati mber, samuti lisati uut materjali. Lisaks riigiiguse oleviku lahtikirjutamisele
pti vaadata ka tulevikku: ees ootas hinemine Euroopa Liiduga ja sellest johtuvalt mrksa keeru-
lisemad iguslikud ksimused kui need, mis seonduvad pelgalt siseriikliku ja rahvusvahelise iguse
suhte mratlemisega. Ksimused Eesti iseseisvuse ja sltumatuse, phiseaduse alusphimtete
ja Euroopa Liidu iguse limuslikkuse thendusest ja kokkusobimisest pstitati juba tollal.
Kommentaaride 2008. a ilmunud teises, tiendatud vljaandes keskendutigi Eesti ja Euroopa
Liidu iguskorra suhtele. 14. septembril 2003 vttis rahvas vastu phiseaduse tiendamise sea-
duse, millele tuginedes tohtis Eesti Vabariik hineda Euroopa Liiduga ning tohib tita Euroopa
Liidu liikmesriigi kohustusi tingimusel, et seejuures austatakse phiseaduse alusphimtteid. Va-
rasemast veelgi phjalikumaks ja mahukamaks kirjutati phiiguste peatkk, millele lisati tien-
davalt rahvusvahelist mdet.
Eesti Vabariigi 1992. a phiseaduse kahekmnenda aastapeva puhul ilmub phiseaduse
kommentaaride kolmas, tiendatud vljaanne, mille maht letab juba tuhande leheklje piiri.
Eesti riigiiguslik areng ja ka riigiigusliku mtte areng on olnud mrkimisvrne. Phiseadust
on pitud tlgendama eesmrkidest ja vrtustest lhtudes, grammatiline tlgendus on saanud
tnapeva hiskonnas sobiva koha teiste tlgendusvtete seas, aga mitte neist eespool. htlasi
thendab see, et nnda nagu teisteski arenenud riikides, ei anna pelgalt phiseaduse teksti luge-
mine vastuseid riigiigusliku tegelikkuse kohta. Pea iga normi thendus tegelikus elus on avatud
seaduste, kohtu- ja halduspraktikaga, just seda tegelikkust selgitatakse ja selle phjendatust
vaetakse kommentaarides.
Kui 2008. aastal pakkusid tsist peamurdmist ksimused, kuidas mratleda phiseaduse
alusphimtteid ja kuidas toimida, kui Euroopa Liidu poliitika alusphimtteid riivab, siis 2012. a
vljaande autorid seisid silmitsi veelgi keerukamate ksimustega. Niteks tuleb selgeks melda,
kas euroala riikide vlislepinguna vormistatud kokkulepe on tavaprane vlisleping, osa Euroo-
pa Liidu igusest vi hoopis midagi kolmandat; ja kui midagi kolmandat, siis kuidas ja milliste
normide alusel selle phiseadusprasust hinnata. Jrjest teravamaks linud arutelu Euroopa
Liidu olemuse ja tuleviku, vimaliku fderaliseerumise ja sellest johtuvate phiseadusmuudatus-
te le on kommentaarides vaid pgusalt puudutatud, sgavam ksitlus peab jma jrgmisesse
vljaandesse ja igusteoreetilistesse publikatsioonidesse. Samamoodi on jrjest suurem surve
kohaliku omavalitsuse, demokraatia, igus- ja sotsiaalriikluse ning parlamentarismi uueks- vi
taasmtestamiseks. Kommentaarides on sellega algust tehtud.
14
eeSSna
Phiseaduse kommenteerimist on alates 2002. aastast korraldanud Tartu likooli igustea-
duskonna avaliku iguse professorid: lisaks E-J. Truuvljale professor Raul Narits, professor Kal-
le Merusk jpt. Just nemad on seadnud sihid, mille poole peldi nd ja loodetavasti peldakse
edaspidi. Kommentaaride autoriteks on kutsutud enamik valdkondade parimaid asjatundjaid nii
Tartu likoolist kui vljastpoolt. Kommentaaride sihtrhmana ei peeta silmas ksnes juriste, vaid
nagu snastas toimetuskolleegiumi liige professor Lauri Mlksoo 2012. a vljaande toimetus-
kolleegiumi esimesel kokkusaamisel kogu Eesti haritud avalikkust. Lugejate kommentaare, k-
simusi ja soovitusi kogub Tartu likooli igusteaduskonna riigi- ja rahvusvahelise iguse instituut
(professor lle Madise, [email protected]). Instituudi eesmrk on ergutada arutelu phiseaduse
le, koguda ja uurida riigiiguslikku praktikat ning pakkuda vlja uusi ideid.
Seekordne vljaanne ilmub esmakordselt ka e-raamatuna ning portaalis www.phiseadus.ee,
mille eest kandsid hoolt sihtasutus Iuridicum ja Holtman Digital O.
Tiendatud kommentaaride autorite td korraldasid peatkkide juhtivautorid. Kikide pea-
tkkide ja kikide kommentaaride vrdleva lbittamise ja selle tulemusel vastuolude, lnkade
ja eksimuste leidmise ning parandamise eest seisid hea Berit Aaviksoo ja Hent Kalmo. Et tege-
mist on igusteadusliku teosega, ei ole erinevaid seisukohti ptud varjata, vaid on koos ph-
jendustega esile toodud. Hiigelpanuse vljaande thtaegseks valmimiseks andsid Peep Pruks
ja Priit Vinkel.
Toimetuskolleegium tnab keeletoimetajaid Karol Rummit ja Eve Tammaru ning kljendajat
Eve Stromi. Kirjastuse Juura juhatajale Lea Lumile aith abi ja kannatlikkuse eest. Suur tnu
Justiitsministeeriumile, kelle toetus tegi vimalikuks vljaande ilmumise.
Toimetuskolleegium
Oktoober 2012
15
SISSEjUHATUS
lHIlEVAADE PHISEADUSE AjAlooST
Eesti iseseisvuse taastamisega sndis meie rahvuslikku iguskorda uus phiseadus. Kikuma-
tus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki vttis Eesti rahvas 1938. aastal
justunud phiseaduse 1 alusel 28. juuni 1992. a rahvahletusel vastu phiseaduse. Phi-
seaduse vastuvtmisest on mdunud juba kakskmmend aastat.
2002. aastal ilmus esimene taasiseseisvumisjrgne phiseaduse kommenteeritud vljaanne.
2008. aastal ilmus teine kommenteeritud vljaanne, sest phiseadusest arusaamise tunnetus-
ulatus vajab pidevat tnapevastamist. Kesolevad phiseaduse kommentaarid on seega juba
kolmandad.
Eriti akuutseks muutus phiseaduse mtte sisustamine seoses Eesti vastuvtmisega Euroo-
pa Liitu, st alates 1. maist 2004. Eesti rahvas otsustas rahvahletusel 14. septembril 2003
Eesti riigi Euroopa Liitu astumise ja phiseaduse tiendamise le. Rahvahletusel vastu ve-
tud Eesti Vabariigi phiseaduse tiendamise seaduse paragrahv 1 stestab: Eesti vib kuuluda
Euroopa Liitu, lhtudes Eesti Vabariigi phiseaduse alusphimtetest.
Selleks et paremini aru saada meie kehtivast phiseadusest, on vajalik heita pgus pilk aja-
lukku. Nimelt pole omariiklus saatnud Eestit kogu aeg. Omariikluse periood on ajaskaalal olnud
Eesti jaoks kaunis lhike. Kuigi formaalselt on korrektne vita, et Eesti iseseisev demokraatlik
vabariik kuulutati vlja 24. veebruari 1918. a iseseisvusmanifestiga, annab Eesti ajalugu piisa-
valt tendeid selle kohta, et Eestil oli enne riikliku iseseisvuse vljakuulutamist iguslikult auto-
noomne htsus. Vib koguni vita, et 1918. aastal sndinud uus Eesti kujutas endast muinasaja
(sks k uralte Staat) riigi taassndi. Ajalooallikad rgivad sellest, et muinasaja lpul oli toonane
Eesti hiskond peaaegu valmis uue kvaliteediga organisatsioonilise vormi riigi tekkeks, kui
arvestada tolleaegseid tingimusi Euroopas.
Riigi teke peab olema juriidiliselt vormistatud. Ajalugu pakkus meile selleks vimaluse alles
20. sajandil. Eesti esimene phiseadus veti vastu 15. juunil 1920. Kuid juba enne seda oli vastu
vetud riigiiguslikke akte, mis oma olemuselt titsid phiseaduse rolli, mrates kindlaks Eesti
riikluse alused.
Eesti eelkonstitutsioonideks tuleks pidada Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanukogu (hili-
sema nimetusega Eesti Maapev) 15. novembri 1917. a otsust krgemast vimust; juba mainitud
manifesti kigile Eestimaa rahvastele (iseseisvusmanifesti), mille kuulutas vlja Pstekomitee,
ning Asutava Kogu poolt 4. juunil 1919 vastu vetud Eesti Vabariigi valitsemise ajutist korda.
30. mrtsil 1917 moodustas Vene Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu ning tegutsema
hakkas Ajutine Maanukogu. Formaalselt oli tegemist Eestimaa kubermangu omavalitsusorga-
niga. Eestis olid tekkinud alged hiskonna riiklikuks organiseerimiseks demokraatia phimtete
alusel. Nimelt olid Ajutise Maanukogu pdevuses kik kohalikud haldusksimused ning see
valiti maakondade ja linnade poolt. Valimised ise toimusid 7. juulil 1917. Tormilised sndmused
Venemaal 1917. aastal valmistasid ette pinna selleks, et 15. novembril 1917 kuulutas Ajutine
Maanukogu ennast krgeima vimu kandjaks Eestis ja seda kuni Eesti Asutava Kogu kokku-
kutsumiseni. Eesti rahval tuli tita kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni ainult Maanukogu poolt
16
SiSSejuhatuS
antud igusakte. Ajal, mil Maanukogu polnud koos, oli Maanukogu juhatusel ja vanematekogul
hes Maavalitsusega igus anda kiireloomulisi mrusi ja kske Eestimaa elu korraldamiseks.
Kogukondlik autonoomia oli muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks.
Siiski saadeti Ajutine Maanukogu bolevike poolt laiali ning formaalselt iseseisvuspdlu-
sed katkesid. Nd lks vaja kiireloomulisi lahendusi, mis tuginesid otsusele krgemast vimust.
Vanematekogu mras 19. veebruaril 1918. a kogu vimu realiseerimiseks Pstekomitee, kes
kuulutas 24. veebruaril 1918 vlja Eesti Vabariigi iseseisvuse. Samal peval avaldati Manifest
kigile Eestimaa rahvastele. Kige olulisem on manifestis see, et Eesti kuulutati iseseisvaks
mokraalkks vabarks ma aaloolss a noraailss prs koos r prss k-luvate Eestimaa osade loetlemisega. Legaliseeriti Pstekomitee ja rhutati tema sidet Maanu-
koguga. Deklareeriti teiste riikide suhtes poliitilist erapooletust, teistelt riikidelt loodeti sama enda
suhtes. Korrati, et maa valitsemiskorra peab lplikult kindlaks mrama Eesti Asutav Kogu ning
kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni jb kogu seadusandlik ja tidesaatev vim Maapeva ja
selle loodud Ajutise Valitsuse ktte. Thelepanuvrne on, et manifestis stestati ndisaeg-
sete phiseaduste lahutamatuks osaks olevad phiigused ja vabadused: vrdsus seaduse ja
kohtute ees; vhemusrahvuste kultuurautonoomia tunnustamine; sna-, trki-, usu-, koosoleku-,
hinemis- ja streigivabadus. Ajutisele Valitsusele delegeeriti terve rea sotsiaalsete, majanduslike
ja organisatsiooniliste ksimuste lahendamine.
Saksa okupatsiooni tingimustes ei saanud juttu olla reaalsest iseolemisest ja iseotsustami-
sest. Alles prast sakslaste kapituleerumist 1918. a kogunes sama aasta 11. novembril Ajutine
Valitsus, mille oli moodustanud Pstekomitee juba 24. veebruaril 1918. 12. novembril 1918. a
moodustas Maanukogu vanematekogu teise Ajutise Valitsuse. 28. novembril 1918. a algas Va-
badussda. Vabadussja ajal 1919. a aprillis toimusid Eesti Vabariigi konstitueerimiseks Asuta-
va Kogu valimised. Valimised korraldati Asutava Kogu valimise seaduse alusel, mille oli vastu
vtnud Maanukogu 24. novembril 1918. Asutav Kogu oli Eestis esimene rahva poolt vahetult
valitud rahvaesindus. Valimised ise toimusid proportsionaalsuse phimttel ldise ja hetaolise
valimisiguse alusel salajase hletamisega. Asutava Kogu avaistung toimus 23. aprillil 1919.
Probleemiks oli aga see, et puudus seadus, mis oleks stestanud Asutava Kogu pdevuse ja
tema suhted teiste riigiorganitega. Arvestada tuli ka sellega, et just Asutava Kogu pealesan-
deks oli Eesti Vabariigi phiseaduse vljattamine. Nii moodustaski Asutav Kogu oma teisel
tpeval, 24. aprillil 1919, ajutise phiseaduse eelnu koostamiseks komisjoni. Juba eelnevalt
oli Maanukogu esimees moodustanud eelkomisjoni, kelle lesanne oli Asutava Kogu komisjoni
omaga sarnane ja kes oli Asutava Kogu kokkukutsumise ajaks oma tga valmis saanud. Just
eelkomisjoni eelnu lks lbivaatamisele Asutava Kogu komisjoni, kes esitas selle mnevrra
muudetud kujul 21. mail 1919 Asutava Kogu ldkoosolekule. Asutava Kogu ldkoosolek arutas
eelnu kolmel lugemisel ja vttis 4. juunil 1919 vastu Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra,
mis hakkas kehtima 9. juulil 1919. Ajutine valitsemise kord on kolmas Eesti omariiklust konstitu-
eeriv igusakt, n- eelkonstitutsiooniline akt. Lisagem, et ajutise valitsemiskorra ldised phimt-
ted leiame me hilisemast, 1920. aasta phiseadusest.
Ajutine valitsemise kord iseloomustas Eestit kui iseseisvat, rippumatut ja demokraatlikku va-
bariiki, mras esialgsed riigipiirid ning loetles maa-alad, mis kuuluvad Eesti riigile. Riigikeelena
stestati eesti keel, samas anti vhemusrahvustele tagatised oma keele kasutamisel. Nii nagu
iseseisvusmanifestki sisaldas ajutine valitsemise kord ulatuslikku kodanike phiiguste ja
17
LhiLevaade phiSeaduSe ajaLooSt
vabaduste kataloogi. Lisandusid sotsiaalsed igused: tasuta kohustuslik emakeelne algharidus;
igus saada maad harimiseks ja eluasemeks; igus saada td; tkaitse; emade kaitse; toetus
riigilt nooruse, vanaduse, tvimetuse ja nnetuse korral jm. Ajutine valitsemise kord muutis
riigi valitsemiskorda. Krgeim vim Eestis kuulub rahvale, kelle nimel ja valikul teostab seda
Asutav Kogu. Asutava Kogu peamised lesanded olid phiseaduse vastuvtmise, maakorral-
duse ja thtsamate hiskondlike uuenduste kindlaksmramine. Asutav Kogu oli pdev vastu
vtma kiki seadusi. Olgu mrgitud, et tagatud oli Asutavas Kogus vastuvetud seaduste pa-
nek rahvahletusele, kui seda nuab 25 000 hleiguslikku kodanikku vi 1/8 Asutava Kogu
koosseisust. Tagatud oli samuti rahvaalgatus. Ajutine valitsemise kord kehtestas, et kik senised
seadused ja mrused jvad kehtima, kuni Asutav Kogu, valitsus vi muud seaduslikud vimud
neid seaduslikus korras ei thista, muuda ega tienda vi kuni ajutine valitsemise kord ise pole
neid thistanud, muutnud vi tiendanud.
Asutav Kogu vttis Eesti riigi esimese phiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see oli pealkir-
jastatud Eesti vabariigi phiseadus. Selle ametlik tekst avaldati 9. juuli 1920. a Riigi Teatajas
(RT 1920, 113/114). Phiseadus justus 21. detsembril 1920.
Esimest phiseadust vib iseloomustada kui demokraatliku rahvusliku iguskorra tippakti.
Selles phiseaduses on esile tstetud igusriigi idee. Esiteks realiseeris phiseadus vimude
lahususe idee (-d 35, 57 ja 68); teiseks stestas isikute phiiguste ssteemi (II ptk Eesti koda-
nikkude phiigustest). Phiseadus kehtestas le paarikmne phiiguse. Vrib mrkimist, et
peale isiku- ( 8), eluaseme- ( 10) ja omandiiguse ( 24) ning kigi isikute vrdsuse seaduse
ees ( 6) oli stestatud ka vhemuste kaitse. Eraldi vrib rhutamist riigi rahva ksitus. Nimelt
ksitati riigi rahvast riigiorganina, rhutades sellega rahva kui avaliku vimu alge thtsust. Rii-
givimu krgeimaks teostajaks luges phiseadus rahvast, kes teostas riigivimu hleiguslike
kodanike kaudu rahvahletuse, rahvaalgatuse ja Riigikogu valimise teel. Seadusandlikku vimu
omavaks rahvaesinduseks oli Riigikogu, mis valiti kolmeks aastaks proportsionaalse valimisss-
teemi abil ldistel, hetaolistel ja otsestel valimistel salajase hletamise teel. Titevvim kuulus
Vabariigi Valitsusele, mille eesotsas oli riigivanem. Valitsus sltus tielikult Riigikogust.
Esimese phiseadusega oli Eesti riigil iguseks vormitud kik liberaalsele rahvusriigile oma-
sed ja vajalikud phitunnused: see, kes moodustab riigi rahva ja milline on riigi territoorium, ning
ka see, milles leiab vljenduse Eesti omariikluse suvernsus. On ldtunnustatud, et iguse aja-
l alab sal, ks sll panb kra s looa. Esl ol nnas vmalk rna nis-rida ja legitimeerida rahvusliku iguskorra loomise teel alates 20. sajandi teise kmnendi lpust.
Niinimetatud eelkonstitutsiooniliste aktide kaudu juti 1920. a mandrieuroopalikus iguskultuuris
kige olulisema rahvusriigi seaduse, phiseaduse vastuvtmiseni.
Kuid Riigikogu killustatus, mis phjustas valitsuste sagedase vahetumise, sundis ige pea
rkima phiseaduse muutmise vajadusest. 1920. aasta phiseadust oli vimalik muuta ja tien-
dada rahvahletusel: kas siis Riigikogu ettepanekul, millele pidi jrgnema rahvahletus, vi
rahvaalgatuse korras algatatud rahvahletusel. Esimene katse phiseaduse tiendamiseks
tehti 1924. a ja see oli ilmselt ajendatud enamlaste lestusust. Nimelt pakkus K. Pts saadi-
kurhmadele idee stestada parlamendi poolt valitava vabariigi presidendi institutsioon. Hle-
tamiseni see kava ei judnud. Esimeseks Riigikogu juhatusele esitatud eelnuks oli Riigikogu
Pllumeestekogude rhma poolt 1926. aastal esitatud Phiseaduse muutmisseaduse eelnu.
18
SiSSejuhatuS
Muu hulgas ngi eelnu ette rahva valitava presidendi ameti kehtestamise. Kuid ka see eelnu ei
judnud hletuseni. Olgu lisatud, et igusteadlased judsid VII igusteadlaste peval J. Uluotsa
ettekande alusel otsusele, et phiseaduse muutmiseks puudub vajadus, sest kehtiv phiseadus
annab piisavalt vimalusi nii valitsusele kui ka riigivanemale oma vimu teostamiseks.
Jrgmised katsed muuta phiseadust tehti kolmekmnendate aastate alguses. Pllumeeste-
kogude ja Rahvaerakonna esindajate poolt esitati 1932. a alguses Eesti vabariigi phiseaduse
muutmise seaduse eelnu. Et eelnu esitajad pidid ise kandma eelnu trkikulud, siis ji eelnu
avaldamata ning Riigikogu juhatus lpetas menetluse. Samasisulise eelnu algatas ka Riigiko-
gu ning arutas seda 1932. a veebruaris. Eelnu otsustati panna rahvahletusele, mis toimus
13.15. augustil 1932. Rahvahletus aga ei nnestunud, sest vastu oli enamik hletanutest ja
nii ei saanud Eesti veel presidenti ning ka Riigikogu suurus ji muutmata.
1932. a novembris vttis Riigikogu vastu otsuse, milles lubati phiseaduskomisjonil esitada
Riigikogule uus phiseaduse muutmise eelnu. Uue eelnu aluseks veti rahvahletusel juba
lbikukkunud eelnu ning igupoolest oli see Riigikogu samm vastukaaluks vabadussjalaste
tegevusele, kes organiseerisid rahvaalgatuse korras phiseaduse muutmist. 1933. a jaanuaris
esitas phiseaduskomisjon eelnu Riigikogu juhatusele ja see otsustati panna rahvahletusele.
Rahvahletus toimus 10.12. juunil 1933, kuid seda tabas sama saatus mis eelmistki. Eelnu
vastu oli 2/3 hletanutest.
Kolmas tsine katse muuta phiseadust veti ette rahvahletusel 14.16. oktoobrini 1933.
Sedakorda oli tegemist vabadussjalaste poolt rahvaalgatuse korras esitatud eelnuga. Kuigi
Riigikogu muutis eelnevalt phiseaduse rahvahletusega vastuvtmise korda, et tkestada
vabadussjalaste eelnu vastuvtmist (tstis oluliselt rahvahletusel phiseaduse vastuvtmi-
seks vajalikku hlteenamust), veti see eelnu vastu suure hlteenamusega. Rahvahletuse
tulemusel uuenenud phiseadus muutis Eesti riigi valitsemisvormi, mis kokkuvtvalt thendas
pret autoritaarsuse poole.
Phiseaduse sisulised muudatused olid nii olulised, et hakati rkima uuest, 1933. a phisea-
dusest. Formaalselt oli tegemist kehtiva 1920. a phiseaduse uue redaktsiooniga. Phiseaduse
uus redaktsioon justus 24. jaanuaril 1934. Valitsemisel stestati mitmeid muutusi. Riigikogu
koosseisu vhendati 100 liikmelt 50-le, proportsionaalse valimise phimtet tiendati isikuvalimi-
se vimalusega, Riigikogu enda volitused pikenesid kolmelt aastalt neljale. Muutus riigivanema
valimise kord ja tema igused suurenesid. Niteks oli riigivanemal phiseaduse muudatuste jrgi
igus riiklikel kaalutlustel vlja kuulutada Riigikogu ennethtaegsed valimised, piiratud vetoigus,
igus riiklikel kaalutlustel lpetada ennethtaegselt Riigikogu korraline istungjrk, dekreediigus,
valitsuse moodustamise ainupdevus ning kohtunike nimetamise igus Riigikogu poolt pakutud
kandidaatide hulgast. Eesti sai endale peaministri institutsiooni.
Muudetud phiseaduse alusel ei valitud ei Riigikogu ega riigivanemat. Kll on phjust r-
kida alanud vaikivast ajastust. Riigivanema lesannetes tegutsev peaminister K. Pts kehtestas
12. mrtsil 1934 riigis kuueks kuuks kaitseseisukorra, et takistada Vabadussjalaste Liidu vi-
mule psemist. Oma sammudest informeeris ta Riigikogu, kes nustus kaitseseisukorra keh-
testamisega. Riigikogu katkestas riigivanema soovil oma tegevuse. Kaitseseisukord ise kehtis
formaalselt kuni 1939. a 12. septembrini. 1935. a peatati siseministri mrusega erakondade ja
teiste poliitiliste hingute ja nende liitude tegevus (v.a 1935. a loodud Isamaaliit). Vabadussja-
laste organisatsioonid olid juba seoses kaitseseisukorra kehtestamisega keelatud. Siiski esitasid
19
LhiLevaade phiSeaduSe ajaLooSt
vabadussjalased 1935. a septembris oma teise eelnu phiseaduse muutmiseks. Riigivanem
keeldus 1935. a oktoobris vabadussjalaste eelnule ametlikku kiku andmast. Vaikival ajastul
esitati ka teine phiseaduse muutmise eelnu Riigikogu kolme liikme poolt. Ka siin ei andnud rii-
givanem eelnule ametlikku kiku. Suvernsuse kandjaks kujunes rahva asemel vim ja selline
konstitutsiooniline interreegnum kestis 1938. aastani.
Phiseaduse 1933. a redaktsioon ning muu iguslik tegelikkus olid omapraseks intertempo-
raalseks iguseks (leminekusteteks), mis sundis nii rahvast kui ka poliitikuid thelepanelikult
suhtuma riigiiguslikesse arengutesse Eestis. On selge, et ei inter partes ega veel vhem inter
omnes saa olla tielikku ksmeelt. Siiski on tendentsina theldatav liikumine riigi suvernsuselt
rahvasuvernsuse poole, seda siiski piiratult.
Tsiselt vetav samm uue phiseaduse poole tehti 23.25. veebruari 1936. a referendumil,
kus eelnus Eesti rahva otsus Rahvuskogu kokkukutsumiseks ksiti, kas oleks vaja kokku kut-
suda kahekojaline Rahvuskogu, et tiendada ja/vi asendada 1933. a phiseadust. Rahvuskogu
kokkukutsumine sai heakskiidu. Riigivanem kutsus 1936. a detsembris valitud Rahvuskogu kok-
ku 1937. a veebruaris ja kokkutulnud Rahvuskogule esitas riigivanem uue phiseaduse eelnu.
Rahvuskogu vttiski vastu uue phiseaduse, esitades t tulemused riigivanemale. Riigivanem
kuulutas phiseaduse ja selle elluviimise seadused 17. augustil 1937 Kadrioru lossis pidulikult
vlja ja uus phiseadus justus 1. jaanuaril 1938.
1937. a phiseadus oli tublisti mahukam seni kehtinust. Nimelt sisaldas 1920. a phiseadus
89 paragrahvi, aga 1937. a phiseadus 150 paragrahvi. Phiseaduses oli ulatuslik peatkk Eesti
kodanikkude igused ja kohustused 27 paragrahviga, samas krbiti oluliselt rahva osalemist
riigivimu teostamisel. Niteks loobuti rahvaalgatuse korras seaduste vastuvtmisest. Rahva-
hletus oli vimalik ainult presidendi nusolekul phiseaduse muutmiseks. Nii jid riigivanema
snad kodanike krgeimast vimust deklaratiivseteks, sest otsene demokraatia oli asendunud
esindusdemokraatiaga. Phiseaduses pti jtkuvalt realiseerida igusriigi idee seda osa, mis
nuab vimude lahusust ja tasakaalustatust. hekojalise parlamendi asemele tuli kahekojaline
ja Riigikogu hakkas koosnema Riigivolikogust ja Riiginukogust; seati sisse suure, riigivanema
pdevusega sarnane presidendi institutsioon; nhti ette iguskantsleri institutsioon, kelle nimetas
ametisse president ja kelle lesanne oli valvata avalik-iguslike asutuste tegevuse seaduspra-
suse le eelkontrolli vormis.
23. augustil 1939 kirjutasid Nukogude Liit ja Saksamaa alla MolotoviRibbentropi paktile
ja selle lisaprotokollidele, mis thendas Eestile kuulumist Nukogude Liidu huvi- ja mjusfri.
28. septembril 1939 kirjutas Eesti alla nn baaside lepingule. Eesti Vabariigi okupeeris 1940. a
Nukogude Liit Eesti ei saanud oma iseseisvust realiseerida pool sajandit kestnud okupatsioo-
ni ajal.
Uus hiskondlik-poliitiline situatsioon kujunes Eestis 1980. aastate keskpaigast alates ja oli
so kommnslk rm kraa NSV Ls a Ia-Eroopas. Sll proo smsks phiseaduslikuks aktiks (mitte eelphiseaduslikuks aktiks, sest Eesti riik eksisteeris, vaatamata
okupatsioonile, edasi de jure ja toimis ka tema 1937. a phiseadus, mille alusel tegutses eksiil-
valitsus) viks pidada akti, millega kuulutati ajalooliselt kujunenud sinimustvalge vrvikombi-
natsioon Eesti rahvusvrvideks (vrd 1937. a phiseaduse 6 lg 1) ning rukkilill ja suitsup-
suke Eesti rahvussmboliteks. Selles aktis on oskuslikult hendatud riik ja rahvas, riiklikud
ja rahvussmbolid. Sellist riigi ja rahva hendamise taktikat kasutati taasvabastamise teel
20
SiSSejuhatuS
jrjekindlalt, andes rahvale tema koha nii riigivimu aluse ja kandja kui ka krgeima riigivimu-
organina. Rahva thtsust taasiseseisvumisel nitavad ilmekalt ka rohkem kui 900 000 toetusall-
kirja, millele tuginedes vttis lemnukogu 16. novembril 1988 vastu deklaratsiooni Eesti NSV
suvernsusest, konstitutsiooniparandused ja otsuse mitte toetada unitaarriigi loomist taotlevaid
NSV Liidu konstitutsiooni ja valimisseaduse parandusi. Deklaratsiooniga rhutas lemnuko-
gu Eesti iseotsustamisigust kuni konstitutsioonilise otsustamisiguseni vlja. Olemuslikult on
tegemist phiseadusliku aktiga, mida vib vrrelda Maanukogu 15. (28.) novembri 1917. a ot-
susega krgemast vimust. Nimetatud akti phiseaduslikku olemust rhutavad sellega tehtud
konstitutsiooni muudatused, sh eriti maa, loodusvarade, philiste tootmisvahendite, transpordi- ja
sidevahendite, pankade, kaubanduse jne kuulutamine Eesti ainuomandiks (kuulusid NSV Liidu
konstitutsiooni phjal vaid NSV Liidu ainuomandisse); era- ja segaomandi lubamine; kodanike ja
juriidiliste isikute konstitutsiooniliste iguste kohtuliku kaitse vimaldamine jne.
Rahva ja riigi suhete le kujunes elav diskussioon seoses ksimusega Eesti NSV riigikeelest.
Eesti keele riigikeeleks tunnistamine (vrd 1937. a phiseaduse 5) li kindla aluse eesti rahva
ja tema kultuuri silimiseks ja arenemiseks (vrd 1937. a phiseaduse ja 1992. a phiseaduse
preambulit). Samuti oli omariikluse taastamisega seoses oluline kohaliku omavalitsusssteemi
taasloomine, mille ngi ette lemnukogu 8. augusti 1989. a otsus. See otsus ngi ette lemine-
ku tsentraliseeritud nukogude ssteemilt riigivalitsemise ja omahalduse kindlapiirilisele erista-
misele ning territoriaalse haldusstruktuuri reorganiseerimise.
Thelepanuta ei saa jtta oma territooriumi majanduslikku kasutamist koosklas 16. novemb-
ri 1988. a konstitutsiooniparandusega. Selleks ttati vlja Eesti isemajandamise kontseptsioon
(IME). Eesti Vabariigi omandiseadus ja omandireformi aluste seadus, Eesti Panga asutamine,
1992. a rahareform jne suunasid majanduse uutele alustele: terviklikule ja NSV Liidu rahvama-
jandusssteemist eraldatud arenguteele. Seda oli sunnitud aktsepteerima ka NSV Liidu kesk-
vim, niteks NSV Liidu lemnukogu otsuses Balti riikide majanduslikust iseseisvusest.
1989. a muutus suhetes NSV Liidu keskvimuga heks kesksemaks ksimuseks Molotovi
Ribbentropi paktile (MRP) igusliku hinnangu andmine. lemnukogu 12. novembri 1989. a
otsus Ajaloolis-iguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sndmuste kohta kvali-
isrs Ess 1940. a omn arssoonks, salsks okprmsks nn Es Vabar annekteerimiseks NSV Liidu poolt, mistttu Eesti Vabariigi riikliku korra vgivaldne muutmine
oli rahvusvahelise iguse seisukohalt kehtetu, sh Eesti Vabariigi llitamine NSV Liidu koosseisu
igusthine. Juriidiliselt thendas see Eesti tunnistamist okupeerituks ja annekteerituks, st enam
mitte liiduvabariigiks, vaid riigiks, kes taotleb iseseisvuse taastamist ja okupatsiooni lpetamist.
lemnukogu 30. mrtsi 1990. a otsusega Eesti riiklikust staatusest kinnitati, et Eesti on oku-
peeritud riigi staatuses, kuid tema iguslik jrjepidevus kestab edasi de jure. Nimetatud otsusega
kuulutati vlja leminekuperiood, mis pidi lppema phiseaduslike riigiorganite moodustamise-
ga. Samast kuupevast prineb deklaratsioon Eesti NSV lemnukogu ja Eesti Kongressi koos-
tst, millega tunnustati Eesti Kongressi Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskoguna ja Eesti
Vabariigi riigivimu taastajana ning avaldati valmidust temaga koostd teha. Eesti Kongress
pidas oma esimese istungi 11.12. mrtsil 1990 ja valis oma alaliseks organiks Eesti Komitee.
leminekuperioodi phiseaduslike aktide seas on thtsamad lemnukogu 8. mai 1990. a sea-
dus Eesti smboolikast, millega taastati Eesti Vabariigi ametlik nimetus ja rakendati 1937. a
phiseaduse -d 1, 2, 4, 5 ja 6; 16. mai 1990. a seadus Eesti valitsemise ajutise korra alustest
21
LhiLevaade phiSeaduSe ajaLooSt
ja lemnukogu otsus samast kuupevast Eesti Vabariigi lemnukogu tegevusprogrammist
lemineku perioodil Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni ja valitsemise ajutisest korrast.
Need olid programmilised dokumendid leminekuperioodi seadusandluses ja riiklikus tegevuses,
sh uue phiseaduse vljattamisel.
Olgu mrgitud, et 1989. a avaldas I. Grzin Eesti Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi phi-
seaduse eelnu ning 1990. aastal avaldasid E. Talvik ja J. Kaljuvee Eesti Vabariigi phiseaduse
eelnu.
3. mrtsil 1991 toimunud referendumil, millest vttis osa 82,86% hleiguslikest isikutest,
andis jaatava vastuse ksimusele Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sltuma-
tuse taastamist? 77,83% hletanutest.
Riigiprdekatse Moskvas 19. augustil 1991 li soodsa pinnase Eesti iseseisvuse vljakuu-
lutamiseks Eesti Vabariigi lemnukogu poolt 20. augustil 1991. Ka seda otsust Eesti riiklikust
iseseisvusest vib ksitada kui phiseaduslikku akti. Nimelt nhti otsuses ette moodustada p-
hiseaduse vljattamiseks Phiseaduse Assamblee. Assamblee moodustasid Eesti Kongressi
ja lemnukogu esindajad pariteetsetel alustel. Phiseaduse Assamblee sai rakenduse prast
lemnukogu 3. septembri 1991. a otsuste Phiseadusliku Assamblee valimistest ja Eesti Va-
bariigi Phiseadusliku Assamblee tlesannetest ja tkorraldusest vastuvtmist. Assamblee
avaistung peeti Toompeal 13. septembril ja selle esimeheks sai Tnu Anton (lemnukogu saa-
dik). 11. oktoobril otsustas assamblee Eesti Vabariigi les ehitada tasakaalustatud parlamen-
taarse demokraatia phimtetest lhtuvalt. Eesti Riigiarhiivi fondi 2324 nimistu 1 siliku 12 leh-
tedelt 421432 leiame Eesti Vabariigi Phiseaduse Assamblee lkituse eesti rahvale, mille see
koostas oma tegevuse lpuks. Lkituses on eldud, et Phiseaduse Assamblee on oma t
lpetanud ning Eesti Vabariigi phiseaduse ja phiseaduse rakendamise seaduse eelnud on
valminud. Rahvahletusele panekuks valmis phiseaduse eelnu tugineb Eesti Vabariigi vara-
sematele phiseadustele ning on nende loomulik jrglane. Uus phiseadus lhtub inimiguste
tunnustamise ja parlamentaarse demokraatia phimtetest ning rahva kestvuse elulisest huvist.
Ka prdutakse eesti rahva poole ettepanekuga vtta phiseadus koos selle rakendamise sea-
dusega vastu. Lkituses avaldatakse veendumust, et oma toetava otsusega astub eesti rahvas
mrava sammu Eesti riikluse kindlustamise raskel teel. Assamblee esitatud phiseaduse eelnu
kiitis lemnukogu 20. aprilli 1992. a otsusega heaks ja otsustas selle panna rahvahletusele.
Rahvahletus phiseaduse vastuvtmiseks toimus 28. juunil 1992. Hleiguslike kodani-
ke nimekirjadesse oli kantud 669 080 isikut, kellest osales hletamisel 446 708. Phiseaduse ja
rakendusseaduse eelnude poolt andis oma hle 407 867, vastu oli 36 147 kodanikku.
Vastavalt Eesti Vabariigi phiseaduse rakendamise seaduse -le 9 justus phiseadus vas-
tuvtmise kuupevast, seega 28. juunist 1992. Algas uus ajajrk Eesti riigi ja iguse ajaloos.
Phiseaduse ja selle rakendamise seaduse vigadeta tekst on avaldatud Riigi Teataja 1992. aasta
26. numbri kordustrkina.
Kesolevate kommentaaride koostamise ajal avaldas J. Raidla mtte selle kohta, et kuigi p-
hiseaduse retrospektiivsel analsil on oma vrtus, kujutab phiseaduse anals selles pers-
pektiivis midagi veelgi olulisemat. Eelkige pidas ta silmas neid muutusi, mis toimuvad Euroopa
Liidu riigiiguslikus staatuses ja mille toimet arusaamadele meie phiseadusest ei saa kuidagi
eirata. Kuigi phiseaduse tlgendamisruum on vrreldes tavaseadustega suurem siin on isegi
seaduse mttel suurem regulatiivne thendus , pole see tlgendamisruum piirideta. Seeprast
22
SiSSejuhatuS
on mdapsmatud phiseaduse enda uuendamise eeltd. Tartu likooli igusteaduskonnas
loodi 2010. a riigi- ja rahvusvahelise iguse instituut, mille heks kandvaks eesmrgiks ongi kes-
kenduda mitte ainult riigiigusliku akadeemilise potentsiaali koondamisele ja vastava diskursuse
kanaliseerimisele, vaid kaasaaitamisele liikumisel uuendatud Eesti Vabariigi phiseaduse poole.
Igati ratsionaalne on Riigikohtu ldkogu seisukoht kohtuotsuses 3-4-1-6-12 (nn ESM kaasus),
mis rgib sellest, et hoolimata Eesti Vabariigi phiseaduses stestatud rangest suvernsus-
klauslist peab suvernsuse sisustamisel arvesse vtma ndisaegset konteksti.
Kesolevad kommentaarid, mis jtkavad meie phiseaduse sstemaatilise kommenteerimi-
se traditsiooni, pavad anda tnapevase pildi phiseaduse mttest olukorras, kus taasiseseis-
vumisest on mdunud juba rohkem kui viiendik sajandist, kus Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik
kaheksa aastat, kus olulise panuse meie phiseaduse tlgendamisse on andnud Eesti kohtud
ning igusteadlased, kuid ka avalik arvamus.
PHISEADUS IGUSKoRRA TIPPAKTInA: PHISEADUSE AlUSPHImTETEST,
VRTUSTEST jA TlGEnDAmISEST
28. juunil 1992 tegi eesti rahvas omariikluse mttes phimttelise valiku, hletades Eesti Vaba-
riigi phiseaduse poolt. Omariikluse tingimustes peabki iguslike lahenduste leidmine tuginema
riiklikult organiseeritud hiskonna seest tulenevatele valikutele. Tnapevasel demokraatlikul
hiskonnakorraldusel on mned phimttelised alused, millest tegeliku demokraatia taotlejad
peavad kinni pidama. Riigi jaoks on ainukene vimalus ennast legitimeerida iguse abil ja kau-
du. Oluline on arvestada sellega, et Eesti iguskord on kuulunud ja kuulub mandrieuroopalikku
iguskultuuri. iguskorra aluseks on antiikse Rooma iguskultuur. Selles iguskultuuris kujunes
iguskord normiloomingu kaudu. Eesti riik ehitab les meie rahvuslikku iguskorda samuti igus-
norme luues. Seejuures peab normiloomingu tulemus olema piisavalt ldine, samas arusaadav.
See on vajalik phjusel, et nii tavainimesed kui ka iguse rakendajad viksid vimalikult vhe
pingutades vastu vtta juriidilist thendust omava ja igusele vastava otsustuse.
Mandrieuroopaliku iguskultuuri olemust rhutab kehtiv phiseadus, kui see stestab, et riigi-
vimu teostatakse ksnes phiseaduse ja sellega koosklas olevate seaduste alusel (PS 3).
Legitimeerimist igusnormide abil tuleb iseloomustada nende kehtivuse kaudu. Probleem on
selles, et phiseadusnormi juriidiline kehtivus ei garanteeri selle kehtivust sotsiaalses mttes.
Teisisnu on olnud normide legitiimsus ja nende sotsiaalne kehtivus alati kaks ise asja. Tnape-
vane legitimeerimine kujutab endast lppastmes kommunikatiivset ratsionaalsust. igust saab
olla hiskonnas niipalju, kuipalju iguse subjektid seda oma kitumise kaudu lppastmes vlja
nitavad. Selleks et legislatiivsed pingutused vilja kannaksid, peavad kehtivast igusest tulene-
vad nudmised realiseeruma iguse subjektide kitumises. Nii oleme thelepanu juhtinud hele
vga olulisele tahule iguse tnapevases mistmises. Sama loomulikult kuuluvad iguse tna-
pevase mistmise juurde arusaam igusest tema objektiivses mttes, igusest kui suverni
poolt kirja pandud (formaalselt kindlaksmratud) igusest. Sama loomulik on igusest arusaam
tema subjektiivses thenduses ehk objektiivsest igusest iguse subjektile tulenevast ja kuulu-
vast kitumismudelist. Kuid ndisajal on iguse traditsioonilistele tahkudele oluline lisada aru-
saam igusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonissteemist. igus haarab
endasse kik selle, mis on seotud inimkitumise iguslikult relevantse osaga. Selleprast on
23
phiSeaduS iguSkorra tippaktina
iguse tunnetamiseks vaja nha ja tunnustada seda normatiivset korrelatsiooni, mis eksisteerib
iguse ja hiskonna vahel. Rhutada tuleb seda eesktt konstitutsiooniiguse normide tunneta-
mise kontekstis, sest nende abstraktsuse aste on vrreldes suure osaga lejnust iguskorrast
suurem ning seosed iguse sotsiaalsete dimensioonidega raskemini tabatavad. Arvesse vttes
iguse tnapevast ksitust, on kommentaarides ptud phiseaduse norme sisustades mitte
distantseeruda pikka aega mandrieuroopalikus igusmtlemises domineerinud iguspositivis-
mist, kuid samas seda ka mitte le thtsustada. igus ei saa olla ega olegi paljalt indiviidide vi
nende henduste otsustuste resultaat. igus vajab funktsioneerimiseks tegelikkuses toimivat
kommunikatsiooni.
Phiseadusest arusaamine peab tuginema korrastatud igusmtlemisele. Mandrieuroopali-
kus igusmtlemises on viimastel aastakmnetel toimunud kvalitatiivne muutus ning igusmt-
lemise vundamendiks on kujunenud vrtused. Vga paljude Euroopa riikide rahvuslike igus-
kordade ratsionaalses tunnetamises on sellele tasemele juba jutud. Tsi, leminek uuele kva-
liteedile igusmtlemises on vtnud suhteliselt palju aega. Eestis on tsiseid mrke lbimurdest
igusmtlemise tnapevasele tasemele. Samas tuleb nustuda taasiseseisvumisjrgse esime-
se Riigikohtu esimehe R. Marustega, kes vitis, et meie mtlemist piirab ajalooline traditsioon,
positivistlik arusaam igusest, mis oli levinud Euroopas ja ka Eestis 20. sajandi esimesel poolel.
Ta lisas, et see ei ole ainult kohtunike probleem, vaid juristide ja iguspoliitikute probleem terviku-
na. Kui vhemalt Euroopa kultuuriruum on vrtusjurisprudentsile mber llitunud aastakmnete
vltel, siis meie oleme silmitsi olukorraga, kus tuleb teha selline mberllitus suhteliselt lhikese
aja jooksul. Kohtunike kutsehingu esimees A. Jks tles 1997. aastal, et kohtunikke raputas
diskussioon iglase ja vrtustele orienteeritud igusemistmise ning seadusest tuleneva koh-
tupidamise kohast Eesti igusssteemis. Kik see thendab eelkige seda, et just phiseaduse
seadusethe taga tuleb osata nha vrtusi. Vrtusjurisprudents tunnustab seadusest krge-
mal seisvaid vrtusmastaape ja loeb ennast nendega seotuks. Phiseadusest arusaamisel tu-
leb osata vrtusmastaape konkretiseerida.
Phiseaduse enda struktuuris on vrtused domineerival kohal preambulis. Preambulis sisal-
duvad suure ldistusastmega vrtused mjutavad phiseaduse muid stteid, kujundades selli-
selt phiseaduse mtet. Loomulikult leiame ldkehtivaid vrtusi phiseaduse preambuli krval
ka phiseaduse muudest osadest. Veel enam, phiseadusega seoses on vajalik rhutada vr-
tuste regulatiivset iseloomu. Regulatiivseks (korrastavaks) teeb phiseaduses sisalduvad vr-
tused asjaolu, et nad kuuluvad phiseadusesse. On selge, et meist igahel on vrtuskogemusi,
mida saab kas heaks kiita vi hukka mista. Tunduvalt raskem on aga seevastu saavutada vr-
tuskogemuste laia baasi, mis saab phineda vrtusmastaapidel. Phiseadusest arusaamiseks
vajalikud vrtusmastaabid on kirjas phiseaduses eneses. Nii niteks on phiigustega seoses
hiskonnas valitsev iguslik eetos kirjas philiselt phiseaduse teises peatkis. Selline olukord
on loomulik, sest hiskonnas on alati midagi sellist, mis garanteerib laiaphjalise kooskla. Prob-
leemiks on aga see, et phiseaduses sisalduvad vrtused ei moodusta sellist vrtuskorda,
mis oleks tiuslik ehk vaba lnkadest. Vrtused ise, nende kvaliteet on pidevas muutumises.
Seetttu on ksimus juba valitsevast vi enam mitte valitsevast vrtusest pidevalt pevakorral.
Nii pole vrtused identsed phiseadusega, mille kaudu ja abil me neist teavet saame.
Phiseaduses leiduvatel vrtustel on vga erinev loomus. Nii vib eristada klbelisi, sot-
siaalseid, igusriiklikke jm vrtusi. Nende vrtuste skaala pole mitte ksnes ulatuslik, vaid ka
24
SiSSejuhatuS
teatud ulatuses muutuv. Niteks leidis Riigikohus ldkogu otsuses 3-4-1-6-12 (nn ESM kaasus),
ka roala maanslk a inansln kslkks klb alas Es klmss roala riikide sekka Eesti phiseaduslike vrtuste hulka.
Kui aga ksida, kas me vime leida phiseadusest mingi lima vrtuse, mis on aluseks
igusriiklikult organiseeritud Eesti riigile, siis vib sellele vastata phimtteliselt jaatavalt. Jutt
on inimese ja riigi omavahelistest suhetest. Eesti omariikluses pole inimene loodud riigi jaoks,
vaid riik on loodud inimese jaoks. Phiseaduse preambul konstateerib, et riigi kindlustamise ja
arendamise mte on riigi rahva, keele ja kultuuri silimise tagamine lbi aegade. Inimese prio-
riteet riigi ees pole riigi kehtestatud, vaid riik tunnustab seda kui inimesele loomulikult kuuluvat
omadust. Riik reguleerib inimese kitumist sel mral, et see ei riivaks phjendamatult tema
vabadust ja kindlustaks avaliku huvi realiseerumise. igupoolest pole lim vrtus iseenesest
juriidiline miste, vaid eetiline kategooria. Kuid sattudes phiseadusesse selle alusvrtusena,
muutub ta nagu eespool mrkisime juriidiliseks ehk siduvaks phimtteks. Olgu lisatud,
et limat vrtust peab aktsepteerima ja realiseerima kigepealt Eesti riik ise. Kik kolm riigi-
vimu seadusandlik, tidesaatev ja kohtuvim peavad tegutsema selle nimel, et tagada lpp-
astmes inimesele kuuluvad igused ja vabadused. Nii ei saa iguste ja vabaduste realiseerimise
hindamisel riigi poolt tulla kne alla otstarbekohasus, vaid eelistus on alati igustel ja vabadustel
endil. Seega thendab inimese ja tema iguste ja vabaduste tunnistamine krgemaks vrtu-
seks seda, et riigil pole ilma seadusliku aluseta vimalik sekkuda inimese tegevusvabadusse.
Taoline phimte realiseerub keerulise vimumehhanismi abil, milles osalevad kik riigiorganid
ja kasutatakse kogu igusssteemi. Sellegi phimtte leiame phiseadusest.
Sissejuhatuses tahaks thelepanu juhtida ka rahvasuvernsusele. Nimetatud kategooria
on vrtuseks igas tnapevases ja demokraatlikus konstitutsioonis. Rahvasuvernsuse s-
testab phiseaduse 1 lg 1: Eesti on iseseisev ja sltumatu demokraatlik vabariik, kus krgei-
ma riigivimu kandja on rahvas. Seega on phiseaduse jrgi igasuguse riigivimu esmaseks
iguslikuks aluseks rahva tahe. hest kljest tuleb thele panna, et tegemist ei ole rahvuse
suvernsusega. Teiselt poolt ei thenda rahvasuvernsus seda, et kik inimesed, kes elavad
riigi territooriumil, kuuluksid riigi rahva hulka. Rahvasuvernsuse kandjaks on see osa riigi ela-
nikkonnast, kellega riigil on juriidiline side ja seda peaasjalikult kodakondsusinstituudi kaudu.
Juba Cicero on juhtinud thelepanu sellele, et riigi rahvas pole mitte igasugune suur inimeste
hendus, vaid selline hendus, keda seovad hised huvid ja lugupidamine kehtiva iguse vastu.
Riikides, kus elab mitmeid rahvusi, vib tusetuda ksimus naturalisatsiooni dimensioonidest.
Eestis ongi juhtunud nii, et okupatsiooniaegseid migratsiooniprotsesse mjutati sihilikult Eesti
kahjuks. Nii peaks meil kodakondsuse andmine riigi rahva formeerimine olema seotud nnes-
tunud integratsiooniprotsessidega. Kll ei saa kodakondsus integratsiooni asendada, see peab
olema kodakondsuse andmise eelduseks. Mned Euroopa riikide phiseadused stestavad
seeprast rahvasuvernsuse kandjana mitte lihtsalt rahva, vaid paljurahvuselise rahva. Samas
on riike, mille phiseadus ei stestagi rahvasuvernsuse phimtet, lugedes seda tsiviliseeri-
tud maailma lahutamatuks osaks. Rahvasuvernsus on vga tihedalt seotud kodaniku iguste
ja kohustustega. Vastavad stted sisalduvad phiseaduse kolmandas peatkis. Rahva vimu
limuslikkust ei saagi teisiti ette kujutada kui vimu teostavate ksikisikute tegevusena. Rah-
vasuvernsuse realiseerimise ksikasjalikud juriidilised regulatsioonid aga annavad tunnistust
soovist, et tegelikkuses realiseeruks tepoolest rahvasuvernsus, mitte aga niteks mnede
25
egoistlikud vimu juurde psemise katsed. Rahvas teostab oma vimu phiseaduse kohaselt
eri vormides ning jb riigivimu kandjaks ka siis, kui ta riigivimu teostamisel toetub seadusand-
likule, tidesaatvale vi kohtuvimule.
Thelepanu tuleks juhtida hele aspektile rahvasuvernsuse teostamisel. Nimelt tunneb
rahvas ennast suvernsuse kandjana vga selgelt just teatud ajaperioodidel. Siinkohal on sil-
mas peetud Riigikogu valimisi ja rahvahletust. Tundub, et Eesti riigi rahvas soovib ennast
sagedamini tunda rahvasuvernsuse kandjana. Sellest annab tunnistust niteks L. Meri poolt
Riigikogule esitatud presidendi otsevalimiste seaduse eelnu.
Kokkuvtvalt vib vita, et rahvasuvernsus on iguse esmane allikas. Rahva tahe, mis
on leidnud vljenduse juriidiliselt relevantsetes vormides, on Eesti riigi teliseks vundamendiks,
just sealt saab lhtuda iga mandaat, et omariikluses midagi tiustada vi muuta. Mned protses-
sid, mis on toimunud viimasel ajal Euroopa Liidus niteks erinevate stabiilsusmehhanismide
justamine vivad endaga kaasa tuua olukorra, kus rahvas kaugeneb riigi juhtimisest. Ilmselt
on siin vaja kasutada helt poolt traditsioonilisi lahendusi, kus suvernsuse jaotamisel peab
kasutama niteks referendumit, kuid samuti uue kvaliteediga lahendusi ning need saavad olla
Euroopa Liidu liikmesuse tingimustes piirilesed. Samas tuleb tdeda, et phiseadus on elav
seadus, millest tuleb aru saada muutuvates hiskondlikes oludes ja ka muutuvates vrtustes,
kus abiks vivad tulla juba mainitud siseriiklikud lahendused. Nii poleks ilmselt vlistatud isegi
selline olukord, kus rahvas otsustaks rahvahletusel oma krgeima riigivimu kandja rolli riigi-
elu ksimuste lahendamisel muuta.
igusest arusaamise eesmrk on alati iguse adekvaatse tunnetamise saavutamine. Piltli-
kult eldes on tegemist tervikkujundi loomisega igusest. Sellise tervikpildi kujundamine silmas
pidades rahvuslikku iguskorda peab toetuma helt poolt iguskorra kui teatud terviku ja teiselt
poolt selle tippakti, phiseaduse htsuse ehk koherentsuse ideele. iguse teooria tunnetussaa-
vutusi arvesse vttes tuleb thelepanu juhtida kahele alusprintsiibile: esiteks koosklalisust taga-
vale phimttele ja teiseks kontekstilisuse phimttele. Phiseadusest arusaamiseks tuleb neid
alusphimtteid kaasata nii, et ei tekiks vastuolusid phiseaduse enda osade vahel (koosklali-
sus) ning et tekiks selgepiiriline ettekujutus phiseaduse stet puudutavast kohast phiseaduse
tekstis (kontekstilisus).
Eelnevalt rhutasime normatiivse kommunikatsiooni thtsust igusest arusaamisel. Phisea-
dusest arusaamisel tuleb seeprast thelepanelikult analsida phiseaduse tlgendusi, mis on
antud kohtute, eriti konstitutsioonikohtu poolt. Selline igusliku tegelikkuse anals aitab lpp-
astmes parandada iguse reaalset integratsiooni- ja siduvusjudu. On igati loomulik tdeda, et
just konstitutsioonikohtu otsustused peavad olema vrtusotsustuste hierarhias krgeimad. Kuid
ksimus pole ainult hierarhias. Need otsustused peavad olema ka aktsepteeritavad. Loomulikult
on diskuteeritav, kas ja millisel mral phiseadus ja kohtuniku otsustus, mis on langetatud p-
hiseaduse alusel, ldse vajavad avalikku vi eraviisilist aktsepteerimist. Eri riikide pikk kogemus
selles vallas rgib siiski sellest, et phiseadusest arusaamise objektiviseeritud vormidel eriti
konstitutsioonikohtu otsustustel on oluline thendus riiklikult organiseeritud hiskonnaelule.
On juhtunud, et konstitutsioonikohus lheb vastuollu vaikiva enamuse igusteadvusega. Jutt
on inimestest, kelle seaduskuulekus, lojaalsus riigile ja konstitutsioonile on ldiselt iseenesest-
mistetavad. Ilmselt ei saa phiseaduslikkuse jrelevalve kvaliteedi ainumrajaks olla otsuste
ldine aktsepteeritavus, kuid mda vaadata sellest ei tohi. Avatud hiskonnas on phiseaduse
phiSeaduS iguSkorra tippaktina
26
SiSSejuhatuS
interpreteerijate ring lai ning phiseaduse tunnetamise protsess avatud, sellega seoses on siin
alternatiivseid vimalusi. Igatahes peaks selge olema see, et phiseaduse enda tekstist tema
tunnetamiseks ei piisa.
iguskorrale ratsionaalse mtte andmine algab ja lpeb helt poolt seadusandliku protses-
siga ja teiselt poolt iguse (seaduse) realiseerimisega. Mlemad iguskorrale ratsionaalse mtte
andmise faktilised komponendid on teineteisega seotud. Igapevases iguspraktikas, aga samu-
ti igusteoorias esitatakse tihti ksimus, kuidas on vimalik saavutada ratsionaalsust iguse tun-
netamises, iguslikus kitumises, iguslikus otsustamises. Millistel eeldustel ja millistes piirides
on ratsionaalsus iguses ja igusteaduses ldse saavutatav? Kas eksisteerib a priori kehtivaid,
mistuspraseid printsiipe, reegleid ja protseduure? Meie jaoks on siinkohal thtis see, et igus-
korra kui teatud terviku ja selle tippakti tunnetamisel lhtutaks reeglitest, mida viks nimetada
igusteaduse seadusteks. Siin pole loomulikult tegemist seadustega objektiivse iguse thendu-
ses. Tegemist on iguse mistmise jaoks kehtivate printsiipide, reeglite ja protseduuridega, mille
teadmine ning kasutamine aitab mtestada iguslikku tegelikkust ja ka kehtivat phiseadust.
Sa on vmalk nisra rls arsaams mrlss, vmalk on va lar-gissimo sensu ja sensu stricto vahel, millest viimane pab seletada igust, toetudes petusele
igusest ja iguspraktikale. Thtis on siin see, et juristid pavad tlgendada, mitte lihtsalt kriti-
seerida. igus ise on see, mis pakub enda tlgendamiseks pidepunkte. Eesti riik on orienteeritud
igusriiklusele ja selleprast peab siin olema tagatud kigile ps nende endi juriidilist staatust
kirjeldava teabe kui kige selle juurde, mis kuulub igusega korrastatud tegelikkusse. Sellise
juurdepsu hulka kuulub muu hulgas kindlasti seadustest ja eriti phiseadusest arusaamine.
Seaduste keele kui erialakeele omapra (eksaktsus) aga ei vimalda alati edastada seaduste
mtet kigile kergesti mistetavalt. Sellises olukorras ongi kompensatsiooniks kommentaarid.
Kommentaarid ei pretendeeri viimase instantsi tele. Tuleb nustuda arvamusega, et eelki-
ge konstitutsiooniiguse tlgendamisel on diskursuse iseloom, kus metoodiline tpsus ei taga
vaieldamatuid tulemusi. Kll on iga phiseaduse teaduslik kommentaar abiks igusmtlemise
korrastamisel. igusteaduse lesanne ongi iguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni
igaklgne ja ssteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argu-
menteerimise abil. Eessnas mrgitud Eesti Vabariigi phiseadus. Seletustega ja thestikulise
sisujuhiga varustanud Joh. Kaiv, J. Klesment autorid mrkisid ka selle kommentaari eessnas,
et nende t eesmrgiks ei ole riigikorra kriitika, selle eesmrgiks on vaid selgitada maksva p-
hiseaduse eeskirju, kusjuures seletused on ptud rajada peamiselt nii senisele praktikale kui ka
enam-vhem ldtunnustatud vaadetele.
Phiseadusest arusaamise kujundamise objektiks on seaduse tekst, kusjuures teksti tuleb
ksitada iguskultuurilise fenomenina, mitte ksuna. Kehtivast phiseadusest leiame mtte selle
kohta, et titmiseks kohustuslikud saavad olla ksnes avaldatud seadused (PS 3). Nii juhib
phiseadus meie thelepanu ius scriptumi rollile iguskorrast arusaamisel. Phiseaduse keelde
tuleb suhtuda eriti thelepanelikult. C. R. Jakobson on elnud, et keel ja mistus kivad ksi-
kes, sest keel on avalikuks saanud mistus. Tnapevane iguskultuur on juristide jaoks teed
nidanud. Phiseadus on legislatiivne snum, mis on suunatud kigile selle adressaatidele. P-
hiseaduse ja seaduse subjektide vahel toimib vahendajana seaduse tlgendaja.
Eesti hiskonda ja sealhulgas juristkonda huvitavad juba mnda aega ksimused seadu-
se stte ja mtte vahekorrast. Euroopa igusruumi on see probleem kitnud aastakmneid.
27
Tlgendamine on sisult vaba tegevus. Iga seadus, eelkige aga phiseadus peab toimima. Nii
aga juhtub ainult siis, kui kigepealt saadakse seadusest mistuspraselt aru. Mis saab olla veel
thtsam ja vastuvetavam kui tees selle kohta, et seadus peab olema arusaadav selle adressaa-
tidele laias thenduses? Ja veel ei maksaks karta, et seadust kommenteerides kantakse igu-
se ja tegelikkuse le sisuline otsustamine ja vahendamine seadusest iguse konkretiseerimisele
ning nii pole legaalsus enam seotud mitte niivrd igusaktidega, vaid juriidilise metoodikaga. Kui
arvatagi, et seaduste kommenteerimisega kaotab seadusandja tki temale kuuluvat maad, siis
selle kaotatu saab ta endale ju tagasi vita, pidades igustloovate aktide produtseerimisel tera-
selt silmas iguspraktikat ka seaduste kommentaare. Nii pole vaja hirmu tunda ei Riigikogul,
Vabariigi Presidendil ega rahval. Phiseaduse kommentaarid ei sea ei formaalseid ega sisulisi
takistusi selle formaalseks muutmiseks. letada tuleks aga arusaam, nagu oleks juriidiline her-
meneutika vimeline pakkuma ainult vrtusvabu lahendusettepanekuid. Eriti tuleb seda silmas
pidada konstitutsiooniiguses.
Mandrieuroopalik iguskultuur tunneb kaanoneid (canones), mille abil on vimalik tlgen-
damistulemusteni juda. Tegemist on ajaloolise koolkonna rajaja Fr. C. von Savigny poolt igu-
se kohta info saamiseks formuleeritud erineva kvaliteediga ksimustega, mille esiisadeks olid
juristid klassikalise Rooma iguse ajast. iguse kohta on vimalik esitada viis ksimust: keele,
loogika, sstemaatika, ajaloo ja funktsionaalsuse ehk teleoloogia ksimust. Viimati nimetatu-
tega on meldud seisukohti, mis pavad leida vastust igusnormi alguprasele eesmrgile.
Valdavalt saab mandrieuroopaliku iguskultuuri kontekstis iguse tlgendamine alguse hest
osast objektiivsest igusest ehk iguse tekstist. Siiski tuleb rhutada sstemaatilise tlgenda-
mise kaanonit, mille kasutamine vimaldab nha iguskorda tervikuna, mistttu vib sste-
maatilise tlgendamise abil juda iguskorda iseloomustatavate printsiipideni. Sstemaatiline
tlgendamine on ilmselt ks keerukamaid phiseaduse tlgendamise meetodeid. Siia kuulu-
vad nii koosklalisust kui ka kontekstilisust tagavad argumendid; mistelis-sstemaatilised ja
printsiibiargumendid; spetsiaaljuriidilised ja prejuditsiaalsed argumendid ning komparatiivsed
argumendid. lalnimetatud tlgendamismeetodid realiseerivad phiseaduse ja igusssteemi
htsuse ideed ning aitavad vltida vastuolusid phiseaduse eri osade vahel. Kindlasti tuleb
lisada, et sstemaatilise meetodi tielikul rakendamisel vetakse arvesse ka phiseaduse seo-
tust Euroopa igusruumiga. Eesti iguskorra printsiipide sisustamisel tuleb Eesti phiseaduse
krval arvesse vtta arenenud iguskultuuriga riikide iguse phimtteid. Probleem on siin
selles, et hiskonna eri struktuurid haaravad indiviide kaasa erinevatesse eluvormidesse his-
kondlikus, riiklikus, suprariiklikus jms plaanis. Nendes kigis hiskonnastumise vormides on
potentsiaali, kujundamaks helt poolt tisvrtuslikku elu ja teiselt poolt adekvaatset arusaa-
mist riiklikult organiseeritud hiskonnast. lalkirjeldatud nn kommunitaristlikust vaatenurgast
eelistatum tundub olevat selle liberaalne suund, mille abil saab kujundada pildi inimesest, mille
aluseks on esmajoones moraalsed tekspidamised. Ennekike liberaalse kommunitarismi abil
saab kujundada inimesepildi, mis phineb moraalsetel tekspidamistel ning kehtib ka igusli-
kus valdkonnas. Rahvusriik peab olema vimeline avama ennast nii sisse- kui ka vljapoole.
Avanemine vljapoole on tnapeval seotud kolme tendentsiga: Euroopa Liiduga hinemise
protsessi, rahvusvahelise iguse rolli kasvu ja inimiguste jtkuva seadustamisega. Praegu
pole pris selge, millal ja millises ulatuses letab Euroopa identiteet regionaalseid ja rahvus-
likke identiteete. Pole selgust selleski, milline peaks olema Euroopa hinemise eesmrk. Kll
phiSeaduS iguSkorra tippaktina
28
SiSSe