Oktoober 2011Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@epl.ee, tel 680 4629. Toimetaja: Kristiina Viiron, 680 4567, kristiina.viiron@epl.ee

LEMMIKLOOMLEMMIKLOOM

Ü h A E n A M Vä ä r T u S TA M E Endi, AgA KAS SAMAMoodi KA MEiE LEMMiKuTE, KoErTE jA KASSidE TASAKAALuSTATud TErViSLiKKu ToiTuMiST? MiS o n n Ei L E K A SuL i K jA M i S MiTTE?

Valgud on organismi peamine ehitusmaterjal, mis on loomale asendamatud paljudes füsioloogi-listes protsessides. Valkude bioloo-giline väärtus sõltub nende amino-happelisest koostisest. Eriti olulised on just asendamatud aminohap-ped. Loomsetes toiduainetes nagu kana-, lamba- ja kalkunihas, kalas ning munades sisalduvad täisväär-tuslikud valgud. Need valgud sisal-davad kõiki asendamatuid amino-happeid, mida koera või kassi orga-nism vajab, ning on ka hästi omas-tatavad. Taine liha on väga hea val-guallikas, samas loomseid kõrval-saadusi ehk subprodukte kvalitee-dilt samaväärseteks ei peeta.

Taimsetes toiduainetes leidu-vad valgud sisaldavad asendama-tuid aminohappeid vähem ning ei ole sama hea seeditavusega kui loomse päritoluga valgud. Üsna hea aminohappelise koostisega taim-sed valgud on näiteks kaunviljades ja riisis.

Mille järgi valida oma lemmikule toiturasvad on kõige kontsentreeri-

tum toiduenergia allikas. Rasvad on looma organismile vajalikud rasvla-hustuvate vitamiinide, nagu A-, D- ja E- vitamiinide, omastamiseks ning varustavad organismi rasvha-petega. Head taimsete ja loom-sete rasvade allikad on näiteks linaseemne-, päevalille-, hee-ringa- ja lõheõli ning kanarasv.

Süsivesikud on koerale ja kassi le võtmetähendusega energiaallikas. Täisteraviljad sisaldavad rikkalikult nii vees lahustuvaid kui ka lahustuma-tuid kiudaineid, mis omavad olulist tähtsust looma seede-trakti tegevuses. Täisteravil-jad, nagu pruun riis, oder ja kaer, on väärtuslikud, väikese rasvasisaldusega ning hästi seeditavad liitsüsivesikud. Mais, nisu ja soja seevastu on madalama väärtusega teravil-jad.

Vitamiinid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise säilitamiseks. Toidule lisa-tuna on soovitatavad looduslike vitamiinidega toidulisandid. Mine-raalainete kergemat omastamist võimaldab nende kelaatimine. See tähendab, et mineraalaine (raud, tsink, magneesium, vask) „liide-

takse” kergesti imenduvate ami-nohapetega.

Kõik ei sobi toidusseOlgugi et kvaliteetsetest toiduaine-test saadavad toitained on vunda-ment tervislikule ja täisväärtusli-kule toitumisele, on samavõrd olu-line ka see, mida toidus ei kasu-

tata. Loomsed kõrvalsaadused on puhtast lihast oluliselt odavamad, kuid samas ka madalama kvalitee-diga.

Mais, nisu ning soja odavate täitematerjalidena on madalama väärtusega ega sisalda piisavalt asendamatuid aminohappeid,

lisaks on need ka raskema seedita-vusega ning võivad põhjustada loo-male allergilisi reaktsioone ja naha-probleeme. Mais võib pärssida looma organismi loomulikku või-met suunata ajju piisavas koguses serotoniini. Serotoniin on stressi ja ärevust alandava toimega, mistõttu selle madal tase võib põhjustada looma impulsiivset käitumist, agressiivsust ning muid käitumis-häireid. gluteene kasutatakse odava toormena toidus valgusisal-duse tõstmiseks.

Kunstlikud säilitusained – butüülhüdroksüanisooli (BHA), butüülhüdroksütolueeni (BHT), etoksükini ja propüleenglükooli seostatakse võimalike toksiliste kõrvalmõjudega, isegi vähkkasva-jate esinemisega.

Kunstlikke värv- ja maitseai-neid kasutatakse selleks, et muuta toidu välimus atraktiivsemaks ja toit loomale maitsvamaks.

Kuivtoidu kvaliteeti on võima-lik hinnata pakendi etiketil loetle-tud koostisainete põhjal. Koosti-sained märgitakse kaaluliselt kahanevas järjekorras. Esimesena märgitu on olulisim, kuna seda sisaldub toidus koguseliselt kõige rohkem. Esimesed kümme koosti-sainet moodustavad tavaliselt

80% või rohkemgi kuivtoidu koos-tisest.

Mõistlik oleks pöörata tähele-panu sellele, kuidas samasse toote-gruppi kuuluvad koostisained on nimekirjas välja toodud. Näiteks koeratoidu etikett: kanaliha, jahva-tatud mais, maisigluteen, jahvata-tud nisu, maisikliid … Maisitooted kokku ületavad siin tegelikult kana-liha kogust ja tuleb välja, et koosti-sainetest suurima sisaldusega on hoopis mais. Evolutsiooniliselt on koerad ja kassid aga lihasööjad ning mais neile peamiseks toiduaineks kindlasti ei sobi!

uSA päritolu BLuE Buffalo täis-väärtuslikud kuivtoidud koertele ja kassidele. Tooted on saadaval kahes sarjas: teraviljavaba Blue Wilderness™ ning Blue Life Pro-tection™ Formula.

Loe lähemalt: www.valgekihv.ee

Tooteid leiad:koertekeskusest, Mustamäe tee 5

Hortese aianduskeskuselemmikloomaosakonnast

Maaletooja: OÜ Eurotek, www.ardengrange.ee

tel. 510 3438

Toit on töötatud välja Müncheni Ülikooli vet. arstide grupi poolt. Kuivtoit sisaldab kuni 75% linnuliha, looduslikku glükoosamiini ja kondroitiini, väärtus-likku granaatõuna, L-karnitiini jm. Erinevad kuiv-toidud ja konservid on erinevatele vanuseastmetele ja erivajadustega koertele ning kassidele!

GranataPet toitude juurde sobivad hästi GRAU looduslikud toidulisandid. Sisaldades ravimtaimi, merevetikat, koorikloomi, pähkliõli jms, on GRAU tooted kõige tervislikumad toidulisandid, mida pakkuda oma koerale ja kassile.

GranataPet ja Grau- kompromissitu keemiast prii Saksa kvaliteet!

Maaletooja: Grau Eesti OÜ Tel. 5660 9370koduleht: www.graueesti.ee ja www.kuivtoit.ee

Eestisse on jõudnud esimene uue põlvkonna kuivtoit GranataPet!

2

Kõik Preemia hõrgutised on naturaalsed, konservandivabad ja eestimaised. Preemia tooted on kasulikud Teie lemmiku tervisele kuna on kergesti seeditavad, sisaldades rikkalikult proteiini. Selle närimine eemaldab hambakivi, ennetades nii hamba- ja igemeprobleemide tekkimist.

Preemia tooteid müüvad:RIMI, Selver, Prisma, ETK Maksimarket, Bramham Trade, Tallinna Kaubamaja, Stockmann, Super Netto, Kolmark, Port Artur, Haapsalu TÜ, Agamiks, Valdeku kliinik ning kõik teised paremad hyper-, supermarketid, lemmikloomapoed, loomakliinikud ja vetapteegid.

Premeeri oma lemmikut maitsvate hõrgutistega

PREEMIA OÜ, Tulbi põik 12, Haapsalu, GSM 050 35 762, Tel/faks 047 29 618e-post: info@preemia.ee www.preemia.ee

Kuivatatud seakõrvKuivatatud maguKuivatatud kopsKuivatatud närimistoruKuivatatud maksKuivatatud kanapuguKuivatatud kanakaelKuivatatud mage kalaNärimislihaAssortii

LEMMiKLooMAoMAniKKE on K A h E SuguS Ei d: n Ei d, K E S AnnAVAd oMA LEMMiKuLE MAiuSEKS iniMToiTu, jA nEid, KES Toidujä äKidEgA oMA LEMMiKLooMA ToidAVAdKi.

Kui anda loomale väikestes kogustes inimtoitu, näitab see lem-mikule, et teda hoitakse ja armas-tatakse, kuid päriselt jääkidega toitmine mõjub looma seedimisele halvasti ning võib kaasa tuua tervi-seprobleeme. Samuti tuleks teada, et mõningaid toiduaineid ei tohiks üldse koerale anda.

Siin on mõningad näpunäited, kuidas hoida oma koer terve ja rõõmsana.

Vähenda toiduülejääkidega söötmistKui toidujääke antakse koerale harva ja väikestes kogustes, ei ole need loomale ohtlikud. Samas peab endale teadvustama, et üle-jäägid ei ole tasakaalustatud toite-väärtusega, seega pole garanteeri-tud ka koera tasakaalustatud toitu-mine.

Koertele meeldivad väga rasva- ja lihalõhnalised toidud, kuid need üksinda ei sisalda kõiki olulisi toit-aineid ning seetõttu ei taga need ka täielikku toitainete vajadust. Liiga suur rasvakogus võib viia see-

Toidu ülejäägid koerale – terviseriskid ja mure ...detrakti häirete, kõhulahtisuse ning isegi tõsiste terviseriketeni nagu pankreatiit.

Rusikareegel selle ärahoidmi-seks on vähendada nii koerale antavate inimtoidu ülejääkide kogust kui ka sagedust. Proovi jär-gida reeglit, et koera päevasest toi-dukogusest üle 5% ning nädalas üle kolme korra ei antaks talle jääke oma toidulaualt.

Toida koera tasakaalustatud professionaalse täissöödagaTänapäeval on kaubanduses laialt saadaval suures valikus erinevaid kvaliteettoitusid, mis on valmista-tud nii, et tagavad loomale piisava toitainete- ja energiavajaduse, mis erineb suuresti inimeste omast. Usaldusväärsuse tagab toidupakki-del nähtav koostisainete loetelu ja toiteväärtuse sisaldus, millega tagatakse toidu turvalisus. Kvalite-ettoidud on tasakaalustatud toi-dud, mis tagavad koerale pika ja tervisliku elu.

Toidud, mida ei tohiks koerale andaKuigi koer naudib, kui peremees annab talle enda kõrvalt toidupala-kesi, ei ole teatud inimtoidud koer-tele sobilikud ning neid ei tohiks lemmikule üldse anda. Need on näiteks:

šokolaad – šokolaad sisaldab teobromiini, ühendit, mis on väga sarnane kofeiinile, mis on koertele toksiline, kui seda suurtes kogustes süüa. Väldi šokolaadimaiuse and-mist ning taga, et koer ei saaks šokolaadi kätte, et ära hoida juhus-likku söömist;

toores liha või munad – toores liha ja munad võivad olla lihaga edasi kanduvate haiguste nakkus-allikaiks ning munavalge võib põh-justada toitainete tasakaalutust nagu biotiinivaegust ja vähendada proteiini seeduvust;

piimatooted – täiskasvanud koertel on vähendatud võime see-dida laktoosi, suhkru algvormi, mida leidub piimatoodetes. Suures koguses piima või teiste piimatoo-dete söömine võib põhjustada see-dehäireid või kõhulahtisust;

sibul ja küüslauk – suurtes kogustes sibula või küüslaugu söö-mine on koertele toksiline ning võib põhjustada punaste verelib-lede kadu ning aneemiat. Paljud koerad armastavad küüslaugu ja sibula maitset, nii et hoidke sibul ja küüslauk, mida kasutate toiduval-mistamisel, koertele kättesaama-tus kohas;

lisandid – toidulisandid ei ole vajalikud ning need viivad lõpuks toiteväärtuse tasakaalust välja. Parim viis tagada koerale rahuldav,

hea ja tasakaalustatud toit, on valida kaubandusest sobilik kvaliteettoit.

Artikli on kirjutanud Linda P. Case, kes on kassi- ja koera-toitumise, -käitumise, -treeni-mise ning looma tervise eden-damise spetsialist. Ta on kirjuta-nud nendel teemadel neli erine-vat raamatut.

Linda P. Case on olnud Illi-noisi ülikoolis loomateaduste osakonna õppejõud ja prog-rammi koordinaator ning vete-rinaarmeditsiini abiprofessor.

Artikli on inglise keelest tõlkinud H. Zäro, Duett OÜ

3

Tänapäevane loomade haiguste – nii nakkavate kui ka mittenakka-vate – diagnoosimine ei erine olu-liselt inimeste meditsiinidiagnos-tikast. Peab aga mainima, et humaanmeditsiini kliiniline ja laboratoorne diagnostika on vii-mase sajandi jooksul arenenud paralleelselt teraapia ja kirur-giaga, mida ei ole toimunud vete-rinaarmeditsiinis.

15–20 aastat tagasi teeninda-sid veterinaarlaborid ainult põllu-majandusloomi ning väikeloo-made laboratoorseid analüüse tehti üksikuid, vähem kui 1%. Samuti oli vähe väikeloomaarste ja -kliinikuid. Tänaseks päevaks on olukord tunduvalt muutunud: väikeloomakliinikute arv on oluli-selt kasvanud ja igas korralikus kliinikus on oma labor, diagnosti-kaseadmed, ekspressanalüsaato-rid, kvaliteetne mikroskoop jne. Tänapäevased vere ja uri ini ekspressdiagnostilised meetodid ei nõua kasutajalt palju oskusi.

Raskemate analüüsidega on aga olukord teine: viirushaiguste analüüsitulemuste hindamine, uurimismaterjali kogumine, tööt-lemine ja värvimine võivad sageli raskusi tekitada. Paraku puudub Eestis veterinaardiagnostika eri-ala õppimise võimalus. Kui looma-arst soovib arendada ennast sel-les valdkonnas, on tal ainuke või-

malus õppida välismaal, mis nõuab raha ja aega. Näiteks hematoloogiks või tsütoloogiks õppimine kestab 5–10 aastat ja veelgi pikem on patoloogi eriala omandamise aeg.

Ausalt öeldes on spetsialiste Eestis vähe. Meie Veterinaardiag-nostikakeskuse loomakliinikus, mis asub Tallinnas Kiili tänav 11, on see probleem lahendatud. Looma-kliinikus on kõik vajalikud diagnos-tikaseadmed ja töötab ka labordi-agnostikaspetsialist, kes uurib materjali ja konsulteerib siis vasta-valt analüüsitulemustele. Siin teh-tavate uuringute valik on lai: mik-roskoopilised kudede ja kehavede-like analüüsid, patoloogilis-ana-toomilised lahangud surma põh-juse väljaselgitamise või isegi diagnoosi tuvastamise eesmärgil.

Tähelepanu vääriv on see, et uurimismaterjali (kehakoed, veri jne) saab võtta loomalt kohapeal Veterinaardiagnostikakeskuse

loomakliinikus. Sellepärast saada-vadki paljud teiste kliinikute loo-maarstid patsiente meie kliini-kusse uuringutele. Arstid hinda-vad väga seda võimalust, sest analüüside tegemiseks korralikku veterinaarlaborisse pöördumist võib võrrelda olukorraga, kus lii-gestehaigusega loom saadetakse erialaarstile – ortopeedile, kes omab vastavat ettevalmistust teatud valdkonnas, kogemust ja vajalikke seadmeid.

Veterinaardiagnostikaspetsia-list oskab arvestada erinevate loo-maliikide (nii kasside, koerte kui ka eksootiliste loomade) keharak-kude ja haiguste iseärasusi. Meie arstid täiendavad ennast pidevalt – õpivad, teevad koostööd teiste laborite (Laboklin Saksamaal, Riia Riiklik Vetlabor, Tallinna ja Tartu VTL jne), loomaarstide ja looma-kliinikutega kogu Eestis, konsul-teerivad spetsialistidega mitte ainult veterinaarmeditsiini vaid ka humaanmeditsiini valdkonnast.

Veterinaarpatoloog Sergei Tšerednitšenko

Veterinaardiagnostikakeskuse loomakliinikKiili 11, Tallinn 13423Avatud: E–R 9–21L, P 10–19Tel 6733 101, 5629 8590

KirBud on ÜhEd LEVinuMAd KASSidE jA KoErTE PArASii-d i d. n A d o n Vä i K E S E d, L AMEdA Kuju jA PunAK AS-Pruuni VärVuSEgA ning Toi-T u VA d L E M M i K L o o M A d E VErEST. KirBud EELiSTAVAd SoojuST jA EnAMA STi on nEid nähA SuVEL, Kuid PEh-MEd TALVEd ning ÜhTLASELT KöETud MA jAd on Põhju-SEKS, MiKS KirBud rÜndAVAd LooMi Kogu AASTA jooKSuL.

Kirbud elavad talve üle vastse staadiumis ja kasvavad kõige pare-mini soojadel, niisketel kevad- ja suvekuudel. Olenevalt elukesk-konna tingimustest võib kirbu aren-gutsükkel kesta kas 2–3 päeva või kuni aasta. Kirpudest lahtisaamiseks tuleb see arengutsükkel katkestada.

Permaguard on kirbutõrjeva-hend, mis on loodud kirpude hävi-tamiseks koduses majapidamises. Permaguard on kiiretoimeline ja kauakestev vahend, mis tapab nii täiskasvanud kirbud kui ka nende vastsed. Kirpude hävitamiseks ja uue invasiooni vältimiseks pihus-tada preparaati vaipadele, loo-made asemetele ja pehmele mööblile, see annab pikaajalise kaitse umbes kuueks kuuks.

Kuidas koduses majapidamises kirpe tõrjuda

Kui kirpe on vähe, võivad need jääda märkamata. Peamine prob-leem lemmikloomadel on allergi-line reaktsioon, mida põhjustavad kirpude hammustused ja väljahei-ted. See reaktsioon, mida nimeta-takse kirbuallergiliseks dermatii-diks (FAD), võib muuta lemmik-loomad rahutuks ning põhjustada sügelust ja ebamugavustunnet. Paljud kirbuhammustustest tekki-nud infektsioonid võivad põhjus-tada aneemiat, eriti just noortel lemmikloomadel.

Kirbud hammustavad ka ini-mesi, sageli pahkluude piirkon-

Permaguard sisaldab kaht kvaliteetset toimeainet:•• permetriini – putukamürki, mis tapab need täiskasvanud kirbud, kes ei ole loomade peal, vaid nende ümbruses, ning noorvormidest arenevad kirbud;•• methoprene’i – putuka kasvu regulaatorit, mis takistab kirpude munade ja vastsete arenemist täiskasvanud kirpudeks.

Permaguardi on ohutu ja mugav kasutada, kuna see on:•• universaalne – sest teda on võimalik pihustada iga nurga all ning seetõttu on teda lihtne pihustada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse;•• keskkonnasõbralik – aerosool ei sisalda klorofluorokarbooni;•• saadaval 400 ml aerosoolina.

nas, ning need hammustused või-vad põhjustada üsna tugevat sügelust. Samuti levitavad kirbud paelusse ning seetõttu peaks koertele ja kassidele, kel on kir-bud, andma lisaks kirbutõrje tege-misele ka ussirohtu.

Loe täpsemalt www.minulemmikule.ee

Permaguard’i leiad ka kõikidest hästivarustatud Apotheka aptee-kidest, mille ukselt leiad kleepsu„Küsi ravimit oma lemmikloo-male”.

Probleemid, mida kirbud võivad põhjustada

Veterinaardiagnostikakeskuse loomakliinik

4

Kas hoolid oma koerast?

www.koerteregister.eeEsimene ülemaailmne Koerteregister

Koeraomanike suur probleem on see, et koerad jooksevad ära ja jäävad kadunuks. Kuigi koer leitakse kellegi poolt üles, siis kui-das leida tema omanikku? Koera kiibistamine ja registreerimine Koerteregistris kiirendab oluliselt kaduma läinud koera omaniku leidmist ning aitab kaasa hulkuvate loomade arvu vähendamisele.

Kuni aasta lõpuni on Koerteregistris koera registreerimine poole soodsam, hind ainult

€ 4.75! Registreerimine on lihtne ja kiire protsess ning lemmiku kaotsimineku korral on see hindamatu abi Teie ülesleidmisel.

Koeraomanike suur probleem on see, et koerad jooksevad ära ja jäävad kadunuks. Kuigi koer leitakse kellegi poolt üles, siis kui-das leida tema omanikku? Koera kiibistamine ja registreerimine Koerteregistris kiirendab oluliselt kaduma läinud koera omaniku leidmist ning aitab kaasa hulkuvate loomade arvu vähendamisele.

Registreerimine on lihtne ja kiire protsess ning lemmiku kaotsimineku korral on see hindamatu abi Teie ülesleidmisel.

Saa meiega sõbraks: http://www.facebook.com/Koerteregister

Koerale ja kassile

Küsi loomakliinikutest üle Eesti!Turustaja: Maxx Pharma OÜ, Kaluri tee 5, Haabneeme. Tel: 650 6087

maxx@maxx.ee, www.maxx.ee

Küsi loomakliinikutest üle Eesti!Turustaja: Maxx Pharma OÜ, Kaluri tee 5, Haabneeme. Tel: 650 6087

maxx@maxx.ee, www.maxx.ee

MinnA oMA KoErAgA KooLi Või PÜÜdA TEdA iSE õPE-TAdA, KiPuB iLMSELT iKKA A L g A j A K o E r A o M A n i K u PähE KErKiMA.

Koertekoolitaja ning kahe rottweileri omanik Sirje Vets tõdeb, et koeraga – ka siis, kui tegu on pere esimese koeraga – ei pea ilmtingimata koolis käima.

„Tean inimesi, kes ütlevad, et koer kuuletub neile ja nende kooselu laabub,” täheldab ta. Tavaliselt aga vajavad algajad koeraomanikud koera kasvata-misel siiski mingisugust abi ja toetust, mida võib saada näiteks käsiraamatutest, aga kindlasti koertekoolist.

Sirje Vetsi sõnul tuleb sõna „koertekool” all mõista tegeli-kult koeraomanike kooli – koer-tekool on koht, kus õpetatakse koeraomanikke oma lemmikuga toimetama, antakse juhiseid, kuidas õpetada koeri käsklusi täitma, ning aidatakse leida ka ühele või teisele probleemsele olukorrale lahendusi.

See, millistele koolitustele minna, sõltub omaniku soovist ja eesmärkidest, mida ta oma loo-malt ootab. On inimesi, kes tule-vad koeraga kooli, et osata temaga igapäevaselt toime tulla

Õpetatud koer oskab paremini käitudaning saavutada omavahelist head suhet, teised tahavad tõsiselt süveneda koerasporti, minna koeraga võistlema jms.

Aitab igapäevaelusVõimalusel soovitab Vets osaleda grupitreeningutel, et loom har-juks peremehe käske täitma ka teiste koerte juuresolekul ning mõistaks, et kõik siin ilmas käib inimese taktikepi järgi.

Vajadus, et koer viivitamatult kuuletuks, võib igapäevaelus vägagi marjaks ära kuluda. Juh-tub näiteks, et koer pääseb lahti ja tahab tormata üle tee pere-mehe juurde, kuid samal ajal läheneb auto. Kui tegu on õpeta-tud ja kuuletuva koeraga, annab peremees talle kiiresti käskluse „lama”, „istu” või midagi muud, mis koera nimetatud asendisse naelutaks. Loom jääb pidama, auto möödub ning ohtlik olukord ongi lahenduse leidnud.

Teisalt oskab õpetatud koer näiteks ka arsti juures paremini käituda – laseb probleemideta kõrva, suhu vaadata, end kom-bata või muid vajalikke protse-duure läbi viia.

Peremees olgu visaÕpetada-koolitada saab igas vanuses koera. Vanasõna ütleb küll, et vana karu enam tantsima ei õpi, kuid Vetsi kinnitusel

koerte puhul see tõdemus ei kehti. „Olen näinud viieaastast koera, kes alustas puhta lehena ja kaheksa-aastaselt käis maailmameistrivõistlus-tel,” osutab staažikas koerte-koolitaja. Küll tuleb vanemas eas koera õpetamiseks varuda rohkem aega ja kannatust, et kõik õpetatav loomale ka kin-nistada.

Üldse nõuab koera kasvata-mine inimeselt head distsip-liini, osutab Vets.

„Iga päev pead õpitavat kor-dama ja kordama. Et käsklus kinnistuks, tuleb seda läbi teha võib-olla tuhat korda. Kodu-tööd tuleb teha iga päev!”

Koera kasvatamist võib jul-gelt võrrelda lapse kasvatami-sega ning see nõuab omanikult ja kõigilt tema pereliikmetelt järjekindlust ja kannatlikkust jääda ühtviisi loomale esitatud nõudmiste juurde.

Koerad nagu lapsedki on väga varmad piire katsetama. Vets toob näite olukorrast, kus koerale on magamisase määra-tud esikusse. Koer aga nurub tuppa, kraabib ukse taga, niuk-sub…Kui nüüd peremees koe-raga kasvõi riidlema läheb, jääb koer võitjaks, sest ta ju saavutas peremehe tähele-panu. Järgmisel korral aga jagub koeral visadust veelgi

kauem ukse taga möllata, sest ta teab, et peremees tuleb üks-kord niikuinii…

„Inimesed annavad sageli teadmatusest koerale valesid signaale,” nendib Sirje Vets.

Piirid paikaKui Airi Lokk Šveitsi valge lamba-koera Joy omanikuks sai, läks ta temaga peagi koertekooli. Airi ütleb, et koolituse peamine ees-märk oli koera sotsialiseerimine.

„Ma ei oleks ise oma tarku-sega koeraga toime tulnud,” arvab ta. „Kui ta näiteks kutsi-kana tänaval kassi nähes rihma sikutab, oleksin ma sellesse palju leebemalt suhtunud ja koera kasvades pidanud prob-leemidega tegelema. Ma ei oleks osanud piire paika seada. Erilist järjepidevust nõudis kut-sikale selgeks tegemine, et dii-van pole tema pärusmaa ja väiksed lapsed pole näksami-seks mõeldud.”

Koolis õpitut kasutab ta iga-päevaelus praktiliselt kogu aeg.

„Näiteks enne koerale toidu andmist loon temaga silmside – see on vajalik, et koer harjuks enda tegemisi minu järgi toime-tama,” selgitab ta.

Nüüdseks on Airi Joyga läbi-nud mitmeid koolitusi ning käib temaga vahel võistlemas. „Tek-kis hasart,” nendib ta.

Foto: Kristo Nurmis, EPL arhiiv

Kuuletuva koeraga on igapäevases elus hõlbus toime tulla. Ütled „istu” ja ta istubki ning jääb peremehe naasmist ootama.

Kristiina Viiron

5

Müügil lai valik erinevaid tooteid nii koertele kui ka

koeraomanikele.

koerapood.eeParim koht koerasõpradele!

ToiTMinE Mä ärAB, KuidAS K u L g E B T E i E Ko E r A E L u. õigEST ToiTuMiSEST SõLTuB, KAS KuTSiKAST KASVAB TErVE KoEr. TäiSKASVAnud KoErA VALESTi SööTES VõiME riK-KudA TEMA TErViST jA ÜLdiST hEAoLu. SAMA PõhiMõTET TuLEB järgidA K A K ASSidE PuhuL. õigE ToiTuMiSEgA SA AME EnnETAdA hAiguSi, PiKEndAdA ELuigA ning AndA LooMALE ELurõõMu hEAST TErViSEST.

KoeradKuidas aga saada aru, kas toit, mida koerale antakse, on piisavalt kvali-teetne ja sisaldab kõiki eluks vaja-likke toitaineid? Selleks uurige oma koera tervislikke näitajaid.

•• Koera kõrvad peavad olema puhtad. See tähendab, et kõrva sisenahk peab olema puhta hele-roosa tooniga. Sinna ei tohi kogu-neda mustust. Kõrv ei tohi pune-tada!

•• Silmad ei tohi vett joosta ning olla rähmased. Kui seda esi-neb harva, mõelge, mida on koe-rale hiljuti tavapärasest erinevat pakutud. Kui aga silmad on pide-valt vesised, on ilmselgelt tegemist ärritusega, mis tuleneb sobimatust toidust.

•• Uurige koera nahka. See ei tohi punetada, vaid peab olema heleroosa nagu kõrvaski. Nahal ei

Tervis – tähtis nii sulle kui ka su lemmikuletohi esineda punne, kärnasid, löö-vet ega mädakoldeid.

•• Koera hingeõhk ei tohi hai-seda. Halb lõhn näitab, et mao hap-pesus on paigast ära. Selline prot-sess tekitab hambakivi ning pelgalt hammaste harjamisega problee-mile lahendust ei saa.

•• Kvaliteetse toidu puhul puhastuvad pärakupaunad iseene-sest (v.a mõni tõug, kellel on geneetiline eelsoodumus). Kehva toidu korral koguneb sekreet pau-nadesse ning tekitab loomale vae-vusi, mille sümptomid on päraku lakkumine ning tagumiku mööda maad lohistamine, võib eralduda ebameeldivat haisu.

•• Hinnake kehakaalu, karvka-tet ja selle läiget, üldist elurõõmu ja tahtmist liikuda ning mängida.

Kui leiate, et teie koeral on eel-mainitud punktides vajakajäämisi, näitab see, et praeguse toidu koos-tises ei pruugi olla piisavas koguses toitaineid ning tuleks tõsiselt mõelda toidu vahetamise peale (olgu selleks siis kuivtoit või kon-serv).

Olles ise labradoride kasvataja, olen käinud läbi kadalipu, leid-maks oma koertele sobivat kuiv-toitu. Proovides erinevaid, leidsin, et minu kenneli jaoks on kõige sobivam Bona Ventura kuivtoit. Usaldust äratas firma enam kui 20-aastane kogemus, mille jooksul on välja töötatud naturaalne ning

tasakaalustatud toit. Samuti oli määravaks, et Bona Ventura kuiv-toidus on kõrge lihasisaldus (75–85%). Ning mis põhiline – nimeta-tud toidus ei ole kasutatud süntee-tilisi värv- ja maitseaineid ning vitamiine. Oluline on, et vitamiinid on saadud tõelistest toiduaine-test, mitte laboritöö tulemusena, sest sünteetiliste vitamiinide omastamine on raskendatud. Need võivad toita hoopiski kasva-jalisi rakke ning need vohama panna, mille tulemuseks on kasva-jate teke. Samuti võivad süsteetili-sed ained põhjustada allergiaid ning muid tervisehäireid.

Toetudes oma heale kogemu-sele, julgen soovitada Bona Ven-tura toitusid, konserve ja maiuseid

ka oma klientidele Tabasalu Lem-mikloomade Keskuses. Tooksin all-järgnevalt mõningad näited elust enesest, kus koera tervis teda regulaarselt Bona Venturaga toites on märgatavalt paranenud.

•• Tšau-tšau on tõug, kelle eri-päraks on vesised silmad. Võin väita, et kõik tšau-tšaud, kes on nimetatud probleemiga meie poole pöördunud, on Bona Ventu-rat süües sellele lahenduse leid-nud.

•• Tihti satub meie juurde eri-nevaid spanjeleid, kellel muresid nii silmade, kõrvade kui ka päraku-paunadega. Esimesele kahele murele oleme leidnud 100% lahen-dused Bona Ventura toiduga. Kuna pärakupaunade liigseks täitumi-

seks on paljudel spanjelitel genee-tiline soodumus, oleme nende koerte puhul, kes pole sellest täie-likult vabanenud, saavutanud selle, et nad peavad paunakesi harve-mini tühjendamas käima.

•• Lahenduse oleme leidnud koertele, kelle nahaprobleemide puhul ei ole ka antibiootikumiravi tulemusi andnud.

•• Süües Bona Venturat on lahti saadud keskmise astme hambaki-vist umbes 1,5 kuuga, muud ravi kasutamata.

•• Paljude koerte karvaprob-leemidele (tuhm karv, kõõm, aas-taringne karvaajamine) on jällegi lahendus leitud meie toiduga.

KassidEsimene indikaator, et teie kass sööb toitu, mis talle ei sobi, on kar-

Bona Ventura kuivtoitu, konserve ja maiuseid on võimalik osta:•• Tabasalu Lemmikloomade Keskusest – Kallaste keskus 4, Tabasalu, harjumaa•• Mustvee Loomakliinikust – Tartu tn 10, Mustvee•• www.lemmikutoit.ee – internetipood, kust saate toidu endale otse koju tellidaKonsulteeri ja saa infot aadressil lemmikutoit@gmail.com või telefonil 5636 6971!

vakadu meelekohtadest, samuti sagedasti esinevad naha-, põie- ja kõhuprobleemid.

Järjekordselt julgen soovitada Bona Venturat toetudes isiklikule kogemusele. Enne selle toidu avas-tamist kulusid meie kassi tiheda-tele arstikülastustele päris korrali-kud summad. Ravisime erinevaid nahapõletikke ja pissimise prob-leeme. Saime pidevalt antibiooti-kumiravi, kuid tulemused olid lühi-ajalised. Kõik see lõppes umbes 4 aastat tagasi, kui hakkasime kasu-tama Bona Venturat. Siiani pole vaja olnud peale vaktsineerimise arsti juurde minna.

Britta Puusepp,Kennel Royal BrownTabasalu Lemmikloomade Keskuse juhataja

Foto: Kadri Uibomägi

Labrador Eliza, kes on Bona Ventura suur fänn ja sööb seda iga päev.

6

LEMMIKLOOMADE KREMATOORIUM

OÜ Cremo Center

Tel. +372 58 251 951 www.cremo.ee

Vana-Narva mnt. 14A, 74114 Maardu

Iga loomaomaniku jaoks jõuab kord kätte päev, mil ta on sunnitud oma sõbraga igaveseks hüvasti jätma. Mis saab aga lemmiku põr-must? Kuhu ta matta, elades ise kortermajas? Oma maja puhul saab ju looma viimse puhkepaiga seada ka koduaeda, ent mis saab siis, kui kunagi peaks tekkima soov mujale kolida?

Maardus asuv OÜ Cremo Cen-ter pakub võimalust lasta oma lemmikloom tuhastada. Samuti pakub ettevõte võimalust soetada lemmiku tuha tarvis urni. Kes soo-vib, võib hiljem urni talle sobivas kohas säilitada, kuid muidugi saab urni ka traditsiooniliselt sobiva koha olemasolul maha matta.

Samuti kasutatakse võimalust

Kui looma elutee on lõppenudheita oma lemmiku tuhka näiteks merre. „Nii, kuidas inimene soovib ja talle lohutavam on,” tõdeb Cremo Centeri juhatuse liige Natalja Badjuk Tellida saab nii indi-viduaal- kui ka üldtuhastamist.

Enne tuhastamist saab oma sõbraga spetsiaalses leinaruumis hüvasti jätta ning seda võimalust tihti ka kasutatakse. Samuti pakub ettevõte vajadusel looma trans-porti krematooriumisse. Enne hüvastijättu ja tuhastamist säilita-takse looma põrmu külmkambris.

Badjuk märgib, et väga paljude inimeste jaoks on väga oluline tead-mine, et kremeerimisele läheb ainu-üksi nende loom. Seetõttu paigalda-takse peagi leinaruumi kaamerad, mille abil on näha, et pärast hüvasti-

jättu liigub lemmikloom ahju, kus ei ole eelnevalt mitte kedagi.

„On arusaadav, et inimesed tahavad veenduda, et just nende looma tuhastatakse,” täheldab Badjuk. Tuhastamise protsessi ennast muidugi jälgida ei saa.

Lisaks sellele, et looma tuhas-tamine on tänuväärt lahendus kor-terielanike jaoks, saab seda soovi-tada ka oma majas elavatele ini-mestele, kelle sõbra elutee on lõpule jõudnud. Seda iseäranis siis, kui surm saabus raske (nakkus)hai-guse tagajärjel. „Mattes haigusse surnud looma oma maja juurde, võivad haigustekitajad keskkonda pääseda,” selgitab Badjuk. „Või kui inimene tahab kolida, ei jää talle ikkagi enam oma lemmiku hauda.”

EEsTi LooMaKaiTsE sELTsi (ELs) EESTVEdAMiSEL VALiS rAhVAS 2011. aasTa KõigE LooMasõb-rALiKuMAKS AVALiKuKS TEoKS LEMMiKLooMAToidu TooTjA nESTLé PurinA TEhTud 25 Tonni SuuruSE LooMAToidu AnnE-TusE VarjupaiKadE MTÜ-LE.

Käesoleva aasta jaanuari keskel sõlmisid Varjupaikade MTÜ ja Nestlé Purina koostööleppe, mil-lega Nestlé Purina tagab Varjupai-kade MTÜ-le ligikaudu kaks kol-mandikku viie varjupaiga looma-toiduvajadusest.

Toetus ei ole ühekordne, vaid jaguneb aasta peale vastavalt Pärnu, Viljandi, Valga, Võru ja Viru-maa varjupaikades peavarju leid-vate loomade arvule ning vajadus-tele. Varjupaikade MTÜ varjupai-kades on käesoleval aastal leidnud peavarju juba üle 520 koera ja üle 1500 kassi.

Eesti Loomakaitse Selts tun-nustab aasta loomasõbralikuma avaliku teo tegijat aukirjaga.

Koer puurisKõige loomavaenulikumaks avali-

Kõige loomasõbralikumaks teoks sai annetus varjupaikadele

kuks teoks pidas rahvas sellel aas-tal Viljandimaal juhtumit, kus Ivo Veinikivi pidas kodus puuris noort koera, kes suri.

1. septembri õhtul saabus ELS-le teade, et Ivo Veinikivi hoiab oma korteris kahte koera ja kahte kutsi-kat näljas. Kööginurgas, akna all puuris peetud kaheaastane isane koer oli leidmise hetkel juba sur-nud, eeldatavalt nälga ja vedeliku-puudusesse. Samas korteris olnud emane koer koos kutsikatega oli aga nii nõrk, et ei jaksanud enam jalul seista. Viimatimärgitud suu-deti leidja kiire sekkumise tõttu õnneks päästa.

Politsei alustas juhtunu kohta kriminaalmenetlust karistussea-dustiku paragrahvi järgi, mis käsit-leb looma suhtes lubamatu teo toimepanemist julmal viisil. Täna-seks on politsei lõuna prefektuur teinud otsuse juhtunu osas menet-lus lõpetada ning põhjenduseks on toodud asjaolu, et eeluurimisega kogutud materjalide põhjal ei ole võimalik üheselt tõendada, et koera surma põhjustas toiduta ja veeta olemine.

ELS on esitanud taotluse saada

prefektuurilt täpsemaid põhjen-dusi menetluse lõpetamise osas. Pärast täiendatud otsusega tutvu-mist otsustab ELS, kas kaevata menetluse lõpetamise määrus edasi.

ELS korraldas aasta loomasõb-ralikuma ja -vaenulikuma avaliku teo valimist

juba üheteistkümnendat korda. Valimine on seotud Eestis rahvus-vaheliselt tähistatava ülemaailmse loomade päevaga.

Rahvas valis kõige loomasõbra-likuma ja kõige loomavaenulikuma teo internetihääletusel.

Möödunud aastal valiti kõige loomasõbralikumaks avalikuks teoks Soome organisatsiooni Pelastetaan Koiraat RY tegevuse, mille toel on kodu leidnud mitutu-hat Eesti koera ja kassi.

Kõige loomavaenulikumaks avalikuks teoks valiti Pärnu elanike Indrek ja Marge Arumäe koera ja tema kutsikate hooletusse jät-mine, mille tagajärjel kutsikad hukkusid. Koeraema oli väga tuge-vas alakaalus, lihased olid kõhetu-nud ning vaglad olid looma naha veristanud.

Lai valik koerakuuteotse tootjalt!

www.inpuit.euTel 533 00 737

7

Soovist oma lemmikute eest hoolitseda ja neile parimat võimaldada, tuleb loo-madele pakutav toit alatasa jutuks.

Inimeste jaoks on söömine väga olu-lise väärtusega ja ütlemata mõnus tege-vus. Hea toidu kontekstis on olulisteks märksõnadeks toidu serveerimine, selle väljanägemine ja maitse ning kindlasti ka seltskond. Palju kõneainet pakub ka toidu tervislikkus, mis paneb meid üht või teist rooga menüüsse valima. Meie kulu-tame päevas palju aega, et mõelda sel-lele, mida saab lauale panna lihtsamalt, soodsamalt, kvaliteetsemalt, tervisliku-malt või maitsvamalt ning sel moel ka meie keha nõudmisi ja vajadusi rahulda-valt.

Samuti kerkib pidevalt jututeemaks koerte ja kasside toit. Hea toitumine peaks võrduma tervisliku toitumisega. Et seda mõista, tuleb söömisse suhtuda mitte nautlemise, vaid vajalikkuse seisu-kohast lähtudes. Peame mõistma, et toi-duga peab keha kätte saama kõik eksis-teerimiseks ja laitmatuks toimimiseks vajalikud toitained ning energia.

Mis on toitained?Tervislik toitumine põhineb toitainetel. Kui valmistame näiteks kaerahelbeputru, siis vastavalt retseptile kasutame seal kaerahelbeid, vett, soola, võib-olla ka piima ja suhkrut ning pärast sööme seda maasikamoosi või hoopis võiga. Kõik eel-pool loetletu on toidu komponendid, ilma milleta me kaerahelbeputru valmistada ei saaks. Nende toidu komponentide sisse ongi peidetud keemilised ained, mida nimetatakse toitaineteks. See tähendab, et süües kaerahelbeputru, saab keha tegelikult süsivesikuid, vita-miine, valke, rasvu või mineraale.

Lisaks sellele, et keha vajab toitaineid, tuleb arvestada ka toidust saadavat energiat – need peavad omavahel tasa-kaalus olema. Kui toit on liiga rammus, aga ühekülgne, saab kõht ruttu täis, kuid ei kata organismi vajadusi.

Lemmikloomadele toitu valides tuleb samuti lähtuda nende organismi vajadu-sest. Kogu ümbritseva keskkonna taju-mine toimub meil kõigil väga erinevalt ning teadmata täpselt, milline toitainete-

Hea toitumine meie lemmikule – kuidas sellest aru saada?

usaldusväärseks koeratoiduks võib pidada royal Canini brändi tooteid.

kooslus oleks kassile või koerale parim, on loomulik, et suhtume nende toidusse pigem meie tajudest (ehk kuidas toit mait-seb või välja näeb), mitte aga looma vajadustest lähtuvalt.

Usaldusväärseks tuleks pidada Royal Canini brändi tooteid, mille valmistamise aluseks on koerte ja kasside vajadused, mitte vastavus meie maailmatunnetusele. Kui meie maitse- või nägemismeele jaoks tundub kuivtoit üksluisena, siis loomad sellesse nii ei suhtu. Kvaliteetse kuivtoidu eeliseks on see, et kasutatud koostisai-ned on purustatud ühtlaseks massiks ning loom saab toidukogusest kätte kogu vajamineva toitainete komplekti.

Tähelepanu koostiseleKui süveneda kuivtoitude pakendiin-fosse, on pealtnäha sarnase koostisega toidud tegelikult erineva toitainelise sisalduse ja kooslusega ning kvaliteedi üle otsustamiseks on oluline kajastatud infost õigesti aru saada.

Toidu valmistamiseks kasutatud koosti-sained peavad olema kirjeldatud kogu-seliselt alanevas järjekorras enne toidu küpsetamist. Kui selle üle natuke mõelda,

on ju selge, et pärast küpsetamist kompo-nentide kaal ning mahuline vahekord muutub. Näiteks, kui koostisainete loete-lus on ühel pakendil esikohal värske liha ja teise puhul kuivatatud ehk dehüdreeri-tud liha ning neid on koguseliselt isegi sama palju, on pärast küpsetust värske liha kogus vee eraldumise tõttu oluliselt vähenenud.

Sellest tulenevalt on ka võimalik saa-dav toitainete hulk erinev. Kui näiteks sajas grammis lihas on 25% valku ja toit sisaldab 100 grammi kuivatatud liha, jääb valgukogus pärast toidu küpseta-mist samaks. Kui aga koeratoidu koosti-ses on näiteks 100 grammi värsket liha, on sellest küpsetusprotsessis 50–75% vee eraldumise tõttu kaduma läinud. Seega on ka väärtuslikku valku järel kor-dades vähem, umbes 6–13%.

Ainuüksi toodud näidete põhjal saab öelda, et kuivatatud lihaga toit on kvali-teetsem.

Teraviljavalgud seeditavaksToidust kasu saamise seisukohalt on organismi jaoks oluline, et toit seediks hästi. See võimaldab saada väikesest

portsjonist maksimaalse koguse toitai-neid ning vähendab jääkide teket, mis kajastub otseselt väljaheite koguses. Näiteks on Royal Canini toitude puhul tooteinfos välja toodud lisaks arvutusli-kule ka reaalne toiteväärtus, mis annab seeditavuse kohta palju usaldusväär-sema info.

Samasuguse näite võib tuua ka tera-viljade kohta. Üldiselt on teada, et loomseid valke seedivad kassid ja koe-rad paremini ning teraviljavalke hal -vasti. Kasutades aga toidus teraviljast eraldatud valgulist osa, võib see olla samaväärse või isegi kõrgema seedita-vusega kui mõni loomne valguallikas. Kui näiteks nisugluteeni kohta, mida tai-metoit lased kasutavad liha asemel valgu saamiseks, räägitakse sageli, et see on looma jaoks väärtusetu, siis L.I.P valkude (vähe mitteseeditavaid valke) märgistus Royal Canini toodetel kinni-tab ja tõestab selle toitaine väga kõr-get omastatavust ka koera ja kassi organismis.

Kuigi, olles eelnevalt rääkinud toidu hindamisest vajalikkuse, mitte nautlemise seisukohalt, tuleb tunnistada, et isuärata-vus (loe: meeleorganid võtavad toidu hästi vastu) on samuti hea ning oskusliku toiduvalmistamise näitaja. Tervislik, tasa-kaalustatud ja kvaliteetne toit on väärtu-setu, kui lemmikloom seda ei söö.

Kokkuvõtteks on hea toidu eelduseks oskuslikult valitud ja vajadusi rahuldav koostis, toidu kõrge seeditavus ja isu-äratavus. Oluline on arvestada ka pakendiinfot, et mõista toidu koostisai-nete tegelikku väärtust pärast küpseta-mist – näiteks liha puhul.

Toidu kõrget seeditavust tõestab lem-miku väljaheidete võimalikult kompaktne kogus, mille põhjal saame teada, kui suure osa loomale antud toidu kogusest on koer või kass omastanud ning kui suur osa oli talle kasutu ehk väljus ilma omas-tamata.

Royal Canini toitudes on kõik, mis vas-tab hea toidu tunnustele, olemas!

Anu Poopuu, Vilde tee loomakliinikuloomaarst