Ilm ja kliima
Emilia Landra
Kohandanud: Kairi Jaaksaar
2009/2010
MIS ON ILM?
ILM – pidevalt muutuv õhkkonna seisund
Ilma iseloomustatakse ilmaelementide kaudu:• Õhutemperatuur• Õhuniiskus• Sademed• Tuul• Õhurõhk• pilvisus
Foto 1. Ilmajaam
Mõõteriistad ja -ühikud
Ilmaelement Mõõteriist Mõõtühik
temperatuur termomeeter c
õhurõhk baromeeter Mm/Hg
tuulesuund tuulelipp ilmakaar
tuulekiirus anemomeeter m/s
sademed sademetemõõtja mm
pilvisus Pilvede atlas pallid
Mis on kliima?Paljuaastast keskmist ilmade vaheldumist nimetatakse kliimaks.Kliima kujunemisele mõjuvad korraga paljud tegurid:
• Päikesekiirguse hulk• Üldine õhuringlus• Mandrite ja ookeanide jaotus• Mäeahelike ja madalike
olemasolu• Merehoovused• Igilumi ja -jää
Kliimategrid
Kairi Jaaksaar
Laagri Kool
2009/2010
Miks ei saa kõik paigad ühepalju soojust ja valgust?
• See sõltub koha geograafilisest laiusest:• Pooluste lähedal on Maa pinna ja päikesekiirte
vaheline nurk väike - vähe soojust• Ekvaatori lähedal on Maa pinna ja päikesekiirte
vaheline nurk suur – palju soojust
Pöörijoonte vahelisel alal võib Päike paista seniidis – otse lagipähe (nurk maapinna ja päikesekiirte vahel on 90 kraadi)Põhjapöörijoonel on Päike seniidis suvisel pööripäeval juunisLõunapöörijoonel on Päike seniidis talvisel pööripäeval detsembris
Õhutemperatuur ja –niiskus, pilvede tekkimine.
1.
2.
3. 3.
4. 4.
Õhu-temperatuur
Võimalik vee-auru sisaldus
+20 0C 17 g/kg
+10 0C 9 g/kg
0 0C 5 g/kg
- 10 0C 2 g/kg
- 20 0C 1 g/kg
1. Soe maapind soojendab õhku enda kohal. Soe õhk on kergem kui jahe ja kerkib ülespoole.
2. Kerkides õhk jahtub. Jahe õhk mahutab vähem veeauru (vt tabelit). Vesi kondenseerub, tekivad pilved.
3. Külm õhk on raskem ja liigub allapoole.4. Külmema õhuga piirkonnas on õhurõhk suurem, kui soojema õhuga piirkonnas.
Seega liigub külmem õhk madalama rõhuga alade suunas, tekib tuul.
Üldine õhuringlus
Ekvaatoril – ekvatoriaalne kliima, palju sademeid. Pöörijoonte piirkonnas – laskuv, soojenev st kuiv õhk – troopiline kliima, vähe sademeid, selged, tuulevaiksed ilmad - maailma suurimad kõrbed.
Maakera tuuledEkvaatoril troposfäärini tõusnud õhuvoolud liiguvad põhja ja lõunasuunas. 30.laiuskraadil hakkavad troposfääris liikunud õhumassid laskuma. Tekib kõrgrõhuvöönd – tuulevaikusvöönd.Osa õhust liigub maapinnalähedases kihis tagasi ekvaatori suunas ning osa liigub edasi põhja- ja lõunasuunas (vt. joonis eelmisel slaidil ). Maakera pöörlemise tõttu kalduvad tekkinud tuuled oma teelt kõrvale. Tekivad maakera tuultesüsteemid.
Passaadid – pöörijoontelt ekvaatori suunas püsivalt puhuvad tuuled.
Parasvöötme läänetuuled 35.-60 laiuskraadil on ülekaalus ekvaatori suunast puhuvad tuuled.
Polaarsed idatuuled puhuvad poolustelt parasvöötme suunas.
Idatuuled
Läänetuuled
N
S
Kirdepassaadid
Kagupassaadid
Läänetuuled
Idatuuled
Briisid
M
23 O18 O
K K
15 O 23 O
M
• Maismaa ja mere erineva soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad tuuled• Vahetavad ööpäevas suunda• Kohaliku mõjuga, kuni paarkümmne kilomeetri laiusel rannikuribal
Päeval soojeneb maapind kiiremini , soojem õhk liigub ülespoole ning raskem õhk merelt liigub maa poole - tekib merebriis.
Öösel jahtub maapind kiiremini kui meri ning jahedam ja raskem õhk hakkab liikuma maalt merele – tekib maabriis.
Mussoonid – Aasia ida- ja lõunarannikut kujundavad tuuled. Tekivad sarnaselt briisidele. Puhuvad suvel merelt mandrile – mussoonvihmad. Talvel mandrilt- merele.
Pinnamood ja merehoovused mõjutavad:
• Õhutemperatuuri
• Sademete hulka
• Kohalikke tuuli (suunda ja tugevust)
Kõrged mäeahelikud takistavad õhuliikumist.
KÜLM ÕHK
Mägede vahelistes nõgudes võib külmal aastaajal temperatuur langeda väga madalale.
• Oimjakon • Põhjapoolkera
külmemaid paiku.• Jaanuari keskmine
õhutemperatuur on −47,0 °C.
• Madalaim mõõdetud
71,2 °C (78 °C MA)
Tuulepealne nõlv
Tuulealune nõlv
Tuul
Niiske õhk
Õhk jahtub
Tekivad pilved
Kõrgustel 2000m-4000m sajab palju
Kuiv õhk
Tuulealune nõlv jääb sademeteta
Tuulepealsel nõlval on palju sademeidMäestike mõju sademete hulgale
Andide mäestik Lõuna-Ameerikas muudab Patagoonia kuivaks, vähese taimestikuga poolkõrbeks
Hoovus• kindla suuna ja kiirusega liikuv ümbritsevast
mereveest erineva temperatuuriga veemass;• Soe hoovus – pehmendab kliimat, muudab kliima
soojemaks ja niiskemaks-sajusemaks • Külm hoovus – kuiv külm õhk jahutab, muudab
kliima jahedamaks ja kuivemaks
Golfi hoovus (pildil) – muudab Euroopa kliima soojemaks
Tänu Peruu külmale hoovusele asub Lõuna-Ameerika läänerannikul maailma kuivem kõrb Atacama.
Lumepiir• Märgib mäestikus kõrgust, kust algab lumi.• Põhjapoolkeral on põhjapoolsetel nõlvadel lumepiir
reeglina madalamal, kui lõunapoolsetel. • Lumepiiri kõrgus sõltub eelkõige laiuskraadist.
Polaaraladel ulatub lumepiir merepinnani. Ekvaatorilähedastel aladel on aga 4...6 km kõrgusel. Siiski ei ole lumepiir kõige kõrgemal mitte ekvatoriaalses kliimavöötmes, vaid troopilises. Selle põhjuseks on see, et sademete moodustumiseks on vaja niiskust, mida troopikas napib.
• Lumepiirist kõrgemal toimub liustike moodustumine. Liustiku alumised osad asuvad küll lumepiirist madalamal, kuid seal liustik sulab, mitte ei moodustu. Sõltuvalt jääkihi paksusest ja nõlva kallakusest hakkab jääkiht voolama (jää on seda plastsem, mida suurem on rõhk), moodustades liustiku.
• http://karavanserai.bluemoon.ee/Images/map_Asia_red.jpg• kikamele.trip.ee/node?page=2 • www.wikipeedia.ee• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:NWS_weather_balloon_station2,_Riverton_WY.jpg• http://et.wikipedia.org/wiki/Lumepiir• Koppel, L. Liiber, Ü. Saar, E. GEO 2. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium . 2010