TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut
Eelkoolipedagoogika osakond
Kadri Allikmäe
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE
MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE
Bakalaureusetöö
Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin
Tallinn 2012
SISUKORD ÕPETAJALE ......................................................................................................................... 4
METOODILISE MATERJALI KASUTAMISE JUHEND .................................................. 7
JÄTKUSUUTLIKKUSE JA KOGUKONDLIKKUSE MÕISTE ........................................ 9
1. ÖKOLOOGILISE ASPEKTI TEGEVUSED .............................................................. 13
1.1. Ökoküla mudeli loomine lasteaias ........................................................................ 13
1.2. Väike põld ökoküla mudelile ................................................................................ 21
1.3. Oma unelmate ökomaja loomine .......................................................................... 24
1.4. Permakultuuri peenar lasteaeda ............................................................................ 29
1.5. Lasteaia puuviljaaia loomine ................................................................................ 33
1.6. Jätkusuutlikkuse päev ........................................................................................... 36
2. MAJANDUSLIKU ASPEKTI TEGEVUSED ............................................................ 38
2.1. Toiduringi mäng ...................................................................................................... 38
2.2. Taaskasutuse loovustuba .......................................................................................... 42
2.3. Prügisorteerimise mäng ............................................................................................ 44
2.4. Õiglane kaubandus ja aafrika lapsed ........................................................................ 47
3. SOTSIAALSE ASPEKTI TEGEVUSED ....................................................................... 50
3.1. „Kuidas vanasti elati” ............................................................................................... 50
3.2. Loomade varjupaiga aitamine heategevuskampaaniaga ....................................... 56
4. MAAILMAVAATELINE ASPEKT ............................................................................... 61
4.1. Sügisene prügikoristus ja kiviring rannal ................................................................. 61
4.2. Võluvee tegemine ja lasteaia oma jõgi ................................................................. 67
5. JÄTKUSUUTLIKKUSE JA TAASKASUTUSE TEEMALISED
MEISTERDUSTEGEVUSED ............................................................................................ 72
5.1. Igale lapsele oma vihmapill ...................................................................................... 72
5.2. Riideribadest või kilekottidest vaip või kott ............................................................. 73
5.3. Unikaalsed pliiatsitopsid .......................................................................................... 74
5.4. Lindude söögimaja ................................................................................................... 74
5.5. Autokummi peenar ................................................................................................... 75
5.6. Vanadest kummikutest lillekast ................................................................................ 76
5.7. Vertikaalne ravimtaimepeenar .................................................................................. 77
5.8. Vee väärtustamine: Külma aja õueküünal ................................................................ 77
5.9. Külmunud taimekollaaž ............................................................................................ 78
5.10. Oma isikliku ruunikivi tegemine ............................................................................ 79
6. TÄIENDAVAD KOGUKONDLIKKUSE JA JÄTKUSUUTLIKKUSE TOETAMISE
NÕUANDED LASTEAIAS ................................................................................................ 81
6.1. Ökoloogilise aspekti toetamise võimalused ............................................................. 81
6.2. Majandusliku aspekti toetamise võimalused ............................................................ 85
6.3. Sotsiaalse aspekti toetamise võimalused .................................................................. 86
6.4. Maailmavaatelise aspekti toetamise võimalused ...................................................... 90
ALLIKAD ........................................................................................................................... 93
Lisa 1 NÄIDISÕPPEKÄIK ÖKOKOGUKONDA .................................................................
Lisa 2 NÄIDISÕPPEKÄIK ÖKOTALLU JA LOOMADEGA SUHTLEMINE ...................
Lisa 3 LUGEMISPALAD ÕPPETEGEVUSE JUURDE .......................................................
Lugu „Kõik kasvab maast” ..................................................................................................
Lugu „Maa elab” .................................................................................................................
Lisa 4 ÕIGLASE KAUBANDUSE MUINASJUTT...............................................................
4
ÕPETAJALE
Esmased looduskeskkonnaga toimetuleku oskused omandatakse eelkoolieas. Esimene
oluline osa selles on õppida endaga toime tulema. Teine osa on õppida enda eest seisma ja
oma vajadusi rahuldama viisil, mis loodust ei kahjustaks (Timoštšuk 2010, 57).
Kuivõrd laste kontakt loodusega, loodusalased väärtushinnangud, sotsiaalsed mustrid ning
ka käitumisharjumused looduses kujunevad välja eelkoolieas, on jätkusuutlikkuse
teemalise haridusega oluline alustada just lasteaias.
Jäätmete vältimine, taaskasutus, kohaliku ja puhta toidukauba tarbimine, igapäevaste
tarbimisvalikute tagajärgede mõistmine, puhta vee ning õhu väärtustamine, loodussõbralik
kodu, energia- ja ressursisäästlikud igapäevased valikud ning inimeste omavaheline
koostöö, on käsitletav jätkusuutliku eluviisina.
Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008) valdkonna „Mina ja keskkond“ üks
eesmärke on, et laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi.
Sotsiaalsete oskuste osas on õppekavas välja toodud, et laps oskab teistega arvestada ja
teha koostööd. (KLRÕK 2008).
Samas puuduvad Eestis õppematerjalid jätkusuutlikkuse teema süvitsi käsitlemiseks
lasteaias, mis aitaksid lastel mõista, miks on oluline tagada võrdsed võimalused
elutegevuseks ka meie järeltulevatele põlvedele. Jätkusuutliku eluviisi tähtsust
alushariduses on rõhutanud nii loodusõpetuse valdkonna didaktikud kui mitmed riiklikud
ning rahvusvahelised arengukavad.
Eeskuju toimivate mudelitega sellest, kuidas omavahel koostööd tehes toimida keskkonna
hüvanguks, annavad Eestis viimastel aastatel toiminud edukad kodanikualgatused ja üle-
eestilised talgud.
Häid ideid, kuidas luua ka püsivat koostöös toimivat ühiskonda, annavad Euroopa
ökokülad, mida võib pidada nii sotsiaalse, majandusliku kui ökoloogilise jätkusuutlikkuse
näiteks.
5
Hariduses võib loomuliku eluviisi kandjateks pidada waldorflasteaedu ja -koole, kellel on
palju tavaharidusele jagada nii koostööst lapsevanematega kui ka kolleegiumi
omavahelisest tööst. Eksisteerib ka juba tavalasteaiarühmi, kus aktiivselt jätkusuutlikkuse
teemadega tegeletakse (nt Pallipõnni lasteaia Karlssonite rühm, mille õpetajatega tehti ka
intervjuu ka käesoleva metoodilise materjali ettevalmistamiseks).
Et saada sisendit jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õpetamiseks 6-7-aastastele ja
käesoleva metoodilise materjali loomiseks Eesti lasteaedadele, külastati kolme Euroopa
ökoküla ja nende lasteaeda: Sieben Linden Saksamaal, Damanhur Põhja-Itaalias ning
Tamera Portugalis. Eestis räägiti Rosma waldorflasteaia, Pallipõnni lasteaia „Karssonite”
rühma õpetajatega ning Lilleoru ökokogukonna liikmetega.
Metoodiline materjal lähtub Euroopa ja Eesti vaatlustulemustest ja nende täiendamiseks
tehtud mittestruktureeritud intervjuudest ning uurimisprotsessi käigus saadud ideedest,
kuidas lastele kogukondlikkust ja jätkusuutlikkust õpetada.
Põhilised uuringust välja tulnud järeldused olid:
• Et õppida jätkusuutlikkust ja kogukondlikkust, tuleb luua selleks sobilik keskkond
või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult;
• vanemate ja täiskasvanute eeskuju ja osalus hariduses on väga oluline
jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimisel;
• oluline on tihe viibimine looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega,
võimalus katsuda ja katsetada.
Käesolevas metoodilises materjalis on kasutatud järgnevaid pedagoogilisi printsiipe:
• Euroopa ökokülade lasteaedade pedagoogika: vahetu kontakt looduse ning
elementidega, läbi kogemuse õppimine,
• Gaia Haridus kui maailma ökokogukondade ühenduse haridusprogramm
jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õpetamiseks,
• waldorfpedagoogika (rütm ja kordus, kontakt looduslike ja loomulike vahenditega,
läbi eeskuju õppimine, läbi meelte õppimine),
• Reggio Emilia pedagoogika (projektõpe ning laste algatused, laste huvist lähtumine
6
ja sellele reageerimine),
• õppimine läbi reisimise (Damanhuri kogukond). Damanhuri kogukonnas on
hariduse juhtivaks mõtteks kogemus. Lasteaias on väga oluline roll tegevustel
väljaspool rühmaruumi, samuti reisimisel (kasutatakse spetsiaalset metoodikat
„õppimine läbi reisimise“). Mõneti nähakse tervet maailma rühmaruumina, mida
avastada,
• õuesõpe ja läbi kogemuse õppimine,
• metsalasteaia kontseptsioon Sieben Lindeni ökokülast. Õuealale keskkondade
loomine, kus saab pidevalt käia uurimas muutusi looduses (Tamera kogukond),
Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008) toetavates raamatutes välja
toodud metoodikad: õppekäigud, õuesõpe, katsed, uurimused, vaatlus, vestlus,
mängud ja praktiline tegevus, kus kõik lapsed saavad aktiivselt osaleda. (Laasik,
Liivik, Täht & Varava 2009, 24).
• Samas pole olulised vaid instrumentaalsed oskused ja loodusalased leksikaalsed
teadmised, vaid ka koolieelne väärtuskasvatus. „Loodusõpetuse kaudu
kujundatakse õpilastes huvi ümbritseva vastu ning tähelepanelikku ja säästlikku
suhtumist keskkonda. Lapsi tuleb suunata märkama inimtegevuse mõju
ümbritsevale ning mõistma, et igapäevaelu on seotud mitmete
keskkonnaprobleemidega (vee ja energia säästlik kasutamine, prügireostus,
mürareostus jm). Igaühe käitumisest sõltub ümbritseva keskkonna seisund. Oluline
on lapsi jõudumööda kaasata lähiümbruse keskkonnaprobleemidega tegelemisse.“
(Timoštšuk 2005, 14).
Metoodilises materjalis käsitletakse seda, miks on oluline olla säästlik, mida kujutab
endast säästlik eluviis? Kuidas vältida jäätmeid ja taaskasutada võimalikult palju? Milline
elukeskkond on säästlik? Miks on oluline kodumaise ja puhta toidukauba tarbimine?
Kuidas igapäevaste tegudega mõjutame looduse puhtust? Mis tähtsus on puhtal veel ning
õhul ja energiasäästlikel igapäevastel valikutel? Samuti on olulisel kohal kontakt
algelementidega. Välja tuuakse ka mõned katsed.
7
METOODILISE MATERJALI KASUTAMISE JUHEND
Käesolevas metoodilises materjalis on kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamise
õppe- ja kasvatustegevused üles ehitatud vastavalt Koolieelse Lasteasutuse Riiklikule
Õppekavale ning Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika osakonna juhistele (TLÜ 2011).
Õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel on võetud arvesse metoodilise materjali aluseks
olnud bakalaureusetöö uuringut Euroopa ökokülades, Lilleoru kogukonnas, Rosma
lasteaias ning Pallipõnni „Karlssonite rühmas”.
Et anda käesolevale metoodilisele materjalile paremat struktuuri, lihtsustada jälgitavust
ning materjali kasutust ning käsitleda jätkusuutlikkuse mõiste kõiki dimensioone
sügavamalt, on käesoleva metoodilise materjali ülesehituse aluseks maailma ökokülade
liikumise käivitanud kogukonnahariduse programm nimega „Gaia Education” (e. k. Gaia
ehk Maaema Haridus). Ökokogukondades on jõutud järeldusele, et kogukondadel ja
jätkusuutlikul eluviisil on 4 aspekti: ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja
maailmavaateline aspekt (Gaia Education 2011). Seega on jätkusuutlikkuse ja
kogukondlikkuse õppetegevuste planeerimisel arvesse võetud kõiki nelja aspekti.
Ökoloogilise aspekti all mõistetakse ise oma toidu kasvatamist, puhast elukeskkonda,
säästlikku veesüsteemi, energiasäästlikest materjalidest ehitatud maju, energiaefektiivsust
ning madalat ökoloogilist jalajälge, mis on kõigi ökokogukondade eesmärk. Ökoloogiline
aspekt on esimene, mida märkavad inimesed väljastpoolt ökokülasid ning see on aspekt,
milles ökokülad on jõudnud kõige kaugemale.
Majandusliku aspekti all peetakse silmas ökoküla majanduslikku ülesehitust,
omandisuhete süsteemi, ressursside loomise ja jagamise süsteemi, kogukonna
majanduslikku sõltumatust ning ka kogukondliku raha ja iseseisvate majanduslike
süsteemide olemasolu: nt vastastikku teenuste vahetamine, omavaheline koostöö,
sisemajanduse soodustamine jne.
Sotsiaalse aspekti all peetakse silmas, kuidas kogukond hoiab oma sotsiaalset tervist ja
omavahelist võrgustikku: kuidas korraldatakse omavahelisi suhteid, milline on juhtimine,
töökorraldus, kuidas lahendatakse omavahelisi probleeme, kuidas tähistatakse elu
8
kõrghetki ja pühitsetakse aasta- ning eluringi algust ja lõppu. Sotsiaalne aspekt on
äärmiselt oluline, kuna tegeleb inimsuhete valdkonnaga ning võib öelda, et kui ökokülas
on sotsiaalses valdkonnas midagi korrast ära, on väga raske, et ka ülejäänud aspektid
töötaksid hästi. Ökokülas on äärmiselt tähtsal kohal ausad, avatud ja terved suhted ning
teadlik töö selleni jõudmiseks.
Maailmavaatelise aspekti all peetakse silmas kogukonna ja selle indiviidide isiklikku suhet
maailmaga, eluvaadet, suhet Maaga ja Taevaga, uskumusi ning väärtusi, mille nimel
ollakse kokku tulnud ning millesse usutakse. Siin kajastub ka maailma hingestatus,
müstiline suhe loodusjõududesse ja looduse elementidesse, suhe vaimsete põhimõtetega,
mis toetavad positiivset ellusuhtumist, oma hinge tegelike läteteni jõudmist, kooskõla
teineteise ja loodusega. Väga olulisel kohal on suhe loodusega ning leidub kogukondi, kes
on rakendanud oma igapäevaelupraktikasse meie muistsete esivanemate tarkusi hiitest,
maa jõujoontest, Maa hingestatusest. Sarnaselt sellele, mida ka Eesti alal elanud rahvad on
pidanud oluliseks.
Metoodilist materjali võib kasutada nii üksikute päevakavadena kui inspiratsioonina
nädalakavade ülesehitusel. Materjalis on välja toodud nii päevakavad kui üksikud
meisterdamistegevused, mida saab lisada mõnele teisele päevakavale. Lõppu on lisatud ka
ideed nelja jätkusuutlikkuse valdkonna arendamiseks (vastavalt Gaia Haridusele) ja kaks
temaatilist näidisõppekäiku.
9
JÄTKUSUUTLIKKUSE JA KOGUKONDLIKKUSE MÕISTE Jätkusuutliku eluviisi tähendus defineeriti esimest korda nn Brundtland’i raportis ehk ÜRO
väljaandes „Meie ühine tulevik“. Vastavalt sellele raportile on jätkusuutlikkus (kasutatakse
ka mõistet „säästev areng”) kontseptsioon, mille kohaselt praeguste põlvkondade vajadusi
rahuldatakse, kahjustamata tulevaste põlvede võimalusi rahuldada oma vajadusi.
Jätkusuutlikkusel on vastavalt ÜRO-le 3 üksteisega seotud tasandit: ökoloogiline,
majanduslik ja sotsiaalne tasand (ÜRO 1987). Käesolevas töös lähtutakse küll Gaia
Hariduse 4-sest jaotusest aga on defineerida ka esialgne mõiste.
TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni Instituudi uuringus „Mina. Maailm. Meedia.” on
välja toodud, et eestlased ei väärtusta keskkonnahoidlikku ja säästvat eluviisi (EV
Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 4).
Eesti 2009. aasta Inimarengu Aruandes tuuakse samas välja, et puhta looduse säilimine on
avalik huvi, kuna meil kõigil on vaja elutegevuseks puhast õhku, vett ja toitu. Samavõrra
on meil vaja ka keskkonda kultuuriliste ja hingeliste vajaduste rahuldamiseks. Samas tuleb
arvestada sellega, et meie otsustest sõltub järeltulevate põlvede võimalus elada
samaväärselt meiega. (Peterson 2009, 26, 30)
Seega vajame mudeleid, mis tagaksid selle, et meie põhivara – loodus – säiliks ja tagaks
elu ka meie tulevastele põlvedele. Selle saavutamise eeldus on aga omakorda
keskkonnasäästlikult mõtlevate inimeste olemasolu. Kuivõrd väga suur osa maailma
keskkonnaprobleemidest on inimtekkelised, on oluline luua eeldused, et tekiks rohkem
loodusest hoolivamalt mõtlevaid inimesi ning luua selleks eeldused hariduse kõikidel
tasanditel.
Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioonis on kirjutatud, et säästvat arengut toetav haridus
on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis annab võimaluse luua
seoseid inimest ümbritseva keskkonna erinevate tasandite (majanduse, looduse ja sotsiaal-
kultuurilise keskkonna) vahel, arvestades samas säästva arengu põhimõtet.
Keskkonnahariduse eesmärk on luua keskkonnateadlikkust nii kohalikku kui globaalset
tasandit arvestades. (Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 5)
10
Samuti rõhutab säästvat arengut toetava hariduse ning sellega seonduvate õppematerjalide
vajalikkust ning kättesaadavuse olulisust UNECE Säästvat Arengut Toetav
Haridusstrateegia. Strateegias on välja toodud, et säästva arengu teemalises hariduses on
väga oluline eetilisus, mis hõlmab põlvkonna ja põlvkondade vahelisi võrdsuse,
solidaarsuse ning vastastikuse sõltuvuse probleeme, nagu ka inimese ja looduse, rikaste ja
vaeste suhteid. Samuti kirjutatakse seal väljaspool klassiruumi omandatava kogemuse
olulisust hariduses ning koostööd sotsiaalse keskkonnaga. (UNECE Säästvat Arengut
Toetav Haridusstrateegia 2005: 4)
Kliimamuutused on praeguseks hetkeks saanud maailmas üheks suurimaks avaliku
poliitika fookuseks. Kui inimkond soovib vastata selle teema väljakutsetele, on haridusel
mängida võtmeroll, aidates inimestel, ühiskondadel ja valitsustel teha teadlikke valikuid
ning aidates ühiskondadel ümber orienteeruda jätkusuutlikele praktikatele. (Education for
Sustainable Development 2011)
Kuivõrd oleme tänapäevaühiskondades oma loomuliku kogukonnas elamise viisi kaotanud
ning maailma ökokülad on näidanud, et elades ühtse ning teineteist toetava kogukonnana,
on võimalik tagada nii sotsiaalset, ökoloogilist kui majanduslikku jätkusuutlikkust läbi
omavahelise koostöö ja üldiste inimväärtuste, siis käesolevas metoodilises materjalis on
kasutatud Euroopa ökokülade kogemust selle osas, kuidas toetada kogukondlikkust
lasteaias.
Ökokülad või ökokogukonnad on väikse ökoloogilise jalajäljega, jätkusuutlikud ja
inimestele rahulolu pakkuvad inimkogukonnad. Oma ökoloogilist jalajälge vähendavad
nad läbi vabatahtliku lihtsuse ja ökoloogilise disaini põhimõtete rakendamise (GEN
Europe 2010).
Kogukonnaaktivist ja –filosoof Diether Duhm kirjutab, et praegusel hetkel oleme
tsivilisatsiooniga jõudnud hetke, mil vanad ühiskondlikud mudelid enam ei tööta ning on
vaja luua uusi – kogukondi. Taoliste struktuuride loomise edukusest sõltub ka see, palju
oleme võimelised taastama väärtusi, mis panevad aluse kooselamisele tervikuna: usaldus,
solidaarsus, teineteise toetamine. „Toimivad autonoomsete indiviidide kogukonnad on
inimliku maailma alustala.“ (Duhm 2007, 5).
11
Kogukond on seega käesoleva töö mõistes inimeste grupp, kes toimib või elab koos
teadlikult ning ühise eesmärgi nimel, tegeledes teadliku tööga vastastike positiivsete suhete
suunas, sh teineteise toetamise ning koostööga. Kogukonnana on võimalik käsitleda ka
rühmaruumi või klassiruumi, korteriühistut või külaseltsi.
12
Foto 1: Tamera kogukonna kool. Foto: Kadri Allikmäe
Maa ja ilm elavad oma elu. Inimestel on oma elu, omad tööd ja tegemised. Inimeste tööd ja tegemised lähevad siis kõige paremini korda, kui nad maa ja ilma eluga kokku käivad.
Igal asjal on oma aeg ja oma koht. Ja kõik käivad ikka selle järgi, kuidas maailma asjad liiguvad. Mida paremini me oskame omi asju maa ja ilmaga kokku viia, seda kergem on meil neid ajada, seda paremini läevad need korda.
Kui meie tegemised on kooskõlas maailma tegemistega, siis hakkavad nad tõepoolest mõnusasti koos kõlama, nii et seda kuuldagi võib nagu muusikat.
Lugu „Kui kõik asjad on kooskõlas“ (Sarv, T. 1985)
„Kõik on ju ime“, Eesti Raamat
13
1. ÖKOLOOGILISE ASPEKTI TEGEVUSED
Foto 2 Teadjanaiste ja taimetarkade maja Tamera kogukonnas. Foto: Kadri Allikmäe
1.1.Ökoküla mudeli loomine lasteaias
Ökoküla mudeli loomine
lasteaias
Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
• Majanduslik aspekt
• Maailmavaateline
aspekt
Kuupäev: Laste vanus: Laste arv: Üliõpilane:
Teema: „Ökoküla mudeli loomine lasteaias”
Nädala teema võiks olla „Kogukond mu perekond”, mille raames saab käsitleda seda, mis
on ökoküla, mis on kogukond, mis on kogukond meie jaoks lasteaias, miks on inimeste
omavaheline koostöö hea ning kasulik? Mida koos saab teha, mida üksi ei saa?
Kuidas teineteisega arvestada? Kes on meie kogukond igapäevaselt lasteaias? Miks on
oluline teineteist aidata ja koos tegutseda. Mis on kogukonna mugavus ja mis on
ebamugavus?
14
Nt võrdluse mõttes võiks olla nii, et kahel eelneval nädalal räägitakse esmalt sellest, kuidas
inimesed tavaliselt linnakeskkonnas elavad, kust tuleb nende elekter, vesi jne. Selleks saab
pappkarpidest luua ka konstruktsiooni, kus on majad, juhtmete kaudu tuleb kaugelt elekter,
vesi tuleb järvest, inimesed käivad poes. Samuti võiks käsitleda seda, kuidas elavad või
elasid inimesed talus. Siis oleks olemas ka võrdlusmaterjal ning lapsed näevad, mis on ka
tavaküla ja ökoküla erinevus.
Eesmärgid:
Üldoskused:
• Oskab teistega arvestada ja teha koostööd;
Mina ja keskkond:
• Laps oskab väärtustada keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtte- ja eluviisi;
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
• Laps oskab märgata nähtusi ja muutusi looduses.
• Laps teab, kust tuleb tavalistes majades elekter ja vesi
• Laps teab, mis on ökoküla ja mis on kogukond ning kuidas seal inimesed elavad
• Laps teab, kuidas on võimalik inimestel elada energiasäästlikult ja loodussõbralikult
Matemaatika:
• Laps oskab võrrelda erinevaid maju ning nimetada nende geomeetrilisi erinevusi
• Laps oskab mõõta loodud mudel-mägede kõrgust ning ümbermõõtu
Keel ja kõne:
• Laps oskab koostöös õpetaja ja rühmakaaslastega jätkata lihtsat lugu vanadest
aegadest
• Laps oskab iseseisvalt moodustada lihtlauseid ja kirjeldada vanaaegset kujutletavat
eluolu.
• Laps oskab kirjutada paberile grupitöös lihtsaid lauseid.
Muusika:
• Laps oskab õpetaja järel korrata lihtsat regilaulu ning laulda regilaulu vormis teiste
pärimusrahvaste laule.
Vahendid:
• Paberit ja pliiatseid
• Suur vakstu, sammalt, kive, liiva
• Filmiklipp Youtube’is, mis räägib ökoküladest. Leiab märksõna „A New We” nime
15
alt.
• Ökokülade pilte, mida leiab MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse
koduleheküljelt: www.kogukonnad.ee. Viiteid Euroopa ökoküladele leiab aadressilt
www.gen-europe.org. Google’ist võib otsida pilte märksõna „ecovillage” või
„ecovillages” alt.
• Joonlauad ja mõõdulindid mägede mõõtmiseks.
Vahendid, mida läheb vaja tervel nädalal:
• Savi või plastiliin
• Kandikud või kasutatud plastik-taldrikud. Hästi sobivad ka plastikust kommikarbi
sisud.
• Muld, seemned
• Puust loomade tegemise materjale: tõrusid, tikke
• Küünal „lõkkeaseme” tegemiseks
• Väike kauss vee jaoks
• Väikesi kive/liiva teede tegemiseks
• Puuoksi
Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne)
Tegevuse käik
Tegevuse
osad
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad
mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted
Vahendid
I
Sissejuhatus
1. Hommikuringis saab teha kokkuvõtte eelnevast
nädalast. Kuidas elavad inimesed
linnakeskkonnas? Kust tuleb nende elekter ja
vesi? Vastus: üldvõrgust, on elektrijaam ja
juhtmetega jõuab sealt elekter inimesteni; vesi
tuleb järvest pikkade torude kaudu). Kuidas
inimesed omavahel suhtlevad? Seejärel võiks
teha elektri kulgemise mängu traadis (idee:
Püünsi lasteaia õpetaja), kus kõik lapsed võtavad
käest kinni rivvi, käepigistusega antakse elektrit
16
edasi, viimane laps vajutab sisse mõne
elektriseadme.
2. Kuidas elavad inimesed maal? Kuidas vanasti
elati? Vastus: Veel on võimalik elada külas.
Vanasti tuli vesi allikast või kaevust, soe tuli
tuppa, kui inimesed kütsid. Tänapäeval tuleb ka
külas elekter kaugelt, vesi tuleb oma
puurkaevust. Kui tihti inimesed teineteist
näevad? Aga kas tänapäeval saab elada nii, et
oleks loodussõbralik ja samas saaks ka teistega
suhelda? Võiks teha illustreeriva mängu selle
kohta, kuidas tänapäeva inimesed elavad: iga laps
istub omaette ja läheb rühmaruumi erinevasse
ossa, võttes endale „mängult” ühe külmkapi,
pesumasina, auto ja mängib nagu ta elaks seal.
Õpetaja küsib kas igal ühel peaks olema nt oma
pesumasin või auto? Kuidas saaks veel elada?
Mismoodi võiks teha koostööd?
Mänguasjad,
mida saaks
kasutada
kodumasinatena.
II
Põhiosa
3. Oletades, et lapsed näevad, et võiks omavahel
teha koostööd, paljusid asju jagada, võiks õpetaja
lugeda loo sellest, et kuidas ammustel aegadel
elasid inimesed kogukondades, et teineteist
toetada: koos on lihtsam. Koos lauldi, kasvatati
süüa, lapsed said alati loomadega suhelda ja
taimedega tegeleda. Kuidas meie saaksime seda
ise teha? Samuti võib loo välja mõelda nii, et iga
laps mõtleb välja ühe lause, lõpuks sünnib sellest
lugu.
4. Seejärel vaadatakse lühikest filmiklippi
ökoküladest. Youtube’ist saab vaadata filmi „A
New We” treilerit. See on film, mis räägib 10-st
ökokogukonnast Euroopas ning selle leiab sama
märksõnaga.
Lugu ammustest
aegadest.
17
5. Õpetaja küsib lastelt, mis on nende arvates
kogukonna mugavused või ebamugavused?
Kuidas teha nii, et inimesed saaksid ise elektrit ja
süüa? Mida selleks vaja on?
6. Õpetaja selgitab, et energia tuleb seal päikeselt ja
inimesed kasvatavad ise toitu. Mida inimesed
seal teevad? Kust tuleb elekter? Kust tuleb toit?
Vastus: toitu kasvatatakse ise ja elekter tuleb
päikeselt. Inimesed tulevad pidevalt kokku, et
koos laulda ja kõik teevad seda tööd, mis neile
kõige rohkem meeldib. Hea on vaadata
ökokülade pilte. Õpetaja küsib lastelt, millises
ökokülas nemad tahaksid elada?
7. Teeks äkki kõik koos sellise ökoküla, kus meie
tahaksime elada? Mis on küla jaoks kõigepealt
vaja? Vastus: Maad. Teeme kõik koos sellise
unistuste küla, nagu meile meeldiks. Koos
hakatakse valmistama ette maapinda, kuhu saaks
luua miniatuurse ökoküla. Vakstu asetatakse
lauale, lapsed jagunevad väiksemateks
gruppideks, kellel igal ühel on ülesanne. Ühe
grupi ülesanne on mõelda, kuhu tulevad majad,
teine grupp otsustab, kuhu tuleb nt järv ja
mäekünkad, kolmas grupp otsustab, kuhu tulevad
põllud, neljas grupp otsustab, kuhu tuleb ühine
koosolemise koht. Lapsed joonistavad ja
kirjutavad lausetega paberitele, kuhu mida tuleb:
ühte nurka majad, teise nurka väike mägi,
kolmandasse kohta põllud, ühine koosolemise
koht (lõkkeplats või koosolemise maja). Majad
võivad olla ka ühtlaselt üle küla laiali. Tegelikult
ongi oluline, et peenrad ja majad oleksid
vaheldumisi, sest see ongi üks permakultuuri
Küla jaoks suur
vakstust alus,
kuhu saab peale
panna ka mulda ja
kallata vett.
Ideaalne oleks
üks suur kandik
või mitu kõrvuti
pandud kandikut
või suurem kile,
kuhu peale saaks
ehitada
kõrgendikke,
orgusid, kuhu
mahuksid ära ka
teed ja väike põld.
18
põhimõte: kõik peaks olema hästi kättesaadav.
8. Seejärel ehitatakse koos liivast mõned künkad ja
orud, asetatakse sinna peale sammalt ja kive. Kui
sammalt pole, saab kasutada nt rohelist paberit,
kangast või salvrätte. Nüüd saab võrrelda
küngaste kõrguseid ja ümbermõõte joonlaudade
ja lintidega. Seda tehakse gruppide kaupa, et
lapsi korraga liiga palju ümber laua poleks.
Seejärel võrreldakse gruppide tulemusi.
9. Lõpetusena lauldakse mõned indiaani
rahvalaulud.
Jõgi voolab
Jõgi voolab, voolab ja voolab 2X
Jõgi voolab, merre tagasi. 2X
Ema Maa hoia mind, Laps Sul olen alati. 2X
Ema Maa kanna mind, merre tagasi 2X
(Päikesekaru hõimult, Indiaani rahvalaul)
Viisi leiab Youtube’ist märksõna „The River is
Flowing” alt.
Ema maa
Ema Maa, ema Maa, Maaema 2X
Su sees elab ürgne vägi, nis toob mul lohutust. 2X
Kummardan, Su ees kallis ema ja südames Sind ikka
kannan.2X
(Eesti ansambel Tane Mahuta)
Viisi leiab Youtube’ist märksõna „Tane Mahuta –
Maaema” alt)
Ema, Sind tunnen oma jalgade all
Ema, Sind tunnen oma jalgade all
Ema, ma kuulen Su südame häält
Joonlauad,
mõõdulindid.
19
Heia heia heia heia
Heia heia ho
Heia heia heia heia
Heia hooo
(Indiaani rahvalaul)
Viisi leiab Youtube’ist märksõna „Mother I feel you
under my feet” alt.
Iga nädala päevaga saab ökokülale lisada ühe elemendi:
• Järgneval päeval saab likku panna nt erinevaid
seemneid, et panna kasvama põldu (nt nisu läheb
väga kergesti idanema, samuti võiks lisada teisi
seemneid). Ökokülades tegeletakse
permakultuuriga (põllumajandus, kus erinevad
taimed koos toetavad teineteist, ei kasvatata
monokultuuri ehk vaid ühte liiki). Seda põhjusel,
et monokultuur kurnab maapinda.
• Seejärel saab iga laps teha savist ökomaja: igaüks
teeb endale oma lemmikmaja savist (ümarmaja
või puumaja isegi)
• Kividest saab teha ka teesid.
• Samuti saab lisada käbidest, kastanitest ja tamme
tõrudest ning tikkudest tehtud loomi ja inimesi.
• Väikestest okstest saab teha puid
• Samuti saab kausiga luua väikese järve.
• Hõbepaberist saab teha päikesepaneele, kõrrest ja
paberist saab voltida tuuleenergia tuuliku, sinise
paelaga saab teha jõe.
• Kuidas elavad seal külas lapsed? Milline on
nende lasteaed ja koolimaja (seda saab ka
meisterdada).
• Saab eraldi rääkida ka indiaanikultuurist, paljud
20
indiaanlased ja põlisrahvad elavad
kogukondadeni isegi tänapäeval. Vt nt internetist
märksõna „indigenous people” või videoklipp
„uncontacted tribes”. Sealt leiab videost
inimestest, kes pole kunagi kokku puutunud
moodsa tsivilisatsiooniga aga keda tahetakse
kodust välja ajada ja nende metsa maja võtta, et
vihmametsa puudega raha teha.
Kui ökoküla on valmis, siis saab mõelda, mida kõike
seal ühises koosolemise kohas teha. Kuidas inimesed
oleksid õnnelikud ja mis tegevusi seal ökokülas võiks
teha?
III
Lõpetav osa
Teema lõpetuseks oleks hea, kui lastele jagaks oma
kogemusi kogukondlikust elust või ökoloogilisest
eluviisist inimene, kes on sellega kokku puutunud (nt
mõne kogukonna liige, inimene, kes on kogukondi
külastanud jne). Ta saab rääkida, mida kogukondades
tehakse, milliseid ameteid seal on (Vastus: kõiki tavalisi
ameteid aga erinevus on, et inimesed teevad omavahel
koostööd). Taolisi inimesi leiab, kui võtta ühendust
MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendusega.
www.kogukonnad.ee
Selle teema illustreerimiseks tuleb kasuks ka tõelise
ökoküla nägemine ning väike õppekäik mõnda Eesti
ökokülla või ökoküla algatuse juurde. Eesti
ökokogukondade kohta vaata lähemalt MTÜ Eesti
Ökokogukondade Ühendus: www.kogukonnad.ee.
Samuti leiab infot Facebookis „Eesti ökokogukondade
liikumine” märksõna alt. Vt ka käesoleva metoodilise
materjali õppekäike.
21
1.2.Väike põld ökoküla mudelile
Põllu tegemine ökoküla
mudelile
Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
• Majanduslik aspekt
• Maailmavaateline
aspekt
Teema: Tegevus on mõeldud nädalateema „Kogukond mu perekond” ühe osana. Vt ka
eelnev tegevus.
Eesmärgid: Üldoskused:
• Laps teab, kuidas seemned idanema lähevad ja kuidas seemneid kasvama panna
Mina ja keskkond:
• Laps oskab väärtustada keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtte- ja eluviisi;
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
• Laps oskab erinevaid materjale taaskasutada.
• Laps tunneb mõisteid „monokultuur”, „permakultuur” ja „liigiline mitmekesisus”
Keel ja kõne:
• Laps oskab paberile kirjutada etteantud teksti (ühe taime nime ning mida see taim
vajab)
• Laps oskab loovalt mõelda välja ühe suupärase positiivse afirmatsiooni (loitsu), et
taimed paremini kasvaksid.
Matemaatika:
• Laps oskab määratleda oma põllu kuju (ring, ruut, ristkülik, spiraal, laine)
• Laps oskab mõõta oma põllu pikkust ja läbimõõtu.
Muusika:
• Laps oskab õpetaja järel korrata lihtsat regilaulu ning laulda regilaulu vormis teiste
pärimusrahvaste laule
Vahendid:
• Vaja on erinevaid plastikust kommikarbi aluseid, kasutatud plastiktaldrikuid. Kui
kile ökoküla mudeli all on piisavalt paks, võib mulla panna ka otse kile peale
22
• Mulda, sammalt, erinevaid seemneid, mida on eelnevalt leotatud
• Mõõtmiseks joonlaudu
Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne)
Õpetaja kogub kokku ja palub ka lapsevanematel tuua plastikust kommikarbi aluseid. Väga
hästi sobivad ka plastikust küpsisekarbid.
Tegevuse käik
Tegevuse
osad
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad
mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted
Vahendid
I
Sissejuhatus
1. Hommikuringis korratakse üle eelneva päeva
teema, milleks oli ökoküla ja ökokogukond.
Kuidas inimesed seal elasid? Kust tuli nende toit?
Mida on võimalik ise kasvatada ja kuidas?
Lauldakse uuesti indiaani rahvalaule.
2. Õpetaja selgitab ka mõistete „monokultuur” ja
„liigiline mitmekesisus” erinevust lihtsate
sõnadega nii, et lapsed saaksid aru. Monokultuur
– kasvavad ühte liiki taimed. Permakultuur –
püsiv kultuur, kasvab mitmeid taimi püsivalt
teineteisega koostöös. Liigiline mitmekesisus –
liike on maailmas palju, siis ongi liigiline
mitmekesisus. Looduses valitseb aga alati
liigiline mitmekesisus: erinevad taimed kasvavad
omavahel koos. Ühed taimed võtavad mullast
seda, mida teised annavad ja vastupidi. Selle
näitlikustamiseks võiks teha mängu: Iga laps saab
väikese paberi, kus on kirjas taime nimi ja mida
see taim vajab (vesi, päike, kivine pinnas,
vihmaussid). Iga laps kirjutab selle väikese
kaelapandava sildi peale. Õpetaja jagab seejärel
lastele teise paberi, kus on need samad asjad
kirjas aga iga laps saab midagi, mida ta ei vaja.
23
Lapsed peavad seejärel omavahel nii kaua
pabereid vahetama, kuni nad saavad, mis nad
vajavad. See mäng näitab ära, kuidas käib
looduses koostöö.
3. Ökokülades kasutatakse permakultuuri (ehk
permanentne, püsiv kultuur), mis on uudne
looduse mustrite põhjal loodud põllumajanduse
haru, kus kõik taimed elavad koos, peenarde
kujunduses kasutatakse ka looduse mustreid:
spiraal, looklev joon. Arvestatakse vee lähedust
ja taimede omavahelist kooslust. Selle kohta saab
rohkem lugeda märksõna „permakultuur” või
„permaculture” nime alt internetist.
II
Põhiosa
4. Järgnevalt võetakse välja kommikarbi alused. Iga
laua keskel on ka väike karp mullaga. Kõik
lapsed asetavad erinevat sorti seemneid
kommikarpidesse või plastikalustele ning katavad
selle mullaga. Et teha erinevaid kujundeid võib
kommikarbi lõigata ka väiksemateks tükkideks
(siis saab teha ka spiraale ja ringikujulisi
peenraid). Kõik lapsed võtavad välja joonlauad
ning mõõdavad ära ka peenra pikkuse ning
võimalusel ka laiuse ning märgivad ka selle
paberile. Mulda kastetakse ja iga laps leiab oma
väikesele peenrale koha ökoküla mudelis. Hea,
kui ühiselt lepitaks kokku, kes on kastja.
5. Lõpetuseks lausutakse ka toetavaid loitse, et
seemned hästi kasvaksid. Jaapani teadlane
Masaru Emuto on teinud kindlaks, et vesi
reageerib emotsionaalsetele sõnumitele. Kui ka
seemnetele öelda häid sõnu, kasvavad nad
paremini. Vt nt loitsu õppetegevuse „puuviljaaia
Kommikarbi
alused. Muld.
Seemned. Vesi.
24
loomine” juures.
III
Lõpetav osa
6. Järgnevatel päevadel vaadatakse, kuidas seemned
tärkavad ning kastetakse neid hoolikalt. Võrsete
tärkamist võiks samuti mõõta: mitu võrset on
hommikul, mitu õhtul (Püünsi lasteaiaõpetaja
idee). Kui võrsed on kasvanud liiga pikaks, võib
neid natuke lõigata ning panna neid nt toidu
peale.
Vesi
Foto 3 Võrsete ja maitserohelise peenar kommikarbialusel. Fotod: Kadri Allikmäe
1.3. Oma unelmate ökomaja loomine
Väikese ökomaja ehitamine Laste vanus: 6-7 Laste
arv: 20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
25
• Maailmavaateline
aspekt
• Majanduslik aspekt
Teema: „Unelmate ökomaja ehitamine lasteaias” Selle tegevuse põhiline eesmärk on luua lastele loodussõbraliku ehituse mõistmise
võimalus. Loodussõbralikke ehitisi iseloomustavad tihti ümarad vormid, looduslikud
materjalid, andekas taaskasutus (nt pudelite ehitamine seinte sisse nii, et valgus läbi
paistaks), loodusest või rannast leitud materjalide kasutus (vanad palgid või juurikad).
Tulemuseks on tõeline muinasjutumaja, mida tehes saab areneda lapse loovus ning
fantaasia. Maju saab teha erineva suurusega. Üldiselt tehakse neid savist ja põhust, kuid
lasteaia tingimustes on kõige lihtsam voolida maja savist või plastiliinist ning lisada juba
käimasolevale ökoküla mudelprojektile.
Eesmärgid: Mina ja keskkond:
• Laps oskab väärtustada keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtte- ja eluviisi;
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
• Laps oskab hinnata loodussõbralikku ehitustegevust ning oskab nimetada
loodussõbralikuks ehituseks vajaminevate materjalide (põhk, savi) nimesid ning
päritolu.
• Laps teab asjade säästliku kasutamise vajalikkust
Kunst:
• Laps oskab savist, plastiliinist või soolataignast vormida miniatuurset ökomaja, kus
ta ise sooviks elada.
Kunst:
• Laps oskab savist voolida väikest maja ning teha sellele katust
Keel ja kirjandus:
• Laps oskab kirjutada 3-5 lauset selle kohta, milline on tema unelmate ökomaja.
Matemaatika:
• Laps oskab mõõta isetehtud maja kõrgust ning laiust.
• Laps oskab loendada maja aknaid
Vahendid:
• Savi, plastiliin või soolatainas, mahakukkunud oksad, erinevad materjalid (nt
26
pudelikorgid, paber, sammal) katuse tegemiseks.
• Joonlauad mõõtmiseks
Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne)
• Õpetaja organiseerib savi, asetab laudadele vakstud.
Foto 4 Puumaja Damanhuris. Foto autor: Giuseppe Glorioso
Tegevuse käik
Tegevuse
osad
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad mõisted,
küsimused, kasutatavad meetodid, võtted
Vahendid
I
Sissejuhatus
1. Hommikuringis korratakse üle eelneva päeva tegevus
ning tuletatakse meelde, mis on ökoküla ja kogukond.
Arutatakse selle üle, milline oleks laste unelmate kodu?
Mis kujuga see oleks?
II
Põhiosa
2. Ökomaja piltide või videote vaatlus:
Pilte leiab internetist märksõna „ökomajad”, „savipõhu
majad”, „natural homes”, „roundhouses”, „ecohouses” või
„treehouses” alt. Nende märksõnade alt leiab ideid nii puu
otsas olevatest majadest, ümarmajadest kui loodusliku
Ökokülade
ja –majade
pildid ja
videod.
27
ehitusega tehtud majadest. Facebookist leiab „natural homes”
märksõna alt ka lehekülje rikkaliku pildivalikuga. Hea video
leiab Youtube’ist nt märksõna „Woodland home by Simon
Dale” või märksõna „Tony and the roundhouse”alt.
3. Seejärel meisterdavad lapsed plastiliinist, savist või
soolataignast unelmate mängumaja, kasutades
katusematerjalina ka erinevaid loovaid materjale:
pudelikorke, sammalt, puuoksi jne.
Plastiliin
või savi
III
Lõpetav osa
Kui see on laste ja vanemate soov ning võimalus, siis võib
sarnase suurema ökomaja ehitada ka lasteaia hoovile. Ehituse
võimaluste ja erinevate loodusehitajate kohta võib uurida
rohkem MTÜ Eesti Ökoehituse Ühingult
(https://www.facebook.com/okoehitus). Samuti võib teha lihtsa
mängu püstkoja maanteede ääres mahavõetud pajuokstega (siis
võib lapsevanemate abiga RMK’lt küsida nõu, kust pajuvitsi
võib võtta). Eriti hea, kui keegi on pajuvitsad võtnud maha enda
maa peal, siis on lihtsam organiseerida. Väga kasulik oleks ka
reaalsete ökomajade külastus Eestis.
28
Foto 5 Savi-põhu ökomaja Saksa ökokülas "Sieben Linden". Foto: Kadri Allikmäe
Foto 6 Ökomaja Damanhuri kogukonnas. Foto: Kadri Allikmäe
29
1.4.Permakultuuri peenar lasteaeda
Foto 7 Permakultuuri peenar Tameras. Foto: Kadri Allikmäe
Permakultuuri peenra
tegemine lasteaia
õuealale
Laste vanus: 6-7
Laste arv: 20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
• Majanduslik aspekt
Teema:
Permakultuur tähendab püsivat kultuuri ning see on nimetus, millega tähistatakse nutikat
mahepõllumajandust, kus hooldada tuleb vähe, taimed on omavahel ja inimesega kooskõlas,
tegemine mugav. Permakultuuri idee lähtub eeldusest, et kõik olendid looduses on üksteisega
vastastikuses sümbioosis ning oluline on inimesena taastada uuesti side taimede, loomade ja
putukate maailmaga, nende elu jälgides ning sellele siis ka kohandudes. Internetist võib
permakultuuri kohta rohkem lugeda, sisestades märksõna „permaculture” või „permakultuur”
Eesmärgid:
Üldoskused:
• Laps oskab kaevata maad
• Laps oskab isekasvatatud taime istutada maasse
Mina ja keskkond:
• Laps oskab väärtustada keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtte- ja eluviisi;
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
30
• Laps märkab nähtusi ja muutusi looduses.
• Laps teab permakultuuri esmaseid põhimõtteid: hoia maad, hoia inimest, jaga
ümbritsevaga seda, mis sul üle jääb, ning sea piirang tarbimisele.
• Laps teab, kus kasvab toit ja juurviljad.
Matemaatika:
• Laps oskab kavandada usjalt looklevat või spiraalina üleskeerduvat peenart
Vahendid:
• Töökindad, ämbrid, labidad, aiakäru
• Varem ise valmiskasvatatud taimed
• Ajalehti
• Komposti, mulda
• Kastekannud, vesi
• Niidetud muru, põhku või multši
• Kive või puupakke peenra ääristamiseks (vastavalt sellele, millise kujuga peenart
otsustatakse teha)
Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne)
• Õpetajal oleks kasulik tutvuda permakultuuri põhimõtetega, lugedes internetist
artikleid märksõna „permakultuur” või „permaculture” alt. Kui õpetaja on ise
põhimõtetega tutvunud, siis ta saab neid edasi anda ka lastele.
• Õpetaja kooskõlastab peenra tegemise lasteaia juhtkonnaga.
Foto 8 Permakultuuri peenra tegemine. Autor ja foto autor: Margus Ess
31
Tegevuse käik
Tegevuse
osad
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad
mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted
Vahendid
I
Sissejuhatus
1. Hommikuringis võib lugeda lugemispala 1 ja 2
(Vt käesoleva metoodilise materjali Lisa 3).
2. Pärast hommikuringi laule ja tervitust minnakse
üheskoos õue. Koos uuritakse, millisesse kohta
oleks hea peenart teha (kus on piisavalt päikest,
kus on ligipääs veele nt vihmavee toruga, kus on
piisavalt varjuline).
Vajadusel labidad
II
Põhiosa
3. Lepitakse kokku, mis kujuga peenar tehakse ja
hakatakse kas kaevama või ehitama. Vertikaalse
spiraalikujulise peenra puhul veeretatakse
üheskoos puupakud või kivid ülespooleminevaks
spiraaliks ning vahepealsed alad täidetakse mulla
ja kompostiga.
4. Töö käik: Tasapinnalise peenra puhul tuleks
murupakid kaevata maast lahti ning keerata vao
peale, vao ühte otsa. Seejärel tuleks murupakile
peale panna komposti ning märgi ajalehti.
Märgade ajalehtede sisse saab teha väikesed
augud ning varem valmiskasvatatud lilled või
taimed sinna sisse istutada. Märgade ajalehtede
asemel võib kasutada ka põhku. Kõige peale
panna põhku või niidetud muru.
Lastele õpetab oma peenra tegemine ka seda, et peenra
eest tuleb hoolitseda. Samas võimaldab põhu ja
ajalehtede kasutamine seda, et igapäev kastma ei pea
ning peenar hoolitseb enda eest natuke ka ise (välistab
šokielamuse, et kõik kuivab kiiresti). Peenra asukoha
valik on äärmiselt oluline samm permakultuuris. Oluline,
Puupakud või
kivid, muld,
kompost,
ajalehed, põhk
või niidetud muru
32
et see poleks liigselt päikese käes, samas ka mitte liigselt
varjus. Oluline, et taimedel oleks kuhugi peitu pugeda, nt
mõned kivid, mis hoiavad niiskust. Hea oleks kõrvale
luua ka veesilm, kust saaks vett võtta. Hea viis selleks on
ämbrite või plekist vannidega koguda vihmavett ning
luuagi peenar vihmaveetoru lähedusse, et peenart saaks
hästi ja mugavalt kasta.
III
Lõpetav osa
Järgnevatel päevadel on oluline peenart kasta, sest
taimed on just istutatud. Oluline on pidevalt peenrale
tähelepanu juhtida. Sõltuvalt sellest, mis sinna kasvama
pandi (maitsetaimed, ravimtaimed, salatilehed) võib neid
kasutada ka igapäevaselt lasteaias, et lapsed näeksid ja
saaksid maitsta iseenda töö vilju.
Igapäevaselt võib hakata lugema väikest toidusalmi, et
lapsed tunnetaksid seost Maaga. See luuletus on pärit
waldorflasteaedadest ning seda loetakse alati enne sööki.
Maa on seda meile andnud,
Päike seda valmistanud
Armas päike, armas Maa,
Teid ma tänan lõpmata.
Jätku leiba!
(Waldorflasteaedade toidusalm)
Peenra juurde võiks teha ka väikese lindude joogialuse nt
mõne vana kausi ja kiviga (et lind saaks kergemini kätte
vee) ning riputada sinna lähedale ka lindude söögimaja.
Selle seose
tunnetamine, kust
tuleb toit, on
kindlasti
arusaadav maa-
lastele, kuid
linna-lastele on
kindlasti kasulik
näha, et toit
kasvab peenral,
põllul ja maas.
Peenar võiks olla
koht, mida
külastatakse tihti
ja vaadeldakse
toimunud
muutusi.
33
Foto 9 Permakultuuri peenra tegemine. Autor ja foto autor: Margus Ess
1.5. Lasteaia puuviljaaia loomine
Lasteaia puuviljaaia
istutamine
Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
• Maailmavaateline
aspekt
• Majanduslik aspekt
Idee: Lilleoru (puuviljaaed)
Teema: „Lasteaia puuviljaaed”. Eesmärk on istutada lasteaia territooriumile paar
puuviljapuud ning anda lastele lisaks peenrale reaalne võimalus panustada õues reaalsesse ja
elulähedasse tegevusse. Kasvades pakuvad puuviljapuud lastele nii vilju, varju kui ka
ronimisvõimalusi.
Eesmärgid:
Üldoskused:
• Laps oskab maad kaevata
34
Mina ja keskkond:
• Laps oskab märgata enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale
• Laps oskab nimetada erinevaid viljapuid
• Laps teab, et igal taimel ja puul on juured
• Laps mõistab, miks puid on vaja istutada ning miks metsa maha võetakse
• Laps suhtub ümbritsevasse loodusesse hoolivalt ning käitub seda säästvalt
• Laps kirjeldab, millised on inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud tema
koduümbruses
• Laps soovib osaleda looduse korrastamises
Keel ja kõne:
• Laps osab luua grupis lühikese loitsusalmi
Liikumine:
• Laps liigub vabas õhus ning osaleb ühises kaevamis- ja istutustegevuses
Vahendid:
• Suurem paber mõttekaardi tegemiseks, pliiatseid
• Väikesed puuviljapuud, (mida lapsed on ideaalis seemnest ise kasvatanud, võtab
aega 1 aasta). Lihtsam on istiku ostmine (piisab ka ühest)
• Labidad (suured ja väikesed), mults, väike piirdeaed või oksad piirdeaia tegemiseks
• Töökindad
Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne)
Õpetaja suhtleb lasteaia juhtkonnaga ning lepib kokku, kuhu oleks võimalik lasteaia
territooriumil viljapuid istutada. Juhul, kui see pole võimalik, saab leppida kokku
metsaistutustalgud Riikliku Metsamajandamise Keskusega. Vt rohkem infot: www.rmk.ee
Tegevuse käik
Tegevuse
osad
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad mõisted,
küsimused, kasutatavad meetodid, võtted
Vahendid
I
Sissejuhat
us
1. Hommikuringis tehakse koos mõttekaart, mida teha, et
lasteaia ümbrust muuta rohelisemaks. Koos tehakse
mõttekaart, kus keskel on kirjas nt „Lasteaia rohelisemaks
muutmine”. Sellest lähtuvad erinevad tegevused (võivad olla
ka pildi keeles). Mõttekaardi näite saab internetist, kui
Paberit,
pliiatseid.
35
sisestada Google’isse märksõna „solving global warming,
mindmap”.
2. Õpetaja arutab hommikuringis või õues lastega, miks on
puuviljaaeda vaja? Miks on puud olulised? Kust tulevad
meie puuviljad ja meie õhk? Kaua kasvavad puud? Kuidas
kasvavad taimed. Milliseid erinevaid viljapuid on olemas?
3. Vaadata võib erinevate taimede pilte raamatutes, erinevate
puude pilte. Millised osad on taimel? Millised osad on puul?
Vastus: taimedel ja puudel on kõigil juured. Samuti võib
vaadata taime kasvamise videoid internetist. Nt leiab hea
video, sisestades Youtube’i märksõna „Acorn to oak tree
time-lapse„ (tammetõrust saab tammepuu). Vimeo’s võib
sisestada märksõna „La lenta belleza de las plantas” (kuidas
kasvavad taimed).
Videod
taimede
kasva-
misest.
II
Põhiosa
1. Valitakse välja või minnakse eelnevalt kokkulepitud nurka
lasteaia hoovis, kuhu kaevatakse augud puude istutamiseks
2. Aukudesse pannakse puuviljapuude istikud, lisatakse neile
loomulikku väetist, mullapind kaetakse multši või põhuga
3. Lapsed ehitavad väikestest okstest puuviljapuudele
piirdeaiad.
4. Puude kastmine vihmaveetoru alla asetatud pangest (korduv
tegevus).
Labidad,
istikud,
vesi,
multš või
põhk.
III
Lõpetav
osa
5. Oma puu joonistamine ja luuletuse loomine oma puust.
Nädal aega võiks rääkida lastele enne magamaminekut
muinasjuttu, mis kõneleb puust.
6. Iga päev võiks õue minnes puu ümber teha väikese ringi
ning lugeda gruppides isetehtud loitsusalme, mis oleksid nt:
Kasva kasva puukene Sirgu sirgu kõrgustesse Siis Sa kannad õunakesi Hoiad kauneid õiekesi. (Kadri Allikmäe) Loitsud olid eesti vanarahval alati käepärast ning loitse loeti alati
ettevõtmiste edendamiseks. Mõni aeg võib õue minnes lastega koos
36
väikese puu või puude ümber teha ringi ning laulda laule, et puu
kasvaks paremini.
1.6. Jätkusuutlikkuse päev Jätkusuutlikkuse päev Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
Idee: isiklik
Eesmärgid:
Üldoskused:
• Laps oskab õpetaja juhendamisel suppi valmistada
• Õpetajast ja abiõpetajast sõltumatuse saavutamine katsemeetodil: õpetaja ning
abiõpetaja jälgivad ja toetavad kõike aga eestvedajad on lapsed.
Mina ja keskkond:
• Laps oskab kirjeldada Eestis kasvavaid juurvilju ning erinevaid lihtsamaid toite, mida
neist saab teha.
Vahendid:
• Iga laps toob kodunt kaasa supitegemise materjali (varem lepitakse kokku, mida
täpselt). Kõige lihtsam on teha porgandi suppi, milleks on vaja: porgandeid, kartuleid,
sibulaid. Ideaalis oleks see toit ise kasvatatud või turult saadud (mitte poest)
• Igale lapsele koorimisnuga või tavaline väike nuga. Lõikelauad.
• Saumikser püreestamiseks
• Maitserohelist (soovitavalt laste enda kasvatatud). Piisab kasvõi akna peal kasvatatud
tillist või sibulast.
• Rühma võib organiseerida lapsevanemate abiga või lasteaia köögist suure poti.
Kindlasti on mõnel lapsevanemal olemas ka kerge pliidiraud, mida saab ühest kohast
teise teisaldada
Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne)
• Lapsed võtavad kaasa porgandeid, sibulaid, mõne kartuli.
• Õpetaja organiseerib suure poti, pliidiraua ja saumikseri
37
Tegevuse käik
Tegevuse osad
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted
Vahendid
I
Sissejuhatus
1. Hommikuringi laulud. Seejärel õpetaja küsib
lastelt, kuidas tulla ise toime? Kui lasteaia kokad
jääksid haigeks, mida siis tuleks teha? Kui lapsed
suureks saavad, kuidas siis süüa saab? Vastus:
tuleb ise süüa teha.
II
Põhiosa
1. Seejärel algab porgandite ja kartulite koorimine.
Kõige lihtsam on teha seda koorimisnugadega.
2. Porgandipüreesupi retsepte leiab internetist, kui
otsida „porgandipüreesupp” märksõnaga
Google’ist. Lihtsa porgandisupi tegemine on
lihtsalt kõige kiirem lahendus. Kui lapsed on juba
kogenud, võib katsetada ka raskemaid retsepte.
3. Kooritud porgandid pestakse ja tükeldatakse
väikestel lõikelaudadel.
4. Supp pannakse keema ja püreestatakse.
5. Seejärel tuleb õueaeg.
6. Tagasi tulles on supp piisavalt jahtunud, et seda
süüa. Lapsed võtavad ise aknalaualt pottidesse
kasvatatud maitserohelist. Võib harjutada ka ise
leiva lõikamist ja või määrimist. Võib ka teha nii,
et eelneval päeval on tehtud ise leiba, mida
lõigata.
Koorimisnoad
Lõikelauad
Juurviljad
Pott
Väike pliidiraud
Maitseroheline
Leib ja
määrimisnoad.
III
Lõpetav osa
7. Lõpetuseks tehakse pärast magamast tõusmist
uuesti ring ja õpetaja küsib laste muljeid. Mis
tunne oli ise süüa teha?
8. Võib korraldada isegi jätkusuutlikkuse nädala,
mil proovitakse ka teiste asjadega ise hakkama
saada (nt endale ise riidekotti teha).
38
2. MAJANDUSLIKU ASPEKTI TEGEVUSED
Foto 10 Montessori õppevahendid Tameras. Foto:
Kadri Allikmäe
2.1. Toiduringi mäng
Toiduringi mäng Laste vanus: 6-7
Laste arv: 20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Majanduslik aspekt
Teema: „Toiduringi mäng”
Nädala teema võiks olla nt „Puhas toit, toiduring ja ökopood. Mis need on?”.
Kuna ökopoodide toit on väga kallis, samas on mahetalunikke väga palju, on juba Eestiski
loodud mitmeid toiduringe. Internetis on tellimiskeskkondi, kust saab erinevate talunike
mahetoitu tellida, logistikat korraldab jaotuspunkt, kus pannakse erinevad toiduained
kastidesse. Inimesed saavad sinna ise järgi tulla. Taolise toiduringi imiteerimine annab lastele
võimaluse näha, et lisaks tavapoodidele on veel teistsuguseid poode ning inimesed on selle
kodanikualgatuse korras ise organiseerinud, kuna soovivad süüa maitsvat ja ökoloogilist toitu.
Lastelt saab küsida „miks”?
Eesmärgid:
39
Mina ja keskkond:
• Laos oskab igapäevaelus eristada, mis on tervisele kasulik ja kahjulik: mis on tervislik
toit, mis tervislik toit ei ole.
• Laps teab, mis ökotoit
• Laps teab, mis on ökotoidu ja tavatoidu vahe
• Laps teab, mis on õiglane kaubandus (juhul, kui külastatakse ökopoodi)
• Laps teab, mis on monokultuur ja bioloogiline mitmekesisus
Matemaatika:
• Laps oskab vastavalt juhistele erinevaid tootegruppe koguste järgi sorteerida
• Laps oskab kokku viia hulka ja arvu (kaaludes)
Vahendid:
• Poemänguks toiduainete pakendeid, kaste ja riidest poekotte.
• Erineva suuruse ja kujuga puupulki, käbisid ja kive (kaubaks).
• Potti isekasvatatud taimed (nt salat, petersell või murulauk)
• Köögikaal
Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne)
Õpetaja otsib välja sobiva video tavapõllumajanduse selgitamiseks ning paneb toas laua peale
erinevate toodete tühjad pakendid (hea, kui oleksid ökotooted) aga pakendid võib ka ise teha
või välja mõelda kividest, käbidest, klotsidest.
Tegevuse käik
Tegevuse
osad
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad
mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted
Vahendid
I
Sissejuhatus
1. Hommikuringis küsib õpetaja, kas lapsed teavad,
mis on ökotoit?
II
Põhiosa
2. Õpetaja räägib lastele, mis on tavatoidu ja
ökotoidu vahe. Mis on monokultuur ja liigiline
mitmekesisus. (Vastavalt ÜRO-le on viimase 100
aasta jooksul massilise põllumajanduse tõttu üle
75% erinevatest liikidest hävinenud). Kuna
kasutatakse vaid ühte tüüpi seemneid, siis teised
liigid hävinevad. Tavatoidu kasvatamisel
40
kasutatakse tihti keemilisi taimekaitsevahendeid
või väetisi, mis on inimesele kahjulikud.
Juurviljad kasvavad küll kiiresti aga nendes
sisaldub ka mürgiseid aineid. Ökotoit on puhas ja
sinna ei panda peale midagi (kui siis ainult
looduslikke taimekaitsevahendeid ja sõnnikut).
Üldiselt kasvatatakse ökotoidu puhul mitmeid
liike koos aga kuna taime ei väetata kunstlikult,
võivad viljad olla väiksemad. Samuti võivad tulla
kahjurid. Aga ka tavatoidu puhul, kui põllul
kasvab vaid 1 liik, tekib palju probleeme: põld on
haavatavam haiguste ja putukate osas. Seetõttu
kasutatakse jälle mürke.
3. Koos vaadatakse videot tavapõllumajandusest ja
mahepõllumajandusest. Youtube’ist leiab häid
videoid märksõna „monoculture and diversity” ja
„organic farming” alt.
4. Seejärel küsib õpetaja lastelt, mida me saaks ise
teha, et puhast toitu süüa? Lapsed võivad vastata
nt: tellida toitu maalt sugulastelt, käia neil abiks;
teha ise peenar.
5. Õpetaja selgitab ka, miks puhast toitu tavalisest
poest osta ei saa. Vastus: saab ikka aga tootjaid
pole veel palju, kuna põldude saagikused pole nii
suured, siis kauba eest ei saa kohe nii palju raha.
Aga kõik tahavad kohe ja palju raha.
6. Puhta toidu ja tellimuste mäng: Selleks on vaja
piisaval hulgal toiduainete pakendeid ja ka
mõned kastid. Erineva suuruse ja kujuga
puupulki, käbisid ja kive. Vastavalt Ugastele
(2009, 60) on just 5-7-aastaste last jaoks
dominantne rollimäng. Lapsed saavad ökopoodi
mängides kõige paremini seda kogeda.
Video tavapõllu-
majandusest ja
mahepõllundusest.
Toiduainete
pakendid,
looduslikud
materjalid,
mänguraha, kaal,
41
Kõigepealt jagunetakse gruppidesse. Lapsed
sorteerivad eri liiki kauba omavahel kokku. –
Seejärel jagunetakse gruppidesse: tellijad,
tellimuste vastuvõtjad ja transporditöötajad.
Tellijad panevad oma soovid kirja paberile.
Transporditöötajad viivad soovid lattu. Laos
sorteeritakse tellijale, mis ta soovis, kaaludes
köögikaaluga õiged kogused. Siis rollid
vahetuvad.
7. Sellesse mängu saab integreerida numbrite
õppimise nt Montessori õppevahenditega. 10 x 1
= 10; 10 X 10 = 100; 10 X 100 = 1000. Taolised
vahendid võib luua kasvõi paberist. Vt ka foto
käesoleva peatüki juures. Maksmiseks võib teha
raha paberist, papist või mõnest muust materjalist
(väikesed kivid jne).
paber, pliiats.
III
Lõpetav osa
Et teemat kogemuslikult illustreerida, võiks külla minna
ka mõnele ökopoele või toiduvõrgustiku jaotuspunktile.
Selle kohta leiab infot internetist märksõna „ökotoit”,
„ökopood” nime alt. Mõnes ökopoes on võimalik kaasa
aidata ka nt kauba sorteerimisele või kaalumisele.
Kõige parem oleks, kui lastega oleks võimalik külastada
ka mahetalu ja näha, mis on mahepõllumajandus.
Mahetelude nimekirja leiab aadressilt: www.wwoof.ee
Juurikad, kivid,
korvid või kastid.
Poekotid ja
tootepakendid.
42
Foto 11 Looduslikud materjalid, mida saab erinevates tegevustes kasutada. Damanhur.
Foto: Kadri Allikmäe
2.2. Taaskasutuse loovustuba
Second hand ja
taaskasutus
Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Majanduslik aspekt
Teema: „Vanadest asjadest uute tegemine”
Tegevuse peamine eesmärk on ärgitada laste loovust erinevatele vanadele asjadele uue
funktsiooni leiutamisel. See on vajalik selleks, et lapsed näeksid, et vanadest asjadest on
võimalik teha väga huvitavaid uusi asju, isegi nii huvitavaid, mille peale poleks kohe
tulnudki.
Eesmärgid:
Mina ja keskkond:
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
• Laps oskab mõista ja märgata enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;
• Laps teab, mis on taaskasutus
• Laps teab, mis on second hand
• Laps teab, mida on võimalik teha riidejäätmetega ning vanade esemetega
Matemaatika:
43
• Laps oskab omavahel sarnaseid esemeid ühtsete tunnuste alusel sorteerida.
Kunst:
• Laps oskab valmistada vanadest riietest või asjadest uue otstarbega esemeid
Vahendid:
• Iga laps võtab kodust kaasa vanu riideid: sokke, t-särke, kampsuneid, erineva
otstarbega esemeid, mida saab taaskasutada. Samuti võib tuua vanu tasse, kausse,
kotte jne.
• Vaja on ka mõningaid nööpe, kääre. suurt nõela ja niiti.
• Samuti on vaja värve, millega saab värvida kotte, kruuse ja kausse
• Natuke võiks olla olemas ka mulda ja seemneid, kui mõni laps soovib vanasse kaussi
või kannu midagi kasvama panna.
Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne)
Lapsed panevad lasteaia laua peale kõik kodust kaasa toodud vanad riideesemed, kausid,
potid ja kotid.
Tegevuse käik
Tegevuse
osad
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad
mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted
Vahendid
I
Sissejuhatus
1. Hommikuringis arutatakse, mis on
taaskasutuspoed ja miks neid vaja on? Vastus:
kui koguaeg riideid ja asju juurde toota, siis
tekib prügi väga palju. Samas saab vanu asju
uuesti kasutada või anda neile uus nägu.
II
Põhiosa
2. Nüüd minnakse laua juurde, kuhu kõik lapsed
on pannud erinevaid vanu riideid ja asju, mida
võiks taaskasutada. Koos mõeldakse, mida
erinevate esemetega saaks teha.
3. Esemed sorteeritakse vastavalt tunnustele
ühtsetesse kuhjadesse ning loosiga jagunetakse
gruppidesse.
4. Iga grupi ülesanne on mõelda välja, mida
saaks teha näiteks:
Vanad riided
ja asjad.
44
• vana T-särgiga (nt koti, mängulooma, padja,
uue T-särgi vms);
• vanade kruusidega (küünlaaluse, lillepoti)
• vana kausiga (nt koduse lillepeenra
maiserohelisega, uue kausi)
• sokkidega (nt sokilooma või lõigata pikaks
ribaks ja heegeldada näpuga väike vaip)
• vanast kotist (värvides saab nt teha uue ja
lõbusa)
• vanast kummikust (saab teha looma või
kummikupeenra)
5. Seejärel annab õpetaja lastele vahendid,
millega meisterdada. T-särkidega saab
õmmelda ning kruuse ja kausse nt saab
värvida.
Taaskasutusmaterjal,
nööbid, niit, nõelad,
käärid, täitematerjal.
Keraamikavärvid
III Lõpetav osa
6. Valmistatud soki- või t-särgi loomadega võib
üheskoos välja mõelda ka teatrietenduse, kus
loomad räägivad, et neil ikka vedas, et nad
prügimäele ei läinud ja kuidas see juhtus.
7. Pärast võib esemed müüa nt lasteaia laadal ja
raha kinkida heategevuseks. Samuti näevad
lapsed selle tegevuse läbi, et on võimalik
endale ise uusi mänguasju teha.
2.3. Prügisorteerimise mäng Prügi sorteerimise mäng Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Majanduslik aspekt
• Sotsiaalne aspekt
Teema: „Prügi sorteerimise mäng”
Eesmärk on prügi esmalt niimoodi ära sorteerida, et iga prügi oleks õiges kilekotis. Seejärel
võetakse ühiselt ette projekt, kuidas prügist lahti saada (teha kunsti, matta maha, visata
minema jne).
45
Eesmärgid:
Mina ja keskkond:
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
• Laps oskab mõista ja märgata enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;
• Laps teab prügi sortimise vajalikkust ning oskab sortida lihtsamat prügi (pudelid,
paber, olmeprügi).
• Laps teab, miks on vaja prügi sortida (paber, plast, patareid).
• Laps mõistab, et kogu prügi ei lagune looduses ning seetõttu on oluline jäätmete
tekke vältimine.
• Laps oskab erinevat liiki prügi nimetada ning oletada, kui kaua umbes võiks see
prügiliik laguneda.
• Laps oskab kirjeldada asjade korduva kasutamise ja kokkuhoiu võimalusi.
Matemaatika:
• Laps oskab erinevat liiki prügi sorteerida erinevatesse kastidesse
Vahendid:
• Vajalikud on eri liiki prügi kaste (võivad olla ka pappkastid) või kilekotid (nt
erinevat värvi)
• Mitu kilekotti erinevat liiki prügi: plastikpudelid, konservid, papitükid, paber,
banaanikoored või vanad õunad (või muu orgaaniline biojääde, mis liigselt ei määri
ja mida võib selleks päevaks paluda ka kooli köögist. NB! Hoida eraldi!),
plastikkotid, klaaspudelid, pandipakendi pudelid nii klaasist kui plastikust jne.
• Meisterdamisvahendeid prügi ümbertöötlemiseks ja meisterdamiseks.
Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne):
Lapsed võtavad kodust kaasa erinevat liiki prügi. Vaja organiseerida pappkastid või
kilekotid.
Tegevuse käik
Tegevuse osad
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted
Vahendid
I Sissejuhatus
1. Hommikuringi laulud, päeva tervitamine
46
II
Põhiosa
2. Õpetaja laotab erinevat liiki prügi põrandale
laiali.
3. Toas on 4 suurt kasti:
a. pakendid (metall, plastikpakend)
b. pandipakend (taara ja tagasiviidavad
plastikpudelid)
c. olmeprügi
d. paber
4. Lapsed jagunevad nelja gruppi. Igal ühel on hulk
erinevat liiki prügi, mida erinevatesse kastidesse
sorteerida.
5. Pärast mängu lõppemist valib iga laps endale
ühe eseme, mida ta soovib taaskasutada.
Pudeleid saab värvida klaasivärvidega,
plastikpudelistest saab teha linnumaja,
plekkpurkidest saab teha pliiatsitopse,
piimapakki saab kasvama panna seemneid
kevadiste taimede istutamiseks. Kilekottidest
saab punuda kilekotivaipa (vt. edasi ka täpsemad
juhised).
6. Õues võib katsetada ka erinevat liiki prügi
matmist (idee: Tallinna Luha Lasteaed) selleks
ettenähtud piirkonda. Matmine toimub kevadel
ning aasta aega hiljem vaadatakse, mis prügist
on järgi jäänud. Matmise juurde võib panna
sildid, kus on kirjas, kus mingi prügi asub (idee
„Pääsusilma“ lasteaed Tallinnas Õismäel).
Erinevat liiki prügi:
taara,
plastikpudelid,
olmeprügi, paber
III
Lõpetav osa
Tullakse uuesti ringiks kokku: õpetaja küsib, kuidas
prügi sorteerimine käib? Miks see vajalik on? Mida
lapsed õppisid? Mida teha, et prügi tekiks vähem: Mida
saaks teha poes, et kodus pärast nii palju pakendeid
poleks? Mida saaks juba ostetud pakenditega pärast ette
võtta? Kuidas käia poes nii, et pakendeid poleks? Mida
47
saaks teha ise? Millist kotti oleks poes hea kaasas
kanda?
Lastega võib teha ka fantaasiamängu: „Mida kõike
võiks ehitada plastikpudelitest või kilekotist“. Vt ka
videod õppetegevuse 4.1 juures.
2.4. Õiglane kaubandus ja aafrika lapsed
Õiglane kaubandus ja
aafrika lapsed
Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
• Majanduslik aspekt
Teema: „Mis on õiglane kaubandus”
Õiglase kaubanduse mõistmine ning võõrate kultuuride toetamine.
Eesmärgid:
Üldoskused:
• Laps mõistab, et inimesed võivad olla erinevad
• Laps oskab teiste kultuuride eripäraga arvestada
Mina ja keskkond:
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
• Laps oskab mõista ja märgata enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;
• Laps teab, mis on õiglane kaubandus
• Laps teab, kust tulevad osad igapäevased tooted: kakao šokolaadi sisse, kohvi, tee
jne
• Laps teab mõisteid „õiglane” ja „ebaõiglane”
Vahendid:
• Gloobus
• 1 aafrika lastelaul
• Õiglase kauba muinasjutt. Vt. Lisa 4
Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne)
• Õpetaja tutvub õiglase kaubanduse materjalidega internetis. Selle kohta leiab infot,
kui sisestada Google’isse märksõna „fair trade” või „õiglane kaubandus”.
48
• Õpetaja otsib välja ühe aafrika lastelaulu.
• Õpetaja kirjutab ise õiglase kaubanduse muinasjutu. (Vt ka metoodilise materjali
Lisa 4)
• Taust: „Üks tuntumaid õiglase kaubanduse märki kandvaid tooteid on kohv. See on
maailmas nafta järel müüdavaim kaup, mida toodavad 20-25 miljonit väiketalunikku
ja istanduste töölist arengumaades. Kahjuks ei arvesta tänapäeva
maailmakaubanduse reeglid kõige vaesemate inimeste huvisid; suurem osa rahast,
mida meie tarbijatena maksame, jääb vahendajatest ja sissevedajatest suurfirmadele.
Madalad maailmaturu hinnad sunnivad arengumaade väiketalunikke müüma oma
saagi sellise hinna eest, mis ei kata isegi tootmiskulusid. See aga tähendab, et
peredel ei ole raha maksta laste kooli eest või haigestumise korral arsti juurde
minna.” (Õiglase Kaubanduse koduleht, 2012)
Tegevuse käik
Tegevuse
osad
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad
mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted
Vahendid
I
Sissejuhatus
1. Hommikuringis küsib õpetaja, milliseid erinevaid
lapsi on olemas üle terve maa.
II
Põhiosa
2. Üheskoos lastega vaadatakse, kust maailma
piirkondadest erinevad kaubad tulevad. Kust
tuleb šokolaad, kohvi ja tee.
3. Mis on õiglane kaubandus? Õpetaja räägib, et see
on siis, kui talumehed Aafrikas saavad korralikku
palka oma töö eest ja saavad ka lapsed kooli
saata.
4. Aafrika laste laulu kuulamine. Youtube’ist saab
otsida märksõnaga „African children’s song”
5. Õpetaja loeb lastele õiglase kaubanduse
muinasjuttu, vt metoodilise materjali Lisa 2).
6. Üheskoos tehakse loo põhjal teatrietendus.
Gloobus
Vanu õiglase
kaubanduse toote
pakendeid (nt
kohvi).
III 7. Lõpetuseks arutatakse, miks on õiglane Erinevaid poemängu
49
Lõpetav osa kaubandus oluline? Mis on õiglane
rühmaruumis? Kuidas meie saaksime omavahel
olla õiglased.
8. Samal nädalal võib mängida ka poemängu
õiglase kaubanduse vanade pakenditega.
esemeid: vanu pakendeid, kive, juurikaid, korve, kaste või kotte.
50
3. SOTSIAALSE ASPEKTI TEGEVUSED
Foto 12 Hawaii tervitus „In Lakesh”. Foto autor: Tõnis Valing
3.1. „Kuidas vanasti elati”
Kuidas vanasti elati.
Vana aja elu ja
mänguasjad
Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Majanduslik aspekt
Teema:
Nädala teema võiks olla „Kuidas vanasti elati”. Konkreetne tegevus võiks keskenduda nt
vana aja tegevustele talus, töödele, mida talus tehti ning laste elule.
Tegevus on läbi viidud ka TLÜ põhipraktika II ajal Tallinna Pääsusilma lasteaias
Eesmärgid:
Mina ja keskkond:
• Laps oskab nimetada vanaaegseid talutöid ja eesti rahvatraditsioone ja
rahvussümboleid
51
• Laps oskab nimetada vanaaegseid maju
• Laps tunneb ära eesti rahvariided ja rahvariide vöö.
• Laps teab mõningaid vana aja mänge ja mänguasju
Keel ja kõne:
• Laps oskab korrata lihtsat vanaaegset salmi, teab mõnda eesti vanasõna ja oskab
mõistatada mõnda mõistatust
Kunst:
• Laps oskab lõigata ringi täpselt mööda joont ning lisada sellele tüübel, et teha vurri;
• Laps oskab ringi värvida ning lisada sellele tüüblit või vana vildikakorki, et teha
vurri. Idee: Virge Taimre, Tallinna Pääsusilma Lasteaed.
Liikumine:
• Laps liigub õpetaja juhenduse järgi ringmängus
Muusika:
• Laps oskab õpetaja järel korrata lihtsat regilaulu
Vahendid:
• Kunstitegevuseks: tüüblid ja vanad vildikakorgid, paksem paber, kriidid, pliiatsid,
käärid
• Kannel
• Rahvariided
• Pildid vana aja tegevustest ja majadest
• Juhul, kui õpetaja ei tunne tegevuses väljatoodud laule, siis plaat „Sõit sõõrule“.
(Annika Mändmaa). Teisi liisusalme ja luuletus saab raamatust „Vana karu lõi
trummi” (Eesti Keele Sihtasutus 2001)
• Vana aja mänguasju
Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne)
• valmistab lastele ette vurri tegemiseks ringi kujulise šablooni, mida kasutada ringi
lõikamisel.
Tegevuse käik
52
Tegevuse
osad
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad
mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted
Vahendid
I
Sissejuhatus
1. Õpetajal on seljas rahvariideid. Ta kutsub lapsi
vanasse aega külla (Virge Taimre idee).
Hommikuringi kutsub õpetaja lapsi karjalauluga
„Hella või hella, tule siia või hella“.
Hella või hella, tule siia või hella Hella või hella, tule siia või hella Kasvõi oma karjaga Hella või he-ella-laa 2X (Eesti rahvaviis, helletus, Karksi)
Rahvariided,
kannel
II
Põhiosa
2. Seejärel lauldakse koos hommiku tervitamise
laul: „Päevak tule vällä“, (Eesti rahvaviis,
Karksi).
3. Mida vanasti tehti: Piltide vaatlus. Vanad
talutööd, vöökirjad, vanaaegsed sümbolid:
kaheksakand.
4. Õpetaja palub lastel nimetada, mida talus vanal
ajal tehti ning mida tegid lapsed:
o Taluperenaine ärkas vara, talitas loomi
o Taluperemees tegi suvel põllutööd ja käis
talvel metsas puid tegemas.
o Millised riided neil seljas olid?
5. Mida lapsed vanal ajal tegid? Vana aja
mänguasjad
Õpetaja küsib lastelt küsimusele vastust.
• Lapsed käisid karjas, talvel uisutasid ja
kelgutasid, kindlasti ka mängisid
• Aitasid talutöödega: süüa teha, põldu harida,
loomi talitada.
Vana aja piltide
vaatlus
53
Õpetaja: Vanal ajal, kui veel telekat polnud, siis tegid
lapsed igasuguseid asju: varjuteatrit, näpumänge, lugesid
salme, mängisid vurriga, kividega ja vanade asjadega.
(õpetaja näitab mõnda vana aja mänguasja).
6. Salmid: (salmide järjekord ning arv sõltub
valitsevast meeleolust rühmas ning tegevuse
ajagraafikust)
Kell üks - muna küps Kell kaks - karjalaps kell kolm - tuhk ja tolm kell neli - väike veli kell viis - mis siis kell kuus - toit on uus kell seitse - õige maitse kell kaheksa - riided vaheta kell üheksa - hüppa sängi kell kümme - küllalt saab (Eesti rahvalaul, luuletus) Eide esmaspäev Taadi teisipäev Kitse kolmapäev Naise neljapäev Rebase reede Laste laupäev Poiste pühapäev (Eesti rahvaslaul, luuletus) Meie kiisul kriimud silmad Istus metsas kännu otsas Konks oli käes ja kooris naereid Kutsus lapsi lugema Kes ei mõistnud lugeda See sai tukast sugeda (Pilistvere 1928) Üks väike valge tuvi Lendas üle Inglismaa
Vana aja
mänguasju: nt
vurr, rätinukk,
kivid-käbid.
54
Inglismaa oli lukku pandud Luku võti katki murtud Ütle mitu seppa Peavad seda parandama!? Seda ütled Sina! (Eesti luuletus)
7. Liisusalmid: (salmide järjekord ning arv sõltub
valitsevast meeleolust rühmas ning tegevuse
ajagraafikust)
Edeli-kedeli keiu-veiu Musta siidi ooni-aani Tireli-tireli-tips! Singer vinger ninaprill Meil oli toas krokodill Krokodill tegi palju nalja Ajas lapsed toast välja Üks, kas, kolm, neli, viis Kus on meie väike kiis? Ei ole siin, ei ole seal, Vist on hiirejahi peal Ja õhtuti tegelesid lapsed vanasõnade ning mõistatustega.
8. Vanasõnad olid nt: (vanasõnade järjekord ning
arv sõltub valitsevast meeleolust rühmas ning
tegevuse ajagraafikust)
• Ühendatud karjas ei ole hunt hirmus • Ühendus annab jõudu • Ega härg enne sääske näe, kui sääsk hammustab • Häda ajab härja kaevu • Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
Lisaülesanne (toimumine oleneb rühma meeleolust ning
tegevuse ajalisest edasiminekust): õpetaja pakub ka välja
lastele võimaluse luua oma vanasõna:
• Kes magamise ajal müra teeb, see…. • Kes lõunasöögil pausi peab, see… • Kes teisele halvasti ütleb, see….
55
9. Mõistatused: (õpetaja valib tegevuse käigus
vastavalt ajagraafikule 2-3)
• Kes teeb silla üle vee ilma kirve ja naelata - Jää • Õues mäena, toas veena – Lumi • Ütle mis pea on juusteta – kapsapea • Ütle, mis silm ei näe ühtigi? – nõelasilm ei näe
ühtigi • Ütle, mis roog on keetmata? – pilliroog on
keetmata • Mis suu on hambuta – kotisuu on hambuta
10. Vana aja mänguasi (Virge Taimre idee): Vurri
meisterdamine. Ringi väljalõikamine, ringi
värvimine ja kaunistamine ning sellest vurri
tegemine koos tüüblitega.
III
Lõpetav osa
Lapsed kordavad õhtul üles tõustes üle, millised
taluhooned ja talutööd neile meelde jäid: nt rehemaja,
ait, saun. Õhtu lõpuks võib laulda laulu:
Veere veere päevakene Veere sinna kus Su sõsar Helle helle joo Veere sinna kus Su veli Sõua sinna, kus Su sõsar Helle helle joo Seal Sind hellalt hoietakse, Kätte peal Sind kannetakse Helle helle joo
Või „Veere, päeva” (Kodavere). Vt Tormis, V „Uus
regilaulik”.
Väga kasulik, kui pärast külastataks koos lastega ka
vanade talumajadega ning veskiga muuseumit. Veski ja
käsikivi on jätkusuutlikkuse seisukohast täiesti
asendamatud ning seal on näha ka taastuvenergia kasutus
(tuule-energia).
56
Foto 13 Püstkoda Eestis, Raudojal. Pildi autor: Paavo Eensalu
3.2.Loomade varjupaiga aitamine heategevuskampaaniaga Kodutute loomade
varjupaiga aitamine
sõbrapäevaaegse
heategevuskampaaniaga
Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
• Maailmavaateline
aspekt
• Majanduslik aspekt
Idee: Pallipõnn (sõbrapäevakaartide müük ja rahakogumine koerte varjupaiga toetuseks)
Teema: Heategevusprojekt „Kodutute loomade varjupaiga aitamine”
Tegevuse/projekti idee on loomade varjupaigale rahakogumine isetehtud ja meisterdatud
mänguasjade ja kaartide müügiga lapsevanematele. Külaskäik loomade varjupaika
Võib ka tema väikese heategevuslaada lasteaias, kus kehtib oma raha. Väravas või uksel
vahetad eurod lasteaia rahaks ja saad kohapeal maksta vaid sellega. Kõik tuleb ära kulutada
ja tulemus läheb heategevuseks.
Eesmärgid:
Üldoskused:
• Laps oskab teiste rühma lastega arvestada ja teha koostööd
57
• Laps tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest
Mina ja keskkond:
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt;
• Laps oskab kirjeldada tuntumaid koduloomi
• Laps teab, kus elavad kodutud loomad
• Laps teab, kuidas kodutud loomad kodutuks jäävad
• Laps teab, kuidas saab omalt poolt aidata kaasa loomade olukorra parandamisele
• Laps oskab koos rühmakaaslastega ning õpetaja toel korraldada lihtsat
heategevuskampaaniat.
• Laps teab, kuidas käituda hoolivalt loomade suhtes
Keel ja kõne:
• Laps oskab kirjutada kaardi sisse heategevuskampaania üleskutset, kasutades
erinevaid sõnu ja annetustelefonide numbreid.
Matemaatika:
• Laps oskab kogutud raha kokku arvestada
Kunst:
• Laps oskab meisterdada vildist lihtsat mänguasja
• Laps oskab meisterdada kaarte heategevuskampaaniaks
• Laps oskab vanast kastist rühmatööna meisterdada annetuskarpi
Vahendid:
• Villa vildi tegemiseks
• Taaskasutusvahendid kaardi tegemiseks. Igale lapsele A5 formaadis paber, mille
saab pooleks murda ning kaunistada vanadest ajalehtedest väljalõigatud
loomapiltidega, väikeste paberkuulikestega, oma joonistustega.
• Plakati tegemise vahendid: käärid, liim, värvid, suur A1 formaadis paber
• Karp annetuskasti meisterdamiseks
• Võimalik lisa: üleskutse video tegemiseks väike käsikaamera (saab laenata lasteaialt
või mõnelt lapsevanemalt). Abiks oleks vaja paluda ajaliste ressursside kokkuhoiuks
mõni tehnilise taibuga lapsevanem.
• Vanematelt väike annetusraha.
Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne)
Õpetaja peaks eelnevalt suhtlema vanematega ning neid kampaaniast informeerima. Samuti
58
peaks õpetaja suhtlema loomade varjupaigaga selle osas, kas ja kuidas saaksid lapsed
hoiupaika külla tulla (kui otsustatakse ka hoiupaika külastada) ning kas lastel oleks võimalik
ka seal panustada (nt loomadega jalutada, neile süüa anda jne).
Tegevuse käik
Tegevuse
osad
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad
mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted
Vahendid
I
Sissejuhatus
1. Kahenädalane sõbrapäeva
heategevuskampaania tutvustus (kõige parem,
kui idee loomi aidata on tulnud lastelt).
Õpetaja küsib lastelt, kas neil on
lemmikloomi? Kuidas nad elavad, mis nad
söövad? Kas lapsed teavad, et kõigil
loomadel polegi kodu? Kus nad siis elavad?
Mida võiks ühiselt ette võtta, et neid toetada?
2. Ühiselt vaadatakse loomade hoiupaigas
elavate loomade pilte (internetist leiab
erinevate maakondade hoiupaigad märksõna
„loomade hoiupaik” järgi).
3. 2 nädalat enne sõbrapäeva: Kaartide
valmistamine ja nõelviltimise tehnikas
loomade tegemine müügiks: lapsed
valmistavad taaskasutusvahenditest kaardi ja
vildivad grupitööna valmis ühe väikese
looma, et seda müüa heategevuse
eesmärkidel.
Pildid, võimalusel
video loomadest.
Taaskasutusvahendid,
ajakirjad kaardi
tegemiseks.
Spetsiaalsed nõelad
ja vahtkummist
alused
nõelviltimiseks.
Värvilist villa.
II
Põhiosa
4. Heategevuskampaania võiks alata 2 nädalat
enne sõbrapäeva, siis on piisavalt aega.
5. Lapsed teevad koos üleskutse vanematele ja
oma sõpradele osta nende tehtud kaarte ja
annetada kodutute loomade varjupaigale
telefonitsi. Selleks valmistatakse plakat ja
Plakati tegemiseks
vahendid (suurem
paber, värvid)
Youtube’i klipi
59
mitmed kaardid, mida lapsed saavad müüa,
nii, et raha läheb loomade varjupaiga heaks.
Samuti saab selleks tavalise väikese
käsikaamera, fotoaparaadi kaameraga teha
väikese Youtube’i video üleskutseks
lapsevanematele ja ülejäänud lasteaia
personalile! Samuti saavad lasteaiaõpetajad ja
lapsevanemad üleskutset levitada oma
tuttavate seas.
6. Ühiselt meisterdatakse vanast pappkastist ka
rühma rahakassa. Seda saab kaunistada
loomade piltidega ajakirjadest. Õhtuti ja
hommikuti kutsutakse vanemaid, teiste
rühmade õpetajaid ja lasteaia personali üles
loomade varjupaiga heaks annetama.
7. Infoks tuleks kõikidele kaartidele juurde
lisada palve annetada või osta kaarte ning
toetuseks vajalikud loomade varjupaiga
rekvisiidid. Lastega võib üheskoos välja
mõelda veel huvitavaid asju, kuidas raha
teenida: nt teha abiõpetajale või vanematele-
vanavanematele esikus õlamassaaži, aidata
kokkasid või tuua lõunasöök või õhtune söök
ise ära. Siis õpivad lapsed ka nägema, et raha
on vahetusväärtus. Majanduses toimib asi
samuti: Teed midagi, saad midagi.
tegemiseks kaamera
ja tehnilise taibuga
lapsevanem, kes asja
pärast internetti
paneb.
Pappkast, teip, liim,
väljalõiked
ajakirjadest kasti
kaunistamiseks.
Paberit, kuhu
kirjutatakse
kampaania üleskutse.
III
Lõpetav osa
8. Kasuks tuleks ka loomade varjupaiga
külastamine.
9. Indiaani jutupulga ring selle osas, mis tunne
oli loomade heaks midagi teha. Mis lastele
selle kampaania tegemise juures meeldis?
Mis mitte? Mida nad teinekord teistmoodi
teeksid? Kuidas nad ise oma loomaga
Autodega vanemad ja
nende omavaheline
koostöö.
60
käituksid?
10. Sõbrapäevajärgsel päeval või nädalal,
joonistatakse oma kogemust. Võib kasutada
samuti ka vaba-akvarelltehnikat. Seda, mis
moodi lapsed soovivad joonistada või
värvida, võiks küsida lastelt endilt.
11. Samuti võiks edukat kampaaniat tähistada
koogi või tordiga ja öelda ühiselt aitäh
kõigile, kes panustasid.
61
4. MAAILMAVAATELINE ASPEKT
Foto 14 Kiviring Damanhuri kogukonnas. Foto autor: Giuseppe Glorioso
4.1. Sügisene prügikoristus ja kiviring rannal
Prügikoristus ja kiviring
rannal
Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
• Maailmavaateline
aspekt
Idee: Tamera (kiviring), Lilleoru (kiviring), Teeme ära (prügikoristus)
Teema:
Kiviringi tegemine ja prügikoristus sügisesel rannal. Sõit või jalutamine lasteaiale lähedasse
randa.
Teeme rannakividest rannale spiraali, iga laps saab korraks sees ära käia. Korjame ka
kivisid, käbisid ja teokarpe, millest saab hiljem meisterdada koos plekkpurgiga oma
62
pliiatsitopsi. Plekkpurgist saab valmistada ka vihmapilli, mida väljast kaunistada
merekarpidega.
Märkus: kiviringi ja prügikoristust saab teha ka eraldi päevadel, et lastel ei oleks liigselt
meelemuljeid. Vastavalt waldorfpedagoogikale on eelkoolieelses eas lastele oluline lihtsus
ja meeleline ülekoormus on kahjulik. Kiviringi saab luua ka lasteaia territooriumile
aianurka, kus võiks olla ka permakultuuri peenar ja puuviljaaed.
Eesmärgid:
Üldoskused:
• Laps järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme lasteaia
territooriumilt väljaspool
Mina ja keskkond:
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
• Laps oskab mõista ja märgata enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;
• Laps soovib osaleda looduse korrastamises ja rannalt prügi korjamises
• Laps oskab kirjeldada, millised on inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud
tema koduümbruse metsas
• Laps oskab lamedatest rannakividest moodustada spiraalset labürinti
Kunst:
• Laps oskab plekktopsist korjatud teokarpidega valmistada pliiatsitopsi
• Laps oskab plekktopsist valmistada vihmapilli
Muusika:
• Laps oskab õpetaja järel korrata maakerale pühendatud laule.
Vahendid:
• Bussipilet õpetajatele
• Plastikkotte ja kummikud lastele
• Töökindad
• Järgnevaks päevaks meisterdamiseks üks plekkpurk, hõbepaberit, kuivi terasid (nisu,
tatar, riis vms), maalri teipi, PVA liimi, ajalehti ja ajakirju (plekkpurgi
kaunistamiseks), käärid.
• Lõunasöögiks jook ja võileivad + puuvili.
Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne)
• Õpetaja valib välja ranna, kuhu minnakse ning uurib kas konkreetses rannas on
63
suurem avalik prügikast, et korjatud prügi sinna ära panna. Lapsed võtavad randa
kaasa üleõlakotid, kuhu sisse saas korjata väikesi kive, teokarpe või juurikaid
meisterdamiseks lasteaias.
• Õpetaja tutvub kiviringide ajalooga. Internetist leiab ajalugu märksõna
„kivilabürint” või „kiviring” järgi
• Lapsed võtavad lasteaeda kaasa mitu tugevat plastkotti ja panevad jalga tugeva
tallaga kummikud
Tegevuse käik
Tegevuse
osad
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad mõisted,
küsimused, kasutatavad meetodid, võtted
Vahendid
I
Sissejuhatus
Eelneval päeval küsib õpetaja lastelt, kuidas prügi tekib? Võib
vaadata ka videot Vaikses Ookeanis asuvast prügisaarest:
Kui keegi viskab Eestis plastikpudeli vette, jõuab plastikpudel
5 aastaga prügisaare juurde, mille suurus ca 30 Eesti
territooriumit. Märksõna YouTube’is: „Great Pacific
Garbage Patch”.
II
Põhiosa
Ühiselt sõidetakse bussiga randa. Nt Harjumaa omavalitsuses,
pole maaliini bussidel alla 7-aastastel lastel vaja piletit osta.
1. Kohalejõudmine ja mere vaatlus.
2. Õpetaja küsib lastelt, kuidas jõuab prügi randa? Mis
sellest juhtub? (meres oleva prügi tükke neelavad
kalad ja veeloomad, nt hülged, samuti veelinnud,
pardid, luiged, kajakad). Kuidas seda vältida?
3. Mida meie teha saaksime?
4. Ranna vaatlus ja rannaga tutvumine. Ranna koristus
kottidega. Iga laps korjab ühe väikese poekotitäie
prügi. Kui prügi on vähem, siis lihtsalt nii palju kui
leiame. Samas võib õlakotti korjata igasuguseid
rannast leitud huvitavaid objekte: kive, teokarpe,
juurikaid, mere poolt lihvitud klaasikilde jne.
5. Ühiselt jõutakse ranna teise otsa, kus prügi pannakse
64
prügikasti.
6. Lõunasöök, piknik.
7. Seejärel saab valmis teha kiviringi kõigile inimestele
märkamiseks. Õpetaja saab rääkida, miks vanal ajal
kiviringe tehti. Kõik lapsed saavad korraks kiviringi
sees ära käia. Vanal ajal kasutati kiviringi, et jõuda
rohkem kontakti iseendaga. Tänapäeva prügistamist on
peetud selle tulemuseks, et inimene on kontakti
iseendaga kaotanud.
8. Laulmine: saab lauda laule maakerale, mis toodi välja
tegevuses 1.1. Taolisi põlisrahvaste laule, mis on
pühendatud loodusele, on veel palju. Üks noorte bänd,
kes taolisi lihtsaid laule Eestis viljeleb, on Tane
Mahuta. Internetist leiab taolisi laule „rainbow songs”
märksõna järgi.
9. Samuti võib teha mängu, mis näitab, et koos saab teha
asju paremini, kui üksida. Kõik lapsed seisavad püsti
üksteise selja taga. Seejärel moodustatakse reast ring
nii, et pole ühtegi auku ja kõik on teineteise selja taga.
Seejärel lasevad kõik lapsed kergelt istesse, justkui
istudes tagaseisja põlvede peale. Kui ring on õigesti
tehtud, istuvad kõik teineteise põlve peal nii, et ring
pikali ei kuku (iga tagaseisja on eelseisjale n.ö.
tooliks). Harjutust võib korrata, kuni see välja tuleb.
10. Lõpuks lauldakse koos omal viisil üks prügist kõnelev
regilaul
Kus elab kitseke? 2x Ailuli, ailuli, loo2x Ta elab metsa sees 2x Ailuli, ailuli, loo 2x Kuid kus on tema maja? 2x Ailuli, ailuli, loo2x Paksu prügi sees 2x Ailuli, ailuli, loo2x Kus elab konnake? 2x Ailuli, ailuli, loo2x
65
Ta elab kraavi sees. 2x Ailuli, ailuli, loo 2x Kus on tema pesa? 2x Ailuli, ailuli, loo 2x Prügikuhja all 2x Ailuli, ailuli, loo 2x Mis me teeme siis? 2x Ailuli, ailuli, loo 2x Korda teeme kõik 2x Ailuli, ailuli, loo 2x (Eesti rahvalaulu ainetel Kadri Allikmäe)
11. Kõige lõpuks võib teha Hawaii tervituse ja hüvastijätu
rituaali „In Lakesh”. (Tähendab „Olen teine Sina”). Vt
pilti In Lakesh tervituse kohta foto nr 12.
Video, kuidas seda harjutust tehakse, leiab Youtube’ist
„In Lakech” märksõna alt. Kõigepealt asetatakse käed
nii, nagu on näidatud käesoleva metoodilise materjali
Fotol nr 12. Seejärel ütlevad kõik teineteisele järjest
silma vaadates „In Lakesh”. Seejärel korratakse
harjutust teise käega. Seda harjutust võib teha ka nt
lasteaia ujulatunnis.
12. Kojuminek. Rühmas: puhkeaeg ja vabamäng.
III
Lõpetav osa
13. Järgmisel päeval hommikuringi ajal saavad kõik
lapsed sõna. Lapsed saavad väljendada, mis tunne oli
näha prügi rannas ning mida tuleks nende arust teha, et
seda prügi rohkem randa ei tekiks. Millist prügi leiti
kõige rohkem? Millist kõige vähem? Miks? Mis neile
eriliselt eelnevast päevast meelde jäi?
14. Järgneva nädala jooksul võib korrata lauldud laule,
arutleda prügi üle, harjutada prügisorteerimist ning
• Meisterdada plekkpurgist vihmapilli (taaskasutus). Vt
lähemalt juhendit ptk 5.
• Lastega võib teha ka fantaasiamängu: „Mida kõike
võiks ehitada plastikpudelitest“. Siinkohal ka mõned
inspireerivad näited:
Plekkpurk, fooliumit (või objekte, mis võiksid takistada terade liikumist purgis). Kuivi teri: tatar, riis või
66
o Pudelitest saar. Youtube’is märksõna „Plastic
bottle island”
o Plastikust maja idee tutvustus: Youtube’is
märksõna „Building houses from plastic”
o Fliisi tegemine (tehakse plastikpudelitest):
Youtube’is märksõnad „how fleece is made”
või „recycling plastic bottles”
o Ühel päeval võib teha ka prügisorteerimise
mängu. Rohkem infot prügisorteerimise kohta
saab kõigi omavalitsuste kodulehtedelt.
Tallinna linnas on selleks loodud leht:
www.tallinn.ee/prygihunt
nisu.
Foto 15 Damanhuri lasteaiaõpetaja etendamas lastele veealust maailma. Foto: Kadri Allikmäe
67
4.2. Võluvee tegemine ja lasteaia oma jõgi
Võluvee tegemine ja
jõgi
Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Sotsiaalne aspekt
• Maailmavaateline
aspekt
Teema: See nädal võiks keskenduda vee elemendile. Lastega võiks arutleda selle üle,
millistes kohtades võime leida vett ja millistes olekutes (aur, vedel olek, jää).
Konkreetse tegevuse eesmärk on anda lastele teistmoodi kogemus kontaktist veega.
Teadlased on kindlaks teinud, et meie mõtted võivad muuta maailma. Meie mõtetel on
võime mõjutada vee struktuuri. (Vt. Masaru Emuto) Selles tegevuses tehakse katse selle
osas, kas meie mõtted tõesti vett mõjutavad.
Eesmärgid:
Mina ja keskkond:
• Laps mõistab, et kõik elemendid tema ümber on elavad.
• Laps oskab väärtustada loodust
Kunst:
• Laps oskab rühmatööna valmistada tapeedirullile jõge
Liikumine:
• Laps oskab õpetaja järel korrata lihtsat päikesetervitust.
Vahendid:
• Hommikuringi vaip, kus istuda,
• Sinine kangas,
• Vihmapill,
• Kauss vee ja teokarpidega
• Erinevad veekannud veega
• Pudelid veel kojuvõtmiseks
• Videod: välja toodud allpool
• Suur tapeedirull, guašid
Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne)
• Õpetaja asetab hommikuringi keskele vihmapilli, kausi vee ja teokarpidega
• Õpetaja kallab erinevatesse klaaskannudesse või anumatesse vett
• Õpetaja palub laste abi lauale vakstu panemisel, koos pannakse maalimisvahendid.
68
Foto 16 Ühise jõe tegemine Damanhuri lasteaias. Foto: Kadri Allikmäe
Tegevuse käik
Tegevuse osad
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted
Vahendid
I Sissejuhatus
1. Kõigepealt võib alustada hommikuringi lauludega ja
joogaga (päikesetervitus).
II
Põhiosa
2. Õpetaja juhib laste tähelepanu vihmapillile, teeb sellega
vihma häält ja küsib, kust see lastele tuttav on. Vastus:
vihma hääl. Ühiselt tehakse näppudega ka vihma häält.
3. Õpetaja küsib seejärel, kus maailmas vett leidub ja
milliseid erinevaid veekogusid on olemas. Vastus: jõed,
järved, ojad, allikad, meri, ookeanid, põhjavesi, liustik,
Antarktis ja Antarktika (jää). Kus lapsed ise on vett
näinud? Kus me vett igapäevaselt võime leida? Vastus:
kraanist, toidust, vett on ka meie kehas.
4. Lapsed võivad vahepeal panna sõrmed kaussi, kus on ka
Vihmapill.
69
teokarbid. Eriti hea on seda teha silmad kinni.
5. Seejärel tehakse katse veega. Kõigepealt vaadatakse
Masaru Emuto „Vee sõnumid“ videot. Selle leiab
youtube’ist märksõnadega „Masaru Emuto, water”
6. Samuti võib vaadata videot, kus on kaunid vaated
Maast ja veest. On erinevaid videoid. Üks variant on kui
sisestada Youtube’i märksõna: „Buddhist chanting –
nothing but everything” (Seda võib vaadata ka ilma
muusikata) ning filmi „Home” treilerit, mille leiab
märksõnadega „Film Home trailer” (Ettevaatust: pool
videost on inspireeriv, pool räägib, mida inimesed on
Maakerale halba teinud, seda ei pruugi lastele näidata)
7. Seejärel tehakse võluvee tegemise harjutus: Koos
võetakse käest kinni (ringi keskel on pudel või kann)
või pannakse käed pudeli peale. Ühiselt lepitakse
kokku, millist vett tehakse. Nt „naljavett” või
„rahulikkuse vett” või „unevett” või „hea tuju vett”.
Tehakse mitu erinevat ning pannakse pudelile ka silt
peale. Pärast saavad kõik proovida, kas vesi on erineva
maitsega ning kuidas mõjub. Iga laps võiks koju kaasa
saada pudeliga tilgakese „hea tuju” vett, et seda siis
vajadusel kasutada.
8. Samuti võivad kõik lapsed panna sõrmed kaussi ja teha
oma taotlusega head kastmis- ning ravivett taimedele, et
nad hästi kasvaksid. Seejärel võib panna ühtesid ja
samu seemneid kasvama täpselt samadesse
tingimustesse, kuid erinevatesse karpidesse. Ühele
karbile võiks kallata peale võluvett ja rääkida häid sõnu,
teisele karbile võiks kallata peale tavalist vett ning
vaadelda, kas taimed kasvavad erinevalt.
9. Maalimistegevus rühmatööna. Pika laua peal on pikk
tapeedirull, lapsed katsetavad erinevaid siniseid toone
ning maalivad valmis ühise jõe (jõele saab järgneval
Kauss veega.
Video vee sõnumite kohta
Videod vee kohta.
Kannud või pudelid veega.
Suur tapeedirull, värvid.
70
päeval PVA liimiga lisada kruusa ning liiva, samuti
lõigata ajalehtedest välja kalu, mida sinna peale
kleepida).
III
Lõpetav osa
10. Lõpetuseks võiks rääkida sellest, miks on vesi meile
oluline. Vastus: ka meie enda sees on ligi 70% vett.
Seetõttu on nii jõgedele, järvedele kui ka teineteisele
heade sõnade ütlemine vajalik, sest me kõik sisaldame
vett. Ja kui ütleme teineteisele hästi, moodustab vesi ka
meie sees imekauneid kristalle.
11. Ideaalis toimuks ühine külastus ka jõe, allika või järve
äärde, et vee elementi elavana kogeda.
Foto 17 Ühiselt tehtud jõgi koos kaladega seinal. Lisatud on ka taaskasutsplastikust ribasid, et tekitada "laineid"
71
Foto 18 Damanhuri lasteaia lapsed järve ääres õppekäigul
72
5. JÄTKUSUUTLIKKUSE JA TAASKASUTUSE TEEMALISED MEISTERDUSTEGEVUSED
Alljärgnevaid meisterdustegevus saab lisada sujuvalt erinevate õppe- ja kasvatustegevuste
sisse. Kõik tegevused on seotud taaskasutamise ning jätkusuutlikkusega.
5.1. Igale lapsele oma vihmapill
Vihmapill Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
Eesmärgid:
• Laps mõistab asjade säästliku kasutamise ja taaskasutamise vajalikkust
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
Vahendid:
• Plekkpurk, mille pealmine kaas pole päriselt ära võetud
• Fooliumit (või objekte, mis võiksid takistada terade liikumist purgis).
• Kuivi teri: tatart, riisi, nisu vms.
• Maalri teipi
• PVA liimi ja erinevaid rannast korjatud kivikesi, liiva või teokarpe. Samuti võib
plekkpurki kaunistada ajalehtedest väljalõigatud piltidega kollaažtehnikas
Töö käik:
Plekkpurgi sisse tuleks panna fooliumist tehtud uss (kõigepealt tuleb fooliumist teha pikk pulk
ja seejärel keerata ussikujuliselt spiraali purgi sisse, nii, et spiraal kataks purgi seinu). Seejärel
võib purki panna natuke teri ja liimida purgikaane purgi külge maalri teibiga kinni.
Pärast võib purki kaunistada ajakirjadest ja ajalehtedest võetud väljavõtetega või rannast
leitud kivide, liiva ja teokarpidega. Fooliumi panek purki on vajalik, et teradel oleks takistus
ja nad teeksid kauem vihma häält, kui purki ühte ja teist pidi keerata.
73
5.2. Riideribadest või kilekottidest vaip või kott
Taaskasutusvaip ja –kott
riideribadest või
kilekottidest
Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
Teema: „Taaskasutusvaiba või –koti loomine kilekottidest või riideribadest.”
Taaskasutuvaipa riideribadest või kilekottidest võib lõimida teiste tegevuste sisse
Eesmärgid:
• Laps mõistab asjade säästliku kasutamise vajalikkust (tarbetud ostud, raiskamine)
• Laps oskab mõista ja märgata enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
Vahendid:
• läbipaistvaid puuvilja-juurvilja kilekotte, vanu riideribasid või paksu lõnga
• Suur heegelnõel või näpud.
Töö käik:
Kõik kilekotid (või riideribad) tuleb siduda kokku pikaks paelaks ja siis lihtsa heegeldamisega
teha neist ümmargune vaip. Õpetaja võib aidata alguse ära teha heegeldades ise oma
näppudega esimesed ringid. Samal viisil on võimalik vanadest kilekottidest heegeldada ka
kilekoti turukott: siis on vaja heegeldada 2 ühe suurust 4-kandilist kilekotiriide tükki, nad
omavahel kokku punuda ning heegeldada ka kotile sang.
Pärast toimub arutelu, mida on tegelikult inimesel elutegevuseks vaja ning kui tihti peab poes
käia. Mida ema ja isa tavaliselt poest ostavad? Mida saaks kasvatada või teha ise? Kuidas
kilekotte veel saaks taaskasutada.
Samasuguse koti võivad lapsed ise heegeldada ka täiesti looduslikest materjalidest nt paksust
lõngast.
74
5.3. Unikaalsed pliiatsitopsid
Pliiatsitopsid
piimapakist või
plekkpurgist
Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
Eesmärgid:
• Laps oskab mõista ja märgata enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
• Laps väärtustab keskkonnahoidlikku ja taaskasutuslikku mõtteviisi
• Laps oskab sirgelt lõigata ära piimapaki või mahlapaki ääre
Vahendid:
• Piimapakid, mahlapakid või plekkpurgid (plekkpurkide puhul on oluline ohutus!)
• PVA-liimi
• Kääre
• Värvilist paberit, vanu ajakirju või vanu kommipabereid (Samuti võib kasutada
erinevaid teri, teokarpe, liiva või väikesi kivikesi või kangatükke)
Töö käik:
Piimapakil võib ülemise otsa ära lõigata. Plekkpurgil tuleks ülemine äär teha lastele ohutuks
seda nt viilides või nurki tagasi surudes (soovitav on seda kõike teha kindad käes). Alumise
otsa saab erinevate vahenditega PVA-liimi kasutades kaunistada ilusaks.
5.4. Lindude söögimaja
Lindude söögimaja Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
Eesmärgid:
• Laps märkab nähtusi ja muutusi looduses.
• Laps oskab valmistada lindudele lihtsat taaskasutusmaterjalidest maja
Variant 1 vahendid:
75
• Piima või mahlapakid
• Tugevat nööri
• Käärid
• Terad
Variant 2 vahendid (idee: internet):
• Plastikpudel
• Nuga
• Puust lusikaid 2 tk
• Kruvi ja mutter
• Tugevat nööri
• Terad
Töö käik:
Variant 1: Iga laps võtab kodust kaasa piimapaki. Piimapakile saab ühele-kahele küljele teha
linnu jaoks piisavalt suured augud sisse (mitte liiga suured). Ülemisse paki otsa tuleks kahele
poole teha augud, millest saab panna paela läbi, millega pakk hiljem puuotsa riputada. Pärast
võib majakestesse panna terad ning majad riputada kas koduaeda, -rõdule või lasteaia hoovi
põõsaste külge. Sealjuures on oluline, et terakesi oleks seal pidevalt.
Variant 2: Pudelile tuleb teha augud sisse nii, et kaks puulusikat just läbi mahuksid. Seejärel
tuleks pudel täita teradega, sulgeda korgiga, mille ühel pool on kruvi (või konks) ja teisel
poole mutter, et kruvi jõuaks paremini pudelit kanda. Seejärel võib kruvi külge panna ka nööri
ja riputada pudeli üles.
Õpetaja võiks lastega rääkida, kust saavad loomad talvel süüa ja mida meie inimestena saame
teha, et neil oleks rohkem süüa. Kuidas vanal ajal inimesed tegid? Viisid alati loomadele
metsa süüa jne.
5.5. Autokummi peenar
Autokummi peenar Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
Idee: Internet
76
Eesmärgid:
• Laps oskab materjale loovalt taaskasutada
Vahendid:
• 3 vana autokummi
• Isekasvatatud lilli ja taimi või seemneid
• Mulda, multši
• Vett
Töö käik:
Autokummid tuleb asetada murule, täita mullaga ning istutada sinna sisse taimed. Seejärel on
oluline kasta. Autokummi peenrale võib aluseks panna ka kile, et vesi ära ei jookseks.
5.6. Vanadest kummikutest lillekast
Vanadest kummikutest
lillekast
Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
Idee: Internet
Eesmärgid:
• Laps oskab vanu materjale loovalt taaskasutada
• Laps oskab mõista ja märgata enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
Vahendid:
• Mõned vanad kummikud
• Muld
• Taimed või taimeseemned
• Vett
Töö käik:
Vanade kummikute sisse pannakse mulda. Hea kui kummikud saab naelutada aiateiba külge.
Kui kummikutes on muld, saab sinna istutada ka taimed. Seejärel tuleks neid kasta.
77
5.7. Vertikaalne ravimtaimepeenar
Vertikaalne
ravimtaimepeenar
Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
Idee: Internet
Eesmärgid:
• Laps oskab mõista ja märgata enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
• Laps oskab vanu materjale loovalt taaskasutada
Vahendid:
• Vana kummut või mõned erineva suurusega puust kastid (nt 3 tükki, mida saab
teineteise otsa laduda)
• Muld
• Ravimtaimed või taimeseemned
• Kilet, et panna kastide alla või sisse.
• Vett
Töö käik:
Kastid või kummut sahtlitega pannakse/laotakse rühma välisukse kõrvale üksteise otsa, nii, et
sisse saaks panna mulda. Olenevalt sellest, millised on kastid, pannakse sinna kile kas sisse
või välja, et puu kohe ära ei mädaneks. Seejärel täidetakse vana kummut või kastid mullaga
ning istutatakse taimed. Leiutada võib veel teisi andekaid kohti, kuhu saab taimi sisse istutada.
5.8. Vee väärtustamine: Külma aja õueküünal
Külma aja õueküünal.
(idee Andres Allikmäe)
Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
Eesmärgid:
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt
• Laps teab, et vesi külmakraadidega õues külmub.
• Laps oskab nimetada vee erinevaid olekuid.
78
• Laps oskab materjale loovalt taaskasutada
Vahendid:
• Vaja on paari suuri kummikindaid või šašlõkiämbrit
• Juhul kui kasutatakse kummikindaid on nende transpordiks õue vaja kahte suurt kaussi
• head nööri
• vähemalt -15 või -20C külma õues.
Töö käik:
Variant 1: Lase kummikindad vett täis, seo ülevalt kinni, vii kaussidega õue ja tõsta kohta, kus
nad rahulikult külmuda saaksid. Ühe päeva pärast on kummikindad ümbert katki. Vala
külmunud jääkausi seest (mis on tekkinud) ülejäänud vesi välja ja ongi olemas jääküünlad.
Variant 2: Teine variant on kasutada tavalisi šašlõkiämbreid (sobib ka lihtne plekkpang).
Ämbrid tuleks täita veega ja jätta külmaga mõneks tunniks õue (kui hommikul vesi sisse
panna, peaks suure külmaga õhtul juba tulemust nägema). Seejärel kummuta tekkinud jää
ämbrist välja, kalla ära ülejäänud vesi ning aseta sisse küünal
Sama asja võib proovida, lisades veele ka pisut guaššvärve.
5.9. Külmunud taimekollaaž
Külmunud taimekollaaž Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
Idee: Sieben Linden
Eesmärgid:
• Laps oskab mõista ja märgata enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt
• Laps teab, et vesi muutub külmakraadidega jääks
• Laps oskab loovalt taimi alusele paigutada ning kujundada neist kollaaži
Vahendid:
• Plastikust või mõnest muust materjalist neljakandiline alus või sügavam kandik
• Kuivatatud või värskeid taimi. Kastanimune ja tammetõrusid.
• vähemalt -15 või -20C külma õues.
79
Töö käik:
Täida kandik veega ning aseta sinna ka taimi.
Aseta kandik õue külmuma.
Pärast võib kandikust tekkinud kunstiteosed välja võtta ja tutvustada neid lasteaia õues
näitusena.
5.10. Oma isikliku ruunikivi tegemine
Ruunikivi tegemine Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Maailmavaateline
aspekt
Idee: isiklik
Eesmärgid:
• Laps teab vanu rahvatraditsioone ning oskab kirjutada oma nime esimest tähte
ruunikirjas.
Vahendid:
• Igale lapsele üks isekorjatud rannakivi
• Akrüülvärve ja peenikesi pliiatseid
• Kaardid laste nimede esitähtedega ruunikirjas. Vt märksõna „Ruunid” internetist.
Töö käik:
Iga laps saab õpetaja käest oma nime algustähega ruunimärgi, mida ta saab kopeerida
akrüülidega kivile. Kui laps soovib, võib ta kivi kaunistada ka teistmoodi. Kõik kivid võib
pärast asetada rühmas nt aastaajalauale või aknalauale (erilisse ja pühasse kohta rühmaruumis,
mis on loodud just selleks, et sealt saaks alati kivi võtta, kui tuju ära läheb).
Kui kivid on värvitud, asetatakse nad ühele lauale, tehakse nende ümber ring (nagu vanal ajal:
kivide väestamiseks) ning loetakse isetehtud loits neile peale.
80
Foto 19 Tekst koostööst loodusega. Tamera kogukonnas. "Koostöö loodusega: Saada armastus enda ees ja puuduta vaid siis. Saada soov tunda enda ees ja puuduta ainult siis.
Saada soov teha head enda ees ja puuduta ainult siis". Foto: Kadri Allikmäe
81
6. TÄIENDAVAD KOGUKONDLIKKUSE JA JÄTKUSUUTLIKKUSE TOETAMISE NÕUANDED LASTEAIAS
6.1. Ökoloogilise aspekti toetamise võimalused
Kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse ökoloogilise aspekti eesmärk on aidata inimene
uuesti kontakti looduse kõigi elementidega ning toimida austuses looduse vastu kõigis
inimese elutegevuste osades. Järgnevalt on välja toodud ideed, mida saab rakendada ellu
lasteaiakeskkonnas ökoloogia teema paremaks edasiandmiseks.
• Loodussõbralik ja looduslähedane keskkond: siseviimistlus ja õueala, taimede ja
loomade lähedus ning puhas toit.
• Looduslähedane elukeskkond ja täiskasvanud, kes praktiseerivad loodussõbralikku
elu.
• Õppekäigud jätkusuutlikkust ja kogukondlikkust praktiseeritavasse kohtadesse.
• Loomuliku päevarütmi järgimine, kindlad söögi ja magamisajad
(Waldorfpedagoogika).
• Määrata iga päev korrapidajad, kes vastutavad ruumi puhtuse, elektri- ja
veekasutuse eest. Kui võimalik, võiks kogu lasteaiaga vaadata elektriarvet enne ja
pärast korrapidajate määramist.
• Iga-aastane ühine loodustegu koos lapsevanematega: linna- või külapark korda,
nädal aega riidekotiga (eeskuju vanematele).
• Kui lasteaias toimub küpsetamine, võiks kakukeste pakkimiseks kilekotte
taaskasutada ja paluda ka vanematel seda teha.
• Loodussõbralike puhastusvahendite kasutamine
• Maksimaalne taaskasutus kõigi vahenditega
• Loodussõbralike vahendite ja värvidega sisekujundus, nt ka seinte värvimisel
laseerimise tehnika seinte värvimisel (pärit waldorflasteaedadest ja –koolidest). See
aitab ruumil olla mitte nii selgepiiriline, olla rohkem loodusele sarnane.
• Mänguasjad võiksid olla looduslikest materjalidest. Eriti Rosma lasteaiast saab
82
selle osas eeskuju võtta. Loomulikest materjalidest nukud, mis on südamega
tehtud, kannavad edasi soojust, neil on justkui „hing”. Rühmaruumis võiks olla
erinevaid loodussõbralikke mänguvahendeid: kive, juurikaid, puutükke
ehitamiseks, puust vermitud erinevaid objekte, kangatükke, millest saab onni
ehitada ja stangesid, kuhu peale onni ehitada saab. Vanast mööblist saab ise ehitada
lastele väikese kööginurga.
Foto 20 Isetehtud mänguasjad Rosma lasteaias. Foto: Kadri Allikmäe
• Jätkusuutlikkuse päeva korraldamine, oma peenra harimine, oma supi keetmine
(lasteaia kokad saadetakse selleks päevaks puhkusele või palutakse teha vähem
süüa selle rühma arvelt)
• Kord nädalas minnakse lähedalolevasse parkmetsa, et olla „metsalasteaias” ja
võimaldada lastele võimalikult vaba looduses olemise ruumi.
• Vee jälgimine sügisel, talvel ja kevadel: väike väljasõit jõe äärde. Allika
külastamine. Kust tuleb meie vesi: maa seest, kalju seest. Kus vett võib kohata:
pilved, jõed, meri, ojad, vihm, jää, lumi, rabas, kraanis, panges, vetsus, vannis jne.
Kuhu vesi läheb?
83
• Jaapani teadlane Masaru Emuto „Vee sõnumid“ video vaatamine. Koos hea vee
tegemine. Kõik käest kinni ja ümber veekannu.
• Tuule vaatamine puudel
• Pilvede vaatamine ja erinevate loomade leidmine seal. Vajalikud vahendid: mõned
tekid, puhas muru ja päikesepaisteline, üksikute pilvedega ilm mitte liiga jaheda
Maa peal. Kõik lapsed vaatlevad pilvi. Kas pilved on kõrvel, madalal, on nad
suured või väikesed, mis värvi nad on? Mis värvi on taevas?
Foto 21 Puutükist ja lambavillast tehtud juuremehike. Idee: Rosma. Teostus: Kadri Allikmäe
• Loomadele toiduviimine: vaja leida metsatukk või linnapark, kaasa seemneid,
pähkleid, mõni porgand, leivatükikesi
• Rand ja kivid: milliseid erinevaid kive on olemas: liiv, kruus, väiksemad ja
suuremad rannakivid. Kiviring.
• Lasteaiarühmale oma talu leidmine, mida saab püsivalt külastada, jälgides seal
aastaringi vaheldumist, loomi, taimi ja erinevaid talutöid.
• Oma puu leidmine nt Mustamäe männipargist, puu peale nõjatumine ja puu
„kuulatamine” ning „jutuajamine puuhaldjaga”, pärast puuhaldja jutuajamise
maalimine.
84
• Oma puu kasvatamine seemnest ning selle istutamine. Erinevate seemnete
kasvatamine ja vaatlus.
• Lilled emadepäevaks: klaaspurgis sibulast lille kasvatamine (eluslill). Oluline, et
lapsed mõistaksid, et kui lill lõigata maha, siis sellega lõpeb tema elu.
• Erinevate puutükkide leidmine looduses ning nendest mehikeste meisterdamine
• Oma kevadise maitserohelise kasvatamine rühmaruumis
• Ravimtaime kasti tekitamine rühma välisukse juurde, et sellest teha teed. Või oma
teesegu kasvatamine permakultuuri peenral.
• Loomadele võimaluse andmine tulla inimese lähedale, julgeda uuesti tulla:
lindudele söögikoht rühma akna taha, lindudele jooginõu permakultuuri peenra
äärde.
• Permakultuuri spiraalikujuline peenar ja lähedale väike veesilm (mis võib olla ka
lihtne pang vihmaveetoru all aga see näitab, et vett on võimalik hoida ja kasutada ja
palju sellest läheb raisku, voolab lihtsalt ära)
• Ökoluua ehitamine plastikpudelist
• Ökomajade reaalne vaatamas käimine ja seejärel savist või liivast enda unistuste
ökomaja ehitamine
• Erinevate elementide kohalolek rühmaruumis: vesi, puu (taimed, puuoksad), kivid
(nt rannakivid) ja tuli (küünla süütamine)
• Maaelementi aitab mõista ka nt puujuurte heegeldamine (seda saab teha isegi
näputehnikas). Idee: Rosma lasteaed
• Idude kasvatamine: võtab aega 2 päeva. Vaja on ükskõik, millist anumat ja natuke
kuivi terasid (huvitav, kui on erinevad). Samuti võib kasvatada võrseid kommikarbi
aluste peal.
• Kompostiussid koduloomadeks. Rühmas võiks olla väike akvaarium
kompostiussidele, kuhu pannakse aeg-ajalt bioloogiliselt lagunevaid jäätmeid.
• Rätinuku meisterdamine. Igale lapsele oma rätist kaisukas. Kõige lihtsam ja vanem
nukk.
• Uurimisküsimuse olemasolu: laste huvist lähtuv õppimine. Nt: kuidas teha lasteaed
loodussõbralikuks? Kuidas teha lasteaed naljakamaks? Ja õpetajate ning
juhatajatega laste initsiatiivi toetamine.
• Lasteaia õuealale väikese heinamaa tekitamine, kus rohi ja lilled saavad kasvada,
ümber võib teha kasvõi väikese piirdeaia
85
• Ringkäik metsas: vaatlus, kes keda toetab (loomad, taimed, putukad). Kõik tuleb
kirja panna. Näha ja jälgida seoseid.
• Külaskäik mahetalusse ja mesinikuga kohtumine
• Külaskäik kogukonda, kus saab näha mesilasi, taimi, teisi lapsi, süüa mahetoitu ja
terviklikku keskkonda
• Oma riidekoti õmblemine lihtsa traageldamistehnikaga. Kõige lihtsam on riidekotti
teha vanast T särgist, lõigates ära varukad, õmmeldes nad siis kinni, seejärel võib
kinni õmmelda ka kaela osa ning alumise otsa külge tekitada sangad (paela
lõikamiseks võib kasutada varukatest ülejäänud materjali).
• Ideede allikad Facebook´ist:
o Lehekülg „Humble Seed”
o Lehekülg „Green Renaissance”
o Lehekülg „Natural Homes”
o Lehekülg „Vertical Garden”
6.2. Majandusliku aspekti toetamise võimalused
Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse majandusliku aspekti sisu seisneb ühise majanduse
toetamises, kokkuhoidlikkuses, eetilise majanduse toetamises, energiasäästlikkusel ja
teineteise toetamises.
• Rühma raha väljamõtlemine
• Lasteaia jõululaat, kus lapsed müüvad omatehtud esemeid.
• Rühma vanemate kontaktid ja tegemised panna piiratud kasutajaskonnaga
koduleheküljele (rühma intranet), kust saab vastastikku tooteid vahetada. Nt ühel
perel jäi õunu üle, teine on nõus talguabilistele maksma palka kartulites. Keegi
vajab kolimisabi ja pakub vastutasuks mõned kringlid jne.
• Ise leiva tegemine ja kaku küpsetamine. Selle läbi näevad lapsed ka seda, et leiba ei
pea tingimata ostma. Leiva retsept: Vajalikud vahendid: juuretis, vesi, sool,
suhkur/mesi, rukkipüül või rukki lihtjahu suur kauss ja puhas käterätt, üks hea soe
koht, kus tainast üle-öö hoida! Ahi ja ahjuvorm leiva küpsetamiseks. Lapsed
86
võivad leiva sisse panna ka seemneid-rosinaid
• Kui räägitakse erinevatest elementidest (tuli, vesi, õhk, maa), siis võiks neid
maalida ühise grupitööna. Nt vett saab teha nii, kui võtta suur tapeedirull, kõik
värvivad selle ühiselt erinevate toonidega siniseks, siis lisatakse jõele ka
ajalehepaberist tehtud kalad, PVA-liimiga liimitakse külge kruusa ja liiva.
• Lasteaia laat, kus müüakse ainult lasteaias meisterdatud asju ning maksta saab vaid
lasteaia rahaga (väravas tuleb eurod vahetada lasteaia raha vastu). Kokkuvõttes
lähevad tulud nt uue lasteaia ökomängumaja ehituseks.
6.3. Sotsiaalse aspekti toetamise võimalused
Sotsiaalse aspekti eesmärk on kogukonna ja grupi nägemine ühtse tervikuna, kel on
teineteisele palju emotsionaalselt anda. Oluline on teha sellega teadlikku tööd ning anda
inimestele võimalusi teineteist üheskoos väestada ja tervendada. Seda aitavad teha ühised
tegevused ning ettevõtmised ja reisid, vanemate tihe osalus lasteaia töös.
• Vanemaharidus: Koosolek lapsevanematele kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse
teemal. Kuna lapsed õpivad läbi eeskuju, on äärmiselt oluline, et ka lapsevanemad
loodussõbralikke valikuid teeksid! Eriti oluline on kommunikeerida vanematele, et
haridus saab toimuda ainult tänu neile ja nendega koos. Oluline on kutsuda
vanemaid üles sellele, et seda haridust lastele koos anda.
• Õpetajatele omavahelised kunstilised ja väestavad tegevused. Mitte vaid praktilised
koosolekud, vaid ka ühised suhtlemise ringid, kus väljendatakse oma tundeid või bt
maalitakse koos.
87
Foto 22 Lasteaiaõpetajate sünnipäev ja omavaheline laupäevane kogunemine Damanhuri koguknnas.
Foto: Kadri Allikmäe
• Toidulauas: Toidujagamisel ja koristamisel osalevad ka lapsed, toimub õpetaja
ning abiõpetaja aitamine. Toidulauas toimitakse nagu väike pere. Üks viib lusikad,
teine leiba. See aitab välistada seda, et õpetaja ja abiõpetaja muutuvad laste
teenindajateks ning soodustada seda, et lastes tekib iseseisev grupivaim ning soov
teisi aidata. Lapsed võiksid samuti aidata toitu tuua (paljudes rühmades seda juba
tehakse ka).
• Lasteaia väikeste rühmade aitamine. Ühised tegevused väikeste laste rühmaga.
Igale väikesele lapsele oma suur eeskuju!
• Vanemate ja erinevate perekonna generatsioonide osalemine lasteaias lapse
sünnipäeval.
88
Foto 23 Damanhuri lapsevanemad koos vanaemaga ja onuga osalemas oma lapse sünnipäeval lasteaias. Foto: Kadri Allikmäe
• Laste indiaani jutupulga ring: pulk käib käest kätte, räägib see, kelle käes pulk on,
teised kuulavad. Võib ka kasutada palli.
• Lapsed võiksid võtta endale ka indiaanlaste nimed „Tantsib nagu tuul…” jne.
Damanhuri kogukonnas kannavad kõik inimesed täiendavalt loodusega parema
kontakti loomiseks taime ja looma nime. Looma nimi on tavaliselt eesnimi ja taime
nimi perekonnanimi. Ka seda võib proovida. Nimedega proovimine aitab lastel ka
loomade ja taimede nimesid paremini õppida.
• Vaikuse tekitamiseks rühmaruumis või toidulauas võib katsetada kogukondlikku ja
rahumeelset vaikuse tekitamise tehnikat: õpetaja tõstab ühe käe üles, teise paneb
suu juurde, nimetissõrm püsti, kutsudes lapsi vaikusele. Mängu idee on selles, et
kõik, kes näevad õpetajat niimoodi tegemas, peavad kohe samamoodi tegema ja
vaikselt jääma, siis saab õpetaja või mõni teine laps rahulikult ja ilma kisa tõstmata
öelda, mida on vaja öelda.
• Lõkketuli ja küünlatuli. Lõkketule peal ühine saiatükkide küpsetamine või
tuhakartulid. Õuealale võib tekitada kasvõi lihtsa puupakkudest istumise ringi.
• Laste foorum: Korra nädalas pärast ülestõusmist viiakse läbi foorum (sotsiaalne
tehnika, mida kasutatakse ka Tamera kogukonnas). Kõik lapsed istuvad ringis ning
89
üks laps läheb ringi keskele ja väljendab oma tundeid selle osas, mis talle sel
nädalal kõige rohkem korda läks. Teiste roll on ta ära kuulata ja mitte
kommenteerida. Seejärel läheb ringi keskele teine laps.
• Rahvuslikud ringmängud ja kogukondlikud ringmängud.
• Vikerkaarelaulud ja põlisrahvaste laulud Maaemale
• Sõpruslasteaed välismaal, venekeelne lasteaed Eestist või maalasteaed
linnalasteaiale.
• Öölasteaed: ööbimine lasteaias. Võiks isegi avada ühe telgi.
• Loodussõbralike pillide kaasamine hommikuringi: kivid, puutükid ja isetehtud
instrumendid: nt vihmapill (mille saab teha nii vetsupaberirullist, pakkepaberirullist
kui ka plekkpurgist). Väga lihtsad ja head pillid kasutamiseks on samuti parmupill
ning kannel.
Foto 24 Lilleoru kogukonna indiaani tipi ühisteks rituaalideks, laulmiseks ja juturingideks. Foto autor: Toomas Trapido
• Vikerkaarevärvilise sõbrapaela meisterdamine ning rühmas omavahel vahetamine.
Õpetuse leiab, kui sisestada Youtube’i märksõna „rainbow bracelet”.
• Teatritükk lapsi puudutaval teemal: puhas toit, õiglane kaubandus, loomad metsas
(kes kannatavad, et on prügi) jne. Koos loo välja mõtlemine ja läbi teatri sellele
vastu hakkamine. Selle etenduse etendamine ka vanematele.
• Toredate ja naljakate taaskasutuslike aiatoolide ehitamine õpetajatele.
90
• Prügikoristus koos vene lasteaiaga.
• Heategevuskampaania koostöös valla, linna või linnaosavalitsusega. Lapsed
mõtlevad välja, mis võiks linnaosas olla paremini ning koos püütakse leida
lahendus ning see ka reaalselt ellu viia (kasvõi paaritunnise projektina).
6.4. Maailmavaatelise aspekti toetamise võimalused
Maailmavaateline aspekt seisneb elu ühtsuse tunnetamises ja nägemuses, et Maa ja tema
elemendid on hingestatud ning inimesel on nendega side. Maaga on võimalik suhelda läbi
tänulikkuse, palve, mõttepiltide ja taotluste. Ka eestlaste iidsed esivanemad omistasid
loodusele hingelise tähenduse ning nägid ennast loodusest sõltuvana, tunnetades läbi selle
oma ühtsust maailmakõiksusega. Inimestele peetakse seda aspekti oluliseks, et leida uuesti
üles oma kese ja sisemise südamehääle kuulamise võimalus.
Foto 25 Damanhuri laps tegemas ohverdust altarile vee elemendile pühendatud päeval. Foto: Kadri Allikmäe
• Tänulikkus: 10 minutit enne söömist: Kuidas toit lauale jõudis: kes selles osalised
olid. Kellele kõigile võib aitäh öelda?
91
• Toidusalm (Allikas: waldorflasteaiad): „Maa on seda meile andnud, päike seda
valmistanud, armas Päike, armas Maa, teid ma tänan lõpmata, jätku leiba!“ (Samal
ajal hoiavad lapsed käest kinni ning alles pärast seda hakatakse sööma).
• Pärast sööki võetakse veel korraks käest kinni, kes lõpetab, ootab teisi järele.
Ühiselt tänatakse söögi eest (allikas: waldorflasteaiad): „Aitäh söögi eest!“
• Oma allika leidmine ja selle külastamine. Seos: vesi.
• Hiiemäe või tammeringi külastamine kasvõi korraks. Tallinna kesklinnas asub
tammering nt Kadrioru pargis. Puude väe tunnetamine.
• Lasteaia hoovi kiviringi tegemine. Lisaks võib teha kurbuse kivi, kuhu antakse ära
kõik kurb ja rõõmu kivi, mille juurde minnakse uuesti rõõmu saama. Samuti võib
kokku leppida rituaalse puu, kes alati jõudu ning lohutust annab.
• Rühmaruumi erinevate soppide loomine, kus on võimalik ka vaikselt ja omaette
olla.
• Rituaalsus: enne sööki või hommikuringi süüdatakse küünal.
• Idee waldorflasteaiast: aastaaegade laud rühmaruumi, mis peegeldab vastava
aastaaja meeleolu.
• Vanal ajal kirjutati siinmail ruunikirjas. Iga laps võiks oma nime õppida kirjutama
ka ruunikirjas. Rohkem leiab selle kohta materjali, kui sisestada Google’isse
„ruunikiri”.
• Vaba luule kirjutamine loodusest.
• Prügisorteerimismäng, kus meeskondadel on kummalised nimed. Kompostiussid
(komposti korjajad), augurauad (paberi korjajad), plastikuhaid (plastiku korjajad)
jne.
• Väikeste kivide kaasatoomine reisilt: igaüks toob ühe kivi. Koos luuakse heade
mõtete ja mälestuste kivihunnik, mille juurde saab aeg-ajalt mõtlema minna, kui
tuju halvaks läheb.
• Kui aasta saab läbi, võib koos laulda iiri palvelaulu: „Olgu ring avatud, ärgu ta
sulgugu, kaitsku jumalanna valgus Sind igal pool. Kohtume ja lahkume ja jälle
kohtume” Laulu viisi saab kuulata ja õppida, kui sisestada Youtube’i märksõna
„May the circle be open”.
92
Foto 26 Aastaaegade laud Tallinnast Tuulemaa waldorflasteaiast. Autor: õpetaja Helena Hage. Foto: Kadri Allikmäe
93
ALLIKAD
Alfred, R., Joubert, K. A. (Koost.) Beyond you and me: Inspirations and Wisdom for
building Community . United Kingdom: Permanent Publications, Hyden House
Limited, The Sustainability Centre. lk 2-7 [2011, veebruar, 20]
http://www.gaiaeducation.org/index.php?option=com_content&view=article&id=4
8&Itemid=66
Education for Sustainable Development (n. d.) [2011, mai, 7]
http://educationforsustainabledevelopment.com/blog/?p=75
Eesti Roheline Liikumine (n.d.) Õiglase kaubanduse kodulehekülg [2012, aprill 20]
www.fairtrade.ee
Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeerium (2006) Eesti Vabariigi
Keskkonnahariduse Kontseptsioon [2012, aprill, 20]
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=379038/KKH-
kontseptsioon-25-05-2006.pdf
GEN Europe - Global Ecovillage Network Europe (n. d.) [2011, märts 13]
www.gen-europe.org
Kalmus, Lauristin, Pruulmann-Vengerfeldt (toim). (2004). Eesti elavik 21. sajandi algul.
Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia. tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli
Kirjastus.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) Riigi Teataja I, 23, 152.[jõust. 01.09.2008]
[2012, aprill, 20] https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917
Laasik, T., Liivik, M., Täht, M.-E., Varava, L. (2009). Valdkond „Mina ja keskkond”.
Rmt. Kulderknup, E. (Koost.) Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad. Tallinn:
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Mändmaa, A. (Produtsent). (2009). Sõit sõõrule. Karjalapse laulud [CD]. Viljandi:
Viljandi Pärimusmuusika Keskus.
Mändmaa, A. (Produtsent). (2009). Sõit-sõit-sõit külla [CD]. Viljandi:
Viljandi Pärimusmuusika Keskus.
MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus (n. d.) [2012, aprill, 20] www.kogukonnad.ee
Peterson, K. (2010). Elukvaliteedist ja keskkonnast. Rmt. Aaviksoo, A., Peterson, K.,
Noorkõiv, R., Vöörmann, R., Kalmus, V., Terk, E., Lauristin, M. (Koost.) Eesti
94
Inimarengu Aruanne 2009. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu.
Sarv, T (1985) Kui kõik asjad on kooskõlas. Rmt. Kõik on ju ime. Tallinn: Kirjastus „Eesti
Raamat”.
Sieben Linden Ökodorf (n. d.) [2011, veebruar, 20] www.siebenlinden.de Stapp, W.B., et
al. (1969). The Concept of Environmental Education. Journal of Environmental
Education, 1(1), 30-31.
Tallinna Ülikool (2011) Põhipraktika II juhend. Alushariduse pedagoogi eriala
bakalaureuseõppe üliõpilastele. [Juhend]. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Kasvatusteaduste Instituut. Eelkoolipedagoogika Osakond.
Tallinna linn (n.d.) Prügihundi kampaania [2012, aprill, 20] www.tallinn.ee/prygihunt
Tamera – a Healing Biotope (n. d.) [2012, aprill, 20]. www.tamera.org
The Association of Damanhur Education (n. d.) [2011, aprill, 20]
www.damanhureducation.it
The Spiritual and Ecological Community „Damanhur“ (n. d.) [2011, märts, 13]
www.damanhur.info
The United Nations. (1987) United Nations World Commission on Environment and
Development report. „Our Common Future”. Oxford: Oxford University Press
Timoštšuk, I. (2010). Looduskeskkonnaga seotud väärtused ja nende kujunemine
koolieelses eas. Rmt. Veisson, M. (Koost) Väärtused koolieelses eas.
Väärtuskasvatus lasteaias. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus
Timoštšuk, I. (2005). Loodusõpetus alushariduses. Tallinn: TLÜ
Timoštšuk, I. (2005). Loodusõpetus. Rmt. Kivi, L., Sarapuu, H. (Koost.) Laps ja
lasteaed.Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex
Tormis, V., Tedre, Ü. (2007). Uus regilaulik. Tallinn: SP muusikaprojekt.
Ugaste, A. (2009). Mängu tähtsus lapse arengus ning mängu juhendamine. Rmt.
Kulderknup, E. (Koost.). Üldoskuste areng koolieelses eas. Tallinn: Riiklik Eksami- ja
Kvalifikatsioonikeskus, 44-62.
UNECE (2005). Säästvat Arengut Toetava Hariduse Strateegia [2011, mai,6 ]
http://www.hm.ee/index.php?046844
Lisa 1 NÄIDISÕPPEKÄIK ÖKOKOGUKONDA
Õppekäik ööbimisega
ökokogukonda
Laste vanus: 6-7 Laste
arv: 20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
• Maailmavaateline
aspekt
• Maailmavaateline
aspekt
Idee: Tamera (Laste Koht ja seal ööbimine), Damanhur (Õppimine läbi reisimise, lapsed
ööbivad reisil iseseisvalt, vanematest eraldi), Lilleoru (Laste maja)
Teema: Õppekäik ühte Eesti ökokogukonda. Nädala teema võiks olla „Kogukond mu
perekond”, mille raames saaks käsitleda omavahelist koostööd, teineteisega arvestamist, kes
on meie kogukond igapäevaselt lasteaias. Miks on oluline teineteist aidata ja koos tegutseda
jne. Õppekäigu põhiline eesmärk on anda lastele reaalne kogemus toimivast ökokogukonnast
Eestis, kes kasvatab ise oma toitu, kus käivad koos täiskasvanud ja lapsevanemad ning osad
pered elavad ka kohapeal. Samuti on kohapeal olemas erinevate rahvaste religioone
tutvustavad sümbolid (indiaani tipi, kiviring jne). Lapsed saavad tutvuda erinevate
maailmavaadetega ning kohapeal ööbida.
Eesmärgid:
Üldoskused:
• Laps järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme ökokogukonna
territooriumil
• Tuleb 1 öö toime iseseisvalt ilma vanema juuresolekuta, kuid koostöös oma
rühmakaaslastega. (Õpetajate valve all)
Mina ja keskkond:
• Laps teab, mida tähendab kogukond ja kuidas seal elavad inimesed
• Laps teab, kust tuleb kogukonna toit ja mida inimesed seal teevad
• Laps teab, kuidas elavad mesilased ja lihtsamad aiataimed
• Laps oskab nimetada mõningaid ravimtaimi ja öelda, mida nendega teha saab
• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt
Keel ja kõne:
• Laps oskab väljendada oma tundeid ja rääkida oma päevamuljetest indiaani
jutupulgaringis (viime läbi indiaani tipis lõkke ümber)
Liikumine:
• Laps kordab joogaõpetaja järel lihtsaid joogaharjutusi
• Laps oskab kõndida aeglaselt, koos „kohaolekuga”, pannes tähele igat lehte ja taime
looduses.
Muusika:
• Laps oskab õpetaja järel korrata lihtsat regilaulu ning laulda regilaulu vormis teiste
pärimusrahvaste laule
Vahendid:
• Kuna eesmärk on lastele anda võimalus iseseisva grupina ööbida lastemajas (õpetajad
magavad alumisel korrusel), siis vajalik on soojade riiete, sooja magamiskoti ja
pesemisvahendite kaasavõtt.
• Söögiraha või oma söök
• Helkurvestid liikumiseks tänaval.
Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne)
Eelnevalt võiks lastega vaadata nt videot Lilleoru kogukonnast Eestis. Youtube’ist leiab
video üles märksõna „The Flower of Life of Lilleoru” nime alt.
Samuti oleks kasulik vaadata filmi „A New We” treilerit. See on film, mis räägib 10-st
ökokogukonnast Euroopas. Youtube’ist leiab märksõna „A New We, treiler” märksõnaga.
Õpetaja peaks varakult informeerima lapsevanemaid taolise õppekäigu toimumisest. Ideaalis
oleks selle idee ja soovini ökokogukonda külastada, jõutud koos, kuid kui vanemad pole
ühestki ökokogukonnast varem kuulnud, võiks kogukondlikkuse ja jätkusuulikkuse
õpetamiseks õpetaja selle õppekäigu välja pakkuda.
Sõltuvalt lastegrupi iseloomust, võib lastegrupi paremaks kooshoidmiseks võtta kaasa ka
paar lapsevanemat. Oluline, et kaasa tuleksid mõlemad õpetajad.
Õppekäigu pikkus: neljapäeva hommikust reede pärastlõunani (võimalus, et vanemad
tulevad lastele järgi Lilleorusse või sõidame tagasi linna ja lasteaeda ning jõuame täpselt
õhtuks tagasi).
Tegevuse päevakava
Tegevuse
osad
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad
mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted
Vahendid
I
Sissejuhatus
9.00 Hommikune kohtumine Kõigil lastel
on kaasas
vajalik
reisivarustus ja
vahetusriided
ning
magamiskott,
et viibida
kodust eemal
36h
II
Põhiosa
10:00 Kohalejõudmine ökokogukonda
10:30 Väike tee ümber köögilaua. Kogukonna liige tutvustab
lastele seda, mis on kogukond ja kuhu me kõik oleme
sattunud.
11:00-12:00 Kogukonna tuur: ökoküla, järv, mesilased,
ürdiaed ja ehitised. (Juhul, kui kogukonnas on mingeid
erilisi vaatamisväärsusi, nt kiviring või mõni pühapaik,
minnakse ka sinna)
12:00 Lõunasöök
13:00-15:00 Puhkeaeg lastele mõeldud majas
15:00 – oode
15:40 – 17:30 Kogukonna abistamine mõnes praktilises töös
(puude ladumine, riisumine, õunte korjamine vms).
Pärast seda vaba mängu aeg.
18:00 õhtusöök
19:00 indiaani jutupulga ring regilaulude ja väelaulude
laulmisega tipis õpetajate endi või kogukonnaliikmete
juhendamisel. Tipis, õues või püstkojas (olenevalt
Kohapeal võib
tulla kavasse
sisse muutusi,
kuna keskkond
on laste jaoks
uus. Kui
tundub, et
laste jaoks on
meelemuljeid
juba liiga
palju, siis saab
alati
programmist
midagi ära
jätta. Peamine,
et neile jääks
ka vaba
kogukonnast) põleb lõke, jagatakse päeva muljeid. Laulmise
kõrvale võib mängida ka trumme või teisi lihtsaid rütmipille.
Samuti võib kasutada isetehtud vihmapilli
21:00 pesemine
21:30 muinasjutt ja öörahu
Järgmine päev:
8:00 äratus, pesemine ja riietumine
9:00 hommikusöök
10:00 Lastejooga või lihtsad hommikused sirutused
11:00 Vaikne jalutuskäik hoovis, pannes tähele iga puud ja
lehte
12:00 Lõuna ja lõpetav juturing lõunalauas: mis kõige
rohkem meeldis ja meelde jäi
13:00 Pakkimine ja tagasisõit Lasteaeda jõudmine
orienteeruvalt kella 15:00-ks
olemise ja
vaba mängu
aega. Väga
oluline on ka
aeg
liikumisele
ning
puhkeaeg.
III
Lõpetav osa
Järgmisel päeval võiks lasteaias teha samuti indiaani
jutupulga ringi, kus iga laps räägib oma muljetest
kogukonnas. Kuidas inimesed seal elasid? Mida tegid? Mida
nad sõid? Miks? Kust tuli nende toit?
Lisa 2 NÄIDISÕPPEKÄIK ÖKOTALLU JA LOOMADEGA SUHTLEMINE
Õppekäik ökotallu Laste vanus: 6-7 Laste arv:
20-24
• Ökoloogiline aspekt
• Sotsiaalne aspekt
Idee: Sieben Linden ja Tamera (kontakt taimede ja loomadega, ökomajad)
Teema: Konkreetse nädala teema võiks olla „Ökotalu – mis see on?”
Selle tegevuse taga on idee, et iga kuu keskenduks ühele teemale sügavamalt. Käesoleva
kuu fookuses võiks olla nt talumaja ning ökomaja. Kõik nädalakavad lähtuvad sellest
teemast. Kuidas elati vanasti ja tänapäeval? Arutletud on selle üle, kuidas elasid inimesed
vanasti ja kuidas elavad inimesed tänapäeval linnas? Kuidas elada loodussõbralikult
tänapäeval?
Eeldus on, et selle kuu jooksul külastatakse ka mõnda vabaõhumuuseumit, kus on vanu
talumaju.
Tegevuse põhiline eesmärk on õppekäik ökotallu, kus on ka loomad, anda lastele kogemus
sellest, kuidas loomade eest hoolitseda. Tutvuda ökomajade ning loomuliku eluga maal.
Kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õppimise osas on fookus ökoloogilisel ja sotsiaalsel
aspektil.
Eesmärgid:
Üldoskused:
• Laps järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme talu
territooriumil
• Laps oskab tegutseda 3-4-lapselises rühmas iseseisvalt koos loomaga õpetaja
juhendamisel
• Laps oskab tegevusest rõõmu tunda ja keskenduda tegevusele kuni tund aega.
Mina ja keskkond:
• Laps oskab võtta poniga kontakti ja tema eest hoolitseda
• Laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi
• Laps teab, mis on ökomaja ja millised objektid seal asuvad
• Laps teab, mis on talu ja millised taimed seal kasvavad
• Laps teab, kust tuleb ökotalus toit
• Laps oskab nimetada talus elavaid loomi ja seda, mida nad söövad ja kuidas elavad.
Matemaatika:
• Laps oskab nimetada erinevate taluhoovil olevate objektide geomeetrilisi kujundeid:
hobuste aed – ruut, heinarull – ühelt poolt ümmargune, tegelikult rull; ristkülik;
katus – kolmnurk; ökomaja seinad – ümarad; ökomaja aknad – kaarjate äärtega.
• Laps oskab näha loovalt ka erinevaid kujundeid talus ja looduses: nt tigu ja spiraal.
Aiateibad – jooned
Kunst:
• Laps oskab savist ja põhust meisterdada savi-põhu tellist.
• Laps oskab kujutada oma kogemust akvarellmaalil
Vahendid:
• Helkurvestid
• Kummikud
Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne):
• Õpetaja organiseerib koostöös lasteaia, lapsevanemate või linnaosavalitsusega bussi.
Kõige ideaalsemal juhul aitavad lapsevanemad bussi organiseerida.
• Õpetaja lepib kokku õppekäigu ökotaluga, kus on loomad ja tegeletakse
mahepõllundusega. Peamine, et seal oleks võimalik tutvuda loomade, taimedega ja
ökomajadega. Seekordne õppetegevus on planeeritud lähtudes hobuste eest
hoolitsemisest.
• Kaasa tulevad mõlemad õpetajad ning soovitavalt ka paar lapsevanemat
Päevakava
Tegevuse
osad
Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad
mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted
Vahendid
I
Sissejuhatus
Hommikul kella 9.15 ajal kogunetakse pärast
hommikusööki lasteaia hoovi. Õpetaja küsib lastelt, kas
lapsed mäletavad, kuhu minnakse.
Seejärel lähevad kõik bussi, kus võib laulda rühmas
levinud hommikuringi laule või luuletusi. Samuti võib
teha mängu, kus kõik lapsed nimetavad erinevaid loomi
nii, et kordagi ei tohi nimetada juba eelpoolnimetatud
Buss
Soovi korral võtta
kaasa joogivett ja
võileib.
looma.
II
Põhiosa
1. 10:50 Saabumine
2. 11:00 Taluperenaise ja peremehe tervitus. 11:10
Tehakse üheskoos väike ringkäik. Peremees
tutvustab, mis on ökomaja ning näitab erinevaid
ökomaju krundi peal. Perenaine tutvustab
talumaadel elavaid loomi ja tutvustab lastele
hobuste elu. 30 minutit
3. 11:40 Jagunetakse kahte gruppi: Üks grupp
läheb koos perenaisega hobuste juurde. Seal
õpitakse, kuidas luua hobustega kontakti, mida
nad söövad, kuidas nende eest hoolitseda ja
kuidas inimene saab loomadega suhelda.
(maksimaalselt 45 minutit). Teine grupp läheb
koos peremehega savi-põhu telliseid tegema
ning ökomajadest rääkima.
4. 12:30 Lõuna kohapeal. 45 minutit + 30 minutit
juturingi ja muljete jagamise võimalust lastele.
Õueala vaatlemine. Lasteaiaõpetajad küsivad
lastelt, milliseid geomeetrilisi vorme nad õues ja
looduses märkavad
5. 13:30 Jagunetakse taas kahte gruppi. Need, kes
hommikupoolikul tegelesid hobustega, lähevad
nüüd ökotelliseid tegema ja need, kes tegid
ökotelliseid, tegelevad nüüd hobustega.
6. 14:30 kokkuvõttering. Lapsed saavad rääkida,
mis neile kõige rohkem meeldis.
7. 15:15 Hüvastijätt ja tagasisõit
8. Bussis puhkeaeg
9. 16:45 Tagasi Tallinnas
Õuesolemiseks
sobilikud riided,
mis on juba seljas.
Kui lapsed saavad
oma tegevusega
varem valmis, siis
mõlema rühma eest
vastutab üks
lasteaiaõpetaja. Siis
valvab ta lapsi
lihtsalt
vabamängus.
III Järgmisel päeval saab hommikuringis lastelt küsida,
milliseid loomi nad taluõuel märkasid, milliseid taimi?
Lõpetav osa Mida tähendab ökomaja? Kust saadakse ökomajas
toitu?
Milliseid erinevaid kujundeid nad märkasid looduses?
Millise kujuga oli ökomaja? Miks?
Kuidas hoolitseda hobuse eest ja kuidas temaga kontakti
võtta? Mis on ökotellis?
Järgmisel päeval võiksid lapsed teha oma kogemusest
vaba-akvarellmaali, joonistada kriitide või
värvipliiatsitega. Oluline, et neil oleks võimalus endal
valida neile sobivaid vahendeid.
Samal nädalal võiks vaadata veel videosid erinevatest
teistest ökomajadest ja hobustest ning lastest.
Järgneval nädalal võiks rühmas alustada suure
kokkuvõtva grupitööga tapeedirulli paberi peale, mis
oleks justkui talu panoraampilt: 3-4 gruppides maaliksid
lapsed sinna ökomaja (võib-olla ka päikesepaneel
katusel), loomad, erinevad taluõuel olevad objektid,
erinevad peenrad jne.
Samuti võib vaadata videosid ökomajadest või
ökoküladest. Nt sobivad videod:
• Ümarmaja. Youtube’ist leiab „roundhouse”
nime alt
• Puumaja. Youtube’ist võiks vaadata nt märksõna
„treehouse” või „finca bellavista”
• Maa-alune-maja: Youtube’is „earthship living”
• Kääbiku või päkapiku majad: „hobbit houses”
Lisa 3 LUGEMISPALAD ÕPPETEGEVUSE JUURDE
Lugu „Kõik kasvab maast” Tõnn Sarv
Alustama peab kõige lihtsamast.
Kas on ühtegi asja, mis poleks maast kasvanud?
Laud on puust, puu aga on maast kasvanud.
Raamat on paberist, paber aga on puust tehtud.
Kardinad on riidest, aga riie on tehtud linast ja puuvillast, mis samuti maast kasvasid.
Käärid on rauast, raud aga oli seni maa sees, kuni ta välja kaevati ja ümber sulatati.
Lambikuppel on plastmassist, mis on tehtud mitmesugustest orgaanilistest ainetest. Need
ained aga on saadud naftast või kivisöest, mis maa seest võeti. Tegelikult on nafta, kivisüsi
ja põlevkivi samuti maa seest pärit, sest nad on tekkinud ürgaja taimedest ja loomadest
miljoneid aastaid tagasi.
Isegi elekter tuleb maa seest, sest elektrijaam muudab põlevkivi põletamise soojuse
elektriks ning põlevkivi on maa seest tulnud.
Kõik, mida me sööme, ja kõik, mida me seljas kanname, on kasvanud maa seest.
Leib on tehtud jahust, jahu aga teradest, mis kasvasid viljapeas. Jahust tehakse ka kõik
saiad, koogid ja pirukad. Kartulid on samuti maa sees kasvanud.
Isegi kompvekkidel on maaga ühist, sest neid teeb magusaks suhkur, mida saadakse
suhkruroost või suhkrupeedist.
Riided, mis meil seljas on, on tehtud linast või puuvillast, need aga kasvasid maa seest. Ka
kunstkiududest riided on ikkagi maast saadud, sest kunstkiud on tehtud naftast või mõnest
teisest maapõuest võetud ainest.
Isegi õhku saame hingata ainult tänu suurtele metsadele ja kõigile rohelistele taimedele.
Kui maa neid ei kasvataks, lõpeks hingamiseks kõlblik õhk varsti otsa.
Ma ei saa elada ilma õhu, söögi ja riieteta. Ning ainult maa laseb meil hingata, süüa ja
ennast riidesse panna. Selles mõttes oleme ka meie ise maast kasvanud. Samuti kõik
loomad ja linnud, putukad ja kalad, sest mitte keegi ei saa elada ilma nendeta, kes maa
seest kasvasid. Kui maast midagi ei kasvaks, ei saaks keegi maa peal elada.
Sellepärast on maad tihti võrreldud emaga. On ju ema see, kes meid lapsena toidab ja
riidesse paneb, maast-madalast kasvatab, soojendab ja kaitseb. Maa toidab ja riietab,
kasvatab, soojendab ja kaitseb kõike, mis elab ja liigub. Nii on ta meie kõigi ema.
Kui me tahame teda eriti meelitada, siis ütleme mõnikord: Emake Maa…Vahel ütleme ka
endi kohta, et oleme maarahvas ja räägime maakeelt. Ikka sellepärast, et see on meie
emakeel.
Kui Maa meid niimoodi armastab, meile süüa annab ja meid kaitseb, siis tahame ka meie
teda armastada ja kaitsta, meie Eestimaad, meie sünnimaad.
Lugu „Maa elab” Tõnn Sarv
Enamasti me nii ei mõtle, aga räägime küll. Mõnikord öeldakse, et maa hingab või et maa
kannatab. Maal on ka põu, maa põues võib olla varandusi – maa varasid.
Maa võib isegi ennast liigutada: seda nimetatakse siis maa värinaks ning see võib üsna
palju pahandusi teha. Meie maa küll praegu ennast ei liiguta, kuid ta elab sellegipoolest.
Maa elab ja koosneb ka ise elusast, sest looduses on igal pool elusolendeid. Õhus lendavad
linnud ja putukad, vees elavad kalad ja väiksemad loomad. Aga kõige tihedam elu käib
maa sees, mullas. Mitte kusagilt mujalt ei leia me nii kergesti sellist hulka elavaid olevusi
kui ühest peotäiest mullast.
Seal on kümneid pisikesi putukaid ja ussikesi ja nende mune,
Sadu tibatillukesi seemneid ja tuhandeid imepisikesi olevusi, keda ainult mikroskoobiga
võib näha: seenekesi, baktereid, vetikaid ja paljusid teisi.
Üks osa neist tegutseb, teine aga alles ootab oma aega.
Mullas elavatel pisiolevustel on palju tegemisi ja kõigist neist ei oskagi me võib-olla
päriselt aru saada. Ühte aga saab üsna lihtsalt öelda: nemad toidavad kõiki, kes maa seest
kasvavad. Puid ja rohtusid, kõike, mis kasvab metsas, põllul, aias, peenral, heinamaal.
Muld ise ongi nende tehtud. Ilma taoliste pisikeste olevusteta ei olekski mulda, vaid ainult
kivid, savi ja liiv, kkus ei saaks kasvada peaaegu mitte midagi.
Meie neid mullas elavaid baktereid, seeni ja vetikaid harilikult ei näe. Me näeme vaid seda,
mida nad üheskoos teevad. Ja me saame üsna õigesti aru, kui ütleme: maa elab.
Lisa 4 ÕIGLASE KAUBANDUSE MUINASJUTT
Ükskord elas üks Aafrika talumees. Ta tegi palju tööd ja nägi palju vaeva ja kasvatas palju
banaane.
Tal oli väike maja, naine ja kaks last ning nad elasid väikeses ümmarguses hütikeses,
millel olid savist seinad ja õlgedest katus. Hütikeses oli päeval jahedam kui õues ja öösel
soe, sest õhtuks küttis päike hüti alati soojaks.
Igal hommikul läks talumees tööle põllule, kus ta kasvatas kohviube ja banaane, et teenida
perele raha. Raha eest sai ta saata oma lapsed kooli. Aga ühel päeval ütles tema ülemus
talle, et tal pole talle enam palka maksta. Samas nägi talumees, et ülemus oli endale ostnud
uue auto. See tundus talle ebaõiglane.
Nüüd hakkas talumees iga päevaga aina vähem palka saama, kuni lõpuks ütles ta naine
talle: hea kaasa, nüüd on meil juba nii vähe raha, et me ei saa kahjuks lapsi kooli saata.
Ülemus küsis järgmisel päeval, kuidas mehel läheb ja mees vastas, et tal on nii vähe raha,
et pole enam võimalik lapsi kooli saata. Ülemus ütles siis, et las tulevad ka lapsed tööle. Ja
nii läinudki. Tulid ka lapsed isale istandusse appi aga kooliharidus jäi poolikuks.
Möödus aasta ja kaks.
Mõne aja pärast tuli nende Aafrika külla üks mees, kes rääkis õiglasest kaubandusest. Ta
küsis kõigi külaelanike käest, kas nad ikka saavad oma raske töö eest palka? Talumehed
vastasid, et saavad küll aga teinekord ei ole raha piisavalt, et saata lapsi kooli. Ja nüüd
peavad ka lapsed tööd tegema, et ära elada.
Seda kuuldes ütles mees, et see pole küll õiglane. Iga töötaja peaks saama oma tehtud töö
eest korralikku palka. Mees selgitas, et talumeeste ülemus võtab endale liiga palju raha ega
jaga õiglaselt oma töölistele.
Mehed mõtlesid, et see on tõesti nii aga üksi polnud neil jõudu astuda üles oma ülemuse
vastu, kes oli nende ainuke tööandja.
Külla tulnud mees lubas asja korda ajada.
Mees läks talumeeste ülemuse juurde ja ütles, et saab talumeestele maksta kaks korda
rohkem palka, et nad oma lapsed kooli saadaksid. Sest kui külas pole enam haridust, siis ei
tea enam keegi, kuidas arvutada või lugeda isegi kõige lihtsamaid asju. Samuti kui
inimesed on koguaeg ainult tööl, võivad nad haigeks jääda. Samuti ütles ta, et lapsed ei
peaks küll tööd tegema ja peaksid hoopis õppima. Tule, teeme ühe jalutuskäigu küla peal.
Ülemus tuli ja nägi, kui vaeselt tema töölised elavad, tihti polnud neil isegi endale süüa
võimalik hankida, rääkimata korralikest riiete. Ülemus ehmatas ära ning sai aru, et ta oli
valesti teinud ning tal hakkas häbi. Ta pakkis oma kotid ja sõitis minema.
Nüüd hakkasid aga külaelanikud oma töö eest õiglast palka saama, sest külla tulnud mees
maksis neile õiglast palka. Ja lapsed said tagasi kooli minna.
Nüüd olid kõik tänulikud ja laulsid toredaid aafrika laule oma lõkke ümber.