Sära
koos
YFUga Aastalõpu
eriväljaanne
Särav ja inspireeriv
Yfukate sära on palju ja see paistab kaugele, seda nii organisatsioonis sees kui ka väljaspool. Nii sai ka meie turundusstrateegia valmimisega alanud talvine teavituskampaania “Sära koos YFUga” sootuks suuremad mõõtmed. YFU asutaja Rachel Andreseni* rahuaja valguse
sõnumi edasi-kandmiseks mõeldud helkurite
jagamise ja tagasiside kogumise ettevõtmine sai
hoogu juurde ja hakkasime meedias kajastama ka
seda, kuidas ja kus yfukad säravad.
Hüüdlause “Sära koos YFUga” võimaldab otseselt
või kaudselt kokku koguda erinevad osapooled ja
panustajad. Nendelt kujundustelt on näha ka uus
suund YFU tutvustamisel, et kõlama jääksid kõik
meie võimalused, mida pakume.
Käesolev aastalõpu eriväljaanne on mõeldud ennekõike meile endile, inspireerivaks lugemiseks
kõikidele praegustele ja tulevastele yfukatele. Yfukatel on nii palju toredaid jutte, juhtumisi,
kogemusi ning häid mõtteid, mis väärivad kokku
kogumist ning kajastamist. Siit ei pea otsima kronoloogist järjekorda või loogilisi seoseid lugude
ja mõttekildude vahel, küll aga oleme rõhuasetuse
kallutanud täiesti teadlikult lapsevanemate ja
perede suunas ning uurinud, kuidas YFU neid ja
nende tõekspidamisi mõjutanud on.
Nagu ütles selle eriväljaande jaoks materjali kokku
pannud vabatahtlike koordinaator Kristi Märk: “See
pole ajaleht ega uudiskiri, vaid justkui YFU aastalõpu puzzle, millest on näha ja tunda nii YFU mõju kui ka
yfukate olemust ja nende väärtushinnanguid.”
Ilusat aastavahetust ning kohtumiseni
uutel säravatel hetkedel!
Kadri Eensalu
YFU Eesti tegevjuht
* Rachel Andreseni 1948. aastal öeldud legendaarne sõnum pärast seda, kui Amsterdami linnatuled esimest korda pärast
II maailmasõja lõppu uuesti süüdati: „I must do everything I
can with my life so that the city lights will never go off again“.
YFU Eesti tänab kõiki, kes on
säranud ja aidanud teistel särada
välismaal õppides, vahetusõpilast
vastu võttes, vabatahtliku või
toetajana panustades.
Yfu vabatahtliku Heliisi tähelend
4. detsembril tunnustati Tartus noorsootöö parimaid.
Aasta noore tegija kategoorias esitas ühe nominendi
ka YFU Eesti.
Heliis Nemsitsveridze on tegutsenud YFU Eesti ridades
vabatahtlikuna täpselt nii palju, kui on möödunud
päevi tema enda tagasitulekust vahetusaastalt
Austrias. Esimesel vabatahtliku aastal kogutud
kogemused ja tarkused andsid indu, et 2014. aastal
juba ise koordinaatori roll võtta. Heliisi käe all said
koolitatud nooremad tugiisikud ja nende võrgustik
läbis uuenduskuuri. Igapäevaselt on just Heliis see,
kelle poole 36 noort esmajärjekorras pöörduda saavad
ja kellele üle kuu aruandeid kirjutavad.
Lisaks sellele vastutusrikkale rollile ei ole Heliis
unustanud esindada YFUt erinevatel messidel ja
väliüritustel - pole paremat reklaamnägu kui naeratav
sõbralik neiu. Heliis suudab oma positiivse oleku ja
pühendumusega nakatada ka teisi enda ümber.
YFUl on hea meel, et on näinud kõrvalt Heliisi arengut
vahetusõpilase kandidaadist aktiivse YFU liikmeni, kes
hoolib lisaks isiklikule arengule organisatsiooni
arengust ning annab sellesse oma panuse osaledes
erinevatel mõttetalgutel, koosolekutel ja töötubades
ning hiljem ideid ellu viies.
Heliis, kuidas on YFUst saadud kogemus Sind mõjutanud ja mida
Sulle andnud?
YFU muudab mind iga päev paremaks inimeseks. Usun YFU
missiooni ning selle teadvustamine annab tihti energiat juurde, et
edasi minna. Olen saanud tänu YFUle reisida, avastada ning kõige
olulisem - õppida.
Mida vabatahtlikuna panustamine Sulle õpetanud ja juurde
andnud on?
Lisaks tosinatele visiitkaartidele ja telefoninumbritele, mida
messidelt kaasa olen saanud, olen enda pooleteiseaastasel
vabatahtlikuks olemisel avastanud, kui tore on tegutseda ühiselt
õilsa eesmärgi nimel.
Vabatahtlikud ei soovi enda töö eest midagi tagasi ning just see
muudab need inimesed, kes YFUs tegutsevad, niivõrd siiraks ja
entusiastlikuks. YFU paneb sära minu silmadesse ja minu soov on
seda sära teistega jagada:)!
Heliis koos oma õe, venna ja Migueliga, kes oli eelmisel aastal nende
peres elav vahetusõpilane
“Usun YFU missiooni ning selle
teadvustamine annab tihti
energiat juurde, et edasi
minna.” Heliis, Austria 2012/13
Belgias YFU rahvusvahelisel seminaril
Meie pere jaoks on reisimine olnud kirg juba kaua
aega, lapsed on väikesest peale kaugetel reisidel
kaasas käinud. Nii ei olnud kahtlustki, et keegi lastest
ka vahetusaastale läheb, küsimus oli vaid KUHU?
Alustasime vahetuspere kogemusest, et mõista
paremini, mida õpilane uues peres, uues kultuuris ja
keskkonnas üle elab, millega vastamisi seisab,
ühesõnaga, kuidas ta kohaneb. Samuti oli kindel plaan,
et sihtkoht peab olema kauge ja eksootiline, et kui juba,
siis tuleb saada uus ja eriline kogemus. Pekingi
olümpiamänge jälgides tekkiski idee, et see riik on Hiina
- kauge, tundmatu ja nii teistmoodi riik. Võtsime enne
lõpliku otsuse tegemist koos lapsega ette ka Hiina
külastuse, et aru saada, mis inimesed seal elavad ja mis
olukord seal riigis üldse valitseb. Eks siis paistab, kas see
kogemus pigem suurendab või vähendab soovi sinna
minna.
Ja läinud ta oligi
Kuna see reisikogemus ära ei hirmutanud, sai
vahetusaasta tegelikkuseks. Kuni ärasõiduni olime kogu
perega kõik asjalikud, korraldasime, kogusime raha,
valisime asju kaasa võtmiseks jne. Alles peale seda, kui
olime lapse lennuki peale pannud ja tagasi koju
jõudnud, saime aru, millegi olime hakkama saanud...
saatsime oma „väikse“ lapse riiki, kus elab sadu
miljoneid inimesi, kes söövad jumal teab mida ja kes
räägivad keelt, millest sõnagi aru ei saa...
Päris tihti leiad end lapsevanemana mõttelt, et väga
tahaks teada, kuidas lapsel seal kaugel läheb, aga siis
jõuad arusaamisele, et ta peabki seal ise kogemuse
saama ja selleks tuleb pärisperel end ohutusse
kaugusesse hoida, et mitte kohanemist raskendada.
Aga see on ju tõesti esimene kord, kui laps läheb üksi
nii pikaks ajaks kaugele ära. Samas, eks selle kogemuse
pärast ta sinna ju läinudki, et saada küpsemaks,
kohaneda uue olukorraga, õppida ja kogeda ehedalt
midagi täiesti uut.
Muidugi ehmatas kindlasti teda ennastki see esialgne
tähelepanu tema hiina keele oskuse ja saadud
kogemuslugude osas, kuid sellele järgnesid kohe
mõtted, mida teha, et väärt keeleoskust ja kogemust
elus hoida. Eestis elavate hiinlaste otsingud ja ühised
keeleõppimised said kooliõpilase igapäeva osaks.
Samuti kogemus Eestisse tulnud Hiina delegatsioonile
tõlkides.
Terje Tiiman: Meie pere vahetusaasta elamused
Enelin meenutab
Koolis võeti vahetusõpilasi väga hästi vastu,
klassi sisenedes hakkasid kõik plaksutama ja
vilistama. Seda tegi iga klass, kui keegi
vahetusõpilastest üle ukse astus.
Esmaspäeval algas kool tavaliselt
hommikuse hümni kuulamise ja lipu
heiskamisega. See on tegelikult nii hiinalik
seal seista, parem käsi küünarnukist üles
tõstetud.
Enne tundide algust läksime staadionile, et
teha hommikuvõimlemist. Novembris
hakkasid hommikul võimlemise asemel kõik
kõlarist tulnud rütmi saatel klassis endale
näomassaaži tegema.
Ma tunnen ennast nüüd juba hiinlasena,
kuna joon, nagu nemadki, iga päev kuuma
vett. Hiinlased joovadki kuuma vett ja külmi
jooke üldse ei joo, sest see ei ole tervisele
hea.
Kui tegin esimest korda Kung fu’d, oli see
tunne kohutavalt vägev. Mul oli täitsa Bruce
Lee tunne.
Enelin Tiiman oma vahetusaastal Hiinas 2009/10
Elumuutev otsus
Nii lapse vahetusaasta, kui vahetusõpilastele pereks olemine, on
olnud meie pere jaoks terve aasta kestev sündmus, mida hiljem
oleme püüdnud hetkedest terviklikuks kogemuseks sõlmida – alati
oli kohtumistel sugulastele-sõpradele uusi lugusid ja avastusi
rääkida, kõik elasid meie kogemustele kaasa, mitmest aastast on
tekkinud väike jutu- või pildiraamat.
Uue kultuuri kogemine lapse eheda läbielamise kaudu, YFU
missioonist ja noorte suureks kasvamisest osa saamine – see on
kogemus, mis muutub nakkavaks. Ka vahetusaastal käinud laps on
tagasi Hiinas, nüüd juba üliõpilasena Hiina kultuuri ja majandust
õppides. See on ilmselgelt muutnud ühe noore elu säravaks
kogemuseks ja edasiseks väljakutseks.
„Väike“ laps, kes kodust miljoniriiki lahkus, oli vahepeal suureks
saanud. Koju naases oluliselt iseseisvam, hakkajam ja arukam
nooruk, kes oskas nautida ka koolis käimist ning teadis juba palju
paremini, mida ta edasi teha tahab.
Vietnamis
Ema ja tütar, Terje ja Enelin
“Olen YFU tegevustes aktiivselt kaasa löönud
alates esimesest vahetuspere kogemusest, mis
oli 8 aastat tagasi, kuni käesoleval hetkel
ühingu juhatuses toimetades.
See ei ole üks eriline aasta, see on mõtteviis.”
Terje Tiiman, YFU Eesti aasta vabatahtlik 2013
YFU Eesti juhatuse liige
See kogemus andis julgust, et ükskõik, kui
uus või teistsugune situatsioon ka poleks,
alati on võimalik leida lahendus või uue
situatsiooniga kohaneda, seda isegi siis, kui
keelt ei räägi.
See andis julgust mugavustsoonist välja
astuda, läbi ühiste kogemuste ühise keele
leidmine, üksteise mõistmine.
Mul oli huvi näha rohkem, kogeda rohkem ja
ka mõista rohkem - miks seal nii tehakse
...käitutakse?
Heategevuskampaania enneaegsetele lastele Eva-Johanna Võik (Saksamaa 2011/12) on järjekordne
näide säravast noorest, kes lisaks sellele, et ta tegutseb
aktiivselt YFUs, jõuab veel ka palju muud. Kõnealune
heategevuskampaania tõestab veelkord, et kõik suured
asjad saavad alguse väikestest. Loodetavasti on see lugu
ka teistele innustuseks ja eeskujuks!
Jõulukinkide asemel ühine heategu
Lähte Ühisgümnaasiumis on abiturientidel jõulude ajal
traditsiooniks tavapärase kingivahetamise asemel
korraldada annetuskampaania. Kampaaniaga hakatakse
tegelema poolteist kuud varem. Nii tuligi Eva-Johannal
mõttesse korraldada kampaania enneaegsete laste
toetuseks. Tema idee sai palju poolehoidu ning suur
ettevalmistustöö võiski alata. Kampaaniat hakkasid
vedama Eva-Johanna ning veel mõned südikad neiud
tema klassist.
Toetust hakati koguma detsembri algul. Annetuskastid
pandi Lähte Ühisgümnaasiumisse, poodi, raamatukokku
ja lasteaeda. Endale seati eesmärgiks koguda 800 eurot,
et oleks võimalik osta Tartu Ülikooli Kliinikumi
Lastekliiniku neonatoloogia osakonnale kängurutool.
Kuna Eva-Johanna käib meediaklassis, otsustati kokku
panna ka video, mis räägiks, millise kampaaniaga on tegu,
kuid ilmselgelt oli video ka suurepärane võimalus saada
kampaaniale suuremat kõlapinda kui ainult kool.
Videot saab vaadata YouTube’is
https://www.youtube.com/watch?v=y9UYUmpI7rE
Lõpp hea, kõik hea
Suurepärase üllatusena avastasid kampaania korraldajad,
et ideega on kaasa tulnud väga paljud ümberkaudsed
inimesed. Oma panuse andsid nii lasteaialapsed, kui ka
käsitööhuvilised. Enneaegsete laste tarbeks tehti ise nii
sokke, mütsikesi, kui ka tekke.
Kui nädal enne kampaania lõppu ei olnud see veel oma
eesmärki saavutanud, siis lõpptulemust nähes olid
kampaania eestvedajad hämmingus: koguti 1339,08
eurot ning 40 paari sokke, 4 paari kindaid, 2 põlle, 52
mütsi ja 6 tekki. Kampaania kokkuvõttest on valminud ka
video:
https://www.youtube.com/watch?v=FTUWnNrDaUA.
Andmise rõõm
Kampaania korraldajad käisid üheskoos Tartu Ülikooli
Lastekliinikumi neonatoloogia osakonnale toetust üle
andmas. Mõnetigi äraleierdatud fraas, et andmisrõõm on
kõige suurem rõõm, pidas jällegi paika. “Selle kampaania
korraldamisega õppisin ma palju, kuid ennekõike seda, et
kõige tähtsam on teha asju südamega, sest nii saavad
teoks suured asjad,” võttis Eva-Johanna heategevusliku
ettevõtmise kokku.
Artikli autor: Kadri Oviir (Belgia 2011/12)
YFU vabatahtlik
Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse tudeng
Eva-Johanna ja kehalise kasvatuse õpetaja Aimar Poom
2
Hille, Belgia 2011/2012
“Ma sain oma YFU-pisiku, kui vanem õde Heli hakkas oma
vahetusaastale mineku dokumente ajama ja erinevatel üritustel
käima. Sel hetkel ma juba teadsin, et ma tahaksin ka minna.
Vahetusaastale minnes oli mul kindel soov edaspidises elus
kunstiga tegelema hakata, aasta välismaal aga aitas mul endas
selgusele jõuda ning nüüd õpin hoopis rahvusvahelisi suhteid, mis
mind enne Belgiasse minekut niivõrd ei köitnud.
Lisaks sellele omandasin flaami keele ja sain seda praktikas
kasutada, kui Jõgevale tuli kahel järjestikusel aastal grupp
Antwerpeni tudengeid. YFU on laiendanud mu maailmapilti,
muutnud mind sallivamaks ja andnud suure tutvustepagasi.”
Hille tuli tagasi. Koos temaga hakkasid koos meie perega elama
ka YFU lõbusad ja vaimukad jukud. Nende tegemisi ja
toimetamisi paberil on nii tore jälgida. Hille ei ole nõus tegema
midagi ülepeakaela, ta paneb alati oma kujundatud tegelastele
hinge sisse.
“See oli tõeline tiimitöö, kuidas kolm õde
ühe eesmärgi nimel koostööd tegid.” Ele ja Ain Malm
Perekond malm ja nende neli tütart
Heli Texase vahetuspere tema Jaapani vahetusaastalt
saabunud vahetusõde vastu võtmas
Kolm õde: Helje, Hille ja Heli
Jõgevamaal elav perekond Malm on YFU maailmas mitmeski mõttes legendaarne. Neil on kolm tütart, kes kõik
on praeguseks vahetusaastal käinud. Peale selle on nad olnud vahetuspereks neljandale tüdrukule, Saksamaalt
pärit Mariele, kellest sai samuti justkui nende enda pere laps. Lisaks on pereisa Ain olnud külalisesinejaks
toetajate otsimise koolitusel.
1
Heli, Ameerika, Texas 2009/10
“Esimest korda kuulsin YFUst siis, kui käisin 8.klassis ja
yfukad tulid meie kooli rääkima YFU Eesti tuuri käigus,
aga alles 18-aastasena, kui mu klassi tuli uus õpilane,
kes oli just oma vahetusaastalt Brasiiliast naasnud,
hakkasin tõsiselt minekule mõtlema. Mäletan siiani
seda ärevust ja põnevusttekitavat tunnet ja YFU
kontori lõhna kui lepingut sõlmimas käisime.”
Vahetusõpilaste elust olime lugenud kirjutisi varemgi,
kuid millegipärast alati sellise mõttega, et see meid ei
puuduta. Ühel õhtul, kui Heli koolist tulles teatas, et
tahab minna Brasiiliasse vahetusaastale, tundus see
jutt alguses naljana. Kuid nii see ei olnud. Heli ajas ise
kõik paberid korda, käis koolitustel ja valimispäevadel.
Ameerika jäi lõpuks selleks riigiks, kuhu ta minna
tahtis. Lasksime tal tegutseda. Rahade kokkusaamisel
aitasime muidugi ka meie lapsevanematena (eriti isa),
aga tüdrukud proovisid ka telefoni teel firmadelt
rahasid küsida. See oli tõeline tiimitöö, kuidas kolm
õde ühe eesmärgi nimel koostööd tegid. Heli helistas,
rääkis, seletas, Hille otsis firmade kontaktandmeid,
Helje tegi märkmeid nagu sekretär.
Meie ei sekkunud. Iga kõnega kasvas Heli enesekindlus
ning ta suutis viisakaks jääda isegi siis, kui abist ära
öeldi. Kuulsime nende omavahelistest kõnelustest,
kuidas nooremad õed juba oma tulevikuplaanidesse
vahetusaastale minekut sättisid.
Heli kesk- ja Helje põhikooli lõpetamine. Hille on Belgias
vahetusaastal, kuid teda asendab Saksamaalt saabunud
vahetuslaps Marie (vasakult esimene)
Helje koos oma vahetusperega
3
Marie-Theres, vahetuslaps Saksamaalt 2011/12
Me ei mõelnud kunagi, et ta on võõraslaps nagu
muinasjuttudes, kellesse suhtuda halvasti või teistmoodi
kui enda lastesse. Tasuks selle eest kutsus ta meidki
“ema” ja “isa”.
Hille elas oma põnevat elu Belgias, Maari Eestis ja meie
jälgisime nende mõlema arengut ja edusamme suure
heameelega. Me mõistsime oma last palju paremini, kui
elav näide oli kohapeal. Võiks isegi öelda, et ta on olnud
meie suurim õpetaja.
Huvitav oli näha, kuidas ta oma harjumusi vastavalt meie
kodu traditsioonidele muutis.
Aasta möödus märkamatult. Maari lahkus. Meil oli teda
väga kahju ära saata. Selle ajaga olime väga lähedaseks
saanud. Tore oli õhtuti istuda köögis ja temaga juttu
ajada, arutada ilmaasju. Teisalt jällegi, YFU suudab kokku
viia isegi need vahetusõed ja-vennad, kes elanud
erinevates riikides, nii kohtusid Hille ja Maari
esmakordselt Saksamaal YES laagris enne lõplikku
kojuminekut. 4
Helje, Austria 2013/14
“Aja möödudes sai mul järjest enam selgemaks, et ma tahan
ja mingil määral pean võtma ette sarnase tee. Lisatõuke mu
mõtetele andis minu teine õde Hille, kes otsustas veeta aasta
Belgias. Pärast Hille tagasitulekut oli lõpuks kord jõudnud ka
minuni ja sain lõpuks hakata oma unistust täitma.”
Helje oli koos õdedega vahetusaastale mineku ettevalmistusi
läbi teinud ning oli väga teadlik, kus, millal ja kuidas teha.
Kuid aasta-aastalt on üha raskem leida omale sponsoreid, ka
rahasummad, mis tuleb leida, kasvavad. See ongi
vahetusõpilaseks mineku juures kõige suuremaks miinuseks.
Helje sõitis uusi kogemusi hankima uude perre, koju jäi
gümnaasiumi lõpetav Hille, sest Heli otsustas aastaks
katkestada oma psühholoogia õpingud ülikoolis ning läks
Islandile töötama.
Kõik lapsed olid järsku täiskasvanuks saanud. Vahetusaastale
saatsime lapse, tagasi tuli aga täiskasvanu, kes teadis, mida
tahab ning sai iga asjaga iseseisvalt hakkama. Lapsevanema
roll muutus. Me ei saa enam neile peale suruda oma
tõekspidamisi või põhimõtteid, ainult toetada, kui seda
soovitakse.
Kindlasti annab vahetusaasta nii palju juurde meie
mõtlemisele kui ka väärtushinnangute kujunemisele. Ei
suudaks ilmselt ette kujutada, missugune mu elu ja meie
perekond praegu oleks, kui me poleks võtnud ette sellist
rännakut.
“Ma ei suudaks mitte kunagi
vahetada oma aastat Eesti aasta
vastu, sest need pole mitte
kuidagi võrreldavad.” Helje
“Olen mõelnud, missugune oleks mu elu, kui mu
teele poleks sattunud YFUt? Tean kindlalt, et ma
poleks oma elus praegu selles kohas, kus olen või
oleks siia punkti jõudmiseks kulunud lihtsalt
rohkem aega.
Kindlasti oleks mu maaiilmapilt palju kitsam ning
lisaks olen kindel, et vahetusaasta oli oluliseks
aluseks, et läheksin õppima oma praegust eriala –
psühholoogiat.”
Heli Malm, selle pere esimene vahetusaastal käija
“Maailm tuli meile palju
lähemale, muutus kuidagi
väiksemaks.” Ele ja Ain
Saavad hakkama ja oskavad
Esimest last vahetusaastale saates tekkis tohutult palju
küsimusi, millele me päris täpseid vastuseid ei saanudki.
Püüti küll rahustada, et YFU organisatsioonil on tihe
tugiisikute võrk, kuid muretsesime ikka, kuidas ta
võõrkeelses keskkonnas hakkama saab. Tugiisikud on ju ka
vaid inglise keelt kõnelejad, mitte lapse emakeelt oskajad.
Lapsevanematena muretseme tihti palju rohkem kui asi
üldse väärt on. Meie lapsed on alati palju tublimad ja
oskavad, meile üllatuslikult, ka kriisisituatsioonides targalt
käituda.
Kaks ema ja kaks isa
Kuigi kõhklusi ja kahtlusi oli palju, ei tekkinud kordagi sellist
mõtet, et last ümber veenda mitte minema. Oleme alati
toetanud oma tütarde entusiasmi käia erinevates
huviringides. Nii mõistsime ka vahetusaasta väga suurt
tähtsust lapse iseseisvumisel ja arengul.
Algul ei osanud arvatagi, et ka meid ennast ootas suur
muutus. Esialgu oli nii naljakas kuulata kui nad rääkisid oma
emast, isast, õdedest ja vendadest, kes aga ei olnudki ju
eestlased. Samas ei tekkinud kordagi mingit
mõttevälgatustki, et minu laps ütleb “ema” või “isa” hoopis
võhivõõrale inimesele, pigem oli hea meel, et said omale
ameeriklannast, jaapanlannast, belglannast või
austerlannast õe ja palju sugulasi, kellega hiljemgi suhelda.
Teisalt oli väga huvitav see olukord, kui Maari tuli koos oma
Saksamaa vanematega meile külla. Kokku said tema kaks
ema ja kaks isa ning meil oli üheskoos väga tore.
Maailm on meie kodu
Maailm tuli meile palju lähemale, muutus kuidagi
väiksemaks. Nüüdki kuulame või loeme uudiseid kas
Ameerika, Belgia, Austria või Saksamaa kohta, sest need on
olulised. Tean, et seal elavad inimesed, kes hoolivad ka meist.
Saadame vastastikku kirju, kaarte, kingipakke. Skype muudab
vahemaad olematuks. Sel suvel külastasid meie peret ka Hille
Belgia pere ning väga head sõbrad. Koolivaheaegadel käivad
nii Hille kui Helje oma peredel külas. Euroopas on lihtne
reisida.
Oleme YFU-ga seotud olnud umbes 7 aastat. Praegugi on
meie pere liikmed aeg-ajalt vabatahtlikena kaasatud. Kui
vaja, siis on kõik valmis seda organisatsiooni oma nõu ja
jõuga toetama. Minu jaoks on need aastad olnud väga
huvitavad. Oleme erinevatel üritustel kohtunud paljude
lapsevanemate, vabatahtlike ja toredate ning seiklusjanuliste
noortega. Oleme lugenud paljude laste blogisid, elanud kaasa
nende tegemistele, muredele ja rõõmudele samuti nagu oma
laste omadelegi. Leiame, et seda organisatsiooni on väga
vaja.
Hille oma Belgia vahetusperega
Pereema Ele: inglise keel selgeks ja Islandile
Nende aastate jooksul tekkis minul suur motivatsioon
õppida inglise keelt, mida kooli ajal teha ei saanud. Tekkis
samasugune rännukihk nagu mu lastelgi, soov näha uusi
paiku ja tutvuda teiste maade inimestega, kuni lõpuks olin
valmis minema nn vahetusaastale - Islandile turismitallu
tööle.
Olen seal elanud 9 kuud ning olen väga rahul oma eluga.
Nagu lapsedki, olen ka mina pidanud läbima need võõrsil
elamise psühholoogilised etapid: sealse kultuuri, kliima,
tavade, kommete ja keelega kohanemine ning tunnen end
seal elades hästi.
YFU Eesti jukud sammuvad julgelt oma teed ja riikide arv, kus nad end ühel või moel ilmutavad, aina suureneb.
Näitena olgu siin ära toodud pilt YFU Tšiili kampaaniast, mille tulemusel valmib raamat, kus annavad tooni ka meie jukud.
YFU jukude joonistaja hille malm
Jukud, mis sündisid siis, kui Epp Õlekõrs sellise idee välja
pakkus ja neid joonistama asus, on praeguseks saanud uue
autori, kelleks on Hille Malm.
Hille, kuidas Sa YFU jukusid joonistama sattusid?
Belgiast tagasitulnuna hakkasin loomulikult vabatahtlikuks.
2012 oli YFU suur juubeliüritus ja Alice Kääramees vajas abi
YFU ajajoone kokkupanekul ja kujundamisel. Kuna olen juba
6ndast eluaastast saadik kunstikoolis käinud, võtsin
pakkumise rõõmuga vastu. Ajajoont kokku pannes selgus, et
Uus-Meremaal ei olnud oma jukut olemas ja kuna Epp enam
uusi jukusid juurde ei joonistanud, palus Alice, et äkki saaksin
mina selle joonistada. Sellest hetkest alates saigi alguse mu
jukude joonistamise teekond.
Kui raske oli jätkata seda, mida keegi teine on alustanud?
Ise näen, et olen kõvasti edasi arenenud ja pildid on
muutunud oma joonekasutuselt enesekindlamaks ja
konkreetsemaks. Esialgu püüdsin ikka klammerduda Epu
loodud jukude stiili külge, aga mida aeg edasi, seda enam on
jukud omandanud minuliku stiili ja teinud läbi justkui pisikese
uuenduskuuri. Mu esimesed jukud olid kõik kiilaspäised, kuid
ka sellel oli seletus olemas. Kuna ma ei teadnud, kas oleks
õige teha poiss- või tüdruk-juku, siis tegin sellised beebi-
jukud, et ei oleks otseselt aru saada, mis soost nad täpselt on.
Kui minult aga selle kohta küsima hakati, muutsin oma
pildikesi ning hakkasin joonistama poiss- ja tüdruk-jukusid
läbisegi, seda vastavalt kontekstile ning teemale.
Hille jukusid joonistamas
Kas Sul on selle aja jooksul tekkinud oma lemmik juku? Joonistajana on mul endal keeruline oma lemmikut välja valida. Seda enam, et mul tuleb pidevalt uusi ideid peale. Aeg-ajalt olen sattunud oma vanu joonistatud pildikesi vaatama ja tavaliselt leian nende juures midagi, mida oleks võinud teha paremini. Korra-paar olen isegi korrektori kätte võtnud, kindlates piltides muudatusi teinud ja need uuesti kontorisse saatnud. Üks huvitavamaid jukude joonistamise kogemusi oli sel suvel, kui sain kaasa lüüa YFU Eesti ajakirja Avasta
Maailma kujundamises ja selle jaoks nii kaanekujunduse, kui ka muud pildid joonistada. Mida jukude joonistamine Sulle endale annab? Mulle endale annab jukude joonistamine võimaluse taas pliiats kätte võtta ja pisut loomingut kasutada, sest nüüd ülikoolis olles ei leia just väga palju aega ja motivatsiooni vabade kunstide jaoks. Veelgi enam, ma tunnen, et mu enda joonistatud naerunägudega tegelased annavad mulle endalegi positiivset energiat ja jõudu juurde. Ma naudin seda, mida ma teen ja ma loodan, et see positiivne energia, mida ma ise oma joonistustesse sisse panen, jõuab ka nendeni, kes neid pildikesi vaatavad. Olen rõõmus,et saan olla osa YFU Eesti eripärast ja aidata hoida seda joont, mis eristab Eesti organisatsiooni teiste maade YFUdest.
Kust tulevad ideed, milliseid jukusid joonistada?
Olen meie jukude kollektsiooni alustamise ajast lisaks
sellele Uus-Meremaa lambaga jukule veel mõne teisegi
riigiga seonduva juku lisanud. Näiteks Norra juku
mõtlesin välja ühe Norras vahetusaastal olnud tüdruku
sünnipäevaks. Joonistasin selle juku talle kaardile ja
hiljem saatsin ka YFU kontorisse edasi.
Kui mul on idee olemas, pole jukude joonistamine ei
kontimurdev ega ajakulukas. Samas olen mõnel juhul
veetnud ka päeva-kaks, mõtiskledes mingi kindla juku
teema üle. Kui minult palutakse üht jukupilti, siis
harilikult teen ikka mitu varianti, sest siis saan ka ise
näha, milline paremini töötab või konteksti sobib, ja kas
võiks veel midagi teisiti teha. Samas tean, et valmistan
seeläbi keerulise ülesande neile, kes pärast valima
peavad.
Mismoodi Sa neid joonistad?
Üldjuhul, kui tuleb mõni juku-tellimus, ei hakka ma isegi
mõtlema, kas mul on juba midagi eelnevalt tehtud, mis
võiks pisut ümber tehes sobida, vaid võtan pliiatsi välja
ja joonistan uue. Ma tunnen end vabamalt, kui saan
algusest lõpuni uue pildi teha.
Kõik jukud valmivad ikka pliiatsi ja tintenpeniga paberil,
sest olenemata disainiprogrammide kasutamise
oskusest, tunnen end siiski ikkagi kindlamalt, kui saan
pliiatsiga figuure paberile luua. Eelmisel, 2013. aastal,
jõudsid jukud 2D-tasandist ka veidi kaugemale ning
näitasid end avalikkuses kolme vahva ja pehme kaisu-
jukuna
“Jukud pole iial mornid ega tujutud
tegelased. Otse vastupidi! Nad on
just sellised nagu õiged yfukad-
päikselised, energiat täis, asjalikud
ja tegusad. Seda kõike ma üritangi
panna ka iga pildi sisse.”
jukude joonistaja Hille
YFU aastalõpu eriväljaande esikaane taustaks on 2014. aasta fotokonkursi 12 parimat jäädvustust, mis kaunistavad ka YFU 2015. aasta kalendri lehekülgi. Autoriteks Vanessa Kärmas, Egle Sirge, Carolin Kaljuvee, Kersti-Liis Vimm, Oskar Kobar, Angela Mooste, Kadi Lääts, Elo Maria Pauman, Graciana Valet, Laura Toomlaid, Hannah Schütt ja Kristina Vesilind. Kalendri pani kokku ja kujundas YFU
vabatahtlik Rudolf-Gustav Hanni Tegude Kalender OÜst.
HEA TEADA
2014 aasta on see aasta, mil YFU Eesti sai endale blogi
http://yfueesti.blogspot.com
Gümnaasiumi ajal sai naerdud, et olen justkui YFU
Pärnu kontor. Nüüd olen kaks suve, kaamera käes,
jooksnud ringi Saksamaal YESi laagriplatsil, filmides
kõiki osalejaid. Ka möödunud sügisel lõin kaasa YFU
filmiprojektis ning nüüd olen otsapidi selle blogi otsa
kukkunud - pusinud selle disaini ja lahenduse kallal, et
ka YFU Eestil oleks oma veebipäevik!
Ehk on Teil kõigil siin just niisama lõbus nagu minul
selle "kaamera taga".
Nagu õigele YFUkale omane - päikest taevasse ja
näkku!
Marren Tiivits, USA 2009/10
Koostöös professionaalse turundusspetsialisti Evelin
Mägiojaga valmis YFU Eesti turundusstrateegia.
Seal leppisime kokku ühises lähenemises YFU
turundustegevustele ning panime paika mõõdikud,
mille abil saame oma samme strateegia ellu viimisel
jälgida.
YFU Eesti esindus kohtus Haridus- ja Teadusministeeriumi algatuse Huvitav Kool esindajatega ning üheskoos jõuti järeldusele, et meie tegevus teenib sarnast eesmärki. Seega, edaspidi tohime me enda tegevuste puhul kasutada
viidet Huvitavale Koolile ning konkreetsem koostöö
koolitundide huvitavamaks muutmise eesmärgil jätkub uuel
aastal.
Detsembri alguses toimunud YFU Eesti 2014. aasta üld-
koosolekust valmis sel aastal lisaks kirjalikule protokollile ka
visuaalne kokkuvõte, mille autoriks Aune Lillemets.
Meenutamist väärt
Head uudised Brüsselist YFU rahvusvaheliselt konverentsilt! International YFU award for outstanding contributions to the international YFU network goes to - YFU Estonia!!! Oleme rõõmsad ja elevil ning tänulikud kõigile, kes on andnud oma panuse YFU Eesti kujunemisele selleks, kes me täna oleme! Aitäh ja suur kummardus kõigile!
YFU viies pressikonverents, mis toimus 2014. aasta kevadel Solarise keskuses, oli konkurentsitult YFU ajaloo parim ning köitis ka nende tähelepanu, kes seda oma päevaplaani kirjutanud ei olnud. “Päev oli edukas ja seda tiimitunnet, mis tekkis ligi 30 vabatahtlikuga koostööd tehes on sõnades võimatu kirjeldada. YFU on parim vabatahtlike organisatsioon ja me tuleme Solarisse kindlasti tagasi!” võttis Solarise päeva projektijuht Heili Johanson päeva kokku.
yfukad meedias
Õhtulehe Kooli ABC
Äripäeva Koolituslisa
Uus brand ja logo Alates uuest aastast võtavad kõik maailma
YFUd kasutusele uue brandi ja logo.
Koostöös algatusega Noored Kooli on uuendamisel YFU Eesti keeletuur. Sellega seoses kõlab ka tuuri juhi ja juhi varju üleskutse sel korral pisut teistmoodi.
Ahoi vahva visionäär! YFU on ikka ja alati pidevates muutuste tuules. Alustame ka uut aastat samal lainel :) Sedakorda saab tuliuue kuue meie keeletuur! Uus TUUR vajab ka uut juhti ja esmakordselt YFU ajaloos ka TUURi
juhi varju – ikka selleks, et kogemus ja teadmised püsiksid meiega. TUURi juhi roll on nüüdsest läbimõeldum, põhjalikum ning oluliselt põnevam. Juhile ning varjule hakkab abiks
olema meie armas Sandra Järv – keeletuuri mentor ning presentatsioonide spetsialist. Samuti toetab kogu
meeskonda omalt poolt algatus Noored Kooli, kes viib läbi keeletuuri koolituse.
TUURi juht olla on uhke ning üheskoos mõtestame keeletuuri lõppedes ka saadud kogemuse lahti, et saaksid
sellest veelgi enam kasu :) Keeletuur leiab 2015 aastal aset 26.01-06.02. TUURi juhiks ja varjuks kandideerimise lõppkuupäevaks on 05.01.2015. Palume kõigil huvilistel edastada selleks ajaks meile oma motivatsioonikiri, e-mailile [email protected] või [email protected]
UUEL AASTAL UUE HOOGA
!
Recommended